Justiitsministeerium Teie 20.10.2019 nr 8-1/6208
[email protected]
Meie 23.11.2019 nr 6-6/20-30
Arvamuse avaldamine
Täname teid võimaluse eest avaldada arvamust autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerdi Raud
Riigikohtu direktor
Lisa: Riigikohtu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide
ülevõtmine) eelnõu kohta.
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide
ülevõtmine) eelnõu kohta
Võttes arvesse eelnõu seletuskirjas toodud põhjendusi ja eesmärki, on igati põhjendatud, et
autoriõiguse seadust muudetakse ja täiendatakse. Eelnõu seletuskirjas on erinevate muudatuste
tausta ja vajalikkust, tehtud valikuid ja erinevaid kohaldamisjuhtumeid selgitatud äärmiselt
põhjalikult.
Igati õigustatud ja vajalik on see, et reegleid, mis kehtivad kaabellevivõrgu kaudu teoste ja
autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide taasedastamise puhul, laiendatakse ka nüüdis-
aegsetele taasedastamisviisidele.
Tervitatav on ka erinevate mõistete defineerimine seaduse tasandil (nt teksti- ja andmekaeve)
ja olemasolevate mõistete täpsustamine. Oluliseks on ka teose vaba kasutamise juhtude täien-
damine ja täpsustamine, samuti mahuka ja keerulise regulatsiooni ülevõtmine, mis puudutab
kaubanduskäibest väljas oleva õiguste objekti kasutamist kultuuripärandiasutuse poolt ning
õiguste objekti üldsusele edastamist ja kättesaadavaks tegemist platvormipakkuja poolt.
Asjakohane on ka ajakirjandusväljaande kirjastaja kui uue autoriõigusega kaasnevate õiguste
omajaga seonduva lisamine seadusesse. Arvesse on võetud regulatsiooni ülevõtmisel erinevate
poolte huvisid.
Eelnõus on § 493 antud autorile ja esitajale võimalus autorilepingu ülesütlemiseks ja sellest
taganemiseks. Seejuures on seletuskirjas viidatud sellele, et DSM-direktiivi artikli 22 lg 4 näeb
ette, et „õiguste tagasivõtmise“ regulatsiooni ei kohaldata, kui õiguste kasutamata jätmine
tuleneb peamiselt asjaoludest, mille muutmist autori või esitaja poolt võib mõistlikult eeldada.
Samas on seletuskirjas viidatud sellele, et AutÕS-ile vastavate sätete lisamine ei ole vajalik,
kuna VÕS § 101 lg 3 sisaldab kõnealust põhimõtet juba niikuinii (eelnõu seletuskirja lk 40).
Selguse huvides võiks siiski kaaluda ka AutÕS-sse direktiivi art 22 lg 4 põhimõtte lisamist
(vaatamata asjaolule, et see tuleneb ka VÕS § 101 lg-st 3). Nagu eelnõu seletuskirjas viidatud,
on ka muude sätete puhul VÕS-s juba vastavaid põhimõtteid sisaldavad sätted olemas, siiski on
peetud vajalikuks neid üle korrata ka AutÕS-s.
Eelnõu § 579 lg 3 p-s 1 ja § 5710 lg 1 p-s 1 sisalduva „suurima võimaliku pingutuse“ kriteeriumi
sisustamisel kasutatav § 579 lg 4 on üsna üldine. Ilma seletuskirja lugemata võib selle kritee-
riumi hindamine olla problemaatiline.
Eelnõu § 5711 lg 3 p-s 2 on märgitud: „Platvormipakkuja peab tagama, et menetluse tulemusel
tehtavad otsused vaatab läbi inimene.“ Mõnevõrra imelik on rääkida automatiseeritud
lahenduse puhul otsusest (loogilisem tunduks, et inimene vaatab läbi kaebusi, mitte
automatiseeritud otsuseid). Ka eelnõu seletuskirjas on tegelikult viidatud, et „seejuures tuleb
kaebused läbi vaadata inimese poolt (vt kõnesoleva sätte lg 3)“ (eelnõu seletuskirja lk 78).
Samas, kui direktiivi teksti vaadata, siis seal räägitakse tõesti otsustest, mis tuleb inimese poolt
läbi vaadata. Sellest tulenevalt on ka arusaadav, miks eelnõus sellist sõnastust on kasutatud.
1