dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus

Riigikohus · 19. november 2020
Viit
6-6/20-34-2
Registreeritud
19. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
6-6/2020
Vastutaja
Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎6-620-34-2 19.11.2020 Väljaminev kiri.asice253 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Riigikohtu arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Üldise põhimõttena võib toetada eelnõus väljapakutud lahendusi, mis eelduslikult aitavad vähendada kohtute koormust 2021. a algavates kohtutäituritele sundtäitmiseks esitatud tsiviilnõuete aegumise vaidlustes. Kui sissenõudja nõustub võlgniku sellekohase täiturile esitatud avaldusega, on kohtutee eelduslikult üldse välistatud. Kui sissenõudja ei nõustu, lahendatakse vaidlus paindlikumalt uues hagita menetluses. Ka seaduseelnõule eelnenud VTK korral toetas Riigikohus põhimõtteliselt sarnast lahendust. Toetame üldiselt ka TsÜS-i muudatusi. Eelnõu seletuskirjast (TMS § 501 kohta) tuleneb, et kui täitur ei lõpeta täitemenetlust aegumise tõttu, siis ta selle kohta otsust ei tee ja jätkab täitemenetlust. See suunavat võlgnikku esitama kohtule hagita asjas avaldust lõpetada täitemenetlus nõude aegumise tõttu. Siiski ei välista selline arvamus ega eelnõu regulatsioon, et võlgnik esitab ikkagi TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse täituri otsuse/tegevuse peale jätkata täitemenetlust. Võlgniku avaldus on jäänud ju rahuldamata ja TMS § 217 võimaldab sellist kaebust. Sellisel juhul aga tekib aegumise sisulises vaidluses tavaline kaebe- ja hagita menetlus, kus ka kohtutäitur on kohtumenetluses menetlusosaline. Selline kahe erineva menetluse tekkimise võimalus tuleks eelnõus välistada. Eelnõu TMS § 412 korral tuleks üle kontrollida, ega eelnõu vastuvõtmisel ei teki olukorda, kus ebavõrdselt koheldakse seda täiturit, kel enne nõude aegumist õnnestub väike osa nõudest sisse nõuda ja kes saab proportsionaalselt ka väikese tasu KTS § 32 lg 5 alusel, võrreldes selle täituriga, kellel ei õnnestu enne aegumist sentigi sisse nõuda, kuid kes saaks 50% põhitasu TMS § 412 alusel (vt nt võrdlevalt Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2020. a lahend tsiviilasjas nr 2-19-15614). Samuti tekib küsimus, kas nii suur (ja samas täitetoimingute mahust sõltumatu) tasu on ikkagi õigustatud, kui täituri töö tegelikult ebaõnnestub ja enne aegumist nõudest midagi sisse nõuda ei õnnestu. Tuleks kaaluda kohtutäituritele täiendavate „sissenõudmishoobade“ andmist, et nõuete täidetavus enne aegumist paraneks. 1/1 Justiitsministeerium Teie 06.11.2019 nr [email protected] Meie 19.11.2019 nr 6-6/20-34 Arvamuse avaldamine Tänan teid võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa: Riigikohtu arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel