Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 15.05.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 290179 Vaidlustaja: AS SEBE Registrikood: 10077848 Kassisilma tn 24, Räni alevik, Kambja vald 61708 Tartu maakond Esindajad: advokaadid Kätlin Sehver ja Kärt Saar Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected], [email protected] Hankija: MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Registrikood: 80375665 Pikk tn 13, 80010 Pärnu E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel: 521 6660 E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/13 – 1. TAOTLUSED Lõpetada RHS § 197 lg 1 p 1 alusel vaidlustusmenetlus poolte kokkuleppel järgnevalt: 1) Hankija muudab tehnilise kirjelduse p 2.1.1 – 2.1.3, RHAD üldosa p 10.5 ja 10.6, ATL projekti p 6.1.6, 8.2.6, 8.2.11, 8.2.12 ja 8.7, vastavalt hankija 12.05.2025 vastuses ja käesoleva seisukoha ptk-is 2 kajastatule. 2) Hankija poolt punktis 1 nimetatud muudatuste tegemisel lõpetab vaidlustaja vastavate hanketingimuste osas vaidlustusmenetluse. 3) Punktis 1 nimetatud hanketingimustega seonduvad vaidlustusmenetluse kulud jäävad kokkuleppe kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel kummagi poole enda kanda. 2. KOKKUVÕTE 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on AS SEBE (vaidlustaja) vaidlustus MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (hankija) poolt korraldatud riigihankes viitenumbriga 290179. VaKo teavitas 12.05.2025 kirjaga nr 12.2-10/112 menetlusosalisi kirjaliku menetluse kohaldamisest, edastas vaidlustajale hankija vastuse ning andis menetlusosalistele täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 15.05.2025. Samaks tähtajaks palus VaKo vaidlustajal vastata ka hankija ettepanekutele sõlmida hankija viidatud punktide osas kokkulepe. 2. Vaidlustaja on nõus sõlmima kokkuleppe RHAD üldosa punktide p 10.5 ja 10.6 ning ATL projekti p 6.1.6, 8.2.6, 8.2.11, 8.2.12 ja 8.7 osas, nagu hankija pakub. Vaidlustaja on kokkuleppe korras valmis kokku leppima ka selles, et nendes osades kannab vaidlustaja ise oma menetluskulud, nagu jäävad samas osas ka hankija enda kulud tema enda kanda. 3. Muus osas leiab vaidlustaja, et hankija vastuses sisalduvad seisukohad ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Erinevalt hankija viidatust, ei ole vaidlustaja palunud VaKo-l hinnata hanketingimuste majanduslikku otstarbekust, vaid nende kooskõla õigusaktides sätestatud nõuetega. Hankija vastuse pinnalt puudub põhjus järeldada, et vaidlustatud hanketingimused oleks õigusaktidega kooskõlas. 4. Hankija viited vaidlustaja pahatahtlikkusele on alusetud. Vaidlustaja on pöördunud VaKo-sse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, eesmärgiga saavutada õiguspärased hanketingimused. Vastab tõele, et vaidlustaja teenindab käesoleval hetkel vaidlustatud riigihanke esemeks olevaid bussiliine. Seda enam on aga vaidlustajale teada käesoleva riigihanke tingimuste kitsaskohad. Hankelepingu täitmise aeg (10 aastat) on väga pikk ning igal õigusvastasel hanketingimusel on vedaja suhtes pikaajaline mõju. Vaidlustaja on uues hankes osalemisest huvitatud, mistõttu on tema õiguste kaitseks igati õigustatud hankijalt nõuda, et hankelepingu tingimused oleks õiguspärased, sh selged, läbipaistvad, proportsionaalsed ja pakkujat mitte ebamõistlikult kahjustavad. 5. Asjaolu, et vaidlustajal on täna lepinguline suhe hankijaga ei saa ega ka välista vaidlustaja subjektiivseid õigusi uue perioodi hanketingimuste vaidlustamisel. Hankija ise seda ka tegelikult ei väida, mistõttu võib samuti hankija enda spekulatsiooni vaidlustaja motivatsiooni osas pidada pahatahtlikuks. Kuna vaidlustaja huvi on siiski suunatud ka uuel perioodil hankija vajaduste teenindamisele ning sellele, et sõlmitav hankeleping ja tulevane lepingujärgne korraldus teeniks ausalt mõlema poole huve (kui vaidlustaja peaks olema edukas), siis on vaidlustaja vaidlustus kantud just sellest huvist. Seda, et vaidlustaja ei ole pöördunud VaKo-sse pahatahtlikult, kinnitab asjaolu, et vaidlustaja on nõus enamuste hankija poolt esitatud kokkuleppe ettepanekutega.  Sorainen – 3/13 – 3. VAIDLUSTUSE LÕPETAMINE KOKKULEPPEL 6. Vaidlustaja on nõus lõpetama vaidlustuse hankijaga kokkuleppel järgnevate punktide osas. 7. RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-d 2.1.1-2.1.3 (keskkonnahoidlikud tingimused ja sõitjakohtade arv – vaidlustuse p-d 4.2 ja 4.3). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga täiendada RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 2.1.3 sõnastust järgmiselt „Heiteta sõidukite osakaal pakkumuses peab olema vähemalt 50% keskkonnaministri 16.02.2023 määrus nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ sätestatud keskkonnahoidlike sõidukite sihtmäärast“. 2) Samuti on vaidlustaja nõus hankija ettepanekuga eemaldada RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-dest 2.1.1 ja 2.1.2 viited sõitjakohtade arvule kõikide normaalbusside ja liigendbusside (sh elektribusside) osas. 3) Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p-de 4.2 ja 4.3 osas vaidlustusmenetluse kokkuleppel. Vaidlustaja on nõus nende punktide osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise. 8. RHAD p 10.5 (ettevalmistusaeg – vaidlustuse p 4.4). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga muuta RHAD p 10.5 sätestatud ettevalmistusaega 18 kuuni. 2) Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p 4.4 osas vaidlustusmenetluse kokkuleppel. Vaidlustaja on nõus selle punkti osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise. 9. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 3.7 (indekseerimise valem – vaidlustuse p 4.7.1). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga täpsustada ATL p-s 3.7 sätestatud indekseerimisvalemit. 2) Kuivõrd hankija ei ole soostunud muutma indekseerimist automaatseks (s.o. mitte hankija igakordsest tahteavaldusest sõltuvaks), ei ole vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p 4.7.1 osas vaidlustusmenetlust kokkuleppel. Nimetatud punkti osas vaidlustusmenetlus jätkub. 10. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 6.1.6 ja RHAD p 10.6 (veomahtude muudatustest etteteatamine – vaidlustuse p 4.7.2). 1) Vaidlustaja on põhimõtteliselt nõus hankija ettepanekuga täiendada RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 6.1.6 ja RHAD p 10.6 nii, et juhul kui veomahtude suurendamisel osutub tarvilikuks täiendava veomahu teenindamiseks lisabussi rakendamine, on etteteatamistähtaeg 90 päeva. Vaidlustaja teeb siiski omalt poolt hankijale vastuettepaneku sõnastada viidatud punktid nii, et vähem kui 5%-lise veomahu muudatuse korral võib kokkuleppel vedajaga etteteatamise tähtaeg olla ka 90 päevast lühem. See täpsustus võimaldaks vedajaga eelnevalt konsulteerides ja vedaja võimalustest lähtudes teostada liinimahu muudatust ka kiiremini kui 90 päevaga. 2) Vedaja soovib eraldi adresseerida hankija vastuse p-s 2.9 esitatud väiteid. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegelikkuses aru saanud (või ei ole tahtnud aru saada) veomahu muudatustega kaasnevatest mõjudest vedajale ja vajadusest lisabusside järele. 3) Hankija toob oma vastuse p-s 42 näite, kus veomahu muutus kuni 5% tähendab maksimaalsena päevas ca 300 täiendavat kilomeetrit. Hankija väide, et sellise lisamahu rakendamine on võimalik logistilise plaani muutmisega, on ilmselge vale. Kui ühe  Sorainen – 4/13 – normaalbussi keskmine läbisõit päevas on 255 km (vt vaidlustuse p 35), siis hankija viidatud lisamaht eeldab vähemalt ühe täiendava lisabussi olemasolu, kui see tellitakse näiteks eraldiseisva liinina. Lisabussi vajaduseks piisab juba ka sellest, kui hommikusele tipptunnile tellitakse normaalbussile üks liiniring (25 km päevas lisamaht), milles sisaldub kellaaeg 6:48 – sel juhul on vedajal vaja kõikide liinide teenindamiseks 19 bussi asemel juba 20 bussi (vt vaidlustuse p 71-72). Seniks, kuni püsib kasvõi teoreetiline tõenäosus, et lisamahu lisamine võib kaasa tuua lisabussi rakendamise vajaduse, on vajalik minimaalne etteteatamise tähtaeg 90 päeva. 4) Hankija kirjeldab vastuse p-s 42 ka ebaõigesti, et vajadusel saab vedaja kasutada reservbusse. Hankija on selgelt hanketingimustes sõnastanud, milleks on kasutuses bussid, mis on ette nähtud n-ö reservi. Näiteks on normaalbusside puhul üks buss mõeldud igapäevasesse reservi ja kaks bussi remondivajaduse katteks (vt tehnilise kirjelduse p 2.1.1). Igapäevasesse reservi mõeldud buss on põhimõtteliselt liinidega hõivatud buss, kuna see peab olema valmis igal ajahetkel asendama bussi, millel on liinil tekkinud ootamatu rike. Seda bussi ei saa lihtsalt reservist ära võtta ja suunata liinile hankija soovitud liinimahu muudatuste korral. Remondi ja hoolduse katteks ettenähtud kahte reservbussi ei saa samuti kasutada hankija soovitud liinimahu muudatuste korral, kuna nendega on vaja tagada pidevalt liinil olevate busside korraliste hoolduste ja remontide järjepidev toimimine. Vedaja praktiline kogemus Pärnu linnaliinide teenindamisel näitab, et kaks bussi on korraliste hoolduste ja remontide tarbeks reaalsuses pidevas kasutuses. Seega veomahu lisandumise korral pole vedajal mitte kuidagi võimalik olemasolevate reservbussidega täita hankija lisamahtude soove, vaid selleks vaja on hankida lisabuss(-id). 5) Eelnevast hoolimata on hankija siiski olnud nõus tegema RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-s 6.1.6 ja RHAD p-s 10.6 muudatused, mis vedaja olukorda leevendavad ja millega vaidlustaja on nõus (arvestades siiski ka eespool hankijale esitatud vastuettepanekut). Vaidlustaja on seega nõus lõpetama vaidlustuse p 4.7.2 osas vaidlustusmenetluse kokkuleppel. Vaidlustaja on ka nõus selle punkti osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise. 11. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.6 (asendusbusside hankijaga kooskõlastamine – vaidlustuse p 4.7.3). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga eemaldada RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.6 viidatud rikkumise koosseisust hankijaga kooskõlastamata jätmise. 2) Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p 4.7.3 osas vaidlustusmenetluse kokkuleppel. Vaidlustaja on nõus selle punkti osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise. 12. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.11 (vähemoluliste rikkumiste ümberkvalifitseerimine oluliseks rikkumiseks – vaidlustuse p 4.7.4). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga täiendada RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.11 sõnaga „järjestikuse“. 2) Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p 4.7.4 osas vaidlustusmenetluse kokkuleppel. Vaidlustaja on nõus selle punkti osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise. 13. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.12 (täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks – vaidlustuse p 4.7.5). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga täiendada RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.12 sõnaga „mõistliku“.  Sorainen – 5/13 – 2) Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p 4.7.5 osas vaidlustusmenetluse kokkuleppel. Vaidlustaja on nõus selle punkti osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise. 14. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.7 (võimalus esitada vastuväiteid leppetrahvi aluseks olevatele puudustele – vaidlustuse p 4.7.6). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga eemaldada RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-st 8.7 viimane lause. 2) Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p 4.7.6 osas vaidlustusmenetluse kokkuleppel. Vaidlustaja on nõus selle punkti osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise. 15. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.5 (leppetrahvi automaatne sissenõutavaks muutumine – vaidlustuse p 4.7.8). 1) Vaidlustaja on nõus hankija ettepanekuga eemaldada RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-st 11.5 viimane lause. 2) Kuivõrd hankija ei ole soostunud muutma leppetrahvi summat, ei ole vaidlustaja nõus lõpetama vaidlustuse p 4.7.8 osas vaidlustusmenetlust kokkuleppel. Nimetatud punkti osas vaidlustusmenetlus jätkub. 16. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja nõus hankija ettepanekute pinnalt lõpetama kokkuleppel vaidlustusmenetluse vaidlustuse p-de 4.2, 4.3, 4.4, 4.7.2, 4.7.3, 4.7.4, 4.7.5 ja 4.7.6 osas, mis käsitlevad tehnilise kirjelduse p-te 2.1.1–2.1.3, RHAD üldosa p-te 10.5 ja 10.6, ATL projekti p-te 6.1.6, 8.2.6, 8.2.11, 8.2.12 ja 8.7. Vaidlustaja on kokkuleppe raames kõikide eelviidatud punktide puhul nõus kandma enda vaidlustusmenetluse kulud ise eeldusel, et hankija kannab ise enda vaidlustusmenetluse kulud. 17. Ülejäänud vaidlustuse punktide osas vaidlus jätkub ning vaidlustaja on esitanud nende kohta oma täiendavad seisukohad alljärgnevas peatükis. 18. Vaidlustaja rõhutab, et ta ei nõustu hankija sisuliste seisukohtadega ka nende punktide osas, mille puhul on vaidlustaja hankija pakutud kokkuleppega nõus (hankija vastuse p-d 2.3, 2.4, 2.5, 2.9, 2.10, 2.11, 2.12, 2.13). Otstarbekuse ja menetlusökonoomia huvides ei esita vaidlustaja nendele hankija seisukohtadele omapoolseid täiendavaid vastuväiteid (v.a. eespool kajastatud vastuväited hankija vastuse p-le 2.9, seoses veomahtude muudatustest etteteatamisega), kuna soovib selliste punktide osas lõpetada vaidlustusmenetluse poolte kokkuleppel. 4. HANKIJA SELGITUSTEST EI NÄHTU VAIDLUSTATUD HANKETINGIMUS TE ÕIGUSPÄRASUST 4.1. RHAD p-d 8.6, 8.7 ja 16.1, RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ märkuste p-d 2 ja 3 ning vastavustingimus „Pakkumuse maksumuse esitamine” (vaidlustuse p 4.1) 19. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuse p-s 7 sisalduva hinnanguga, et vaidlustatud hanketingimustes ei esine vastuolusid ega ebaselgusi. 20. On õige, et riigihankes on kehtestatud üksainus hindamiskriteerium: hankelepingu esemeks oleva sõitjateveo teenuse 1 (ühe) aasta maksumus. Vastavalt RHAD p-s 8.6 sisalduvale juhisele, peab hindamiskriteeriumiks oleva teenuse aastase maksumuse sisestama registri töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ja sama number peab kajastuma ka RHAD Vormil 3 „Pakkumuse maksumus“. RHAD p 8.7 järgi peab pakkumuse maksumuse andmed sisestama lisaks ka RHAD Vormi 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“.  Sorainen – 6/13 – 21. Hankija viitab õigesti, et praktikas pole harvad juhtumid, kus pakkumuses esitatavates arvandmetes on lahknevused. Hankija on üritanud sellist olukorda lahendada andmete prioriteetsuse järjekorra kehtestamisega: kui pakkuja on registri hindamiskriteeriumite töölehel esitanud teenuse aastase maksumuse, mis ei lange kokku vormil 3 esitatud pakkumuse maksumusega, siis loetakse prioriteetseks vormil 3 näidatud pakkumuse maksumus (RHAD p 8.6). Vormil 3 kujuneb pakkumuse maksumus (s.o teenuse aastane maksumus) arvutuslikult kahe näitaja alusel: normaalbussi üle liinikilomeetri maksumus ja liigendbussi ühe liinikilomeetri maksumus. Samad näitajad ehk normaalbussi üle liinikilomeetri maksumus ja liigendbussi ühe liinikilomeetri maksumus tuleb kajastada ka vormil 9. Vormi 3 ja vormi 9 andmete lahknevuste korral on hankija ette näinud vormi 9 andmete prioriteetsuse (RHAD p 8.7). 22. Hanketingimuste vastuolu ja ebaselgus tekib RHAD p-st 16.1, mis ütleb järgnevat: „Hankija tunnistab edukaks pakkumuse, mille Registri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumus on väikseim. Juhul kui Registri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuste vahel on erinevusi, lähtutakse ja loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuse andmed. RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumuse andmed peavad olema täielikus kooskõlas RHAD Vormil 9 esitatud maksumuse andmetega, erinevuste korral loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 9 näidatud ühikhinnad.“ 23. Eelnevast järeldub, et olukorras, kus esinevad lahknevused registri töölehele märgitud andmetes, vormile 3 märgitud andmetes ja vormile 9 märgitud andmetes, peaks RHAD p 16.1 järgi hankija pakkumuse hindamisel aluseks võtma vormile 9 märgitud andmed. Kuid vormil 9 ei sisaldu ühtegi lahtrit, mis kajastaks hindamiskriteeriumiks olevat näitajat ehk hankelepingu esemeks oleva sõitjateveo teenuse 1 (ühe) aasta maksumust. Seega jääb ebaselgeks, kuidas saab hankija leida eduka pakkuja vormile 9 märgitu põhjal. 4.2. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 3.3 ja RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ lisa 8 (vaidlustuse p 4.5) 24. Vaidlustaja sõnum vaidlustuse p-s 4.5 oli see, et hankija poolt tehnilise kirjelduse p-s 2.1.1 ettenähtud 17 samaaegselt liinidel töötava normaalbussiga ei saa täita ATL lisas 8 ette nähtud normaalbusside liiniringe. ATL lisa 8 sunnib vedajat täitma normaalbussidele ettenähtud liinikohti liigendbussidega, saamata selle eest ATL p 3.3 kohaselt liigendbussile ettenähtud liinikilomeetri tasu. 25. Hankija on teinud eelviidatud murekoha lahendamiseks ettepaneku muuta tehnilise kirjelduse p-s 2.1.1 sätestatud normaalbusside arvu nii, et minimaalne normaalbusside arv on 21, millest vähemalt 19 on samaaegselt liinidel. Vaidlustaja hinnangul see muudatus hanketingimuste õigusvastasust ei kõrvalda. Hankija ettepanek läheb vastuollu tegeliku vajadusega ega lahenda lõppastmes olukorda, kus vedaja on sunnitud normaalbussi asemel kasutama liigendbussi, ilma selle eest liigendbussi liinikilomeetri tasu saamata. 26. Vaidlustaja selgitab, et probleem ei ole mitte tehnilise kirjelduse p-s 2.1.1, vaid ATL lisas 8 ja sellega korreleeruvas ATL p-s 3.3. Tehnilises kirjelduses ettenähtud busside arvuga (20 normaalbussi ja 10 liigendbussi) saab tegelikkuses edukalt täita kõik liinikohad, kui osad ATL lisas 8 viidatud liiniringid teostada normaalbussi asemel liigendbussiga. 27. Hankija on Pärnu linna ühistranspordi korraldajana teadlik, kuidas liinilogistikat koostatakse. Hankija peab seega ka olema teadlik, et olemasolevate busside mahuga on lihtsasti võimalik kogu liinilogistika täita selliselt, et samaaegselt on liinidel kasutusel 17 normaalbussi ja 8 liigendbussi, kui liigendbussid täidavad rohkemaid liinikohti, kui praegune ATL lisa 8 neile ette näeb. Praegusel juhul on hankija aga teadlikult sättinud ATL lisas 8 liiniringidele  Sorainen – 7/13 – bussitüübid selliselt, et vedaja peab sõitma normaalbussi liiniringe liigendbussiga. Tegemist ei ole vedaja vaba valikuga, nagu hankija on üritanud väita, vaid hankija poolt vedajale ettekirjutatud nõudega. 28. Vedaja hinnangul soovib hankija sellise hanketingimuste ülesehitusega (teadlikult) manipuleerida hinnaga. Hankija on riigihanke üles ehitanud nii, et normaalbussi ja liigendbussi liinikilomeetrid tuleb pakkujal esitada eraldi ning liinringide tasustamine toimub vastavalt sellele, millise bussitüübi on hankija ise vastavale liiniringile ette näinud (vt ATL projekti p 3.3 ja 3.4). Olles (teadlikult) sättinud ATL lisas 8 liiniringide bussitüübid selliselt, et vedaja peab sõitma normaalbussidele ettenähtud liiniringe liigendbussiga, saab hankija maksta vedajale liigendbussiga teostatud liinikilomeetrite eest normaalbussi liinikilomeetri hinda. Normaalbussi liinikilomeetri hind on aga ca 30% liigendbussi omast madalam. (Ehk hankija on leidnud võimaluse hoida kokku vedajale makstavalt tasult.) 29. Kui ATL projekti p 3.3 ja ATL lisa 8 jäävad senisel kujul kehtima, s.o. normaalbussile ettenähtud liinikohal sunnitult liigendbussi kasutamise eest ei maksta vedajale liigendbussi liinikilomeetri tasu, tekib hankijal ATL täitmise ajal täiendav hinnaga manipuleerimise võimalus. Hankija eeldab juba hankemenetluse ajal, et vedaja kasutab osadel normaalbussi liinikohtadel liigendbusse. ATL täitmise ajal on hankijal õigus sellistel liinidel veomahtusid muuta (vt RHAD p 10.6 ja ATL p 6.1.6), mille tulemusel suureneks veelgi selliste liinikilomeetrite arv, mida teostatakse reaalsuses liigendbussiga, kuid mille eest saadakse normaalbussi liinikilomeetri tasu. Teisisõnu, hanketingimused võimaldavad hankijal vabalt suurendada vedajale alakompenseeritavate liinikilomeetrite proportsiooni. 30. Hankija on otsustanud mitte küsida pakkujalt kogu liiniveo teostamiseks ühte keskmist liinikilomeetri hinda, mille kaudu saaks pakkuja ise koostada optimaalse liinilogistika vastavalt ATL lisale 8 ja tehnilises kirjelduses ettenähtud normaal- ja liigendbusside arvule. Hankija on selle asemel otsustanud ise eristada erinevad bussitüübid, määrata neile kindlad liiniringid ja paluda pakkujatel esitada erinevatele bussitüüpidele erinevad liinikilomeetri hinnad. Sellises olukorras peab hankija ka ise määrama liinikohad selliselt, et vedajal on võimalik saada normaalbussidega sõidetud normaalbussile ettenähtud liinikohad ja liigendbussidega liigendbussile ettenähtud liinikohad, sest vaidlustajal pole võimalik pakkuda sellist maksumust, mis hankija kehtestatud tingimusi hinnas kajastaks. Seda seetõttu, et pakkujal tuleb esitada normaal- ja liigendbusside liinikilomeetri hind eraldiseisvalt ning hankija ka rakendab neid eraldiseisvalt. Hankija kohustuseks on tagada, et kummagi bussitüübiga sõidetud liinikilomeetrite eest saab vedaja ka vastavale bussitüübile sätestatud liinikilomeetri tasu. Kohustus tagada vedajale õige liinikilomeetri tasu maksmine (nn alakompenseerimise keeld) tuleneb hankijale ÜTS § 23 lg-st 2 ja EL määruse 1370/2007 art 4 lg 1 p-st b (ii).1 31. Praegused hanketingimused näevad ette minimaalselt 20 normaalbussi, millest 17 on samaaegselt liinidel ja 3 on reservis (1 on igapäevases reservis ja 2 on remondivajaduse katteks). Selline reservbusside maht vastab reaalsele liiniveoteenuse vajadusele. Hankija uue ettepaneku järgi peaks aga soetama kokku 21 normaalbussi, millest 19 on samaaegselt liinidel – see tähendab, et reservi jääks varasema 3 normaalbussi asemel vaid 2 bussi. Arvestades, et üks neist bussidest peab jääma igapäevasesse reservi (s.o. asendama liinil olevat bussi, millel on liinil tekkinud ootamatu rike), jääks remondivajaduse katteks üksnes 1 buss. Seda on selgelt liiga vähe. 32. Vaidlustaja praktiline kogemus näitab, et vähemalt 10% bussidest peavad olema planeeritud remondivajaduse katteks, kuid hankija ettepaneku järgi jääks remondivajaduse katteks vaid 5% bussidest. Hankija ettepanek suunab seega vedajat kasutama remondiolukordades normaalbussi asendamiseks liigendbussi. Sellise liigendbussi eest 1 Vt ka RKHKo 3-18-1946, p 29; TlnRnKo 3-15-127/58, p 31; VaKo 15-24/270797, p 11.  Sorainen – 8/13 – maksaks hankija ATL p-de 3.3 ja 3.4 järgi aga normaalbussi liinikilomeetri hinda. Seega hankija pakutud muudatus jätaks lõppastmes lahendamata vaidlustaja poolt väljatoodud vastuolu, mis seisneb selles, et hanketingimused välistavad vedaja võimaluse teenindada normaalbussidele ettenähtud liiniringe normaalbussidega ning liigendbussidele ettenähtud liiniringe liigendbussidega, saades kummagi bussitüübi kasutamise eest vastavale bussitüübile ettenähtud liinikilomeetri tasu. 33. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, miks hankija on soovinud busside arvu suurendada, selle asemel, et kohendada ATL projekti p 3.3 ja ATL lisa 8 tingimusi. Iga hankija poolt tellitav lisabuss tähendab pakkujale täiendavaid kapitalikulusid, remondikulusid, bussi käitamisega seotud kulusid jne, mis kõik suurendavad liinikilomeetri hinda ja pakkumuse maksumust. Kuigi see on hankija pädevusse kuuluv otstarbekuse küsimus, märgib vaidlustaja seda, et tema hinnangul puudub igasugune vajadus suurendada busside arvu ja tõsta sellega hankija ja pakkuja kulusid, kui tegelikkuses on võimalik 20+10 bussiga kõik Pärnu liinikohad ära täita, kui suurendada ATL lisas 8 liigendbussidele ettenähtud liiniringide tellimust normaalbusside liiniringide arvelt. 34. Kuigi hanketingimuste majanduslikku otstarbekust vaidlustusmenetluses ei hinnata, juhib vaidlustaja tähelepanu, et kui hankija näeks ATL lisas 8 ette rohkem liiniringe suure kapitalimahukusega liigendbussidele, saavad liigendbussid hankelepingu perioodil suurema liinikilometraaži ja seeläbi on võimalik pakkuda liigendbussidele madalamat liinikilomeetri hinda. Ehk ATL lisas 8 liigendbussidele ettenähtud liiniringide tellimuse suurendamine on lõppastmes hankijale majanduslikult mõistlik, erinevalt hankija enda pakutud normaalbusside arvu suurendamisest. Vaidlustaja subjektiivseid õigusi rikub aga see, kui hankija kehtestab tingimused, mis ei võimalda tal õigusvastaselt oma pakutud teenuse eest hankija enda poolt ülesehitatud tingimuste kohaselt õiglaselt tulu teenida. Kui hankija soovib selle riski jätta pakkujate kanda, siis oleks hankijal asjakohane kaaluda ühtse liinikilomeetri tasu kui hindamiskriteeriumi kehtestamist, millisel juhul ei ole ka vaidlustaja seotud ühe või teise bussitüübi teenindusmaksumusega. 35. Kokkuvõtvalt leiab vaidlustaja, et praegustes hanketingimustes ettenähtud busside arvuga (20+10) on võimalik (ja ressursikasutuse vaates optimaalne) hankija esitatud sõiduplaanide järgi liinilogistikat korraldada, kui hankija tagab vajalikud muudatused ATL lisas 8 ja ATL p-s 3.3. Ilma ATL lisa 8 ja ATL p 3.3 muutmata jääb vedajale alles hanketingimustega pealesurutud kohustus teostada normaalbussi liinikilomeetri tasu eest liiniringe liigendbussidega. Hanketingimused ei tohiks võimaldada hankijale sellist läbipaistmatut ja vedaja suhtes ebaproportsionaalset hinnamanipulatsiooni, samuti ei tohiks hanketingimused minna vastuollu ÜTS-ist ja määrusest 1370/2007 tuleneva alakompenseerimise keelu nõudega. 4.3. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ vastuolu määrusega 1370/2007 (vaidlustuse p 4.6). 36. Hankija leiab oma vastuse p-s 2.7 ekslikult, et määruse 1370/2007 art 4 lg 1 nõuded käesolevale riigihankele ei kohaldu. 37. Määruse 1370/2007 art 6 lg 1 sätestab järgmist: „Sõltumata lepingu sõlmimise viisist peavad kõik üldeeskirjaga või avaliku teenindamise lepinguga seotud hüvitised olema kooskõlas artikli 4 sätetega.“ 38. Määruse 1370/2007 tõlgendamiseks antud Euroopa Komisjoni teatise (KOM teatis)2 p-d 2.6.1 ja 2.6.3 kajastavad järgmist: 2 Komisjoni teatise määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) tõlgendamissuuniste kohta (ELT C 222, 26.6.2023, lk 1–27). Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023XC0626(01)  Sorainen – 9/13 – „2.6.1. Võistleva pakkumismenetluse alusel sõlmitud lepingud Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 4 lõike 1 punktis b on sätestatud, et avaliku teenindamise lepingud ja üldeeskirjad kehtestavad eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil näitajad, mille põhjal hüvitis (kui seda makstakse) tuleb arvutada, ja ainuõiguste korral nende laadi ja ulatuse selliselt, et välditakse ülemäärast hüvitamist. Määrusega (EÜ) nr 1370/2007 ei kehtesta siiski eritingimusi avaliku teenuse osutamise eest makstava hüvitise kavandamiseks, kui seotud avaliku teenindamise leping sõlmitakse määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 3 kohaldamisel võistleva pakkumismenetluse alusel. Nende lepingute suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa (edaspidi „lisa“). Avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv võistlev pakkumismenetlus peaks põhimõtteliselt tagama, et hinnaga, mida pädev asutus maksab tehnilises kirjelduses kirjeldatud avaliku teenuse osutamise eest, kaasnevad kogukonnale kõige väiksemad kulud. Pädevad asutused peaksid aga olema iseäranis tähelepanelikud märkide suhtes, mis viitavad pakkumismenetluses tõhusa konkurentsi puudumisele. Tuleb märkida, et isegi võistlev pakkumismenetlus ei taga iseenesest ülemäärase hüvitamise puudumist, st seda, et lepingu kehtivusaja jooksul tegelikult makstav hüvitis ei ületa avaliku teenindamise kohustuste täitmisel tekkinud kulude täielikuks või osaliseks katmiseks vajalikku, võttes arvesse seotud tulusid ja mõistlikku kasumit määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses. 2.6.3. Ülemäärane hüvitis Avaliku teenuse pakkuja ja pädeva asutuse vahel kokkulepitud leping võib olla eri vormis, eelkõige mis puudutab riskijagamise kokkulepet ja maksimaalset mõistlikku kasumit, millele teenusepakkujal on õigus. Tavaliselt peavad pädevad asutused tegema korrapäraseid järelkontrolle, et tuvastada igasugune ülemäärane hüvitamine, ja nägema avaliku teenindamise lepingutes ette tagasinõude mehhanismid, mille alusel nõutakse kõik ülemäärased hüvitised tagasi. Seda põhimõtet kohaldatakse võistleva pakkumismenetluse alusel sõlmitud lepingute ja otselepingute suhtes, sest artikli 4 lõikes 1 sätestatud ülemäärase hüvitamise keeld kehtib kõikidele lepingutele. Komisjon soovitab ülemäärase hüvitamise kontrollimisel lähtuda kuludest ja tuludest ning maksimaalsest kasumist, mis sätestatakse tavaliselt lepingus. Ülemäärase hüvitamise kontrollimiseks kasutatavas meetodis tuleb võtta arvesse ka võrgumõju, kui see on mõõdetav. Võistleva menetluse alusel sõlmitud kontsessioonilepingute puhul eeldatakse, et edukas pakkuja on pakkumuses juba arvesse võtnud tõhususe suurenemist, mida ta loodab lepingu kehtivusaja jooksul saavutada. Seetõttu leiab komisjon, et ülemäärase hüvitamise tagantjärele kontrollimise nõuet saab selliste lepingute jaoks kohandada, et võtta arvesse nende lepingute eripära. Igal juhul võivad pädevad asutused määrata ülemäärase hüvitamise kontrollide sageduse ja ulatuse olenevalt lepingu kestusest ja keerukusest.“ 39. Eelnevast ei järeldu kuidagi, et määruse 1370/2007 art 4 lg-st 1 tulenev ülekompenseerimise keeld võistlevale pakkumismenetlusele ehk riigihankele ei kohalduks. Vastupidi, määruse art 6 lg 1 ja KOM teatise p 2.6.3 viitab üheselt, et määruse art 4 lõikes 1 sätestatu kehtib kõikidele lepingutele, sh võistleva pakkumismenetluse alusel sõlmitud lepingutele. 40. Kuigi vastab tõele, et avaliku riigihanke korraldamine aitab ülekompenseerimist vältida, ei saa pelgalt sellest järeldada, et määruse nõuded oleks kohaselt täidetud. Eelviidatud KOM  Sorainen – 10/13 – teatise p 2.6.3 kohaselt peavad pädevad asutused tegema korrapäraseid järelkontrolle ülekompenseerimise tuvastamiseks ja nägema ATL-ides (mitte ükskõik kus õigusaktides, nagu väidab hankija) ette tagasinõude mehhanismid. Praegusel juhul ei ole selliseid tegevusi kirjeldatud ATL projektis ega kusagil mujal hanketingimuses. 41. Hankija selgituste kohaselt väljendub ülekompenseerimise vältimise mehhanism ATL projekti p-s 3.7 kajastatud indekseerimises. Vaidlustaja on selle punkti vaidlustanud põhjendusel, et indekseerimine ei toimu automaatselt, vaid sõltub hankija otsusest (vt vaidlustuse p 4.7.1). Juba ainuüksi põhjusel, et indekseerimine toimub hankija suva järgi, ei saa viidatud säte tõhusalt tagada ülekompenseerimise vältimist. 42. Hankija viitab alusetult, et ülekompenseerimise keeldu kajastava regulatsiooni puudumine ATL-ist ei riiva vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustaja selgitas vaidlustuse p-des 83-85, miks hanketingimuste vastuolu määrusega 1370/2007 tema õigusi riivab ega hakka neid selgitusi siinkohal kordama. 43. Kui ülekompenseerimise keeldu ATL-is piisavalt ei reguleerita ja kui hanke peaks võitma vaidlustaja konkurent, saaksid vaidlustaja õigused oluliselt kahjustada sellega, kui konkurent saaks ATL alusel ebaõiglaselt suurt tasu. Analoogne olukord on ühe teise riigihanke raames juba tekkinud. Tegemist on vaidlustuses viidatud GoBusi ja riigi vahelise vaidlusega.3 Kui aga hanke peaks võitma vaidlustaja, saaksid vaidlustaja õigused kahjustatud sellega, et tema suhtes esitatakse tagasinõudeid ülekompenseeritud summade osas – nii nagu on juhtunud GoBusiga eelviidatud vaidluses. Sellises olukorras oleks kahjustatud nii vaidlustaja maine kui ka rahalised huvid. Ülekompenseerimise keelu piisav reguleerimine ATL-is on lõppastmes oluline nii vaidlustaja huvide kaitseks kui ka õiglase konkurentsikeskkonna tagamiseks. 44. Vaidlustaja rõhutab, et lisaks ülekompenseerimise keelule sätestab määrus 1370/2007 hankijale ka alakompenseerimise keelu. 45. Määruse 1370/2007 art 1 lg 1 kohustab pädevat asutust (antud juhul hankijat) hüvitama transpordiettevõtjale avaliku teenindamise kohustusega kaasnevad kulud, s.t vältima vedaja alarahastamist.4 Pädev asutus ei saa nõuda vedajalt ATL-i täitmist omal kulul ja kahjumlikult. KOM teatise p 2.6.8 kohaselt peab vedajale avalikest vahenditest makstav hüvitis tagama ühistransporditeenuse kvaliteetse ja majanduslikult jätkusuutliku osutamise; alarahastus kahjustab teenuse kvaliteeti, lisaks kahjustab väga madal hüvitis ettevõtjate huvi osaleda vastavatel riigihangetel. 46. Sama põhimõte tuleneb ÜTS § 23 lg-st 2, mille kohta on Riigikohus selgitanud järgmist: „Riigi ega ühistranspordikeskuse eesmärk ei peaks olema avaliku teenuse osutamine võimalikult madala, vaid optimaalse hinnaga. Reisijateveo alarahastamine võib survestada vedajat säästma kulusid lubamatul viisil, kahjustades seeläbi ülesande täitmise kvaliteeti, sh reisijate turvalisust. ÜTS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt peavad avaliku teenindamise lepingu täitmise eest makstavad tasud katma avaliku liiniveo kulud. Seda sätet ei pea silmas pidama ainult vedaja pakkumust tehes, vaid ka hankija nii hankemenetluse kui ka lepingu täitmise ajal.“5 47. Lisaks Riigikohtu poolt viidatud kulude katmisele peab määruse 1370/2007 art 4 lg 1 punkti b (ii) kohaselt avaliku teenuse osutaja saama avaliku teenindamise lepingust ka mõistlikku kasumit. Seda on kinnitanud nii VaKo kui ka Tallinna Ringkonnakohus.6 3 Vt https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120332516/bussifirma-tombas-riigile-koti-pahe-ja-paneb-kosmilise- tasuvusega-tasku-10-miljonit-eurot-aastas 4 Vt ka Euroopa Kohtu 08.09.2022 otsus asjas nr C-614/20, p 71. 5 Vt RKHKo 3-18-1946, p 29. 6 VaKo 15-24/270797, p 11. TlnRnKo 3-15-127/58, p 31.  Sorainen – 11/13 – 48. Kuivõrd ATL projekti p-s 3.7 kajastatud indekseerimine sõltub hetkel hankija suvast, ei ole vedajale mingilgi viisil tagatud, et indekseerimisega kaetakse tema tegelike kulude tõus ATL kehtivusajal. Seega ei täida ATL projekti p-s 3.7 kajastatud indekseerimise regulatsioon ka määruse 1370/2007 art 1 lg-st 1 ja ÜTS § 23 lg-st 2 tulenevat alakompenseerimise keelu nõuet. 4.4. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 3.7 (vaidlustuse p 4.7.1). 49. Hankija väidab oma vastuse p-s 38.1 ekslikult, et tal puudub määrusest 1370/2007 tulenevalt kohustus tagada vedajale tegelike kulude ja mõistliku kasumi maksmine. Vaidlustaja on hankija vastavat kohustust selgitanud vaidlustuse p-des 76 ja 92-97 ning käesoleva seisukoha p-s 4.3. Vaidlustaja ei hakka ennast siinkohal kordama. 50. Hankija viitab oma retoorikas ka VaKo on hiljutisele lahendile 91-25/291815. Vaidlustajale teadaolevalt on see VaKo lahend halduskohtusse edasi kaevatud. See lahend ei ole lisaks ka käesolevas vaidluses asjakohane, kuivõrd selles oli erinev vaidluse ese. Lahendis 91-25/291815 vaieldi nimelt küsimuse üle, kas hankijal on kohustus sätestada ATL-s indekseerimise regulatsioon. Käesolevas asjas ei ole selles küsimuses vaidlust, kuna hankija on juba kehtestanud ATL-i p-s 3.7 indekseerimise regulatsiooni. Käesolevas asjas on vaidlus hoopis küsimuses, kas hankija poolt kehtestatud ATL-i p 3.7 regulatsioon on õiguspärane, s.o. kooskõlas RHS §-st 3 tulenevate nõuetega. 51. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija poolt kehtestatud ATL-i p 3.7 regulatsioon õiguspärane, kuna see seab indekseerimise rakendamise sõltuvusse hankija diskretsioonist ja ühepoolsest tahteavaldusest. Hankijal pole aga mingit kohustust sellist tahteavaldust teha. See tähendab, et pakkujal pole ka mitte mingisugust garantiid, et indekseerimist rakendatakse, või millal seda tehakse. Selline olukord ei ole pakkuja jaoks ettenähtav ega läbipaistev. Sisuliselt pole pakkumuse esitamise hetkel pakkujal mitte mingit arusaama sellest, kuidas indekseerimine saab praktikas toimuma, s.t kas ja mis hetkel on tal võimalik saada sisendkulude tõusu eest kompensatsiooni. See on ilmne vastuolu nii RHS §-st 3 tulenevate nõuetega kui ka eespool käsitletud ÜTS-st ja määrusest 1370/2007 tuleneva alakompenseerimise keelu nõudega. 52. Pakkuja õiguste kaitset ei taga piisavalt hankija viidatud teadmine, et hankija kaalutusotsust indekseerimise rakendamiseks või mitterakendamiseks on võimalik halduskohtus vaidlustada. Pakkujalt ei saa eeldada õigusvastaste hanketingimustega leppimist lootuses, et äkki on võimalik hiljem hankijat kohtusse kaevata. Pakkujal on RHS § 190 lg 4 p-st 2 tulenevalt õigus nõuda hanketingimuste kooskõlla viimist õigusaktide nõuetega. Analoogselt on näiteks ka võimalik pärast hankelepingu sõlmimist pöörduda kohtusse hankelepingus sisalduvate tüüptingimuste tühisuse asjus, kuid see ei välista pakkuja õigust sama tingimust vaidlustada RHS § 3 alusel.7 53. Hankija väidab, et mitte üheski talle teadaolevas ATL-s ei ole vedaja tasu indekseerimine automaatne. See väide on otsene vale. Hankija on ise sellise regulatsiooniga hankelepingu koostanud riigihankes nr 194776. Hankija mälu värskendamiseks juhib vaidlustaja tähelepanu, et on riigihanke nr 194776 tulemusel sõlminud hankijaga 30.05.2019 ATL-i Pärnu maakonna bussiveoteenuse osutamiseks. Selle ATL-i p 3.6 näeb ette kvartaalse indekseerimise, mis toimub automaatselt ega eelda hankija diskretsioonilist otsust ja tema ühepoolset tahteavaldust.8 Vaidlustaja hinnangul tagab selline regulatsioon erinevalt käesoleva riigihange ATL projekti p-st 3.7 vedajale vähemalt kindluse, et 10-aastasel ATL täitmise perioodil tema sisendkulude tõusu indekseerimise kaudu reaalselt kompenseeritakse. 7 Vt nt TlnRKo 3-18-1946/63, p 20. 8 Riigihanke nr 194776 tulemusel sõlmitud ATL-i projekt on kättesaadav RHRis: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/722250/documents/source-document?group=B&documentOldId=12308284 (13.05.2025).  Sorainen – 12/13 – 4.5. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 9.4 (vaidlustuse p 4.7.7) 54. Vaidlustaja hinnangul on ATL projekti p-s 9.4 sätestatud leppetrahv (650 000 eurot) ebamõistlik. Hankija hinnangul ei ole see leppetrahv ebamõistlik, kuna moodustab vähem kui 2% sõlmitava ATL-i eeldatavast maksumusest. 55. Hankija väide on eksitav. ATL projekti p-s 9.4 sätestatud leppetrahv kohaldub olukorras, kus ATL täitmise periood on alles alanud ning vedaja ei ole hankijalt tasu saanud, kuigi on ise teinud märkimisväärseid investeeringuid ettevalmistusteks (nt busside soetamine ja hanketingimustele vastavaks kohendamine, elektribusside laadimistaristu rajamine). Leppetrahvinõude saab hankija esitada koos lepingust taganemisega ehk leppetrahvi olukorras ATL-i sisuliselt täitma ei hakatagi. 56. Eelneva pinnalt pole kohane võrrelda ATL projekti p-s 9.4 sätestatud leppetrahvi kogu 10-aastase ATL perioodi jooksul saadava tasuga. Selle leppetrahvi nõudmise korral pole vedaja saanud ega saa ka tulevikus 10-aastase perioodi tasu. Vedaja jaoks ei ole seega leppetrahvinõude väärtuseks „vaid 2% lepingulisest tasust“, nagu hankija on üritanud väita. Vedaja jaoks on leppetrahvinõude väärtuseks 650 000 eurot, millele lisanduvad juba kantud ettevalmistuskulud. 57. 650 000-eurose summa väljakäimine olukorras, kus ATL alusel pole tasu saadud ja kantud on juba niigi märkimisväärseid kulutusi, on vedajat ebamõistlikult koormav ja ebaproportsionaalne. Vedaja jaoks on täitmistagatise esitamata jätmise korral juba piisav „karistus“ see, kui hankija taganeb ATL täitmise perioodi alguses lepingust – sel juhul jääks vedaja ilma ATL alusel saadavast tasust ning teda jäävad koormama ATL ettevalmistuseks tehtud märkimisväärsed kulud. 58. 650 000-eurose leppetrahvinõude ebamõistlikkus väljendub ka selle võrdlusest ATL alusel saadava aastase tasuga. Kui lähtuda hankija enda arvutustest, et aastase ATL alusel makstav tasu on 4 373 760 eurot (vt hankija vastuse p 60), moodustaks 650 000-eurone leppetrahvisumma sellest ligi 15%. VaKo on varasemalt pidanud ebaproportsionaalseks leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu maksumusest.9 Analoogselt tuleks pidada ebaproportsionaalseks ka 15%-list leppetrahvi. 4.6. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.5 (vaidlustuse p 4.7.8) 59. Sarnaselt ATL projekti p-s 9.4 sätestatud leppetrahvile, peab hankija põhjendatuks ka vaidlustaja poolt vaidlustatud ATL projekti p-s 11.5 sätestatud 650 000-eurost leppetrahvi. 60. Hankija on põhjendanud leppetrahvi suurust sellega, et kuna teenuse katkemise korral peaks ta sõlmima ÜTS § 21 lg 3 p 2 alusel otselepingu, mis oleks senise ATL-iga võrreldes oluliselt kallim, on vedajale lepingu erakorralise ülesütlemise juhuks 650 000-eurose leppetrahvi ettenägemine proportsionaalne. See põhjendus ei päde, kuna ATL projekti p 11.7 võimaldab hankija otselepingu sõlmimise asemel kohustada senist vedajat jätkama teenuse osutamist, mis toimuks hankija enda sõnul senise hinnaga (vt hankija vastuse p 65). Seega puudub vajadus suure leppetrahvi summaga „kompenseerida“ võimalikku otselepingust tulenevat hinnavahet. Eriti arvestades, et hankijal on vajadusel võimalus esitada kahju hüvitamise nõudeid VÕS alusel. 61. Samuti ei päde hankija põhjendus, et ATL projekti p 11.5 jätab hankijale kaalutlusruumi leppetrahvi summa määramisel. ATL projekti p 11.5 hankijale mingit kaalutlusruumi ei jäta, vaid sätestab ühemõtteliselt, et leppetrahvi saab nõuda „lepingu täitmistagatise summa ulatuses“ ehk fikseeritud summas 650 000 eurot. Ehk leppetrahvisäte ei arvesta tegelikkuses rikkumise ulatuse ja kaaluga ja tagajärje raskusastmega, nagu nõuab VaKo praktika.10 9 Vt VaKo 195-13/143651. 10 Vt VaKo 209-15/167094; 207-15/167094; 214-14/154639.  Sorainen – 13/13 – 62. Väga tervitatav on hankija ettepanek kustutada ATL projekti p-st 11.5 viimane lause, mis näeb ette leppetrahvi automaatse kohaldumise (s.o. välistab sisuliselt hankija kaalutlusotsuse). Kuid hankija ettepanek ei adresseeri leppetrahvi suuruse ebaproportsionaalsust. Hankijal tuleks sätet kohandada ka sellest lähtuvalt. 4.7. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.7 (vaidlustuse p 4.7.9) 63. Hankija selgitab vastuse p-s 65, et ATL projekti p 11.7 järgi toimub teenuse osutamisega jätkamine ülesütlemise etteteatamisajal, mis on ATL p 11.4 järgi minimaalselt 30 päeva ja ATL p 11.7 järgi maksimaalselt 6 kuud. Selle teenuse eest makstakse vedajale tasu ATL-is ettenähtud korras. 64. Hankija selgitus on igati loogiline ja arusaadav, kuid see ei kajastu ATL projekti p 11.7 sõnastuses. ATL projekti p 11.7 sõnastusest võiks järeldada, et vedajal on kohustus jätkata teenuse osutamist kuni 6 kuud pärast lepingu lõppemist. Selle ebaselguse tõttu on vaidlustaja antud punkti ka vaidlustanud. 65. Kuivõrd hanketingimused peavad olema selged, läbipaistvad ja kontrollitavad, tuleb hankijal muuta ATL projekti p 11.7 sõnastust selliselt, et sellest nähtuks ühemõtteliselt hankija vastuses sisalduv selgitus: vedaja on kohustatud lepingu erakorralise lõpetamise korral jätkama teenuse osutamist etteteatamisaja jooksul, mis ei või olla pikem kui 6 kuud. Vaidlustajal on subjektiivne õigus nõuda, et hanketingimused oleksid õiguspärased. Lugupidamisega Kätlin Sehver Kärt Saar advokaat advokaat Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 15.05.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 290179 Vaidlustaja: AS SEBE Registrikood: 10077848 Kassisilma tn 24, Räni alevik, Kambja vald 61708 Tartu maakond Esindajad: advokaadid Kätlin Sehver ja Kärt Saar Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected], [email protected] Hankija: MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Registrikood: 80375665 Pikk tn 13, 80010 Pärnu E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel: 521 6660 E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI  Sorainen – 2/5 – 1. TAOTLUSED 1) Määrata kindlaks, et vaidlustaja menetluskuludeks on käesolevas vaidlustusasjas 15 538 eurot (käibemaksuta), mis hõlmab riigilõivu summas 1 280 eurot ja esindajakulusid summas 14 258 eurot (käibemaksuta). 2) Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja punktis 1 nimetatud menetluskuludest osa, mis vastab proportsionaalselt sellele osale vaidlustuse esemest, mille suhtes ei ole vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p 1 alusel lõppenud kokkuleppega. 3) Jätta hankija menetluskulud tema enda kanda. 2. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on AS SEBE (vaidlustaja) vaidlustus MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (hankija) poolt korraldatud hankemenetluses „Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 – 2036“ (viitenumber 290179). 2. Käesolevaga esitab vaidlustaja VaKole oma menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekiti sisaldab vaidlustaja kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 15 538 eurot (käibemaksuta). 3. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1 280 eurot. 4. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 57,8 tundi. Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on kokku summas 14 258 eurot käibemaksuta. 5. Vaidlustajale osutasid teenust: − advokaat Kätlin Sehver 42,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot (käibemaksuta); − advokaat Kärt Saar 15,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta). 6. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine. Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summa Tunni- osutaja (h) (€) hind (€) 1884/25EE 15-04-2025 Kätlin Kliendi edastatud 0,5 130 260 Sehver materjaliga tutvumine. Hankedokumentide vaidlustustähtaja kontrollimine. Kiri kliendile seoses vaidlustuse strateegiaga. 17-04-2025 Kätlin Hankedokumentide ja 0,8 208 260 Sehver vaidlustuse aluste analüüs.  Sorainen – 3/5 – 21-04-2025 Kätlin Vaidlustuse projekti 5,0 1 300 260 Sehver koostamine. 22-04-2025 Kärt Saar Vaidlustuse projekti 3,0 630 210 koostamine. 23-04-2025 Kärt Saar VaKo praktika ja 5,2 1 092 210 kohtupraktika analüüs. Vaidlustuse projekti koostamine. 24-04-2025 Kätlin Kliendi saadetud 0,5 130 260 Sehver materjali analüüs. Kirjavahetus kliendiga vaidlustuse argumentatsiooni ja tõendite osas. 25-04-2025 Kärt Saar Vaidlustuse projekti 5,8 1 218 210 koostamine. 25-04-2025 Kätlin Kliendi saadetud 6,5 1 690 260 Sehver materjali analüüs. Vaidlustuse projekti koostamine. Tõendite komplekteerimine. 28-04-2025 Kätlin Vaidlustuse projekti 1,0 260 260 Sehver koostamine ja kliendile edastamine. 29-04-2025 Kätlin Telefonikõne kliendiga 2,2 572 260 Sehver vaidlustuse projekti täiendamise ja tõendite teemal. Vaidlustuse projekti täiendamine. 30-04-2025 Kätlin Kõne kliendiga 4,0 1 040 260 Sehver arutamaks vaidlustuse sisu ja strateegiat. Vaidlustuse projekti täiendamine. Kirjavahetus kliendiga tõendite teemal. 2184/25EE 02-05-2025 Kätlin Vaidlustuse projekti 5,2 1 352 260 Sehver täiendamine. Tõendite komplekteerimine ja vormistamine. Kirjavahetus ja telefonikõned  Sorainen – 4/5 – kliendiga seoses vaidlustuse projekti täienduste ja tõenditega. Vaidlustuse esitamine VaKole. 05-05-2025 Kätlin Vako ja hankija 0,9 234 260 Sehver kirjadega tutvumine, kliendi informeerimine. Hankemenetluse peatamise aluste analüüs. Vastus Vakole seoses hankemenetluse peatamise taotlusest loobumisega. 12-05-2025 Kätlin Vako teate ja hankija 2,0 520 260 Sehver vastuse analüüs. Ülevaate koostamine kliendile. 13-05-2025 Kärt Saar Vako teate ja hankija 1,2 252 210 vastuse analüüs. 13-05-2025 Kätlin Täiendava seisukoha 7,5 1 950 260 Sehver koostamine. E-kirjavahetus kliendiga seoses täiendava seisukoha argumentidega ja hankija ettepanekutega. 14-05-2025 Kärt Saar Menetluskulude 0,2 42 210 hüvitamise taotluse koostamine. 14-05-2025 Kätlin Täiendava seisukoha 4,3 1 118 260 Sehver koostamine ja kliendile edastamine. Menetluskulude taotluse koostamine. 15-05-2025 Kätlin Täiendava seisukoha 2,0 520 260 Sehver täiendamine. Menetluskulude taotluse täiendamine. Täiendava seisukoha ja Menetluskulude  Sorainen – 5/5 – taotluse esitamine Vakole. Kokku 57,8 14 258 7. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 8. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ arved nr 1884/25EE ja 2184/25EE (lisad 1-2). 9. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 10. Menetlusosalise valida on see, mitu esindajat teda vaidlustusmenetluses esindab. Ka Riigikohus on korduvalt oma praktikas leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimuses esindajate arv tähendust ei oma. Mitme esindaja kasutamise puhul on menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist oluline vaid see, kas mitme esindaja kaasamine tõi nt kaasa ebavajalikku dubleerimist. Nagu nähtub menetluskulude nimekirjast, sellist dubleerimist antud juhul mitme esindaja kasutamine kaasa ei toonud. Lisad: 1) Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 1884/25EE; 2) Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 2184/25EE. Lugupidamisega Kätlin Sehver advokaat