Pr Signe Riisalo Teie 31.03.2024 nr 1.2-2/33-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 02.05.2024 nr 1-11/24/3906
Toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise
väljatöötamise kavatsuse kohta arvamuse avaldamine
Austatud sotsiaalkaitseminister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus seoses toimetulekutoetuse regulatsiooni
kaasajastamise väljatöötamise kavatsusega (edaspidi VTK).
Kuigi käesolev VTK keskendub eelkõige toimetulekutoetuse taotlemise protsessile ja
taotlejate võrdsele kohtlemisele, soovime juhtida tähelepanu toimetulekutoetuse määramise
ja maksmise tingimustele.
1. Sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 reguleerib muuhulgas kohalike omavalitsuse
võimalust jätta toimetulekutoetus maksmata või vähendada toimetulekutoetuse summat
(nö aktiivsusnõuded), kus toetuse vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on
tugevalt seotud töötukassa poolt koostatava tegevuskavaga ning selles seatud
kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud nõudega, et
toimetulekutoetuse taotlejale koostatakse ja ta peaks täitma kokkulepitud tegevusi
juhtumiplaanis. Üldjuhul on korduvalt toimetulekutoetust saavatel inimestel probleeme
(sõltuvus, sotsiaalsed probleemid, eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses
motivatsiooni puudumine jne), mis vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd
otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid kasutama.
Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt, kuid
arvestades sihtgrupi vajaduste komplekssust, ei saa olla toimetulekutoetuse maksmise või
vähendamise aluseks ainult töötukassa poolt koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita.
Siinkohal on oluline KOV ja töötukassa koostöö, mille raames KOV annab kliendi kohta
töötukassale teavet ning tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased
probleemid jäävad KOV tasandil lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega
töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täita ning seetõttu kujunevad suurest
osast arvele tulnud toimetulekutoetuse saajatest pikaajalised töötud, keda töötukassa ei
suuda läbi tööturuteenuste aidata.
Antud probleemile viitab ka Riigikontrolli auditi (Toimetulekutoetuse kui riikliku
sotsiaalabi korraldus) punkt 42 ning 2022. aastal Praxise poolt läbi viidud uuring
(Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning
tööturuaktiivsusele (praxis.ee).
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500
[email protected] • www.tootukassa.ee
Ettepanek: Jätta edaspidi sotsiaalhoolekande seadusest (edaspidi SHS) välja § 134 lõige 4
punkti 3, mis ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse
määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja
või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on
Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava
täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst.
2. Juhime tähelepanu, et SHS § 134 lõige 4 punktis 2 on kasutusel mõiste „tööotsija“. 2024.
aastast, tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) jõustumisel, kasutame mõistet „muu
isik“, kes on TöMSi kohaselt inimene, kes ei tööta ega ole töötuna töötukassas arvel ja
pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Muu isiku puhul ei kaasne alati
kohustust käia kokkulepitud ajal nõustamisel või täita tegevuskava. Muu isik võib
kasutada töötukassa töövahendusteenust, karjäärinõustamist vm, ilma, et oleks koostatud
tegevuskava ja seatud kohustusi.
Ettepanek: Muuta SHS § 134 lõige 4 punkti 2 sõnastust ning jätta välja „tööotsija“ ja
kasutada edaspidi ainult mõistet „töötuna arvele võetud“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Paavel
juhatuse esimees
Sirlis Sõmer-Kull,
[email protected]
Ulvi Mölder,
[email protected]