LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Päästeamet Kuupäev allkirjas nr 6-1/119-4
[email protected]
Kersalu küla Kroonipõllu, Põllu, Lepiku
rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7
maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu
esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks Kersalu küla
Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste ja lähiala
detailplaneeringu Madise küla materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju
Vallavalitsuse 16.08.2022 korraldusega nr 860.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisa: 1. Seletuskiri
2. Situatsiooniskeem
3. Kontaktvööndi analüüs
4. Põhijoonis
5. Tehnovõrkude koondplaan
6. Liiklushinnang
Sama kiri Transpordiamet
Kaitseministeerium
Riigimetsa Majandamise Keskus
Motogate osaühing
Ado Pallase
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
PLANEERINGUALA
P L -H V LÄÄNE-HARJU VALD, KERSALU KÜLA
T
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, DP
P O P OÜ
A I P LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE M11
P A A DETAILPLANEERING 1 1
AS- 1
T K K SITUATSIOONISKEEM
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
3
TEE KAITSEVÖÖND 20 m
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
1 PERSPEKTIIVNE BUSSITASKU
NAABERALAL PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
VA PLANEERITUD KÕNNITEE
NA
RA
NN
AT PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE
EE
2 PLANEERITUD HOONESTUSALA
NAABERALAL PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV HOONE
4 1 KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEV KEHTESTATUD DETAILPLANEERING
1 KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEV MENETLETAV DETAILPLANEERING
A OLEMASOLEV BUSSIPEATUS / RONGIPEATUS
E)
TE
A PERSPEKTIIVNE BUSSIPEATUS
ISE
AD
M
KRUNTIDE SIHTOTSTARBED
E(
TE
ELAMUMAA
ISE
AD
PLANEERITUD ELAMUMAA
M
A-
MAATULUNDUSMAA
ÜL
LK
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA
ÕL
9P
PLANEERITUD TOOTMISMAA
19
11
TOOTMISMAA
PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSES ALGATATUD JA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD
Jrk nr DP nimetus Staadium
5 ALGATATUD 1 1
1 VANARANNA TEE 7 DETAILPLANEERING
k rra dus nr
KEILA-PALDISKI 11 kV ELEKTRILIINI VASTU VÕETUD
TRASSIKORIDORI DETAILPLANEERING tsus nr
KL
KEHTESTATUD 7
EE
SEPA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
M
k rra dus nr 7
ET
I
MADISE TEE 1 JA MADISE TEE 1 KEHTESTATUD 1 1
TE
E
DETAILPLANEERING k rra dus nr
TOROPI DETAILPLANEERING KEHTESTATUD
A k rra dus nr 1
KEHTESTATUD
KLEEMETI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING k rra dus nr 1 1
A
6
VÄLJAVÕTE KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGU PÕHIJOONISEST
A
A
A
P aneerin u k stamise L ne-Har u Va a a itsus LÄÄNE-HARJU VALD, KERSALU KÜLA
T nr
k rra da a
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, DP
P aneeri a O tima Pr ekt OÜ
LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE M1
Ar itekt I Pun er
Pr ekti u t A Ant n DETAILPLANEERING 11
AS-
Te nik K Kuus
KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
EHITUSÕIGUSE TABEL
Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve Suletud brutopind
Krundi aadress või Krundi Suurim Põhihoone Parkimiskohtade arv
aadressi ehitisealune Abihoone suurim Põhihoone kõrgus Abihoone kõrgus Põhihoone arv Abihoone arv ja osakaalu % ja osakaalu % katastriüksuse Min.
Pos nr planeeritud suurim Kitsendused
korruselisus maapinnast (m) maapinnast (m) krundil krundil (detailplaneeringu (katastriüksuse sihtotstarvete tulepüsivusklass
ettepanek suurus pind (m²) korruselisus Normatiivne Kavandatud
liikide kaupa) liikide kaupa) kaupa (m²)
tänava kaitsevöönd;
1 3050 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
9,0 6,0 tänava kaitsevöönd;
2 3050 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
9,0 6,0 tänava kaitsevöönd;
3 3117 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
9,0 6,0 tänava kaitsevöönd;
4 3092 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
5 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
6 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
7 3012 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
8 3160 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
9 3097 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
10 3063 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
11 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
12 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
29501:009:0297
13 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
Vanaranna tee 17
W3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
14 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
W3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
15 3015 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
W3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
16 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
W3 W3 29501:009:0255
Vanaranna tee 19
KELD
ER
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
29501:009:0091
Vanaranna tee 15 17 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
W3 W3 Kr
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
SAUN
29501:009:0071
18 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
16
Vanaranna tee 13
W3 N
16
W3 +0.6
29501:009:0254 W E
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
9,0 6,0
Vanaranna tee 25
19 3000 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
∅711x
8.8
+0.8 S
+0.4
W3 W3 17
16
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
L-179 +0.8
63
17
9,0 6,0
16
20 3000 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
16
+1.4 16
Kr
W3 W3
+3.6
+1.3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
W3
16
15 21 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
16
W3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
9,0 6,0
Kr
W3 W3 +0.9
16 15
22 3000 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
16
110k
V
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
W3 W3
+1.0 +0.7
23 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
∅711x
8.8
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
W3
+0.9
W3 0kV
11
16
Kr
24 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
29501:009:0189
Vanaranna tee 10
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
W3 +0.6
W3 +0.6
25 3870 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
16 +0.5
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
X= 6577750
W3
+0.5
+0.8
W3 26 3291 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
Y= 510150
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
18
HP 100% W3
+0.7
W3 27 3177 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
N -
W E
38 38 -
- m² -
18
9,0 6,0
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
S
18
23 248 m² P P
+0.5
W3 W3 28 3000 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
18
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
EP 100%
W3 W3 29 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
9m / 6m
35 2k / 1k
400 m² 1+2 29501:009:0146
Aaviku rohumaa 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
3000 m² P P3
OV 100% R=18,5m W3 W3 30 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
6m / -
39 1k / -
20 m² 1 X= 6577700
9,0 6,0
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
5, W3 W3 31 3000 400 2 1 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
Y= 510300
650 m² P P
EP 100% 0
9m / 6m 35 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
34 2k / 1k
400 m² 1+2 W3 W3
32 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
3000 m² P P3
4,0 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
W3 W3
33 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
39
R=10m reovee kogumismahuti kuja 5 m;
4,0
EP 100% 24 W3 34 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
9m / 6m
33 32
4,0
2k / 1k
400 m² 1+2
,3 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
3000 m² P P3 29501:009:0382 W3 35 3000 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
X= 6577650 34 Vanaranna tee 5
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
Y= 509950
EP 100% 23 EP 100% W3 36 4600 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
4,0
9m / 6m
32
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 29501:009:0450
24 2k / 1k
400 m² 1+2
tänava kaitsevöönd;
Kroonipõllu
3000 m² P3
37 4488 400 2 1 9,0 6,0 1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
4,0
P
3000 m² P P3
33 reovee kogumismahuti kuja 5 m;
5,0 elektrivõrgu kaitsevöönd;
38 23248 - - - - - - - HP 100% Üm 100% - - - - sidekaabli kaitsevöönd;
4,0
22 gaasivõrgu kaitsevöönd;
EP 100%
29501:009:0394
EP 100%
9m / 6m
Sepa põld 4
puurkaevu hooldusala 10 m;
31 2k / 1k
400 m² 1+2
23
9m / 6m
400 m² 39 650 20 1 - 6,0 - 1 - OV 100% T 100% 20 - - -
4,0
2k / 1k
1+2
3000 m² P P3
32 3000 m² P P3
puurkaevu hooldusala 10 m;
40 923 20 1 - 6,0 - 1 - OV 100% T 100% 20 - - -
4,0
EP 100%
LT 100% L 100%
20
21 22
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 41 3644 - - - - - - - - - - -
EP 100% 5,
9m / 6m 31 0 3000 m² P P3
30
4,0
2k / 1k
400 m² 1+2
42 4010 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - -
3000 m² P P3
puurkaevu hooldusala 10 m;
20
4,0
EP 100%
9m / 6m
43 10188 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - -
20 21 2k / 1k
400 m² 1+2
EP 100%
3000 m² P P3
44 1460 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - -
4,0
9m / 6m 30
29 2k / 1k
400 m² 1+2 29501:009:0259
Kruusaaugu rohumaa 7
9m / 6m
EP 100%
Kokku: 160205 14840 29640 111 111
3000 m² P P3
20 400 m² 1+2
20
2k / 1k
4,0
3000 m²
19 P P3
4,0
EP 100%
29
4,0
EP 100%
9m / 6m
28 2k / 1k
400 m² 1+2
19
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2
Arhitektuurinõuded: Servituudi seadmise vajadus:
3000 m² P P3 29501:009:0450
Kroonipõllu 18 3000 m² P P3 TINGMÄRGID
4,0
5,0
X= 6577500
9m / 6m
EP 100%
KERSALU KÜLAS ASUVA TOROPI Katusekalle: 15 – 45° Pos 1 - 4, 6 - 33, 35
18
Y= 510050
4,0
EP 100% 400 m² 1+2
2k / 1k
MAATULUNDUSMAA KINNISTU JA LÄHIALA · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
9m / 6m 3000 m² PLANEERINGUALA PIIR
27 P P3
DETAILPLANEERING Katuseharja suund: Paralleelselt või risti tänavaga
20
400 m² 1+2
2k / 1k
17 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
3177 m² P P3 28 EP 100%
9m / 6m
29501:009:0131
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
17 Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m
Vanaranna tee 3
400 m² 1+2
4,0
5,0 2k / 1k
Pos 5, 36
20
3000 m²
20
P P3
4,0
EP 100%
9m / 6m EP 100% EP 100%
29501:009:0110
Vanaranna tee 1 TEE KAITSEVÖÖND 30 m Maksimaalne korruselisus: 2 · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
26 2k / 1k
400 m² 1+2
9m / 6m
3291 m² P P3 27 16 16 2k / 1k
400 m² 1+2
15
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 · veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
3000 m² P3 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
P 3015 m² P P3
Välisviimistluse materjalid: kasutada peamise fassaadimaterjalina puitu, mida võib kombineerida kivi, krohvi, tellisega ja ilmastikukindla · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
EP 100%
4,
4,0
EP 100%
· maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
21
0 ehitusplaadiga
4,0
25
9m / 6m
9m / 6m PLANEERITUD KRUNDI PIIR
2k / 1k
3870 m²
400 m² 1+2
7 2k / 1k
400 m² 1+2 AJ
20
P P3
3012 m²
20
P P3
5,0
EP 100%
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone Pos 34
26 15 29501:009:0448
36
9m / 6m
400 m² 1+2
· Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
Katusematerjal: rullmaterjal või plekk
Toropi
2k / 1k
4,0
OLEMASOLEV PINNASEKATTEGA TEE · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
20
36 4600 m² P P3 Kr
0
0
29501:001:0522
5,
Pääsusaba
5,
· planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
8,
0 X= 6577400 PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA Piire: piirdeaed on lubatud rajada läbipaistev puidust lattaed või võrkpiire hekiga. Piirete kõrgus võib olla kuni 1,5 m.
8,
0
Y= 510200
R=10m
25 7 Pos 38
21
NAABERALAL PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
0
29501:009:0369
4,
5,
Kakupesa tee 2
20
40 0 · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
4, EP 100%
4,0
OV 100% 29501:009:0363
0
0 Põllu
5,
6m / -
37
9m / 6m
PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA
40 400 m²
TG-001
1+2
21.832
+1.2
20 m²
29501:009:0147
1 2k / 1k
1k / - Aaviku rohumaa 4
14 14
923 m² P P , 0
4488 m² P P3
Pos 39
,0
20
37
14
PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
20
EP 100%
5, 6 Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid
21
9m / 6m 0
14 2k / 1k
400 m² 1+2 2,
0 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
21
3000 m² P P3
X= 6577350
4,
4,
0 A PERSPEKTIIVNE BUSSIPEATUS
Y= 510050
0
9m / 6m
EP 100%
EP Üksikelamu maa Pos 40
13
29501:009:0293
400 m² 1+2 11199 Põllküla-Madise tee
BUS PERSPEKTIIVNE BUSSITASKU
2k / 1k
3000 m² P P3
13 8
5
21 21
29501:009:0370
Kakupesa tee 4
LT Tee ja tänava maa · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
5, 29501:009:0375
HP Haljasala maa
0
Kakupesa tee 6a
· planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
24
4, 4,0
EP 100%
ele JUURDEPÄÄS KRUNDILE
,
43 0 i te
0
21
9m / 6m
12 isk
OV Vee tootmise ja jaotamise ehitiste maa
21
ald
400 m² 1+2 n-P
20
2k / 1k allin
8T
0
8, 29501:009:0132
5,
3000 m² P P3
0 4 ,0 Pos 41
Lepiku rohumaa 1
18 NAABERALAL PLANEERITUD HOONESTUSALA
20
BU
EP 100%
S
3,5
29501:009:0450
A · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Kroonipõllu
29501:009:0147
9mAaviku
/ 6mrohumaa 4 9
11 2k / 1k
400 m² 1+2
X= 6577300 12 29501:009:0368
PLANEERITUD HOONESTUSALA
21
Kakupesa tee 29501:009:0371
3000 m² P P3
Y= 509850
Kakupesa tee 6
Pos 42 - 43
5,0
21
tee EP 100%
PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS Katastriüksuse sihtotstarbe leppemärgid
30
LK KAKUPESA 6/8
e 6
9m / 6m
· Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
dis
,0
400 m² 1+2
20
21
Kr
2k / 1k
,0 a
20
3 · veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
21
86 -M
3000 m² P P3
8,0 la PLANEERITUD HALJASTUS E Elamumaa
,7
5,0
21
11
lkü
20
EP 100% · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
14
õl L Transpordimaa
,0
9P
9m / 6m
10 21
5
LT 100% 400 m² 1+2
· sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
21
2k / 1k
19 PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV ROHEALA
Üm Üldkasutatav maa
,8
-
43 -
- m² - 2
A 11 21
21.59
19.29-19.21 ∅900BET 3000 m² P P3
· maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
3,5
5,
20
20
20
0 e te
e
10188 m² P P
8,0
adis EP 100%
T Tootmismaa
BU
· planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
M
2, ,0
S
PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT
20
9m / 6m
Kr
0 18 20
20
4 2k / 1k
400 m² 1+2
3092 m² P P3
EP 100%
5,0
21
9m / 6m 1 21
29501:009:0372
PLANEERITUD PUURKAEV JA SELLE HOOLDUSALA r=10 m Pos 44
9
Kakupesa tee 8
3,0
Kr
41
22
2k / 1k
400 m² 1+2
· maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
20
,8
3097 m² P P3
Kr
EP 100%
20
20
9m / 6m
8 2k / 1k
400 m² 1+2 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
EP 100% 3160 m² P P3
EP 100%
9m / 6m Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Tõnikse katastriüksust:
10 LT 100%
23
400 m² 9m / 6m
1+2
3 TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS
21
2k / 1k
20
20 400 m² 1+2
Katastriüksus 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293):
21
- 2k / 1k
42
20
,8
3063 m² P P3 - m² -
- 44 0m
3117 m² P P3
32
5,0 2,0
X= 6577200
4010 m² P P
7x · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Y= 509950
NÄHTAVUSKOLMNURGAD
Kr
K
N UR 29501:009:0374
Kakupesa tee 8a
LT 100%
29501:001:0523
LM
-
Keila metskond 341
20
KO
EP 100% 10 kV MAAKAABEL
41 -
- m² -
HT
AV
US
2
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2
29501:009:0373
Kakupesa tee 10
Katastriüksus Kakupesa tee (katastritunnus 29501:009:0368):
20
NÄ
Põllk
3644 m² P P
ALAJAAM · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
üla
20 3050 m² P P3
LT 100%
Ke
EP 100%
rsal
u kü
-
44
la
20
- m² - 9m / 6m
-
1460 m² P P Põl
lkül
a
20
1 2k / 1k
20
400 m² 1+2
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED Katastriüksus Toropi tee (katastritunnus 43101:001:2082):
3050 m² P P3
· Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
SIDE ÕHULIIN · veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
29501:001:0524
Keila metskond 342 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
110 kV ÕHULIIN · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
· sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
MADALPINGE ÕHULIIN
MAAKAABEL
GAASITORUSTIK
PLANEERINGUALA NÄITAJAD
Planeeringuala suurus 16,14 ha
PLANEERITUD ELEKTRIVÕRGU TEHNORAJATISED JA VÖÖNDID
Kavandatud kruntide arv 44
"Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering" Krunditava ala maa bilanss:
W3 330 kV ÕHULIIN Elamumaa 116082m² 73%
Üldkasutatav maa 23248m² 15%
ÕHULIINI KAITSEVÖÖND Transpordimaa 19 302m² 11%
Tootmismaa 1 573m² 1%
ÕHULIINI PUHVERALA (õhuliini ja selle kaitsevööndi nihutamisruum)
Planeeritud parkimiskohtade arv 111
PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES Märkused:
PÕHIHOONE / ABIHOONE
KÕRGUS
1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Osaühing KAROTAMMED, 07.11.2022, töö nr G2210–058;
1 MEETRITES HOONETE
SUURIM ARV
KORRUSE-
LISUS
EHITISEALUNE
PIND
KRUNDIL PÕHIHOONE / ABIHOONE 2. perspektiivsete kergliiklustee ja bussipeatuste vajadus ning asukoht täpsustub edasise projekteerimise käigus.
KRUNDI SUURUS Pn Pn
P L -H V LÄÄNE-HARJU VALD, KERSALU KÜLA
T
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, DP
P O P OÜ
LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE M1
EHITISEALUNE PIND A I P
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER P A A DETAILPLANEERING 11
AS-
T K K
PÕHIJOONIS
LÕIGE 1-1
KRUNDI PIIR
KRUNDI PIIR
29501:001:0382
Vanaranna tee 12
ÜHINEMISPUNKT SIDEVÕRGUGA
õhuliini mastist nr 17, ühinemine olemasoleva jaotuskapiga C1810
W3 ÜHINEMISPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA
29501:009:0297
Vanaranna tee 17
S1
W3 mastist M26 29501:001:0383
Vanaranna tee L1
V1
S1
W1.1
W1
W2
S1
W3
S1
0,5m
0,5m
0,5m
0,5m
S1
W3 W3 29501:009:0255
1,5m 2,0m 5,0m 1,5m 2,0m Vanaranna tee 19
KELD
ER
29501:009:0091
S1
PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI
Vanaranna tee 15
W3 W3
3,5m 2,0m 5,0m 3,5m Kr
SAUN
S1
29501:009:0071
16
Vanaranna tee 13
W3 N
16
W3
14,0m
PLANEERITUD PUURKAEV
+0.6
29501:009:0254 W E
S1
Vanaranna tee 25 ∅711x
+0.8 W2 8.8
S
2
W3
+0.4
W
W3 17
16
Planeeritud sidekaabli trass
S1
+0.8
S1
L-179
63
17
16
W2
16
+1.4 16
W2 Planeeritud 10 kV maakaabel W3 W3
Kr
2
S1
2
W
W
+1.3
+3.6
W1 Planeeritud madalpinge maakaabel
KRUNTIDE POS 35 JA 39 LIITUMISPUNKTID W2
16
15
S1
W3
16
W3
W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel
V1 Planeeritud veetrass Elektrivõrguga Kr
W
2
S1
16 15
W3 W3 +0.9
16
2
110k
W
V
S1
+1.0 +0.7
W3 W3
KRUNTDI POS 35 LIITUMISPUNKT ∅711x
S1
8.8
+0.9
16
11 Kr
W3 0kV
Sidevõrguga W3
29501:009:0189
S1
Vanaranna tee 10
W3 W3 +0.6
S1
+0.6 16 +0.5
KRUNDI POS 35 LIITUMISPUNKTID +0.5
+0.8
W3
TINGMÄRGID
S1
X= 6577750
W3
Veetrassiga
2
Y= 510150
18
W
+0.7
S1
W3 W3
W
N
E
38 18 PLANEERINGUALA PIIR
S1
PLANEERITUD 10-0,4kV ALAJAAM
18
+0.5
S
W3 W3
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
S1
18
W3 W3
KRUNDI POS 34 LIITUMISPUNKTID KRUNDI POS 23 LIITUMISPUNKTID
S1
29501:009:0146
Aaviku rohumaa 3
R=18,5m TEE KAITSEVÖÖND 30 m
2
W3
W
W3
Veetrassiga Veetrassiga
S1
X= 6577700
W3
5, W3 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
S1
Y= 510300
KRUNTIDE POS 33 JA 34 LIITUMISPUNKTID 35
0
KRUNDI POS 24 LIITUMISPUNKTID W3
S1
W
2
1
W3
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
1 W
Elektrivõrguga, sidevõrguga W
1
S1
S1
Veetrassiga
W
4,0 W
S1
1
W W3 W3
1
39 OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
KRUNDI POS 34 LIITUMISPUNKTID
W
1
S1
R=10m
KRUNTIDE POS 23 JA 24 LIITUMISPUNKTID
4,0
W3 W3
HK 24
Veetrassiga
S1
2S11
32 OLEMASOLEV PINNASEKATTEGA TEE
4,0
,3 Elektrivõrguga, sidevõrguga Kr
W
W3
W
PLANEERITUD TULETÕRJE 29501:009:0382 W3
X= 6577650 34 Vanaranna tee 5
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
S1
KRUNDI POS 32 LIITUMISPUNKTID VEEVÕTU HÜDRANT
Y= 509950
W3 W3
23
4,0
S1
Veetrassiga 29501:009:0450
Kroonipõllu
KRUNDI POS 22 LIITUMISPUNKTID W3 NAABERALAL PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
4,0
33
S1
WS1
1
5,0 Veetrassiga
KRUNTIDE POS 31 JA 32 LIITUMISPUNKTID W3
1
PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA
S1
2S1
W
W
29501:009:0202
4,0
KRUNTIDE POS 21 JA 22 LIITUMISPUNKTID
Vanaranna tee 4
22
Elektrivõrguga, sidevõrguga
S1
29501:009:0394
W3
Sepa põld 4
PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE
Elektrivõrguga, sidevõrguga
S1
4,0
KRUNDI POS 31 LIITUMISPUNKTID 32
A
W1
1
PERSPEKTIIVNE BUSSIPEATUS
2S
S1
W
KRUNDI POS 21 LIITUMISPUNKTID
4,0
Veetrassiga
S1
20
21 BUS PERSPEKTIIVNE BUSSITASKU
31
5,
0 Veetrassiga
S1
KRUNDI POS 19 LIITUMISPUNKTID
4,0
S1
W
1
1 1
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
2SW
S1
KRUNDI POS 20 LIITUMISPUNKTID
W
Veetrassiga
20
4,0
S1
20 Veetrassiga NAABERALAL PLANEERITUD HOONESTUSALA
1
KRUNTIDE POS 18 JA 19 LIITUMISPUNKTID
W
S1
1
4,0
30
KRUNTIDE POS 19 JA 20 LIITUMISPUNKTID
2S
PLANEERITUD HOONESTUSALA
1W
Elektrivõrguga, sidevõrguga
S1
29501:009:0259
Kruusaaugu rohumaa 7
W
20
Elektrivõrguga, sidevõrguga
4,0
S1
19 PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS
KRUNDI POS 18 LIITUMISPUNKTID
4,0
S1
S1
1
W
KRUNDI POS 19 LIITUMISPUNKTID
1
29
4,0
Veetrassiga PLANEERITUD HALJASTUS
S1
SW1
1
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE LIITUMISKILP Veetrassiga
S1
29501:009:0450
Kroonipõllu 18
1 PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV ROHEALA
4,0
5,0
KRUNDI POS 17 LIITUMISPUNKTID
S1
X= 6577500
KERSALU KÜLAS ASUVA TOROPI
PLANEERITUD 10-0,4kV ALAJAAM
1
W
Y= 510050
4,0
S1
MAATULUNDUSMAA KINNISTU JA LÄHIALA
Veetrassiga PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT
2S1
DETAILPLANEERING
20
17
1W
S1
28
W
KRUNDI POS 7 LIITUMISPUNKTID
KRUNTIDE POS 16 JA 17 LIITUMISPUNKTID PLANEERITUD PUURKAEV JA SELLE HOOLDUSALA r=10 m
S1
29501:009:0131
Vanaranna tee 3
4,0
5,0
Veetrassiga
20
20
Elektrivõrguga, sidevõrguga
4,0
S1
W1
S1
29501:009:0110
Vanaranna tee 1
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
KRUNTIDE POS 6 JA 7 LIITUMISPUNKTID
1
W2S
S1
27 16
KRUNDI POS 16 LIITUMISPUNKTID S1 TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS
Elektrivõrguga, sidevõrguga ÜHINEMISPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA
Veetrassiga
W
PLANEERITUD TULETÕRJE
1
4,0
4,
21
4,0 0
VEEVÕTU HÜDRANT KRUNDI POS 6 LIITUMISPUNKTID
S1
alajaamast Kersalu: (Harju-Risti) NÄHTAVUSKOLMNURGAD
W1
1
AJ
W
20
20
S1
KRUNDI POS 28 LIITUMISPUNKTID 26
5,0
S1
WS1
1
Veetrassiga W
W
2
1 TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI
15
W
KRUNDI POS 40 LIITUMISPUNKT
W1
1
Veetrassiga S1W
W2 1 WS1 29501:009:0448
1 Toropi
S1
4,0
20
W2
W
Elektrivõrguga 36 S1
W S1W
1
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
0
1 1
0
29501:001:0522
2
5,
Pääsusaba
5,
S1 W
KRUNTIDE POS 27 JA 28 LIITUMISPUNKTID S1
W S1W
1
1
W 1
W
1
8,
S1 0 8, S1
W
X= 6577400
11
SW
2S1
Elektrivõrguga, sidevõrguga 0 1
Y= 510200
W
HK R=10m 1
SIDE ÕHULIIN
25 7 2
1W
21
S1 11
S1
W W
SW
0
1 29501:009:0369
W
4,
5,
Kakupesa tee 2
W
20
40
1
0 S1
W1 11
1
SW
KRUNDI POS 27 LIITUMISPUNKTID S1
W
4,
4,0
S1
29501:009:0363 W 1
110 kV ÕHULIIN
0
W 0 Põllu
5,
W
S1 1
1
S1 1
2W
TG-001
21.832
29501:009:0147 S1 +1.2
W
Veetrassiga 14
Aaviku rohumaa 4
14
SW11
1
W
W
SW11
,0 1
,0
S1
37 MADALPINGE ÕHULIIN
1
20
1
14
W
2S
20
SW11
SW11
W
5,
1W
6
21
1
0 2
KRUNDI POS 26 LIITUMISPUNKTID
S1
W
2, S11 W
0 W
SW1 1
W
21
1
S
S1
4, MAAKAABEL
X=1 6577350
0
Veetrassiga
1
4,
1
W
W
Y= 510050
W
0
S1
1 SW11
SW1 1
S1
GAASITORUSTIK
1
W
29501:009:0293
W
11199 Põllküla-Madise tee
SW11
13 8 1 29501:009:0370
KRUNTIDE POS 25 JA 26 LIITUMISPUNKTID
Kakupesa tee 4
S1
SW1
21
S1
5
21
2
1
S 11
5,0 W W
1
29501:009:0375
W
Kakupesa tee 6a
S1
24
4, 4,0
1
S1
2W
W
Elektrivõrguga, sidevõrguga S11
1
ele
,0
W
43
W
SW11 0 isk
i te 21
PLANEERITUD ELEKTRIVÕRGU TEHNORAJATISED JA VÖÖNDID
21
ald
-P
inn
20
all
2 8T
0
S1
8,
S1
W
29501:009:0132
4 W
5,
1
0 Lepiku rohumaa 1
,0
S1
KRUNDI POS 25 LIITUMISPUNKTID 18
20
"Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering"
BU
W
S11
S
3,5
29501:009:0450
SW11
29501:009:0147
Aaviku rohumaa 4
Kroonipõllu
9 A KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID
S1
2
Veetrassiga
W
SW11
1
12
W
X= 6577300 29501:009:0368
21
S1 330 kV ÕHULIIN
S1
Kakupesa tee 29501:009:0371
W3
W2
Veetrassiga
Y= 509850
Kakupesa tee 6
SW11
5,0
1
W
tee
21
SW11
30
PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI
LK KAKUPESA 6/8
e ÕHULIINI KAITSEVÖÖND
,0
12 dis KRUNTIDE POS 36 JA 37 LIITUMISPUNKTID
20
21
SW
Kr
,0 a
S1
20
3
21
8l6a-M
W
W
8,0
S11
2 11
,7
5,0
21
11 S
W
PLANEERITUD PUURKAEV kü Elektrivõrguga, sidevõrguga
20
õll ÕHULIINI PUHVERALA (õhuliini ja selle kaitsevööndi nihutamisruum)
14
S1 W2
,0
9P
10 21
21
W
2 19 KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID
,8
2
11
21.59
19.29-19.21 ∅900BET
KRUNDI POS 12 LIITUMISPUNKTID A 21
3,5
5,
20
20
S1 20
0 tee
W2
ise
8,0
Mad
Veetrassiga
BU
S1
2, ,0
S
20
Veetrassiga Kr
0
S1
18 20
20
PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED
W2 KRUNTIDE POS 4 JA 5 LIITUMISPUNKTID
5,0
21
1
KRUNTIDE POS 11 JA 12 LIITUMISPUNKTID W2S1
21
29501:009:0372
Kakupesa tee 8
3,0
41
Kr
S1
22
S1 20
VEETRASS
Elektrivõrguga, sidevõrguga
,8
Kr
Elektrivõrguga, sidevõrguga
20
20
W
2S W2
1 S1
W1 MADALPINGE MAAKAABEL
KRUNDI POS 11 LIITUMISPUNKTID KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID
23
12
21
20
SW
20
21
20
,8
44 TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL JA POST
Veetrassiga X= 6577200
5,0 2,0
Veetrassiga
S1
Y= 509950
Kr
W2
29501:009:0374
Kakupesa tee 8a
29501:001:0523
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNKTID
Keila metskond 341
KRUNDI POS 13 LIITUMISPUNKTID
20
29501:009:0373
Kakupesa tee 10
20
Põllk
EP 100% EP 100% EP 100%
Veetrassiga Veetrassiga
üla
10 kV MAAKAABEL
20
9m / 6m 9m / 6m 9m / 6m
W2
1 400 m² 1+2 16 400 m² 1+2 31 400 m² 1+2
Ke
2k / 1k 2k / 1k 2k / 1k
rs
alu
kü
la
3050 m² P3 3000 m² P3 3000 m² P3
20
P P P
KRUNDI POS 13 LIITUMISPUNKTID ALAJAAM
20
KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNK
a
lkül
Põl 20
EP 100% EP 100% EP 100%
2
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 17
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 32
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 Elektrivõrguga, sidevõrguga Elektrivõrguga, sidevõrguga S1 SIDEKAABEL
3050 m² P P3 3000 m² P P3 3000 m² P P3
29501:001:0524
Keila metskond 342 REOVEE KANALISATSIOONITRASS
9m / 6m
EP 100%
9m / 6m
EP 100%
9m / 6m
EP 100%
KRUNDI POS 14 LIITUMISPUNKTID KRUNDI POS 2 LIITUMISPUNKTID
3 2k / 1k
400 m² 1+2 18 2k / 1k
400 m² 1+2 33 2k / 1k
400 m² 1+2
3117 m² P P3 3000 m² P P3 3000 m² P P3
Veetrassiga Veetrassiga
EP 100% EP 100% EP 100% REOVEE KOGUMISMAHUTI JA SELLE KUJA 5 m
4
9m / 6m
19
9m / 6m
34
9m / 6m KRUNTIDE POS 8 JA 14 LIITUMISPUNKTID
2k / 1k
400 m² 1+2 2k / 1k
400 m² 1+2 2k / 1k
400 m² 1+2
KRUNTIDE POS 1 JA 2 LIITUMISPUNKTID
3092 m² 3000 m² 3000 m²
Elektrivõrguga, sidevõrguga
P P3 P P3 P P3
EP 100% EP 100% EP 100% Elektrivõrguga, sidevõrguga
9m / 6m 9m / 6m 9m / 6m
5 2k / 1k
400 m² 1+2 20 2k / 1k
400 m² 1+2 35 2k / 1k
400 m² 1+2
KRUNDI POS 8 LIITUMISPUNKTID
3000 m² P P3 3000 m² P P3 3000 m² P P3
KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID
EP 100% EP 100% EP 100%
Veetrassiga Veetrassiga VAREM PLANEERITUD TEHNORAJATISED
9m / 6m 9m / 6m 9m / 6m
6 2k / 1k
400 m² 1+2 21 2k / 1k
400 m² 1+2 36 2k / 1k
400 m² 1+2
3000 m² P P3 3000 m² P P3 4600 m² P P3
KRUNDI POS 10 LIITUMISPUNKTID VEETRASS
9m / 6m
EP 100%
9m / 6m
EP 100%
9m / 6m
EP 100%
Veetrassiga MADALPINGE MAAKAABEL
7 2k / 1k
400 m² 1+2 22 2k / 1k
400 m² 1+2 37 2k / 1k
400 m² 1+2 W1
3012 m² P3 3000 m² P3 4488 m² P3
KRUNTIDE POS 9 JA 10 LIITUMISPUNKTID
P P P
PUURKAEV
EP 100% EP 100% HP 100%
8
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 23
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 38
-
-
- m² -
Elektrivõrguga, sidevõrguga
3160 m² P P3 3000 m² P P3 23 248 m² P P
EP 100% EP 100% OV 100% KRUNDI POS 9 LIITUMISPUNKTID
9m / 6m 9m / 6m 6m / -
9 2k / 1k
400 m² 1+2 24 2k / 1k
400 m² 1+2 39 1k / -
20 m² 1
Veetrassiga
3097 m² P P3 3000 m² P P3 650 m² P P
EP 100% EP 100% OV 100%
9m / 6m 9m / 6m 6m / -
10 2k / 1k
400 m² 1+2 25 2k / 1k
400 m² 1+2 40 1k / -
20 m² 1
3063 m² P P3 3870 m² P P3 923 m² P P
EP 100% EP 100% LT 100%
9m / 6m 9m / 6m -
11 2k / 1k
400 m² 1+2 26 2k / 1k
400 m² 1+2 41 -
- m² -
3000 m² P P3 3291 m² P P3 3644 m² P P
9m / 6m
EP 100%
9m / 6m
EP 100%
-
LT 100% Märkused:
12 2k / 1k
400 m² 1+2 27 2k / 1k
400 m² 1+2 42 -
- m² -
1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Osaühing KAROTAMMED, 07.11.2022, töö nr G2210–058;
3000 m² P P3 3177 m² P P3 4010 m² P P
EP 100% EP 100% LT 100%
2. perspektiivsete kergliiklustee ja bussipeatuste vajadus ning asukoht täpsustub edasise projekteerimise käigus;
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
13
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 28
9m / 6m
2k / 1k
400 m² 1+2 43
-
-
- m² -
KÕRGUS
PÕHIHOONE / ABIHOONE 3. detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad
1 eriosade projektide koostamise käigus.
3000 m² P P3 3000 m² P P3 10188 m² P P MEETRITES HOONETE
SUURIM ARV
EP 100% EP 100% LT 100%
KORRUSE-
LISUS
EHITISEALUNE
PIND
KRUNDIL PÕHIHOONE / ABIHOONE Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid
9m / 6m 9m / 6m - L E-HA VALD KE SAL KÜLA
14 2k / 1k
400 m² 1+2 29 2k / 1k
400 m² 1+2 44 -
- m² - KRUNDI SUURUS Pn Pn Planeeringu koostamise Lääne-Harju Vallavalitsus Töö nr 526
3000 m² P P3 3000 m² P P3 1460 m² P P
EP Üksikelamu maa korraldaja
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES K OO IPÕLL K SAA G OH MAA DP
EP 100% EP 100% LT Tee ja tänava maa Planeerija Optimal Projekt OÜ
9m / 6m 9m / 6m
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES LEPIK OH MAA 1 A PÕLL MAAÜKS STE M 1:2000
15 2k / 1k
400 m² 1+2 30 2k / 1k
400 m² 1+2
HP Haljasala maa Arhitekt I. Punger
3015 m² P P3 3000 m² P P3
EHITISEALUNE PIND OV Vee tootmise ja jaotamise ehitiste maa Projektijuht A. Anton DETAILPLA EE I G 20.11.2023
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER AS-04
Tehnik K. Kuus
TEH OVÕ K DE KOO DPLAA
Töö nr 526
Harjumaa, Lääne-Harju vald, Kersalu küla
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7,
LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Lääne-Harju Vallavalitsus, registrikood 77000200
postiaadress: Rae 38, 76806, Paldiski linn, Harju maakond
kontaktisik: Erki Ruben, tel: 679 0607
e-post:
[email protected]
HUVITATUD ISIKUD: Vangelis Vara OÜ, registrikood 10889428
Sihi tn 89, Tallinn 11621
kontakt: Olev Rei, tel: 501 5449; e-post:
[email protected]
Katri Kattel ja Siret Seeder
Andrus Kattel
Urmo Piigli
PLANEERINGU KOOSTAJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn
ARHITEKT: Ive Punger
Keia Kuus, e-post
[email protected]
PROJEKTIJUHT: Arno Anton
+372 56 983 389
e-post:
[email protected]
Tallinn 2023
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
KÖITE KOOSSEIS:
I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE
NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................4
2.1. Vastavus Keila valla üldplaneeringule................................................................................4
2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs.....................................................................5
2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...........................................................5
2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus.............................................5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ....................................................................5
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................5
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus..........................................................................5
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus...........................................6
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud..................................................................................6
3.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................6
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .....................................................................................6
3.7. Kehtivad piirangud .............................................................................................................6
4. PLANEERINGU ETTEPANEK .................................................................................................7
4.1. Krundijaotus ja hoonestusala määramine ..........................................................................7
4.2. Krundi ehitusõigus .............................................................................................................7
4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................8
4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................9
4.5. Avalik ruum........................................................................................................................9
4.6. Piirded ...............................................................................................................................9
4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................9
4.8. Nähtavuskolmnurgad .......................................................................................................10
4.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted...................................................................................10
4.10. Tuleohutusnõuded .........................................................................................................11
4.11. Servituutide seadmise vajadus ......................................................................................11
4.12. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................12
4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................................12
4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine...................................................13
4.12.3. Elektrivarustus ........................................................................................................13
4.12.4. Tänavavalgustus .....................................................................................................14
4.12.5. Sidevarustus ...........................................................................................................14
4.12.6. Soojavarustus .........................................................................................................14
4.13. Jäätmete prognoos ja käitlemine ...................................................................................14
4.14. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ............................................................................15
4.15. Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................15
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE....................15
5.1. Eessõna ..........................................................................................................................15
5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus ..........................................................................16
5.3. Müra ja vibratsioon ..........................................................................................................16
5.4. Radooniriski vähendamise võimalused ............................................................................16
5.5. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ..............................................................................17
6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS ................................................................17
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .........................................17
8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ....................................................................................18
II JOONISED
AS-01 Situatsiooniskeem M 1:10 000
AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:~
AS-03 Tugiplaan M 1:2000
AS-04 Põhijoonis M 1:2000
2
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
III LISAD
Teostatud uuringud:
topo-geodeetilise alusplaani koostas Osaühing KAROTAMMED, 07.11.2022, töö nr G2210-058;
ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostatud 2023. a Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Lepiku
rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang.
IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
V MENETLUSDOKUMENDID
3
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Planeerimisseadus;
Lääne-Harju vallavalitsuse 16.08.2022 korraldus nr 680 Detailplaneeringu algatamine;
koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering, algatatud 25.09.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu
otsusega nr 117;
Keila valla üldplaneering, kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005;
Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määrus nr 41 „Lääne-harju valla heakorraeeskiri”;
Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11 „Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri”;
Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrus nr 16 „Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 – 2030”;
riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
katastriüksuse plaan;
Maanteeameti 20.09.2022 kiri nr 7.2-2/22/19229-2 „Seisukohtade väljastamine Kroonipõllu,
Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7 detailplaneeringu koostamiseks”;
Lääne-Harju Vallavolikogu poolt 31. august 2020 otsuse nr 60 alusel algatatud „Keila-Paldiski
330/110 kV trassikoridori detailplaneering”;
muud õigusaktid ja projekteerimisnormid.
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE
NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistute elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja
-tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste
abinõude ning vajalike kitsenduste määramine.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel
kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja
planeeritud hoonestusega.
2.1. Vastavus Keila valla üldplaneeringule
Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu
põhijoonise põhjal asub planeeringuala tiheasustuses väikeelamumaa juhtotstarbega alal.
Joonis 1. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu põhijoonisest.
Antud detailplaneeringus on arvestatud Keila valla üldplaneeringus määratud
maakasutuse juhtotstarbega.
4
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs
Planeeritav ala paikneb Lääne-Harju vallas Kersalu külas kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise
tee (Madise tee) vahetus läheduses jäädes 1,3 km kaugusele põhimaanteest 8 Tallinn-Paldiski
tee (Tallinna maantee).
Detailplaneeringuala piirneb maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistutega.
Planeeringualast itta jääb kehtestatud „Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja
lähiala detailplaneering”, millega anti ehitusõigus 2-korruseliste üksikelamute ehitamiseks.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel on elamumaad hoonestamata.
Kontaktvööndi põhja ja idasuunas asuvatel elamumaadel ja mõningatel maatulundusmaadel
asuvad erinevatel ajaperioodidel püsitatud üksikelamud abihoonetega. Elamumaa kinnistute
suurused jäävad vahemikku 2876 – 13 048 m². Elamud on peamiselt 2-korruselised ning
katusetüübiks on viilkatus.
Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad
Paldiskis ja Laulasmaal, mis jäävad planeeritavast alast ~9 km ja ~10 km kaugusele. Keila linn
jääb ~15 km kaugusele planeeringualast.
Lähimad koolid ja lasteaiad asuvad Paldiskis (Paldiski Ühisgümnaasium, Paldiski Lasteaed
Naerulind, Paldiski Lasteaed Sipsik), Kloogal (Klooga koolimaja, Klooga lasteaed) ja Laulasmaal
(Laulasmaa koolimaja, Laulasmaa lasteaed).
Planeeringualal on ühendus olemas ka ühistranspordiga. Lähim rongipeatus asub lõunasuunas
Madise tee ääres ca 460 meetri kaugusel planeeringualast. Lähimad bussipeatused asuvad
lõunas Madise tee ääres ca 460 meetri kaugusel ja Tallinna maantee ääres 1,3 km kaugusel
planeeringualast.
Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses
on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka
sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (meri, puhke- ja virgestusalad, metsad).
Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva
keskkonnaga.
2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Keila valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb
planeeringuala piirkonda, mille maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamumaa ala.
Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid.
Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna
kontaktvööndisse jääb kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee. Parkimine lahendatakse
krundisiseselt. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides tee kaitsevööndi
paiknemist. Planeeritud üksikelamud sobivad naaberalale, Toropi maaüksusele, planeeritud
elamute kõrvale. Planeeritavate hoonete soovituslike asukohtade valikul on silmas peetud, et neile
oleks võimalik rajada ligipääs ja oleks tagatud hoonete siseruumide valgustatus. Elamumaa
sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on looduslähedane keskkond ning Keila linna ja
Paldiski linna lähedus. Lisaks on planeeringuala läheduses rongi peatus, kust pääseb lihtsalt
Keila, Paldiski ja Tallinna linna.
2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:
elanike ja töötajate vajadustele vastava kvaliteetse elu- ja töökeskkonna loomine;
planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud elamumaade, üldkasutatava maade,
tootmismaade ja transpordimaade kasutusse võtmine;
keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja
ökoloogilist väärtust;
teedevõrgu tervikliku lahenduse loomine ühendades planeeritud ja olemasolevaid sõiduteid.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Detailplaneering on koostatud ca 16,14 hektari suurusele alale. Planeeritav ala asub Kersalu külas
kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee (teeregistri nr 11199) vahetus naabruses.
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Lepiku rohumaa 1 – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023)
katastriüksuse tunnus: 29501:009:0132;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;
5
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
katastriüksuse pindala: 38 152 m².
Põllu – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023)
katastriüksuse tunnus: 29501:009:0363;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;
katastriüksuse pindala: 9325 m².
Kroonipõllu – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023)
katastriüksuse tunnus: 29501:009:0450;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;
katastriüksuse pindala: 77 323 m².
Kruusaaugu rohumaa – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023)
katastriüksuse tunnus: 29501:009:0259;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;
katastriüksuse pindala: 35 405 m².
Planeeringuala on hoonestamata.
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
Planeeringuala piirneb põhjast, kirdest, läänest ja lõunast maatulundusmaa sihtotstarbeliste
katastriüksustega. Idast piirneb planeeringuala elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbeliste
katastriüksustega.
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad kinnistud.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
11199 Põllküla-Madise tee 38255 m² 29501:009:0293 Transpordimaa 100%
Keila metskond 341 62,69 ha 29501:001:0523 Maatulundusmaa 100%
Aaviku rohumaa 4 8365 m² 29501:009:0147 Maatulundusmaa 100%
Sepa põld 4 106317 m² 29501:009:0394 Maatulundusmaa 100%
Aaviku rohumaa 3 10238 m² 29501:009:0146 Maatulundusmaa 100%
Vanaranna tee 19 13848 m² 29501:009:0255 Maatulundusmaa 100%
Vanaranna tee 15 6678 m² 29501:009:0091 Maatulundusmaa 100%
Vanaranna tee 13 6318 m² 29501:009:0071 Maatulundusmaa 100%
Vanaranna tee 10 55610 m² 29501:009:0189 Maatulundusmaa 100%
Toropi tee 11 6711 m² 43101:001:2080 Maatulundusmaa 100%
Toropi tee 9 2876 m² 43101:001:2079 Elamumaa 100%
Toropi tee 7 3655 m² 43101:001:2088 Elamumaa 100%
Toropi tee 5 3798 m² 43101:001:2081 Elamumaa 100%
Toropi tee 3 4138 m² 43101:001:2083 Elamumaa 100%
Toropi tee 6300 m² 43101:001:2082 Transpordimaa 100%
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs avalikult teelt planeerida 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293)
transpordimaalt.
3.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala põhjaosas asuvad 110 kV õhuliinid, madalpinge õhuliinid, sidekaabel ja gaasitrass.
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeringuala on suures osas haritav maa. Kõrghaljastust asub planeeringuala põhja- ja idaosas.
Maa-ameti maakatastriandmete kohaselt on planeeringualast 115 616 m2 haritav maa, 23 758 m2
looduslik rohumaa, 10 837 m2 metsamaa ja 9994 m2 muu maa.
3.7. Kehtivad piirangud
Planeeritaval alal kehtivad kitsendused:
11199 Põllküla-Madise tee kaitsevöönd, 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;
elektriõhuliini Keila-Paldiski 35 – 110 kV kaitsevöönd;
elektriõhuliini Lepiku alla 1 kV kaitsevöönd;
riigikaitselise ehitise piiranguvöönd.
6
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
4. PLANEERINGU ETTEPANEK
4.1. Krundijaotus ja hoonestusala määramine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta olemasolevad maatulundusmaad elamumaa
sihtotstarbega kruntideks.
Planeeringulahendusega on kavandatud moodustada nelikümmend neli krunti. Neljakümne
neljast krundist kolmkümmend seitse määratakse elamumaaks, üks üldkasutatavaks maaks, kaks
tootmismaaks ja neli transpordimaaks.
Kruntidele pos 1 – 37 on planeeritud kolm hoonet, üks üksikelamu ja kaks abihoonet;
krundile pos 38 on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarve, planeeritud on üks abihoone;
kruntidele pos 39 – 40 on planeeritud tootmismaa sihtotstarve, planeeritud on üks hoone;
kruntidele pos 41 – 44 on planeeritud transpordimaa sihtotstarve.
Elamumaa krundi suuruseks on planeeritud vähemalt 3000 m2. Elamumaa sihtotstarbega kruntidel
suurim ehitisealune pindala on 400 m2, mille hulka kuulub üksikelamu ja kaks abihoonet.
Kruntide hoonestusala määratud kvartalisiseste teede poolt 5 meetri kaugusele krundi piirist.
Kõrvalmaantee äärsetel kruntidel on hoonestusala määramisel lähtutud tee kaitsevööndist.
Ülejäänud hoonestusalad on määratud 4 meetri kaugusele kruntide piirist.
Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke
tehnovõrke (nt elektri madalpingekaabel, veetorustik), parklat, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja
haljastust. Hoonete rajamine väljapoole hoonestusala on keelatud.
Kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee äärde on planeeritud 5 meetri laiune transpordimaa
koridor perspektiivse kergliiklustee tarbeks.
Planeeringualale on moodustatud olemasolevate ja planeeritud õhuliinide kohale planeeritud
üldkasutatava maa krunt suurusega 24 541 m2 , kuhu on võimalik rajada laste mänguväljakuid ja
palliplatse. Krundi moodustamisel on arvestatud Lääne-Harju Vallavolikogu poolt 28.06.2022
otsusega nr 44 vastu võetud planeeringuga „Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori
detailplaneering”. Moodustatud üldkasutatavale maale on jäetud piisav ruumivajadus planeeritud
330 kV õhuliinide nihutamiseks.
Planeerimisel on lähtutud üldplaneeringuga kehtestatud nõuetest. Kruntide suurused on
kavandatud vastavalt planeeritud kruntide sihtotstarbele.
4.2. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei
määrata.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide
ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes.
Tabel 2 Krundi ehitusõigus
Pos Krundi kasutamise Hoonete või olulise Hoonete või Hoonete või
nr sihtotstarve või avaliku huviga olulise avaliku olulise avaliku
sihtotstarbed // rajatiste suurim huviga rajatiste huviga rajatiste
katastriüksuse lubatud arv või nende suurim lubatud lubatud max
sihtotstarve puudumine maa-alal ehitisealune kõrgus.
(põhihoone / pind Põhihoone /
abihoone) abihoone
1 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
2 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
3 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
4 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
5 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
6 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
7 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
8 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
7
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
Pos Krundi kasutamise Hoonete või olulise Hoonete või Hoonete või
nr sihtotstarve või avaliku huviga olulise avaliku olulise avaliku
sihtotstarbed // rajatiste suurim huviga rajatiste huviga rajatiste
katastriüksuse lubatud arv või nende suurim lubatud lubatud max
sihtotstarve puudumine maa-alal ehitisealune kõrgus.
(põhihoone / pind Põhihoone /
abihoone) abihoone
9 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
10 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
11 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
12 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
13 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
14 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
15 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
16 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
17 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
18 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
19 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
20 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
21 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
22 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
23 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
24 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
25 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
26 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
27 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
28 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
29 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
30 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
31 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
32 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
33 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
34 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
35 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
36 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
37 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9m/6m
38 HP 100% // Üm 100% - - -
39 OV 100% // T 100% 1 (1 / -) 20 m² 6m/-
40 OV 100% // T 100% 1 (1 / -) 20 m² 6m/-
41 LT 100% // L 100% - - -
42 LT 100% // L 100% - - -
43 LT 100% // L 100% - - -
44 LT 100% // L 100% - - -
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla
lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised.
4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Katusekalle: 15 – 45°
Katuseharja suund: Pole määratud
Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m
Maksimaalne korruselisus: 2
Välisviimistluse materjalid: kasutada peamise fassaadimaterjalina puitu, mida võib
kombineerida kivi, krohvi, tellisega ja ilmastikukindla ehitusplaadiga
Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone
Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi
Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd,
naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imiteerivate materjalide
kasutamine, välja arvatud taastuvenergia tehnilisteks lahendusteks vajalikud materjalid, nagu
8
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
näiteks päikesepaneelina toimiv katuse- või fassaadikate. Detailplaneeringuga ei ole määratud
arhitektuurilist kindlat stiili. Välisviimistluse osas on antud maksimaalselt valikuvariante.
Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja
välisilmega.
4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Soovituslik on hoonete
energialahenduste juures käsitleda ka päikeseelektri salvestusvõimalustega arvestamist.
Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes”.
Hoonete planeerimisel lähtuda Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.
4.5. Avalik ruum
Üldkasutatavale maale rajada peremänguväljak, ehk atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele:
väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid 5 tk (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut,
mängusein, labürint, muusikavahendid, liivakast, liumägi vms);
koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid 5 tk (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid, takistus-
rada, tasakaaluvahend, rattapark, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms),
teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid 3 tk (nt väline lauatennise laud,
elusuuruses malemäng, korvpalli plats, võrkpalli plats, välijõusaal vms).
Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv turvakatend
vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM kummikatend).
Planeeringus määratud haljasalal (krunt pos nr 38) on lisaks mänguväljakutele rajada haljasala,
parkla, jalgrattahoidja ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase
kasutamisega seonduvaid rajatisi. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid,
valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalgratta- ja jalgteid.
Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi.
Avaliku ruumi (krunt pos nr 38) ehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, kes
ehitab mänguväljaku vastavalt detailplaneeringus toodule välja ja annab seejärel tasuta vallale üle.
4.6. Piirded
Piirdeaed on lubatud rajada läbipaistev puidust lattaed või võrkpiire hekiga. Piirete kõrgus võib olla
kuni 1,5 m. Arvestada tuleb naaberkinnistute lahendusega. Piirde kujunduslaad ning värvivalik
peavad visuaalselt sobima hoonete arhitektuuriga. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning
torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud.
Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis.
4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad” järgi.
Juurdepääs planeeringualale toimub asfaltkattega Madise teelt ja Toropi teelt. Toropi tee kinnistule
ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel sõiduteed rajatud. Planeeringualale on kavandatud
transpordimaade laiuseks 14 meetrit, millest sõidutee laiuseks on 5 meetrit ning kõnnitee laiuseks
2,0 meetrit. Tupikteede lõppu on ette nähtud nõuetekohased ümberpööramise platsid.
Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele.
Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele.
Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus.
Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
Normatiivne Planeeritud
Elamu liik
parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv
Planeeritav üksikelamu 37 × 3 = 111 111
Planeeritaval maa-alal kokku 111 111
20.09.2022 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/22/19229-2 käesoleva
detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades soovitati käesoleva planeeringuga kavandatud
9
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
teed ühendada Toropi teega. Samuti jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed
tõmbepunktidega ning näha ette bussipeatused arendusalade teenindamiseks. Toropi tee
ühendust planeeritud sõiduteega planeeringulahendus ette ei näe, sest see ei paranda oluliselt
planeeritud kruntidele ligipääsetavust ning kaoks planeeritud elamute hoovialade privaatne
õhkkond. Kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee äärde on planeeringuga ette nähtud
ruumivajadus perspektiivse kergliiklustee tarbeks. Lisaks on ette nähtud perspektiivsed
bussitaskud ja bussipeatused. Kergliiklustee ja bussipeatuste vajadus täpsustub edasise
projekteerimise käigus.
Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
Planeeringulahendusele on ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostanud 2023.a Kroonipõllu, Põllu,
Lepiku rohumaa 1 ja Lepiku rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnangu.
Väljavõte liiklusuuringust:
Liiklusuuringu eesmärgiks oli hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja
liikluskoosseisu. Samuti analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele.
Parkimisnormatiivse parkimiskohtade arvu põhjal kasvab ristmike koormus planeeringualaga
seoses maksimaalselt 117 sõiduki võrra tipptunnis ning kogu liiklus kasvab maksimaalselt 234
sõiduki võrra ööpäevas. Lisanduv liikluse maht koos olemasoleva liiklussagedustega ei põhjusta
riigitee 11199 ristmikel probleeme ning tipptunnil oleks ristmiku teenindustase A.
Arvestades väljumiste arvu peatustest võiks öelda, et ühistranspordi vajadus on vaadeldava
piirkonna jaoks üldiselt tagatud. Ühistranspordi kasutatavust saaks suurendada ja sõidukite
kasutamist vähendada, kui luua ühistranspordile paremad tingimused ja peatustega luua mugav
kergliiklustee ühendus. Areneva piirkonna jaoks oleks oluline bussiliikluse kasutuse
parandamiseks luua bussipeatused ja bussiliinid, mis teenindaks mugavamalt ümbritsevat
piirkonda.
Arvestades tänast ja perspektiivselt suurenevat liikluskoormust riigitee 11199 Põllküla-Madise tee
lõigul Keila -Paldiski raudteest kuni Paldiski maanteeni, teeme ettepaneku vähendada täna
kehtivat kiiruspiirangut 90 km/h, määrates uueks kiiruspiiranguks 70 km/h.
Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks;
riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest
ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks;
arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone ehitusloa väljastamist;
kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik.
4.8. Nähtavuskolmnurgad
Arenguala juurdepääsu ohutuse tagamiseks on vajalik ristmikul riigimaanteega nähta ette
takistuste vaba nähtavuskolmnurk. Vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele on ristmikul
90 km/h piirkiiruse korral rahuldava projekteerimise taseme juures vähim peateele avanev
nähtavuskaugus 320 m ja vähim kõrvalteele avanev nähtavuskaugus 7 m. Nähtavus on tagatud
planeeringualalt väljudes vaadates vasakule ehk Tallinn-Paldiski mnt poole. Vajaliku
nähtavuskauguse tagamiseks planeeringualalt väljudes vaadates paremale on vajalik puude
eemaldamine kinnistult Keila metskond 342 tunnusega 29501:001:0524 u 0,3 ha ulatuses.
Nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
4.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeritav ala on suures osas haritav maa ning väiksemas osas looduslik rohumaa ja metsamaa.
Säilitada tuleb väärtuslik kõrghaljastus vähemalt 50% ulatuses nendel kruntidel, kus esineb mets.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.
Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest.
Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja
erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas
atraktiivse elukeskkonna.
10
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku
kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on
järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):
kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö
tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist
vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja
kuivamist;
puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4
cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab
puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega;
kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise
kompenseerimiseks harvendada võrasid;
puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade,
peenrapiirdeid jne);
pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta
jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel
on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.
4.10. Tuleohutusnõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb
lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le
„Tuletõrje veevarustus”.
Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on
määratud TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega
põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.
Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit
laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Madise teelt.
Välise tulekustutusvee tarbeks on kruntidele pos 39 ja 40 planeeritud tulekustutusvee mahutid,
mahtuvusega 36 m³, mis kindlustab 200 m raadiuses tulekustutuse vooluhulgaga 10,0 l/s.
4.11. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja
kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide
ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1 – 4, 6 – 33, 35
Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 5, 36
Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Pos 34
Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 38
maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
11
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
Pos 39
Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
Pos 40
maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 41
maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Pos 42 – 43
Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks;
planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 44
maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Tõnikse katastriüksust:
Katastriüksus 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293):
maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks.
Katastriüksus Kakupesa tee (katastritunnus 29501:009:0368):
maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks.
Katastriüksus Toropi tee (katastritunnus 43101:001:2082):
Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
4.12. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda,
planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat
teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel Tehnovõrkude koondplaan AS-05 ja Elektrivõrgu
ühinemise skeem AS-06.
4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Kinnistute kanalisatsioon ja varustamine veevärgiga on kavandatud lokaalselt.
Planeeritud elamumaa kruntidele on võimalik tagada veevarustus kahe ühise uue puurkaevu
rajamise teel. Puurkaevud on ette nähtud paigutada tootmismaa kruntidele pos nr 39 ja 40.
Puurkaevule on ette nähtud R = 10 m veehooldusala, kus ei või paikneda hooneid, rajatisi, teid,
reovee kogumismahuteid ega muid potentsiaalseid reostusallikaid.
Planeeritud veetrass on kavandatud transpordimaale. Moodustatava uue krundi piirist mitte
kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee liitumispunkt.
Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala.
Veetorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m.
Puurkaevu rajamisel peab lähtuma keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
12
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,
rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid”.
Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema kõik
kasutajad ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik moodustada kohalik planeeringuala
ühisveevärgiga tegelev MTÜ, mille liikmeteks on kõik planeeritud kruntide tulevased
kinnistuomanikud. Krundid pos nr 39 ja 40 võõrandatakse MTÜ-le, et tegutsemine oleks tulevikus
lihtsam. Sama MTÜ ülesandeks jääb ka tuletõrje veevõtukohtade hooldus ja korrashoid.
Planeeritavate elamumaa kruntide reoveekanalisatsiooniks rajatakse reovee kogumismahutid ja
kanalisatsioonitorustik igal krundil individuaalselt. Mahutite asukoht selgub ehitusprojekti
koostamisel lähtuvalt hoonete projekteeritud asukohast. Kogumismahuti kujaks on 5 m ja see
peab jääma krundi piirdesse.
Planeeringuga on antud põhimõtteline lahendus puurkaevu ja kogumismahutite asukohade kohta.
Kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine peab toimuma koostatud ehitusprojekti
alusel.
Peale Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valmimist piirkonnas on igakordselt
kinnistu omanikul võimalik liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest
vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt
rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda
eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või
juhtida saasteaineid haljasaladele.
Planeeringualal on ette nähtud sademevee kogumine kastmisveeks. Elamumaa kruntidele
nähakse ette sademevee kogumiseks minimaalselt 5 m3 suurusega mahutid. Kogumismahutist
üle jääv sademevesi immutatakse pinnasesse krundi piires.
Sademevee maksimaalne eeldatav vooluhulk on eramukruntidel 4,5 l/s arvestades rohealade
suurt osakaalu krundi suuruses ning kõvakatendite hajusust planeeritaval alal.
Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada,
et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.
Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine
lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee
mitte kaldumine naaberkinnistutele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda
juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga
minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest –
nagu kruus, killustik, nn murukivi.
Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale
ümbritsevast maapinnast.
4.12.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 02.01.2023
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 434663.
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×100 A.
Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Kersalu:(Harju-Risti)
alajaamast ja Uusbergi:(Harju-Risti) Kersalu:(Harju-Risti) alajaamade vahelisel keskpinge õhuliini
lõigul asuvast mastist M26.
Planeeringuala kruntidele pos nr 34 ja 40 on kavandatud uued alajaamad. Alajaama toide on
planeeritud 10 kV maakaablist.
Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele on
planeeritud paaris liitumiskilbid. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma
vajadustele vastavad liinid.
13
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega
alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses
ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab
olema vaba juurdepääs.
Planeeritavate teede äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega
maakaablilt.
Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju
elamualadele.
Täiendavad tingimused:
tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.12.4. Tänavavalgustus
Planeeritavate teede äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega
maakaablilt.
Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju
elamualadele.
4.12.5. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit Connect OÜ poolt koostatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr EC-JUH-7/300.
Sidevõrgu liitumispunkt asub katastriüksusel 11199 Põllküla-Madise tee (umbes 810 meetri
kaugusel planeeringualast). Ühinemispunktiks on õhuliini post nr 17. Ühinemine olemasoleva
jaotuskapiga C1810.
Moodustatud kruntide piirile on määratud liitumispunktid. Liitumispunktist on kavandatud
maakaabliga sisestus planeeritavale hoonele. Sidetrass on planeeritud tänava maa-alale, sellega
on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs.
Sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu.
Täiendavad tingimused:
tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.12.6. Soojavarustus
Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritavale elamule soojavarustuse tagamiseks on
lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja
päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi.
Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Tuleb kasutada energiasäästlikke ning keskkonda
minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid,
jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et
pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud
liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest
tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi.
Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete
müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
4.13. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirja
nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri
täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb
tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.
Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu
peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid
vastava lepingu. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik
või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Iga jäätmevaldaja peab
käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need
käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule.
14
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.
Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides
jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
4.14. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik
teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
- nähtavus,
- juurdepääsuvõimalus,
- territoriaalsus,
- vastupidavus,
- valgustatus.
Käesolev planeering soovitab:
- kinnistu valgustada ja heakorrastada,
- tagada hea nähtavus,
- kasutada vastupidavaid materjale.
Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine.
4.15. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeringuala suurus 16,14 ha
Kavandatud kruntide arv 44
Krunditava ala maa bilanss:
elamumaa 116 082 m² 73%
üldkasutatav maa 23 248 m² 15%
transpordimaa 19 302 m² 11%
tootmismaa 1 573 m² 1%
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
5.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik.
Kavandatav tegevus oma iseloomult (üksikelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju
ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
Lähtetingimused:
Planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
planeeringuala on looduslik rohumaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka
üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus
negatiivset mõju ei avalda;
teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;
vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele
(seisuga 24.01.2023) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel
planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;
vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (06.09.2022) ei asu planeeringualal
ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid
alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade
esinemise võimalikkus;
müra ja vibratsioon;
radoon.
15
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava
tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine,
kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt
lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem
ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
Avariiohtlike olukordade vältimiseks:
territooriumi korrashoid;
territooriumile tagada juurdepääs;
ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud
õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
5.3. Müra ja vibratsioon
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri
04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid.
Mürakaitse rakendamise meetmed:
hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja
aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS
842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt
tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon
R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad
heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest;
akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga
klaaspakettaknaid;
planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma,
et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud
määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud
uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud
(nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja
lähialaga;
arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
5.4. Radooniriski vähendamise võimalused
Planeeritava ala pinnase radoonisisaldus on 30 – 50 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart,
andmed 2020. aasta seisuga).
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all
olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht
soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise
aluses pinnases).
1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel
(s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni).
2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.
16
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina
liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada
vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka
vundamendi ja betoonplaadi vahe.
5.5. Võimaliku keskkonnamõju hindamine
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav
tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna tegemist
on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeritaval alal ei ole looduskaitselisi
piiranguid, siis ei ole nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine.
6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS
Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.
Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja
keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse
üksik- ja kaksikelamud.
Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud
keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal
käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse
nõuetele.
Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või
põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool
kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda
peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul,
kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes
Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit.
Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva
planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja
jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt
Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.
Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest
väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja
registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse
künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering,
registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika
käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba.
Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse
heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi
põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides
töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine
ei ole vajalik.
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud elamute ja ühe ühiskondliku ehitise rajamisega kaasnev peamine
positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Korrastatakse avalikku ruumi
läbimõeldud planeeringu abil.
17
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse
elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale
puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv.
Rajatavad hooned ja rohealad tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava
tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei
ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju.
Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete
rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus
näeb alale ette üksikelamute ehitamist. Samuti on ette nähtud ala hooldamiseks
ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi
nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja
lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid
muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega
vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale
ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava
tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade
tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt
lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida
ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute
tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega;
juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine,
projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;
hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;
planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei
tohi tekitada naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
18
Töö nr 8422
Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja
Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste
detailplaneeringu liiklushinnang
Kersalu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond
KOOSTAJA
ViaVelo Inseneribüroo OÜ
Valukoja tn 10, 11415 Tallinn
Telefon +372 517 2182
E-post
[email protected]
Vastutav täitja: Roland Mäe
Kutsetunnistus nr 155620
[email protected]
TELLIJA
Optimal Projekt OÜ
Keemia tn 4, Tallinn 10615
Esindaja: Meelis Kähri
E-post:
[email protected]
Telefon: + 372 607 0035
Tallinn 2023
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Sisukord
1. Üldosa .............................................................................................................................................. 3
1.1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 4
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................................................................... 4
2.1. Rahvaarv ja liikumisnõudlus .................................................................................................... 4
2.2. Liiklussagedused ja teenindustase .......................................................................................... 4
2.3. Liiklusohutus ............................................................................................................................ 5
2.4. Ühistransport........................................................................................................................... 6
3. Liiklussageduste prognoos ja liikuvuse korraldus............................................................................ 8
3.1. Metoodika ............................................................................................................................... 8
3.2. Genereeritud liiklus ................................................................................................................. 8
3.3. Nähtavus ristmikul................................................................................................................... 8
3.4. Jalg- ja jalgrattaliiklus ............................................................................................................ 10
4. Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
1. Üldosa
Detailplaneering, mille liiklusmõju käesolev töö uurib, on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 16.
augusti 2022. a korraldusega nr 860 „Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7
maaüksuste detailplaneeringu algatamine.“
Aruanne hõlmab Lääne-Harju vallas Kersalu külas asuva u 16 ha suuruse maa-ala (katastritunnus
29501:009:0450, 29501:009:0363, 29501:009:0132, 29501:009:0259), mis asetseb riigitee nr 11199
Põllküla – Madise kõrval km 1,290 – 1,575 (vt Joonis 1).
Joonis 1 – Planeeringuala asukoht, Kersalu küla Lääne-Harju vald Harjumaa
Joonis 2 - Planeeringuala
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
1.1. Töö eesmärk
Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamute rajamiseks.
Liiklusuuringu eesmärgiks on hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja
liikluskoosseisu. Samuti analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele.
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringuala paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas Kersalu külas riigtee 11199 Põllküla – Madise
kõrval.
Planeeringuala asub väikeelamumaa piirkonnas, kus aktiivne elamute ehitus hetkel puudub.
Olemasolevalt on kasutusel mõned krundid elamutega ning naaberkinnistul on kehtiv
detailplaneering 10 elamukrundiga. Piirkonda katab hetkel üldiselt madal haljastus.
Planeeringuala on kagust piiratud maanteega 11199, pühjaosa läbib sidekaabel ja elektri õhuliin,
läänepool asuvad alad on kaetud kõrghaljastusega.
Riigitee nr 11199 Põllküla – Madise tee on liiklussaageduse põhjal V klassi kuuluv kõrvaltee. Lubatud
sõidukiirus planeeringuala lähimal lõigul on 90 km/h.
Suuremad keskused on paldiski linn 10 km ja Keila linn 15 km kaugusel. Lähimad sihtpunktid (kauplus,
kool, lasteaed jm) asuvad lahedal asuvates asumites Kloogaranna ja Klooga, mille kaugus on u 6 km.
Lähim bussipeatus „Põllküla jaam“ asub teiselpool kõrvalasuvat riigiteed u 50 m kaugusel
arendusalast. Puudub kergliiklustee ühendus peatustega ning busside graafik on hõre.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigiteelt 11199 Põllküla – Madise.
2.1. Rahvaarv ja liikumisnõudlus
Aasta 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Lääne-Harju vallas elanikke 12 997, kellest 54 (31.12.2021)
elas Kersalu külas.
Peamisteks tõmbekeskusteks võib lugeda Paldiski ja Keila linna, kindlasti ka Tallinna linna, kuid
olulised on ka lähipunktid.
Tallinna pendelrände ulatus on ligikaudu 30 km linna keskusest. Arendusala jääb linnapiirist ligikaudu
35 km kaugusele, mis näitab, et pendelränne Tallinna suunas ei oma mastaapset mahtu.
2.2. Liiklussagedused ja teenindustase
Iseloomustamaks liiklussagedust on alljärgnevas tabelis toodud riigitee nr 11199 Põllküla – Madise
liiklussageduse muutused ajavahemikus 2012 kuni 2021. Viimase 10 aasta jooksul aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus (edaspidi AKÖL) on suures plaanis jäänud samaks. Raskeliikluse maht on
samuti jäänud samaks, kuigi aastatel 2015 kuni 2020 on raskeliikluse maht olnud pea viis korda
suurem.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Tabel 1 - Liiklussageduse muutused Põllküla – Madise teel
Aasta AKÖL Raskeliiklus
2012 265 5
2013 278 6
2014 289 6
2015 165 25
2016 171 24
2017 178 25
2018 295 15
2019 323 16
2020 323 16
2021 293 6
Teenindustase on liikluse kvaliteedi näitaja, mida iseloomustatakse konkreetse liikleja
liikumistingimustega ja mis väljendub liiklusvoo tiheduse, kiiruse, ooteaja ja manööverdusvabaduse
kaudu. Kaherajalisel maanteel on teenindustaseme põhinäitajaks ajakulu suhteline pikenemine (%) ja
keskmine kiirus (km/h). Ristmike puhul reservläbilaskvus (foorita) ja fooriga ristmiku puhul ühe
sõiduki keskmine ooteaeg, sekundit ühe sõiduki kohta.
Alljärgnevas tabelis on toodud kaherajaliste maanteede suurim liiklussagedus Mi (sa/h) sõltuvalt tee
klassist ja teenindustasemest. Riigitee nr 11199 Põllküla – Madise kuulub liiklussageduse järgi V
klassi. Aastal 2021 oli sellel teel liiklussagedus 293 sõidukit ööpäevas.
Kui võtame eelduseks, et tipptunni liiklussagedus moodustab AKÖL-ist ligikaudu 10 %, siis on tabelis 2
toodud parameetrite ja liiklussageduse põhjal Põllküla – Madise tee liiklussageduse järgi
teenindustase A.
Tabel 2 – Teenindustasemed - koostatud tuginedes HCM-85
Maantee klass
Teenindustase II III IV V
A 380 320 270 250
B 700 600 500 450
C 1100 1000 800 700
D 1700 1500 1200 1100
E 2800 2600 2300 2200
2.3. Liiklusohutus
Riigitee 11199 Põllküla – Madise teel ei ole viimase 5 aasta jooksul vaadeldavas piirkonnas e
vaadeldava arendusala lähistel ühtegi liiklusõnnetust toimunud.
Vaadates kergemaid liiklusõnnetusi Liikluskindlustusfondi (edaspidi LKF) andmebaasist, nähtub, et
liiklusõnnetusi vaadeldavas piirkonnas e vaadeldava arendusala lähistel ei ole viimase 5 aasta jooksul
toimunud.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Alljärgneval joonisel on toodud Liikluskindlustusfondi kaardirakenduse vaade piirkonnas toimunud
liiklusõnnetustest viimasel viiel aastal.
Joonis 3 - Liikluskindlustusfondi andmetel toimunud liiklusõnnetused 2018 – 2022
Et tagada liiklusohutus piirkonnaga seotud teedel tuleb hoida liikluskeskkond selline, et suuremate
liiklussageduste korral oleks piirkiirustest kinnipidamine tagatud ning läbivatel teedel ristumiste arv
minimaalne. Planeeringuala ümbruse teedel tuleks kujundada tänavavõrk, mis vastaks oma
funktsioonile ja tagaks liiklusohutuse.
2.4. Ühistransport
Piirkonna lähialasse (u 500 m) jääb 1 bussipeatus – Põllküla jaam ja üks raudteejaam – Põllküla.
Bussipeatus asub planeeringualast teisel pool riigimaanteed raudtee peatuse lähistel. Peatus.ee
andmetel toimub Põllküla jaama peatusest 7 väljumist ööpäevas ja seda koolipäevadel. Tegemist on
peamiselt koolilaste veoks mõeldud transpordiga.
Lähim bussipeatus Kersalu, mis teenindab tavaliine, asub Tallinn – Paldiski mnt ääres u 1,6 km
kaugusel. Sellest peatusest toimub ühes suunas 36 ja teises suunas 33 väljumist.
Põllküla raudteejaamast (u 600 m kaugusel arendusala juurdepääsust) toimub 15 väljumist päevas
mõlemas suunas, mis teeb kokku 30 väljumist päevas.
Arvestades väljumiste arvu peatustest võiks öelda, et ühistranspordi vajadus on vaadeldava piirkonna
jaoks üldiselt tagatud. Siiski võib oletada, et planeeringuala elanikele on teenuste mugavaks
kasutamiseks peamine ligipääs siiski sõidukiga. Ühistranspordi kasutatavust saaks suurendada ja
sõidukite kasutamist vähendada, kui luua ühistranspordile paremad tingimused ja peatustega luua
mugav kergliiklustee ühendus. Areneva piirkonna jaoks oleks oluline bussiliikluse kasutuse
parandamiseks luua bussipeatused ja bussiliinid, mis teenindaks mugavamalt ümbritsevat piirkonda.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Joonis 4 - Lähimad ühistranspordipeatused
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
3. Liiklussageduste prognoos ja liikuvuse korraldus
3.1. Metoodika
Liikluse kasvu ehk planeeringu genereeritud liiklust arvestatakse planeeringu võimaliku ja
normatiivse nõutud parkimiskohtade arvu ja potentsiaalselt teenindatavate sõidukite alusel.
Vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on väike-elamute alal parkimisnormatiiv eramu
korral 3 parkimiskohta elamu kohta. Arvestades esitatud planeeringu eskiisil kajastatud kruntide
aruga oleks arendusala nõutav parkimiskohtade arv 117.
Sõidukite parkimine detailplaneeringualal on ette nähtud krundisiseselt. Parkimisalasid avalikult
kasutatavate teede äärde ei kavandata ning avalikult kasutatavate riigiteede ääres parkimist ette ei
nähta.
3.2. Genereeritud liiklus
Hinnanguliselt võib arvestada, et elamupiirkonnas parkimiskohad hommikul tühjenevad ja õhtul
täituvad. Tõenäoliselt liiguvad sõidukid hommikul tööle ja õhtul tagasi. Planeeritud parkimiskohtade
arvu järgi võib hinnata, et liiklussagedus kasvab planeeringualaga seotult kokku 234 sõiduki võrra
päevas.
Arvestades kõige negatiivsema stsenaariumiga, kus kõik parkimiskohad täituvad ja tühjenevad
tipptunni jooksul eelpool toodud mahus, võib planeeritud parkimiskohtade arvu põhjal hinnata, et
ristmike koormus planeeringualaga seoses kasvab maksimaalselt 117 sõiduki võrra tipptunnis.
Raske liiklust planeeringuga seotult võiks tekkida suhteliselt vähe, vaid prügiveoauto jms. Sellest
tulenev liikluskoormus on marginaalne ning erilist mõju liiklusolukorrale ei oma.
Stsenaarium, kus planeeringuala liiklus hommikuse/õhtuse tipptunni jooksul on ligikaudu 117 autot,
on väga ebatõenäoline. Võttes arvesse olemasolevat maakasutust ja liiklust, siis teede ristmikud on
piisavad lisanduva liikluse teenindamiseks. Kui arvutada ristmiku läbilaskvust lisanduva liiklusega
koos, siis teenindustase jääks tasemele A, mis tähendab, et ristmikul läbilaskvusega probleeme ei
tekiks.
3.3. Nähtavus ristmikul
Arenguala juurdepääsu ohutuse tagamiseks on vajalik ristmikul riigimaanteega nähta ette takistuste
vaba nähtavuskolmnurk. Vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele on ristmikul 90 km/h
piirkiiruse korral rahuldava projekteerimise taseme juures vähim peateele avanev nähtavuskaugus
320 m ja vähim kõrvalteele avanev nähtavuskaugus 7 m.
Nähtavus on tagatud planeeringualalt väljudes vaadates vasakule e Tallinn – Paldiski mnt poole.
Vajaliku nähtavuskauguse tagamiseks planeeringualalt väljudes vaadates paremale on vajalik puude
eemaldamine kinnistult Keila metskond 342 tunnusega 29501:001:0524 u 0,3 ha ulatuses.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Joonis 5 – Nähtavuskolmnurk ja nähtavus vasakule
Joonis 6 - Nähtavuskolmnurk ja nähtavus paremale
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
3.4. Jalg- ja jalgrattaliiklus
Jalakäijatele ja jalgratturitele tuleb planeeringus näha ette jalg- ja jalgrattateed planeeringuala
tänavatel ning riigitee 11199 Põllküla – Madise tee äärde perspektiivse kergliiklustee
ruumieraldusena. Jalgrattaga liikumise võimaluste loomine seob arendusala lähedal asuvate
asumistega ning sihtpunktidega. Peamised suunad jalg- ja jalgrattatee rajamiseks on Põllküla raudtee
peatus ja Tallinn – Paldiski maantee. Selline meede mõjutab positiivselt liiklussageduse vähendamist
ja liiklusohutust. Vajadusel tuleb ette näha teeületuskohad sõltuvalt tulevaste planeeritud jalg- ja
jalgrattateede poolest maantee suhtes.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
4. Kokkuvõte
Käesolevas liiklusanalüüsis käsitleti Lääne-Harju vallas Kersalu külas asuva u 16 ha suuruse maa-ala
arenduse liikluse mõjusid.
Arendusala asub riigitee nr 11199 Põllküla – Madise tee vahetus läheduses.
Töös prognoositi arendustegevusest lisanduvat liikluskoormust ja liikluskoosseisu ning leiti
parkimisnormatiivse parkimiskohtade arvu põhjal, et ristmike koormus planeeringualaga seoses
kasvab maksimaalselt 117 sõiduki võrra tipptunnis ning kogu liiklus kasvab maksimaalselt 234 sõiduki
võrra ööpäevas.
Hinnati kuidas mõjutab lisanduvate autode hulk ristmike läbilaskevõimet. Leiti, et lisanduv liikluse
maht koos olemasoleva liiklussagedustega ei põhjusta riigitee 11199 ristmikel probleeme ning
tipptunnil oleks ristmiku teenindustase A.
Ohutuse tagamiseks arendusala juurdepääsu ristmikul on vajalik tagada vajalikud nähtavuskaugused
peateele.
Koostas:
Roland Mäe
10.01.2023