Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 14.05.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Marika Mugur Arsi Pavelts, PhD Heili Püümann Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Laura Raadik Veikko Puolakainen Kristiina Koll Mari Past Liis Kikas Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Andra Olm Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 109-25/- Riigihange: Riigihankega ''Viimsi valla lillede ja puude kastmis-, väetamis-, ning hooldusteenus'' (viitenr 292282) tellitavale teenusele järelevalve tellimine perioodiks 12.05.2025–31.08.2025 Vaidlustaja: Haldo haldus OÜ Registrikood 16680988 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood 75021250 e-post [email protected] Hankija esindaja: Õigusosakonna peaspetsialist Gunnar Kender e-post [email protected]; [email protected] T Ä I E N D A V T A OT L U S : 1. Teavitada Rahandusministeeriumi asjaolust, mis võib kaasa tuua Rahandus- ministeeriumi ettekirjutuse vaidlusaluse riigihanke menetluse kehtetuks tunnista- miseks ja peatada vaidlustusmenetlus kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni.  NOVE - 2/5 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 109-25/-: Haldo haldus OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus tema pakkumuse tagasilükkamise („tagastamise“) otsuse peale Viimsi Vallavalitsuse („Hankija“) riigihankes, millega tellitakse perioodiks 12.05.2025– 31.08.2025 järelevalvet riigihankega „Viimsi valla lillede ja puude kastmis-, väetamis-, ning hooldusteenus'“ (viitenumber 292282) tellitavale teenusele. 2. 08.05.2025 esitas Hankija oma vastuse vaidlustusele, paludes jätta vaidlustuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 3. 09.05.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 14.04.2025 täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Dokument on esitatud tähtaegselt ja hõlmab vastuväiteid ka samal päeval (s.o 14.05.2025) mõned tunnid varem esitatud Hankija täiendavatele seisukohtadele. II TAOTLUS ASJA RAHANDUSMINISTEERIUMILE EDASTAMISEKS 5. Vaidlusaluse hanke tingimused on välja toodud vaidlustuse lisaks 1 olevas hinnapäringus. Hinnapäringu esimese lõigu järgi on hange korraldatud eesmärgiga sõlmida järelevalveteenuse osutamise leping perioodiks 12.05.2025–31.08.2025. Teisisõnu on Hankija hanke alusdokumendis kuupäevaliselt fikseerinud, et hankeleping peab olema sõlmitud hiljemalt 12.05.2025. Õieti peab hankeleping olema sõlmitud ajaliselt selliselt, et teenuse osutamine saaks alata nimetatud päeval. 6. Käesoleva menetlusdokumendi esitamise ajaks – 14.05.2025 – ei ole kõnealuses riigihankes hankelepingut sõlmitud. Seega on 12.05.2025, mil hankelepingu täitmine pidi algama, möödunud eesmärki saavutamata. Samas ei ole riigihange ka lõppenud, sest hankes esitati üks pakkumus, nimelt Vaidlustaja poolt, ning Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine ei ole vaidlustamise tõttu muutunud lõplikuks. Teisisõnu, vaidlusalune riigihange on vältav, tegemist on käimasoleva ja mitte (veel) lõppenud menetlusega. 7. Vastavalt väljakujunenud halduspraktikale kujutab olukord, kus hankija on hankelepingu alguskuupäeva määratlenud kuupäevalise täpsusega, kuid see kuupäev on lepingut sõlmimata möödunud, alust riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Nimelt puudub hankijal õigus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva hanke alustingimusi muuta, et lepingu sõlmimise kuupäeva edasi lükata (vt RHS § 81 lg 1 ja § 120 lg 1 nende koosmõjus).1 See järeldus kehtib ka allapoole lihthanke piirmäära jäävate nn väikehangete puhul, kuivõrd ka neis kehtivad RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mis välistavad hanketingimuste tagasiulatuva muutmise pärast seda, kui pakkumused on juba esitatud ja avatud.2 8. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Hankija vastu võtnud otsust tunnistada vaidlusaluse riigi- hanke menetlus kehtetuks (n-ö nurjunuks tunnistada). Sellises olukorras esineb RHS § 208 lg-s 1 sätestatud alus RaM poolt hankijale riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemiseks – hankelepingu sõlmimine hiljem kui 12.05.2025 rikuks RHS-i ja järelikult ei ole võimalik riigihanget jätkata ilma RHS-i rikkumata. RHS § 195 lg 10 näeb ette, et kui vaidlustuse läbivaata- mise käigus ilmneb asjaolu, mis võib kaasa tuua RaM ettekirjutuse RHS § 208 lg-s 1 sätestatud alusel, teavitab VAKO viivitamata RaM-i ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni RaM poolt järele- valve tegemise lõppemiseni. 9. Eelnevast lähtuvalt taotleb Vaidlustaja, et VAKO saadaks asja RaM-ile järelevalvemenetluse algatamise otsustamiseks ning peataks seniks vaidlustusmenetluse. 1 M. Parind, I. Pilving. RHS § 196 komm. 30; M. Antonov. RHS § 208 komm. 9. – M. A. Simovart, M. Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 2 Vt ka vaidlustuse p 8 ja 9.  NOVE - 3/5 - III VASTUVÄITED HANKIJALE A. Hankija taotlus jätta vaidlustus läbi vaatamata on alusetu 10. Hankija on esmajärjekorras taotlenud vaidlustuse läbi vaatamata jätmist RHS § 192 lg 3 p 7 alusel (vaidlustamisõiguse puudumine). Hankija vastusest võib välja lugeda, et Hankija hinnangul puudub Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus, kuna: (a) Hankijal puuduvad rahalised ressursid; (b) Hankija kavatseb tellimisele kuuluvat järelevalvet teostada ise; (c) Hankijal on hinnapäringus sätestatud tingimuste järgi õigus kõik pakkumused tagasi lükata.3 11. Mitte ükski eelloetletud asjaolu, isegi kui nende olemasolu jaatada, ei tähenda Vaidlustajal vaidlustamisõiguse puudumist. Vaidlustuse esitamise õiguse eeltingimused tulenevad RHS § 185 lg-st 1 ning Vaidlustaja on need enda kaasuse näitel lahti seletanud vaidlustuse p-s 19. Liigselt kordamata: vaidlustuse esitamise õigus on sõltuvuses vaidlustaja staatusest riigihankes, etteheide- tavast õigusrikkumisest ja vaidlustaja subjektiivsete õiguste riivest. Antud juhul ei saa olla mõistlikku kahtlust, et need tingimused on täidetud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et VAKO on vaidlustuse juba menetlusse võtnud ja seeläbi jaatanud ka Vaidlustajal vaidlustamisõigust (RHS § 192 lg 1). RHS ei sea vaidlustamise õigust sõltuvusse sellest, kui palju hankijal raha on, mida hankija oma uute plaanide järgi teha kavatseb või mida hankija on kirja pannud hanke alus- dokumentidesse. 12. Eelnevast lähtuvalt on Hankija taotlus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustamisõiguse olemasolu hinnatakse RHS § 185 lg 1 alusel, aga mitte lähtuvalt sellest, et hankija hinnangul „vaidlustuskomisjon võiks“ vaidlustuse tagastada. B. Vaidlustus kuulub rahuldamisele 13. Mis puudutab Hankija alternatiivset taotlust jätta vaidlustus rahuldamata ning sellega seonduvalt Hankija sisulisi vastuväiteid vaidlustusele, siis esmalt tuleb osutada Hankija seisu- kohtade vasturääkivusele. Kui Hankija eesmärk oli/on tõesti „tagada sõltumatu ja erapooletu järelevalveteenus kastmis- ja hooldusteenuse üle“4, siis otse selle eesmärgi vastu käib Hankija uus kavatsus „teostada antud tööde üle ise kontrolli“5. Hankija, olles ise kastmis- ja hooldusteenuse lepingu osapool, ei saa a priori olla sõltumatu ja erapooletu järelevalve teostaja. See näitab, et Hankija positsioonid selles vaidluses on selektiivsed ja ebakoherentsed, lõppastmes ka õigus- vastased. 14. Hankija viidatud lause hinnapäringus, mille järgi tal oli/on õigus kõik pakkumused tagasi lükata6, ei saa olla alus iga üksiku pakkumuse mistahes põhjusel tagasilükkamiseks. Selliselt muutuks väikehanke läbiviimine täiesti meelevaldseks ja kohtulikule kontrollile allumatuks. Veidi utreerides tähendaks Hankija tõlgendus seda, et Hankija võiks pakkumuse tagasi lükata nt põhjusel, et vallavanemale või hanget menetlevale ametnikule ei meeldi pakkuja juhatuse liikme nägu või erakondlik kuuluvus. On pikematagi selge, et selline lähenemine on vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega ning laiemalt avaliku võimu teostamise seaduslikkuse printsiibiga. Hankija ei saa ühe lausega – „Tellijal on õigus kõik pakkumised tagasi lükata ilma põhjenduseta“ – sisuliselt nullida tervet õiguskorda ning anda endale piiramatu otsustusvabaduse. 15. Ka tuleb toonitada, et lause hinnapäringus, millele Hankija on asunud vaidlustusmenetluses tuginema, räägib „kõigi pakkumiste tagasilükkamisest“. Riigihankeõiguses tähistab kõigi pakkumuste tagasilükkamine seda, et kõik pakkumused lükatakse tagasi ühel ja samal geneerilisel põhjusel, mis iseloomustab ühtviisi kõiki pakkumusi (tüüpilisim näide: kõigi pakkumuste maksu- mused ületavad hanke eeldatavat maksumust – RHS § 116 lg 1 p 1). „Kõigi pakkumuste tagasi- lükkamine“ ei ole võimalik alusel, mis on spetsiifiline konkreetsele pakkumusele või pakkujale (nt 3 Hankija vastuse p 8. 4 Samas, p 1; Hankija täiendavate seisukohtade p 7. 5 Hankija vastuse p 8. 6 Samas, p 3 ja 7.  NOVE - 4/5 - väidetav huvide konflikt). Seda ka siis, kui hankes laekus juhtumisi vaid üks pakkumus. Asja nimelt ei määra mitte pakkumuste arv, vaid tagasilükkamise põhjenduse sisu ja iseloom. Ilmselt ei söanda ka Hankija väita, et kui hankes oleksid pakkumuse esitanud ka tema kutsutud Greening OÜ, Sõbra Lilled OÜ, Meisteraednik OÜ ning Haljastuse ja maastikuehituse OÜ, siis olnuks tal võimalik kõik need pakkumused tagasi lükata, viidates ühetaoliselt väidetavale huvide konfliktile. 16. Vaidlust ei ole, et Kavepro Kinnisvarateenused OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on Ülle Liivat. Ka ei ole Vaidlustaja vastu vaielnud sellele, et ühes teatavas lepingus7 – mis aga ei puutu hetkel kuidagi asjasse – oli Ülle Liivat märgitud Vaidlustaja kontaktisikuks. Eelöeldud faktid aga ei tähenda, et Vaidlustaja pakkumuse puhul esineks Hankija väidetud huvide konflikt. Hankija on võtnud omavahel mitteseotud faktid ning need meelevaldselt sidunud. Seda on selgitatud ka vaidlustuse p-s 13, mistõttu Vaidlustaja sellel siinkohal pikemalt ei peatu. 17. Küll rõhutab Vaidlustaja, et Hankija vastusest nähtuvalt möönab ka Hankija ise, et Ülle Liivat ei ole Vaidlustaja pakkumusega selles konkreetses vaidlusaluses hankes seotud. Hankija viitab oma „eelnevatele kogemustele ja asjaoludele“, mis andvat talle „põhjendatud kahtluse huvide konflikti võimalikkuses“.8 Huvide konflikt on õiguslik kategooria, mida hinnatakse objektiivselt. Hankijast on meelevaldne ja ilma mistahes õigusliku aluseta võtta hoiak stiilis „kuna ükskord oli nii, siis küllap on ka seekord nii“. Sellises võtmes – ja taaskord veidi utreerides – ei saaks nt advokaat, kes on kord ühte klienti esindanud, enam mitte kunagi tegeleda asjadega, mis võiks kasvõi riivamisi selle isiku huvide vastu minna. Ometigi hinnatakse ka nii rangelt reglementeeritud valdkonnas kui seda on advokaatide kutsetegevus huvide konflikti kaasuspõhiselt (keelatud on huvide konflikt „samas asjas“, st samas kaasuses – AdvS § 44 lg 4). 18. Eriti reljeefselt joonistub Hankija käsitluse vildakus välja tema täiendavast seisukohast, kus Hankija väidab, et „fakt, et Ülle Liivat on eelnevalt olnud Haldo haldus OÜ esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes, annab Viimsi Vallavalitsusele rohkem kui põhjendatud aluse kahelda huvide konflikti puudumises ja seega järelevalve objektiivsuses“.9 Niisiis leiab Hankija: põhjusel, et kunagi ühel korral on asjad olnud teataval moel, siis on see „rohkem kui põhjendatud alus“ kahtlustada huvide konflikti. Siingi võiks tuua võrreldava näitena midagi järgmist: kuna isik A töötas kord X vallavalitsuses, siis iga kord ja alati ning isegi pärast sellest töökohast lahkumist, kui isik A selle vallavalitsusega kokku puutub, tuleb teda kahtlustada huvide konfliktis (endise tööandja soosimises). Tõsiseltvõetav ei ole ka Hankija viide meiliaadressile [email protected] – tegu on Vaidlustaja üldmeiliga, mitte Ülle Liivati erameiliga. 19. Vaidlustaja ei sea kahtluse alla Hankija „legitiimset eesmärki“ vältida huvide konflikti10 (vrd RHS § 3 p 4), kuid seda eesmärki ei saa taotleda meelevaldselt. Väide huvide konfliktist peab rajanema faktidel. Antud juhul faktid Hankija käsitlust ei toeta – hoopis vastupidi. 20. Arusaamatuks jääb Hankija täiendavas seisukohas esitatud kriitika Vaidlustaja aadressil, et too olevat vaidlustuses esitanud „ebaõige seisukoha“, et Vaidlustaja pakkumus on „teadaolevalt odavaim“.11 Kõigepealt, pakkumuse hind ja selle suurus/väiksus võrdluses teiste pakkumustega (kui neid üldse on) on fakt. See ei ole seisukoht (arvamus), nagu nt ei ole see, et 3<9, kellegi „seisukoht“, vaid matemaatiline fakt. Muus osas on Hankija laskunud tarbetusse semantilisse tähenärimisse. Kui hankes esitatakse vaid üks pakkumus, siis ongi see automaatselt „odavaim“. Pole põhjust selle sõna kasutamise üle polemiseerida. Sõna „teadaolevalt“ kasutas Vaidlustaja põhjusel, et vaidlustuse esitamise aegu ei olnud Vaidlustajal täpset teavet, kas ja kui mitu pakkumust peale tema oma esitati – seda sai Vaidlustaja lugeda alles Hankija vastusest. Seega on ka selles osas Hankija märkused kohatud. 7 Hankija täiendavate seisukohtade p 10. 8 Hankija vastuse p 5. 9 Hankija täiendavate seisukohtade p 12. 10 Hankija vastuse p 6. 11 Hankija täiendavate seisukohate p 6.  NOVE - 5/5 - 21. Täiendavas seisukohas on Hankija püüdnud tõsiasja, et hanke alustingimusi koondav hinnapäring ei näe ette pakkumuse tagasilükkamist huvide konflikti tõttu, viitega sellele, et hinna- päring sisaldab sõnapaari „objektiivne ülevaade“. Sellest on Hankija tuletanud oma õiguse teha Vaidlustaja suhtes selline otsus nagu vaidluse all.12 Tulemata siinkohal tagasi selleni, et Hankija väidetud huvide konflikti ei esine, siis piisab kui lühidalt viidata, et vastavalt viimaste aastate VAKO praktikas korduvalt toonitatud printsiibile ei tohi hankija võtta vastu pakkuja suhtes negatiivset otsust alusel, mida ei ole hanke alusdokumentides sõnaselgelt kirjas ning mis on tuletatud kaudse tõlgendamise teel. 22. Ülejäänud osas jääb Vaidlustaja kõigiti vaidlustuses esitatu juurde, neid argumente siinkohal kordamata. Vaidlustaja veendumusel on vaidlustus põhjendatud ning palub VAKO-l vaidlustuse rahuldada. IV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 23. Kuivõrd Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt, esitab Vaidlustaja käesolevaga VAKO-le enda menetluskulude nimekirja. Vaidlustaja menetlus- kulude väljamõistmine Hankijalt on ette nähtud nii vaidlustuse rahuldamise korral kui ka siis, kui VAKO lõpetab vaidlustusmenetluse seonduvalt asjaoluga, et RaM on teinud Hankijale ettekirjutuse vaidlusaluse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 198 lg 1). 24. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 2861,67 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 640 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 2221,67 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi mahus 10 h 20 min tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub alljärgnevast tabelist. 25. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 2861,67 eurot. Vaidlustaja taotleb enda esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.13 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 12 Hankija täiendavate seisukohtade, p 9. 13 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.