Hankija vastus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Tapa Vallavalitsus Märge tehtud: 09.05.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 09.05.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 TAPA VALLAVALITSUS Taivo Kivistik Teie: 09.05.2025 nr 12.2-10/114 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie: 14.05.2025 nr 14-9/25/938-2 Vastus vaidlustuse teatele Riigihangete vaidlustuskomisjon esitas 09.05.2025 Tapa Vallavalitsusele vaidlustuse esitamise teate, mille kohaselt esitas KIRDE PROJEKT OÜ vaidlustuse Tapa Vallavalitsuse riigihankes „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenr 290526) hankija otsusele lükata tagasi KIRDE PROJEKT OÜ pakkumus ja tunnistada edukask OÜ Resand pakkumus. Komisjon palus Tapa Vallavalitsusel (hankijal) esitada hiljemalt 14.05.2025 kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole riigihangete registris. Hankija esitab käesolevaga oma vastuse. Täiendavaid dokumente lisada ei ole. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Tapa Vallavalitsuse 12.02.2025 korraldusega nr 56 alustati riigihanget „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526) ning kinnitati riigihanke alusdokumendid. 1.2. Tapa Vallavalitsus (edaspidi hankija) kuulutas 17.02.2025 välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526). Pakkumuste esitamise tähtajaks 27.03.2025 esitati neliteist pakkumust, sh pakkuja KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) (edaspidi ka vaidlustaja) ning pakkuja aktsiaselts Resand (10134173) (edaspidi ka kolmas isik). Tapa Vallavalitsuse 24.04.2025 korraldusega nr 199 kinnitati riigihanke tulemused: 1) Tunnistati vastavaks 13 pakkujat, sh aktsiaselts Resand (10134173) ja KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) (täielik loetelu korralduses nr 199) pakkumused kui alustingimustele vastavad. 2) Otsustati lükata tagasi KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) poolt esitatud pakkumus kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. 3) Tunnistati edukaks aktsiaselts Resand (10134173) pakkumus kui enim hindepunkte saanud pakkumus. 2. Riigihanke menetlemine 2.1. Pakkujatel tuli hindamiskriteeriumide ja hinnatavate näitajate koosseisus esitada Tööde I etapi maksumus, mis sisaldab eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti koostamist koos detailsete ehitusmahtude ja -eelarvega vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele. Tööde II etapi Pikk 15 / 45106 Tapa / Lääne-Virumaa / Telefon 322 9650 / E-post [email protected] / www.tapa.ee Registrikood 75033477 / IBAN EE722200001120077103 / Swedbank AS / Kood 767 maksumuses tuli pakkujatel esitada ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Hanke alusdokumentides välja toodud arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-2028. 2.2. Pakkuja KIRDE PROJEKT OÜ esitas töövõtu II osa pakkumuse maksumusega 3 500,00 eurot ilma käibemaksuta. Hankijal tekkis kahtlus, et KIRDE PROJEKT OÜ poolt esitatud töövõtu II osa pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Hankija võrdles esitatud pakkumust nii töövõtu II osa eeldatava maksumusega (25 000,00 eurot) kui ka teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumusega. KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse maksumus on 94 % madalam järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse II etapi maksumusest ning 614 % madalam hanke eeldatavast maksumusest (25 000 eurot). Seega on esitatud hind silmatorkavalt erinev nii teiste pakkumuste maksumustest kui ka riigihanke II etapi eeldatavast maksumusest. Tulenevalt riigihangete seaduse § 115 lg 1 palus hankija selgitada pakkumushinna kujunemist, tuues välja II etapi 24 kuulise kestvuse kohta kulude detailne jaotus erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu, transport jm) lõikes. 2.3. Pakkuja vastas järgmiselt: Vastuseks Hankija päringule selgitame järgmist: II etapi pakkumuse maksumuse kujundamisel lähtusime meie varasemalt teostatud tööde kogemusest. KIRDE PROJEKT OÜ nõustub, et meie pakutud hind on 94% madalam võrreldes järgmise vastavaks tunnistatud pakkumusega. Samas ei nõustu me väitega, et meie pakutud hind on silmatorkavalt erinev teistest pakkumustest. Meie hinnangul seisneb probleem hoopis selles, et kõigi II etapi pakkumuste maksumused on omavahel väga erinevad. Võib eeldada, et II etapi maksumuse kujunemine ei olnud piisavalt täpsustatud. II etapi maksumuse määramisel võtsime aluseks asjaolu, et antud hanke raames tellitakse põhiprojekt. Selle alusel viiakse läbi ehitustööde riigihange ning sõlmitakse ehitustööde leping edukaks osutunud pakkujaga. Järgmise etapi käigus peab ehitaja tellima tööprojekti, enne kui ehitustööd saavad alata. Seejuures on ehitajal kaks võimalust: 1. Tööprojekti tellimine põhiprojekti koostajalt (näiteks KIRDE PROJEKT OÜ-lt) – sellisel juhul katavad tööprojekti koostamise kulud ka autorijärelvalvega seotud tegevused. Põhiprojekti koostaja osaleb töökoosolekutel juba tööprojekti koostaja rollis, mistõttu eraldi autorijärelvalve kulusid ei teki. 2. Tööprojekti tellimine kolmandatelt isikutelt – sel juhul toimub ehitamine kolmanda osapoole tööprojekti alusel. Põhiprojekti koostaja ülesandeks jääb tööprojekti vastavuse kontrollimine, s.t. hinnata, kas tööprojekt järgib põhiprojekti lahendusi. Sel juhul ei ole vajalikud regulaarsed objektikülastused ega töökoosolekutel osalemine, sest ehitamine ei toimu põhiprojekti alusel. Meie ülesanded piirdusid sellisel juhul tööprojekti ekspertiisiga, mis kestab tavapäraselt ca kuu aega – sama kaua kui ehitusprojekti ekspertiis. Kui ehitustööde käigus ilmnevad vead, mis tulenevad põhiprojektist, on nende kõrvaldamine põhiprojekti koostaja vastutusel ja need ei kuulu II etapi maksumuse hulka. Antud selgitus põhineb meie viimaste aastate kogemusel. Hetkel ehitatakse Eestis neli objekti, mille põhiprojektide koostajaks on olnud KIRDE PROJEKT OÜ: • Ühel objektil tellis ehitaja kohe tööprojekti meilt – seetõttu ei olnud autorijärelvalve vajalik, kuna vastutame objekti eest tööprojekti koostajana. • Kahel objektil toimub autorijärelvalve, kuna tööprojekt telliti kolmandatelt isikutelt – töökoosolekutel osalemine on olnud minimaalne ning kogu autorijärelvalve töömaht pole ületanud 30 töötundi. • Neljandal objektil koostasime arhitektuuri-, sisearhitektuuri- ja konstruktiivsed osad tööprojekti mahus, kuid eriosad jäid põhiprojekti staadiumisse. Arvestades sellega, et tellija ja ehitaja otsustasid eriosade lahendusi oluliselt muuta, pidime ka oma tööprojekti osaliselt ümber tegema. Ka selles olukorras ei ületanud töömaht 35 töötundi. Kõigi nelja objekti ehitusmaksumus on olnud üle 4 miljoni euro, mis kinnitab, et kogemuspõhiselt koostatud hinnang on realistlik. Kokkuvõttes kinnitame, et meie poolt pakutud II etapi maksumus on objektiivne ja vastab reaalsele töömahule. Oleme valmis selles mahus kõik II etapiga seotud kohustused täitma. Oleme valmis ka vastama täiendavatele täpsustavatele küsimustele. 2 2.4. Hankija on seisukohal, et pakkuja ei ole esitanud detailset infot küsitud kulude jaotuse kohta tehnilises kirjelduses toodud tegevuste lõikes, mis võimaldaks hankijal hinnata, millise töömahuga on pakkuja arvestanud ja kas pakutud maksumus võimaldab täita lepingut hankes ettenähtud mahus. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. Pakkuja ei saa jätta esitamata selgitusi, mis põhjendavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Ei piisa eelnevat töökogemust näiteks tuues selgitada oma pädevust, jättes seejuures hankija küsimustele vastamata. KIRDE PROJEKT OÜ ei esitanud kõiki nõutud selgitusi, mistõttu nende alusel ei olnud hankijal võimalik maksumuse põhjendatust sisuliselt hinnata. 2.5. Vaidlustaja on vaidlustuses selgitanud, et on lähtunud pakkumust tehes mahust 70 töötundi ja ühe töötunni hinnaks 50 eurot. Pakkuja on eeldanud ja RHAD Juhised pakkujale punktis 4 (hankelepingu täitmise tähtaeg) välja toonud, et töövõtulepingu teises etapis sisaldub projekteerimistööde autorijärelevalve ehitusperioodi ajal kuni kasutusloani. Sealjuures on selgitatud, et töövõtja töövõtu mahtu kuulub ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni. Arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026- 2028 aasta. Eelnevast tulenevalt jääb selgusetuks, miks võttis vaidlustaja vajaliku tööde teostamise aluseks 70 tunnise vajaduse. 2.6. Hankelepingu raames teostatavate tööde näol on tegemist suuremahulise renoveerimistööde projekteerimisega ja edaspidi koostatud projekti alusel ehitustööde hankimise ja teostamisega. Tulenevalt eelnevast kogemusest hoonete renoveerimisel on hankija seisukohal, et projekteerija osavõtt ehituskoosolekutest on oluline ja võimaldab jõuda parima tulemuseni ehitustööde teostamise etapis. 2.7. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et pakkuja KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) on esitanud põhjendamatult madala pakkumuse ja esitatud hinnaga ei ole võimalik täita nõuetekohaselt lepingut riigihanke alusdokumentides toodud mahus. 2.8. Hankija on seisukohal, et otsus Tapa Vallavalitsuse 24.04.2025 korraldusega nr 199 lükata tagasi KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) poolt esitatud pakkumus kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus on õiguspärane. 3. Selgitused vaidlustaja seiskohtadele 3.1. Vaidlustuse punkt 1.12. on välja toodud järgmine: „Vaidlustatava korralduse kohaselt sai AS-i Resand pakkumus enim hindepunkte (97,7333 punkti). Ei edukaks tunnistatud pakkuja ega teiste pakkujate pakkumuste alusel antud hindepunktide arvutuskäiku (teiste pakkujate puhul ka hindepunkte) hankija ei avaldanud.“ Hindepunktid arvutati vastavalt RHAD hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad valemi „Madalaima väärtusega pakkumus“ saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal" järgi. Tööde I etapi maksumus, mis sisaldab eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti koostamine koos detailsete ehitusmahtude ja -eelarvega vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele, osakaal lõpphinde kujunemisel oli määratud 90%. Tööde II etapi maksumus, mis sisaldab ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni vastavalt tehnilisele kirjeldusele, osakaal lõpphinde kujundamisel oli määratud 10%. 3 Hinnati kõikide vastavaks tunnistatud pakkumusi. Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi vastavuse kontrolli etapis ja seega pakkumus hindamisele ei kuulunud. 3.2. Vaidlustuse punktis 2.6 on välja toodud, et RHAD osaks olevas dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ei ole nõutud ühegi muu arvnäitaja esitamist peale kogumaksumuse. Ka mujalt RHAD-st ei tulene, et pakkuja oleks pidanud esitama pakkumuses pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse (jagama erinevateks komponentideks). Hankija ei nõudnud pakkumuse maksumuse koosseisus maksumuse lahtikirjutamist, kuna ei pidanud seda pakkumuste esitamise etapis oluliseks. Hankija esitas vaidlustajale päringu lahtikirjutamise ettepaneku eesmärgiga mõista pakutud hinda ja anda vaidlustajale võimalus pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks. Riigihangete seadus ei sätesta, mis on pakkujalt küsitava selgituse täpseks sisuks, vaid see on hankija otsustada lähtuvalt pakkumusest, pakkujast ja hankes tähendust omavatest asjaoludest. Kuna hankelepingu II etapi töövõtja järelevalve teostuse ajaline maht on RHAD juhised pakkujale ja lisa 2 hankelepingu projekt välja toodud, küsis hankija selgitusi pakkumushinna kujunemise kohta ja kulude detailset jaotust erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu, transport jm) lõikes, et veenduda kas pakkuja on teostatava töö mahtu õiglaselt hinnanud. 3.3. Vaidlustuse punktis 2.9. toob vaidlustaja välja järgmise: “Nimetatud sätetest tulenevalt saab põhiprojekti koostanud isiku ülesandeks olla ainult kontrollimine, kas tööprojekti lahendused vastavad põhiprojekti lahendusele. Nagu selgitas vaidlustaja hankijale saadetud vastuses, puudub vajadus objektil viibimiseks, kuna ehitamine toimub tööprojekti alusel. Seega ei saa ei juhul, kui ehitushanke võitnud isik tellib tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult ega ka juhul, kui ehitushanke võitnud isik ei telli tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult, autorijärelevalve maht olla suuremahuline.“. Hankija eesmärk on, et projekteerija osaleks ehitustööde lepingu täitmise protsessis, sh osaleks objekti nõupidamistel vastavalt RHAD juhised pakkujale ja RHAD lisa 1 hankelepingu projekt ehitusprojekti autorijärelevalve osas välja toodud tingimustele ja ajalisele mahule. 3.4. Vaidlustuse punktis 2.10. toob vaidlustaja välja, et hankija ei küsinud täiendavaid selgitusi: „Vaidlustaja lisas oma selgituse lõppu, et on valmis vastama täiendavatele täpsustavatele küsimustele. Kuigi hankijal ei ole iseenesest kohustust korduvalt pakkuja poole pöörduda, on küsitav, kas juhul, kui hankijal on võimalik pöörduda täiendavate selgituste saamiseks pakkuja poole, ent ta seda ei tee, saab jaatada sisulise hindamise kohustuse täitmist nõutavas mahus.“. Riigihangete seadus ei sätesta, mis on pakkujalt küsitava selgituse täpseks sisuks, vaid see on hankija otsustada lähtuvalt pakkumusest, pakkujast ja hankes tähendust omavatest asjaoludest. Eeltoodust lähtuvalt ei saa seadus ette näha ka seda, mida pakkuja peaks hankija päringule vastama. Selgituse hindamisel lähtub hankija RHS § 115 lg-s 8 sätestatust. Antud juhul küsis hankija vaidlustajalt sisulist selgitust pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Hankija seisukoht on, et vaidlustaja ei esitanud nõutud selgitusi ja koostas sellest tulenevalt põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuse tagasi lükkamise kohta. 3.5. Vaidlustuse punktides 2.14 ja 2.15 väidab vaidlustaja, et korralduses puudub põhjendus ja pole läbi viidud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli raames sisulist hindamist Kaebaja väide,ei vasta tõele. Korralduse preambulis on esitatud vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise põhjused, korraldus on kaalutletud ja põhjendatud ning vastab igati haldusaktile esitatavatele nõuetele. 4 4. Eeltoodust tulenevalt palub hankija: 4.1. Jätta täies ulatuses rahuldamata KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) vaidlustus riigihankes „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526). 4.2. Vaidlustusmenetluses kantud vaidlustaja kulud jätta vaidlustaja enda kanda. 4.3. Vaidlustusmenetlus viia läbi kirjaliku menetlusena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tell vallavanem Kadri Kirsipuu 322 9675 [email protected] 5