Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

17.01.2024 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2024. a Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 5 ja Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruses nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „tegemine“ sõnadega „tegemise kord“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Määruse 3. peatükki kohaldatakse ainult naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisele.“; 3) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahvusvahelises suhtlemises on otsingu- ja päästetööde kontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus (edaspidi JRCC Tallinn).“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) JRCC Tallinnal on õigus otsingu- ja päästetööde käigus teha koostööd teiste pääste koordinatsioonikeskustega rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsiooni lisa punktides 3.1.6 ja 3.1.7 sätestatud ulatuses.“; 5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator on asjakohase väljaõppega JRCC Tallinna ametiisik, kes juhib otsingu- ja päästetöid Eesti päästepiirkonnas.“; 6) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kaitsevägi“ sõnaga „Riigilaevastik,“; 1/4 7) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Kulu hüvitamine (1) Käesoleva määruse §-s 11 nimetatud riigiasutuste otsingu- ja päästetöödel osalemist finantseeritakse selle ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas otsingu- ja päästetöödel osalev riigiasutus on. (2) Suuremahulistele või pikaajalistele otsingu- ja päästetöödele kaasatud riigiasutus võib vajaduse korral taotleda otsingu- ja päästetöödel osalemise kulu hüvitamist Politsei- ja Piirivalveametilt. Otsingu- ja päästetöödel osalevale riigiasutusele ei hüvitata püsikulusid, nagu näiteks kütus, määrdeõli, toit, meeskonnaliikme tasu. (3) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab suuremahulistel või pikaajalistel otsingu- ja päästetöödel osalemise otsese mõistliku kulu oma eelarvest või taotleb Siseministeeriumi kaudu selle hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. (4) Kulude hüvitamise taotlemise täpsem kord kehtestatakse lennu- ja merepäästeplaaniga.“; 8) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 16 lõike 2 punktid 1, 4, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2, 17 ja 18 asendatakse sõna „ohuolukorras“ sõnaga „reostustõrjes“; 11) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) reostustõrjega alustamisest ja tõrje lõpetamisest teavitamise korraldus;“; 12) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõna „merereostuse“ sõnaga „reostuse“; 13) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 14 asendatakse sõna „SOSC“ sõnaga „OSC“; 14) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 181 järgmises sõnastuses: „181) reostustõrje ajal kogutud jäätmete käitlemise korraldus;“; 15) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) koostab ja kehtestab püsitoimingud merereostustõrjeks;“; 16) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eesti mereala reostusest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus Keskkonnaametit ja Transpordiametit, samuti JRCC Tallinna, kui mereala reostuse teave ei tulnud esimesena JRCC Tallinna kaudu. Merereostustõrjega alustamisest teavitab mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Riigilaevastikku, Transpordiametit, Keskkonnaametit ja Päästeametit.“; 17) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: 2/4 „7) koostab ja kehtestab tegevuskava reostustõrjeks;“; 18) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Päästeamet“ sõnaga „Riigilaevastik,“; 19) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigilaevastik osaleb reostustõrjes merel ja piiriveekogudel.“; 20) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Transpordiamet tagab reostustõrje piirkonnas meresõiduohutuse.“; 21) määrust täiendatakse 3. peatüki 3. jaos §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Kulu hüvitamine (1) Riigiasutuse osalemist reostustõrjes merel või piiriveekogul finantseeritakse selle ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas reostustõrjes osalev riigiasutus on. (2) Riigiasutus, kes on kaasatud suuremahulisse reostustõrjesse merel või piiriveekogul, võib vajaduse korral taotleda reostustõrjes osalemise kulu hüvitamist vastavalt kas Kaitseväelt või Politsei- ja Piirivalveametilt. Riigiasutusele, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul, ei hüvitata püsikulusid, nagu näiteks kütus, määrdeõli, toit, meeskonnaliikme tasu, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul. (3) Riigiasutusele, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul, võib hüvitada: 1) kulu, mis on tekkinud reostustõrjes osalenud veesõiduki ja tõrjes kasutatud vahendite puhastamisel naftasaadustest või kemikaalidest; 2) püsikulud, kui reostustõrje kestab kolm või enam päeva; 3) reostustõrjes kasutatud varustuse ja tehnika asendamise kulu, kui varustus või tehnika on muutunud kasutuskõlbmatuks ning seda ei ole võimalik parandada; 4) sadamatasud, kui see sadam on reostustõrje piirkonnale lähim, kuid sellega puudub asjakohane kokkulepe; 5) pukseerimiskulu, kui veesõiduk purunes reostuse korje ajal, välja arvatud juhul, kui veesõiduk ei olnud juba enne reostustõrjega alustamist tehniliselt korras; 6) tuukritöödega tekkinud kulu juhul, kui reostuse tekitaja ei ole teada. (4) Kaitsevägi hüvitab reostustõrjes merel ning Politsei- ja Piirivalveamet reostustõrjes piiriveekogul osalemise otsese mõistliku kulu oma eelarvest või taotleb vastavalt kas Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi kaudu selle hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. (5) Kulude hüvitamise taotlemise täpsem kord kehtestatakse merereostustõrje plaaniga ja piiriveekogu reostustõrjeplaaniga.“. Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur 3/4 Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär 4/4 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 5 ja Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (edaspidi VV määrus nr 65) määratakse kindlaks, kuidas korraldatakse ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimine ja päästmine (edaspidi otsingu- ja päästetööd) Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine Eesti merealal ja piiriveekogudel. Eesti päästepiirkond on välislepingutega kokkulepitud piirkond, kus Eesti on kohustatud tegema otsingu- ja päästetöid.1 See ühtib Tallinna lennuinfopiirkonnaga ega kattu kogu ulatuses Eesti Vabariigi territooriumi välispiiriga.2 Reostuse tõrjumisel merel on Eesti vastutusala ulatus aga Eesti rannikult kuni majandusvööndi välispiirini. Seega ei ole Eesti päästepiirkond ja reostustõrjepiirkond merel täpselt samad, vaid erinevad üksteisest.3 VV määruse nr 65 järgi on kehtestatud nii lennu- ja merepäästeplaan4, merereostustõrje plaan kui ka piiriveekogu reostustõrjeplaan. VV määrust nr 65 on vaja muuta esiteks seetõttu, et määruse rakendamise käigus on määruses ilmnenud ebatäpsused või on leitud, et õigusselguse huvides on vaja täpsustada mõnda määruse sätet või hoopiski välja jätta, sest see on üleliigne või korduv. Teiseks on toimunud muudatused seoses Riigilaevastiku loomisega 2023. a 1. jaanuaril ja veesõidukite üleandmisega Riigilaevastikule 1. juulil 2023. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Muudetakse RT I, 05.07.2023, 135 redaktsiooni. Eelnõu on ette valmistanud Kaitseministeeriumist Malle Piirsoo ([email protected]) koostöös Kaitseväe, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Konsulteeriti ka Rahandusministeeriumiga. Juriidilise korrektsuse on taganud Marion Saarna-Kukk ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1 VV määruse nr 65 § 2 lg 1. 2 Lennuinfopiirkond on üldjoontes laiem ala kui Eesti Vabariigi territooriumi välispiir, kuid Vaindloo saare juures jääb väike ala Eesti territooriumist siiski sellest välja. 3 Vt näiteks illustreeriv kaart https://www.politsei.ee/et/juhend/otsingu-ja-paeaestetoeoed. 4 Leitav aadressil https://www.politsei.ee/files/dokumendid/plaanid/est-sar-plaan-2023-lisad-1- 3.pdf?7523d6b82b. 1/11  2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus võib muutmispunktid jagada kolmeks: üldsätted (punktid 1 ja 2), need, mis on seotud otsingu- ja päästetöödega (punktid 3‒6), ning need, mis on seotud reostustõrjetöödega merealal või piiriveekogudel (punktid 7‒21). Eelnõu punktiga 1 tehakse normitehniline parandus määruse pealkirjas. Alus, mille põhjal otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas kehtestatakse, tuleb politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõikest 5, mille sõnastus on järgmine: „Otsingu- ja päästetöö tegemise korra Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise korra Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega“. Määruse pealkirjast on jäänud välja sõna „kord“. Kuna kehtivas määruses on „otsingu- ja päästetöö tegemine“ nimetavas käändes, ei saa seda siduda ka määruse pealkirjas lõpu poole oleva sõnaga „kord“. Määruse pealkirja pikkuse tõttu on mõistlik lisada pealkirja pärast sõnu „otsingu- ja päästetöö tegemise“ sõna „kord“ ning parandada sõna „tegemine“ kääne vastavalt. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 uue lõikega 3, millega täpsustatakse, millist liiki reostuse avastamisele, lokaliseerimisele ja likvideerimisele kõnesolevat määrust kohaldatakse ‒ naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisele. Veeseaduse § 71 lõike 3 kohaselt on merereostus inimtegevuse tagajärjel ainete, energia, radioaktiivse kiirguse, elektri- ja magnetvälja, müra, infra- ja ultraheli otsene või kaudne õhku või merekeskkonda juhtimine või sattumine sellisel määral, et sellel on või võib olla kahjulik mõju, näiteks oht inimese tervisele ja varale, kahju elustikule, merendustegevusele ja merendusteenuste kasutamisele, mereökosüsteemide või nendest otseselt sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide kvaliteedile, sealhulgas elustiku mitmekesisuse vähenemine, hüvede vähenemine ja vee kvaliteedi halvenemine, mistõttu on häiritud merekeskkonna õiguspärane kestlik kasutamine. Seega saab merereostuse hulka lugeda mistahes reostuse, mis halvendab või võib halvendada mere keskkonnaseisundit, seada ohtu inimese tervise või tema vara vms. Kuid seadusandja ei ole volitusnormi kehtestades silmas pidanud mistahes merereostust, vaid üksnes naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostust. Seetõttu on oluline õigusselguse huvides täpsustada, et VV määrust nr 65 kohaldatakse ainult kindlat liiki merereostusele, milleks on naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostus. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 4 lõiget 2 ja see sõnastatakse uuesti. Võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse otsingu- ja päästetöid tegeva asutuse nimetust. See on endiselt Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kuid kuna PPA ülesanded ja funktsioonid muutusid alates 1. jaanuarist 2023, nimetati PPA merevalvekeskus ümber PPA lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuseks, mille rahvusvaheline nimetus on JRCC Tallinn. JRCC (ingl joint rescue coordination center)5 on funktsioon, mille laiend „Tallinn“ näitab koordinatsioonikeskuse asukohta, riiki ja vastutusala. Aastate jooksul on selle üksuse eestikeelset nimetust muudetud (nt merevalvekeskus, operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskus), kuid rahvusvaheline nimetus on jäänud samaks. Punktiga 4 lisatakse §-i 4 uus lõige 3, millega määratakse JRCC Tallinnale oma ülesannete täitmisel koostöö ulatus (volitusena) teiste pääste koordinatsioonikeskustega rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsiooni6 järgi. Koostöö tegemine jaguneb kaheks: abi taotlemine teistelt koordinatsioonikeskustelt ja neile abi andmine. Konventsiooni punktis 3.1.6 5 Eesti keeles ühendatud koordinatsioonikeskus. 6 Eesti keeles leitav (koos muudatustega) aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/78419. 2/11 on sätestatud, et iga konventsiooniosaline peaks volitama oma pääste koordinatsioonikeskust: 1) taotlema teistelt pääste koordinatsioonikeskustelt niisugust abi, mida võib vaja minna, sealhulgas laevu, õhusõidukeid, personali või varustust; 2) andma vajaliku loa niisuguste laevade, õhusõidukite, personali ja varustuse sisenemiseks oma territoriaalvetesse, territooriumile või nende kohale; 3) tegema vastavaid korraldusi tolli-, immigratsiooni- või muudes asutustes, et lihtsustada kõnealust sisenemist. Punktis 3.1.7 on aga sätestatud, et iga konventsiooniosaline peaks volitama oma pääste koordinatsioonikeskusi osutama taotluse korral abi (laevad, õhusõidukid, personal või varustus) teistele pääste koordinatsioonikeskustele. Muu hulgas tähendab see koostööd teiste pääste koordinatsioonikeskustega, et leida päästetute maale toimetamiseks sobivaim koht. Seni puudus Eesti õiguses konventsiooni asjakohaste punktidega seos, mis nüüd eelnõuga luuakse, kuigi praktikas on abi küsitud ja teisi koordinatsioonikeskusi ka abistatud. Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. Tegemist on pigem normitehnilise muudatusega, sest lõikes sätestatud mõtet ei muudeta. Sõnastus ühtlustatakse § 15 lõikes 1 oleva sõnastusega. Sõna „määratud“ ei ole vaja, kuna praktikas ei määrata iga kord ametiisikut konkreetset juhtumit juhtima, vaid see nii-öelda määramine toimub JRCC Tallinna töögraafiku koostamisel ja lähtub ametnike ametijuhenditest. Punktid 6, 16 ja 18‒20 on seotud Riigilaevastiku loomisega 1. jaanuaril 2023 ja mitme asutuse veesõidukite üleviimisega Riigilaevastiku koosseisu 1. juulil 2023 ning seega teatud ülesannete ja funktsioonide üleviimisega ühest asutusest teise. Riigilaevastik alustas täiemahulist tööd 1. juulil 2023. Riigilaevastikku koondati PPA, Keskkonnaameti, Päästeameti, Transpordiameti ja ASi Eesti Loots veesõidukid. Seega haldab Riigilaevastik veesõidukeid, mida nendel asutustel on oma põhiülesannete täitmiseks vaja. See tähendab, et PPA, Keskkonnaamet ja Päästeamet teevad tihedat koostööd Riigilaevastikuga. Ainsana läksid Riigilaevastiku koosseisu koos meeskondadega üle Transpordiameti ja ASi Eesti Loots veesõidukid ning Riigilaevastik asus nende ülesandeid täitma, osaledes muu hulgas otsingu- ja päästetöödel ning reostustõrjetööde tegemisel merel ja piiriveekogudel. Seetõttu lisatakse määruse § 11 lõikesse 1 ja § 21 lõikesse 1 töödel osalevate asutuste loetelusse ka Riigilaevastik (eelnõu punktid 6 ja 18). Sarnastel põhjustel lisatakse Riigilaevastik § 18 lõikesse 2 nende asutuste hulka, keda Kaitseväe mereoperatsioonide keskus teavitab merereostustõrjega alustamisest (eelnõu punkt 16). Peale Riigilaevastiku lisamise sõnastatakse kogu § 18 lõige 2 ümber, et oleks selgem, keda peab Kaitsevägi teavitama merereostusest ja keda teavitama merereostustõrjetöödega alustamisest. Kehtivas määruses ei tule see selgelt välja ning võib jääda eksitav mulje, et nii merereostusest kui ka merereostustõrjetöödega alustamisest tuleb teavitada kõiki loetelus olevaid asutusi. Merereostuse olemasolust tuleb teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, et mõlemad asutused saaksid reostusjuhtumiga seoses vajalikke tegevusi tegema hakata (nt Keskkonnaamet alustab menetlust rikkuja tuvastamiseks, Transpordiamet hoiatab merel olevaid laevu reostuspiirkonna eest, et need sealt eemale oskaksid hoida). Samuti tuleb teavitada JRCC Tallinna, kui esmane teave merereostuse olemasolu kohta ei tulnud JRCC Tallinnalt. Kui teave tuli JRCC Tallinna kaudu, ei pea Kaitsevägi teavitama uuesti JRCC Tallinna, sest nad juba teavad. 3/11 Kui reostus merel on selline, mida tuleb likvideerima hakata7, tuleb sellest teavitada juba laiemat ringi asutusi, sest need peavad olema valmis merereostustõrjes vajaduse korral osalema. Need asutused on JRCC Tallinn8, Riigilaevastik, Transpordiamet, Keskkonnaamet ja Päästeamet. Kehtiva määruse § 21 lõikes 3 on sätestatud, et Transpordiamet osaleb merereostustõrjes. Kuni 1. juulini 2023 olid Transpordiametil laevad, millega sai reostust tõrjuda merel, ning PPA tõrjus oma laevadega reostust piiriveekogudel, kuid alates 1. juulist haldab Transpordiameti laevu Riigilaevastik. Seega asub Riigilaevastik merereostustõrje võimekusega laevade haldajana Transpordiameti asemele ning osaleb seega reostustõrjetöödel merel. Piiriveekogudel osaleb Riigilaevastik reostustõrjes veesõidukitega, mis ei ole Päästeameti ega PPA kasutuses. Seetõttu on vaja uuesti sõnastada ka § 21 lõige 3, sest Riigilaevastik ei osale mitte ainult merereostustõrjes, vaid ka reostustõrjes piiriveekogudel (eelnõu punkt 19). Eelnõu punktiga 20 lisatakse §-i 21 uus lõige 51. Vaatamata sellele, et Transpordiameti laevastik läks 1. juulil 2023 Riigilaevastiku koosseisu, jäävad talle nii otsingu- ja päästetöödel kui ka merereostustõrjel alles ülesanded, mis on seotud meresõiduohutusega. Näiteks tuleb teatud juhtudel edastada (mere)reostustõrje piirkonnas asuvatele veesõidukitele navigatsioonihoiatus või edastada Soome lahe kohustusliku laevaettekannete süsteemi Eesti vastutusalas või laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas asuvatele veesõidukitele lisainfot ja soovitusi reostusohuga piirkonna vältimiseks ning infot ja soovitusi konkreetsetele veesõidukitele. Lisatava lõikega 51 sätestataksegi, et Transpordiameti ülesanne on tagada (mere)reostustõrje (tööde) piirkonnas veesõidukite meresõiduohutus. Eelnõu punktidega 7 ja 21 lisatakse isiku (asutuse) kaasamise korral talle kulu hüvitamise kord. Punktiga 7 lisatakse määrusesse otsingu- ja päästetöödel osalejate kulu hüvitamise kord (uus § 111). Praegu on kulude hüvitamise korraldust kirjeldatud lennu- ja merepäästeplaanis ning see vastab kuni 1. jaanuarini kehtinud Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2002. a määruse nr 237 „Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning piiriveekogus“ regulatsiooni põhimõtetele. Õigusselguse loomiseks tuleb kulude hüvitamise põhimõtted uuesti sätestada Vabariigi Valitsuse määrusega, sest need ei ole seotud üksnes PPA kui otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava asutuse kulude, kohustuste või õigustega, vaid ka teiste asutuste kulude, kohustuste ja õigustega. Peamine põhimõte on, et iga asutus, kelle põhiülesanne seaduse (laias tähenduses) või põhimääruse järgi on osalemine otsingu- ja päästetöödel või nende tööde korraldamine, planeerib selle ülesande täitmiseks raha oma eelarves (uus § 111 lõige 1). Eelkõige puudutab see valmisoleku ja reageerimise võimekuse tagamiseks vajalikke püsikulusid, mida on võimalik ette näha varasemate aastate reageerimiste põhjal ning mis tekivad üldjuhul ka siis, kui sündmusele reageerida vaja ei ole. Eelarve planeerimisel saab arvesse võtta otsingu- ja päästetööde arvu statistilise keskmise. Viimase kolme aasta otsingu- ja päästetööde juhtumite arv on esitatud järgmises tabelis. Aasta Juhtumeid sh otsingu- ja sh mereabi Abivajajate Hukkunuid kokku päästetöö arv või kadunuid 2020 259 161 98 474 5 7 Aeg-ajalt esineb siiski ka reostust, mis on nii väike, et meri saab selle likvideerimisega ise hakkama ja inimene ei pea sekkuma. Kuid iga kord peab reostuse avastamise korral määrama siiski kindlaks selle mahu ning otsustama, kas inimene peab sekkuma ja asuma reostust likvideerima või mitte. 8 JRCC Tallinnale teabe edastamisega loetakse, et ka PPA ülejäänud asjakohased üksused saavad teabe. 4/11  2021 335 230 105 570 12 2022 272 191 81 619 8 Vaadelda tuleb juhtumite koguarvu, sest statistika kajastab nii-öelda lõpptulemust, kuid sündmuse algfaasis ei ole veel selge, kas tegemist on otsingu- ja pääste või mereabi juhtumiga. Mereabi võib eskaleeruda otsingu- ja päästetöödeks või vastupidi. Otsingu- ja päästetöödele reageeritakse lähima ja kiireima merepäästeüksusega, kellel on asjakohane varustus, olenemata selle üksuse kuuluvusest ja valdusest. Mereabi osutamisel saab kaasata kaugemal paikneva üksuse, kui tegemist ei ole suurema ohu ärahoidmiseks vajaliku tegevusega (nt ei tekiks ohtu elule). Suvisel navigatsiooniperioodil osutavad väikelaevadele tehnilist ja pukseerimisabi üldjuhul vabatahtlikud merepäästjad, ent on olukordi, kus abi osutatakse riigile kuuluva veesõidukiga, sest vabatahtlike merepäästjate veesõidukite pukseerimisvõimekus ei ole piisav või abistamata jätmisel võib tekkida oht elule ning seega vajadus algatada otsingu- ja päästetööd. Otsingu- ja päästetöödele on aastate jooksul olnud kaasatud eri osapooled, sealhulgas näiteks üksikisikud eraomandis oleva veesõidukiga, läheduses olevad kaubalaevad, reisilaevade kiirvalvepaadid. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni9 artikkel 98 annab rannikuriigile õiguse selliseks kaasamiseks ning paneb kaptenile kohustuse hädasolijaid aidata, kui see ei sea ohtu tema laeva ja meeskonda.10 Seejuures ei nähta otsingu- ja päästetöödel osalenutele ette hüvitisi. Samuti ei näe seda ette rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsioon. Teiste riikide otsingu- ja päästeressursi kaasumise korral katavad riikidevaheliste lepingute kohaselt lepinguosalised otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus tekkinud kulud ise ning arveid üksteisele ei esitata. Suuremahulise sündmuse korral, kui riigi tavapärane otsingu- ja päästevõimekus ei ole piisav või see ammendub enne juhtumi lahenemist, tekib vajadus kaasata ka neid isikuid ja asutusi, kes ei ole nimetatud lennu- ja merepäästeplaanis ning kellele ei ole õigusaktidega pandud kohustust osaleda otsingu- ja päästetöödel. Osalejate kulutusi suuremahulistel otsingu- ja päästetöödel ei ole enamasti võimalik täielikult ette näha, sest operatsiooni käigus võib ilmneda ootamatuid vajadusi ja pikaajalise töö puhul on kulud suured. Kuna suuremahulisi otsingu- ja päästeoperatsioone tuleb ette harva, siis ei ole neid võimalik eelarvesse planeerida. Kui vastutava asutuse (praegusel juhul PPA) eelarvest ei ole võimalik kaasatud isikute kulusid hüvitada, peaks niisuguseid ettearvamatuid kulusid saama hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist. See puudutab ka asutuse enda kulusid, kui vajalik tööde maht oli nii suur, et pärast kõikide kulude katmist ei jää asutuse eelarvesse piisavalt raha, et täita täies mahus kõiki talle pandud ülesandeid kuni järgmise aastani, kui tuleb uus eelarve. Sellisteks erakorralisteks juhtumiteks on võimalik taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. Taotlemise täpsem kord on sätestatud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. 9 Eesti keeles leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/911675. 10 1. Riik nõuab, et tema lipu all sõitva laeva kapten, seadmata ohtu laeva, meeskonda või reisijaid: a) osutab abi igale merehädalisele; b) pärast abivajadusest teadasaamist suundub võimalikult kiiresti merehädalist päästma, kui seda võib temalt mõistlikult eeldada; c) osutab pärast laevakokkupõrget abi teisele laevale, selle meeskonnale ja reisijatele ning teatab teisele laevale oma laeva nime, kodusadama ning lähima külastatava sadama nime. 2. Rannikuriik toetab merel ja selle kohal tegutseva tõhusa otsimis- ja päästeteenistuse loomist, käigushoidmist ja hooldamist ning teeb vajaduse korral selleks naaberriikidega piirkondlike kokkulepete alusel koostööd. 5/11 Märkida tuleb, et otsingu- ja päästetöid loetakse suuremahuliseks, kui viivitamatut abi vajab suur hulk inimesi, kes on sattunud merel ohuolukorda, ning riigi tavapärane võimekus otsingu- ja päästetöödeks ei ole piisav (ingl mass rescue operation).11 Ohuolukord on kahtlus, kartus või kindlus, et inimest, vee- või õhusõidukit ähvardab tõsine ja otsene oht. Ohuolukorra mõiste tuleneb rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsioonist. Punktiga 21 lisatakse määrusesse merereostustõrjes ja piiriveekogu reostustõrjes osalejate kulu hüvitamise kord. Praegu on kulu hüvitamise kord kehtestatud merereostustõrje plaani ja piiriveekogu reostustõrjeplaaniga. Kulu hüvitamine on reostustõrjetööde korraldamise osa, sest kaasatakse ka teisi isikuid ja asutusi, sealhulgas neid, kelle ülesandeks ei ole neid töid seadusega (laias tähenduses) määratud, mistõttu on tööde eripära arvestades mõistlik teatud juhtudel teatud kulud ka hüvitada. Kuna teatud juhtudel võib tekkida vajadus taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist, tuleks parema õigusselguse huvides kulude hüvitamise põhimõtted sätestada Vabariigi Valitsuse määrusega, mitte kehtestada seda plaanides. Nii nagu otsingu- ja päästetööde korral, on ka reostustõrjetööde puhul sarnane põhimõte, et iga asutus, kellele on määratud seadusega (laias tähenduses) ülesanne, näeb selleks ette ka raha oma eelarves (§ 211 lõige 1). Eelkõige puudutab see reostustõrjetöödel osalemisel igapäevaste püsikulude ja selliste kulude katmist oma eelarvest, mida on võimalik ette näha. Eelarve planeerimisel saab arvesse võtta statistilise keskmise, kui palju võib olla vaja aastas osaleda reostustõrjetöödel merel. Viimase nelja aasta statistika tuvastatud merereostuse kohta on esitatud järgmises tabelis. Aasta Teateid võimalike reostuste Kinnitust leidnud kohta reostusjuhtumid 2019 39 6 2020 28 12 2021 49 18 2022 47 17 Piiriveekogudel viimase nelja aasta jooksul naftasaadustest tekkinud reostuse likvideerimise töid teha ei ole vaja olnud. Avastatud reostuse korral reageerib esimesena reostustõrjetööde korraldamise eest vastutav asutus – merel Kaitsevägi ja piiriveekogudel PPA. Kui reostuse hulk ja ulatus on selge, tehakse otsus teiste asutuste kaasamise vajaduse kohta. Aeg-ajalt on vaja abi niinimetatud abitöödega12, mitte vahetult reostuse likvideerimisega. Viimane suuremahuline merereostus, mis jõudis kiiresti randa, oli üle kümne aasta tagasi (Nõva juhtumid 2006. ja 2014. a), ning rannikureostus 2022. a, kui Hiiumaa, Vormsi ja teiste saarte randa jõudis masuudireostus13. Merereostuse korral loetakse suuremahuliseks reostustõrje juhtumiks olukorda, kus on vaja kaasata tõenäoliselt kõik Eesti ressursid ning mis võib kesta kolm või enam päeva. See on kooskõlas Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon) 11 Vt näiteks https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/OurWork/Safety/Documents/COMSAR.1-Circ.31%20- %20Guidance%20For%20Mass%20Rescue%20Operations.pdf. 12 Näiteks hoidmaks reostuse piirkonnast eemal teisi veesõidukeid või aidates madalamas vees vedada reostustõrje leviku takistamiseks poome. 13 Selle sündmuse korral ei olnud vaja kasutada merereostustõrje võimekusega laevu. 6/11 alusel Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) soovitusega14 31/1. Nimetatud HELCOMi soovituse punkti b kohaselt loetakse suuremahuliseks reostustõrje, kui see kestab kauem kui kaks päeva. Seega suuremahuline on reostustõrjetööd, kui need kestavad kolm või enam päeva. Kuna vajadust suuremahulisteks reostustõrjetöödeks esineb harva ning sellise erakorralise, pikaajalise ja suuremahulise sündmuse toimumise korral võib see vastutavale asutusele, samuti kaasatavatele asutustele ja isikutele väga suuri kulusid tekitada, ei ole enamasti võimalik seda määratlemata kulu eelarves üksnes väikese puhvrina ette näha. Seetõttu sätestatakse riigieelarve seadusega, millal on võimalik taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. Selle täpsem kord on kehtestatud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Oluline on märkida, et kulu hüvitamine ei tohi ega saa olla kaasuvale asutusele eelarveaugu täitmise võimalus. Uue lisatava § 211 lõikes 2 sätestatakse juhud, millal ja millised kulud hüvitatakse, kui asutus esitab asjakohase taotluse ning tal on selleks määrusega antud võimalus. Peamine tingimus on, et reostustõrjetöödel osalemise korral hüvitatakse kulud, kui reostustõrjetööd on suuremahulised ja esitatud on asjakohane taotlus. Tööde mahtu võivad suurendada ilmastikuolud, sealhulgas asjaolu, kas tegemist on suvise või talvise hooajaga, samuti reostuse põhjustanud aine omadused15. Võimalik on taotleda järgmiste kulude hüvitamist: 1) reostustõrjes osalenud veesõiduki ja tõrjes kasutatud vahendite puhastamise kulud naftasaadustest või kemikaalidest; 2) püsikulud, kui reostustõrje kestab kolm või enam päeva; 3) reostustõrjes kasutatud varustuse ja tehnika asendamise kulud, kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks ning seda ei ole võimalik parandada; 4) sadamatasud, kui see sadam on lähim, kuid puudub sadamaga kokkulepe; 5) pukseerimiskulud, kui veesõiduk purunes reostuse korje ajal, välja arvatud juhul, kui veesõiduk ei olnud juba enne reostustõrjega alustamist tehniliselt korras; 6) tuukritööde kulud juhul, kui reostuse tekitaja ei ole teada. Suurimad kuluallikad reostustõrjetöödel on reostustõrje vahendite parandamine või asendamine ja kasutatud varustuse puhastamine. Muud kulud loetakse püsikulude hulka, mida on võimalik ette näha ning asutuse eelarvesse lisada. Kui asutusele on seadusega pandud ülesanne, peab ta üldjuhul olema valmis ülesannet täitma asuma igal ajal (st ta peab olema alalises valmiduses, sealhulgas on olemas vajaliku väljaõppe saanud personal ja vajalik varustus). Kui tegemist on kaasumise juhtumiga, siis peab asutus küll olema valmis, kuid eraldi lepitakse kokku selle asutuse reageerimise kiirus ehk aeg, mille jooksul ta peab olema võimeline merel või piiriveekogudel reostustõrjetöödega alustama. Reostustõrjetööde tegemine merel või piiriveekogul on riigi kohustus, mida ei saa täitmata jätta, sest sellest tekiks tööde tegemise kuluga võrreldes suurem kahju.16 Seetõttu nähakse suuremahuliste reostustõrjetööde kui erakorralise sündmuse puhul ette, et Kaitseväel on võimalik Kaitseministeeriumi kaudu taotleda kulude hüvitamist reostustõrjetöödel osalemise eest merel ja PPA-l on Siseministeeriumi kaudu võimalik taotleda kulude hüvitamist reostustõrjetöödel osalemise eest piiriveekogul Vabariigi Valitsuse reservist, kui korraldav asutus ise ei saa kulusid hüvitada (uus § 211 lõige 3). Taotluse esitamine on jäetud võimaluseks, mitte ei ole tehtud kohustuseks, sest asutus võib otsustada, et ta ei esita Kaitseväele või PPA-le 14 HELCOM Recommendation 31/1 „Development of National Ability to Respond to Spillages of Oil and Other Harmful Substances“. Leitav aadressil https://helcom.fi/helcom-at-work/recommendations/. 15 Veega kokku puutudes käituvad eri ained erinevalt. 16 Vt allmärkus nr 7. 7/11 reostustõrjetöödel osalemise kulude hüvitamise taotlust. Kui reostuse tekitaja on teada või on võimalus taotleda kulude hüvitamist mõnest rahvusvahelisest fondist, saab nõuda kulude hüvitamist reostuse tekitajalt või taotleda seda rahvusvahelisest fondist. Reostustõrjetööde puhul merel või piiriveekogudel hüvitatakse üksnes otsesed mõistlikud kulud. Selleks, et kulusid hüvitav asutus (Kaitsevägi, PPA) saaks hinnata, mis on otsene mõistlik kulu, ei piisa ainult senisest praktikast, vaid tõenäoliselt on vaja ka täpsustatud andmeid kulude tekke kohta. Seega nähakse mõlemal juhul ette, et kulude hüvitamise taotlemise täpsem kord kehtestatakse vastavalt merereostustõrje plaani ja piiriveekogu reostustõrjeplaaniga (uus § 211 lõige 4). Selleks võib olla näiteks taotluse vormi kehtestamine vms. Oluline on ka märkida, et otsingu- ja päästetöödel või reostustõrjetöödel osalemine ei ole ametiabi halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) järgi.17 HKTS § 17 lõike 1 kohaselt on ametiabi, kui haldusorgan annab HKTSis sätestatud alustel ja korras akti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud juhtumid, millal ei ole tegemist ametiabiga. Nendeks on: 1) kui abi küsija ja abistaja on omavahel alluvussuhetes; 2) kui abi andmise kohustus on haldusorganile ette nähtud seadusega (sealjuures ei ole oluline, kas see ülesanne on asutuse põhiülesanne või mitte). Ametiabi eeldab, et täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) üks haldusorgan aitab teist haldusorganit ühekordselt, see tähendab, et talle ei ole abistamisülesannet määratud ega eeldata ka abistamiseks eraldi väljaõpet ega selleks valmisolekut; 2) haldusorgan teeb toimingut või annab haldusakti iseseisvalt ehk on ülesande täitmisel iseseisev (toetab oma iseseisvalt täidetava ülesandega teist haldusorganit), mitte ei lähe teise asutuse nii-öelda käsuahelasse ega toimu funktsiooni siiret. Otsingu- ja päästetööde ning reostustõrje ülesande täitmise korral ei ole ükski tingimus täidetud: 1) tegemist ei ole ühekordse ülesandega; 2) ülesande täitmise kestus ei ole lühiajaline, vaid on pidev, ning ülesande täitmine eeldab eriväljaõpet ja valmisolekut; 3) ülesanne on pandud seadusega (laias tähenduses); 4) ülesande täitmisel ei olda iseseisev, muu hulgas toimub funktsiooni siire. Seega on nii otsingu- ja päästetöödel kui ka reostustõrjetöödel osalemise puhul tegemist muu halduskoostöö vormiga. Sisuliselt on tegemist kaasumisega ülesande täitmisse. Punktid 8, 9 (osaliselt), 10, 11, 15 ja 17 on seotud muudatustega reostustõrje kontseptsioonis ning nendega jäetakse välja otsingu- ja päästetöödele omane tööde korraldamise ja juhtimise sõnavara, sest reostustõrjetöid ei juhita ega korraldata täpselt samamoodi. Näiteks puudub vajadus kehtestada seisundeid ja tegutsemisvalmiduse astmeid sarnasel viisil, nagu see on otsingu- ja päästetööde puhul kehtestatud rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsiooniga. Seetõttu tehakse ka määruse 3. peatükis asjakohased muudatused. Esiteks tunnistatakse eelnõu punktiga 8 kehtetuks määruse § 14, mille sisuks on kohustus kehtestada reostuse ohuolukord ja selle eri seisundid (määramatuse, häire- ja õnnetusseisund). Teiseks tunnistatakse eelnõu punktiga 9 kehtetuks määruse § 16 lõike 2 punktid 1, 6 ja 8, mis on seotud otseselt ohuolukorra või selle seisunditega. Paragrahvi 16 lõikes 2 on sätestatud merereostustõrje plaani sisu loeteluna, mida plaan peab kindlasti sisaldama. Kehtetuks tunnistatavate punktide sisu on praegu järgmine: punkt 1 – ohuolukorra kehtestamise, peatamise ja lõpetamise tingimused ja kord; punkt 6 – ressursside ümberpaigutamise ja 17 Varem on eksitavalt nii plaanides kui ka määruse eelnõu seletuskirja(de)s kasutatud terminit „ametiabi“, mis jättis võimaluse eri tõlgendusteks. 8/11 suunamise korraldus ohuolukorra ja selle muutuste järgi; punkt 8 – reostustõrjeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise korraldus. Esimest punkti asendab sisu poolest sama loetelu punkt 3, mis sõnastatakse ümber (vt eelnõu punkt 11). Selles antakse edasi mõte, et ollakse valmis reageerima, see tähendab, et kui tuleb teade, siis asutakse tegutsema merereostustõrje plaani ja kehtestatud püsitoimingute järgi ning teavitatakse asjakohaseid asutusi, kes asuvad täitma oma ülesandeid. Seisundi kohta otsuseid ei tehta, sest vastupidi otsingu- ja päästetöödele, kus võibki olla vaja enne selgust saada, kas tegu on mereabi või merepääste sündmusega, merereostus kas on või ei ole. Sama kehtib piiriveekogude kohta. Paragrahvi 16 lõike 2 punkte 6 ja 8 katavad osas, mis puudutab ressursside paigutust ja muud seonduvat, sama loetelu punktid 17 ja 18. Need käsitlevad reostuse, sealhulgas rannikureostuse avastamisele, lokaliseerimisele ja likvideerimisele kaasatavaid ressursse ning nende ülesandeid, alalist asukohta, võimalusi ja valmisolekut ning osalevaid reostustõrjeüksusi toetavate üksuste ülesandeid ning nende tegutsemise korraldust. Seega on loetelusse sattunud ka kordust, mis nüüd likvideeritakse. Kolmandaks asendatakse eelnõu punktiga 10 määruse § 16 lõike 2 punktides 2, 17 ja 18 sõna „ohuolukorras“ sõnaga „reostustõrjes“. Merereostustõrjes ei ole ohuolukorda18 samas tähenduses, nagu see on otsingu- ja päästetöödes, ning seega on seisunditeks jaotamine tarbetu. Kuna reostustõrjes ei ole vaja seisundeid kehtestada, ei peaks kasutama ka sama terminit ja see asendatakse määruses terminiga „reostustõrje“, mida siin ka tegelikult mõeldud on. Neljandaks, eelnõu punktiga 11 sõnastatakse uuesti määruse § 16 lõike 2 punkt 3. Kehtivas sõnastuses sätestab see ohuolukorrast teavitamise korraldust. Kuna ohuolukord reostustõrjes tähendab reostustõrjet ennast, siis on kohane see punkt ümber sõnastada ning sätestada, et merereostustõrje plaan peab sisaldama korraldust, kuidas teavitatakse reostustõrjega alustamisest ja lõpetamisest. Reostustõrjetöödega alustamine on see oluline hetk, kui ka teised asutused, keda võidakse reostustõrjetöödesse kaasata, peavad teadma töödega alustamisest ning neil on pärast teate saamist võimalik ennast vajaduse korral valmis seada, juhuks kui vastav taotlus tuleb. Merereostusest tuleb viivitamata teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kes peavad asuma oma ülesandeid täitma kohe. Teised asutused kaasuvad üldjuhul pärast asjakohase taotluse saamist või hakkavad oma ülesandeid täitma alles pärast seda, kui on saanud teate merereostustöödega alustamise kohta. Viiendaks muudetakse eelnõu punktidega 15 ja 17 määruse § 17 lõike 1 punkti 7 ja § 19 lõike 1 punkti 7 sõnastust, mille on samuti tinginud asjaolu, et reostustõrje kontseptsioonist jäetakse välja termin „ohuolukord“. Kehtiv § 17 lõike 1 punkt 7 paneb Kaitseväele kohustuse koostada ja kinnitada püsitoimingud määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks, § 19 lõike 1 punkt 7 aga PPA-le kohustuse koostada ja kinnitada tegevuskava samade seisundite ajaks. Kuna määrusest jäetakse välja seisundid ning „kinnitamine“ ei ole korrektne termin (korrektne on „kehtestama“), siis sõnastatakse mõlemad sätted ümber. Lisaks eespool nimetatule tunnistatakse eelnõu punktiga 9 kehtetuks ka määruse § 16 lõike 2 punkt 4. Viimases on sätestatud kohustus kirjeldada sidepidamise korraldust ja selleks kasutatavaid tehnilisi vahendeid. Tänapäeval ei ole enam vaja kirjeldada kasutatavaid tehnilisi vahendeid, sest kui turule tuleks mõni uus toode, mis asendaks plaanis kirjeldatud seadet, tuleks võtta seisukoht, et laevadel ei või uut seadet kasutusele võtta või tuleb ainult sellel põhjusel merereostustõrje plaani muutma hakata. Kumbki variant ei ole soositud. Seetõttu on mõistlik jätta see kui kohustus määrusest välja. See aga ei tähenda, et Kaitsevägi või PPA ei või soovi 18 Rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsiooni lisa lõike 1.3 punkti 8 järgi on ohuolukord üldmõiste, mis tähendab olukorrast lähtuvalt kas määramatus-, häire- või õnnetusseisundit. 9/11 korral lisada plaani ka sidepidamiseks kasutatavate tehniliste vahendite loetelu. Olulisem on kirjeldada üldist sidepidamise korraldust, sealhulgas võimalikke kasutatavaid raadiosagedusi või muud taolist. Sidepidamise korraldus on märgitud ka sama paragrahvi sama lõike punktis 9, mis sätestab, et plaanis peab olema kirjeldatud reostustõrjeüksuste juhtimise põhimõtted ja sidepidamise korraldus. Seega on tegemist ka osalise kordusega, mistõttu jäetaksegi punkt 4 loetelust välja. Eelnõu punktiga 12 asendatakse määruse § 16 lõike 2 punktis 12 sõna „merereostuse“ sõnaga „reostuse“. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 15 lõike 2 teise ja kolmanda lause kohaselt tuleb vältida ühe ja sama mõtte edasiandmisel eri väljendite kasutamist ning sünonüüme ei ole lubatud kasutada. Samuti tuleb jälgida, et laused oleksid stiililiselt sarnased. Kuna määruse § 16 lõike 2 punktis 2 on ainukesena kasutatud sõna (terminit) „merereostus“, samas kui samas loetelus olevates punktides on kasutusel sõna „reostus“, tuleks ka punktis 12 kasutada sama sõna. Punktiga 13 tehakse normitehniline parandus määruse § 16 lõike 2 punktis 14, asendades sõna „SOSC“ sõnaga „OSC“. Paragrahvi 16 lõike 2 punkt 14 sätestab, et merereostustõrje plaanis tuleb muu hulgas kirjeldada sündmuskoha juhtkoordinaatori (SOSC) ülesandeid. Sulgudes olev lühend viitab ingliskeelsele vastele supreme on scene coordinator. Viimast kasutatakse ka juhendis „HELCOM Manual on Co-operation in Response to Marine Pollution“19, mille järgi on määruses ja merereostustõrje plaanis kasutusele võetud isikute nimetused, kes juhivad ja koordineerivad merereostustõrjetöödel teatud töölõike. Praktikas siiski ei kasutata nimetust supreme on scene coordinator, vaid lihtsalt on scene coordinator. Seetõttu on mõistlik ka määruses kasutusele võtta termin, mida iga päev kasutatakse – OSC. Eelnõu punktiga 14 lisatakse määruse § 16 lõikesse 2 ehk merereostustõrje plaanis kirjeldatavate punktide loetelusse punkt 181, millega pannakse kohustus kirjeldada plaanis, kuidas korraldatakse reostustõrjetööde ajal kogutud jäätmete (naftasaadused jms) käitlemine. Üldine põhimõte on, et kogutud jäätmete käitlemise korraldab ja käitlemistasu maksab asutus, kes vastutab reostustõrje korraldamise eest, olenemata sellest, kas jäätmed korjas kokku vastutav asutus ise või mõni reostustõrjesse kaasatud asutus. See tähendab, et merereostustõrjes korraldab seda Kaitsevägi ja piiriveekogude reostustõrjes PPA. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määruse rakendamisel puudub sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning otsene mõju kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste korraldusele. VV määrus nr 65 tervikuna evib mõju nii otsingu- ja päästetöid ning reostustõrjet piiriveekogul korraldavale asutusele (PPA) kui ka merereostustõrjet korraldavale Kaitseväele. Eelnõukohasel määrusel on positiivne mõju, sest luuakse parem õigusselgus nii korraldatavatele asutustele kui ka kaasatavatele asutustele (näiteks kuidas ja mis ulatuses kulud hüvitatakse). Kuna suuremahulisi otsingu- ja päästetöid ning reostustõrjetöid tehakse suhteliselt harva, on mõju 19 Leitav aadressil https://helcom.fi/wp-content/uploads/2023/06/HELCOM-Manual-on-Co-operation-in- Response-to-Marine-Pollution.pdf. 10/11 sagedus väike, kuid kui sündmus toimub, võib selle mõju ulatus asutuste töökorraldusele ja eelarvekulule olla suur, olenedes väga palju sellest, kui suuremahuline on sündmus, mida on vaja lahendada (sõltub muu hulgas ka sellest, kas on vaja kaasata teisi asutusi). Erakorraliste ja suuremahuliste sündmuste või erakordselt suure juhtumite arvu puhul võib tekkida vajadus taotleda kulude katmist Vabariigi Valitsuse reservist. Kuna VV määrusega nr 65 kehtestatud nõudeid täidetakse juba praegu, on eelnõukohase määruse üldine mõju väike, samuti selle ulatus ja sagedus. VV määruse nr 65 üldisi mõjusid on hinnatud varem koostatud eelnõude seletuskirjades.20 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Pärast eelnõukohase määruse jõustumist ei ole vaja ühelgi asutusel oma töös muudatusi teha ja neile ei lisandu sellega uusi ülesandeid, mida nad praegu juba ei täida. See tähendab, et VV määruse nr 65 muudatuste kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Riigile ei too eelnõukohase määruse rakendamine kaasa lisakulusid. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve ja iga asutuse eelarve piiresse, välja arvatud juhul, kui otsingu- ja päästetööde tegemiseks või reostustõrjetööde tegemiseks merel või piiriveekogul (kui erakorralise sündmuse lahendamiseks) ei piisa asutus(t)e eelarves olevast summast ning tuleb taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. Viimasel juhul tehakse seda riigieelarve seaduse § 58 kohaselt.21 Eelnõukohase määruse rakendamisel ei teki tulu riigieelarvesse. 6. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile, Transpordiametile ja Riigilaevastikule. 20 Näiteks https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/687bb3a5-bc07-4fa0-ad14-50a8aa277fb9. 21 Vt ka eelnõu punktide 6 ja 12 selgitus. 11/11 Riigikantselei 25.01.2024 nr 5-3/24/1 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: 20240117_SARjaRT_Muutmine 20240117_SARjaRT_Muutmine_SEL 20240117_SARjaRT_Muutmine_SEL_lisa Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  17.01.2024 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2024. a Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 5 ja Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruses nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „tegemine“ sõnadega „tegemise kord“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Määruse 3. peatükki kohaldatakse ainult naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisele.“; 3) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahvusvahelises suhtlemises on otsingu- ja päästetööde kontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus (edaspidi JRCC Tallinn).“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) JRCC Tallinnal on õigus otsingu- ja päästetööde käigus teha koostööd teiste pääste koordinatsioonikeskustega rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsiooni lisa punktides 3.1.6 ja 3.1.7 sätestatud ulatuses.“; 5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator on asjakohase väljaõppega JRCC Tallinna ametiisik, kes juhib otsingu- ja päästetöid Eesti päästepiirkonnas.“; 6) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kaitsevägi“ sõnaga „Riigilaevastik,“; 1/4 7) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Kulu hüvitamine (1) Käesoleva määruse §-s 11 nimetatud riigiasutuste otsingu- ja päästetöödel osalemist finantseeritakse selle ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas otsingu- ja päästetöödel osalev riigiasutus on. (2) Suuremahulistele või pikaajalistele otsingu- ja päästetöödele kaasatud riigiasutus võib vajaduse korral taotleda otsingu- ja päästetöödel osalemise kulu hüvitamist Politsei- ja Piirivalveametilt. Otsingu- ja päästetöödel osalevale riigiasutusele ei hüvitata püsikulusid, nagu näiteks kütus, määrdeõli, toit, meeskonnaliikme tasu. (3) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab suuremahulistel või pikaajalistel otsingu- ja päästetöödel osalemise otsese mõistliku kulu oma eelarvest või taotleb Siseministeeriumi kaudu selle hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. (4) Kulude hüvitamise taotlemise täpsem kord kehtestatakse lennu- ja merepäästeplaaniga.“; 8) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 16 lõike 2 punktid 1, 4, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2, 17 ja 18 asendatakse sõna „ohuolukorras“ sõnaga „reostustõrjes“; 11) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) reostustõrjega alustamisest ja tõrje lõpetamisest teavitamise korraldus;“; 12) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõna „merereostuse“ sõnaga „reostuse“; 13) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 14 asendatakse sõna „SOSC“ sõnaga „OSC“; 14) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 181 järgmises sõnastuses: „181) reostustõrje ajal kogutud jäätmete käitlemise korraldus;“; 15) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) koostab ja kehtestab püsitoimingud merereostustõrjeks;“; 16) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eesti mereala reostusest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus Keskkonnaametit ja Transpordiametit, samuti JRCC Tallinna, kui mereala reostuse teave ei tulnud esimesena JRCC Tallinna kaudu. Merereostustõrjega alustamisest teavitab mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Riigilaevastikku, Transpordiametit, Keskkonnaametit ja Päästeametit.“; 17) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: 2/4 „7) koostab ja kehtestab tegevuskava reostustõrjeks;“; 18) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Päästeamet“ sõnaga „Riigilaevastik,“; 19) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigilaevastik osaleb reostustõrjes merel ja piiriveekogudel.“; 20) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Transpordiamet tagab reostustõrje piirkonnas meresõiduohutuse.“; 21) määrust täiendatakse 3. peatüki 3. jaos §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Kulu hüvitamine (1) Riigiasutuse osalemist reostustõrjes merel või piiriveekogul finantseeritakse selle ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas reostustõrjes osalev riigiasutus on. (2) Riigiasutus, kes on kaasatud suuremahulisse reostustõrjesse merel või piiriveekogul, võib vajaduse korral taotleda reostustõrjes osalemise kulu hüvitamist vastavalt kas Kaitseväelt või Politsei- ja Piirivalveametilt. Riigiasutusele, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul, ei hüvitata püsikulusid, nagu näiteks kütus, määrdeõli, toit, meeskonnaliikme tasu, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul. (3) Riigiasutusele, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul, võib hüvitada: 1) kulu, mis on tekkinud reostustõrjes osalenud veesõiduki ja tõrjes kasutatud vahendite puhastamisel naftasaadustest või kemikaalidest; 2) püsikulud, kui reostustõrje kestab kolm või enam päeva; 3) reostustõrjes kasutatud varustuse ja tehnika asendamise kulu, kui varustus või tehnika on muutunud kasutuskõlbmatuks ning seda ei ole võimalik parandada; 4) sadamatasud, kui see sadam on reostustõrje piirkonnale lähim, kuid sellega puudub asjakohane kokkulepe; 5) pukseerimiskulu, kui veesõiduk purunes reostuse korje ajal, välja arvatud juhul, kui veesõiduk ei olnud juba enne reostustõrjega alustamist tehniliselt korras; 6) tuukritöödega tekkinud kulu juhul, kui reostuse tekitaja ei ole teada. (4) Kaitsevägi hüvitab reostustõrjes merel ning Politsei- ja Piirivalveamet reostustõrjes piiriveekogul osalemise otsese mõistliku kulu oma eelarvest või taotleb vastavalt kas Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi kaudu selle hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. (5) Kulude hüvitamise taotlemise täpsem kord kehtestatakse merereostustõrje plaaniga ja piiriveekogu reostustõrjeplaaniga.“. Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur 3/4 Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär 4/4  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 5 ja Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (edaspidi VV määrus nr 65) määratakse kindlaks, kuidas korraldatakse ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimine ja päästmine (edaspidi otsingu- ja päästetööd) Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine Eesti merealal ja piiriveekogudel. Eesti päästepiirkond on välislepingutega kokkulepitud piirkond, kus Eesti on kohustatud tegema otsingu- ja päästetöid.1 See ühtib Tallinna lennuinfopiirkonnaga ega kattu kogu ulatuses Eesti Vabariigi territooriumi välispiiriga.2 Reostuse tõrjumisel merel on Eesti vastutusala ulatus aga Eesti rannikult kuni majandusvööndi välispiirini. Seega ei ole Eesti päästepiirkond ja reostustõrjepiirkond merel täpselt samad, vaid erinevad üksteisest.3 VV määruse nr 65 järgi on kehtestatud nii lennu- ja merepäästeplaan4, merereostustõrje plaan kui ka piiriveekogu reostustõrjeplaan. VV määrust nr 65 on vaja muuta esiteks seetõttu, et määruse rakendamise käigus on määruses ilmnenud ebatäpsused või on leitud, et õigusselguse huvides on vaja täpsustada mõnda määruse sätet või hoopiski välja jätta, sest see on üleliigne või korduv. Teiseks on toimunud muudatused seoses Riigilaevastiku loomisega 2023. a 1. jaanuaril ja veesõidukite üleandmisega Riigilaevastikule 1. juulil 2023. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Muudetakse RT I, 05.07.2023, 135 redaktsiooni. Eelnõu on ette valmistanud Kaitseministeeriumist Malle Piirsoo ([email protected]) koostöös Kaitseväe, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Konsulteeriti ka Rahandusministeeriumiga. Juriidilise korrektsuse on taganud Marion Saarna-Kukk ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1 VV määruse nr 65 § 2 lg 1. 2 Lennuinfopiirkond on üldjoontes laiem ala kui Eesti Vabariigi territooriumi välispiir, kuid Vaindloo saare juures jääb väike ala Eesti territooriumist siiski sellest välja. 3 Vt näiteks illustreeriv kaart https://www.politsei.ee/et/juhend/otsingu-ja-paeaestetoeoed. 4 Leitav aadressil https://www.politsei.ee/files/dokumendid/plaanid/est-sar-plaan-2023-lisad-1- 3.pdf?7523d6b82b. 1/11  2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus võib muutmispunktid jagada kolmeks: üldsätted (punktid 1 ja 2), need, mis on seotud otsingu- ja päästetöödega (punktid 3‒6), ning need, mis on seotud reostustõrjetöödega merealal või piiriveekogudel (punktid 7‒21). Eelnõu punktiga 1 tehakse normitehniline parandus määruse pealkirjas. Alus, mille põhjal otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas kehtestatakse, tuleb politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõikest 5, mille sõnastus on järgmine: „Otsingu- ja päästetöö tegemise korra Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise korra Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega“. Määruse pealkirjast on jäänud välja sõna „kord“. Kuna kehtivas määruses on „otsingu- ja päästetöö tegemine“ nimetavas käändes, ei saa seda siduda ka määruse pealkirjas lõpu poole oleva sõnaga „kord“. Määruse pealkirja pikkuse tõttu on mõistlik lisada pealkirja pärast sõnu „otsingu- ja päästetöö tegemise“ sõna „kord“ ning parandada sõna „tegemine“ kääne vastavalt. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 uue lõikega 3, millega täpsustatakse, millist liiki reostuse avastamisele, lokaliseerimisele ja likvideerimisele kõnesolevat määrust kohaldatakse ‒ naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisele. Veeseaduse § 71 lõike 3 kohaselt on merereostus inimtegevuse tagajärjel ainete, energia, radioaktiivse kiirguse, elektri- ja magnetvälja, müra, infra- ja ultraheli otsene või kaudne õhku või merekeskkonda juhtimine või sattumine sellisel määral, et sellel on või võib olla kahjulik mõju, näiteks oht inimese tervisele ja varale, kahju elustikule, merendustegevusele ja merendusteenuste kasutamisele, mereökosüsteemide või nendest otseselt sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide kvaliteedile, sealhulgas elustiku mitmekesisuse vähenemine, hüvede vähenemine ja vee kvaliteedi halvenemine, mistõttu on häiritud merekeskkonna õiguspärane kestlik kasutamine. Seega saab merereostuse hulka lugeda mistahes reostuse, mis halvendab või võib halvendada mere keskkonnaseisundit, seada ohtu inimese tervise või tema vara vms. Kuid seadusandja ei ole volitusnormi kehtestades silmas pidanud mistahes merereostust, vaid üksnes naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostust. Seetõttu on oluline õigusselguse huvides täpsustada, et VV määrust nr 65 kohaldatakse ainult kindlat liiki merereostusele, milleks on naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostus. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 4 lõiget 2 ja see sõnastatakse uuesti. Võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse otsingu- ja päästetöid tegeva asutuse nimetust. See on endiselt Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kuid kuna PPA ülesanded ja funktsioonid muutusid alates 1. jaanuarist 2023, nimetati PPA merevalvekeskus ümber PPA lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuseks, mille rahvusvaheline nimetus on JRCC Tallinn. JRCC (ingl joint rescue coordination center)5 on funktsioon, mille laiend „Tallinn“ näitab koordinatsioonikeskuse asukohta, riiki ja vastutusala. Aastate jooksul on selle üksuse eestikeelset nimetust muudetud (nt merevalvekeskus, operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskus), kuid rahvusvaheline nimetus on jäänud samaks. Punktiga 4 lisatakse §-i 4 uus lõige 3, millega määratakse JRCC Tallinnale oma ülesannete täitmisel koostöö ulatus (volitusena) teiste pääste koordinatsioonikeskustega rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsiooni6 järgi. Koostöö tegemine jaguneb kaheks: abi taotlemine teistelt koordinatsioonikeskustelt ja neile abi andmine. Konventsiooni punktis 3.1.6 5 Eesti keeles ühendatud koordinatsioonikeskus. 6 Eesti keeles leitav (koos muudatustega) aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/78419. 2/11 on sätestatud, et iga konventsiooniosaline peaks volitama oma pääste koordinatsioonikeskust: 1) taotlema teistelt pääste koordinatsioonikeskustelt niisugust abi, mida võib vaja minna, sealhulgas laevu, õhusõidukeid, personali või varustust; 2) andma vajaliku loa niisuguste laevade, õhusõidukite, personali ja varustuse sisenemiseks oma territoriaalvetesse, territooriumile või nende kohale; 3) tegema vastavaid korraldusi tolli-, immigratsiooni- või muudes asutustes, et lihtsustada kõnealust sisenemist. Punktis 3.1.7 on aga sätestatud, et iga konventsiooniosaline peaks volitama oma pääste koordinatsioonikeskusi osutama taotluse korral abi (laevad, õhusõidukid, personal või varustus) teistele pääste koordinatsioonikeskustele. Muu hulgas tähendab see koostööd teiste pääste koordinatsioonikeskustega, et leida päästetute maale toimetamiseks sobivaim koht. Seni puudus Eesti õiguses konventsiooni asjakohaste punktidega seos, mis nüüd eelnõuga luuakse, kuigi praktikas on abi küsitud ja teisi koordinatsioonikeskusi ka abistatud. Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. Tegemist on pigem normitehnilise muudatusega, sest lõikes sätestatud mõtet ei muudeta. Sõnastus ühtlustatakse § 15 lõikes 1 oleva sõnastusega. Sõna „määratud“ ei ole vaja, kuna praktikas ei määrata iga kord ametiisikut konkreetset juhtumit juhtima, vaid see nii-öelda määramine toimub JRCC Tallinna töögraafiku koostamisel ja lähtub ametnike ametijuhenditest. Punktid 6, 16 ja 18‒20 on seotud Riigilaevastiku loomisega 1. jaanuaril 2023 ja mitme asutuse veesõidukite üleviimisega Riigilaevastiku koosseisu 1. juulil 2023 ning seega teatud ülesannete ja funktsioonide üleviimisega ühest asutusest teise. Riigilaevastik alustas täiemahulist tööd 1. juulil 2023. Riigilaevastikku koondati PPA, Keskkonnaameti, Päästeameti, Transpordiameti ja ASi Eesti Loots veesõidukid. Seega haldab Riigilaevastik veesõidukeid, mida nendel asutustel on oma põhiülesannete täitmiseks vaja. See tähendab, et PPA, Keskkonnaamet ja Päästeamet teevad tihedat koostööd Riigilaevastikuga. Ainsana läksid Riigilaevastiku koosseisu koos meeskondadega üle Transpordiameti ja ASi Eesti Loots veesõidukid ning Riigilaevastik asus nende ülesandeid täitma, osaledes muu hulgas otsingu- ja päästetöödel ning reostustõrjetööde tegemisel merel ja piiriveekogudel. Seetõttu lisatakse määruse § 11 lõikesse 1 ja § 21 lõikesse 1 töödel osalevate asutuste loetelusse ka Riigilaevastik (eelnõu punktid 6 ja 18). Sarnastel põhjustel lisatakse Riigilaevastik § 18 lõikesse 2 nende asutuste hulka, keda Kaitseväe mereoperatsioonide keskus teavitab merereostustõrjega alustamisest (eelnõu punkt 16). Peale Riigilaevastiku lisamise sõnastatakse kogu § 18 lõige 2 ümber, et oleks selgem, keda peab Kaitsevägi teavitama merereostusest ja keda teavitama merereostustõrjetöödega alustamisest. Kehtivas määruses ei tule see selgelt välja ning võib jääda eksitav mulje, et nii merereostusest kui ka merereostustõrjetöödega alustamisest tuleb teavitada kõiki loetelus olevaid asutusi. Merereostuse olemasolust tuleb teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, et mõlemad asutused saaksid reostusjuhtumiga seoses vajalikke tegevusi tegema hakata (nt Keskkonnaamet alustab menetlust rikkuja tuvastamiseks, Transpordiamet hoiatab merel olevaid laevu reostuspiirkonna eest, et need sealt eemale oskaksid hoida). Samuti tuleb teavitada JRCC Tallinna, kui esmane teave merereostuse olemasolu kohta ei tulnud JRCC Tallinnalt. Kui teave tuli JRCC Tallinna kaudu, ei pea Kaitsevägi teavitama uuesti JRCC Tallinna, sest nad juba teavad. 3/11 Kui reostus merel on selline, mida tuleb likvideerima hakata7, tuleb sellest teavitada juba laiemat ringi asutusi, sest need peavad olema valmis merereostustõrjes vajaduse korral osalema. Need asutused on JRCC Tallinn8, Riigilaevastik, Transpordiamet, Keskkonnaamet ja Päästeamet. Kehtiva määruse § 21 lõikes 3 on sätestatud, et Transpordiamet osaleb merereostustõrjes. Kuni 1. juulini 2023 olid Transpordiametil laevad, millega sai reostust tõrjuda merel, ning PPA tõrjus oma laevadega reostust piiriveekogudel, kuid alates 1. juulist haldab Transpordiameti laevu Riigilaevastik. Seega asub Riigilaevastik merereostustõrje võimekusega laevade haldajana Transpordiameti asemele ning osaleb seega reostustõrjetöödel merel. Piiriveekogudel osaleb Riigilaevastik reostustõrjes veesõidukitega, mis ei ole Päästeameti ega PPA kasutuses. Seetõttu on vaja uuesti sõnastada ka § 21 lõige 3, sest Riigilaevastik ei osale mitte ainult merereostustõrjes, vaid ka reostustõrjes piiriveekogudel (eelnõu punkt 19). Eelnõu punktiga 20 lisatakse §-i 21 uus lõige 51. Vaatamata sellele, et Transpordiameti laevastik läks 1. juulil 2023 Riigilaevastiku koosseisu, jäävad talle nii otsingu- ja päästetöödel kui ka merereostustõrjel alles ülesanded, mis on seotud meresõiduohutusega. Näiteks tuleb teatud juhtudel edastada (mere)reostustõrje piirkonnas asuvatele veesõidukitele navigatsioonihoiatus või edastada Soome lahe kohustusliku laevaettekannete süsteemi Eesti vastutusalas või laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas asuvatele veesõidukitele lisainfot ja soovitusi reostusohuga piirkonna vältimiseks ning infot ja soovitusi konkreetsetele veesõidukitele. Lisatava lõikega 51 sätestataksegi, et Transpordiameti ülesanne on tagada (mere)reostustõrje (tööde) piirkonnas veesõidukite meresõiduohutus. Eelnõu punktidega 7 ja 21 lisatakse isiku (asutuse) kaasamise korral talle kulu hüvitamise kord. Punktiga 7 lisatakse määrusesse otsingu- ja päästetöödel osalejate kulu hüvitamise kord (uus § 111). Praegu on kulude hüvitamise korraldust kirjeldatud lennu- ja merepäästeplaanis ning see vastab kuni 1. jaanuarini kehtinud Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2002. a määruse nr 237 „Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning piiriveekogus“ regulatsiooni põhimõtetele. Õigusselguse loomiseks tuleb kulude hüvitamise põhimõtted uuesti sätestada Vabariigi Valitsuse määrusega, sest need ei ole seotud üksnes PPA kui otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava asutuse kulude, kohustuste või õigustega, vaid ka teiste asutuste kulude, kohustuste ja õigustega. Peamine põhimõte on, et iga asutus, kelle põhiülesanne seaduse (laias tähenduses) või põhimääruse järgi on osalemine otsingu- ja päästetöödel või nende tööde korraldamine, planeerib selle ülesande täitmiseks raha oma eelarves (uus § 111 lõige 1). Eelkõige puudutab see valmisoleku ja reageerimise võimekuse tagamiseks vajalikke püsikulusid, mida on võimalik ette näha varasemate aastate reageerimiste põhjal ning mis tekivad üldjuhul ka siis, kui sündmusele reageerida vaja ei ole. Eelarve planeerimisel saab arvesse võtta otsingu- ja päästetööde arvu statistilise keskmise. Viimase kolme aasta otsingu- ja päästetööde juhtumite arv on esitatud järgmises tabelis. Aasta Juhtumeid sh otsingu- ja sh mereabi Abivajajate Hukkunuid kokku päästetöö arv või kadunuid 2020 259 161 98 474 5 7 Aeg-ajalt esineb siiski ka reostust, mis on nii väike, et meri saab selle likvideerimisega ise hakkama ja inimene ei pea sekkuma. Kuid iga kord peab reostuse avastamise korral määrama siiski kindlaks selle mahu ning otsustama, kas inimene peab sekkuma ja asuma reostust likvideerima või mitte. 8 JRCC Tallinnale teabe edastamisega loetakse, et ka PPA ülejäänud asjakohased üksused saavad teabe. 4/11  2021 335 230 105 570 12 2022 272 191 81 619 8 Vaadelda tuleb juhtumite koguarvu, sest statistika kajastab nii-öelda lõpptulemust, kuid sündmuse algfaasis ei ole veel selge, kas tegemist on otsingu- ja pääste või mereabi juhtumiga. Mereabi võib eskaleeruda otsingu- ja päästetöödeks või vastupidi. Otsingu- ja päästetöödele reageeritakse lähima ja kiireima merepäästeüksusega, kellel on asjakohane varustus, olenemata selle üksuse kuuluvusest ja valdusest. Mereabi osutamisel saab kaasata kaugemal paikneva üksuse, kui tegemist ei ole suurema ohu ärahoidmiseks vajaliku tegevusega (nt ei tekiks ohtu elule). Suvisel navigatsiooniperioodil osutavad väikelaevadele tehnilist ja pukseerimisabi üldjuhul vabatahtlikud merepäästjad, ent on olukordi, kus abi osutatakse riigile kuuluva veesõidukiga, sest vabatahtlike merepäästjate veesõidukite pukseerimisvõimekus ei ole piisav või abistamata jätmisel võib tekkida oht elule ning seega vajadus algatada otsingu- ja päästetööd. Otsingu- ja päästetöödele on aastate jooksul olnud kaasatud eri osapooled, sealhulgas näiteks üksikisikud eraomandis oleva veesõidukiga, läheduses olevad kaubalaevad, reisilaevade kiirvalvepaadid. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni9 artikkel 98 annab rannikuriigile õiguse selliseks kaasamiseks ning paneb kaptenile kohustuse hädasolijaid aidata, kui see ei sea ohtu tema laeva ja meeskonda.10 Seejuures ei nähta otsingu- ja päästetöödel osalenutele ette hüvitisi. Samuti ei näe seda ette rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsioon. Teiste riikide otsingu- ja päästeressursi kaasumise korral katavad riikidevaheliste lepingute kohaselt lepinguosalised otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus tekkinud kulud ise ning arveid üksteisele ei esitata. Suuremahulise sündmuse korral, kui riigi tavapärane otsingu- ja päästevõimekus ei ole piisav või see ammendub enne juhtumi lahenemist, tekib vajadus kaasata ka neid isikuid ja asutusi, kes ei ole nimetatud lennu- ja merepäästeplaanis ning kellele ei ole õigusaktidega pandud kohustust osaleda otsingu- ja päästetöödel. Osalejate kulutusi suuremahulistel otsingu- ja päästetöödel ei ole enamasti võimalik täielikult ette näha, sest operatsiooni käigus võib ilmneda ootamatuid vajadusi ja pikaajalise töö puhul on kulud suured. Kuna suuremahulisi otsingu- ja päästeoperatsioone tuleb ette harva, siis ei ole neid võimalik eelarvesse planeerida. Kui vastutava asutuse (praegusel juhul PPA) eelarvest ei ole võimalik kaasatud isikute kulusid hüvitada, peaks niisuguseid ettearvamatuid kulusid saama hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist. See puudutab ka asutuse enda kulusid, kui vajalik tööde maht oli nii suur, et pärast kõikide kulude katmist ei jää asutuse eelarvesse piisavalt raha, et täita täies mahus kõiki talle pandud ülesandeid kuni järgmise aastani, kui tuleb uus eelarve. Sellisteks erakorralisteks juhtumiteks on võimalik taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. Taotlemise täpsem kord on sätestatud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. 9 Eesti keeles leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/911675. 10 1. Riik nõuab, et tema lipu all sõitva laeva kapten, seadmata ohtu laeva, meeskonda või reisijaid: a) osutab abi igale merehädalisele; b) pärast abivajadusest teadasaamist suundub võimalikult kiiresti merehädalist päästma, kui seda võib temalt mõistlikult eeldada; c) osutab pärast laevakokkupõrget abi teisele laevale, selle meeskonnale ja reisijatele ning teatab teisele laevale oma laeva nime, kodusadama ning lähima külastatava sadama nime. 2. Rannikuriik toetab merel ja selle kohal tegutseva tõhusa otsimis- ja päästeteenistuse loomist, käigushoidmist ja hooldamist ning teeb vajaduse korral selleks naaberriikidega piirkondlike kokkulepete alusel koostööd. 5/11 Märkida tuleb, et otsingu- ja päästetöid loetakse suuremahuliseks, kui viivitamatut abi vajab suur hulk inimesi, kes on sattunud merel ohuolukorda, ning riigi tavapärane võimekus otsingu- ja päästetöödeks ei ole piisav (ingl mass rescue operation).11 Ohuolukord on kahtlus, kartus või kindlus, et inimest, vee- või õhusõidukit ähvardab tõsine ja otsene oht. Ohuolukorra mõiste tuleneb rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsioonist. Punktiga 21 lisatakse määrusesse merereostustõrjes ja piiriveekogu reostustõrjes osalejate kulu hüvitamise kord. Praegu on kulu hüvitamise kord kehtestatud merereostustõrje plaani ja piiriveekogu reostustõrjeplaaniga. Kulu hüvitamine on reostustõrjetööde korraldamise osa, sest kaasatakse ka teisi isikuid ja asutusi, sealhulgas neid, kelle ülesandeks ei ole neid töid seadusega (laias tähenduses) määratud, mistõttu on tööde eripära arvestades mõistlik teatud juhtudel teatud kulud ka hüvitada. Kuna teatud juhtudel võib tekkida vajadus taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist, tuleks parema õigusselguse huvides kulude hüvitamise põhimõtted sätestada Vabariigi Valitsuse määrusega, mitte kehtestada seda plaanides. Nii nagu otsingu- ja päästetööde korral, on ka reostustõrjetööde puhul sarnane põhimõte, et iga asutus, kellele on määratud seadusega (laias tähenduses) ülesanne, näeb selleks ette ka raha oma eelarves (§ 211 lõige 1). Eelkõige puudutab see reostustõrjetöödel osalemisel igapäevaste püsikulude ja selliste kulude katmist oma eelarvest, mida on võimalik ette näha. Eelarve planeerimisel saab arvesse võtta statistilise keskmise, kui palju võib olla vaja aastas osaleda reostustõrjetöödel merel. Viimase nelja aasta statistika tuvastatud merereostuse kohta on esitatud järgmises tabelis. Aasta Teateid võimalike reostuste Kinnitust leidnud kohta reostusjuhtumid 2019 39 6 2020 28 12 2021 49 18 2022 47 17 Piiriveekogudel viimase nelja aasta jooksul naftasaadustest tekkinud reostuse likvideerimise töid teha ei ole vaja olnud. Avastatud reostuse korral reageerib esimesena reostustõrjetööde korraldamise eest vastutav asutus – merel Kaitsevägi ja piiriveekogudel PPA. Kui reostuse hulk ja ulatus on selge, tehakse otsus teiste asutuste kaasamise vajaduse kohta. Aeg-ajalt on vaja abi niinimetatud abitöödega12, mitte vahetult reostuse likvideerimisega. Viimane suuremahuline merereostus, mis jõudis kiiresti randa, oli üle kümne aasta tagasi (Nõva juhtumid 2006. ja 2014. a), ning rannikureostus 2022. a, kui Hiiumaa, Vormsi ja teiste saarte randa jõudis masuudireostus13. Merereostuse korral loetakse suuremahuliseks reostustõrje juhtumiks olukorda, kus on vaja kaasata tõenäoliselt kõik Eesti ressursid ning mis võib kesta kolm või enam päeva. See on kooskõlas Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon) 11 Vt näiteks https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/OurWork/Safety/Documents/COMSAR.1-Circ.31%20- %20Guidance%20For%20Mass%20Rescue%20Operations.pdf. 12 Näiteks hoidmaks reostuse piirkonnast eemal teisi veesõidukeid või aidates madalamas vees vedada reostustõrje leviku takistamiseks poome. 13 Selle sündmuse korral ei olnud vaja kasutada merereostustõrje võimekusega laevu. 6/11 alusel Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) soovitusega14 31/1. Nimetatud HELCOMi soovituse punkti b kohaselt loetakse suuremahuliseks reostustõrje, kui see kestab kauem kui kaks päeva. Seega suuremahuline on reostustõrjetööd, kui need kestavad kolm või enam päeva. Kuna vajadust suuremahulisteks reostustõrjetöödeks esineb harva ning sellise erakorralise, pikaajalise ja suuremahulise sündmuse toimumise korral võib see vastutavale asutusele, samuti kaasatavatele asutustele ja isikutele väga suuri kulusid tekitada, ei ole enamasti võimalik seda määratlemata kulu eelarves üksnes väikese puhvrina ette näha. Seetõttu sätestatakse riigieelarve seadusega, millal on võimalik taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. Selle täpsem kord on kehtestatud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Oluline on märkida, et kulu hüvitamine ei tohi ega saa olla kaasuvale asutusele eelarveaugu täitmise võimalus. Uue lisatava § 211 lõikes 2 sätestatakse juhud, millal ja millised kulud hüvitatakse, kui asutus esitab asjakohase taotluse ning tal on selleks määrusega antud võimalus. Peamine tingimus on, et reostustõrjetöödel osalemise korral hüvitatakse kulud, kui reostustõrjetööd on suuremahulised ja esitatud on asjakohane taotlus. Tööde mahtu võivad suurendada ilmastikuolud, sealhulgas asjaolu, kas tegemist on suvise või talvise hooajaga, samuti reostuse põhjustanud aine omadused15. Võimalik on taotleda järgmiste kulude hüvitamist: 1) reostustõrjes osalenud veesõiduki ja tõrjes kasutatud vahendite puhastamise kulud naftasaadustest või kemikaalidest; 2) püsikulud, kui reostustõrje kestab kolm või enam päeva; 3) reostustõrjes kasutatud varustuse ja tehnika asendamise kulud, kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks ning seda ei ole võimalik parandada; 4) sadamatasud, kui see sadam on lähim, kuid puudub sadamaga kokkulepe; 5) pukseerimiskulud, kui veesõiduk purunes reostuse korje ajal, välja arvatud juhul, kui veesõiduk ei olnud juba enne reostustõrjega alustamist tehniliselt korras; 6) tuukritööde kulud juhul, kui reostuse tekitaja ei ole teada. Suurimad kuluallikad reostustõrjetöödel on reostustõrje vahendite parandamine või asendamine ja kasutatud varustuse puhastamine. Muud kulud loetakse püsikulude hulka, mida on võimalik ette näha ning asutuse eelarvesse lisada. Kui asutusele on seadusega pandud ülesanne, peab ta üldjuhul olema valmis ülesannet täitma asuma igal ajal (st ta peab olema alalises valmiduses, sealhulgas on olemas vajaliku väljaõppe saanud personal ja vajalik varustus). Kui tegemist on kaasumise juhtumiga, siis peab asutus küll olema valmis, kuid eraldi lepitakse kokku selle asutuse reageerimise kiirus ehk aeg, mille jooksul ta peab olema võimeline merel või piiriveekogudel reostustõrjetöödega alustama. Reostustõrjetööde tegemine merel või piiriveekogul on riigi kohustus, mida ei saa täitmata jätta, sest sellest tekiks tööde tegemise kuluga võrreldes suurem kahju.16 Seetõttu nähakse suuremahuliste reostustõrjetööde kui erakorralise sündmuse puhul ette, et Kaitseväel on võimalik Kaitseministeeriumi kaudu taotleda kulude hüvitamist reostustõrjetöödel osalemise eest merel ja PPA-l on Siseministeeriumi kaudu võimalik taotleda kulude hüvitamist reostustõrjetöödel osalemise eest piiriveekogul Vabariigi Valitsuse reservist, kui korraldav asutus ise ei saa kulusid hüvitada (uus § 211 lõige 3). Taotluse esitamine on jäetud võimaluseks, mitte ei ole tehtud kohustuseks, sest asutus võib otsustada, et ta ei esita Kaitseväele või PPA-le 14 HELCOM Recommendation 31/1 „Development of National Ability to Respond to Spillages of Oil and Other Harmful Substances“. Leitav aadressil https://helcom.fi/helcom-at-work/recommendations/. 15 Veega kokku puutudes käituvad eri ained erinevalt. 16 Vt allmärkus nr 7. 7/11 reostustõrjetöödel osalemise kulude hüvitamise taotlust. Kui reostuse tekitaja on teada või on võimalus taotleda kulude hüvitamist mõnest rahvusvahelisest fondist, saab nõuda kulude hüvitamist reostuse tekitajalt või taotleda seda rahvusvahelisest fondist. Reostustõrjetööde puhul merel või piiriveekogudel hüvitatakse üksnes otsesed mõistlikud kulud. Selleks, et kulusid hüvitav asutus (Kaitsevägi, PPA) saaks hinnata, mis on otsene mõistlik kulu, ei piisa ainult senisest praktikast, vaid tõenäoliselt on vaja ka täpsustatud andmeid kulude tekke kohta. Seega nähakse mõlemal juhul ette, et kulude hüvitamise taotlemise täpsem kord kehtestatakse vastavalt merereostustõrje plaani ja piiriveekogu reostustõrjeplaaniga (uus § 211 lõige 4). Selleks võib olla näiteks taotluse vormi kehtestamine vms. Oluline on ka märkida, et otsingu- ja päästetöödel või reostustõrjetöödel osalemine ei ole ametiabi halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) järgi.17 HKTS § 17 lõike 1 kohaselt on ametiabi, kui haldusorgan annab HKTSis sätestatud alustel ja korras akti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud juhtumid, millal ei ole tegemist ametiabiga. Nendeks on: 1) kui abi küsija ja abistaja on omavahel alluvussuhetes; 2) kui abi andmise kohustus on haldusorganile ette nähtud seadusega (sealjuures ei ole oluline, kas see ülesanne on asutuse põhiülesanne või mitte). Ametiabi eeldab, et täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) üks haldusorgan aitab teist haldusorganit ühekordselt, see tähendab, et talle ei ole abistamisülesannet määratud ega eeldata ka abistamiseks eraldi väljaõpet ega selleks valmisolekut; 2) haldusorgan teeb toimingut või annab haldusakti iseseisvalt ehk on ülesande täitmisel iseseisev (toetab oma iseseisvalt täidetava ülesandega teist haldusorganit), mitte ei lähe teise asutuse nii-öelda käsuahelasse ega toimu funktsiooni siiret. Otsingu- ja päästetööde ning reostustõrje ülesande täitmise korral ei ole ükski tingimus täidetud: 1) tegemist ei ole ühekordse ülesandega; 2) ülesande täitmise kestus ei ole lühiajaline, vaid on pidev, ning ülesande täitmine eeldab eriväljaõpet ja valmisolekut; 3) ülesanne on pandud seadusega (laias tähenduses); 4) ülesande täitmisel ei olda iseseisev, muu hulgas toimub funktsiooni siire. Seega on nii otsingu- ja päästetöödel kui ka reostustõrjetöödel osalemise puhul tegemist muu halduskoostöö vormiga. Sisuliselt on tegemist kaasumisega ülesande täitmisse. Punktid 8, 9 (osaliselt), 10, 11, 15 ja 17 on seotud muudatustega reostustõrje kontseptsioonis ning nendega jäetakse välja otsingu- ja päästetöödele omane tööde korraldamise ja juhtimise sõnavara, sest reostustõrjetöid ei juhita ega korraldata täpselt samamoodi. Näiteks puudub vajadus kehtestada seisundeid ja tegutsemisvalmiduse astmeid sarnasel viisil, nagu see on otsingu- ja päästetööde puhul kehtestatud rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsiooniga. Seetõttu tehakse ka määruse 3. peatükis asjakohased muudatused. Esiteks tunnistatakse eelnõu punktiga 8 kehtetuks määruse § 14, mille sisuks on kohustus kehtestada reostuse ohuolukord ja selle eri seisundid (määramatuse, häire- ja õnnetusseisund). Teiseks tunnistatakse eelnõu punktiga 9 kehtetuks määruse § 16 lõike 2 punktid 1, 6 ja 8, mis on seotud otseselt ohuolukorra või selle seisunditega. Paragrahvi 16 lõikes 2 on sätestatud merereostustõrje plaani sisu loeteluna, mida plaan peab kindlasti sisaldama. Kehtetuks tunnistatavate punktide sisu on praegu järgmine: punkt 1 – ohuolukorra kehtestamise, peatamise ja lõpetamise tingimused ja kord; punkt 6 – ressursside ümberpaigutamise ja 17 Varem on eksitavalt nii plaanides kui ka määruse eelnõu seletuskirja(de)s kasutatud terminit „ametiabi“, mis jättis võimaluse eri tõlgendusteks. 8/11 suunamise korraldus ohuolukorra ja selle muutuste järgi; punkt 8 – reostustõrjeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise korraldus. Esimest punkti asendab sisu poolest sama loetelu punkt 3, mis sõnastatakse ümber (vt eelnõu punkt 11). Selles antakse edasi mõte, et ollakse valmis reageerima, see tähendab, et kui tuleb teade, siis asutakse tegutsema merereostustõrje plaani ja kehtestatud püsitoimingute järgi ning teavitatakse asjakohaseid asutusi, kes asuvad täitma oma ülesandeid. Seisundi kohta otsuseid ei tehta, sest vastupidi otsingu- ja päästetöödele, kus võibki olla vaja enne selgust saada, kas tegu on mereabi või merepääste sündmusega, merereostus kas on või ei ole. Sama kehtib piiriveekogude kohta. Paragrahvi 16 lõike 2 punkte 6 ja 8 katavad osas, mis puudutab ressursside paigutust ja muud seonduvat, sama loetelu punktid 17 ja 18. Need käsitlevad reostuse, sealhulgas rannikureostuse avastamisele, lokaliseerimisele ja likvideerimisele kaasatavaid ressursse ning nende ülesandeid, alalist asukohta, võimalusi ja valmisolekut ning osalevaid reostustõrjeüksusi toetavate üksuste ülesandeid ning nende tegutsemise korraldust. Seega on loetelusse sattunud ka kordust, mis nüüd likvideeritakse. Kolmandaks asendatakse eelnõu punktiga 10 määruse § 16 lõike 2 punktides 2, 17 ja 18 sõna „ohuolukorras“ sõnaga „reostustõrjes“. Merereostustõrjes ei ole ohuolukorda18 samas tähenduses, nagu see on otsingu- ja päästetöödes, ning seega on seisunditeks jaotamine tarbetu. Kuna reostustõrjes ei ole vaja seisundeid kehtestada, ei peaks kasutama ka sama terminit ja see asendatakse määruses terminiga „reostustõrje“, mida siin ka tegelikult mõeldud on. Neljandaks, eelnõu punktiga 11 sõnastatakse uuesti määruse § 16 lõike 2 punkt 3. Kehtivas sõnastuses sätestab see ohuolukorrast teavitamise korraldust. Kuna ohuolukord reostustõrjes tähendab reostustõrjet ennast, siis on kohane see punkt ümber sõnastada ning sätestada, et merereostustõrje plaan peab sisaldama korraldust, kuidas teavitatakse reostustõrjega alustamisest ja lõpetamisest. Reostustõrjetöödega alustamine on see oluline hetk, kui ka teised asutused, keda võidakse reostustõrjetöödesse kaasata, peavad teadma töödega alustamisest ning neil on pärast teate saamist võimalik ennast vajaduse korral valmis seada, juhuks kui vastav taotlus tuleb. Merereostusest tuleb viivitamata teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kes peavad asuma oma ülesandeid täitma kohe. Teised asutused kaasuvad üldjuhul pärast asjakohase taotluse saamist või hakkavad oma ülesandeid täitma alles pärast seda, kui on saanud teate merereostustöödega alustamise kohta. Viiendaks muudetakse eelnõu punktidega 15 ja 17 määruse § 17 lõike 1 punkti 7 ja § 19 lõike 1 punkti 7 sõnastust, mille on samuti tinginud asjaolu, et reostustõrje kontseptsioonist jäetakse välja termin „ohuolukord“. Kehtiv § 17 lõike 1 punkt 7 paneb Kaitseväele kohustuse koostada ja kinnitada püsitoimingud määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks, § 19 lõike 1 punkt 7 aga PPA-le kohustuse koostada ja kinnitada tegevuskava samade seisundite ajaks. Kuna määrusest jäetakse välja seisundid ning „kinnitamine“ ei ole korrektne termin (korrektne on „kehtestama“), siis sõnastatakse mõlemad sätted ümber. Lisaks eespool nimetatule tunnistatakse eelnõu punktiga 9 kehtetuks ka määruse § 16 lõike 2 punkt 4. Viimases on sätestatud kohustus kirjeldada sidepidamise korraldust ja selleks kasutatavaid tehnilisi vahendeid. Tänapäeval ei ole enam vaja kirjeldada kasutatavaid tehnilisi vahendeid, sest kui turule tuleks mõni uus toode, mis asendaks plaanis kirjeldatud seadet, tuleks võtta seisukoht, et laevadel ei või uut seadet kasutusele võtta või tuleb ainult sellel põhjusel merereostustõrje plaani muutma hakata. Kumbki variant ei ole soositud. Seetõttu on mõistlik jätta see kui kohustus määrusest välja. See aga ei tähenda, et Kaitsevägi või PPA ei või soovi 18 Rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. a konventsiooni lisa lõike 1.3 punkti 8 järgi on ohuolukord üldmõiste, mis tähendab olukorrast lähtuvalt kas määramatus-, häire- või õnnetusseisundit. 9/11 korral lisada plaani ka sidepidamiseks kasutatavate tehniliste vahendite loetelu. Olulisem on kirjeldada üldist sidepidamise korraldust, sealhulgas võimalikke kasutatavaid raadiosagedusi või muud taolist. Sidepidamise korraldus on märgitud ka sama paragrahvi sama lõike punktis 9, mis sätestab, et plaanis peab olema kirjeldatud reostustõrjeüksuste juhtimise põhimõtted ja sidepidamise korraldus. Seega on tegemist ka osalise kordusega, mistõttu jäetaksegi punkt 4 loetelust välja. Eelnõu punktiga 12 asendatakse määruse § 16 lõike 2 punktis 12 sõna „merereostuse“ sõnaga „reostuse“. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 15 lõike 2 teise ja kolmanda lause kohaselt tuleb vältida ühe ja sama mõtte edasiandmisel eri väljendite kasutamist ning sünonüüme ei ole lubatud kasutada. Samuti tuleb jälgida, et laused oleksid stiililiselt sarnased. Kuna määruse § 16 lõike 2 punktis 2 on ainukesena kasutatud sõna (terminit) „merereostus“, samas kui samas loetelus olevates punktides on kasutusel sõna „reostus“, tuleks ka punktis 12 kasutada sama sõna. Punktiga 13 tehakse normitehniline parandus määruse § 16 lõike 2 punktis 14, asendades sõna „SOSC“ sõnaga „OSC“. Paragrahvi 16 lõike 2 punkt 14 sätestab, et merereostustõrje plaanis tuleb muu hulgas kirjeldada sündmuskoha juhtkoordinaatori (SOSC) ülesandeid. Sulgudes olev lühend viitab ingliskeelsele vastele supreme on scene coordinator. Viimast kasutatakse ka juhendis „HELCOM Manual on Co-operation in Response to Marine Pollution“19, mille järgi on määruses ja merereostustõrje plaanis kasutusele võetud isikute nimetused, kes juhivad ja koordineerivad merereostustõrjetöödel teatud töölõike. Praktikas siiski ei kasutata nimetust supreme on scene coordinator, vaid lihtsalt on scene coordinator. Seetõttu on mõistlik ka määruses kasutusele võtta termin, mida iga päev kasutatakse – OSC. Eelnõu punktiga 14 lisatakse määruse § 16 lõikesse 2 ehk merereostustõrje plaanis kirjeldatavate punktide loetelusse punkt 181, millega pannakse kohustus kirjeldada plaanis, kuidas korraldatakse reostustõrjetööde ajal kogutud jäätmete (naftasaadused jms) käitlemine. Üldine põhimõte on, et kogutud jäätmete käitlemise korraldab ja käitlemistasu maksab asutus, kes vastutab reostustõrje korraldamise eest, olenemata sellest, kas jäätmed korjas kokku vastutav asutus ise või mõni reostustõrjesse kaasatud asutus. See tähendab, et merereostustõrjes korraldab seda Kaitsevägi ja piiriveekogude reostustõrjes PPA. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määruse rakendamisel puudub sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning otsene mõju kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste korraldusele. VV määrus nr 65 tervikuna evib mõju nii otsingu- ja päästetöid ning reostustõrjet piiriveekogul korraldavale asutusele (PPA) kui ka merereostustõrjet korraldavale Kaitseväele. Eelnõukohasel määrusel on positiivne mõju, sest luuakse parem õigusselgus nii korraldatavatele asutustele kui ka kaasatavatele asutustele (näiteks kuidas ja mis ulatuses kulud hüvitatakse). Kuna suuremahulisi otsingu- ja päästetöid ning reostustõrjetöid tehakse suhteliselt harva, on mõju 19 Leitav aadressil https://helcom.fi/wp-content/uploads/2023/06/HELCOM-Manual-on-Co-operation-in- Response-to-Marine-Pollution.pdf. 10/11 sagedus väike, kuid kui sündmus toimub, võib selle mõju ulatus asutuste töökorraldusele ja eelarvekulule olla suur, olenedes väga palju sellest, kui suuremahuline on sündmus, mida on vaja lahendada (sõltub muu hulgas ka sellest, kas on vaja kaasata teisi asutusi). Erakorraliste ja suuremahuliste sündmuste või erakordselt suure juhtumite arvu puhul võib tekkida vajadus taotleda kulude katmist Vabariigi Valitsuse reservist. Kuna VV määrusega nr 65 kehtestatud nõudeid täidetakse juba praegu, on eelnõukohase määruse üldine mõju väike, samuti selle ulatus ja sagedus. VV määruse nr 65 üldisi mõjusid on hinnatud varem koostatud eelnõude seletuskirjades.20 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Pärast eelnõukohase määruse jõustumist ei ole vaja ühelgi asutusel oma töös muudatusi teha ja neile ei lisandu sellega uusi ülesandeid, mida nad praegu juba ei täida. See tähendab, et VV määruse nr 65 muudatuste kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Riigile ei too eelnõukohase määruse rakendamine kaasa lisakulusid. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve ja iga asutuse eelarve piiresse, välja arvatud juhul, kui otsingu- ja päästetööde tegemiseks või reostustõrjetööde tegemiseks merel või piiriveekogul (kui erakorralise sündmuse lahendamiseks) ei piisa asutus(t)e eelarves olevast summast ning tuleb taotleda kulude hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. Viimasel juhul tehakse seda riigieelarve seaduse § 58 kohaselt.21 Eelnõukohase määruse rakendamisel ei teki tulu riigieelarvesse. 6. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile, Transpordiametile ja Riigilaevastikule. 20 Näiteks https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/687bb3a5-bc07-4fa0-ad14-50a8aa277fb9. 21 Vt ka eelnõu punktide 6 ja 12 selgitus. 11/11  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Eelnõu koostamise ajal saabunud märkuste ja ettepanekutega arvestamine Jrk Kooskõlastaja, arvamuse esitaja seisukoht Kaitseministeeriumi seisukoht nr Siseministeerium 1. Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Arvestatud. JRCC Tallinn on lisatud Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 nende asutuste loetellu, kellele „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti Kaitsevägi edastab teate merereostuse päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja olemasolu kohta. JRCC Tallinnale likvideerimise kord Eesti merealal ja edastatakse teade üksnes juhul, kui piiriveekogudel“ muutmise järgmise esmane merereostuse teade ei tulnud märkusega arvestamisel. JRCC kaudu. Juhul, kui JRCC Tallinn Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse sai selle teate näiteks otse kaubalaevalt, nr 65 senise sõnastuse kohaselt teavitab edastab määruse kohaselt JRCC Tallinn Kaitseväe mereoperatsioonide keskus Eesti selle teate Kaitseväele. Kaitsevägi mereala reostusest ja merereostustõrjega seejärel teavitab Transpordiametit ja alustamisest JRCC Tallinna, Transpordiametit, Keskkonnaametit, kuid ei edasta teadet Keskkonnaametit ja Päästeametit. Seoses JRCC Tallinnale, sest nad juba teavad. Riigilaevastiku loomisega sooviti loetellu Ent kui näiteks kaubalaev edastas teate lisada ka Riigilaevastik, kui reostustõrjes avastatud reostusest otse Kaitseväele, osaleja. edastab Kaitsevägi merereostuse Käesoleva eelnõu 16. punktis tehakse lisaks olemasolu kohta JRCC Tallinnale, Riigilaevastiku lisamisele loetellu ettepanek Transpordiametile ja Keskkonnaametile. muuta paragrahvi 18 lõike 2 sõnastus selliselt, Seletuskirja täpsustatud vastavalt. et JRCC Tallinna teavitataks vaid merereostustõrje alustamisest, mitte aga reostusest Eesti merealal. Siseministeerium ei saa nimetatud ettepanekuga nõustuda. PPVS § 3 lõike 1 punkti 4¹ kohaselt politsei ülesandeks merereostuse avastamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. PPVS-i muutmise seletuskirjas on öeldud, et PPA osaleb merealal merereostuse avastamisel, sest seda ülesannet on võimalik täita õhusõidukitega ja väiksemate veesõidukitega. Seetõttu on vajalik, et merereostuse avastamisest teavitatakse ka JRCC Tallinna. 1/2  Lisaks, JRCC Tallinn vastutab otsingu- ja päästetööde koordineerimise ja juhtimise eest Eesti päästepiirkonnas. Õigeaegse ja asjakohase reageerimise üks komponente on pidev olukorrateadlikkus, mille loomiseks kogub JRCC Tallinn ööpäevaringselt teavet Eesti päästepiirkonnas toimuva kohta (sama määruse paragrahv 10). Info avastatud merereostusest kuulub selle teabe hulka. Reostuse avastamisel tuleb välistada laevaõnnetus ja see on JRCC Tallinn pädevuses. Juba käimas oleva otsingutöö käigus JRCC Tallinnale laekunud info samas piirkonnas avastatud reostusest aitab kitsendada otsinguala, võimaliku õnnetuse asukoha tuvastamist ja õnnetuses ellujäänute päästmist. PPA laevade ja reostustõrje funktsiooni üleandmise tingimus oli, et riigi ülesannete täitmise kvaliteet peab säilima või muutuma paremaks. Kõnealuse muudatuse tulemusel tekib olukord, kus Kaitseväe mereoperatsioonide keskus ja JRCC Tallinn asuvad küll füüsiliselt samal pinnal, kuid olulist teavet omavahel ei vahetata ning selle tulemusel olukorrateadlikkus killustub. 2 (2) Siseministeerium teeb ettepaneku sõnastada paragrahvi 18 lõige 2 järgmiselt: „(2) Eesti mereala reostusest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Keskkonnaametit ja Transpordiametit. Merereostustõrjega alustamisest teavitab mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Riigilaevastikku, Transpordiametit, Keskkonnaametit ja Päästeametit.“ Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kaitsevägi märkusi ja ettepanekuid ei esitanud. Politsei- ja Piirivalveamet esitas arvamuse koos Siseministeeriumiga. Transpordiamet arvamust ei esitanud. Riigilaevastik arvamust ei esitanud. 2/2 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Eelnõu koostamise ajal saabunud märkuste ja ettepanekutega arvestamine Jrk Kooskõlastaja, arvamuse esitaja seisukoht Kaitseministeeriumi seisukoht nr Siseministeerium 1. Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Arvestatud. JRCC Tallinn on lisatud Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 nende asutuste loetellu, kellele „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti Kaitsevägi edastab teate merereostuse päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja olemasolu kohta. JRCC Tallinnale likvideerimise kord Eesti merealal ja edastatakse teade üksnes juhul, kui piiriveekogudel“ muutmise järgmise esmane merereostuse teade ei tulnud märkusega arvestamisel. JRCC kaudu. Juhul, kui JRCC Tallinn Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse sai selle teate näiteks otse kaubalaevalt, nr 65 senise sõnastuse kohaselt teavitab edastab määruse kohaselt JRCC Tallinn Kaitseväe mereoperatsioonide keskus Eesti selle teate Kaitseväele. Kaitsevägi mereala reostusest ja merereostustõrjega seejärel teavitab Transpordiametit ja alustamisest JRCC Tallinna, Transpordiametit, Keskkonnaametit, kuid ei edasta teadet Keskkonnaametit ja Päästeametit. Seoses JRCC Tallinnale, sest nad juba teavad. Riigilaevastiku loomisega sooviti loetellu Ent kui näiteks kaubalaev edastas teate lisada ka Riigilaevastik, kui reostustõrjes avastatud reostusest otse Kaitseväele, osaleja. edastab Kaitsevägi merereostuse Käesoleva eelnõu 16. punktis tehakse lisaks olemasolu kohta JRCC Tallinnale, Riigilaevastiku lisamisele loetellu ettepanek Transpordiametile ja Keskkonnaametile. muuta paragrahvi 18 lõike 2 sõnastus selliselt, Seletuskirja täpsustatud vastavalt. et JRCC Tallinna teavitataks vaid merereostustõrje alustamisest, mitte aga reostusest Eesti merealal. Siseministeerium ei saa nimetatud ettepanekuga nõustuda. PPVS § 3 lõike 1 punkti 4¹ kohaselt politsei ülesandeks merereostuse avastamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. PPVS-i muutmise seletuskirjas on öeldud, et PPA osaleb merealal merereostuse avastamisel, sest seda ülesannet on võimalik täita õhusõidukitega ja väiksemate veesõidukitega. Seetõttu on vajalik, et merereostuse avastamisest teavitatakse ka JRCC Tallinna. 1/2  Lisaks, JRCC Tallinn vastutab otsingu- ja päästetööde koordineerimise ja juhtimise eest Eesti päästepiirkonnas. Õigeaegse ja asjakohase reageerimise üks komponente on pidev olukorrateadlikkus, mille loomiseks kogub JRCC Tallinn ööpäevaringselt teavet Eesti päästepiirkonnas toimuva kohta (sama määruse paragrahv 10). Info avastatud merereostusest kuulub selle teabe hulka. Reostuse avastamisel tuleb välistada laevaõnnetus ja see on JRCC Tallinn pädevuses. Juba käimas oleva otsingutöö käigus JRCC Tallinnale laekunud info samas piirkonnas avastatud reostusest aitab kitsendada otsinguala, võimaliku õnnetuse asukoha tuvastamist ja õnnetuses ellujäänute päästmist. PPA laevade ja reostustõrje funktsiooni üleandmise tingimus oli, et riigi ülesannete täitmise kvaliteet peab säilima või muutuma paremaks. Kõnealuse muudatuse tulemusel tekib olukord, kus Kaitseväe mereoperatsioonide keskus ja JRCC Tallinn asuvad küll füüsiliselt samal pinnal, kuid olulist teavet omavahel ei vahetata ning selle tulemusel olukorrateadlikkus killustub. 2 (2) Siseministeerium teeb ettepaneku sõnastada paragrahvi 18 lõige 2 järgmiselt: „(2) Eesti mereala reostusest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Keskkonnaametit ja Transpordiametit. Merereostustõrjega alustamisest teavitab mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Riigilaevastikku, Transpordiametit, Keskkonnaametit ja Päästeametit.“ Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kaitsevägi märkusi ja ettepanekuid ei esitanud. Politsei- ja Piirivalveamet esitas arvamuse koos Siseministeeriumiga. Transpordiamet arvamust ei esitanud. Riigilaevastik arvamust ei esitanud. 2/2