Leping

LISA Töövõtuleping nr 2-6.3/1344-1 TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Eesti Vabariik, Sotsiaal ministeeriumi kaudu , keda esindab välisvahendite osakonna nõunik Ülar Vaadumäe (edaspidi nimetatud „tellija “ ) ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis , keda esindab projektijuht Sandra Haugas (edaspidi nimetatud „ töövõtja“) , e daspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „p ool“, on lähtudes poolte vahel 27. mail 2024. aastal sõlmitud l epingust koostanud käesoleva üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi „ a kt”) alljärgnevas: Töövõtja annab ja tellija võtab l epingu alusel a ktiga vastu Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste p rogrammi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" tulemuslikkuse lõpphindami se lähtearuande. Enne a ktile allakirjutamist on tellija teostanud lähtearuande ülevaatuse ja tuvastanud selle vastavuse lepingule. Pooled on kokku leppinud, et l epingu alusel kuulub väljamaksmisele 10% lepingu summast ehk 7 390 ,00 (seitse tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot , millele lisandub käibemaks . Väljamakse aluseks on akti alusel esitatav arve . Tasu sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid , sh tasu autoriõiguste eest. Akt allkirjastatakse digitaalselt. Ülar Vaadumäe Sandra Haugas /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lähtearuanne 1  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Hindamise metoodiline lähenemine ............................................................................. 4 1.1. Metoodiline raamistik – sekkumisloogika analüüs .............................................. 4 1.2. Hindamisküsimused ................................................................................................ 6 1.3. Metoodika ................................................................................................................. 7 1.3.1. Sekkumisloogika analüüsi teostamine ...................................................... 7 1.3.2. Hinnatavad projektid ................................................................................. 12 1.3.3. Dokumendianalüüs .................................................................................... 14 1.3.4. Indikaatorite analüüs ................................................................................. 21 1.3.5. Intervjuud.................................................................................................... 24 1.3.6. Valideerimisseminar.................................................................................. 28 1.4. Ülevaade andmetest, andmekogumise viisidest ja analüüsimeetoditest hindamisküsimuste kaupa .................................................................................... 29 2. Tegevus- ja ajakava .................................................................................................. 32 2  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sissejuhatus Hindamisuuringu näol on tegemist programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamisega, mis hõlmab ajavahemikku 13.09.2019– 30.04.2024. Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kuulub Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 alla ning selle üldeesmärk on suurendada ühiskonna sotsiaal- majanduslikku sidusust. Programmi tegevuste keskmes on laste liikumine, hariduse tugiteenused, noorsootöö, noortele õigusrikkujatele taastava õiguse lähenemise käivitamine, ohvriabi süsteemi arendamine, soopõhise vägivalla vastu võitlemine ning väikelinnades kultuuripärandi säilitamise võimekuse tõstmine. Programmi rakendamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi (SOM) välisvahendite osakond ja rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) toetuste rakendamise osakond. Vastavalt valdkonnale on olnud kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Justiitsministeerium (JUM) ja Kultuuriministeerium (KUM). Hindamisuuringu eesmärk on saada teada, kas ja kuivõrd programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames ellu viidud tegevused aitavad parimal viisil saavutada Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste üldeesmärke ning programmile endale ja programmi raames toetust saanud projektides seatud eesmärke. Hindamine hõlmab nii tulemuslikkuse, jätkusuutlikkuse kui ka mõju hindamist (vt hindamisküsimuste loetelu ptk-s 1.2). Hindamise tulemusel sõnastame poliitikasoovitused:  vahendite efektiivsemaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks;  sarnaste meetmete edasiseks arendamiseks ja väljatöötamiseks, toetamaks järgmise Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmperioodi kavandamise ja elluviimise protsessi kujundamist, juhtides tähelepanu, millele protsessi kavandamisel tähelepanu pöörata;  rakendus- ja seiresüsteemi parendamiseks. Soovitused vormistame tabeli kujul – leid, järeldus, soovitus. Hindamise metoodiline lähenemine on sekkumisloogika analüüs, mille raames trianguleerime me nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, nt väljundi- ja tulemusindikaatorite kvantitatiivset analüüsi, dokumendianalüüsi, intervjuude läbiviimist ja nende kvalitatiivset sisuanalüüsi. Käesoleval lähtearuandel on kaks peamist eesmärki: täpsustada pakkumuses kirjeldatud uurimismetoodikat (ptk 1) ning fikseerida tegevus- ja ajakava (ptk 2). Lisaks lähtearuandele esitame uuringuprojekti jooksul uuringu tulemitena vahe- ja lõpparuande, lõpparuande peamisi järeldusi hõlmavad infolehed eesti ja inglise keeles, samuti esitlused eesti ja inglise keeles. 3  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 1. Hindamise metoodiline lähenemine Selles peatükis selgitame hindamise metoodilist lähenemist. Peatükk on jaotatud neljaks alapeatükiks. Esimeses alapeatükis anname teoreetilise ülevaate hindamise metoodilisest raamistikust, milleks on sekkumisloogika analüüs. Teises alapeatükis toome välja uuringu hindamisküsimused. Kolmandas alapeatükis kirjeldame täpsemalt uuringu metoodikat ehk nt seda, kuidas me sekkumisloogika analüüsi siinses hindamises täpsemalt kasutame ning missuguseid alameetodeid ja kuidas me kavatseme rakendada. Neljandas alapeatükis võtame aga kõik eelnevad alapeatükid kokku ehk koondame andmed, andmekogumise viisid ja analüüsimeetodid hindamisküsimuste kaupa ühte ülevaatlikku tabelisse. 1.1. Metoodiline raamistik – sekkumisloogika analüüs Hindamisel lähtume teoreetilise raamistikuna muutuste teooriast (theory of change), mis seletab, kuidas programmi või poliitika raames ellu viidud tegevused panustavad oodatud muutustesse 1 . Muutuste teooria aitab avada poliitikakujundamise ja -rakendamise „musta kasti“ ehk minnes kaugemale vaid sisendite ja väljundite kirjeldamisest võimaldab teooria uurida, mil määral ning milliste sekkumiste ja toimijate abil eesmärgid saavutati2. Muutuste teooriast lähtuvaid analüüsimeetodeid tähistatakse erinevate nimetustega, sh programmiteooria (program theory) analüüs, sekkumisloogika (intervention logic) analüüs, loogilise mudeli (logic model) analüüs või mõjuteekonna (impact pathway) analüüs. Me räägime siin ja edaspidi sekkumisloogika analüüsist (intervention logic analysis)3 ehk sekkumisloogika (mõjuahela) tuvastamisest ja selle toimimise hindamisest kui uurimismeetodist, mida me siinse hanke objektiks olevas uuringus hindamisküsimustele vastamiseks kasutame. Sekkumisloogika tähendab põhjuslike seoste jada ehk mõjuahelat, mis kirjeldab, millise eesmärgi saavutamiseks programm või poliitika loodi ning kuidas ja millistel tingimustel pidid kavandatavad meetmed soovitud muutusteni viima. Sekkumisloogika analüüsis loodav mõjuahel sisaldab seega poliitika eesmärki, sisendeid (mida investeeriti?), tegevusi (millised olid tegevused/meetmed?), väljundeid (mida tegevuste/meetmete raames toodeti või loodi?), tulemusi (lühemas plaanis ja otsesemalt) ning mõju (pikemas plaanis ja ka kaudsemalt ehk ka teistele valdkondadele). Lisaks tuvastatakse mõjuahelas ka riskitegurid, mis võivad soovitud eesmärgi saavutamist takistada, ning eeldused, mis peavad eesmärgi saavutamiseks täidetud olema. Vt eelkirjeldatud struktuuri Joonis 1. 1 European Commission (2013). EVALSED: The resource for the evaluation of Socio-Economic Development. https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/evaluation/guide/guide_evalsed.pdf; Rossi, P. H., Lipsey, M. W., Henry, G. T. (2018). Evaluation: A systematic approach. Sage Publications. 2 Ibid. 3 European Commission (2023). ’Better regulation’ toolbox 2023. https://commission.europa.eu/document/download/88ebf8bb-79c1-4cf2-975b- c643dcc766f8_en?filename=BRT-2023-Chapter%206- How%20to%20carry%20out%20an%20evaluation%20and%20a%20fitness%20check_0.pdf 4  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 1. SEKKUMISLOOGIKA RAAMISTIK Allikas: autorite koostatud Sekkumisloogika analüüs on siinse hanke eesmärgi täitmiseks vajalik ja sobivaim meetod, kuna vastavalt hankedokumentidele on hindamise fookuses programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkus, jätkusuutlikkus ja mõju ehk teisisõnu, hindamisel on vaja eristada, milline on olnud just nimetatud programmi roll, ning just seda sekkumisloogika analüüs võimaldab. Sekkumisloogika analüüsi raames läbiviidav mõjuahela tuvastamine on äärmiselt oluline, et mõista, kuidas ja milliste tegevuste kaudu eesmärkide saavutamist kavandati, kuivõrd võisid oodatud muutuste saavutamist mõjutada teised tegurid, ning seejärel hinnata, kas kavandatu on seni realiseerunud. Samuti aitab sekkumisloogika analüüs identifitseerida võimalikud ebakõlad ja takistused programmi raames ellu viidud meetmete kavandamisel ja elluviimisel4. Hindamaks, kuivõrd on programmi eesmärgid saavutatud ning mis on olnud peamised takistused nende saavutamisel, võttes samal ajal arvesse edusamme meetmete elluviimisel ja väliskeskkonnas aset leidnud arenguid, tuleb analüüsida nii seda, kas sihtgruppide vajadused on määratletud õigesti kui ka seda, kas programm on hästi ellu rakendatud (tegevused/meetmed jõuavad sihtrühmadeni ja täidavad oma eesmärke). Seda põhjusel, et võib esineda olukord, kus programmi on küll hästi rakendatud, kuid sellele vaatamata on püstitatud eesmärgid jäänud saavutamata, kuna sihtgruppide vajadused ja pakutavad teenused ei ole parimas vastavuses. Juhul kui programm ei täida oma eesmärke seetõttu, et 4 European Commission (2013). EVALSED: The resource for the evaluation of Socio-Economic Development. https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/evaluation/guide/guide_evalsed.pdf 5  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine ta on viletsalt ellu rakendatud, räägitakse läbikukkunud rakendamisest (implementation failure). Kui eesmärkide mittesaavutamise põhjuseks on aga vildakas sekkumisloogika ehk teooria (st tegevused/meetmed ei arvesta sihtrühmade tegelikke vajadusi) ning sellest tulenevalt pakutakse sihtgruppidele mittesobivaid tegevusi, on tegemist teooria läbikukkumisega (theory failure).5 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamisel püüame sekkumisloogika analüüsi laiemas raamistikus erinevaid spetsiifilisi uurimismeetodeid kombineerides välja selgitada nii programmi planeerimise kui ka elluviimise erinevaid tahke, mis on programmi edukust toetanud või takistanud. Mõlemat tüüpi seletuste kindlakstegemine aitab teha soovitusi uue Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmperioodi tegevuste kavandamise tõhustamiseks. 1.2. Hindamisküsimused Peaküsimused:  Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid?  Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on nimetatud tegevusi viidud ellu õigel viisil, et saavutada seatud eesmärgid parimal viisil? Küsimused tulemuslikkuse (effectiveness) kohta:  Mil määral suudeti soovitud kvaliteediga luua programmile seatud väljundeid (outputs) ja saavutada programmile seatud tulemusi (outcomes)? Mis asjaolud mõjutasid väljundite loomist ja tulemuste saavutamist?  Millised muud (sh teiste osapoolte) tegevused on toetanud eesmärkide saavutamist? Millised on seosed teiste valdkondlike arengukavade ja nende raames rakendatavate tegevustega?  Kas lisaks algselt seatud väljund-eesmärkidele suudeti luua täiendavaid väljundeid, mis omakorda panustasid seatud tulemuste saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid?  Kas lisaks algselt seatud tulemus-sihtidele suudeti saavutada täiendavaid tulemusi, mis omakorda panustasid programmi eesmärkide saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid?  Kuidas mõjutasid COVID kriis ja Ukraina sõda tulemuste saavutamist? Küsimused jätkusuutlikkuse (sustainability) kohta:  Mil määral on tõenäoline, et programmi tegevuste tulemusena saavutatud kasu/väärtus jätkub järgmise 5 aasta jooksul?  Missugune on kasu saanud eri institutsioonide/struktuuride rahaline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonna-alane ja institutsionaalne suutlikkus, mis on vajalik, et programmiga saavutatud tulemusi kestlikult ülal pidada? 5 Rossi, P. H., Lipsey, M. W., Henry, G. T. (2018). Evaluation: A systematic approach. Sage Publications. 6  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine  Mida tuleks tulevikus avatud taotlusvoorude läbiviimisel kindlasti vältida?  Milliseid alternatiivseid või täiendavaid/toetavaid meetmeid oleks vaja eesmärkide saavutamiseks? Küsimused mõju (impact) kohta:  Mil määral soodustasid programmi tegevused ja tulemused peale otseste kasusaajate laiemat sotsiaalset, keskkonnaalast või majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele, võrdõiguslikkusele või keskkonnale?  Mil määral on programmi sekkumised muutnud programmiga hõlmatud meetmete poliitikavaldkondi inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks? 1.3. Metoodika Järgnevates alapeatükkides anname ülevaate hindamise metoodikast. Hindamisuuring on vastavalt hinnatavatele meetmetele (vt Tabel 1) jaotatud neljaks n-ö alauuringuks. Oodatav tulemus MEEDE 1 Suurenenud on laste ja noorte heaolu MEEDE 2 Vähenenud on koduvägivald ja soopõhine vägivald ning sooline ebavõrdsus MEEDE 3 Paranenud on integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning rahvatervise sekkumiste pakkumine kohalikul tasandil MEEDE 4 Ajaloolised linnasüdamed on saanud uue hingamise kultuuripärandi väärindamise abil TABEL 1. OODATAVAD TULEMUSED MEETMETE KAUPA Allikas: autorite koostatud Kuna sekkumisloogika analüüs on kogu hindamise läbiv metoodiline lähenemine, siis seda kasutame me iga meetme analüüsis. Peatükis 1.3.1 selgitame, kuidas me selles hindamisuuringus sekkumisloogika analüüsi kasutame. Kuna kasutame meetodit kõikide meetmete analüüsides, siis selles peatükis me meetmetepõhiselt metoodika kirjeldust ei erista. Järgnevates alapeatükkides toome aga lisaks üldisele metoodika kirjeldusele meetmete kaupa välja ka just selle meetme analüüsile spetsiifilised selgitused, nt peatükis 1.3.2 meetmete kaupa, milliseid rahastatud ja ellu viidud projekte plaanime hinnata, peatükis 1.3.3, milliseid dokumente on kavas iga meetme analüüsi hõlmata, peatükis 1.3.4, milliseid indikaatoreid iga meetme analüüsis kasutame, ning peatükis 1.3.5, milliste profiilidega vastajaid iga meetme analüüsi raames teostatavatesse intervjuudesse kavatseme kutsuda. Peatükis 1.3.6 kirjeldame aga seda, kuidas ja mis eesmärgil plaanime hindamisuuringu lõpuosas läbi viia valideerimisseminari. 1.3.1. Sekkumisloogika analüüsi teostamine Sekkumisloogika analüüs hõlmab kaht peamist etappi:  kavandatud sekkumisloogika koostamine; 7  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine  sekkumisloogika tegeliku toimimise hindamine ehk tegeliku sekkumisloogika koostamine. Kavandatud sekkumisloogika koostamisel tugineme nii dokumendianalüüsile (vt täpsemalt ptk 1.3.3) kui ka intervjuudele (vt täpsemalt ptk 1.3.5), selgitamaks välja, milliste sisendite ja tegevuste abil milliste väljundite, tulemuste, mõjude ja eesmärkideni jõuda planeeriti. Lisaks uurime, millistest eeldustest, riskidest ja võimalikust välistegurite mõjust sekkumisloogika kavandamisel lähtuti. Tuvastades nimetatud komponentide vahelised eeldatud seosed, visualiseerime kavandatud sekkumisloogika iga meetme analüüsi jaoks eraldi, kasutades selleks Miro või muud programmi, mis võimaldab sekkumisloogikaid ühtsetel alustel ja stiilis visualiseerida (vt kavandatud sekkumisloogika näidist, Joonis 2). JOONIS 2. KAVANDATUD SEKKUMISLOOGIKA NÄIDIS Allikas: Haugas et al. (2023)6 Kavandatud sekkumisloogika tegeliku toimimise hindamiseks ehk tegeliku sekkumisloogika koostamiseks kasutame protsessi jälgimise (process tracing) meetodit7. Protsessi jälgimise meetod sobib käesolevate hindamisküsimuste ja hanke objektis oleva hindamise ajaraami ning võimalustega, sest võimaldab suuresti kvalitatiivsete andmete põhjal siiski võimalikult rangelt ja täpselt hinnata tõendeid põhjuslikkuse kohta ning eristada, millised sisendid ja tegevused millistesse väljunditesse ja tulemustesse panustasid. Protsessi jälgimise meetodi eesmärk sekkumisloogika analüüsi raames on aset leidnud poliitika kujundamise ja rakendamise protsessi rekonstrueerida ehk samm-sammu haaval uurida, milliseid sisendeid tegelikult investeeriti, milliseid tegevusi tegelikult ellu viidi, millised väljundid ja tulemused saavutati. Samuti on sihiks uurida, kuivõrd edukalt kõik nimetatud etapid läksid, missugused takistused 6 Haugas, S., Kendrali, E., Kadarik, I., Kallip, K., Lauri, T., Lehari, M., Melesk, K., Mägi, E., Nuiamäe, M., Põder, K., Teidla-Kunitsõn, G., Teppo, M., Toim, K. (2023). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna "Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul" tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Tallinn: Mõttekoda Praxis. 7 Anguko, A. (2019). Process Tracing as a Methodology for Evaluating Small Sample Size Interventions. Independent Development Evaluation, African Development Bank. 8  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine ilmnesid ja millised riskid realiseerusid, kas eeldatud seosed pidasid paika ning millised väliskeskkonna tegurid tegelikult protsessis olulist rolli mängisid. Anguko (2019)8 on protsessi jälgimise meetodi peamised sammud kokku võtnud järgnevalt:  Hinnata ja dokumenteerida süsteemselt, mida muutuste saavutamise eesmärgil tehti.  Uurida, mil määral on soovitud eesmärgid saavutatud ning kas ilmnenud on ka soovimatuid tagajärgi.  Tuginedes protsessi analüüsimise induktiivsele loogikale identifitseerida põhjuslikud seletused tõendatud tulemuste saavutamiseks.  Kogudes täiendavaid andmeid protsessi toimimise kohta, hinnata, mil määral on eelmise punkti all välja toodud seletused tõenduspõhised. Lähenedes allikatele protsessipõhise analüüsi loogikaga (st kaardistades ellu viidud tegevused/sündmused ja nende omavahelise järgnevuse) on võimalik välja tuua ja tõendada tegevuste/sündmuste ja ilmnenud tulemuste vahelisi seoseid.  Panna eelnevate sammudega saavutatu narratiivina mõjuahelana kirja. Täpsema analüüsiinstrumendina kavandatud sekkumisloogika tegeliku toimimise kontrollimiseks saab kasutada loogilist raammaatriksit (vt Tabel 2), mis näitab üksikasjalikult, milliste komponentide osas ja millistele küsimustele vastamiseks on vaja protsessi jälgida ja toimunut kaardistada. 8 Ibid. 9  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine SEKKUMISLOOGIKA INDIKAATOR KONTROLLIMEETOD EELDUSED/RISKID ANALÜÜSIREA KOOD Eesmärk Mis oli eesmärk? Kas Millised on kvantitatiivsed Millistest andmeallikatest - LRM_E (goal) eesmärk saavutati? indikaatorid või kvalitatiivsed saab vajalikku infot? hinnangud (judgements), hindamaks (to assess), kas eesmärk on saavutatud? Mõju Millist mõju oodati? Millised on kvantitatiivsed Millistest andmeallikatest Kui mõju saavutati, siis millised eeltingimused (sh LRM_M (impact) Kas see mõju ilmnes? indikaatorid või kvalitatiivsed saab vajalikku infot? välistegurid) pidid olema täidetud, et eesmärk hinnangud (judgements), saavutataks? Kas need olid täidetud? Millised eesmärgini hindamaks (to assess), kas jõudmist takistavad riskid võisid realiseeruda? Kas need mõju on saavutatud? realiseerusid? Tulemused Milliste tulemusteni oli Millised on kvantitatiivsed Millistest andmeallikatest Kui tulemused saavutati, siis millised eeltingimused (sh LRM_Tu (outcomes) vaja jõuda, et indikaatorid või kvalitatiivsed saab vajalikku infot? välistegurid) pidid olema täidetud, et mõju ilmneks? Kas saavutada mõju ja hinnangud (judgements), need olid täidetud? Millised mõju saavutamist takistavad eesmärk? Kas nende hindamaks (to assess), kas riskid võisid realiseeruda? Kas need realiseerusid? tulemusteni jõuti? tulemused on saavutatud? Väljundid Milliste väljunditeni oli Millised on kvantitatiivsed Millistest andmeallikatest Kui väljundid saavutati, siis millised eeltingimused (sh LRM_V (outputs) vaja jõuda, et indikaatorid või kvalitatiivsed saab vajalikku infot? välistegurid) pidid olema täidetud, et tulemused ilmneksid? saavutada tulemused? hinnangud (judgements), Kas need olid täidetud? Millised tulemusteni jõudmist Kas nende väljunditeni hindamaks (to assess), kas takistavad riskid võisid realiseeruda? Kas need jõuti? väljundid on saavutatud? realiseerusid? Tegevused Millised tegevused oli Millised on kvantitatiivsed Millistest andmeallikatest Kui tegevused olid ellu viidud, siis millised eeltingimused LRM_Te (activities) vaja ellu viia, et indikaatorid või kvalitatiivsed saab vajalikku infot? (sh välistegurid) pidid olema täidetud, et väljundid saavutada soovitud hinnangud (judgements), ilmneksid? Kas need olid täidetud? Millised väljunditeni väljundid? Kas need hindamaks (to assess), kas jõudmist takistavad riskid võisid realiseeruda? Kas need tegevused viidi ellu? tegevused on edukalt ellu realiseerusid? viidud? 10  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sisendid Milliseid sisendeid oli Millised on kvantitatiivsed Millistest andmeallikatest Kui sisendeid kasutati, siis millised eeltingimused (sh LRM_S (inputs) vaja, et ellu viia indikaatorid või kvalitatiivsed saab vajalikku infot? välistegurid) pidid olema täidetud, et tegevused ellu viia? kavandatud hinnangud (judgements), Kas need olid täidetud? Millised tegevuste elluviimist tegevused? Kas neid hindamaks (to assess), kas takistavad riskid võisid realiseeruda? Kas need sisendeid kasutati? kavandatud sisendeid realiseerusid? kasutati? TABEL 2. LOOGILINE RAAMMAATRIKS Allikas: autorite koostatud GDSI (s.d.)9, Grassroots Collective (s.d.)10 ja Zewo (s.d.)11 põhjal 9 GDSI (s.d.). Improving the project Logframes, indicators, monitoring & reporing, visibility. https://elearning.eapcivilsociety.eu/wp-content/uploads/2018/05/Day-3-Logframe- indicators-montoring-reporting-visability.pdf 10 Grassroots Collective (s.d.). Synthesising project design using a LogFrame. https://www.thegrassrootscollective.org/logical-framework-nonprofits 11 Zewo (s.d.). Logical Framework Approach. https://zewo.ch/en/logical-framework-approach/ 11  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 1.3.2. Hinnatavad projektid Järgnevalt toome meetmete kaupa välja nimekirja projektidest, mida plaanime hinnata, ning projektide valiku põhjendused. MEEDE 1 Plaanime hinnata järgmisi projekte:  Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine (P1)  Riikliku perelepitussüsteemi loomine (P2)  Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis (P3)  Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm (P4)  Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis (P5)  Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas (P6) Meetme 1 raames valisime hindamiseks projekte lähtuvalt meetme eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest. Meede 1 oodatud tulemus näeb ette: alaealiste õigusrikkumiste tase langeb; lepitusmenetluse osakaal alaealiste õigusrikkumiste juhtumites suureneb (P1); pakutakse perelepitusteenust ning alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujatele kohaldatakse karistuse alternatiive (P2); kutsevaliku õppekaval õppinud noored on valmis siirduma tööturule või jätkama õpinguid (P3); KOVides on kasutusele võetud nutikaid noorsootöö lahendusi, mis panustavad riikliku noorsoopoliitika eesmärkidesse (P4); haridusasutustes on paranenud kohaliku tasandi integreeritud tugiteenuste koordineerimine (P5, P6). Hindamisele kuuluvate projektide seas on kolm kindlaksmääratud projekti (P1, P2, P5). Samuti oleme arvestanud, et hinnatavad projektid esindaksid nii väikeprojekte (P3) kui ka suurprojekte (P4) ning et projektidel oleksid erinevad elluviijad (Justiitsministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Haridus- ja Noorteamet, Võrumaa Omavalitsuste Liit, OÜ CTF-Tech). Lisaks esindavad hindamisele valitud projektid ka erinevaid tegevuste elluviimise tasandeid (riiklik tasand ja kohalik tasand). MEEDE 2 Plaanime hinnata järgmisi projekte:  Ohvriabi süsteemi arendamine  Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine  Sotsiaalprogramm SPSV (hinnatakse koos eelmise projektiga)  Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis (alternatiivina Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast). Meetme 2 viis projekti panustavad ohvriabi süsteemi arendamisse, ohvrite õiguste kaitsele ning teadlikkuse tõstmisele vägivalla teemadel; üks projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse suurendamisse. Projektide valimisel lähtuti sellest, et kogu ohvriabi temaatika – süsteemi arendamine, spetsialistide koolitamine ning teadlikkuse tõstmine perevägivalla ja inimkaubanduse teemadel oleks hindamisel kaetud. Projektid „Teadlikkuse tõstmine 12  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine“ ning „Sotsiaalprogramm SPSV“ käsitlevad sarnast teemat, on läbi viidud sama organisatsiooni poolt ning seetõttu käsitletakse neid hindamisel koos ühe tegevusena. Spetsialistide koolitamiseks on ellu viidud kaks projekti, millest hinnatakse ühte ning teine jääb alternatiivseks variandiks. Soolisse võrdõiguslikkusesse panustav programm „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ on meetmes teemana eraldiseisev. Kuna virtuaalne kompetentsikeskus on loodud ning selle kasutamist monitooritakse, ei tehta projektile eraldi mõjude hindamist. Sooline võrdõiguslikkus on lai teemavaldkond, mille puhul virtuaalse kompetentsikeskuse mõju ei pruugi antud aja jooksul veel avalduda. Raportis kirjeldatakse lühidalt projekti eesmärke, tegevusi ja mõõdetud tulemusi. MEEDE 3 Plaanime hinnata järgmisi projekte:  Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine  Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused  Vägivaldsete kuritegude toimepanijate tõenduspõhiste sekkumisprogrammide välja arendamine  Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel Meetme 3 projektid käsitlevad eraldiseisvaid teemasid ning valitud projektide analüüsi raames koostame iga projekti jaoks eraldi sekkumisloogika. Meetme viiest projektist kaks on seotud tervishoiuteenuste arendamisega, pakkudes peredele tuge ämmaemandate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu ning luues tervikteenuse, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused. Ülejäänud kolm projekti panustavad rahvatervise sekkumiste ja teenuste väljatöötamisse ja/või parendamisse. Liikuma Kutsuv Kool toetab kooliõpilaste liikumisaktiivsust ning Päästeameti projekt panustab laiemalt kodukeskkonna vigastuste ennetamisele ja vähendamisele. Tervise Arengu Instituudi (TAI) projekt on oma olemuselt laiahaardelisem ning hõlmab kolme erinevat tegevust/sekkumist. Arvestades TAI projekti mahukust ja mitmetahulisust, oleme otsustanud projekti "Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes" analüüsist välja jätta. Projekt hõlmab kolme eraldiseisvat tegevust, mis muudab põhjaliku ja fokusseeritud analüüsi teostamise keerukaks ja ressursimahukaks (kolme sekkumisloogika koostamine). Selle asemel keskendume ülejäänud neljale projektile, et tagada detailne ja kvaliteetne analüüs. MEEDE 4 Plaanime hinnata järgmisi projekte:  Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu  Võru linna ajaloolise võõrastemaja väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks Meetme 4 projektide eesmärgiks on väikelinnade muinsuskaitsealasid toetada teadlikkuse suurendamisel ehitiste elavdamiseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks ning renoveerida ja 13  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine avalikku kasutusse võtta erinevad muinsuskaitselised hooned. P1 keskendub selgelt ja esmajärjekorras esimesele, teadlikkuse suurendamise eesmärgile; ülejäänud projektid tegelevad ühtmoodi renoveerimise (osad ka sellealase teadlikkuse suurendamise) ning avalikku kasutusse andmisega. Nendest väga sarnastest projektidest valisime Võru projekti , mida eeldatavasti iseloomustavad tüüpilised selle meetme projektide väljakutsed. 1.3.3. Dokumendianalüüs Dokumendianalüüsi kasutame nii kavandatud kui ka tegeliku sekkumisloogika koostamiseks. Teisisõnu, uurime dokumentidest, mil viisil oli kavandatud püstitatud eesmärkideni jõuda, aga ka seda, mida ja kuidas tegelikult tehti, millised olid edusammud ja takistused. Ühtlasi aitab dokumendianalüüs meil teha üldise ülevaate peamisest eelinfost, mida on vaja teemas üldiseks orienteerumiseks. Lisaks põhianalüüsi osana kasutame dokumendianalüüsi ka intervjuusid ettevalmistava kaardistusena. Dokumendianalüüsi hõlmame eri tüüpi materjale, sh valdkondlikud strateegiad, arengukavad, tegevuskavad, seadused ja määrused, aga ka olulisemad varasemate uuringute aruanded ja rahastatud projektide infomaterjalid (aruanded, tegevuste kodulehed jm). Dokumendianalüüsi viime läbi iga meetme analüüsi puhul. Järgnevalt on toodud loetelu dokumentidest, mis on meetmeteülesed ehk mida me hõlmame iga meetme analüüsi. Seejärel anname aga ka iga meetme kaupa eraldi ülevaate meetmespetsiifilistest dokumentidest, mille me analüüsi hõlmame. Ei meetmeteüleste ega ka -spetsiifiliste dokumentide loetelu ole lõplik, vaid võib muutuda ja täieneda uuringu käigus, kui peaks ilmnema olulist lisainfot või -materjale. Meetmete ja nende rakendamisega seotud üldine dokumentatsioon:  Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste rakendusmäärused ja programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ leping https://sm.ee/eea-and-norway-grants;  meetmete avatud taotlusvoorudest toetuse taotlemise tingimused https://rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/toetusfondid-ja-programmid/euroopa- majanduspiirkonna-ja-norra-toetused#rtk-rakendatavad-meetmed;  programmi finantsvahearuanded (kaks korda aastas) ja programmi aastaaruanded 2020–2023;  rahastatud projektide aruandlus (nt taotlused, rakendatud tegevuste materjalid, projektide aruanded erinevates projekti etappides, sh finantsaruanded). MEEDE 1 Meetmega seotud tegevuste tulemusena oodati, et suureneb laste ja noorte heaolu: „alaealiste õigusrikkumiste tase langeb, lepitusmenetluse osakaal alaealiste õigusrikkumise juhtumites suureneb, pakutakse perelepitusteenust ning alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujatele kohaldatakse karistuse alternatiive; kutsevaliku õppekaval õppinud noored on valmis siirduma tööturule või jätkama õpinguid; KOVides on kasutusele võetud nutikaid noorsootöö lahendusi, mis panustavad riikliku noorsoopoliitika eesmärkidesse; haridusasutustes on paranenud kohaliku tasandi integreeritud tugiteenuste koordineerimine.“ 12 Meetme raames teostati 31 projekti, sh kolm eelnevalt kindlaksmääratud projekti ning 28 projekti läbi avatud 12 Hange: Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine, tehniline kirjeldus, lk 2. 14  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine taotlusvoorude. Lisaks puudutavad meede 1 osasid alateemasid kahepoolsete suhete edendamise fondi raames teostatud kaks projekti. Dokumendianalüüsis kasutatakse järgnevaid andmeallikaid. Meetme ja selle rakendamisega seotud üldine dokumentatsioon (vt ptk 1.3.3 algusest) Riiklikud arengukavad, strateegiad jm:  Elukestva õppe strateegia 2020  Noortevaldkonna arengukava 2014–2020  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020  Heaolu arengukava 2016–2023  Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035  Noortevaldkonna arengukava 2021–2035  Kriminaalpoliitika põhialused kuni 2030  Heaolu arengukava 2023–2030  Lastekaitseseadus  Noorsootöö seadus  Alaealise mõjutusvahendite seadus Asjakohased varasemad uuringud:  ISRD4 uuring Eestis https://datadoi.ee/bitstream/handle/33/603/ISRD4_uuring.pdf?sequence=5&isAllowe d=y  Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/alaea liste_rikk_sekk_lopparuanne_2021_emor_avaldamiseks.pdf  Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/alaea lise_oigusrikkuja_kasutajateekonna_ja_kogemuse_analuus._rak_2021_0.pdf  Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ tulemuslikkuse ja mõju hindamine: https://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2023/10/UKP_rakenduskava_hindamine_Lopparuanne_Loppversioo n.pdf  Nutika noorsootöö alaste välismaiste parimate praktikate rakendatavus Eestis: https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2023/10/Lopparuanne_nutika- noorsootoo-praktikad_Praxis.pdf  Laste heaolu tulevik: https://arenguseire.ee/wp- content/uploads/2022/04/2022_pikksilm_laste-heaolu_artikkel.pdf  Noorteseire aastaraamat 2019–2020: https://issuu.com/haridusjanoorteamet/docs/noorteseire_aastaraamat_2020_harno_l ogodega_0/4?ff  Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 07/Laste_subjektiivne_heaolu_kohalikus_ja_rahvusvahelises_vaates.pdf  Noorte õigusrikkujate uuring: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022- 04/noorte_oigusrikkujate_uuring_lopparuanne_22.10.2021.pdf  Harno riiklik rahuloluküsitlus: https://harno.ee/riiklikud-rahulolukusitlused  PISA uuringud: https://hm.ee/pisa 15  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine  Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs: https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored- raport_Praxis2018.pdf  Lapse heaolu ja vaimse tervise hindamisvahendite kaardistamine. Rakenduskava standardiseeritud hindamisvahendite kohandamiseks Eesti praktikale. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/hindamisvahendite_loppraport_ve ebruar_2015.pdf  Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringud (Tervise Arengu Instituut)  Eesti laste raport ÜRO Lapse õiguste komiteele https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Laste%20raport_FIN_EST.pdf  Lapsed Eesti Ühiskonnas https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapsed-Eesti- Uhiskonnas_kogumik%202021.pdf  Inimõigused Eestis 2024. Lapse õigused. https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2024/lapse-oigused/  Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/alaealise-oigusrikkuja-kasutajateekonna-ja- kogemuse-analuus Rahvusvaheliste organisatsioonide temaatilised õigusaktid:  ÜRO lapse õiguste konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Rahastust saanud projektidega seotud materjalid, tegevuste kodulehed jm:  „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle- ennetus/lapsed-ja-noored/nooresobralik-oigussusteem (vt ka https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusprojektid/projekt-alaealiste-erikohtlemise- susteemi-loomine)  „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-riikliku- perelepitussusteemi-loomise  „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ https://rajaleidja.ee/trauma/  „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ https://hak.edu.ee/et/kutsevaliku-oppe-rakendamine-parnumaa- kutsehariduskeskuses-ja-hiiumaa-ametikoolis  „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ https://teaduskool.ut.ee/et/sisu/eesti-noortele-ja-noorsootootajatele-luuakse-uus- kuberoppe-veebikeskkond  „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ https://lounaeestlane.ee/vorumaal-alustas-mahukas-koolist-valjalangemist-ennetav- projekt/ 16  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kommentaarid uuringu tellijale Lisaks nimetatud allikatele kasutame dokumendianalüüsis SFOS keskkonnas asuvaid hinnatavate projektide andmeid ning selle tarbeks vajame keskkonnale ligipääsu. Dokumendianalüüsile lisanduvad veel hinnatavate projektide materjalid, mis on avalikult kättesaadavad (kodulehed, pressiteated jmt, eelnõud jmt). Juhul, kui tellijal on lisaks SFOS keskkonnas olevatele andmetele kogutud veel materjale hinnatavate projektide osas (nt projektis osalenute tagasiside, tegevustes osalenute arv jmt), mis ei ole ka avalikult kättesaadavad, palume ka nendele ligipääsu. MEEDE 2 Meetmega seotud tegevuste tulemusena oodati, et väheneb koduvägivald ja soopõhine vägivald ning sooline ebavõrdsus: „naiste tugikeskused kasutavad oma töös kvaliteedi hindamise süsteemi ja soopõhise vägivalla ohvrid saavad abi naiste tugikeskustest; loodud on ohvriabi süsteemi toetav vabatahtlike tugiisikute süsteem; inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit seksuaalvägivallas ega perevägivallas ning kes toetavad seksi ostmise kriminaliseerumist, on suurenenud; soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus on loodud ja kasutusel.“ 13 Meetme raames teostati kuus projekti, sh kaks eelnevalt kindlaksmääratud projekti ning neli projekti läbi avatud taotlusvoorude. Dokumendianalüüsis kasutatakse järgnevaid andmeallikaid. Meetme ja selle rakendamisega seotud üldine dokumentatsioon (vt ptk 1.3.3 algusest) Riiklikud arengukavad, strateegiad jm:  Eesti 2035  Heaolu arengukava 2023–2030 o Laste ja perede programm 2024–2027 o Laste ja perede programm 2023 - 2026  Heaolu arengukava 2016–2023 o Hoolekandeprogramm 2019–2022, 2021–2024 ja 2022–2025  Kriminaalpoliitika põhialused kuni 2030  Vägivallaennetuse strateegia aastateks 2015–2020  Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025  Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019–2023 ja 2024–2027 Asjakohased varasemad uuringud:  Euroopa Põhiõiguste Ameti Euroopa Kuriteoohvrite uuring (2021)  Kuritegevus Eestis: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja- uuringud/kuritegevus-eestis  Suhteuuring: Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool seda 2021–2022.  Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021: https://vordsuskeskus.ee/sites/default/files/2023- 10/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf 13 Hange: Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine, tehniline kirjeldus, lk 2. 17  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Rahvusvaheliste organisatsioonide temaatilised õigusaktid:  Euroopa Liidu kuriteoohvrite õiguste direktiiv (2012/29/EL) Rahastust saanud projektidega seotud materjalid, tegevuste kodulehed jm:  MTÜ Eluliin projekt „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine“: https://www.eluliin.ee/node/26  MTÜ Eluliin projekt "Sotsiaalprogramm SPSV": https://www.eluliin.ee/en/node/24  MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse projekt „Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis“: https://naistevarjupaik.ee/norra-finantsmehhanismid/ Kommentaarid uuringu tellijale Soovime tutvuda koolituse või sotsiaalprogrammi läbinutelt kogutud tagasisidega, eeldusel, et selline tagasiside on antud. Samuti soovime tutvuda MTÜ Eluliini sotsiaalprogrammi mõju ja arendusvajaduste analüüsiga. MEEDE 3 Meetmega seotud tegevuste tulemusena oodati, et paraneb integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning rahvatervise sekkumiste pakkumine kohalikul tasandil: „Liikuma Kutsuva Kooli mudelit rakendatakse aktiivselt üldhariduskoolides; kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste abistamiseks on loodud standardiseeritud koostöö- ja kommunikatsioonimudel hoolekande, tervise- ja õigussüsteemi vahel ja inimestele pakutakse ambulatoorset psühhiaatrilist abi; samuti on välja töötatud ja piloteeritud kodukeskkonna vigastuste integreeritud teenuste mudel ja väikelastega riskiperede varajase märkamise (koduvisiitide) mudel.“ 14 Meetme raames teostati viis projekti, sh kolm eelnevalt kindlaksmääratud projekti ning kaks projekti läbi avatud taotlusvoorude; analüüsi kaasatakse neli projekti. Dokumendianalüüsis kasutatakse järgnevaid andmeallikaid. Meetme ja selle rakendamisega seotud üldine dokumentatsioon (vt ptk 1.3.3 algusest) Riiklikud arengukavad, strateegiad jm:  Eesti 2035  Heaolu arengukava 2023–2030 o Lapsed ja pered programm 2023–2026  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 o Tervist toetavate valikute programm 2024-2027  Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030  Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2017  Vaimse tervise roheline raamat 2021  Toitumise ja liikumise rohelise raamatu tööversioon 2016  Ämmaemanduse arengukava 2019–2024 14 Hange: Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine, tehniline kirjeldus, lk 2. 18  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Asjakohased varasemad uuringud:  Sotsiaalministeeriumi tulemusaruanded (2020–2023)  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine (Mõttekoda Praxis, 2017)  Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringud (Tervise Arengu Instituut)  Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine (Sotsiaalministeerium, 2017)  Koduvigastused 2016–2021 (Tervise Arengu Instituut, 2022)  Ülevaade „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal (Kultuuriministeerium, 2024) Rahastust saanud projektidega seotud materjalid, tegevuste kodulehed jm:  Liikuma Kutsuv Kool o Kodulehekülg ja seal jagatud materjalid (nt rakendatud tegevused, programmis osalevate koolide eneseanalüüs, mõjuhinnangud, uurimistulemused jms): https://www.liikumakutsuvkool.ee/  Päästeameti projekt kodukeskkonna vigastusriskidest o Kodulehekülg ja seal jagatud materjalid (nt analüüsid, mõjuhinnang jms): https://www.rescue.ee/et/kodukeskkonna-vigastusriskide-projekt  Lapse Heaolu Arengukeskuse projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ o Kodulehekülg ja seal jagatud materjalid (nt mõjuhinnang, toetusteekonnad, protokollid jms): https://www.lapseheaolu.ee/norra-toetused o Artikkel „Märkavad ja hoolivad ämmaemandad kodudes“: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/markavad-ja-hoolivad-ammaemandad- kodudes o Esitlus „Ämmaemanda korduvad koduvisiidid esimestel eluaastatel“: https://www.rescue.ee/files/Esitlused/2023-02-03-ammaemanda-koduvisiidi- voimalused-vaikelaste-vigastuste-ennetamisel-marge-mahla.pdf?9ce912669c  Viljandi Haigla „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ o Haigla projektide kodulehekülg: https://vmh.ee/muudest-allikatest-rahastatud- projektid/ Kommentaarid uuringu tellijale Kuigi projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ kirjeldus on Viljandi Haigla kodulehel välja toodud, ei ole ligipääsu ühelegi raportile või analüüsile, mis projekti tulemusel valmis. MEEDE 4 Meetmega seotud tegevuste tulemusena oodati, et ajaloolised linnasüdamed saavad uue hingamise kultuuripärandi väärindamise abil: „väikelinnade muinsuskaitsealasid on toetatud teadlikkuse suurendamisel ehitiste elavdamise ja jätkusuutliku kasutamise osas ning erinevad 19  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine muinsuskaitselised hooned on renoveeritud ja avalikus kasutuses.“ 15 Meetme raames teostati kaheksa projekti, sh üks eelnevalt kindlaksmääratud projekt ning seitse projekti läbi avatud taotlusvoorude. Dokumendianalüüsis kasutatakse järgnevaid andmeallikaid. Meetme ja selle rakendamisega seotud üldine dokumentatsioon (vt ptk 1.3.3 algusest) Riiklikud arengukavad, strateegiad jm:  Kultuuri arengukava 2021–2030  Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020  Kogukondlik Eesti 2024-2027  Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 Asjakohased varasemad uuringud:  Kultuuripärandi teadlikkuse uuring ehk pärandibaromeeter (Ernst&Young Baltic, Norstat Eesti; 2023)  „Kultuur ja sport“ 2021. aasta tulemusaruanne (Kultuuriministeerium) Rahastust saanud projektidega seotud materjalid, tegevuste kodulehed jm:  Kultuuriministeeriumi Norra finantsmehhanismide kasutamise info: https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne- kultuuriparand/muinsuskaitse/euroopa-majanduspiirkonna-ja-norra  Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu o https://www.facebook.com/muinsuskaitseamet/videos/984787552254458/ o Ülaloleva ürituse tutvustus: https://parnu.postimees.ee/7323882/lihulas- arutletakse-kultuuriparandi-ja-kestliku-linnasudame-ule o https://www.facebook.com/NorwegianEmbassyinTallinn/posts/4017120108 357246/  Paide SRIK kogukonnakeskuse loomine: https://srik.vabakond.ee/norra-toetus/norra- toetus-ja-paide-sriki-kogukonnaja-tallinna-13-majas/  Evald Okase muuseumi arendamine: https://www.err.ee/1609054361/okase- muuseum-loodab-remondiks-puuduoleva-200-000-eurot-koguda-oksjonitega  Kuressaare Sadamaait ja Holisticum OÜ projektide kajastus: https://saartehaal.postimees.ee/7239477/rootsiaegsed-majad-saavad-norra-rahaga- uue-elu  Võru Freinholdi maja projekt: o https://freinholdimaja.ee/projekt (vt ka kajastused: https://dea.digar.ee/article/lounaestpostimees/2021/05/17/4.1 ja https://dea.digar.ee/article/vorumaateataja/2022/09/24/7.1) 15 Hange: Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine, tehniline kirjeldus, lk 2. 20  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kommentaarid uuringu tellijale Meetmest 4 valime hindamiseks kindlaksmääratud projekti "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu" ning projekti "Võru linna ajaloolise võõrastemaja väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks". Esimese projekti puhul jääb ebaselgeks, kas hinnata tuleks tervikut või on tegemist mitmete linnasüdametega, millest tuleks valida mõned. Mõlema puhul oleks vaja lisaks projektitaotlust ja muid projektidokumente, mis aitaks mõista seost kohaliku arengu ja vaesuse vähendamise teemadega. Ühena nendest tundub võimalik olevat kutsekoolide kaasamine renoveerimisse. Selle kohta sooviks lisainfot. 1.3.4. Indikaatorite analüüs Indikaatorite analüüs hõlmab programmi väljund- ja tulemusnäitajate (vt indikaatorite loetelu hanke dokumentide lisas 2) koondamist, kõrvutamist ja ajalise trendi analüüsi, juhul kui andmed indikaatorite kohta on erinevate ajahetkede kohta kättesaadavad. Selleks, et analüüsida meetme seoseid valdkonna arenguga laiemalt (väljaspool otseseid projekti kasusaajaid), analüüsime lisaks valdkonnaga seotud üldisemaid indikaatoreid (nt valdkondlikes arengukavades jälgitavad indikaatorid). Valdkondlike andmete ülevaade võimaldab paremini mõista ka meetme valdkonda ja probleemistikku ning selle olukorda (ja võimalikke muutusi) meetme rakendamise ajal. Üldisemate indikaatorite kvantitatiivne analüüs hõlmab asjakohaste indikaatorite koondamist ning programmi rakendamise perioodil ajalise trendi analüüsi, et saada ülevaade sellest, mis suunas on indikaatorid programmi rakendamise perioodil arenenud. Allpool on toodud meetmete kaupa esialgsed näited analüüsitavatest indikaatoritest, kuid nende loetelu võib analüüsi käigus täpsustuda (nt tuginedes olemasolevatele uuringutele ja kättesaadavatele andmetele) või intervjuudes tuvastatud mõju ulatusele. MEEDE 1 Näited meetme 1 hindamiseks analüüsitavatest indikaatoritest on järgmised:  Meetmespetsiifilised tulemus- ja väljundnäitajad, vt hanke dokumentide lisa 2  Valdkondlikud asjakohased indikaatorid, nt: o Noortevaldkonna arengukava indikaatorid:  Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootöö teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel;  Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal;  15–29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET- staatuses noored); o Harno riikliku rahuloluküsitluse indikaatorid:  Kooliga rahulolu;  Kurnatus;  Küünilisus; o Children’s Worlds uuringu indikaatorid, nt:  Positiivsete seisundite (õnnelik, rahulolev, energiline) ja negatiivsete seisundite (kurb, pingeline, tüdinud) tajumine; o Koolikiusamise ning teiste vaimse tervise riskitegurite ja vaimse tervise probleemide esinemise indikaatorid tuginedes nt PISA uuringutele ja TAI tervisekäitumise uuringutele. 21  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kommentaarid uuringu tellijale - MEEDE 2 Näited meetme 2 hindamiseks analüüsitavatest indikaatoritest on järgmised:  Meetme spetsiifilised tulemus- ja väljundnäitajad, vt hanke dokumentide lisa 2  Valdkondlikud asjakohased indikaatorid, nt: o Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2024–2027 mõõdikud: https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/LSV%20ennetamise%20tegevuskava%202024-2027.pdf  Heaolu arengukavade indikaatorid, nt: o Ohvriabiteenuse üle-eestilise kättesaadavuse tagatus o Elanikkonna teadlikkus ohvriabist o Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega  Statistikaameti andmed vägivalda kogenud isikute kohta; statistika andmebaas, Sotsiaalelu „Õigus ja turvalisus“  Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas, Sotsiaalkindlustusamet: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A 4givalla%20ja%20inimkaubanduse%20valdkonnas.pdf Lisaks analüüsitakse programmi tegevuste kooskõla vägivallaennetuse kokkuleppe 2021– 2025 tegevussuundade tegevustega. Kommentaarid uuringu tellijale Meetme hindamiseks soovime ligipääsu Heaolu arengukava programmide mõõdikute tulemustele. Programmide kohaselt töötas mõõdiku algtaseme ja sihttasemed välja Sotsiaalkindlustusamet 2023. aastal, elanikkonna teadlikkuse ohvriabist mõõdiku väljatöötaja ei ole täpsustatud. MEEDE 3 Näited meetme 3 hindamiseks analüüsitavatest indikaatoritest on järgmised:  Meetme spetsiifilised tulemus- ja väljundnäitajad, vt hanke dokumentide lisa 2  Valdkondlikud asjakohased indikaatorid, nt: 22  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine o Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku kohta (sh indikaator erinevates lõigetes nagu vanus, sugu jms). Allikas: Tervise Arengu Instituut o Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta (sh indikaator erinevates lõigetes nagu vanus, sugu jms). Allikas: Tervise Arengu Instituut o Kooliõpilaste liikumisaktiivsus (iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete õpilaste osakaal). Allikas: Tervise Arengu Instituut o Kooliõpilaste kehamassiindeksi hinnang (alakaalus, normaalkaalus, ülekaalus olevate õpilaste osakaal). Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervise infosüsteem o Heaolu arengukava indikaatorid, nt:  Perest eraldatud laste osakaal laste üldarvust  Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda Kommentaarid uuringu tellijale - MEEDE 4 Näited meetme 4 hindamiseks analüüsitavatest indikaatoritest on järgmised:  Meetme spetsiifilised tulemus- ja väljundnäitajad, vt hanke dokumentide lisa 2  Valdkondlikud asjakohased indikaatorid, nt: o Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal (Muinsuskaitseamet) o Ajakasutuse näitajad (Eurostat, Statistikaamet, erinevad sotsiaaluuringud) o Kultuurielus osalemise näitajad (Statistikaamet, erinevad sotsiaaluuringud) o Kodanikuaktiivsuse näitajad (Statistikaamet, erinevad sotsiaaluuringud) o Vaesusega seotud näitajad (Statistikaamet, erinevad sotsiaaluuringud) o Sotsiaalse kaasatusega seotud näitajad (Statistikaamet, erinevad sotsiaaluuringud) o Lõimitusega seotud näitajad (Statistikaamet, erinevad sotsiaaluuringud) 23  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kommentaarid uuringu tellijale - 1.3.5. Intervjuud Viime läbi intervjuud kõigi nelja meetme raames, kusjuures iga meetme analüüsi puhul teeme individuaalintervjuud poliitikakujundajate ja meetmest rahastuse saanud projektide esindajatega, ning osade meetmete puhul lisaks fookusrühmaintervjuud projektides osalejatega. Intervjuud poliitikakujundajatega on vajalikud nii kavandatud kui ka tegeliku sekkumisloogika koostamiseks ehk uurimaks, mil viisil oli kavandatud püstitatud eesmärkideni jõuda, aga ka seda, mida ja kuidas tegelikult tehti, millised olid edusammud ja takistused. Poliitikakujundajatega arutame ka iga valdkonna arengusuundi ja arenguvajadusi laiemalt, samuti tegevuste seoseid teiste valdkondade ja poliitikasuundadega. Meetmest rahastuse saanud projektide esindajate ja projektides osalenute intervjuud on vajalikud tegeliku sekkumisloogika koostamiseks ehk uurimaks, mida ja kuidas tehti, mis õnnestus ja millised murekohad ilmnesid. Intervjuusid teeme, et saada dokumendianalüüsile lisaks rikkalikku, eksperthinnangute- või kasutajakogemusepõhist sisendit, mis on sekkumisloogika analüüsi raames läbi viidava protsessi jälgimise meetodi seisukohast ülioluline. Peame väga vajalikuks ka seda, et intervjuude tegemisele eelneks dokumendianalüüs, mille käigus võib ilmneda olulisi lünki sekkumisloogikate koostamisel ehk teisisõnu spetsiifilist infovajadust, mille saamegi katta intervjuude näol. Intervjuud viime läbi poolstruktureeritud vormis ehk koostame igaks intervjuuks vastava kava, millest me intervjueerimisel lähtume, kuid samas, poolstruktureeritud intervjuule omaselt võimaldame intervjuul teatud teemade osas kulgeda intervjuukavas määratletust teatud osas sügavamale, küsida vastavalt täiendavaid küsimusi, muutes intervjuu käigus vajadusel küsimuste järjekorda jne. Intervjuud viime läbi vastavalt intervjueeritava eelistusest ja sobivusest kas näost-näkku või veebi (nt Zoomi või Microsoft Teamsi) teel, salvestame ja transkribeerime intervjuud. Intervjuude analüüsimisel kasutame kvalitatiivset sisuanalüüsi meetodit. Kodeerime kogutud intervjuumaterjali ennekõike deduktiivsel loogikal, tuginedes kategooriate ja koodide sõnastamisel uurimisküsimustele ja intervjuukavadele. Sealjuures jätame aga ruumi ka induktiivsele loogikale, hõlmates analüüsi ka asjakohast infot, mis deduktiivselt loodud kategooriate ja koodide alla ei sobitu, võimaldades aga sellegipoolest uurimisküsimustele vastata. Järgnevalt on toodud eeldatav nimekiri intervjueeritavate profiilidest meetmete kaupa. MEEDE 1 Intervjuudesse hõlmatakse poliitikakujundajad, meetmest rahastuse saanud projektide esindajad ning projektides osalejad järgmiselt. Poliitikakujundajad:  SOMi laste ja perede osakonna ekspert – laste ja noorte heaolu toetamise poliitikate arengusuunad ja arenguvajadused, tegevuste seosed teiste poliitikasuundadega; 24  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine  HTMi huvihariduse ja noorsootöö valdkonna juht või ekspert – noorsootöö arengusuunad ja arenguvajadused;  HTMi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna ekspert – kutsehariduse arengusuunad ja arenguvajadused;  HTM hariduse tugiteenuste ekspert – hariduse tugiteenuste toimimine, arengusuunad ja arenguvajadused;  JUMi ekspert – noortele keskenduva karistusõiguse arengusuunad ja arenguvajadused;  RTK ekspert. Intervjuu viiakse läbi küll protsessi mõttes meede 1 analüüsi kontekstis ehk seda teevad meede 1 analüütikud, kuid intervjuu keskendub kogu programmile ehk kõigile neljale meetmele. Intervjuu fookuses on küsimused programmi tehnilisest elluviimisest, sh sellega seotud edusammudest ja tõrgetest. Meetmest rahastuse saanud projektide esindajad:  Arvestades teostatud projektide rohkust ja temaatilist mitmekesisust, viime läbi vähemalt 5 intervjuud rahastuse saanud projektide esindajatega. Projektide valikus lähtutakse sellest, et oleks kaetud erineva teemafookusega projektid (nt üks alaealistele õigusrikkujatele suunatud projekt, üks perelepitussüsteemi projekt, üks kutsehariduse projekt, üks hariduslike tugiteenuste projekt, üks noorsootöö projekt). Projektides osalejad. Meetme raames on rahastuse saanud mitmed teistest oluliselt suuremahulisemad projektid. Nende tegevuste tulemuslikkuse, jätkusuutlikkuse ja mõju mitmekülgsemaks hindamiseks peame vajalikuks fookusrühmaintervjuusid tegevustes osalejatega. Viime läbi vähemalt kolm fookusrühmaintervjud, sh:  1 fookusrühmaintervjuu noortega, kellele on vastavat teenust kohaldatud, või spetsialistidega, kes olid teenuse kohaldamisega otseselt seotud, Justiitsministeeriumi alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise projektis;  1 fookusrühmaintervjuu peredega, kellele on vastavat teenust kohaldatud või spetsialistidega, kes olid teenuse kohaldamisega otseselt seotud, Sotsiaalkindlustusameti riikliku perelepitussüsteemi loomise projektis;  1 fookusrühmaintervjuu noortevaldkonna töötajatega (nt noortekeskuste noorsootöötajatega) noorte ja noorsootöötajate küberõppe programmi projektis. Kokku teeme me meede 1 analüüsis seega vähemalt 14 intervjuud, sh 11 individuaalintervjuud ja 3 fookusrühmaintervjuud. Kommentaarid uuringu tellijale Ootame soovitusi nimede osas, kes võiksid olla SOMi, HTMi ja JUMi poliitikakujundajad, kes on olnud meetme 1 kavandamise ja elluviimisega seotud ja kes oskaksid ühtlasi rääkida ka valdkonna laiematest arengutest. Samuti ootame soovitusi, kes võiksid olla selle programmi vaatest kõige asjakohasemad kõneisikud RTKst. MEEDE 2 25  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Intervjuudesse hõlmatakse poliitikakujundajad ning meetmest rahastuse saanud projektide esindajad järgmiselt. Poliitikakujundajad:  SOMi ohvriabi teenuse juht – ohvriabi teenuse arengusuunad ja arenguvajadused;  JUMi kriminaalpoliitika valdkonna ekspert – vägivallaennetuse arengusuunad ja arenguvajadused; Meetmest rahastuse saanud projektide esindajad:  Kolm intervjuud rahastuse saanud projektide esindajatega, arvestades, et kõik alavaldkonnad on kaetud, sh ohvriabi süsteemi arendamine, teadlikkuse tõstmine perevägivallast ja inimkaubandusest ning spetsialistide koolitamine. Sotsiaalkindlustusameti esindajatega teeme võimalusel grupiintervjuu 2-3 inimesega. Võimalikud intervjueeritavad ja nende profiil on: o Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ohvriabi põhiteenuse juht ja/või inimkaubandusohvrite teenuse juht ja/või vägivallaohvrite teenuse juht – ohvriabi süsteemi arendamise projekti tegevused ja mõjud, lähisuhtevägivalla ja inimkaubanduse projektide mõjud. o MTÜ Eluliin projektidega seotud töötaja – projektide tegevused ja mõjud. o MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus projektiga seotud töötaja – projekti tegevused ja mõjud. Kokku teeme me meede 2 analüüsis 5 individuaalintervjuud. Kommentaarid uuringu tellijale Kuna soolise võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse projekt jääb hindamise alt välja, asendame intervjuu MKM esindajaga intervjuuga rahastuse saanud projektide esindajaga. Soovime tellija poolt soovitust, kes võiks olla poliitikakujundaja JUM-s, kellega teeme intervjuu. MEEDE 3 Intervjuudesse hõlmatakse poliitikakujundajad, meetmest rahastuse saanud projektide esindajad ning projektides osalejad järgmiselt. Poliitikakujundajad:  SoMi rahvatervise osakonna ekspert (nt Kadi Reintam, Ingrid Põldsaar) – rahvatervis, arengusuunad ja -vajadused;  SoMi vaimse tervise osakonna ekspert (nt Minni Timberg, Anne Randväli) – vaimse tervise teenused, arengusuunad ja -vajadused;  SiMi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna ekspert – pääste- ja ohutusalane ennetustöö, arengusuunad ja -vajadused; 26  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine  KuMi spordi valdkonna ekspert (nt Norman Põder, Tarvi Pürn) – laste ja noorte liikumisaktiivsus, arengusuunad ja -vajadused;  HTMi üldhariduspoliitika osakonna ekspert (nt Kertu Tort, Sandra Fomotškin) – üldharidus, arengusuunad ja -vajadused. Meetmest rahastuse saanud projektide esindajad:  Neli individuaalintervjuud rahastuse saanud projektide esindajatega (üks intervjuu projekti kohta). Võimalikud intervjueeritavad: o Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine (Liikuma Kutsuv Kool) tegevuste arendamise ja elluviimisega seotud töötaja (nt Merike Kull, Leene Korp16, Marko Uibu, Evelin Mäestu). o Vägivaldsete kuritegude toimepanijate tõenduspõhiste sekkumisprogrammide välja arendamine (Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine) tegevuste arendamise ja elluviimisega seotud töötaja (nt Margus Veem, Ülle Kumm, Aneth Tuurmaa, Madis Parksepp, Signe Susi). o Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused – projekti tegevuste arendamise ja elluviimisega seotud töötaja (nt Janika Usin, Pille Soome). o Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel tegevuste arendamise ja elluviimisega seotud töötaja (nt Tiina Tõemets, Marge Mahla, Jana Meier). Projektides osalejad: meetme raames on rahastuse saanud üks teistest oluliselt suuremahulisem projekt (Liikuma Kutsuv Kool), kus on hõlmatud rohkem osalejaid koolide näol. Selle tegevuse mõju ja rakendamise mitmekülgsemaks hindamiseks peame vajalikuks viia läbi üks fookusrühmaintervjuu koolide esindajatega Liikuma Kutsuva Kooli projektist. Kokku teeme me meede 3 analüüsis seega vähemalt kümme intervjuud, sh üheksa individuaalintervjuud ja ühe fookusrühmaintervjuu. Kommentaarid uuringu tellijale Soovime tellija poolt soovitust, kes võiksid lisaks pakutule olla poliitikakujundajad neljas ministeeriumis, kellega teeme intervjuu. MEEDE 4 Intervjuudesse hõlmatakse poliitikakujundajad ja meetmest rahastuse saanud projektide esindajad järgmiselt. Poliitikakujundaja: 16 Ei tööta enam Tartu Ülikoolis ja ei ole enam Liikuma Kutsuva Kooliga seotud. 27  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine  KUMi kultuuriväärtuste osakonna ekspert – kultuuripärandi kaitse valdkonna arengusuunad ja arenguvajadused; rahastatud projektide seosed teiste poliitika suundadega ja tegevustega. Intervjuul võib osaleda ka rohkem kui üks valdkonna ekspert (nt kultuuriväärtuste osakonnajuhataja ja/või muinsuskaitsenõunik). Meetmest rahastuse saanud projektide esindajad:  Muinsuskaitseamet, kindlaksmääratud projekti esindajana  Vähemalt 2 süvaintervjuud rahastuse saanud suurprojektide esindajatega ja/või  Süvaintervjuu(d) nt kohalike arendusnõunikega/arendustest mõjutatud gruppide esindajatega ja/või eeldatavate kasusaajatega (nt võimalikud kaasatud/potentsiaalselt kaasatavad kohalikud) Kokku teeme me meede 4 analüüsis seega vähemalt 4 individuaalintervjuud. Kommentaarid uuringu tellijale - 1.3.6. Valideerimisseminar Tagamaks, et tehtud järeldused ja poliitikasoovitused oleksid asjakohased ning rakendatavad, korraldame projekti lõpufaasis valideerimisseminari, kus tutvustame hindamise esmaseid tulemusi ja sellest tulenevaid järeldusi ja esialgseid poliitikasoovitusi. Osalejate tagasisidet ja hinnanguid arvestame lõpparuande koostamisel. Teisisõnu on seminar oluliseks sisendiks ka tervikanalüüsi valmimisele. Valideerimisseminarile kutsume umbes 20–30 inimest, kes on kas poliitikakujundaja, - rakendaja, sihtgrupi esindaja või eksperdi vaatest vähemalt ühega neljast analüüsitavast meetmest otseselt või kaudselt seotud. Näiteks on plaanis valideerimisseminarile kutsuda erinevate ministeeriumite (HTMi, SOMi, JUMi, KUMi), RTK, SKA, aga ka erinevate programmi raames teostatud projektide esindajaid ning sihtgruppide esindajaid. Seminarile kaasatavate inimeste koosseisu arutame ja täpse nimekirja lepime tellijaga kokku valideerimisseminari planeerimisfaasis. Ühtlasi paneme paika ka, kas käsitleme ühel seminaril kõiki nelja meedet koos või korraldame meetmete kaupa eraldi seminarid. Valideerimisseminari kavasse planeerime hindamise järelduste ja esialgsete poliitikasoovituste esitlemise ning arutelu(d) osalejatega ja nende sisendi kogumise ja talletamise. Valideerimisseminaril toimuva(te) arutelu(de) ja osalejatelt sisendi kogumise täpse formaadi ja metoodika töötame välja uuringu käigus, kuid eeldatavalt kombineerime seminaril n-ö laia ringi arutelusid väiksemate gruppide aruteludega, samuti kasutame interaktiivseid vahendeid töötoa osalejate aktiveerimiseks ja töötoa formaadi rikastamiseks. Juhul, kui töötuba toimub näost-näkku formaadis, kasutame interaktiivsete vahenditena nt 28  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine koosloomes plakatite loomist ja/või maailmakohviku stiilis mõtete vahetamist. Kui aga töötuba toimub veebis, siis kasutame interaktiivsete vahenditena nt koosloomes materjalide koostamist Miro keskkonnas ja/või lühiküsitlustele (poll’idele) vastamist. Täpsed interaktiivsed meetodid paneme paika valideerimisseminari planeerimisfaasis lähtuvalt valideerimisseminari täpsustatud kontseptsioonist. Selle, kas seminari viime läbi näost-näkku või veebis, lepime uuringu käigus kokku tellijaga. Samuti lepime tellijaga kokku seminari toimumise aja, võttes sealjuures arvesse uuringu täpsustatud tegevus- ja ajakava. Valideerimisseminari eeldatav kestus on kaks kuni kolm tundi. 1.4. Ülevaade andmetest, andmekogumise viisidest ja analüüsimeetoditest hindamisküsimuste kaupa Tabel 3 võtab hindamisküsimuste lõikes kokku andmed, andmekogumise viisid ja analüüsimeetodid, mida hindamisküsimustele vastamiseks kavatseme kasutada. Kuivõrd hindamisküsimused on kõikide meetmete analüüsis samad, me tabelis meetmeid ei erista, vaid nii andmetüübid, andmekogumise viisid kui ka analüüsimeetodid kehtivad kõikide meetmete analüüsis. 29  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Hindamisküsimus Andmed Andmekogumise viis Analüüsimeetodid Peaküsimused 1. Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on Dokumendid (vt dokumentide  Dokumentide ja indikaatorite Laiem lähenemine: sekkumisloogika analüüs rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele loetelu ptk-st 1.3.2), koondamine (loogiline raammaatriks tervikuna, vt Tabel 2), sh seatud eesmärgid? indikaatorid (vt indikaatorite  Andmepäringud tellijale jt  Dokumendianalüüs 2. Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on loetelu ptk-st 1.3.4), asjakohasetele institutsioonidele  Indikaatorite kvantitatiivne analüüs (nt projektide aruannete,  Intervjuude, fookusgrupi intervjuude ja nimetatud tegevusi viidud ellu õigel viisil, et saavutada seatud eesmärgid intervjuud (vt koolituste tagasisidelehtede, valideerimisseminari grupiarutelude kvalitatiivne parimal viisil? intervjueeritavate profiilide asjakohaste uuringuandmetega sisuanalüüs kirjeldusi ptk-st 1.3.5), jm) valideerimisseminari  Intervjuude läbiviimine grupiarutelud (vt ptk 1.3.6)  Valideerimisseminari läbiviimine Küsimused tulemuslikkuse (effectiveness) kohta 3. Mil määral suudeti soovitud kvaliteediga luua programmile seatud Dokumendid (vt dokumentide  Dokumentide ja indikaatorite Laiem lähenemine: sekkumisloogika analüüs, väljundeid (outputs) ja saavutada programmile seatud tulemusi loetelu ptk-st 1.3.2), koondamine kusjuures hindamisküsimused on loogilise (outcomes)? Mis asjaolud mõjutasid väljundite loomist ja tulemuste indikaatorid (vt indikaatorite  Andmepäringud tellijale jt raammaatriksi (vt Tabel 2) ridadega seotud saavutamist? loetelu ptk-st 1.3.4), asjakohasetele institutsioonidele järgmiselt: (nt projektide aruannete, 4. Millised muud (sh teiste osapoolte) tegevused on toetanud intervjuud (vt 3. → LRM_V ja LRM_Tu koolituste tagasisidelehtede, eesmärkide saavutamist? Millised on seosed teiste valdkondlike intervjueeritavate profiilide asjakohaste uuringuandmetega 4. → LRM tervikuna arengukavade ja nende raames rakendatavate tegevustega? kirjeldusi ptk-st 1.3.5), jm) 5. → LRM_V ja LRM_Tu 5. Kas lisaks algselt seatud väljund-eesmärkidele suudeti luua valideerimisseminari  Intervjuude läbiviimine 6. → LRM_Tu, LRM_M ja LRM_E täiendavaid väljundeid, mis omakorda panustasid seatud tulemuste grupiarutelud (vt ptk 1.3.6)  Valideerimisseminari läbiviimine 7. → LRM tervikuna saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid? 6. Kas lisaks algselt seatud tulemus-sihtidele suudeti saavutada Sh täiendavaid tulemusi, mis omakorda panustasid programmi eesmärkide  Dokumendianalüüs saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid?  Indikaatorite kvantitatiivne analüüs 7. Kuidas mõjutas COVID kriis / Ukraina sõda tulemuste saavutamist?  Intervjuude, fookusgrupi intervjuude ja valideerimisseminari grupiarutelude kvalitatiivne sisuanalüüs Küsimused jätkusuutlikkuse (sustainability) kohta 8. Mil määral on tõenäoline, et programmi tegevuste tulemusena Dokumendid (vt dokumentide  Dokumentide koondamine Laiem lähenemine: sekkumisloogika analüüs saavutatud kasu/väärtus jätkub järgmise 5 aasta jooksul? loetelu ptk-st 1.3.2), (loogiline raammaatriks tervikuna, vt Tabel 2), sh 30  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 9. Missugune on kasu saanud eri institutsioonide/struktuuride rahaline, intervjuud (vt  Andmepäringud tellijale jt  Dokumendianalüüs majanduslik, sotsiaalne, keskkonna-alane ja institutsionaalne suutlikkus, intervjueeritavate profiilide asjakohasetele institutsioonidele  Intervjuude, fookusgrupi intervjuude ja mis on vajalik, et programmiga saavutatud tulemusi kestlikult ülal kirjeldusi ptk-st 1.3.5), (nt projektide aruannete, valideerimisseminari grupiarutelude kvalitatiivne pidada? valideerimisseminari koolituste tagasisidelehtede, sisuanalüüs asjakohaste uuringuandmetega 10. Mida tuleks tulevikus avatud taotlusvoorude läbiviimisel kindlasti grupiarutelud (vt ptk 1.3.6) jm) vältida?  Intervjuude läbiviimine 11. Milliseid alternatiivseid või täiendavaid/toetavaid meetmeid oleks  Valideerimisseminari läbiviimine vaja eesmärkide saavutamiseks? Küsimused mõju (impact) kohta 12. Mil määral soodustasid programmi tegevused ja tulemused peale Dokumendid (vt dokumentide  Dokumentide koondamine Laiem lähenemine: sekkumisloogika analüüs (sh otseste kasusaajate laiemat sotsiaalset, keskkonnaalast või loetelu ptk-st 1.3.2),  Andmepäringud tellijale jt eeskätt LRM_Te, LRM_V, LRM_Tu, LRM_M, vt Tabel majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele, võrdõiguslikkusele intervjuud (vt asjakohasetele institutsioonidele 2), sh või keskkonnale? intervjueeritavate profiilide (nt projektide aruannete,  Dokumendianalüüs koolituste tagasisidelehtede, 13. Mil määral on programmi sekkumised muutnud programmiga kirjeldusi ptk-st 1.3.5),  Intervjuude, fookusgrupi intervjuude ja asjakohaste uuringuandmetega hõlmatud meetmete poliitikavaldkondi inimkesksemaks, valideerimisseminari valideerimisseminari grupiarutelude kvalitatiivne jm) süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks? grupiarutelud (vt ptk 1.3.6) sisuanalüüs  Intervjuude läbiviimine  Valideerimisseminari läbiviimine TABEL 3. ANDMED, ANDMEKOGUMISE VIISID JA ANALÜÜSIMEETODID HINDAMISKÜSIMUSTE KAUPA Allikas: autorite koostatud 31  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 2. Tegevus- ja ajakava Järgmises tabelis (vt Tabel 4) on toodud hindamisuuringu tegevus- ja ajakava. Tegevus Tähtaeg või Seotud isikud ajavahemik I ETAPP – ETTEVALMISTUS Lepingu sõlmimine 27.05.  Sandra Haugas (vastutav)  Tellija esindaja(d) Uuringuprojekti avakohtumine 06.06.  Sandra Haugas (vastutav), kõik teised tellijaga meeskonnaliikmed  Tellija esindaja(d) Esmane dokumendianalüüs ja 28.05.–24.06.  Sandra Haugas (vastutav), Gertha lähtearuande koostamine, sh Teidla-Kunitsõn, Katre Pall, Mariliis andmepäringute tegemine ja/või Öeren, Aet Annist, Maarja Tinn, Miriam andmete koondamine (nt meetmete Lehari väljund- ja tulemusnäitajate andmed, riiklikult läbiviidavate uuringute andmed, meetmete raames ellu viidud projektide aruanded) Lähtearuande esitamine tellijale 25.06.  Sandra Haugas (vastutav) Tellija antud tagasisidega 08.–12.07.  Sandra Haugas (vastutav), kõik teised lähtearuandele tutvumine ning selle meeskonnaliikmed põhjal uurimisplaani täpsustamine II ETAPP – ESIMENE ANDMEKOGUMIS- JA ANALÜÜSIETAPP Vajadusel täiendavate 15.–19.07.  Sandra Haugas (vastutav), Katre Pall, andmepäringute tegemine Mariliis Öeren, Aet Annist, Maarja Tinn, Miriam Lehari  Tellija esindaja(d) Sekkumisloogika analüüs, 08.07.–16.08.  Sandra Haugas (vastutav), Katre Pall, dokumendianalüüs, indikaatorite Mariliis Öeren, Aet Annist, Maarja Tinn, analüüs Miriam Lehari Intervjuude ettevalmistamine 05.–21.08.  Maarja Tinn (vastutav), Sandra Haugas, (intervjuukavade koostamine Gertha Teidla-Kunitsõn, Katre Pall, dokumendianalüüsile tuginedes, Mariliis Öeren, Aet Annist, Miriam Lehari intervjueeritavatega kontakteerumine, tehniline korraldus) Intervjuude läbiviimine 22.08–27.09.  Maarja Tinn (vastutav), Sandra Haugas, Katre Pall, Mariliis Öeren, Aet Annist, Miriam Lehari III ETAPP – VAHEARUANDE ESITAMINE Vahearuande kokkupanek tuginedes 16.–26.09.  Sandra Haugas (vastutav), kõik teised seniks läbiviidud meeskonnaliikmed analüüsitulemustele Vahearuande esitamine Tellijale 27.09.  Sandra Haugas (vastutav) IV ETAPP – TEINE ANDMEKOGUMIS- JA ANALÜÜSIETAPP Andmete analüüs (sh intervjuude 27.09.–08.11.  Sandra Haugas (vastutav), kõik teised analüüs, väljund- ja meeskonnaliikmed tulemusindikaatorite analüüs), sekkumisloogika analüüs; tellijalt vahearuandele saadud tagasisidest lähtuvalt täienduste ja kohanduste tegemine aruandes ja uurimisplaanis (etapi teises osas, mil tagasiside on saabunud) Esmaste järelduste ja 11.–20.11.  Sandra Haugas (vastutav), kõik teised poliitikasoovituste väljatöötamine meeskonnaliikmed 32  Praxis 2024 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Valideerimisseminari korraldamine 18.–29.11.  Sandra Haugas (vastutav), Katre Pall, Mariliis Öeren, Aet Annist, Maarja Tinn, Miriam Lehari Valideerimisseminari läbiviimine 02.–06.12.  Sandra Haugas (vastutav), Katre Pall, Mariliis Öeren, Aet Annist, Maarja Tinn, Miriam Lehari Seniste uuringutulemuste 09.–18.12.  Sandra Haugas (vastutav), Katre Pall, täiendamine valideerimisseminaril Mariliis Öeren, Aet Annist, Maarja Tinn, kogutud andmetega Miriam Lehari V ETAPP – LÕPPARUANDE ESITAMINE JA LEPINGU LÕPETAMINE Lõpparuande esmaversiooni 09.–18.12.  Sandra Haugas (vastutav), kõik teised kokkupanek meeskonnaliikmed Lõpparuande esmaversiooni 19.12–05.01.  Elisabeth Kendrali (vastutav), kõik teised ülelugemine uurimisrühma meeskonnaliikmed kvaliteedikontrolli eksperdi poolt ning sellele järgnev aruande täiendamine ja viimistlemine Lõpparuande esmaversiooni, 06.01. (Või vajaduse  Sandra Haugas (vastutav) uuringuinstrumentaariumi, korral 06. jaanuariga süvaintervjuude transkriptsioonide, 2025 algava nädala eesti- ja inglisekeelsete esitluste ja jooksul, kui see saab infolehe esitamine Tellijale detsember 2024 jooksul kokku lepitud) Lõpparuande esmaversiooni 06.–10.01  Sandra Haugas (vastutav), kõik teised täiendamine Tellijalt saadud meeskonnaliikmed tagasisidest lähtuvalt Lõpparuande lõppversiooni, mis on 15.01. (Või vajaduse  Sandra Haugas (vastutav) täiendatud Tellijalt saadud korral hiljemalt 31. tagasisidest lähtuvalt, esitamine jaanuaril 2025, kui Tellijale see saab detsember 2024 jooksul kokku lepitud) Ettekande tegemine Tellijale 15.01.–31.01.  Sandra Haugas (vastutav), Maarja Tinn, hindamise tulemuste Katre Pall, Mariliis Öeren, Aet Annist, tutvustamiseks Miriam Lehari TABEL 4. TEGEVUS- JA AJAKAVA Allikas: autorite koostatud 33  Praxise küsimused: Hindamise lähtearuanne_25.06.2024 Dokumentatsioon: Meede 1 : Lisaks nimetatud allikatele kasutame dokumendianalüüsis SFOS keskkonnas asuvaid hinnatavate projektide andmeid ning selle tarbeks vajame keskkonnale ligipääsu. Dokumendianalüüsile lisanduvad veel hinnatavate projektide materjalid, mis on avalikult kättesaadavad (kodulehed, pressiteated jmt, eelnõud jmt). Juhul, kui tellijal on lisaks SFOS keskkonnas olevatele andmetele kogutud veel materjale hinnatavate projektide osas (nt projektis osalenute tagasiside, tegevustes osalenute arv jmt), mis ei ole ka avalikult kättesaadavad, palume ka nendele ligipääsu. Osalejate arvud on väiksemate projektide puhul toodud ka lõpparuannetes, mis on kättesaadavad SFOS süsteemis (osad on veel küll täiendamisel ja ei ole kinnitatud). Samuti on osade projektide elluviijad kirjeldanud lõpparuandes tagasisidet, tegevuste kasu sihtrühmadele. Suurprojektide puhul – nagu taastav õigus – kus osalejaid on olnud väga palju, on osalejate arv kättesaadav sihtindikaatorina või siis iga ürituse puhul konkreetsemalt finantsaruandluse raames. • Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine (P1) → projektil on väga sisukas veebileht https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/lapsed-ja- noored/nooresobralik-oigussusteem, kus palju infot/dokumente on üles laetud. • Riikliku perelepitussüsteemi loomine (P2) → lisatud dokumendid eraldiseisvas e-kirjas: - „Ekspertanalüüs perelepitusteenuse korraldusest kuue Euroopa riigi võrdlusel“ - „Riikliku perelepitusteenuse teavitustegevus 2020-2023“ • Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis (P3) → lõpparuanne SFOS keskkonnas • Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm (P4) → loodud e-õppe platvorm asub aadressil https://new.ctftech.io/. Tegemist on registreerimist vajava keskkonnaga. Lisatud kuvatõmmised keskkonnast eraldiseisvas e-kirjas. • Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis (P5) → lisatud dokumendid eraldiseisvas e-kirjas: - „Kriisisekkumise valdkondadevaheline koostöömudel“ - „Haridusasutuse sekkumisekava-kriisiplaani koostamise juhised“ • Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas (P6) → lõpparuanne SFOS keskkonnas Meede 2: Soovime tutvuda koolituse või sotsiaalprogrammi läbinutelt kogutud tagasisidega, eeldusel, et selline tagasiside on antud. Samuti soovime tutvuda MTÜ Eluliini sotsiaalprogrammi mõju ja arendusvajaduste analüüsiga. Lisatud dokumendid eraldiseisvas e-kirjas: - „Sotsiaalprogrammi SPSV mõju ja arendusvajadused“ - „Uuring Seksi ostja Eestis - hoiak ja käitumine“ Meede 3: Kuigi projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ kirjeldus on Viljandi Haigla kodulehel välja toodud, ei ole ligipääsu ühelegi raportile või analüüsile, mis projekti tulemusel valmis. Lisatud dokumendid eraldiseisvas e-kirjas: - „Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi käsitlusjuhis“ - „Multidistsiplinaarsekohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel“ Meede 4: Meetmest 4 valime hindamiseks kindlaksmääratud projekti "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu" ning projekti "Võru linna ajaloolise võõrastemaja väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks". Esimese projekti puhul jääb ebaselgeks, kas hinnata tuleks tervikut või on tegemist mitmete linnasüdametega, millest tuleks valida mõned. Mõlema puhul oleks vaja lisaks projektitaotlust ja muid projektidokumente, mis aitaks mõista seost kohaliku arengu ja vaesuse vähendamise teemadega. Ühena nendest tundub võimalik olevat kutsekoolide kaasamine renoveerimisse. Selle kohta sooviks lisainfot. - Esimese projekti puhul jääb ebaselgeks, kas hinnata tuleks tervikut või on tegemist mitmete linnasüdametega, millest tuleks valida mõned. → Peaks hindama ikka üldist projekti tervikut, sest tegeleti ju ikkagi kõigi 9 muinsuskaitsealaga nö horisontaalselt. • Mõlema puhul oleks vaja lisaks projektitaotlust ja muid projektidokumente, mis aitaks mõista seost kohaliku arengu ja vaesuse vähendamise teemadega. Ühena nendest tundub võimalik olevat kutsekoolide kaasamine renoveerimisse. Selle kohta sooviks lisainfot. → Partnerlus oli oluline, ent kutsekoolide partnerluskohustust meil polnud. Kahel projektil oli partneriks Kunstiakadeemia ja ühel SRIK. Ent Muinsuskaitseameti projekti raames tehti restaureerimise töötubasid ja üks neist toimus ka Võrus. ----------------------------------------------------------------------- Meetme hindamiseks soovime ligipääsu Heaolu arengukava programmide mõõdikute tulemustele. Programmide kohaselt töötas mõõdiku algtaseme ja sihttasemed välja Sotsiaalkindlustusamet 2023. aastal, elanikkonna teadlikkuse ohvriabist mõõdiku väljatöötaja ei ole täpsustatud. HEA indikaatorite tulemused on läbivalt avalikud andmed, seega nendele ligipääsuga ei tohiks probleeme tekkida. SOM lehel: Asutus > Strateegilised dokumendid. Aga hetkel on see veebileht (nagu ka mõned teised) maas – ilmselt seoses välisveebi serveri (teenusepakkuja) vahetusega. Probleemiga tegeletakse. Lisaks - Laste ja perede programmi mõõdikutes on värskelt nüüd juunis tehtud muudatusi, eelkõige ohvriabi omades, sest need mõõdikud olid seni sisutühjad. Kuna need muudatused pole veel kinnitatud, siis nö eelteavitame sellest praegu, et teaks arvestada; ja siis juba kui reaalselt tulemuste kasutamiseks läheb, palun küsige uuesti – ja saame kinnitatud mõõdikuid nendega jagada. Inimesed: Meede 1: Ootame soovitusi nimede osas, kes võiksid olla SOMi, HTMi ja JUMi poliitikakujundajad, kes on olnud meetme 1 kavandamise ja elluviimisega seotud ja kes oskaksid ühtlasi rääkida ka valdkonna laiematest arengutest. Samuti ootame soovitusi, kes võiksid olla selle programmi vaatest kõige asjakohasemad kõneisikud RTKst. • SOMi laste ja perede osakonna ekspert – laste ja noorte heaolu toetamise poliitikate arengusuunad ja arenguvajadused, tegevuste seosed teiste poliitikasuundadega → laste ja perede osakonna nõunik Ulvi Tüllinen (perelepituse teemad); • HTMi huvihariduse ja noorsootöö valdkonna juht või ekspert – noorte ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamm; • HTMi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna ekspert – kutsehariduse arengusuunad ja arenguvajadused → kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna ekspert Marit Kuusk; • HTM hariduse tugiteenuste ekspert – hariduse tugiteenuste toimimine, arengusuunad ja arenguvajadused → üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse ekspert Gerttu Aavik; • JUMi ekspert – noortele keskenduva karistusõiguse arengusuunad ja arenguvajadused → kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva (endine JuM projekti vedaja); • RTK ekspert. Intervjuu keskendub kogu programmile ehk kõigile neljale meetmele. Intervjuu fookuses on küsimused programmi tehnilisest elluviimisest, sh sellega seotud edusammudest ja tõrgetest. → piiriülese koostöö programmide korraldamise talituse ekspert Laura Pikkoja (Norra ja EMP programmide Eesti koordinaator) Meede 2: Soovime tellija poolt soovitust, kes võiks olla poliitikakujundaja JUM-s, kellega teeme intervjuu. → JuM kriminaalpoliitika analüüsitalituse nõunik Anu Leps Meede 3: Soovime tellija poolt soovitust, kes võiksid lisaks pakutule olla poliitikakujundajad neljas ministeeriumis, kellega teeme intervjuu. → aruandes on kollasega esile tõstetud nimed, kes võiks olla loetelust parimad isikud. SoM-i poliitikakujundatest pakuks vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Tähte, kes oli programmi koostamise juures rahvatervise osakonnas ning rahvatervise osakonna nõunik Kristiin Mikkot (vigastused) + laste ja perede osakonna nõunik Gerlin Lehe (ämmaemandad). Meede 4: KUMi kultuuriväärtuste osakonna ekspert → Meetme väljatöötamise juures oli Liina Jänes (nüüd Kul rahvusvahelise koostöö nõunik), praegu on ekspert Reesi Sild Muinsuskaitseamet, kindlaksmääratud projekti esindajana → Algselt oli Kaija-Liisa Kurrik, ent peale tema lahkumist lõpetas projekti Triinu Viires Saatja: Ülar Vaadumäe - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=157D7C8DD709482B8E0365D43D1C014E-403A04AC-34> Saaja: Sandra Haugas Teema: RE: Vahearuanne Tere, Sandra! Saadan meie tagasiside vahearuandele. Kuna tegu on vahearuandega – mis on nö töödokument – siis märkused ja kommentaarid on suunitlusega, et lõpparuandes saaks asjad korda. Ehk vahearuannet ennast me praegu rohkem ei puutu. Sisulised märkused: * Palun, et eksperdid ise jälgiksid (samuti uuringu projektijuht), et kõik pakkumuses lubatu (s.h kaasatavad sihtrühmad, kavandatud intervjuude ja FG arv, andmete kogumise ja analüüsi metoodikad, analüüsitavate dokumentide hõlmatus jpm) oleks lõpparuandes teostatud; kui midagi ei teostatud või tehti teisiti, siis lõppraporti metoodikaosas kirjalikult põhjendada ka seda. Kuid viimasel juhul tahaks seda infot saada ka enne lõpparuande esitamist mõnel suulisel juhtrühma arutelul. * Poliitikasoovituste täiendamine – kuigi vahearuande etapis on analüüs veel pooleli, siis palun lisage lõpparuandesse poliitikasoovitusi olulisel määral juurde. Samuti tugevamalt seotuna sellega, kuidas nad iga meetme arendamist edaspidi paremini võiksid toetada (mis on ju poliitikakujundaja-rahastaja peamine huvi). * Tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamine vajab täiendavat analüüsi. Palun kirjeldada, millised tegevused toetavad pikaajalist jätkusuutlikkust ning millised ohud võivad seda takistada. * NB! Peatükk, mis käsitleb meedet 4 – ehkki kirjutatud tuntavalt asjatundlikult – vajab olulisemalt täiendamist, s.h erinevate nurkade alt lahtikirjutamist, et olla teistega rohkem tasakaalus. Osad tegevused on sealt veel võrreldes teiste meetmetega puudu, ent arusaadav, see on vahearuande faas. Küll aga on tunda (?) kiirustamist (vale indikaatorite tabel, tsitaatide kordused samas peatükis, valesti loendatud projektide arv). Ja minu jaoks kõige suurema küsimärgina on ekspert otsustanud paljuski keskenduda vaesuse vähendamise temaatikale ja toonud välja, et „seos vaesuse vähendamisega on kaudne“. Nii avakoosolekul kui ka hiljem olen ma selgitanud, et – jah, see oli programmi pealkiri ja väga üldine katus, mille alla rahastajad meid surusid, sest kuhugi mujale nad sellist mitmeharulist programmi paigutada ei osanud, ent antud meetme sisuline mõte on ju ikka kohaliku kogukonnaelu elavdamisel kultuuripärandi kaitsmise ja korda tegemise kaudu. Muinsuskaitseameti kindlaksmääratud projekti eesmärk oli püstitatud järgmiselt: „Projekti eesmärk on elavdada ajaloolisi linnasüdameid ning suurendada laiemaid teadmisi pärandvara võimalike uute kasutus võimaluste ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta. Projektiga toetatakse muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste uuenduslikke ning jätkusuutlikke kasutusviise erinevates väikelinnades üle Eesti, suurendades seeläbi nii võimekust omavalitsuste ja pärandivaldkonna asjatundjate seas kui ka koostööd kutsekoolide, renoveerimiskeskuste, kohalike omavalitsuste ja kohalike kogukondadega.“ Tehnilised märkused: * Palun esitage lõpparuanne tagasisideks kindlasti kõigepealt Word-formaadis. Suht raske oli kommentaare ja parandusi PDF-is teha. Kui lõpparuande tagasiside on autorite poolt lõplikult sisse viidud, siis lõpparuande lõplik versioon saatke palun nii Wordi kui pdf formaadis (nii on meil ka teiste uuringutega tavaks saanud). * Tõstsin vahearuande failis esile ka keelevigu (saan aru, et see nö vahedokument, aga ikkagi). Läbivalt oli mingites kohtades kasutatud terminit „läbi“ a la eesmärke saavutati läbi nende tegevuste / projektide. Antud kontekstis EKI seda ei soovita: [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (eki.ee) <https://arhiiv.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi?C03=1&Q=l%C3%A4bi> . Alternatiive on - tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle. * Palun lõpparuandes kõik tabelid vormistada ühtses stiilis, s.h numbrid alati paremjoondada. * Palun lõpparuande kogu tekst toimetada – ühtlustada stiili meetme lõikes ja korrigeerida kirjavead. Saan aru, et eri peatükke on sisustanud erinevad eksperdid, ent lõpuks oleks hea, kui dokument on enam-vähem samas stiilis meetmete üleselt. terV! Ülar From: Ülar Vaadumäe - SOM Sent: Monday, September 30, 2024 11:01 AM To: Sandra Haugas <[email protected]> Subject: RE: Vahearuanne Aitäh, Sandra! Vaatame läbi ja anname tagasisidet, kas on vaja midagi täpsustada, et faktiliselt korrektne olla. Loodan, et õnnestub 10.10-ks (mängus on mitmed osapooled). Peale seda siis saab ka vahearuande lukku lüüa, akti teha ja arve teele panna. terV! ülar From: Sandra Haugas <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, September 27, 2024 6:14 PM To: Ülar Vaadumäe - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Vahearuanne Eelmises kirjas jäi lisamata see, et kuna tegemist on alles vahearuandega, siis kõikidele hindamisküsimustele veel (täielikult) vastuseid ei ole – vastavad kohad on tekstis kollase taustaga markeeritud. Lisaks märgin, et osades kohtades jäi praegu stiililisi erinevusi (nt üksikutes kohtades alapeatükkide struktuuriga seonduvalt või ka lisades olevate sekkumisloogikate jooniste osas). Lõpparuandes saavad ka need ühtlustamised tehtud. Head nädalavahetust! Sandra From: Sandra Haugas Sent: Friday, September 27, 2024 6:09 PM To: Ülar Vaadumäe <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vahearuanne Tere, Ülar! Saadan vahearuande. Parimat Sandra LISA Töövõtuleping nr 2-6.3/1344-1 TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Eesti Vabariik, Sotsiaal ministeeriumi kaudu , keda esindab välisvahendite osakonna nõunik Ülar Vaadumäe (edaspidi nimetatud „tellija “ ) ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis, keda esindab projektijuht Sandra Haugas (edaspidi nimetatud „ töövõtja“) , e daspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „p ool“, on lähtudes poolte vahel 27. mail 2024. aastal sõlmitud l epingust koostanud käesoleva üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi „ a kt”) alljärgnevas: Töövõtja annab ja tellija võtab l epingu alusel a ktiga vastu Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste p rogrammi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" tulemuslikkuse lõpphindami se vahearuande . Enne a ktile allakirjutamist on tellija teostanud vahe aruande ülevaatuse , tuvastanud selle vastavuse lepingule ning esitanud töövõtjale oma märkused ja kommentaarid lõpparuande tarbeks . Pooled on kokku leppinud, et l epingu alusel kuulub väljamaksmisele 30 % lepingu summast ehk 22 170 ,00 ( kakskümmend kaks tuhat sada seitsekümmend ) eurot , millele lisandub käibemaks . Väljamakse aluseks on akti alusel esitatav arve . Tasu sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid , sh tasu autoriõiguste eest. Akt allkirjastatakse digitaalselt. Ülar Vaadumäe Sandra Haugas /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ KOHALIK ARENG JA VAESUSE VÄHENDAMINE Infoleht Programmi tulemuslikkuse lõpphindamine Programm oli jaotatud Nelja meetme raames rahastati 2025 nelja meetme alla: kokku 50 projekti, sh Praxis viis läbi programmi „Kohalik areng ja . 9 programmilepingus vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse laste ja noorte heaolu kindlaksmääratud elluviijaga lõpphindamise perioodil 06.2024–01.2025. Programm kuulus Euroopa Majanduspiirkonna meede (11,2 mln €) projekti; (EMP) ja Norra toetuste 2014–2021 alla ning selle üldeesmärk oli suurendada ühiskonna sotsiaal- soolise võrdsuse meede 41 avatud taotlusvoorude majanduslikku sidusust. Programm viidi ellu projekti. ajavahemikus 09.2019–04.2024. (1,1 mln €) Lõpphindamise eesmärk oli saada teada, kas ja Nendest 2 projekti jäid (lõpuni) ellu kuivõrd programmi raames ellu viidud tegevused sotsiaal- ja tervishoiu . viimata. aitasid parimal viisil saavutada EMP ja Norra meede (4,5 mln €) toetuste üldeesmärke ning programmile endale ja Hindamisse hõlmasime 17 projekti: programmi raames toetust saanud projektides 6 laste ja noorte heaolu meetmes, seatud eesmärke. kultuuripärandi meede 5 soolise võrdsuse meetmes, (4,2 mln €) Programmi rakendamise eest vastutas 4 sotsiaal- ja tervishoiu meetmes, Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond ja 2 kultuuripärandi meetmes rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond. Kaasatud olid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium. Lõpphindamise täispika aruande leiad Praxise kodulehelt Lõpphindamise peamised järeldused Suurem osa projektides seatud väljund- ja tulemusindikaatorite sihttasemeid saavutati. Enim jäi neid saavutamata kultuuripärandi meetmes. Sihttasemete saavutamisest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi programmi tulemuslikkuse kohta, kuna kohati esines küsitavusi eeskätt tulemusindikaatorite seadmise täpsuses ja asjakohasuses. Seetõttu on keeruline hinnata, kas tulemused saavutati just ellu viidud sekkumiste tagajärjel või muudel põhjustel. Lisaks on selles olukorras teatud juhtudel raske hinnata, kas sisulised tulemused saavutati. Valdav osa intervjueerituid leidis, et projektid aitasid olulisi arenguid käima lükata ning seeläbi soovitud muutuste saavutamiseks teed rajada. Kõikide meetmete all rakendatud ja hindamisse hõlmatud projektide eesmärgid olid kooskõlas iga vastava meetme eesmärgiga, mistõttu võib öelda, et programmis rakendati üldiselt õigeid tegevusi. Siiski esines igas meetmeid ka kitsaskohti. Laste ja noorte heaolu meetmes keskenduti ebaproportsionaalselt vähe noortevaldkonna probleemide lahendamisele. Soolise võrdsuse meetme kitsaskohaks oli ebapiisav tähelepanu venekeelsele elanikkonnale ning vägivalla toimepanijate käitumise muutmisele. Sotsiaal- ja tervishoiu meetme olulisim murekoht oli fragmenteeritus. Kultuuripärandi meetme peamine kitsaskoht oli selguse puudumine, mida oli täpselt silmas peetud või mida oleks pidanud silmas pidama linnasüdamete elavdamise all. Küsitav oli ka kultuuripärandi meetme eesmärgi vastavus programmi ning EMP ja Norra toetuste eesmärkidega. Ehkki kõik teemad, millele programm keskendus, olid olulised ja akuutsed, jäi teatud juhtudel (eeskätt nt sotsiaal- ja tervishoiu meetmes) ebaselgeks, miks kujunes just selline teemadevalik, kuivõrd olulisi teemasid on ka teisi. Lisaks ei olnud alati läbipaistev, kuidas kujunesid proportsioonid erinevate valdkondade rahastamisel, nt soolise võrdsuse valdkonda rahastati teistest valdkondadest oluliselt väiksemas – ning arvestades probleemide mastaapi ja leevendamise keerukust, võib öelda ka, et ebapiisavas – mahus. Enamus laste ja noorte heaolu, soolise võrdsuse ning Erinevatel projektidel on erinev tõenäosus, et tegevuste sotsiaal- ja tervishoiu meetmete hinnatud projekte omavad tulemusena saavutatud kasu jätkub järgmise 5 a jooksul. potentsiaali soodustada lisaks otsestele kasusaajatele ka Kõige suurema tõenäosusega saab seda oodata projektidelt, laiemat sotsiaalset ja majanduslikku mõju inimeste mida toetasid samal teemal toimunud riiklikud arengud heaolule, inimõigustele ja võrdõiguslikkusele. (seadusemuudatused, institutsionaalse süsteemi loomine) Kultuuripärandi meetme projektide puhul on nimetatud ja millest said riiklikud teenused. Jätkusuutlikkuse oluline potentsiaal väiksem. eeldus on poliitiline prioriteetsus. Suuremat kestlikkust saab oodata ka projektidest, mida ellu viinud asutusi/ ühendusi iseloomustab hea majanduslik, sotsiaalne jm Mitmed kõigi nelja meetme projektid on avaldanud mõju suutlikkus tegevustega jätkata, ning mida vedas eest poliitikavaldkonna inimkesksemaks, süstemaatilisemaks entusiastlik inimene, kes tegevusega jätkab. ja koordineeritumaks muutmisele. Saavutatu jätkusuutlikkust toetab ka see, kui projektiga suudeti arendada spetsialistide tööks vajalikke teadmisi ja Suurtele ja mitmeid valdkondi ühendavatele oskusi, ning kui tugevdati olemasolevaid või loodi uusi ja programmidele potentsiaalselt omaselt realiseerus hästi toimivaid spetsialistide võrgustikke või programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ koostöömudeleid, mis jätkavad toimimist ka projekti keerulise rakendamise risk, mis peamiselt väljendus lõppedes. pikkades viivitustes eeskätt programmi käivitamisel, aga ka hiljem. Lisaks ei olnud programmis erinevad Seda, et programmis viidi ellu nii kindlaksmääratud kui ka valdkonnad omavahel piisavalt lõimitud ning seetõttu jäi avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud projekte, võib kasutamata lõimimise potentsiaal suurema ühiskondliku pidada asjakohaseks lähenemiseks, kuna mõlemal on mõju saavutamiseks. Samal ajal kui programm oli omad tugevused. Avatud taotlusvoorud ei täitnud aga alati tehniliselt väga kompetentselt juhitud, pöörati ebapiisavalt oma eesmärke parimal moel, kuna nende korraldamisel tähelepanu protsessi sisulisele koordineerimisele. esines mõningaid kitsaskohti. Teiste olulisemate takistustena tõusid esile järgmised: inimeste nappus või sage vahetumine ametikohtadel, COVID-19 pandeemia, sõda Ukrainas, keeruline majanduslik olukord. Omaette takistusena saab välja tuua ka programmi ebaõnnestunud pealkirja, mis peegeldas programmi sisu vaid vähesel määral ja tõi nii kaasa ebaselgust mitmel tasandil. Lõpphindamise peamised soovitused sisulisele koordineerimisele, mille tarbeks tuleks taolistes programmides luua meetme- ja programmitasandi sisukoordinaatorite ametikohad. Tagada, et projektides oleksid määratletud Suurema ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaali täpsed ja asjakohased väljund- ja realiseerimise kriitiliselt tähtsaks eelduseks on ka tulemusindikaatorid, pöörates iseäranis lähtumine ühest suurest eesmärgist, mille alusel tähelepanu viimastele, mille paikapanek ja pannakse paika nii alaeesmärgid, seotud valdkonnad mõõtmine on keerulisem. Rahastaja peaks ja institutsioonid/toimijad kui ka terviklik ja indikaatorite sõnastust ja piisavust jälgima süsteemne lähenemine selle eesmärgi suunas ning vajadusel pakkuma tuge taotluse liikumiseks. koostamisel. Kõigi programmis fookuses olnud teemavaldkondade Kaaluda programmiteooria kasutamise rahastamisega on oluline ka tulevikus jätkata. projektide kavandamise etapis kohustuslikuks Edaspidi tuleks aga läbipaistvamalt näidata, kuidas muutmist, kuna põhjalik teoreetiline raamistik kujunevad proportsioonid erinevate valdkondade juba projekti planeerimise etapis aitab rahastamisel ning kuidas kujuneb konkreetsete selgemalt määratleda muutuse toimumise teemade valik meetme raames. Samuti tuleks edaspidi kohad ning tuvastada olulisemad eeldused, senisest enam keskenduda probleeme ennetavale mis eesmärkide saavutamist toetavad. lähenemisele. Näiteks soolise võrdsuse valdkonnas tuleks rohkem tegevusi suunata vägivalla Jälgida, et kõikide meetmete eesmärgid oleksid selges kooskõlas programmi toimepanijate käitumise muutmisele. Eeskätt haridus- ja toetuste eesmärkidega. Kui eesmärk hõlmab sotsiaalmajandusliku ja noortevaldkonnas, aga ka mujal, oleks asjakohane ebavõrdsuse vähendamist, siis jätkata lähenemisega, mis tuvastab valdkonna keskenduda senisest veelgi enam inimeste vaates haavatavad grupid ning sihtida tegevused neile. Sellest lähtuti võimestamisele üldoskuste (näiteks sotsiaalsete programmis eeskätt laste ja noorte heaolu meetmes, ja veidi vähem, kuid oskuste, vaimse tervise hoidmise oskuste, digioskuste siiski ka soolise võrdsuse meetmes ning sotsiaal- ja tervishoiu meetmes. jne) arendamise kaudu – seda iseäranis haavatavate gruppide seas. Sealjuures on oluline jälgida, et piisavalt Suuri ja mitmeid valdkondi ühendavaid programme tasub ka edaspidi luua, tähelepanu pöörataks siiski ka juba tekkinud kuna nendega kaasneb lõimingu ja suurema ühiskondliku mõju saavutamise probleemide lahendamisele. potentsiaal. Selle potentsiaali realiseerimiseks on aga oluline pöörata tähelepanu programmi erinevate valdkondade ja tegevuste Täiendavad meetmed peaksid keskenduma ennekõike teadmiste ja oskuste arendamisele ning levitamisele protsessi sisulise juhtimise teemadele, sh juba eelpool spetsialistide seas. Oluline on pöörata tähelepanu ka viidatud sisukoordinaatorite võimaldamisele ja sellele, et toetatud saaksid projektid, mis keskenduvad disainmõtlemisele tugineva meetme kujundamisele. eelkõige olemasolevate koostöövõrgustike kasutamisele, edasiarendamisele ja tugevdamisele. Uute võrgustike Arvestades, et nii kindlaksmääratud kui ka avatud loomine peaks olema põhjendatud selge vajadusega ning taotlusvoorude kaudu rahastatud projektidel on omad ka siis tuleb tagada nende jätkusuutlikkus ilma tugevused, tasub ka edaspidi mõlemat tüüpi projekte ellu ebamõistlike lisaressurssideta pärast projekti lõppu. viia. Avatud taotlusvoorude korraldamisel on oluline tagada, et need oleksid vastavuses oma eesmärgiga ehk võimaldaksid erinevatele ühiskonnasektorite esindajatele võrdväärset ligipääsu taotlusvoorus osaleda ning oma ideid avatult välja pakkuda ja realiseerida. Selleks jälgida, et avatud taotlusvoorud ei oleks temaatiliselt liiga kitsalt piiritletud ning et osalemistingimused oleksid erinevate sektorite esindajatele sarnased. Pöörata tähelepanu sellele, et hindamiskriteeriumid oleksid vastavuses meetme/programmi eesmärkidega ning et hindamisse oleksid kaasatud pädevad valdkonna eksperdid. Leida võimalused bürokraatlike protsesside vähendamiseks ja projektitaotluste hindamise protsessi kiirendamiseks. Iseäranis kindlaksmääratud projektide puhul on oluline tagada, et nende tegevused oleksid tihedalt seotud riiklike pikaajaliste eesmärkidega, kuna see toetab saavutatud kasu püsimise jätkusuutlikkust. Kasu kestlikkuse tagamiseks jälgida ka, et toetatavad projektid keskenduksid piisavalt püsivate ja rakendatavate LOCAL DEVELOPMENT AND POVERTY REDUCTION fact sheet Final evaluation of the effectiveness of the A total of 50 projects were financed within program the 4 measures, including: 2025 The program 9 projects with a pre-defined consisted of four implementer specified in the Think tank Praxis carried out the final evaluation of the effectiveness of the program "Local measures: program agreement (thereinafter: Development and Poverty Reduction" between pre-defined projects) 06.2024 and 01.2025. The program was part of the European Economic Area (EEA) and Norwegian the child and youth 41 projects with open application Financial Mechanisms 2014–2021, and its general goal was to increase the socio-economic cohesion welfare measure (€11.2 rounds of society. The program was implemented million), between 09.2019 and 04.2024. Of these, 2 projects were not the gender equality implemented (completely) The purpose of the final evaluation was to find out whether and to what extent the activities measure (€1.1 million), implemented within the program helped in the We included 17 projects in the final best way to achieve the general goals of the EEA evaluation: . and Norwegian grants and the goals set for the the social and healthcare 6 children and youth welfare measure program itself and the projects that received measure (€4.5 million), projects, support within the program. 5 gender equality measure projects, The Department of Foreign Financing of Ministry the cultural heritage 4 social and healthcare measure projects, of Social Affairs was responsible for the measure (€4.2 million). 2 cultural heritage measure projects. implementation of the program, and the Grants Implementing Department of State Shared Service Centre was the implementing authority. Ministry of Education and Research, Ministry of Full version of the evaluation report can be found on the Justice and Ministry of Culture were involved. website of Praxis. Key findings of the final evaluation Most of the target levels of the output and outcome indicators set in the projects were achieved. Cultural heritage measure was the one with the least target levels achieved. Far-reaching conclusions about the effectiveness of the program cannot be drawn from the achievement of the target levels, as the accuracy and appropriateness of setting the outcome indicators was somewhat questionable sometimes. Therefore, it is difficult to assess whether the outcomes were achieved because of the implemented interventions or for other reasons. In addition, in this situation, it is difficult in certain cases to assess whether substantive outcomes were achieved. The majority of the interviewees found that the projects helped to initiate important developments and thereby pave the way for achieving the desired changes. The goals of the projects implemented under all the measures and included in the evaluation were in line with the goals of each respective measure, so it can be said that the program implemented the right activities in general. However, there were bottlenecks in each measure. In the child and youth welfare measure, disproportionately little was focused on solving problems in the youth field. The bottleneck of the gender equality measure was insufficient attention to the Russian-speaking population and changing the behaviour of perpetrators of violence. The most important concern of the social and healthcare measure was fragmentation. The main bottleneck of the cultural heritage measure was the lack of clarity as to exactly what was or should have been meant by the revitalization of city centres. The compatibility of the goal of the cultural heritage measure with the goals of the program and the EEA and Norwegian grants was also questionable. Even though all the topics that the program focused on were important and acute, in certain cases (especially in the social and healthcare measure) it remained unclear why such a selection of topics was formed, as there are other important topics as well. In addition, it was not always transparent how the proportions were formed in the funding of different fields, e.g. compared to the other measures the gender equality measure was funded in a significantly smaller – and considering the scale of the problems and the complexity of mitigation, it can also be said in an insufficient – amount. Most of the evaluated projects for child and youth welfare, Different projects have a different probability that the gender equality and social and health measures have the benefits achieved as a result of the activities will continue potential to promote a broader social and economic impact during the next 5 years. This is most likely to be expected on people's well-being, human rights and equality, in from projects that were supported by national addition to the direct beneficiaries. In the case of cultural developments on the same topic (law changes, creation of heritage measure projects, the mentioned potential is an institutional system) and which became national lower. services. An important prerequisite for sustainability is political priority. Greater sustainability can also be expected from projects whose implementing Several projects of all four measures have had an impact on institutions/associations are characterized by a good making the policy area more human-centered, systematic economic, social and other ability to continue their and coordinated. activities, and which were led by an enthusiastic person who will continue their activities. The sustainability of Potentially characteristic of large programs combining what has been achieved is also supported more in the several fields, the risk of complex implementation was projects that were able to develop the knowledge and skills realized in the "Local Development and Poverty Reduction" necessary for the work of specialists, and in the projects program, which was mainly expressed in long delays, where well-functioning specialist networks or cooperation primarily at the start of the program, but also later. In models were strengthened or created, which will continue addition, the different areas in the program were not to function after the end of the project. In addition, the sufficiently integrated, and therefore the potential of sustainability of what was achieved was supported in integration to achieve greater social impact was not used. some cases by the creation of user-friendly and easily While the program was technically very competently accessible materials (for example, instructions, information managed, insufficient attention was paid to the substantive materials or e-learning platforms). coordination of the process. The implementation of projects funded through both pre- Other obstacles included the following: shortage of people defined and open application rounds in the program can be or frequent changes in positions, the COVID-19 pandemic, considered an appropriate approach, as both have their the war in Ukraine, the difficult economic situation. The strengths. However, open application rounds did not somewhat misleading title of the program, which reflected always fully achieve their objectives, as there were some the content of the program only to a small extent and thus bottlenecks in their organization. led to ambiguity on several levels, can be brought out as an obstacle too. Key recommendations of the final evaluation for which the positions of content coordinators at the measure and program level should be created in such programs. A critically important prerequisite for the Ensure that accurate and relevant output and realization of the potential to achieve a greater societal outcome indicators are defined in the projects, impact is also starting from one big goal, on the basis paying particular attention to the latter, which of which sub-goals, related areas and are more difficult to establish and measure. institutions/actors are established, as well as a The program operator should monitor the comprehensive and systematic approach to moving wording and adequacy of the indicators and, if towards this goal. necessary, provide support in preparing the application. It is important to continue funding all the subject areas that were the focus of the program. In the future, Consider making the use of program theory however, it should be shown more transparently how mandatory in the project planning stage, as a the proportions of the financing of different areas are comprehensive theoretical framework already formed and how the selection of specific topics within in the project planning stage helps to more the measure is formed. Also, in the future, more focus clearly define the places where change will should be placed on a problem-preventive approach. take place and to identify the most important For example, in the field of gender equality, more assumptions that support the achievement of activities should be focused on changing the behavior goals. of perpetrators of violence. Especially in the field of education and youth, but also elsewhere, it would be Ensure that the goals of all the designed measures are clearly in line with the appropriate to focus even more on empowering people goals of the program and Grants. If the goal includes reducing socioeconomic through the development of general skills (for example, inequality, then continue with an approach that identifies vulnerable groups social skills, mental health skills, digital skills, etc.). In in the field and target activities to them. This approach was used primarily in doing so, it is important to ensure that sufficient the children and youth welfare measure, and somewhat less, but still also in attention is also paid to solving the problems that have the gender equality, and social and health care measures. already arisen. Additional measures should focus primarily on the topics of substantive leading of the Large and multi-disciplinary programs are still worth creating in the future, process, including enabling the content coordinators as they have the potential for integration and greater social impact. However, mentioned above and creating a measure based on in order to realize this potential, it is important to pay attention to the design thinking. substantive coordination of the various areas and activities of the program, Considering that both pre-defined projects as well as The creation of new networks should be justified by a clear projects financed through open application rounds have need, and even then, their sustainability must be ensured their own benefits, it is worthwhile to continue to without unreasonable additional resources after the end of implement both types of projects. When organizing open the project. The creation of different materials (e.g. application rounds, it is important to ensure that they instructions, information materials, e-learning platforms) correspond to their purpose, i.e. they allow representatives can also support the sustainability of the outcomes of different sectors of society equal access to participate in achieved, but it is important to ensure that the materials the application round and openly propose and realize their are not duplicated – if possible, the existing materials must ideas. For this to happen, it is important to ensure that open be reused, the creation of new materials is justified if application rounds are not thematically too narrowly suitable materials are not available. defined and that the participation conditions are similar for representatives of different sectors. It should also be guaranteed that the evaluation criteria are in line with the goals of the measure/program and that competent experts in the field are involved in the evaluation. Finding ways to reduce bureaucratic processes as well as to speed up the process of evaluating project applications, are also important. Especially for pre-defined projects, it is important to ensure that their activities are closely linked to national long-term goals, as this supports the sustainability of the benefits achieved. For achieving the sustainability of the outcomes, it would also be useful to focus on the development and dissemination of permanent and applicable knowledge and skills among specialists. It is also important to support the projects that focus primarily on the use, further development and strengthening of already existing cooperation networks. Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Praxis 2025 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lõpparuanne  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Hindamise tellis Sotsiaalministeerium. Autorid: Sandra Haugas, Aet Annist, Elisabeth Kendrali, Anni Kurmiste, Miriam Lehari, Katre Pall, Moonika Raja, Gertha Teidla-Kunitsõn, Maarja Tinn, Mariliis Öeren Mõttekoda Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Mõttekoda Praxis Ahtri 6a Tallinn Tel: 640 8000 www.praxis.ee 2  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sisukord Lühendid ........................................................................................................................... 5 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 6 Executive summary ........................................................................................................... 9 Järeldused ja soovitused ................................................................................................. 13 Hindamise taust ja eesmärk ............................................................................................. 40 Ülevaade metoodikast ..................................................................................................... 41 Dokumendianalüüs .......................................................................................................... 41 Indikaatorite analüüs ....................................................................................................... 42 Intervjuud .......................................................................................................................... 42 Valideerimisseminar ........................................................................................................ 44 Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ ......................................................... 45 Tulemuslikkus .................................................................................................................. 45 Asjakohasus ..................................................................................................................... 47 Laiem mõju ....................................................................................................................... 48 Takistused ja soodustajad .............................................................................................. 49 Jätkusuutlikkus ................................................................................................................ 56 1. Laste ja noorte heaolu ............................................................................................... 61 1.1. Tulemuslikkus ......................................................................................................... 64 1.2. Tegevuste asjakohasus ......................................................................................... 75 1.3. Laiem mõju ............................................................................................................ 85 1.4. Takistused ja soodustajad ..................................................................................... 87 1.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega ....................................................... 90 1.6. Jätkusuutlikkus....................................................................................................... 92 2. Sooline võrdsus ........................................................................................................ 97 2.1. Tulemuslikkus ....................................................................................................... 100 2.2. Tegevuste asjakohasus ....................................................................................... 108 2.3. Laiem mõju ........................................................................................................... 117 2.4. Takistused ja soodustajad ................................................................................... 118 2.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega ..................................................... 121 2.6. Jätkusuutlikkus..................................................................................................... 123 3. Sotsiaal- ja tervishoid .............................................................................................. 127 3.1. Tulemuslikkus ....................................................................................................... 130 3.2. Tegevuste asjakohasus ....................................................................................... 134 3.3. Laiem mõju .......................................................................................................... 139 3.4. Takistused ja soodustajad ................................................................................... 143 3.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega ..................................................... 147 3.6. Jätkusuutlikkus..................................................................................................... 149 4. Kultuuripärand ........................................................................................................ 153 4.1. Tulemuslikkus ....................................................................................................... 156 4.2. Tegevuste asjakohasus .......................................................................................... 163 3  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 4.3. Laiem mõju .............................................................................................................. 169 4.4. Takistused ja soodustajad ..................................................................................... 170 4.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega........................................................ 172 4.6. Jätkusuutlikkus ....................................................................................................... 173 5. Kasutatud allikad .................................................................................................... 176 Lisad ............................................................................................................................. 181 Lisa 1. Laste ja noorte heaolu meetme projektide kavandatud sekkumisloogikad .. 181 Lisa 2. Soolise võrdsuse meetme projektide kavandatud sekkumisloogikad ........... 188 Lisa 3. Sotsiaal- ja tervishoiu meetme kavandatud sekkumisloogikad ..................... 192 Lisa 4. Kultuuripärandi meetme kavandatud sekkumisloogikad ................................ 196 4  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lühendid EL – Euroopa Liit EMP – Euroopa Majanduspiirkond FRA – Euroopa Põhiõiguste Amet Harno – Haridus- ja Noorteamet HEV – hariduslik erivajadus HTM – Haridus- ja Teadusministeerium JuM – Justiitsministeerium KLAT – kinnise lasteasutuse teenus KMP – kindlaksmääratud projekt KOV – kohalik omavalitsus KuM – Kultuuriministeerium LSV – lähisuhtevägivald MTÜ – mittetulundusühing NTK – naiste tugikeskus NÕK – nüüdisaegne õpikäsitus PGS – Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus SiM – Siseministeerium SKA – Sotsiaalkindlustusamet SoM – Sotsiaalministeerium TAI – Tervise Arengu Instituut TÜ – Tartu Ülikool 5  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kokkuvõte Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ viidi ellu ajavahemikus 13.09.2019– 30.04.2024. Programm kuulus Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste 2014– 2021 alla ning programmi üldeesmärk oli suurendada ühiskonna sotsiaalmajanduslikku sidusust. Programmi rakendamise eest vastutas Sotsiaalministeeriumi (SoM) välisvahendite osakond ja rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) toetuste rakendamise osakond. Kaasatud olid Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Justiitsministeerium (JuM) ja Kultuuriministeerium (KuM). Programm oli jaotatud nelja meetme alla: laste ja noorte heaolu meede, soolise võrdsuse meede, sotsiaal- ja tervishoiu meede, ning kultuuripärandi meede. Nelja meetme raames rahastati kokku 50 projekti, sh üheksa programmilepingus kindlaks- määratud elluviijaga projekti (edaspidi: kindlaksmääratud projekt) ja 41 avatud taotlusvoorude projekti. Nendest kaks projekti jäid (lõpuni) ellu viimata. Lõpphindamisse hõlmasime 17 projekti: laste ja noorte heaolu meetmes kuus, soolise võrdsuse meetmes viis, sotsiaal- ja tervishoiu meetmes neli ning kultuuripärandi meetmes kaks projekti. Lõpphindamise eesmärk oli saada teada, kas ja kuivõrd programmi raames ellu viidud tegevused aitasid parimal viisil saavutada EMP ja Norra toetuste üldeesmärke ning programmile endale ja programmi raames toetust saanud projektides seatud eesmärke. Lõpphindamine hõlmas nii tulemuslikkuse, jätkusuutlikkuse kui ka mõju hindamist. Hindamise läbiviimisel tuginesime sekkumisloogika analüüsi metoodilisele raamistikule, mille raames kasutasime ka mitmeid spetsiifilisemaid uurimismeetodeid, sh dokumendianalüüs, indikaatorite analüüs ja intervjuude analüüs. Hindamisuuringu lõppfaasis viisime läbi ka valideerimisseminari. Lõpphindamine näitas, et suurem osa projektides seatud väljund- ja tulemusindikaatorite sihttasemeid saavutati. Enim jäi neid saavutamata kultuuripärandi meetmes. Sihttasemete saavutamisest ei saa aga teha kaugeleulatuvaid järeldusi programmi tulemuslikkuse kohta, kuna kohati esines küsitavusi eeskätt tulemusindikaatorite seadmise täpsuses ja asjakohasuses. Seetõttu on keeruline hinnata, kas tulemused saavutati just ellu viidud sekkumiste tagajärjel või muudel põhjustel. Lisaks on selles olukorras teatud juhtudel raske hinnata, kas sisulised tulemused saavutati. Valdav osa intervjueerituid leidis siiski, et isegi kui sisulisi tulemusi alati (täielikult) ei saavutatud, aitasid projektid olulisi arenguid käima lükata ning seeläbi soovitud muutuste saavutamiseks teed rajada. Kõikide meetmete all rakendatud ja hindamisse hõlmatud projektide eesmärgid olid kooskõlas iga vastava meetme eesmärgiga, mistõttu võib öelda, et programmis rakendati üldiselt õigeid tegevusi. Siiski esines igas meetmes ka kitsaskohti. Laste ja noorte heaolu meetmes keskenduti ebaproportsionaalselt vähe noortevaldkonna probleemide lahendamisele. Soolise võrdsuse meetme kitsaskohaks oli ebapiisav tähelepanu venekeelsele elanikkonnale ning vägivalla toimepanijate käitumise muutmisele. Sotsiaal- ja tervishoiu meetme olulisim murekoht oli fragmenteeritus. Kultuuripärandi meetme peamine kitsaskoht oli selguse puudumine, mida oli täpselt silmas peetud või mida oleks pidanud silmas pidama linnasüdamete elavdamise all. Küsitav oli ka kultuuripärandi meetme eesmärgi vastavus programmi ning EMP ja Norra toetuste eesmärkidega. Ehkki kõik teemad, millele programm keskendus, olid olulised ja akuutsed, jäi teatud juhtudel (eeskätt nt sotsiaal- ja tervishoiu meetmes) ebaselgeks, miks kujunes just selline teemadevalik, kuivõrd olulisi teemasid on ka teisi. Lisaks ei olnud alati läbipaistev, kuidas kujunesid 6  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine proportsioonid erinevate valdkondade rahastamisel, näiteks soolise võrdsuse meedet rahastati teistest meetmetest oluliselt väiksemas – ning arvestades probleemide mastaapi ja leevendamise keerukust, võib öelda ka, et ebapiisavas – mahus. Enamus laste ja noorte heaolu, soolise võrdsuse ning sotsiaal- ja tervishoiu meetmete hinnatud projekte omavad potentsiaali soodustada lisaks otsestele kasusaajatele ka laiemat sotsiaalset ja majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele ja võrdõiguslikkusele. Kultuuripärandi meetme projektide puhul on nimetatud potentsiaal väiksem. Mitmed kõigi nelja meetme projektid on avaldanud mõju poliitikavaldkonna inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks muutmisele. Suurtele ja mitmeid valdkondi ühendavatele programmidele potentsiaalselt omaselt realiseerus programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ keerulise rakendamise risk, mis peamiselt väljendus pikkades ajalistes viivitustes eeskätt programmi käivitamisel, aga ka hiljem. Samal ajal ei suudetud programmis piisavalt realiseerida valdkondade vahelise lõimingu ja sellega kaasneva suurema ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaali. Samal ajal kui programm oli tehniliselt väga kompetentselt juhitud, pöörati ebapiisavalt tähelepanu protsessi sisulisele koordineerimisele. Teiste olulisemate takistustena tõusid esile järgmised: inimeste nappus või sage vahetumine ametikohtadel, COVID-19 pandeemia, sõda Ukrainas, keeruline majanduslik olukord. Omaette takistusena saab välja tuua ka programmi ebaõnnestunud pealkirja, mis peegeldas programmi sisu vaid vähesel määral ja tõi nii kaasa ebaselgust mitmel tasandil. Erinevatel projektidel on erinev tõenäosus, et tegevuste tulemusena saavutatud kasu jätkub järgmise viie aasta jooksul. Kõige suurema tõenäosusega saab seda oodata projektidelt, mida toetasid samal teemal toimunud riiklikud arengud (seadusemuudatused, institutsionaalse süsteemi loomine) ja millest said seeläbi riiklikud teenused. Jätkusuutlikkuse oluline eeldus on poliitiline prioriteetsus. Suuremat kestlikkust saab oodata ka projektidest, mida ellu viinud asutusi/ühendusi iseloomustab hea majanduslik, sotsiaalne jm suutlikkus tegevustega jätkata, ning mida vedas eest entusiastlik inimene, kes tegevusega jätkab. Saavutatu jätkusuutlikkust toetab ka see, kui projektiga suudeti arendada spetsialistide tööks vajalikke teadmisi ja oskusi, ning kui tugevdati olemasolevaid või loodi uusi ja hästi toimivaid spetsialistide võrgustikke või koostöömudeleid, mis jätkavad toimimist ka projekti lõppedes. Lisaks toetas saavutatu kestlikkust osadel juhtudel see, kui loodi kasutajasõbralikke ja hästi kättesaadavaid materjale (nt juhendeid, infomaterjale või e-õppeplatvorme). Tulevikus sarnaseid programme ellu viies on oluline tagada, et projektides oleksid määratletud täpsed ja asjakohased väljund- ja tulemusindikaatorid, pöörates iseäranis tähelepanu viimastele, mille paikapanek ja mõõtmine on keerulisem. Rahastaja peaks indikaatorite sõnastust ja piisavust jälgima ning vajadusel pakkuma tuge taotluse koostamisel. Tasuks ka kaaluda programmiteooria kasutamise projektide kavandamise etapis kohustuslikuks muutmist, kuna põhjalik teoreetiline raamistik juba projekti planeerimise etapis aitab selgemalt määratleda muutuse toimumise kohad ning tuvastada olulisemad eeldused, mis eesmärkide saavutamist toetavad. Sarnaseid programme kavandades on oluline jälgida, et kõikide kujundatavate meetmete eesmärgid oleksid selges kooskõlas programmi ja toetuste eesmärkidega. Kui eesmärk hõlmab sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamist, siis jätkata lähenemisega, mis tuvastab valdkonna vaates haavatavad grupid ning sihtida tegevused neile. Sellest lähtuti 7  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine programmis eeskätt laste ja noorte heaolu meetmes, ja veidi vähem, kuid siiski ka soolise võrdsuse meetmes ning sotsiaal- ja tervishoiu meetmes. Suuri ja mitmeid valdkondi ühendavaid programme tasub ka edaspidi luua, kuna nendega kaasneb lõimingu ja suurema ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaal. Selle potentsiaali realiseerimiseks on aga oluline pöörata tähelepanu programmi erinevate valdkondade ja tegevuste sisulisele koordineerimisele, mille tarbeks tuleks taolistes programmides luua meetme- ja programmitasandi sisukoordinaatorite ametikohad. Suurema ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaali realiseerimise kriitiliselt tähtsaks eelduseks on ka lähtumine ühest suurest eesmärgist, mille alusel pannakse paika nii alaeesmärgid, seotud valdkonnad ja insti- tutsioonid/toimijad kui ka terviklik ja süsteemne lähenemine selle eesmärgi suunas liikumiseks. Kõigi programmis fookuses olnud teemavaldkondade rahastamisega on oluline ka tulevikus jätkata. Edaspidi tuleks aga läbipaistvamalt näidata, kuidas kujunevad proportsioonid erinevate valdkondade rahastamisel ning kuidas kujuneb konkreetsete teemade valik meetme raames. Samuti tuleks edaspidi senisest enam keskenduda probleeme ennetavale lähenemisele. Nt soolise võrdsuse valdkonnas tuleks rohkem tegevusi suunata vägivalla toimepanijate käitumise muutmisele. Eeskätt haridus- ja noortevaldkonnas, aga ka mujal, oleks asjakohane keskenduda senisest veelgi enam inimeste võimestamisele üldoskuste (näiteks sotsiaalsete oskuste, vaimse tervise hoidmise oskuste, digioskuste jne) arendamise kaudu – seda iseäranis haavatavate gruppide seas. Sealjuures on oluline jälgida, et piisavalt tähelepanu pöörataks siiski ka juba tekkinud probleemide lahendamisele. Täiendavad meetmed peaksid keskenduma ennekõike protsessi sisulise juhtimise teemadele, sh juba eelnevalt viidatud sisukoordinaatorite võimaldamisele, aga ka nt disainmõtlemisele tugineva meetme kujundamisele. Arvestades, et nii kindlaksmääratud kui ka avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud projektidel on omad tugevused, tasub ka edaspidi mõlemat tüüpi projekte ellu viia. Avatud taotlusvoorude korraldamisel on oluline tagada, et need oleksid vastavuses oma eesmärgiga ehk võimaldaksid erinevatele ühiskonnasektorite esindajatele võrdväärset ligipääsu taotlusvoorus osaleda ning oma ideid avatult välja pakkuda ja realiseerida. Selleks jälgida, et avatud taotlusvoorud ei oleks temaatiliselt liiga kitsalt piiritletud ning et osalemistingimused oleksid erinevate sektorite esindajatele sarnased. Samuti on oluline pöörata tähelepanu sellele, et hindamiskriteeriumid oleksid vastavuses meetme/programmi eesmärkidega ning et hindamisse oleksid kaasatud pädevad valdkonna eksperdid. Lisaks tuleb leida võimalusi bürokraatlike protsesside vähendamiseks, aga ka projektitaotluste hindamise protsessi kiirendamiseks. Iseäranis kindlaksmääratud projektide puhul on oluline tagada, et nende tegevused oleksid tihedalt seotud riiklike pikaajaliste eesmärkidega, kuna see toetab saavutatud kasu püsimise jätkusuutlikkust. Kasu kestlikkuse tagamiseks jälgida ka, et toetatavad projektid keskenduksid piisavalt püsivate ja rakendatavate teadmiste ja oskuste arendamisele ning levitamisele spetsialistide seas. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, et toetatud saaksid projektid, mis keskenduvad eelkõige olemasolevate koostöövõrgustike kasutamisele, edasiarendamisele ja tugevdamisele. Uute võrgustike loomine peaks olema põhjendatud selge vajadusega ning ka siis tuleb tagada nende jätkusuutlikkus ilma ebamõistlike lisaressurssideta pärast projekti lõppu. Erinevate materjalide (nt juhiste, infolehtede, e-õppeplatvormide) loomine võib tegevustega saavutatu kestlikkust samuti toetada, kuid oluline on jälgida, et materjale ei dubleeritaks – võimalusel tuleb olemasolevaid materjale taaskasutada, uute materjalide koostamine on põhjendatud juhul, kui sobivad materjalid puuduvad. 8  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Executive summary The program "Local Development and Poverty Reduction" was implemented between 13.09.2019 and 30.04.2024. The program was part of the European Economic Area (EEA) and Norwegian Financial Mechanisms 2014–2021, and the program’s general goal was to increase the socio-economic cohesion of society. The Department of Foreign Financing of the Ministry of Social Affairs was responsible for the implementation of the program, and the Grants Implementing Department of State Shared Service Centre was the implementing authority. Ministry of Education and Research, Ministry of Justice and Ministry of Culture were involved. The program consisted of four measures: the child and youth welfare measure, the gender equality measure, the social and healthcare measure, and the cultural heritage measure. A total of 50 projects were financed within the four measures, including nine projects with the pre-defined implementer specified in the program agreement (thereinafter: pre-defined projects) and 41 projects with open application rounds. Of these, two projects were not implemented (completely). We included 17 projects in the final evaluation, including six children and youth welfare measure projects, five gender equality measure projects, four social and healthcare measure projects, and two cultural heritage measure projects. The purpose of the final evaluation was to find out whether and to what extent the activities implemented within the program helped in the best way to achieve the general goals of the EEA and Norwegian grants and the goals set for the program itself and the projects that received support within the program. The evaluation included effectiveness, sustainability and impact assessment. The evaluation study was based on the methodological framework of intervention logic analysis, within which we also used several more specific research methods, including document analysis, indicator analysis and interview analysis. In the final phase of the evaluation study, we also conducted a validation seminar to discuss and clarify the conclusions and recommendations with target groups and policy makers. The final evaluation showed that most of the target levels of the output and outcome indicators set in the projects were achieved. Cultural heritage measure was the one with the least target levels achieved. However, far-reaching conclusions about the effectiveness of the program cannot be drawn from the achievement of the target levels, as the accuracy and appropriateness of setting the outcome indicators was somewhat questionable sometimes. Therefore, it is difficult to assess whether the outcomes were achieved because of the implemented interventions or for other reasons. In addition, in this situation, it is difficult in certain cases to assess whether substantive outcomes were achieved. However, the majority of the interviewees found that even if substantive outcomes were not always (completely) achieved, the projects helped to initiate important developments and thereby pave the way for achieving the desired changes. The objectives of the projects implemented under all the measures were in line with the objectives of each respective measure, so it can be said that the program implemented the right activities in general. However, there were also bottlenecks in each measure. In the child and youth welfare measure, disproportionately little was focused on solving problems in the youth field. The bottleneck of the gender equality measure was insufficient attention to the Russian-speaking population and changing the behaviour of perpetrators of violence. The most important concern of the social and healthcare measure was fragmentation. The main bottleneck of the cultural heritage measure was the lack of clarity as to exactly what was or should have been meant by the revitalization of city centres. The compatibility of the objective 9  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine of the cultural heritage measure with the objectives of the program and the EEA and Norwegian grants was also questionable. Even though all the topics that the program focused on were important and acute, in certain cases (especially in the social and healthcare measure) it remained unclear why such a selection of topics was formed, as there are other important topics as well. In addition, it was not always transparent how the proportions were formed in the funding of different fields, e.g. compared to the other measures the gender equality measure was funded in a significantly smaller – and considering the scale of the problems and the complexity of mitigation, it can also be said in an insufficient – amount. Most of the evaluated projects for child and youth welfare, gender equality and social and healthcare measures have the potential to promote a wider social and economic impact on people's well-being, human rights and equality, in addition to direct beneficiaries. In the case of cultural heritage measure projects, the mentioned potential is lower. Several projects of all four measures have had an impact on making the policy area more human-centred, systematic and coordinated. Potentially characteristic of large programs combining several fields, the risk of complex implementation was realized in the "Local Development and Poverty Reduction" program, which was mainly expressed in long time delays, primarily at the start of the program, but also later. At the same time, the program could not sufficiently realize the integration between fields and the potential of achieving greater societal impact. While the program was technically very competently managed, insufficient attention was paid to the substantive coordination of the process. Other obstacles included the following: shortage of people or frequent changes in positions, the COVID-19 pandemic, the war in Ukraine, the difficult economic situation. The somewhat misleading title of the program, which reflected the content of the program only to a small extent and thus led to ambiguity on several levels, can be brought out as an obstacle too. Different projects have a different probability that the benefits achieved as a result of the activities will continue during the next five years. This is most likely to be expected from projects that were supported by national developments on the same topic (law changes, creation of an institutional system) and which became national services. An important prerequisite for sustainability is political priority. Greater sustainability can also be expected from projects whose implementing institutions/associations are characterized by a good economic, social and other ability to continue their activities, and which were led by an enthusiastic person who will continue their activities. The sustainability of what has been achieved is also supported more in the projects that were able to develop the knowledge and skills necessary for the work of specialists, and in the projects where well-functioning specialist networks or cooperation models were strengthened or created, which will continue to function after the end of the project. In addition, the sustainability of what was achieved was supported in some cases by the creation of user-friendly and easily accessible materials (for example, instructions, information materials or e-learning platforms). When implementing similar programs in the future, it is important to ensure that accurate and relevant output and outcome indicators are defined in the projects, paying particular attention to the latter, which are more difficult to establish and measure. The program operator should monitor the wording and adequacy of the indicators and, if necessary, provide support in preparing the application. It would also be worth considering making the use of program theory 10  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine mandatory in the project planning stage, as a comprehensive theoretical framework already in the project planning stage helps to more clearly define the places where change will take place and to identify the most important assumptions that support the achievement of goals. In the future, it is important to ensure that the goals of all the designed measures are clearly in line with the goals of the program and Grants. If the goal includes reducing socio-economic inequality, then it should be continued with an approach that identifies vulnerable groups in the field and targets activities to them. This approach was used primarily in the children and youth welfare measure, and somewhat less, but still also in the gender equality and social and health care measures. Large and multi-disciplinary programs are still worth creating in the future, as they have the potential for integration and greater social impact. However, in order to realize this potential, it is important to pay attention to the substantive coordination of the various areas and activities of the program, for which the positions of content coordinators at the measure and program level should be created in such programs. A critically important prerequisite for the realization of the potential to achieve a greater social impact is also starting from one big goal, on the basis of which sub-goals, related areas and institutions/actors are established, as well as a comprehensive and systematic approach to moving towards this goal. It is important to continue funding all the subject areas that were the focus of the program. In the future, however, it should be shown more transparently how the proportions of the financing of different areas are formed and how the selection of specific topics within the measure is formed. Also, in the future, more focus should be placed on a problem-preventing approach. For example, in the field of gender equality, more activities should be focused on changing the behaviour of perpetrators of violence. Especially in the field of education and youth, but also elsewhere, it would be appropriate to focus even more on empowering people through the development of general skills (for example, social skills, mental health care skills, digital skills, etc.). In doing so, it is important to ensure that sufficient attention is also paid to solving the problems that have already arisen. Additional measures should focus primarily on the issues of substantive leading of the process, including enabling content coordinators, as already mentioned before, and creating a measure based on design thinking. Considering that both pre-defined projects as well as projects financed through open application rounds have their own benefits, it is worthwhile to continue to implement both types of projects. When organizing open application rounds, it is important to ensure that they correspond to their purpose, i.e. they allow representatives of different sectors of society equal access to participate in the application round and openly propose and realize their ideas. For this to happen, it is important to ensure that open application rounds are not thematically too narrowly defined and that the participation conditions are similar for representatives of different sectors. It should also be guaranteed that the evaluation criteria are in line with the goals of the measure/program and that competent experts in the field are involved in the evaluation. Finding ways to reduce bureaucratic processes, as well as to speed up the process of evaluating project applications, are also important. Especially for pre-defined projects, it is important to ensure that their activities are closely linked to national long-term objectives, as this supports the sustainability of the benefits achieved. For achieving the sustainability of the outcomes, it would also be useful to focus on the development and dissemination of permanent and applicable knowledge and skills among specialists. It is also important to support the projects that focus primarily on the use, further 11  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine development and strengthening of already existing cooperation networks. The creation of new networks should be justified by a clear need, and even then, their sustainability must be ensured without unreasonable additional resources after the end of the project. The creation of different materials (e.g. instructions, information materials, e-learning platforms) can also support the sustainability of the outcomes achieved, but it is important to ensure that the materials are not duplicated – if possible, the existing materials must be reused, the creation of new materials is justified if suitable materials are not available. 12  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Järeldused ja soovitused Siin peatükis toome välja lõpphindamise peamised järeldused ja soovitused esmalt programmiülese tasandi kohta ning seejärel iga meetme kohta eraldi. Programmiülene tasand 13  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Leid Järeldus Soovitus Soovituse Soovituse Vastutav teostatavus potentsiaalne asutus/üksus kasu Programmi käivitamine viibis pikalt. Suurtele ja mitmeid valdkondi ühendava- Suuri ja mitmeid valdkondi ühendavaid programme tasub ka Keskmine Kõrge Välisrahastajad, Ajalisi nihkeid esines ka programmi tele programmidele potentsiaalselt oma- edaspidi luua, kuna nendega kaasneb lõimingu ja suurema ministeeriumid elluviimise käigus. selt realiseerus programmis „Kohalik ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaal. Selle potentsiaali Inimesi erinevatest sektoritest ja areng ja vaesuse vähendamine“ keerulise realiseerimiseks on aga oluline pöörata tähelepanu programmi institutsioonidest toodi programmi rakendamise risk, mis peamiselt raames kokku valdavalt ühe väljendus pikkades ajalistes viivitustes erinevate valdkondade ja tegevuste sisulisele poliitikavaldkonna sees, mitte üleselt. eeskätt programmi käivitamisel, aga ka koordineerimisele, mille tarbeks tuleks taolistes programmides Ka meetme siseselt pole sisulist hiljem. luua meetme- ja programmitasandi sisukoordinaatorite lõimingut alati olnud. ametikohad. Sisukoordinaatoreid ei olnud ametis ei Samal ajal ei suudetud programmis Suurema ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaali meetme ega programmi tasandil. piisavalt realiseerida suurtele programmi- realiseerimise kriitiliselt tähtsaks eelduseks on ka lähtumine Programmi lähtekohaks ei olnud mitte dele omast valdkondade vahelise üks suur eesmärk, vaid erinevate lõimingu ja sellega kaasneva suurema ühest suurest eesmärgist, mille alusel pannakse paika nii ministeeriumite eraldiseisvad ühiskondliku mõju saavutamise alaeesmärgid, seotud valdkonnad ja institutsioonid/toimijad eesmärgid. potentsiaali. kui ka terviklik ja süsteemne lähenemine selle eesmärgi suunas liikumiseks. Vt alaptk Takistused programmi rakendusskeemis Mitmed intervjueeritavad rõhutasid, et Samal ajal kui programm oli tehniliselt Täiendavalt tuleks tulevikus ressursse suunata erinevatele Kõrge Kõrge Välisrahastajad, programm oli tehniliselt väga väga kompetentselt juhitud, pöörati protsessi juhtimise teemadele, sh sisukoordinaatorite ministeeriumid professionaalselt juhitud, kuid ebapiisavalt tähelepanu protsessi võimaldamisele (vt ka eelnevat soovitust) ning etteheiteid oli protsessi sisulisele sisulise juhtimise teemadele. disainmõtlemisele tugineva meetmete kujundamisele. juhtimisele. Programmis hoiti administreerimiskulud minimaalsena (4,25% kogueelarvest). Vt alaptk Takistused programmi rakendusskeemis 14  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine • Enamus väljund- ja Ehkki suurem osa väljund- ja tulemus- Tagada, et projektides oleksid määratletud täpsed ja Keskmine Kõrge Ministeeriumid, tulemusindikaatoreid, mis indikaatoreid saavutati, ei saa selle asjakohased väljund- ja tulemusindikaatorid, pöörates RTK, tegevuste hindamisse hõlmatud projektides põhjal teha kaugeleulatuvaid järeldusi iseäranis tähelepanu viimastele, mille paikapanek ja mõõtmine elluviijad seati, saavutati. Enim jäi programmi tulemuslikkuse kohta, sest on keerulisem. Rahastaja peaks indikaatorite sõnastust ja indikaatoreid saavutamata tulenevalt kohatistest kitsaskohtadest kultuuripärandi meetmes. eeskätt tulemusindikaatorite seadmises piisavust jälgima ning vajadusel pakkuma tuge taotluse • Kohati esines küsitavusi eeskätt ja/või mõõtmises on keeruline hinnata, koostamisel. tulemusindikaatorite seadmise ning kas tulemused saavutati just ellu viidud mõõtmise täpsuses ja sekkumiste tagajärjel või muudel, sh Kaaluda programmiteooria kasutamise projektide asjakohasuses. väliskeskkonna muutustest tulenevatel kavandamise etapis kohustuslikuks muutmist, kuna põhjalik põhjustel. Lisaks on selles olukorras teoreetiline raamistik juba projekti planeerimise etapis aitab • Vt alaptk Tulemuslikkus teatud juhtudel raske hinnata, kas selgemalt määratleda muutuse toimumise kohad ning sisulised tulemused saavutati. tuvastada olulisemad eeldused, mis eesmärkide saavutamist toetavad. Suurema osa projektidest moodustasid Programmis viidi ellu nii Arvestades, et nii kindlaksmääratud kui ka avatud Kõrge Keskmine Välisrahastajad, avatud taotlusvoorude kaudu kindlaksmääratud kui ka avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud projektidel on omad ministeeriumid, rahastatud projektid, kuid arvestades taotlusvoorude kaudu rahastatud tugevused, tasub ka edaspidi mõlemat tüüpi projekte ellu viia. RTK kindlaksmääratud projektide suuri projekte, mida võib pidada asjakohaseks Avatud taotlusvoorude korraldamisel on oluline tagada, et eelarveid, jagunes programmi eelarve lähenemiseks, kuna mõlemat tüüpi need vastaksid oma eesmärgile võimaldada erinevate kindlaksmääratud ja avatud projektidel on omad tugevused. ühiskonnasektorite esindajatele võimalikult võrdne ligipääs taotlusvoorude projektide vahel umbes Kindlaksmääratud projektid võimaldavad oma ideid ja lahendusi avatult esile tõsta ja realiseerida. pooleks. riigi strateegiliste suundade, seaduse- Selleks jälgida, et avatud taotlusvoorud ei oleks temaatiliselt Kindlaksmääratud ja avatud muudatuste ja reformide rakendamist liiga kitsalt piiritletud ning et osalemistingimused (nt taotlusvoorude kaudu rahastatud toetada ja neid praktikasse integreerida. omaosaluse suurus) oleksid erinevate sektorite esindajatele projektidel on mõlemal omad Samas on oluline võimaldada ka alt-üles sarnased. Pöörata tähelepanu sellele, et hindamiskriteeriumid tugevused. lähenemisega projekte (avatud taotlus- oleksid vastavuses meetme/programmi eesmärkidega ning et Avatud taotlusvoorude korraldamisel voorud), kus sihtrühmad saavad ise enda hindamisse oleksid kaasatud pädevad valdkonna eksperdid. esines mõningaid kitsaskohti, sh seda, otseste vajaduste järgi projektitegevusi Leida võimalused bürokraatia vähendamiseks ning et avatud taotlusvoorude teemad olid kujundada. Avatud taotlusvoorud ei projektitaotluste hindamise protsessi kiirendamiseks. liiga kitsalt piiritletud, aga ka seda, et täitnud alati oma eesmärke, kuna nende kõigile ühiskonnasektoritele ei olnud korraldamisel esines mõningaid kitsas- tagatud võrdsed võimalused voorudest kohti. osa võtta. Esines ka seda, et hindamiskriteeriumid ei olnud parimal moel kooskõlas meetme/ programmi eesmärkidega, samuti seda, et protsess oli bürokraatlik ning et hindamine võttis kaua aega. Vt alaptk Kindlaksmääratud ja avatud taotlusvoorude projektid 15  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine • Meetmetes ellu viidud projektide Kõik teemad, millele programm Kõigi programmis fookuses olnud teemavaldkondade Kõrge Keskmine Välisrahastajad, eesmärgid olid kooskõlas meetmete keskendus, olid olulised ja akuutsed, kuid rahastamisega on oluline ka tulevikus jätkata. Edaspidi tuleks ministeeriumid eesmärkidega. Kõik hinnatud teatud juhtudel jäi ebaselgeks, miks aga läbipaistvamalt näidata, kuidas kujunevad proportsioonid projektid olid meetme eesmärgi kujunes just selline teemadevalik, kuivõrd erinevate valdkondade rahastamisel ning kuidas kujuneb saavutamise seisukohast olulisi teemasid on ka teisi. Lisaks ei konkreetsete teemade valik meetme raames. asjakohased, üleliigseid tegevusi ei olnud alati läbipaistev, kuidas kujunesid olnud. proportsioonid erinevate valdkondade • Sotsiaal- ja tervishoiu meetmes jäi rahastamisel. kohati ebaselgeks, kuidas kujunes just selline teemadevalik. • Soolise võrdsuse valdkonda rahastati teistest oluliselt väiksemas mahus. Vt alaptk Asjakohasus 16  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Laste ja noorte heaolu 17  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Leid Järeldus Soovitus Soovituse Soovituse Vastutav teostatavus potentsiaalne asutus/üksus kasu Meede keskendus sotsiaalmajandusliku Meetme eesmärk oli kooskõlas programmi Jätkata lähenemisega, kus tuvastatakse Kõrge Kõrge Välisrahastajad, ebavõrdsuse vähendamisele haavatavate eesmärgi ehk sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse haavatavad grupid ning toetatakse neile ministeeriumid gruppide määratlemise ning tegevuste vähendamisega. suunatud tegevusi. nendele sihtimise kaudu. Vt alaptk Laste ja noorte heaolu Meetme tegevused keskendusid nii Kaasaegses ühiskonnas ja tööturul toimetulekut Jälgida, et piisavas mahus saaks ka edaspidi Keskmine Kõrge Ministeeriumid, üldoskuste arendamisele kui ka teistele toetavate üldoskuste (nt sotsiaalsete oskuste, rahastatud projekte, mille fookuses on tegevuste tegevustele. vaimse tervise hoidmise oskuste, digioskuste) üldoskuste arendamine ja seeläbi inimeste elluviijad arendamisele kõnealuse meetme raames küll võimestamine ja probleemide ennetamine. keskenduti, kuid fookust nendele saaks veelgi Iseäranis oluline on sealjuures keskenduda Vt alaptk Tegevuste asjakohasus suurendada. Üldoskused toetavad inimeste toime- haavatavatele gruppidele, nt noortele, kellel on tulekut tööturul, samuti on need oskused olulised katkenud haridustee, ja täiskasvanutele, kes demokraatlikus ühiskonnas aktiivse kodanikuna vajavad oskusi tööle naasmise või sotsiaalses toimimiseks, kuna aitavad inimestel paremini oma õigusi ja kohustusi mõista, ühiskonnaelus osaleda kontekstis toimetuleku tagamiseks. ning muutuvates sotsiaalsetes ja majanduslikes tingimustes hakkama saada. Kõikidel hinnatud projektidel on potent- Ehkki kõikidel hinnatud projektidel on potentsiaal Toetatavad projektid peaksid keskenduma Keskmine Kõrge Tegevuste siaal soodustada laiemat sotsiaalset ja soodustada laiemat sotsiaalset ja majanduslikku püsivate ja rakendatavate teadmiste ja elluviijad majanduslikku mõju inimeste heaolule, mõju inimeste heaolule, inimõigustele ja oskuste arendamisele ja levitamisele inimõigustele ning võrdõiguslikkusele, võrdõiguslikkusele, on sääraseid mõjusid raske spetsialistide seas. Sealjuures on oluline kuid selliseid mõjusid on raske mõõta. mõõta ning nende võimalik avaldumine on tagada, et õpitu igapäevases töös pikaajaline. Laiema mõju avaldumine on rakendamiseks, aga ka kolleegidega Vt alaptk Laiem mõju tõenäolisem projektides, kus arendati spetsialistide jagamiseks oleksid vajalikud tingimused (nt igapäevatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning kus piisav aeg, ruum, supervisioon) täidetud. spetsialistidele olid tagatud tingimused ka õpitu jagamiseks kolleegidega. Suurem osa meetme tegevusi keskendus Meetme tugevuseks võib pidada ennetavat Sarnaste rahastusvõimaluste puhul on ka Keskmine Kõrge Välisrahastajad, probleemide ennetamisele ning spetsiifi- lähenemist ning fookust spetsiifilistele teemadele, edaspidi asjakohane adresseerida ministeeriumid, listele teemadele, milleks igapäeva- millega tegelemiseks igapäevapoliitikakujunduses väljakutseid, mis on akuutsed, kuid millega tegevuste ressursse ei jätku. tegelemiseks igapäevapoliitikakujunduses elluviijad poliitikakujunduses ressursse ei jätku. piisavalt ressursse (nt raha, aega) ei leita. Vt alaptk Tegevuste asjakohasus 18  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine • Enamus meetmele kavandatud Ehkki suurem osa väljund- ja tulemusindikaatoreid Tagada, et projektides oleksid määratletud Keskmine Keskmine Ministeeriumid, väljundeid ja tulemusi saavutati. saavutati, ei saa selle põhjal teha kaugeleulatuvaid täpsed ja asjakohased väljund- ja tulemus- RTK, tegevuste • Kohati esines küsitavusi eeskätt järeldusi meetme tegevuste tulemuslikkuse kohta, indikaatorid, pöörates iseäranis tähelepanu elluviijad tulemusindikaatorite asjakohases ja sest tulenevalt kohatistest kitsaskohtadest eeskätt viimastele, mille paikapanek ja mõõtmine on täpses määratlemises ning tulemusindikaatorite seadmises ja/või mõõtmises keerulisem. Rahastaja peaks indikaatorite mõõtmises. on keeruline hinnata, kas tulemused saavutati just sõnastust ja piisavust jälgima ning vajadusel pakkuma tuge taotluse koostamisel. ellu viidud sekkumiste tagajärjel või muudel, sh Vt alaptk Tulemuslikkus väliskeskkonna muutustest tulenevatel põhjustel. Lisaks on selles olukorras kohati raske hinnata, kas sisulised tulemused saavutati. Projektide tulemuste kestlikkus sõltub Projektide tulemuste kestlikkus sõltub suuresti Iseäranis kindlaksmääratud projektide puhul on Kõrge Keskmine Rahastajad, ennekõike nende sidumisest riikliku nende sidumisest riiklike reformide ja oluline tagada, et nende tegevused oleksid tegevuste raamistiku või seadusandlike muudatus- strateegiatega. Kui projektid toetuvad riiklikule tihedalt seotud riiklike pikaajaliste elluviijad tega, aga on mõjutatud ka kasu saanud raamistikule või on osa seadusandlikest eesmärkidega (strateegiate, arengukavadega). institutsioonide võimekusest ja teistest muudatustest, on nende tulemused suurema teguritest. tõenäosusega süsteemsed ja pikaajalised. Teiste peamiste teguritena mõjutasid projektide • Vt alaptk Jätkusuutlikkus jätkusuutlikkust kasu saanud institutsioonide rahaline ja institutsionaalne võimekus, rakendajate huvi teemaga edasi tegeleda ning loodud väljundite kasutatavus ja kättesaadavus sihtgruppide seas. • Kõikide hinnatud projektide tegevused Kõikide hinnatud projektide tegevused panustasid Tagada, et rahastatud sekkumised Kõrge Keskmine Ministeeriumid olid kooskõlas meetme eesmärgiga. laste heaolu suurendamisse kas otseselt või programmidokumentide jaoks koostatud • Meede hõlmas kolme valdkonda: kaudselt. Kõik projektid puudutasid olulisi ja probleemikirjeldusi (iseäranis kui nende haridus-, õigus- ja noortevaldkond, akuutseid väljakutseid, üleliigseid tegevusi ei olnud. koostamisel oli arvestatud ka sihtgruppide millest viimasele keskenduti Samas, kui haridus- ja õigusvaldkonna väljakutseid sisendit) selgelt adresseeriksid. Kui seda ei tegevustes ebaproportsionaalselt adresseeriti laialdaselt, siis noortevaldkonna vähe. Ehkki programmikirjelduses tehta, satub küsimärgi alla probleemikirjelduste teemadele keskendus meede ebapiisaval määral. toodi välja adekvaatne probleemide koostamise ja kaasamisürituste läbiviimise loetelu ka noortevaldkonna osas, neid jaoks tehtud ajakasutuse efektiivsus, samuti projektidega piisavalt ei adresseeritud. õõnestab see usalduslikke suhteid Rahastati vaid kaks noortevaldkonna poliitikakujundajate ja sihtgruppide vahel. projekti, millest üks viidi ellu osaliselt. Keskenduda edaspidi senisest enam Vt alaptk Tegevuste asjakohasus noortevaldkonna probleemidele lahenduste otsimisele. 19  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Peamised takistused projektide tegevuste Meetme tegevuste kavandamisel ja elluviimisel oli Suurte ja temaatiliselt mitmekesiste Keskmine Keskmine Välisrahastajad, kavandamisel ja elluviimisel olid: mitmeid takistusi, millele ennetamisele on oluline programmide loomisel ka edaspidi on oluline ministeeriumid • pikk viivitus programmi käivitamisel; edaspidi tähelepanu pöörata. aega realistlikult planeerida ning osapooli • kohati ebapiisav motivatsioon sellest informeerida. sihtgruppide seas; • sihtgruppide piiratud võimalused Sihtgruppide vajaduste ja projekti prioriteetide tegevustes osaleda; kooskõla tagamiseks tuleks tegevuste otseseid • personali sage vahetumine projektide kasusaajaid nii programmi kui projekti rakendamise eest vastutavates planeerimise etappi sisuliselt kaasata. Viimast institutsioonides. soodustab võimalikult pikk aeg taotlusvooru väljakuulutamise ja taotlustähtaja vahel. Vt alaptk Takistused Koostöövõrgustike ja -mudelite ellu Projektid, kus kutsuti ellu koostöövõrgustikke ja - Toetada projekte, mis keskenduvad eelkõige Kõrge Keskmine Rahastajad, kutsumine (nt projektides „Alaealiste mudeleid, omasid suuremat potentsiaalset mõju nii olemasolevate koostöövõrgustike kasuta- tegevuste erikohtlemise süsteemi loomine“ ja otsestele kui teatud juhul ka kaudsematele misele, edasiarendamisele ja tugevdamisele. elluviijad „Traumateadliku lähenemise toetamine sihgruppidele. Taolised koostöövormid soodus- Uute võrgustike loomine peaks olema haridussüsteemis“) oli spetsialistidele tavad ka arusaamade ühtlustumist valdkonna põhjendatud selge vajadusega ning ka siis tuleb igapäevatöös suureks toeks. spetsialistide seas ja seeläbi poliitikavaldkondade tagada nende jätkusuutlikkus ilma eba- inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordi- mõistlike lisaressurssideta pärast projekti Vt alaptk Laiem mõju neeritumaks muutumist. Samas, kui valdkonnas on lõppu. koostöövõrgustikud juba olemas, aktiveerida uute võrgustike loomise asemel hoopis neid. Peamised soodustavad tegurid Meetme tegevuste kavandamisel ja elluviimisel oli projektide tegevuste kavandamisel ja mitmeid soodustavaid tegureid, mille olemasolule elluviimisel olid: tuleb ka edaspidi tähelepanu pöörata. • valdkonnapoliitika prioriteetsus, tegevuste rakendamist toetavad seadusemuudatused, poliitiline tahe; • sihtgruppide huvi projekti fookusteemade vastu; • toimiv koostöö projektimeeskonna liikmete vahel; • kompetentne tehniline juhtimine programmioperaatori poolt. Vt alaptk Soodustajad 20  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sooline võrdsus 21  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Leid Järeldus Soovitus Soovituse Soovituse Vastutav teostatavus potentsiaalne asutus/üksus kasu Meetmele kavandatud väljundid ja tulemused suures osas saavutati. Mitu seatud sihttulemust ületati ja mõned nendest mitmekordselt. Ühe projekti üks tegevus asendati muu tegevusega. Kõikide hinnatud projektide tegevused olid asjakohased ning kooskõlas programmi laiemate eesmärkidega. Samas ei saa lõplikke järeldusi teha selle osas, kuivõrd mõjusad olid tegevused laiemate eesmärkide saavutamisel. Uuringu „Eesti elanikkonna tead- Hoiakud vägivalla suhtes on ühiskonnas Jätkata vägivallaennetuse tegevuste arendamisega. Keskmine Kõrge Ministeeriumid likkuse uuring soopõhise vägivalla ja muutunud vähem ohvrit süüdistavaks ning Vägivallaennetus peab olema süsteemne, hõlmates (SoM, JuM, inimkaubanduse valdkonnas” (2024) teadlikkus soopõhisest vägivallast on nii ohvri toetamist, ühiskondlikke kampaaniaid, LSV HTM, SiM), andmetel on viimase seitsme suurenenud. Vägivallakuritegude vähenemist veel käsitlemist õppekavades kui ka vägivallatsejatele tegevuste aastaga teadlikkus erinevatest siiski selgelt näha ei ole. suunatud programme. Mõjusa tulemuse eelduseks elluviijad vägivallatüüpidest suurenenud. Kuigi on terviklik lähenemine – ainult üksikute (SKA), meetme väljundid ja tulemused komponentide (nt kampaaniate) rakendamisest ei rahastajad saavutati, ei kajastu need veel selgelt piisa. (riigieelarve, valdkonna indikaatorites. projektid, programmid Vt alaptk 2.1.4 jm) Meetme tegevused keskendusid rohkem Pöörata senisest märksa rohkem tähelepanu Keskmine Kõrge Ministeeriumid vägivalla ohvrite aitamisele ja vähem vägivalla vägivalla toimepanijatele. (SoM, JuM), toimepanijate käitumise muutmisele. Kui tegevuste vägivalla ohvritele ja nendega kokku puutuvatele Arendada ja rakendada tõenduspõhiseid käitumist elluviijad, spetsialistidele oli suunatud enamus meetme muutvaid sekkumisi, mis on suunatud LSV partner- tegevusi, siis vägivalla toimepanijatele oli toimepanijatele. organisatsioo- planeeritud sotsiaalkampaania ja kaks nid (NTK-d, programmi, kusjuures viimastest viidi ellu vaid teised üks. valdkondlikud MTÜ-d), rahastajad 22  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti „Ohvriabi süsteemi Tõenduspõhine sekkumisprogramm vägivalla Arendada edasi SKA vägivallast loobumise Keskmine Kõrge Tegevuste arendamine“ raames kavandati toimepanijatele asendati SKA vägivallast nõustamiseteenust ja pakkuda teistele elluviijad esialgu sekkumisprogrammi välja loobumise nõustamisteenuse arendamisega ning spetsialistidele selleteemalisi koolitusi, kuid käsitleda töötamist vägivalla toimepanijatele ühekordse koolitusega vägivallatsejaga kokku ja monitoorida neid tegevusi eraldiseisvalt. ning selle rakendamist neljas puutuvatele spetsialistidele NTK-des. Vägivallast piirkonnas. Sekkumisprogrammi loobumise nõustamisteenuse arendamine ja loomise asemel koolitati SKA pakkumine ning spetsialistide koolitamine vägivallast loobumise nõustajaid vägivallatsejaga suhtlemisel on mõlemad (neli nõustajat), võeti kasutusele olulised, kuid neid ei saa käsitleda samaväärsete ühtne nõustamise metoodika ning tegevusena ning mõõta sama indikaatoriga. viidi läbi koostööpäev naiste tugikeskustega. Antud alategevust mõõdeti ühe indikaatoriga – koolitatud spetsialistide arv. Vt alaptk Ohvriabi süsteemi arendamine Ida-Virumaal on perevägivalla Meetme tegevused ei olnud suunatud eraldi Suunata vägivallaennetuse ja ohvrite abistamise Kõrge Kõrge Tegevuste esinemissagedus kõige suurem. venekeelsele elanikkonnale ega piirkondadele, tegevusi senisest enam venekeelsele elanikkonnale elluviijad, Venekeelse elanikkonna seas on kus on kõige rohkem perevägivalla kuritegusid ja piirkondadele, kus pere- ja soopõhist vägivalda partner- hoiakud vägivalla suhtes stereo- (Ida-Virumaa). esineb rohkem (peamiselt Ida-Virumaa), sh koolitada organisatsioo- tüüpsemad. venekeelseid esmatasandi spetsialiste. nid Vt alaptk 2.1.4 Katmata teemaks jäi LSV eakate ja Meetme tegevuste alt jäid välja riskigrupid, keda Pöörata eraldi tähelepanu ja arendada sekkumised Keskmine Kõrge Ministeeriumid, puuetega inimeste vastu. Varjatud on märgitud vägivallaennetuse kokkuleppes riskigruppidele, kelle ligipääs ohvriabi teenustele on tegevuste ning väga haavatava sihtgrupina 2021–2025, sh eakad ja erivajadusega inimesed. raskendatud, eriti eakad ja erivajadusega inimesed, elluviijad, vajavad eakad ja puudega inimesed Kuigi eakatevastane vägivald on enamasti osa kelle abistamine nõuab spetsiifilisi oskusteadmisi ja partner- abi saamiseks teistsugust perevägivallast, vajavad eakad teistsugust ennetustööd hoiakute muutmisseks. organisatsioo- lähenemist ja spetsiifilisi meetmeid. lähenemist, et nende abivajadust märgataks ja nid info abimeetmete kohta jõuaks nendeni või info Vt alaptk Ohvriabi süsteemi nendest jõuaks ohvriabini. Samuti on katmata arendamine hoolekandeasutustes esineva vägivalla teema. 23  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Erinevaid strateegilisi dokumente, Vägivallaennetuse valdkonna monitoorimine ei Jätkata regulaarselt uuringu „Eesti elanikkonna Kõrge Keskmine Tegevuste mis käsitlevad vägivalla ennetamist, ole läbipaistev, sest andmed tegevuste ellu- teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja elluviijad (SKA) on mitmeid. Nende suunad ja ees- viimise ning indikaatorite täitmise kohta ei ole inimkaubanduse valdkonnas” läbiviimist ja märgid on sarnased, kuid tulemuste avalikud. Projekti raames tehtud „Eesti elanik- avalikustamist. monitoorimine ei ole järjepidev ning konna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja info indikaatorite täitmise kohta ei inimkaubanduse valdkonnas” andis olulise ole alati leitav. panuse valdkonna süsteemsemaks arendami- seks, sest see võimaldab jälgida hoiakute muutu- Vt alaptk Seosed teiste valdkondlike mist ühiskonnas vägivalla suhtes ning teeb arengukavadega valdkonna arengute jälgimise läbipaistvamaks. Kõik perevägivalla teadlikkuse Kampaaniate roll on süsteemseid arendusi Jätkata teadlikkuse tõstmiseks erinevate sekkumiste Madal Kõrge Ministeeriumid, tõstmise kampaaniate sihttulemused toetada, hoides nendel tähelepanu ja avalikku katsetamist ning mõõta ühtlasi nende mõju, rahastajad, saavutati ning samuti on toimunud huvi. Sotsiaalkampaaniad ,,Mõtle õige peaga!’’ ja sealjuures pöörates tähelepanu põhjusliku analüüsi tegevuste kerge tõus inimeste osakaalus, kes ei ,,Sõnaväega vägivalla vastu’’ olid selles plaanis kvaliteedile. Vajadusel kaasata mõju hindamise elluviijad, süüdista ohvrit perevägivallas. tulemuslikud, kuna jõudsid paljude inimesteni ja kompetentsiga inimesed, kes saavad pakkuda partner- hoidsid vägivallaennetuse teemat ühiskonnas hindamise läbiviimisel tuge või selle tegemist organisatsioo- Vt alaptk Seksi ostmise nõudluse pildis. juhtida. Sotsiaalkampaaniate puhul tuleb arvestada, nid vähendamine ja perevägivalla et vaatamisi loendavad indikaatorid ei võimalda teha teadlikkuse tõstmine järeldusi mõju kohta ehk ei näita seda, kas hoiakud on tegelikult muutunud. Spetsialistide koolitamisega saavu- Eeldused ametkondade ja valdkondade Tegeleda meetme raames välja töötatud tööriistade, Kõrge Kõrge Ministeeriumid, tatu püsimiseks on vaja, et teadlikkus vaheliseks koostööks on loodud ning esimesed näiteks käsiraamatute, uuringuraportite, teadlikkust tegevuste ja oskused ohvri abistamiseks või koostöökogemused saavutatud. Süsteemseks tõstvate filmide, levitamisega, et erinevad tegutsejad elluviijad, vägivallaennetuseks ei jääks indiviidi muutuseks on vaja koolituste ja teiste kujundatud oleksid olemasolevate materjalidega kursis. Mater- partner- tasandile, vaid oleksid integreeritud tegevuste korduvat rakendamist. jalid võiksid olla ühes kohas lihtsalt kättesaadavad ja organisatsioo- tööprotsessidesse. organisatsioonide vahel ristikasutuses. Vältida uute nid Väljatöötatud käsiraamatud ja muud materjalid ei dubleerivate materjalide tootmist. Taotlusvoorude Vt alaptk Jätkusuutlikkus leia alati kasutust ja erinevad osapooled pole tingimustes rõhutada olemasolevate materjalide üksteise loodud materjalidega kursis. taaskasutamise olulisust, kui asjakohased materjalid on olemas, sätestada kohustus hoida väljatöötatud materjalid avalikult kättesaadavana. Tervishoiu valdkonna kaasamine Projektiga „Ohvriabi süsteemi arendamine“ loodi Jätkata koostöö arendamist tervishoiuvaldkonnaga Keskmine Kõrge Tegevuste projektis „Ohvriabi süsteemi aren- eeldused koostööks tervisevaldkonnaga ning ning tervishoiutöötajate koolitamist LSV ohvrite elluviijad damine“ andis väga kiire ja kohese saavutati esimene koostöökogemus. Samas ei tuvastamiseks ning suunamisks ohvriabi süsteemi. mõju, kuna tervishoiusüsteemi poole pruugi ühekordne koolitus süsteemse muutuseni pöörduvad ohvrid enim. viia. Vt alaptk Ohvriabi süsteemi arendamine 24  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Ametkondade vaheline koostöö Esmatasandi spetsialistide huvi koolituste vastu Jätkata esmatasandi spetsialistide koolitamisega. Keskmine Keskmine Tegevuste juhtumite lahendamisel parandab ja oli suur, koolitused tõstsid teadlikkust ja osalejad Korrata koolitusi. Pikemas perspektiivis kaaluda elluviijad, tõhustab ohvri märkamist ja aitamist, olid koolitustega rahul. Koolituste peamiseks vägivallateemade lisamist (näiteks tervishoiu partner- sest spetsialistid oskavad paremini väärtuseks oli aga ametkondadevahelise valdkonna) õppekavadesse. organisatsioo- mõista erinevate osapoolte rolli. tutvumise ja koostöö arendamise võimalus. nid Jätkata esmatasandi spetsialistide omavahelise Vt alaptk Esmatasandi spetsialistide koostöö arendamist. Ametkondade vahel võiks koolitamine toimuda tihemini koostööd soodustavaid üritusi, kus spetsialistid saaksid tutvuda ja oma rolle ning koostööd ohvrite abistamisel mõtestada. Üheks soodustavaks teguriks oli MTÜ-d on teadlikkuse tõstmisel väärtuslikud Jätkata vägivallaennetuses ja ohvrite abistamises Kõrge Kõrge Partner- vägivallaennetuse valdkonna MTÜ-de partnerid, sest neil on esmatasandi teadmised, MTÜ-de partneritena toetamist. SKA peaks jätkama organisatsioo- kaasamine tegevuste läbiviijatena. koolitamisvõimekus ja kokkupuude sihtrühmaga, NTK-de koordineerijana. nid, rahastajad mis võimaldavad paindlikult uusi algatusi ellu Vt alaptk 2.1.4 Valdkondlike viia. Jätkusuutlikkust takistab MTÜ-de Toetada valdkondlikke MTÜ-sid, et nad saaksid oma asjakohaste indikaatorite analüüs ressursside puudus. teadmist ja positsiooni ühiskonnas paremini teadlikkuse tõstmiseks kasutada – nt teha rohkem tegevusi (nagu siinses programmis seminarid kogukonnaorganisatsioonidele, filmiõhtud noortele, kogemuskoolitused jne). Lisaks saaksid nad koolitada välja uusi eksperte/koolitajaid, et suurendada teadlikkuse tõstmise tegevuste mahtu. Projektiga „Ohvriabi teenuse aren- Projektiga „Ohvriabi süsteemi arendamine“ Jätkata tegevustega, millele puhul saavutati teenuse Kõrge Keskmine Tegevuste damine“ saavutati oluline kvaliteedi- tõsteti ohvriabiteenuste kvaliteeti. NTK-de kvaliteedis uus tase (nt NTK-de teenuse kvaliteet ja elluviijad, hüpe NTK teenuses ja vabatahtlike kvaliteedijuhis toetab ühtse kvaliteedi tagamist omavaheline koostöö, ohvriabi vabatahtlike süsteem) partner- süsteemi arendamises. naiste tugikeskustes üle riigi. NTK-de teenuse arendamise protsessis. organisatsioo- kvaliteedijuhise integreerimine teenuseosutamise nid Vt alaptk Ohvriabi süsteemi hangetes on jätkusuutlik lahendus ühtse arendamine kvaliteedi hoidmisel. Vabatahtlike kogukonna loomisele lisaks tekitati sünergia erinevate ohvriabi suundade vabatahtlike vahel. Töötati välja sotsiaalprogramm SPSV Sotsiaalprogramm SPSV on loodud, kuid kuna Jätkata piloteeritud sekkumise rakendamist Keskmine Keskmine Ministeeriumid seksi ostjate käitumise ja hoiakute peale ühekordse piloteerimise ei ole seda rohkem seksiostjatele. Leida teemale „omanik“, käsitledes (SoM, JuM), muutmiseks ning seda piloteeriti ühel kasutatud, on selle mõju inimkaubanduse seksi ostmist inimkaubanduse temaatika raames. tegevuste korral (12 seksi ostjaga). vähendamisele minimaalne. Kaaluda seadusemuudatust seksi ostmise elluviijad, keelustamiseks. partner- Vt alaptk Seksi ostmise nõudluse oganisatsioon vähendamise ja perevägivalla teadlikkuse tõstmise tegevused 25  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sotsiaalprogramm SPSV on Sotsiaalprogramm SPSV on vabatahtlik ja Leida viise, kuidas osalejatega kontakti saada, Keskmine Keskmine Partner- osalejatele vabatahtlik. Seega on osalejate leidmine on keeruline. näiteks kaaluda väljatööd/tänavatööd, kasutades organisatsioon eelduseks, et seksi ostjal on huvi digikanalid, et saaks osaleda anonüümselt. oma hoiakuid muuta ja iseenda seksi ostmise nõudlust vähendada, mis on aga pigem vähetõenäoline. Projekti elluviija viitas, et osalejate leidmine ja värbamine oli keeruline. Vt alaptk Seksi ostmise nõudluse vähendamise ja perevägivalla teadlikkuse tõstmise tegevused 26  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sotsiaal- ja tervishoid 27  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Leid Järeldus Soovitus Soovituse Soovituse Vastutav teostatavus potentsiaalne kasu asutus/ üksus Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ Projektide analüüs on Kriitiliselt hinnata, kuidas ja mis tingimustel saab Keskmine Kõrge SoM puhul hindasid nii poliitikakujundajad kui ka projekti näidanud, et sageli rääkida projektide mõjususest, et vältida (olenevalt esindaja intervjuus, et selle tegevustel oli otsene tõlgendatakse väljundnäitajate ülemääraselt lihtsustatud järeldusi. hindajast, sest mõju koolikeskkonna aktiivsemaks muutmiseks. saavutamist ekslikult kui mõju kaasatud võiks Selgitati, et koolide huvi ühineda Liikuma Kutsuva tõendust. Põhjuslikke seoseid Tõsta projektide hindamises rõhku põhjusliku olla inimene, Kooli võrgustikuga on aina kasvav. Näitena toodi esitletakse sageli liiga kindlalt, analüüsi kvaliteedile ja mõjususe määramise kes praktiliselt välja, et koolikeskkonna muutused toetavad ka hoolimata hindamismetoodika selgetele kriteeriumidele. asjadega üldisema elanikkonna kehalise aktiivsuse kasvu – puudujääkidest ja keerukate tegeleb ja kui koolihoovid on avatud ka väljaspool koolipäeva seoste loomisest. Koondada kokku vajaliku kompetentsiga tunneb teemat ning ka teistele sihtrühmadele, kujunedes kogukonna inimesed, kes saavad pakkuda hindamise hästi, inimese liikumistaristu osaks. läbiviimisel tuge või selle tegemist juhtida. leidmine võib olla raske) Vt alaptk Laiem mõju Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel Projektide planeerimisel ei Muuta programmiteooria kasutamine projektide Kõrge Kõrge SoM eluaastatel“ toodi välja, et probleemid olid akuutsed, pruugita mõelda kogu kavandamise faasis kohustuslikuks elemendiks mistõttu soovis projektitiim laiendada fookust ka sekkumise protsessi läbi, mis (nt lühiversioon taotluse esitamisel ning põhjalik sünnieelsesse etappi (kui algselt oli vaid sünnijärgne raskendab muutuse mehha- rahastuse saamisel). Hindamiste käigus loodud etapp oluline). See oli nende hinnangul terviklikum nismide ja eesmärkide sekkumisloogikad on näidanud, et põhjalik lähenemine. Projekti esindaja sõnul oli ebavõrdsuse saavutamise eelduste teoreetiline raamistik juba projekti planeerimise leevendamine nende jaoks oluline, mistõttu ka mõistmist. etapis aitab selgemalt määratleda muutuse fookust laiendati. toimumise kohad ning tuvastada olulisemad eeldused, mis toetavad eesmärkide saavutamist. Vt alaptk Tegevuste asjakohasus Programmiteooria integreerimine võimaldab parandada projekti loogilist ülesehitust ja tõhustada sekkumiste mõju, pakkudes struktureeritud lähenemist nii rakendamisele kui ka hindamisele. Üldjuhul ei osanud projektide esindajad või Kavandamata negatiivseid või Integreerida projektide elluviimisse süsteemne Kõrge Kõrge SoM poliitikakujundajad välja tuua, kas mõne projekti ootamatuid mõjusid ei lähenemine kavandamata negatiivsete või puhul avaldus kavandamata negatiivset mõju. käsitletud projektides muude ootamatute mõjude hindamiseks. Sellist Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel süstemaatiliselt, mistõttu jääb mõju tuleks analüüsida juba projekti käigus, eluaastatel“ puhul ütles üks intervjueeritav, et nende nende tuvastamine näiteks vahearuannete esitamisel, et tuvastada projekti käigus integreeritust teenuste vahel ei puudulikuks ning pärsib võimalikke probleeme varakult ja rakendada saavutatud ning esines dilemma ämmaemanduse ja võimalust neid leevendada. sobivaid leevendusmeetmeid. esmatasandi tervishoiu osas – kus peaks teenust Regulaarne ja struktureeritud mõju hindamine täpsemalt pakkuma. aitab vältida olukordi, kus ootamatud tagajärjed jäävad märkamatuks või käsitlemata, ning Vt alaptk Tegevuste asjakohasus võimaldab projektidel paindlikult reageerida muutuvatele tingimustele. 28  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise Aruannetes ei käsitleta riskide Projektide lõppfaasis korraldada põhjalik ex-post Kõrge Kõrge SoM ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine juhtimist (piisavalt põhjalikult), analüüs, mille eesmärk on hinnata projektide ning seda toetavad tegevused“ puhul esines mistõttu jääb ebaselgeks, kulgu, käsitleda riske ning tuua esile nii ootamatut projekti ajakava edasinihkumist, mida kuidas algselt tuvastatud riskid õnnestumised kui ka parendusvajadused. Riskide projektimeeskond ei osanud eelnevalt ette näha. mõjutasid projekti kulgu ja hindamisel tuleks vaadata, kas algselt tuvastatud Takistuseks sai see, et kuna hindamisvahendi millised meetmed nende riskid realiseerusid, milliseid meetmeid nende metoodika väljatöötamine hangiti väljast ja leevendamiseks olid tõhusad. leevendamiseks rakendati ning milline oli nende väljakuulutatud pakkumuskutsele kahes esimeses tõhusus. voorus ei kandideeritud ning tööle leiti läbiviijad alles kolmandal pakkumuskutse esitamise korral, siis Ex-post analüüsi raames tuleks muuhulgas nihkus projekti ajakava edasi. soodustada poliitikakujundajate ja projekti elluviijate omavahelist arutelu, et vältida Vt alaptk Takistused erinevate sõnumite tekkimist projekti tulemuste Intervjuude läbiviimisel osas ning tagada ühtne ja läbipaistev ilmnesid poliitikakujundajate ja kommunikatsioon. Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise projekti elluviijate erinevad ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine tõlgendused ja sõnumid ning seda toetavad tegevused“ puhul tõlgendasid projekti läbiviimise kohta. poliitikakujundajad ja projekti elluviijad ajalisi nihkeid erinevalt. Intervjuus selgus, et elluviija sõnul läks projektiga kõik väga hästi ja olulised asjad said tähtaegselt tehtud, samuti said kõik vahe eesmärgid ajaliselt täidetud. Lisati, et ajaliselt nihkus vaid mitmekordse pakkumuskutse tõttu metoodika väljatöötamise algusaeg. Poliitikakujundaja kommenteeris projekti järgnevalt: „Noh, see ju ka venis, kogu see algatamine. See projekt oleks pidanud juba läbi olema enne, kui see vist lõpuks algas.“ Vt alaptk Soodustajad 29  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Avatud projektide taotlusvoor võis olla liigselt Suurprojektid olid väga Muuta projektide valiku ja määramise protsessi Kõrge Kõrge SoM kitsendatud. Üks poliitikakujundaja sõnas, et avatud spetsiifilise suunitlusega ning selgemaks ja läbipaistvamaks, et selgitada, miks taotlusvoorude kaudu rahastatud projektide teemad taotlusi tuli kaks ja mõlemad ja millised teemad on konkreetse meetme puhul olid juba taotlusvooru abil väga kitsalt defineeritud. said rahastuse. olulised. Tema arvates või see olla ka põhjuseks, miks toetust taotles vaid kaks projekti (üks taotlusvooru kohta). Oluline on esitada läbipaistvad kriteeriumid ja See võis omakorda suurendada riski, et meetme protseduurid, mis kirjeldavad teemade ja puhul jäid kõrvale teemad ja tegevused, mis samuti teostajate valikut, et tagada kõigi osapoolte oleks võinud programmi eesmärke täita, ehk olla parem arusaam ja usaldus protsessi vastu. isegi aktuaalsemad. Pöörata tähelepanu teemadele, mis ei ole Vt alaptk Tulemuslikkus eelnevalt kindlaks määratud, kuid mille spetsiifiline suunitlus võib takistada laiemat taotlemist. Oluline on, et kui projektiteema kujundada ja välja pakkuda, siis peaks selle valiku jaoks olema selge põhjendus. Tegevuste jätkusuutlikkuse osas toodi projekti Projektitaotluste puhul võib Pöörata edaspidi tähelepanu järgmistele Keskmine Kõrge SoM „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja mõningaid aspekte, nagu punktidele: vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine jätkusuutlikkuse kirjeldamine, ning seda toetavad tegevused“ puhul välja, et see tajuda kohati kunstlikena, kuna • Reaalsusele vastava jätkusuutlikkuse vajab veel arendustegevusi. Tegevuste jätkamiseks need ei kajasta alati reaalset planeerimine: Taotlustes peaks on lisaks vajalik ajaline, rahaline ja inimressurss. olukorda. Jätkusuutlikkus jätkusuutlikkuse kirjeldamine tuginema Projekti esindaja arvas, et täna ei ole selle teema sõltub suuresti rahastajast, realistlikele ja konteksti sobivatele puhul ministeeriumit, kes sooviks vastutada. Sama rahastuse järjepidevusest ja plaanidele, mis arvestavad rahastaja rolli ja projekti puhul ütles poliitikakujundaja, et projektil selgelt määratletud vastutuse projekti lõppjärgse vastutuse selget oleks võinud olla ka konkreetsem jätkusuutlikkuse jagamisest projektijärgses jaotust. plaan ehk kirjeldus, mis saab siis, kui projekt lõppeb faasis. • Rahastaja rolli määratlemine: Taotlustes ning kuidas minna tegevustega ka üle-eestiliseks. tuleks selgemalt kajastada, kuidas Jätkusuutlikkuse temaatikat võinuks juba läbi rahastaja toetus ja koostöö aitavad tagada mõelda projekti algusperioodil taotlust luues. projekti tulemuste püsivust. Vt alaptk Jätkusuutlikkus • Vastutuse jagamise mehhanismid: Oluline on kirjeldada, kuidas eri osapooled võtavad vastutust projekti tulemuste jätkusuutlikkuse eest, sealhulgas koostööraamistikud ja lepingud, mis toetavad püsivust. 30  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel Kui projekti algses eelarveks Kaaluda lisarahastuse võimaldamist, mis aitab Madal Kõrge SoM eluaastatel“ takistustena toodi välja ajapuudust. määratud rahastus on eba- suurendada projektide elluviimise kvaliteeti ning Nenditi, et kui projekt oleks olnud pikem, oleks piisav, võiks kaaluda süsteemi, motiveerib projektitiime reageerima paindlikult mugavamalt saanud hindamisvahendeid analüüsida mis võimaldab projekti käigus uutele väljakutsetele ja võimalustele. ja tõenduspõhja arendada. Lisaks selgus, et projekti esitada lisarahastuse taotlusi, „Krooniliste vaimse tervise probleemidega näiteks lisategevuste või oota- patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi välja- matute kulutuste katmiseks. arendamine“ puhul tekkis lõppfaasis rahalise ressur- Selline lähenemine suurendaks si puudus, sest intervjuul tõdesid läbiviijad, et lõpuks paindlikkust ja aitaks paremini tehti tegevusi vabatahtlikkuse alusel. kohanduda muutuvate vaja- duste või uute võimalustega, Vt alaptk Takistused mis projekti jooksul ilmnevad. Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel Algselt kitsa fookusega Kaaluda ka edaspidi paindlikke mehhanisme, mis Keskmine Kõrge SoM eluaastatel“ probleemid olid akuutsed, mistõttu projekti edasine laiendamine võimaldavad põhjendatud juhtudel muuta soovis projektitiim terviklikumaks lähenemiseks osutus projekti elluviija sõnul projektide esialgset fookust, skoopi või metoo- laiendada fookust ka sünnieelsesse etappi, kui positiivseks ja tõstis ka projekti dikat ka projekti hilisemates etappides. algselt oli vaid sünnijärgne etapp oluline. Projekti asjakohasust. esindaja sõnul laiendati fookust, sest ebavõrdsuse leevendamine oli nende jaoks oluline. Tema hinnangul täitis universaalsem lahendus, mis oli ka kohati suunatud riskirühmadele, programmi laiemat eesmärki. Vt alaptk Tegevuste asjakohasus Isikud, kes projektidega seotud teemadega algselt Kontaktisiku vahetumine Rakendada praktikat, kus projekti rahastaja Keskmine Kõrge SoM ministeeriumi tasandil tegelesid, vahetusid sageli. põhjustab infokadu, toob kaasa poolne kontaktisik on püsivalt sama inimene Kui projektiperioodi jooksul tuli uus inimene, siis lisaressursside vajaduse ning kogu projekti vältel või uue inimese liitumisel on vajas projekt taaskord tutvustamist, seniste aeglustab koostööprotsessi. projekti ülevõtmine sujuvam ning projekti sammude selgitamist ja edaspidist plaanimist. spetsiifika ning osapoolte vajadused saavad ilma lisaressursside rakendamiseta edasi antud. Vt alaptk Takistused 31  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel Calgary hindamisvahendit Tunnustada ja aktsepteerida, et tulemus võib olla Keskmine Kõrge SoM eluaastatel“ puhul tõdes esindaja, et kõik tegevused katsetati ning tulemuste põhjal ka muutuse puudumine, sest kõik rakendatavad ei olnudki. Nt toodi hindamisvahend tehti otsus seda mitte projektitegevused ei pruugi viia oodatud Calgary, mis ei olnud piisavalt valmis ja see ei ole kasutusele võtta. õnnestumiseni. Oluline on mõista, et ämmaemandate hulgas kasutust leidnud. ebaõnnestumine või muutuse mittetoimumine võib samuti anda väärtuslikku teavet, aidates Vt alaptk Jätkusuutlikkus tuvastada takistusi, parandada metoodikat ja tõsta tulevaste projektide kvaliteeti. Katsetamise ja loobumise praktika võiks olla edaspidigi osa projektide elluviimisest, võimaldades avastada, mis toimib kõige paremini, ning vältida ressursi raiskamist meetoditele, mis ei vasta ootustele või ei sobi konteksti. Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise Teavituskampaaniad võivad Vältida teavituskampaaniate käsitlemist ainuüksi Kõrge Kõrge Tegevuste ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine küll aidata tõsta teadlikkust, mõjusa tulemusena; mõju eeldamine pelgalt elluviijad ning seda toetavad tegevused“ puhul toodi välja, et kuid ei pruugi iseenesest indikaatorite täitmise põhjal võib viia eksitavate laiema eesmärgi täitmisele aitasid kaasa meedia- tagada püsivat käitumise järeldusteni. kampaaniate läbiviimised (üks oli suunatud eakate muutust ega laiemat mõju, koduvigastuste ennetamisele ja teises juhiti isegi kui kampaaniate tähelepanu kodusele veeohutusele). Oluline on indikaatorid näitavad silmas pidada, et saavutatud mõju saab eeldada vaid eesmärkide täitmist. juhul, kui need meediakampaaniad on jõudnud sihtrühmani ning need tõstavad inimeste teadlikkust. Vt alaptk Laiem mõju 32  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projektidele avaldas mõju Venemaa algatatud sõda Riikliku fookuse muutumine Arvestada võimalusega, et riikliku fookuse Keskmine Kõrge SoM Ukrainas – see viis fookuse teemadelt pisut eemale COVID-19 ja Ukraina sõja tõttu muutumine (nt sõja, pandeemia või muude ja nõudis projektides toimetanud inimestelt mõjutas projektitegevuste kriiside tõttu) võib mõjutada asutuste prioriteete ressursse. Eriti toodi seda välja projekti elluviimist ning tulemuste ning viia projektitegevuste kõrvalejäämiseni. „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja saavutamist. Sellistes olukordades on oluline tagada vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine projektide paindlikkus, võimaldades: ning seda toetavad tegevused“ puhul. • ajakava ümberkorraldamist, et Vt alaptk Takistused kohandada tegevused vastavalt muutunud oludele; • projektitegevuste mahu vähendamist, keskendudes vaid kõige olulisematele ja realistlikult teostatavatele eesmärkidele; • projektide enneaegset lõpetamist, kui nende elluviimine muutub muutunud kontekstis ebapraktiliseks või ebaotstarbekaks. Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel Projekti osapoolte ootused Kaaluda ootuste juhtimise strateegiate Madal (kui Kõrge SoM eluaastatel“ puhul selgus intervjuude käigus, et kõiki mõju ja tulemuste osas on tihti rakendamist nii projektide algusfaasis kui ka projektitegevusi tegevusi täielikult ära ei suudetud teha, aga väga kõrged, kuid need ei kogu elluviimise vältel. ei ole võimalik peamised ja olulisemad tegevused viidi läbi. Veel pruugi olla realistlikud, arves- paindlikult toodi välja, et teatud tegevuste läbiviimisel oli tades piiratud ajaraame ja muuta) takistuseks ajapuudus, mistõttu ei saadud ressursside mahtu. tegevustega minna nii süvitsi kui esialgu loodeti. Vt alaptk Tulemuslikkus Poliitikakujundaja tõi välja, et projekti Laiemast pikast mõjust on Pikaaegset mõju tuleks hinnata terviklikumalt, Keskmine Kõrge SoM, tegevuste „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja keeruline rääkida, kui osa arvestades nii algseid eesmärke kui ka tegelikku elluviijad vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine tegevusi ei osutunud jätku- elluviimist ja saavutatud muutusi. ning seda toetavad tegevused“ puhul oleks võinud suutlikeks või kui nende olla ka konkreetsem jätkusuutlikkuse plaan. rakendamine on lõpetatud. Jätkusuutlikkuse puudumine teatud tegevustes Soovinuks kirjeldust, et mis saab siis, kui projekt ei pruugi välistada mõningast mõju, kuid rõhutab lõppeb ning kuidas minna tegevustega ka üle- vajadust kriitilise analüüsi ja realistliku hinnangu eestiliseks. Jätkusuutlikkuse temaatikat võinuks järele. juba läbi mõelda projekti algusperioodil taotlust luues. Vt alaptk Jätkusuutlikkus 33  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kultuuripärand 34  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Leid Järeldus Soovitus Soovituse Soovituse Vastutav teostatavus potentsiaalne asutus/üksus kasu Saavutati suurem osa sihttulemustest. Meetmele kavandatud väljundid ja tulemused Jätkata kindlasti väikelinnade muinsuskaitsealade Keskmine Kõrge KuM, Koolitatud KOV-e oli pool suuremas osas saavutati. Tegevused olid toetamist, kuna see toob kõrvalejäänud paikadele Muinsuskaitse- planeeritutest ning koolitatud asjakohaselt seotud otseselt ajalooliste tähelepanu ja suurendab kohalikku uhkust amet spetsialiste umbes kuuendiku võrra kodulinna üle. Samuti toob see muinsuskaitseliste tühjaksjäänud hoonete taastamise ning vähem kui planeeritud, teabetahvleid objektidega tegelema inimesi, kellel on potentsiaali paigaldati alla kuuendiku nendesse elu ja tegevuse tagasitoomisega. Neil linnaelus olulist rolli mängida ja asjaolude planeeritutest. Samas ekskursioone oli mõju inimestele, kes projekti tegevustesse kokkulangemisel toetada linnaelanikke koondava viidi läbi veidi enam. otseselt haaratud olid, ning need täitsid ning ühtse ja samas avatud kogukonna kujunemist. Avatud taotlusvooruga projektide elutähtsat rolli ääremaade haavatavas olukorras Väljaspoolt tuleva toetusega julgustada nii KOV-e eesmärgid täideti samuti osaliselt: muinsuskaitseliste alade säilitamisel. kui ka ettevõtjaid tegema otsuseid muinsuste renoveeritud hooneid oli lõpuks kokku kaitseks. kuus (kaks Kuressaares, üks Lihulas, üks Võrus, üks Haapsalus ja üks Valgas), kuna Paide SRIKi projekt katkes. Sama sihttulemuse alla on pandud ka hoonete avalik kasutus, ehk siis seda ei ole eraldi hinnatud. Projektidesse haaratud KOV-e oli planeeritust vähem; oluliselt vähem oli ka kaasatud kutsekoole ja renoveerimiskeskusi. Vt alaptk Tulemuslikkus Hoonetes restaureeritud ruumide Projektide jätkusuutlikkus on erinev ning Projektide jätkusuutlikkuse hinnangutes lisada Kõrge Kõrge KuM koostöös kogukondlik või kohalikke inimesi eeldatavalt sõltub nii ärimaastiku ja teiste majandusliku ja rahalise jätkusuutlikkusega SoM-iga koondav tegevus on võimalik, aga restaureeritud hoonetes tegutsevate võrdväärse komponendina kogukondlik enamuse projektide puhul sellest veel teenusepakkujate jaoks olulistest jätkusuutlikkus. Töötada välja infomaterjalid, mis rääkida ei saa: selle kohta puudub sisuline info taotlusmaterjalides, sotsiaalmajanduslikest muutustest kui läbiviijate taotlejail aitaks sellist jätkusuutlikkust hinnata ning selleni ei jõutud enamasti isiklikust motivatsioonist ja võimalustest jätkata. saavutada. projektiperioodi jooksul, ja kui ka jõuti, Trükiste jm ürituste mõju püsimist ei ole võimalik siis pole teada, kui laia haardega lühiajaliselt hinnata. Mõju püsimise saavutamine lisada ühe tegevused seal võivad kujuneda ning eesmärgina. Toetada selgelt projekte, kus on milline on nende jätkusuutlikkuse aste. hoonetel ristkasutus ja sellega kaasneb jõudmine Vt alaptk 4.6. Jätkusuutlikkus enamate linnaelanikeni. 35  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Meetmele seatud üldisemad Tegevuste mõju laiemate eesmärkide Sõnastada eesmärgid, mida meetmel on võimalik Kõrge Kõrge Tegevuste eesmärgid (ajalooliste linnasüdamete saavutamisele on tõestatav osaliselt – seos saavutada ning ehitada neile üles tulevikusuunised; elluviijad, KuM elavnemine) on pigem pikaajalisema üksikute hoonete restaureerimise ja elavdamise taotleda järgmiste programmidega regionaal- koostöös SoM- arenguga – teadlikkuse tõusust poliitilistele eesmärkidele aluse panemist, kitsalt iga ning laiema linnaelu elavdamise vahel saab olla tegelike hoonete renoveerimiseni linnakeskusesse koondatud piiride ületamist, ja läheb aastaid, samamoodi sellest vaid oletuslik. Puuduvad indikaatorid, mis selgelt tõsta esile võimalusi, millele seda tüüpi meede reaalse inimeste lisandumise ja osutaksid linnaelu elavnemisele; rändestatistikat suudab teed rajada. kohaliku elu elavnemiseni, mis pealegi (nt positiivset rändesaldot) ega kinnisvara- Võtta edaspidi selgemalt vaatluse alla laiemate ilmselt eeldab ka müriaadi muid hindade üldist muutust linnas pole võimalik sotsiaalmajanduslike protsesside mõju kohalikule muutusi, millel pole projektiga siduda konkreetse hoone ja seal asetleidvaga. elule ja selle elavnemise võimalikkusele ning puutumust. Programm on ses mõttes sõnastanud meetmele hinnata enne uute meetmete käikulaskmist, Seosed migratsiooninäitajate ja millised süsteemsed hoovad mõjuvad linnaelule ülesande, mida ei ole võimalik täita kinnisvaraturu muutustega ei osuta laiemalt, lisaks teenuseid pakkuvate keskkondade ega saagi osutada lühema aja jooksul programmiperioodi jooksul. võimalikule arengule. sellisele muutusele ja neid ähmastavad teised muutused. Vt alaptk 4.2. Tegevuste asjakohasus Muutus Muinsuskaitseameti Meede saavutas mitmeid lisaeesmärke, mida ei Jätkata sarnaste meetmetega, mis osutaks Kõrge Kõrge KuM mõttesuunas; pärandivaldkonna ole sõnastatud meetme eesmärkide hulgas: toetusele, mida kohtadele ollakse valmis jagama asutuste kuvandis; suhtumises väärtushinnangutes, nt KOV-ide või ettevõtjate ja kohalikesse investeeringutesse ja investorite suhtumine muinsuskaitseliste KOV-ide koostöösse: hoonete säästlik kasutus ja objektide rahastamisse muutus soosivamaks, teadlikkuse tõus sellest, et uute suurenes KOV-ide omavaheline koostöö hoonete asemel vanade toetamisele tulnud objektide elluviimise nimel. restaureerimine on oluline rohetegu. Meetmel oli käivitav ja inspireeriv roll, mille mõju pole hoomatav enne pikemat ajaperioodi. Vt alaptk 4.3. Laiem mõju Koolituste tulemuslikkuse jaoks pole Koolituste mõju kohta puudub analüüs. Hinnata partnerite toel koolituste ja meetmes Kõrge Kõrge Tegevuste eraldi sihttulemust määratud. osalemise eel ja järel otseselt koolitatavate elluviijad, KuM Koolituse fakt ise ei pruugi osutada teadmisi ja teadmiste omandamist, sh kaasamis- koostöös HTM- olulisele muutusele koolitatute protsessidest, ja milles arusaamadest ka pärast iga teadmistes. koolitust vajaka jääb. Vt alaptk 4.1.1. Kindlaksmääratud projekt „Ajalooliste linnasüdamete Tagada ajalised ja rahalised ressursid, et teha elavdamine ja kohalik areng paindlikult otsuseid, milles oleks vaja lisakoolitusi, kultuuripärandi kaudu“ millised koolitamise viisid toimivad paremini ja millega seega on mõtet jätkata. 36  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kohtadele jõudnud tegevustes, eriti Kohtadel kaasati esmajärjekorras üksikuid Õpetada kaasamist igal tasandil – mitte ainult Kõrge Kõrge SoM koostöös selgelt avatud vooruga projektides aktiivseid ühiskonnaliikmeid, kellel võib, aga ei programmi ja meetme juhtimise tasandil, vaid KuM-iga, pole märgata oskust või soovi pruugi olla suutlikkust mõjutada projektide konkreetsete tegevuste ja tegevuste linnaelanikke laiemalt kaasata. elluviijad sekkumiskeskkonda laiemalt ning tõmmata otsustusprotsessideni välja. Katsetada formaate, Taotlusvooru ja rahastamise juhtimise viisides ei paista aga olevat päris kaasa ka teisi linnaelanikke või toetada mis tõmbaks ligi lisaks tavapärasele publikule ja selgelt ette kirjutatud ei seda, kuidas kogukondade kujunemist. Üritustele jõudis kaasalööjatele ja uusi inimesi, samas hinnata kaasata „kogukonda“ või toetada peamiselt “tuttav publik”. adekvaatselt, millesse kaasamine on mõttekas. „staarisikut“ selle saavutamisel, ega ka muid kohalikke elanikke kaasavaid Pöörata tähelepanu projektide meeskondade mehhanisme, või lahti kirjutatud koolitamisele kaasamisprotsessidest ning hoonete „elavdamist“ toetavaid loogilisi avaliku kasutuse ja linnaelu elavdamise seoste teekondi. mehhanismidest: toetada kaasavate lahenduste praktiseerimist igal tasandil. Vt alaptk-d 4.1.2. Avatud taotlusvooruga projektid, peamise rõhuga projektile “Võru linna ajaloolise võõrastemaja väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks” ja 4.2. Tegevuste asjakohasus Kaasamise kohta pole ka indikaatoreid Projektide hindamise kriteeriumides puudus Muuta kaasamise roll protsessis süsteemsemaks, Kõrge Kõrge Tegevuste ega selgust, mis rolli oodati, et see elanikkonna kaasamine, mis on vältimatu osa eriti oluline oleks kaasamise muutumine osaks elluviijad Eesti projektide elluviimisel üldse plaanitava tegevuse suutlikkusest mõjuda hindamiskriteeriumidest. mängiks.Avalik kasutus ei ole valiku linnakeskustele elavdavalt. keskmeks ega kriteeriumides sõnastatud. Hindamiskriteeriumid sisaldavad 1) avaliku kasutuse osakaalu protsentides ja 2) hoone ligipääsetavust. Need ei selgita avaliku kasutuse tüüpi, sisu ega sotsiaalmajanduslikku hõlmavust. Kogukonnale suunatus, kohalike inimeste valitud tegevustega arvestamine või kohalike huvide kohta infot otsiv lähenemine punkti- arvestuses eraldi esile tõstetud ei olnud. Vt alaptk-d 4.1.1. Kindlaksmääratud projekt „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu ja 4.2. Tegevuste asjakohasus 37  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Oluline oli õppimismoment Norrast Oluline mõju oli suhtlusel Norra partneritega, kel Jätkata koostööprojekte partneritega, kellega on Keskmine Keskmine Tegevuste koos võimalusega kohe seda olid suuremad kogemused kaasamisel; sel oli võimalik vahetada väärtuslikke kogemusi, sh elluviijad praktikas testida; Norra partnerite mõju Muinsuskaitseameti mõtteviisile, mis kaasamisest, ent säilitades kontekstitundlikkuse, otsing nende rahastust saanud arvestades Eesti ja partnerite võimalikke erinevusi muutus kaasavamaks, ning selle kuvandile hoonete puhul oli keeruline – et luua eesmärkideni jõudmise teedest. sellist sisukat koostööd. See arengule orienteeritud institutsioonina. Samas jäi potentsiaal jäi just kohapeal sageli Norra partnerite mõju väiksemaks või puudus pigem kasutamata. Näiteid Norrast osades projektiga seotud paikades, võimalik et oleks saanud kasutada kaasamise vähemalt osalt COVID-19 pandeemia ajal ära tõhustamisel. jäänud kohtumiste tõttu. Vt alaptk-d Tulemuslikkus ja 4.2. Tegevuste asjakohasus Kui avatud vooruga projektides Koostöö restaureerimiskeskuste ja Koolitustes suurendada rõhku kutsekoolide, Keskmine Kõrge KuM koostöös õnnestus üldiselt planeeritust oluliselt kutsekoolidega oli üks neid sihttulemusi, mida kutsehariduskeskuste ja restaureerimiskeskuste SoM-i ja HTM- vähem koostöö renoveerimiskeskuste saavutati väga piiratud ulatuses, ka neil praktikabaaside võimalustele ning pöörata iga ja kutsekoolidega, siis nii oli see ka suuremat tähelepanu sellele, et kohale tuleks puhkudel, kus see siiski aset leidis, pole selgelt vaadeldud projekti puhul, kus mitmeid inimesi samast struktuuriüksusest, ning et väljatöötavav kokanduse võimalik mõju hinnata. osaleks ka struktuuriüksuste juhtide tasand, kelle koolituskeskus oli projektiperioodi kaudu muutub uus teadlikkus, sh vajadusest lõppedes veel planeerimise tasandil kohalikke elanikke kaasata normiks, mitte üksikute ning selle tegelikku toimimist, teadlike töötajate või meeskonnaliikmete rääkimata selle mõjust programmi ja kantavaks lootuseks. meetme eesmärkidele, pole võimalik hinnata Suurendada vastavate asutuste huvi koostöö vastu ja leida võimalused nende vajadustele vastu tulla; Vt alaptk 4.1.2. Avatud kaardistada nende roll ja panus seal, kus nad on taotlusvooruga projektid, peamise osalenud, ning pakkuda jätkuva osaluse võimalusi rõhuga projektile “Võru linna õpilastele ja meistritele. ajaloolise võõrastemaja väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks” 38  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Teadlikkuse kasvu kohta pole ka eraldi Teadlikkuse tõusu pole võimalik hinnata, kui Viia läbi teadlikkuse hindamised erinevate info Keskmine Keskmine Tegevuste sihttulemust; eraldiseisva vastavaid sekkumistele eelnevaid ja järgnevaid levitamisega seotud sekkumiste eel ja järel, ning elluviijad sihttulemuse asemel on see osaks hindamisi läbi ei viidud. Info levitamine ja teha paindlikke otsuseid, milles peaks infot lisama, toetatud muinsuskaitsealade arvust. teadlikkuse sisuline tõus ei ole tingimata ning mis on need viisid, mis toetavad info paremat Teadlikkuse kasvu hindamise kohta polegi rohkem infot, sh selle kohta, omavahel seotud; teadlikkuse tõusu seos omandamist. kuidas muinsuskaitsealade toetamine suurema suutlikkusega kultuuripärandi iseeneses teadlikkust tõstab ja kelle säilitamisel ja majandamisel on suurema hulgas täpsemalt. tõenäosusega olemas otsustajate hulgas ning Vt alaptk 4.1.1. Kindlaksmääratud seda olnuks ka lihtsam jälgida ja hinnata kui projekt „Ajalooliste linnasüdamete teadlikkuse tõusu laiema avalikkuse hulgas. elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu Projektid taotlesid sotsiaalset mõju Projektidega kavandati saavutada teatud määral Kaaluda, kuidas tasakaalustada majandusliku Keskmine Kõrge Tegevuste (avalik kasutus ja selle kaudu kohaliku nii sotsiaalset, keskkonnaalast kui mõjuni jõudmist keskkondliku ja sotsiaalse mõju elluviijad elu edenemine) ning mõnevõrra majanduslikku mõju, esmajärjekorras inimeste saavutamisega. keskkondlikku mõju (restaureeritud heaolule. Otsesem säärane mõju on majanduslik hoonete paremus uue hoone ees), esmajärjekorras võib näha (ettevõtluse toetamine), mingil määral ka majanduslikku mõju (ettevõtluse keskkondlik (vanade hoonete restaureerimine) ja edendamist) sotsiaalne (võimalik positiivne mõju kohalikule sotsiaalsele elule). Vt alaptk-d Tulemuslikkus ja 4.6. Jätkusuutlikkus COVID-19 pandeemial oli otsene mõju Peamised takistavad tegurid projektide Eeldada võimalust probleemide tekkimiseks, eriti Keskmine Keskmine Ministeeriumid nii kindlaksmääratud kui avatud tegevuste puhul olid: COVID-19 pandeemia, lävimisel institutsioonidega ja tagada projektidele (SoM, KuM) vooruga projektidele, kuna kohtumised kõrged ehitushinnad, kohati takerdunud lävimine ettevalmistus, kuidas nendega toime tulla. kolisid virtuaalruumi ning ehitushinnad reguleerivate institutsioonidega, sh tõusid ning tekkisid tarneraskused; koostöö KOV-idega kohati ei toiminud; ehitusregister ja KOV-id. esinesid suhtlusraskused institutsioonidega. Vt alaptk 4.4.1. Takistused COVID-19 suurendas ka naasmist Peamised soodustavad tegurid projektide Võimaldada paindlikkust ja inimlikku suhtlust igal Keskmine Kõrge Välisrahastaja, maapiirkondadesse ja väikelinnadesse tegevuste puhul olid: COVID-19 pandeemia mõju tasandil. RTK ja lisas seega aktiivseid inimesi valmisolekule elada metropolidest eemal, kohalikku keskkonda; rahastajad olid väikelinnades; rahastajatepoolne paindlikkus, väga paindlikud ja vastutulelikud. vastutulelikkus ajaliste nihete suhtes ning võimalus saada lisaraha projektide eduka lõpuni Vt alaptk 4.4.2. Soodustajad viimiseks. 39  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Hindamise taust ja eesmärk Hindamisuuringu näol on tegemist programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamisega, mis hõlmab ajavahemikku 13.09.2019– 30.04.2024. Programm kuulus EMP ja Norra toetuste 2014–2021 alla ning selle üldeesmärk oli suurendada ühiskonna sotsiaalmajanduslikku sidusust. Programmi tegevuste keskmes olid laste liikumine, hariduse tugiteenused, noorsootöö, noortele õigusrikkujatele taastava õiguse lähenemise käivitamine, ohvriabi süsteemi arendamine, soopõhise vägivalla vastu võitlemine ning väikelinnades kultuuripärandi säilitamise võimekuse tõstmine. Programm oli jaotatud nelja meetme alla (vt Tabel 1). TABEL 1. OODATAVAD TULEMUSED JA TOETUSTE SUURUS MEETMETE KAUPA. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD SOTSIAALMINISTEERIUM, 2024B PÕHJAL. Oodatav tulemus Toetuse suurus Meede 1 Suurenenud on laste ja noorte heaolu Ca 11,2 miljonit eurot Meede 2 Vähenenud on koduvägivald ja soopõhine vägivald Ca 1,1 miljon eurot ning sooline ebavõrdsus Meede 3 Paranenud on integreeritud sotsiaal- ja Ca 4,5 miljonit eurot tervishoiuteenuste ning rahvatervise sekkumiste pakkumine kohalikul tasandil Meede 4 Ajaloolised linnasüdamed on saanud uue hingamise Ca 4,2 miljonit eurot kultuuripärandi väärindamise abil Siin aruandes viitame meetmetele valdavalt sõnaliselt, nimetades meetmeid järgnevalt. • Meede 1 – laste ja noorte heaolu meede • Meede 2 – soolise võrdsuse meede • Meede 3 – sotsiaal- ja tervishoiu meede • Meede 4 – kultuuripärandi meede Nelja meetme raames rahastati kokku 50 projekti, sh üheksa kindlaksmääratud projekti ja 41 avatud taotlusvoorudega rahastatud projekti. Hõlmasime lõpphindamisse 17 projekti, sh laste ja noorte heaolu meetmes kuus, soolise võrdsuse meetmes viis, sotsiaal- ja tervishoiu meetmes neli ning kultuuripärandi meetmes kaks projekti (hõlmatud projektide nimekiri on toodud iga meetme peatükis). Programmi rakendamise eest vastutas SoM-i välisvahendite osakond ja rakendusüksusena RTK toetuste rakendamise osakond. Vastavalt valdkonnale olid kaasatud HTM, JuM ja KuM. Hindamisuuringu eesmärk oli saada teada, kas ja kuivõrd programmi raames ellu viidud tegevused aitasid parimal viisil saavutada EMP ja Norra toetuste üldeesmärke ning programmile endale ja programmi raames toetust saanud projektides seatud eesmärke. Hindamine hõlmas nii tulemuslikkuse, jätkusuutlikkuse kui ka mõju hindamist. Aruande alguses selgitame hindamisuuringu metoodilist lähenemist. Sellele järgneb kõikide meetmete hindamist kokku võttev ja programmiülest tasandit käsitlev peatükk. Järgmised neli peatükki on struktureeritud vastavalt neljale hinnatud meetmele. 40  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Ülevaade metoodikast Hindamine tugines sekkumisloogika analüüsi metoodilisel raamistikul. Sekkumisloogika analüüsi keskmes on kavandatud sekkumisloogika ehk mõjuahela tuvastamine ja selle toimimise üksikasjalik hindamine (European Commission, 2023). Sekkumisloogika analüüs võimaldab niisiis selgelt välja tuua selle, mida kavatseti poliitika eesmärgi saavutamiseks investeerida (sisendid), mida teha (tegevused), mida tegevuste kaudu saavutada või luua lühemas perspektiivis (väljundid), keskpikas perspektiivis (tulemused) ning pikas perspektiivis ja teistesse valdkondadesse ulatuvalt (mõjud). Lisaks võimaldab see meetod üksikasjalikult hinnata, kuivõrd eelnevalt kirjeldatu saavutati ning kui midagi jäi saavutamata, siis miks. Tuues välja seosed sekkumisloogika erinevate elementide vahel, samuti sekkumisloogika toimimise eeldused ja välistegurid, võimaldab meetod teatud piirides hinnata, kuivõrd saab saavutatud muutusi seostada ellu viidud sekkumistega ja millist rolli mängisid välistegurid. (Rossi et al., 2018; European Commission, 2013) Seega koosnes analüüs laias laastus kaht tüüpi tegevusest: • kavandatud sekkumisloogika koostamine; • sekkumisloogika tegeliku toimimise hindamine. Kavandatud sekkumisloogikad koostasime kõikide meetmete kohta eraldi. Lisaks koostasime kavandatud sekkumisloogikad ka kõikide hindamisuuringusse hõlmatud projektide kohta, välja arvatud soolise võrdsuse meetmes, kus ühendasime projektid tegevusteks ja koostasime sekkumisloogikad mitte iga projekti, vaid iga tegevuse kohta (vt täpsemalt Sooline võrdsus). Sekkumisloogikad koostasime virtuaalses töökeskkonnas Miro ning kõik joonised on välja toodud siinses aruandes: meetmete visualiseeritud sekkumisloogikad asuvad iga meetme peatüki alguses ning projektide sekkumisloogikad on leitavad aruande lõpust (vt Lisad). Nii kavandatud sekkumisloogikate koostamiseks kui ka nende tegeliku toimimise hindamiseks kasutasime mitmeid spetsiifilisi uurimismeetodeid, mida selgitame järgnevates alapea- tükkides. Dokumendianalüüs Dokumendianalüüsi kasutasime selleks, et luua esmane ülevaatlik arusaam, milliseid probleeme missuguste tegevustega ja kuidas püüti lahendada. Dokumendianalüüs aitas mh selgitada, millised institutsioonid ja toimijad tegevuste elluviimise eest vastutasid ning milliseks hindasid nemad tegevuste tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju. Teisisõnu kasutasime dokumendianalüüsi nii kavandatud sekkumisloogika koostamiseks kui ka sekkumisloogika tegeliku toimimise hindamiseks. Dokumendianalüüs oli aluseks teiste uurimismeetodite kasutamiseks, nt intervjuude kavandamiseks ja läbiviimiseks. Dokumendianalüüs oli eelkirjeldatud uurimistegevuste jaoks asjakohaseim meetod, kuna aitab luua süsteemseid ülevaateid uuritavatest teemadest ning sobib hästi teiste uurimismeetoditega trianguleerimiseks (Bowen, 2009). Dokumendianalüüsi allikatena kasutasime programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ alusdokumente (riikidevaheline raamleping „Memorandum of Understanding“, programmi taotlus „Concept Note“), siinse hindamisuuringu hankedokumente (tehnilist kirjeldust ja selle lisasid), hindamisse hõlmatud projektide aruandeid (taotlusi, ellu viidud tegevuste materjale, projektide vahe- ja lõpparuandeid), hõlmatud poliitikavaldkondade strateegilisi dokumente (näiteks haridus- ja noortevaldkonna arengukavad, küberturvalisuse strateegiad, heaolu arengukavad, rahvastiku tervise arengukava, kultuuri arengukava jt) ning varasemalt läbiviidud uuringute aruandeid. 41  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Indikaatorite analüüs Indikaatorite analüüsi kasutasime selleks, et hinnata, kuivõrd suudeti meetmete tegevuste sihtväärtused saavutada. Rõhutame, et indikaatorite analüüsi põhjal saame küll hinnata, kuivõrd kavandatud näitajad saavutati, kuid selle põhjal ei saa teha järeldusi tegevuste ja saavutatu vahelise otsese põhjusliku seose kohta, sest näitajate saavutamine on seotud mitmete erinevate teguritega. Indikaatorite analüüsi läbiviimiseks kõrvutasime tegevuste keskselt koondatud ametlikud sihtväärtused saavutatud väärtustega ning osadel juhtudel täiendasime analüüsi saavutatud olukorrast mitmekesisema pildi saamiseks ka lisaindikaatoritega (nt registreeritud perevägi- vallakuritegude arv ja perevägivalla tõttu hukkunute arv soolise võrdsuse meetmes või kooli- õpilaste liikumisaktiivsuse näitajad ja kooliõpilaste kehamassiindeksi hinnangud sotsiaal- ja tervishoiu meetmes). Intervjuud Intervjuusid tegime selleks, et saada detailsem sissevaade tegevuste kavandatud ja tegeli- kesse sekkumisloogikatesse. Viisime läbi intervjuud poliitikakujundajate ja projektide esinda- jatega, osadel juhtudel ka sihtgruppidega. Järgnevalt anname nii programmiülese tasandi kui ka meetmete kaupa eraldi detailse ülevaate, kellega me intervjuud1 läbi viisime. Programmiülene tasand Viisime läbi intervjuud järgmiste profiilidega vastajatega. Poliitikakujundajad: • SoM välisvahendite osakonna ekspert (programmioperaator) • RTK toetuste arendamise osakonna eksperdi ja RaM-i eksperdiga paarisintervjuu • RTK toetuste rakendamise osakonna ekspert Laste ja noorte heaolu Viisime läbi intervjuud järgmiste profiilidega vastajatega. Poliitikakujundajad: • JuM kriminaalpoliitika valdkonna ekspert • HTM kutsehariduse valdkonna ekspert • HTM hariduse tugiteenuste valdkonna ekspert • SoM laste ja perede valdkonna ekspert Rahastuse saanud projektide esindajad: • Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ esindaja • Projekti „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ esindaja • Projekti “Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ esindaja • Projekti “Riikliku perelepitussüsteemi loomine” esindajad – paarisintervjuu SKA ekspertidega 1 Individuaalintervjuud, kui ei ole märgitud teisiti (nt paarisintervjuu või fookusgrupi intervjuu, mida viisime läbi vaid üksikutel juhtudel). 42  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine • Projekti „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ esindaja • Projekti „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ esindaja Projektides osalejad: • Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ KLAT-suuna tegevustes osalenud. Üks paarisintervjuu ning kolm individuaalintervjuud KLAT töötajatega, kes on projekti tegevustes osalenud. • Projekti „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ tegevustes osalenud noorsootöötajad. Kaks kirjalikku intervjuud ning kolm telefoniintervjuud projekti tegevustes osalenutega. • Projektis „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ osalenud perelepitajad. Üks fookusgrupi intervjuu viie osalejaga. Sooline võrdsus Viisime läbi intervjuud järgmiste profiilidega vastajatega. Poliitikakujundajad: • SoM laste ja perede osakonna ohvriabi ekspert • JuM kriminaalpoliitika valdkonna ekspert Rahastuse saanud projektide esindajad: • SKA ohvriabi osakonna töötajatega üks paarisintervjuu • MTÜ Eluliin esindaja • MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus esindaja Sotsiaal- ja tervishoid Viisime läbi intervjuud järgmiste profiilidega vastajatega. Poliitikakujundajad: • HTM üldhariduspoliitika valdkonna ekspert • KuM spordivaldkonna ekspert • SiM pääste- ja kriisireguleerimise valdkonna ekspert • SoM laste ja perede valdkonna ekspert • SoM vaimse tervise valdkonna ekspert • SoM rahvatervise valdkonna ekspert • TAI teaduskommunikatsiooni valdkonna ekspert Rahastuse saanud projektide esindajad: • Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ esindaja Tartu Ülikooli Liikumis- laborist • Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loo- mine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ esindaja Päästeametist • Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ esindajad SA Viljandi haiglast – fookusgrupi intervjuu seitsme inimesega • Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ esindaja SA Lapse Heaolu Keskusest Projektides osalejad: • Projektis „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ osalenud koolide esindajad – fookusgrupi intervjuu kaheksa inimesega Kultuuripärand 43  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Viisime läbi intervjuud järgmiste profiilidega vastajatega. Poliitikakujundajad: • Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna esindajad Rahastuse saanud projektide esindajad: • Projekti “Võru linna ajaloolise võõrastemaja väljaarengamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks” esindanud ettevõtja • Projekti “Võru linna...” kaastaotleja • Kindlaksmääratud projekti “Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu” esindaja Projektides osalejad: • Käisime rahastuse saanud objektil kohal ja vestlesime teenindajatega Valideerimisseminar Hindamisuuringu lõppfaasis (detsembris 2024) viisime läbi valideerimisseminari, kogumaks sihtgruppide esindajatelt ja poliitikakujundajatelt sisendit hindamisuuringu järelduste ja soovituste täpsustamiseks ja täiendamiseks lõpparuandes. Valideerimisseminaril käsitlesime kõiki nelja hinnatud meedet. Iga meetme järelduste ja soovituste arutelud toimusid eraldi väikestes gruppides ning seminari lõpus suurde ringi naastes jagasid kõikide gruppide esindajad aruteludes välja koorunud sõnumeid ka kõigi teiste osalejatega. Valideerimisseminar toimus Zoomis, kestis kolm tundi ning sellest võttis osa ca 25 inimest. 44  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ Siin peatükis toome välja kõigi meetmete2 hindamistulemuste kokkuvõtte, lisaks käsitleme siin mitmeid spetsiaalselt programmi tasandit puudutavaid teemasid, mida me meetmete peatükkides ei käsitle. Iga meetme detailsemaid hindamistulemusi saab lugeda järgnevast neljast peatükist. Tulemuslikkus Suurem osa väljund- ja tulemusindikaatorite sihttasemeid, mis hindamisse hõlmatud projektides seati, saavutati. Kõige enam jäi seatud sihttasemeid saavutamata kultuuripärandi meetmes. Sealjuures jäi selle meetme mitme indikaatori puhul tegelik tase kavandatud tasemele märkimisväärselt alla (nt projekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ raames pakuti kultuuripärandi haldamise koolitust vaid 10-le Eesti ja Norra omavalitsusele, samas kui seda kavandati pakkuda 20-le; samas projektis planeeriti paigaldada Pärnusse ja Lihulasse 75 teabetahvlit, kuid tegelikult paigaldati ainult 12). Ehkki programmis saavutati enamiku indikaatorite sihttasemed, ei saa selle alusel teha kaugeleulatuvaid järeldusi programmi tulemuslikkuse kohta, kuna kohati esines küsitavusi indikaatorite seadmise täpsuses ja asjakohasuses, mistõttu on keeruline hinnata, kas tulemused saavutati just ellu viidud sekkumiste tagajärjel või hoopis muudel, nt väliskeskkonna muutumisest tulenevatel põhjustel. Lisaks on selles olukorras teatud juhtudel raske hinnata, kas sisulised tulemused üldse saavutati. Eeskätt tuvastasimegi kitsaskohti just tulemusindikaatorite määratlemisel. Nii mõnelgi juhul oli küsimärgi all tulemusindikaatori valiidsus ehk see, kas indikaator mõõtis võimalikult täpselt just seda, mida pidi mõõtma. Nt oli mõnel juhul tulemusindikaatori näol sisuliselt tegemist hoopis väljundindikaatoriga, kuna see ei mõõtnud mitte sekkumise pikaajalisemalt ja/või kvalitatiivsemat järelmit (tulemust), vaid lühemaajalist ja/või lihtsasti kvantifitseeritavat järelmit (väljundit). Nt soolise võrdsuse meetme projekti „Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast“ sihttulemuse mõõdikuks oli koolitustel osalenud inimeste arv, mis on klassikaline näide väljund-, mitte tulemusindikaatorist, kuna koolitusel osalemine ei taga veel teadmiste ja oskuste paranemist. Nt sotsiaal- ja tervishoiu meetme projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ raames seati mõõdikuks koolituste ja seminaride arv Liikuma Kutsuva Kooli mudeli levitamiseks ning projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ puhul hinnati teavitusseminaridel osalenute arvu, mis mõlemad on aga klassikalised näited väljund-, mitte tulemusindikaatoritest. Esines ka seda, et väljund- ja tulemusindikaatorite vahel puudusid seosed (nt et väljund- indikaator oli seatud sekkumise ühe alategevuse kohta, tulemusindikaator aga teise ala- tegevuse kohta), aga ka seda, et tulemusindikaatoreid ei olnud määratletud piisavas mahus. Nt projektis „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ oli ainsaks tulemusindikaatoriks „Rajaleidja büroode arv, mis pakuvad haridus- ja noorsootööasutustele 2 Vaata meetmete numbrite ja nimetuste loetelu peatükist Hindamise taust ja eesmärk 45  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kvaliteetset tuge kriiside ja traumadega tegelemisel“. Seda võib teatud mööndustega (kuna ei selgu, kuidas mõõdetakse teenuse kvaliteeti) lugeda küll sisuliseks tulemusindikaatoriks, kuid arvestades, et projekt hõlmas lisaks Rajaleidja töötajatele ka haridustöötajate koolitamist, aga ka valdkondade ülese koostöömudeli väljatöötamist, mille kohta väljundindikaatorid on olemas, kuid tulemusindikaatoreid mitte, nähtub, et tulemusindikaatoreid on selle projekti puhul määrat- letud ebapiisavas mahus. Lisaks oli näiteid ka sellest, et tulemusindikaator oli küll sisuline, kuid selle mõõtmine ei olnud asjakohane. Nt kultuuripärandi meetmes püüti teadlikkuse kasvu (mida võib hinnata igati sisuliseks tulemusindikaatoriks) mõõta loodud infomaterjalide ja teavitustegevuste arvu kaudu, hindamata sealjuures lisaks, kui suure hulga inimesteni nende materjalidega jõuti ning kuivõrd mõjutas see nende hoiakuid. Samas meetmes esines ka indikaator “Toetatud muinsuskaitse- alade arv ja teadlikkuse kasv ehitiste elavdamise ja jätkusuutliku kasutamise osas”, milles on sisuliselt ühte koondanud kaks väga erinevat tulemust – toetatud muinsuskaitsealade arvu (mida pidi olema üheksa) ja teadlikkuse kasvu, mille kohta puudub aga sihttulemus. Indikaatorite korrektsel määratlemisel ja mõõtmisel on asjakohaste järelduste tegemisel keskne tähtsus – seda nii juhul, kui näitajaid vaadatakse rakendamise käigus korduvalt (tege- maks vajadusel kohandusi rakendamise protsessis) kui ka siis, kui neid vaadatakse ainult projekti lõpus (jõudmaks asjakohaste lõppjärelduste ja soovitusteni). Olgugi et paljude projektide osas tulemuslikkuse kohta põhjapanevaid järeldusi teha ei saa ning sealjuures kahtlesid nii mõnelgi juhul intervjueeritavad ka ise selles, kas sisulised tulemused ikka saavutati, leidis valdav osa intervjueerituid siiski seda, et projektid aitasid vähemalt olulisi arenguid käima lükata ning seeläbi soovitud muutuste saavutamiseks teed rajada. Seda jooniti tugevalt alla nt projektide „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, „Ohvriabi süsteemi arendamine“ ja „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ puhul, aga ka kultuuripärandi meetme puhul üldisemalt, kus peeti oluliseks, et üldse leidus meede, mis tegeles terviklikumalt nii kultuuripärandi hulka kuuluvate hoonete kui nendes toimuvaga, toetas KOV-e selles töös ja julgustas investeeringuid ning suhtumise ja väärtushinnangute muutust. Sama järelduseni jõuti ka üldpildis sotsiaal- ja tervishoiu meetme kõikide projektide puhul. Programmi tugevus on ühelt poolt see, et fookuses olid selgelt Eesti oludes akuutsed probleemid, teiselt poolt aga see, et probleemidele lahenduste otsimisele läheneti praktiliselt ja mitmekülgselt – kombineerides nii ennetavat kui ka tagajärgedega tegelemise loogikat. Sõltumata meetmest iseloomustas programmi tegevusi üldjuhul see, et fookuses olid aktuaalsed probleemid, millega tegelemiseks igapäevases poliitikakujundamises piisavalt ressursse ei jätku. Sääraste probleemide seas olid esindatud nii need, mis on Eesti oludes juba pikalt eksisteerinud, kuid mida alles mõne aja eest on hakatud rohkem teadvustama (nt vajadus rakendada kaasavat haridust, vajadus tõsta teadlikkust pere- ja naistevastasest vägivallast, vajadus edendada laste ja noorte aktiivset liikumist, vajadus ennetada kodukeskkonnas toimuvaid vigastusi, või tegeleda tühjenevate linnade ja hooletusse jäänud ehituspärandi probleemiga), kui ka need, mis on alles hiljuti esile kerkinud (nt vajadus pakkuda traumateadlikku tuge Ukraina sõjapõgenikest lastele Eesti haridussüsteemis). „/…/, kus me siis tõstsime traumateadlikkust haridusasutustes, ja mis tegelikult oli selgelt ajendatud sellest Ukraina olukorrast. /…/ Sellel ajal see vajadus oli nii ilmselge. Olid Ukraina õppijad tulnud Eesti haridusasutustesse. Ja noh, traumateadlik lähenemine tervikuna haridusasutustes oli selline … veidikene mõtestamata põld. Ja see võimaldaski hästi kiirelt midagi ära teha. [Midagi] väga konkreetset ja väga praktilist.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) 46  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Laias laastus võib öelda, et kui laste ja noorte heaolu ning sotsiaal- ja tervishoiu meetmete tegevused keskendusid suuremas osas ennetavale lähenemisele, siis soolise võrdsuse ja kultuuripärandi meetmed seadsid pigem fookusese probleemsete tagajärgedega tegelemise. Samas esines igas meetmes ka näiteid teisest loogikast – nt kui kultuuripärandi meetme keskne tegevus ehk vananenud hoonete renoveerimine on pigem tagajärgedega tegelemise näide, siis suhete loomine välispartneritega ning nendelt kaasamise ja kogukondade loomise praktikate õppimine on näide ennetavast praktikast. Asjakohasus Arvestades, et kõikide meetmete all rakendatud ja hindamisse hõlmatud projektide ees- märgid olid kooskõlas iga vastava meetme eesmärgiga, võib öelda, et programmis rakendati üldiselt õigeid tegevusi. Kõik hinnatud projektid olid meetme eesmärgi saavutamise seisu- kohast asjakohased, üleliigseid tegevusi ei olnud. Samas tuvastasime iga meetme puhul siiski ka teatavaid kitsaskohti. Laste ja noorte heaolu meetme näol oli tegemist suurima meetmega, võttes arvesse nii meetme tegevuste hulka kui ka meetme tegevuste jaoks ette nähtud eelarvet. Meede hõlmas tegevusi kolmes valdkonnas: (1) haridus-, (2) noorte- ja (3) õigusvaldkonnas, mida võib meetme valdkondade ülest eesmärki (laste ja noorte heaolu suurendamist) silmas pidades hinnata igati õigustatud lähenemiseks. Programmi taotluses (Sotsiaalministeerium, 2018a) oli iga nime- tatud valdkonna probleeme põhjalikult ja veenvalt kirjeldatud, mis täiendavalt kinnitas, et selle meetme all nendele valdkondadele keskendumine oli põhjendatud. Sama läbipaistev ei ole aga see, mille alusel kujunesid rahastuse proportsioonid kolme valdkonna vahel. Iseäranis tekitab küsimusi teistest väiksem fookus noortevaldkonnale. Noortevaldkonna projekte rahastati teis- test oluliselt vähesemal määral (meetme kogueelarvest läks noortevaldkonna projektidele u 16%, haridusvaldkonnale 32% ja õigusvaldkonnale 52%). Arvestades, et noortevaldkonnas rahastatigi vaid kaks projekti, kusjuures üks neist viidi ellu ainult osaliselt, mistõttu ei saanud kõik programmi taotluses esile tõstetud väljakutsed piisaval määral adresseeritud, võib järeldada, et noortevaldkond sai laste ja noorte heaolu meetmes ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu. Soolise võrdsuse meede keskendus kolmele probleemvaldkonnale: (1) perevägivalla suur esinemissagedus Eestis, (2) soopõhine vägivald prostitutsioonis ning (3) sooline ebavõrdsus ühiskonnas, sh palgalõhe, stereotüüpiline suhtumine ja sooline segregatsioon. Meetme tegevuste fookuses oli teadlikkuse tõstmine naistevastasest vägivallast ja vägivallaohvrite abistamine. Meie analüüs näitas, et meetme tegevused olid asjakohased – kõik hinnatud projektid panustasid mõneti erinevate nurkade alt samade eesmärkide saavutamisse. Ehkki tegevuste kooslust võib üldjoontes hinnata asjakohaseks, on soolise võrdsuse meetme kitsaskohaks see, et puudusid spetsiifiliselt eakatele, puudega inimestele ja LGBT+ kogu- konnale suunatud sekkumised. Samuti keskenduti ebaproportsionaalselt palju tagajärgedega tegelemisele ehk vägivallaohvri abistamisele ning teadlikkuse tõstmisele, samas kui vägivalla allikale, st vägivalla toimepanija käitumise muutmisele keskendusid vaid kahe projekti ala- tegevused. Meetme puudujäägiks on ka see, et sellele meetmele suunati teistest meetmetest oluliselt väiksemas mahus ressursse (vt täpsemalt Hindamise taust ja eesmärk), mis võibki seletada mitmete oluliste teemafookuste välja jäämist. Sealjuures ei ole selline valik – erinevatele valdkondadele märkimisväärselt erinevas mahus rahastus programmis – lõpuni läbipaistev. 47  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Sotsiaal- ja tervishoiu meetmes oli keskmes viis rahvatervise probleemvaldkonda: (1) Eesti laste ja noorte vähene liikumisaktiivsus koolikeskkonnas, (2) suur haiglakoormus kodudes toimuvate õnnetuste tagajärjel, (3) psühhiaatrilise sundraviga seotud probleemid, (4) kõrge naiste sünnituseelse ja -järgse depressiooni levimus ning (5) KOV-ides rahvatervise valdkonna vähene tähtsus ja puudulik kompetents tõenduspõhise praktika rakendamiseks. Meetme raames ellu viidud tegevused olid asjakohased ning vastavuses sihtgruppide vajadustega. Kitsaskohana joonistus aga välja sotsiaal- ja tervishoiu meetme fragmenteeritus – erinevalt näiteks soolise võrdsuse meetmest ei moodusta siin tegevused niivõrd terviklikku lähenemist, mis igaüks mõneti eri nurga alt siiski sarnaste eesmärkide saavutamisse panustaksid, kuna tegevused ja nende eesmärgid erinevad üksteisest temaatiliselt üsna suurel määral ning tege- vuste ühisosa on liiga lai selleks, et üksikute projektidega väga märkimisväärset edasiminekut saavutada. Lisaks, arvestades et sotsiaal- ja tervishoiu meede võiks potentsiaalselt hõlmata väga palju erinevaid teemasid, ei ole siinkohal ka lõpuni läbipaistev see, kuidas kujunes just selline teemadevalik. Kultuuripärandi meetme keskmes oli ajalooliste linnasüdamete elavdamine. Kultuuripärandi meetme peamiseks kitsaskohaks on selguse puudumine, mida elavdamise all tegelikult silmas peeti või oleks pidanud silmas pidama. Kui ühes hoones toimuv on piisav, et linnasüdameid elavnenuna näha, siis võib öelda, et meetme eesmärk saavutati. Kui mitte, tekib küsimus, kuidas võinuks projektid üldse pikaajalist muutust nõudva eesmärgi, elavnemiseni jõuda, ja millised võinuks olla selle eesmärgiga sobituvad indikaatorid. Olemasolevatest indikaatoritest ei mõõda elavnemist mitte ükski. Teine laiem küsitavus oli meetme eesmärgi vastavus programmi ning EMP ja Norra toetuste eesmärkidega. Nimetatud puudujääk on ühtlasi see, mis kultuuripärandi meedet ülejäänud kolmest meetmest selgelt eristab, kuivõrd kolme esimese meetme puhul on meetme ning programmi ja toetuste eesmärkide vahelised seosed üsna hästi hoomatavad. Nii programmi kui toetuste ühine eesmärk oli sotsiaal- majandusliku ebavõrdsuse vähendamine. Kui laste ja noorte heaolu, soolise võrdsuse ning sotsiaal- ja tervishoiu meetmete puhul olid seosed selle eesmärgiga selgelt tuvastatavad ja seda ennekõike haavatavate gruppide määratlemise ja nendele sekkumiste sihtimise kaudu, siis kultuuripärandi meetmes märkimisväärseid seoseid sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamisega ei ilmnenud. Antud meetme puhul võib väita, et vastava eesmärgini liiguti kohaliku arengu kaudu, ent seda protsessi ei ole selgelt käsitletud, mõtestatud ega indikaatorite kaudu väljendatud. Ka ei ole selgelt defineeritud kohalikku arengut, selle seost olemasolevate kohaliku arengu näitajatega nt kohalikes arengukavades või visioonides, ning nende võimet panustada sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamisse, või meetme võimet seda toetada või suutlikkust saavutamise tõenäosust suurendada. Laiem mõju Enamus laste ja noorte heaolu, soolise võrdsuse ning sotsiaal- ja tervishoiu meetmete hinnatud projekte omavad potentsiaali soodustada lisaks otsestele kasusaajatele ka laiemat sotsiaalset ja majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele ja võrdõiguslikkusele, samas kui kultuuripärandi meetme projektide puhul on nimetatud potentsiaal väiksem. Sealjuures on mitmetel projektidel (näiteks „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“) potentsiaal ka pikemas vaates ühiskondlikku ebavõrdsust vähendada. Osade projektide puhul tuleneb laiema (sotsiaalse) mõju potentsiaal aga eeskätt sellest, et nad arendavad inimeste teadmisi/oskusi/hoiakuid ehk võimestavad inimesi ning võivad eduka rakendamise korral pikemas perspektiivis kaasa tuua ka arenguid ühiskondlikus kultuuris (nt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, „Noorte ja 48  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine noorsootöötajate küberõppe programm“, „Traumateadliku lähenemise toetamine haridus- süsteemis“, soolise võrdsuse meetme projektid, „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“). Samuti võib laiem sotsiaalne heaolu tuleneda sellest, et toetades otseste kasusaajate heaolu tõuseb selle tagajärjel ka kasusaajate lähedaste või ka laiemalt kogukonna- ja ühiskonna- liikmete heaolu (nt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“). Laiema keskkonnaalase mõju potentsiaali on nendes meetmetes vähem, eriti just laste ja noorte heaolu ning soolise võrdsuse meetmetes, samas kui sotsiaal- ja tervishoiu meetme puhul võib seda potentsiaali rohkem kohata (nt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“), kuid siiski pigem tagasihoidlikult. Kultuuripärandi projektide keskkonnaalane mõju tuleneb olemasolevate hoonete renoveerimisest uute hoonete ehitamise asemel. Mitmed laste ja noorte heaolu, soolise võrdsuse, sotsiaal- ja tervishoiu ning kultuuripärandi meetmete projektid on avaldanud mõju poliitikavaldkonna inimkesksemaks, süstemaa- tilisemaks ja koordineeritumaks muutumisele. Nt on valdkonna inimkesksemaks muutumist toetanud projektid, mis juurutasid lapse- või noorekeskset lähenemist („Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“), ohvrite tõhusat toetamist (soolise võrdsuse meetme projektid) või patsiendikeskset lähenemist („Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“). Kultuuripärandi meetme puhul väljendub valdkonna inimkesksemaks muutumine eeskätt selles, et koostööd ja kaasamist väärtustatakse valdkonnas, esmajärjekorras Muinsus- kaitseametis nüüd eelduslikult mõnevõrra enam. Sellise muutuse tekkimise kohta selget infot siiski ei ole. Selle muutuse vähesus on osalt põhjustatud COVID-19 tõttu napiks jäänud suhtlusest Norra ja Eesti kohalike projekti kaasatud inimeste vahel, aga osalt ka kaasamisenõude puudumise tõttu projektitaotluste hindamises. Süstemaatilisust ja koordi- neeritust on valdkonda toonud ennekõike need projektid, mille raames ehitati üles terviklik süsteem (nt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“) või kus loodi või tugevdati koostöövõrgustikke ja mudeleid („Traumateadliku lähene- mise toetamine haridussüsteemis“, ,,Ohvriabi süsteemi arendamine’’, „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“). Takistused ja soodustajad Takistused T AKISTUSED PROGRAMMI RAKENDUSSKEEMIS Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ otsustati rakendada suure ja temaatiliselt kirju programmina, kus on ühendatud nii haridus-, noorte-, õigus-, sotsiaal-, tervishoiu- kui kultuurivaldkonna teemad ning sealjuures ühtekokku neli Eesti ministeeriumit (SoM, HTM, JuM ja KuM). Selliste suurte programmide risk on keeruline rakendatavus, kuna erinevatel osapooltel võivad olla erinevad ootused ja vajadused, mistõttu võib ühiste otsuste ja sammudeni jõudmine olla ajamahukas. Seda riski, millega omakorda kaasneb risk kavandatud väljundeid ja tulemusi mitte saavutada, teadvustasid Eesti poliitikakujundajad juba programm- miga alustades ka ise (Rahandusministeerium, 2019). Samal ajal kaasneb valdkondade üleste lähenemistega ka lõimingupotentsiaal, mis omakorda kätkeb endas võimalust saavutada ühiselt tegutsedes suuremat ühiskondlikku kasu, võrreldes olukorraga, kus iga valdkond tegutseks omaette. 49  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Ehkki otsustusprotsess suure programmi kasuks valiku langetamise taga ei olnud siin uuringus intervjueeritud poliitikakujundajate jaoks lõpuni selge, kuna nad ise selles ei osalenud, arvati, et sellist valikut suunaski just ootus, et suurem ja mitmekesisem programm toob erinevaid valdkondi lõimides kaasa ka suurema ühiskondliku mõju (intervjuu poliitikakujundajaga). Seda ootust võib pidada põhjendatuks, arvestades, et ka teaduskirjanduses soovitatakse sotsiaal- setele probleemidele, mis sageli on keerulised ja omavad juuri mitmes poliitikavaldkonnas, läheneda valdkondade üleselt (Weber & Khademian, 2008; Koppenjan & Klijn, 2004). Valdkondade ülese lähenemise edu eelduseks on aga koordineeritud toimimine. Teisisõnu, erinevate valdkondade tehnilisest ühendamisest sama programmi alla ei piisa, vaid suurema ühiskondliku mõju saavutamiseks on vajalik sisuline lõimitus – valdkondade vaheline sisuliselt juhitud koostöö sarnaste eesmärkide saavutamise nimel (Head & Alford, 2015). Meie analüüs näitas, et ehkki programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähenda- mine“ valdkondade kokku toomist küll oli (nt hariduse tugiteenuste raames loodi mitmesuguseid valdkondade üleseid tiime, samuti püüti lõimitust suurendada projektide rahastamisotsuste tegemisel, kus erinevate valdkondade spetsialistid tõid otsustes välja soovitusi, millistest valdkondadest ja kellega projektis koostööd võiks teha), ei ole üldises plaanis programmis valdkondade vahelise lõimingu ja seeläbi suurema ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaali siiski piisavalt realiseeritud. Sellele, et sisulist lõimitust on olnud pigem vähe, juhtisid tähelepanu ka mitmed intervjueeritud poliitikakujundajad, kes tõid näiteid sellest, kuidas programmi raames on küll kokku toodud inimesi erinevatest sektoritest ja erinevatest institutsioonidest, sh on kokku toodud nii poliitikakujundajaid, rakendajaid kui sihtgruppe, kuid see kõik on toimunud siiski valdavalt ühe ja sama poliitikavaldkonna sees, mitte üleselt. Märgiti, et ka meetme siseselt ei ole sisulist lõimingut alati olnud. “No ta [poliitika elluviimise protsess] nägi välja nii, et iga ministeerium tegi oma haldusalas neid asju, mis olid kokku lepitud. Meie tegelesime oma kutsehariduse, noorsootöö, üldharidusega. Justiitsministeerium oma õigusrikkujate fookusega tegevustega, ja nii edasi. Aga tegelikult sellist kohta ei olnud, et kõikide laste ja noorte teemadega tegelevad ministeeriumid tulevad nüüd kokku ja saavad sellisesse ühtsesse infovälja – just selles osas, et kas sisuliselt on siin mingeid asju, millega peab arvestama, või kuidagi nagu see pool.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) Üks võimalus lõimituse ja koordineerituse tagamiseks olnuks see, kui ametis oleksid olnud meetme ja/või programmi tasandi sisukoordinaatorid, kes oleksid end erinevate projektide/ meetmete tegevustega kursis hoidnud, inimesi ja teemasid kokku toonud ning muuhulgas jälginud ka materjalide kulutõhusat ja asjakohast loomist ja taaskasutamist (informeerides nt ühe projekti inimesi sellest, et teises projektis juba luuakse sarnaseid materjale või viidates, et sarnased materjalid on olemas juba varasemast ajast). Teemade sisulise koordineerimise vajalikkust tõid välja ka mitmed intervjueeritud poliitikakujundajad. „Üks asi, mis ma ütleks selle programmi juhtimise mõttes – meil tegelikult... Okei, see oli programmi... mis see on siis... koostöökomitee või? /…/ kus on sul need rahastajad kõik ja Eesti pool ja iga projekti esindaja. Või noh, eeldefineeritud projektide puhul... Sul on see sihuke kõrgem kogu, kes koos käib kaks korda aastas. Nemad vahetasid infot. Aga see, et meil oleks ka selline projektijuhtide regulaarne kogu, kes koos käib ja päriselt ka põrgatab seda, kas need projektid omavahel liiguvad sinna ühe suure eesmärgi poole – noh, sellist läbivalt ei olnud. Võib-olla see on midagi sellist, mis võiks iseenesest olla.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) 50  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine „See võib-olla ei olnud nii koordineeritud, kuidas see tervikpilt kokku jookseb. /…/ Ja ma rõhutan lihtsalt sisulise poole pealt, et… Tehnilise poole pealt mul ei ole etteheiteid.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) Sisukoordinaatorid saaksid tegevusi jälgides ja arengutega jooksvalt kursis olles juba aegsasti tuvastada, millega tasub tulevikus jätkata. Nt tõi üks poliitikakujundaja välja, et programmi raames kujundatud sekkumiste hulgas võib olla selliseid, mille teemafookust, sihtrühmi ja/või rakendamise piirkonda saaks laiendada ning kui tegemist on end tõestanud lahendustega, oleks asjakohane ja kulutõhus nende lahenduste rakendamisega tulevikus jätkata. Selle potentsiaali märkamise ning vajadusel täiendavates aruteludes tõstatamisega saaksidki tegeleda sisukoordinaatorid. „Kui /…/ need lahendused, mis me siis kas maale tõime või välja töötasime [konkreetse probleemi jaoks], töötaksid ka muude probleemide lahendusena, siis me peaks [seda võimendama]. Ja /…/ see ilmselt eeldabki, et keegi kuskil toob kokku /…/ programmi vaates erinevate projektide [lahendused] /…/ et tekiks sihuke mõttekoda, kes oskaks näha seda suurt pilti /…/. (Poliitikakujundaja, meede 1) Sisukoordinaatorite värbamise küsimus olevat programmiga alustades aruteludest küll läbi käinud, kuid kuna juhtimiskulud otsustati hoida võimalikult madalad – 4,25% kogueelarvest (Sotsiaalministeerium, 2024b) –, siis neid positsioone ei loodud. „Me tõmbasime selle juhtimiskulude või adminkulude summa ikka väga… /…/ minimaalseks, /.../ siis, noh, küsiti küll, et a’la, kas iga maja saaks oma nii-öelda sisukoordinaatori. Aga tollel hetkel me ütlesime, et sellist raha lihtsalt adminkuludes ei ole, kuna me tõstsime nii palju kui võimalik sisu peale. Noh, tagantjärgi praegu, kuna raha jääb kasutamata, siis võiks öelda, et jah, oleks võinud ju seda teha.“ (Poliitikakujundaja, meetmeteülene) Lõimingu ja suurema ühiskondliku mõju saavutamise potentsiaali ebapiisav realiseerimine tuleneb aga ka sügavamatest põhjustest kui vaid sisukoordinaatorite puudumisest. Sisulise valdkondade ülese lõimingu olulisimaks eelduseks on lähtumine ühest ja erinevate osapoolte poolt sarnaselt tajutud eesmärgist, millest lähtuvalt määratletakse ka alaeesmärgid ja kesksed lahendamist vajavad probleemid. Ka teemavaldkondade valik peaks lähtuma eesmärgist, tuues kokku just need osapooled, kelle panus eesmärgi saavutamisse on asjakohane. Vaid sellistes tingimustes saab tagada, et erinevate valdkondade osapooled sarnase eesmärgi nimel koos töötades suudavad luua suurema mõju kui valdkonnad eraldi. Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kujundati aga teistsuguse loogikaga. Alustuseks paluti erinevatel ministeeriumitel kaardistada peamised probleemid, millega tegelemiseks neil toetust vaja oleks ning seejärel vaadati, kuidas need vajadused ja valdkonnad oleks tehniliselt võimalik ühe programmi alla kokku tuua. Mitmed erinevate valdkondade poliitikakujundajad kritiseerisid sellist lähenemist ning leidsid, et ühisest eesmärgist lähtumine olnuks õigem lähenemine. Leiti, et programmi alla olid kokku toodud liiga erinevad teemad, mis üksteisega ei haakunud. Märgiti ka, et programm võib küll hõlmata erinevaid teemasid, kuid need peavad siiski mingil moel loogilise terviku moodustama ning seda aidanukski tagada ühisest eesmärgist lähtumine. „/…/ meil olid teada mingid asjad, kuhu me tahame raha /…/, ja siis me kirjutasime sinna peale mingi „katuse“, mis oleks ilus. Aga tegelikult /…/ peaks olema vastupidi. Me tahame ju, et meil on see üks suur eesmärk, ja siis meil tulevad need, et mida... noh, mis valdkondi või piirkondi või inimesi me tahame selleks arendada, et me jõuaksime sinna. Et natukene oli sihuke pudru ja kapsad.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) 51  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine „Tulevikuks lihtsalt on see [soovitus], et ikkagi selgelt sisulisest eesmärgist johtuv… /…/ Aga kuidagi liiga siga ja kägu sai siin kokku minu arvates. See kõik on väga okei, kui on üks eesmärk. Siis on arusaadav, et partnerid valitakse vastavalt vastutusvaldkondadele ja kõik on väga okei. Aga siinjuhul see minu arvates polnud lõpuni täidetud. Neid seoseid ei ole.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) Kõige enam tõstatasid erinevate valdkondade poliitikakujundajad kultuuripärandi teemade programmi sobivuse küsimust. Seda tegid ka kultuurivaldkonnas tegutsejad ise. "Minu meelest see [mitme teema kokku toomine ühe suure programmi alla] ei õigusta ennast, sest ma tundsin ennast kogu aeg nagu /.../ kivi kinga sees. /.../ Või nagu outsider. /.../ Kui seal hariduse, juura, õiguse teemade ja selle vahel võis tekkida mingi õhkõrn koostöö või vähemalt kaasamõtlemine, siis ma pean tunnistama, et meie teema kukkus sealt täiesti välja ja me olime seal lihtsalt olude sunnil juures. Ei saanud meie sellest mingit lisaväärtust, ja ma arvan, et ka teistel oli natuke raske mõista.” (Poliitikakujundaja, meede 4) Samal ajal kui lõimingu potentsiaal jäi programmis piisavalt realiseerimata, rakendus ka prog- rammi keerulise rakendamise risk, mis peamiselt väljendus pikkades ajalistes viivitustes eeskätt programmi käivitamisel, aga ka hiljem. Arvukates intervjuudes tõsteti programmi rakendamise ühe märkimisväärsema takistusena esile programmi erakordselt pikka käivitamise aega, mille ühe põhjusena toodi välja pikad läbirääkimised rahastajatega, kuid teisena just eelnevalt kirjeldatud rakendusskeemi valik ehk otsus viia programm ellu mitut poliitikavaldkonda ja ministeeriumit ühendades. Viimane tõi kaasa ajalised nihked, kuna iga ministeeriumiga peetud läbirääkimised võtsid aega, samuti osutusid ajamahukaks rakendus- protsessi käigus aset leidnud ministeeriumitesisesed ja -vahelised kooskõlastusringid. “See rakendusskeem tegelikult hiljem osutus takistuseks – selles mõttes, et asjad venisid, olid väga keerulised, ka formaalselt – ka ministeeriumite vahel. Noh, toon mõned näited lihtsalt. Kui HTM töötab välja oma meetmed, siis see nägi tegelikult välja nii, et HTM töötas välja taotlusvooru tingimused ja edastas need sotsiaalministrile kinnitamiseks, mis on selline nagu, noh, huvitav praktika, eksju. See tähendab seda, et sul peavad olema läbitud kooskõlastusringid nii oma majas kui ka teises majas. /…/ See kindlasti venitas seda protsessi.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) Programmi pikk ettevalmistamise aeg tõi ühelt poolt kaasa selle, et projektide tegevusteks jäi aega napiks. „See programmi ettevalmistamine venis erakordselt kaua. Väga-väga kaua võttis aega selle programmi lepinguni jõudmine, mistõttu tegelikult kõikide tegevuste elluviimise periood jäi liiga lühikeseks. Lihtsalt see tegevuste abikõlblikkuse aeg sai enne otsa. Aga noh, kõik tegid enda parima ja võib-olla see ettevalmistamine – arvestades ka seda programmi keerukust ja mahukust ja mitmedimensioonilisust; siin oli ikkagi kaasas neli ministeeriumit – see oli tegelikult lubamatult pikk. See kindlasti natuke andis tunda hiljem sellele rakenduse poolele. (Poliitikakujundaja, meede 1) Lisaks kaasnes ajalise venimisega aga see, et sisuvaldkondade probleemid, mida programmi sekkumistega lahendada püüti, olid selleks ajaks, kui programm viimaks käivitus, juba muutunud ja nii ei pruukinud kõik sekkumised, mille ettevalmistamine algas ammu enne seda kui neid rakendama oli võimalik asuda, enam maksimaalselt asja- ja ajakohased olla. „Mis meie nägime oma projekti sees – ma arvan, et tegelikult teistel valdkondadel sama – see aeg, kui sa need probleemid kirjeldasid ja neid lahendusi nii-öelda kirja panid, mida meil on vaja siis kas maale tuua või arendada – vähemalt meie vaates selleks hetkeks, kui me 52  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine päriselt liikuma saime, me natuke olime nagu ka hiljaks jäänud. Me tegime ise ka üsna projekti alguses uuringu selle kohta, et mis meil see tänane olukord on. Ja kuna me ka intervjueerisime seal spetsialiste, siis igalt poolt tegelikult kostis see, et "kaunis, et te nüüd tulete, aga tegelikult need muudatused läksid ellu kaks aastat tagasi; meil olnuks siis seda tuge vaja". (Poliitikakujundaja, meede 1) Omaette takistusena saab välja tuua ka programmi ebaõnnestunud pealkirja, mis peegeldab programmi sisu vaid vähesel määral. Programmi pealkiri tõstab fookusesse kaks teemat – kohalik areng ja vaesuse vähendamine –, kuid mitte kumbagi neist ei sõnastatud programmi eesmärgina ja nii ei pööratud neile ka meetmete raames projekte kavandades märkimisväärselt tähelepanu. Siinkohal ei saa öelda, et projektide kavandajad oleksid midagi valesti teinud, sest nende ülesanne oligi lähtuda meetme ja programmi eesmärkidest, kus aga kohalik areng ja vaesuse vähendamine esindatud ei olnud. Pigem liigitub asjakohatu nimevalik programmi kavandamise kitsaskohtade alla, millest oli pikemalt juttu siinse alapeatüki alguses. Programmi planeerimise loogika on küsitav ja see omakorda seletab ebaõnnestunud pealkirja valikut. Programm pandi kokku fragmenteeritult – mitte üht suurt eesmärki, vaid iga valdkonna eraldiseisvaid eesmärke silmas pidades, ja seejärel otsiti võimalus eklektiline sisu ühe programmi alla koondada. Pealkiri valiti olemasolevate n-ö katuspealkirjade seast rahastajate abil. Programmi küsitavat pealkirja võib pidada takistuseks, kuna see panustas täiendavalt programmi ebapiisavasse koherentsusesse. Olukord, kus programmi pealkiri ütleb üht, kuid ametlikud eesmärgid teist, võib nii poliitikakujundajatele kui rakendajatele olla segadust tekitav ning seeläbi suurte eesmärkide suunas liikumist takistada. Samuti põhjustab see segadust hindajate jaoks, kuna tekib küsimus, et millistest sihtidest hindamisel lähtuda ja miks. T AKISTUSED PROJEKTIDE RAKENDUSPROTSESSIS Mitmete projektide puhul toodi takistusena välja ressursipuudust – kui mõningatel juhtudel mainiti ka raha- või ajanappust, siis peamiselt oli ressursipuuduse probleem seotud inimestega. Täpsemalt tõsteti (pea kõikide meetmete puhul) esile personali voolavuse probleemi. Korduvalt toodi välja personali sagedast vahetumist KOV-ides, aga ka minis- teeriumites ja teisteski riigiinstitutsioonides. Personali voolavus oli oluline probleem, kuna pidevalt ametisse asuvate uute töötajate informeerimine oli ajamahukas, samuti takistas inimeste sage vahetumine sujuvat koostööd projektide esindajatega. Näiteks sotsiaal- ja tervishoiu meetmes läbi viidud projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ puhul sõnas projekti esindaja, et kui inimesed KOV-ides vahetusid, oli see koormav ka projekti elluviijatele. Uue inimese ühinemisel vajas projekt taaskord tutvustamist, seniste sammude selgitamist ja edaspidist plaanimist. Inimeste vahetumisega seonduv võttis aega ning oli teistele projektiliikmetele koormav. „Mis KOV-id ise hästi teravalt kogesid, oli see, et piirkondades olid üleval ikkagi väga, väga tõsised personali voolavusega seotud küsimused, mis võis tähendada mingitele projektidele seda, et, ma ei tea, neli-viis korda vahetusid projekti kontaktisikud väga-väga lühikese ajaperioodi jooksul. Ehk siis kogu KOV-ide tööjõu temaatika ka meie projektides hästi teravalt tõusetus. Et… et kuidas nagu nii lühikeses ajaaknas siis midagi üles ehitad, kui sa põhimõtteliselt iga paari kuu tagant hakkad justkui otsast pihta mingis mõttes mingite asjadega?“ (Poliitikakujundaja, meede 1) „/…/ aga ikkagi uute inimeste sissebriifimine võttis aega ja selgitamist, et… Mitte et see kuidagi katkeks, sest partner oli, eksju, juriidiline asutus, kohalik omavalitsus ja… Selles osas ei olnud miskit katki. Aga kui tõesti inimesed muutuvad, siis selles tempos või selles koostöös [tegutsemine] nõuab ka projekti vedajatelt rohkem ressurssi.“ (Projekti esindaja, meede 3) 53  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Takistustena toodi välja ka kohati madalat motivatsiooni tegevustes kaasa teha nii projektitiimi organisatsioonis kui ka sihtgruppide seas. Projektitiimi organisatsioonis võis motivatsioonivähesust esineda juhul, kui projektitegevus ei olnud organisatsiooni põhi- tegevusega seotud. Seda rõhutati nt sotsiaal- ja tervishoiu meetme all, täpsemalt projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ puhul. „Ja siis meil isegi tekkis oma organisatsiooni siseselt hõõrumine, et mis projekti te siin ajate, mis ei ole meie põhitegevusega seotud! Jah, oli vahepeal palju segadust sellega.“ (Projekti esindaja, meede 3) Sihtgruppide motivatsiooninappust esines aga juhtudel, kui sihtgruppide esindajad (nt KLAT- töötajad, ämmaemandad, esmatasandi tervishoiutöötajad) tundsid, et nende tööd ei väärtus- tata piisavalt, nad on ülekoormatud ja nende arvamust pole projektitegevusi kavandades piisa- valt kuulda võetud või koostööpartnerite huvi on raugenud. “Aga kuidagi neil [Tervisekassa] see ind ka rauges. Kui me projekti lõppu jõudsime, siis seal juba oli nii palju muutuseid vahepeal olnud. Siis nad juba olid unustanud ka meie need algsed kokkulepped – et nüüd see projekti kirjeldus tuleb ja… See enam ei olnud nende jaoks nii suur prioriteet kui siis, kui me teele asusime.” (Projekti esindaja, meede 3) Tõstatati ka mitmeid takistusi seoses loodud väljunditega. Nt võis väljundi kasutuselevõttu sihtgruppide poolt mõnevõrra takistada see, kui väljund ei olnud detailideni valmis ajaks, mil seda sihtgruppidele tutvustati nagu tõid välja näiteks projektis „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ mitmed infopäeval osalenud. Takistusena võib käsitleda ka väljundite leviku piiranguid – nt soolise võrdsuse meetme all tõid intervjueeritavad välja, et esmatasandi spetsialistide teadlikkuse tõstmiseks loodi küll käsiraamatuid, kuid eelarvepiirangute tõttu oli võimalik neid trükkida vaid piiratud mahus ja nii ei pruugi need kõigini, kes seda vajaksid, jõuda. T AKISTUSED VÄLISKESKKONNAS Takistavate väliskeskkonnateguritena mainiti pea kõikide meetmete juurde enim COVID-19 pandeemiat, sõda Ukrainas ja majandusolukorda. Pandeemia mõjutas paljudel juhtudel koolituste ja teiste ürituste toimumist – kui osad näost-näkku planeeritud kohtumised koliti ümber veebi, siis teised lükati edasi või jäeti üldse ära. Uue reaalsusega kohanemine võttis aega ja tõi esmajoones kaasa segadust. Mõne meetme puhul märgiti, et veebi kolimine abiks ei olnud, kuna koostöösidemete loomiseks kavandatud üritused veebi vahendusel nii mõjusad ei ole. Seda toodi välja nt soolise võrdsuse meetme puhul, kus pandeemia tõttu kannatas ametkondade vaheliste koostöösidemete arendamine lähisuhtevägivallaga mõjusama võitle- mise eesmärgil, aga ka kultuuripärandi meetme puhul, kus viiruskriis tõkestas koostöösuhete tugevdamist Norraga. Soolise võrdsuse meetme puhul osutus kavandatud tegevuste ellu- viimisele pandeemia kontekstis takistuseks ka see, et eesliinil töötavad tervishoiutöötajad, kes pidid osalema vägivalla märkamise oskust arendavatel koolitustel, pandeemiast tuleneva kõrge hõivatuse tõttu koolitustel osaleda ei saanud, mistõttu lükati need koolitused edasi. Sotsiaal- ja tervishoiu meetme puhul sai tugevaima hoobi „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ projekt, kus projekti sihtrühm oli COVID-19 pandeemia ajal erilise tähelepanu all, kuna oli risk, et toimub nakatumine koduvisiitide käigus. Samas hindasid mõned intervjueeritavad sotsiaal- ja tervishoiu meetme osas, et COVID-19 oli ka positiivne mõju projektidele (vt ptk Soodustajad). Ehkki vähem kui pandeemiat, mainiti siiski väliskeskkonna takistusena ka sõda Ukrainas. Selle mõju avaldus selliselt, et spetsialistid, kes muidu said kontsentreeritult tegeleda ühe kindla teemaga, pidid nüüd võtma endale lisaülesandeid ja -koormust, mis võis teatud projekti- 54  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine tegevuste progressi aeglustada või takistada. Nt soolise võrdsuse meetme puhul toodi välja, et sõja puhkedes ohvriabi süsteemi arendamise tegevused peatati mõneks ajaks, kuna selle eest vastutav SKA pidi asuma aktiivselt sõjapõgenike abistamisega tegelema. Ka sotsiaal- ja tervishoiu meetme projektide kontekstis toodi välja, et Venemaa algatatud sõda tekitas spetsialistidele lisakoormuse ja vähendas nende võimalust projektitegevustele keskenduda. Mõne meetme puhul toodi väliskeskkonna takistusena välja ka majandusolukorra probleemid. Iseäranis rõhutati seda kultuuripärandi meetme juures seoses ehitusmaterjalide märkimisväärse kallinemisega, kuid tõstatati ka nt soolise võrdsuse meetme puhul, tuues välja, et programmiperioodi ajal aset leidnud inflatsiooni kontekstis muutus välisekspertide värbamine (nt koolitajaks) üha keerulisemaks, kuna nende palgaootused kasvasid selle aja jooksul märkimisväärselt. Soodustajad Peaaegu kõikide meetmete hindamisest joonistus olulise soodustajana välja teema priori- teetsus riiklikus poliitikakujundamises – iseäranis see, kui projektitegevusi toetasid vastavad seadusemuudatused ja riiklike süsteemide loomine. Nt laste ja noorte heaolu meetme all olid sellisteks projektideks „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ ja „Perelepitussüsteemi loomine“. Soolise võrdsuse meetme projektide tegevustega samaaegselt viidi sisse projektide lähenemistega kooskõlas olevad muudatused ohvriabi seaduses, mis projektide edukust seeläbi toetasid. Samasugune areng toimus sotsiaal- ja tervishoiu meetme projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi välja- arendamine“ puhul. ,,No kui me räägime sellest suurest plaanist ja vägivalla vähenemisest, siis ikkagi toetab see, et riik liigub samas suunas. Me ei pea olema päris need vaokündjad või jäämurdjad. Tegelikult riik ju toimetab täpselt samamoodi paralleelselt, aga ta ei saa neid lihtsaid tegevusi teha. Aga sellega, et riigis ikkagi võetakse ka jälle mingi uus asi vastu või arengukavas on kuskil sees – riik hoiab seda teemat ka pildil. Ja meedia ka.’’ (Projekti esindaja, meede 2) Soodustavaks faktoriks on ka see, et tegevusi viisid ellu erinevate ühiskonnasektorite esindajad. Erinevad sektorid kätkevad endas avaliku hüve loomisel erinevaid tugevusi ja võimalusi. Kui avaliku sektori tugevuseks on lai haare, siis erasektori puhul hinnatakse üldiselt selle kuluefektiivsust ning mittetulundussektori puhul selle altruistlikke väärtusi ja lähedust sihtgruppidele. Eri sektorite tugevustele viidati ka intervjuudes. Nt soolise võrdsuse meetme hindamise raames tehtud intervjuudes tõsteti esile valdkonna MTÜ-de kaasamise positiivseid külgi, sh suutlikkust edukalt sihtrühmi kaasata ning sellele vastavalt tegevusi jooksvalt kohandada ja täpselt sihtida. Kultuuripärandi meetme raames tunnustati aga erasektori esindajate kuluefektiivset lähenemist. „Ja lihtsalt mul tuli sellepärast meelde see erasektori asi, et need kaks puhtalt nagu erafirmat, kes polnud ka mitte MTÜ-d, vaid olidki ettevõtted, kes olid mõlemad… said rahastuse Kuressaares, osutusid nagu kõige aktiivsemateks selles programmis. Võib-olla see tulenes sellest, et nad… neil oli oma raha mängus. Noh, ütleme, omavalitsusel on ka oma raha mängus, aga ma näen seal nagu mingisugust natukene, ütleme, skaala erinevust.“ (Poliitikakujundaja, meede 4) Olulise soodustajana rõhutati intervjuudes korduvalt ka programmi kompetentset koordi- neerimist programmioperaatori poolt ning head koostööd SoM-iga, sotsiaal- ja tervishoiu meetme puhul rõhutati koostöö sobivust ka teiste olulisemate ministeeriumitega ning nende allasutustega. 55  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Positiivse näitena tõsteti esile ka programmi paindlikkust – nii ajalises plaanis (leiti võimalusi tähtaegade põhjendatud edasi lükkamisteks) kui ka rahaliselt (nt kultuurimeetme puhul markeeriti, et ehitushindade tõusuga kaasnenud rahaliste raskuste leevendamiseks suudeti programmis lisavahendeid leida). Kui COVID-19 pandeemiat ja Venemaa algatatud sõda Ukrainas rõhutati eelkõige takistustena, siis sotsiaal- ja tervishoiu meetme puhul mainiti neid ka teatud määral soodustavate teguritena. Meetme projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ puhul leidis projektitiim pan- deemia mõjul uusi lahendusi, mida koolidele ja ka kodukeskkonda pakkuda, et liikumis- harrastust teistmoodi koolikorralduse ajal ikkagi tagada. Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ puhul sai täheldada, kuidas nii COVID-19 pandeemia kui ka sõda sundisid koolituste algusi edasi lükkama, kuid sellel oli ka positiivne külg, sest koolitused planeeriti hoopis veebikeskkonda ja ruumirendi ning toitlustuse ära jätmine aitas hoida kulusid kokku. Jätkusuutlikkus Saavutatud kasu püsimine Erinevatel projektidel on erinev tõenäosus, et tegevuste tulemusena saavutatud kasu/väärtus jätkub järgmise viie aastal jooksul. Kõige suurema tõenäosusega saab seda oodata projektidelt, mida toetasid samal teemal toimunud riiklikud arengud (seadusemuudatused, vastava institutsionaalse süsteemi loomine) ja millest seeläbi said riiklikud teenused (nt „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“). Samas ainult projekti tegevuse riiklikuks teenuseks muutmisest saavutatu elujõuliseks jätkumiseks ei piisa, kuna ka riikliku tegevusena võib fookus ja ressursieraldised tegevussuunale poliitilise huvi ebapiisavuse korral siiski märgatavalt väheneda. Jätkusuutlikkuse kriitiliselt tähtsaks eelduseks on seega ka poliitiline prioriteetsus. Nt ehkki inimkaubanduse ohvrite toetamine muudeti „Sotsiaalprogramm SPSV“ elluviimise perioodil riiklikuks teenuseks, ei ole siiski alust eeldada, et projektiga saavutatu järgmise viie aasta jooksul sama elujõuliselt püsib, sest napib nii poliitilist huvi kui ka ressursse. Samuti muudeti riiklikuks teenuseks vägivallast loobumise toetamine „Ohvriabi teenuse arendamine“ raames, kuid vajadus teenuse järele on oluliselt suurem kui SKA praegune võimekus seda pakkuda. Suuremat kestlikkust saab oodata ka projektidest, mida eest vedanud asutusi iseloomustab hea majanduslik, sotsiaalne jm suutlikkus tegevustega jätkata – suurema tõenäosusega võivad sellised olla üldiselt riigiasutused (nt Harno, mis viis ellu projekti „Traumateadlikkuse arendamine Eesti haridussüsteemis“ või ohvriabi teemadega tegelev SKA) või ka erasektori asutused, kellel on ühtlasi majanduslikult kasulik projektitegevustega jätkata. Saavutuste kestlikkust toetab ka see, kui projekti vedas eest väga entusiastlik inimene, kes on projekti lõppedes jätkuvalt samas ametis ja valmis teemadega aktiivselt edasi tegelema. Intervjuudes tõsteti inimeste puudust väljakutsena esile korduvalt, sh toodi näiteid projektidest, mille jätkusuutlikkus seoses inimeste vahetumisega vähenes. „Näiteks selle kutsevaliku aasta puhul, mis on kutsekoolides, seal oli näha, et olid mingid inimesed, kes olid kirjutanud selle taotluse; siis nad läksid ära; koolis keegi väga nagu huvi ei tundnud selle vastu ja siis see kuidagimoodi jooksis maha.“ (Poliitikakujundaja, meetmeteülene) Jätkusuutlikkus võib inimeste vahetumisega kannatada saada mitte üksnes seepärast, et uued ametisse asuvad inimesed ei pruugi olla samavõrd entusiastlikud kui ametist lahkunud, aga ka 56  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine seetõttu, et inimese ametist lahkumisega võib organisatsioon ilma jääda ka mingist olulisest ekspertteadmisest, kui see teadmine oli ainult lahkunud inimesel ega ole integreeritud organisatsiooni tööprotsessidesse laiemalt. ,,Hästi tihti Eesti vaates me... hoolimata erialast või teemast on ikkagi see inimestekesksus – meil on mingid inimesed, kes on kas valdkonnas töötanud kaua või kes on heaks kontaktiks, ja kui need inimesed muutuvad, siis nagu kõik kukub kokku. See on tegelikult see, kuidas tulebki luua need seosed tööprotseduurides ja kogu see nii-öelda töö läbiviimine peab olema toetatud ka ametkondlikult, et need asjad ei juhtuks, et oskusteave läheb kaduma.’’ (Poliitikakujundaja, meede 2) Saavutatu kestlikkust toetab ka see, kui projektitegevustega suudeti märkimisväärselt arendada projektitegevustes osalenud spetsialistide igapäevatööks vajalikke teadmisi ja oskusi (nt nagu oli see projektis „Traumateadlikkuse arendamine haridussüsteemis“, kus arendati Rajaleidja spetsialistide traumateadlikkust või projektis „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“, kus koolitati eri spetsialiste vaimse tervise probleemidega tegelemiseks), iseäranis kui koolitatud spetsialis- tidele on loodud võimalused õpitut ka ise teistele spetsialistidele edasi anda ja seeläbi projektiga saavutatu kandepinda laiendada. Lisaks toetab projektidega saavutatu püsimist see, kui projekti raames suudeti tugevdada olemasolevaid või luua uusi ja hästitoimivaid spetsia- listide võrgustikke või koostöömudeleid, mis eeldatavalt jätkavad oma funktsioonide täitmist ka projekti lõppedes (nt projektis „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“) või kui loodi juhendmaterjale, veebikeskkondi vm, mis on sihtgruppidele hästi kättesaadavad, kasutaja- sõbralikud ja oma funktsioone eeldatavalt hästi täitvad (nt naiste tugikeskuste kvaliteedijuhis projektis „Ohvriabi süsteemi arendamine“ ja veebileht ning -materjalid projektis „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“). Saavutatu kestlikkust toetas osadel juhtudel see, kui projekti käigus loodi kasutajasõbralikke ja hästi kättesaadavaid materjale (nt juhendeid, infomaterjale või e-õppeplatvorme), kuid siinkohal on oluline jälgida, et materjale ei dubleeritaks – võimalusel tuleb kasutada olemasolevaid, uute materjalide loomine on põhjendatud juhul, kui sobivad materjalid puuduvad. Kindlaksmääratud ja avatud taotlusvoorude projektid Vastavalt programmi rahastajate seatud tingimusele tagada ligipääs kõigile ühiskondlikele sektoritele moodustasid suurema osa rahastatud projektidest need, mis olid rahastatud avatud taotlusvoorude kaudu. Kuna aga mitmed kindlaksmääratud projektid olid väga suure eelarvega, jagunes programmi eelarve kindlaksmääratud ja avatud taotlusvoorude projektide vahel umbes pooleks. Nii kindlaksmääratud kui avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud projektidel on oma eripäradest tulenevad tugevused, mistõttu soovitame mõlematega ka tulevikus jätkata. Kindlaksmääratud projektidel on suurem potentsiaal toetada riiklike pikaajaliste eesmärkide saavutamist, kuna seda tüüpi projekte saab kavandada teemadel, milles riiklikud arengud on juba planeeritud või käima lükatud ja nii töötavad nii projekt kui laiemad arengud (nt seaduse- muudatused, institutsionaalse süsteemi loomine) üksteist toetades ühe eesmärgi saavutamise nimel. Avatud taotlusvoorude projektide tugevuseks on aga võimalus kaasata poliitika- kujundamisse erinevaid ühiskondlikke toimijaid, st lisaks avalikule sektorile ka eraettevõtteid ja MTÜ-sid. Avatud taotlusvoorude kaudu saavad erinevad toimijad välja pakkuda ideid nii selle kohta, milles täpsemalt seisnevad konkreetse valdkonna probleemid kui ka selle kohta, kuidas tuleks probleeme lahendada. On oluline tagada, et ideid tõstatataks ka „põllult“, sest oleks ekslik eeldada, et poliitikakujundajad teavad alati, milliste probleemidega tuleks esmajoones tegeleda ja kuidas (Koppenjan & Klijn, 2004). 57  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Et aga avatud taotlusvoorud tõesti vastaksid ootustele, mis neile seatud on, st luua erinevate sektorite toimijatele võrdseid võimalusi poliitikakujundamises osaleda, on avatud taotlus- voorude läbiviimisel oluline jälgida teatud põhimõtteid. Hindamisel küsisime intervjuee- ritavatelt, millele tuleks nende teadmistele ja kogemustele tuginedes avatud taotlusvoorude läbiviimisel edaspidi kindlasti tähelepanu pöörata. Kirjeldame järgnevalt, mida intervjueeritavad välja tõid. Üks poliitikakujundaja rõhutas, et edaspidi on oluline rohkem tähelepanu pöörata sellele, et avatud taotlusvooru näol oleks tõepoolest ka sisuliselt tegemist avatud taotlusvooruga, mitte lihtsalt selle etendamisega. Teisisõnu peab avatud taotlusvoorude kavandamises edaspidi olema rohkem avatust ja valmisolekut teistest sektoritest tulenevaid uuenduslikke ideid ja lahendusi vastu võtta. „Aga mulle tundub, et need taotlusvoorud pigem kipuvad olema niimoodi, et see on lihtsalt hange, aga teises vormis. /…/ Äkki on siis mõistlik see, et me selle avatuse toome üks samm ettepoole – et me ka juba eesmärgi sõnastame mitte niimoodi, et riik ütleb ette, et meil on see probleem ja nüüd meil on avatud voorud, tehke meile lahendused – vaid et me ka selle probleemi defineerime avatult. /…/ … tegelikult me teeme küll need voorud ja paberil ongi kõik nagu avatud ja nii, aga, millegipärast me lõpuks teeme samu asju teiste rahadega või teiste katuste all. Selle avatud taotlusvooru mõte ju oleks see, et sealt tuleb midagi uut. /…/ Ma arvan, et seda lihtsalt tehakse sellepärast, et ideaalis kõik ministeeriumid tahaks, et meil oleks eeldefineeritud projektid – et me lihtsalt hangimegi teenuseid mingitele valdkondadele või probleemidele lahenduseks. Aga kuna /…/ eeldefineeritud projektide osakaal peaks olema väike, siis me mängime neid avatud voore – aga tegelikult me nagu... küsime väga selgelt mingit kindlat asja, mis tegelikult ei ole eesmärk.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) Esile tõsteti ka seda, et oluline on tagada avatud taotlusvoorudes osalemiseks erinevate ühiskondlike sektorite esindajatele võrdsed võimalused, sh omaosaluses, kuivõrd siiani ei ole see alati tagatud olnud. „Esimene asi – mis mulle isiklikult vastukarva käis, aga nii ta sai kokku lepitud – mingites taotlusvoorudes oli võimalus, et taotlema tulid riigiasutused ja vabasektor või n-ö erasektor. Ja omaosaluse kohustus oli riigisektoril null ja MTÜ-del minimaalselt 10%. Noh, mis iganes kujul seda oleks pidanud tegema, aga ma arvan, et seda oleks pidanud kuidagi teistmoodi tegema. See oli nagu natuke ebaõiglane. Ühelt poolt see, et miks riigisektorile see null oli, oli see väide, et Eesti riik on juba riikliku kaasfinantseeringu 15% näol kogu sellesse programmi pannud. Aga noh, konkreetses taotlusvoorus see ikkagi tekitab sellise olukorra, kus ei ole kõige parem. /…/ Kui MTÜ-l on vaja kokku kraapida 10%, mis talle on võib-olla keeruline, siis… siis, jah… ja eriti sotsiaalvaldkonna omadel, siis tuleb kõrvalt Sotsiaalkindlustusamet ja… tema ei pea midagi panema. Et lihtsalt oleks võinud kuidagi teistmoodi need taotlusvoorud teha sellisel juhul.” (Poliitikakujundaja, meetmeteülene) Avatud taotlusvoorude planeerimisel on oluline tähelepanu pöörata, et hindamiskriteeriumid vastaksid võimalikult täpselt sellele, mida projektidelt oodatakse. Nt kultuuripärandi meetme hindamisel ilmnes, et taotlusvoor ei signaliseerinud kohalike inimeste kaasamise olulisust, ehkki meetme eesmärgid sisaldasid kohalikku arengut ja elavnemist. Nii arvestasidki sellega vaid üksikud projektid, ning kohalike elanike kaasamine ei olnud osa projektide ülesehitusest. Lisaks on oluline tähelepanu pöörata sellele, et hindamisse oleksid kaasatud pädevad valdkonna eksperdid, ehkki Eesti väiksuse tõttu võib see olla arusaadavalt keeruline. Nt soolise võrdsuse meetme puhul toodi välja, et kui eelmises Norra ja EMP rahastusperioodil oli selles osas arenguruumi, siis sel korral olid kaasatud pädevad eksperdid ning see tagas hea tulemuse. 58  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine „Kui sealt tulevad nüüd mingid soovitused edasiseks, siis kindlasti see, et projektitaotlusi hindama peab valima inimesed, kes töötavad praegu valdkonnas – kes päriselt saavad aru, mis on praegu probleemid. Nad teavad, kes on ka tegijad valdkonnas ja mida on vaja lahendada. Mitte me ei võta inimesi, kes on kümme aastat tagasi põgusalt kokku puutunud. Eestisuguses väikses riigis see ongi muidugi probleem, eks. Kõik, kes ei taha ise taotlusse tulla, on nõus lihtsalt hindama. Siis sa ju taandad ennast tegelikult kõigest sellest praktilisest tööst või võimalusest projekti teha. Aga sel korral see lahendus leiti. Need olid eksperdid, kes hindasid, ja ma arvan, et väga hea tulemus tuli just tänu ka sellele.“ (Poliitikakujundaja, meede 2) Märgiti ka, et oluline on leida tulevikus võimalusi hindamisprotsessi kiirendamiseks. „Võib-olla seal on ka võimalik kokku hoida mingit aega, et see taotluse esitamisest otsuseni jõudmise aeg oleks lühem, sest praegu see on väga pikk /…/. Toetuse saaja on ootel ja ootel ja ootel, et täiesti arusaadav, et mure sellega on.“ (Poliitikakujundaja, meetmeteülene) Meetmeteülesed poliitikakujundajad erinevatest riigiinstitutsioonidest olid eri meelt selle osas, kas avatud taotlusvoorusid tuleks edaspidi teha määruse või käskkirjaga. Poliitikakujundaja, kes tugevalt pooldas esimest, tõi välja, et kui teha käskkirjaga, siis peab protsessi haldav riigiasutus (RTK) iga toetuse taotlejaga sõlmima ka lepingu, mis on mõlemale poolele ajamahukas ja liigselt bürokraatlik. „Avatud taotlusvoorud ei olnud esialgu määrusega, sotsiaalkaitseministri määrusega, vaid need olid käskkirjad, mistõttu meil tuli siis iga toetuse taotlejaga koos lisaks otsusele sõlmida ka leping /…/ – see oleks oluliselt hõlbustanud, kui oleks olnud ainult määrus ja me oleks saanud teha ainult otsuse. /…/ Iga lepingumuudatuse vormistamine, see on selline tülikas, bürokraatlik protsess. /…/ Oli ebamugav, kohmakas.“ (Poliitikakujundaja, meetmeteülene) Sellele arvamusele vastandus aga teine poliitikakujundaja, kelle hinnangul on avatud taotlusvooru tegemine määrusega üldplaanis siiski sama ajamahukas ja bürokraatlik protsess, mida mh seletab see, et lepingu sõlmimine on võimalike kohtuvaidluste tarbeks vajalik sõltumata sellest, kas taotlusvoor teha määruse või käskkirjaga. „Kui taotlusvoorud teha ministri määrusega, siis see ajamahukus ja bürokraatia liigub lihtsalt määruse väljatöötamisse, mis on oluliselt bürokraatlikum protsess kui käskkirja väljatöötamine. /…/ kahepoolne leping on vajalik ju mõlemal juhul.“ (Poliitikakujundaja, meetmeteülene) Arvestades poliitikakujundajate erinevaid arusaamu sel teemal, oleks edaspidiste programmide tarbeks kasulik poliitikakujundajatel need küsimused ühiselt läbi arutada ja jõuda konsensuslikult protseduurini, mis on üldplaanis kõige toimivam ja sujuvam ning mis võtab sealjuures arvesse ka võimalikke riske (nt kohtuvaidlused). Täiendavad meetmed Seda, milliste teemadega peaks tegelema ka edaspidi ning millised täiendavad teemad või siht- grupid vajavad tulevikus tähelepanu, on selgitatud iga meetme peatükis eraldi. Mis puudutab aga täiendavaid meetmeid, siis tuginedes intervjuude analüüsile võib välja tuua, et täiendavalt oleks vajalik tulevikus ressursse suunata eeskätt erinevatele protsessi juhtimise teemadele. Esiteks nt sellele, et lisaks tehnilisele koordinaatorile oleksid ametis ka sisukoordinaatorid (vt ka Takistused programmi rakendusskeemis) – seda nii iga meetme siseselt, integreerides teemasid ja projekte, kui ka programmi tasandil, tuues kokku erinevaid meetmeid. Ehkki esmapilgul võib see tunduda liigse ressursikuluna täiendavate administratiivtöötajate 59  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine värbamise näol, siis hästi läbimõeldud rollikirjelduse ja -jaotuse puhul peaks tulemuseks olema hoopis suurem tõhusus ja mõjusus, ehk nii see, et ressursid saavad tõhusamalt kasutatud, kui ka see, et tegevustel on ühiskondlikult suurem mõju. Esimene tuleneb sellest, et sisukoordinaatorid aitavad leida juba loodud materjalide taaskasutamise ning ellu kutsutud tegevuste laiendamise ja võimendamise võimalusi. Teine tuleneb aga sellest, et sisukoordinaatorid aitavad tegevusi ja inimesi kokku tuua ning seeläbi märgata võimalikke kitsaskohti, millega jooksvalt tegeleda, samuti leida täiendavaid võimalusi koostööks. Lisaks võiks olla kasulik eraldi tähelepanu pöörata sellele, kuidas meetmeid kujundatakse, ehk kujundada „meetme koostamise meede“ nagu seda sõnastas üks intervjueeritud poliitika- kujundaja. See suund võiks hõlmata tegevusi, mis toetaksid meetmete kujundamist struktu- reeritud disainimõtlemise lähenemisele tuginedes. „Mul on kõrval see ESF-i kogemus. /…/ Aga iseenesest see loogiline samm mulle alguses seal meeldis, et seal oligi selline meetme disaini samm ees, mis oli ka toetatud sellest samast „rahakotist“. /…/ Ongi selline disainmõtlemise tugi, oli inimestel kaasas, kui sa oma käskkirju valmistasid. Olgu ta siis Norra mõttes eeldefineeritud või avatud taotlusvooru jaoks, aga sul oli kohe juures selline... noh, tehniline tugi on selle kohta vähe öelda. Pigem selline... täitsa nagu mõttemalli tugi, et mismoodi sa päriselt mõtestad seda, mida sa tegema lähed; kuidas sa läbi mõtled selle, keda sa kaasad ja kuidas sa jõuad selleni, mis see probleem on, mida sa lahendad.“ (Poliitikakujundaja, meede 1) 60  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 1. Laste ja noorte heaolu Siin peatükis anname ülevaate laste ja noorte heaolu meetme hindamise tulemustest. Meetme üldine eesmärk oli laste ja noorte heaolu suurendamine. Eesmärgi suunas liikumiseks kavandati tegevusi kolmes valdkonnas: (1) haridus-, (2) noorte- ja (3) õigusvaldkonnas. Programmi taotluses (Sotsiaalministeerium, 2018a) on välja toodud, et ehkki haridus on Eesti ühiskonnas üldiselt väga väärtustatud ning mitmed riiklikud haridusvaldkonda puudutavad eesmärgid on õnnestunud edukalt saavutada, on siiski mitmeid väljakutseid, millega tuleb jätkuvalt tegeleda. Selliste väljakutsetena tõsteti taotluses esile varajane haridussüsteemist lahkumine (eeskätt kutsehariduses) ja kaasava hariduse rakendamise keerukused. Peamiste sekkumistena haridusvaldkonna väljakutsete leevendamiseks nähti ette integreeritud tugiteenuste kasutamist. Noortevaldkonna osas märgiti, et samal ajal kui Eesti noored on noortevaldkonna tegevustega üldiselt väga rahul, on nende rahulolu madalam noorteinfo kättesaadavusega. Murekohtadena toodi taotluses välja ka noorte ebapiisav osalus ühiskonnas ning noortevaldkonna töötajate piiratud kompetentsus töötamaks haavatavatest gruppidest pärit noortega. Lahendusena nähti eeskätt nutika noorsootöö võimaluste kasutamist, mille osas oodati, et see aitab teha noorte häält ühiskonnas kuuldavamaks, ennetada ühiskondlikku tõrjutust ja parandada noorte- valdkonna teenuste ja info kättesaadavust. Õigussüsteemi puhul rõhutati programmi taotluses, et see, kuidas noori õigusrikkujaid ja ohvreid õigussüsteemis koheldakse, võib avaldada väga suurt mõju noorte edasisele elule, sh hakkamasaamisele ühiskonnas ja haridussüsteemis. Eesti kriminaalõigussüsteemi ühe suurima murekohana toodi dokumendis välja teadlikkuse ja teadmiste nappuse seoses noortespetsiifiliste sekkumismeetoditega, mis vastaksid noorte eale, arengule ja vajadustele. Märgiti, et napib ka teadmisi ja oskusi tegelemaks haavatavate gruppidega, nt lapsohvritega, intellektipuudega noortega, sõltuvusprobleemidega või vangistatud noortega ning nende perede ja lähikondsetega. Taastava õiguse lähenemisega kooskõlas olevaid meetodeid kasutatakse viidatud dokumendi kohaselt harva ning vanglad ei ole vastavuses noorte vajadustega. Lisaks tõsteti õigusvaldkonna kitsaskohana välja olukord, kus lapsevanemate lahkumineku korral jäävad lapse õigused kaitsmata, lapse hääl tahaplaanile. Õigusvaldkonna probleemide leevendamisel nähti peamiste suundadena taastava õiguse lähenemise rakendamist (sh alaealiste erikohtlemise süsteemi loomist) ning perelepitussüsteemi loomist. Meetme tulemusel oodati, et: • kutsevaliku õppekaval õppinud noored on valmis siirduma tööturule või jätkama õpinguid; • haridusasutustes on paranenud kohaliku tasandi integreeritud tugiteenuste koordineerimine; • KOV-ides on kasutusele võetud nutikaid noorsootöö lahendusi, mis panustavad riikliku noorsoopoliitika eesmärkidesse; • alaealiste õigusrikkumiste tase langeb, lepitusmenetluse osakaal alaealiste õigusrikkumiste juhtumites suureneb ning alaealistele süüdimõistetud õigusrikkujatele kohaldatakse karistuse alternatiive; • pakutakse perelepitusteenust (Sotsiaalministeerium, 2024b). 61  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Meetme raames teostati 31 projekti, sh üks projekt („Noortevaldkonna digihüpe“) viidi ellu osaliselt. Kõigist projektidest kolm olid eelnevalt kindlaksmääratud, 28 projekti viidi aga läbi avatud taotlusvoorude kaudu. Arvestades, et kõigi projektide hindamine ei ole siinse hindamisuuringu tingimustes tehtav, valisime hindamiseks järgmised projektid: • Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine; • Riikliku perelepitussüsteemi loomine; • Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis; • Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm; • Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis; • Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas. Projektide valikul jälgisime, et esindatud oleksid kõik kindlaksmääratud projektid kui eeldatavalt suurima mõjuga projektid, samuti et valikus oleks nii haridus-, noorte- kui ka õigusvaldkonna projekte, nii väike- kui suurprojekte, nii riigi kui kohalikul tasandil ellu viidud projekte. Meetme kavandatud sekkumisloogika võtab kokku Joonis 1. 62  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 1. LASTE JA NOORTE HEAOLU MEETME KAVANDATUD SEKKUMISLOOGIKA. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD 63  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 1.1. Tulemuslikkus Siin peatükis anname vastused järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral suudeti soovitud kvaliteediga luua programmile seatud väljundeid (outputs) ja saavutada programmile seatud tulemusi (outcomes)? • Kas lisaks algselt seatud väljund-eesmärkidele suudeti luua täiendavaid väljundeid, mis omakorda panustasid seatud tulemuste saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid? • Kas lisaks algselt seatud tulemus-sihtidele suudeti saavutada täiendavaid tulemusi, mis omakorda panustasid programmi eesmärkide saavutamisse? Kui jah, siis millised tulemused need olid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? Laste ja noorte heaolu meetme väljundindikaatorid 3 peegeldasid analüüsitud projektides enamasti koostöömudelite või -tööriistade väljatöötamist, koolitustel osalenud spetsialistide arvu või teenuses osalenud inimeste arvu. Selle meetme analüüsitud kuuest projektist pooltes saavutati või ületati kõigi väljundite sihttasemed ning pooltes jäi sihttase saavutamata vaid ühe väljundi puhul. Seega üldiselt on kavandatud väljundid selle meetme raames loodud. Järgnevalt anname ülevaate iga meetme raames hinnatud projekti tulemuslikkusest eraldi. 1.1.1. Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine Projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ oli seatud kuus projekti tegevustega seotud väljundit ning kolm meetme tegevuse ülest väljundit. Tabel 2 esitab kõik väljundid koos sihtväärtuste ja saavutatud väärtustega (30.04.2024 seisuga) ning Tabel 3 kuvab meetme tegevuse ülesed näitajad. Tabelitest nr 2 selgub, et seatud väljundid on enamasti saavutatud, välja arvatud üks väljund (väljund nr 5), mille puhul saavutati 96% seatud sihtväärtusest. Märkimisväärselt on ületatud (187%) ka väljundi nr 4 sihtväärtust, mil planeeritud 70 inimese asemel kaasati 131 inimest. TABEL 2. PROJEKTI "ALAEALISTE ERIKOHTLEMISE SÜSTEEMI LOOMINE" VÄLJUNDID Väljund Sihtväärtus Saavutatud väärtus Kinniste lasteasutuste arv, keda on toetatud uute 1 töömeetodite ja teenuste arendamisel 5 5 käitumisraskustega ja ohvriks langenud noortele Hindamise ja asutuste vahelise koostöö tööriistade 2 3 3 hulk, mida on piloteeritud ja rakendatud Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on välja 3 töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse suunamise 4 4 asendamiseks 3 Lähtume siin SFOS keskkonnas meetme projektide kohta esitatud näitajatest, kus pole eristatud väljund- ja tulemusnäitajaid. 64  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Alaealiste õigusrikkujate lepituse alase koolituse 4 70 131 läbinud vabatahtlike lepitajate arv Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide 5 150 144 hulk, kes on temaatilise koolitusprogrammi läbinud Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide 6 Jah Jah koolitusprogramm on loodud Meetme tegevuse ülesed näitajad (Tabel 3) ületavad samuti seatud sihtväärtust, andes seeläbi märku sellest, et projekti raames ellu viidud tegevused panustasid ka seatud üldiste näitajate saavutamisse. Kuigi ületatud on ka näitaja nr 9 sihtväärtus, ei ole siinkohal võimalik luua selget seost projekti raames ellu viidud tegevuste ja alaealiste õigusrikkumiste taseme vahel, kuna õigusrikkumiste mitte toime panemist võivad lisaks projekti tegevustele mõjutada ka mitmed välistegurid, nt COVID-19 pandeemiaaegsed liikumispiirangud (Tamm & Surva, 2021). Samuti ilmneb ISRD-4 uuringust (Markina et al., 2024), mille andmetele näitaja 9 toetub, välja, et erinevalt varasematest ISRD uuringu lainetest, lisati viimasesse uuringusse mh ka õigusrikkumised, mis on toime pandud internetis ning võrreldes varasemate lainetega erineb ka ISRD-4 valim. Intervjuust projekti esindajaga selgus samuti, et kuigi alaealiste iseraporteeritud kuritegevuse langus oli küll eesmärgina välja toodud, teadvustati samal ajal, et see langus ei pruugi olla seotud konkreetse projekti tegevustega: „Me ei seadnudki eesmärgiks, et meil laste kuritegevus langeks statistika mõttes, aga et see iseraporteeritud kuritegevus langeks – ja see langes. See väga kenasti tuligi allapoole – kas selle projekti tõttu või sellest hoolimata.“ TABEL 3. PROJEKTI „ALAEALISTE ERIKOHTLEMISE SÜSTEEMI LOOMINE“ MEETME TEGEVUSE ÜLESED NÄITAJAD Saavutatud Meetme tegevuse ülesed näitajad Algväärtus Sihtväärtus väärtus Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate 7 osakaal, kellele kohaldatakse karistuse 16% 64% 85% alternatiive Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud 8 23 100 143 alaealiste õigusrikkumiste juhtumid Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise 9 18% 16% 12% raporteeritud) Projektiga „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ planeeriti saavutada järgmised tulemused: 1. Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh kinnistes lasteasutustes. 2. Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi. 3. Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobivatele teenustele. 65  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 4. Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele alternatiivseid sekkumisi. 5. Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Projekti raames seatud tulemused on projekti tegevustega saavutatud, mh on need ka selgelt ja mõõdetavalt sõnastatud. Vältimaks eksimusi, tuleb aga silmas pidada, et praegusel kujul sõnastatud tulemused ei tähenda seda, et alaealiste ja noorte kannatanutega spetsialistid kasutavad oma igapäevases töös erikoolitusel saadud teadmisi ja oskusi. Samuti ei pruugi riskide ja vajaduste hindamise tööriistade olemasolu tagada seda, et neid tööriistu igapäevaselt ka kasutatakse. Ka KLAT töötajatega läbi viidud intervjuud ilmestasid seda, et kui osad töötajad kasutavad koolitustel õpitut oma igapäevases töös, ei pruugi see alati siiski nii olla. „Aga see ongi see, et kui palju keegi neid koolituses õpituid rakendab oma töös.” (Sihtrühma esindaja) “Minu vestlused laste ja noortega ei olnud sellised nagu nad on praegu. Seal on kindlasti suur arenguhüpe olnud peale koolitust ja enne koolitust“ (Sihtrühma esindaja) Näiteks on ka välja toodud (Kajo & Rohuniit, 2023), et alaealistele mittekaristuslike sekkumiste rakendamiseks vajavad politseiametnikud enam tuge. Ka lapsevanemate koostöisus on üks aspektidest, mis mõjutab selgelt, kas rakendatud mittekaristuslik sekkumine on mõjus või mitte (ibid.). Mõistagi toetavad erinevate koostöövormide ja -mudelite ning alternatiivsete sekkumiste olemasolu nende kasutamist töös alaealiste õigusrikkujatega, nagu toetavad ka erikoolitused spetsialistidele nende igapäevast tööd. Enim raskusi hindamisel, kas tulemus on täidetud või mitte, pakub tulemus nr 5. Kui lähtuda eeldusest, et vabatahtlik lepitaja esindab oma kogukonda (suurendades selliselt ka kogukonna mõju ja osalust), toetab nende kaasamine tulemuse saavutamist. Teisalt ei ole võimalik mõõta, kas ja mil määral on vabatahtlike lepitajate kaasamine kogukonna osaluse ja mõju suurendamisse panustanud. Pidades silmas, et projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi“ otseseks kasusaajaks on lapsed ja noored ning nende pered, panustas projekt selgelt meetme eesmärgi – suurenenud on laste ja noorte heaolu – täitmisse. Intervjuudest KLAT töötajatega selgus, et projekti tegevuste tulemusena on KLAT töötajad teadlikumad, osates seeläbi ka teenusel olevaid noori paremini toetada. “Minu arust on päris suur vahe sellel, kas töötaja on läbinud /…/ nii KLAT baaskoolituse või siis TBRI koolituse /…/ On tunda mõne töötajaga suheldes, kes ei ole saanud kumbagi – ei KLATi ega TBRId. Võib-olla mingid teadmised jäävad neil vajaka /…/ Mina ei oska muud öelda peale selle, et KLAT baaskoolituse läbinud töötajate näol on kindlasti teadlikumad tugid lastele siin, nii mitmes erinevas mõttes.” (Sihtrühma esindaja) Samuti tõid intervjueeritud KLAT töötajad välja, et projekti tegevused toetasid ka nt valdkonna kolleegidega kogemuste jagamist ja üksteiselt õppimist. Projektis osalenute sõnul võimaldab koolitustel osalemine hinnata ka seda, kas igapäevases töös kasutatu on n-ö õige lähenemine ja kooskõlas valdkonnas kehtivate põhimõtetega. 1.1.2. Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm Projektis „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ seati kolm väljundit, mida kuvab Tabel 4. 66  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 4. PROJEKTI „NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE KÜBERÕPPE PROGRAMM“ VÄLJUNDID Väljundid Sihtväärtus Saavutatud väärtus 1 Koolitatud noorsootöötajate arv 100 54 Projekti tegevustesse kaasatud 2 60 60 kohalike omavalitsuste arv Välja töötatud nutikate noorsootöö 3 2 13 lahenduste arv Lisaks projekti „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ poolt välja toodud väljunditele, ilmnes projekti sekkumisloogikat analüüsides veel kaks väljundit: arendatakse välja e-õppe platvorm ning luuakse noortele suunatud õppematerjal. Väljundile nr 1 seatud sihtväärtus jäi saavutamata – 100 noorsootöötaja asemel koolitati kokku 54 noorsootöötajat. Projekti aruandest (SFOS) selgub, et erinevatel infopäevadel, koolitustel ja töötubades osales kokku 215 õpetajat ja noorsootöötajat, kellest omakorda 54 olid noorsootöötajad. Ka projekti esindaja tõi intervjuus välja: „/.../ projektis on see sihtrühmana pandudki, et on koolid ja noortekeskused kokku pandud tegelikult.“ Samuti rõhutas projekti esindaja, et võrreldes noorsootöötajatega olid õpetajad rohkem valmis infopäevadel, koolitustel ja töötubades osalema: „õpetajaid on lihtsam… valmis rohkem tulema sellistele asjadele.“ Taotlusvoor, mille raames „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ projekti rahastati, seadis sihiks kõikide taotlusvoorust toetatud projektide peale kokku koolitada 100 noorsootöötajat. Arvestades projekti raames koolitatud noorsootöötajate hulka ka teises taotlusvoorust toetust saanud projektis („Noortevaldkonna digihüpe“), saavutati kokkuvõttes taotlusvooru poolt seatud siht, ent projekti „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ enda poolt seatud siht (100 koolitatud noorsootöötajat) jäi siiski täitmata. „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ projekti tulemusteks planeeriti KOV-ide, noorsootöötajate ja noortevaldkonna organisatsioonide võimekuse kasvatamine nutikate noorsootöö lahenduste kasutuselevõtuks ning noorsootöötajate ja noorte digivõimekuse ja küberoskuste paranemine. Kuigi projekti tegevused toetavad seatud tulemuste saavutamist, ei ole siinkohal võimalik täpsustada, mil määral on tulemused saavutatud – selleks puuduvad vajalikud mõõdikud ja andmed. Sellele puudusele viitas ka intervjueeritud projekti esindaja: „Tõesti, me ei hinnanud neid [tulemusi]. Siin nagu mingeid statistilisi näiteid tuua ei saa. /…/ Aga mul tõesti ei ole seda öelda, et 50% oskused paranesid või midagi, sest meil seda mõõdikut otseselt ei olnud seal projektis kuskil välja toodud.“ Kui ühest küljest toetab loodud e-õppeplatvorm koos õppematerjalidega nii noorsootöötajate, noorte kui ka haridustöötajate jt valdkonna praktikute võimalusi arendada (sh iseseisvalt) enda küberoskusi, ei pruugi see tähendada nende võimaluste realiseerimist. Ka projektis osalenutega vesteldes selgus, et erinevatel põhjustel ei ole neil olnud võimalik projekti käigus õpitut veel kasutusele võtta. Siiski toonitatakse kavatsust projekti raames loodud e-õppe- platvormi kasutusele võtta. 67  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine „No ma siin vahepeal olen tööd vahetanud ja pole saanud, aga hetkel olen esimest nädalat uuel tööl, noorsootöötajana, ma tahan neile hakata küberturvalisuse huviringi tegema.“ (Sihtrühma esindaja) Teisalt leidub ka näiteid, kus projektis osalenu on loodud e-õppeplatvormi kasutamas, ent nagu selgus, on selle eelduseks olnud aktiivsete eestvedajate olemasolu. „Kui on aktiivseid eestvedajaid (täna olen suutnud projekti liita ka kooli haridustehnoloogi), siis tegeleme selle projektiga kindlasti edaspidi ka ja üritame noori õpetada ja toetada.“ (Sihtrühma esindaja) Samuti võib väljakutseid tekitada nutikate noorsootöö lahenduste kasutuselevõtmise võimekuse realiseerimine, kuna seegi võib eeldada lisaressursse (nii inimressurss kui ka ressurss kasutuses oleva tehnoloogia näol). Nagu selgus intervjuust projektis osalejaga: „Olen üldjuhul üksi noortekeskuses – kui tahad selle küberteemaga või mingi huviringiga eraldi tegeleda, siis oleks hea, kui keegi teine saaks samal ajal tegeleda ka noortega. Üksi selliseid lisategevusi ette võtta olukorras, kus olen üksi ja kus keskuses käib u 30–40 noort päevas, siis seda on keeruline hallata.“ (Sihtrühma esindaja) Tulemuste saavutamisse panustab siiski ka seatud väljundite täitmine – 60 KOV-ist 215 õpetaja ja noorsootöötaja kaasamine uute nutikate noorsootöö lahenduste kasutamisse toetab kindlasti nii võimekust nutikate noorsootöö lahenduste kasutuselevõtuks kui aitab kaasa ka digivõimekuse ja küberoskuste tõstmisele. Projekti esindaja lisas: „Aga see, mida ma võin öelda, on see, et isegi need inimesed, need õpetajad, need noorsootöötajad, kes polnud selle teemaga üldse kokku puutunud, siis nad enda portfelli, oma tegevustesse said kindlasti lisaks ühe uue asja.“ Väljundi nr 3 puhul – välja töötatud nutikate noorsootöö lahenduste arv – on projekti aruandes saavutatud väärtuseks toodud 13, samal ajal kui seatud sihtväärtus oli 2. Siinkohal selgitab kõrget saavutamise määra loodud e-õppematerjalide arv, kus iga loodud materjal tähistab ühte nutikat noorsootöö lahendust. Samas, kui lähtuda e-õppeplatvormist kui ühest nutikast noorsootöö lahendusest ning teiseks nutikaks noorsootöö lahenduseks lugeda kõiki loodud e- õppe materjale, on saavutatud sihtväärtuseks kaks ning seatud sihtväärtus jätkuvalt täidetud. Projektis osalenud tõid välja ka mitmeid teisi kasutegureid, mida projektis osalemine on neile andnud. Nii toodi esile läbi viidud koolituse üldhariduslikku aspekti, kui ka võimalust suunata noori ekraani taga veedetud aega paremini kasutama: „Alateadlikult küll, et kuna see koolitus oli üldhariv ka, nt et millised koodid ja passwordid [paroolid] võiksid olla. Et ma ei saa öelda absoluutselt, et ei ole midagi rakendanud. Küll aga võin öelda, et seda, et võtsin nüüd mingi konkreetse osa koolitusest ja integreerisin selle siis oma tööprotsessis, ei ole olnud. Aga üldharivas osas ikkagi oli rakendatavaid asju, jah, aga ei oskagi nagu/.../ Ilmselt ongi see üldine teadmine küberohtude kohta /.../.“ (Sihtrühma esindaja) „Koolitusega jäin väga rahule ja andis väga palju sisendit, kuidas noori suunata ekraanis viibimise aega kasutada asjalikult /.../ Meie noortekeskus on leidnud toreda väljundi noorte vaba aja veetmiseks.“ (Sihtrühma esindaja) 1.1.3. Riikliku perelepitussüsteemi loomine 68  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projektis „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ plaanitud väljundeid ja nende saavutatud väärtusi kuvab Tabel 5. Kõigi kavandatud väljundite sihttasemed saavutati või ületati. On oluline silmas pidada, et perelepitusteenusest teadlikkuse tõstmisele keskenduv indikaator ei peegelda seda, kas või mil määral teadlikkus perelepitusteenusest tegelikult muutunud on ning keskendub sellele, kas planeeritud teavitustegevused viidi ellu. Teavitustegevusi korraldati projekti vältel mitmesuguseid ja eri tasanditel (piirkondlikud infopäevad, ümarlauad, artiklid ja esinemised meedias, sotsiaalmeediakampaania jne), seega saab väljundindikaatori lugeda saavutatuks. TABEL 5. PROJEKTI "RIIKLIKU PERELEPITUSSÜSTEEMI LOOMINE" VÄLJUNDID Väljund Sihtväärtus Saavutatud väärtus 1 Koolitatud perelepitajate arv 40 56 2 Sh koolitatud venekeelsete perelepitajate arv 20 30 3 Teadlikkust on tõstetud perelepitusteenusest 1 1 Uus korraldus- ja rahastamismudel on välja töötatud 4 1 1 perelepitusteenusele 5 Perede arv, kes said projekti jooksul perelepitusteenust 600 1033 Keeruline on aga hinnata, kas teavitustegevused viisid ka soovitud tulemuseni: paranenud teadlikkus perelepitusteenusest. Projekti esindajad rõhutasid, et huvi perelepitusteenuse vastu on suur ning tõusvas trendis, kuid projekti tulemuste kvaliteedist kõneledes tõi intervjueeritud poliitikakujundaja välja teadlikkuse perelepitusteenusest kui projekti ühe tulemuse, mille saavutamist on keeruline hinnata: „Võib-olla see teadlikkuse tõstmine perelepitusteenusest on tõesti selline asi, mis ikka veel jääb kõrva – see, kuidas inimesed arvavad ekslikult… Tegemist ei ole vanemate omavahelise lepitamisega, vaid tegemist on lapse õiguste eest seismisega või õigemini, et selle lepituse keskmes on laps; et lapse huvid oleks kaitstud, ja et vanemad omavahel lepiksid kokku just nimelt last puudutavates küsimustes – mitte, et nad omavahel lepiksid ära.“ Intervjueeritud riiklikud perelepitajad tõid välja, et tajuvad teadlikkuse kasvu eelkõige KOV-ide, lastekaitse ja kohtute esindajate seas, kuid teiste valdkondade spetsialistide või avalikkuse teadlikkuse muutumist pole nad niivõrd täheldanud. Samas viidati projekti lõpparuandes, et järjepidevalt on kasvanud perede teenusele suunamiste arv, mis on üheks tõendiks sellest, et teavitustegevused on olnud asjakohased ning tulemuslikud. 2022. aastal (september kuni detsember) suunati perelepitusse 230 menetlust, 2023. aastal juba 736 menetlust ning 2024. aasta esimese kuu jooksul (projektiperioodi mahub vaid jaanuar) 67 menetlust, seega keskmiselt suunati projektiperioodil menetlusse 60–70 taotlust kuus. Kuigi projektile eelnenud aastate perelepituse kohta pole ühtlase kvaliteediga andmeid, selgus projekti käigus koostatud ekspertanalüüsist (Uudeküll, 2020), et Eesti Lepitajate Ühingu perelepitajad viisid 2020. aasta esimesel poolaastal läbi perelepitusseansse 154 perega ning Lepituse Instituut osutas perelepitusteenust samal perioodil 18 perekonnale. See viitab asjaolule, et riikliku perelepitussüsteemi loomisega on oluliselt kasvanud teenuses osalevate paaride arv, mis võib omakorda olla märk nii teenuse kättesaadavuse kui teadlikkuse paranemisest. Intervjueeritud perelepitajate hinnangul ongi kättesaadavuse paranemine perede jaoks tasuta teenuse kujul üks olulisemaid projekti tulemusi, sest suur osa peredest poleks nende hinnangul valmis tasulise teenuse korral selle eest maksma. 69  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projektiperioodil keelduti menetlusse võtmast kokku 12 taotlust. Keeldumise põhjuseks võib Riikliku perelepitusteenuse seaduse alusel olla mh nt asjaolu, et juhtum ei sobi olemuslikult perelepitusega või on taotlevate isikute ja vaidlusest puudutatud lapse kohta lepitusmenetluse esemeks olevas nõudes käimas kohtuvaidlus. Projektiperioodil toimunud 1033 perelepituse menetlustest lõppes vanemuskokkuleppega 228 ehk 22% menetletud juhtumitest. Ametliku vanemluskokkuleppega lõppenud menetluste määr intervjueeritud poliitikakujundaja hinnangul teistes riikides oluliselt ei erine ning tuleb silmas pidada, et vanemuskokkuleppega lõppenud juhtumite määr ei pruugi olla teenuse kvaliteedi parimaks indikaatoriks, sest vanemad võivad perelepituses jõuda kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni ka ilma ametlikku vanemluskokkulepet sõlmimata (intervjuu poliitikakujundajaga). 1.1.4. Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas Projekti „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ väljundite sihttasemed on täielikult saavutatud (Tabel 6). TABEL 6. PROJEKTI "LÕIMITUD TEENUSED KOOLIST VÄLJALANGEMISE ENNETAMISEKS VÕRU MAAKONNAS" VÄLJUNDID Väljund Sihtväärtus Saavutatud väärtus Välja töötatud kohaliku tasandi integreeritud 1 5 5 teenusmudelite arv 2 Koolitatud spetsialistide arv 50 89 Piloteeritud sihtrühmale suunatud uuenduslike kohaliku 3 5 5 tasandi teenuste või programmide arv 4 Ebasoodsas olukorras olevate toetatud õpilaste arv 50 50 Projekti käigus loodud teenusmudelid vastasid projekti alguses seatud lähenemisele, mille järgi tuli olemasolevaid teenuseid ja ressursse ümber struktureerida, mitte luua uusi teenuseid, mille pakkumine tooks omavalitsustele lisakulusid. Loodud viis teenusmudelit keskendusid koostöö ja teenuste koordineerimise selguse ning sujuvuse parandamisele ning teenuste pakkumisele lõimitult. See tähendas, et sisuliselt põhinesid mudelid omavalitsustes juba olemasolevatel teenustel ja headel praktikatel. Projekti peamiste tulemuste ehk teenusmudelite rakendumist toetas projekti käigus mudelite disainimise protsessile lisaks toimunud katseprojekt (Võrumaa omavalitsuste liit, 2024).Väljundindikaatori järgi osales projekti koolitusprogrammis rohkem spetsialiste kui sihiks seati ning projekti käigus kogutud tagasiside viitab ka sellele, et sihtrühm jäi koolituste sisu ja korraldusega rahule (ibid.). Lisaks projekti ametlikele väljundindikaatoritele loodi projektiga olulisi sisulisi muutusi, mis väljundindikaatorites ei peegeldu. Nt tõid projekti tegevustes osalenud spetsialistid projekti käigus toimunud refleksioonidel välja, et paranes arusaam teiste asutuste ressurssidest, spetsialistidest ja nende rollidest, suurenes omavaheline usaldus ning paranesid hoiakud ja oskused isiklikul tasandil, nt oskus võtta initsiatiivi ning tegeleda kriisidega. Samuti tajusid osalenud spetsialistid, et paranes nende motivatsioon tegeleda professionaalse enesearenguga (Võrumaa omavalitsuste liit, 2024). Projekti elluviijad on lisaks kirjeldanud projektiga saavutatud tulemustena võrgustikutöö ja toetustegevuste tõhustumist, projektis osalnud noorte õpi- ja enesearenguoskuste paranemist (mõõdetud SDL-NEET 70  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine mõõtevahendiga) ning igasse maakonna omavalitsusse noorte heaolu spetsialistide palkamist (ibid.). 1.1.5. Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis Projektis „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ on plaanitud mahus loodud kõik väljundid peale väljundi nr 3: kutsevaliku õppekava programmis osales kavandatust veidi vähem noori (Tabel 7). TABEL 7. PROJEKTI "KUTSEVALIKU ÕPPE RAKENDAMINE PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES JA HIIUMAA AMETIKOOLIS" VÄLJUNDID Väljund Sihtväärtus Saavutatud väärtus Kutseõppeasutuste arv, kus on Norra/EMP projekti raames rakendanud madala haridustasemega ja/või 1 1 1 riskigruppi kuuluvatele noortele mõeldud kutsevaliku õppekava Norra/EMP projekti raames kutsevaliku õppekaval 2 õppinud noorte arv, kes on valmis siirduma tööturule 50 88 või jätkama õpinguid lahkumisintervjuude põhjal Sihtrühma kuuluvate noorte arv, kes on Norra/EMP 3 projekti raames osalenud kutseõppeasutuste poolt 102 93 läbiviidavas kutsevaliku õppekava programmis Projekt osutus edukaks, täites oma eesmärgi pakkuda noortele vajalikku tuge, et valmistada neid ette tööturule siirdumiseks või õpingute jätkamiseks. Intervjuudest selgus, et õppekaval osalenud noored ei kogenud koolis kiusamist ega sotsiaalset pinget, mis varasemate õpingute ajal võis probleemiks olla. Selle asemel said nad lisatuge ja individuaalset nõustamist, mis aitas neil omandada praktilisi igapäevaoskusi tööturul toimetulekuks. "Nad õppisid toimetulekut. Õppisid... kuidas teha mannaputru; kuidas pannkooki teha. /.../ Paljud liikusid ka meil siin kutsekeskhariduse õppekavadele edasi. Nad said tänu sellele julguse; nad tundsid ennast siin majas hästi ja liikusid edasi, ja praegugi õpivad." (Projekti esindaja) Projekti raames jõudsid mitmed hariduslike erivajadustega (HEV) noored, keda algselt ei peetud või kes ise ei pidanud end tööturule sobivaks, siiski tööle ja suutsid näidata iseseisvat toimetulekut. "Ja see seltskond... igal juhul see areng – isegi kui võtta nüüd seda projekti üldeesmärki, siis see heaolu, see oli ikka mega. Nad läksid siit… osad nt sellised, kes võib-olla ei olekski väga… tööturul neist asja saanud, siis... Me käisime oma silmaga vaatamas, kuidas nad on kauplustes, lükkasid kärusid, paigutasid kaupa. Ja see protsess või see areng on märkimisväärne. Ja... noh, väike ime, ütleme siis nii – et sellised noored, kelle puhul võib- olla ei oodatud üldse, et nad kuhugi tööturule liiguvad, täna töötavad." (Projekti esindaja) Kuigi projekti käigus jäi sihtrühma kuuluvate noorte arv (väljund nr 3) veidi alla planeeritud sihtväärtuse, kuna Hiiumaa Ametikool ei suutnud täita oma koolituskohti, suudeti siiski projekt edukalt rakendada põhihariduse järgsete noorte haridusse kaasamisel. Hiiumaa Ametikooli 71  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine profiil ei sobinud antud projektiga, sest nende õppekavad olid keskhariduse, mitte põhihariduse baasil. "Meil oli Hiiumaaga koostöö... alguses püüdsime neid toetada, aidata. Aga nende kooli eripära oli see, et neil on ainult õppekavad, mis on keskhariduse järgsed. Ja neil ei õnnestunud leida sinna õppijaid. Meil on ka mõningaid keskhariduse järgseid õppijaid õppinud sellel õppekaval ja praegu ka õpib. Aga enamus ikkagi on põhihariduse järgsed õppijad, kes on selle õppekava sihtrühm." (Projekti esindaja) "Me võtsime kohe fookusesse teenindusvaldkonna... kujunes see väga suuresti hariduslike erivajadustega õppijate võimaluseks olla kutseharidussüsteemis." (Projekti esindaja) Projekt ületas oma algsed eesmärgid, pakkudes lisandväärtust keeleõppe näol sihtrühmale, kellel seda oli hädasti vaja õpingute alustamiseks või tööturule sisenemiseks. "Aga mis sellest kujunes välja lõpuks, sellest kutsevaliku õppest, kuhu oligi võimalik... noh, kuidas ma ütlen... paigutada selliseid sihtgruppe, millel ei oleks muidu väljundit olnud... Kasvõi võtame selle sama, et need ukrainlased tulid; samamoodi praegu see eestikeelsele õppele üleminek. Meil on ka tohutult venekeelseid õppijaid põhihariduse järgseid, kes ei räägi sõnagi eesti keelt, kes on eluaeg Eestis elanud. See oli kohe väljund neile – kasutavad õppekava. Keeleõpe – nt aasta õppida intensiivselt eesti keelt; õppekava võimaldab valikainena panna puhtalt 21 EKAP-d eesti keelt, tegelikult. Et... siis kui lõpuks selleni jõuti või sellest hakati aru saama, siis see oli võimalus paljusid probleeme lahendada läbi selle õppekava. Ma ise ka mõtlesin, et täitsa lõpp – alustasime sellega, et lihtsalt leida võimalus õpitee leidmiseks ja karjääriplaneerimiseks. Aga õppekava tegelik eesmärk laienes palju, väga palju." (Projekti esindaja) Projekti käigus saavutati ka täiendavaid tulemusi, nagu empaatia suurendamine kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel. Õppekava võeti positiivselt vastu mitte ainult haridusasutustes; ka koolide õpetajad ja õpilased näitasid üles empaatiat ja toetust erinevatele osalejatele, sh liikumis- ja nägemispuudega noortele. "Nad tegid kõike – pagaritunnis nad küpsetasid ja tisleri tunnis tegid... ja nad tahtsid käia ja neid toetati. Ei olnud nii, et kes selle ratastoolipoisi aitab üle ukse või kes aitab sööklas neile toitu ette. Kõik pöördusid..." (Projekti esindaja) Projekti käigus loodud kutsevaliku õppekava, mis oli kutseharidussüsteemis uus ja kulukas algatus, pakkus noortele juurdepääsu haridusele ja tööturule. Projektijuhi sõnul laiendas õppekava sihtrühma ulatust ning tõi positiivseid tulemusi õppijate arengus. "Tegelikult see õpe on väga kulukas... miks ma arvan, et see heaolu suurenes – muidugi ta ikkagi väga palju laiendas seda sihtrühma, kes pääseb kutseõppesse. Ja läbi selle siis ikkagi, noh, see areng on silmnähtav, õppijate areng." (Projekti esindaja) Projekt oli edukas nii algsete eesmärkide täitmisel kui ka lisandväärtuse loomisel. Tänu projekti tegevustele suurenes noorte heaolu, laiendati nende võimalusi hariduses ja tööturul ning toetati kaasava hariduse põhimõtete rakendamist. Projekti mõjul said paljud noored julgust ja oskusi edasiseks eluks, mis väljendub nende edukas integreerumises ühiskonda. 1.1.6. Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis Projektis „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ saavutati või ületati kõigi väljundindikaatorite sihttasemed (Tabel 8). 72  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 8. PROJEKTI "TRAUMATEADLIKU LÄHENEMISE TOETAMINE HARIDUSSÜSTEEMIS" VÄLJUNDID Väljund Sihtväärtus Saavutatud väärtus Valmib valdkondade ülene koostöömudel sekkumisteks 1 1 1 kriiside korral haridusasutustes Spetsialistide arv, kes on läbinud Teaching Recovery 2 60 92 Techniques (TRT) mudelile baseeruva koolituse Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi 3 1 1 ettevalmistamine ja läbiviimine Koolituse ja superviseeritud praktika edukalt läbinud 4 15 16 Rajaleidja võrgustiku spetsialistide arv Laste traumateraapia EMDR I ja II taseme väljaõppes 5 10 10 osalenud tugispetsialistide arv Rajaleidja büroode arv, mis pakuvad haridus- ja 6 noorsootööasutustele kvaliteetset tuge kriiside ja 6 7 traumadega tegelemisel Projekti lõpparuande lisas on projekti tulemuslikkust hinnatud järgnevalt: „Projekti tegevuste tulemusel paranes oluliselt Eesti koolide, lasteaedade ja noorsootööasutuste teadlikkus ja võimekus kriisisündmustele traumateadlikult reageerida ja pakkuda kõigile puudutatud osapooltele vajalikku ning õigeaegset psühhosotsiaalset tuge, et ennetada võimalikke negatiivseid kriisisündmuse tagajärgi (õpiraskused, käitumisprobleemid jms).“ (Haridus- ja Noorteamet, 2024b). Intervjuul lisas projekti esindaja, et kõik kavandatud tegevused said tehtud, kusjuures osalejaid oli eri tegevustes rohkemgi kui esialgu planeeritud. Ta märkis, et ehkki eesmärgi mõõtmiseks näidikuid seatud ei olnud ja projekti mõjusust hinnatud ei ole, siis tema isiklikul hinnangul on projekti eesmärgi suunas liikumine toimunud ning projekt on sellesse oma erinevate tegevustega panustanud väga palju: „… kui üle 600 inimese on kuulanud traumateadlikkusest, võib-olla mõni protsent nendest on neid materjale põhjalikumalt vaadanud või mäletab seda, kui see sündmus käes on, et on olemas sellised materjalid – et ma saan sealt tuge ja lugeda. Ja need tänaseks siis juba 150 inimest, kes on selle kogemuspäeva, koostööpäeva läbinud, on kindlasti traumateadlikumad.“ Intervjueeritav tõi välja mitmeid teisigi näiteid projekti panusest, nt et projekti käigus said oluliselt selgemaks erinevate osapoolte rollid haridusasutusi puudutavate kriisidega tegelemisel ning et projekti käigus loodi vajalikke juhendmaterjale, mille kasutusleviku osas ei ole küll veel piisavalt infot, kuid on siiski teada, et mingil määral neid kasutatakse: „Ja mis puudutab nüüd nende materjalide kasutamist, siis jah, me ei ole seda süstemaatiliselt uurinud, aga koolidelt on tulnud tagasisidet ja siin veel lausa mõne sündmusega seoses, kus on olnud noorte hukkumist, on olnud ka ju need… Meil on olemas ka seal sellised e-kirjade näidised nt, mida siis saata osapooltele informeerimiseks. Neid on kasutatud küll, jah.“ Kuivõrd materjalide selgus ja praktilisus sihtgruppide jaoks on oluline eeldus projekti kavandatud tulemuste saavutamisel, oleks projekti tulemuslikkuse osas põhjapanevamate järelduste tegemiseks vaja tulevikus seda küsimust täpsemalt uurida. Samuti oleks vaja täiendavalt uurida haridusasutustes läbiviidavate koolituste tulemuslikkust, kuivõrd ka seda seni uuritud ei ole: „Kuna projekt oli nii lühike, siis me ei saanud hinnata seda, mida me ise edasi koolitame, selle tulemuslikkust, sest selleks ei olnud enam reaalselt füüsilist aega, kuna tegevused pidid lõppema ju aprilli lõpuga.“ (Projekti esindaja). Küll aga on läbi viidud traumateadliku 73  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine lähenemise väljaõppegrupi mõjususe uuring (st koolitus, kus osalesid Rajaleidja spetsialistid, kes seejärel ise sama teemat haridusasutustes edasi koolitavad), mis näitas, et koolitus oli mõjus nii teadmiste, oskuste kui ka isikliku arengu osas (Karu et al., 2024). Projekti hindas tulemuslikuks ka intervjueeritud haridusvaldkonna poliitikakujundaja, kes kõigi projektide seast, millega ta tuttav oli, just kõnealust projekti korduvalt positiivse näitena esile tõstis. Poliitikakujundaja rõhutas, et iseäranis saab projektiga rahul olla arvestades projekti loomise loogikat ja piiranguid, nimelt et projekt loodi tulenevalt programmis alles jäänud rahaliste vahendite jäägist teistest projektidest hiljem, mis tähendab, et projekti elluviimiseks jäi ka võrdlemisi vähe aega: „See traumateadliku lähenemise lisaprojekt on hea näide, kuidas väga kiiresti tegelikult realiseeriti ära programmi jääk väga… väga vajaliku kitsaskohaga tegelemiseks. Selle üle me võime küll uhked olla.“ Seega võib kokkuvõttes öelda, et on mitmeid tõendeid projekti eeldatavast tulemuslikkusest, sh tõstavad projekti kavandamise ja/või rakendamisega seotud inimesed projekti märkimisväärse eduloona esile ja hindavad seda tulemuslikuks. Projekti kavandatud sekkumisloogika on selge ja koherentne, kuid kuna mitmete sekkumisloogika eelduste paikapidavuse kontrollimiseks puuduvad praegu andmed (nt mis puudutab haridusasutustes läbiviidavate koolituste tulemuslikkust või projekti käigus loodud materjalide arusaadavust ja praktilisust sihtgruppide jaoks), ei saa projekti tulemuslikkuse osas siiski põhjapanevaid järeldusi teha. 1.1.7. Valdkondlike asjakohaste indikaatorite analüüs Meetme valdkonna trendidest ülevaate saamiseks hõlmasime analüüsi ka mitmed üldisemad (st mitte projektide väljundite ja tulemuste mõõtmiseks määratletud) indikaatorid. Vaatlesime nii selliseid indikaatoreid, mis peegeldavad meetme eesmärki ehk laste ja noorte heaolu suurendamist laiemalt kui ka selliseid, mis seostuvad konkreetsete projektide eesmärkidega. Laste ja noorte heaolu ühe võimaliku indikaatorina vaatasime PISA õpilaste eluga rahulolu näitajat4, mis on Eesti põhikooliõpilaste seas alates 2015. aastast järjepidevalt langenud (PISA 2015: 7,5, PISA 2018: 7,04 ja PISA 2022: 6,91) (Tire et al., 2023). Ehkki siin käsitletava meetme raames ellu viidud projektide ja PISA näitaja vahel ei saa eeldada põhjuslikku seost, kuna laste ja noorte heaolu mõjutavad ka teised tegurid, saab siiski öelda, et meetme raames oodatud eesmärgi suunas liikumist vähemalt PISA näitaja veel ei peegelda. Meetmes viidi teiste seas ellu projekte, mis sihtisid varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamist ja NEET-staatusesse5 langemise tõenäosuse vähendamist, mistõttu hõlmasime analüüsi ka vastavad indikaatorid. Varakult haridussüsteemist lahkujate osakaal Eestis sarnaneb Euroopa Liidu keskmisega, jäädes veidi alla 10% vastavast populatsioonist (18–24- aastastest noortest) ning see näitaja ei ole 2013. ja 2023. aasta võrdluses muutunud (Eurostat, 2023). NEET-noorte osakaal on võrreldes programmi rakendamise algusajaga aga hoopis tõusnud (7,6%-lt 2019. aastal 9,6%-ni 2023. aastal), ehkki vahemikus 2021–2023 võis märgata ka väikest langust (Statistikaamet NH24). Võimalik, et NEET-noorte osakaalu tõus perioodi 4 PISA uuringus osalevatele õpilastele esitati küsimus: Kui rahul Sa oma eluga praegu üldises plaanis oled? Vastata sai sellele küsimusele skaalal 0–10, kus 0 tähistas seda, et õpilane ei ole üldse rahul ning 10, et ta on väga rahul. 5 Termin „NEET“ viitab noortele, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel (youth not in employment, education or training“) 74  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine algusaastatel oli seotud mh COVID-19 pandeemiaga. Nii ei saagi taaskord eeldada põhjuslikke seoseid ellu viidud projektide ning varakult haridussüsteemist lahkujate osakaalu püsimise, aga ka NEET-noorte osakaalu kõikumiste vahel. Siiski saab siingi nentida, et kui projektides oodatud sihtide suunas liikumine ka toimus, siis laiemates käsitletud näitajates see veel selgelt ei peegeldu. 1.2. Tegevuste asjakohasus Siin peatükis anname vastused järgmisele hindamisküsimusele: • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on nimetatud tegevusi viidud ellu õigel viisil, et saavutada seatud eesmärgid parimal viisil? Meetme raames hinnatud projektide tegevused olid üldiselt kooskõlas meetme eesmärgiga ja panustasid seatud tulemuste saavutamisse. Kõigi rahastatud projektide eesmärgid toetasid laste ja noorte heaolu suurendamist kas otseselt või kaudselt. Siiski ilmnes mõningaid väljakutseid – näiteks noorsootöötajate ja haridustöötajate kaasamine oli oodatust madalam, mis võis osaliselt mõjutada projekti mõju ja ulatust. Tegevuste kooslus oli üldiselt piisav, kuna meetme raames kaeti erinevad laste ja noorte heaoluga seotud teemad: alates noorte hariduslikest valikutest kuni õigussüsteemi ja sotsiaalteenusteni. Siiski ilmnes, et noortevaldkonnale keskendus meede ebapiisaval määral. Noortevaldkonna osas esineb lõhe selle vahel, milliseid väljakutseid programmi taotluses loetleti ja kuivõrd neid väljakutseid programmis käsitleti. Programmi taotluses (Sotsiaalministeerium, 2018a) on väljakutsetena loetletud noorte madalapoolne rahulolu noorteinfo kättesaadavusega, noorte ebapiisav osalus ühiskonnas ning noortevaldkonna töötajate piiratud kompetentsus töötamaks haavatavatest gruppidest pärit noortega. Seda väljakutsete loetelu võib pidada ka igati asjakohaseks. Programm sisaldas aga ainult kaht noortevaldkonna projekti: „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ ning „Noortevaldkonna digihüpe“, kusjuures viimane viidi ellu vaid osaliselt, ja nii jäid mitmed programmi taotluses viidatud probleemkohad (piisavalt) adresseerimata. Meetme raames ellu viidud tegevuste proportsioonide osas leiame, et suured projektid, nagu nt riikliku perelepitussüsteemi loomine, olid vajalikud, kuna need käsitlesid laiaulatuslikke ja pikaajalise mõjuga valdkondi. Samas võib väiksemate kohalike projektide suurem osakaal aidata paremini süveneda konkreetsete piirkondade vajadustesse. Eeldused, millest lähtuti meetme tegevuste kavandamisel, pidasid valdavalt paika. Paljud projektid põhinesid teadusuuringutel ja analüüsidel, mis kinnitasid, et kavandatud tegevused vastavad sihtrühmade vajadustele. Nt perelepitussüsteemi loomise puhul lähtuti sellest, et kohtuvälised lahendused on uuringute järgi laste heaolu seisukohast paremad kui kohtumenetlus. Kuigi mõnes projektis esines raskusi sihtrühmade kaasamisel või tegevuste rakendamisel, nt noorsootöötajate vähene osalemine küberõppe projektis, ei vähendanud need siiski oluliselt projektide üldist panust meetme eesmärkide suunas liikumisse. Sihtrühmade vajadusi arvestati tegevuste kavandamisel ja tõenduspõhisus oli üldiselt tagatud. Projektide elluviijad kogusid pidevalt tagasisidet ja kohandasid tegevusi vastavalt vajadustele, mis tõendas tegevuste asjakohasust ja nende vastavust meetme eesmärkidele. Kokkuvõttes võib öelda, et meede tervikuna toetas laste ja noorte heaolu suurenemist ning saavutati olulised tulemused, kuigi teatud väljakutsed ja kaasamisprobleemid võivad mõjutada osade projektide pikaajalist mõju, ning noortevaldkonna probleemidele ei pööratud piisavalt tähelepanu. 75  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Järgnevalt kirjeldame lühidalt iga hindamisse hõlmatud projekti ja anname ülevaate iga projekti tegevuste asjakohasuse analüüsi tulemustest eraldi. 1.2.1. Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine Projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ viidi ellu JuM-i eestvedamisel. Projekti kodulehel (Justiitsministeerium, 2024a) on projekti eesmärki kirjeldatud järgnevalt: „Noortesõbraliku õigussüsteemi projekti eesmärk on ennetada noorte õigusrikkumisi ning tagada alaealistele, kes õigusrikkumisi sooritanud on, vajalik tugi ja abi, et nad suudaks jätkata õiguskuulekat elu ega satuks vanglasse“. Kuigi projekti tutvustav materjal (Justiitsministeerium, 2024b) nimetab projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“, siis on paralleelselt kasutusel ka nimetus „Noortesõbralik õigussüsteem“, mida kasutatakse nii projekti kodulehel kui ka projekti tegevuste ja tulemuste ülevaates (Justiitsministeerium, 2024c). Projekti koduleht toob projekti eesmärkidena veel välja: • alaealiste kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid; • kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi; • välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobivatele teenustele; • välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud alternatiivid trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele; • kogukonnas üles kerkinud sotsiaalsete probleemide lahendamisel kasutatakse taastava õiguse meetodeid ja vabatahtlike lepitajate abi. Samal ajal kuvab nii avalikkusele projekti tutvustav materjal (Justiitsministeerium, 2024b) kui ka SFOS-is leitavad materjalid eelnimetatud eesmärke hoopis projekti tegevuste tulemustena. Nii projekti tutvustavad materjalid (Justiitsministeerium, 2024b) kui ka SFOS keskkonnas asuvad dokumendid toovad projekti eesmärgina välja: „/…/ toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja -mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi“. Nii on kasutusel erinevad projekti eesmärgid ja tulemused. Projekti kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 7). Projekti tegevused viidi ellu neljal tegevussuunal. Tabel 9 annab ülevaate tegevussuundadest, peamistest tegevustest ja nende vajalikkusest. 76  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 9. PROJEKTI „ALAEALISTE ERIKOHTLEMISE SÜSTEEMI LOOMINE“ TEGEVUSED Tegevussuund Vajalikkus Peamised tegevused Koolitus: Töö alaealiste ja noorte õigusrikkujatega peab lähtuma eelkõige laste ja noorte ning nende lähikondsete Valdkondadeülene koolitusprogramm „Noorekesksed lähenemised töös Koolitus & Arendus vajadustest, võimalustest ja suutlikkusest. Alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad spetsialistid peavad olema alaealistega“ Õigussüsteemi empaatilised, rahuliku suhtlemisoskusega, analüütilised ja näitama üles koostööoskust ning nad peavad saama selleks Temaatilised koolitustegevused spetsialistide erikoolituse. Menetlejate tugi ja töönõustamine arendamine ja Arendus: Vajalikud on ajakohastatud töömeetodid (nt abivajaduse hindamine, vanemate kaasamine, ulatuslikum koolitamine mõjutusvahendite pakkumine, teadlikkus pakutavatest teadmispõhistest mõjutusvahenditest, vabatahtlike kohustuste Valdkonna seire ehk uuringute läbiviimine kaudu positiivsele käitumisele suunamine, tegevuste pikaajalisem planeerimine ja elluviimise jälgimine jms), kiirendatud infovahetus ja jätkusuutlik koostöö võrgustikupartneritega. Riskihindamine: Vajalikud on mudelid ja tööriistad noorte riskide ja vajaduste hindamiseks ning noorte õigusrikkujate Kogukonna ennetustöö toetamine (Islandi mudeli põhjal) Koostöömudelid juhtumikorralduse rakendamiseks, võttes sealjuures arvesse laste ja noorte arengulisi iseärasusi. Hindamisvahendite Intensiivse juhtumikorraldusmudeli „Ringist välja“ käivitamine Riskihindamine ja kasutamise eesmärk on tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealisele või noorele tema riskidest ja vajadustest Kiusamisvastase programmi laialdasem rakendamine spetsialistide vaheliste lähtuva sekkumise või sotsiaalprogrammi valimisel, et vähendada konkreetse alaealise või noore riske uute koostöövõimaluste ja - õigusrikkumiste toimepanemiseks. Ennast ja teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste hindamisvahendi mudelite arendamine Koostöö: Asutuste vaheline koostöö loob eeldused jätkusuutlikuks teenuseosutamiseks ja ressursside vajaduspõhiseks määratlemine kasutamiseks, ennetades olukordi, kus väiksema riskiga noori suunatakse nende jaoks ebamõistlikesse programmides. Sekkumised Reageerimine: Alaealiste ja noorte õigusrikkumistele on oluline õigeid meetodeid kasutades reageerida võimalikult vara, Taastava õiguse teadlikkuse tõstmine ja taastava õiguse põhiste Noorte sest mida nooremalt rikkumistega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et täiskasvanuks saades pannakse toime sekkumiste arendamine (uued meetodid, teenused) õigusrikkumistele raskemaid ja suuremal hulgal kuritegusid, kui õigeaegselt ei suudeta alaealise käitumist muuta. Lühisekkumiste arendamine (innovaatilised meetodid politseile reageerimise Sekkumine: Õigussüsteemi sattunud noorte korduvkuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline, et üle- noortega tegelemiseks) alternatiivsete eestiliselt on kättesaadavad mõjusad sekkumised, mille nurgakiviks on riskikäitumise varane märkamine ja oskuslike STEP programmi arendamine ja noorte tööle ja õppesse võimaluste vahenditega sekkumine. Edukust aitab tagada see, kui rakendatavad sekkumised sobituvad üldisesse alaealisi ja noori saamiseks ja seal püsimiseks arendamine ümbritsevasse keskkonda, seda nii õiguskaitse, hariduse, vaimse tervise kui lapse heaolu vaatenurgast. Eraldamine: Kinnistesse või poolkinnistesse asutustesse (vangla, kool, psüühikahäiretega ja käitumisprobleemidega Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine lastele või laste tugikeskus) satuvad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel vajavad kogukonnast eraldamist. Nad kas Tööriistade ja -meetodite arendamine kinnistes asutustes Kinnised juba on sattunud seadusega pahuksisse ja on kriminaalmenetluse tulemusena kogukonnast eraldatud või on neil suur risk Süsteemsed muutused residentaalsete teenuste pakkumisel lasteasutused õigusrikkumisi korda saata, mistõttu on nad asutusse suunatud lapsevanema või lastekaitse soovil. Kinniste lasteasutuste Arendus: perest, kogukonnast sõpradest ja tavapärasest keskkonnast eraldamine võib laste ja noorte arengule halvasti teenuse arendamine Taastava õiguse teadlikkuse tõstmine kinnistes lasteasutustes mõjuda. Selleks, et kinnisest lasteasutusest lahkuv laps või noor tuleks hilisema eluga kogukonnas toime ja suudaks hoiduda õigusrikkumistest, on oluline, et asutustel oleks piisav kompetents lapsi ja noori toetada 77  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti raames ellu viidud tegevused panustasid laste ja noorte heaolu meetme eesmärgi saavutamisse. Ellu viidud tegevuste puhul on oluline esile tuua nende laiahaardelisus. Nt panustavad tegevused erinevates etappides alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumiste juhtumite menetlemisel – nii on tähelepanu pööratud ennetustööle, menetlejate toetamisele, aga ka KLAT-i poolt pakutavale. Seega omavad projekti tegevused läbivat mõju kogu alaealiste õigusrikkumiste menetlemise protsessis. Lisaks on ellu viidud eriilmelisi tegevusi (nt uuringute läbiviimine, KLAT-i töötajate koolitused, sekkumiste välja töötamine jne), mis kõik toetavad alaealist õigusrikkujat erinevates menetlemise etappides. Iga tegevussuuna ning tegevuste puhul on selgelt välja toodud ka tegevuste vajalikkus. Intervjuust projekti esindajaga selgus, et projekti tegevusi planeerides võeti aluseks ka sisend alaealistelt õigusrikkujatelt, mis kindlasti toetas vajalike, eesmärgiga kooskõlas tegevuste planeerimist ja ellu viimist: „Kui me mõtleme projekti rakendamise sees, seal me tegime küll sama, et kui me mõtestasime läbi, et mis siis on need päris tegevused või meetmed või programmid, mida me siis hakkame nendele alaealistele pakkuma, seal me küll tegime ühe selle n-ö uuringu selle kohta, et /.../ uuringu läbiviija käis nendega [alaealiste õigusrikkujatega] läbi selle protsessi päriselt ja küsiski, et kui sa oled ülekuulamisel politseis, mis on see asi, mis sul siin kripeldama jäi või kas sa said kõigest aru, mis su ümber toimus? Kas said aru, kes need inimesed on? Ja nad käisid nagu terve tee läbi kuni selleni, et seal /.../.“ Intervjuus sihtrühma esindajatega tõid ka intervjueeritud KLAT töötajad välja projekti raames toetatud tegevuse asjakohasuse oma igapäevases töös: „Minul sotsiaalpedagoogina on üks väga tugev tööriist kastis, millega lastega töötada. Mulle meeldis see, et see on teaduspõhine, et see on pikaaegne programm olnud. Mitte küll Eestis – Eestis vähem aastaid, aga juba ju üle 20 aasta Ameerikas ja Norras. Selle kohta on tõesti palju artikleid leida ja igalt poolt saab lugeda, et see on nagu toimiv programm – et sellel on ka reaalsed tulemused.“ (Sihtrühma esindaja) „Ja mulle ka väga meeldisid kõik need teemad ja need on väga olulised ja ma olen kahe käega poolt, et kõik meie töötajad võiks selle läbida. Ja tegelikult /…/ mõte mind ka kõnetas – miks mitte nagu korduvalt seda läbida mingite aastate tagant, sest need on täpselt need meie noortega seotud teemad.” (Sihtrühma esindaja) 1.2.2. Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm Projekt „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ sai toetust „Nutikad lahendused noorsootöös“ taotlusvoorust ja selle viis ellu CFT-Tech OÜ. Projekti keskmes olid noored vanu- ses 15–21 a ning lisaks projekti otsesele eesmärgile – osalejate küberteadmiste kasv – panustas projekt ka nutika noorsootöö laiemate eesmärkide täitmisele ja väljakutsete leeven- damisele. (SFOS) Projekti kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 8). Projekti elluviija toob välja, et KOV-ide noorsootöötajate, sh arvutiõpetajate tagasisidest lähtuvalt puudub noorsootöös süstematiseeritud lähenemine küberõppe teostamiseks (SFOS), mis oleks motiveeriv ja mänguline nii õpilastele kui ka õpetajatele. Avatud taotlusvooru toetuse andmise tingimused ja kord toob välja, et võrreldes üldise digivaldkonna arenguga Eestis, on noorsootöös digivõimalused alakasutatud ning tekkinud on täiendav vajadus nutika noorsootöö lahenduste kiiremaks kasutusele võtmiseks ja arendamiseks. Projekti eesmärk oli kasvatada Eesti noorte digivõimekust ja küberoskusi. Lisaks oli eesmärk digilahenduste ja innovaatiliste meetodite abil noorsootöö üldise kvaliteedi ja tõhususe suurendamine, noorsootöö kättesaadavuse parandamine ning noorte osaluse suurendamine ja tõrjutusriski vähendamine. (SFOS) Projekti raames ellu viidud tegevused võtab kokku Tabel 10. 78  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 10. PROJEKTI „NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE KÜBERÕPPE PROGRAMM“ TEGEVUSED Tegevus Tegevuse täpsustus Küberkaitse huviõppe läbiviimiseks e-õppe platvormi tehnoloogia järkjärguline väljaarendamine kasutades küberharjutusväljaku alustehnoloogiat, selle edasiarendamine ja kasutuselevõtmine koolides/kutseharidusasutustes/noorsootöötajate seas. Küberkaitse huviõppe programmi toetavate õppematerjalide (nii noorsootöötajatele/õpetajatele kui noortele suunatud materjalid) järkjärguline väljaarendamine kasutades ära küberharjutusväljaku võimalusi, selle edasiarendamine ja kasutuselevõtmine Nutikate noorsootöö lahenduste väljatöötamine koolides/kutseharidusasutustes/noorsootöötajate seas. Üle-eestiline küberõppe võistlus, mis on eri piirkondadest noortele aastaringse huviõppe kulminatsiooniks. Projekti väliselt ja projekti elluviija enda rahastusel on e-õppe platvormile kavas juurde ehitada ka edasijõudnutele mõeldud ning keerukamaid praktilisi küberülesandeid sisaldav versioon, mida on kavas lisatasu eest kättesaadavaks teha edasijõudnute tasemel eetilise häkkerlusega tegelevatele huvitatud sihtrühmadele. Kohalike omavalitsuse noorsootöötajate kaasamine (kübersaadikute) programmi läbi infopäevade, et oma omavalitsuses võtta kasutusele küberkaitse e-õppe platvorm ja õppematerjal. Projekti tegevustesse kohalike omavalitsuste kaasamine Teavituskampaania projekti tutvustamiseks (sihtgrupp: KOV-id, haridusasutused, noored, noorsootöötajad, lapsevanemad, partnerorganisatsioonid, laiem avalikkus), sh veebilehe avamine, pressikonverents ja sotsiaalmeediakampaania läbiviimine. Kübersaadikute koolitusprogrammi kaasatud õpetajate toel e-õppekeskkonda ja õppematerjale kasutades haridusasutustes ja huviõppena Noorsootöötajatele suunatud tegevused, mis kasvatavad nendes võimekust küberõppe programmi läbiviimine koos noortega. nutika noorsootöö lahenduste kasutamisel Kübersaadikute ja noorte kaasamine üle-eestilise kübervõistluse ja selle eelvoorude ette valmistamisse ja mentorlusse. Pilootprojektina 4 kutsehariduskeskuse (Pärnu, Tartu, Kehtna kutsehariduskeskused ja Tallinna Polütehnikum) ja 1 keskkooli (Narva Kesklinna Gümnaasium) õpetajate kaasamine 2021 Eesti kübervõistluse ette valmistamisse ja mentrolusse. Kestvus: august-oktoober 2021. Projekti Arendustöö kohalikele omavalitsustele ja noorte valdkonna abikõlbulikkuse algus oli 28.12.2021. organisatsioonide võimekuse kasvatamiseks ja nutikate noorsootöö Õpetajate kaasamine kübersaadikute programmi läbi infopäevade, et oma omavalitsuses võtta kasutusele küberkaitse e-õppe platvorm ja lahenduste kasutuselevõtu juurutamiseks õppematerjalid. Noorteühendused ning noortekeskuste, noorsootöötajate ja õpetajate esindajad ning esindusorganisatsioonide kaasamine projekti tegevuste teavitustöös ning arenduses. 79  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ tegevused panustasid laste ja noorte heaolu meetme alaeesmärki just noortevaldkonna perspektiivist lähtuvalt. Kui meede seadis oma eesmärgiks laste ja noorte heaolu suurendamise, siis programmi taotlus (Sotsiaalministeerium, 2018a) toob välja eesmärgi täpsustuse noortevaldkonnast lähtuvalt. Nii on välja toodud, et meetme raames on noortevaldkonnas eesmärgiks tõsta KOV-ide võimekust nutikate noorsootöö lahenduste rakendamisel ning toetust eraldatakse nutika noorsootöö lahenduste välja arendamiseks, mis panustavad ka riikliku noortepoliitika eesmärkide elluviimisse. Just sel moel oodatakse ka laste ja noorte heaolu suurenemist. Projekti tegevuste vastavus seatud eesmärgiga sõltub aga mitmest eeldusest. Nt eeldavad projekti tegevused noorsootöötajate ja õpetajate motivatsiooni projekti tegevustes osaleda ning hiljem ka koos noortega e-õppeplatvormi kasutada. Nagu selgus intervjuust projekti esindajaga, osutuski väljakutseks just noorsootöötajate kaasamine projekti: „Mis natukese oli keerulisem, oli just võib-olla noortekeskuste inimesi kaasata meie nendele koolituspäevadele. Ma ei saa öelda, et neid ei tulnud üldse, aga neid oleks võinud natukese rohkem olla.“ Noorsootöötajate vähesest motivatsioonist projekti tegevustest osa võtta annab märku ka projekti indikaator, kus oodatud 100 noorsootöötaja asemel osales koolitustel 54. Nii jäi projekti enda seatud indikaator täitmata. Samas väärib lisamist, et „Nutikad lahendused noorsootöös“ taotlusvooru tingimustes, mille raames projekti rahastati, on välja toodud, et rahastatud projekti tegevuste tulemusena tuleb koolitada vähemalt 50 noorsootöötajat. Nii täideti siiski taotlusvooru indikaator (koolitada vähemalt 50 noorsootöötajat).Vesteldes projektis osalenutega, toob ka intervjueeritud noorsootöötaja välja, et tema osalus oli tingitud eeskätt isiklikust huvist ja motivatsioonist: „/.../ ma olen selle ala mega suur fänn. Ja see motiveeris mind väga [osalema].“ (Sihtrühma esindaja) Projekti raames on ühe tegevusena välja toodud pilootprojekt nelja kutsehariduskeskuse õpetajate kaasamiseks 2021 Eesti kübervõistluse ette valmistamisse ja mentorlusse ning selle tegevuse kestvuseks on märgitud august–oktoober 2021. Samal ajal selgub projekti dokumentatsioonist (SFOS), et projekti abikõlblikkuse algus on 28.12.2021. Nii on projekti tegevuste loetelus välja toodud ka tegevusi, mida saadud toetusega ei olnud võimalik finantseerida. Nagu selgus, oli see tingitud pikale veninud taotlusvooru hindamisest, mille tulemusena selgusid ka rahastusotsused oodatust oluliselt hiljem. 1.2.3. Riikliku perelepitussüsteemi loomine Projekt „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ viidi ellu aastatel 2020–2024 SKA poolt. Projekti laiemaks eesmärgiks oli luua olukord, kus lapse elukorraldust puudutavad vaidlused lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt. Selleks sooviti tagada perelepitusteenuse keskne koordineerimine, ühtne kvaliteet ja kättesaadavus kogu Eestis (Vaga & Mänd, 2024). Projekti eelarve oli 400 643 eurot ning selle raames tegeleti teadlikkuse tõstmisega perelepitusteenusest, loodi perelepitusteenuse korraldus- ja rahastusmudel, perelepitajate koolitusprogramm, koolitati riiklikke perelepitajaid ja pakuti perelepitusteenust (Tabel 11). 80  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 11. PROJEKTI „RIIKLIKU PERELEPITUSSÜSTEEMI LOOMINE“ TEGEVUSED Tegevus Tegevuse täpsustus Lepitajate kompetentside tõstmine ja uute Koolitusprogrammi loomine perelepitusteenuste tõstmiseks, sh perelepitajate koolitamine lepitajate koolitamine, lepitusteenuse ning nende supervisioon. Juhendmaterjalide pakkumine ja muu info koostamine. Õppevisiit valdkonna võtmeisikutele. Perelepitusteenuse teadlikkuse tõstmiseks mõeldud kaasamis- ja teavitusüritused, sh Teadlikkuse tõstmine perelepitusteenusest teadlikkuse tõstmise kohta infomaterjalide koostamine ja kommunikatsioonitegevuste korraldamine. Uue korraldus- ja rahastamismudeli välja Õppevisiit valdkonna võtmeisikutele, ekspertide kaasamine SKA töösse töötamine Projekti kogu planeeritud sekkumisloogika on visualiseeritud aruande lisas (vt Joonis 9). Mainitud tegevustest pole ükski projekti eesmärke arvestades üleliigne, vaid tegevused on selges kooskõlas projekti eesmärgiga parandada perelepitusteenuse kättesaadavust, ühtlustada kvaliteeti ja tagada keskne koordineerimine, mis omakorda panustavad projekti laiemasse eesmärki. Samuti katavad planeeritud tegevused kõiki projektile eesmärgiks seatud valdkondi. Intervjuust perelepitajatega selgus, et riiklike perelepitajate koolituste kvaliteeti hinnati kõrgeks ning seega võib väita, et lepitajate kompetentside tõstmist on ellu viidud õigesti. Projekti tegevuste vastavus projekti eesmärkidele sõltub aga mitmest olulisest eeldusest. Esiteks viitavad tegevused eeldusele, et SKA-l oli valmisolek ja suutlikkus perelepitusteenust keskselt koordineerida. Teiseks toodi projekti planeerimisetapis välja, et kohtumenetlustes ei arvestata laste vajaduste ja arvamusega ning nende õigused pole piisavalt kaitstud (Sotsiaalministeerium, 2018a). Nii lähtusid projekti tegevused eeldusest, et kohtumenetluses on äärmiselt keeruline laste heaolu tagada ning hästi korraldatud ja kvaliteetses perelepituses arvestatakse laste vajadustega oluliselt paremini kui kohtumenetluses. Samas on nii perelepituse protsessis laste heaolu tagamine kui ka perelepituse üldine kvaliteet intervjueeritud perelepitajate hinnangul olulised aspektid, millega edasi töötada, sest perelepituse kvaliteedi üle pole riiklikus perelepitussüsteemis väga head kontrollimehhanismi ning riiklikel perelepitajatel on kohustus laps perelepituses vaid ära kuulata. Mitmete intervjueeritud perelepitajate sõnul sõltub laste kaasamise kvaliteet palju konkreetse riikliku perelepitaja hoiakutest ja oskustest. Lisaks on oluline silmas pidada, et Riikliku perelepitusteenuse seaduse (Riigi Teataja, 2022) väljatöötamine toimus projektiga paralleelselt ning projektis teenuse piloteerimine oli seaduse väljatöötamisel sisendiks. Seaduse vastuvõtmine oli aga oluliseks eelduseks sellele, et projekti keskset tegevust – riikliku perelepitusteenuse pakkumist – üldse ellu viia saaks. 1.2.4. Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas Projekti „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ rahastati avatud taotlusvoorust „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“. Projekti planeerimisel lähtuti Võru maakonna haridusvaldkonna probleemidest, nagu ebaühtlane edasiõppijate ja keskhariduse tasemele jõudjate osakaal maakonna omavalitsustes, koostöö puudumine maakonna omavalitsuste vahel, killustumus laste ja peredega seotud teemade käsitlemisel, tugispetsialistide nappus ning teenuste kvaliteet ja maakonna elanike Eesti keskmisest madalam haridustase (SFOS). Projekti eesmärgiks seati KOV-ide suutlikkuse tõstmine koolist väljalangemise ennetamisel uuenduslike tugiteenuste süsteemimudelite kaudu. Projekti vedas eest Võrumaa Omavalitsuste Liit ning selle partneriteks olid lisaks kaasatud teadlastele ja ekspertidele ka Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Haridus- ja Noorteamet, Eesti Töötukassa, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Võru linn, Võru vald, 81  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Rõuge vald, Antsla vald ning Setomaa vald. Projekti täpne kavandatud sekkumisloogika on leitav aruande lisast (vt Joonis 10). Tabel 12 näitab projekti käigus rahastatud ja ellu viidud tegevusi. TABEL 12. PROJEKTI "LÕIMITUD TEENUSED KOOLIST VÄLJALANGEMISE ENNETAMISEKS VÕRU MAAKONNAS" TEGEVUSED Tegevus Tegevuse täpsustus Kaardistusuuringud koolist väljalangemise risksis olevate õpilaste profiili kohta, sh koolidevahelise ning õppetasemete ülemineku kaardistus; tugiteenuste ja ressursside Kaardistusuuringud kaardistus ning õppest väljalangemise põhjuste analüüs. Ava- ja Teavitustegevused laiemale avalikkusele ja vaheseminar, analüüsiseminar, lõpukonverents ja metoodikaseminarid, avalik projekti kaasatud osapooltele kommunikatsioon projekti eesmärkidest Kohaliku tasandi integreeritud Avalike teenuste disaini ekspertide poolt juhitud protsess, milles osalevad erinevad teenusmudelite väljatöötamine ja osapooled, õppekäigud, koolitusprogram hariduse-, sotsiaaltöö-, tervise- , noorsootöö, spetsialistide koolitamine karjääritoe valdkonna spetsialistidele Sihtrühmale suunatud uuenduslike Piloteerimise toetusmeede kohalikele omavalitsustele, teenusmudelite rakendamine kohaliku tasandi teenuste või programmide sekkumisplaani alusel tuginedes valitud piloteerimine teenusmudelile ja õpilase profiilile ning kokkulepitud korraldusele. Tegevuste kooslus vastab projektile seatud eesmärgile, kuid pole selge, kas tegevused katavad kõiki projekti planeerimisetapis välja toodud probleeme. Nt puuduvad tegevuste seas meetmed, mis adresseeriksid selgelt just tugispetsialistide puudust. Teine probleem, mis ei paista projekti tegevustega täielikult kaetud olevat, on üldine madal haridustase Võru maakonnas. Projekt seab eesmärgiks koolist väljalangemise ennetamise, kuid planeeritud tegevused ei adresseeri otseselt juba väljalangenud või madala haridustasemega täiskasvanute haridustaseme tõstmist. Seega katavad projekti tegevused küll projektile seatud eesmärki, kuid projekti eesmärgipüstituses toodud probleemidest pole kõik selgelt projekti tegevustega kaetud. Projekti lõpparuanne ning kogemusraport (Võrumaa omavalitsuste liit, 2024) viitavad sellele, et projekti tegevused viidi ellu osapooli kaasavalt ning paindlikult – nt suurendati koolitusprogrammi mahtu ja osalejate hulka, lähtudes osalejate vajadustest. Projekti tegevuste eduka elluviimise üheks olulisimaks eelduseks oli kogukonna ja koolide valmisolek sekkumismudelite väljatöötamises ja piloteerimises osaleda. Eelduse täitmisse panustas kõigi partnerite sisukas osalemine projekti planeerimisetapis, piisav aeg taotlusvooru väljakuulutamise ja tähtaja vahel ning asjaolu, et taotlusvooru eesmärk vastas hästi maakonnas juba varem tuvastatud ja teadvustatud probleemidele. Intervjueeritud projekti esindaja hinnangul toetati juba rahastuse taotlemise etapis teadlikult omanikutunde tekkimist kõigis projektipartnerites. 1.2.5. Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis Projekt „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ viidi ellu Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Hiiumaa Ametikooli eestvedamisel. Projekti vajadus tulenes madala haridustasemega noorte kõrgest töötuse riskist ja paljude noorte raskustest karjäärivalikute tegemisel pärast põhikooli lõpetamist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus võttis igal aastal vastu keskmiselt 280 põhikoolijärgset noort, kellest osa vahetas kiiresti eriala või lahkus koolist, kuna valitud suund ei vastanud nende ootustele. Projekt oli suunatud noortele, eriti HEV noortele, kellel puudus selge karjäärivalik või valmisolek tööturule sisenemiseks. 82  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti eesmärk oli rakendada kutsevaliku õppekava, mis toetas noorte haridustee jätkamist või tööturule siirdumist. Projekti kaudu loodi paindlikud ja mitmekülgsed õppimisvõimalused, mis aitasid noortel paremini mõista oma valikuid ja vähendasid koolist väljalangenute arvu. Tegevuste hulka kuulusid kutsevaliku õppekavade väljatöötamine ja kohandamine, koostöövõrgustike loomine, infoseminaride korraldamine ning personaalse nõustamise pakkumine. Projekti tegevustest annavad detailsema ülevaate Tabel 13 ning projekti kavandatud sekkumisloogika, mis on toodud aruande lisades (vt Joonis 11). TABEL 13. PROJEKTI "KUTSEVALIKU ÕPPE RAKENDAMINE PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES JA HIIUMAA AMETIKOOLIS" TEGEVUSED Tegevus Tegevuse täpsustus Kutsevaliku õppekavade Kutsevaliku õppekava arendati ja rakendati Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis, väljatöötamine ja pakkudes noortele paindlikke ja individuaalseid õppimisvõimalusi, et toetada haridustee jätkamist või rakendamine tööturule siirdumist. Õppekavasid vaadati regulaarselt üle ja neid muudeti osalejatelt saadud tagasiside põhjal. Individuaalne nõustamine Õpilastele pakuti personaalse nõustamise ja individuaalse toetamise võimalusi, et aidata neil teha ja tugiteenused karjäärivalikuid ning kohaneda koolieluga. Erilist tähelepanu pöörati hariduslike erivajadustega (HEV) noortele. Koostöövõrgustiku Loodi koostöövõrgustik KOV-ide, Töötukassa ja teiste partneritega, et aidata sihtrühma noored kutsevaliku loomine ja kohtumised õppesse kaasata ning toetada õppekava elluviimist ja arendamist vastavalt piirkonna vajadustele. Infoseminarid ja teavitus- Korraldati infoseminare noortele, nende vanematele ja õpetajatele, et suurendada teadlikkust kutsevaliku tegevused õppekava võimalustest ja kasust. Viidi läbi teavituskampaaniaid noortekeskustes ja kohalikes omavalitsustes, et jõuda laiemalt sihtrühmani. Õppeprotsessi Kohandati kutsevaliku õppeprotsessi vastavalt sihtrühma vajadustele, sh pakuti individuaalset õpet ja kohandamine korraldati tööpraktikaid. Õppekava koosnes 70% ulatuses valikõpingute moodulitest, mis arvestasid iga õppuri huve ja vajadusi. Kutsevaliku õppekava Projekti käigus koolitati õpetajaid ja tugispetsialiste, et nad suudaksid tõhusalt toetada sihtrühma noori ja rakendajate koolitamine kohaneda kutsevaliku õppe eripäradega. Koolitus hõlmas valdkonnaspetsiifilisi koolitusi, mida viisid läbi Soome eksperdid ja Harno võrgustik. Tagasiside kogumine ja Projekti käigus koguti regulaarselt tagasisidet õppekava läbinud noortelt, õpetajatelt ja tööandjatelt, et õppekava arendamine täiustada kutsevaliku õppe sisu ja muuta see noorte vajadustele ning tööturu ootustele vastavaks. Tööandjate ja vilistlaste Pärast õpingute lõppu jälgiti noorte edasist haridustee kulgu või tööturule sisenemist. Tööandjatelt koguti seire tagasisidet, kas noored olid piisavalt ette valmistatud ja kas õppekavas oleks vaja teha täiendusi. Kutsevaliku õppekava rakendamine jätkus ka pärast projekti lõppu, kus igal aastal tehti programmi Projekti jätkusuutlikkuse ülevaatus ja vajadusel muudeti selle sisu. Koostöövõrgustik jäi toimima ning kutsevaliku õpe kujunes tagamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Hiiumaa Ametikooli püsiprogrammiks. Projekti tulemusena läbisid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis kutsevaliku õppe 86 õppurit, kellest paljud jätkasid õpinguid või liikusid tööturule. Kõik ellu viidud tegevused olid tihedalt seotud projekti eesmärkidega ja aitasid kaasa sihtrühma, sh HEV noorte, toetamisele. Seega ei olnud nende seas ühtegi tegevust, mis oleks olnud eesmärgiga mitteseonduv või üleliigne. Projekti tegevused olid hästi kavandatud ja suutsid katta kõik olulised teemad, mis olid vajalikud seatud eesmärkide saavutamiseks. Erilist tähelepanu pöörati noorte individuaalsetele vajadustele ning nende nõustamisele ja toetamisele karjäärivalikute tegemisel. Projekti jooksul tagatud koostöö erinevate partnerite, sealhulgas KOV-ide ja tööandjatega, aitas sihtrühma noortel saada vajalikku tuge ja võimalusi oma haridustee jätkamiseks või tööturule 83  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine sisenemiseks. Siiski oleks aktiivsem noorte kaasamine kohalikesse kogukondadesse ning teavitustöö laiendamine võinud veelgi tõsta projekti mõjusust. Tegevuste rahastamise ja elluviimise tasakaal vastas projekti eesmärkidele, kuna keskenduti konkreetsele sihtrühmale ja selle vajadustele. Seetõttu polnud vajadust mitmekesistada projektide tüüpe, kuna olemasolev lähenemine osutus piisavaks ja asjakohaseks. Projekti planeerimisel lähtuti eeldusest, et paindlikud õppimisvõimalused ja personaalne nõustamine aitavad noortel teha teadlikumaid karjäärivalikuid ning suurendavad nende valmidust tööturule siirdumiseks. Need eeldused pidasid enamasti paika, kuna noorte tagasiside näitas nende rahulolu ja motiveeritust. Samuti aitas projekt kohanduda väliskeskkonna muutustega, näiteks COVID-19 pandeemia mõjudega, pakkudes alternatiivseid lahendusi, mis toetasid noorte õppimist ka keerulistes tingimustes. Kogu tegevus oli sihtrühma vajadusi arvestades hästi kavandatud ja põhines tõenduspõhisel lähenemisel. Regulaarne tagasiside kogumine osalejatelt, õpetajatelt ja tööandjatelt aitas tegevusi pidevalt parendada ja tagada, et projekt vastas sihtrühma ootustele ning tööturu nõudmistele. See kinnitas, et tegevused olid kooskõlas seatud eesmärkidega ja aitasid projekti edukusele olulisel määral kaasa. 1.2.6. Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis Projekti „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ viis ajavahemikus 14.03.2023–30.04.2024 ellu Harno koostöös projekti partneri Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ-ga. Projekti eelarve oli 201 143 eurot ning tegemist oli kindlaksmääratud projektiga. Projekti eesmärk oli suurendada haridus- ja noorsootöö asutuste võimekust pakkuda lastele ja noortele traumateadlikku tuge ning suurendada Harno Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlikke haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. Projekti tegevustest annavad ülevaate Tabel 14 ja projekti kavandatud sekkumisloogika, mis on toodud aruande lisas (vt Joonis 12). TABEL 14. PROJEKTI „TRAUMATEADLIKU LÄHENEMISE TOETAMINE HARIDUSSÜSTEEMIS“ TEGEVUSED Tegevus Tegevuse täpsustus Haridus- ja noorsootööasutuste Haridus- ja noortevaldkonna töötajate toetussüsteemi arendamine, sh koostöömudeli võimestamine loomine sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes Traumateadlikkust tõstva Rajaleidja spetsialistide/kriisimeeskondade koolitamine nii teoreetiliste lähtekohtade kui koolitusprogrammi ettevalmistamine ja ka praktiliste võtete osas, mida jagada haridusasutuste töötajatele traumateadliku läbiviimine lähenemise arendamiseks ja toetamiseks Laste traumateraapia EDMR väljaõpe Laste ja noorte teraapia esimese taseme väljaõpe (kooli)psühholoogidele Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) kohaselt on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist (Riigi Teataja, 2010). Krooniline ja traumaatiline stress mõjutavad õpilaste akadeemilist ja sotsiaalset arengut, kuid teadliku ja vastutustundliku tegutsemise abil on haridustöötajatel võimalik trauma mõju vähendada ja laste toimetulekut parandada (Sotsiaalministeerium, 2023a). Arvestades, et traumateadlik lähenemine ei olnud haridusasutustes projektieelselt piisavalt teadvustatud ega rakendatud ning et probleem teravnes veelgi traumakogemustega Ukraina sõjapõgenike lisandumisel Eesti haridussüsteemi, saab järeldada, et projekt lähtus sihtgruppide vajadustest. Intervjueeritud projekti esindaja sõnul olid projekti tegevused välja töötatud tõenduspõhiselt, sobivatele teooriatele ja meetoditele tuginedes. 84  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti tegevused on kooskõlas projekti eesmärgiga ning ühtegi üleliigset tegevust esile ei kerki. Eesmärgi saavutamise oluliseks eelduseks on aga haridus- ja noortevaldkonna töötajate huvi ja motiveeritus oma teadlikkust kõnealuse teema osas tõsta, koolitustel osaleda ning omandatud teadmisi ja oskusi ka rakendada. Teisisõnu on oluline vastava mõtteviisi olemasolu. Selle arendamisega tuleb aga tegeleda haridussüsteemis laiemalt, alates spetsialistide esma- ja täiendusõppest. Projekti tegevuste raames on võimalik seda täiendavalt toetada nt koolituste sissejuhatavas osas. Teiseks oluliseks eelduseks on haridus- ja noortevaldkonna töötajate toetussüsteemi raames loodavate juhendmaterjalide arusaadavus ja kasutuselevõtt sihtgruppide poolt. Kolmandaks eelduseks on nimetatud toetussüsteemi osapoolte valmisolek koostööd teha (sh peale projekti lõppu) ehk koostöömudelit toimivana hoida. Selle osas väitis projekti esindaja intervjuul, et vastav valmisolek osapooltel on, sh on loodud mitmeid vastavaid kokkuleppeid. Projekt toetab laste heaolu, sh on sihitud just haavatavatele gruppidele, mistõttu saab kokkuvõtvalt järeldada, et projekt on kooskõlas ka nii meetme kui programmi laiemate eesmärkidega. 1.3. Laiem mõju Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral soodustasid programmi tegevused ja tulemused peale otseste kasusaajate laiemat sotsiaalset, keskkonnaalast või majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele, võrdõiguslikkusele või keskkonnale? • Mil määral on programmi sekkumised muutnud programmiga hõlmatud meetmete poliitikavaldkondi inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks? Kõik hinnatud projektid omavad potentsiaali soodustada laiemat sotsiaalset ja majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele ning võrdõiguslikkusele, seda lisaks otsestele kasusaajatele. Siiski on oluline mõista, et sääraseid mõjusid on väga raske mõõta ning nende võimalik avaldumine on pigem pikaajaline. Küll aga on kõigi projektide puhul võimalik mõju väga tõenäoline. Nt toetab projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ laste ja noorte heaolu ning lapse õigusi, seda läbi taastava õiguse põhimõtete rakendamise, aga ka nt alaealiste õigusrikkujatega kokkupuutuvate spetsialistide teadmiste ja oskuste arendamise kaudu. Vähenenud (korduvate) õigusrikkumised avaldavad positiivset mõju nii inimeste sotsiaalsele kui ka majanduslikule heaolule. Lisaks otsestele kasusaajatele toetas projekt ka alaealise õigusrikkuja lähikondseid positiivselt, mida tõi välja ka intervjueeritud KLAT töötaja: „Puhas loogika ütleb seda, et kui lastel läheb paremini, siis on ju see mõju tema lähikondsetele ka.“ (Sihtrühma esindaja) Projekti „Noorte ja noosootöötajate küberõppe programm“ omab potentsiaali edendada inimeste sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Projekti lõppemise järel on jätkuvalt soovijatel võimalik edendada enda küberturvalisuse alaseid teadmisi, seda kodust lahkumata, soodustades seeläbi ka võimalikku karjäärivalikut valdkonnas, kus on järjepidev spetsialistide puudus. Lisaks soodustas projekt üldisemalt ühiskonna teadlikkust küberturvalisuse teadlikkust, mis omakorda panustab inimeste heaolu tõusu. Just teadlikkuse kasvu küberturvalisusest rõhutasid ka projekti esindaja läbiviidud intervjuus kui ka projektis osalenud: 85  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine „/.../ Inimesed said teadlikumaks. Mina arvan minu praegune noortekeskus on sellest ühest infopäevast väga palju võitnud /.../.“ (Sihtrühma esindaja) „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ projekt võib omada pikaajalist mõju ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ja seda eeskätt ühtlase kvaliteediga avaliku teenuse loomise kaudu. Lisaks võib see pikaajaliselt vähendada koormust õigussüsteemile. Võrreldes kohtumenetlusega kulub perelepituses nii aja- kui tööjõukulude mõttes vähem ressursse, mistõttu on see riigile kokkuvõttes ka soodsam. „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ projekt toetab inimeste sotsiaalset heaolu, seda esiteks spetsialistide koostöövõrgustike kujunemise abil (spetsialistid haridusasutustes ei tunne end enam probleemidega üksijäetuna), aga ka teadmiste ja oskuste arendamise kaudu – mõlemad toetavad omakorda õpilaste heaolu. Projekt „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ panustas piirkondliku arendustegevuse kaudu regionaalarengusse, edendades maapiirkonna laste ja noorte heaolu ja võrdset kohtlemist. „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ projekt võib avaldada laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju kohalikele kogukondadele loodud KOV-ide ja tööandjate vaheliste koostöösidemete tulemusel. Meetme raames toetatud tegevused omavad potentsiaali muuta programmiga hõlmatud meetmete poliitikavaldkondi inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks. Nt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise“ projekti raames välja töötatud sekkumised, tööriistad ja koostöövormid ning -mudelid panustavad kriminaalõiguse poliitikavaldkonna inimkesksemaks kujundamisel, toetades noorest lähtumist. Projekti esindaja tõi intervjuus samuti esile poliitikavaldkonna inimkesksemaks kujunemise: „no inimkesksemaks kindlasti /.../ Need samad alternatiivid, mis välja töötati, need olid kõik üles ehitatud selliselt, et mitte, et sul on politseinik või lastekaitsetöötaja või prokurör, kes on see tark, kes sinu eest otsustab, vaid tema on see nagu facilitator [juhendaja, abistaja], kes aitab sul jõuda selle lahenduseni, kuhu suunas me hakkame koos liikuma. Ja see on ilmselge selline... täitsa nagu mõttemalli muutus, et sa lähtudki sellest inimesest. Seda ma näen küll – meil nagu väga selgelt selline muutus sai loodud.“ Projekt „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ – luues esmakordselt e-õppe- platvormi küberoskuste arendamiseks – toetab süstemaatilisemat lähenemist küberturbe õpetamisel. „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ projekt võib laste ja perede poliitikavaldkonda süsteemsemaks, inimkesksemaks ja koordineeritumaks muuta – riiklikult loodud (koordineeritum) ühtlase kvaliteediga teenus (süstemaatilisem), mis on loodud erimeelsuste kohtuväliseks lahendamiseks (inimkesksus). „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ projekt omab samuti potentsiaalset mõju valdkonna inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks muutmisel. Nt toetab valdkondadeülene koostöömudel ning vastutuse selgem jaotumine eri institutsioonide vahel suuremat süsteemsust valdkonnas. Spetsialistide koostöö ning isiklik areng toetavad ka valdkonna inimkesksemaks muutmist, kuna spetsialistid on võimelised varasemast paremini nii iseenda eest hoolt kandma kui seeläbi ka erinevaid õpilasi toetama. Projekt „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ omab potentsiaali toetada valdkonna süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks muutumist – seda eeldusel, et olemasolevate teenuste ümberstruktureerimine muudab omavalitsuste töö ja ressursi- kasutuse efektiivsemaks. Projekt toetab ka suuremat inimkesksust haridusvaldkonnas, seda teenuste õpilase- ja peresõbralikumaks ning kättesaadavamaks muutumise kaudu. „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa 86  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Ametikoolis“ projekti mõju tulemusena muutus ka kutseharidus ja noorte toetamine süsteemsemaks ja koordineeritumaks. Projekti raames välja töötatud mudelid koos saadud kogemustega aitavad luua paindlikuma ja inimkesksema lähenemise, lähtudes eeskätt just individuaalsest nõustamisest, personaalsest toest ning koostööpartnerite kaasamisest. 1.4. Takistused ja soodustajad Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mis asjaolud mõjutasid väljundite loomist ja tulemuste saavutamist? • Millised muud (sh teiste osapoolte) tegevused on toetanud eesmärkide saavutamist? • Kuidas mõjutasid COVID kriis ja Ukraina sõda tulemuste saavutamist? Käsitleme meetme eesmärgi saavutamist takistanud ja soodustanud tegureid järgnevates alapeatükkides eraldi. 1.4.1. Takistused Laste ja heaolu meetme projektide rakendamisel esines mitmesuguseid takistusi, millest mitmed peegeldavad süsteemsemaid probleeme haridus- ja noortevaldkonnas, kuid paljud tulenevad ka konkreetsete projektide eripäradest. Korduvate takistustena selle meetme projektides eristusid ressursside piiratuse, partnerite kaasamise ja personali voolavusega seotud probleemid. Need takistused ei mõjutanud mitte ainult väljundite loomist, vaid takistasid ka pikaajaliste tulemuste saavutamist. Üheks märkimisväärseks takistuseks mitme projekti puhul oli ebakõla erinevate osapoolte prioriteetides ja probleemid peamiste sidusrühmade kaasamisel. Nt oli „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programmi“ puhul raske saada noorsootöötajaid tegevustes osalema – ühe põhjusena toodi esile asjaolu, et noortekeskuse prioriteedid ei ühtinud projekti prioriteetidega. Lisaks oli noorsootöötajate seas tekkinud teatav küllastumus sarnastest võimalustest. Takistusena välja ka võimalust, et projekti sihtrühmad tajusid küberteemasid hirmutavana. Ka projekti „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ puudutas oluliste kohalike partnerite, näiteks omavalitsuste ja Töötukassa piiratud osalemine projekti rakendamise faasis, mis vähendas projekti üldist mõju. Mõlemal eelpool mainitud projekti puhul nõudis partnerite vähene osalus projekti elluviimisel projektijuhtidelt täiendavate kohustuste täitmist, lisaressurssi ja lisapingutust, näiteks otsekontaktide loomist sihtrühma kuuluvate noortega, et tagada nende kaasamine õppesse. Oluliseks takistuseks meetme projektide väljundite ja tulemuste loomisel olid ka motivatsioonipuudus ja personali voolavus projektidega seotud asutustes. Nt alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine tõi esile probleeme seoses töötajate madala motivatsiooniga projekti tegevustes osaleda, mis on seotud keeruliste töötingimuste, madala palga ja puuduliku kaasamisega otsustusprotsessidesse. Töötajate vahetumine nõudis täiendavat aega sisseelamiseks, suhete loomiseks ja projekti eesmärkide ja tegevuste selgitamist „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ projektis, kus personalimuutused projektis osalevates KOV-ides nõudsid lisatööd projekti juhtpartnerilt. Töötajate vahetumist toodi takistusena välja ka riikliku perelepitussüsteemi loomise projekti puhul, kus riiklike perelepitajate jaoks suurendas SKA töötajate (eriti juhtide) vahetumine administratiivset koormust ja takistas koostöö sujuvust. Perelepitusteenuse pakkumist mõjutab ka perelepitajate vahetumine, mida on välja toodud kitsaskohana KOV-ide vaatest 87  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine (Eesti rakendusuuringute Keskus Centar, 2023). Jätkusuutlikkuse vaatenurgast on riikliku perelepitussüsteemi projekti takistuseks teatav ebaselgus perelepitajate kutsesüsteemi väärtustamise osas – nimelt ei anna perelepitaja kutsetunnistus automaatselt õigust pakkuda riiklikku perelepitusteenust. Intervjueeritud perelepitajad tõid välja, et samas on pikas perspektiivis oluline luua ka riiklikele perelepitajatele mehhanismid oskuste edasiarendamiseks ja selle kontrollimiseks. Ressursside piiratus mõjutas samuti mitmeid projekte. Projektis loodud tulemuste ja väljundite jätkusuutlikkust takistas ressursipuudus nt kutsevalikuõppe rakendamise projektis, kus ei jätku piisavalt vahendeid koolivälisteks tegevuseks (nt õppereisid, vabatahtlik töö). Riikliku perelepitussüsteemi loomise projektis on aga intervjueeritud perelepitajate hinnangul lahendamata probleemid, mis tekivad perelepitajate vajadusest katta mitmeid piirkondi – see tekitab neile olulisi ajalisi ja rahalisi lisakulutusi, mida oleks võimalik leevendada perelepitajate koolitamisega veebi teel perelepituse osas. Kuigi RTK-poolset tuge tõid laste ja noorte heaolu meetme projektide esindajad välja ka programmi tugevusena (vt allpool Soodustajad), siis ühe intervjueeritud poliitikakujundaja hinnangul ei täitnud RTK endale võetud tehnilist ja nõustavat rolli piisava põhjalikkusega: RTK roll võinuks olla sisulisem ja ka ja ka ennetavam, tehes paikvaatlusi ja anda soovitusi juba projekti käigus, mitte üksnes tagasisidestada projekti lõpus, mil enam midagi muuta ei saa. „Kui RTK soovib olla tehniline administratsioonikeskus, siis tuleb neil kasvatada ka tehnilist võimekust. Minu vaatest see olukord ei ole okei. Inimesed, kes oma põhitööna ikkagi tegelevad sisuliste väljakutsetega – ma arvan, et nad ei pea olema riigihangete süvaeksperdid.“ Oluliste takistustena kerkisid esile ka kommunikatsiooni ja teavitusega seotud küsimused. Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programmi puhul piirasid e-õppeplatvormi valmimise viivitused ja selle esialgne kättesaadavus ainult inglise keeles platvormi kasutuselevõttu. Ajal, kui toimus noorsootöötajatele ja õpetajatele suunatud infopäev, ei olnud juhendajatele mõeldud vaade e-õppe platvormil veel lõplikult valmis. See on olnud ka üheks põhjuseks, miks osaleja ei ole hiljem e-õppe platvormi ise kasutusele võtnud. Riikliku perelepitussüsteemi loomise projektis toodi riiklike perelepitajate fookusgrupiintervjuul projekti ning sellega loodud süsteemi kitsaskohana välja läbipaistmatust selle osas, kuidas SKA perelepitajatele juhtmeid jagab. Järelkommunikatsiooni puudumine, näiteks koolitusmaterjalide edastamine pärast koolitusi, takistas osalejate võimet õpitut rakendada. Projektis „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ toodi lahendamata andmekaitseküsimusi välja kui õigeaegse reageerimise takistust kriiside ajal, kuna koolidel ei ole sageli võimalik saada vajalikku teavet õpilaste perekonnaga toimuva kohta (nt õnnetused, raske haigus, surm). Ühelt poolt eeldatakse haridusasutustelt kohest reageerimist, st tööd trauma ennetamise nimel koolikogukonnas näiteks olukorras, kui kaasõpilane on õnnetusse sattunud või surnud, teisalt aga ei pruugi haridusasutus seda infot ammendaval määral saada, kuna info valdajaks alaealise puhul on tema vanemad, kellel on õigus nii infot edastada kui ka mitte edastada. 1.4.2. Soodustajad Meetme projektide edukat elluviimist hõlbustasid erinevad tegurid, millest olulisimate ning meetmes mitmeid projekte iseloomustavatena saab välja tuua projekti eesmärkide kooskõla laiemate riikliku tasandi poliitiliste suundadega, projekti teema asjakohasus valdkonnas tegutsejate jaoks ning efektiivne koostöö ja tugi nii osalevate organisatsioonide siseselt kui ka erinevate projektipartnerite vahel. 88  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Mitme projekti puhul eristus märkimisväärse projekti tulemuslikkuse ja tulemuste jätkusuutlikkuse soodustajana kooskõla projekti eesmärkide ning laiema riikliku poliitika ja strateegiliste suundadega. Näiteks alaealiste erikohtlemise süsteemi loomist toetasid poliitiline tahe ja valdkonnapoliitika seadusemuudatused. Ka noorte ja noorsootöötajate küberõppe programmi toetas selle selge vastavus riiklikele arengukavadele, milles rõhutatakse digitaalsete pädevuste olulisust. Selline kooskõla võimaldas projekti tegevusi sujuvalt lisaks noortevaldkonnale ka formaalhariduse konteksti kohandada, kuna riiklikes õppekavades on digipädevus ühe üldpädevusena välja toodud ning gümnaasiumi valikkursuste formaat sobis hästi ka projekti tegevuste ellu viimiseks. Veel üheks näiteks projekti ja riiklike suundade kooskõlast kui olulisest soodustajast on riikliku perelepitussüsteemi loomise projekt, kus riikliku perelepitusteenuse seaduse vastuvõtmine mitte ainult ei hõlbustanud projekti elluviimist programmiperioodil, vaid tagab ka ühe olulisima tulemuse – perelepituse parema kättesaadavuse – jätkusuutlikkuse, sest perede jaoks tasuta riiklikku perelepitusteenust rahastatakse edaspidi riigieelarvest. Lisaks sellele toetas riikliku perelepitussüsteemi loomist projekti käigus analüüsitud välisriikide kogemuste hea ülekantavus ning tihe SKA ja SoM-i vaheline koostöö. Projektide väljundite ja tulemuste loomist toetasid asjatundlik sidusrühmade kaasamine, omavaheline koostöö ning projektide selge vastavus sihtrühmade vajadustele. Riikliku perelepitussüsteemi projektis eristus ühe riiklike perelepitajate poolt välja toodud projekti tugevusena nende pidev kaasatus teenuse arendamisse, mis soodustas omanikutunnet ja koostöötahet, ning riiklike perelepitajate koolitusprogrammi praktiline suunitlus ja seda toetavad meetodid. Veel kerkis mitmete projektide tulemuslikkust soodustava tegurina esile tõhus projektijuhtimine ning RTK-poolne administratiivne tugi. Projektis „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ jaotati projektijuhtimise erinevad valdkonnad mitme inimese vahel vastavalt tiimiliikmete tugevustele, mis projekti esindaja hinnangul osutus oluliseks eduteguriks. Lisaks hinnati antud projektis RTK-poolset tuge paindlikuks ja asjatundlikuks – see hoidis projektiga seotud administratiivse koormuse projekti elluviijate jaoks mõistlikuna. RTK tuge hinnati ka projektis „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“. Kuna erinevate projektide esindajate hinnangud RTK-poolsele toele lahknevad, võib järeldada, et RTK teenusega rahulolu sõltub olulisel määral ka konkreetsetest isikutest, kellega kokku puututakse. Sellest hoolimata rõhutavad positiivsed kogemused pandliku administratiivse toe väärtust. Projektide elluviimist soodustas valdkonna jaoks hetkel relevantsete ja olulistele teemadele keskendumine. Näiteks noorte ja noorsootöötajate küberõppeprogramm käsitles üha olulisemaks muutuvat küberturvalisuse teemat, mis peegeldas väga ajakohaseid ühiskondlikke probleeme, tagades projekti tulemuste jätkusuutlikkuse ja rakendatavuse ka nt haridusvaldkonnas. Projekt „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ algatati osaliselt tänu suurenenud teadlikkusele noorte vaimse tervise probleemidest, mida süvendas COVID-19 pandeemia. Lisaks on oluline välja tuua, et projekti algatamisele andis tõuke Ukraina sõjapõgenike saabumine Eesti koolidesse, mis tõi esile tungiva vajaduse traumainformeeritud praktikate järele. Projekti esindaja sõnul oli traumateadlikkus Eesti haridussüsteemis enne läbi mõtestamata. Muul moel ei ilmnenud meetme projektides Venemaa Ukrainavastase täiemahulise sõja mõju. 89  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kuigi COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud põhjustasid mõnedes meetme projektides märkimisväärseid takistusi, nt vajadus tegevusi ära jätta, edasi lükata või nende formaati muuta siis võimaldasid pandeemiast tingitud ümberkorraldused KLAT töötajatel õpitud oskusi ja teadmisi veelgi rohkem rakendada, sest noored viibisid teenusel kauem ning ööpäevaringselt (intervjuu alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise projekti esindajaga). 1.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega Siin peatükis anname vastuse järgmisele hindamisküsimusele: • Millised on seosed teiste valdkondlike arengukavade ja nende raames rakendatavate tegevustega? Järgnevalt toome iga projekti kaupa eraldi välja seosed valdkondlike arengukavade ja nende raames rakendatavate tegevustega. 1.5.1. Projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ Projektil „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ on selge seos Heaolu arengukavaga 2023–2030, kus ühe tegevussuunana on välja toodud lapsesõbralik ning lapse õigusi ja huve arvestav menetlus. Lisaks tõstab arengukava tegevussuunana esile vajaduspõhise abi ja toetuse tagamise suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele ja nende peredele, kus üheks tegevuseks on sekkumiste välja töötamine ennetamaks laste sattumist vabadust piiravasse kinnisesse lasteasutusse. Projektil on seos ka Eesti julgeolekupoliitika alustega, mis tõstab sarnaselt projektiga esile õigusrikkumiste ennetustöö olulisust turvalisuse tagamisel. Lisaks ilmnevad seosed ka Kriminaalpoliitika põhialustega aastani 2030, mis rõhutab alaealiste õigusrikkujate edasiste õigusrikkumiste ärahoidmist, samuti põhimõtet lähtuda menetluses koostööst ja noortele karistussüsteemiväliste lahenduste pakkumisest. 1.5.2. Projekt „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ Projekti „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ puhul saab tuvastada seosed dokumendiga Eesti digiühiskond 2030, mis sarnaselt projektiga rõhutab pädevate küberturvalisuse ekspertide nappust. Dokument toob välja vajaduse laiendada küberspetsialistide õppevõimalusi ning tõsta õppekvaliteeti, aga tegeleda jätkuvalt ka elanikkonna digikirjaoskuse arendamisega. Projekt pakub haridus- ja noortevaldkonna töötajatele esmaseid kokkupuutepunkte kübervaldkonnaga ning arendab nende võimekust toetada noorte digikirjaoskust. Projektil on seos ka Küberturvalisuse strateegiaga 2024–2030 „Läbivalt IT-vaatlik Eesti“, mis tõstab esile küberturbe kogukonna olulisust, sh partneritevahelise koostöö tegemise vajadust erinevate haridusalgatuste kaudu. Edendamaks teadlikkust küberhügieenist, kirjeldab strateegia vajadust suuremaks koostööks koolidega, mida projekt „Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm“ ka pakub. 1.5.3. Projekt „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ Projekti „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ puhul esineb seos Laste ja perede arengukavaga 2012–2020, kus ühe tegevussuunana tõsteti esile perelepitusteenuse analüüsimise, arendamise ja kättesaadavuse toetamise. Lisaks on projekt selges kooskõlas Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelise raamatuga. Selles valitsuse perepoliitika dokumendis seati oluliseks suunaks vanemate lahkumineku korral nende omavahelisele 90  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kohtuvälisele kokkuleppele jõudmine lapse ülalpidamisega seotud küsimustes ning nähti lahendusena riiklikult rahastatud perelepitusteenuse pakkumist. 1.5.4. Projekt „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ Projekt „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas“ on seos Võru Maakonna Arengustrateegiaga 2035+, mille üheks sihiks on tegeleda väljakutsetega, mis on seotud elanike madala haridustasemega. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 tegevussuundadest on projektiga kõige lähemalt seotud valikuterohkete ja kättesaadavate õpivõimaluste ning haridustasemete ja -liikide vahel sujuvat liikumist võimaldava haridussüsteemi tagamine. Projekt panustab ka Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkidesse: noore formaalharidusest eemalejäämise märkamise tõhustamine ja sekkumiste korraldus haridus-, sotsiaal- ja noorsootöötajatega koos ning noore heaks töötava tervikliku tugi- ja turvavõrgustiku toimimine erinevate valdkondade koostöös. Projekt on kooskõlas ka Riikliku heaolu arengukavaga 2023–2030. Arengukava tegevussuundade hulka kuulub abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamine ning samuti tähtsustatakse seal valdkondadeülest koostööd. 1.5.5. Projekt „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ Projekt „Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis“ on seotud Pärnumaa 2035+ arengustrateegiaga, mis seab esikohale sotsiaal- ja inimarengu edendamise, sh paindlike ja mitmekülgsete õpivõimaluste tagamise ning noorte haridustee jätkumise soodustamise. Projekti tegevused, mis keskendusid noorte karjäärivalikute toetamisele ja kutsevaliku õppekava arendamisele, on seotud strateegia eesmärkidega, kuna need pakkusid sihtrühmale paindlikke õppimisvõimalusi ja vähendasid koolist väljalangemist. Projekt on kooskõlas ka Pärnu linna arengukavaga 2019–2035, mis seab hariduses üheks prioriteediks paindlikud ja kohandatud õppimisvõimalused, mis vastavad noorte individuaalsetele vajadustele. Projekti raames rakendatud kutsevaliku õppekava oli otseselt seotud selle arengukava prioriteediga pakkudes riskigruppi kuuluvatele ja hariduslike erivajadustega noortele individuaalset tuge, aidates neil jätkata haridusteed. Samuti panustas projekt sellesse, et vähendada tasemehariduseta noorte arvu ja pakkuda neile tuge tööturule sisenemisel. Projekt oli vastavuses ka Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035, kus on eesmärgina sõnastatud hariduse kättesaadavuse, paindlikkuse ja kvaliteedi parandamine, sh HEV noortele ja madalama konkurentsivõimega õppijatele. Täpsemalt on projekti tegevused kooskõlas arengukava järgmiste strateegiliste suundadega: • Elukestva õppe edendamine ja hariduse kättesaadavus – arengukava rõhutab paindlikkust ja õppijakesksust hariduses, mis võimaldab erineva taustaga noortel jätkata haridust või siirduda tööturule. Projekti kutsevaliku õppekava pakkus noortele, kes ei olnud kindlad oma erialavalikus või vajasid täiendavat tuge, paindlikke ja individuaalseid õppimisvõimalusi, toetades neid nii ka elukestvas õppes. • HEV õpilaste kaasamine ja toetamine – haridusvaldkonna arengukava seab eesmärgiks, et haridussüsteem suudaks paremini toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, pakkudes neile vajalikke tugiteenuseid. Projekti raames rakendatud individuaalne nõustamine ja erivajadustega noorte sihtrühmale suunatud tugisüsteemid aitasid kaasa sellele, et need noored ei langeks haridussüsteemist välja ja saaksid jätkata oma haridusteed. 91  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine • Hariduse sidumine tööturuga ja kutsehariduse arendamine – arengukava rõhutab ka vajadust siduda haridus tööturuga, et noored oleksid paremini valmis tööeluks. Kutsevaliku õppekava ja projekti raames pakutud karjäärinõustamine aitas noortel oma karjäärivalikuid selgemalt mõista ja valmistada neid ette tööturule siirdumiseks, mis on kooskõlas arengukava eesmärgiga. 1.5.6. Projekt „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ Projekt „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ on kooskõlas dokumendiga Eesti 2035, mis tõstab fookusesse inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ehk teemad, mis on keskselt tähtsad ka projektis. Projektil on seos ka Haridusvaldkonna arengukavaga 2035, mis rõhutab nüüdisaegse õpikäsituse (NÕK) rakendumise vajalikkust kõigil haridustasemetel ja -liikides. Dokumendi kohaselt tuleb NÕK-i rakendumiseks mh luua vaimselt ja füüsiliselt turvaline õppekeskkond, mis on fookuses ka vaadeldavad projektis. Vaimse tervise hoidmise vajalikkuse rõhutamise kaudu võib projektil tuvastada seoseid ka Noortevaldkonna arengukavaga 2035, Rahvastiku tervise arengukavada 2020–2030 ning Vaimse tervise rohelise raamatuga, kusjuures täpseim kooskõla on projektil just viimasega, mis ühe eesmärgina tõstab esile tagada ebasoodsate lapseeamõjude ja traumakogemustega lastele ja noortele vaimse tervise probleemide varajane ennetus, tuvastamine ja sekkumine, samuti vaimse tervise teenuste, sh kriisiabi kättesaadavus. Rohelise raamatu üks soovitus riikliku tasandi poliitikakujundajatele on suurendada kogukonnaspetsialistide osutajate psühhosotsiaalse kriisiabi- ja traumateadlikkust. 1.6. Jätkusuutlikkus Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral on tõenäoline, et programmi tegevuste tulemusena saavutatud kasu/väärtus jätkub järgmise 5 aasta jooksul? • Missugune on kasu saanud eri institutsioonide/struktuuride rahaline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja institutsionaalne suutlikkus, mis on vajalik, et programmiga saavutatud tulemusi kestlikult ülal pidada? Kõige suurema tõenäosusega jätkub järgmise viie aasta perspektiivis nende projektidega saavutatud kasu, millega koos on ellu viidud ka vastavad seadusemuudatused ja seeläbi loodud institutsionaalne raamistik tegevustega jätkamiseks. Laste ja noorte heaolu meetme puhul on sellised projektid alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine ja riikliku perelepitussüsteemi loomine. Kõigi teiste hinnatud projektide puhul on jätkusuutlikkuse tagamine järgmise viie aasta perspektiivis mõneti ohustatud tulenevalt eeskätt ressursipuudusest ja/või institutsionaalse võimekuse ebapiisavusest. Peamised tegurid, mis jätkusuutlikkust lähema paari aasta jooksul siiski toetavad on asjaolu, et mitmes projektis loodi vahendid, mida sihtgrupid järgnevatel aastatel kasutada saavad (nt küberõppe e-õppeplatvorm noorte ja noorsootöötajate küberõppe programmis ning valdkondade ülene koostöömudel ja juhised haridusasutustele kriiside korral käitumiseks traumateadliku lähenemise toetamise projektis), samuti sihtgruppide teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine (nt noorte ja noorsootöötajate küberõppe projektis ja traumateadliku lähenemise toetamise projektis). Järgnevalt on iga projekti jätkusuutlikkust analüüsitud täpsemalt. 1.6.1. Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine 92  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti tegevuste tulemusena saavutatud kasu on ühest küljest väga tõenäoline jätkuma ka järgnevatel aastatel. Seda toetab 2018. aastal kehtima hakanud seadusemuudatused, mis kaotasid alaealiste komisjonid. Muudatused seadusandluses (nt Karistusseadustik § 56, lõige 3; Väärteomenetlusseadustik § 30, lõige 1 p4; Sotsiaalhoolekande seadus §130) on loonud seadusandlikud raamid, millest alaealiste õigusrikkujatega töötades lähtuda ning projektiga pakutaksegi praktikaid ja töövorme uue seadusandliku korra rakendamiseks. Projekti dokumentatsioonis (SFOS) rõhutatakse samuti projekti tegevuste pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Nii on õigussüsteemi spetsialistide arendamisele suunatud tegevuste all välja toodud, et „projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides“. Nii saavad tulevased õigussüsteemi spetsialistid vajaliku väljaõppe juba formaalhariduses enne tööle asumist. Samuti toetab projekti tulemusena saavutatud kasu jätkumist ka teadmiste jagamine kolleegidega, mis ilmnes ka intervjuust projektis osalenuga: “Ja me pingutame tõesti selle nimel, et ka Valgejõe õppekeskus saaks selle tööriista tööle /.../ Ja ma tõesti usun, et Emajõe õppekeskusel see ei kao enam kuhugi. Me oleme läbi mõelnud, kuidas neid treenereid toetada. Ja see, kui ma koolitan nüüd juurde meie majas neid inimesi, kes veel oskavad, see just annab seda, tagab seda, et kui mina hetkel haigestun või juhtub midagi, et ma pean kõrval olema, siis /.../ grupi kohtumine ei jää ära – meil on inimesi varuks võtta, kes suudavad selle grupi sel hetkel või selle päeva kohtumise läbi viia.“ (Sihtrühma esindaja) Teisalt tõi intervjueeritud projekti esindaja välja, et osaliselt sõltub teenuse jätkusuutlikkus edasistest finantsressurssidest: „Mis mulle muret teeb, on seesama, et need asjad, mis me välja töötasime – minu arust taastav õigus on siin ääretult hea näide, või noh, hea halb näide – see saigi väga kenasti tööle pandud, ehitatud vabatahtlike peale, mis mujal riikides ka toimib. Noh, iseenesest mõttena väga kena. Saime selle nii hästi tööle, et selle järgi on tohutu nõudlus. Ja tegelikult see... see rakuke, kes seda teenust hoiab ja arendab, lihtsalt ei ole... neil puudub jõudlus; ei ole väga jätkusuutlik. Ja sealt tagant on ka nagu n-ö riigieelarve raha ära võetud /.../ Seal jätkusuutlikkuse mured natuke on nende asjadega, mis on välja töötatud.“ Kuigi ka siin pakkus intervjueeritud projekti esindaja välja võimalike lahendusi (toetuda välisprojektidele; koolitada ise, mitte tellida koolitusi väljaspoolt sisse jne), on taoliste projektide puhul siiski oluline jätkusuutlikkusele tähelepanu pöörata juba projekti ja tegevuste planeerimise faasis: „Kuidas me ehitame oma projekte selliselt, et see raha, mis me sisse paneme, see... et ta oleks niimoodi investeeritud, et ta meile toodab tagasi.“ Intervjueeritud KLAT töötajad rõhutasid, et projekti tegevuste tulemusena saavutatud kasu/väärtuse püsimiseks on vajalik üle vaadata töötajate töötingimused ning võimalused täiendkoolitusteks: „Kindlasti tuleks üle vaadata palgasüsteem ja kindlasti tuleks vaadata üle puhkusesüsteem, ja ka graafikud, tööaeg. Ehk siis graafikute võimalus, et kuidas see on – kas need vahetused tohivad olla ainult 8-tunnised, 12-tunnised või 24-sed. Kindlasti need on need valdkonnad. Ja kindlasti tasuks teha mingi aja tagant uuesti mingi jätkukoolitus, mis siis tegelikult annakski uusi teadmisi peale, kes iseseisvalt pole midagi veel juurde õppinud, pluss veel see ka, et see ju tegelikult annab… Jätkukoolitused ju tegelikult näitavad seda, et tööandja on huvitatud töötaja arengust – et ta oleks veel parem ja veel parem. Ehk siis see on ka see, mis mind vähemalt motiveerib.” (Sihtrühma esindaja) 93  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 1.6.2. Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm Projekti puhul on keeruline hinnata selle tegevuste tulemusena saavutatud kasu jätkumine. Praeguseks on projekti tulemusena küberturbe teemat noortele, noorsootöötajatele ja õpetajatele tutvustatud, kujunenud on kogukond, kes valdkonnast huvi tunneb ning seeläbi seda ka teistele tutvustab, mis omakorda jätkab saavutatud kasu võimendamist ning tagab projekti jätkusuutlikkuse. Seda toetab omakorda ka projekti väliselt korraldatavad üritused (nt „Cyber Battle of Estonia“), mis lubab kogukonnal kokku tulla ja oma oskusi proovile panna. Siiski – ka sellisel puhul on kulunud lisaressurssi ürituste elluviimiseks jne. Ka intervjueeritud sihtrühma esindaja toob kirjalikus intervjuus esile jätkuva huvi küberturbe temaatika vastu: „Tänu sellele koolitusele soovivad noored osaleda kindlasti ka järgmise aasta Kübernaaskli võistlusel ja huvi on üles näidanud ka nooremad noored, kes soovivad osaleda tulevikus.“ (Sihtrühma esindaja) Samas eeldab olemasolev e-õppeplatvorm pidevat arendustööd ja täiendust, materjalide uuendamist jne, mida rõhutasid ka intervjueeritud projektis osalenud. „No mingid jätkutegevused vast ikka [hoidmaks projekti käigus saavutatud tulemusi]. Nii kiiresti ju valdkond areneb ja arendatakse. Kui mingid suuremad muutused/uuendused viiakse läbi, siis kindlasti.“ (Sihtrühma esindaja) Võimalike arendustööde ja täienduste osas lisas intervjueeritud projekti esindaja: „Sisuga on lihtne, aga lihtsalt kui tahta mingit tehnilist arendust, mida võib-olla täna on tulnud seal turule, kuidas seda integreerida, siis selle jaoks on kindlasti vaja mingit lisaressurssi leida. Võib-olla see eeldab siis uut projekti või midagi sellist. Kindlasti nagu see projekt keskkonnana kuskile riiulisse ei lähe, et nüüd on tehtud. See on nagu ka meile oluline, sest kogu see, ütleme, noorte ettevalmistamine käib sellega, selle kaudu.“ See kõik vajab aga lisaressurssi. Samuti mõjutab projekti tegevuste tulemusena saavutatud kasu asjaolu, et projekti raames loodud e-õppeplatvorm on mõeldud Eesti koolidele tasuta kasutamiseks kaks aastat. Nii eeldabki projekti tegevuste tulemustena saavutatud kasu jätkumine järgmiste aastate jooksul lisaressurssi. 1.6.3. Riikliku perelepitussüsteemi loomine Riikliku perelepitussüsteemi projekti puhul on selle tulemuste jätkusuutlikkus väga selgelt toetatud. Jätkusuutlikkust toetab enim projektiga paralleelselt välja töötatud ning 2022. aastal jõustunud Riikliku perelepitusteenuse seadus, kus on sätestatud, et perelepitusteenuse osutamist tagab SKA ning et seda rahastatakse riigieelarvest. Nii on tagatud riikliku perelepitusteenuse rahastuse jätkumine. Lisaks on seaduses määratletud perelepitajatele kehtivad nõuded, teenuse taotlemise tingimused, laste ärakuulamine perelepituses jm riikliku perelepitusteenuse korraldusega seonduv. Projekti raames töötati välja toimiv riiklik perelepitussüsteem ning seega on projekti eesmärk ka saavutatud. Projektile seatud laiema eesmärgi (lapse elukorraldust puudutavad vaidlused lahendatakse esmajoones kohtuväliselt perelepitajate abiga) täielikku saavutamist on aga keeruline mõõta. Samuti võib eeldada, et selliseks muutuseks ühiskonnas kulub kauem aega ning on vaja ka lisategevusi, et perelepitussüsteemi edasi arendada. Intervjueeritud poliitikakujundaja tõi välja, et juba projekti jooksul kogunes hulganisti ideesid süsteemi edasi arendamiseks, näiteks vanematevaheliste tõsisemate konfliktisituatsioonide lahendamiseks perelepitusteenuse integreerimine psühholoogilise nõustamise või konfliktide lahendamisele suunatud teraapiaga. Samuti 94  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kaardistatakse pidevalt perelepitajate koolitusvajadusi ning käimas on ka projekti mõju-uuring, millelt oodatakse edasiste suundade osas sisendit. 1.6.4. Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas Kuigi lõimitud teenusmudelid on projekti käigus välja töötatud ja rakendunud, sõltub projekti tulemuste jätkusuutlikkus teatud määral ikkagi edasistest rahastusvõimalustest. Nt selgus intervjuust projekti rakendajaga, et projekti tulemuste jätkusuutlikkuse seisukohalt olulisi õppekäike, juhtide coachingut, metoodikaseminare, maakonna tugispetsialistide supervisiooni ja kovisioone ei ole hetkel omavalitsustel võimalik uute projektipõhiste rahastusvõimalusteta jätkata. Projektist kasu saanud institutsioonide suutlikkus on oluliselt tugevam sotsiaalses aspektis: kasvanud on omavalitsuste sees ja eri omavalitsuste vahel inimestevaheline usaldus ning teadlikkus üksteise tööst, mis püsivad sõltumata edasistest rahalistest võimalustest. Intervjueeritud projekti rakendaja tõi lisaks välja, et projekti tulemuste jätkusuutlikkust toetab ka projekti rakendaja tiimis juurdunud ühised väärtused: maakonnas tehakse kõike koos, laps ja noor selle keskmes, millest juhindutakse nüüd kõigis edaspidistes tegevustes. 1.6.5. Kutsevaliku õppe rakendamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis Projekti tulemuste jätkusuutlikkus on praeguste arengute valguses selgelt ohustatud. Kutsevaliku õppekava kaotamine riiklikul tasandil lõpetab projekti raames ellu kutsutud tegevused, mis seni pakkusid haavatavatele sihtrühmadele olulist tuge. Projekti käigus loodud lahendused olid edukad ja saavutasid märkimisväärseid tulemusi, kuid nende mõju pikema- ajaliseks püsimiseks puuduvad piisavad institutsionaalsed raamid ja rahalised vahendid. Projekti jooksul osutati erivajadustega ja kohanemisraskustega õppijatele toetavaid haridusvõimalusi, mis aitasid suurendada nende tööturule sisenemise valmidust. Samas on kutsevaliku õppekava kaotamine tõsiseks löögiks just neile, kes vajavad pikemat kohanemisaega või individuaalset lähenemist. Intervjueeritav märkis, et projekti jätkamine ei ole tõenäoline, kuna puuduvad ressursid ja riiklik tahe tagada selle õppekava edasikestvus: "Kutsevaliku õppekava me rakendame järgmine õppeaasta viimast korda. See kaob ära. /.../ Küll me mõtlesime ja püüdsime leida võimalusi, kuidas seda õpet jätkata. /.../ Aga praegu, jah, ei ole seda õppekava. Ei oska isegi öelda või mõelda, mis suunas see liigub." Samas toetas projekt olulisel määral osalejate sotsiaalset ja praktilist arengut, pakkudes neile tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi ja enesekindlust. Kokkuvõttes oli projekt edukas, pakkudes sihtrühmadele vajalikke oskusi ja tuge tööturule sisenemiseks, kuid selle jätkusuutlikkus on kahtluse all, kuna puuduvad institutsionaalsed raamid ja rahastuse tagamine. Tulevikus tuleks suuremat tähelepanu pöörata paindlike lahenduste ja rahastuse jätkusuutlikkuse tagamisele, et haavatavad rühmad saaksid ka edaspidi vajalikku tuge. 1.6.6. Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis On tõenäoline, et projekti tegevuste tulemusena saavutatud kasu järgmise viie aasta jooksul osalisel määral jätkub, kuid suuremal määral kasu hoidmine eeldaks lisaressursse. Kasu jätkamist toetab ühelt poolt kontekst, nimelt et vaimse tervise teemad on Eesti avalikkuses ja (haridus)poliitikakujundamises üha enam fookusesse tõusnud. Sellele viitavad poliitika- 95  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine dokumendid, mis on viimastel aastatel vastu võetud (nt vaimse tervise rohelise raamatu vastuvõtmine või viited vaimsele tervisele nt haridusvaldkonna arengukavas ja noortevaldkonna arengukavas), aga ka need, mis on alles kavandamisel (nt viitas projekti esindaja suitsiidiennetuse tegevuskavale). Kasu jätkamist toetavad ka väljundid, mis projekti käigus loodi, mis on avalikustatud Harno kodulehel ning mõeldud kasutamiseks ka peale projekti lõppu: valdkondade ülene koostöömudel ja juhendmaterjalid sekkumiseks kriiside korral haridusasutustes. Projektiga alustades kinnitati, et materjalide asjakohasus vaadatakse uuesti üle iga kolme aasta tagant (Sotsiaalministeerium, 2023a), mis omakorda peaks projekti kasu säilimisele kaasa aitama. Valdkondade ülese koostöömudeli puhul on kokku lepitud edasine töökorraldus ja vastutusalad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu valdkondade vahel, mis on samuti oluline tingimus saavutatud kasu säilitamiseks. Lisaks rõhutas projekti esindaja, et kasu säilib läbi selle, et spetsialistid, keda projekti käigus koolitati, pakuvad oma igapäevatöö käigus traumateraapiat lastele, kes seda vajavad. Projekti esindaja viitas ka, et projektijärgselt jätkuvad ka projekti käigus juba alguse saanud traumateadlikkuse koostööpäevad haridusasutustes, mida viivad läbi vastava väljaõppega Rajaleidja spetsialistid. Samas tõi projekti esindaja välja, et koostööpäevi viivad Rajaleidja spetsialistid oma igapäevatöö (nõustamistöö) kõrvalt ja nii saab neid teha sellises mahus ja tempos nagu asutuse ressursid võimaldavad. Ta märkis, et ideaalis võiks olla loodud väike meeskond, kelle töö sisu ongi üksnes traumateadliku lähenemise levitamine. Selleks aga hetkel ressursse planeeritud ei ole. Siinkohal on oluline märkida, et koostööpäevade toimumise eelduseks on haridusasutuse initsiatiiv ehk haridusasutus peab ise Rajaleidjale oma soovist teada andma (Haridus- ja Noorteamet, 2024a). Seega sõltub projekti kasu hoidmine olulisel määral ka sellest, kuivõrd teadlikud haridusasutused sellisest võimalusest on ja kui suur on nende huvi, et koostööpäev toimuks ka nende asutuses. Üks jätkutegevus, mis potentsiaalselt aitaks kaasa saavutatud kasu säilitamisele oleksid õpitud teadmiste meelde tuletamise ja kogemuste jagamise eesmärgil läbiviidavad jätkukohtumised spetsialistide vahel, keda projekti käigus koolitati ja kes traumateraapiat lastele, kes seda vajavad, oma igapäevatöös pakuvad. 96  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 2. Sooline võrdsus Siin peatükis anname ülevaate soolise võrdsuse meetme hindamise tulemustest. Meetme eesmärk oli vähendada pere- ja soopõhist vägivalda ning soolist ebavõrdsust. Meetme keskmes oli kolm pere- ja soopõhise vägivalla probleemivaldkonda: • perevägivalla suur esinemissagedus Eestis, • soopõhine vägivald prostitutsioonis, • sooline ebavõrdsus ühiskonnas, sh palgalõhe, stereotüüpiline suhtumine ja sooline segregatsioon. Euroopa Põhiõiguste Ameti (edaspidi: FRA) 2019. a üleeuroopaline kuriteoohvrite uuring näitas vägivalla suurt levikut Eestis, millega oleme EL riikide tipus. Eestis on EL riikide võrdluses kõige rohkem neid üle 16-aastasi, kes on kogenud füüsilist vägivalda. Uuringule eelnenud viie aasta jooksul koges Eestis vägivalda 18% ja ühe aasta jooksul 10% vastanutest, Euroopas vastavalt 9% ja 6% küsitletutest. Samal ajal ei pöördu vägivallaohvrid abi saamiseks politsei poole. EL riikides teatas viimasest vägivallajuhtumist politseisse vm organisatsioonile keskmiselt 30%, Eestis vaid 13% ning viimasest ahistamise juhtumist Euroopas 11% ja Eestis 4% ohvritest. Tervishoiuasutustesse pöördus 20% vägivalla ohvritest. Vägivalla ja ahistamisega on enim kokkupuuteid noortel ja haavatavatel sihtrühmadel nagu puuetega, erivajadustega ja vähemusgruppi kuuluvatel inimestel. (Euroopa Põhiõiguste Amet, 2021) FRA 2014. a naistevastase vägivalla uuringu andmetel teatas viimase tõsisema füüsilise ja/või seksuaalvägivalla juhtumist politseile vaid kümnendik naistest, tervishoiuasutuste poole pöördus mõnevõrra rohkem ohvreid (25%), varjupaikadesse jõudis vähem kui 1% ohvritest (Ibid.). Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 41,2% paarisuhtes olnud 18–74-aastastest naistest kogenud partneri vaimset või füüsilist vägivalda. Kolmandik naistest Eestis on täiskasvanuna kogenud füüsilist (sh ähvardamine) või seksuaalset vägivalda (Statistikaamet JSS07). Naiste teadlikkus tugiteenuste olemasolust oli üsna kõrge: 89,2%, kes on kogenud lähisuhtevägivalda (LSV) või seksuaalset ahistamist ning 86,5% naistest, kellel sellist kogemust ei olnud, olid teadlikud tugiteenuste olemasolust (Statistikaamet JSS04 ). Meeste osakaal, kes olid kogenud füüsilist või seksuaalset koduvägivalda, oli 15,9% ning nende osakaal, kes olid kogenud vägivalda, oli 27,2% (Statistikaamet JSS22). Maakondadest registreeriti kõige rohkem perevägivallakuritegusid 2020. aastal 10 000 elaniku kohta Ida- Virumaal, järgnesid Valgamaa ja Lääne-Virumaa, kuigi juba oluliselt väiksema perevägivalla kuritegude osakaaluga (Kuritegevus Eestis, 2020). 2022. aastal registreeriti enim perevägivallakuritegusid Ida- Virumaal, järgnes Läänemaa (Kuritegevus Eestis, 2022). Perevägivalla suure esinemissageduse juures keskenduti meetmes sellele, et ohvrid ei jõua sageli tugiteenusteni. Samuti on probleemiks tervishoiutöötajate ja ohvriga kokku puutuvate esmatasandi spetsialistide vähene teadlikkus ja oskus ära tunda LSV või soolise vägivalla ohvrit ning taasohvristamine ohvri tuvastamise ja abi andmise protsessis. Seksi ostmine on ekspertide üldlevinud hinnangu kohaselt soolise vägivalla ilming. Samas ei ole seksi ost Eestis selgesõnaliselt keelustatud ning levinud on stereotüüpsed hoiakud vägivalla ja prostitutsiooni suhtes. Nt kiputakse seksuaalvägivallas süüdistama ohvrit ja mitte toimepanijat. 97  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Laiemalt soolise võrdõiguslikkuse teemal tõid programmi dokumendid välja palgalõhe, stereotüüpilise suhtumise ja soolise segregatsiooni. Meetme all rahastati kuus projekti. Kaks neist olid eelnevalt kindlaksmääratud projektid – „Ohvriabi süsteemi arendamine“, mida viis ellu SKA, ja „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“, mida viis ellu SoM. Ülejäänud projekte rahastati avatud taotlusvoorude kaudu. Kaks avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud tegevust olid seotud spetsialistide koolitamisega perevägivalla teemal: „Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis“ ning „Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast“. Nende projektide raames tegid koolitusi spetsialistidele kaks MTÜ-d. Teised avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud projektid olid suunatud teadlikkuse tõstmisele inimkaubandusest ja seksi ostmise nõudluse vähendamisele. Projektide „Sotsiaalprogramm SPSV“ ja „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine“ raames viis MTÜ Eluliin läbi kampaaniaid ja teadlikkuse tõstmise tegevusi ning arendas välja sotsiaalprogrammi inimkaubanduse nõudluse vähendamiseks. Siinses hindamises läheneme teemade kaudu ning hindame eraldi kolme tegevust: ohvriabi süsteemi arendamist; spetsialistide koolitamise tegevusi („Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis“ ja „Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast“, millel olid samad eesmärgid) ning inimkaubanduse nõudluse vähendamisele suunatud tegevusi („Sotsiaalprogramm SPSV“ ja „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine“, millel oli sarnane teema ja sama läbiviija). Oleme hindamisest välja jätnud Soolise võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse loomise tegevuse, kuna see on meetmes teemana eraldiseisev. Virtuaalne kompetentsikeskus on loodud ning selle kasutamist seiratakse. Sooline võrdõiguslikkus on lai teemavaldkond, mille puhul virtuaalse kompetentsikeskuse mõju ei pruugi antud aja jooksul veel avalduda. Meetme kavandatud sekkumisloogika võtab kokku Joonis 2. 98  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 2. SOOLISE VÕRDSUSE MEETME KAVANDATUD SEKKUMISLOOGIKA. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 99  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 2.1. Tulemuslikkus Siin peatükis anname vastused järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral suudeti soovitud kvaliteediga luua programmile seatud väljundeid (outputs) ja saavutada programmile seatud tulemusi (outcomes)? • Kas lisaks algselt seatud väljund-eesmärkidele suudeti luua täiendavaid väljundeid, mis omakorda panustasid seatud tulemuste saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid? • Kas lisaks algselt seatud tulemus-sihtidele suudeti saavutada täiendavaid tulemusi, mis omakorda panustasid programmi eesmärkide saavutamisse? Kui jah, siis millised tulemused need olid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? Soolise võrdsuse meetme väljundindikaatorid peegeldasid enamasti programmide või kampaaniate välja töötamist ja läbi viimist, koolitustel osalenud spetsialistide arvu või abi saanud ohvrite arvu. Selle meetme analüüsitud projektides sihttulemused täideti või ületati, mõnel juhul ületati tulemused märkimisväärselt. Vaid ühe tegevussuuna puhul jäid mõne sihttulemused saavutamata. Seega üldiselt on kavandatud väljundid selle meetme raames loodud. Järgnevalt anname ülevaate iga meetme raames hinnatud projekti tulemuslikkusest eraldi. 2.1.1. Ohvriabi süsteemi arendamine Ohvriabi süsteemi arendamisele seatud väljundite ja tulemuste indikaatorid suures osas täideti. Tegevuste indikaatorite jälgimisel on koolitatud ohvriabi töötajate juures vaadatud eraldi meeste ja naiste arvu, kuigi sihttulemuste seadmisel sugu ei eristatud. Saavutatud tulemustes on näha suur sooline erinevus koolitatud spetsialistide hulgas ning naisspetsialiste on koolitatud mitmeid kordi rohkem kui mehi. Mitu seatud sihttulemust ületati. Märkimisväärselt ületati varajase märkamise teemal koolitatud tervishoiutöötajate sihttase, kus õnnestus koolitada 152 inimest rohkem, kui planeeritud. Samuti õnnestus koolitada rohkem spetsialiste vägivallatsejatega töötamiseks (15 inimest rohkem kui planeeritud). Vägivallaohvritega töötavaid vabatahtlikke värvati 34 võrra rohkem kui planeeritud. Kaht seatud sihttulemust ei täidetud. Nõustamist saanud vahetult teenust osutavate spetsialistide juures jäi saavutatud tulemus 23 võrra madalamaks kui seatud sihttase. Soopõhise vägivalla ohvrite arv, kes on saanud abi naiste tugikeskusest indikaator jäi 263 võrra madalamaks kui seatud siht. Ühe tulemuse osas muudeti programmi tegevusi. Sekkumisprogrammi loomine ja rakendamine vägivalla toimepanijatele asendati koolitustega vägivalla toimepanijatega kokku puutuvatele spetsialistidele. Naiste tugikeskuste (NTK) arendamise projekti pidasid tegevuste elluviijad väga edukaks. Samuti saavutati kvaliteedihüpe ohvriabi vabatahtlike kaasamise osas. Tervishoiusektori kaasamise mõju on projekti läbiviijate hinnangul väga kiire, arvestades, et varasemalt on sektor olnud ohvriabi teemasse vähe kaasatud. 100  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 15. OHVRIABI SÜSTEEMI ARENDAMISELE SEATUD SIHTTULEMUSED JA SAAVUTATUD TULEMUSED. ALLIKAS: HANKE TEHNILISE KIRJELDUSE LISA 2. Indikaator Sihttulemus Saavutatud tulemus Naiste tugikeskuste osakaal, kes tuginevad oma 80% 100% töös koostatud kvaliteedi hindamise süsteemile Tulemus Loodud ohvriabi süsteemi toetav vabatahtlike Jah Jah tugiisikute süsteem Soopõhise vägivalla ohvrite arv aastas, kes on 2200 1937 saanud abi naiste tugikeskustest Soopõhise vägivallaohvritega töötavate 30 64, kellest 4 vabatahtlike arv, kes on osa vabatahtlike mehed ja 60 süsteemist naised Vahetult teenust osutavate spetsialistide arv, kes 60 37, kellest kõik on saanud nõustamist naised Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi hindamise Jah Jah juhis on välja töötatud Väljund Spetsialistide arv, kes on koolitatud 60 75, kellest 11 vägivallatsejatega töötamiseks mehed ja 64 naised Loodud on töövahend tervishoiutöötajatele Jah Jah perevägivalla ohvrite tuvastamiseks Varajase märkamise süsteemi osas koolitatud 100 252, kellest 15 tervishoiutöötajate arv mehed ja 237 naised 2.1.2. Esmatasandi spetsialistide koolitamine Selle indikaatori täitmisesse panustaid kaks erinevat spetsialistide koolitamise projekti. Koolitatud spetsialistide arv täideti mitmekordselt. Kuigi taotlusvooru tehnilise kirjelduse lisas on koolitatud spetsialistide sihtarvuks 160, siis projekti aruannetes on sihtväärtused märksa suuremad. MTÜ Vaiter seadis sihiks koolitada 310 spetsialisti (ja koolitas kokku 396) ning MTÜ Pärnu NTK seadis sihiks koolitada 200 spetsialisti (ja koolitas kokku 385). Intervjueeritud projekti esindaja sõnul oli huvi koolituste vastu suur ning neid tehti rohkem kui planeeritud ning osalejaid oli samuti rohkem kui planeeritud. Intervjueeritud projekti esindaja sõnul aitasid sellele kaasa kõrgel tasemel koolitajad ning organisatsiooni olemasolev prestiiž ja hea maine vägivallaennetuse valdkonnas. Samuti panustas indikaatorite ületamisse see, et lisaks planeeritud spetsialistide koolitustele tehti täiendavaid koolitustegevusi. Täiendavad koolitustegevused olid näiteks kunstinäitusega põimitud kogemuskoolitus ja kohalike kogukonnaorganisatsioonide teadlikkuse tõstmise seminarid. Samas tuleb arvestada, et vaid koolitusel osalemine ei taga, et spetsialistide teadmised ja oskused perevägivalla ohvrite aitamisel ja selles osas teiste ametkondade ja ametnikega koostöö on ilmtingimata paranenud. Seega ei anna koolitusel osalejate arv tingimata kinnitust, et meetme eesmärk – esmatasandi spetsialistid on teadlikumad LSV-st – on täidetud. Kuna koolituste tulemuslikkuse jaoks ei olnud seatud ühtset indikaatorit ning neid viisid läbi erinevad asutused, siis mõõdeti koolituste tulemuslikkust erinevalt. Üks läbiviija palus koolitusel osalejatel hinnata enese teadlikkust enne ja pärast koolitusel osalemist. Tulemustest, millest annab ülevaate Error! Reference source not found., on näha, et osalejate teadlikkus paranes 101  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kõikidel koolitustel ning kõige rohkem koolitusel, mis keskendus vägivallast väljujate toetamisele. TABEL 16. ESMATASANDI SPETSIALISTIDE KOOLITAMISE SIHTTULEMUSED JA SAAVUTATUD TULEMUSED. ALLIKAS: TEHNILISE KIRJELDUSE LISA 2. Indikaator Sihttulemus Saavutatud tulemus Koolitatud spetsialistide arv perevägivalla 160 781, kellest 50 mehed põhjustest, tagajärgedest, abistamisvõimalustest ja 731 naised ja ametkondade koostöö tõhustamise võimalustest Teine läbiviija palus koolitusel osalejatel hinnata koolituse sisu 5-palli süsteemis. Koolitusi tagasisidestas 197 osalejat. Hinnangud jagunesid 5-palli süsteemis: • 125 osalejat ehk 63,5 % andis koolituse sisu hinnanguks 5 palli. • 45 osalejat ehk 23% andis hinnanguks 4 palli. • 20 osalejat ehk 10% andis hinnanguks 3 palli. • Kolm osalejat ehk 1,5% andis hinnanguks 2 palli. • Neli osalejat ehk 2% andis hinnanguks 1 palli. 86% koolituse läbinutest hindas koolituse sisu kõrgelt 4 või 5 palliga ning 3,5% hindasid koolitust madalalt või väga madalalt ehk 1 või 2 palliga (Truumets, 2023). Enamik vastanutest soovis ka jätkukoolitusi. Osalejate positiivsetest hinnangutest võib järeldada, et koolitused olid osalejate jaoks asjakohased. Samas ei näita see kindlalt teadlikkuse tõstmise tulemuslikkust, mis oli meetme eesmärgiks. Lisaks koolitustele koostas MTÜ Pärnu NTK käsiraamatu esmatasandi spetsialistidele, milles on käsitletud LSV olemus, põhjused ja tagajärjed, seosed sõltuvusprobleemidega ning seosed lastega. Samuti on raamatus käsitletud eakatevastane vägivald, kübervägivald, abistamisvõimalused, kaugnõustamine ning tõhus ametkondade vaheline koostöö. Tegevuste üheks planeeritud tulemuseks teadlikkuse tõstmise kõrval oli ametkondade vahelise koostöö tugevdamine (täpsemalt sõnastatud ,,Võrgustiku koostöö on selline, et vägivallast väljujad on märgatud kõigis kriitilistes kontaktpunktides’’). Intervjueeritud eksperdid rõhutasid koolituste väärtusena just võimalust esmatasandi spetsialistidel silmast-silma ühes ruumis kohtuda ning suhelda. Nt piirkondlikud koolitused, mis tõid kokku ühe piirkonna erinevad spetsialistid, kes ohvri märkamisel ja aitamisel peaksid koostööd tegema. Kohtumine võimaldab luua koostöökontakte ja tekitada kogukonnatunnet. Lisandväärtus tuleneb sellest, et tavapärases töös esmatasandi spetsialistidel sellisel teemal muidu kokkupuute punkte pole või on vähe ning seega on selle võimaluse loomine potentsiaalselt tulemuslik koostöö edendamiseks. Teisalt rõhutas intervjueeritud tegevuse läbiviija, et ühekordsest sündmusest ei pruugi piisata, sest inimesed vahetuvad ja teemad ununevad. Koostööd oleks vaja jätkuvalt ja süsteemselt edendada. 102  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 17. KOOLITUSEL OSALEJATE KESKMINE HINNANG 10-PALLI SKAALAL ENDA TEADLIKKUSELE LSV OSAS. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD PROJEKTI ANALÜÜTILISE KOKKUVÕTTE ANDMETE PÕHJAL (ORUPÕLD ET AL., 2022). Linn Koolituse teema Teadlikkus Teadlikkus Muutus enne (osalejate pärast (osalejate keskmine) keskmine) Rapla LSV olemus, kübervägivald, 7,35 (madalaim 8,3 +0,95 (osalejate vägivallast väljujate toetamine hinnang 4) arvu pole märgitud) Tallinn (26 LSV olemus, vägivallast 7,3 9,65 +2,35 osalejat) väljujate toetamine, ellujääjate kaugnõustamine Narva (35 LSV ja sõltuvusprobleemide 6,15 7,2 +1,05 osalejat) koosesinemine, traumateadliku lähenemise rakendamisele töös ellujääjatega Haapsalu LSV ja lapsed ning 7,2 7,6 +0,4 (13 kübervägivald osalejat) Pärnu (18 LSV ja lapsed, seksuaalselt 7,9 8,6 +0,7 osalejat) väärkoheldud lastega tegelemise eripärad Tallinn II LSV ja trauma ja 7,3 7,8 +0,5 (63 sõltuvusprobleemid osalejat) Keskmine 7,2 8,2 +1 2.1.3. Seksi ostmise nõudluse vähendamine ja perevägivalla teadlikkuse tõstmine Seksi ostmise, soolise vägivalla ja perevägivalla teemadel teadlikkuse tõstmise tegevustele seatud sihttulemused suures osas saavutati. Sotsiaalprogrammi indikaator täideti, sest töötati välja sotsiaalprogramm, mis on valmis kasutamiseks ja mille piloodi läbis 12 seksiostjat. See tulemus panustab kaudselt meetme eesmärgi – seksi ostmise nõudluse vähendamisse – kuna loodud on metoodika nõudluse vähendamiseks. Tegevuse oodatud tulemuseks oli saavutada olukord, kus ,,seksi ostjatele pakutakse individuaalset nõustamist ja infot inimkaubandusest, õigusest, tervishoiust ja muudest sotsiaalsetest aspektidest, mis on seotud seksi ostmisega’’ ja et pilootprogrammi läbib 12 inimest. Sellele, mitut inimest edasi sotsiaalprogrammiga mõjutatakse, ei ole sihttulemusena määratletud. Lõhmus et al. (2017) kohaselt on 17% Eesti meestest seksi ostnud, mis on ligikaudu 100 000 inimest. Pärast pilooti ei ole programmi rohkem rakendatud, 103  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine seega seni on programmi loomine mõjutanud nõudlust ilmselt vähesel määral. Projekti väljund ehk tööriist seksi ostmise nõudluse vähendamiseks on loodud, aga kuna tööriist ei ole kasutusel, siis tulemus on saavutatud vähesel määral. Märkimisväärselt ületati inimeste arv, kelleni on teadlikkuse tõstmise tegevuste kaudu seksi ostu nõudluse vähendamise teemadel jõutud. Selle indikaatori saavutatud tulemus peegeldab ühe digikampaania tulemusi, millega jõuti planeeritust 88 676 võrra rohkema inimeseni. Projekti aruande kohaselt on see teistest sama projekti teadlikkuse tõstmise tegevustest erinev oluliselt täpsema sihtimise tõttu. Nimelt püüti sihilikult tabada mehi vanuses 18–35. Rohkemate inimesteni jõuda aitas strateegia, et lisaks laiematele kanalitele nagu Google display network, Facebook, Delfi, Postimees ja Õhtuleht, kasutati kanaleid, kus tavaliselt brändid end reklaamida ei soovi, nt kohtingusaidid. Kasutati nii rahvusvahelisi kui kohalikke kohtingusaite. Intervjueeritud projekti esindaja sõnul oli üheks edu teguriks, et kampaanias kasutatud sõnumite väljatöötamisse kaasati sotsiaalprogrammis osalenud seksi ostjaid, mis aitas tagada sõnumite asjakohasuse ning kindlustas, et kampaania sisu kõnetab sihtrühma. On tõusnud ka inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit seksuaalvägivallas, mis viitab teadlikkuse tõusule ja meetme eesmärgi täitmisele. Intervjueeritud poliitikakujundaja hinnangul ainult kampaaniatest teadlikkuse tõstmiseks ei pruugi piisata. Küll aga viitas, et teadlikkuse tõstmise tegevused toimusid paralleelselt samal ajal tehtud valdkonna arendamise tegevustega, sealhulgas ohvriabi süsteemi arendamist, spetsialistide koostöö arendamist, aitasid tuua teemale tähelepanu ja toetasid nii süsteemi arengut. „No ütleme nii, et need teadlikkuse tõstmise tegevused peavad kõik olema seotud jätkusuutlike muude teenuste arendamisega. Ja mulle tundub, et siin nad on nagu selles mõttes… ohvriabisüsteemi arendamine üleüldisemalt – nad on sellega sama sammu astunud. Sest noh, lihtsalt teadlikkuse tõstmise meede kampaania näol iseseisvalt üksi ei ole väga tõhus ennetusmeede, kui me lihtsalt ennetusteaduse vaadet vaatame. Küll aga kui ta toetab järjepidevate lahenduste tekkimist, süsteemi, ja toetab seda, et me ikkagi selle teemaga kogu aeg edasi tegeleme, siis ta lihtsalt aitab luua sellist tähelepanu fooni; ta nii- öelda toetab seda püsitegevust. Ja vot selles vaates mulle tundub, et need on nagu heas ajas kokku saanud.“ (Poliitikakujundaja) Kokkuvõtteks, kõik perevägivalla teadlikkuse tõstmise kampaaniate sihttulemused saavutati ning samuti on toimunud kerge tõus inimeste osakaalus, kes ei süüdista ohvrit perevägivallas. 104  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 18. SEKSI OSTMISE NÕUDLUSE VÄHENDAMINE JA PEREVÄGIVALLA TEADLIKKUSE TÕSTMISE TEGEVUSTELE SEATUD SIHTTULEMUSED JA SAAVUTATUD TULEMUSED. ALLIKAS: HANKE TEHNILISE KIRJELDUSE LISA 2. Indikaator Sihttulemus Saavutatud tulemus Läbi viidud kampaaniate arv pere- ja soolise 1 1 vägivalla teemadel, kus on positiivsete eeskujudena kaasatud ka mehi Lastele ja noortele suunatud lühifilmide arv 3 3 perevägivalla teemal Teadlikkuse tõstmise tegevuste arv tasulise seksi 2 2 Väljundid nõudluse vähendamiseks, millega on jõutud vähemalt 12 000 inimeseni Eestis Inimeste arv, kelleni on teadlikkuse tõstmise 12 000 100 676 tegevuste kaudu tasulise seksi nõudluse vähendamise teemadel jõutud Loodud ja rakendatud sotsiaalprogrammide arv 1 1 seksiostjate hoiakute ja käitumise muutmiseks, mille on läbinud vähemalt 12 seksiostjat Inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit 60% 72% seksuaalvägivallas Tulemus Inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit 55% 61% perevägivallas Inimeste osakaal, kes toetavad seksi ostmise 60% 59% kriminaliseerimist Täiendavad väljundid MTÜ Pärnu NTK viis lisaks planeeritud esmatasandi spetsialistide koolitamisele läbi kolm virtuaalset kogemuskoolitust Flo Kasearu kunstinäituse „Elust välja lõigatud“ virtuaaltuuri taustal, kus osales projekti aruande kohaselt 131 inimest. Lisaks tehti kolm teadlikkuse tõstmise seminar-kohtumist Pärnu kodanikele, Tartu meesteühendusele Garaaž ja Rapla Naiskodukaitse esindajatele (Orupõld et al., 2022). Need tegevused viidi ellu tänu tekkinud võimalustele ja olemasolevatele tutvustele eesmärgiga tõsta teadlikkust laiema üldsuse seas. Ohvriabi süsteemi arendamise raames täiendati projekti tegevusi vastavalt esile kerkinud vajadustele, sh korraldati teenuse osutajate vahelised kohtumised ja ühiskoolitused, eesmärgiga edendada võrgustikutööd, ühtlustada tööprotsesse ja seeläbi tagada kannatanu sujuvam liikumine erinevate teenuste vahel. Toimusid koosloomepäevad, kus osalesid ohvriabitöötajad, kaugnõustamisteenuste ja naiste tugikeskuste nõustajad. Naiste tugikeskustele korraldati nende soovil esinemiskoolitus. Toimus kübervägivalla koolitus ning koostati kübervägivalla juhis ohvritega töötavatele spetsialistidele. Korraldati koolitus kohtunikele ja advokaatidele. Nende väljunditeni jõuti projekti elluviimise käigus, arvestades partnerite vajadusi ja soove. Osteti animatsiooni „Vihane mees“ eestikeelne tõlge ja autoriõigused viieks aastaks. Õppevideot kasutatakse koolitusel vägivalla mõjude illustreerimisel, sh SKA nõustajate ja 105  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine lastekaitsetöötajate poolt. Korraldati õppereis Norra, mis andis ülevaate ohvrite abistamise süsteemist Norras. Meetme tegevustes oli kavas sekkumisprogrammi loomine ning piloteerimine vägivallatsejatele. Sekkumisprogrammi loomise asemel koolitati 75 spetsialisti, kes puutuvad kokku vägivallatsejatega: SKA vägivallast loobumise toetamise nõustajaid ning naiste tugikeskuste töötajaid. SKA-s on neli vägivallast loobumise nõustajat ning vägivallast loobumise toetamise nõustamisteenus on kättesaadav neljas piirkonnas. Vägivallast loobumise toetamise nõustajad said vägivallatu suhtlemise baaskoolituse ning kasutusele võeti ühtne RESPECT-metoodika. Vägivaldse käitumise muutmisele suunatud sekkumisprogrammide puudumisele või vähesele kättesaadavusele on viidatud erinevates strateegiadokumentides. Ei ole selge, kas vägivallatsejatega kokku puutuvate spetsialistide koolitamine on samavõrra tõhus kui tõenduspõhised sekkumisprogrammid vägivaldse käitumise muutmiseks. 2.1.4 Valdkondlike asjakohaste indikaatorite analüüs Projektide tulemuslikkuse hindamiseks vaatame lisaks meetmete indikaatoritele valdkonna arengut iseloomustavaid indikaatoreid programmi tegevuste elluviimise ajavahemikus. Heaolu arengukavas 2023–2030 mõõdetakse ohvriabiteenuse üle-eestilise kättesaadavuse tagatust, mille metoodika oli 2023. aastal alles väljatöötamisel. Heaolu arengukava 2016–2023 nägi mõõdetava tulemusena ette, et ohvriabipoliitika on kujundatud ja selle elluviimine on korraldatud ning klientide rahulolu mõõtmist ohvriabi- ja lepitusteenusega. Arengukava tulemusaruande kohaselt on ohvriabi poliitika aastatel 2020– 2022 korraldatud ning ellu viidud. Andmed klientide rahulolu kohta aastatel 2021–2022 ei olnud esitatud. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024–2027 mõõdikud jälgivad registreeritud perevägivalla kuritegude arvu ning elanikkonna hoiakuid vägivalla suhtes. Kuna elanikkonna hoiakute varasemad uuringud ei ole avalikult kättesaadavad, ei ole käesolevas raportis neid indikaatoreid kajastatud. Vägivallaennetamise strateegia aastateks 2015–2020 seadis eesmärgiks vägivalla ohvriks langenud inimeste osakaalu vähenemise (sihttase aastal 2020 ≤ 1,4%) ning perevägivalla tõttu hukkunud (sihttase aastal 2020 < 5) ning vägivaldse ründe tagajärjel hukkunud inimeste arvu vähenemise. Erinevate arengukavade või riiklike strateegiate mõõdikuid on käsitletud alljärgnevalt, vt Error! Reference source not found.. Lisaks arengukavade sihtidele on välja toodud andmed inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude kohta, kuna meede adresseeris inimkaubanduse vähendamist. TABEL 19. PEREVÄGIVALLA JA INIMKAUBANDUSEGA SEOTUD KURITEGUDE ARV NING VÄGIVALLAKURITEO OHVRIKS LANGENUTE OSATÄHTSUS. ALLIKAS: KURITEGEVUS EESTIS; STATISTIKAAMET SN11. Mõõdik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Registreeritud 3017 2632 3607 4119 3987 3760 3 244 perevägivallakuritegude arv 106  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Perevägivallaga seotud 11 15 11 7 14 3 7 tapmised ja mõrvad, sh tapmiskatsed Inimkaubanduse ja 93 90 46 82 83 42 46 sellega seotud kuritegude koguarv Vägivallakuriteo ohvriks 1,8 0,9 1,5 1,1 0,9 1,4 2,0 langenute osatähtsus Eestis, % Aastatel 2015–2020 kasvas registreeritud perevägivallakuritegude arv ligikaudu neljandiku võrra 2 997lt kuriteolt 3 987ni. Perevägivalla osakaal kõikidest kuritegudest kasvas 28%lt 2015. aastal 50%ni 2020. aastal ning oli 46% 2022. aastal. (Kuritegevus Eestis, 2022). Alates 2020. aastast hakkas perevägivalla kuritegude arv vähenema. Seega perevägivallakuritegude üldine registreerimine kasvas kuni aastani 2020. Kuna ühe probleemina on välja toodud vähene teatamine vägivallast ja abi otsimine, siis perevägivalla juhtumite registreerimise tõus viitab teadlikkuse kasvule. Vägivallaprobleemi on Eestis üha laialdasemalt teadvustatud ja vägivalla teemade käsitlemine on ühiskonnas muutunud oluliselt nähtavamaks (Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lõpparuanne). Perevägivallaga seotud tapmiste ja tapmiskatsete arvu osas ei ole selget trendi: arv tõus 2020. aastal, mis võib olla seotud COVID-19 pandeemiaga, kus ohvriabiteenuse kättesaadavus oli piiratud ja abi otsimine ohvrite jaoks raskendatud (Haugas & Sepper, 2021). Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamine) koguarv on ajas vähenenud ning kuritegude arv on muutunud kuriteoliikide lõikes. Alaealiste vastu toime pandud inimkaubanduskuritegude arv oli kõrgeim aastatel 2016–2017, alates 2018. aastast see arv langes umbes poole võrra. Seevastu tõusis kupeldamiskuritegude arv 2019. aastal märkimisväärselt ja langes sealt edasi mõnevõrra (Kuritegevus Eestis, 2022). Vägivallakuriteo ohvriks langenute osatähtsus oli langustrendis kuni aastani 2020, kuid aastatel 2021 ja 2022 on see taas tõusnud. Uuringu „Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas” (2024) andmetel on viimase seitsme aastaga teadlikkus erinevatest vägivallatüüpidest suurenenud. Teadlikkuse kasv on väiksem muukeelse elanikkonna hulgas. Teadlikkus perevägivallast on vastaja hinnangul suurenenud 44% eestlast ja 29% muukeelse elanikkonna hulgas. Teadlikkus seksuaalvägivallast on kasvanud 40% eestlaste ning 27% muust rahvusest elanikkonna hulgas. Inimkaubandusest on teadlikumaks muutunud 36% eestlastest ning 23% muukeelsetest elanikest. Teadlikkuse muutumise põhjusena on enim toodud meedias ja mujal märgatud infomaterjale, aga ka seoses töö või õpingutega (ibid). Vägivalla vähendamine ühiskonnas on pikaajaline protsess, mis nõuab aastatepikkust tööd ning tegevuste tulemused avalduvad viitega. Teadlikkuse kasv ja teemade käsitlemine avalikkuses on algselt viinud perevägivalla juhtumite registreerimise kasvutrendi. Eriti ränkade perevägivalla juhtumite arv ei ole ajas selgelt vähenenud. See viitab, et lisaks teadlikkuse kasvule, ohvrite abistamisele ning neile suunatud teenuste kvaliteedi tõstmisele tuleb suurem tähelepanu pöörata kõrge riskiga vägivallajuhtumite tuvastamisele ning tegevustele 107  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine vägivallatsejatega käitumise muutumise eesmärgil. Võib öelda, et kuigi meetme väljundid ja tulemused saavutati, ei kajastu need veel selgelt valdkonna indikaatorites. TABEL 20. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE INDIKAATORID. ALLIKAS: STATISTIKAAMET SN11. Mõõdik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sooline 20,9 20,9 18,0 17,1 15,6 14,9 17,7 13,1 palgalõhe, % Soolise .. 56,7 .. 59,8 60,7 61,6 61,0 60,2 võrdõiguslikkuse indeks, punkti Sooline palgalõhe on aasta-aastalt vähenenud, v.a 2022. aastal. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab kui lähedal ollakse soolisele võrdsusele kuues valdkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. 100-punktilisel skaalal tähistab 1 täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdsust (Võrdsuskeskus). Soolise võrdõiguslikkuse indeks on suurenenud kuni 2019. aastani, misjärel on see jäänud stabiilseks ning mõnevõrra vähenenud 2023. aastal. 2.2. Tegevuste asjakohasus Siin peatükis anname vastuse järgmisele hindamisküsimusele: • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on nimetatud tegevusi viidud ellu õigel viisil, et saavutada seatud eesmärgid parimal viisil? Meetme raames rahastati kuus projekti. Hõlmasime siinsesse hindamisuuringusse viis vägivalla ennetusse panustavat projekti: „Ohvriabi süsteemi arendamine“, „Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis“, „Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast“ (kaht viimati mainitud esmatasandi spetsialistide koolitusprojekti hindame koos), „Sotsiaalprogramm SPSV“ ning „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine“ (kaht viimati mainitud inimkaubanduse vastu võitlemise projekti hindame koos). Kuna viis eeltoodud projekti moodustavad temaatiliselt ühtse terviku, jäeti kuuendana meetme all olnud projekt „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ hindamise alt välja. Perevägivalla ehk LSV ennetamise mehhanismid, mis on välja toodud erinevates riiklikes strateegiadokumentides, on järgmised. • LSV mõju on pikaajaline ja kandub edasi generatsioonide vahel. Seetõttu on olulise tähtsusega vägivallatsükli katkestamine. Katkestamiseks on vaja LSV ära tunda, seda taunida ning süsteemselt abistada ohvreid (Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025). • LSV ennetamiseks on vaja teadlikkuse tõstmist, hoiakute muutmist ühiskonnas, vägivaldse käitumise taunimist, teavitamist abi otsimise võimaluste kohta, õigeaegset märkamist ning võrgustikutööd abi andmisel (Heaolu Arengukava 2016–2023). • Naiste madalamatest sissetulekutest tingitud majanduslik sõltuvus on tegur, mis takistab naistel vägivaldsest suhtest lahkumist. Seetõttu aitab soolise palgalõhe vähendamine ning naiste majandusliku sõltumatuse suurendamine vähendada ka naiste kogetud LSV-d (Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020). 108  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kogu meetme eesmärgistamisel toodi välja, et venekeelne elanikkond on tähelepanu all tulenevalt stereotüüpsetest hoiakutest koduvägivalla, inimkaubanduse või seksuaalse ärakasutamise suhtes ning soolise võrdõiguslikkuse suhtes, mistõttu on oluline teha tegevusi Ida-Eestis (Sotsiaalministeerium, 2018a). Analüüs näitas, et meetme tegevused soolise ja perevägivalla vähendamise valdkonnas olid asjakohased, vastasid sihtgrupi vajadusetele ning olid kooskõlas meetme eesmärkidega. Meede on kooskõlas ja panustab erinevate arengukavade ja strateegiate eesmärkide saavutamisse. Viis projekti tegelesid erinevate nurkade alt sama probleemiga – soopõhise vägivalla suure levikuga ning püüdsid saavutada samu eesmärke. Intervjueeritud poliitikakujundaja rõhutas samuti teema kaalukust ja olulisust Eesti arengu vaatest: „Vägivallakuritegevus on Eestis suur teema. See on väga selge fookus, mis on nagu… Statistiliselt me saame öelda, et see on olulise osakaaluga, ja nende hulgast, vägivallakuritegude hulgas sisuliselt pooled on perevägivalla kuriteod.“ (Poliitikakujundaja) Vägivalla ennetamisele aitab kaasa teavitustegevus, ohvritega kokkupuutuvate spetsialistide koolitamine, ohvritele kõrge kvaliteediga teenuste pakkumine ning töö vägivallatsejatega nende käitumise muutmiseks. Tõenduspõhise sekkumisprogrammi väljatöötamine vägivalla toimepanijatele ja selle piloteerimine asendati vägivallast loobumise nõustamise pakkumisega SKA poolt. Selle teenuse tulemuslikkust ei ole mõõdetud ning seetõttu ei saa järeldada, kas sekkumisprogrammist loobumine ja selle asendamine nõustamisega on samavõrra asjakohane. Teenuste sihtgrupist jäeti välja eakad ja puudega inimesed ning LGBT+ kogukond, kes vajavad spetsiifilist lähenemist ning kelle puhul tavapärased meetmed ei pruugi sobida. Meetme tegevused olid üle-eestlised, need ei olnud otseselt suunatud piirkondadele, kus soopõhise vägivalla esinemissagedus on suurem. Projekti tegevused viidi mõnel määral ellu ka vene keeles. Esmatasandi spetsialistide koolitused tõlgiti vene keelde ühes projektis ning vene keeles tehti üks veebikoolitus ja üks koolitus Jõhvis. Narvas tehti samuti üks esmatasandi spetsialistide koolitus, keel pole aruannetes täpsustatud. SPSV sotsiaalprogramm viidi läbi osaliselt vene keeles. Arvestades, et Ida-Virumaal on soolise vägivalla esinemissagedus suurem, oleks olnud vajalik suurem tähelepanu ja rohkemas mahus tegevusi selles piirkonnas. Üldiselt võib öelda, et tegevuste kooslus oli meetme eesmärkide saavutamiseks piisav. Vägivalla vähendamine ühiskonnas on siiski aeganõudev ja käesoleva programmi tegevustega koheselt suuri muutusi vägivalla levikus esile ei tulnud. Poliitikakujundaja hinnangul oli suhe kindlaksmääratud projektide ja avatud taotlusvoorude vahel optimaalne. Kindlaksmääratud projektide puhul on paremini tagatud tegevuste jätkumine, seevastu avatud taotlusvoorudega kaasatud vabaühendustel on head kompetentsid, koostöö sihtgruppidega ning usaldusväärsus, mistõttu on vajalikud mõlemad lähenemised. Samas on meetmele seatud eesmärgid väga laiad ning nõuavad ühiskonnalt suuri süsteemseid muutusi, mille jaoks antud piiratud ajaraamis tehtud ühekordsete tegevustega ei pruugi saavutada. Samuti võib öelda, et tegevusi tehti õigesti. Tegevustes lähtuti riiklike arengukavade ning tegevuskavade suundadest ning kaasati valdkonnas pädevad MTÜ-d. Probleemina saab välja tuua asjaolu, et tegevusi tehti peamiselt eesti keeles ning venekeelne elanikkond, kelle puhul on hoiakud vägivalla suhtes traditsioonilisemad, ei olnud suurema tähelepanu all. Lisaks keskendusid enamik tegevusi ohvrite abistamisele ja teadlikkuse tõstmisele ning vähem pöörati tähelepanu vägivalla toimepanijatele. Järgnevalt kirjeldame lühidalt iga hindamisse hõlmatud tegevust/projekti ja anname ülevaate igaühe täpsemate tegevuste asjakohasuse analüüsi tulemustest eraldi. 109  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 2.2.1. Ohvriabi süsteemi arendamine Ohvriabi süsteemi arendamise raames arendati ohvriabi teenuseid viies tegevussuunas: • NTK-de arendamine ja ühtne kvaliteedisüsteem. • Ohvriabi vabatahtlike süsteemi arendamine. • Sekkumisprogammi loomine vägivalla toimepanijatele ning selle rakendamine. • Tervishoius vägivalla varajase märkamise süsteemi loomine. • Avaliku arvamuse uuring vägivallaga seotud teemade kohta. Projektiga sooviti saavutada perevägivalla, soopõhise vägivalla ja soolise ebavõrdsuse vähenemine parema abi osutamise kaudu ohvritele NTK-des, vabatahtlike toe pakkumises, ohvrite suunamise tervishoiusüstemist ohvriabisse või õigussüsteemi ning kogu ohvriabi süsteemi parema koordineerituse (Sotsiaalministeerium, 2018a). Projekti kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 13). NTK-d tegutsevad üle-eestiliselt kõikides maakondades, kokku töötab 15 tugikeskust, kus pakutakse soopõhise vägivalla ohvritele esmast psühhosotsiaalset abi, psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ning turvalist ajutist majutust. Projekti olulisimaks väljundiks oli NTK-de ühtne kvaliteedijuhis, mis aitab ühtlustada tugikeskuste teenuse sisu ja taset. “Teenusepakkujaid on väga palju erinevaid, aga selleks, et me saaksime rääkida, et sa pead nii Tallinnas saama samasugust teenust kui ka Läänemaal või siis Jõhvis, siis sul peab olema baas kokku lepitud.” (Poliitikakujundaja) Projekti tulemusena kasutavad kvaliteedijuhist kõik NTK-d. Kvaliteedijuhis on kättesaadav SKA kodulehel. Tegevuste käigus paranes omavaheline koostöö piirkondlike NTK-de ning SKA vahel. Teise tegevusena viidi läbi koolitusi ja koosloomepäevi NTK-de, ohvriabi ja kaugnõustamisteenuse vahel, toimus kohtunike ja advokaatide ümarlaud. Projekti eelarve jaotust muudeti vastavalt projekti käigus esile tulnud vajadustele ning tehti lisategevusi, mida teenuse pakkujad pidasid oluliseks. Nt kübervägivalla alane koolitus ning kübervägivalla juhise väljatöötamine lisati NTK-de ettepanekul. Kolmas tegevus oli supervisioonid NTK töötajatele läbipõlemise ennetamiseks. Soopõhise vägivalla ohvrite toetamiseks arendati välja vabatahtlike kaasamise süsteem. Vabatahtlike kaasamine toimib selleks välja töötatud kontseptsiooni alusel ning vabatahtlikud läbisid vastavasisulise väljaõppe. Vabatahtlikud tegusevad koos ohvriabi töötajaga, tegevusi koordineerib vabatahtlike koordinaator. SKA-s on kolm ohvriabi vabatahtlike suunda: lisaks LSV ohvrite toetamisele tegelevad vabatahtlikud lepitusega ning psühholoogilise nõustamisega. Projektis oli oluline osa vabatahtlike omavahelisel suhtlusel ja koostööl, sh ka suundade üleselt. Vägivallaennetuse oluline osa on nõustamisvõimaluste arendamine vägivalla toimepanijatele agressiivse käitumise vähendamiseks. “Me täna näeme seda, et vägivalla toimepanijad – need, kes neid kuritegusid toime panevad – nendel on päris kõrge retsidiivsus. Nii et mõnes mõttes nende inimeste pädevuse tõstmine, kes nendega tegelevad, on väga oluline, et sa oskaksid nendele pakkuda võimalikult häid lahendusi, et nende retsidiivsust vähendada.” (Poliitikakujundaja) Sekkumisprogrammi loomine vägivallatsejatele ja selle katsetamine asendati projekti käigus vägivallatsejatega kokku puutuvate spetsialistide koolitamisega. Vägivalla toimepaijatega 110  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kokku puutuvate inimeste pädevus on ühelt poolt oluline, teiselt poolt on vaja toimepanijatele teenuseid, mis aitavad käitumist muuta. Esialgu kavandati meetme raames sekkumisprogrammi välja töötamist vägivalla toimepanijate ning selle rakendamist neljas piirkonnas. Sekkumisprogrammi loomise asemel koolitati SKA vägivallast loobumise nõustajaid (neli nõustajat, kes katavad nelja piirkonda) ning viidi läbi koostööpäev naiste tugikeskustega. Kokku osales koolitustel ja koostööpäeval 75 inimest. SKA vägivallast loobumise nõustajad läksid üle ühtsele RESPECT metoodikale, mis ühtlustab teenuse sisu. Lisaks osteti animatsiooni „Vihane mees“ autoriõigused, mida kasutatakse erinevatel koolitustel vägivalla mõjude näitamiseks. Projekti elluviijate ja poliitikakujundaja sõnul oli peamiseks tegevuse muutmise põhjuseks vahendite nappus – tõenduspõhise programmi maale toomine ning ülalpidamine on kulukas. Tervishoiutöötajatele loodi perevägivalla varajase märkamise käsiraamat ning koolitati 252 tervishoiutöötajat perevägivalla tuvastamise teemal. Projekti raames tehti koostööd Eesti Perearstide Seltsi ning erakorraliste meditsiini osakondadega, kellel on kõige otsesemalt kokkupuuteid vägivallaohvritega, samuti oli kaasatud Tervise Arengu Instituut. Ekspertide sõnul on tervishoiusüsteemil palju kokkupuuteid ohvritega, kuid ohvrid sealt edasi õigussüsteemi või ohvriabisse ei jõua. „Siis ikkagi number üks on see tervishoiuasutus, sest kui on vaja kinni õmmelda midagi või sul on nagu hematoomid suured, siis arsti juurde sa ikka lähed. Sa ei lähe ohvriabisse või naiste tugikeskusesse, aga noh, arsti juurde sa lähed. Ja see, et sealt edasi midagi ei juhtu, see on nagu väga suur probleem.“ (Poliitikakujundaja) Intervjueeritud eksperdi sõnul on tööriistad tervishoiutöötajatele vägivalla märkamiseks ja markeerimiseks äärmiselt olulised, kuna vägivallkuriteo puhul kaasneb ka teavitamise kohustus. “Kui me seal tervishoiusüsteemis suudame mõne asja ära ennetada, mis hiljem oleks raske vägivallakuritegu, siis see on väga suur asi, ja kui seal meil on teadlikud inimesed, siis tegelikult me sellega nagu muudame seda, et lõppkokkuvõttes mitte vägivallakuritegude arv ilmselgelt ei pea kasvama, vaid ta võibki ühel hetkel hakata langema. /…/ Loomulikult sinna juurde käib kogu see diskussioon selle üle, et kus on arstieetika ja kui palju ta saab midagi anda. Aga vägivallakuriteo puhul me räägime esimese astme kuriteost ja siin on teavitamise kohustus. Siin tegelikult arstieetika taha pugeda ei saa. ” (Poliitikakujundaja) Selle suunaga töötamist mõjutas enim COVID-19 pandeemia (vt Takistused) ning mõnevõrra ka erinevad arusaamad tegevustest (intervjuu projekti elluviijaga). Kokku viidi läbi üheksa koolitust Eesti eri piirkondades, sh üks koolitus Ida-Virumaal. Rakendajate sõnul oli huvi koolituste vastu suur. Perevägivalla varajase märkamise käsiraamat on kättesaadav SKA kodulehel. Viienda tegevussuunana viis SKA läbi uuringu „Eesti elanikkonna teadlikkus soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas“. Uuringuga analüüsiti elanikkonna teadlikkust ja hoiakuid soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse osas 15-aastaste ja vanema elanikkonna hulgas. Uuringut oli vaja eeskätt seire eesmärkidel, samas on varasemad sarnased uuringud olnud sisendiks edasiste tegevuste kavandamisel. Ka nimetatud uuring võimaldab hinnata seniste tegevuste mõju ning kavandada edasisi. “Ma ise väga toetan seda, et meil on selle elanikkonna teadlikkuse uuringuga vaja jätkata; mingi intervalli tagant on meil vaja küsida, sellepärast et see annab peegelduse sellele, kas me oleme teinud õigeid asju.” (Poliitikakujundaja) 111  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Nii poliitikakujundaja kui projekti elluviija sõnul võeti ohvriabi süsteemi arendamise projekti kirjutades aluseks programmi alusdokumendid. Vägivalla teemad on seotud nii sotsiaal- majandusliku sidususe suurendamisega kui ebavõrdsuse vähendamisega, samuti tegeles projekt sidemete tugevdamisega partner- ja abisaja riikide vahel. Vägivalla teema oli aktuaalne programmi ja meetme kavandamise ajal. Projekti eesmärk oli kooskõlas ohvriabi süsteemi eesmärkidega vähendada vägivalda. Projekti tegevused olid vastavuses programmi eesmärkidega, kuna tagavad ohvritele ühtsema ja parema teenuse naiste tugikeskustes, vabatahtlike abi ning ohvri tuvastamise ja edasisuunamise tervishoiuvaldkonnast. Projekti rakendajate sõnul olid programmiga „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ antud lisaressursid vajalikud arenguhüppe saavutamiseks ohvriabi teenuste pakkumisel. Projektiga saavutati oluline kvaliteedihüpe NTK teenuses ja vabatahtlike süsteemi arendamises. Tervishoiu kaasamine annab väga kiire ja kohese mõju, kuna tervishoiusüsteemi poole pöörduvad ohvrid enim. “Raha pole kunagi liiga palju riigil olnud ja seda tuleb otstarbekalt ja mõistlikult kasutada, aga väga tihti seda sa ei saagi sellisteks arendusteks ja mingiteks katsetusteks kasutada. Siis on jälle hea, kui sa sellele saad mingisuguse sellise lükke [rahalise ressursi] kõrvalt juurde, mis tegelikult toetab riigi poliitika sellist valikut.” (Poliitikakujndaja) Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühm (GREVIO) on välja toonud, et 2022. a seisuga Eestis süstemaatiliselt vägivalla toimpanijatele suunatud vabatahtlikke programme ei pakutud. Märgiti, et kuigi valitsusvälised organisatsi- oonid pakuvad projektipõhiselt teatud riiklikult rahastatud programme, mille eesmärk on perevägivalla toimepanijate nõustamine grupisessioonidel, ei toimi need pikaajaliste käitumise muutmise programmidena. Sellistesse programmidesse suunab suurema osa kuriteo toimepanijad politsei või prokuratuur ja ülejäänud osa suunab KOV ning lastekaitse- ja ohvriabiteenistused. GREVIO tõi esile nende programmide järjepideva arendamise ja jätkusuutliku rahastamise olulisuse. Programmide eesmärk peaks olema kuriteo toimepanijate hoiakute ja käitumise muutmine ning vastutuse tunnistamine. (GREVIO, 2022). SOM-i ametnik tõi samuti välja, et pikaajalisi ja tõenduspõhiseid ennetusprogramme vägivaldse käitumise ennetamiseks on liiga vähe. SKA poolt pakutava teenuse mõju ei ole veel hinnatud. Katmata teemaks jäi LSV eakate ja puuetega inimeste vastu. Varjatud ning väga haavatava sihtgrupina vajavad eakad ja puudega inimesed abi saamiseks teistsugust lähenemist ja spetsiifilisi meetmeid. Neil võib puududa ligipääs teenustele, samuti võivad nende hoiakud olla takistuseks abi küsimisel. Kaudselt võib aidata eakate ja puudega inimeste vastast vägivalda tuvastada esmatasandi spetsialistide ja tervishoiutöötajate koolitamine ning eakatevastast vägivalda käsitleti käsiraamatus esmatasandi spetsialistidele. Samuti ei puudutanud projektide tegevused vägivalda LGBT+ kogukonna vastu. Programmi kavandamisel peeti oluliseks tegevusi, mis on suunatud vähemusgruppidele ning venekeelsele elanikkonnale ning eriti Ida-Virumaale. Ohvriabi süsteemi arendamise tegevused olid aga üle-eestilised, spetsiifilisi tegevusi Ida-Virumaal või venekeelsele elanikkonnale suunatult esile ei tulnud. Kokkuvõttes tehti õigeid tegevusi, mis olid suunatud sellele, et märgata ja tuvastada LSV ohverid, pakkuda LSV ohvritele kõrgema kvaliteediga teenust, nõustada vägivalla toimepanijaid ning monitoorida hoiakuid ühiskonnas vägivalla suhtes. Üldiselt võib öelda, et projekti tegevusi tehti õigesti, probleemidena võib välja tuua vähese tähelepanu venekeelsele elanikkonnale ja keerulisematele sihtuppidele ning tõenduspõhise vägivalla toimepanijatele suunatud ennetusprogrammi asendamise koolitustega. 112  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 2.2.2. Esmatasandi spetsialistide koolitamine Selles peatükis vaatleme kaht projekti, mis olid suunatud spetsialistide koolitamisele: „Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis“ ja „Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast“. Tegevuste eesmärk oli esmatasandil tõsta perevägivalla ohvriga kokkupuutuvad spetsialistide teadlikkust perevägivalla põhjustest, tagajärgedest ja abistamisvõimalustest. Selleks, et vältida tugisüsteemide poolset taasohvristamist, on ohvriga kokku puutuvate spetsialistide teadlikkus ja omavaheline tõhus koostöö kriitilise tähtsusega. See eeldab ka mitteformaalsete lahenduste leidmist ning täiendavate spetsialistide kaasamist. Nähti, et see panustab eesmärki vähendada perevägivalda Eesti ühiskonnas. Tegevustest saab detailsema ülevaate tegevuse kavandatud sekkumisloogikast, mis on toodud aruande lisas (vt Joonis 14). “spetsialistide pädevuse tõstmine on väga oluline asi. /.../ Kõiksugu koolitused, nende koolituste sisseviimine tavapärasesse töökorraldusse – need on väga olulised asjad, mis tegelikult aitavad inimestel teha oma tööd professionaalsemalt ja tegelikult olla ka siis erinevatele sihtgruppidele paremini toeks.” (Poliitikakujundaja) Intervjueeritud projektide läbiviijate sõnul on tegevuse eesmärgid seotud meetmele seatud eesmärkidega ning laiema programmi eesmärgiga. Intervjuudes rõhutati seost majandusliku ebavõrdsuse ja perevägivalla vahel. Samuti viidati, et inimkaubandus ja sooline vägivald on seotud vaesusega. Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus võivad olla soolise vägivalla ilmnemise põhjuseks, ja ka takistuseks vägivallaringist väljumisel. Esmatasandi spetsialistide koolitusi viisid läbi MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus ja MTÜ Vaiter. Intervjueeritud projekti esindaja sõnul toimis läbiviijate vahel koostöö ning lepiti kokku koolitusvaldkonnad, et koolitused üksteist ei dubleeriks. Samuti rõhutas ekspert, et ühel projekti läbiviijal on pigem psühholoogia teoorial põhinev sisu ja teisel ohvritega töötamise kogemusel põhinev praktiline sisu. Sihtrühmaks oli mõlema projekti juures esmatasandi spetsialistid, kes erinevates ametkondades ohvriga kokku puutuvad, nt politseinikud, sotsiaaltöötajad, prokurörid, tervishoiutöötajad jne. MTÜ Pärnu NTK koostas koolitusmaterjalid, viis läbi 14 koolitust esmatasandi spetsialistidele viies Eesti suuremas piirkonnas ning koostas spetsialistidele mõeldud samal teemal käsiraamatu. (Projekti aruanne). MTÜ Vaiter koostas kaks koolitusprogrammi mahus 6 ak/h ja 36 ak/h. Kasutades neid programme, viidi projekti raames läbi kaks 36 ak/h koolitust, kümme 6 ak/h koolitust ja üks 18 ak/h koolituse. MTÜ Vaiter viis koolituste koostamise sisendiks läbi spetsialistide koolitusvajaduse analüüsi – andmeid koguti ankeetküsitlusega, millele vastas 85 inimest. Vastajate hulgas oli 24 lastekaitseametnikku, 16 KOV sotsiaaltöötajat, kuus sotsiaalpedagoogi, kaks prokuröri, kaheksa kriminaalhooldusametnikku, 11 ämmaemandat ning lisaks politseinik, asenduskodu juht, infospetsialist (MTÜ juhatus). Keskenduti spetsialistide subjektiivsele tunnetusele enda teadmiste kohta LSV-st, eesmärgiga anda hinnang nende koolitusvajadusele. Selle põhjal koostati koolitused. Pärnu NTK puhul oli sihtrühmade valiku aluseks oli nende pikaajalises igapäevases ohvritega töös ilmnenud puudujäägid spetsialistide teadlikkuses LSV spetsiifikast ja ametite vahelisest koostööst (Orupõld et al., 2022). Intervjuul mainis projekti esindaja, et koolituste planeerimine põhines olemasoleval koolitusvaldkonnas tegutsemise kogemusel – läbiviijatel on ülevaade selle kohta, millistes Eesti piirkondades milliseid koolitusi on või ei ole tehtud. Koolituste kutsed 113  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine olid samuti projekti läbiviija sõnul täpselt sihitud, näiteks lastevastase vägivalla teemalisele koolitusele saadeti kutsed lasteaedadesse ja koolidesse, kui kübervägivalla koolituse kutsed saadeti koolidele ja huviringidele. Koolituste mõju teadlikkusele põhineb eeldusel, et esmatasandi spetsialistidel on ressurssi ja valmidust koolitustel osaleda. Et sihttulemusena seatud osalejate arvud ületati, võib öelda, et see eeldus pidas paika. Kuna tegevuse eesmärk oli tõsta spetsialistide teadlikkust ja arendada nende omavahelist koostööd, siis on asjakohasuse tagamiseks oluline, et koolitused jõuaksid erinevate ohvriga kokkupuutuvate spetsialistideni, st et osalejate hulgas oleks erinevate ametkondade esindajaid. Pärnu NTK projekti analüütilises kokkuvõttes on koolitusel osalejatena välja toodud järgmised ametid: politseiametnik, sotsiaaltöötaja, õpetaja, kasvataja, lastekaitsetöötaja, prokuratuuri konsultant, võlanõustaja, hoolduskoordinaator, vabatahtlik (MARAC tugiisik), prokurörid, tudengid, psühholoog, meditsiiniõde, ohvriabi spetsialist, sotsiaalpedagoog, ellujääja, kohtujurist, pereterapeut, tugikeskuse töötaja, meditsiinitöötaja (Orupõld et al., 2022). MTÜ Vaiter projekti lõpparuandes olid toodud osalejad ametikohtade kaupa täpsemalt: osalejate seas oli kõige rohkem KOV-ide ametnikke, kokku 128. Veel osales meditsiinitöötajaid (91), justiitssüsteemi spetsialiste (47), haridusasutuste töötajaid (44) ning asenduskodude/perekodude töötajaid (22), psühholooge (21) ning 33 osalejat olid märkinud end spetsialistidena erinevates MTÜ-des (nt kogemusnõustaja, karjäärinõustaja, tegevusjuhendaja). Lisaks osales koolitustel 5 tudengit ja 5 riigiametnikku (Truumets, 2023). Kui kõrvutada osalejate nimekirja MTÜ Pärnu NTK koostatud ohvritega kokkupuutuvate ametkondade nimekirjaga6, on enamik ametkondi esindatud. Seega võib öelda, et koolitused jõudsid eesmärgile asjakohaste spetsialistideni. Koolitusel osalejate hulgas ei olnud märgitud vaid mõne valdkonna esindajaid, kes võivad ohvriga kokku puutuda, näiteks meedia või Töötukassa. Kokkuvõttes võib öelda, et tegevus jõudis eesmärgiks seatud sihtrühmani. Intervjueeritud poliitikakujundaja tõi koolituste asjakohasuse juures väärtuslikuna välja just koostööd ja ametkondade vahelist suhtlust, mida ühistel koolitustel käimine võimaldab. Ametkondade vaheline koostöö juhtumite lahendamisel parandab ja tõhustab ohvri märkamist ja aitamist, sest spetsialistid oskavad paremini mõista erinevate osapoolte rolli. „Ja see [koolitused, kus erinevad spetsialistid kokku puutuvad] on sellepärast oluline, et tekiks sul see kogukonnatunnetus ja tekiksid sul koostöökontaktid ja tekiks see võimalus teha konkreetsetes asjades koostööd. Kui nad on n-ö enda silotornis ja keegi neid ei kaasa, siis tegelikult nendel ka nagu nii-öelda see… ei ole ka seda avarat vaadet ise neid asju nagu niimoodi menetleda, et sa oskaksid ka teiste osapoolte rolli seal näha. See on ikkagi… sellised koostööalgatused on väga olulised.“ (Poliitikakujundaja) Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühm (GREVIO, 2022) on märkinud, et arvestades perevägivalla püsivalt kõrget esinemissagedust piirkondades, kus vene rahvusest elanikkond on kõrgelt esindatud, on vaja rohkem venekeelset materjali, et tõsta teadlikkust naistevastase vägivalla eri vormidest, eelkõige pere- ja seksuaalvägivallast. Teavitus peaks olema suunatud kõikidele venekeelsete kogukondade liikmetele, sealhulgas neile, kes kasutavad vägivalda ja kontrolli, ning samuti neile, kes selle all 6 Nimekiri on osa esmatasandi spetsialistide käsiraamatust ,,Koos teadlikuks’’. Kättesaadav https://naistetugi.ee/wp- content/uploads/2021/01/EST_ONLINE_Kasiraamat_A5-1.pdf 114  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kannatavad. Projekti käigus loodud käsiraamat LSV olemusest esmatasandi spetsialistidele on olemas nii eesti kui vene keeles, kuid kõik koolitused olid eestikeelsed. Kokkuvõttes on esmatasandi spetsialistide koolitamine õige ja asjakohane tegevus meetme eesmärkide saavutamiseks. Projektide tegevusi tehti õigesti, sest rakendati asjatundlikke koolitajaid, koolitusi tehti erinevates piirkondades üle Eesti ja osalejad andsid koolitustele positiivsed hinnangud. Arengukohtadena võib välja tuua, et mõnevõrra vähem tähelepanu oli venekeelsetele spetsialistide koolitamisel ja sellel, kuidas tagada, et koolitusel omandatud teadmisi hoitakse ja töös rakendatakse. 2.2.3. Seksi ostmise nõudluse vähendamise ja perevägivalla teadlikkuse tõstmise tegevused Projektides „Sotsiaalprogramm SPSV“ ja „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine“ oli fookusinimkaubanduse nõudluse vähendamisel. Projektidel oli ühine elluviija ja sarnased eesmärgid: vähendada seksi ostmise nõudlust ning tõsta teadlikkust prostitutsioonist. Projekti „SPSV Sotsiaalprogramm seksiostjatele“ käigus loodi sotsiaalprogramm, mille eesmärk oli tõsta seksi ostjate teadlikkust inimkaubanduse riskidest ja kahjulikest mõjudest ning muuta nende käitumist ehk lõpetada seksi ostmine. Programmi rakendati 18 kuu jooksul ja selles osales 12 inimest. Programmi loomiseks info kogumiseks tehti küsitlus (vt Krõlov, 2020) seksi ostjate hulgas nende hoiakute kaardistamiseks. Uuringus küsiti seksi ostjatelt eelistusi sotsiaalprogrammi kohta, näiteks selle kohta, millise profiiliga võiksid olla sotsiaalprogrammi läbiviijad. Seega uuring oli sisendiks sotsiaalprogrammi loomisel. Sotsiaalprogrammi läbi viimiseks koostati käsiraamat spetsialistidele, kes tegelevad seksi ostjatega (SPSV käsiraamat). SPSV käsiraamat sisaldab märkmeid SPSV juhendajale ja teavitusvihikut. Koos teavitusvihikuga on kasutatav SPSV teavitusfilm koos treileriga. Käsiraamatu koostamisel koguti andmeid teistes riikides seksi ostjatele suunatud programmidest. Eestis inimkaubanduse, seksi ostjatega ja prostitutsiooni kaasatutega kokku puutuvate spetsialistidega viidi läbi ümarlaua kohtumised teema käsitlemiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lisaks analüüsiti inimkaubanduse nõudlust puudutavaid Euroopa Liidu õigusakte. Projekti „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine“ tegevused olid kampaania korraldamine ja kolme lühifilmi loomine, mis panevad mõtlema soolise vägivalla üle. Projekti sihtgrupiks olid noored mehed vanuses 16–25 aastat, sh gümnaasiumi ja põhikooli õpilased. Teavitustegevuses kasutati traditsioonilist meediat, online- ja sotsiaalmeediat. MTÜ Eluliini kodulehe kohaselt korraldati kaks teavitusüritust: „Sõnaväega perevägivalla vastu“, mis kutsus mehi (aga ka naisi) üles perevägivalda taunima. Tegevuste kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 15). Sotsiaalprogramm on loodud ning seega on väljund täidetud. Kuna eesmärgiks oli seksi ostmise nõudluse vähendamine, siis võib öelda, et programmil on küll potentsiaal seda eesmärki täita, kuid seni on eesmärgi täitmine olnud tagasihoidlik. Toimus programmi ühekordne piloteerimine, kus osales 12 seksi ostjat. Rohkem programmi rakendatud ei ole. Programmi käigus töötati läbi välisriikide sotsiaalprogrammid ja lähenemised ning küsiti seksi ostjate eelistusi sotsiaalprogrammi osas, seega võib öelda, et programm on loodud sihtrühma kaasates ning see arvestab Eesti konteksti, ehk sellel on potentsiaali seksi ostmise nõudlust vähendada. Poliitikakujundaja tõi intervjuus välja, et seksiostjate sotsiaalprogrammi loomine 115  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine oli asjakohane, sest nõudluse vähendamine on optimaalne viis sekkuda arvestades, et seksi ostmine on tavaliselt korduv käitumine ja et see ei ole seaduse silmis kriminaliseeritud. Seadusest tulenevalt on inimkaubanduse juhtumite ja ,,haavatavuse’’ tuvastamine keerulised ning vajavad mitme spetsialisti koostöist sekkumist ja lahendamist. “Me nõudluse vähendamise meetmete vaates ei ole siiamaani üldse sellist tähelepanu sellele teemale nagu ise sisse toonud – ei riigiasutuste ega ka nagu partnerite poolt. See on täiesti värske ja uus vaatenurk, kuidas me saame nendega tegeleda.” (Poliitikakujundaja) Tegevuste suunamine seksi ostjatele on Eestis uudne ja tegutsemismudel, mis keskendub tagajärgede asemel ennetamisele ja vägivalla vähendamisele toimepanija käitumise muutmise kaudu. Seega oli sotsiaalprogrammi arendamine asjakohane tegevus, mis aitab ellu viia meetme eesmärki. Siiski on sotsiaalprogrammi asjakohasust piiravaid tegureid. Üheks meetme eesmärgi täitmise eelduseks, et seksi ostjatel on motivatsioon ja valmidus programmis osaleda. Programm on osalejatele vabatahtlik. Seega on eelduseks, et seksi ostjal on huvi oma hoiakuid muuta ja iseenda seksi ostmise nõudlust vähendada, mis võib olla vähetõenäoline. Projekti elluviija viitas, et osalejate leidmise ja värbamisega oli keeruline: „Meil oli probleem ka motivatsiooniga. Mõnes riigis tehakse programmi läbimine kohustuslikuks; mõnes riigis ta on vabatahtlik. Meie seadusandlus ei näe ette kohustust programmi läbimiseks… Siis on küsimus, et mis on need huvipunktid, mida see seksiostja tahaks tegelikult kuulata, et ta tuleks sinna programmi, ja kuidas sealt õiget asja talle juhatada? Seal oli selline metoodiline küsimus, kuidas hoida tasakaalu, et inimesel oleks huvi – et teda kohe ei süüdistataks milleski, aga samas, et me nihutaks ta ikkagi õiges suunas. Nii et oli väga palju nagu selliseid asju – seda infovajadust oli väga palju. Lihtsalt see periood oli liiga lühike. Kolm aastat oleks nagu nii massiivse asja jaoks olnud mõistlikum aeg – siis me oleks jõudnud nagu seda järelasja veel teha või küsida. Sest praegu me tegime ära, aga me nüüd pikaajalist mõju ei… noh, ei tea ju.“ (Projekti esindaja) Osalejate leidmise ja motivatsiooni küsimus toodi välja ka sotsiaalprogrammi kohta koostatud mõju- ja arenguvajaduste analüüsis. Analüüs soovitas mõelda uudseid lähenemisi osalejatega kontakti saamiseks tema sotsiaalruumis, nt sihitud välitöö või kahjude vähendamise viisid. Hoiakute muutmine vajab järjepidevat ja pikaajalist tööd ning ühekordne programmis osalemine ei pruugi selleks alati piisav olla. Sotsiaalprogrammi kohta koostatud mõju- ja arenguvajaduste analüüsi kohaselt (Mölder & Haruoja, 2022) on Eesti seksi ostja enamasti haritud ja üle keskmise sissetulekuga mees ning teavitusmaterjalide mõistmisega neil probleeme ei ole. Programmi jooksul oli seksi ostjatel raskusi mõistmaks enda käitumise mõjusid, ehk kuidas nende tegevus kahjustab teist inimest. Eriti keeruline oli mõista kahjusid, mis puudutavad seksi ostjat ennast. Seksi ostmise vähendamise juures on määrav roll seadusandlusel. Programmi dokumentides ja intervjuudes toodi korduvalt esile, et kuna seksi ostmine ei ole Eesti seadusandluses selgesõnaliselt keelatud ning seega pole selget mehhanismi, kuidas seksi ostjad sotsiaalprogrammini jõuavad ega selget suunist inimkaubanduse vähendamisega tegelemiseks. Seaduse kohaselt on keelatud seksi ostmine haavatavalt isikult, kuid haavatavuse mõiste pole selgelt sisustatud. Intervjueeritud projekti elluviija viitas, et sihtrühma seas läbi viidud uuring aitas kinnitada selle seadusemuudatuse vajadust ja aitas sisustada haavatavuse mõistet ning võib tulevikus seadusemuudatuse tegemisele kaasa aidata. Meetmes ei sõnastatud eesmärki ega tegevusi, mis otseselt seadusemuudatusega tegeleks. 116  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Teadlikkuse tõstmise tegevuste mõju on keeruline hinnata, kuivõrd hoiakute muutmine võtab kaua aega ning seda mõjutavad lisaks kampaaniatele ka paljud teised tegurid, sh meediakajastused, tarbitav info ja meelelahutus, isiklikud kogemused ja ümbritsevate inimeste arvamused jne. Meetme tegevus seksi ostu nõudluse vähendamise ja perevägivalla kampaaniad põhinevad eeldusel, et kampaania plakati või visuaali nägemine mõjutab hoiakuid ning indikaatoriks on inimeste arv, kelleni kampaaniaga jõuti, näiteks kui palju seda reklaami veebisaitidel kuvati. Kuigi jõuti väga paljude inimesteni, ei näita indikaator, kuidas inimesed kampaaniale reageerivad ning mil määral see neid ja nende hoiakuid mõjutab. Seega ei ole tulemuse ja mõju vaheline loogika üheselt testitav ega kindlustatud. Samas oli ka täiendavaid tegevusi, näiteks perevägivalla teemadel keskenduti laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele lühifilmide abil ning korraldati dokumentaalfilmi vaatamine ja vestlusõhtu perevägivalla teemal noortele. Seega võib öelda, et kasutati erinevaid teadlikkuse tõstmise viise, mis tõstab tõenäosust, et need kõnetavad inimesi ja muudavad hoiakuid. Üldiselt võib öelda, et seksi ostmise nõudluse vähendamiseks tehti tegevusti õigesti. Seksi ostjate programmi loomisel kaasati sihtrühma, viidi läbi põhjalik uuring ja loodi uuenduslik programm, mis keskendub vägivalla toimepanijatele. Takistusi tekitasid mõningane valearvestus ressursside planeerimisel ja uuringu koostamisel ja läbiviimisel. Teadlikkuse tõstmises tehti õigesti seda, et kasutati erinevaid teadlikkuse tõstmise viise, keskenduti erinevatele sihtgruppidele ning mõõdeti kampaaniate sihtrühmadeni jõudmist. 2.3. Laiem mõju Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral soodustasid programmi tegevused ja tulemused peale otseste kasusaajate laiemat sotsiaalset, keskkonnaalast või majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele, võrdõiguslikkusele või keskkonnale? • Mil määral on programmi sekkumised muutnud programmiga hõlmatud meetmete poliitikavaldkondi inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks? Kõik hinnatud tegevussuunad omavad potentsiaali soodustada laiemat sotsiaalset ja majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele ning võrdõiguslikkusele. Ekspertide sõnul saavutatakse meetmega soovitav mõju ehk vägivalla vähenemine ühiskonnas eeskätt hoiakute kujundamise ning teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu. Kuna hoiakute kujundamine ja teenuste parandamine on süsteemset lähenemist ja aega nõudvad tegevused, siis on laiema mõju saavutamiseks oluline tegevuste jätkusuutlikkus ning ühekordsete projektide mõju võib jääda piiratuks. Vajadustest lähtuva ohvriabiteenuse saamine mõjutab teenuseid saavate inimeste heaolu ja toimetulekut. Mõju on suur indiviidi tasandil, st inimestele, kes saavad väljuda vägivalla olukorrast. Laiemas plaanis mõjutab hoiakute muutumine vägivalla teemades soolist võrdõiguslikkust. „Kuna perevägivalla osas suur kannatanute hulk on naisi, siis see mõjutab ka nende kogu sellist sotsiaalset, majanduslikku, igasugust toimetulekut. Läbi selliste vägivallaennetuste või abisaamise ja toetamistegevuste me tegelikult suurendame ka võrdseid võimalusi nii ühiskonnaelus kui tööelus osalemiseks. Eriti, mis puudutab mingeid kontrolliva või majandusliku vägivalla komponentidega juhtumeid. /…/ Vahet pole, mis tegevusi me ohvriabi teemades teeme. Ta mõjutab alati ka seda soolise võrdõiguslikkuse aspekti.“ (Projekti esindaja) 117  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Ohvriabi teenuste kättesaadavus mõjutab inimõigusi ja laste õigusi, mille hulka kuulub õigus elada turvaliselt ja õigus elada vägivallata. Tänu läbiviidud kampaaniatele on seksuaalvägivalla teema olnud läbivalt päevakorras ja avalikes diskussioonides. See on kaasa aidanud nn nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuse valmimisele, mis pikemas perspektiivis toetab võrdõiguslikkust, inimõigusi ja heaolu. Meetme tegevustel on kaudselt laiem majanduslik mõju inimestele, sest tegevused parandasid ligipääsu teenustele. Ohvriabi teenused olid juba enne meetme tegevusi ohvritele tasuta, ja meetme tegevuste abil paranes teenuste kvaliteet. Meetme tegevustega panustatakse turvalisema ühiskonna tagamisse, seeläbi on meetmel positiivne mõju siseturvalisusele. Meetme tegevustel ei olnud laiemat mõju keskkonnale. Vägivallaennetuse valdkond on tänu meetme tegevustele muutunud inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks. Esiteks, ohvriabi valdkond on tänu programmile muutunud spetsiifilisemaks ehk rohkem ohvri vajadusi arvestavaks ja koordineeritumaks. Kvaliteedijuhised tagavad ühtsema kvaliteediga naiste tugikeskuste teenuse pakkumise. Ohvri abivajaduse hindamine viib vajadusest lähtuva abi pakkumiseni. Programmiga loodi uued koostöövormid, sh koostöö tervishoiusektoriga, tihedam omavaheline koostöö naiste tugikeskuste vahel ning SKA ohvriabi teenuste ja naiste tugikeskuste vahel, ohvriabi vabatahtlike tihedam omavaheline lävimine ja info liikumine. Teiseks, meetme tegevuste hulgas olid sekkumised, mis keskendusid vägivallatsejate süsteemsele aitamisele. Näiteks arendati välja sotsiaalprogramm seksiostjatele. Sellele ei olnud varem riigi rahastuse kaudu keskendutud ja käesoleva programmi rahastus aitas luua uudseid lahendusi ja selle kaudu süsteemi arendada. “Need meetmed, mida on nende tegevuste raames tehtud, need on igal juhul süsteemiarendusele kaasa aidanud ja tegelikult loonud ka uusi tegutsemismudeleid – kasvõi seesama seksiostjate programm. Me nõudluse vähendamise meetmete vaates ei ole siiamaani üldse sellist tähelepanu sellele teemale ise sisse toonud – ei riigiasutuste ega ka nagu partnerite poolt. See on nagu täiesti värske ja uus vaatenurk, kuidas me saame nendega tegeleda. Ja vot siin leiti selleks võimalus, et nende sisse vaadata.“ Kolmandaks, meetme raames tehtud esmatasandi spetsialistide teadlikkuse ja koostöö arendamine panustasid sellesse, et vägivallaennetus oleks süsteemsem ja koordineeritum. Erinevate osapoolte vahel kokkupuutevõimaluste loomine ja koostöö aitab ametkondade vahelisele koostöisele lähenemisele kaasa. Selles osas on laiema mõju potentsiaal koordineeritusele olemas, aga tuleb arvestada, et tegevus oli ühekordne ning mõjutab ainult neid, kes antud üritustel osalesid. See ei pruugi süsteemsele koordineeritusele suurt mõju avaldada. Dokumendi- ja intervjuude analüüs ebasoovitavat mõju ei näidanud. 2.4. Takistused ja soodustajad Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mis asjaolud mõjutasid väljundite loomist ja tulemuste saavutamist? • Millised muud (sh teiste osapoolte) tegevused on toetanud eesmärkide saavutamist? 118  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine • Kuidas mõjutasid COVID kriis ja Ukraina sõda tulemuste saavutamist? Käsitleme meetme eesmärgi saavutamist takistanud ja soodustanud tegureid järgnevates alapeatükkides eraldi. 2.4.1. Takistused Üheks suurimaks takistuseks meetme tegevuste elluviimisel oli COVID-19 pandeemia. COVID kriis mõjutas väga tugevalt tervishoiuvaldkonda ning eesliinil olevad tervishoiutöötajad ei tegelenud kriisi ajal muude tegevustega. Tervishoiutöötajate hõivatuse tõttu oli neid keeruline kaasata ning tervishoiutöötajate koolitused vägivalla märkamiseks ning tuvastamiseks lükkusid hilisemaks. COVID kriisi tõttu inimeste kokkusaamisele seatud piirangud said takistuseks tegevustele, mis eeldasid inimeste gruppide ühes ruumis viibimist, näiteks koolitustegevused. Esmatasandi spetsialistide koolituse projekti esindaja mainis, et nad lükkasid koroona piirangute tõttu teatud koolitusi edasi. Näiteks oli ametkondade vahelise koostöö edendamise koolituste tulemuslikkuse eelduseks, et erinevad ametnikud saaksid võimaluse tutvuda, koos LSV teemadel arutleda ning seeläbi koostööd edendada. Veebi teel on koostöö edendamine vähem efektiivne. Samuti toodi takistusena välja Ukraina sõda. Sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas saabus lühikese aja jooksul Eestisse suur hulk sõjapõgenikke. SKA tegeles otseselt sõjapõgenike abistamisega – põgenike vastuvõtmisega, neile majutuskohtade leidmisega, psühhosotsiaalse kriisitoe jm pakkumisega. Ameti muud tegevused jäid sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud tegevuste tõttu tahaplaanile ning ohvriabi süsteemi arendamise projekti tegevused SKA-s jäid pausile. Eelnevast tulenevalt muutus majandusolukord projektide elluviimise käigus palju ning takistava tegurina toodi välja ka inflatsioon. Inflatsioon puudutas eeskätt välisekspertide värbamist ning koolituste läbiviimist, kuna ekspertide palgaootus oli tõusnud. Elanikkonna hoiakute uuringuanalüüsi osa tegid SKA töötajad majasiseselt, kuna hinnatõusu tõttu oli võimalik tellida vaid küsitluse läbiviimine, vahendeid vastuste analüüsimiseks ja raporti koostamiseks ei jätkunud. Takistava tegurina mainiti ka ressursside puudust. Programmi ettevalmistamise protsessi jooksul vähenes meetme jaoks eraldatav rahasumma märkimisväärselt (kahe miljoni euro võrra), mistõttu kõiki algselt plaanitud tegevusi ei saanud teha ning neid tuli muuta. Soolise võrdsuse edendamise tegevustele planeeritud ressursid (ligikaudu 2 miljonit eurot) viidi rahastusläbirääkimiste käigus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) alla RaM lubadusega kasutada neid töö- ja pereelu ühitamise meetmete arendamiseks, ent hiljem selgus, et kogu rahastus on mõeldud ikkagi MKM tegevusteks. Mõnevõrra vähenesid ka ohvriabi teenuse arendamisele kavandatud vahendid. SoM-i poliitikakujundaja hinnangul ei olnud seetõttu ohvriabi arendamise projekti tegevusteks piisavalt ressursse. Kuna rahastaja ootus oli esialgu plaanitud tegevused läbi viia, siis üritati siiski säilitada võimalikult palju algselt plaanitud tegevusi ka väiksemate ressursside tingimustes. SKA hinnangul oli rahalisi ressursse piisavalt (v.a uuringu jaoks), kuid inimressurssi ei jätkunud ning inimesed vahetusid järjepidevalt. Nt oli vägivalla toimepanijate teenus pikka aega ilma teenusejuhita. Samas vabastas koolituste ja kohtumiste üleviimine veebi ressursse sõidu- ja ruumikuludelt. 119  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Mõne tegevuse läbiviimiseks kulus rohkem ressursse, kui algselt planeeritud. See juhtus näiteks seksiostjate sotsiaalprogrammi ja kampaaniate eeltegevuse, sihtrühma seas läbi viidud taustauuringuga. Ühelt poolt tehti planeerimisviga ja unustati eelarvesse arvestada uuringus kasutatud küsimustiku tõlkimine vene keelde. Teiselt poolt oli tegemist esimese seksiostjate sihtrühma käsitleva uuringuga ning sellega seoses oli tegevusi, millega ei osatud enne arvestada, näiteks läks ankeedi välja töötamisega kauem kui arvatud, sest sellele oli vaja lisada väljendite definitsioonid, et küsitletavad küsimusi üheselt mõistaksid. ,,Mis läks massiivseks, oli see seksiostjate uuring. Meil oli tohutult palju väga huvitavaid küsimusi, mida me tegelikult vajasime, et küsida. Ja meie ankeet läks tohutu pikaks ja me pidime hakkama millestki loobuma. See ankeedi läbitöötamine oli väga suur töö. Ja siis me saime aru, et meie sihtrühmad ei oska neid definitsioone, ja seetõttu tulid veel lisakaardid, kus definitsioonid olid seletatud. Kui anketeerija küsib küsimust, siis tal on ka see seletus, mille kohta ta küsib, kui inimene tahab arutada – et see oleks nagu ühesugune. Nii et ka need lisakaardid olid. Ja tegelikult siis küsitluse aeg, intervjuu aeg muudkui venis pikemaks.’’ (Projekti esindaja) Ressursside piirangut toodi välja ka tegevuste raames välja töötatud materjalide levitamise juures. Meetme tegevuste raames koostati mitu erinevat käsiraamatut, mis peaks tõstma spetsialistide teadlikkust ning aitama vägivallaohvreid abistada. Selle eelduseks on, et käsiraamatut loetakse ning kasutatakse vägivallaohvri abistamisel, mis omakorda eeldab, et käsiraamat on esmatasandi spetsialistidele kättesaadav ning lihtsasti kasutatav. Esmatasandi spetsialistidele loodud käsiraamatu puhul tõi intervjueeritav välja, et neil ei ole selle jaoks trükieelarvet ning raamatuid loodi piiratud arv. Samuti võib olla olukordi, kus raamat jääb sahtlisse seisma ning kuigi organisatsioonis on käsiraamat justkui olemas, siis ei ole inimesed sellest teadlikud ning ei kasuta seda. Käsiraamatust on ka veebiversioon, kuid see ei ole veebilehel esile toodud ja selle leidmine ei ole intuitiivne (see on leitav ainult ’’Tehtud projektide’’ antud projekti tutvustuse juures). Lisaks mainiti takistusena administratiivseid küsimusi. Üheks takistuseks oli poliitikakujundaja vaates programmi administreerija RTK aktiivne sekkumine programmi sisusse, mis tõi kaasa lisatööd täiendavate põhjenduste ja selgituste esitamise näol projekti sisu osas. Üks projekti läbiviija mainis, et projektile ei olnud põhjalikku finantsjuhendit ja sellega seoses tekkis palju aeganõudvaid küsimusi. Kordusuuringu „Eesti elanikkonna teadlikkus soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas“ tegemisel ei leitud pikka aega üles algsete uuringute faile, mistõttu uuringu läbiviimine venis. 2.4.2. Soodustajad Ohvrite abistamine ja vägivallaennetus on valdkond, mille arendamisse panustavad erinevad ministeeriumid: SoM, JuM, SiM ning HTM. Ohvriabi poliitika kujundaja sõnul toetab valdkonna arengut ühtne raamistik, mis põhineb rahvusvahelistel konventsioonidel, millega Eesti on liitunud ning ülevõetud direktiividel, siseriiklikel õigusaktidel, arengukavadel ja riiklikel strateegiatel. Need annavad ühtsed tegevussuunad ja on sisendiks erinevatele organisatsioonidele, kes ohvritega ning vägivalla ennetusega kokku puutuvad. Arenguvajadused on välja toodud lähisuhtevägivalla tegevuskavades ning vägivallaennetuse kokkuleppes, mis on läbi arutatud seotud ministeeriumide, allasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Käesolev programm toimis võimendina nende tegevuste elluviimisel. Näiteks lähtusid kindlaksmääratud projekti tegevused vägivallaennetuse kokkuleppe teemaplokkidest. Need on omakorda eelnevalt läbi arutatud seotud ministeeriumide, allasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Meetme tegevused planeeriti varasemate uuringute ja analüüside põhjal. Spetsialistide koolitamise projekti läbiviija rõhutas 120  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine samuti toetava tegurina ühtset riiklikku lähenemist ja seda, et teema on n-ö pildis ehk seda käsitletakse avalikes aruteludes, poliitikakujundamises ja meedias: ,,No kui me räägime ikka sellest suurest plaanist ja vägivalla vähenemisest, siis ikkagi toetab see, et riik liigub samas suunas. Me ei pea olema päris need vaokündjad või jäämurdjad. Tegelikult riik ju toimetab täpselt samamoodi paralleelselt, aga ta ei saa neid lihtsaid tegevusi teha. Aga sellega, et riigis ikkagi võetakse ka jälle mingi uus asi vastu või arengukavas on kuskil sees – riik hoiab seda teemat ka pildil. Ja meedia ka.’’ Projektide tegevustega olid sünkroonis ohvriabi seaduse muudatuste tegemine ja jõustumine. Ohvriabi seadusesse lisati mh ohvri kohtlemise põhimõtted ning suunamismehhanism sotsiaal- ja tervishoiutöötajatelt info saatmiseks ohvriabisse (ohvri soovil). SKA on ohvriabi poliitika arendaja ja rakendaja, ametil on pädevused ja pikaaegsed kogemused ohvriabi teemal. Poliitikakujundajate, rakendajate ja sihtgruppide vahel on regulaarne kontakt ja toimub info jagamine. Üheks soodustavaks teguriks oli vägivallaennetuse valdkonna MTÜ-de kaasamine tegevuste läbiviijatena. Projektide elluviijate intervjuudest ilmneb, et MTÜ-d on ühiskonnas hästi positsioneeritud sihtrühmade kaasamiseks ja see kontakt võimaldab tegevusi jooksvalt kohendada ja täpselt sihtida. Näiteks tõi MTÜ Eluliin välja, et neil õnnestus seksi ostmise sotsiaalprogrammi ja kampaaniate loomisesse kaasata sihtrühma, kes olid valmis nii taustauuringu, sotsiaalprogrammi kui ka kampaaniate sõnumite teemal kaasa rääkima ja koostööd tegema. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus suutis lisaks planeeritule viia läbi veebi teel kogemuskoolitusi ja teadlikkuse tõstmise seminare kohalike rohujuureorganisatsioonidega. Ka seal tõi tegevuste läbiviija samuti soodustava tegurina välja organisatsiooni juba eelnevalt hästi toiminud koostöö partnerorganisatsioonidega ning olemasolevad kontaktid KOV-ide ning kogukonnaorganisatsioonidega. Seega näitab meetme tegevuste analüüs, et MTÜ-del on tänu kompetentsile, kontaktidele ja missioonile valmidus ja paindlikkus tegevusi vastavalt tekkinud võimalustele täiendada. COVID-19 pandeemia tõttu toimusid mitmed koolitused veebi teel. Virtuaalsete koolituste korraldamine on soodsam ning seal ei ole osalejate arv piiriks, seega aitas see kaasa teadlikkuse tõstmise tegevuste rohkemate spetsialistideni jõudmisele. Samas ei pruugi kokkusaamise piirang alati takistuseks olla, kuivõrd tegevusi sai teha ka virtuaalselt. Näiteks korraldati kogemuskoolitus, mis toimus Tallinna Kunstihoone virtuaalsel platvormil ja Zoomis. 2.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega Siin peatükis anname vastuse järgmisele hindamisküsimusele: • Millised on seosed teiste valdkondlike arengukavade ja nende raames rakendatavate tegevustega? Vägivalla ennetamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega on seotud järgmised riiklikud arengukavad ja strateegiad, mis puudutavad kõiki antud meetme raames tehtud tegevusi. Heaolu arengukava 2016–2023 üldeesmärk oli sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Heaolu arengukavas 2023–2030 on seatud eesmärgiks, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvrid saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks nii, et nad suudavad parimal võimalikul moel 121  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine eluga edasi minna. Arengukava toob endiselt välja ohvriabiteenuse kättesaadavuse probleemi, spetsialistide ning ühiskonna vähese teadlikkuse. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja tagamine on arengukavas nii läbiv põhimõte kui ka eraldi eesmärk, mille puhul seatakse prioriteediks suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Vägivalla ennetamise strateegia aastatakse 2015–2020 keskendus LSV ning vägivalla üldisele levikule ning selle vähendamisele. Strateegia üldeesmärk aastaks 2020 oli, et vägivald Eestis on vähenenud. Vägivalla ennetamise strateegia visiooni kohaselt: • vägivalda märgatakse ja sellesse sekkutakse; • vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad abi; • edasise vägivalla ärahoidmiseks tegeletakse tõhusalt vägivalla toimepanijatega ning vägivalla ennetamisega laste ja noorte seas. Strateegias olid välja toodud indikaatorid ja konkreetsed sihttasemed, kuhu sooviti aastaks 2020 välja jõuda. Strateegia lõpparuanne indikaatorite täitmist ei kajastanud. Vägivalla ennetamise strateegia jätkudokumendiks on Vägivallaennetuse kokkulepe 2021– 2025. Vägivallaennetuse kokkuleppes on välja toodud 14 suunda vägivalla ennetamiseks, millest meede adresseerib üheksat suunda: vägivallateadlikkus, perevägivalla ennetamine ning vähendamine, inimkaubanduse ennetamine, seksuaalvägivalla ennetamine, spetsialistide vägivallateadlikkus ja sekkumisoskused, vägivallaohvrite kaitse ja tugi, vägivallast loobumine toetamine, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate suurem roll vägivallaennetuses ning vägivallennetuse poliitika mõju uurimine. Meetme tegevuste alt on välja jäetud vägivallennetus noorsootöös, haridusasutustes ja huvihariduses; vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine; eakatevastase vägivalla ennetamine ja märkamine. Mõnevõrra puudutati meetme tegevustega suundi vägivallaennetuses digimaailmas (kübervägivalla juhend) ning ohvrisõbralikus menetluses (politseinike, prokuröride ja kohtunike koolitused). Indikaatoreid, mida monitoorida, kokkuleppes ei ole. Vägivallaennetuse kokkuleppe täitmisest on koostatud ametkondlikud raportid, kuid avalikult kättesaadavad need ei ole. Vägivallaennetust käsitleb ka dokument „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“, mis keskendub muu hulgas noorte vägivallakuritegude ennetamisele, sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravile ja nõustamisele, süüteomenetluse tõhusaks ja ohvrisõbralikuks muutmisele, ühiskonna kaitsmisele eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest, kuritegevusest irdumise toetamisele, kuriteoohvrite olukorra parandamisele ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisele. Projekt „Ohvriabiteenuse arendamine“ põhines suurel määral Heaolu arengukava alusel koostatud Hoolekandeprogrammil 2019–2022. Viimase kohaselt tegeletakse nii ohvriabiteenuse arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamisega. Programmis käsitletakse naiste tugikeskuste teenuse arendamist, inimkaubanduse ohvrite abistamist, ohvrite abistamist kriisiolukordades terrorismi või suurõnnetuste ajal, psühhosotsiaalse abi pakkumist, LSV riskide hindamist, sotsiaalprogrammide pakkumist vägivallatsejatele, mis aitaks vägivalda ennetada. Hoolekandeprogrammi tegevused nägid ette ohvriabi süsteemi aredamist SKA-s, mille hulgas oli 11 alateenust. Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendite kasutamine oli hoolekandeprogrammi sisse kirjutatud. 122  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekt „Ohvriabiteenuse arendamine“ on tihedalt seotud ka Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavaga 2024–2027, mis on kokkulepe nelja ministri vahel eesmärgiga vähendada LSV- d ühiskonnas. Tegevuskava eesmärgid on järgmised: • laste ja noorte teadmiste avardamine ja vägivallavastaste hoiakute kujundamine on süsteemne; • vägivaldsete suhete ennetamiseks kasutatakse tõhusamaid ja mõjusamaid sekkumisviise, mis toetavad sotsiaalsete oskuste kujunemist elukaare vältel; • LSV ohvritele ja toimepanijatele suunatud teenused lähtuvad ühiskondlikust arengust ning on vajaduspõhised ja jätkusuutlikud; • LSV kuritegude menetlemine on ohvrikeskne ja traumateadlik ning väldib taasohvristamist. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023 ei ole enam avalikult kättesaadav. Valdkonna eksperdi sõnul ei ole varasemate strateegiate aruanded avalikustatud. Kokkuvõtteks, erinevaid strateegilisi dokumente, mis käsitlevad vägivalla ennetamist, on mitmeid. Nende suunad ja eesmärgid on sarnased, kuid tulemuste monitoorimine ei ole järjepidev ning indikaatorite täitmine ei ole alati leitav. See teeb arengute jälgimise ning mõjude hindamise valdkonnas keeruliseks. 2.6. Jätkusuutlikkus Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral on tõenäoline, et programmi tegevuste tulemusena saavutatud kasu/väärtus jätkub järgmise 5 aasta jooksul? • Missugune on kasu saanud eri institutsioonide/struktuuride rahaline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja institutsionaalne suutlikkus, mis on vajalik, et programmiga saavutatud tulemusi kestlikult ülal pidada? 2.6.1. Ohvriabi süsteemi arendamine Ohvriabi süsteemi arendamise tegevuste jätkusuutlikkus on eeskätt tagatud SKA eelarvega. Programmi tegevuste raames koostatud käsiraamatud jm materjalid on kasutatavad ka pärast programmi lõppu. Naiste tugikeskuste kvaliteedijuhis on kasutatav ka tulevikus, edaspidi on see osaks NTK-de teenuse osutamise hangetes. Kvaliteedijuhise olemasolu tagab üle-eestiliselt ühtse kvaliteedi teenuses. Mõju kestab eeldatavalt järgmised viis aastat. SKA-l jätkub regulaarne koostöö NTK- dega. SKA jätkab ohvriabi vabatahtlike kaasamisega loodud kontseptsiooni alusel. Tegevusega vabatahtlike suunal ühtlustati nõudeid vabatahtlikele, mistõttu eri suundade vabatahtlikud saavad teenust osutada ka teistes suundades. SKA sõnul on vaja ressurssi ühisüritusteks, et hoida seotuse tunnet SKA-ga ja omavahel. Hinnati, et teenus kestab edasi viie aasta jooksul. Vägivallast loobumise toetamise teenus on sisse kirjutatud uude ohvriabi seadusesse. Teenusele suunavad vägivallatsejaid politsei ja prokuratuur. Projekti läbiviijate hinnangul on vajadus teenuse järele on kordades suurem kui SKA nõustajad suudavad pakkuda. Selle 123  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine teenuse jätkamist pidasid projekti elluviijad kõige kriitilisemaks ning teenuse sisu ja osutamine vajab läbimõtlemist. Tervishoiutöötajatele on olemas käsiraamat perevägivalla ohvrite tuvastamiseks (sh riskihindamise instrument). Käsiraamat on kättesaadav SKA veebilehelt ja trükistena. SKA hinnangul toimib käsiraamat ka eraldiseisva õppematerjalina, aga selleks, et mõju kestaks, on vaja tervishoiutöötajate koolitustega jätkata. Samuti on vajalikud tegevused, et käsiraamat oleks kättesaadav ning kasutuses. Jätkutegevused koostööks tervishoiusektoriga on planeerimisel ning jätkuvad IMPACT projekti raames. Aastatel 2021–2023 oli JuM-is käimas projekt „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ (AREV), mis viidi ellu Ida- ja Lääne-Virumaal. Projekti käigus arendati välja töövahendid tervishoiuasutustelt teabe edastamiseks ja tugiteenustele suunamiseks (Justiitsministeerium, 2021a). Ohvriabi süsteemi arendamise projekti elluviijate sõnul toetavad AREV projekti tegevused sama suunda. “See käsiraamat ja koolitused andsid sellise esmase sisendi ja täna on selle teemaga tegelikult jõudsalt edasi tegeletud. Ta on loonud selle baasi. Võib-olla ta nagu… pikaajalises vaates ei saagi öelda, et see koolitus on mingeid väga kaugeleulatuvaid tagajärgi toonud, aga kindlasti see pädevuse tõstmine võimaldab järjepidevalt teenust arendada ja teemadega tegeleda.” (Poliitikakujundaja) Uuringut soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse hoiakute teemal on vaja korrata viie aasta pärast või lisada küsimused mõnda Statistikaameti uuringusse. Praegu selleks ressursse planeeritud ei ole. 2.6.2. Esmatasandi spetsialistide koolitamine Eksperdid tõid välja, et koolitusi on vaja teha järjepidevalt, kuna sotsiaalvaldkonnas (lastekaitses, ohvriabis) vahetuvad töötajad sageli. Heaks lahenduseks ei ole e-kursused, mille kaudu saab küll anda edasi infot, kuid mis ei muuda hoiakuid. SoM-i ekspert arvas, et koolitusi viivad vajadusel läbi SoM-i, JuM-i ja SKA ametnikud ja töötajad. Esmatasandi spetsialistide koolituste läbiviija rõhutas samuti korduva koolitamise vajadust, sest koolitusel saadud teadmisi ja oskusi tuleks pidevalt värskendada ja korrata, ühekordne osalemine ei ole teadmiste kinnistumiseks piisav. Üks poliitikakujundaja rõhutas, et meetme tegevuse mõju jätkusuutlikkuseks on vaja, et teadlikkus ja oskused ohvri abistamisest või vägivallaennetusest ei jääks indiviidi tasandile, vaid oleksid integreeritud tööprotsessidesse. Selleks, et mõju jätkuks, on vaja struktuuri, mis ei sõltu üksikisiku (ühe ametniku või spetsialisti) teadmistest, vaid tagab, et inimkeskne, süsteemne ja koordineeritud lähenemine ohvrite abistamisele ja vägivalla ennetusele toimib sõltumata inimeste vahetumisest. „Hästi tihti Eesti vaates me... hoolimata erialast või teemast on ikkagi see inimestekesksus – meil on mingid inimesed, kes on kas valdkonnas töötanud kaua või kes on heaks kontaktiks, ja kui need inimesed muutuvad, siis nagu kõik kukub kokku. See on tegelikult see, kuidas tulebki luua need seosed tööprotseduurides ja kogu see n-ö töö läbiviimine peab olema toetatud ka ametkondlikult, et need asjad ei juhtuks, et oskusteave läheb kaduma. (Poliitikakujundaja) Programmi mõju jätkumine viie aasta jooksul on tõenäoline. Mõju jätkumist toetab loodud käsiraamat, mis aitaks koolitusel osalenul teadmisi värskendada ja toimiks tööriistana neile, kes koolitusele ei jõudnud. Küll aga ei ole käsiraamat lihtsasti leitav. Samuti mainis intervjueeritud tegevuse elluviija, et käsiraamat ei pruugi kasutust leida ning on olukordi, kus see jääb sahtlisse seisma ning seda ei kasutata aktiivselt ega jagata kolleegidega. 124  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks käsiraamat teha paremini leitavaks veebis ja füüsilisel kujul ning selle kasutamist propageerida. Koolitustega loodud ohvriga kokku puutuvate spetsialistide silmast-silma kohtumise ja koostöö edendamise väärtuse jätkumine on tõenäoline. Siinkohal on riskiks, et spetsialistid vahetuvad ja isikutel põhinevate kontaktide ja koostööpraktikad ohvrite abistamisel katkevad. Jätkusuutlikkuse hoidmiseks on oluline jätkata koostöökohtumiste või muude sarnase eesmärgiga kokkupuutepunktide korraldamist. Kampaaniate mõju jätkusuutlikkust on keeruline hinnata. Meetme raames tehtud kampaaniad jõudsid märkimisväärse hulga inimesteni ning tõid vägivalla teemale tähelepanu, mis toetas teiste tegevuste elluviimist. Samuti viitab elanikkonna hoiakute uuring, et hoiakud on muutumas. Vägivalla vähendamiseks ja turvalisema ühiskonna loomiseks on vaja jätkata teadlikkuse tõstmisega, sh on vaja tõsta teadlikkust vägivalla olemusest, mis muudab suhtumist vägivalda ja selle tolereerimist ning ohvritele pakutavatest teenustest. Samuti tuleb pakkuda tõenduspõhiseid programme vägivalla toimepanijatele, mis muudaksid nende hoiakuid ja käitumist. Teenuste pakkumisel pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele tuleb jõuda ka nende sihtgruppideni, kelle puhul vägivald on varjatum ning ligipääs teenustele on keerulisem – eakad, puudega või vähemusgruppidesse kuuluvad ohvrid. 2.6.3. Seksi ostmise nõudluse vähendamise ja perevägivalla teadlikkuse tõstmise tegevused Inimkaubanduse ohvrite toetamine on muudetud riiklikult koordineeritud teenuseks, mille korraldus on SKA pädevuses. Poliitikakujundaja hinnangul muutused aitavad sellised süsteemi luua uusi võimalusi teema arendamiseks. Inimkaubandusealasteks koolitusteks on eraldatud raha riigieelarves. Küll ei ole vahendeid seksiostjate sotsiaalprogrammi jätkumiseks. Kuna seksi ostmine ei ole kriminaliseeritud, ei paku seksiostjatele ennetusteenuseid Sotsiaalkindlustusamet. Samas võib seksi ostmist olla keeruline eristada kupeldamisest, mis on karistatav tegevus. “See on ka väga keeruline kuritegu, mis tavaliselt ei toimu niimoodi ühekordse episoodina, vaid toimub väga pika aja jooksul ja sul on vaja väga palju erinevaid tegureid selleks, et aru saada, et inimene on päriselt olnud nt haavatavas seisundis ja teda kasutatakse ära ja sellega kasutatakse kas vägivalda, sundi või mingeid muid meetmeid. Aga see ei ole ühe hetkega ühele spetsialistile nähtav.” (Poliitikakujundaja) Jätkusuutlikkuse takistusena toodi välja huvi ja vahendite puudus. Poliitikakujundaja hinnangul vajavad seksi ostjad pikaajalist programmi käitumise ja arusaamade muutmiseks, psühhoteraapiat ning selleks vahendeid ei ole. SoM-i esindaja hinnangul ühe projektiga seksi ostmise ning inimkaubanduse vähendamise teemat ei lahenda. Projekti „Sotsiaalprogramm SPSV“ läbiviija sõnul väljatöötatud sekkumisprogramm hetkel lihtsalt seisab huvi puuduse tõttu. “Täna loomulikult seda programmi nagu oluliselt palju ikkagi ei rakendata. Ta on selles mõttes olemas, aga meil nagu mingi sihtsuunitlusega tegevust selles suunas ikkagi väga ei ole. /…/ Aga ta on oluline tööriist, mis meil on täna olemas tänu sellele [projektile]. (Poliitikakujundaja) Üheks jätkusuutlikkust mõjutavaks teguriks on programmi jõudmine seksi ostjateni, neile programmi tutvustamine ja osalema kutsumine ning seksi ostjate valmidus programmis osaleda. Programm on vabatahtlik ja toimib eeldusel, et seksi ostjad soovivad ise oma hoiakuid ja käitumist muuta ehk et neil on juba piisavalt teadlikkust, et soovida ennast muuta. See teeb osalejate leidmise keeruliseks. Osalejate leidmise keerukust mainis nii intervjueeritud projekti 125  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine rakendaja kui ka programmi mõju ja arenguvajaduste uuring. Uuringus toodi välja, et osalejate värbamiseks võiks välja arendada uusi viise, kuidas nendeni jõuda, näiteks väljatöö ja kahjude vähendamise moodul. Osalejateni jõudmine on jätkusuutlikkuse koha pealt kandev osa ning seega on oluline läheneda värbamisele strateegiliselt. Programmi mõju jätkumine viie aasta jooksul on vähetõenäoline, kuna pole poliitilist huvi ega ressursse sellega tegeleda. 126  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 3. Sotsiaal- ja tervishoid Selles peatükis anname ülevaate sotsiaal- ja tervishoiu meetme hindamise tulemustest. Tervis on oluline jõukuse ja majandustegevuse soodustaja ning oluline tagamaks kaasatust, sidusust ja jätkusuutlikkust. Eestis tugevalt päevakajaline tervisealane ebavõrdsus aga võimendab sotsiaalmajanduslikke erinevusi. Programmi loomise ajal oli Eestis käimas haldusreform, mille keskmes oli KOV-ide ümberkorraldus. Oluline aspekt reformi puhul oli see, et ümberkorralduse käigus püsiks tervis fookuses või paigutuks veelgi rohkem teemade keskmesse. Seetõttu sooviti programmi sotsiaal- ja tervishoiu meetme sihitud tegevuste abil tagada kohalikele kogukondadele võimalus võtta rahvatervise ja sotsiaalvaldkonna probleemid fookusesse, et töötada välja sekkumisi, mis tugineksid tõendusele ja parimatele praktikatele. (Sotsiaalministeerium, 2018a) Tähtis rõhk asetati meetme puhul ka infovahetusele, inimkesksusele ja integreeritusele. Tervisevaldkonna probleemid on tihti tingitud tervise- ja sotsiaalvaldkonna killustatusest nii sektorite kui ka valitsemistasandil. Meetme eesmärk oli parandada integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning rahvatervise sekkumiste pakkumist kohalikul tasandil. Samuti oli eesmärk parandada infovahetust erinevate koostööpartnerite vahel, moodustada inter- distsiplinaarseid tiime ja pakkuda välja uusi teenusemudeleid. (Sotsiaalministeerium, 2018a) Meetme keskmes oli viis eriilmelist rahvatervise probleemvaldkonda (Sotsiaalministeerium, 2018a): • Eesti laste ja noorte vähene liikumisaktiivsus koolikeskkonnas; • suur haiguskoormus kodudes toimuvate õnnetuste tagajärjel; • psühhiaatrilise sundraviga seotud probleemid (teenuse killustatus, vähene kättesaada- vus, tõenduspõhiste mõõtevahendite puudumine jm); • kõrge naiste sünnituseelse ja -järgse depressiooni levimus, mis takistab lapse eest hoo- litsemist; • KOV-ides rahvatervise valdkonna vähene tähtsus ja puudulik kompetents tõenduspõhise praktika rakendamiseks. Eesmärkide täitmiseks rahastati meetme raames viit tegevust. Kolm neist olid eelnevalt kindlaksmääratud projektid – „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“, mida viis ellu Tartu Ülikool (TÜ), „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“, mida viis ellu SA Viljandi Haigla ning „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“, mille viis ellu Tervise Arengu Instituut (TAI). Avatud taotlusvoorude kaudu olid rahastatud „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“, mida viis ellu Päästeamet ja „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“, mida viis ellu SA Lapse Heaolu Arengukeskus. Meetme viiest projektist kaks olid seotud tervishoiuteenuste arendamisega, pakkudes peredele tuge ämmaemandate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu ning luues tervikteenuse, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused. Ülejäänud kolm projekti panustasid rahvatervise sekkumiste ja teenuste väljatöötamisse ja/või parendamisse. TÜ Liikumislabori projekt toetas kooliõpilaste liikumisaktiivsust ning Päästeameti projekt panustas laiemalt kodukeskkonna vigastuste ennetamisele ja vähendamisele. TAI projekt oli oma olemuselt laiahaardelisem ning hõlmas kolme erinevat tegevust/sekkumist. 127  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Siinses hindamises hinnatakse projektide kaupa ja eraldi nelja tegevust. Hindamisest on välja jäetud projekt „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“, mida viis ellu TAI, kuna projekt hõlmas kolme eraldiseisvat tegevust, mis oleks põhjaliku ja fokusseeritud analüüsi teostamise muutnud keerukaks ja ressursimahukaks. Selle asemel keskenduti ülejäänud neljale projektile, et tagada detailne ja kvaliteetne analüüs. Meetme kavandatud sekkumisloogika võtab kokku Joonis 3. 128  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 3. SOTSIAAL- JA TERVISHOIU MEETME KAVANDATUD SEKKUMISLOOGIKA. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 129  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 3.1. Tulemuslikkus Siin peatükis anname vastused järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral suudeti soovitud kvaliteediga luua programmile seatud väljundeid (outputs) ja saavutada programmile seatud tulemusi (outcomes)? • Kas lisaks algselt seatud väljund-eesmärkidele suudeti luua täiendavaid väljundeid, mis omakorda panustasid seatud tulemuste saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid? • Kas lisaks algselt seatud tulemus-sihtidele suudeti saavutada täiendavaid tulemusi, mis omakorda panustasid programmi eesmärkide saavutamisse? Kui jah, siis millised tulemused need olid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? Intervjuudest selgus, et kõigi meetmega seotud projektide puhul suudeti ellu viia kõige olulisemad ja eesmärgipärased tegevused. Enamik projekte, välja arvatud „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“, täitis seatud väljund- ja tulemusnäitajad. Lisaks saavutasid mitmed projektid täiendavaid väljundeid ja tulemusi, mis toetasid programmi üldiste eesmärkide täitmist. Kõik projektid panustasid integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisse ning rahvatervise sekkumiste elluviimisesse kohalikul tasandil, tugevdades programmi keskseid teemasid – ebavõrdsuse vähendamist ja sotsiaalse sidususe suurendamist. Kõikide projektide esindajad sõnasid intervjuudel, et nende hinnangul olid projektid seotud programmi laiemate eesmärkidega, mis tähendab, et iga projekti puhul olid fookuses ka ebavõrdsuse ja sotsiaalse sidususe temaatikad. Ka poliitikakujundajad, kes erinevate projektidega mingil määral seotud olid, tõdesid, et kõik meetme tegevused olid kooskõlas programmi laiemate eesmärkidega. Üks poliitikakujundaja sõnas aga, et avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud projektide teemad olid juba taotlusvooru abil väga kitsalt defineeritud. Ta arvas, et see oli põhjuseks, miks toetust taotles vaid kaks projekti (üks taotlusvooru kohta). See tähendab, et taotlusvoor võis olla liigselt kitsendatud, et vähendada taotluste esitamise võimalusi, mis omakorda võis suu- rendada riski, et meetme puhul jäid kõrvale teemad ja tegevused, mis samuti oleks võinud programmi eesmärke täita, ehk olla isegi aktuaalsemad. „/…/ mõlemasse taotlusesse tuligi ainult üks projekt. Ja ma arvan, et see võis olla sellepärast, et see oli üsna nagu selge fookusega kirjutatud.“ 3.1.1. Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine Projekt täitis nii mõlemad seatud tulemused kui väljundid. Algselt oli plaan, et Liikuma Kutsuva Kooli mudelit rakendaks projekti lõpuks 40 kooli, kuid projekti lõpuks oli tulemuseks 212 kooli. Sarnaselt ületati sihtväärtus vene õppekeelega koolide osas, kus kaheksa kooli asemel rakendas mudelit 27 kooli. Väljundite puhul paistab silma koolituste ja seminaride arv Liikuma Kutsuva Kooli mudeli levitamiseks, mille sihtväärtus ületati ligi viiekordselt (vt Tabel 21). Projekti käigus ilmnenud vajadustele reageeriti paindlikult, näiteks koolitades sihtrühmi, keda algselt ei olnud kavas kaasata. Koolide esindajatega rääkides tõdeti, et mingisuguse muutuse on mudeli rakendamine koolides kaasa toonud, kuid küsimus on, kui laialtlevinud muutus on üle Eesti. “See Liikuma Kutsuva Kooli, ütleme, projekt on ikkagi käivitanud selle mõttelaadi. Ja need tegevused siis toetavad, et me sinnapoole kogu aeg liigume. Me üha rohkem liigume… See /…/ teadlikkus on tänu sellele kindlasti palju tõusnud, nii õpetajate hulgas kui ka, ma usun, 130  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine lastevanemate hulgas, vähemalt kui me jälle lastevanematega räägime, siis me saame jälle toetada seda, et me oleme Liikuma Kutsuv Kool ja teeme neid ja neid asju. See on nagu tilkhaaval kogu aeg, selline mõtteviisi muutumine ja käitumise muutmine läbi selle.” TABEL 21. PROJEKTI „KOOLIÕPILASTE LIIKUMISAKTIIVSUSE TOETAMINE“ VÄLJUNDID Väljund Baasväärtus Sihtväärtus Saavutatud väärtus Liikuma Kutsuva Kooli tööriistade arv, 1 mis on välja töötatud erinevate 0 6 15 sihtrühmade jaoks Koolituste ja seminaride arv Liikuma 2 0 80 394 Kutsuva Kooli mudeli levitamiseks 3.1.2. Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused Projekt saavutas kõik plaanitud väljundid ning kahe puhul isegi ületati sihtväärtus (vt Tabel 22). Sidusrühma kaasavatel teavitusseminaridel osales algselt plaanitu 250 osaleja asemel 322 osalejat. Projekti esindaja tõi välja, et lisandväljundeid või -tulemusi ei saavutatud. TABEL 22. PROJEKTI „KODUKESKKONNA VIGASTUSRISKIDE HINDAMISE JA VÄHENDAMISE METOODIKA LOOMINE JA PILOTEERIMINE NING SEDA TOETAVAD TEGEVUSED“ VÄLJUNDID Väljund Baasväärtus Sihtväärtus Saavutatud väärtus KOV-ide arv, kus on katsetatud kodukeskkonna vigastusriskide 1 0 4 4 vähendamise metoodikat, töövahendeid ja mehhanisme Läbi viidud sidusrühma kaasava(te)l 2 0 250 322 teavitusseminari(de)l osalenute arv Meeskondade arv, kes rakendab üle Eesti 3 kodukeskkonna vigastuste ennetamise 0 18 26 metoodikat 3.1.3. Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine Projekti puhul tõdesid intervjueeritavad samuti, et olulisimad tulemused said saavutatud ning nendega oleks soovitud projekti lõpus veel edasigi tegeleda. Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste abistamiseks vajalik standardiseeritud koostöö- ja kommunikatsioonimudel hoolekande-, tervise- ja õigussüsteemi vahel sai piloteeritud ja ellu viidud, tagamaks krooniliste vaimse tervise probleemidega inimestele kohane käsitlus, nende põhiõiguste kaitse ning ühiskonna turvalisus. Ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi saanud pikaajaliste vaimse tervise häiretega patsientide arv aastas ligi kahekordistus plaanitud 55-lt 101-ni. Kuna tegu on väga spetsiifilise valdkonnaga, siis tõdeti, et projekti tegevus oli väga kasulik. Sarnaselt saavutati kõik väljundid ning kolme puhul neljast ületati sihtväärtused (vt Tabel 23). Intervjueeritavad rõhutasid, et tegevuste plaan laienes projekti käigus ning nad 131  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine jõudsid tegevustega kaugemale, kui planeeritud. Samas ei täpsustanud projekti esindajad, milliseid lisategevusi nad tegid. TABEL 23. PROJEKTI „KROONILISTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDEGA PATSIENTIDE HINDAMISE JA KÄSITLUSSÜSTEEMI VÄLJAARENDAMINE“ VÄLJUNDID Väljund Baasväärtus Sihtväärtus Saavutatud väärtus Piirkondade arv, kus on osutatud 1 mobiilset ambulatoorset psühhiaatrilist 0 5 6 sundravi Multidistsiplinaarsete meeskondade, KOV-i sotsiaaltöötajate, krooniliste 2 0 20 42 vaimse tervise probleemidega inimeste lähedastele mõeldud koolituste arv Kroonilise vaimse tervise probleemiga inimeste multidistsiplinaarse 3 kohtupsühhiaatrilise hindamise Ei Jah Jah laudkonna mudel on psühhiaatrilises sundravis rakendatud Kohalikku kultuuriruumi adapteeritavate ja valideerimisprotsessiks ette 4 valmistatavate vägivaldse käitumise 0 6 7 (korduv)riski hindamise instrumentide arv 3.1.4. Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastate Projekti puhul saavutati viiest väljundi sihtväärtusest neli ning ühe puhul ületati ligi neljakordselt (vt Tabel 24). Riskitaseme hindamisvahendiga hinnatud perede arvu sihtväärtuseks plaaniti 400 pere, kuid hinnati 327 pere. Tegevuse eelduseks oli ämmaemandate motiveeritus ja koostöövalmidus, aga ka perede valmisolek koduvisiitideks. Sidusrühma kuuluvate spetsialistide arv, kes osalesid imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise mudeli teavitusüritusel oli algse 250 osaleja asemel 968. Siinkohal peab arvesse võtma, et kõrge väärtuse tingib mudeli tutvustamine Õdede Liidu konverentsil, kus oli palju osalejaid. Projektiga seotud isikud, keda intervjueeriti, tõdesid, et kõiki tegevusi täielikult ära ei suudetud teha, aga peamised ja olulisemad tegevused viidi läbi. Lisaks toodi välja, et mõne tegevuse läbiviimisel oli takistuseks ajapuudus ja seetõttu ei saadud tegevustega minna nii süvitsi kui esialgu loodeti. Samas on siinkohal oluline märkida, et projekti elluviijad ei taotlenud ka ajapikendust, milleks tegelikult poliitikakujundaja sõnul võimalus oli loodud. „No ja ajaline, jah, selles mõttes, et piloteerida midagi – see aeg jäi liiga lühikeseks, et nagu üleriigiliselt igale poole… Isegi see järelküsitlus vanemate hulgas – enamus ju, kes seal said viimasel poolaastal enne andmete kogumise lõppemist alles seda teenust, neid me ei saanud kuus kuud hiljem hinnata, eks. See aeg oli liiga lühike.“ 132  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine TABEL 24. PROJEKTI „ÄMMAEMANDA KODUVISIIDID ESIMESTEL ELUAASTATEL“ VÄLJUNDID Väljund Baasväärtus Sihtväärtus Saavutatud väärtus Sidusrühma kuuluvate spetsialistide, kes on imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamisega seotud, 1 0 250 968 arv, kes on osalenud imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise mudeli teavitusüritusel Ämmaemanda vastuvõtul kasutusele võetud standardiseeritud 2 0 2 2 hindamisvahendite arv pere riskide hindamiseks Sünnitusjärgse koduviisiidi teenust 3 0 40 327 saanud perede arv Riskitaseme hindamisvahendiga 4 0 400 327 hinnatud perede arv Koduse riskianalüüsi läbiviimiseks 5 0 40 43 koolitatud spetsialistide arv 3.1.5. Valdkondlike asjakohaste indikaatorite analüüs Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ eesmärk oli mõjutada kooliõpilaste liikumisaktiivsust ja seeläbi ka tervisenäitajaid nagu näiteks kehamassiindeks. Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse kohta kogub andmeid TAI ning selgub, et 2017/2018. õppeaastal oli 5–7 päeval nädalas kehaliselt aktiivne7 41,1% 11–15-aastastest noortest. 1–4 päeval nädalas oli aktiivne 54,6% sama vanusegrupi noortest ning üldse ei olnud kehaliselt aktiivsed 4,4% nendest noortest. 2021/2022. õppeaastal oli 5–7 päeval nädalas kehaliselt aktiivne 41,9% 11–15- aastastest noortest, seega on toimunud väike tõus. Langenud on aga nende noorte hulk, kes on 1–4 päeval nädalas aktiivne: 52,8%. Selle languse arvelt on tõusnud nende osakaal, kes ei ole üldse aktiivsed: 5,3%. (Tervisestatistika…, 2023a) Samas ei saa projektitegevuste ja noorte kehalise aktiivsuse statistika muutuste vahel tuvastada põhjuslikke seoseid, sest muutused noorte kehalises aktiivsuses võivad tuleneda ka teistest teguritest lisaks projektitegevustele – nt toitumine, muud sekkumised. Sama vanusegrupi laste kehamassiindeksi hinnang jaguneb TAI metoodika järgi kolmeks: alakaalus, normaalkaalus ja ülekaalus (sh rasvunud) olevate õpilaste osakaal. 2017/2018. õppeaastal oli alakaalulisi poisse ja tüdrukuid selles vanuses 12%, kusjuures tüdrukute hulgas oli osakaal 15,1%. Normaalkaalulisi noori oli 70,2% ja ülekaalulisi oli 17,8%, kusjuures noormeeste hulgas oli osakaal 21,0%, tüdrukutel 14,7%. 2021/2022. õppeaastal oli alakaalulisi 11,7%, tüdrukute hulgas 14,7%, mis tähendab, et toimunud on väike langus. Normaalkaalulisi oli 68,7% ja selle osakaalu languse arvelt on toimunud ülekaaluliste noorte osakaalu tõus: 7 Kehaline aktiivsus – igasugune tegevus, mis kiirendab südame tööd ning paneb mõneks ajaks hingeldama. Kehalise tegevuse hulka võib lugeda sportimist, kehalise kasvatuse tunde koolis, sõpradega mängimist või kooli kõndimist. Kehalise tegevuse näideteks on ka jooksmine, kiirkõnd, rula- ja rattasõit, tantsimine, uisutamine, ujumine, jalgpalli või korvpalli mängimine. 133  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 14,9%. Poiste hulgas on ülekaalulisus tõusnud 3,9 protsendipunkti võrra (kokku 24,9%), samal ajal, kui tüdrukute hulgas on ülekaalulisus tõusnud minimaalselt (kokku 14,9%). (Tervisestatistika…, 2023b) Jällegi ei saa aga projektitegevuste ja noorte kehamassiindeksi statistika muutuste vahel tuvastada põhjuslikke seoseid, sest muutused noorte kehamassiindeksis võivad tuleneda ka teistest teguritest lisaks projektitegevustele – nt toitumine, muud sekkumised. Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ eesmärk oli ennetada ja vähendada koduvigastusi. Perioodil 2021–2023 püsis kodukeskkonnas toimunud vigastuste, mürgistuste ja muude välispõhjuste toime tagajärjel tekkinud juhtude üldarv 60 000 ringis (vt Tabel 25). Projekti jooksul vähenes juhtude arv alla nelja-aastaste laste seas ning tõusis 65-aastaste ja vanemate seas, kuid projektitegevuste ja vigastuste statistika muutuse vahel põhjuslikke seoseid luua ei saa. TABEL 25. KODUKESKKONNAS VIGASTUSTE, MÜRGISTUSTE JA MUUDE VÄLISPÕHJUSTE TOIME TAGAJÄRJEL TEKKINUD HAIGESTUMUS JA OSAKAAL SAMA VANUSERÜHMA KOGURAHVASTIKUST8, 2021–2023 2021 2022 2023 Koguarv (osakaal Koguarv (osakaal Koguarv (osakaal rahvastikust) rahvastikust) rahvastikust) Kogu populatsioon 60 208 (4,53%) 61 054 (4,58%) 59 813 (4,38%) Alla 4-aastased 6458 (9,18%) 6207 (8,93%) 6166 (8,85%) 65-aastased ja vanemad 11 647 (4,30%) 12 011 (4,41%) 12 566 (4,55%) Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ eesmärk oli muuhulgas pakkuda vanemlusalast tuge lapseootel ja lapse saanud peredele. 2018. aastal tuvastati SoM-i tellitud lapse õiguste ja vanemluse uuringu (Sotsiaalministeerium, 2018b) kaudu, et üle poolte (53%) Eesti lastevanematest on tundnud, et soovivad lapsevanemana nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda või ei ole soovinud abi küsida. Värskem asjakohane statistika puudub, mistõttu ei ole võimalik asjakohaseid valdkondlikke indikaatoreid ja projektitegevuste seoseid hinnata. Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ jaoks asjakohaseid valdkondlikke indikaatoreid ei ole, mis võimaldaksid analüüsida seoseid oluliste muutuste ja projektitegevuste vahel. 3.2. Tegevuste asjakohasus Peatükis saab vastuse järgmine hindamisküsimus: • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on nimetatud tegevusi viidud ellu õigel viisil, et saavutada seatud eesmärgid parimal viisil? Meede keskendus integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste parandamisele ning rahva- 8 Rahvastikuandmed: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku- koosseis/RV021 134  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine tervise sekkumiste pakkumisele kohalikul tasandil, toetades erinevaid projektitegevusi, mis hõlmasid nii koolide liikumisaktiivsuse suurendamist, kodukeskkonna ohutuse parandamist, krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste abistamist kui ka lastevanemate toetamist läbi ämmaemandate koduvisiitide. Hinnatud projektide tegevused olid üldiselt kooskõlas meetme eesmärgiga ning panustasid seatud tulemuste saavutamisse. Oluliseks peeti inimkeskset lähenemist, mis tagas sihtrühmade vajaduste arvestamise ja tegevuste paindlikkuse. Kõikide rahastatud projektide eesmärgid toetasid tervise ja heaolu edendamist kas otseselt või kaudselt. Siiski ilmnesid mõned väljakutsed, näiteks mõnes projektis jäi tegevuste ulatus ja mõju oodatust tagasihoidlikumaks. Joonistus aga välja ka meetme fragmenteeritus – meetme tegevused ei moodusta niivõrd terviklikku lähenemist, mis igaüks mõneti eri nurga alt sarnaste eesmärkide saavutamisse panustaksid, kuna tegevused ja nende eesmärgid erinevad üksteisest temaatiliselt üsna suurel määral ning tegevuste ühisosa on liiga lai selleks, et üksikute projektidega väga märkimis- väärset edasiminekut saavutada. Lisaks, arvestades et meede võiks potentsiaalselt hõlmata väga palju erinevaid teemasid, ei ole siinkohal ka lõpuni läbipaistev see, kuidas kujunes just selline teemade valik. Sellel teemal ei olnud võimalik süvitsi minevat põhjendust leida dokumendianalüüsi ega intervjuude analüüsi käigus. Tegevuste kavandamisel lähtuti üldjuhul teadusuuringutest ja analüüsidest, mis kinnitasid nende vastavust sihtrühmade vajadustele. Samuti kohandasid projektide elluviijad tegevusi vastavalt sihtrühmade tagasisidele, et tagada tegevuste asjakohasus ja mõju. Sihtrühmade kaasamine ja tegevuste elluviimine osutusid valdavalt edukaks, kuigi mõnes projektis esines väljakutseid. Siiski suutsid kõik projektid panustada programmi eesmärkide saavutamisse, ning lisandväärtust loodi ka täiendavate väljundite ja tegevuste kaudu. Järgnevalt kirjeldame iga analüüsitud projekti lähemalt ning toome projektide kaupa välja tegevuste asjakohasuse analüüsi tulemused. 3.2.1. Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ raames kavandati luua Liikuma Kutsuva Kooli mudel, põhimõtted selle rakendamiseks ja levitamiseks ning sooviti, et mudelit raken- daksid nii eesti kui vene õppekeelega koolid. Kavandatu ellu viimiseks tegeleti Liikuma Kutsuva Kooli mudeli arendamise ja valideerimise, mudeli rakendamise, teavitustegevuste ja muude tegevuste juhtimisega. Täpsemalt viidi läbi: • Liikuma Kutsuva Kooli mudeli arendus ja levitamine tagamaks projekti jätkusuutlikkus ja võrdne kättesaadavus koolidele ning õpilastele; • koolide tiimide oskuste ja teadlikkuse arendamine koolituste, seminaride, materjalide jms kaudu ning nõustamine Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri; • õpetajate oskuste ja teadlikkuse arendamine seminaride, koolituste jms kaudu ning nõustamine Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri; • kehalise kasvatuse õpetajate koolitamine Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel; • õpilastest mängujuhtide koolitussüsteemi arendamine ja koolituste läbiviimine; • parimate praktikate jagamine ja nõustamine liikumist toetava koolikeskkonna kujundamisel; • monitoorimis-, analüüsi- ja hindamistööriistade arendamine; • Liikuma Kutsuva Kooli tegevuste monitoorimine ja parimate praktikate jagamine; 135  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine • koostöö ja parimate praktikate jagamine rahvusvaheliste ja Eesti ekspertidega. Projekti esindaja sõnul olid tegevused väga tugevalt kooskõlas varasema tõendusmaterjaliga: kooliõpilaste tervisekäitumise uuringud on selgelt näidanud, et laste liikumisaktiivsus väheneb ja seda ka koolikeskkonnas. Lisaks on leitud, et vähesem aktiivsus on nende laste hulgas, kes on madalama sotsiaalmajandusliku staatusega. Nende puhul on ka tervisenäitajad halvemad. Projekti tegevused pakkusid probleemiga tegelemiseks tõenduspõhiseid sekkumisi. Lisaks võeti projektiga fookus koolidele just seetõttu, et mitte keskenduda üksikutele rühmadele – et sekkumise ulatus oleks võimalikult suur ja jõuaks võimalikult paljude lasteni. Projekti kavandades võttis projektitiim teadlikult arvesse ebavõrdsuse osas olemasolevaid teadmisi. Inimkeskne lähenemine oli projektitegevuste keskmes. Projekti esindaja sõnul oli äärmiselt oluline, et tegevused, mida tehti ja materjalid, mida välja töötati, oleksid kooskõlas sihtrühma soovide ja vajadustega. Seega näiteks töötatigi välja infomaterjale ja koguti näiteid koos õpetajate abiga, et täiendada veebilehel olevat ideepanka. Projektitegevuste puhul pöörati tähelepanu sihtrühmade tagasisidele ja vajadusel kohendati tegevusi. „/…/ selle jaoks oleme me teinud nagu arenduspäevi koolide esindajatega, kus on täiesti see, et mis toimib, mis ei toimi, mis võiks muutuda, mis aitaks rohkem toetada.“ Koolide esindajatega rääkides tõid intervjueeritavad välja erinevaid Liikuma Kutsuva Kooli mudeli elemente, mida kasutatakse, näiteks liikumispausid, sammude kogumine, õuevahetund, aktiivsed ainetunnid, võimlemishommikud. Samas tegevuste aktiivsus võib kooliti varieeruda. “Meil on võimlemishommikud teatud perioodidel – alustame koolipäeva õues maja ees, kõik koos võimleme. See lastele väga meeldib. Mingi klass teeb kava ette ja siis kõik teevad järgi muusika saatel ja siis tuleme koolimajja ja hakkame koolipäevaga pihta. Meil on see õnn, et meil on hästi vahva liikumisõpetaja. /.../ Ja tänu temale on liikumistund meie koolis kõige populaarsem tund, mis üldse olla saab.” “/…/ algusperioodil oli see tegevus rohkem selline aktiivne. /.../ Tänaseks on meil see natukene niimoodi jäänud tahaplaanile. /.../ ja ma ütleksin, et COVID-i ajal isegi see tegevus oli palju aktiivsem kui praegusel ajal, sest siis olid lapsed kodudes; siis õpetajad andsid neile selliseid ülesandeid; nad filmisid, nad näitasid – see oli päris põnev ja huvitav. Nüüd, kui lapsed on koolis, rahvast on meeletult palju selles koolis – korraldada koolisiseselt päeva jooksul neid, ütleme, tegevusi on päris keeruline. Ja mitte ainult selle rahvahulga pärast, vaid ka õpetajate suure koormuse pärast.” Võib järeldada, et projektieesmärgid ja -tegevused olid kooskõlas programmi laiemate eesmärkidega ning projekti käigus tehti tegevusi nii nagu ette oli nähtud. Lisaks panustas projekt otseselt meetme eesmärki: pakuti rahvatervise sekkumisi kohalikul tasandil koolides. Projekti kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 16). 3.2.2. Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ käigus loodi ühtne koduohutuse hindamisankeet. Ankeedi loomiseks analüüsiti nii Eesti kui ka välismaist (teadus)kirjandust, vee- ja tuleohutuse sekkumismeetmete materjale ja koondati teiste riikide praktikaid koduvigastuste riskide hindamisel. Viidi läbi intervjuud spetsialistiga ning loodi töörühm. Hindamisankeet keskendub 136  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kodukeskkonnas tekkida võivatele kehalistele kahjustustele – kukkumine, mürgistus, leekide, kuumuse ja tuliste esemete toime, mehaanilise jõu toime, suitsu, uppumine ja lämbumine ning külmumine. Hindamisankeedis on eraldi küsimused suunatud kasutamiseks kodudes, kus elavad pered väikelastega ja/või vanemaealised inimesed. Hindamisankeeti piloteeriti neljas KOV-is ja viidi läbi sidusrühmi kaasavad seminarid. Selle põhjal võib järeldada, et projekti oluline põhimõte oli kaasav ja inimkeskne lähenemine. Tegevuste osas koguti tagasisidet ning tehti vajadusel kohendusi. Projekti jooksul viidi läbi ka kaks meediakampaaniat, millest esimene oli suunatud eakate koduvigastuste ennetamisele ja teine kodusele veeohutusele. Projekti eesmärk oli ühtse kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine, mis on kooskõlas meetme eesmärgiga, aidates parandada integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning rahvatervise sekkumiste pakkumist kohalikul tasandil. Intervjueeritavate sõnul oli projekti eesmärk aktuaalne, sest seinini puudus ühtne lähenemine kodukeskkonna riskide hindamiseks ja andmete vahetamiseks. Projekti käigus viidi läbi tegevuste käivitamiseks ettevalmistavad tegevused ja hetkeolukorra täpsem kaardistus. Hindamismetoodika ja -vahendi loomisel oli oluline põhimõte tõenduspõhisus ning et hindamisvahend oleks eesmärgipärane. Sellele järgnes andmete vahetamise ja andmekaitsealane juriidiline analüüs – seda tõid ka poliitikakujundajad intervjuude käigus välja, et andmekaitsealane juriidiline analüüs oli väga vajalik. “Ma nüüd ei ole päris kindel, kas nad kohe alguses plaanisid teha õiguslikku analüüsi sinna juurde – just selle andmevahetuse vaates. Aga see õiguslik analüüs seal tehti. See oli väga hea. Ja tegelikult sellele õiguslikule analüüsile me ka tugineme selles koduohtuse tegevuskavas selle andmevahetuse disainil.“ Projekti meediakampaaniad olid olulised, et parandada laiemalt inimeste teadlikkust kodukeskkonna turvalisusest ja riskide ennetusviisidest ja selle kaudu aidata kaasa projekti eesmärgi täitmisele, et ennetada ja vähendada koduvigastusi. Projekti pilootprotsessi tegevused olid vajalikud, et kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodikat eesmärgipäraselt katsetada. Piloteerimisele järgnesid tagasiside küsitlus, lõpuseminar ning projekti kokkuvõtted ja lõpparuandlus. Lõpuseminar oli vajalik projekti tulemuste tutvustamiseks ja katsetamisel osalenud omavalitsustele kogemuste jagamiseks. Projekti kokkuvõtvas faasis tehti ettepanekuid projekti käigus omandatud kogemuste ja tulemuste edasiseks levitamiseks. Kuigi projekti raames viidi läbi mõjuhinnang, ei ole võimalik põhjuslikku seost tuvastada koduvigastuste ennetamise ja vähendamise ning projektitegevuste vahel – võrdluses olid 2021. ja 2023. aasta läbilõikelise väikese valimiga küsitlusuuringu andmed. Projektitegevused olid kooskõlas meetme ja projekti eesmärkidega. Projekti kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 17). 3.2.3. Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ raames sooviti parandada sundravialuste patsientidega kokku puutuvate inimeste teadmisi kaasaegsetest ja inimkesksetest nõustamistehnikatest (nii individuaalselt kui grupis) psühhoteraapias ning oskusi neid kasutada tavapärastes töösituatsioonides. Projekti käigus sooviti parandada koostööd ravimeeskondade ja võrgustikuliikmete vahel, luua 137  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine ühised arusaamised ja oskused nõustamiseks ja toetada kroonilise vaimse tervise problee- midega inimesi ning nende lähedasi. Projektitegevusega tagati ravimeeskondadele, võrgustiku- liikmetele ja sundravialuste patsientide lähedastele paremad teadmised vaimse tervise prob- leemidest, ravimite mõjust, lähedaste kaasamise põhimõtetest ja ohtlikkuse vähendamisest. Projekti käigus saavutati multidistsiplinaarne meeskonnatöö krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste toetamiseks psühhiaatrilisel sundravil viibimise ajal ja selle järgselt ning psühhiaatrilisel sundravil viibivate krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste perioodiline hindamine tagamaks nende põhiõiguste kaitse ja ühiskonna turvalisuse. Tegevuse käigus loodi mobiilse ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse mudel ja selle käsitlusjuhis. Soetati mobiilse multidistsiplinaarse meeskonna tööks vajalikud töö- ja transpordivahendid, mis aitasid anda mobiilset psühhiaatrilist abi. Loodi ka koolitusplaan ja multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel. Ajend projektitegevusteks tuli valdkonnas töötavate praktikute käest, kes tajusid, et sundravi on erinevate süsteemide vahel ega pole kellegi konkreetse vastutusalas – ei meditsiini- ega vanglasüsteemis. Praktikud nägid, et sundravi teenuse seaduslik pool on segane ning hindamisraamistik klientide jaoks ei ole adekvaatne. Nad tõdesid, et puudub konkreetne, tõenduspõhine lähenemine klientide abivajaduse hindamiseks ja spetsialistide oskused vaimse tervise häiretega inimestega tegelemiseks on madalad. “Selles mõttes, et kindlasti oli sellel hetkel aktuaalne, sest see sundravi kuidagi kukkus siis pallina igale poole maha ja polnud justkui kellegi oma. Ja nüüd seesama, et need patsiendid või sellised, kes sundravil viibivad – noh, justkui keegi ei tahtnud ka neid, ei meditsiinisüsteem ega vanglasüsteem. Noh, selle projekti vältel kõik süsteemid seal kõrval muutusid.“ Projektitiim ise kinnitas, et nüüdseks on seaduslik olukord hoopis teistsugune, kui projektiga alustades. Kuigi põhjuslikku seost ei saa täpselt kinnitada, siis võib eeldada, et kuna Viljandi Haigla on Eestis ainus, kus sundravi teenust pakutakse, siis teatav positiivne seos võib projektitegevustel olla muudatustega, mis sundravi teemat puudutavad. Projekti tegevuste vajalikkust nägid nii valdkonnas töötavad praktikud kui ka avaliku sektori asjakohased töötajad. Projekti eesmärk oli parandada olulise vaimse tervise teenuse pak- kumist ja arendada senimaani väheprioriteetset, kuid tähtsat valdkonda. Projekti sihtrühm olid inimesed, kes on suurema tõenäosusega sotsiaalmajanduslikult riskantsemas olukorras ning kelle suunas esineb rohkem ebavõrdsust ja diskrimineerimist. Seega neile parema ja inimkesksema teenuse pakkumine panustab otseselt ebavõrdsuse vähendamisse ja sidususe loomisesse. Projektitegevuste jaoks oli tähtis inimkeskne lähenemine, et tagada sihtrühmale sobivaimat sekkumist, seega on projektieesmärgid ja -tegevused kooskõlas programmi laiemate eesmärkidega. Lisaks panustas projekt otseselt meetme kitsamasse eesmärki: pakuti rahvatervise sekkumisi kohalikul tasandil Viljandi piirkonnas ja parandati integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumist. Projekti kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 18). 3.2.4. Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel Projekt „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ keskendus eesmärgile luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide hindamiseks ja maandamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide läbiviimise kaudu koostöös KOV-ide ja tervishoiuasutustega erinevates Eesti piirkondades. Eesmärgi täitmiseks 138  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine rakendati kaht hindamiskava, mida kasutati riskide hindamiseks peredes enne ja/või pärast lapse sündi. Projekti käigus viidi läbi hindamisi ja loodi lisaks ka ettevalmistav koolituskava ja juhendmaterjalid ämmaemanda korduvate koduvisiitide tegemiseks. Sealhulgas koolitati ämmaemandaid, et tagada neile ettevalmistus ja oskused korduvate koduvisiitide läbiviimiseks. Projekti käigus kirjeldati riskialtite perede toetusteekonda, selle eeldatavat mõju ning rakendatavust Eestis. Lisaks loodi projekti lõpuks mõjuhinnang ning tehti ettepanekud sekkumise edaspidiseks rakendamiseks ja rahastamiseks. Ellu viidi ka hulganisti teavitustegevusi (veebiülekanne projekti tutvustamiseks, ämmaemandate teabepäev, projekti lõpuüritus jm). Tegevuste puhul oli oluline nende tõenduspõhisus. Projektiga seotud isikute sõnul olid projekti tegevused kooskõlas sel hetkel akuutsete probleemidega ühiskonnas. Projekti esindaja tõi välja, et kõik probleemid, mis olid püstitatud avatud taotlusvoorus, olid asjakohased, mistõttu taotlus üldse esitati. Projektitiimile tundus, et valdkond, milles tegutsetakse, on Eestis kehvasti korraldatud ja saanud vähe tähelepanu. Samas on probleemid akuutsed, mistõttu soovis projektitiim laiendada fookust ka sünni- eelsesse etappi (kui algselt oli vaid sünnijärgne etapp oluline), sest see oli nende hinnangul terviklikum lähenemine. Projekti esindaja sõnul oli ebavõrdsuse leevendamine nende jaoks oluline, mistõttu ka fookust laiendati – universaalsem lahendus, mis oli ka kohati suunatud ikkagi riskirühmadele, täitis tema hinnangul just programmi laiemat eesmärki. Universaalne ennetus ja iga pere jaoks personaalne koduvisiit lähtusid inimkesksuse põhimõttest. Seega võib järeldada, et projekti käigus viidi läbi eesmärgipäraseid tegevusi, mida oli võimalik ka kohendada. „Ja kui ma mõtlen meie fookuse peale ja eesmärgi peale, siis seda ebavõrdsuse printsiipi me kindlasti pidasime silmas. Sealt tuli ka see meie jälle üks suundadest, et seda tuleb universaalselt pakkuda, kuigi seal mõnes mõttes ka oli pisut suunatud, et nende riskirühmade leidmisele või ainult neile nagu teenuse osutamine. Aga jällegi – meil oli see, et me kedagi ei sildistaks, ja samas, et see oleks nagu võrdselt kõigile kättesaadav universaalse ennetuse printsiibist lähtuvalt.“ Projekti kavandatud sekkumisloogika on toodud aruande lisas (vt Joonis 19). 3.3. Laiem mõju Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral soodustasid programmi tegevused ja tulemused peale otseste kasusaajate laiemat sotsiaalset, keskkonnaalast või majanduslikku mõju inimeste heaolule, inim- õigustele, võrdõiguslikkusele või keskkonnale? • Mil määral on programmi sekkumised muutnud programmiga hõlmatud meetmete poliitikavaldkondi inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks? Kõikide projektide raames kavandati saavutada teatud määral sotsiaalset, keskkonnaalast või majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele, võrdõiguslikkusele või keskkonnale. Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ puhul hindasid intervjueeritavad (nii poliitikakujundajad kui ka projekti esindaja), et selle tegevustel oli otsene mõju koolikeskkonna aktiivsemaks muutmiseks. Kirjeldati, et koolide huvi ühineda Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga on aina kasvav, samas peab tõdema, et võrgustikku kuulumine ei garanteeri 139  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine tegevuste elluviimist. Projekti esindaja tõdes, et uuringud9, kus on võimalik eristada Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikukoole ja ülejäänuid koole, viitavad tulemustega sellele, et liikumis- aktiivsuses on märkimisväärne, statistiliselt oluline erinevus. Lisaks otsesele mõjule kavandati sekkumisega ka laiemat mõju ja sotsiaalsete normide muutust. Nt plaaniti koolikeskkonna muutmisega toetada ka üldisema elanikkonna kehalise aktiivsuse kasvu – kui liikuma kutsuvad koolihoovid on avatud ka väljaspool koolipäeva ning ka teistele sihtrühmadele võivad koolihoovid kujuneda kogukonna liikumistaristu osaks. Lisaks tõi projekti esindaja välja, et keskkondlik fookus on samuti projektil algusest peale olnud, kuid suurema mõjuni on veel pikk tee minna. Projekti tiimi jaoks oli oluline põhimõte, et laste koolitee oleks kasvõi osaliselt jalgsi või aktiivse transpordiviisiga läbitud. See on ühest küljest oluline kehalise aktiivsuse tagamiseks, aga avaldab mõju ka autostumise vastu ning suunab keskkonnasäästlikumate liikumisviiside poole. Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ raames kavandati saavutada peale otseste kasusaajate ka üldisemat sotsiaalset mõju parandamaks laiemalt inimeste teadlikkust kodu- keskkonna turvalisusest ja riskide ennetusviisidest. Poliitikakujundaja sõnul on projekt tihedalt seotud turvalise elukeskkonnaga ja seeläbi ka siseturvalisuse arengukavaga. Laiema eesmärgi täitmisele aitasid kaasa meediakampaaniate läbiviimised. Esimene kampaania oli suunatud eakate koduvigastuste ennetamisele, teise meediakampaania raames juhiti tähelepanu kodusele veeohutusele. Samas võib saavutatud mõju eeldada vaid juhul, kui need meediakampaaniad on jõudnud sihtrühmani (inimesed on neid vaadanud ja kuulanud) ning need tõstavad inimeste teadlikkust, suureneb motivatsioon muutuseks ja toimub muutus käitumises. Kuigi meediakampaaniate puhul eeldatakse sageli, et need kutsuvad esile muutuse käitumises, on mehhanism teadlikkuse ja käitumise vahel piisavalt kompleksne, et soovitud muutust esile kutsuda. Projekti läbiviija sõnul oli kaudne mõju plaanitud ka kogu perevõrgustikule, sest projekti jooksul räägiti palju väikelaste vigastustest. Projekti läbiviijatele peegeldati tagasi, et laiem osa ühiskonnast sai selle teemaga puudutatud ning perevõrgustik sai edukalt kaasatud. Projekti esindaja sõnul kogu protsessis ja ka kodusid külastades sarnast mõju eakate puhul ei tuntud. Poliitikakujundaja sõnul on kohalikul tasandil rohkem märkamisi olnud. Inimesed, kes käivad kodudes ja kelle võimuses on ise oma organisatsiooniga aidata inimest või anda infot edasi, nendele, kes saavad abivajajat aidata. Selles osas on väidetavalt olukord paranenud (kuigi fookus on liikunud teistele teemadele ning projektitegevustega laiemalt ei jätkatud), kuid siiani puudub üleriigiline praktika, et kodusid külastada ja abivajajaid märgata. „Noh, kasvõi see, et kes võtab selle üle, kui see saab läbi; kes paneb käed alla. Seda nii päästeameti projekti puhul – kuidas sellega minnakse üle-eestiliseks, näiteks.“ „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi välja- arendamine“ projekti esindajad tõdesid, et kuigi sekkumine on suunatud kitsale sihtrühmale, siis nende heaolu suurendamine mõjutab otseselt ka teisi inimesi. Seega toetasid projekti- tegevused lisaks otsestele kasusaajatele ka üldisemas kogukonnas teadlikkuse tõstmist ja 9 Haridus- ja Noorteameti läbiviidavad Üldhariduskoolide rahulolu ja koolikeskkonna küsitlused, mille tulemused on leitavad: https://www.liikumakutsuvkool.ee/rahulolukusitlus/ 140  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine paremat inimõiguste tagamist, parandades laiemalt inimeste teadlikkust krooniliste vaimse tervise probleemide kohta. Väikest positiivset keskkondlikku mõju tajuti samuti – kui projekti käigus võeti kasutusele buss, mille abil tegevusi teostada, siis selle arvelt vähenes isiklike sõiduautode kasutamise arv. Kuna Viljandi Haigla on ainus asutus Eestis, kus sundraviteenust pakutakse (SA Viljandi Haigla, 2021), siis võib eeldada, et kui projektitegevused haiglas teenusearendusele fookuse seadsid, siis sai mõjutatud ka laiem praktika. Ka projekti esindajad tõdesid, et teadlikkuse tõstmine ja muutuste ellu viimine toimus laiemalt, kui vaid teenusepakkujate ja -saajate ringis. „Mis meist sõltub, on seda teadlikkust ja teavitustööd edasi teha ja öelda, et sinna suunda oleks vaja liikuda. Ja muuhulgas minu meelest on ka päris kenasti välja töötatud selline hindamise algoritm või need põhialused. Ja mulle tundub, et need on ka muutumas just lähiajal või nüüd projektiperioodi järgselt isegi hästi aktuaalseks, sest kui varasemalt Eestis puutusid sundravi eelkõige jätkamise ja lõpetamisega kokku üksikud kohtunikud, siis kohtute töökorralduse muudatuse tulemusel praegu ühe rohkem. Meil on anda ka neile tegelikult infot ja teadmist ja huvi korral ka koolitusi, et kuidas neid hindamisi läbi viia. Ehk siis see kohtunike ring ka laieneb.“ „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ projekti puhul kavandati, et oleks laiem mõju lapseootel pere ja vanemate vaimse tervise temaatikale, millele eelnevalt ei oldud pööratud piisavalt tähelepanu. Projekt seadis fookuseks, et olulised sihtrühmad, kes lapseootel või just lapse saanud peredega tegelevad, oleksid teadlikud, millele vaimse tervise osas tähelepanu pöörata. Oluliseks peeti ka võrdsuse edendamist – vaimse heaolu muutused võivad toimuda kõikidel, mitte vaid riskirühmade puhul, mistõttu pakuti sekkumist universaalsuse printsiibi abi. Oluline mõjuga seotud tegur, mida projekti esindaja välja tõi, mis jäi ressursipuuduse tõttu realiseerimata, oli teise vanema kaasamine projekti. Ehk projekti käigus toimus taipamine, et ema vaimne heaolu on küll oluline, kuid tähtis on fookus panna ka partnerile. Kõikide projektide esindajad tõdesid, et nad tajuvad teatavat mõju ka laiemale rahvatervise ja sotsiaalvaldkonna inimkesksusele, koordineeritusele ja süsteemsusele. Kõikide projektide puhul toimus pidev koostöö erinevate asjakohaste ministeeriumitega, nende allasutustega ja teiste koostööpartneritega, mis viis selleni, et tehti koordineeritult koostööd, et projektide eesmärke saavutada. Intervjueeritavad rõhutasid, et töö vajab kindlasti veel edasiarendusi, aga samal ajal on tuntav, et probleemidega tegelemisel on fookus nihkunud ennetuse tasandile. Laiemalt leitakse valdkonnas, et ennetustöö on aina olulisem, et kuluefektiivselt rahvatervise ja sotsiaalvaldkonna probleemidega tegeleda ning seeläbi tagada inimeste heaolu ja julgeolek. Kõikide projektide puhul oli väga oluline, et fookuses ei oleks vaid kitsas sekkumine või teenus (nt ainult sundravi või ämmaemanda koduvisiit), vaid teemadele lähenetaks terviklikult. Seega nt „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ projektis oli projektitegevuste puhul oluline ka vanemluse temaatika üldiselt ja „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ puhul keskenduti laiemalt vigastuste ennetamisele ja tervisekäitumise parandamisele. Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ esindajad rõhutasid, et olgugi, et inimkeskne lähenemine on nende teenuse puhul olnud alati oluline, siis süsteemsus on märkimisväärselt arenenud. Praktika ja õppimise 141  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine käigus on leitud viisid, kuidas teenuse pakkumist muuta veelgi paremaks ja lähtuda patsiendi vajadustest. Lisaks on projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ mõju poliitikakujundamisele olnud väga mitmekülgne: koostöös HTM-iga on uuendatud koolide õppekavades kehaline kasvatus liikumisõpetuseks, loodud on õppematerjale ja uuendatud on haridusstrateegiat. Koostöös KuM-iga on loomisel Eesti liikumisaktiivsuse tegevuskava, mis hõlmab paljusid erinevaid partnereid. Projektide esindajad ja sihtrühmad ei osanud väga detailselt välja tuua, milline on projektide majanduslik mõju – pigem selgitati seda üldiselt ning rõhutati, et ennetus on odavam, kui tagajärgedega tegelemine. „No kuna see [projekt „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“] on ennetava suunaga projekt, siis see on absoluutselt… see on valdkondade ülene kasu, ma ütlen, sellest, sest kui me räägime tervetest peredest, kus saavad siis kasvada terved lapsed, siis see on nagu ilmselgelt valdkondade ülene kasu siit, sotsiaal-, mis iganes, kriminaalhooldus, heh, kõik nagu jääb ära, onju. Me saame siit ainult võita. See on nagu küll koht, kuhu tegelikult tuleb riigina panustada.“ Näiteks projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ puhul hinnati, et projekti positiivne majanduslik mõju seisneb selles, et sekkumised on kõikidele lastele koolikeskkonnas kättesaadavad samamoodi, mille kaudu on kõigil sihtrühmadel sotsiaalmajanduslikult võrdne ligipääs projektitegevustele. Nii saab järeldada ka teiste projektide puhul, sest ühegi projekti raames ei kaasnenud sihtrühmadele rahalisi kulutusi. Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ puhul toodi välja, et sundravil olev patsient, kes on pannud toime õigusvastase teo, mõjutab kogukonda ja riiki laiemalt, sh majanduslikult. „Aga… ma ütlen ausalt, et suur nägemus, mis on nagu ideoloogiliselt õige – see on täpselt see, et vähem kinnipidamist, vähem ekspertiise, vähem halduskoormust…“ Sihtrühma seisukohast vaadates vähenevad patsientide majanduslikud kulud, kuna ambu- latoorse mobiilse sundravi teenus tuuakse kodule lähemale. Sarnase loogikaga järelduse saab teha projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ puhul, sest ka selle pikaajaline eesmärk on vähendada ravile tehtavaid kulutusi ennetustegevuste kaudu, mis mõjutab nii indiviiditasandil kui ka KOV-i ja riigitasandil majandusnäitajaid. Projektide esindajad ja poliitikakujundajad ei osanud üldjuhul välja tuua, kas mõne projekti puhul avaldus kavandamata negatiivset mõju. Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ puhul tõi üks intervjueeritav välja, et nende projekti käigus integreeritust teenuste vahel ei saavutatud ning ilmnes dilemma ämmaemanduse ja esmatasandi tervishoiu osas – kus ja kes peaks teenust täpsemalt pakkuma. Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ käigus sai küll loodud eesmärgipärane kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika, kuid tagasiside põhjal on tegemist liialt detailse ankeediga, mille täitmine võtab liiga kaua aega. Üldiselt leidsid projekti läbiviijad, et inimeste kodudes käimine ja ankeedi täitmine on kohati ebamugav, sest tekitab tunde, et tungitakse teiste inimeste eraellu. 142  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 3.4. Takistused ja soodustajad Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mis asjaolud mõjutasid väljundite loomist ja tulemuste saavutamist? • Millised muud (sh teiste osapoolte) tegevused on toetanud eesmärkide saavutamist? • Kuidas mõjutasid COVID-19 kriis ja Ukraina sõda tulemuste saavutamist? Käsitleme meetme eesmärgi saavutamist takistanud ja soodustanud tegureid järgnevates alapeatükkides eraldi. 3.4.1. Takistused Ühe suurima takistusena toodi välja välisteguriks olev COVID-19 pandeemia, mis mõjutas teatud tegevuste elluviimist märkimisväärselt. Vaid „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ projekti esindaja hindas, et COVID-19 ei mõjutanud tegevusi üldse, kuid samal ajal poliitikakujundaja, kes projektitegevusi kommenteeris, hindas, et projekti sihtrühm oli COVID- 19 ajal eriti tähelepanu all, kuna oli risk, et nakatatakse last koduvisiitide käigus. „No tegelikult kumbki [COVIDi kriis ja Ukraina sõda] ei seganud ega mõjutanud. /…/ COVID oli nagu selles mõttes möödas juba, kui me alustasime.” „Nendel oli COVID! Ja see oli kindlasti, mis tõmbas selle ajaakna katki. See koduskäimine oli probleem. Sa ei taha ju viia, jumala eest, beebiga perre mingit COVID-it, onju. Minu meelest need pigem olid sedalaadi takistused sellele, et nad ei saanud ka nii suurt siht… nagu inimesi nii palju kaasata, kui nad võib-olla mõtlesid sinna projekti.“ „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ projekti puhul oli tegevustest häiritud nt koolide liikuma kutsuvamaks muutmine, sest koolid pidid pandeemia ajal uksi sulgema. Samas projektitiim leidis uusi lahendusi, mida koolidele ja ka kodukeskkonda pakkuda, et liikumis- harrastust ikkagi tagada. „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ projekti puhul tõdeti, et COVID-19 kriis piiras tulemuste saavutamist enim kohalikul tasandil. See piiras aja- ja inimressursse ning viis fookuse koduohutuse teemadelt kõrvale, kuid seetõttu projekti esindaja hinnangul eesmärgid saavutamata ei jäänud. Teine mõju avaldanud tegur oli Venemaa algatatud sõda Ukrainas – ka see viis fookuse teemadelt pisut eemale ja nõudis projektides toimetanud inimestelt ressursse, eriti „Kodu- keskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ projekti puhul. „Ma nüüd jälle spekuleerin natuke, aga ma arvan, et eriti nagu… või kui ma mõtlen selle koduvigastuste projekti peale /…/ siis COVID ja see sõjaoht nagu Päästeameti seisukohast kindlasti ju mõjutas nende motivatsiooni mingi koduohutusega tegeleda nagu veelgi. Ehk siis… negatiivselt.“ „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ puhul sai täheldada, kuidas nii COVID-19 pandeemia kui ka sõda sundisid koolituste algusi edasi lükkama. Samas tõdeti, et sellel oli ka positiivne külg, sest koolitused planeeriti hoopis veebikeskkonda ja ruumirendi ning toitlustuse ära jätmine aitas hoida kulusid kokku. 143  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Pärast sõja algust muutus ka poliitiline otsus – minna haridussüsteemis üle eestikeelsele haridusele –, mis mõjutas „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ väljundeid. Kui algselt oli planeeritud, et ka vene õppekeelega koolid on eraldi sihtrühm, keda kaasata, ning looma peaks venekeelseid töövahendeid ning koolitusi, siis pärast muudatust jätkati vaid eestikeelsete materjalide ja koolitustega. Samas ei peetud seda takistuseks, vaid pigem kohanemist vajavaks muudatuseks. Lisanduva takistusena tõi ühe projekti esindaja intervjuul välja, et isikud, kes algselt ministeeriumi tasandil teemaga tegelesid, vahetusid sageli, seda ka projektiperioodi jooksul. Seda teiste projektide puhul otseselt takistusena välja ei toodud, kuid erinevate ministeeriumite esindajatega intervjuusid läbi viies selgus samuti, et intervjueeritavad ei osanud kõike täpsustada, kuna nad ei olnud läbivalt projekti juures ning kolleegid, kes olid, ei ole enam asutuses tööl. Sarnane probleem oli „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ projektis KOV-ide tasandil. Uue inimese tulekul vajas projekt taaskord tutvustamist, seniste sammude selgitamist ja edaspidist plaanimist. Inimeste vahetumisega seonduv võttis aega ning oli teistele projektiliikmetele koormav. Lisaks tõi projekti esindaja välja, et omavalitsustes on töökoormus suur ning aja- ja inimressurss piiratud. Seetõttu võtsid mõned tegevused KOV-ide tasandil oodatust kauem aega. „/…/ aga ikkagi uute inimeste sissebriifimine võttis aega ja selgitamist, et… Mitte et see kuidagi katkeks, sest partner oli juriidiline asutus, KOV ja… Selles osas ei olnud miskit katki. Aga kui tõesti inimesed muutuvad, siis selles tempos või selles koostöös [toimetamine] nõuab rohkem ka projekti vedajatelt ressurssi.“ Nagu peatükis “Laiem mõju” Laiem mõju öeldud, siis projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ puhul osutus takistuseks diskussioon, mis tasandil ämmaemandate koduteenust pakkuma peaks. Esmatasandi tervishoiutöötajad, peamiselt perearstid olid negatiivselt meelestatud, et kõrgelt kvalifitseeritud ämmaemandad ei peaks koduvisiitidele aega raiskama, vaid seda võiks teha perearstikeskus. Lisaks selgus, et paljud tervishoiuasutused olid projektis osalemise vastu, sest sellega ei kaasnenud lisaressurssi, projektiga kaasnes lisanduv aruandlus või esindajatel puudus lihtsalt huvi. “Ma mõtlesin seda, et kui me räägime ämmaemanda koduvisiitidest, siis vastasseis perearstidelt tuli väga suur, et me kasutame ämmaemandaid… Nad on nii haritud inimesed ja nemad ei pea kindlasti kodus käima. Ja teisalt olid mõned perearstid pahased, kes käivad kodus. /…/ ma ei ütle mõned – need võivad olla ikka kümned ja kümned. Et nemad tahaksid ise, ja miks nendelt see ära võetakse… Siis selgus, et perearst saab selle eest raha, et ta kodus käib /…/.“ Sama projekti puhul toodi ka eraldi välja, et projektitiimi organisatsiooni sees oli segadust ja vastuseisu, kuna projektitegevus ei ole organisatsiooni põhitegevusega seotud. Projekti esindaja tõdes ka, et mida aeg edasi projektis, seda rohkem rauges Tervisekassa ind, sest tegevustes olid toimunud suured muudatused ja partnerid olid niivõrd palju vahetunud, et projekt ei olnud enam prioriteetne. „Ja siis meil isegi tekkis oma organisatsiooni siseselt hõõrumine, et mis projekti te siin ajate, mis ei ole meie põhitegevusega seotud! Jah… oli vahepeal palju segadust sellega.“ 144  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine “Aga kuidagi neil [Tervisekassa] see ind ka rauges ära. Kui me nagu projekti lõppu jõudsime, siis seal juba oli nii palju muutuseid vahepeal olnud. Siis nad juba olid unustanud ka meie need algsed kokkulepped – et nüüd see projekti kirjeldus tuleb ja… See enam ei olnud nende jaoks nii suur prioriteet kui siis, kui me teele asusime.” Sama projekti takistustena tõid projekti esindajad välja ka ajapuudust – kui projekt oleks olnud pikem, oleks mugavamalt saanud hindamisvahendeid analüüsida, et tõenduspõhja arendada. Samas on siinkohal oluline märkida, et projekti elluviijad ei taotlenud ka ajapikendust, milleks tegelikult poliitikakujundaja sõnul võimalus oli loodud. Lisaks selgus, et teise projekti, „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hinda- mise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ puhul tekkis lõppfaasis rahalise ressursi puudus, sest intervjuul tõdesid asjaosalised, et lõpuks tehti tegevusi vabatahtlikkuse alusel. „/…/ ega sinna neid personalikulusid enam edasi ei kandunud. See oli vabatahtlik töö veel lõpusirgel /…/.“ “Õhinapõhiselt võib teha küll ja tore on, et inimesed tahavad teha. Aga kui tegelikult vaadata seda, mis ta nagu tegelikult maksaks, kui see õhin sealt ära võtta, siis… siis selle jaoks oleks hea küll saada veel mingeid kohti, kuhu kirjutada mingeid projekte.” Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ puhul sai takistuseks ka see, et kuna hindamis- vahendi metoodika väljatöötamine hangiti väljast ja väljakuulutatud pakkumuskutsele kahes esimeses voorus ei kandideeritud ning tööle leiti läbiviijad alles kolmandal pakkumuskutse esitamise korral, siis nihkus projekti ajakava edasi. „/…/ hange näiteks ebaõnnestus; juba sellepärast… See riskide maandamise koht alati on ka projektides, aga seda ei oska nagu ette näha, et kui kaks korda hange ebaõnnestub. Siis see oluliselt mõjutab seda ajatelge.“ Sellist takistust ei osanud projektitiim eelnevalt ette näha. Intervjuude läbiviimisel ilmnes, et poliitikakujundajad ja projekti elluviijad tõlgendasid ajalisi nihkeid erinevalt. Elluviija sõnul läks projektiga kõik väga hästi ja olulised asjad said tähtaegselt tehtud, samuti said kõik vahe- eesmärgid ajaliselt täidetud. Ajaliselt nihkus vaid mitmekordse pakkumuskutse esitamise tõttu metoodika väljatöötamise algusaeg. Poliitikakujundaja kommenteeris projekti järgnevalt: “See ju ka venis, kogu see algatamine. See projekt oleks pidanud juba läbi olema enne, kui see vist lõpuks algas.” Koolide esindajatega rääkides toodi projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ puhul välja skeptilisus nii koolipersonali kui õpilaste puhul. Samuti mainiti keskkondlikke takistusi nagu ruumipuudus koolimajas sees, kinnise kooliõue puudumine ning staadioni puudumine. “Eks õpilastel on ka see, et nad alguses kõhklevad ja kahtlevad, aga kui näevad, et teistele nagu meeldis ja oli täitsa tore, siis võib-olla tahavad ise ka proovida. See võib olla üks takistus, mis on meil ette tulnud.” 3.4.2. Soodustajad Kõikide meetme projektide soodustav tegur oli see, et poliitilisel tasandil olid teemad piisavalt prioriteetsed, et projekte rahastada ja eesmärke täita. Kõikide projektide intervjuudest jäi kõlama, et iga projekt täitis rahvatervise või sotsiaalvaldkonna kitsamate alavaldkondade eesmärke, nt laste liikumisaktiivsuse edendamine või lastevanemate vaimse tervise toetamine. 145  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kõik projektid olid piisavalt hästi läbi mõeldud ja tegevused olid hästi planeeritud, mistõttu oli ministeeriumite tasandil arusaadav, miks projektid on vajalikud ja asjakohased. Nagu mainitud, siis kõik projektid täitsid nii meetme tasandi eesmärke kui ka laiemaid programmi eesmärke. Kõikide projektide tegevusi soodustas ka huvi oluliste sihtrühmade poolt. Nt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ projekti esindaja sõnas, et koolide huvi programmi vastu on olnud väga kõrge ning nad ületasid enda kaasamise eesmärke mitmekordselt. Koolidel oli olnud endal tugev motivatsioon programmi ja võrgustikuga ühinemiseks. „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ projekti jaoks kaasatud ämmaemandad hõlmati projekti vabatahtlikkuse alusel, mis samuti tagas sihtrühma enda sisemise motivatsiooni. Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi välja- arendamine“, aga ka kõikide teiste projektidega seotud inimesed ütlesid, et koostöö partneritega oli oluline. Välja toodi olulisemad ministeeriumid (näiteks SoM, KuM, HTM, SiM, JuM) ja nende allasutused (nt TAI, Tervisekassa), kellega kõigi meetme projektide puhul koostöö sujus hästi. Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ esindaja lausus, et neil oli ka väga meeldiv koostöö välismaiste partneritega. Projektitegevusi soodustasid teatud juhtudel ka kommunikatsioonitegevused, seda nt projek- tides „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ ja „Kodukeskkonna vigastusriskide hin- damise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“. Esimese projekti puhul toodi välja võimalust kajastada tegevusi meedias ja sotsiaalmeedias, mis projekti esindaja sõnul võis aidata kaasa ka üldisema mõju avaldamisel, sotsiaalsete normide kujundamisel. Teine projekt tegi endi hinnangul edukat meediakampaaniat, mida sai koos koostööpartnerite ja -võrgustiku abiga suunata sihtrühmale. Projekti esindajad leidsid, et koostöö meediapartneritega oli väga hea. Kõikide projektide eeldus oli, et neil on piisavalt pädevat inimressurssi, et tegevusi ellu viia. Esindajate hinnangul nii ka oli. Projektide eesmärkide täitmiseks eeldati, et projektitiimis toimib rollide ja ülesannete täpne jaotus ning erialade sisueksperdid on valmis projektitiimiga koostööd tegema. Projektid toimisid nende eelduste kohaselt. Nt „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ projekti esindaja sõnas, et tiimil olid kõigil enda tugevused, selged rollid ja vastutus, mis oli kõige õnnestumiseks projekti edu valem. Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ esindajad sõnusid, et nende tiim oli tegevuste algusest kuni lõpuni sama, mis lihtsustas asjade kulgu, aga tiim oli ka iseenesest väga motiveeritud. Ühe projekti esindajad sõnasid ka, et projekti halduspoolega oli nende kontaktisik SoM-ist alati toeks, mis hõlbustas projekti kulgu. Nt kui selgus, et projekti käigus on vaja tegevusi või indikaa- toreid muuta, siis läbirääkimiste abil oli see võimalik. Kokkuvõttes oli projektiperiood siiski üpris paindlik ning võimaldas läheneda tegevustele ka vajaduspõhiselt. Nt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ projekti esindaja tõi välja, et kui sihtrühmade tagasiside tulemusel selgus, et midagi võiks projektitegevustes muuta, siis seda oli ka võimalik olemasolevate ressurssidega teha. „/…/ selle jaoks oleme me teinud arenduspäevi koolide esindajatega, kus on täiesti see, et mis toimib, mis ei toimi, mis võiks muutuda, mis aitaks rohkem toetada. /…/ Ma arvan, et võib-olla on see mängujuhtide treening olnud, mille tagasiside on selline, et muidu me koolitasime õpilasi, aga kui ei ole koolipoolset selget juhendajat, siis me lihtsalt koolitame ära ja nad ei lähe süsteemina käiku. Ja sellest me oleme muutnud ja nüüd me koolitame nt juhendajaid, mängujuhtide juhendajaid – et on olemas kooli poolt täiskasvanud isik.“ 146  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 3.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Millised on seosed teiste valdkondlike arengukavade ja nende raames rakendatavate tegevustega? Järgnevalt on iga meetme projekti raames toodud eraldi välja seosed valdkondlike arengu- kavade ja nende raames rakendatavate tegevustega. 3.5.1. Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ tegevus on lähedalt seotud nt Rahvastiku tervise arengukavaga 2009–2020, mille üldeesmärk oli tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukava strateegilised arendussuunad nägid ette sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist. Pro- jekt panustas oma tegevustega eesmärgi saavutamisse väga mitmekülgselt, ühe näitena loodi programmiga liitunud koolides koolikultuur, mis toetas töötajate ja õpilaste koolis veedetud aja liikumisaktiivsust. Ka Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärke – Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad, tervena elatud aastate arv kasvab kiiremini kui eeldatav eluiga, ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb – aitas projekt tegevustega täita väga erineval moel, nt toetasid projekti tegevused tervislikke valikuid liikumist soodustava keskkonna ning elukestva liikumis- harjumise loomisel, mis on lihtsasti kättesaadavad kõikidele lastele sõltumata nende sotsiaal- majanduslikust staatusest või piirkonnast. Lisaks on projekti tegevused seotud Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 doku- mendiga, mis sätestab Eesti spordipoliitika visiooni ja üleriigilise eesmärgi, mille kohaselt vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Projekti tegevused toetasid õpilaste kehalise kirjaoskuse kujunemist ning põhioskuste oman- damist koolis õpilasi kaasavate ja aktiivsete tegevuste kaudu ning kooli töötajatele, õpilastele ja lastevanematele jagati infot liikumise kasust vaimsele, sotsiaalsele ja kehalisele tervisele. Laste ja perede arengukava 2012–2020 eesmärk oli „Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde“. Nt kaasati projekti raames erinevaid osapooli alates erinevate valdkondade riigiasutustest kuni kodanikuühenduste ja eraettevõteteni loomaks jätkusuutliku Liikuma Kutsuva Kooli mudelit. Lisaks innustati projekti raames koole kaasama õpilasi liikumist toetavate lahenduste välja töötamisse ja ellu viimi- sesse. Heaolu arengukava 2016–2023 üldeesmärk oli „Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ning „Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus“, mida aitas projekt ellu viia läbi tervislike eluviiside ning vajalike põhioskuste omandamise toetamise. Projekti tegevused toetasid erinevate liikumisoskuste omandamist ning liikumise väärtustamist nii õpilaste kui ka koolitöötajate ja lastevanemate seas. Projekti tegevused olid suunatud kõikidele eesti koolidele ja õpilastele sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest või soost. 147  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lisaks veel on projekti tegevused seoses erinevate oluliste dokumentidega nagu näiteks Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia 2014–2020, Rahvastikupoliitika põhi- alused 2035, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Elukestva õppe strateegia 2020 jt. 3.5.2. Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ eesmärgid on tihedalt seotud Heaolu arengukava 2023–2030 põhimõtetega, et pakkuda kodanikele turvatunnet ja toetavat keskkonda. Erilist tähelepanu on pööratud ka sellele, et nii lastel kui ka vanemaealistel oleks turvaline. Samuti on projekti eesmärk seotud Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030, mis sõnastab, et turvalises Eestis on stabiilne elukeskkond, kus inimene tunneb end kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Turvalise elukeskkonna alustala on ennetamine, millele oli fokusseeritud ka projekti tegevused: eesmärk oli ennetada kodukeskkonnas toimuvaid vigas- tusi. Samuti on vigastuste ennetamine teemaks Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030. Prioriteediks on seatud nii koostöö sektorite vahel, koostöö kohaliku tasandiga, kui ka inimeste teadlikkuse suurendamine, mida on projekti eesmärkides silmas peetud ja mida projekti abil toetati. 3.5.3. Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine Projekt „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ puhul on suurimad seosed Rahvastiku tervise arengukavaga 2020–2030. Kui arengukava lähtub printsiipidest nagu tervis igas poliitikas, koostöö, ebavõrdsuse vähen- damine tervises, innovaatiliste lähenemiste rakendamine, kogukondade kaasamine, inim- kesksus, siis nendest lähtus ka projekt. Nt kogukonna kaasamise põhimõtet väärtustas ka projekt, sest kogukondlikul ja kohalikul tasandil on suur roll indiviidi märkamisel, mistõttu on oluline, et paikkondlikult toimuks tõenduspõhine tegevus. Ka Heaolu arengukavaga 2016– 2023 alaeesmärgiga on projekti keskmes – Alaeesmärk 3: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ja ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Selle täitmiseks keskendus projekt eesmärgile toetada inimeste iseseisvat toimetulekut, vajaduspõhist teenuste pakkumist, koduses keskkonnas teenuste pakkumist ja muud. Lisaks on projekti tegevused seotud Siseturvalisuse arengukavaga 2015–2020, mis sätestas alaeesmärgi 6.1: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, milles inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuse riske märgata ja nendele adekvaatselt reageerida. Eesmärgi saavutamiseks tegeles projekt otseselt näiteks inimeste riskikäitumise vähendamisega, suurendas teadlikkust ja oskusi ning kujundas hoiakuid enese ja teiste abistamiseks ja ohtudest hoidumiseks. 3.5.4. Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ tegevused on samuti seotud erinevate arengukavadega. Kõige suuremad seosed on projektil Ämmaemanduse arengukava- 148  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine ga 2019–2024, kus on palju ühiseid punkte ja põhimõtteid projektitegevustega. Selgeim seos on peatükis 2.1.2 kirjutatuga: „Teine oluline aspekt sünnitusjärgse perioodi jälgimisel on naise vajaduste ja toimetuleku märkamine/hindamine, sh vaimse tervisega seonduv. Riskigrupiks on lähedaste toetuseta naised, kes on koju kirjutamise järgselt mitmete päevade vältel vast- sündinuga üksinda. Olulise aspektina on sünnitusjärgsel ajal vajalik lähtuda patsiendiohutusest. Ämmaemanda pädevuses on märgata lisaks füüsilistele kõrvalekalletele ka sünnitusjärgselt ilmnevaid meeleolu kõikumisi ning tegutseda vastavalt teadmistele koostöös teiste spetsia- listidega.“ Sellele on just projektitegevused keskendunud. Lisaks on seoseid ka teiste oluliste teemadega arengukavas. Heaolu arengukava 2023–2030 sätestab: „Senisest enam tuleb panustada vanemaharidusse ja toetada vanemlikku toimetulekut.“ Projekti eesmärk oli toetada lapseootel ja hiljuti last saanud peresid, mis on otseselt seotud vanemate toimetulekuga, eriti vaimse tervisega. Vaimse tervise edendamise olulisust rõhutab ka Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 peatükis 6.2.1. Lisaks on projektitegevustel tugevad seosed Vaimse tervise rohelises raamatus (2020) kirjel- datud vajadustega, nt: „Kindlustamaks kogu elanikkonnale kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavus on võetud suund esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule, et tagada inimestele esmavajalikud teenused võimalikult elukohale lähedal nii demograafilisi trende kui jätkusuutlikku ressursikasutust arvestades.“ Olgugi et ämmaemanda teenus ei ole tehniliselt Eestis osa esmatasandi tervishoiust, siis projekti printsiip pakkuda teenust kodudes on otseselt seoses rohelises raamatus kirjeldatuga. 3.6. Jätkusuutlikkus Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral on tõenäoline, et programmi tegevuste tulemusena saavutatud kasu/väärtus jätkub järgmise 5 aasta jooksul? • Missugune on kasu saanud eri institutsioonide/struktuuride rahaline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja institutsionaalne suutlikkus, mis on vajalik, et prog- rammiga saavutatud tulemusi kestlikult ülal pidada? Järgnevalt on kirjeldatud iga projekti lõikes eraldi, milline on tegevuste jätkusuutlikkus. 3.6.1. Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ puhul hinnati, et tegevuste jätku- suutlikkus on väga kõrge. Seda mõjutab projekti läbiviijate hinnangul peamiselt see, et võrgustik, mis loodud on, on hästi töötav ja sihtrühmad on motiveeritud seda ülal pidama. Lisaks aitab kaasa koduleht, mis on kättesaadavuse suurendamiseks oluline tööriist, kust on leitavad abimaterjalid, soovitused, teaduskirjandus ja muu vajalik. Veebilehe loomisel on lähtutud koolide vajadustest, mistõttu suurendab see jätkusuutlikkuse aspekti veelgi, kuna see kajastab koolitöötajate vajadusi. Nagu eelnevalt mainitud, siis paljud tegevused, mida Liikuma Kutsuv Kool rakendas, on püsivad, nt koolihoovide kujundamine liikuma kutsuvaks. Taolised püsivad lahendused tagavad samuti projekti tegevuste jätkusuutlikkust, sest muutus on pikemaks ajaks tehtud. Lisaks ei puuduta suur osa selliseid lahendusi vaid õpilasi kui kitsast sihtrühma, aga ka õpetajaid, lastevanemaid ja kogukondi laiemalt. “ Meie oleme /…/ nüüd paar aastat… /…/ selle suunaga läinud, et lapsevanemat kaasata. Ja oleme… Noh, õpetajad ütlevad ka, et nädalavahetusel sõidame ratastega ja juba on lapsed 149  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine koos oma vanematega – et see saaks juba pere stiiliks, elustiiliks, et mitte ainult õpilast ei suuna, vaid suuname ka lapsevanemaid.” Edaspidise tegevuse jätkamiseks rahastab Liikuma Kutsuva Kooli programmi HTM. Projekti esindaja sõnul on aina enam vaja fookuses hoida teadmist, et liikumine toetab tervist, heaolu ja õppimist – see on koolide jaoks oluline ressurss. Teadmiste tagamiseks võiks tagatud olla õpetajatele võimalusi, kust uusi teadmisi, aga ka oskusi omandada. Lisaks teadmistele peab ka konkreetseid tegevusi ellu viima ja ühtlasi seirama, et mõista, kus on vaja sekkuda ning kus toimuvad edusammud. Koolide esindajad tõid jätkusuutlikkuse vajalikkuse perspektiivist välja peamiste tegevustena välja koolidevahelise kogemuse jagamise ning õpetajate suurema kaasamise. “ Neid asju [koolidevaheline kogemuste jagamine] on jäänud kuidagi väheseks. Alguses oli seda palju rohkem, et käidi, vahetati kogemust. Aga nüüd kuidagi seda pole enam üldse kuulda. Iga kool tegutseb omaette.” “Mina tahan öelda, et meie tahaks tulla külla maakoolidesse, väikestesse koolidesse, et vaadata, kui hea elu teil tegelikult seal on ja mida me võiks ka teilt üle võtta, sest siin on meil need mammutkoolid /.../” “Praegu näeme, et kõige suurem asi oleks õpetajate kaasamine ja innustamine, inspireerimine. Ja koolitamine ka.” 3.6.2. Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused Projekti „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused“ puhul rõhutati, et tegevuste jätkusuutlikus vajab veel arendustegevusi. Nt tõi projekti esindaja välja, et vigastusriskide hindamise metoodikat kasutavad edasi mõned omavalitsused, kuid püsiva ja laialdasema kasutuse jaoks vajaks see täiendamist. Ei peeta jätkusuutlikuks seda, et käia paberankeediga kodudes, täita see ning hiljem süsteemi tulemused ükshaaval sisestada. Vajalik oleks digitaalne ankeet, mis on kohan- datud nutiseadmetele. Võimalik võiks olla jagada neid andmeid teiste vajalike ametiasutustega ja vajadusel seotud organisatsioonidele info edastada. Hetkel ei ole häid andmevahetuse kanaleid, et osapoolte vahel edukalt andmeid jagada. Lisaks on tegevuste jätkamiseks vajalik ajaline, rahaline ja inimressurss. Projekti esindaja ja poliitikakujundaja arvasid, et täna ei ole selle teema puhul ministeeriumit, kes sooviks vastutada. Osaliselt puudutab teema SiM-i, SoM- i ja kohati ka teisi ministeeriumeid, kuid teema fookuses hoidmiseks oleks selle teema jaoks vaja kindlat vastutajat. „Aga ma arvan, et suuresti see põhiprobleem, miks see võib-olla ei ole täna ei ole nii kasutatav, ongi see, et tegelikult see ei ole nagu selle asja omaniku käes niimoodi, nagu me lootsime, et ta võiks olla.“ Projektiga seotud poliitikakujundaja pidas tõenäoliseks, et tegevuste tulemusena saavutatud kasu ja väärtus jätkub järgmise viie aasta jooksul. SiM-is on alustatud näiteks Koduohutuse tegevuskavaga, mis baseerub konkreetse projekti tulemustel. Tähelepanu on sellel, et koduseid riske märgata ja KOV-iga leida lahendused nendele riskidele. Tegevuskava raames on võimalik planeerida jätkutegevusi ja ressursse, et koduohutuse teemaga jätkata. Samas kritiseeris poliitikakujundaja, et projektil oleks võinud olla ka konkreetsem jätkusuutlikkuse plaan ehk 150  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kirjeldus, mis saab siis, kui projekt lõppeb ning kuidas minna tegevustega ka üle-eestiliseks. Jätkusuutlikkuse temaatikat võinuks juba läbi mõelda projekti algusperioodil taotlust luues. Seega saab projekti puhul tõdeda, et püsivat tegevuste jätkusuutlikkust ei ole paraku näha. 3.6.3. Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine Projekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine“ puhul hinnati jätkusuutlikkust kõrgeks. Usutakse, et tegevused jätkuvad, kuna inimesed on juba teadmisi omandanud ning koolitajatel on oskused ka edaspidiseks. Koolituste tagamine edaspidi suurendaks jätkusuutlikkust veelgi. Projektitiimil endil on suur motiveeritus, et isekeskiski tegevustega jätkata ning nad kinnitasid, et arendustegevustega jätkatakse rahastuse leidmisel. „Me oleme omakeskis sellise töörühma loonud, kus me oleme natukene uurinud, mis see mudel endast kujutab. Me käisime õppereisil vaatamas, kuidas see päriselus rakendunud on, kirjandust läbi töötanud, ministeeriumile andnud tagasisidet, et see on see, millega me sooviksime edasi minna. Meil on ka teised tervishoiuteenuse osutajad, kes on huvi avaldanud, et nad tuleksid ka meiega kampa. Nüüd on lihtsalt see, et meil on seda järgmist projekti vaja – ehk rahastust, teisisõnu. Seda ei tee õhinapõhiselt ära nende spetsialistidega, kellega on plaanis seda läbi viia. Nende aeg on lihtsalt liiga väärtuslik selleks.“ Samas tõdes projektitiim, et vabatahtlikkuse alusel on keeruline mõjusaid tegevusi teha, mistõttu oleks vaja rohkem rahalisi ressursse, et tegevustega jätkata. Nt teadus- ja arendus- tegevused on nende jaoks väga kallid, kuid vajalikud, et parimat praktikat rakendada – nt mõõdikute valideerimine vajaks projektitiimi sõnul lisanduvat 12 000 eurot, millele lisanduks töötasu. Küll aga hinnati, et nt bussiteenus jätkub ning seda soovitakse ka laiendada üldise vaimse tervise mobiilse teenuse suunas, et tuua kogukonnapõhist lähenemist rohkem fookusesse, kuid ka see suund ei ole hetkel kindel. 3.6.4. Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ puhul on teatud jätkutegevused juba töös, seega võib ka jätkusuutlikkust teatud määral heaks hinnata. Projekti esindaja tõdes, et olgugi, et nad tegid lõpufaasis rohkelt ettepanekuid jätkutegevusteks, siis riigipoolne partner ei suutnud edukalt kokkuleppeid teha, mistõttu ei mindud tegevustega koheselt edasi. Seetõttu oli ebaselge, mis tulemustest edasi saab. Samas, aasta pärast projekti lõppu tõstatus teema ministeeriumis taas ning siis liikusid tegevused edasi TAI-le, kus seejärel alustati jätkutegevusi (need liiguvad 2025. aastal SKA-sse). Projekti esindaja täpsustas, et TAI soovib projektitegevusi ja nende sisu ning vajadust lahti kirjeldada, mille jaoks uuriti sisendit ka ämmaemandatelt, kes projektis osalesid. On soov hinnata tegevuse mõjusust, et mõista, kas tegevustega võiks jätkata. See tähendab ka, et muutuma peaksid koduvisiidi regulatsioonid. Eraldi küsimus on sellise teenuse võimaldamine riiklikul tasandil, kui pakkuda seda kõigi sündide puhul. “Kas me saame välja arvutada? Kui me võtame, et meil on 10000 sündi, onju, et me teaks, et see maksab… Noh, ka need küsimused, et… Meil on täna ka, et justkui seadus ütleb, et kui kõik naised vajaksid nüüd 2025. aastal ämmaemanda koduvisiiti, siis tegelikult peaks Tervisekassa seda võimaldama. Aga kas see päriselt ka eelarvereal nii on? Või meil on seal ainult see protsent, mida tegelikkuses kasutatakse?” 151  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Projekti esindaja arvas, et ligi pooled projektis olnud tervishoiuasutused viivad koduvisiite ikka veel läbi ning kasutavad komponente, mis projekti käigus välja arendati. Lisaks uskus esindaja, et kuna koolitusel osales palju noori ämmaemandaid, siis on lootust, et alles karjääri alustavate spetsialistidena võetakse uued teadmised tööle rakendamiseks kaasa. „Minu arust umbes pooled tervishoiuasutused ikkagi teevad seda edasi. Ma usun küll, et nad kasutavad neid komponente, mis seal on. Aga minu arvates see on ka täiesti inimlik või loomulik, et kui need asjad ei ole kuskil fikseeritud – Tervisekassa ei ütle, et me teeme seda sel viisil – siis inimesed ikkagi valivad endale mugavuse järgi ja võtavad sealt selle, mis nad tähtsaks peavad.“ Projekti esindaja tõdes aga, et kõik tegevused rakendatavad ei olnudki. Nt hindamisvahend Calgary, mis ei olnud piisavalt valmis, ei ole ämmaemandate hulgas kasutust leidnud. Samuti, kuigi hetkel TAI planeerib jätkutegevusi, siis võrgustikutöö hetkeseisuga kavas ei ole, mis võib tegevuste osas kitsaskohaks muutuda, kuna töö on koormav ja emotsionaalselt keeruline. Projekti esindaja hindas, et projektitegevuste mõjususe tagamiseks peaks edaspidi kesksel kohal olema lähivõrgustiku võimestamine. „Üks taipamine, mis meil oli ja mis me ressursipuudusel ei suutnud realiseerida, oli teise vanema kaasamine. Et see ei ole ainult ema küsimus, vaid tegelikult kindlasti on tähtis ka partnerit juba hinnata. Et see vaimse tervise ärevus või probleem võib hoopis olla partneril. See tuli nagu minu arust sihukese ägeda boonusena, see taipamine, et tegelikult võib-olla meil ei ole vaja seda kogukonnavõrgustikku, aga meil on seda lähivõrgustikku vaja, kes on selle naise kõrval veel lisaks – mis on selle naise ressursid.” 152  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 4. Kultuuripärand Siin peatükis anname ülevaate kultuuripärandi meetme hindamise tulemustest. Meetme eesmärgiks oli väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimine ja kasutuselevõtt kohaliku kogukonna vajadusteks ning muinsuskaitseala kasutuse elavdamiseks. Meede keskendus arusaamale, et kultuuripärandil on võime inimeste elu ja elukeskkonda paremaks muuta. Probleem, millele meede vastas, lähtub tõsiasjast, et paljude väikelinnade rahvastik kahaneb ning sellega kaasneb hoonete, sh muinsuskaitseliste hoonete alakasutus, mis võib tähendada nende lagunemist. Nagu sõnastas üks intervjueeritud poliitikakujundaja: „Meil oli suur probleem nende tühjade hoonetega ja investeerimisega nendesse, just väiksemates piirkondades.“ (Poliitikakujundaja) Ent sellest lähtudes sooviti tegeleda laiema probleemiga kui seda oli lihtsalt tühjaks jäänud hooned, ning seda järgmise loogika alusel: „See ei olnud puhtalt restaureerimine, vaid ka selleks, et tuua inimesi ja elu linnakeskustesse tagasi; [...see] mõjutab kasutajaid läbi [hoone] funktsiooni, mis nad pidid ise välja pakkuma ja välja mõtlema. Aga ka puhtalt linnaruumi mõttes – et parandada elukeskkonda, et inimesed saaksid oma elukeskkonna üle uhked olla. Nagu toona Jiří Tintěra, Valga arhitekt, oma loengutes ja jutuajamistes rääkis – see annab inimestele võimaluse… /.../ põhimõtteliselt oli see idee, et kui sul hoone jääb tühjaks, inimesed kaovad sealt vanalinnast, ärid kaovad, siis see tekitab niisuguse lumepalliefekti.“ (Poliitikakujundaja) Meetmes nähti niisiis võimalust kasutada kultuuripärandit kohaliku arengu mootorina toetades linnasüdametes asuvate muinsusväärtusega hoonete kasutussevõtmist kaasaegsel moel ja kooskõlas kogukonna vajadustega, mis võiks tuua inimesed ja elu kahaneva elanikkonnaga linnakeskustesse tagasi, parandaks elukeskkonda ja ettevõtlikkust, et inimesed saaksid oma kodukoha üle uhked olla. Nagu intervjueeritud rõhutasid, oli tegemist võimalusega kahanevate, vananevate elanikkondadega ääremaiste linnade olukorda parandada pärandipõhiselt. Tegemist oli ühtlasi võimalusega saada arvestatav rahasüst kaitsealuste piirkondade hoonete renoveerimiseks, mille valik ja funktsioon oleks kohalike inimeste poolt defineeritud. Praktilist hoonete renoveerimisele keskendunud osa toetas teadlikkuse tõstmisele suunatud, “abstraktsem” kindlaksmääratud projekt, mis lisaks infomaterjalidele jms pidi pakkuma erinevaid koolitusprogramme ja töötubasid. „Olime mõned aastad mõõtnud ja võrrelnud seda halvas ja avariilises olukorras mälestiste hulka tühjade või kasutuseta mälestiste hulgaga ja näinud, et see on üsna korrelatsioonis tegelikult. Kui on ikkagi halvas olukorras, siis see tähendab, et ta kas on juba olnud pikka aega tühi või siis jääb tühjaks või jäetakse maha. Ja me leidsime, et vanalinnad on väärt seda, et suunata see rahastus sinna, mitte pudistada seda laiali erinevatesse maapiirkondadesse või üksikutesse hoonetesse kuskil linnades. /.../ Tahtsime, et see teravik oleks vanalinnades, kus linnakeskkonnas ka ühe kordatehtud maja mõju tänavaruumis võib olla palju suurem kui, ütleme, kuskil mõisas, metsade vahel. Seal on see kasutajate hulk, /.../ möödakäijate, linnaruumi kasutajate hulk suurem. Ja see n-ö katkise akna efekt väheneb – selles mõttes, et sul on aken katki; järgmine hetk on sul seal lauad ees; siis on juba maja maha jäetud. Et see annab ka niisugust positiivset süsti just nagu visuaalses linnapildis. Ja sellel on omakorda muud kaasnevad mõjud.“ (Poliitikakujundaja) 153  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Nagu programmi taotluses (Sotsiaalministeerium, 2018a) sedastatakse, toetab projekt uute kestlike kultuuripärandi hulka kuuluvate hoonete kasutust Eesti väikelinnades KOV-ide ning kultuuripärandi spetsialistide võimekuse tõstmise kaudu ning kutsekoolide, restaureerimis- keskuste, KOV-ide ja kohalike kogukondade koostöös. Meede keskendus järgmistele alategevustele: • Eesti ja Norra omavalitsuste koolitusprogramm; • kultuuripärandi objektide restaureerimise töötoad; • kohaliku kultuuripärandi edendamise ja linnakeskkondade pärandipõhise arengu parimate praktikate alaste juhtnööride ettevalmistamine ja avaldamine; • väljatöötatud koolitused, juhtnöörid ja infomaterjalid, mis keskenduvad ajaloolistele detailidele, praktikatele ja värvivalikutele, erinevate materjalide kasutusele, praktilistele töövõtetele/oskustele, kaasaegsetele lahedustele ajaloolistes hoonetes, ning hoonete avaliku kasutusega seonduvale; • programmi tulemuste alane konverents; • ehituse planeerimine ja teostamine; • pakutavate teenuste väljatöötamine koostöös kogukondadega; • pakutavate teenuste tutvustamine sihtrühmadele. Meetmest rahastati kokku kaheksat projekti (üks kindlaksmääratud ning seitse avatud taotlusvooru läbinud projekti, millest küll üks, Paide SRIKi projekt, lõpuni ei jõudnudki). Keskendusime hindamisel kindlaksmääratud projektile kui hoiakuid ja arusaamu kujundavale “pehmeid eesmärke” esindavale tegevusele ning ühele avatud taotlusvoorust rahastatud projektile (Freinholdi maja Võrus). Meetme kavandatud sekkumisloogika võtab kokku Joonis 4. 154  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 4. KULTUURIPÄRANDI MEETME KAVANDATUD SEKKUMISLOOGIKA. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 155  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 4.1. Tulemuslikkus Siin peatükis anname vastused järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral suudeti soovitud kvaliteediga luua programmile seatud väljundeid (outputs) ja saavutada programmile seatud tulemusi (outcomes)? • Kas lisaks algselt seatud väljund-eesmärkidele suudeti luua täiendavaid väljundeid, mis omakorda panustasid seatud tulemuste saavutamisse? Kui jah, siis millised väljundid need olid? • Kas lisaks algselt seatud tulemus-sihtidele suudeti saavutada täiendavaid tulemusi, mis omakorda panustasid programmi eesmärkide saavutamisse? Kui jah, siis millised tulemused need olid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? Analüüsime järgnevalt tulemuslikkust hindamisse hõlmatud projektide kaupa eraldi. 4.1.1. Kindlaksmääratud projekt „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ Programmi kindlaksmääratud projektile seatud väljundid olid järgmised: temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja linnaruumi elavdamine“ (hiljem sari “Elavad vanalinnad”) • näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas • ekskursioonid muinsuskaitsealadel • teabetahvlid • fotokonkurss ja näitus • avalik teabevahetusseminar Tallinnas • avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel restaureerimisprojektidel läbiviidavad restaureerimise töötoad • koolitusprogramm KOV-idele ja kogukondadele erinevates rühmades • koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti KOV-idele ja Norra partnerlinnade esindajatele Norras • kultuuripärandist lähtuvale arengule keskendunud suvekool • lõppkonverents/lõpuüritus Saavutati suurem osa sihtväljunditest ja -tulemustest, kuid nt koolitatud KOV-e oli vaid pool planeeritutest ning koolitatud spetsialiste umbes kuuendiku võrra vähem kui planeeritud, teabetahvleid paigaldati alla kuuendiku planeeritutest. Samas ekskursioone viidi läbi kavandatust veidi enam. TABEL 26. AJALOOLISTE LINNASÜDAMETE PROJEKTI SIHTTULEMUSED JA NENDE TÄITMINE. Indikaator Siht- Saavutatud tulemus tulemus Toetatud muinsuskaitsealade arv ja 9 9 teadlikkuse kasv ehitiste elavdamise ja jätkusuutliku kasutamise osas 156  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kultuuripärandi elavdamise projektidega 5 4 koostööd tegevate kutsehariduskoolide ja/või säästva renoveerimise infokeskuste arv Avaldatud raamatute arv kultuuripärandi 1 1 haldamise parimate tavade kohta Kultuuripärandi haldamise alal koolitust 20 10 saavate Eesti ja Norra omavalitsuste arv (doonorriigi ja kasusaaja riigi järgi) Mehed Naised Koolitatud spetsialistide arv (soo järgi) 300 74 182 Eesti muinsuskaitsealadele keskenduvate 9 9 trükiste arv Eesti sihtlinnades kavandatud ja läbiviidud 9 11 kultuuripärandiga seotud ekskursioonide arv Paigaldatud teabetahvlite arv Pärnus ja 75 12 Lihulas Kultuuripärandist lähtuva temaatikaga 10 10 näituste arv Kultuuripärandi meetme väljundindikaatorid peegeldasid analüüsitud projektides enamasti koolitustel osalenud spetsialistide arvu, koostööd teinud KOV-ide või koolituskeskuste arvu, infomaterjalide avaldamise ja näituste arvu, ning konkreetsete teenuste elluviimist. Ehkki kohati ei ole mitmeid seatud väljundeid saavutatud (vt Tabel 26), võib üldiselt tõdeda, et kavandatud väljundid on selle meetme raames loodud nii kindlaksmääratud projektis kui enamuses avatud taotlusvooru projektides. Poliitikakujundajad ja projekti esindaja leidsid üksmeelselt kindlaksmääratud projektist rääkides, et see oli edukas, ehkki kogu meedet tabas oluliselt COVID-19 ja sellest tekkinud probleemid: „Minu meelest tundus kõik sujuvat kuni selle hetkeni, kuni tekkis ehitusturul tõrge. Ehk siis esimeste probleemideni.“ (Poliitikakujundaja) „Minu meelest, mis me “Elavate vanalinnade” projekti raames lõime, piinlikkust ei maksa üldse tunda. (Kindlaksmääratud projekti esindaja) Pandeemia tingimustes oli oluline, et suudeti olla piisavalt paindlik ja reageerida muutuvatele vajadustele. Nii kirjeldas poliitikakujundaja, kuidas... „…tookord näiteks oli näha, et probleeme tekib hangetega, ja me tegime spetsiaalselt hankekoolituse nendele, kes olid rahastuse saanud. Me tegime ühe koolituse veel, mis oli muinsuskaitse spetsiifiline ja veel mingeid asju. Need tekkisid niimoodi töö käigus.“ (Poliitikakujundaja) Väga oluliseks pidasid poliitikakujundajad suhtlust Norra partneritega, mida oli COVID-19 tõttu näost näkku küll vähem kui plaanitud, aga millel oli siiski tähtis roll projekti tegevustes: „Siin oli see õppimismoment [Norrast]. Ja samal ajal siis võimalus kohe seda praktikas testida, seda kõike. [Norrakad] tegid tohutuid kaasamiskoosolekuid nende õigusaktide väljatöötamiseks, alates sellest, mida te väärtustate oma linnades ja mis siin oluline on; mida te tahate saavutada; kuidas siin elada on; mis teie mured on, mis teie probleemid on. Ja siis samal ajal ka niisuguseid avalikkusele suunatud kampaaniaid, nagu neid 157  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine jalutuskaarte ja linnaruumis siis ekskursioone, näitusi, mingeid töötubasid, ajurünnakuid koos kohalike selliste aktiivgruppidega…“ (Poliitikakujundaja) Hoolimata sellisest kõrgest teadlikkusest Norra partnerite seas ja kohalikega tehtava koostöö olulisusest meetmes, mis sõnastab eesmärgina “Väikelinnade kogukonnaelu ja keskkonna äratamise kultuuripärandi elavdamise kaudu” (Sotsiaalministeerium, 2018a, p. 4), ei ole kohtadele jõudnud tegevustes, eriti selgelt avatud vooruga projektides märgata oskust või soovi linnaelanikke laiemalt kaasata. Kaasamise kohta pole ka indikaatoreid ega selgust, mis rolli oodati, et see Eesti projektide elluviimisel üldse mängiks. Võimalik, et vastav teave jäi kinni poliitikakujundajate tasandile ning selle jõudmist ülejäänud meetmes osalenute, eriti avatud taotlusvooruga projektide läbiviijateni, ei taotletud. Samas on kaasamise-alaste teadmiste levikus oluline ka juhtkonna vm juhttasandite teadmiste suurenemine (vt Annist et al., 2025). Esile tõsteti koostööd KOV-idega, ja ka mõnede kohalike inimestega: „Selle koostöö loksutasid paika palju paremini, kui see enne oli. Loomulikult kui sa alustad niisugust koostööd, mida ei ole varem olnud või on varem olnud teistel alustel, siis tekib ka igasuguseid probleeme alguses. /.../ Ma arvan, et nad said päris hea kontakti omavalitsustega.“ (Poliitikakujundaja) „[Materjalid] pandigi kokku lähtudes nendest inimestest, kes seal aladel tegutsevad, ehk et tuuagi need kohalikud inimesed seal nagu esile – näidata, millega nemad tegelevad. /.../ Seal oli tihe koostöö tegelikult. Nendes videodes ja trükistes ongi kõik kohalikud inimesed. (Poliitikakujundaja) „Just selliste erinevate uute partnerluste, kokkupuutepunktide loomise koha pealt minu meelest olime väga edukad.“ (Kindlaksmääratud projekti esindaja) Erinevate trükiste tootmine rajas aluse uutele koostöösuhetele, nagu tõdes kindlaksmääratud projekti esindaja, ja koostöö kujunes mingil määral ka projektisiseste võrgustumisürituste kaudu: „Eesti on väike ja inimesed liiguvad väga palju kohtade vahel ja seda suhtlemist on, aga tegelikult sellist n-ö üksteiselt õppimist võiks palju rohkem olla. /.../ Võib-olla see suhtlus tekkis, jah, läbi nende võrgustumisürituste. Aga see oli meil kogu aeg eesmärgiks, et mida meil on õppida Valgalt; mida meil on õppida Kuressaarelt; mis Rakvere teeb õigesti ja nii edasi. Jah, see oli väga oluline.“ (Kindlaksmääratud projekti esindaja) Edu võtmeks oli nii poliitikakujundajate kui kindlaksmääratud projekti esindaja arvates just kombinatsioon kindlaksmääratud ja avatud taotlusvooruga projektidest: „Ja see, et meil oli samal ajal siis ka see… taotlusvooru näol n-ö rahaline motivatsioon neile ja tugi, oli ülimalt oluline – et me lihtsalt ainult ei rääkinud ja ei teinud näitusi nendega koos.“ (Poliitikakujundaja) „No iseenesest minu meelest on positiivne see, et meil ikkagi jäävad selle programmi tulemusel reaalsed füüsilised objektid alles. Ehk et see eeldefineeritud projekt oli loomulikult ka väga oluline, aga kõik need pehmed tegevused, need ju n-ö jäävad kuhugi õhku. Ja me selles mõjus ei saa ka kunagi nagu 100% kindlad olla. Ta mingil hetkel ilmselt oli, et teadlikkus tõusis. Aga võib-olla ikkagi kui see pidev selline tegevus ei jätku, siis ta ka vaikselt hakkab jälle langema. Selles mõttes ma arvan, et see proportsioon iseenesest oli üsna mõistlik. Meil on pehmed tegevused, ja siis meil on ikkagi need reaalsed füüsilised näited, et kuidas saab teha. (Poliitikakujundaja) Poliitikakujundaja rõhutas ka seda, et eesmärgiks oli... 158  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine „…mõtteviisi muutus. Ja selleks oli see programm ka hea viis. Riigiasutustes – nii Muinsuskaitseametis, valdkonna partnerite hulgas, omavalitsustes, aga ka mälestiste omanikes lihtsalt. Et näidata seda valdkonda […], mis võimalused seal on, ja mitte keskenduda nihukesele tükitööle ja probleemidele.“ (Poliitikakujundaja) Teisalt pole päris selge, kas ja kuidas seda mõtteviisi muutust hinnati. Teadlikkuse kasvu kohta pole ka eraldi sihttulemust; eraldiseisva sihttulemuse asemel on see osaks toetatud muinsuskaitsealade arvust. Teadlikkuse kasvu hindamise kohta polegi rohkem infot, sh selle kohta, kuidas muinsuskaitsealade toetamine iseeneses teadlikkust tõstab ja kelle hulgas täpsemalt. Ehkki loodud trükiste kohta mainis üks poliitikakujundajatest, et „Need olid ka hästi populaarsed, /…/ üsna kiirelt siin said otsa“, on rõhuasetus loodud infomaterjalide ning teavitustegevuste arvule mõnevõrra ebapiisav, kui pole hinnatud, kui suure hulga inimesteni erinevate materjalidega jõuti ja mil määral need materjalid selliste inimeste hoiakuid, suhtumisi, kohaga seotust jms mõjutasid. Nii ei ole võimalik ka täielikult hinnata, kas esimene samm ajalooliste linnasüdamete elavnemises – teadlikkuse tõus – aset leidis või mitte. Ehkki võib oletada, et korraldatud sündmustel osalejatel tekkis mingi lisateadlikkus ajaloolistest linnasüdametest, on sellisel viisil teadlikkuse suurenemise hindamine vaid oletuslik ja eeldab, et inimeste arusaam sündmusest ning selle vastuvõtt oli samasugune nagu korraldajatel. Koolituste tulemuslikkus on samuti miski, mille jaoks eraldi sihttulemust pole määratud, ometi oleks vajalik koolitustele eelnev ja järgnev hindamine, või vähemalt tagasiside koolitusele, et teada, kuivõrd tulusad koolitused meetme eesmärkide seisukohalt olid. Koolituse fakt ise ei pruugi osutada olulisele muutusele koolitatute teadmistes (vt ka Arro et al., 2024). Nagu siinsest hindamisest osutub, ei ole koolitus hoolimata Norra projektipartnerite suurest teadlikkusest kaasamise kohta toetanud piisavalt kaasamise ja kogukondade teema mõistmist meetme erinevates komponentides (alates hindamisest kuni jätkusuutlikkuseni). 4.1.2. Avatud taotlusvooruga projektid, peamise rõhuga projektile “Võru linna ajaloolise võõrastemaja väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks” Avatud taotlusvooruga projektide eesmärgid täideti samuti osaliselt (vt Tabel 27): renoveeritud hooneid oli lõpuks kokku kuus (kaks Kuressaares, üks Lihulas, üks Võrus, üks Haapsalus ja üks Valgas), kuna Paide SRIKi projekt katkes. Sama sihttulemuse alla on pandud ka hoonete avalik kasutus, ehk siis seda ei ole eraldi hinnatud. Projektidesse haaratud KOV-e oli planeeritust vähem; oluliselt vähem oli ka kaasatud kutsekoole ja renoveerimiskeskusi. Samas intervjuudes seda probleemina esile ei tõstetud. Poliitikakujundajad rõhutasid meetme edukust hoonete taastamise toetamisel, ja seda just seetõttu, et tegemist on haruldase rõhuga muinsuskaitsealadele kui tervikutele: „Minu meelest see kukkus hästi välja, sest meil… /…/ on kaitse all Eestis, ütleme, mälestisi 26 000… /…/…nende hulgas on siis ka muinsuskaitsealad, mida Eestis on 12. Nendele ühtegi spetsiaalset toetusprogrammi ei riigieelarvest ega ka välisabist ei olnud kunagi varem olnud.“ (Poliitikakujundaja) Ka vaadeldud Võru linna ajaloolise võõrastemaja projekti esindaja leidis, et projekt olid edukas, kuivõrd restaureeritud hoone sai kvaliteetsem kui oma rahadega katsetades oleks saavutatud – ehkki ilmselt oli kesksel kohal siin ka oskusteave ja -nõu. Projekti rakendajate jaoks oli projekti õnnestumise mõõdupuuks ka linnalt saadud auhind maja renoveerimise eest – nende sõnul, „…linna inimestele läheb see väga korda“. (Projekti esindaja) Rahastuse saamine lõi 159  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine projekti esindajate arvates igal juhul olulise uue kvaliteedi, isegi kui see ilmneb alles mõne aja jooksul. „Siin ei juhtu iga päev seda, iga aasta seda, et avatakse uus toidukoht ja renoveeritakse mingi objekt sellisel viisil, et talle tekib mingisugune n-ö uus väärtus, avalik funktsioon. Aga tema mõju tegelikult hakkab olema laiem – lihtsalt see võtab aega.“ (Projekti esindaja) TABEL 27. AVATUD TAOTLUSVOORU SIHTTULEMUSED JA NENDE TÄITMINE Indikaator Sihttulemus Saavutatud tulemus TULEMUS Muinsuskaitseliste hoonete arv, mis on renoveeritud ja 7 6 avalikus kasutuses VÄLJUND KOVide arv, mis on kaasatud (projekti 7 4 elluviijad/partnerid) projektidesse Kutsekoolide või jätkusuutliku renoveerimise keskuste 5 2 arv, mis on kaasatud projektide raames hoonete taastamise tegevustesse Võru Freinholdi maja projekti sihtväärtused sisaldasid ehitise ja selles pakutavate teenuste jaoks vajaliku sisustusega seotud eesmärke, veebilehte, avaseminari ja lõpuüritust ning koolituskeskuse loomist, sh tegevusplaani kokaklassi käivitamiseks. Ehkki saavutatud väärtused on seisuga 13.06.2024 kinnitatud, ei olnud intervjueeritud projektiesindajate sõnul kõik veel sugugi valmis, sh kaugtöökontorid – see plaan oli edasi lükatud – ning toiduakadeemia oli veel sügisel siiski alles planeerimise faasis, mitte loodud. Samas ei pidanud seda eri osapooled, sh poliitikakujundajad, probleemiks. Otsus külaliskorterite valmimine teisel korrusel edasi lükata sündis osalt COVID-19 pandeemia mõjul tekkinud ehitushindade muutusest, intervjueeritud projektiesindajate sõnul osalt RTK soovil, milleks oli, et projekt peaks esmalt lõpetama selle osa ehitisest, mida nähti laiemale avalikkusele suunatuna, st kohvikut ja kokanduskeskust. Tegelikult oli poliitikakujundaja sõnul selle soovi taga siiski rahastaja, ent selle soovi edastas RTK. Kuigi külaliskorterid jäid vähemalt vaadeldud projektis rahastamata sisulistel põhjustel, arutles poliitikakujundaja siiski ka külaliskorterite üle positiivses võtmes: „Me need külaliskorterid pigem jätsime välja, kuna see ei ole ju selgelt kohalikule inimesele suunatud… Aga noh, ta aitab kaasa sellisele üleüldisele võib-olla linna tuntusele, kui siia tulevad väljastpoolt inimesed.“ (Poliitikakujundaja) Poliitikakujundajad tõdesid, et ei pidanud külaliskortereid, mida pakkunuks rohkem kui üks projekt, kuigivõrd oluliseks meetme ülesannete täitmisel ja hindasid selliseid väljundeid, mida oli rohkem kui ühes projektis, pigem kinnisvaraprojektiks asja vedanud ettevõtjate jaoks. Ehkki turistide ja muude linna väisavate külaliste hinnangul linnale ja pakutavatele teenustele on oma ülesanne, leiab ka Tintěra (2019b), et olulisem on kohalike võimalus oma linna uhkusega külalistele näidata kui külalise mulje linnas pakutavast. Projekti esindajatega leiti siiski sobiv 160  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine kompromiss ja avaliku kasutusega otsesemalt seotuks peetud kohvik võeti esmajärjekorras ette. „Meil oli soov teha alguses projektirahadega teise korruse külaliskorterid ära, mida me teadsime, et meile on kindlasti tulutoovamad. Me teame äriliselt selle kasumlikkust. Aga meil tegelikult rahastaja tahtis, et ikkagi esimene korrus tehtaks toitluskohaga, mis oli meie jaoks selline riskikoht – toitlustusäris me olnud ei ole ja on sihuke suurema võimalusega kahjumlik äri meie jaoks. Kui me oleks saanud teise korruse teha, mis on kindlasti plussiga, oleks see meie jaoks nagu, ütleme, selline julgem sammu olnud endale.“ (Projekti esindaja) Kui avatud vooruga projektides õnnestus üldiselt planeeritust oluliselt vähem koostöö renoveerimiskeskuste ja kutsekoolidega, siis nii oli see ka vaadeldud projekti puhul, kus väljatöötavav kokanduse koolituskeskus oli projektiperioodi lõppedes veel planeerimise tasandil ning selle tegelikku toimimist, rääkimata selle mõjust programmi ja meetme eesmärkidele, pole võimalik hinnata. Korda tehtud hoone kasutussevõtt uutes kaasaegsetes funktsioonides seostub vaadeldud projekti puhul kõige otsesemalt avaliku kasutuse eesmärgiga. Samas jääb selgusetuks, mis on avaliku kasutuse tähendus laiema programmi seisukohalt olulises mõttes, ja kuivõrd vaadeldud projekt – nagu ka teised avatud taotlusvooru projektid, valiti välja seda arvestades. Projektide hindamiskriteeriumid kirjeldavad vaid avaliku kasutuse määra ja hoone ligipääsetavust. Seda teemat käsitleme põhjalikumalt järgmises alapeatükis. Projektide koostöö KOV-iga toimis intervjueeritute hinnangul üsna erinevalt. Ühe poliitikakujudaja hinnangul võisid Paide projekti takerdumise taga olla just probleemid suhtluses KOV-iga, samas vaadeldud projekt tegi läbivalt koostööd KOV-iga – üks projekti rakendajatest oli samal ajal ka KOV-i esindaja: „Ma võin siin võtta ka kohaliku omavalitsuse poolse vaate sellele, ütleme, projektile ja programmile. Kuigi programmi mõju läbi ühe projekti nüüd ei saa olla teab mis suur Võru linnale – aga /…/ tegelikult ikkagi on.“ (Projekti esindaja) Kui ajalooliste linnasüdamete projekti rakendajate ja poliitikakujundajate arvates toimis koostöö Norra partnerite ja teiste projektidega sujuvalt, siis vähemalt kindlaksmääratud projekti esindaja, kes seda kõrvalt vaatas, ei pidanud seda avatud taotlusvoorudega projektides eriti õnnestunuks. COVID mängis selles olukorras olulist rolli, nagu osutasime ka ülal kindlaksmääratud projekti puhul. Ka vestluses Freinholdi maja projekti esindajatega ei mainitud koostööd partneritega kordagi. „Minu meelest see Norra partnerite otsing nende rahastust saanud hoonete puhul oli keeruline – et luua just sellist sisukat koostööd. Mingil määral see toimis, aga jah, see võib- olla ei olnud nii lihtne, kui oleks võinud oodata. Ja samal ajal Norra… mitte ainult Norra kultuuripärandi amet – nendega koostöö oli väga hea, aga just nende Norra erinevate omavalitsuste kaasamine meie tegevusse võib-olla ei olnud nii edukas.“ (Kindlaksmääratud projekti esindaja) Võimalik, et suhtlus Norra partneritega leidis aset esmajärjekorras poliitikakujundajatega ka keelebarjääride tõttu. Täiendavad väljundid Ehkki Freinholdi maja projekti esindajad neid otseselt täiendavate väljunditena ei esitanud, loodi projektide käigus lisateenuseid (nt Võrus laste sünnipäevade pidamise võimalus, hoone 161  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine ajaloo presenteerimine kohvikukülastajatele), millel on kahtlemata potentsiaali hoone jätkuva kasutuse ja elavdamise mõttes. Projekti loojad mainisid ka seda, et nad kaevusid maja ajalukku ja tutvusid maja kunagiste omanikega, ning suhtlesid muuseumiga. Kindlaksmääratud projekti raames loodi aga rida lühifilme, mis annavad sissevaate kohalike elanike seostesse ajaloolise pärandiga. Lisaks valmis koostöönumber arhitektuuriajakirjaga MAJA – mõlemal lisaväljundil on potentsiaali mõjutada teadlikkuse tõusu. Kuivõrd see tegelikult toimus, ei mõõdetud. Projektidega kaasati osalt kohalikke edukaid ettevõtjaid, mida võib pidada teatavaks lisatulemuseks läbi ettevõtjate tutvumise muinsusobjektidega ja nende objektide (äri)potentsiaali äratundmise/kogemise. Ka pakub selline kaasamine olulist alternatiivi kultuuri ja äri tavapärasele seosele, mis on suurel määral annetusepõhine (Kultuuriministeerium, 2022). Teisalt olid just rahaliselt toetavad tingimused need, mis esmajärjekorras sellise tulemuse tagasid, mitte infovahetus. Nagu Friendholdi maja projekti esindaja ütles, oli oluline roll toetusprotsendil: „Kui see toetusprotsent oleks oluliselt alla 50%, siis ausalt öeldes ei viitsiks. Aga kuna see toetusprotsent oli küllaltki mõistlik… Ja toetusega ehitades on selles osas alati kallim /.../ keerulisem natukene, sihukene ehitamine, kui oma rahaga. (Projekti esindaja) Täiendavad tulemused Tulemussihid jäid enamuses algselt seatud piiridesse ja muid tulemusi programmidokumentides raporteeritud ei ole. Eeltoodud lisatulemusi ei kaardistatud. Nende tulemuseks võib siiski oletada koostööd mitmesuguste projekti tegevuste kaudu tekkinud seoste toel erinevate teiste institutsioonide ja isikutega (väljaanded, muuseumid, ettevõtjad jne). Kas sellisel koostööl on ka ajaloolisi linnasüdameid elavdav mõju, ei ole olemasolevate materjalide põhjal võimalik öelda. 4.1.3. Valdkondlike asjakohaste indikaatorite analüüs Asjakohaseid andmeid on kogutud võrreldaval kujul vähe ja olemasolevad uurimused ei ole olnud piisavalt pikaajalised, et nende põhjal muutuste kohta järeldusi teha. 2023. aastal läbi viidud Kultuuripärandi teadlikkuse uuring ehk pärandibaromeeter (Ernst and Young Baltic, Norstat, 2023) mõõdab muu hulgas vastajate osakaalu, kes on täiesti nõus või nõus järgmiste väidetega: kultuuripärand tõstab elupiirkonna kvaliteeti ja väärtust (ligi 90%); kultuuripärand suurendab piirkondade majanduslikke sissetulekuid (66%); vastajaid huvitava kultuuripärandi kohta on lihtne infot leida (66%); kultuuripärandi objekte peab liigse kasutuse/külastamise eest kaitsma (46%) ja Eesti ettevõtted kasutavad kultuuripärandit piisavalt majandusliku lisaväärtuse loomiseks (alla 30%). Kuna selliseid uurimusi pole rohkem läbi viidud, siis siit järeldusi näitajatega toimunud muutuste kohta leida ei saa. Teadlikkust kinnismälestistest hindas TLÜ Tuleviku-uuringute instituut ja EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond (TLÜ..., 2014). Nendest hinnangutest on relevantne nt küsimus, kuivõrd teadlikud on eraomanikud seadusjärgsetest kohustustest, õigustest ja piirangutest. Tollasest uuringust selgus, et 32% võib pidada teadlikeks omanikeks. Tavatarbijate teadlikkust selle ega ühegi teise kättesaadava uuringuga hinnatud ei paista olevat. Kultuuripärandi renoveerimise mõju kohaliku elu elavnemisele on mingil määral hinnatud varem seoses mõisakoolide projektiga. Kuna hinnangud on kvalitatiivsed ja kohaspetsiifilised (Civitta, 2017), ei saa siin konkreetseid võrreldavaid näitajaid esile tuua. 162  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Statistikaamet kogub minimaalselt andmeid, mis võiksid sobituda protsesside mõistmiseks, mis antud meedetki valgustaks. Kultuurielus osalemine võiks olla üks neist, mis vähemalt viiliti ajasse puutub. See osutab, et kultuurielus osalemine on vähenenud aastatel 2015–2023 kõigis meetmes osalenud maakondades peale Valgamaa (Statistikaamet KUT021). Mingi piirini võib relevantseks pidada erinevaid näitajaid kinnisvaratehingute kohta piirkonnas ning rändenäitajaid (vt täpsemalt ptk 4.2. Tegevuste asjakohasus). 4.2. Tegevuste asjakohasus Siin peatükis anname vastused järgmisele hindamisküsimusele: • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on rahastatud ja ellu viidud õigeid tegevusi, mis saavutavad meetmele seatud eesmärgid? • Kas programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ on nimetatud tegevusi viidud ellu õigel viisil, et saavutada seatud eesmärgid parimal viisil? Meetme projektide eesmärgiks oli ajalooliste linnasüdamete elavnemine. Protsessi loogika seisnes eelduses, et pärand ja üldisemalt visuaalselt ilusam linnapilt, kus vanad majad on korda tehtud, võiks kohalikke võimalusi edendada, sh aastaringseid linna hoonete kasutusvõimalusi suurendada. Mainiti ka uhkust oma linna üle ja sellega seotud kohaidentiteeti ning regionaalpoliitikat, mis suureneb kauni linnapildi kaudu. Teadlikkuse tõstmine ääremaa linnasüdamete avariilises seisukorras hoonete kordategemise võimalustest ja nende tegelik renoveerimine võib panustada linnade elavnemisse, nii et selles mõttes võib tegevusi pidada eesmärgi suunas liikumiseks sobivateks. Intervjueeritud mainisid arusaama, et isegi ühe hoone renoveerimisel on mõju – renoveeritud hoone on justkui “eeskuju“: „Sellest võiks siis järgmiste sammudena tekkida selline positiivne näidis, et ongi, et naaber vaatab, näed, siin on nii toredasti korda tehtud asi – ma mõtlen ka, kuidas ma saaks oma kinnisvara seisukorda parandada. Ja ühesõnaga, see on nagu selline lumepalliefekt…“ (Poliitikakujundaja) Meetmele seatud üldisem eesmärk (ajalooliste linnasüdamete elavnemine) on aga pigem pikaajalisema arenguga – teadlikkuse tõusust tegelike hoonete renoveerimiseni läheb aastaid, samamoodi sellest reaalse inimeste lisandumise ja kohaliku elu elavnemiseni, mis pealegi ilmselt eeldab ka müriaadi muid muutusi, millel pole projektiga puutumust. Intervjueeritud mainisid projekti inspireerinud Valga linnaarhitekti doktoritööd (Tintěra, 2019b), mille sõnumiks oli kahanevate linnade halb mõju elukvaliteedile ja tunnetusele linnast, aga ka vajadus tegeleda pärandvaraga sellistes linnades. Pärandvara hooletussejätmine õõnestab uurimuse sõnul inimeste usku toimivatesse struktuuridesse ja valmisolekut ise linna edendamisse panustada. Sellest sõnumist puudub samas positiivne pool: doktoritöö ei tegele selle tõestamisega, et üksikute pärandkultuuriliste hoonete kasutussevõtmine või isegi üldisemalt linna elamupanga edendamine viiks linnaelu elavnemiseni. Üks Tintěra artiklitest (2019a) tõdeb hoopis, et „Kuna elamute revitaliseerimisprotsessid on alles alanud, on keeruline täielikult hinnata proaktiivse elamupoliitika mõju. Kui kinnisvarahinnad tõusevad, linnaruum muutub atraktiivsemaks ja Valga elanike elukvaliteet paraneb, on Valga omavalitsuse elamupoliitikat võimalik edukaks pidada“. Niisiis on see seos tõestatav mõnede aastate jooksul, kui üldse. Küll aga on märke, et see seos on väga ebamäärane ja selle neelavad selle alla muud muutused. Linnasüdamete elavnemise alast statistikat on üldse keeruline leida, või isegi 163  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine otsustada, mis võiks sellist muutust näidata. Kinnisvaratehingute arv on neljas maakonnas, kus projektid aset leidsid, 2018.–2023. aasta vahel vähenenud (vt Tabel 28 ja Joonis 5). TABEL 28. KINNISVARATEHINGUTE ARV NELJAS MAAKONNAS (MAA-AMETI KINNISVARATURU ANDMESTIKU PÕHJAL) 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Lääne 1391 1404 1521 1910 1609 1169 maakond Saare 2359 1763 2618 2827 2384 1737 maakond Valga 1278 1327 1260 1551 1410 1095 maakond Võru 1863 1924 2313 2314 2052 1621 maakond JOONIS 5. KINNISVARATEHINGUTE ARVU DÜNAAMIKA NELJAS MAAKONNAS (MAA-AMETI KINNISVARATURU ANDMESTIKU PÕHJAL). Heaolustatistikat Eestis linnade kaupa ei koguta, nii et siinkohal saab vaadelda vaid rändesaldot. Vaadeldava perioodi jooksul on väikelinnades, kus projekte ellu viidi, olnud rändesaldo väga ebaühtlase mustriga, kõikudes projektidega tegelemise aastate jooksul väga järsult, osalt peegeldades COVID-19 pandeemia mõju, osalt reageerides mingitele muudele teguritele, mis polnud ilmselt projektidega seotud (Statistikaamet RVR02). 164  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 6. PROJEKTE ELLU VIINUD LINNADE RÄNDESALDO 2018-2023 (STATISTIKAAMET RVR02) Rändestatistikast ei saagi aga kuidagi oodata, et see peegeldaks usaldusväärsel moel projekti mõju. Ent nii tuleb ka tõdeda, et pole päris selge, millele tuginedes on üles ehitatud eeldus, et aktiivselt elamuid „revitaliseeriv“ elamupoliitika elavdab linnaelu. Ehkki tegemist on olulise küsimusega, tõdesid poliitikakujundajad, et selle üle olevat arutatud, ent ei olnud olemas ka sellist “tööriistakasti”, millega niisugust mõju mõõta. „Selle mõju teemal me arutasime päris palju. Me vaatasime ka rahvusvahelisi praktikaid, et kuidas seda n-ö pärandisse investeerimise mõju tegelikult mõõdetakse. Meil otseselt sellist tööriistakasti selleks ei olnud. /.../ Arutasime ka seda, et meil puudub ressurss ja selline meetod ka, kuidas seda mõju mõõta. Ja mingil hetkel meil olid tegelikult päris tõsised arutelud, et /.../ leida selle tegevuse jaoks lisarahastust, et kuidas mõõta pärandisse investeerimise mõju.“ Meetme väljatöötamisel olid poliitikakujundajad saanud lisaks eeltoodud doktoritööle ka Eesti Arhitektide Liidu programmist „Hea Avalik Ruum“, mille järgi on linnakeskuste kordategemine suur võimalus, “kuidas kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet, muuta väikelinnade elukeskkond ligitõmbavamaks ja pidurdada elanikkonna vähenemist. Korrastatud keskused kujunevad kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks ning annavad liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida valglinnastumist.” (Arhitektide Liit, 2024). Neid eeskujusid silmas pidades otsustati nt anda avatud vooru taotluste hindamisel punktieelistus „hoonetele, mis asuvad juba seal kordatehtud väljakute või tänavate ääres, et see mõju nendel kahel investeeringul koos oleks omakorda veel suurem“ (intervjuu poliitikakujundajaga). Kuivõrd meetmeüleseks eesmärgiks on pärandhoonete avaliku kasutuse kaudu linnasüdamete elavnemiseni jõudmine, tuleb küsida, mis on see avalik kasutus, mis võiks sellise tulemuse saavutada ja kas projektid, mis raha said, sellega tegelesid. Avalik kasutus, millest kõnelevad ka näited Norrast (nt Morrison et al., 2019) osutab, et see peaks toimima kohalike elanike kaasamise kaudu – isegi kui puudub kogukond, peaks orientiiriks olema võimalikult enamate 165  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine inimesteni jõudmine, kes defineeriks, mis nende jaoks on see linn, kus nad tahaks avalikus ruumis liikuda. Siin on teatav erinevus kindlaksmääratud projekti ja avatud taotlusvooruga projektide vahel. Kindlaksmääratud ajalooliste linnasüdamete projekti kohta arvas poliitikakujundaja, et selles oli tihe koostöö kohalike inimestega, kes osalesid videote ja trükiste loomises, nende hulgas panustasid pärandiliste hoonetete omanikud infoga materjalidesse. Samas avatud taotlusvooru ja konkreetsete hoonete puhul arvas poliitikakujundaja, et kaasatus oli taotlejapõhine ja valikuid väga mõjutada ei saanud, selle asemel paistab, et seda pandi mingil muul moel taotlejatele südamele, aga ei selgu, kuidas täpselt: „Muidugi meie palve oli, et /…/ kohaliku inimese jaoks oleks ka see koht, kuhu nad saavad tulla ja käia ja teha – mitte ei ole nii, et ainult saab tellida midagi ja umbes oled sihuke teenuse tarbija. Tahaks ikkagi, et inimene saaks ise seal midagi teha. See oli meie jaoks oluline.“ (Poliitikakujundaja) Niisiis on eeldatavalt avalikuks kasutuseks mõeldud tegevuse defineerijaks taotlejad – MTÜ-d, ettevõtjad, omavalitsused. Selle juhtimine rahastajate poolt võinuks toimida taotlusvooru hindamiskriteeriumite kaudu, mille kohta väitsid mõlemad intervjueeritud poliitikakujundajad, et avalik kasutus oli selgelt seotud kogukonnaga: „…kuidas nad /…/ kogukonnale neid erinevaid funktsioone plaanivad ellu viia /…/ andis punkte, kuidas see asi tööle hakkab ja kuidas see kohalikke kohale meelitab.“ (Poliitikakujundaja) „Aga seal oli siis mõeldud see niimoodi, et me andsime lisapunkte selle hoone avaliku kasutuse eest, kui ta on suunatud siis kogukonnale. Seda rõhutas hästi ka siis meie Norra- poolne partner, et see on nende jaoks hästi oluline, et see oleks just nii. Noh, muidu sa võid seal igasugust ärilist tegevust ju ka pakkuda või mõelda.“ (Poliitikakujundaja) Ometi ei ole näha, et nimetatud kogukonnale suunatud avalik kasutus oleks olnud valiku keskmeks või tegelikult üldse kriteeriumides sõnastatud. Hoone avaliku kasutuse kohta käivad hindamiskriteeriumid sisaldavad esiteks avaliku kasutuse osakaalu, ent see pole sisuline, vaid väljendub protsentides, ning teiseks hoone ligipääsetavust, mis peaks suurendama võimalust, et sellele saavad juurde erinevad mobiilsusraskustega inimesed, kuid seegi näitaja on väline ega selgita avaliku kasutuse tüüpi, sisu ega sotsiaalmajanduslikku hõlmavust. Hoone mõju ja funktsiooni hindamisel on keskpunkt hoone kasutusel, mis võib tähendada kitsalt tarbimisvõimaluse loomist, mille mõju kogukonna elavdamisele ei pruugi olla oluline. Kogukonnale suunatus, kohalike inimeste valitud tegevustega arvestamine või kohalike huvide kohta infot otsiv lähenemine punktiarvestuses eraldi esile tõstetud ei olnud. Ometi oleks ka toetust taotleva eraomaniku suutlikkus näidata, kuidas ta kavatseb talle antud avalike rahade kasutamisel kaasata kohalikke elanikke samas olnud oluline, et jõuda programmi eesmärkideni, sealhulga kaasava ühiskonna ja kohaliku arenguni. Selles mõttes võib väita, et ehkki ellu viidi enamuses õigeid tegevusi, jäi vajaka nende tegevuste ellu viimisest parimal viisil, mis saavutanuks programmi keskseid eesmärke, sh kohalikku arengut ning väikelinnade kogukonnaelu elavdamist. Nagu poliitikakujundaja nendib, polnud lähtumine „kogukonna“ vajadusest miski, mida meetmesse oleks otseselt sisse kirjutatud: „Selles mõttes mulle tundub, et seda meedet välja töötades ei küsitud kindlasti, mis võiks sellistele väikelinnade kogukondadele oluline olla, vaid lihtsalt lastigi nendel, kes tulevad seda toetust taotlema, ise siis välja pakkuda, sest nemad on ju ka ikkagi need kohalikud inimesed enamasti.“ (Poliitikakujundaja) 166  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Siin on aga oluline, kes need konkreetsed taotlejad täpsemalt on ja kuivõrd neil on huvi ja valmidus laiemat elanikeringi kaasa haarata. Nagu ajalooliste linnasüdamete projekti esindaja tõdes, on see, kuivõrd hoonetele määratakse adekvaatne avalik kasutus: „…nii kohapõhine ja see ikkagi eeldab, [et] nendes väikelinnades on see n-ö aktiivne kogukond…seda hoiab üleval üks-kaks inimest või väike sõpruskond, mõni konkreetne staarisik /…/, igas linnas on see täiesti erinev. Mõne linna puhul oli see jällegi raskem, mõne linna puhul kergem.“ Mida väiksem on selline aktiivsete inimeste ring, seda keerulisem on tagada, et nende jaoks olulised tegevused oleks piisavalt laiahaardelised, et see tõesti kohalikke elanikke püsivalt ja elavnemist loovalt juurde meelitaks. Suhe kogukondade/huvigruppidega on oluline osa meetme võimalikust edust ja intervjueeritud pidasid lähtumist kohalikest huvides igati tähtsaks. Samas tajuti, et otseselt seda, kelle poole pöörduda, ei olnud lihtne identifitseerida; veel enam, leiti, et kohapeal puuduvad „tugevad tegelased“, kes linnas olulisi muutusi veaks ja kelle algatada need võiks olla: „[Meil on] eesmärk olnud pikalt, /…/ et see pärandivaldkond oleks ka /…/ rohujuuretasandilt ja kodanikeühendustes ka tugevamalt sees. Kui neid algatusi ja selliseid tugevaid ühinguid tekiks, siis loomulikult võiks see olla täiesti nende vedada asi. /.../ Oleks õige, kui see algatus tulekski sealt kohalikult tasandilt. Aga lihtsalt paraku meil hetkel ei ole seal väga tugevaid tegelasi.“ (Poliitikakujundaja) Nõnda tundub, et rahastajad ei pidanud sellist sekkumist ja kaasamist eriti realistlikuks, ega survestanud selliseks suhtluseks ka projekte. Ettevalmistuseta niisuguseks olukorraks ei ole imekspandav, et projektides ei tegeletud läbivalt kaasamisega. Vaadeldes konkreetseid rahastatud projekte, on näha, et pakuti nii otseseid ärilisi teenuseid kui loodeti täita erinevaid avalikke funktsioone. Kuivõrd need pakkusid avalikke teenuseid ja suurendasid linnaruumi kasutustväärtust, või tõid kaasa avalikkusele olulist teadmist, mis suurendanuks selliste kaasamisprotsesside tõenäosust? Infot selle kohta ülemäära palju ei ole. Ajalooliste linnasüdamete projekti esindaja viitab loodud trükiste populaarsusele, mis võib osutada, et avalik huvi projektis loodud teabe vastu on olemas: „Nt me tegime jalutuskaardid nendest linnadest, mis kaardistasid nii pärandit kui ka selliseid lihtsalt põnevaid kohti vanalinnas. Nende vastu tekkis tegelikult kohalikult päris suur huvi /…/ Me ei saanud neid otseselt luua müümiseks – siis oli see tiraaž selline üsna piiratud ja see sai otsa /…/. Aga tegelikult oleks olnud huvi laiem, et sellist kättesaadavat ja visuaalselt aktuaalset, visuaalselt mõnusat infot oleks nende muinsuskaitsealade kohta. [Oli selge] kohalikul tasandil huvi – tihti tuli, „kas me saaks veel neid trükiseid juurde?“, „tahaks ise neid kaarte toota”… Mingid sellised väikesed asjad.“ (Kindlaksmäärtud projekti esindaja) Kas see teave võiks suurendada linnaruumi elavnemist, ei ole võimalik olemasoleva info põhjal hinnata – oletada võib, et jalutuskäigud linnaruumis on miski, mis otseselt linnaruumi elavdab, tutvustab ja pakub just seda, millele viitab Tintěra (2019b), rääkides elanike vajadusest oma linna teistele uhkusega tutvustada. Ka üks poliitikakujundajatest rõhutas, et projekti mõjul võiks tekkida suurem valmidus oma kodulinna väärtustada ja ka suurem ühtekuuluvustunne: „…seesama kogukondade ühtekuuluvustunne, et sa näed, et ”oi, siin räägitakse ju sellest linnast, kus mina elan”, kui ta loeb seda trükist või näeb seda videot. Siis ta tänu sellele hakkab ka oma seda kogu… või oma seda keskkonda nagu väärtustama. Kui sa ise seal nagu igapäevaselt sees oled, siis sa võib-olla ei saagi aru, mis see siis on. Aga kui sulle niimoodi selgitatakse trükises ja videos, et see on äge asi ja see on väärt hoidmist ja siia 167  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine tasub panustada, see võib olla… noh, võiks ka sind nagu panna paremini ennast tundma. Ma arvan, et sealt saavad mingisugused asjad alguse.“ (Poliitikakujundaja) Lisaks mainele, mida võiksid tõsta spetsialistide abil loodud materjalid, tuleb meetme mõju mõistmiseks süüvida ka sellesse, kas projektides on hoonetel selge avalik funktsioon, mis poleks pelgalt teenuste/toodete müügivõimaluse pakkumine. Võrus valmis esmalt kohvik, järgmiseks plaaniti külaliskortereid ja kaugtöökeskust, seejärel kokanduskeskust, mis võiks endast kujutada enamat kui pakutavat teenust. Valgas on hoonesse planeeritud äriruumid – kauplused ja kohvik – ning selgitatud, miks peaks selle vastu huvi olema erasektoril; teisele korrusele pakutakse „koosolekuruume“, mille võimalike kasutuste hulgas mainitakse kogukonnakohvikuid, õpitube, aga ka vallavalitsuse koosolekuid jms. Kuressaare holistilise elustiilikeskuse pakkumiseks on kompaktne tervisekeskus, mis pakub esmajärjekorras tasulisi jooga jms tunde. Otseselt kogukonna toetamist signaliseerib plaan võimaldada hoone kasutust „kogukonnahoonena“, plaan toetada „madalhooaja seltsielu“ ja hoonesse koliv Koostööklubi, mis on tegutsenud juba ligi 10 aastat. Seltsielu väljendusi ning klubi liikmeskonda ja avatust ülejäänud linlastele ei ole lähemalt tutvustatud. Kuressaare Sadamaait hakkab majutama teatrit, kontserte-näitusi, külaliskortereid, pulmapeolisi, kohviku ja restoranikülalisi, ja kohalikke ja kaugemalttulnud „huvilisi“. Kogukonnategevusi ja kohalikke elanikke muus kontekstis ei mainita. Lihula mõisaait hakkab majutama käsitöökodasid, kus saab lisaks teenusele ka oskusi omandada, ja muinsuskaitse teabekeskust. Hoones ei pakuta otseseid ärilisi teenuseid, ent pole ka päris selge, kuidas on korraldatud käsitööhuviliste kogukonnaliikmete osalus või kui palju neid võiks tegelikult olla. Hinnanguliselt nimetatakse huvitatutena valla kogu elanikkonda. Haapsalu Okase muuseumis hakkab tegutsema kunstikeskus, kus pakutakse võimalust ka kohalikele elanikkonnale osalemiseks, sh laste kunstiringe ning kunstiraamatukogu. Nagu loetelu osutab, on osade hoonete puhul arvata, et nende põhirolliks jäävad raha eest pakutavad teenused, teisalt on võimalus ka „kogukonna“ osaluseks. Samas ei ole selge, kuidas seda täpsemalt saavutatakse – eelduseks on „kogukonna“ olemasolu, mis vajab või soovib selliseid ruume, just sellises kontekstis, ja nende piisav arvukus, et luua alus hoonetes ja nende ümber tekkivaks „elavnemiseks“. Ühtlasi on eelduseks ka, et ruumi loomine tekitab ka selle ruumi (sh kogukonnapõhise) kasutuse. Need eeldused ei pruugi õiged olla ja võib arvata, et detailsema info nõudmine juba taotluse tasemel selle kohta, kas ja kuidas kohalikke kaasata võinuks panna taotlejad detailsemalt läbi mõtlema, mil moel nende poolt renoveeritav hoone panustaks meetme eesmärkidesse ehk linna elavdamisse. Taotlusvoorus rahastust saanud hoonete kasutuste mõju võib olla igati kogukonda – kui see kohapeal olemas on – elavdav või loov, või lihtsalt kohalikku elu elavdav. Taotlusvooru ja rahastamise juhtimise viisides ei paista aga olevat päris selgelt ette kirjutatud ei seda, kuidas kaasata „kogukonda“ või toetada „staarisikut“ selle saavutamisel, ega ka muid kohalikke elanikke kaasavaid mehhanisme, või lahti kirjutatud „elavdamist“ toetavaid loogilisi teekondi. Muidugi, võimalus, et loodud renoveeritud keskkonnal on positiivne mõju ka selliste pingutuste või järjekindla tähelepanuta selle kogukonnamõjule, kahtlemata jääb. Lisaks elavdamise ja avaliku kasutuse teemale on tegevuste asjakohasust hinnates oluline mõista, kuivõrd suutis meede panustada programmi katuseesmärkidesse – kohalikku arengusse ja vaesuse vähendamisse. Kui konkreetse meetme eesmärgid olid kooskõlas tegevustega, siis seos programmi laiemate eesmärkide ja konkreetse meetme vahel oli pigem oletuslik ja suurtes piirides lahti mõtestamata. Programmidokumentides on „vaesuse vähendamist ja kohalikku arengut“ läbivalt rõhutatud, nii ka programmi „sinises raamatus“ (Priority sectors…, s.d.), mis eraldi selle meetmetepaketiga tegeleb. Ka ettekannetes (nt programmi avaseminaril Liina Jänese 168  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine ettekanne toetustest) sisalduvad mõlemad komponendid. Vaesuse vähendamine oli eesmärk, mis kultuuripärandi meetmes kõrvale jäi; selle asemel keskenduti kohalikule arengule, ehkki osad intervjueeritud nägid teemades ka kattuvust: “...me tegeleme kohaliku arenguga ja kaudselt siis ka loomulikult nii-öelda vaesuse vähendamisega” (kindlaksmääratud projekti esindaja). Kõige konkreetsemalt nägi seost ettevõtjast projektiesindaja: “...töökohti annab juurde, ja vaesuse vähendamisest saab rääkida ju tegelikult seda, et ehitajad said tööd sellel perioodil. /.../ hetkel on meil mõned sihukesed külaliskokad. Aga meil on kaks nõudepesijat, kolm teenindajat ja kaks kokka siis.” Seost vaesusega nähti ka kaudsena ja pigem pikema aja peale orienteerituna: “...pärandi valdkonnas see on kuidagi mingil määral ilmne, et kui me investeerime, panustame ajaloolisse keskkonda, jätkusuutlikkuse arengusse, siis sellel on võib-olla rohkem selline pikk vaade. /.../ See ei ole nii otsene vaesuse vähendamine, aga selline pikavaateline panus ajaloolisse keskkonda“ (kindlaksmääratud projekti esindaja). Poliitikakujundaja nägi neid teemasid vormivat üsna loogilist tervikut: „Aga nad on tegelikult hästi tihedas nagu seoses just tänu sellele, et meil on igasuguseid uuringuid selle kohta, kuidas see kogukonnatunne ja pärandiga seoses olemine tegelikult sellist nagu sotsiaalset segregeerumist ja kõike seda vähendab, onju. Kui sul on see tunne, et me nagu ühiselt midagi teeme, siis tegelikult ta aitab kaasa integratsioonile ja nii edasi. Noh, seal on neid nagu seoseid tegelikult rohkem. See pärandipõhine areng, seal ongi just majanduslikud mõjud, sotsiaalsed mõjud. Pärandil on tegelikult kõigele selline nagu ühendav ja parandav mõju.“ (Poliitikakujundaja) Kui hoonetel arvati olevat eeskuju ülesanne – korras hoone justkui „nakatab“ ka teisi ümbritsevaid omanikke oma maju korda tegema, siis üks intervjueeritud poliitikakujundaja nägi sarnast hea eeskuju mõju ka vaesuse vähendamisele: „…ma tean, et tekkis küll küsimusi, et kuidas siis see üks hoone, mis korda tehakse – kuidas ta siis vaesust vähendab. Aga seal ongi pigem nagu sellised kaudsed sidemed. Seesama, et sa hea eeskuju näitel ärgitad ka teisi vaatama võimaluste järele.“ (Poliitikakujundaja) Ehkki vaesuse vähendamise teema oli miski, millega olid valmis suhestuma kõik intervjueeritud, tõdes ajalooliste linnasüdamete projekti juures olnud intervjueeritu, et “...ei oska öelda, et meil oleks grupi sees olnud selliseid põhjalikke arutelusid, kuidas see sinna rahastusmeetmesse sobib /…/ Ei olnud aktuaalne.” Teisisõnu polnud poliitikakujundamise tasandil vaesuse vähendamine kui teema miski, millega enam tegelema oleks pidanud – kui otsus rahastamiseks oli tehtud, ei olnud see enam poliitikakujundajate, ammugi rakendajate rida, kas ja kuidas programmi pealkiri oli vastavuses tegelike tegevuste sisuga (vt programmi pealkirja ja sisu vahelise ebakõla probleemi kirjeldust lisaks Takistused programmi rakendusskeemis). 4.3. Laiem mõju Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral soodustasid programmi tegevused ja tulemused peale otseste kasusaajate laiemat sotsiaalset, keskkonnaalast või majanduslikku mõju inimeste heaolule, inimõigustele, võrdõiguslikkusele või keskkonnale? • Mil määral on programmi sekkumised muutnud programmiga hõlmatud meetmete poliitikavaldkondi inimkesksemaks, süstemaatilisemaks ja koordineeritumaks? 169  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Poliitikakujundajate hinnangul oli meetmel mõju sellele, kuidas Muinsuskaitseamet suhtub koostöösse ja pingutustesse kaasata inimesi otsuste tegemisse. „Mul on tohutult hea meel /…/ et see natukene muutis nende niisugust mõttesuunda Muinsuskaitseametis, /…/ et me saame seda kõike ikkagi teha ainult koostöös – see ei ole alati niimoodi olnud Eestis.“ Ka kindlaksmääratud projekti esindaja arvates oli meetmel mõju laiemalt pärandivaldkonna asutuste kuvandile, ja selle võimalusele olla kaasatud nt laiematesse ruumiotsuste tegemisse: „Muinsuskaitseameti /…/ kuvandi muutus - [nagu see oleks] kuidagi muutustele täielikult vastu, kuidagi tagurlik, takistab arengut… Selle projekti eesmärk oli ikkagi näidata, et… pärandipõhine areng on sinna juba sisse kodeeritud. Kui me tegeleme n-ö nende kohalike eripäradega, selle ehitatud keskkonnaga, mis on olemas, see võib olla tegelikult arengu tõukejõuks. Ja siis läbi selle me arutasime päris palju, et tegelikult pärandieksperdid peaksid olema ruumiotsuste tegemisel võrdväärselt laua taga tihtipeale, ja mitte ainult sellel hetkel, kus öelda, et siia ei tohi ehitada või et siin mingisuguseid piire ette panna, vaid konkreetselt arutada strateegiliselt, millist linnaruumi, millist ruumi me üldse soovime.“ Teisalt mainis üks intervjueeritu ka ajalooliste hoonete säilitamise seost kestlikkuse teemadega, mille meede üles kergitas: “...lõppkokkuvõttes tegelesime just nii-öelda kestlike tehnoloogiatega, restaureerimise küsimustega, süsiniku jalajäljega” (kindlaksmääratud projekti esindaja). Konkreetsetes linnasüdametes tähendas see, et ... “...selle asemel, et võib-olla ilmtingimata kohe uut rajada, on vaja kaardistada ja näha, mis on need olemasolevad ressursid linnades ja kuidas siis erinevad osapooled saavad sellesse panustada.” (Kindlaksmääratud projekti esindaja) Valideerimisseminaril osalenute arvates oli oluline ka üldise väärtushinnangu muutus, seotuna suhtumisega investeeringutesse kohapeal. Seda kombinatsiooni hinnati oluliseks, kohapealse kultuuripärandi haavatavuse mõistmist, aga ka sellega tegelemise mõttekust suurendavaks muutuseks. See mõju väljendub ka koostöö suurenemises KOV-ide vahel, ja KOV-i valmisolekus panustada kultuuripärandisse, mis muudab oluliselt võimalust kultuuripärandit väärtustada. Sekkumiste mõju suuremale inimkesksusele, süstemaatilisusele ja koordineeritusele intervjuudest ei selgunud; neid teemasid ei toonud välja ei intervjueeritud ega valideerimisseminaril osalenud. Sellises seoses tõsteti esile ühelt poolt, et suhtlus RTK-ga takerdus alatasa ja polnud kuigivõrd näoga projektide rakendajate poole, ning teisalt tõid Freinholdi maja esindajad välja nende meelest igati sõbraliku ja vastutuleliku suhtluse. 4.4. Takistused ja soodustajad Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mis asjaolud mõjutasid väljundite loomist ja tulemuste saavutamist? • Millised muud (sh teiste osapoolte) tegevused on toetanud eesmärkide saavutamist? • Kuidas mõjutasid COVID kriis ja Ukraina sõda tulemuste saavutamist? Käsitleme meetme eesmärgi saavutamist takistanud ja soodustanud tegureid järgmistes peatükkides eraldi. 4.4.1. Takistused 170  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine COVID-19 pandeemial oli otsene mõju nii kindlaksmääratud kui avatud vooruga projektidele. Esimesel puhul, kuivõrd plaanitud tihe suhtlus Norra partneritega kahanes oluliselt ja kolis virtuaalruumi. Eriti tabas see ajalooliste linnasüdamete projekti, kus oli palju erinevaid koolitusi planeeritud näost näkku, kohapeale tulemisega. Koostöö Norraga jäi uutes oludes ... „...natuke sihukesse vaeslapse seisu. Seda lükati alguses edasi. Lõpuks mingisugused asjad jäid ikkagi ka täiesti ära, sest oli ju igasuguse kogunemise keeld. /.../ Selles mõttes minu meelest kannatas nii koostöö Norraga kui siis ka igasugused praktilised töötoad ja sihukesed asjad. See oli küll väga-väga kehvasti, ma ütleks.“ (Poliitikakujundaja) Tõsine mõju oli pandeemial hoonete restaureerimisega tegelenud projektidele seoses tarneraskuste ja hinnatõusudega. Hanked läksid totaalselt lõhki, ja seda mitte alati ehitusmaterjalide kallinemise tõttu, vaid kuna „ehitusfirmad lõpuks nägid niisuguste voorude puhul nagu ikka, et kuskil on raha, me saame küsida, ja siis küsiti kaks kuni kolm korda hangetest üle, või tehti pakkumisi üle selle võimaluste” (intervjuu poliitikakujundajaga). Kokkuvõttes - „projekti operaatoritel oli hästi keeruline“ (intervjuu poliitikakujundajaga). Selliste mõjude tõttu tuli uuesti üle vaadata ka mitmeid funktsioone, mida algselt käsitleti tervikliku plaanina. Esmajärjekorras pöörati tähelepanu sellistele projektidele, kus sisaldusid nt külaliskorterid jms, mis ei tundunud olevat otseselt kohalikele inimestele suunatud: „Hindade tõusu tõttu me pidime üle vaatama, et mis funktsioonid me ikkagi jätame nendesse hoonetesse ja millele me siis nagu ütleme, et okei, seda praegu ei tee – siis me need külaliskorterid pigem jätsime välja, kuna see ei ole ju selgelt kohalikule inimesele suunatud…“ (Poliitikakujundaja) Tõrkeid tekitas see uus olukord küll kõigile, ent eraettevõtjad said probleemi haldamisega paremini hakkama. Samas oli märksa keerulisem MTÜ-del: „Sellise projekti vedamise kogemus paljudel puudus. MTÜ-del ei saagi olla sellist asja. Ja sa tegelikult ikkagi pead seal päris olulise vastutuse võtma, et kui sa neid rahasid kasutama hakkad, /…/ oli ikkagi päris sellise riskantse tegevusega tegemist.“ Takistustest või probleemidest rääkides toodi esile ka koostööd omavalitsustega, mis ei suutnud operatiivselt reageerida, kui olud muutusid. Aga probleemina nimetati poliitikakujundajate poolt ka projektide juhtimist RTK poolt: „Meil oli vastutus jagatud Sotsiaalministeeriumi ja RTK vahel. Aga hästi suur probleem oli minu jaoks see, et RTK suhtlus projektivedajatega oli hästi selline formaalne. Nad põhimõtteliselt kas kirja teel saatsid neile sealt taotluskeskuse kaudu või keskkonna kaudu mingisuguseid nõudmisi, kirju… Aga puudus /.../ selline inimlik tugi. Ma ise siin lihtsalt vahepeal tegin seda – helistasin. [...] RTK inimesed olid pahased mu peale, et miks mina veel topelt küsin inimeste käest mingeid asju – inimesed lähevad ju selle peale segadusse. Aga ma lihtsalt nägin, et neil oli tegelikult vaja seda… kedagi, kes uuriks ja toetaks ja ütleks, et “jah, küll te saate hakkama“.“ (Poliitikakujundaja) See olukord läks kriitiliseks, kui COVID-19 pandeemia tekitas erinevaid tõrkeid ja mitmed objektid polnud isegi veel aasta enne programmiperioodi lõppu üldse ehitusse läinud. Poliitikakujundajate hinnangul ei olnud RTK-l erilist suutlikkust „hoida kätt nendel projektide elluviijatel, juhul kui tekkisid probleemid“: „…siis me olime kõik sellised, et “issand jumal, mis siis saab, kui meil kõik see raha jääb kasutamata?!”. Noh, siis on tegelikult ju selline võimalus käest lastud… Aga RTK poolt ma ei saanud seda tuge sealt üldse, et nad oleks võtnud selle niimoodi südameasjaks ja aidanud, 171  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine vaid nende seisukoht oli, et noh, me oleme ju neile raha andnud – nüüd on nende oma asi see ära kulutada.“ (Poliitikakujundaja) „… ma saan aru sellest keskse asutuse võlust, aga see kehtibki mingi piirini, eksju. Niipea, kui sul on vaja rätsepalahendust, siis seda sa sealt ei saa.“ (Poliitikakujundaja) Samas avatud taotlusvooruga projekti rakendaja arvates ei olnud RTK kuidagi takistajaks, pigem vastupidi, RTK koordinaatorit peeti heaks nõuandjaks aruannete ja kulude osas ning saadi ka tuge ja mõistmist ega küsitud asjatuid küsimusi. Kõik pigem sujus. Projekti rakendajad takerdusid ka muude institutsioonide konarustesse, nt jäi Võru projekt ehitusregistris toppama ja oli mitmeid nädalaid teadmata kadunud. Ettevõtjatest projektirakendajatele, ehkki nad olevat poliitikakujundajate hinnangul olnud varmamad lahendusi leidma, oli nii aja- kui ootamatu hinnasurve üldisemalt keerulisem kui vallavalitsustele ja MTÜ-dele. Ettevõtjatele tekitas uus olukord vajaduse otsustada, kas väljapakutud lahendused, nt mingi hoonesse plaanitava ärilise tuluallika käivitumise edasilükkumine, muudab kogu projekti mõttetuks. Ümberarvestused ja läbirääkimised osutusid ajamahukateks: „Sellist ajamahukat tööd oli päris palju, kuni me siis jõudsime sinna, et me istusimegi niimoodi virtuaalse koosolekuna, ja siis ikkagi niimoodi kuidagi sõbralikus võtmes leiti, et minnakse edasi selle esimese korrusega. Sina olid n-ö nõus sellega, ja sellega läks see projekt ka edasi. Siis olid osapooled rahul. Seal, jah, oli palju sellist põhjendamist...“ (Projekti esindaja) 4.4.2. Soodustajad Ehkki COVID-19 mõju oli esmajärjekorras negatiivne, toodi esile ka seda, et COVID-i tõttu langes programmiperiood aega, mil tekkis küll ajutine valmisolek kolida suurlinnadest kaugemale, maapiirkondadesse, aga ka väikelinnadesse. Sellega lisandus maapiirkondadesse ja väikelinnadesse ka aktiivseimaid inimesi. See peegeldas esmalt inimeste üldisemat, aga ka tööandjate poolset mõtteviisi muutust, aga ka kodust töötamiseks vajalike tingimuste ja töövahendite loomist. „Mingil määral see kindlasti andis nendele aruteludele aktuaalsust juurde. Me ühe lisatege- vusena veel lisaks nendele filmidele me tegime Arvamusfestivalil paneeli, ja seal fookuses oligi meil just see “vanalinna elama” küsimus.“ (Kindlaksmääratud projekti esindaja) Eraldi tõsteti esile rahastajate poolset vastutulelikkust ja mõistlikkust – paindlikkust rahade kasutamisel, aga ka suhtumises toetusesaajasse. Rahaliste raskuste arvessevõtmine ja vastutulek, et projektiperioodi vajadusel pikendada päästis poliitikakujundaja sõnul mitu projekti. Silmatorkav oli ka see, et tõusnud hindadele suudeti reageerida lisarahade leidmisega, mida oli kokku miljon eurot. 4.5. Seosed teiste valdkondlike arengukavadega Siin peatükis anname vastuse järgmisele hindamisküsimusele: • Millised on seosed teiste valdkondlike arengukavade ja nende raames rakendatavate tegevustega? Kultuuripärandi meetme tegevused on seotud „Kultuuri arengukavaga (2021–2030)“, mille raamesse sobitub kultuurimälu hoidmine, aga ka kaasatus. Mitmed intervjueeritavad tõid esile, et Muinsuskaitseametis ning pärandi valdkonnas leidis programmiperioodil aset mitmeid muutusi, neist kõige olulisemana tehti ümber muinsuskaitsealadega seotud õigusakte, mis olid 172  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine püsinud 1990ndatest. Muinsuskaitseseaduse muutudes 2019. aastal tuli ka õigusaktid ümber teha – ja programm võimaldas poliitikakujundajate sõnul sellesse panustada maksimaalselt kohalikke elanikke kaasavalt. „Samal ajal Muinsuskaitseametis oli /…/ see kaitsekordade kokkupanemise protsess, mis oli jällegi samamoodi hästi kaasav tegevus kohalikul tasandil. Siis me sidusime seda projekti natuke selle kaitsekordade protsessiga ka.“ (Poliitikakujundaja) Meede seostub ka üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (Üleriigiline..., 2024) koostamisega, mis on küll alles käsil, ent millesse meede või sellega seotu panustada saavat, eriti selle kvaliteetse elukeskkonna suunalisse osasse, mis hõlmab ka ehitatud keskkonda, millet oodatakse mh kohaväärtuspõhisust ning pärandit hoidvat planeerimist. Mitmel korral võeti jutuks kliimaministeeriumi haldusalasse jäävate teemade seotus meetmega. „Keskkonnavaldkonna arengukava“ (Keskkonna..., 2023.) ja ning „Kliimamuutusega kohanemise arengukava aastani 2030“ (s.d.) sisaldavad ka mitmeid ehitistega seotud meetmeid. Sellesse tervikusse kuulub ka „Kliimakindla majanduse seadus” (Kliimakindla..., 2024), mille aruteludel tõid meetme poliitikakujundajad välja, et kliimakindlate uute hoonete ehitamise asemel tuleks keskenduda olemasolevatele hoonetele ja nende kvaliteetseteks eluruumideks muutmisele. Ajalooliste hoonete jaoks võib olla komistuskiviks energiatõhususe direktiiv, ent läbi tuleks poliitikakujundajate arvates mõleda, kuidas ka ajaloolised hooned saaks mõistlike meetmetega niimoodi korda, et nende energiatõhusus on piisav. Või nägu väljendus üks poliitikakujundajatest: „Meil selline hüüdlause /…/ kujunes välja Eesti muinsuskaitsel [ühe briti arhitekti sõnadest] et „kõige keskkonnasäästlikum on maja, mis on juba ehitatud“. Ja vot seda mantrat me korrutasime kogu aeg – nii seda seadust tehes, nii neid muinsuskaitsealade kaitsekordi tehes. /…/ Me võtame seal esiteks kasutusele olemasolevaid hooneid; siis me kulutame vähem uusi materjale, mis on kliimasõbralik. Me ei pea lammutama ja utiliseerima – me saame siis kasutada vanu ehitusvõtteid, mis on ka tihti keskkonnasõbralikum. Ja teisest küljest – kui me korrastame hooneid tiheasustusalal, siis me vähendame seda /…/ sõitmise kulu. Meil on hooned ühistranspordiga ligipääsetavad… Kõik sellised aspektid, millest arhitektid räägivad ka igapäevaselt – need olid meie jaoks ka olulised. Vanalinnadele keskendudes langesid mitu kasu kokku.“ (Poliitikakujundaja) Meede on seotud ka Sidusa Eesti Arengukavaga (Sidusa..., s.d), mis katab nii vabatahtlikus tegevuses osalemist, kodanikeühiskonna elujõulisust jm näitajaid, millesse meetme eesmärk kohalikele elanikele mõeldud avalike ruumidega panustas. 4.6. Jätkusuutlikkus Siin peatükis anname vastuse järgmistele hindamisküsimustele: • Mil määral on tõenäoline, et programmi tegevuste tulemusena saavutatud kasu/väärtus jätkub järgmise 5 aasta jooksul? • Missugune on kasu saanud eri institutsioonide/struktuuride rahaline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja institutsionaalne suutlikkus, mis on vajalik, et programmiga saavutatud tulemusi kestlikult ülal pidada? Ajaloolistes linnasüdametes taastatud hoonetel on kahtlemata pikaajaline roll linnapildis. Nendes arendatavad teenused ja ettevõtlus peaksid olema jätkusuutlikud ja hoonete avalik kasutus ilmselt jätkub samuti. Seda, kuivõrd niisugune avalik kasutus tähendab ka hoonet ümbritseva linnasüdame elavnemist, ei ole praeguses seisus võimalik ette aimata, nagu ka 173  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine selle jätkusuutlikkust. Hoonetes restaureeritud ruumide kogukondlik või kohalikke inimesi koondav tegevus on võimalik, aga enamuse projektide puhul sellest veel rääkida ei saa: selle kohta puudub sisuline info taotlusmaterjalides, selleni ei jõutud enamasti projektiperioodi jooksul, ja kui ka jõuti, siis pole teada, kui laia haardega tegevused seal võivad kujuneda ning milline on nende jätkusuutlikkuse aste. Nagu osutab poliitikakujundaja, siis projektide esindajad „praegu ei tea, kuidas neil see /…./ kõik nagu tööle läheb“ (intervjuu poliitikakujundajaga). Samal ajal on ootus konkreetsete projektide tuleviku kohta üldisemalt väga positiivne; seda eelkõige inimeste tõttu, kes projekte juhtisid: „…kindlasti jätkavad, seal on enamuste eesotsas väga sellised pühendunud inimesed. Ei ole küsimust, et kui see viis aastat läbi saab, siis umbes kõik kukub maha ja midagi enam edasi ei toimu. Seda ma ei usu. Ma arvan, et juba et nad tegid läbi selle projekti näitab, et nad on väga tohutult tublid inimesed. Ma arvan, et seal on väga suur tõenäosus, et see kõik läheb nagu ilusti tööle.“ (Poliitikakujundaja) Poliitikakujundajad pidasid silmas jätkusuutlikkusest rääkides ka sarnaste meetmete jätkumise võimalust ja leidsid, et „see üldine suund on olnud minu meelest väga õigustatud ja sellega võiks jätkata. Me võtamegi siis sellised kasutusest välja jäänud hooned kasutusse kohaliku kogukonna hüvanguks. See on väga õige suund.“ (Intervjuu poliitikakujundajaga). Murelikumad oldi koostöö pärast omavalitustega, mida peeti suhteliselt etteaimamatuks. Samas kuivõrd poliitikakujundajad esindasid Muinsuskaitseametit ja selle kaudu riiki, kinnitasid nad, et mõju riikliku tasandi mõtteviisile on kestev. Järgmiseks võiks ühe poliitikakujundaja arvates ette võtta kaitsekorrad, mida vaadata läbi programmi valguses, eriti ses osas, mis puudutab põhimõtteid õigusaktides, kuidas „linnaruumi inimkesksemaks muuta.“ (Intervjuu poliitikakujundajaga). Ka koostöökogemus oli väärtuslik ja oletati, et see on püsiv ja võiks kindlasti edasi areneda, nt enamat koostööd võiks loota ülikoolidega: „võib-olla see järgmine dimensioon olekski see akadeemiline ja rahvusvaheline koostöö.“ (Intervjuu kindlaksmääratud projekti esindajaga). Kasu saanud institutsioonide suutlikkus erineb väga oluliselt konkreetsetel juhtudel, eriti suuri erinevusi võib olla erinevate konkreetsete toetust saanud hoonete seisus, millest mõned suure tõenäosusega jäävad hätta turuseisu muutudes, või ümbritseva olukorra halvenedes. Sõltuvus ärilistest väljunditest võib tagada ettevõtte tegevuse jätkumise; samas tähendab keskendumine sellele aspektile, et ei oodatud koostööd kohalike elanikega, mis võib vähendada võimalust jätkusuutlikkuseks. Tugeva kogukonna või toimiva aktiivse elanikkonnagrupi puududes ei pruugi ka säärane kese, mille toel hoonete avalik kasutus jätkuks, liiga jätkusuutlik olla. Osalt on hoonetel omavalitsuse toetus, mis kindlasti jätkusuutlikkust suurendab. Ehkki intervjueeritud ei osanud küsimusele, mida avatud taotlusvoorude puhul vältima peaks, vastata, võiks eelneva põhjal pakkuda, et vältida tasuks hindamiskriteeriumide loomist, mis tegelikult ei taga projektide valikut, mis oleks väga selgelt suunatud restaureeritavate hoonete täitmisele kohalikku arengut toetavate avalike funktsioonidega. Praegu ei signaliseerinud taotlusvoor ilmselt piisavalt otse, et taotleja peaks suutma demonstreerida, kuidas kaasatakse kohalikke elanikke, olgu nad siis kogukondadeks koondunud või mitte, ja nii oli vaid üksikuid projekte, mis sellega tõsimeeli arvestasid. Küsimus ei ole aga mitte selles, et valitud projektid poleks selleks võimelised olnud – neilt lihtsalt ei nõutud sellele mõtlemist, mis oleks kahtlemata olnud keeruline, ent tõenäoliselt suuremat kindlust tagav, et toetatud linnades ka tegelikult linnaelu võiks elavnema hakata. 174  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Üldisemalt meetme ja programmi kohta lisas üks poliitikakujundaja, et nelja väga erineva teema koondamine samasse programmi oli tema seisukohalt üsna ebamugav: „Neli teemat vist pandi kokku ühte programmi – see oli Norra poole tingimus, et nendel oleks vähem manageerimist erinevate programmidega, sest nende rahastus on suur, ja neid teemasid, mida nad toetavad, on palju. Aga minu meelest see ei õigusta ennast, sest ma tundsin ennast kogu aeg nagu kivi kinga sees.“ (Poliitikakujundaja) Küsimusele täiendavate meetmete kohta arvati vastuseks, et jätkuvad mingid sarnased, pigem projektipõhised meetmed. Samuti peeti oluliseks, et loodaks selgemad infovahetuskanalid ning jätkuks koostöö nende linnade vahel, kus on muinsuskaitsealad, ja kujundataks suunatud üritusi pärandi, vanalinnade teemal. Valideerimisseminaril täiendati neid mõtteid ettepanekuga, et meede võiks laieneda muinsuskaitsealade piiridest välja, sest see on praegu mõnevõrra kitsendav. Samuti peeti oluliseks, et hooneid võetaks ristkasutusse, mis suurendaks erinevate huvirühmade koondumist. Sellel võiks olla palju kiiremini linnu elavdav ja elukeskkonna kvaliteeti tõstev mõju. 175  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine 5. Kasutatud allikad Annist, A., Post, P., Terasmaa, J. (2025) (ilmumas). Haridus kliimateadlikkuse ja –hoidlikkuse peeglis. Eesti Inimarengu Aruanne. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Arro, G., Annist, A., Terasmaa, J., Alekand, A., Malleus-Kotšegarov, E., Jesmin, T. (2024). Estonian teachers’ climate awareness and the change in climate-related scientific concepts as a result of training. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 12(2): 79-108 https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.2.04 Bowen, G. A. (2009). Document Analysis as a Qualitative Research Method. Qualitative Research Journal, 9(2). CIVITTA 2017. Ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamine mõisakoolide programmide näitel. Lõpparuanne. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2020- 10/moisakoolide_restaureerimise_mojude_uuring.pdf Viimati külastatud 26.01.2025. Eesti Arhitektide Ühing. (2024). Hea Avalik Ruum. EAÜ https://arhliit.ee/ev100- juubeliprogramm-hea-avalik-ruum/ Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (2023). Kohalike omavalitsuste kogemused ja ootused Sotsiaalkindlustusametile. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 08/L%C3%B5ppraport_avaldamiseks.pdf Ernst & Young, Norstat (s.d.). Kultuuripärandi teadlikkuse uuring. Lõpparuanne. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2023-05/L%C3%B5pparuanne.pdf Viimati külastatud 26.01.2025 Euroopa Põhiõiguste Amet (2021). Euroopa kuriteoohvrite uuring. Link: https://fra.europa.eu/en/publication/2021/fundamental-rights-survey-crime. Viimati külastatud: 24.09.2024 Euroopa Põhiõiguste Amet (2014). Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring. Tulemuste kokkuvõte. Link: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra-2014-vaw-survey-at-a- glance-oct14_et.pdf. Viimati külastatud: 24.09.2024 European Commission (2023). ’Better regulation’ toolbox 2023. https://commission.europa.eu/document/download/88ebf8bb-79c1-4cf2-975b- c643dcc766f8_en?filename=BRT-2023-Chapter%206- How%20to%20carry%20out%20an%20evaluation%20and%20a%20fitness%20check_0.pdf European Commission (2013). EVALSED: The resource for the evaluation of Socio-Economic Development. https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/evaluation/guide/guide_evalsed.pdf Eurostat (2023). Early leavers from education and training, 2013 and 2023. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Early_leavers_from_education_and_training GREVIO (2022). GREVIO (lähteolukorra) hindamisaruanne Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni sätete rakendamiseks võetud seadusandlike ja muude meetmete kohta (Istanbuli konventsioon) EESTI, 2022. Link: https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2024- 02/GREVIO%20l%C3%A4hteolukorra%20hindamisaruanne_Eesti_2022.pdf. Viimati külastatud: 24.09.2024 176  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Haridus- ja Noorteamet (2024a). Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis. https://rajaleidja.ee/trauma/. Haridus- ja Noorteamet (2024b). Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis. Lõpparuande lisa. Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/arengukava Haugas, S., Sepper, M-L. (2021). COVID-19 pandeemia sotisaal-majanduslik mõju soolisele võrdõiguslikkusele. Mõttekoda Praxis, 2021. Link: https://www.praxis.ee/uploads/2021/01/Pandeemia_ja_sooline_vordoiguslikkus_poliitikaana luus-2.pdf. Viimati külastatud 30.10.2024 Head, B., Alford, J. (2015). Wicked Problems: Implications for Public Policy and Management. Administration & Society, 47(6), 711-739. Justiitsministeerium (2021a). Kuriteoohvrite paremaks kaitseks otsitakse uusi meetodeid. Link: https://www.just.ee/uudised/kuriteoohvrite-paremaks-kaitseks-otsitakse-uusi- meetodeid. Viimati külastatud: 24.09.2024 Justiitsministeerium. (2024a). Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine. Projekti koduleht. Link: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/lapsed-ja-noored/nooresobralik- oigussusteem. Viimati külastatud: 23.09.20204 Justiitsministeerium. (2024b). Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine. Projekti tutvustav materjal. Link: https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2022- 09/JUM%20eeldef%20ülevaade%20veebi.pdf Viimati külastatud: 23.09.2024 Justiitsministeerium. (2024c). Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine. Projekti tegevuste ja tulemuste ülevaade. Link: https://create.piktochart.com/output/4d7a9f9217b1-projekti- nooresobralik-oigussusteem-ulevaade Viimati külastatud: 23.09.2024 Kajo, K., Rohuniit, R. (2023). Alaealiste erikohtlemise võimalused ja kitsaskohad (Politsei- ja Piirivalveameti näitel). Turvalisuskompass: turvalisuse ja julgeoleku teadusajakiri, 5, lk 93–121. Karu, K., Põlda, H., Oll, E., Kass, L. (2024). HARNO projekti „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ raames toimunud koolitusprogrammi mõjususe hindamine. Tallinna ülikool: Haridusteaduste instituut. Keskkonnavaldkonna arengukava “KEVAD 2030”. Eelnõu 4. mustand (2023). Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 08/KEVAD%20eeln%C3%B5u%204.%20mustand.pdf Viimati vaadatud 26.12.2024. Kliimakindla majanduse seadus. Eelnõu (2024). Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 12/KKMS_eeln%C3%B5u_2.12.2024.pdf Viimati vaadatud 26.12.2024. Kliimamuutusega kohanemise arengukava aastani 2030. (n.d). Keskkonnaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf Viimati vaadatud 26.12.2024. Koppenjan, J., Klijn, E.-H. (2004). Managing Uncertainties in Networks. A network approach to probleem solving and decision making. London: Routledge. 177  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. Link: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/kriminaalpoliitika-pohialused. Viimati külastatud: 24.09.2024 Krõlov (2020). Seksi ostja Eestis: hoiak ja käitumine. Kultuuri arengukava 2021–2030 (2021). Kultuuriministeerium. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2022-03/KULTUUR%202030%20web.pdf Viimati külastatud 26.12.2024. Kultuuriministeerium (2022). Eraraha kaasamine kultuuriministeeriumi valdkondades. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2024- 03/Eraraha%20kaasamine%20Kultuuriministeeriumi%20valdkondades%202022.pdf VIimati külastatud: 26.09.2024 Kuritegevus Eestis 2022: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/. Viimati külastatud: 24.09.2024 Küberturvalisuse strateegia 2019–2022. Link: https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/kuberturvalisuse_strateegia_2019-2022_0.pdf Küberturvalisuse strateegia „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“. Link: https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2024- 07/Kyberturvalisuse%20strateegia%202024-2030_labivalt_IT_vaatlik_Eesti.pdf Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024–2027. Link: https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/LSV%20ennetamise%20tegevuskava%202024-2027.pdf. Viimati külastatud: 24.09.2024 Leemet, A., Ungro, A. (2022). Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ja tulevikuvajadus. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. Link: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2022/03/Tooelu_yldoskuste_klassifikatsioon_ja_tulevikuvajadus_terviktekst .pdf. Viimati külastatud: 23.09.2024. Lõhmus, L., Lemsalu, L., Rüütel, K., Vals, K. (2017). Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine. Uuringuraport 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Markina, A., Žarkovski, B., Murakas, R. (2024). ISRD4 uuring Eestis. Tartu Ülikool. Morrison, A., Larson, J.K., Hemmersam, P. (2019). Future North - Vardø. Okuls at Aho. Mölder,. E., Haruoja, M. (2022). Sotsiaalprogrammi SPSV mõju ja arendusvajadused. Analüüs. Nee, V. (1989). A Theory of Market Transition. American Sociological Review, 54(5), 663-681. Orupõld, M., M, Puniste., Tsopp-Pagan, P. (2022). Projekti „Koos teadlikuks – Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis“ analüütiline kokkuvõte. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus. Priority sectors and programme areas 2014-2021 (n.d). EEA and Norway Grants. https://eeagrants.org/sites/default/files/resources/FMO_170774%2BBlue%2BBook%2BFinal %2BUpdate_2017_FIN.pdf Viimati külastatud 25.12.2024. Pärnu Linnavalitsus. (2019). Pärnu linna arengukava 2019–2035. https://parnu.ee/arengukava Pärnu Naiste Tugikeskus. https://naistevarjupaik.ee/norra-finantsmehhanismid/ 178  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Pärnumaa Omavalitsuste Liit. (2021). Pärnumaa 2035+ arengustrateegia. https://parnumaa.ee/arengustrateegia-2035 Riigi Teataja (2010). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. RT I 2010, 41, 240. Riigi Teataja (2022). Riikliku perelepitusteenuse seadus. RT I, 10.12.2021, 1. Rossi, P. H., Lipsey, M. W., Henry, G. T. (2018). Evaluation: A systematic approach. Sage Publications. SA Viljandi Haigla. (2021). Sundravi osakond ja tugiteenuste keskus. Funktsionaalse arengukava II etapp. Sidusa Eesti arengukava 2030 (n.d.) Siseministeerium. https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 11/SIDUSA%20EESTI%20ARENGUKAVA_1611.pdf Viimati vaadatud 26.12.2024. Slacálek, O., Šitera, D. (2022). Czechia 30 years On: An Imperfect Oligarchy Without Emancipatory Alternative. Teoses A. Gagyi & O. Slacálek (toim.), The Political Economy of Eastern Europe 30 years into the ‘Transition’. Lk 133-150. Sotsiaalministeerium (2023a). Sotsiaalkaitseministri ning terviseministri 03.07.2023 käskkirja nr 102 Lisa 1. Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis. Sotsiaalministeerium (2018a). Programme Concept Note. Sotsiaalministeerium. (2018b). Uuring: Üle poole lapsevanematest soovib laste kasvatamise kohta rohkem nõu ja abi. https://www.sm.ee/uudised/uuring-ule-poole-lapsevanematest- soovib-laste-kasvatamise-kohta-rohkem-nou-ja-abi. Viimati külastatud: 26.09.2024. Sotsiaalministeerium. (2024a). EMP ja Norra toetustest rahastatud projektid. Link: https://www.sm.ee/emp-ja-norra-toetustest-rahastatud-projektid. Viimati külastatud: 26.09.2024. Sotsiaalministeerium (2024b). Hange: Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine, tehniline kirjeldus. Tallinna ülikooli Tuleviku-uuringute Instituut ja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond (2014). Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine. Uuringu lõpparuanne. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2020- 10/Eraomandis.uuring.pdf Viimati külastatud 26.01.2025 Tamm, K., Surva, L. (2021). Noorte õigusrikkujate uuringute kokkuvõte. Justiitsministeerium Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. (2023a). KU31: Kehaline aktiivsus soo ja vanuse järgi. Tervise Arengu Instituut. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__03HBSC__03Kehal ine_aktiivsus/KU31.px/. Viimati külastatud 26.09.2024. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. (2023b). KU32: Kehamassiindeksi katekooriad soo ja vanuserphma järgi. Tervise Arengu Instituut. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__03HBSC__03Kehal ine_aktiivsus/KU32.px/. Viimati külastatud 26.09.2024. Tintěra, J. 2019a. Innovative housing policy tools for local governments in shrinking communities with a large share of privately owned apartments: A case study of Valga, Estonia Transylvanian Review of Administrative Sciences, Special Issue 15: 124-139. 179  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Tintěra, J. 2019b. Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia. Doktoritöö, Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn: TalTech Press. DOI: 10.23658/taltech.53/2019. Tire, G., Puksand, H., Kraav, T., Jukk, H., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Konstabel, K., Lorenz, B., Kitsing, M. (2023). PISA 2002 Eesti tulemused. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Pisa_tulemused_2022_veebi.pdf Truumets, L. (2023). Projekti „Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast“ koolituste analüütiline kokkuvõte tuginedes tagasisidele. MTÜ Vaiter. Uudeküll, R. (2020). Ekspertanalüüs perelepitusteenuse korraldusest kuue Euroopa riigi võrdlusel. Tallinn: Sotsiaalkindlustusamet. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 03/ekspertanaluus_perelepitusteenuse_korraldusest_kuue_euroopa_riigi_vordlusel.pdf Vaga, T.-B., Mänd, L. (2024). Teekond riikliku perelepitusteenuseni ja sealt edasi. Sotsiaaltöö. Võrduskeskus. Link: https://www.vordsuskeskus.ee/et/koik-teemad/sooline- vordsus/sissejuhatus/soolise-vordsuse-mootmine/eige-soolise-vordoiguslikkuse. Viimati külastatud 27.01.2025. Vägivalla ennetamse strateegia aastateks 2015 - 2020. Link: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ves_2015- 2020_1.pdf. Viimati külastatud: 24.09.2024 Vägivalla ennetamise strateegia 2015 - 2020 lõpparuanne. Link: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ves_2015- 2020_lopparuanne.pdf. Viimati külastatud: 24.09.2024 Vägivallaennetuse kokkulepe 2021 – 2025. Link: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle- ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe. Viimati külastatud: 24.09.2024 Võrumaa omavalitsuste liit (2024). Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas. Kogemusraport. https://vorumaa.ee/wp-content/uploads/2023/03/LOIM- kogemusraport-2024.pdf Weber, E. P., Khademian, A. M. (2008). Wicked problems, knowledge challenges, and collaborative capacity builders in network settings. Public Administration Review, 68, 334-349. Üleriigiline planeering “Eesti 2050”. (2024). Regionaal- ja põllumajandusministeerium. https://riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050 Viimati külastatud 26.12.2024. 180  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lisad Lisa 1. Laste ja noorte heaolu meetme projektide kavandatud sekkumisloogikad 181  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 7. ALAEALISTE ERIKOHTLEMISE SÜSTEEMI LOOMINE. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 182  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 8. NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE KÜBERÕPPE PROGRAMM. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 183  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 9. RIIKLIKU PERELEPITUSSÜSTEEMI LOOMINE. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 184  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 10. LÕIMITUD TEENUSED KOOLIST VÄLJALANGEMISE ENNETAMISEKS VÕRU MAAKONNAS. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 185  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 11. KUTSEVALIKU ÕPPE RAKENDAMINE PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES JA HIIUMAA AMETIKOOLIS. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 186  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 12. TRAUMATEADLIKU LÄHENEMISE TOETAMINE HARIDUSSÜSTEEMIS. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 187  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lisa 2. Soolise võrdsuse meetme projektide kavandatud sekkumisloogikad 188  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 13. OHVRIABI SÜSTEEMI ARENDAMINE. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 189  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 14. ESMATASANDI SPETSIALISTIDE KOOLITAMINE. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 190  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 15. SEKSI OSTMISE NÕUDLUSE VÄHENDAMINE JA SOOLISE VÄGIVALLA NING PEREVÄGIVALLA TEADLIKKUSE TÕSTMINE. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 191  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lisa 3. Sotsiaal- ja tervishoiu meetme kavandatud sekkumisloogikad JOONIS 16. KOOLIÕPILASTE LIIKUMISAKTIIVSUSE TOETAMINE. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 192  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 17. KODUKESKKONNA VIGASTUSRISKIDE HINDAMISE JA VÄHENDAMISE METOODIKA LOOMINE JA PILOTEERIMINE NING SEDA TOETAVAD TEGEVUSED. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 193  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 18. KROONILISTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDEGA PATSIENTIDE HINDAMISE JA KÄSITLUSSÜSTEEMI VÄLJAARENDAMINE. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 194  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 19. ÄMMAEMANDA KODUVISIIDID ESIMESTEL ELUAASTATEL. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 195  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine Lisa 4. Kultuuripärandi meetme kavandatud sekkumisloogikad 196  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 20. AJALOOLISED LINNASÜDAMED. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 197  Praxis 2025 Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ tulemuslikkuse lõpphindamine JOONIS 21. VÕRU FREINHOLDI MAJA. ALLIKAS: AUTORITE KOOSTATUD. 198 LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 2-6.3/1344-1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" tulemuslikkuse lõpphindamine Sotsiaalministeeriumile“ tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 1  3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 2  3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 3  6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: __________________________________________________________________________ _______ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):____________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 5 __________________________________________________________________________ _______ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ 6 Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 7 __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: 8 __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): __________________________________________________________________________ _______ 9  TÖÖVÕTULEPING NR 2-6.3/1344-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida esindab innovatsiooni asekantsler kantsleri ülesannetes Nele Labi ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi töövõtja), registrikood 90005952, mida esindab juhatuse liige Alari Rammo, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Programmi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" tulemuslikkuse lõpphindamine Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 275772) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on programmi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" tulemuslikkuse lõpphindamine (edaspidi töö). 1.3. Tööd rahastatakse EEA ja Norra toetuste 2014-2021 programmi LOCALDEV juhtimiskuludest (2014-2021.1.05.20-0002). 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – Andmetöötluse leping. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 73 900,00 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul. 2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.2.1. lähtearuande vastuvõtmise järgselt 10% lepingu hinnast; 2.2.2. vahearuande vastuvõtmise järgselt 30% lepingu hinnast; 2.2.3. lõpparuande ja nõutud materjalide vastuvõtmise järgselt 60% lepingu hinnast. 2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest ja tulemuste esitlemist toetusprogrammi lõpuseminaril. 2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 275772, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö teostatakse vastavalt tehnilise kirjeldusele ja pakkumuses esitatud ajakavale (mis peab vastama Tehnilise kirjelduse p 5) ja kõik lepingulised tegevused peavad olema teostatud 8 kuu jooksul lepingu sõlmimisest, aga mitte hiljem kui 15.01.2025. 3.1.1. Hiljemalt kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest toimub avakoosolek. 3.1.2. Hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist peab valmima hindamise lähtearuanne, kus fikseeritakse lõplik alus hindamise läbiviimiseks ja 1  täpsustatakse tähtaegasid ning hindamisprotsessi ning usaldusväärsuse analüüsil põhinevat metoodika üksikasjalikku kirjeldust. 3.1.3. Hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist peab valmima vahearuanne, mis sisaldab dokumendianalüüsi kokkuvõtet ja annab ülevaate esmastest hindamistulemustest. 3.1.4. Hiljemalt 7,5 kuud peale lepingu sõlmimist tuleb Tellijale esitada lõpparuanne ja muud materjalid, et võimaldada Tellijal anda põhjalik tagasiside ning jätta Töövõtjale mõistlik aeg täienduste sisseviimiseks. 3.1.5. Hiljemalt 8 kuud pärast lepingu sõlmimist peab valmima hindamise lõpparuanne, mille juurde kuulub ka inglisekeelne kokkuvõte (inglise k executive summary). Lõpparuandega koos tuleb esitada ka hindamises kasutatud uuringuinstrumentaarium (intervjuukavad, metoodikaraport jne), mille põhjal tulemusteni on jõututud, süvaintervjuude transkriptsioonid, esitlused eesti ja inglise keeles ning kujundatud infoleht pikkusega ca 2 lk peamiste tulemuste kohta. Lõpparuande peamiseks kasutajateks on eelkõige Sotsiaalministeeriumi töötajad, programmi rahastajate esindajad, aga ka laiem avalikkus. 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.3. Töövõtja järgib nii intervjuude kui kogu hindamise läbiviimisel European Society for Opinion and Marketing Research ehk ESOMARi või samaväärseid reegleid. Vt https://esomar.org/code-and-guidelines/icc-esomar-code. 3.4. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.5. Töövõtja valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 3.6. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva). 3.7. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui tellijale ning töövõtjale kui hindamise läbiviijale. 3.8. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste teavitamise ja avalikustamise nõudeid ning viitama programmi rahastusallikale „Rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest 2014-2021“. Logod: https://eeagrants.org/resources/eea-and-norway-grants-logo-package. MS Powerpoint slaidid: https://eeagrants.org/resources/powerpoint-presentation-template-eea-and- norway-grants. 3.9. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 3.10. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.11. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.12. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö 2  teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.13. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kui oli nõutud riigihanke alusdokumentides. 3.14. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist, kui ilmneb, et meeskonnaliige on olnud tegev hinnatava tegevuse planeerimisel või elluviimisel. 3.15. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.16. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.17. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi vahendusel, sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust. 3.18. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.19. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul (v.a lõpparuande ülevaatus, mis on 5 tööpäeva). Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.20. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.19 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.20.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.20.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.20.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 3.20.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.21. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.22. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle 3  kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 4.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. 4.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.5.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.5.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.5.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 2 kuud; 4.5.4. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine; 4.5.5. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 2 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.5.6. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.5.7. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 4.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast. 4.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajalike juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 4.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. 4.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.14. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad töö teostamiseks vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud. 4.15. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4  4.15.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 4.15.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika). 5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud 5  dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on välisvahendite osakonna nõunik Ülar Vaadumäe, telefon +372 59 676 445, e-post: [email protected]. 7.2. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas. 7.3. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on projektijuht Sandra Haugas, tel +372 50 29 173, e-post: [email protected]. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta ja struktuuritoetuste registri kasutamisel töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Pärast lõpparuande vastuvõtmist tellija poolt on töövõtja kohustatud hävitama tellijale üleantavate anonümiseeritud süvaintervjuude transkriptsioonide töövõtja kasutuses oleva(d) koopia(d). 8.4. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 6 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad; 9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 9.3.3. kui lepingu punktis 3.5 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/ või tegevuskava 9.4. Lepingu aja-, ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. 7 LISA Töövõtuleping nr 2-6.3/1344-1 TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Eesti Vabariik, Sotsiaal ministeeriumi kaudu , keda esindab välisvahendite osakonna nõunik Ülar Vaadumäe (edaspidi nimetatud „tellija “ ) ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis, keda esindab projektijuht Sandra Haugas (edaspidi nimetatud „ töövõtja“) , e daspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „p ool“, on lähtudes poolte vahel 27. mail 2024. aastal sõlmitud l epingust koostanud käesoleva üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi „ a kt”) alljärgnevas: Töövõtja annab ja tellija võtab l epingu alusel a ktiga vastu Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" tulemuslikkuse lõpphindamise lõpp aruande ja selle lisadokumendid (l õpparuande peamiste järeldustega kujundatud infoleht eesti ja inglise keele s ning e sitlused eesti ja inglise keeles ). Enne a ktile allakirjutamist on tellija teostanud lõpp aruande ja lisadokumentide ülevaatuse ning tuvastanud nende vastavuse lepingule. Pooled on kokku leppinud, et l epingu alusel kuulub väljamaksmisele 6 0 % lepingu summast ehk 44 340 ,00 ( nelikümmend neli tuhat kolmsada nelikümmend ) eurot , millele lisandub käibemaks . Väljamakse aluseks on akti alusel esitatav arve . Tasu sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. Akt allkirjastatakse digitaalselt. Ülar Vaadumäe Sandra Haugas /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/