Sotsiaalministeerium
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 1-12/MV/15642
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna
ja Terviseameti ettepanek tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise kohta
Austatud terviseala asekantsler Anniki Lai,
tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar ja
tervishoiu inimressursi juht Katre Koppel
Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) meditsiiniteaduste valdkond edastas jaanuaris (25.01.2024 nr 1-
12/MV/2735) sotsiaalministeeriumile ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse
hindamiskomisjoni ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmiseks
seoses välisriigis kvalifikatsiooni omandanud ja Eestis registreerimist taotlevate arstide ja
hambaarstide keeleoskusnõuete ning vastavuseksami korraldusega.
Arutasime ettepanekut TTKSi muutmiseks 18. märtsil 2024 toimunud kohtumisel ka
Terviseametiga, kes ettepanekut toetab. Ettepanekute sisu ja põhjendused on juba välja toodud
jaanuarikuus saadetud kirjas, kuid toon veelkord välja alljärgneva.
- Eesti riigis kvaliteetse arstiabi tagamiseks on oluline, et patsientidele osutatakse arstiabi
eesti keeles.
- Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele
oskuse ja kasutamise nõuded“ § 9 p 8 sätestab, et arstid, psühholoogid, farmatseudid ja
proviisorid peavad oskama eesti keelt C1-tasemel. Sama määruse § 2 lg 3 järgi on tööandjal
kohustus tagada, et töötajad valdavad eesti keelt nõutaval tasemel.
Tööandjate ootus on, et vastavuseksami raames tööpraktikale suunatud isikud oskavad
eesti keelt vähemalt B2-tasemel. See tähendab, et tööpraktikat ei saa asuda sooritama enne,
kui vastav keeleoskustase on omandatud. Kuna Terviseametile registreerumistaotluse
esitamisel ei pea tõendama eesti keele oskust, on praktikabaasi nõue keeleoskuse osas
paljudele nii üllatuseks kui ka takistuseks vastavuseksami sooritamisel.
- TTKSis on vaja muuta vastavuseksami teoreetilise ja praktilise osa sooritamise järjekorda
ning reguleerida mõistlik aeg, mille jooksul tuleb vastavuseksam sooritada. Praegu kehtiva
regulatsiooni järgi saab registreerimist taotlev isik ka kümme aastat pärast
registreerimistaotluse esitamist ja vastavuseksamile suunamist tulla vastavuseksamit
sooritama ilma, et ta oleks vahepeal arstina töötanud (kaob juriidiline kohustus kontrollida,
kas isik töötas vahepealsel ajal arstina). Kuna vastavuseksam algab praktiliste oskuste
kontrolliga, on selline tööpaus patsiente ohustav. Seetõttu teeme ettepaneku, et
vastavuseksam algaks mitte praktika, vaid teoreetilise eksamiga. Sealjuures teoreetiline
eksam tuleks sooritada ühe aasta jooksul eksamile registreerimisest ja praktika kahe aasta
jooksul teoreetilise eksami sooritamisest.
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Kokkuvõtvalt palume teha TTKSis ja vastavates määrustes järgmised muudatused.
- Palume sätestada, et väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriike ja Šveitsi kvalifikatsiooni omandanud isik, kes taotleb tervishoiutöötajana
registreerimist, peab koos registreerimistaotlusega esitama ka eesti keele oskust vähemalt
B2-tasemel tõendava dokumendi.
- Palume muuta vastavuseksami korraldust ja sätestada, et
- esmalt tuleb sooritada vastavuseksami teoreetiline ja seejärel praktiline osa;
- teooriaeksam tuleb sooritada ühe aasta jooksul pärast ülikooli poolt vastavuseksamile
registreerimist ja praktika kahe aasta jooksul pärast teooriaeksami sooritamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Kingo
dekaan, professor
meditsiiniteaduste valdkond
Tartu Ülikool
(allkirjastatud digitaalselt)
Ragnar Vaiknemets
peadirektori asetäitja
Terviseamet
2 (2)