Siseministri 25. septembri 2018. aastamääruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimiseandmekogu põhimäärus“ muutmine

Justiitsministeerium Kaitseministeerium 04.01.2024 nr 1-6/2888-1 Siseministri määruse „Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministr i 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäär us “ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: Eelnõu – 2 lehel; Eelnõu seletuskiri – 5 lehel. Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 18.12.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 251 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku andmete turvaklass on K2T1S1.“; 2) paragrahvi 61 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11 ) teataja isikukood või sünniaeg;“; 3) paragrahvi 61 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) teataja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja isikukood või sünniaeg; 3) teataja telefoninumber; 4) transpordivahendi kategooria, kaubanduslik nimetus ja registreerimismärk; 5) veesõiduki puhul selle nimi; 6) piiriveekogule mineku asukoht; 7) piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku aeg.“; 4) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja julgeolekuasutused“ tekstiosaga „, julgeolekuasutus ning isik, kes esitab Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva määruse §-s 61 või 62 nimetatud andmeid“; 5) paragrahvi 10 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-s 61 “ tekstiosaga „§ 61 lõikes 1“; 6) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi“ sõnadega „avaliku korra“; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva määruse § 61 lõikes 2 nimetatud andmed säilitatakse andmekogus üks aasta andmete andmekogusse kandmisest arvates.“. 1 § 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Siseministri määruse „Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on kehtestada piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku andmete (edaspidi PVK andmed) töötlemise reeglid. Riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) kohaselt on piirangud isiku liikumisele ja viibimisele piiriveekogul osa piirirežiimist ning transpordivahendiga piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Registreerimiskohustuse hõlbustamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) loonud veebisaidi1 , samuti saab piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku registreerida SMS-iga või telefonitsi. Politsei taktikalise juhtimise andmekogu (edaspidi KILP) on võetud kasutusse, et planeerida ja hallata kogu politsei reageerivat ressurssi, registreerida politsei pädevuses operatiivteateid ja -sündmusi ning taktikaliselt juhtida operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist. KILP-i kantakse muu hulgas:  riigipiiri valvamise toimingute andmed;  riigipiiri valvamisega seotud isikute andmed;  riigipiiri valvamise tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo ning  riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed. PPA-le PVK andmete esitamiseks ja nende töötlemiseks kasutatakse praegu piiriveekogule registreerimise infosüsteemi, mida peetakse PPA peadirektori käskkirja alusel. Eelnõuga sätestatakse PVK andmete töötlemine KILP-is. Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]) koostöös PPA arenduseksperdi Annika Lauguga ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse siseministri 25. septembri 2018. aasta määrust nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi kehtiv põhimäärus) avaldamis- märkega RT I, 02.06.2023, 3. 1 Piiriveekogule registreerimise iseteeninduskeskkond aadressil www.piiriveekogu.ee. 1 Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi piirirežiimi eeskirja eelnõu), millega kehtestatakse PVK andmete loetelu. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega: selle eesmärk on viia PVK andmete töötlemise regulatsioon vastavusse lisaks isikuandmete kaitse seadusele isikuandmete kaitse üld- määrusega2 . Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: 1) paragrahviga 1 reguleeritakse kehtivas põhimääruses PVK andmete töötlemist ja 2) paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. veebruaril 2024. aastal. KILP-i üldregulatsioon sätestati politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS) 19. juunil 2017. aastal vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega3 . KILP asutati riigipiiri valvamise, piirirežiimi tagamise ning piiriolu- korrast ülevaate saamise, sealhulgas piirirahu hoidmise eesmärgil, et avastada ebaseaduslikku piiriületust, tuvastada objekte, planeerida riigipiiri valvamiseks vajalikku ressurssi ning tõkestada piiriülest kuritegevust. KILP-i riigipiiri valvamiseks vajaliku ressursi planeerimise arendus ning riigipiiri valvamise ja piirirežiimi tagamisega seotud ressursside ja sündmuste lahendamise taktikalise juhtimise arendus olid laiapõhjalised ning sobisid ka teiste PPA reageerivate ressursside komplekteeri- miseks ja sündmuste taktikaliseks juhtimiseks. Seetõttu muudeti 11. mail 2022. aastal vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine)4 KILP-i nimetust ning laiendati KILP-i asutamise eesmärki ja sellesse kantavate andmete loetelu. KILP katab ära kogu PPA ressursside ja sündmuste haldamise. Eelnõu kontekstis on oluline täheldada, et kuigi KILP-i asutamise eesmärki laiendati kogu PPA ressursside ja sündmuste haldamisele, reguleeritakse PVK andmeid KILP-is riigipiiri valvamise, piirirežiimi tagamise ja piirirahu hoidmise eesmärgil. PPVS-i § 251 lõike 2 punktide 2 ja 5 kohaselt kantakse KILP-i reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed ning riigipiiri valvamist takistava ja piirirahu häiriva tegevuse andmed. PVK andmete esitamise kohustus on RiPS-i § 8 lõike 3 ja § 96 kohaselt osa piiri- režiimist. Piirirežiim tähendab piiranguid riigipiiri valvamist takistavale või piirirahu häirivale tegevusele. Piirirežiimi eeskirja eelnõuga sätestatakse PVK andmete loetelu ja nende andmete esitamise kohustus sõnaselgelt ka osana piiriveekogu piirirežiimist. Samuti esitatakse PVK andmeid PPA-le juba praegu ja PPA kasutab neid reageeriva ressursi planeerimiseks. Seega on PVK andmete KILP-is reguleerimise õiguslikud alused PPVS-i § 251 lõike 2 punktid 2 ja 5. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 3 RT I, 06.07.2017, 2. 4 RT I, 27.05.2022, 2. 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse PVK andmete turvaklass. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. aasta määrusest nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ on PVK andmete turbeaste keskmine ehk M ning turvaklass käideldavuse alusel K2, terviklikkuse alusel T1 ja konfidentsiaalsuse alusel S1. PVK andmeid töödeldakse teistest KILP-i andmetest tehnoloogiliselt eraldi, mistõttu on neil teistsugune turvaklass. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse, et KILP-i kantakse riigipiiri valvamist takistavast või piirirahu häirivast tegevusest teataja isikukood või sünniaeg. Muudatus on seotud piirirežiimi eeskirja eelnõuga, mille järgi esitavad teatajad edaspidi ka oma isikukoodi või sünniaja. Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse, mis PVK andmed KILP-i kantakse. KILP-i kantakse:  piiriveekogule minekust ja sealt tagasitulekust teataja nimi, isikukood või sünniaeg ja telefoninumber;  transpordivahendi andmed;  piiriveekogule mineku asukoht ning  piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku aeg. Need ei ole tundlikud ega eriliiki isikuandmed. PPA hinnangul on nende andmete KILP-i kandmine vajalik, et tagada piirirežiim ja vajadusel tuvastada selle rikkujad. Samuti peab ressursside planeerimisel arvestama võimalike otsingu- ja päästetöödega, eelkõige halbade ilmastikuolude ja õnnetuste korral. PVK andmed võivad olla otsingu- ja päästetööde alustamise ajend, kui isik ei ole oma tagasitulekut piiriveekogult registreerinud. Samuti aitavad piiriveekogule mineku asukoht ja aeg määrata võimalikku otsingu- ja päästepiirkonda. Otsingu- ja päästesündmusel tuleb arvestada, et piiriveekogul võib olla isikuid, kes ei ole Eesti elanikud ja kelle andmeid ei ole Eesti andmekogudes või kellel puuduvad dokumendid või kes on teadvuseta või surnud. Isikute andmete võrdlus PVK andmetega lihtsustab päästetute tuvastamist. Eelnõu § 1 punktiga 4 korrastatakse KILP-i andmeandjate loetelu, sest kehtivas põhimääruses ei ole kõiki andmeandjaid nimetatud. Andmeandjatena nimetatakse isikud, kellel on andmete andmiseks seadusjärgne kohustus. Loetelu täiendatakse riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmete, sealhulgas PVK andmete andjatega ning avaliku koosoleku või ürituse andmete andjatega. Andmeandjatena lisanduvad: 1) isik, kes teatab PPA-le riigipiiri valvamist takistavast või piirirahu häirivast tegevusest (RiPS-i § 96 lõiked 5 ja 6); 2) avaliku koosoleku korraldaja (korrakaitseseaduse § 67 lõige 1 või 4) ja 3) kohaliku omavalitsuse üksus, kes teavitab PPA-d avalikust üritusest (korrakaitseseaduse § 60 lõige 1). Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse viidet §-le 61 , kuna eelnõu punktiga 3 lisandub sellesse lõige 2. Eelnõu § 1 punktiga 6 tehakse tehniline muudatus: sõnad „riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi“ asendatakse sõnadega „avaliku korra“. Muudatus on vajalik, kuna KILP-i asutamise eesmärk ei ole enam ainult riigipiiri valvamine, vaid kogu PPA ressursside ja sündmuste haldamine. Eelnõu § 1 punktiga 7 sätestatakse, et PVK andmeid säilitatakse KILP-is üks aasta. KILP-il ei ole arhiivi. Seega, kui on möödunud üks aasta, siis KILP-i andmed kustutatakse. PPA on hinnanud, et üks aasta on optimaalne, et PVK andmete kaudu ennetada ja avastada eba- seaduslikku piiriületust, tuvastada isikuid ja sõidukeid, korraldada piirirežiimi rikkujate 3 kinnipidamist, planeerida teenistuseks vajalikku ressurssi ning tõkestada piiriülest kuritegevust. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. veebruaril 2024. aastal (vt seletuskirja p 6). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatusel ei ole sisulist mõju PPA kordonite ja piiripunktide teenistujatele, sest PVK andmeid kasutatakse piirirežiimi tagamiseks juba praegu. PPA kordonite ja piiripunktide teenistujatele ei ole määrav, millises andmekogus PVK andmed tehniliselt asuvad või millisel õiguslikul alusel neid töödeldakse. PVK andmete töötlemise reguleerimisel tagatakse andmete töötlemise eesmärgipärasus, selgus ja läbipaistvus. KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageerivat ressurssi ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei pädevuses operatiivteated ja -sündmused ning juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist. PVK andmete töötlemine on üks osa piirirežiimi tagamisest ja politsei reageeriva ressursi planeerimisest. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu mõjutab kaudselt sise- ja piiriturvalisust. KILP-iga on loodud võimekus seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus ning ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikku piiriületust ja piiriülest kuritegevust. Kuna KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageerivat ressurssi ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei pädevuses operatiivteated ja -sündmused ning juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist, saavutatakse tõhusa teabehanke ja andmeanalüüsi võimekusega siseturvalisus ja piirijulgeolek. KILP võimaldab andmeid operatiivselt kasutada ning PPA-l on reaalajas ülevaade olukorrast, sündmuste lahendamisest ja ressurssidest. KILP-i arendamisega tekib erinevatel juhtimistasanditel politsei pädevuses operatiivsündmuste lahendamise ülevaade ja see tõhustab politsei tööd. Seetõttu on mõju riigi julgeolekule kokkuvõttes positiivne, sest PVK andmete töötlemine on üks tegur piirirežiimi tõhusast tagamisest ja piiriolukorra teadlikkuse loomisest. 4.3. Mõju isikuandmete töötlemisele Muudatus mõjutab kaudselt PVK andmete esitajaid. Mõju neile on kaudne, sest kavandatud regulatsioon ei ole suunatud nende käitumise muutmisele ja eelnõuga ei panda neile uusi kohustusi. Täpsustatakse vaid nende PVK andmete töötlemise reegleid, mille isik on kehtiva õiguse kohaselt kohustatud piiriveekogule minnes ja sealt tulles esitama. 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul on PVK andmeid esitatud 75 397 korral, sealhulgas 92% juhtudest PPA iseteeninduskeskkonnas. See ei ole aga andmesubjektide arv, kuna ühe isiku käigud kajastuvad statistikas eraldi. 4 Eelnõu mõjutab kaudselt andmesubjekti õigusi, mis tulenevad andmete pärimise õigusest ja õigusest andmete kaitsele. Samas ei too PVK andmete töötlemise täpsem reguleerimine andmesubjektile kaasa otsest tagajärge. KILP-i regulatsiooni kohaldamine, sealhulgas juurdepääsuõiguste korrektne andmine, aitab tagada isikuandmete kaitset. KILP-i vastutav töötleja peab tagama, et juurdepääs PVK andmetele oleks kooskõlas andmetöötluse ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. KILP-ile juurdepääsu õigus antakse ja selle andmeid väljastatakse üksnes põhjendatud juhul, kui selleks on õigusaktis alus. Isikuandmeid sisaldava teabe töötlemisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte ja menetlusnorme. Andmesubjekti jaoks on PVK andmete töötlemine läbipaistvam, kui selleks on selge regulatsioon. Muu hulgas aitab läbipaistvale andmetöötlusele kaasa PVK andmete töötlemise logimine.  Töötlemise eesmärk ja mõjuhinnang PVK andmete esitamine PPA-le ei ole uus kohustus. Selle eesmärk on olnud ja on jätkuvalt tagada piirirežiim ning isikute ohutus piiriveekogul. Töödeldakse võimalikult vähe andmeid, et PPA teaks, kes, kus ja millal on registreerinud enda mineku piiriveekogule ja sealt tagasituleku. PVK andmeid töödeldakse ka praegu ja eelnõuga see ei muutu. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu PVK andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Seega ei too PVK andmete töötlemine kaasa suurt ohtu isikuandmete kaitsele, mistõttu ei ole vaja teha isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatud mõjuhinnangut. Seega ei kaasne eelnõuga olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2024. aastal. Jõustumisaeg on valitud eelnõu menetlemise aja järgi. Määrust ei saa jõustada üldises korras, sest muudatused peavad jõustuma samal ajal piirirežiimi eeskirja eelnõuga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu koos- kõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskusele. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-0009 - Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kaitseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c2d3279-8cd6-4425-8c57-b162882d2a47 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c2d3279-8cd6-4425-8c57-b162882d2a47?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main