Justiitsministeerium Teie 23.07.2020 nr 8-1/4621
[email protected]
Meie 04.09.2020 nr 6-6/20-23
Arvamuse avaldamine
Tänan teid võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise
(digitaalne kohtutoimik) väljatöötamiskavatsuse kohta. Edastan Riigikohtu arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andraš Tšitškan
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1. Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise (digitaalne kohtu-
toimik) väljatöötamiskavatsuse kohta.
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise (digitaalne
kohtutoimik) väljatöötamiskavatsuse kohta
Riigikohus toetab igati arvutitehnilisi lahendusi, mis aitavad kohtumenetlust paremaks ja tõhu-
samaks muuta. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta on järgmised märkused.
1. Pabertoimiku pidamine paberkandjal vs. õiguslik jõud vaid digitaalsele kohtutoimikule
1.1. VTK-s on leitud, et praegune kahe toimiku pidamine on kohtutele koormav ja et pole mõist-
lik, et pabertoimiku jaoks prinditakse välja nii kohtu enda loodud kui ka kohtule saadetud
elektroonilisi dokumente. Osaliselt on see kindlasti õige. VTK-s ei ole aga sõnagi selle kohta,
kas ja milliseid terviseuuringuid on tehtud, kui kohtunike ja kohtuametnike jaoks suureneb
järsult lugemiskoormus arvutiekraanilt. Palume vähemalt kooskõlastustabelis põhjendada,
miks selliseid uuringuid tehtud ei ole, või kui on tehtud, avaldada nende tulemused. Lubamatu
ja ebamõistlik on teha inimeste tervise võimaliku halvenemise arvelt reforme, mida VTK enda
kohaselt pole veel tehtud üheski Eestiga võrreldavas riigis. Kas mõni reformi ette valmistanud
ametnik või esimeste etappide kogemuse läbinud kohtunik/kohtuametnik on lugenud digi-
toimikus läbi nt viie, kaheksa või üheteistkümne köite pikkuse tsiviilasja toimiku ning väidab
ka pärast seda, et mahukaid tsiviilasju on mõistlik lugeda arvutis? Kui aga toimikuid hakatakse
lugemiseks välja printima, sh nt eraldi veel nõunik ja kohtukoosseisu liikmed, kahandab see
oluliselt reformi efekti. Tõenäoliselt olekski tsiviilasjades otstarbekas piirduda praeguse
kogemusega, kus ca 30% kohtuasjadest, eelduslikult mittemahukamad, lahendatakse ilma
pabertoimikuta.
Reformi teine võimalik tulemus on aga kohtulahendite kvaliteedi langus, sh kõrgema astme
kohtutes, kuna mahukates asjades digitoimikuga tutvumise arvelt võidakse hakata oma tervise
huvides mööndusi tegema. Piirdutakse vaid hädavajalikuga, st loetakse läbi kaebus ja alama
astme kohtu lahend. Sellisel juhul on reformi järel tervise halvenemine muidugi ebatõe-
näolisem. Kahjuks ei võimaldaks selline toimimine aga kohtuasju pahatihti õigesti lahendada.
Ka ainult õigusliku vaidluse korral on sõltumata kaebuse väidetest vähemalt üldjuhul vaja
kaebuse õigeks ja õiglaseks lahendamiseks saada ülevaade kogu menetlusest tervikuna, sh
(hagi) avalduses esitatud nõuetest, taotlustest, erinevatest menetlustoimingutest jms.
1.2. Riigikohus peab haldusasjades ja mittemahukates tsiviilasjades üleminekut ametlikule
digitoimikule võimalikuks järgmistel tingimustel:
- kõrvaldatakse kõik seni esile toodud tehnilised puudused. Kasutajad märgivad jätkuvalt
puudusi digitoimiku otsingufunktsiooni kasutamisel, märkmete tegemisel ning sisukorra eba-
ülevaatlikust;
- tänane pabertoimik asendatakse asutusesisese töötoimikuga, mis sisaldab kõiki olulisi sisulisi
menetlusdokumente (nt vaidlustatav haldusakt, kaebus, teiste menetlusosaliste sisulised
vastused, avaldused kaebuse muutmiseks jms, mitte aga kättetoimetamiskinnitused, kaaskirjad,
kuludokumendid, raamatupidamisdokumendid maksuasjades, digiallkirjade kinnituslehed jne).
Töötoimiku koostamine tuleks tagada kohtu kantseleis tsentraalselt, vastav kord, koos välja-
trükitavate dokumentide loeteluga tuleb kehtestada „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei
kodukorras“.
Selline töötoimik tagab digitoimikule sujuva ülemineku ja võtab arvesse kohtunike tervise
tagamise vajadust. Kohtunikud peavad samas teadvustama, et töötoimik ei ole ammendav.
1/3
Lisa 1
1.3. VTK-s on leitud, et digitaalse kohtutoimiku korral paraneb menetlusosaliste juurdepääs
kohtutoimikule. See on kindlasti õige menetlusosaliste esindajate jaoks. On aga kaheldav, kas
keskmine füüsilisest isikust menetlusosaline suudab ilma esindajata digitaalses kohtutoimikus
orienteeruda sama hästi, kui ta suudaks pabertoimikus. Mõni oluline, tähtaegu kehtestav doku-
ment võib jääda arvutist leidmata, kuid pabertoimikust oleks see kergemini leitav. Kohtu-
menetluses võib menetlusosaliseks sageli olla vähekindlustatud ning digivõimaluste-ja/või
oskusteta füüsiline isik. Mööda ei saa vaadata ka kinnipeetavate kaebustest. Selline olukord
võib tõsiselt rikkuda menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga (TsMS § 199 lg 1 p 1) ja riivata
intensiivselt PS § 15. Lisaks toob see paratamatult kaasa ka esindajakulude suurenemise, mis
ei ole kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva ülesandega lahendada asi muu hulgas võimalikult
väikeste kuludega. Ka selle vältimiseks on mõistlik tagada, et kantseleis koostatakse olulise-
matest materjalidest n-ö töötoimik (vt punkti 1.2).
1.4. VTK-s on ka leitud, et digitaalse kohtutoimikuga saavad samal ajal töötada mitu kohut.
Osaliselt on see aga võimalik ka pabertoimiku korral, kui kõrgema astme kohtus vaidlustatakse
mõni menetluslik küsimus. Sel juhul on võimalik teha toimikust väljavõtteline toimik ja üle-
jäänud toimikuga jätkub töö maa- või ringkonnakohtus.
1.5. VTK-s on viidatud, et on kohtunikke, kes soovivad kohtuasju menetleda digitaalselt, kuid
regulatsioon digitaalse toimiku osas ei ole piisavalt selge, mistõttu moodustatakse pabertoimik.
VTK-s ei selgitata, kas sellisel arvamusel on suurem osa kohtunikest ning kas VTK-s viidatud
kohtunike arvamus arvestab kogu kohtusüsteemiga ja kohtutöötajate tervisega, vt eespool p 1.1.
2. Andmepõhise toimingu tähendus
Riigikohus on seisukohal, et TsMS-i mõistlik ja eesmärgipärane tõlgendus võimaldab käsitada
andmepõhist toimingut infosüsteemis määrusena TsMS-i tähenduses.
Seoses andmepõhiste menetlustoimingutega on VTK-s muu hulgas välja toodud, et edaspidi
kontrollitakse menetlustoimingu pädevust infotehnoloogiliste vahenditega, et kohtuametnik,
kellel puudub seadusest tulenev pädevus, ei saaks infosüsteemis menetlustoiminguid teha.
Samas pole nt HKMS §-s 12 sätestatud kohtuametniku pädevuse piirid ühemõtteliselt selged.
Kontrolli kohtuametniku pädevuse piiride järgimise üle peaks teostama kõrgem kohus, mitte
infosüsteem. Ka laiemalt tuleks vältida olukordi, kus infosüsteem hakkab kohtute tegevust
piirama ning takistama eluliste probleemide loovat lahendamist ja menetlusseadustike
tõlgenduste arenemist.
3. Kättetoimetamise regulatsiooni muudatused
Nõustuda võib TsMS § 314 ja § 321 lg 3 muudatustega, kuigi need ei ole hädavajalikud.
Riigikohus on seisukohal, et menetlusdokumendina TsMS-i kättetoimetamise regulatsiooni
tähenduses on käsitatav ka e-toimikus olev andmepõhine teave menetlustoimingu kohta.
4. Kohtule dokumentide elektrooniline esitamine
Nõustume VTK-s kirjeldatud muutmisettepanekuga, kui see aitab vältida dokumentide
mitmekordset esitamist. Vältida tuleks ka elektrooniliste dokumentide topelt esitamist
elektrooniliste kanalite kaudu (e-kiri, AET vms), sest see tekitab kohtutele probleemi kirjel-
duses nimetatud lisakoormuse.
2/3
Lisa 1
5. Lahendite allkirjastamine
VTK-s on märgitud, et infosüsteemis andmepõhiselt koostatud määruseid ei pea digitaalselt
allkirjastama. Samuti on märgitud, et seoses kohtulahendite jõustamisega muudetakse TsMS
§ 458 lg 2 selliselt, et jõustumismärget ei varustata kohtuametniku enda digitaalallkirjaga vaid
kohtu ajatempliga. Nii ringkonnakohtus kui Riigikohtus allkirjastavad lahendi alati vähemalt
kolm kohtunikku. Arvame, et kollegiaalselt tehtavate lahendite puhul võiks olla lihtsam viis
allkirjade andmise osas. Soovitame kaaluda, kas kollegiaalsete lahendite puhul piisaks näiteks
eesistuja ja ettekandja allkirjadest või kohtukoosseisu enamuse allkirjadest.
6. Tähtaja määramise enneaegsus
Arusaamatu on, miks peab jälle määrama kavandatava seadusemuudatuse jõustamiseks täht-
aega, kusjuures veel nii lühikest (1. jaanuar 2021) olukorras, kus väidetavalt osa vajalikke
süsteemirakendusi on alles väljatöötamisel ja rakenduskõlblikkus kontrollimata ning ei ole
kõrvaldatud kõik tehnilised probleemid. Digitoimiku õiguslikuks muutmine enne tehniliste
probleemide kõrvaldamist ja kõigi vajalike rakenduste väljatöötamist võib oluliselt pärssida
digitoimiku kasutamist, mille tagajärjeks võib olla pealiskaudne suhtumine digitoimikusse kui
ebamugavasse töövahendisse ja seega kohtuasja lahendamisse.
3/3