Eesti Energia AS korraline üldkoosolek

Aastaaruanne 2024 Sisukord TEGEVUSARUANNE Rahavood......................................................................................................................................... 73 Tegevustulemused 2024...................................................................................................................3 Investeerimine.................................................................................................................................. 76 Juhatuse esimehe pöördumine.........................................................................................................4 Finantseerimine............................................................................................................................... 79 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad ����������������������������������������������������������������������������������������������6 2025. aasta väljavaade....................................................................................................................83 Tegevuskeskkond..............................................................................................................................8 Kontserni 2024. aasta sündmused ������������������������������������������������������������������������������������������������� 15 KESTLIKKUSE ARUANNE Elektritootmine........................................................................................................................... 16 Jaotusvõrk.................................................................................................................................20 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Suurtööstus................................................................................................................................22 Konsolideeritud kasumiaruanne.................................................................................................... 106 Kliendilahendused.....................................................................................................................26 Konsolideeritud koondkasumiaruanne ������������������������������������������������������������������������������������������107 Ettevalmistus uueks kasvuks..................................................................................................... 31 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ������������������������������������������������������������������������������������� 108 Väärtuspõhine organisatsioonikultuur ja pühendunud töötajad ���������������������������������������������������36 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ���������������������������������������������������������������������������������������� 109 Organisatsioonikultuur...............................................................................................................37 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ��������������������������������������������������������������������������� 110 Uuendatud IT-organisatsioon....................................................................................................39 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ������������������������������������������������������������������ 111 Ohutuskultuur........................................................................................................................... 40 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne................................................................................................. 211 Teadus- ja arenduskoostöö............................................................................................................. 41 Kasumi jaotamise ettepanek......................................................................................................... 219 Läbipaistvad juhtimisotsused..........................................................................................................43 Juhatuse liikmete allkirjad 2024. majandusaasta aruandele ������������������������������������������������������220 Riskijuhtimine...................................................................................................................................54 Sõnastik......................................................................................................................................... 221 Majandustulemused........................................................................................................................ 61 Investori informatsioon..................................................................................................................222 Müügitulu ja EBITDA..................................................................................................................62 Taastuvenergia ja elektri müük �������������������������������������������������������������������������������������������������63 Mittetaastuva elektri tootmine...................................................................................................65 Võrguteenus..............................................................................................................................67 Vedelkütused.............................................................................................................................69 Muud tooted ja teenused........................................................................................................... 71 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 Tegevustulemused 2024 MÜÜGITULU EBITDA* INVESTEERINGUD TÖÖTAJAD (keskmine) 1,8 mlrd € 398 mln € 724 mln € 4 908 ELEKTRI TOODANG VEDELKÜTUSTE TOODANG ELEKTRI MÜÜK VÕRGUTEENUSTE MÜÜK 3,8 TWh 451 tuh t 10,4 TWh 6,6 TWh * Normaliseeritud EBITDA 400 mln €. Normaliseeritud kasumist on elimineeritud pikaajaliste elektri ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju. 3 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE Hea lugeja! Eesti Energia loodi 1939. aastal eesmärgiga varustada kogu Eestit elektriga. 2024. aastaks oleme oma haardeulatust nii geograafiliselt kui ka tegevusvaldkondadelt oluliselt laiendanud. Meie tegevus ulatub Eestist palju kaugemale, hõlmates taastuvenergia tootmist Soomest Poolani. Lisaks usaldab meid elektrimüüjana üle 600 000 kliendi Baltikumis ja Poolas. Oleme Eesti Energia kontsernina roheteekonnal ja muudame piirkonna elektritootmist taskukoha- semaks ja keskkonnahoidlikumaks. Samal ajal aitame juhitavate elektrijaamadega tagada elektri varustuskindlust, pakume kvaliteetset võrguteenust ja arendame Ida-Virumaal keemiatööstust. Lisaks pakume inimestele kasulikke ja keskkonnajälge vähendavaid energialahendusi alates tootmisvõimsuste maht 2024. aastal ka 1000 megavati piiri. Kaugel pole ka punkt, kus kontserni rohelisest elektrist kuni päikesepaneelide ja salvestuslahenduste ning elektriauto laadijateni. taastuvenergia tootmisvarade võimsus ületab traditsiooniliste soojuselektrijaamade võimsuse. 2024. aastal kasvas Läänemere regiooni päikese- ja tuuleenergia toodang märkimisväärselt, Taastuvenergia toodangu kasv toob regiooni juurde puhast ja konkurentsivõimelise hinnaga aidates kaasa puhta energia kättesaadavusele. Ka meie taastuvenergia projektid, nagu uued elektritootmist, kuid iga elektrisüsteem vajab toimimiseks ka juhitavaid tootmisvõimsusi. tuulepargid ja päikeseelektrijaamad, on aidanud vähendada piirkonna sõltuvust fossiilkütustest Juhitavad elektrijaamad aitavad tagada elektrivõrgu stabiilsuse ja varustuskindluse ja vähendada regiooni elektritootmise süsiniku jalajälge. taastuvenergiale üleminekul. Seetõttu panustame regiooni elektriturule ka oma juhitavate 2024. aastal tootsime energiat puhtamalt ja mitmekesisemalt kui kunagi varem, kasutades selleks elektrijaamadega. Kuivõrd 2025. aasta veebruaris sünkroniseerisid Balti riigid oma muuhulgas tuult, päikest ja jäätmeid. Tänu uutele tootmisvõimsustele kasvatasime kontserni elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga, tõi sellele eelnev aasta eriti tugevalt esile taastuvenergia toodangut 2023. aastaga võrreldes 35% võrra. Selle tulemusena jõudsime esma- juhitavate elektrijaamade kriitilise tähtsuse meie energiasüsteemis. kordselt ka olukorrani, kus taastuvenergia moodustas meie elektritoodangust enamiku, tervelt 56%. Järjepidevate taastuvenergiainvesteeringute toel ületas kontserni paigaldatud taastuvenergia 4 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE Sellest hoolimata on vanade põlevkivielektrijaamade ülalpidamine täis väljakutseid. Ühtlasel elektrikulusid ja olla samaaegselt kaitstud ka elektrikatkestuste eest. Vähem oluline pole siin baaskoormusel töötama loodud põlevkivijaamad ei tule toime üha volatiilsemaks muutuval Enefiti akujuhtimise tarkvara, mis aitab optimeerida nii eratarbijate kui äride aku ja päikesepargi elektriturul. Lisaks pole põlevkivist toodetud elekter oma kõrge süsinikuheite ning heitekaubanduse kasutust ning aitab samaaegselt stabiliseerida elektrivõrku teenides nii kliendile paindlikkusturgudelt reeglite tõttu võimeline turul konkureerima taastuvenergia ja teiste madalama heitega tootmistega. lisatulu. 2024. käivitasime esimesed äriklientide suuremahulised salvestuslahendused, mis tõid Seetõttu jääb igal aastal vähemaks neid tunde, kui põlevkivijaamad turule pääsevad. väga häid tulemusi. See on huvi suursalvestite vastu veelgi kasvatanud. Ometi on põlevkivielektrijaamad täna veel olulise tähtsusega regiooni varustuskindluse tagamisel. Tänu elektriautode laadimistaristu jõudsale arengule valib üha rohkem inimesi oma igapäevaseks Nende edasine väärtus seisneb võimaluses neid kasutada hetkedel, kui teistest allikatest jääb sõiduvahendiks elektriauto. See on oluline samm rohelisema tuleviku poole liikumisel. Meie elektrit puudu. Jaamade konkurentsivõime vähenemise tõttu on aga nende ülalpidamiseks vaja panustame sellesse läbi avaliku laadimisvõrgu kui ka era- või kortermajadesse ning kontoritesse leida uus tuluallikas. Selle nimel tegime 2024. aastal riigiga koostöös olulised sammud nagu paigaldatud laadimislahenduste näol. Ainuüksi 2024. aastal sõitsid kliendid meie avalikus elektrituruseaduse muudatuste eelnõu väljatöötamine ja reservelektrijaamade ettevõtte loomine. laadimisvõrgus laetud energia abil üle 13 miljoni CO2-vaba kilomeetri. Liigume oma roheteekonnal kooskõlas Eesti, teiste koduturgude ja Euroopa kliimaeesmärkidega Lisaks laienemisele Eestis ja Leedus, avasime 2024. aastal avaliku laadimistaristu ka Lätis ja Poolas. ning oleme võtnud eesmärgiks muuta oma tööstus süsinikuneutraalseks. Viimase enam kui 30 aasta Aasta lõpuks ulatus meie laadimisvõrgustik enam kui 300 asukohta ning võimaldas enam kui jooksul on energeetika andnud suurima panuse Eesti heitmete vähendamisse. Ka 2024. aastal 1000 elektriauto samaaegset laadimist. Selle tulemusena muutsime elektriautode kasutamise täitsime omaniku ja avalikkuse ootust süsinikuvabamale elektritootmisele - meie elektritootmise mugavamaks ja kättesaadavamaks Eestist kuni Saksamaa piirini. CO2-intensiivsus väheneb iga aastaga. Kui elektritootmises liigume taastuvenergia ning väikese Meie energia Eesti Energias läheb inimeste heaks. Pingutame, et elektritootmist taskukohasemaks keskkonnajäljega juhitavate jaamade suunas, siis vedelkütuste tootmise kujundame ümber ja keskkonnahoidlikumaks muuta ja mõistame, et konkurentsivõimelise energiahinna saavutamine keemiatööstuseks. 2024. aastal astusime selle suunas märgilise sammu, kui alustasime on kriitilise tähtsusega, et tagada majanduse jätkusuutlik kasv ja inimeste heaolu. 2024. aastal plastikeemia tehase põhiprojekteerimisega. Projekteeritav tehas võimaldaks väärindada osa tegime sel teel olulisi edusamme. Jätkame tööd, et pakkuda taskukohast ja jätkusuutlikku praegu kütusena turustatavat toodet väärtuslikuks tooraineks materjalitööstusele. energiat kõigile meie klientidele. Meie teekond puhtama ja jätkusuutlikuma tuleviku suunas ei piirdu vaid organisatsiooni keskkonnajälje vähendamise ning rohelise energiatootmise suurendamisega. Toetame selles ka oma kliente ning pakume kasulikke ja keskkonnajälge vähendavaid energialahendusi alates Andrus Durejko rohelisest elektrist ja päikesepaneelidest kuni integreeritud energiasalvestite ja elektriauto Juhatuse esimees laadimislahendusteni. Kuigi viimaste aastatega võrreldes on päikesepaneelide paigaldamise tempo mõnevõrra aeglus- tunud, siis huvi energiasalvestuse vastu on hüppeliselt kasvanud. Tänu akude kasutuselevõtule saavad meie kliendid maksimaalselt kasutada oma toodetud päikeseenergiat, vähendada oma 5 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 6 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI TEGEVUS- JA FINANTSNÄITAJAD 2024 2023 Elektrienergia müük GWh 10 417 10 236 Võrguteenuse müük GWh 6 557 6 475 Vedelkütuste müük tuh t 435 468 Elektrienergia toodang GWh 3 791 3 614 Vedelkütuste toodang tuh t 451 475 Soojusenergia toodang GWh 1 041 1 182 Töötajate keskmine arv in. 4 908 5 268 Müügitulud mln € 1 785,2 1 905,5 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) mln € 398,2 436,7 Normaliseeritud* EBITDA mln € 400,0 483,1 Puhaskasum/(-kahjum) mln € 12,9 -422,1 Normaliseeritud* puhaskasum/(-kahjum) mln € 14,7 -375,7 sh põhivara allahindlused** mln € -171,1 -632,3 Investeeringud mln € 723,6 779,3 Äritegevuse rahavood mln € 594,6 13,9 Põhivara mln € 4 042 3 681 Omakapital mln € 2 383 2 060 Netovõlg mln € 1 201 1 495 Netovõlg / EBITDA korda 3,0 3,4 EBITDA marginaal % 22,3 22,9 7 * normaliseeritud kasumist on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju ** 2024. aasta sisaldab õlitehase ja kaevanduste allahindlust summas 164 mln €. 2023. aasta sisaldab põlevkivi tarbivate elektrijaamade varade allahindlust summas 628 mln € EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 Tegevuskeskkond 8 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEGEVUSKESKKOND Tegevuskeskkond Keskmised elektrihinnad langesid meie koduturgudel võrreldes eelmise aastaga Energeetikasektoril on majanduse ja ühiskonna toimimisele suur mõju, sest selles sektoris tegutsejad tagavad energia kättesaadavuse ja varustuskindluse igapäevaelu ning äritegevuse jaoks. Norra Tootmine 155,4 TWh Rahvusvahelise energiaettevõttena peab Eesti Energia arvestama Tarbimine 136,8 TWh Soome paljude tegevuskeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, nagu turuhindade Keskmine hind 36,9 €/MWh (-30,8%) Tootmine 77,6 TWh kõikumine, õigusnormid, ilmastikutingimused ning maailma majanduslik Tarbimine 81,7 TWh ja poliitiline olukord. Lisaks suunavad meie tegevust ka peamised Keskmine hind 45,6 €/MWh (-19,3%) energeetika arengutrendid: kliimamuutustega seotud ootused, tehnoloogiline innovatsioon ja läbimurded ning vajadus pakkuda Rootsi klientidele jätkusuutlikke ja paindlikke energialahendusi. Tootmine 161,1 TWh Eesti Tarbimine 131,9 TWh Tootmine 4,9 TWh Võrreldes eelmise aastaga ilmnesid 2024. aastal turuhindades Keskmine hind 33,8 €/MWh (-31,2%) Tarbimine 7,9 TWh järgmised meie äri oluliselt mõjutavad suundumused: Keskmine hind 87,3 €/MWh (-3,9%) • Elektrihinnad küll langesid Balti- ja Põhjamaades seoses maagaasi Läti madalama hinna ja hüdroenergia soodsa olukorraga, kuid muutlike Tootmine 5,8 TWh ilmastikuolude ning elektrijaamade tõrgete ja plaaniliste hooldustööde Tarbimine 6,5 TWh Keskmine hind 87,4 €/MWh (-6,9%) tõttu olid hinnad volatiilsed. Taani Tootmine 34,5 TWh Leedu • Heitmekvootide hinnad langesid aastaga 22%, sealhulgas jõudsid Tarbimine 36,7 TWh Tootmine 7,7 TWh hinnad veebruaris viimase kahe aasta madalaimale tasemele. Keskmine hind 70,8 €/MWh (-15,8%) Tarbimine 12,2 TWh Keskmine hind 87,3 €/MWh (-7,5%) • Naftatoodete maailmaturuhinnad näitasid 2023. aastaga võrreldes väikest langust tulenevalt globaalsest majanduse jahenemisest ja Poola nõudluse vähenemisest. Tootmine 158,1 TWh Tarbimine 164,5 TWh • Gaasihinnad alanesid viimase nelja aasta madalaimale tasemele. Seda Keskmine hind 96,1 €/MWh (-14,1%) põhjustasid muutused tarneahelates, nõudluse vähenemine, tõhusalt planeeritud maagaasivarud Euroopas ja suurenenud LNG tarnevõimekus. Tootmise ja tarbimise andmete allikas: ENTSO-E 9 Keskmiste hindade andmete allikas: Nord Pool EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEGEVUSKESKKOND Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri tootjad, kes müüvad börsile oma Aasta lõpus paranenud hüdrobilansi tase Põhjamaades aitas samuti hindu stabiliseerida. toodetud elektrit, ja elektri müüjad, kes ostavad börsilt elektrit, et müüa seda lõpptarbijatele Samal ajal tõi EstLink2 järjekordne katkestus 2024. aasta lõpus tulevikku suunatud hinnasurve. edasi. Enim mõjutavad meie tegevust Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektrihinnad, kuna nendes Välised ja ootamatud tegurid põhjustavad energiahindade volatiilsust ja mõjutavad elektrihindu riikides me nii toodame kui ka müüme elektrit. tõenäoliselt ka 2025. aastal. Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud, mis tähendab, Eesti keskmine elektrihind oli 2024. aastal 87,3 €/MWh (-3,5 €/MWh, -3,9%). Sealhulgas oli et elektritootmist ja -hindu mõjutavad ka mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks aasta kõrgeim päeva keskmine elektrihind 5. jaanuaril: 890,5 €/MWh (+602,7 €/MWh võrreldes veetase Norra hüdroreservuaarides ja piirkonna tuuleolud. Võimalikud ülekandekaablite 2023. aastaga) ja madalaim 20. oktoobril: 2,6 €/MWh (-2,4 €/MWh võrreldes 2023. aastaga). häired avaldavad tugevat mõju elektri pakkumise ja nõudluse tasakaalule ning põhjustavad sellega hinnakõikumisi. Koduturgude keskmised elektri turuhinnad kvartalite lõikes €/MWh BALTIMAADE ELEKTRIHINDU MÕJUTASID TAASTUVENERGIA TOODANGU MAHU KASV 600 JA ESTLINK2 ÜLEKANDEKAABLI RIKE 500 2024. aasta esimesel poolaastal mõjutasid Eesti ja naaberriikide elektriturge eelkõige 400 ilmastikuolud, Nord Pooli piirkonna tootmisvõimsuste hooldustööd ja maagaasi võrdlemisi 300 madal turuhind. Peale selle avaldas elektrihindadele suurt mõju Soome ja Eesti vahelise 200 elektriühenduse katkestus, kui 2024. aasta alguses lülitus rikke tõttu välja EstLink2 elektri- kaabel. Selle pikaajalised ja keerukad parandustööd kestsid septembrini. Juhtumi tõttu 100 jõudis Eestisse oodatust vähem Põhjamaade elektrit, mis omakorda avaldas mõju 0 energiaturu dünaamikale ja hindade kujunemisele. 2022 2023 2024 Eesti Läti Leedu Poola Soome Allikas: Nord Pool 2024. aasta teisel poolaastal liikus turg stabiliseerumise suunas, kuid elektrihindu mõjutasid jätkuvalt ilmastikuolud ja taristu seisukord. Kolmandas kvartalis langesid tiputundide hinnad võrreldes eelmise aastaga, seda toetasid EstLink2 ülekandekaabli töökorda saamine ja taastuvenergia tootmisvõimsuste kasv. Neljandas kvartalis olid Balti riikide ja Põhjamaade elektrihinnad ilmastikust sõltuvalt kõikuvad, kuid madalad maagaasihinnad ja taastuvenergia toodangumahud toetasid elektrihindade langemist. Taastuvenergia toodangu mahtude suurenemist toetas tugevalt Baltikumi võimsaima taastuvenergia ala järkjärguline valmimine Sopi-Tootsis, kus asuva tuulepargi kõik 38 tuulikut andsid 2024. aasta lõpuks toodangut. 10 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEGEVUSKESKKOND MAAGAASI HIND OLI STABIILNE 2024. aastal oli kaubeldava maagaasi keskmine hind 33,8 €/MWh (-6,3 €/MWh, -15,7% võrreldes Teisel poolaastal oli märgata maagaasihinna teatavat kõikumist, mida mõjutasid peamiselt 2023. aastaga) ja Euroopa maagaasiturg oli võrdlemisi stabiilne võrreldes varasemate aastatega. ilmastikuolud, nõudlus ja geopoliitilised tegurid. Kolmandas kvartalis hinnad veidi tõusid Esimest poolaastat kirjeldavad võrreldes 2023. aastaga madalamad hinnad ja stabiilsem tarne. võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna globaalne LNG pakkumine vähenes LNG- Esimene poolaasta oli Euroopa maagaasituru jaoks suhteliselt soodne tänu varude kõrgele jaamade hooldustööde tõttu Norras ning erakorraliste hooldustööde tõttu Austraalias ja tasemele, soodsatele ilmastikuoludele ja madalale nõudlusele ning tugevnenud LNG tarnele. Malaisias. Lisaks avaldas hindadele mõju ka LNG nõudluse kasv Aasia turul, geopoliitilised Esimeses kvartalis langesid maagaasihinnad peamiselt seoses LNG toodangu mahu suurenemise pinged Lähis-Idas ja ilmastikutingimuste hooajaline muutus neljandas kvartalis. Kuigi talveks ja tarneprobleemide puudumisega. Kütteperiood oli kõigi aegade üks soojemaid, mis vähendas valmistumisel ulatus Euroopa gaasivarude täituvus 95%-ni, vähenesid gaasihoidlate varud nõudlust gaasi järele. Teises kvartalis oli maagaasi keskmine hind 29,2 €/MWh, olles madalam Euroopa külmade ilmade tõttu oodatust kiiremini: hoidlate tase oli umbes 10% madalam kui üheski teises 2024. aasta kvartalis. See on ootuspärane, kuna maagaasihind on tsükliline võrreldes 2023. aasta sama ajaga. Lisaks avaldas gaasivarude vähenemisele mõju prognoositust ning kevad on üldjuhul selle tsükli madalpunktiks. vähesem taastuvenergia tootmine ja suurenenud nõudlus LNG järele Aasias. Maagaasi hind €/MWh 300 250 200 150 100 50 0 2022 2023 2024 Allikas: Intercontinental Exchange 11 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEGEVUSKESKKOND CO2 HEITMEKVOOTIDE HINNAD LANGESID VÕRRELDES EELMISE AASTAGA CO2 heitmekvootide hinnad €/t Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heitmete õhku paiskamist Euroopas. Selleks soovitakse suunata energiatootjaid kasutama vähem saastavaid tooraineid ja 120 investeerima efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse. 100 CO2 heitmekvootide hind mõjutab tugevalt põlevkivi otsepõletusel toodetud elektri tootmiskulu, 80 eriti meie vanemate ja CO2-mahukamate tootmisseadmete puhul. 60 CO2 heitmekvootide keskmine hind oli 2024. aasta esimesel poolaastal 65,5 €/t ehk 26,7% 40 (-23,9 €/t) madalam kui eelmise aasta esimesel poolaastal. 2024. aasta esimeses kvartalis 20 langes hind isegi viimase kahe aasta madalaimale tasemele, mis oli tingitud riikide nõrgemast 0 majanduslikust olukorrast ja Euroopa Komisjoni poolt müüdud lisakvootidest. 2022 2023 2024 2024. aasta teisel poolaastal esines CO2 heitmekvootide hinnas kõikumisi, kuid sellegipoolest Allikas: Intercontinental Exchange püsisid hinnad suhteliselt stabiilsed. CO2 heitmekvootide keskmine hind 2024. aasta teisel poolaastal oli 67,4 €/t ehk 16,9% (-13,8 €/t) madalam kui 2023. aasta teisel poolaastal. Eesti Energia Clean Dark Spreadi seos Eesti elektrihinnaga Teisel poolaastal mõjutas CO2 heitmekvootide hindu eelkõige nõrgenenud nõudlus ja sellest €/MWh tulenevalt kaubeldavate kvootide vähenenud kogused. Lisaks avaldasid hindadele mõju tavalisest 400 soojemad ilmad ning taastuvenergia toodangute suurenenud mahud, mille tulemusena vähenes vajadus fossiilkütuste kasutamise ja CO2 heitmekvootide järele. 300 CO2 heitmekvootide keskmine hind oli 2024. aastal 66,6 €/t, langedes 2023. aastaga võrreldes 200 22,0% (-18,7 €/t). 100 Energiatootmise oluline näitaja Clean Dark Spread peegeldab elektritootja arvestuslikku 0 kasumimarginaali, mis jääb alles pärast elektri keskmisest turuhinnast kütuse- ja CO2 -100 heitmekulude mahaarvamist. 2022 2023 2024 Eesti Energia Clean Dark Spread oli 2024. aastal -7,5 €/MWh (+18,2 €/MWh võrreldes Eesti keskmine elektrihind Clean Dark Spread Allikas: Nord Pool, Eesti Energia 2023. aastaga). See tähendab, et CO2 ja põlevkivi kulu ületab elektrihinda turul, mistõttu ei ole põlevkivist elektri tootmine kasumlik. 12 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEGEVUSKESKKOND NAFTATOODETE MAAILMATURUHINNAD PÜSISID EELMISE AASTA TASEMEL: Vedelkütuste hinnad KÜTTEÕLIHINNAD OLID SUHTELISELT STABIILSED, BRENTI TOORNAFTA HINDADES USD/bbl, €/t ESINES VÄIKE LANGUS USD/bbl €/t Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialdaselt kaubeldav toode on 1% 140 910 väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Toornafta ja 120 780 kütteõli hind mõjutab Eesti Energia poolt müüdava põlevkiviõli müügihinda. 100 650 80 520 Brenti toornafta keskmine hind oli 2024. aasta esimesel poolaastal 83,4 USD/bbl ehk 4,0% 60 390 kõrgem (+3,2 USD/bbl) kui aasta tagasi samal perioodil. Esimesel poolaastal mõjutasid 40 260 naftatoodete hindu geopoliitilised konfliktid, OPEC+ toodangu vähendamine ning USA ja 20 130 Hiina prognoositust parem majanduslik seis. 0 0 Teisel poolaastal vedelkütuste hinnad langesid: Brenti toornafta keskmine hind oli siis 2022 2023 2024 76,2 USD/bbl ehk 9,5% madalam (-8,0 USD/bbl) kui 2023. aasta teisel poolaastal. Brenti toornafta (USD/bbl) Kütteõli 1% (€/t) Allikas: Platts Vaatamata OPEC+ tootmiskärbetele ja geopoliitilistele pingetele langesid hinnad globaalse nõudluse vähenemise tõttu. Kõige rohkem avaldas teisel poolaastal hinna kujunemisele survet Hiina nõudluse vähenemine, kuna see riik on üks suurimaid naftatoodete importijaid. Keskmine hind 2024 2023 2022 Hiina majanduse olukord mõjutab ka maailma naftanõudluse taset ja selle kaudu hindade liikumist. Brenti toornafta USD/bbl 79,8 82,2 98,9 Kütteõli 1% €/t 436,6 436,6 542,0 Brenti toornafta keskmine hind oli 2024. aastal 79,8 USD/bbl, kahanedes võrreldes Euro vahetuskurss EUR/USD 1,08 1,08 1,05 2023. aasta keskmise hinnaga -2,3 USD/bbl (-2,8%). 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind oli 2024. aastal 436,6 €/t ehk see näitaja püsis samal tasemel kui 2023. aastal (-0,01%, -0,02 €/t). 13 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEGEVUSKESKKOND REGULATSIOONIDE MÕJU MEIE MAJANDUSTEGEVUSELE KASVAS VEELGI EstLink2 merekaabli lõhkumine 2024. aasta lõpus andis selge viite, et riigi varustuskindlus ei saa tugineda vaid piiriülestel ülekandevõimsustel. Kodumaise elektritootmise arendamisele ei ole Aastakümneid Eesti varustuskindlust taganud põlevkivijaamade konkurentsivõime on suurte alternatiivi. Antud olukorras tasub analüüsida, milliseid meetmeid on vaja rakendada juhitavate CO2 heitmete tõttu ammendunud. Kuna varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti riik endiselt võimsuste elektrisüsteemi juurde toomiseks ja selles hoidmiseks. põlevkivijaamade tuge, siis tuleb nende jaamade ülalpidamiseks leida pikaajaline lahendus, selleks on kokkulepped ettevalmistamisel. Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 2024. aasta lõpus Elektrimüüjaid mõjutab Euroopa Liidu direktiivist alates 2025. aasta jaanuarist tulenev kohustus heaks elektrituruseaduse muudatused, mis näevad ette saartalitlusreservi teenuse hankimise liikmesriikide elektrimüüjatele rakendada asjakohaseid riskide juhtimise strateegiaid, mis võimal- võimaluse Eleringi jaoks. Eelnõu seletuskirja kohaselt peaks teenus käivituma hiljemalt alates daksid neil tagada fikseeritud hinnaga müügilepingute kindlus olenemata turuhinna muutustest. 2026. aasta algusest. Selline ootus elektrimüüjate suhtes on põhjendatud. Samas on Leedu riigis kujundatud poliitika, mille järgi ei tohi elektrimüüja fikseeritud hinnaga müügilepingu ennetähtaegse lõpetamise Teine olulise mõjuga elektroenergeetikat mõjutav seaduseelnõu on fantoomliitumiste eelnõu, korral klientidelt tasu küsida. Hindade fikseerimine ei ole elektrimüüjatele tasuta ja kui klient mille eesmärgiks on vabastada seisvad liitumisvõimsused. See võimaldaks arendada uusi lõpetab lepingu enne tähtaega, siis tuleb müüjal seda kulu ise edasi kanda. Kohtuvaidlused elektritootmisvõimsusi kiiremini ja odavamalt. Seadusemuudatuse rakendamisega kohaldatakse selle elektrimüügi jaoks olemusliku teema üle kestsid terve 2024. aasta jooksul ja jätkuvad „kasutult seisvate“ liitumisvõimsuste suhtes suuri trahvimäärasid või suunatakse alternatiivina ka 2025. aastal. Negatiivse tulemuse korral võib see kaasa tuua fikseeritud hinnaga tootjaid neid võimsusi sulgema. Eelnõus arvati fantoomliitumiste hulka ka reservelektrijaamade elektrilepingute pakkumise lõpetamise Leedus. liitumisvõimsused, mida kasutatakse küll harva, kuid mille olemasolu on vajalik elektri varustuskindluse tagamiseks. Desünkroniseerimisega Venemaa sünkroonalast kaasneb 2025. aastal täiesti uue ehk sagedusreservide turu avamine. Uue teenuse hankimisega tekivad kulud, millele tuleb leida kate. Kulujaotuse ettepanekute koostajad jätsid paraku arvestamata bilansihalduritele kaasnevad riskid ja mõju Eesti elektritootjate piiriülesele konkurentsivõimele. Hetkel lõplikku lahendust pole veel leitud. Tulevikku vaadates tekitab järjest rohkem küsimusi tänase elektriturumudeli jätkusuutlikkus. Baltikumi on rajatud uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, mille toodang sõltub ilmastikuoludest ja see on eksponentsiaalselt suurendanud negatiivse hinnaga tundide arvu. Nii väheneb vaikselt ja järjekindlalt elektrisüsteemile vajalike juhitavate elektritootmise võimsuste jätkusuutlikkus. Naaberriigis Soomes, kus oli negatiivse hinnaga tundide arv 2024. aastal kõige suurem Euroopas (üle 700), on teema üle arutatud mõnda aega. Seetõttu on põhjust arvata, et juba 2025. aastal teeb Soome juhitavate võimsuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ettepaneku juurutada võimsusmehhanism. 14 Kontserni 2024. aasta sündmused EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Elektritootmine Elektritootmine JUHITAV ELEKTRITOOTMINE Enefit Poweri juhitavad elektrijaamad moodustavad 85% Eesti juhitavatest tootmisvõimsustest. 2024. aastal oli nende konkurentsivõime endiselt väike, kuid elektrijaamadel on oluline roll varustuskindluse tagamisel. Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused aitavad tagada elektri varustuskindlust Madalate hindade tõttu pääsesid vanemad ning süsinikuintensiivsed energiaplokid turule harva ning neid hoiti töövalmiduses varustuskindluse tagamiseks. 2024. aastal tootsime Narva piirkonnas asuvates juhitavates tootmisüksustes 1,91 TWh elektri- energiat ehk 16,1% (0,36 TWh) vähem kui 2023. aastal. 0,73 TWh (ligikaudu 38%) juhitavates elektritootmisvõimsustes toodetud elektrienergiast oli toodetud alternatiivsetest kütustest. 2024. aastal oli Auvere elektrijaama töökindlus suur (89%), mis vastab ettevõtte ootustele. See saavutati tänu elektrijaama uuendamisele ja kvaliteetsele hooldusele. Välja vahetati neli soojusvahetit, mis aastaid halvendasid jaama töökindlust. Aasta lõpu seisuga oli Eesti Energias kasutusel juhitav elektriline netotootmisvõimsus 1165 MW. Enefit Poweri jaamadest tagavad seda Eesti elektrijaam 866 MW, Balti elektrijaam 192 MW, Auvere elektrijaam 272 MW ja Enefit-280 õlitehas 20 MW ulatuses. Lisaks on Enefit Greenil Iru koostootmisjaam võimsusega 17 MW. Eesti Energia pakutavast võimsusest piisab, et katta oluline osa Eesti elektritarbimisest sõltumata mõne tootmisüksuse hooldusest või rikkest. 16 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Elektritootmine Desünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist Eesti ühendas end koos Läti ja Leeduga 2025. aasta veebruaris Venemaa elektrisüsteemist Süsteemiteenuste pakkumiseks liidestasime virtuaalse elektrijaama platvormile 2024. aasta ümber Mandri-Euroopa elektrisüsteemi. Pärast seda peavad Balti riigid tagama oma elektri- jooksul 455 MW uusi varasid, mida on kokku juba 2,1 GW. Sealhulgas suurendasime juhitavate süsteemi stabiilsuse ise. varade võimsust 290 MW võrra, neid on kokku 0,7 GW. See tõi kaasa vajaduse paindlike ja kiiresti reageerivate reservide järele, mida oleks võimalik digilahenduste abil reaalajas aktiveerida. Samuti kasvatab üleminek taastuvenergia süsteemile Sagedusreservide turule kvalifitseeritud võimsused (MW) nõudlust reguleerimisreservide järele. 31.12.2024 seisuga Eesti Energia kandis olulist rolli Baltikumi elektrisüsteemi desünkroniseerimisel Venemaast. mFRR üles mFRR alla aFRR üles aFRR alla Tootmisüksus Selleks osutame vajalikke süsteemiteenuseid nii oma juhitavate põlevkivijaamadega kui ka reguleerimine reguleerimine reguleerimine reguleerimine tuuleparkide ja akulahendustega. Auvere elektrijaam 50 50 25 25 Elektrivõrgu desünkroniseerimisel olid esiplaanil Narva elektrijaamad, sest sealsed Enefit Poweri Balti elektrijaam 11. plokk 15 15 tootmisvõimsused moodustavad 85% Eesti juhitavatest tootmisvõimsustest. Tulevikus plaanime Eesti elektrijaama 8. plokk 25 25 15 15 Baltikumi elektrisüsteemi toetada ka tänapäevaste juhitavate tootmisvõimsustega. Eesti elektrijaama 5. plokk 25 25 Eesti Energia on Eesti suurim manuaalse sageduse taastamise reservi pakkuja. Ettevõtte EG Tolpanvaara tuulepark 55 55 elektrijaamad on võimelised täitma Euroopa sagedusjuhtimise platvormi nõudeid nii manuaalse EG Akmene tuulepark 50 sageduse taastamise reservi (mFRR) kui ka automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) EG Silute tuulepark 50 pakkumiseks. Eesti Energia pakub mFRR-teenust Eleringile alates Baltikumi ühisest mFRR-turu EG Silale II tuulepark 30 loomisest 2018. aastal. EG Narva tuulepark 30 Oktoobris 2024 alustas Eesti Energia mFRR-i pakkumist energiaturu platvormile MARI EG Pakri tuulepark 14 9 (Manually Activated Reserves Initiative). Selleks kvalifitseerisime Enefit Poweri ja Enefit Greeni EG Virtsu II-III tuulepark 10 7 tootmisvarad uutele, mFRR-nõuetele vastavaks. Seejuures olime Eestis ja Leedus esimesed, kes alustasid mFRR-teenuse pakkumist tuuleparkidega. See märgiline samm aitab tagada EG Esivere tuulepark 6 4 Baltikumi elektrisüsteemi toimimise pärast BRELL-i elektrivõrgust lahtiühendamist. BRELL on Estonia Kaevanduse pumpla 1 1 ühendsüsteem, mille seni moodustasid Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Kokku 101 346 55 130 Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. 17 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Elektritootmine TAASTUVENERGIA TOOTMINE JA ARENG Paigaldatud tootmisvõimsuste maht ületas 1000 MW piiri Kontserni tütarettevõte Enefit Green keskendus pooleliolevate ehituste lõpuleviimisele ning kasumlikule ja stabiilsele töölepanekule. Selle eesmärk oli kindlustada ettevõtte pikaajaline areng, suurendada taastuvenergia kättesaadavust, ja parandada energiajulgeolekut oma koduturgudel. Viimastel aastatel on Enefit Green olnud aktiivses ehitusfaasis, rajades tuule- ja päikeseparke Soomes, Baltikumis ja Poolas. 2024. aasta lõpuks ületas ettevõtte paigaldatud tootmisvõimsuste maht 1000 MW piiri. See on oluline teetähis meeskonna, partnerite ja tarbijate jaoks. 196 MW uusi taastuvelektrijaamu Soomes, Leedus ja Poolas 2024. aastal lõppesid ehitustööd mitmes tuule- ja päikesepargis: Tolpanvaara tuulepark (72 MW) Soomes, Šilalė II (43 MW) ja Akmenė (75 MW) tuulepargid Leedus, Dębniku päikesepark (6 MW) Poolas ning Kabala (0,2 MW) ja Mõisavalla (0,2 MW) päikesepargid Eestis. Aprillis lõppesid ehitustööd Põhja-Soomes asuvas Tolpanvaara tuulepargis. See on Enefit Greeni ainus Soomes asuv ja ühtlasi ettevõtte kõige põhjapoolsem tuulepark. Kokku toodab see aastas ligi 250 GWh taastuvelektrit. Leedus valmisid Šilalė II ja Akmenė tuulepargid. Tegu on olulise teetähisega, kuna nende parkide rajamise otsused olid esimesed investeerimisotsused, mis tähistasid Enefit Green kasvutsükli algust 2021. aastal. Kokku toodavad need kaks tuuleparki aastas ligi 420 GWh. Poolas asuv Dębniku päikeseelektrijaam alustas tegevust 2024. aasta veebruaris. Seal on üle 9000 kahepoolse päikesepaneeli, mis toodavad ligikaudu 6,3 GWh elektrit. Lisaks neile suurematele projektidele algas kevadel elektritootmine Eestis Järvamaal asuvates Kabala ja Mõisavalla päikeseparkides. Need päikeseelektrijaamad ehitati Eesti Energia klientide juurde pikaajalise rendilepingu alusel. 18 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Elektritootmine Suuremahuline Suuremahuliste taastuvelektrijaamade ehituse lõpuleviimine Avamere tuuleenergia 2024. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehitusjärgus kolm Tuulest elektri tootmise paralleelne areng maismaal ja merel on taastuvenergia tuuleparki koguvõimsusega 422 MW: üks Eestis ja kaks Leedus. väga vajalik. Nii on võimalik turule tuua suuremas mahus puhast tootmine maal ja merel Lisaks kestab kolme päikeseelektrijaama ehitus (üks Eestis ja kaks ja konkurentsivõimelise hinnaga elektrit ning saavutada Eesti on taastuvenergia Lätis koguvõimsusega 91 MW). taastuvenergia eesmärkide täitmine. eesmärkide täitmiseks Eestis jätkus Baltikumi võimsaima taastuvenergeetika ala ehitus Enefit Green arendab Eesti kaht meretuuleparki: kuni 1000 MW võtmetähtsusega. Sopi-Tootsis. Selles tuulepargis (255 MW) algas tuulikute püstitamine võimsusega Liivi meretuulepark ja kuni 1000 MW võimsusega aprillis ja lõppes septembris. Esimesed kolm tuulikut alustasid Loode-Eesti meretuuleparki. Liivi meretuulepark on kõige kaugemale elektritootmist augusti keskel ning novembriks olid kõik 38 tuulikut jõudnud meretuulepargi arendus. käivitatud ja töös. Detsembris valmis Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses jätkusid Sopi päikesepargi (74 MW) aruanne, mis esitati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ehitustööd. Oktoobris alustati osalist elektritootmist poolel päikese- avalikuks väljapanekuks. Kohalikele omavalitsustele ja kogukonda- pargist ja detsembri keskpaigaks algas täismahus tootmine kogu dele tutvustati mõjuhindamise uuringute tulemusi kevadel ja sügisel pargis. Tuule- ja päikesepargi prognoositav toodang on kokku korraldatud infopäevadel. Liivi meretuuleparki on kavas püstitada 750 GWh keskkonnahoidlikku elektrit, mis katab ligi kümnendiku kuni 84 tuulikut koguvõimsusega 1000 MW, aastane elektritoodang Eesti praegusest elektritarbimisest. on kuni 4 TWh. Leedus jätkati ehitustöid Kelmė I (80 MW) ja Kelmė II (8 7 MW) Meretuulepark kiirendab üleminekut kliimasõbralikule ja vähese tuuleparkides. Kelmė I tuulepargis said juuliks püsti kõik 14 tuulikut ja heitega energiatootmisele ning vähendab Eesti sõltuvust elektri- esimene elektritoodang jõudis võrku detsembris. Tuulepark hakkab impordist. Samal ajal tuleb silmas pidada, et investeering on suur tootma ligikaudu 266 GWh elektrit aastas. ja selle teostumiseks on vaja elektri-energia hinnakindluse mehhanisme. Ainult turupõhiselt ei ole sellise meretuulepargi Kelmė II tuulepargis käis ligipääsuteede, vundamentide ja elektriosa rajamist võimalik rahastada. ehitus. Kõik 14 tuulikut toodavad aastas ligikaudu 315 GWh elektrit. Lätis jätkas Enefit Green oma esimeste päikeseparkide ehitust. Austrumi ja Dzērvesi päikeseelektrijaamade (17 MW) aastatoodang on kokku ligikaudu 18 gigavatt-tundi. 19 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Jaotusvõrk Jaotusvõrk HAJATOOTMISE REKORDAASTA 2024. aastal investeeris Elektrilevi elektrivõrguga liitumisse ja töökindluse suurendamisse 137,8 miljonit eurot. Aasta lõpuks oli võrguga liitunud juba üle 22 400 elektritootja, kelle koguvõimsus on 947 MW. Aasta jooksul lisandus Elektrilevi võrku 1 547 tootjat koguvõimsusega 117 MW. Uutest liitujatest 1 328 on mikrotootjad: neile kuulub kuni 15 kW võimsusega tüüpiliselt kodu juurde ehitatud jaam. Kokku oli 2024. aasta lõpu seisuga Elektrilevi võrgus 13 150 mikrotootjat koguvõimsusega 136,7 MW. Tootjate poolt Elektrilevi võrku antud kogused 2020-2024 Elektrilevi võrguga ühendatud elektritootjate võrku antud maksimaalne võimsus GWh/kuu MW/kuu 180 700 649,20 160 600 140 500 120 100 400 80 300 60 200 40 20 100 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2020 2021 2022 2023 2024 2020 2021 2022 2023 2024 20 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Jaotusvõrk STABIILSE ELEKTRIÜHENDUSE JA VARUSTUSKINDLUSE TAGAMINE NÕUAB SUUREMAID ELEKTRILEVI JUHTIMISKESKUS ON HOOLITSENUD EESTI ELEKTRIVARUSTUSE EEST ÜLE INVESTEERINGUID JA HOOLDUSKULUSID 80 AASTA Konkurentsiameti otsusega suurendati 1. oktoobrist 2024 Elektrilevi võrgutasu keskmiselt 1. oktoobril 2024 täitus 80 aastat esimese elektrivõrkude juhtimiskeskuse loomisest, mis kandis 7,1% ja keskmine tariif on 4,40 s/kWh. selle rajamisel 1944. aastal dispetšertalituse nime. Juhtimiskeskusel lasub väga suur vastutus nii kriiside ajal kui ka igapäevaselt, sest sealsetest töötajatest sõltub meie kõigi elektrivarustus. Hinnatõus on tingitud kasvanud investeeringu- ja hooldusvajadustest, et tagada klientidele stabiilne elektriühendus ja varustuskindlus, samuti kiire inflatsiooni põhjustatud tööde ja Läbi aastate on Eestis olnud hulk juhtimiskeskusi, kuni need jaotati kaheks: põhivõrgu ja materjalide üleüldisest hinnatõusust. jaotusvõrgu juhtimiskeskusteks. Alates aastast 2019 juhitakse jaotusvõrku ühest juhtimiskeskusest. Selle roll on alguspäevist saati olnud sama: hoida elektrisüsteemi töös ja viia elekter kõigi eestimaalaste kodudesse. Elektrilevi võrgutasu jaotus 2024. aasta hinnamuutusest s/kWh UKSED AVAS ELEKTRILEVI UUS MUUSEUM-ALAJAAM 9% Eleringi võrguteenus 1,15 s/kWh 21. mail avati Kadriorus pidulikult Eesti ülemaa-elektrivõrkude 100 aasta juubeli raames uus, 6% 26% Weizenbergi muuseum-alajaam. See on ehitatud aastal 1938, mil elektrifitseerimine oli Tallinnas Investeeringud 1,21 s/kWh juba täies hoos ja alajaamu oli kokku umbes 150. Võrgu hooldus ja remont 0,61 s/kWh 17% 4,40 s/kWh Tegevuskulud 0,76 s/kWh Weizenbergi alajaama on koondatud ajastule vastavad kesk- ja madalpinge jaotusseadmed ning trafod. Lisaks kajastavad stendid elektri kasutuselevõtu ajalugu Eestis ja Tallinnas kuni teise Tootlus 0,27 s/kWh 28% maailmasõjani. Väljapanekutelt leiab tolle ajastu põnevaid elektriseadmeid, mõõteriistu ja muid 14% Võrgukao elektrikulu 0,41 s/kWh tarvikuid. 21 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Suurtööstus Suurtööstus Eesti Energia suurtööstus on välja kujunenud mitmekülgne väärtusahel, mis hõlmab ennekõike riiklikult kriitilise elektri varustuskindluse pakkumist kui ka vedelkütuste ja tulevikus kemikaalide tootmist maailmaturule. VEDELKÜTUSTE TOOTMINE Vedelkütuste toodang on suur ja kinnitab Enefit-tehnoloogia jätkusuutlikkust 2024. aastal tootsime 448 000 tonni vedelkütuseid, mis on 5% vähem kui eelmise aasta rekord- kogus. Toodetud kütusekogus on piisavalt suur ning näitab, et tehases rakendatud uuendused ja kasutatav tehnoloogia toimib ning on jätkusuutlik. Enefit-tehnoloogia sobib alternatiivsetel toorainetel põhineva keemiatööstuse arendamiseks. Uue Enefiti tehase ehitus jätkub ja sellega koos ka keemiatööstuse rajamine Ida-Virumaale Ettevõte jätkab uue tehase Enefit 280-2 ehitamist. Tehase mehhaaniline valmidus ehk seadmete paigaldamise lõpetamine on planeeritud 2025. aasta algusesse. Sellele järgneb külmkäivitus, mille käigus ei lülitata seadmeid veel tööle, vaid neid kontrollitakse. Kui külmkäivitus on edukalt läbitud, on turvaline alustada seadmete tegelikku, st kuumkäivitamist. Käivitamise järel algab testimise ja seadistamise mitmeetapiline protsess, mille eduka läbimise tulemusel jõuab tehas täisvõimsuseni. 2024. aasta lõpu seisuga on 30% süsteemidest valmis kuumkäivituseks ja 70% seadmetel on vaja veel seadistustööd lõpetada. 22 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Suurtööstus Tootmisalade uus elu. 2024. aastal said huvilised esimesed elamused Estonia aherainemäele ENEFIT SOLUTIONS PANUSTAB EESTI TÖÖSTUSETTEVÕTETE ROHETEEKONDA rajatud elamuspargist NÜÜDISAJA TEHNOLOOGIAGA 2024. aastal avati Estonia aherainemäele rajatud elamuspark Alutaguse vallas. Seal saab Energeetika- ja tööstusvaldkonna lahenduste pakkuja Enefit Solutions täiendas oma teenuse- mööda pikka serpentiinjalgrada üles ronida, mäel pakutavatest tegevustest osa saada portfelli uute projektidega vesiniku- ja salvestuslahenduste valdkonnas ning osales jätkuvalt ja ennenägematut krossijooksu jälgida. Põnevust pakkusid ka Ida-Virumaa lahtised ka Enefiti keemiatööstuse rajamises. meistrivõistlused krossijooksus. 2024. aastal tegi ettevõte samme vesiniku tootmisel ja salvestamisel. Aasta lõpus allkirjastasid Tulevase motoraja tarbeks hakkas Eesti Energia Estonia kaevandusest väljastatavat aherainet Eesti Energia ja Enefit Solutions vesiniksalvesti prototüübi projekteerimise ja ehitamise lepingu. ladestama juba 14 aastat tagasi. Paari aasta eest valmis nii motoraja kui ka piirdega vall pealtvaatajate tarbeks, samuti jalgsi ja autoga üles pääsemiseks vajalikud serpentiinid. Osaleti konkurentsivõimeliste pakkumustega elektrolüüserite, laadimisjaamade ja kütuse- Alutaguse vald andis mäe hoonestusõiguse üle äsja loodud MTÜ-le Estonia Elamuspark. elementide hangetes nii Eestis kui ka Soomes. Samuti tehti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le edukas vesinikutehnoloogia arendusprojekti taotlus. Projekt kestab kaks aastat ja selle Eraldame reservelektrijaamad ja vedelkütuste tootmise tulemusena valmib 10 kW tahkeoksiidse kaaselektrolüüsi liitraku prototüüp. Detsembris kiitis Eesti Energia üldkoosolek heaks ettevõtte nõukogu otsuse kontserni Ettevõte osaleb Eesti varustuskindluse tagamises mitut moodi. Aasta esimeses kvartalis lõpetati tütarettevõtte Enefit Power jagunemiseks. Otsuse alusel loob Eesti Energia Eesti riigile elektri- ja mehaanikaseadmete paigaldamine Eleringi sünkroonkompensaatoritele, millel on varustuskindlust tagavate reservelektrijaamade käitamiseks eraldi ettevõtte, et muuta tähtis osa sageduse tagamisel Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise käigus. Samal elektribörsile harva pääsevate varuvõimsuste juhtimine selgemaks ja läbipaistvamaks. ajal pakub Enefit Solutionsi tütarettevõte Enefit Powerile reservelektrijaamade hooldus- ja Samal ajal võimaldab see muudatus nii maailma- kui ka kodumaisel turul suure kasvupotent- remonditeenust. siaaliga suurtööstusel jätkata arengut keemiatööstuse alal, et see oleks atraktiivne valdkond Märkimisväärseks sai ka Auvere elektrijaama juures paikneva akusalvesti ehitus, kus Enefit nii investoritele kui ka tulevastele töötajatele. Solutions teeb projekteerimis-, paigaldamis- ja ühendamistöid. Salvestusvõimaluse loomine Vedelkütuste tootmise, keemiatööstuse arendamise ja põlevkivi kaevandamisega seotud varad võimaldab pakkuda sagedusreservi teenust Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisel. ning protsessid jäävad senisesse ettevõttesse. Enefit Solutionsil on oluline veel Enefit 280-2 vedelkütuste tehase ehitamise projektis. Seal tehti 2024. aastal käivitusi kütuseetteande süsteemis, elektritöid turbiini- ja kondensatsiooni üksuses ning lõpetati edukalt põhjaestakaadi tehnoloogiliste torustike ehitus. Tööstusliku elektrivarustuse projektidest kujunes kasvav teenusesegment ka väljaspool kontserni. Ettevõttel on tugev fookus kliendibaasi laiendamisel kontsernist väljapoole nii oma koduturgudel kui ka mujal maailmas. 23 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Suurtööstus TÖÖSTUSHEIDETE VÄHENDAMINE Elektritootmise CO2 intensiivsus kg/MWh Erikontroll ja heitenormide ületamine 500 Eesti Energia elektri tootmise 2024. aasta novembris avaldas Eesti Energia Rahandusministeeriumi tellitud ning advokaadibüroo CO2 intensiivsus Sorainen ja Grant Thornton Balticu koostatud erikontrolli lõppraporti, milles viidati kontserni 400 Eesti Energia omaniku ootus keskkonnanõuete rikkumistele. CO2 intensiivsusele 300 Need puudutasid Enefit-140 õlitehase saasteainete piirväärtuste ületamist, NMVOC-heidete Elektritootmise CO2 heited ületamist, H2S, CO, NOx ja C6H6 heidete piirmäärade ületamist ning NH3 ja COS heidete 200 vastavad juba praegu omaniku piirmäärade ületamist. Lisaks osutati jätkuvale lubatud saasteainete piirväärtuste ületamisele 2030. aastaks seatud ootustele. Enefit Poweri elektrijaamades. Samuti toodi esile puudusi elektrijaamade ja Enefit-140 õlitehase 100 Eesti Energia kavatseb põlevkivi- pidevseiresüsteemides. elektrist loobuda hiljemalt 2035. 0 aastal. Kontserni juhtkond on võtnud keskkonnateemad suurema tähelepanu alla ja see kajastub ka 2024 2025 2026 2027 2028 2030 2035 2040 2045 2050 Eesti Energia väärtustes. Erikontrollis ilmnenud probleemide lahendamist alustati juba enne erikontrolli algust. Enamik raportis esile toodud keskkonnateemadest on 2024. aasta lõpuks lahendatud, osa lahendusi on veel töös. Jätkuvalt tegeletakse aktiivselt Enefit-140 ja vanade põlevkivijaamade teemaga. Õlitootmise CO2 heitmed miljonit tonni Heited on võetud tugevama kontrolli alla 2 Eesti Energia õli toodang Eesti Energia CO2 heide • 2024. aastal võeti tööstusheited tugevama kontrolli alla. Vedelkütuste tootmise valdkonnas 1,5 õli tootmisest hakati Enefit Poweri püsiseirejaamas mõõtma lisaks üheksale peamisele näitajale ka lendavaid orgaanilisi ühendeid. Suurim osa püsiseire mõõteseadmeid kalibreeriti 2024. aastal. Õlitootmisheited suurenevad 1 ajutiselt Enefit 280-2 tootmise • Tihedamini monitooritakse näitajaid ka sõltumatus akrediteeritud laboris. Kui varem monitooriti alguse tõttu 2025. aastal, kuid üheksat näitajat kord kvartalis, siis 2024. aastast alates mõõdetakse ja analüüsitakse kümme 0,5 vähenevad hiljemalt 2035. aastal näitajat kord kuus. pärast kõige vanema õlitehase sulgemist. • 2024. aasta detsembris täpsustas Keskkonnaamet vanadele elektrijaamadele kehtivaid 0 heitenorme. 2024 2025 2026 2027 2028 2030 2035 2040 2045 2050 24 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Suurtööstus Vanade põlevkivijaamade jaoks tuleb leida Eesti riigile parim lahendus Tegeleme aktiivselt Enefit-140 õlitehase küsimuse lahendamisega • Enefit Poweri vanemate põlevkivielektrijaamade jaoks tuleb leida lahendus, mis võimaldab • Enefit-140 õlitehase heitenormidele seati fookus 2023. aasta septembris. Oleme juba teinud neid kasutada riigi jaoks hädavajaliku reservvõimsuse tagamiseks ja samal ajal tagada neis kiired muudatused tehase keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks. 2024. aastal jätkasime jaamades keskkonnanõuete täitmine. analüüsi, milline on riigile, keskkonnale, Enefit Powerile ja arendatavale keemiatööstusele pikaajaliselt parim lahendus ning edastasime vastavad tegevuskavad Keskkonnaametile. • Järjepidevaks tööks mõeldud baaskoormusjaamad ei sobi tänapäeva muutlikule elektriturule, kuna neil puudub paindlikkus reageerida kiiretele hinnamuutustele. • Enefit Power tegeleb elektrijaamade keskkonnaheidete jälgimise ja lisameetmetega, et mahtuda kehtivate keskkonnanormide raamidesse. 25 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Kliendilahendused Kliendilahendused Alates 2024. aasta algusest juhib Enefit AS Eesti Energia rahvusvahelist jaeäri Eestist Poolani. Nüüd tunnevad kliendid meid kõigil neljal koduturul ära samasuguse nime ja brändi järgi. ENEFIT JA ENEFITI KODUTURUD Energiamaailm areneb jõudsalt ning Enefit käib sel teekonnal arenguga kaasas: oleme juba ammu palju enamat kui lihtsalt elektrimüüja. Pakume oma klientidele terviklikke energialahendusi, st lisaks elektri- ja gaasipakettidele ka päikese- ja salvestuslahendusi, elektriautode avalikku laadimisvõrku ja koduseid nutikaid laadimislahendusi, koduste elektriseadmete kindlustust, ülikiiret interneti- ja televisioonivõrku, elektritöid ning tänavavalgustust. 2024. aasta tõi märkimisväärseid saavutusi mitmes ärivaldkonnas, kinnitades meie pühendumust klientide vajaduste täitmisele. Iga klient loeb Iga 84. inimene terves Baltikumis ja Poolas on Enefitiga seotud. Just selline kogukond on tekkinud meie ümber: üle 562 000 era- ja ärikliendi usaldab Enefiti oma energiapartnerina. Meie jaoks on oluline iga klient ja kontakti leidmine just kliendile kõige mugavamal viisil. Sellest eesmärgist kannustatuna avasime Enefiti esindused Tallinnas ja Tartus, kus nõustame kliente elektri- ja gaasilepingute ning arveldamise teemal, samuti energiasäästu keerulisemates terviklahendustes. 26 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Kliendilahendused Ületasime elektriautode laadimisvõrgu laiendamisega märgilise 1000 laadimisotsiku piiri, tagades laadimisvõimaluse Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas 2024. aasta oli elektriautode laadimisvõrgu arendamisel taas teguderohke. Lätis ja Poolas hakkasid tööle meie avalikud laadimisjaamad, muutes seega klientide laadimisvõimalused mugavamaks Eestist kuni Saksamaa piirini. Kasvatasime laadijate arvu nii Leedus kui ka Eestis ning vahetasime kodumaal mitmed laadimisjaamad välja uute ja kiiremate vastu. Aasta lõpuks läksid väljateenitud puhkusele suur osa CHAdeMO-pistikuga ELMO laadimisjaamadest, mis olid alates 2012. aastast teerajajad elektriautode jõudmisel Eestisse. Viimased vanad laadijad lõpetavad töötamise 2025. aastal. Tervikuna kasvas Enefit Volti laadimisjaamade arv kõigil koduturgudel kokku üle kahe korra, ulatudes aasta lõpuks 575 laadija ehk 1150 laadimisotsikuga rohkem kui 300 asukohta. Kliendid sõitsid meie võrgus laetud energia abil üle 13 miljoni CO2-vaba kilomeetri. Enefit Volti võrgus toimub laadimine alati 100% taastuvenergiaga, seega säästeti meie võrgus laadides loodusele üle 1 600 tonni CO2 heiteid. Suurimatest arendustest avasime uued laadijad Eestis koostöös Rimi ja Selveriga, lisasime kiirlaadijaid Tallinna Ülemiste Keskusesse ja Viru Keskusesse ning alustasime koostööd Eesti Terviseradadega. Capfieldiga, mille raames ehitame Tallinna ja Pärnu kaubanduskeskuste juurde kokku 18 uut ja Lätisse paigaldasime 65 laadimisjaama. Põhilised koostööpartnerid olid neis projektides ülikiiret (320 kW) avalikku elektriautode laadimisjaama. jaekaubanduskett Top! ja Verde bürookompleks Riias. Kasutusmugavuse suurendamiseks võtsime kasutusele ühtse makseviisi kõigil koduturgudel: Leedus laiendasime võrku rohkem kui 200 laadimisotsikuni rohkem kui 90 asukohas. Seejuures iga laadimise eest on nüüd võimalik tasuda kohe pärast laadimissessiooni lõppu. Ühtlasi on kõik avasime võimsad (320 kW) laadimisjaamad Klaipėdas ja Vilniuses ning teeme koostööd Norfa Enefit Volti laadijad lihtsasti leitavad ühest laadimisäpist sõltumata asukohariigist. jaekaubandusketiga. Aina mugavamalt saavad kodus elektriautot laadida kortermajade elanikud. Ehitame koostöös Poolas võtsime üle Tauroni laadimisvõrgu, käivitades avaliku laadimisteenuse Bielsko-Białas ja kinnisvaraobjektide arendajate ja olemasolevate kortermajade ühistutega elektriautode isiklikke Zabrzes. laadimiskohti, mis võimaldab paigaldada igale parkimiskohale oma Enefit Volti elektriautolaadija. Sellise koostöö üks näide on Rannakalda arendus Tallinnas. Elektriauto valimine igapäevaseks sõiduvahendiks muutub aina loomulikumaks tänu laadijate lisamisele kaubanduskeskuste ja toidupoodide juurde. Sõlmisime Eestis märgilise koostööleppe 27 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Kliendilahendused Enefit aitab riigiasutustel roheteekonnal säästlikumalt edasi liikuda 2024. aastal laiendas Enefit tegevust avaliku sektori ettevõtete ja organisatsioonide, sealhulgas kohalike omavalitsuste kasvusuunal. Pakume neile uuenduslikke ja kasulikke energialahendusi, mis aitavad suurendada rahalist kokkuhoidu ja vähendada keskkonnajalajälge. Selle ärisuuna üks eesmärk on lõimida Enefiti tooted Eesti ja Euroopa Liidu toetusmeetmetega, tagades omavalitsustele ja ettevõtetele võimalikult suure toetusmäära. Pakume avaliku sektori asutustele nii päikeseenergia tootmise ja salvestamise kui ka elektriautode laadimise lahendusi, samuti elektripakette, sideteenuseid, tänavavalgustust ja energiamärgise koostamise teenust. Näide Enefit rajas nüüdisaegse energiasäästliku tänavavalgustuse Kehtna valda ja Kallaste linna. Meie teenus tagab omavalitsusele rahalise ja keskkonnasäästu, sest lisaks valgustuse uuendamisele hõlmab see taastuvenergiapaketti järgmiseks 10 aastaks. Nii näiteks jääb Kehtna vallal igal aastal loodusesse laskmata kokku ligi 300 tonni CO2 heiteid. Näide Enefit paigaldas Muhu saarele Liiva külla 160 kW ülikiirlaadija, mis laadib elektriauto akut 100 km sõidu jagu ajaga alla 10 minuti. Kliendid võtsid laadija soojalt vastu, kasutades seda poole aasta jooksul 900 korral. Sellega kerkis Muhu saare laadija Enefit Volti Eesti laadimisvõrgu kuue enimkasutatud laadija hulka. 28 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Kliendilahendused Enefiti operaatorineutraalne interneti- ja televõrk jõuab iga kümnenda Eesti koduni Enefit rajab uue põlvkonna valguskaablivõrku, mis toob ülikiire interneti- ja teleteenuse valmiduse ligi 80 000 majapidamisele. 2024. aastal täiendasime liitumisvõimalusi rohkem kui 5000 aadressile, mis on rajatud nii riikliku toetusmeetme ja lisainvesteeringute toel kui ka koostöös kinnisvaraarendajatega. Ehitatud võrk on käitajaneutraalne. See tähendab, et iga kodu või ettevõte saab endale valida oma vajadustele ja rahakotile sobivaima tele- ja internetiteenuse pakkuja. 2024. aasta lõpuks oli kiire interneti võrguga liitunud ligi 30 000 klienti. Mõistame, et enda hoovis või toas kaablitööde tegemine ei ole kõigi jaoks lihtne. Seepärast on meie võrguga liitunud klientidel võimalik nüüd tellida Enefitist ka sidetöid. Hakkasime pakkuma maakaabli ja õhuliini paigaldust, kaabli välisseinast tuppa toomist ning kaabliparandustöid. Enefit jätkab ka järgmistel aastatel sidevõrgu viimist uute aadressideni riikliku toetusmeetme ja lisainvesteeringute toel. Enefit müüs oma Soome kliendiportfelli Oomile Enefit müüs oma Soome kliendiportfelli põhjanaabrite ühele suurimale energiafirmale Oomile, et keskenduda oma tegevuses Baltikumile ja Poolale, kus näeme rohkem kasvupotentsiaali. Enefit jätkab energiamüüki ja energiateenuste pakkumist lisaks Eestile teistel koduturgudel: Lätis, Leedus ja Poolas. Tõime turule uuendusliku elektripaketi lahenduse Esimesena Eestis hakkasime pakkuma toodet, mis võimaldab saada kasu nii fikseeritud kui ka börsihinnaga elektripaketi eelistest. Hooajakindel elektripakett teeb elu mugavamaks nendele klientidele, kes soovivad suvel tarbida börsihinnaga elektrit, kuid talvel eelistavad fikseeritud hinnaga lepingut. See uus ja lihtsam lahendus võimaldab kliendil jätta vahele pideva mõtlemise paketivahetuse vajadusele. Ühtlasi sisaldub lepingus koduste elektriseadmete kindlustus. 29 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Kliendilahendused KLIENDIRAHULOLU 2024. aastal pöördusid kõigi meie koduturgude kliendid meie poole kokku ligi 760 700 korda, Kui näeme tagasisidest, et klient ei saanud piisavalt head lahendust, suudame tänu sellele tundes enim huvi elektrilepingute ja arvete vastu. Kliendid tegid 36% elektripakettide muuda- kiiremini reageerida ja talle tagasi helistada, et pakkuda selgust ja sobivamaid lahendusi. tustest e-teeninduses (Eestis 43%). Võrreldes 2023. aastaga suurendasime klientide rahulolu meie klienditeenindusega Eestis, Enefiti kodulehed said uue välimuse ja nende sisu täiendati kõigil koduturgudel. Lätis ja Poolas. Leedu klientide rahulolu langus oli seotud vastuolulise Leedu poliitilise otsusega, mille järgi ei tohi elektrimüüja fikseeritud hinnaga müügilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral Uuendasime Eestis, Lätis ja Leedus ühtlasi kliendiinfosüsteeme ja protsesse, et saaksime klientidelt tasu küsida, ja sellele järgnenud tegevusega. senisest paremini registreerida kokkupuuted klientidega. Nüüd on meil parem ülevaade sellest, mis küsimustes kliendid meie poole pöörduvad ja kui rahule nad teenindusega jäävad. Enefit soovitusindeks (NPS) riikide põhiselt 2023 2024 NPS skoor 63 57 54 48 36 35 32 31 29 25 Enefit kokku Eesti Läti Leedu Poola Suutsime hoida oma klientide soovitusvalmidust tervikuna samal tasemel nagu 2023. aastal. Eesti, Läti ja Poola Enefiti klientide rahulolu ja soovitusvalmidus koguni kasvas. 30 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Ettevalmistus uueks kasvuks Ettevalmistus uueks kasvuks Oleme arendamas valdkondi, mis toetaksid tulevikus meie põhiäri ja looksid tulevikukindlat lisandväärtust nii klientidele kui omanikule. UUED TOOTMISVÕIMSUSED JA AUVERE AKUSALVESTI Jätkusid ettevalmistused kiirelt juhitava tipuelektrijaama rajamiseks Kontsernis jätkati gaasielektrijaamade rajamise analüüsimist. Tänapäevased gaasielektrijaamad suudavad kütusena kasutada maagaasi kõrval ka vesinikku. Kiiresti käivituvate juhitavate võimsustena saavad nad pakkuda tulevikus elektrisüsteemile vajalikku tipuvõimsust, stabiilsust ja sagedusteenuseid. 2023. aasta lõpus alustas Eesti Energia ettevalmistusi, et rajada Eestisse vesinikuvõimekusega soojuselektrijaam, mis on tulevikus ühendatud Eestit läbiva vesinikutoruga. See elektrijaam aitaks tasandada ka elektri tipuhindu ja alandaks elektri keskmist turuhinda Eesti tarbijatele. Lisaks oleks elektritootmise jääksoojust võimalik kasutada soojusvõrgus. 2024. aastal jätkati projekti eeluuringuid, mille käigus selguvad täpsemad planeerimisdetailid. 31 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Ettevalmistus uueks kasvuks Alustasime Auvere akusalvesti rajamist 2024. aastal algas Ida-Virumaal Auvere tööstuskompleksis suursalvesti ehitus. Suursalvestiga saab osaleda nii elektribörsil kui ka teistel energiaturgudel elektri varustuskindluse tagamiseks. Mida rohkem tekib elektriturule juhitamatut taastuvenergia tootmist, seda rohkem on elektrisüsteemis vaja salvestusvõimsusi. Peale selle suurendab salvestite järgi vajadust üleminek 15-minutilisele bilansiperioodile ja Baltimaade elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaa võrgust. Akud on võimelised elektrisüsteemis toimuvatele muudatustele väga kiiresti reageerima. Seetõttu aitavad need meie elektrisüsteemi töös hoida ehk tagada süsteemiteenuseid Venemaa elektrisüsteemist eraldumise järel 2025. aastal. Lisaks aitavad salvestid ühtlustada koormust elektrivõrgus, mistõttu vajab elektritaristu vähem lisainvesteeringuid. Selle tulemusena aitavad salvestid kaudselt aeglustada võrgutasude tõusu. Auvere akusalvesti hakkas tööle 2025. aasta alguses ehk samal ajal, kui Baltimaad ühendasid end lahti Venemaa elektrivõrgust. Rajatava salvesti võimsus on 26,5 MW ja 53,1 MWh ning koguinvesteering 19,8 miljonit eurot. Tegu on katseprojektiga, et veenduda lahenduse sobilikkuses nii Eestisse kui ka ettevõtte teistele koduturgudele. 32 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Ettevalmistus uueks kasvuks Salvestuslahendused ja paindlikkusteenused klientidele Baltikumi energiaturg on viimastel aastatel kiiresti arenenud, eelkõige päikeseenergia ja salvestuslahenduste vallas. Seepärast on kontserni tütarettevõte Enefit võtnud strateegiliseks suunaks just nende lahenduste edasiarendamise. Päikeseparkide ja tuuleenergia kõrvale on oodata üha rohkem integreeritud salvestuslahendusi, mis aitavad stabiliseerida võrku ning optimeerida tootmise kasumlikkust. Venemaa elektrisüsteemist desünkroniseerimine suurendab veelgi akude osatähtsust Eesti energiasüsteemis nii paindlikkus- teenuste kui ka energiajulgeoleku tagamisel. Enefiti koduakude lahendus on end juba tõestanud. Kliendid saavad tänu akude kasutuselevõtule kasutada maksimaalselt oma toodetud päikeseenergiat, vähendada elektriarveid ja olla kaitstud elektrikatkestuste eest. 2024. aastal moodustas erakliendi segmendis akude osakaal kõikidest müüdud päikeseparkide lahendustest kõigil koduturgudel kokku 30% ja Eestis isegi 80%. Seega pakub Enefit nüüd täislahendusi, mille oluline osa on aku ja tark energiajuhtimine. Enefiti 2024. aasta üks kaalukamaid edulugusid on suursalvesti teenuse käivitamine. Juba praegu on selge, et Enefiti suursalvesti väärtuspakkumine on meie turul üks tugevamaid ja tänu sellele pälvinud paljude klientide tähelepanu. Pakume ainsana Baltikumis täisteenuslahendust kogu aku elutsükli jaoks alates projekteerimisest ja kvaliteetse akupargi pakkumisest kuni kõige tähtsama, juhtimiseni välja. Enefiti nutika akujuhtimise tarkvara on täisautomaatne lahendus, mis aitab meie klientidel saavutada veelgi suuremat säästu ja lisateenimisvõimalust paindlikkusturgudel. Nõudlus suursalvestite järele on kasvanud kiiresti. Kõige rohkem tulemusi prognoosime selles segmendis 2025. aastaks. Enefiti pikaajaline energiakauplemise kogemus on aluseks, miks just meie suudame pakkuda klientidele ka kõige paremat päikese ja salvestuse terviklahendust, kus kliendi varad on kõige optimaalsemalt ja kasumlikumalt juhitud. 33 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Ettevalmistus uueks kasvuks Vesinikulahendused Uurime võimalusi alustada rohevesiniku tootmist taastuvenergiast, sest kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte Enefit Green on piirkonna üks suurimaid taastuvenergia tootjaid. Eesti Energia kontsern osaleb vesiniku pilootprojektis transpordisektoris ja tulevikus on sellel tähtis roll ka meie keemiatööstuse arendustes. Samuti uurime võimalusi kasutada vesinikku nii energiatootmises kui ka mitmesugustes klientidele pakutavates energialahendustes. 2024. aastal jätkasime vesinikuga seotud arendusideede elluviimist. Juba 2023. aastal saime Keskkonnainvesteeringute keskuselt toetuse rohevesiniku terviklahenduse pilootprojektiks, mille osana valmib Enefit Greenil 2026. aastal rohevesiniku tootmisüksus. Selle põhitarbijateks on kavandatud Alexela ja Eesti Energia sõidukid. Alustasime kliendile suunatud vesinikupõhise energialahenduse prototüübi projekteerimist ja seadmete hankimist. Süsteem sisaldab taastuvelektrist vesiniku tootmist, selle hoiustamist tahkel kujul ning soojuse ja elektri tootmist kütuseelemendi abil. Kogu ahelat juhib nutikas algoritm vastavalt elektrituru signaalidele. Veel saime 2024. aastal rakendusuuringute programmi (RUP) kaudu kaasrahastuse, et katsetada ammoniaagi kui süsinikuvaba kütuse kasutamist soojuselektrijaamades. Järgmise sammuna plaanime seda testida katseseadmetel. Enefit Poweris jätkus põlevkivibensiinist kemikaalide tootmise tehase projekteerimine. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustab uus tehas tööd 2030. aastal ja tarbib aastas ligikaudu 10 000 tonni vesinikku. Pikemas perspektiivis soovime keemiatööstuse tooraineteks ümber töödelda ka põlevkiviõli raskema fraktsiooni ja pürolüüsi käigus tekkiva CO2. Eesti Energia kontserni plaanitav vesiniku tarbimise maht eeldab vesiniku toruühenduse rajamist Enefit Solutions ehk kontserni senine varahalduse ja metallitööstuse ettevõte on samuti Ida-Virumaale. Seda peaksid taristu planeerijad arvestama. alustanud vesinikuga seotud projekteerimise, komplekteerimise, paigaldamise ja hoolduse pädevuste arendamist. Ettevõte otsib selles kasvavas valdkonnas aktiivselt ärivõimalusi. Lisaks sai Enefit Green 2024. aastal INTERREG-i toetuse, et uurida CO2 kinnipüüdmist ja sellest toote (nt tuleviku merekütuste) valmistamist vesinikusünteesi abil. 34 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONTSERNI 2024. AASTA SÜNDMUSED Ettevalmistus uueks kasvuks Keemiatööstuse areng Eesti Energia keemiatööstuse visioon näeb ette: • süsiniku kui püütava ja ringleva tooraine tulevikku keemiasektoris, • ringmajandusliku tooraine suurendamist Enefiti tehastes, • CO2 jalajälje minimeerimist igas investeerimisotsuses, • uue tehnoloogia abil vedelkütuste väärindamist plastitööstuse vahetooraineks, • vesinikul ning biomassil põhinevat juhitavat elektritootmist koos aheraine ja uttegaasiga. Teel keemiatööstuse visiooni elluviimiseks astus Eesti Energia 2024. aastal järgmise suure sammu, käivitades Auveresse rajatava esimese plastikeemiatehase põhiprojekteerimise. Seda teevad valdkonna rahvusvahelised ettevõtted Technip Energies ja Honeywell. Projekteeritav tehas võimaldaks plastikeemiaks väärindada kogu tekkiva kergema pürolüüsiõli, mida praegu turustatakse bensiinina, ja osa uttegaasi. Nii ei paisku süsinik toote kasutamisel mitte atmosfääri, vaid suletakse toodetesse. Kemikaalide tootmine võimaldab praegu väärindada kütusena turustatava toote tulevikus väärtuslikuks tooraineks materjalitööstusele. Lisaks looks kavandatav tehas võimaluse arendada Eestisse vesinikutootmine, sest õli väärindamiseks keemiatooteks on vesinik vajalik tooraine. Kava järgi 2025. aastal lõppeva projekteerimise käigus täpsustatakse tehase maksumust ja põhilisi parameetreid. Investeerimisotsus on plaanis teha 2026. aastal. Positiivse otsuse korral hakkaks tehas toodangut andma 2030. aasta alguses. Samal ajal jätkab Eesti Energia teisi keemiatööstusega seotud arendusi, mille seas on süsinikdioksiidi püüdmine ja ümbertöötlemine keemiatööstuse tooraineks. 35 Väärtuspõhine organisatsioonikultuur ja pühendunud töötajad EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 VÄÄRTUSPÕHINE ORGANISATSIOONIKULTUUR JA PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD Organisatsioonikultuur saab alguse inimestest ja kokku lepitud väärtusnormidest Organisatsioonikultuur saab alguse inimestest ja kokku lepitud väärtusnormidest Meie eesmärk on, et igal töötajal tekiks isiklik Eesti Energia lugu, mida oma kogemuse kaudu mõtestada ja edasi kanda. 2024. aastal tegime muudatusi kontserni väärtustes. Nüüdsest väljendavad meie väärtused hoolivust, vastutust ja kliendile väärtuse loomist. Kinnistasime uusi väärtusi meeskondlikes töötubades ja koolitasime saadikuid, kes toetavad töötajaid väärtuste mõtestamisel. Eesti Energia väärtustega on lihtne samastuda, sest just see annab meile kiiresti muutuvas maailmas eelise. Nii püsime konkurentsis, teeme koostööd, julgeme kanda vastutust ning anda, aga ka vastu võtta tagasisidet. Samuti hoiame töö- ja eraelu tasakaalus. Tänu igapäevasele eduelamusele oleme oma ametis õnnelikumad ja selline töökeskkond meelitab teisigi väljapaistvaid tegijaid meiega liituma. Vastutustundlikku värbamisprotsessi kinnitab ka meile tööle kandideerinud inimeste soovitusindeksi (ingl customer net promoter score, cNPS) näitaja, mis on 80 punkti. 37 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 VÄÄRTUSPÕHINE ORGANISATSIOONIKULTUUR JA PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD Organisatsioonikultuur saab alguse inimestest ja kokku lepitud väärtusnormidest TÖÖTAJATE PÜHENDUMUS ON EESTI KESKMISEST SUUREM PANUSTAME INSENERIDE JA ENERGEETIKUTE JÄRELKASVU Kantar Emori iga-aastases uuringus avalikustati töötajate pühendumuse koondindeks, mis Toetame arendus- ja teadusvaldkondi, mis kasvatavad noorte huvi inseneeria ja reaalainete vastu. on arvutatud üldise rahulolu, soovitusvalmiduse, taasliitumise, motivatsiooni ja ettevõtte Eesti Energia stipendiumi sai 51 kutse- ja kõrgkooli õppurit, praktikante oli 139. Eesti Tööandjate edukuse põhjal. Eesti Energia 2024. aasta näitaja on 72 punkti (2023. a 75 p ja 2022. a 74 p). Keskliit tunnustas meie IT-praktikanti Yuliia Siuri parima välisüliõpilasest praktikandi tiitliga. Kuigi pühendumus on kahanenud, püsib see Eesti keskmisest (68 p) suuremana. Jätkasime „Lae end“ haridusprogrammi elluviimist. Selle kolmanda lennu lõpetas 20 keemia- ja Pühendumusuuringu vastamisaktiivsus oli 92%, mis tähendab, et meie töötajad on avatud füüsikaõpetajat üle Eesti. Toetasime ka energeetikavaldkonna noortefestivali Positron, Energia arvamust avaldama ja kaasa rääkima. Meeldivate külgedena tõid nad esile näiteks head avastuskeskust ja haridusteaduslikku saatesarja „Rakett 69“. töötingimused, juhtide toetuse, võrdse kohtlemise ja eesmärgiselguse. Parandamist vajavad töötajate hinnangul muudatuste juhtimine, roheteekonna selgitamine, üksustevaheline Lõime käed Solaride’iga, et aidata ehitada valmis järgmise põlvkonna päikeseelektriauto. infovahetus ja ressursside kasutamine. Tugevdasime koostööd nii Tallinna Tehnikakõrgkooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooliga. Koostöös Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga andsime üle 36 andekate noorte energiafondi stipendiumit. TERVES TÖÖTAJAS TERVE VAIM Meie tootmisobjektidel käis ekskursioonil ligikaudu 3000 külalist. Edendame oma töötajate tervist erisuguste võimalustega, et neil oleks rohkem tervena elatud aastaid. (TÖÖ)KESKKOND, MIS INSPIREERIB, LOOB VÕIMALUSI JA TÕSTAB ESILE Tööandja täiendava tervisekindlustuse kasuks otsustas peaaegu 85% meie töötajatest. Avasime uue kontori Tartus Tähtvere Rohelise pargi kvartalis. See on kiiresti arenev äripiirkond, See võimaldas neil kasutada tasulisi raviteenuseid (nt hambaravi, psühholoogiline mida kannustab looduslähedane ja keskkonnast hooliv mõtteviis. Sama põhimõte innustab meidki. nõustamine, terviseuuringud, eriarsti visiit) märksa kiiremini ja soodsamalt. Värske kuue sai meie Auveres asuva Eesti elektrijaama büroopind, kus asendasime kinnised Jätkasime energiaspordi sarja korraldamist. Kogu aasta vältel võtsid ettevõtete ja üksuste kabinetid valgusküllase avatud kontori ja ergonoomiliste tööpindadega. Samuti nüüdisajastasime võistkonnad mõõtu paljudel spordialadel. Tänu heale meeskonnavaimule saavutasime töötajate pesu- ja riietusruume. Firmaspordi korraldatud Eesti sportlikumate ettevõtete sarjas teise koha. Lisaks andsime panuse elukestvasse õppesse Enefit Academy õpikeskkonna kaudu, mis on Tervisefoorumil keskendusime vaimse tervise hoidmisele. Oma ala asjatundjad jagasid loodud ainult meie töötajate jaoks. väärt nõuandeid stressiga toimetulemiseks ning rääkisid sellest, kuidas mõjutavad tööelu lähisuhted. Iga kalendriaasta lõpetame aasta tegude ja tegijate valimisega. Tunnustame parimaid tulemusi saavutanud töötajaid ja silmapaistvaimaid saavutusi Enefiti galal – pidulikul üritusel, mis ühendab kõiki enefitikaid. 38 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 VÄÄRTUSPÕHINE ORGANISATSIOONIKULTUUR JA PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD Uuendatud IT-organisatsioon Uuendatud IT-organisatsioon Eesti Energia alustas 2024. aasta sügisel oma 320-liikmelises IT-organisatsioonis olulisi muudatusi, et organiseerida ressursse tõhusamalt ja leida üksuse sees ühisosi ning sel viisil vastata paremini ärivajadusele. Muudatuste tegemist jätkatakse 2025. aastal. Kontsernil on viis tütarettevõtet ning nende vajadustest lähtuvalt on aastate jooksul projektipõhiselt arendatud hulgaliselt eraldiseisvaid IT-süsteeme. See on põhjustanud sarnaste lahenduste mitmekesisuse. Ettevõttes on praegu kasutusel 476 rakendust ligikaudu 5000 töötaja jaoks, st üks iga 10 töötaja kohta. Selline killustatus on kaasa toonud dubleerimise ja ebatõhususe ning mitme sarnase eritellimusel valminud lahenduse väljatöötamise ärivaldkondade üleselt. 39 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 VÄÄRTUSPÕHINE ORGANISATSIOONIKULTUUR JA PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD Ohutuskultuur Ohutuskultuur 2024. aastal korraldasime koostöös Soome riikliku tehnikauuringute keskusega VTT suurtööstusele keskenduva ohutuskultuuri uuringu. Meie eesmärk on suurendada tootmisega seotud protsessides tööohutust, minimeerida kolleegide tööõnnetusse sattumise võimalusi ja saada suunised ohutuskultuuri edasiarendamiseks. Seepärast otsustas kontserni juhatus luua kontserniülese ohutuskultuuri koordineeriva juhtorgani ehk ohutuskomitee, mida juhib Eesti Energia juhatuse liige ja kuhu kuuluvad kõigi kontserni tütarettevõtete ohutuse eest vastutavad juhid. Ohutuskomitee ülesannete seas on sellise ohutuskultuuri arendamise tegevusplaani koostamine ja elluviimine, mis tugineb väärtustele ning on lõimitud strateegiliste eesmärkidega. TÖÖÕNNETUSED 2024. AASTAL Eesti Energia grupi ettevõtetes toimus aasta jooksul kokku kolm tööaja kaotuseta, kaksteist tööaja kaotusega ja üks surmaga lõppenud tööõnnetus. Traagiline õnnetus juhtus 25. septembril Narva karjääri territooriumil, kui Enefit Solutionsi töötaja tegi karjääri kallurite remonditöökojas kalluri remonditöid. 40 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEADUS- JA ARENDUSKOOSTÖÖ Teadus- ja arenduskoostöö 41 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 TEADUS- JA ARENDUSKOOSTÖÖ Eesti Energia teadus- Otsisime uuenduslikke lahendusi energiatootmise keskkonna jalajälje vähenda- 2024. aasta ühe silmapaistvaima teadus- ja arendusprojekti käigus otsis miseks, ringmajandusel põhineva keemiatööstuse ehitamiseks, väärtuslikumate Eesti Energia koostöös andmeteadlastega lahendusi, et töötada välja ja arendustegevus toodete arendamiseks ja klientidele kasulikumate teenuste pakkumiseks. prognoosimismudel, mis suudaks parandada tootvate majapidamiste ja keskendus 2024. aastal ettevõtete tarbimisprognooside täpsust. Kuna masinõpe ja andmeteadus Samuti jätkasime Enefit Poweri territooriumile Auverre ehitatava keemiatööstuse kontserni äristrateegia esimese etapi projekteerimist. Sama projekti raames tehti Enefiti pürolüüsiprotsessi arenevad kiiresti, otsustas Eesti Energia traditsiooniliste arendusettevõtete asemel algatada konkursi üleilmsel andmeteaduse kogukonnaplatvormil elluviimise toetamisele, kergfraktsiooni rakendusuuringud, et toota põlevkivibensiinist rahvusvahelistele Kaggle. Tänu elulisele probleemipüstitusele pälvis konkurss andmeteadlaste et pakkuda klientidele kvaliteedinõuetele vastavaid keemiatööstuse tooraineid. Uuringute eesmärk tähelepanu kõikjal ja kasvas maailma suurimaks energeetikaga seotud oli välja selgitada tootmises tekkiva gaasisegu ja kasutatud katalüsaatori keskkonnahoidlikke, utiliseerimise tõhusad võimalused. häkatoniks, kus osales 2700 meeskonda. mugavaid ja kasulikke Eesti Energia kontserni ettevõtted osalesid 2024. aastal 20 rahastusvoorus, Kuna Eesti Energia kontserni strateegiline eesmärk on suurendada põlevkivi energialahendusi. kõrval ringmajanduslike toorainete kasutamist, jätkati prügiplasti pürolüüsi et edendada strateegilistes tegevusvaldkondades arendatavate tehnoloogiate äriküpsust. Kokku kaasas kontsern 1,86 miljonit eurot lisaraha uuringuteks ja Aasta jooksul tööstuskatse ettevalmistamist. Arvestades õigusnormidest tulenevaid võima- 33 miljonit eurot investeeringuteks uutesse tehnoloogiatesse, nagu energia- investeeris ettevõte likke riske, on alustatud ka biomassi pürolüüsi võimaluste esmast analüüsi. salvestus ja vesinik. Rahastust saadi nii Eesti ja Leedu toetusmeetmetest kui teadus- ja arendus- 2024. aastal lõppes edukalt üleeuroopaline „Horisont 2020“ rahastusprojekt ka üle-Euroopalistest toetusmeetmetest. töösse 9,6 miljonit „INCIT-EV“. Selle raames paigaldas kontserni elektrimüügiga tegelev tütarette- võte Enefit testimiseks Harjumaale kaks elektriautode kiirlaadijat. Neid eristas eurot. tavalaadijatest reaktiivenergia kompenseerimise võimekus. Projekti eesmärk oli TUGEVDAME PARTNERLUST ROHETEHNOLOOGIA ETTEVÕTETEGA välja selgitada, kas reaktiivenergiat saab laadijate kaudu kasutada elektrivõrgu 2024. aastal lõime innovatsioonile suunatud koostöö ja investeeringute üksuse, tasakaalu säilitamiseks. Selle arvelt oleks võrguettevõtetel võimalus säästa mis on avanud perspektiivikaid võimalusi rohetehnoloogiat arendavate ettevõtete võrgu tugevdamise lisainvesteeringutelt. ja neid rahastavate investeerimisfondide hulgas Euroopas. Kuna elektriautode menukus kasvab kogu maailmas märkimisväärselt, tekitab See võimaldab meil teha rohkem strateegilist koostööd sektori innovatsiooni riikides, kus nende levik on ulatuslikum, küsimusi võimekus hoida elektrivõrk vedajatega üle Euroopa ning kiirendada strateegilise partnerina uue tehnoloogia stabiilsena. Enefit töötas koostöös andmeteaduse ettevõttega STACC välja arendust ja turustust kulutõhusalt ja väikse riskiga. Kokkuvõttes liigume sel uuendusliku mFRR-sagedusturu prognoosimudeli. See analüüsib reaalajas viisil lähemale ettevõtte kahele põhilisele sihile, milleks on vähendada oma elektritarbimist järgmise nelja tunni jooksul ning aitab ühe meetmena tagada keskkonna jalajälge ja pakkuda klientidele parimaid energialahendusi. elektriautode ja laadijate kasvava arvu juures elektrivõrgu stabiilsust. 42 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED Läbipaistvad juhtimisotsused 43 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED Eesti Energia JUHTIMISPÕHIMÕTTED EETIKAKOODEKS ainuomanik on Eesti Energia nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juhtida Eesti Energiat Eesti Energia eetikakoodeksis on muu hulgas kirjas, et meie organisatsiooni- Eesti Vabariik. nii, et oleksime strateegilise selguse, hea juhtimistava, tegevuse tõhususe, majan- kultuur peab olema vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, alandamisest dustulemuste ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtjatele. ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja Omaniku esindaja võrdselt sõltumata rahvusest, vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, üldkoosolekul on Juhatus ja nõukogu lähtuvad Eesti Energia juhtimisel omaniku ootustest, kontserni nahavärvusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, strateegiast, visioonist ja väärtustest ning kontserni tegevust reguleerivatest rahandusminister. poliitilistest või muudest veendumustest. õigusaktidest. Eesti Energia ei ole pidanud vajalikuks lisaks eetikakoodeksis kindlaks Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud, mida kasutame Eesti Vabariik omab eesmärkide selgemaks seadmiseks ja nende täitmise mõõtmiseks. Need määratule rakendada eraldi mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Eesti Energia parimaid huve. osalust Eesti Energias, võimaldavad meil hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Kontserni Seepärast lähtume personali valikul sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt et tagada omanikutulu* strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks aastaks ja uuendame neid inimese haridusest, oskustest ja kogemustest ning vajaduse korral vastavusest igal aastal. tootev ja majanduse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. jätkusuutlikkust toetav Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks hoolitsevad juhid inimeste kaasamise Eetilise kultuuri kujundamises on kõige tähtsamad juhid, sest nad on eeskujuks ja võimestamise eest, lähtudes väärtustest ning ühtsetest juhtimispõhimõtetest. energiavarustus koos- Hoiame oma töötajaid sisekommunikatsiooni kanalite kaudu pidevalt kursis ja julgustavad töötajaid järgima kõrgeid eetilisi standardeid. Lisaks on ettevõttes loodud eetikakomitee, millel on oluline roll organisatsioonikultuuri kujundajana. kõlas Euroopa Liidu organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna pikaajaliste energia- ja kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi. ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA JUHTIMISORGANID ja kliimapoliitika eesmärkidega. Ootuste ja eesmärkide täitmise eest kannavad aktsionäri ees vastutust ettevõtte Mõjusa juhtimise nimel peame oluliseks, et kontserni struktuur on selge ja juhatus ja nõukogu. loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. Ettevõtja eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, info avali- kustamises kui ka suhetes aktsionäriga, klientide, partnerite ja huvirühmadega. Kontserni emaettevõtja Eesti Energia juhtimisorganid on üldkoosolek, Eesti Energia esitleb ja kommenteerib oma majandustulemusi neli korda aastas nõukogu ja juhatus. ning avaldab esitlusmaterjalid kodulehel. 44 * Ainuomanik ootab ettevõtjalt kasumlikkust ja stabiilset dividenditulu. Ootuspärane dividend on viie aasta keskmisena 50–100% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist. EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED ÜLDKOOSOLEK Nõukogu esimehena jätkas Anne Mere ning liikmetena Meelis Einstein, Kaur Kajak, Einari Kisel, Andres Liinat ja Allan Niidu. Üldkoosolek kutsus 23. jaanuaril 2024 tagasi Luukas Kristjan Ilvese Eesti Energia kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab: ja nimetas nõukogu uueks liikmeks Kristi Klaasi, kelle volitused kestavad 23. jaanuarini 2027. • omaniku ootuste kehtestamise, milles määratletakse strateegilised ja finantseesmärgid; Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib riigivaraseadus, mille alusel otsustab tasu suuruse • nõukogu liikmete, sh esimehe, valimise ja tagasikutsumise; ja maksmise korra omanik. Arvestades riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete • oluliste investeeringute tegemise; nimetamiskomitee ettepanekut, on nõukogu esimehe tasuks määratud 2000 eurot kuus ja • audiitori valimise; nõukogu liikme tasuks 1000 eurot kuus. Muid tasusid ega lahkumishüvitisi nõukogu liikmetele • majandusaasta aruande kinnitamise; ei maksta. Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a juulis. 2024. aastal toimus • uute tütarettevõtjate asutamise ja omandamise. 13 nõukogu koosolekut. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast kontserni majandusaasta Lisaks nõukogu koosolekutel osalemisele panustavad nõukogu liikmed aktiivselt Eesti Energia lõppu juhatuse määratud ajal ja kohas. tegevuse toetamisse. Nad käivad lähemalt tutvumas Eesti Energia ettevõtete ja äriüksustega ning osalevad Eesti Energiale olulistel kohtumistel omaniku esindajate, koostööpartnerite ja huvirühmadega. NÕUKOGU 2024. aastal oli nõukogu õigusnõustaja advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on: • strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimise üle; • olulisimate strateegiliste otsuste vastuvõtmine; NÕUKOGU LIIKMETE KOOSOLEKUTEL OSALEMINE JA NEILE MAKSTUD TASUD • järelevalve juhatuse juhtimise üle. Koosolekutel Tasu kokku 2024 Tasu kokku 2023 osalemine 2024 (eurot) (eurot) Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Anne Mere 13 24 000 24 000 Eesti Energia nõukogul on seitse liiget, kes on ametisse määratud rahandusministri kui Allan Niidu 13 12 000 12 000 omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete Andres Liinat 13 12 000 12 000 nimetamiskomitee ettepanekud. Einari Kisel 13 12 000 12 000 Nõukogu tööd juhib esimees. Nõukogu liikmetele seatud nõuded ja ootused on sätestatud Kaur Kajak 13 12 000 9 000 äriseadustikus ning riigivaraseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Eesti Energia põhikirjast ja nõukogu töökorrast. Kristi Klaas 13 11 318 0 Luukas Kristjan Ilves 0 681 12 000 Meelis Einstein 13 12 000 12 000 45 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJATE NÕUKOGUD Eesti Energia tütar- ja sidusettevõtjate nõukogude volitused ja vastutus on sätestatud nende põhikirjas. Nõukogud koosnevad üldjuhul Eesti Energia juhatuse ja kontserni strateegilise juhtrühma liikmetest. Meie taastuvenergia ettevõtja Enefit Greeni nõukogu liikmetest vähemalt pooled peavad olema hea ühingujuhtimise tava tähenduses sõltumatud. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem kui sõltuvate liikmete arv. Meie jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevile kehtib tema klientide arvukusest tulenevalt lisakohustus tagada juhatuse ja nõukogu liikmete täielik sõltumatus. Elektrilevi juhtorgani või juhtkonna liikmeks ei tohi olla samas kontsernis oleva ettevõtja juhtorgani või juhtkonna liige. Erisusena võivad Elektrilevi ja tema tütarettevõtja Imatra Elekter juhtorganite liikmed kattuda juhul, kui sellega ei kaasne võrguettevõtja sõltumatust kahjustavaid riske. Ettepaneku Elektrilevi nõukogu liikmete kohta teeb riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee. Tütar- või sidusettevõtjate nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustele. Nõukogu kokkukutsumisel juhindutakse kontserni reeglitest, tütar- või sidusettevõtja põhikirjast, õigusaktidest ja kaasomanikega sõlmitud kokkulepetest. 46 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED NÕUKOGU seisuga 31. detsember 2024 ANNE MERE ALLAN NIIDU ANDRES LIINAT EINARI KISEL nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 12.05.2022 Ametisse määramise aeg: 20.12.2022 Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Nõukogu esimees alates: 12.05.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg: 19.12.2025 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025 KAUR KAJAK KRISTI KLAAS MEELIS EINSTEIN nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 03.04.2023 Ametisse määramise aeg: 23.01.2024 Ametisse määramise aeg: 12.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 02.04.2026 Volituste kehtivuse tähtaeg: 23.01.2027 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025 47 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED JUHATUS JUHATUSE LIIKMETELE MAKSTUD TASUD Kontserni tegevjuhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus, kes lähtub oma töös nõukogu Tasu kokku 2024 Tasu kokku 2023 korraldustest ja suunistest, omaniku ootustest ning nõukogus kinnitatud kontserni strateegiast. (eurot) (eurot) Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu, arvestades juhatuse Andrus Durejko 232 289 153 000 esimehe ettepanekuid koosseisu kohta. Andres Vainola 114 091 165 547 Eesti Energia juhatuses jätkasid esimehena Andrus Durejko ning liikmetena Kristjan Kuhi, Kelli Toss-Kaasik 174 720 117 000 Marlen Tamm ja Kelli Toss-Kaasik. 2024. aastal tehti juhatuse kooseisus järgmised muudatused: Kristjan Kuhi 174 720 117 000 31. märtsil kutsuti tagasi Raine Pajo ja 5. juulil Andres Vainola. 1. aprillil liitus juhatusega Lauri Karp 58 895 0 Raido Ivalo ja 7. septembril Lauri Karp. Marlen Tamm 174 720 117 000 Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. Tasu suuruse otsustab nõukogu, Raido Ivalo 117 000 0 arvestades selle juurde loodud tasustamiskomitee ettepanekuid. Juhatuse liikme tasu makstakse Raine Pajo 92 464 203 816 juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on fikseeritud juhatuse liikmega sõlmitud lepingus ja seda saab muuta poolte kokkuleppel. Juhatuse liikmele võib maksta ka täiendavat tasu. Juhatuse liikme Lauri Karbi igakuine teenistustasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest on kokku lepitud tema ja Enefit Poweri vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingus. Lauri Karbile ei maksta tema kohustuste täitmise eest Eesti Energia juhatuse liikmena täiendavat tasu. Samamoodi ei makstud seda tagasikutsutud juhatuse liikmele Andres Vainolale, kes täitis ka Enefit Poweri juhatuse esimehe rolli. Majandusaasta jooksul Eesti Energia juhatuse liikmetele makstava täiendava tasu suurus kokku ei tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu eelmisel majandusaastal. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama kontserni eesmärkide täitmist, loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhul, kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi oma algatusel enne tema volituste lõppemist, ja selle suurus ei tohi ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord nädalas. Vajadusel korraldatakse koosolek elektroonilise hääletamisega ilma koosolekut kokku kutsumata. 48 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED JUHATUS seisuga 31. detsember 2024 ANDRUS DUREJKO KELLI TOSS-KAASIK KRISTJAN KUHI LAURI KARP MARLEN TAMM RAIDO IVALO juhatuse esimees juhatuse liige, Enefit ASi juhatuse liige, energia- juhatuse liige, Enefit Poweri juhatuse liige, finantsjuht juhatuse liige äriinfotehno- juhatuse esimees lahenduste arendusjuht juhatuse esimees loogia valdkonnas Ametisse määramise aeg: 01.04.2023 Ametisse määramise aeg: 01.04.2023 Volituste kehtivuse tähtaeg: 31.03.2026 Volituste kehtivuse tähtaeg: 31.03.2026 Ametisse määramise aeg: 01.04.2023 Ametisse määramise aeg: 01.04.2023 Ametisse määramise aeg: 07.09.2024 Ametisse määramise aeg: 01.04.2024 Volituste kehtivuse tähtaeg: 31.03.2026 Volituste kehtivuse tähtaeg: 31.03.2026 Volituste kehtivuse tähtaeg: 07.09.2027 Volituste kehtivuse tähtaeg: 01.04.2027 VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD • Ericsson Eesti: juhatuse esimees, • Eesti Energia: kliendikogemuse • Ericsson: Industry expert, Utilities and • Silmet Grupp: nõukogu liige • Eesti Energia: juhtimisarvestuse • Twilio Estonia: Engineering Manager programmidirektor Põhjamaade valdkonnajuht, juhtiv personalipartner, IoT, GF Technology and Emerging • Molycorp Silmet: nõukogu liige juht, kontserni kontrollingu juht, • Ericsson Eesti: Head of IoT Technical ja Balti riikide piirkonnas, Rootsi koolitusarendusjuht, personalipartner Business; Consultant, Global Utilities • KFPD GmbH: tegevjuht juhtimisarvestuse finantskontrollerite Operations, Head of ADM and Soome ja Baltikumi digiteenuste juht, • Eesti Post: arendustalituse Team, CGIS; Solution architect, • Austria Salzburgi liidumaa: juht, juhtiv finantskontroller MSIT Finland and Baltics, Head of tehnoloogiadirektor, projektijuht koolituskoordinaator Northern Europe/Central Asia finantsnõukoja liige • Swedbank Eesti: IT Baltikumi Emergency handling RECA • Ericsson Latvia: juhatuse esimees, • Tallinna Tehnikaülikooli plokiahela • Springer AG Management finantsüksuse juht, IT teenuste • ERC Europe Budapest: tegevjuht tegevjuht HARIDUS ekspert, inseneriteaduskond, elektro- Consultants: vanemkonsultant kontroller, raamatupidaja • Reveko Telekom: tehnoloogiadirektor energeetika ja mehhatroonika instituut • Swedbank: ettevõtete panganduse ja HARIDUS • Tallinna Ülikool, haridusteaduste • Baltcom Eesti: projektijuht • Wepower arendusjuht ja peaarhitekt kaubanduse rahastamise divisjoni juht HARIDUS magister • Tallinna Tehnikaülikool, rahvusvaheline • IT arhitektuuri konsultant, süsteemide • Deutsche Bank: analüütik • Tallinna Pedagoogikaülikool, • Estonian Business School, ärijuhtimine, MBA HARIDUS ja tarkvara arenduse juhtimise andragoogika bakalaureus majandus/ärijuhtimine, • Tallinna Tehnikaülikool, telekommuni- teenused, iduettevõtete mentor HARIDUS • Estonian Business School: MBA teadusmagister, cum laude katsioon, teadusmagister • Eesti Maaülikool, elektroenergeetika, • Heidelbergi Ülikool, majandusteaduse • Tallinna Tehnikaülikool, HARIDUS magister magister, Rahapoliitika ja finantsturud majandus/ärijuhtimine, bakalaureus • Tallinna Tehnikaülikool, • Tartu Ülikool, taastuvenergia ja inseneriteaduskond, mehaanika ja vesinikumajanduse mikrokraad tööstustehnika instituut, doktor • Tallinna Tehnikaülikool, infotehno- loogia teaduskond, bakalaureus 49 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED JAOTUSVÕRGU ETTEVÕTJATE ELEKTRILEVI OÜ JA IMATRA ELEKTER AKTSIASELTS JUHTIMISE ERISUSED Elektrituruseaduse ning elektrienergia siseturu ühiseeskirjade alusel on elektri jaotusvõrgu ettevõtjatel Elektrilevil ja tema tütarettevõtjal Imatra Elektril muu hulgas kohustus tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja võrguettevõtja info kaitsmine. Kooskõlas õigusaktide ja parimate tavadega oleme kehtestanud juhtimise erinõuded, mis tagavad nende kahe ettevõtte sõltumatuse investeerimisotsuste vastuvõtmisel, hangete tegemisel ning turuosalisi ja kliendilepinguid puudutava info konfidentsiaalsuse hoidmisel. BÖRSIL NOTEERITUD ETTEVÕTJA ENEFIT GREEN AS JUHTIMISE ERISUSED Meie taastuvenergiaettevõtte Enefit Green aktsiad on noteeritud börsil. Enefit Greeni tegevjuhtimise eest vastutab juhatus, kes lähtub selles nõukogu kinnitatud kontserni strateegiast. Vähemalt pooled nõukogu liikmed peavad olema hea ühingujuhtimise tava tähenduses sõltumatud. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem kui sõltuvate liikmete arv. 50 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED KONTSERNI STRUKTUUR Enefit Power AS omandas 2024. aasta juulis 10% vähemusosaluse osaühingus EESTI ENERGIA AS Trisector OÜ, mis arendab tootmisprotsessi aheraine uueks tooraineks seisuga 31. detsember 2024 väärindamiseks. 2025. aasta aprilliks on Enefit Power AS-il kavatsus jaguneda eraldumise teel selliselt, et Eesti elektrijaama, Balti elektrijaama ja Auvere elektrijaama käitised eraldatakse uude äriühingusse. Uuest äriühingust saab Eesti Energia AS-i tütarettevõtja. 1. märtsil 2024 jõustus Enefit Greeni kontserni kuulunud Valka ja Paide Enefit Outotec koostootmisjaamade müügitehing ning Paide koostootmisjaam ning Enefit Orica Eesti OÜ Narva Soojusvõrk AS Enefit Power AS Enefit AS Technology OÜ Power ja Heat Valka SIA anti üle uuele omanikule kaugkütteettevõttele Utilitas. Enefit Greeni kontserni ettevõtja Enercom SIA nimetati 2024. aasta alguses ümber Enefit Green SIA-ks. 2025. aasta jooksul plaanitakse Enefit Wind OÜ-ga Enefit SIA Jordan Oil Shale ühendada Enefit Wind Purtse AS ja Tootsi Windpark OÜ. Trisector OÜ Imatra Elekter AS Elektrilevi OÜ Enefit Jordan BV (Läti) Energy Company Elektrilevi OÜ-s on alates 1. jaanuarist 2024 Enefit Connect OÜ-lt üle võetud kõik reguleeritud võrguteenuse osutamisega seotud asjad, õigused ja kohustused. Elektrilevi OÜ omandas sama aasta 28. veebruaril Aktsiaseltsilt Enefit UAB KH Energia - Konsult jaotusvõrgu rikete likvideerimise käitise, mis on vajalik Enefit Solutions AS (Leedu) operatiivteenuse osutamiseks. 100% Eesti Energia ASi omanduses Eesti Energia AS andis 1. jaanuari 2024. aasta seisuga Enefit AS-ile (kuni Enefit American Enefit Sp. z o.o. Eesti Energia enamusosalusega ettevõtja 19.01.2024 ärinimega Enefit OÜ) üle klienditeenuste üksuse käitise koos EAO Real Estate Corp Enefit US LLC Enefit SIA, Enefit UAB, Enefit Oy, Enefit AB ja Enefit Sp. zo.o. kõikide osadega. Oil Co. (Poola) 100% Eesti Green ASi omanduses Enefit AS-ile kuuluva Enefit AB juriidilise keha likvideerimine Rootsis on pooleli. Strateegiline vähemosalusega ettevõtja 2024. aastal likvideeriti Eesti Energia AS-i tütarettevõtjale Enefit American Oil Co Attarat Power Holding Enefit OY Company BV Attarat Holding OÜ kuuluvat neli ühingut Ameerika Ühendriikides: EAO Technology LLC, EAO Orion (Soome) 100% Eesti Energia tütarettevõtja omanduses Attarat Mining LLC, EAO Federal Lease LLC ja EAO State Leases LLC. Cpmpany BV Attarat Operation and Maintance Company BV Enefit AB (Rootsi) (Eesti) (Läti) (Leedu) (Poola) (Soome) Enefit Wind OÜ Enefit Green Sp. z o.o. Tolpanvaara Enefit Green AS Enefit Green SIA Enefit Wind UAB PV Plant Zambrow Sp. z o.o. Tootsi Tuulepark OÜ Wind Farm OY PV Plant Debnik Sp. z o.o. Tootsi Windpark OÜ Liivi Offshore OÜ Enefit Green Solar OÜ Hiiumaa Offshore Enefit Green UAB Tuulepark OÜ Enefit Wind Purtse AS UAB Šilalės vėjas UAB Šilutės vėjo parkas 2 Empower 4Wind OÜ UAB Šilutės vėjo parkas 3 Team Paldiski OÜ UAB Energijos Žara UAB Vėjo Parkai UAB Vėjoteka UAB Kelmės Vėjo Energija UAB Baltic Energy Group 51 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED KONTSERNI HANKETEGEVUS JA PARTNERSUHTED ARUANDLUSPÕHIMÕTTED 2022. aastal kinnitas kontserni juhatus eetikakoodeksi partneritele. 2024. aastal kinnitati Õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed on kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemise üks eeldus. lisaks varasemale kontserni eetikakoodeksile eraldi ka Enefit Greeni kontserni eetikakoodeks. Seepärast oleme juurutanud aruandlusprotsessid peamiste võtmemõõdikute ja teiste põhinäitajate Nende dokumentide eesmärk on teavitada meie partnereid koostöö eelduseks olevatest jälgimiseks nii nädala-, kuu-, kvartali- kui ka aastapõhiselt. Kord kuus võrdleme tulemusi eelarve eetikanõuetest. ja viimase prognoosiga. Kord kvartalis uuendame ülejäänud aasta tegevusplaani ja vajaduse korral kohandame oma äritegevust, et see vastaks muutunud turuolukorrale. Kord aastas Kontserni eetikanõuete kehtestamisel oleme lähtunud põhimõttest, et Eesti Energia jätkusuutlikkuse uuendame kontserni viie aasta strateegilist tegevuskava. tagamisel on oluline roll ka meie partneritel, samuti on Eesti Energia kontsernil keskmisest suurem hoolsuskohustus tulenevalt meie mõjust ühiskonnas. Ootame oma partneritelt, et nad tegutseksid Oleme kinnitanud kontserni võtmemõõdikute põhimõtted, et tagada kontserni oluliste eesmärkide kooskõlas dokumendis sätestatud põhimõtetega ja järgiksid täielikult kõiki õigusakte. Dokument joondatus kõigil juhtimistasanditel. Tõhusaimate mõõdikute juurutamiseks teeme järjepidevat läheb kaugemale pelgalt juriidilisest vastavusest, tuginedes sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse teavitustööd. edendamisel rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. Eetikakoodeksis käsitletud teemad on Kontserni juhtimisaruandluse töövahend on andme- ja ärianalüüsitarkvara Tableau. Tänapäevased kooskõlas ÜRO globaalse kokkuleppe 10 põhimõttega. juhtimisinfo töölauad võimaldavad saada kiiret, mugavat ja interaktiivset tagasisidet meie tulemuste Hankeprotseduurid on Eesti Energia kontsernis kehtestatud kontserni Eesti äride osas ühtse, kohta ning loovad eelduse kvaliteetsemate ja operatiivsemate juhtimisotsuste langetamiseks. detailse hankekorraga. Hankekorraga on määratud kindlaks erineva taseme juhtide otsustamise Peale kümnete Statistikaametile esitatavate aruannete avalikustame aasta- ja kvartaliaruandeid. täpsed volitused. Eraldi on kindlaks määratud eelarvejuhtide, äride juhatuse liikmete, juhatuste Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostame kooskõlas rahvusvaheliste ning nõukogude otsustamise volitused. finantsaruandluse standarditega. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ja seejärel kinnitab Lähtuvalt otsuse sisust (tehingu nõusoleku andmine, hanke alusdokumentide kooskõlastamine, selle kontserni nõukogu. Majandusaasta aruanne koos nõukogu aruandega esitatakse hanke algatamine jm) on volituste piirid mõnevõrra erinevad, samuti esineb erinevat lähenemist üldkoosolekule lõplikuks kinnitamiseks. valdkonniti, näiteks eesmärgiga täita elektrituru seaduse alusel Elektrilevile kehtivat eriregu- Aasta- ja kvartalitulemuste tutvustamiseks korraldame pressikonverentsi ning tulemustest latsiooni. teeme põhjaliku ülevaate ka oma töötajatele. Kontserni väljaspool Eestit registreeritud äriühinguid puudutavad menetlusreeglid on kehtestatud eraldi kontserni välisriikides asuvate tütarettevõtjate tehingute tegemise korraga. 52 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 LÄBIPAISTVAD JUHTIMISOTSUSED AUDITIKOMITEE JA FINANTSAUDIITOR Auditikomitee on kontserni nõukogu poolt moodustatud organ, mille ülesanne on nõustada nõukogu raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve ning eelarve koostamise valdkonnas, samuti tegevuse seaduslikkuse teemal. Komitee koosseisu kuulub 3 kuni 4 liiget, kellest vähemalt pooled määratakse nõukogu liikmete hulgast. Liikmed määratakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda. Komitee liikmed valivad endi seast komitee esimehe, kes korraldab komitee tegevust. Auditikomitee koosolekud toimuvad mitte harvem, kui kord kahe kuu jooksul vastavalt komitee poolt kokkulepitud tegevusplaanile. Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas. Auditikomitee esitab oma tegevusaruande enne, kui nõukogu majandusaasta aruande heaks kiidab. Finantsauditi tegemisel lähtume rahvusvahelistest auditeerimise standarditest. Eesti Energia põhikirja järgi määrab finantsaudiitori üldkoosolek. Üldkoosolek on kinnitanud 2024. aasta majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu PricewaterhouseCoopers (PwC). Allkirjaõiguslik audiitor sõltub ettevõtte asukohariigist. Konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi eest vastutab vandeaudiitor Jüri Koltsov. 2024. aastal oli PricewaterhouseCoopersi osutatud finantsauditi teenuste kogumaksumus 504 tuhat eurot (2023. aastal 422 tuhat eurot). 53 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RISKIJUHTIMINE Riskijuhtimine 54 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RISKIJUHTIMINE Kontserni riskide juhtimise eest on lõppvastutus kontserni juhatusel. Riskijuhtimise tegevuste ning protsessi ootuspärase toimimise üle teevad järelevalvet kontserni nõukogu, auditikomitee ja siseauditi osakond. Meie riskijuhtimise eesmärgid on: • toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist; • aidata saavutada kontserni finants- ja tegevuseesmärke; • tunda ära potentsiaalseid võimalusi; • hoida ära mittesoovitavaid sündmusi. Meie töös esinevate ja tegevust mõjutavate riskide juhtimise protsessi rakendamise eest vastutavad kontserni ettevõtete ja üksuste juhid. Kontserni riskivalmidus on kajastatud strateegias ja väljendatud eelarves. Riskitaluvus on kehtestatud kontserniüleste põhimõtete, piirmäärade ja limiitidega ning väliste õigusnõuete ja lubadega. Riskijuhtimise mandaadid ja limiidid oleme kehtestanud näiteks finantsriskide (sh tootmisvarade hinnarisk, vastaspoolte krediidirisk ja likviidsusrisk) ning keskkonnariski juhtimiseks. Eesti Energia siseauditi osakond läbis 2024 II kvartalis välise kvaliteedihindamise kõrgeimale töötamisel oleme lähtunud rahvusvahelistest standarditest ja parimatest tavadest. Kasutatavad hinnangule „üldises vastavuses“. Kvaliteedihindamise viis läbi Grant Thornton Baltic OÜ, kes riskijuhtimise meetmed on suunatud riskide teostumise ennetamisele ning me täiendame neid kinnitas siseauditi osakonna enesehindamise tulemused ja nõustus, et siseauditi osakond on vastavalt muutustele kontserni strateegias, tegevustes ja organisatsioonistruktuuris. üldises vastavuses rahvusvaheliste kutsetegevuse raampõhimõtete kohustuslike komponentidega Meie tegevusega kaasnevate ning seda mõjutavate riskide tuvastamise, hindamise ja kahjude ning vastab audiitortegevuse seadusele. ennetamise tagab kontsernis toimiv valitsemise ja järelevalve protsess. RISKIJUHTIMISE RAAMISTIK JA KORRALDUS Riskijuhtimise raamistiku moodustavad kontserni nõukogu seatud riskide juhtimise põhimõtted, milles on kirjeldatud riskijuhtimisprotsess, osapoolte rollid ja vastutus. Samuti on seal sõnastatud kontserni eesmärkide saavutamist mõjutavate riskivaldkondade juhtimise põhimõtted, mille välja- 55 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RISKIJUHTIMINE RISKIDE JUHTIMISE PROTSESS 5. Riskide jälgimine Kokkulepitud meetmete täitmist jälgitakse sihiga hinnata nende jätkuvat toimimist ning 1. Eesmärkide seadmine teha vajaduse korral muudatusi või rakendada uusi meetmeid. Riskijuhtimine kujutab endast kontserni eesmärkide saavutamise seisukohast oluliste riskide tuvastamise ja analüüsimise protsessi ning nende maandamiseks vajalike meetmete kindlaks 6. Aruandlus määramist ja rakendamist. Riskide, nende suuruse ja meetmete tõhususe jälgimiseks ning riskide arvestamiseks strateegiliste ja tegevuseesmärkide hindamiseks on vajalik piisava mahu ja sagedusega 2. Riskide tuvastamine aruandlus. Riskide tuvastamisel lähtutakse kontserni eesmärkidest. Selle tegevuse tulemusi võivad ohustada nii sisesed kui ka välised tegurid ning nii üksikute ettevõtjate, üksuste kui ka tegevuste tasandil. Riskide tuvastamise ja hindamise eesmärk on koostada loetelu olulistest riskidest, mis Eesmärgid 1 võivad takistada, halvendada või edasi lükata ettevõtja või üksuse tegevuse ja selle kaudu ka kontserni eesmärkide saavutamist. Sama tähtis on tuvastada riskid, mis tekivad is kide R võimaluste kasutamata jätmise korral. uv astamine 2 t 3. Riskide hindamine 6 Riskide hindamine koosneb riski olulisuse, st selle teostumise võimalikust kvalitatiivsest Ris damine hin lus ja/või kvantitatiivsest mõjust, ning selle teostumise tõenäosuse tuvastamisest. kid Aruand e 4. Riskide käsitlemine ja neile reageerimine Riskide tuvastamise ja hindamise järel rakendatakse vajaduse korral meetmeid riski esinemise tõenäosuse ja/või kahju võimaliku suuruse vähendamiseks. Valikud võivad sisaldada: 3 a) riski vähendamist ehk maandamist; b) riski vältimist, st otsuse tegemist mitte alustada või jätkata tegevust, 5 mis tekitab riski; Ri i sk k - äl id e R i s itl us c) riskiallika kõrvaldamist; gi j mi s d) riskide jagamist teiste osapooltega (nt kindlustus); ne 4 kä e) riskimist põhjendatud otsusega. 56 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RISKIJUHTIMINE RISKIDE JUHTIMISE KORRALDUS Nooled tähistavad vastastikuseid infovahetuse ja raporteerimise liine. Nõukogu/auditikomitee Riskide juhtimise protsessi tõhususe jälgimine Kontserni juhatus Lõppvastutus riskide juhtimise eest, sh riskipoliitikate ja limiitide kinnitamine Kontserni ettevõtted ja äriüksused Riskijuhtimise toetamise vastutusega Siseaudit kesksed teenistused/üksused VASTUTUS VASTUTUS VASTUTUS On tegevuses esinevate ja tegevust mõjutavate riskide Töötavad välja riskipoliitika, sh riski tuvastamise, Annab sõltumatu hinnangu riskide juhtimise, omanikud, tagavad igapäevase riskide juhtimise; mõõtmise, maandamise ja kontrolli metoodikate kontrolli ja valitsemise protsessile kirjeldused; korraldavad tööd viisil, mis tagab finants- ja tegevuseesmärkide saavutamise; jälgivad kogutavate andmete ning koostatavate aruannete, analüüside ja eksperdihinnangute alusel, tagavad tegevuse kinnitatud riskivalmiduse ja et risk püsib kokkulepitud piirmäärades taluvuse piirides; vastutavad tõhusa sisekontrollisüsteemi rakendamise ja toimimise eest ESIMENE KAITSELIIN TEINE KAITSELIIN KOLMAS KAITSELIIN 57 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RISKIJUHTIMINE RISKIPROFIIL võimalusi realiseerida elektri- ja õlitoodangut ning mõjutada pikaajalistest elektrimüügi ostu- müügilepingutest teenitavat tulu. Kõige olulisemad tururiskid on elektrienergia, vedelkütuste ja Riskiprofiilis on kirjeldatud meie äri ja tegevust kõige rohkem mõjutavad riskid. Nende hulka heitekvootide hinnarisk. Tururiskide maandamiseks kasutame tuletisinstrumente. kuuluvad strateegiline risk, finantsrisk (sh turu-, krediidi-, likviidsus-, intressi- ja valuutarisk), tehnoloogiline ja tehniline risk, õigusrisk, vastavusrisk, keskkonnarisk, töökeskkonna- ja tööohutusrisk, turva- ja tuleohurisk, maksurisk, regulatiivne risk, kolmanda osapoole risk, RISKIVALMIDUS IT-risk, pettuserisk, personalirisk, mainerisk ning isikuandmete kaitse (GDPR) risk. Riskide hindamine ja uuendamine on osa igapäevasest juhtimistegevusest. Hindame nii olemasolevate kui ka arendatavate tegevuste riske. OLULISIMAD RISKID JA NENDE MAANDAMINE Meie eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad riskid on finantsriskide hulka kuuluvad TULEMUS likviidsusrisk ja tururisk, õigusrisk, keskkonnarisk, infoturberisk, tehnoloogiline ja tehniline risk ning tegevusriskid. Suurt tähelepanu pöörame elutähtsate ja ärikriitiliste teenuste tud arengustsenaarium eelarvesta toimepidevusele, andmekaitsele ja tööohutusele. Ootuspärane, OLULISIMAD RISKID JA NENDE MAANDAMINE Likviidsusriskina käsitleme võimalust, et kontsern või sellesse kuuluv tütarettevõtja ei oma piisavalt raha ja muid likviidsusallikaid oma kohustuste täitmiseks või strateegia ellu viimiseks. Likviidsusriski maandamiseks hoiame piisavalt vabu vahendeid pangakontol ja vajaduse korral kaasame lisakapitali võlaturult. Kapitali kaasamiseks on juba sõlmitud laenulepingud, mida pole AEG täies mahus kasutusele võetud. Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, toodete ja teenuste hinnas) on kontsern avatud muutustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenustelt teenitava tulu suuruses. Energiakandjate hindade volatiilsus võib vähendada meie Riskitaluvus Riskivalmidus Kõikide riskide realiseerumise summa 58 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RISKIJUHTIMINE ÕIGUSRISK Kontserni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt sõlmitud lepped ja vastu võetud õigusaktid. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, regulaatorite tegevusest õigusaktide tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele. KESKKONNARISK Meie strateegiline eesmärk on vähendada keskkonnajalajälge ja olla rohepöörde eestvedaja. Keskkonnarisk tekib olukorras, kus kontserni tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega. Keskkonnakahju teket energiatootmises väldime praeguste seadmete optimaalse käitamise, uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamise ja ringmajanduse põhimõtete rakendamise abil tõhususe suurendamise kaudu. Keskkonnamõju ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakendame ISO 14001 ning keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (ingl eco-management TEHNOLOOGILINE JA TEHNILINE RISK and audit scheme, EMAS) standarditele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi. Samuti lähtume oma tegevuses kehtivast keskkonnaseadusest ja selle alusel meile väljastatud keskkonnakaitse- Tehnoloogilise ja tehnilise riskina mõistame võimalust, et tehnoloogilised lahendused ei täida lubade nõuetest. neile seatud strateegilisi ootusi või toimuvad tehnilistes süsteemides ning kontrolli-, juhtimis- või turvasüsteemides rikked või ründed süsteemide toimimise takistamiseks ja teenuste katkestamiseks. Nende tagajärjeks on teenuste või tootmise seisakud, olulise mõjuga avariid ja INFOTURBERISK ulatuslikud kahjud (sh keskkonnakahjud). Infoturberiskina käsitame võimalust, et kontserni kuuluv ettevõtja ei saa täita oma ärieesmärke Riski juhtimiseks teeme koostööd teadusasutuste ja tehnoloogia arendajatega. Lisaks oleme infotehnoloogiliste (IT) lahenduste kasutusega kaasnevate puuduste tõttu. Peamised riskid on rakendanud varahalduse standardi ISO 55001, võtnud kasutusele täiendavaid küberturbe- infosüsteemide mittetoimimise ning andmete (sh kliendiandmete) või nende konfidentsiaalsuse lahendusi. Peale selle teeme iga olulise mõjuga sündmuse korral algpõhjuse analüüsi kaotamise risk. koos vajalike meetmete väljatöötamisega, et vähendada sarnaste sündmuste toimumise Riski juhtimiseks teeme ja uuendame elutähtsate ja ärikriitiliste tegevuste riskianalüüse. tõenäosust ja negatiivset mõju. Teenuste toimepidevuse tagamiseks analüüsime regulaarselt Suurt tähelepanu pöörame töötajate info- ja küberturbeteadlikkusele, mille parandamiseks toimepidevuse riske. korraldame koolitusi ja seminare. 59 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RISKIJUHTIMINE TEGEVUSRISKID RISKIDE ARUANDLUS Tegevusriskid on põhjustatud puudulikest või mittetoimivatest protsessidest, inimestest, Kontserni riskide aruandlus ja info edastamise protsess tagavad riskidega seotud info jõudmise seadmetest, süsteemidest või välissündmustest. Tegevusriske juhime riskijuhtimise põhimõtete, kõigi vajalike osalisteni. Riskijuhtimisprotsesside ja -tegevuste edukust ning eesmärkide standardite, juhtimispõhimõtete ja tulemusmõõdikute rakendamise abil. Osa tegevusriskide saavutamist mõõdame põhiliste tulemusnäitajate (ingl key performance indicator, KPI) ning mõju vähendamiseks kasutame ka kindlustust. muude mõõdikute abil ning valideerime riskijuhtimise küpsustaseme hindamisega. Suurt tähelepanu pöörame tööohutuse ja töökeskkonna riskidele. Kõigis kontserni tootmisette- Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavatest riskidest anname regulaarset aru võtetes on juurutatud töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem. Me peame tähtsaks töötajate kontserni juhtrühmadele, juhatusele, auditikomiteele ja nõukogule. Juhtkonda ja kõiki teisi kaasatust töökeskkonna riskide tuvastamisse ja ohutuskultuuri parandamisse. Lisaks välja- ja asjaomaseid isikuid teavitame viivitamata kõigist olulistest üksiksündmustest ja nii võimalikest täiendõppesessioonide juhendamisele korraldame ohutuskoolitusi ja -õppepäevi. Meie eesmärk kui ka toimunud muutustest kontserni riskiprofiilis. on töötada ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta. 2024. aastal korraldasime kontserni tootmisettevõtetes ohutuskultuuri välise hindamise, et saada objektiivne ülevaade meie ohutuskultuuri olukorrast ja parendusvõimalustest. Peale selle moodustas Eesti Energia juhatus kontserni ohutuskomitee, mille eesmärk on arendada ohutuskultuuri ja toetada selle põhimõtete rakendamist, tehes või koordineerides kontserniüleseid tegevusi. Arvestades kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame suurt tähelepanu pettuseriski juhtimisele. Pettuseriski teostumise ohu ning selle kaudu tekkida võiva kahju vähendamiseks tegeleme eelkõige ennetusmeetmete osakaalu ja tõhususe suurendamisega, säilitades seejuures pettuste avastamise ja neile reageerimise operatiivse võime. Pettuseriski paremaks juhtimiseks on kontsernis kehtestatud eetikakoodeks ja rahvusvahelistele standarditele vastavad pettuseriski juhtimise põhimõtted. Ühtlasi töötab kontsernis teavitajate kaitse direktiiviga kooskõlas olev vihjeliin, toimivad info- ja koolitusprogrammid (nt iga-aastane eetikakoodeksi e-kursus ja korruptsiooni ennetamise koolitused). Me teeme koostööd õiguskaitse- organite ja erialaorganisatsioonidega kodu- ja välismaal. Juurutatud on majanduslike huvide aruandluse süsteem. Selle alusel esitavad töötajad, kes võivad oma tööülesandeid täites sattuda huvide konflikti, majanduslike huvide deklaratsiooni ja kinnitavad korrapäraste enesehindamistega oma sõltumatust. 60 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Müügitulu ja EBITDA Majandustulemused 61 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Müügitulu ja EBITDA Müügitulu ja EBITDA Kontserni müügitulu jagunemine ja muutus mln € 1 905 -75,1 -46,8 +14,1 +25,0 -37,5 1 785 232 194 154 Eesti Energia 2024. aasta müügitulu ulatus 1 785,2 mln euroni. Müügitulu vähenes 2023. aastaga 179 292 võrreldes 6% (-120,3 mln eurot). 306 252 -120,3 (-6,3%) 205 Elektri müügi ja taastuvenergia tootmise segmendi müügitulud vähenesid 8% võrra (-75,1 mln eurot), mis on seotud langenud energiahindadega. Mittetaastuva elektritootmise müügitulud vähenesid 976 901 19% (-46,8 mln eurot) seoses väiksema elektritoodanguga põlevkivijaamades. Võrguteenuse tulud kasvasid 5% (+14,1 mln eurot), mis tuleneb nii kõrgematest keskmistest võrgutariifidest kui ka suuremast edastusmahust. Vedelkütuste tulud kasvasid 16% (+25,0 mln eurot). Vedelkütuste Müügitulu Taastuvenergia ja elektri müük Vedelkütused Müügitulu 2023 2024 müügikogus aastavõrdluses vähenes, kuid keskmine müügihind oli kõrgem, peamiselt tuletis- Mittetaastuv elekter Muud tehingute parema tulemuse tõttu. Muude toodete ja lisateenuste müügitulu kahanes 16% Võrguteenus (-37,5 mln eurot), enim mõju avaldasid pelletite tootmise ärist väljumine ning päikeseteenuste tulude vähenemine. Kontserni EBITDA jagunemine ja muutus Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 398,2 mln eurot, kahanedes aastaga 9% (-38,5 mln eurot). mln € 2024. aasta EBITDA sisaldab pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutuse mõjusid 483 summas -1,8 mln eurot (2023. aastal -46,3 mln eurot). Normaliseeritud EBITDA (ilma ülaltoodud 437 +29,5 -191,0 mõjudeta) oli 2024. aastal 400,0 mln eurot (-83,1 mln eurot, -17%). Taastuvenergia ja elektri +114,8 +6,2 398 400 106 müügi EBITDA kasvas tulenevalt suuremast toodetud elektri kogusest ning tuletistehingute 116 +1,9 kasumist. Mittetaastuva elektri tootmise EBITDA vähenes aastavõrdluses oluliselt realiseerunud 209 108 tuletistehingute väiksema kasumi tõttu. Võrguteenuse EBITDA püsis eelmise aasta tasemel. -38,5 (-8,8%) Vedelkütuste EBITDA kasvas tulenevalt kõrgemast marginaalist ja tuletistehingute paremast 131 160 tulemusest, segmendi tulemust mõjutas oluliselt ka ühekordne kasum seoses täiendava koguse tasuta saadud CO2 emissioonikvootide kasutusele võtmisega. Muude toodete EBITDA kasvas aastavõrdluses 6 mln euro võrra. EBITDA* EBITDA Taastuvenergia ja elektri müük Vedelkütused EBITDA EBITDA* 2023 2024 Mittetaastuv elekter Muud 2024. aasta puhaskasumiks kujunes 12,9 mln eurot (+434,9 mln eurot). Normaliseeritud puhaskasum oli 14,7 mln eurot (+390,4 mln eurot). Puhaskasum sisaldab põlevkivi kaevanduste varade ja Võrguteenus õlitehase allahindlusi, mille mõju on -163,6 mln eurot. * Normaliseeritud EBITDAst on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju 62 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Taastuvenergia ja elektri müük Taastuvenergia ja elektri müük Taastuvenergia ja elektri müügi segment kajastab taastuvatest allikatest elektri tootmise ning elektri müügi ja kaubanduse tulemusi. Taastuvenergia ja elektri müügi osa 50% 40% kontserni müügitulust ja EBITDA-st % müügitulust % EBITDA-st MÜÜGITULU Võrreldes 2023. aastaga elektri müügihind langes, kuid müügikogus veidi tõusis. Müügitulu vähenes Toodang Müügitulu 2024. aastal 8% 901,3 mln euroni (-75,1 mln eurot). TWh mln € +0,5 -75,1 (+34,8%) 2,1 976 (-7,7%) 901 TAASTUVENERGIA TOOTMISMAHT 0,4 1,6 Eesti Energia kontserni taastuvenergia toodang kasvas võrreldes 2023. aastaga 550 GWh (+35%), 0,5 jõudes tasemeni 2 129 GWh. Sellest 1 681 GWh tootsime tuuleparkides. Tuuleparkide toodang kasvas aastavõrdluses 578 GWh võrra (+52%). Eelmise aastaga võrreldes kasvatasid tuuleparkide 1,7 toodangut Eestis Sopi-Tootsi (+200 GWh), Leedus Akmene (+146 GWh) ning Soomes Tolpanvaara 1,1 (168 GWh) tuuleparkides lisandunud elektritoodang. Tolpanvaara tuulepark valmis 2024. aasta aprillis. Akmene, Silale II ning Sopi-Tootsi osas lõpetasime 2024. aastal ehitusetapiga ning 2023 2024 2023 2024 jätkame võrgukatsetustega parkide lõplikuks valmimiseks. 2025. aastal planeerime lõpetada ehitusetapid ka meie Kelme tuuleparkides. Muudest taastuvatest allikatest tootsime 448 GWh Tuuleenergia elektrit, millest põhiosa moodustas biomassist toodetud elekter. Muu (sh päikeseenergia, biomass) 63 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Taastuvenergia ja elektri müük MÜÜGIMAHT JA EESTI ENERGIA TURUOSA Püsikulude suurenemise mõju EBITDA-le oli -6,5 mln eurot, sealhulgas taastuvenergia tootmisega seotud remondikulud kasvasid 1,1 mln eurot ja tuuleparkidega seotud maakulud Jaeäri elektrimüük vähenes 2023. aastaga võrreldes 247 GWh (-2%), jõudes tasemeni 9 838 GWh. kasvasid 1,1 mln eurot seoses uute tootmisvarade lisandumisega. Lisaks kasvasid tööjõukulud 1,2 Jaemüük jagunes turgude vahel järgmiselt: Eesti 3 420 GWh (-468 GWh), Läti 1 624 GWh (+36 GWh), mln eurot. Leedu 2 708 GWh (+388 GWh), Poola 2 050 GWh (-184 GWh) ja Soome 37 GWh (-20 GWh). Hulgimüük suurenes 2023. aastaga võrreldes 428 GWh (+285%) tasemeni 579 GWh. Tuletistehingutest realiseerunud kasum avaldas EBITDA-le mõju +3,5 mln eurot (realiseerunud kasum 2023. aastal -0,2 mln eurot, 2024. aastal +3,3 mln eurot). Klientide tarbitud elektri mahu järgi oli Eesti Energia turuosa 2024. aastal Eestis 47%, langedes aastataguse ajaga võrreldes (54%) 7 protsendipunkti. Turuosa langust mõjutas asjaolu, et alates Muud mõjud summas +59,4 mln eurot olid peamiselt seotud tuletistehingute väärtuse muutusega, 2024. aasta juunist ei ole Eesti Energia enam üldteenuse pakkuja, lisaks põhjustas klientide sh +44,6 mln eurot oli pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutus. vähenemist tihe konkurents pakkujate seas. Eesti Energia turuosa Lätis ja Leedus oli 2024. aastal vastavalt 27% ja 23%. Võrreldes 2023. aastaga kaotasime Lätis 2 protsendipunkti ja Leedus Taastuvenergia ja elektri müügi EBITDA muutus võitsime 9 protsendipunkti võrra turuosa. mln € 177,1 +59,4 160,3 162,1 TAASTUVENERGIA JA ELEKTRI MÜÜGI TOOTENÄITAJAD 130,8 -44,2 2024 2023 +17,4 -6,5 +3,5 Taastuvenergia ja elektri müügi EBITDA €/MWh 18,3 15,9 Normaliseeritud taastuvenergia ja elektri müügi EBITDA €/MWh 18,5 21,6 +29,5 (+22,6%) TAASTUVENERGIA JA ELEKTRI MÜÜGI EBITDA Taastuvenergia ja elektri müügi EBITDA oli 2024. aastal 160,3 mln eurot (+23%, +29,5 mln eurot). 2024. aasta EBITDA sisaldab pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutuse mõjusid summas EBITDA* EBITDA Margi Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA EBITDA* 2023 naali muutuse kulude tehingud 2024 -1,8 mln eurot (2023. aastal -46,3 mln eurot). Normaliseeritud EBITDA (ilma ülaltoodud mõjudeta) muutuse mõju muutus oli 2024. aastal 162,1 mln eurot, kahanedes aastaga 8% (-15,0 mln eurot). mõju Madalama marginaali mõju EBITDA-le oli -44,2 mln eurot (-5,0 €/MWh). Keskmine tulu vähenes * Normaliseeritud EBITDAst on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse 15,8 €/MWh, keskmine muutuvkulu vähenes samal ajal 10,8 €/MWh. kõikumise mõju Koguse suurenemise mõju oli +17,4 mln eurot. Kuigi jaemüügi kogus vähenes, siis suurenenud taastuvenergia toodangu koguste toel elektribörsile müüdava elektri maht kasvas. 64 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Mittetaastuva elektri tootmine Mittetaastuva elektri tootmine Mittetaastuva elektri tootmise segment annab ülevaate põlevkivist ja Müügitulu mln € muudest mittetaastuvatest allikatest toodetud elektri tulemustest. -46,8 252 (-18,6%) 205 Mittetaastuva elektri tootmise osa kontserni 11% 5% müügitulust ja EBITDA-st % müügitulust % EBITDA-st MÜÜGITULU 2023 2024 Müügitulu 2024. aastal vähenes 19% 205,2 mln euroni (-46,8 mln eurot). Müügitulude languse peamine põhjus on väiksem toodang põlevkivielektrijaamades. Toodang TWh -0,4 MITTETAASTUVA ELEKTRI TOOTMISMAHT 2,0 (-18,3%) 2024. aastal tootsime 1 661 GWh mittetaastuvat elektrit, mida on 18% vähem kui 2023. aastal 0,5 1,7 (-373 GWh). Taastuvelektri toodangu kasv Balti regioonis on vähendanud vajadust fossiilsetel 0,5 kütustel põhinevate elektrijaamade toodangu järele, samas on neil elektrijaamadel endiselt keskne Põlevkivist toodetud elekter roll juhitava elektrienergia tagamisel regioonis. Mittetaastuva elektri toodangu kahanemist 2024. 1,6 Muu aastal põhjustas elektrihinna langusest tingitud põlevkivielektri konkurentsivõime vähenemine – 1,2 vanemate elektriplokkide turule pääsemise võimalused olid madalad kõrge tootmiskulu tõttu. Auvere elektrijaama töökindlust suutsime eelmise aastaga võrreldes oluliselt tõsta, viies selle 2024. aastal 89%-ni kasutusajast (+23 pp). Töökindluse paranemisele aitas kaasa 2023. aastal 2023 2024 läbiviidud elektrijaama moderniseerimised ja soojusvahetite vahetus. 65 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Mittetaastuva elektri tootmine MITTETAASTUVA ELEKTRI TOOTMISE TOOTENÄITAJAD 2024 2023 Mittetaastuva elektri tootmise EBITDA €/MWh 10,8 102,8 MITTETAASTUVA ELEKTRI TOOTMISE EBITDA Mittetaastuva elektri EBITDA oli 2024. aastal 18,0 mln eurot (-91%, -191,0 mln eurot). Mittetaastuva elektri tootmisest teenisime 2024. aastal kõrgemat marginaali, kuid olulisim mõju EBITDA-le oli realiseerunud tuletistehingute tulude langusel, mis olid 2023. aastal erakordselt suured tulenevalt energiakriisi aastal kõrge hinnaga ette sõlmitud müügitehingutest. Kõrgema marginaali mõju EBITDA-le oli +51,2 mln eurot (+30,6 €/MWh), millest suurim osa (+27 €/MWh) on seotud CO2 emissioonikulude vähenemisega aastavõrdluses. Võrdlusperioodil 2023. aastal ei teenitud mittetaastuvast elektritootmisest marginaali (arvestamata tuletistehingute mõjusid), mistõttu on ka koguse vähenemise mõju EBITDA-le -0,0 mln eurot. Mittetaastuva elektri toodangu EBITDA muutus Püsikulude vähenemise mõju EBITDA-le oli +9,4 mln eurot, sealhulgas remondikulud olid mln € väiksemad 5,1 mln euro võrra ning tööjõukulud 3,7 mln euro võrra. -191,0 (-91,4%) Tuletistehingutest realiseerunud kasum vähenes oluliselt ning avaldas EBITDA-le mõju -209,4 mln eurot (realiseerunud kasum 2023. aastal 232,0 mln eurot, 2024. aastal 22,6 mln eurot). +9,4 -209,4 +51,2 -0,0 Muud mõjud summas -42,3 mln eurot olid peamiselt seotud realiseerumata tuletistehingute 209,0 väärtuse muutusega perioodide võrdluses, sh 2023. aasta sisaldas universaalteenuse osutamisega seotud ümberhindluste mõju +46,2 mln eurot. -42,3 18,0 EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude Tuletis- Muu EBITDA 2023 muutuse muutuse muutus tehingud 2024 mõju mõju 66 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Võrguteenus Võrguteenus Võrguteenuse keskmine müügihind €/MWh +1,6 45,0 (+3,5%) 46,6 Võrguteenuse osa kontserni müügitulust 17% 27% ja EBITDA-st 2023 2024 % müügitulust % EBITDA-st Võrguteenuse müügitulu mln € +14,1 VÕRGUTEENUSE MÜÜGITULU, MÜÜGIMAHT JA HIND 291,6 (+4,8%) 305,7 2024. aastal suurenes võrguteenuse müügitulu 4,8% ja müügimaht 1,3%. Võrguteenuse müügituluks kujunes 305,7 mln eurot (+14,1 mln eurot) ja müügimahuks 6 557 GWh (+82,2 GWh). Müügimahu samale tasemele jäämise tingis majanduskeskkond. Kuna eeldatud majanduse elavnemist ei toimunud, siis Elektrilevi kodukliendi tarbimise kasv oli 0,9% ja ärikliendil 1,1%. 2023 2024 Keskmine võrguteenuse hind oli 46,6 €/MWh (+3,5%). Keskmine müügihind tõusis aastaga +1,6 €/MWh tulenevalt võrguteenuste tariifide muutustest. Võrguteenuse müügimaht TWh VÕRGUKAOD +0,1 6,5 (+1,3%) 6,6 Võrgukaod olid 2024. aastal 312,6 GWh ehk 4,28%. Võrgukadu kasvas 2023. aastaga võrreldes 3,3 GWh ja kaoprotsent vähenes 0,1 protsendipunkti võrra. Võrgukao kasvu Elektrilevi võrgus mõjutas elektritootmisest tulenev suurem energiavoog võrgus, sh ülekandevõrku edastatud elektri koguse kasv. 2023 2024 67 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Võrguteenus ELEKTRIKATKESTUSED Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli 2024. aastal 142,2 minutit (2023. aastal 451,7 minutit) tulenevalt antud perioodi ilmastikuoludest. Plaaniliste katkestuste keskmine kestus oli 86,0 minutit (2023. aastal 75,9 minutit). Plaaniliste katkestuste pikkus sõltub võrgu korraliste hoolduste ja uuendamiste mahust. VÕRGUTEENUSE TOOTENÄITAJAD 2024 2023 Võrgukaod GWh 312,6 309,3 SAIDI (plaaniväline) indeks 142,2 451,7 SAIDI (plaaniline) indeks 86,0 75,9 Elektrikatkestusi aitab vähendada paljasjuhtmete asendamine ilmastikukindlate kaablitega. 2024. aasta lõpus oli ilmastikukindla võrgu osakaal madalpingevõrgus 96,5% (2023. aasta lõpu Võrguteenuse EBITDA muutus seisuga 95,7%) ja keskpingevõrgus 46,7% (2023. aasta lõpu seisuga 44,9%). mln € +9,3 +2,4 -9,7 VÕRGUTEENUSE EBITDA 106,0 107,9 Võrguteenuse EBITDA oli 2024. aastal 107,9 mln eurot (+2%, +1,9 mln eurot). Suurema marginaali mõju EBITDA-le oli +9,3 mln eurot. Keskmine müügitulu kasvas 1,6 €/MWh, keskmine muutuvkulu püsis eelmise aasta tasemel. Võrguteenuse müügikogus kasvas aastavõrdluses 1% ehk 82 GWh, +1,9 (+1,8%) mille mõju EBITDA-le oli +2,4 mln eurot. Eelmise aastaga võrreldes mõjutas EBITDA-t oluliselt ka püsikulude kasv (mõju EBITDA-le -9,7 mln eurot). Oleme suurendanud fookust võrgu kvaliteedi parandamisele, mis on toonud kaasa võrgu remondi- ja hoolduskulude kasvu. EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude EBITDA 2023 muutuse mõju muutuse mõju muutus 2024 68 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Vedelkütused Vedelkütused Vedelkütuste keskmine müügihind €/t -0,02 +7,2 437 (-0,0%) 437 429 (+1,7%) 436 2023 Vedelkütuste osa 2024 kontserni müügitulust 10% 29% ja EBITDA-st Raske kütteõli (1%) Vedelkütuste maailmaturuhind keskmine müügihind % müügitulust % EBITDA-st Vedelkütuste müügitulu mln € VEDELKÜTUSTE MÜÜGITULU JA MÜÜGIMAHT +25,0 (+16,3%) 179 2024. aastal müüsime 435 tuhat tonni vedelkütuseid ja teenisime sellest müügitulu 178,6 mln 154 eurot. Vedelkütuste müügitulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 16,3% (+25,0 mln eurot) Müügimaht vähenes 7,1% (-33,0 tuhat tonni) eelkõige tootmismahtude languse tõttu. VEDELKÜTUSTE HIND 2023 2024 Vedelkütuste keskmine müügihind (tuletistehinguteta) tõusis 2024. aastal 1,7% tasemele 436,0 €/t (+7,2 €/t). Vedelkütuste müügimaht tuhat tonni Tuletistehingutest teenisime 2024. aastal kahjumit 25,5 €/t, võrreldes eelmise aastaga -33,0 vähenes kahjum 75,1 €/t võrra (2023. aasta kahjum 100,7 €/t). Koos tuletistehingutega 468 (-7,1%) 435 oli vedelkütuste keskmine müügihind 2024. aastal 410,5 €/t (võrreldes eelmise aastaga +25,1%, +82,4 €/t). 2023 2024 69 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Vedelkütused VEDELKÜTUSTE TOOTMISMAHT Muud mõjud EBITDA-le olid +72,4 mln eurot, millest +64,8 mln eurot oli teises kvartalis kajastatud ühekordne mõju seoses täiendava koguse tasuta CO2 emissioonikvootide 2024. aastal tootsime 451 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes eelmise aastaga vähenes kasutuselevõtmisega. Muude mõjude hulgas kajastuvad ka realiseerumata tuletistehingute tootmismaht 4,9% (-23,1 tuhat tonni). Tootmismahu langus oli seotud vanema Enefit-140 väärtuse muutus ning keskkonnakaitseliste reservide moodustamine. tehasega, kus kasutasime madalama kalorsusega põlevkivi, et vältida heitkoguste ületamist. Lisaks oli 2024. aastal Enefit-140 tehase töökindlus võrreldes möödunud aastaga madalam ning kapitaalremondi teostamine võttis ühe kuu võrra kauem aega kui 2023. aastal. Seevastu Vedelkütuste EBITDA muutus meie uuemal Enefit-280 tehasel suurenes toodangu maht eelmise aastaga võrreldes 8%. mln € +114,8 VEDELKÜTUSTE TOOTENÄITAJAD 2024 2023 +72,4 115,6 Vedelkütuste EBITDA €/tonn 265,6 1,7 VEDELKÜTUSTE EBITDA Vedelkütuste EBITDA oli 2024. aastal 115,6 mln eurot (+114,8 mln eurot), millest üle poole on +35,4 seotud erakorraliste mõjudega. +17,1 -8,1 Vedelkütuste marginaali suurenemise mõju EBITDA-le oli +17,1 mln eurot (+39 €/t). Keskmine -2,0 0,8 müügihind suurenes aastavõrdluses 7 €/t, samas kui keskmine muutuvkulu vähenes 32 €/t. Suurim mõju madalamates tootmiskuludes on CO2 emissioonikuludel. Vedelkütuste müügikogus EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude Tuletis- Muu EBITDA kahanes 2023. aastaga võrreldes 33,0 tuhat tonni võrra (-7%) ning oli 435,0 tuhat tonni. 2023 muutuse muutuse muutus tehingud 2024 Väiksema koguse mõju EBITDA-le oli -8,1 mln eurot. mõju mõju Realiseerunud tuletistehingute parem tulemus mõjutas EBITDA-t +35,4 mln euro ulatuses. Püsikulud muutusid aastavõrdluses vähe, mõju EBITDA-le oli -2,0 mln eurot. 70 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Muud tooted ja teenused Muud tooted ja teenused Muude toodete ja teenuste segmenti kuuluvad maagaasi, soojuse, tööstusseadmete ja lisateenuste müük. Meie põhilisteks lisateenusteks on paindlikkus- ja päikeselahendused ning laadimisteenused. Samuti kajastame selle segmendi all ühekordsete tehingute mõju ning osa kontserni kesksetest arendus- ja püsikuludest. Muude toodete ja teenuste osa kontserni 11% -1% müügitulust ja EBITDA-st Muude toodete ja teenuste müügitulu jagunemine % müügitulust % EBITDA-st mln € -37,5 MUUDE TOODETE JA TEENUSTE MÜÜGITULU 232 (-16,2%) 25 2024. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist tulusid 194,4 mln eurot. Müügitulu 194 22 kahanes eelmise aastaga võrreldes 16% (-37,5 mln eurot). 24 Muud tulud 32 Tulude langus on seotud peamiselt kahe tootegrupiga. 2023. aastal saime pelletite müügist Paindlikkusteenuste müük 45 tulusid 32,3 mln eurot, kuid 2024. aastal vastavat müügitulu kontsern enam ei teeninud, kuna 40 Päikeseteenuste müük oleme väljunud pelletite ärist. Päikeseteenuste müügitulud vähenesid aastavõrdluses 15,4 mln Pelletite müük euro võrra, enamus langusest on seotud päikeselahenduste võtmed-kätte müügiga. 103 110 Soojuse müük Gaasi müügitulud kasvasid 7,4 mln euro võrra ning soojuse müügitulud kasvasid 4,4 mln euro Gaasi müük võrra. 2023 2024 71 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 MAJANDUSTULEMUSED Muud tooted ja teenused MUUDE TOODETE JA TEENUSTE EBITDA Muude toodete ja teenuste EBITDA kasvas 2024. aastal aastatagusega võrreldes 6,2 mln euro võrra -3,6 mln euroni. Maagaasi EBITDA kasvas võrreldes 2023. aastaga 9,6 mln euro võrra kõrgema marginaali ja suurema müügikoguse toel. Soojuse EBITDA vähenes võrreldes eelmise aastaga 12,2 mln euro võrra ja selle peamiseks põhjuseks on suuremad kütusekulud – võrreldes eelmise aastaga tootsime 2024. aastal vähem soojusenergiat põlevkivist ja biomassist, kuid ligi kaks korda enam maagaasist. Muud EBITDA mõjud olid summaarselt +8,9 mln eurot, sealhulgas on siin kajastatud Enefit Poweri ühekordsed tulud kindlustushüvitisest, mis ulatusid 7,5 mln euroni. Muude toodete ja teenuste EBITDA muutus mln € Muu EBITDA Muu EBITDA 2023 Gaas Soojusenergia Muu 2024 -3,6 -9,8 +9,6 -12,2 +8,9 +6,2 (+63,3%) 72 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RAHAVOOD Rahavood 73 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RAHAVOOD Äritegevuse rahavoo kujunemine alates ärikasumist enne kulumit mln € +108,9 -110,2 +133,6 -8,0 -15,1 594,6 +87,3 398,2 +196,4 (+49,3%) EBITDA Käibekapitali CO2 Tuletis- Makstud Tulumaks Muu Äritegevuse 2024 muutused mõjud instrumendid intressid rahavood 2024 2024. aasta äritegevuse rahavood olid 594,6 mln eurot. EBITDA-ga võrreldes (398,2 mln eurot) Tuletisinstrumentide tehingute mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +108,9 mln eurot, sh elektriga kujunesid äritegevuse rahavood 2024. aastal 49,3% ehk 196,4 mln euro võrra suuremaks. seotud instrumentide mõju +118,9 mln eurot, vedelkütustega seotud instrumentide mõju -3,0 mln eurot ning gaasi ja muude instrumentide mõju -7,0 mln eurot. Tuletisinstrumentide Käibekapitali muutuste mõjul suurenesid äritegevuse rahavood 87,3 mln euro võrra. Lühiajaliste tehingute tulemust mõjutas peamiselt tagatistasude kohustuste vähendamine. nõuete muutuse mõju käibekapitalile oli +42,3 mln eurot, tulenevalt elektrihindade langusega seotud madalamast nõuete mahust. Lühiajaliste kohustuste muutuse mõju oli +33,6 mln eurot. Äritegevuse rahavoogusid vähendasid makstud laenuintressid summas 110,2 mln eurot. Varude muutuse mõju käibekapitalile oli -24,0 mln eurot põlevkivi ja põlevkiviõli varude suurenemi- Tulumaksu tasusime 2024. aastal 8,0 mln eurot. sest. Muu käibekapitali muutuse mõju oli +35,3 mln eurot, mis suurel määral on seotud tagasi- Muud mõjud olid -15,1 mln eurot, millest enamuse moodustas liitumistasude amortisatsiooni saamisele kuuluva käibemaksu (18,4 mln eurot) ja muude lühiajaliste nõuetega (7,5 mln eurot). mõju -18,6 mln eurot. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju EBITDA ja rahavoo võrdluses oli +133,6 mln eurot, millest suuremate mõjudega olid CO2 kvootide swap-tehing summas +77,6 mln eurot ja CO2 eraldiste moodustamise mõju +60,4 mln eurot. 74 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 RAHAVOOD Äritegevuse rahavoo muutus mln € +533,8 -38,5 -50,5 +16,7 -30,0 594,6 +580,6 +129,1 13,9 +20,1 Äritegevuse Käibekapitali CO2 Tuletis- EBITDA Makstud Tulumaks Muu Äritegevuse rahavood 2023 muutused mõjud instrumendid muutus intressid rahavood 2024 Võrreldes eelmise aastaga kasvasid äritegevuse rahavood 580,6 mln eurot. Tuletisinstrumentide mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +533,8 mln eurot. Elektriga seotud instrumentide mõju oli +511,4 mln eurot, vedelkütustega seotud instrumentide mõju oli Käibekapitali muutuste mõju võrreldes 2023. aastaga oli +20,1 mln eurot, sh lühiajaliste nõuete +31,9 mln eurot ja muude tuletisinstrumentide mõju oli -9,5 mln eurot. Tuletisinstrumentide muutuse mõju käibekapitalile -23,2 mln eurot, lühiajaliste kohustuste muutuse mõju -5,8 mln tehingute tulemust mõjutas peamiselt tagatistasude kohustuste vähenemine, mis tulenes eurot, varude muutuse mõju -3,9 mln eurot ning muu käibekapitali muutuse mõju +53,1 mln elektri derivatiivide tehingute üleviimisest börsilt börsivälisele (OTC - over the counter) eurot. Muu käibevara positiivne mõju rahavoole oli suurel määral seotud tagasisaamisele turule ja rahaliste tagatiste asendamisest pangagarantiidega. kuuluva käibemaksu ja muude lühiajaliste nõuetega. 2024. aastal tasusime võrreldes 2023. aastaga 16,7 mln eurot vähem tulumaksu. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju oli +129,1 mln eurot, mis oli suurel määral seotud CO2 Laenuintresse maksime 2024. aastal 50,5 mln eurot rohkem kui eelmisel aastal, mis kvootide swap-tehinguga 2024. aastal ning CO2 kvootide vajaduse vähenemisega aastate tulenes laenumahu kasvust. võrdluses. Muude muutuste mõjud olid kokku -30,0 mln eurot. 75 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 INVESTEERIMINE Investeerimine 76 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 INVESTEERIMINE Investeerisime 2024. aastal kokku 723,6 mln eurot (-7,1% ja -55,7 mln eurot). 2024. aasta taastuvenergia investeeringud olid Eesti Energia ajaloo suurimad seoses taastuvenergia kiire arenguga. TAASTUVENERGIA Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime läbi meie tütarettevõtte Enefit Greeni 389,6 mln eurot. Eesti tuuleparkide investeeringud ulatusid 204,3 mln euroni, sh 200,9 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki. Leedu tuuleparkide investeeringud ulatusid 112,6 mln euroni, sh Kelme tuuleparkidesse investeerisime 102,7 mln eurot, Akmene ja Šilale II tuule- parkidesse 9,2 mln eurot. Soomes asuvasse Tolpanvaara tuuleparki investeerisime 3,6 mln eurot. 2024. aastal valmis Tolpanvaara tuulepark ning Šilale, Akmene tuuleparkide ehitusetapp. Lisaks investeerisime Eestis ja Lätis päikeseparkide arendamisse. Eestis investeerisime Sopi päikeseparki 28,4 mln eurot. Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suurimal taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses ning päikesepark alustas tootmist 2024. aasta lõpus. 2023. aasta novembris alustas Enefit Green Lätis riigi lääneosas Adazi ja Carnikava piirkondades kahe päikesepargi ehitamist, millesse investeerisime 2024. aastal 6,8 mln eurot. Tegemist on ettevõtte esimeste päikeseparkidega Lätis ning esimene toodang parkidest on planeeritud 2025. aasta I kvartalis. 77 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 INVESTEERIMINE VÕRGUTEENUSED Investeeringute jagunemine segmentide lõikes mln € Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks investeerisime 137,8 mln -55,7 eurot (2023. aastal 168,5 mln eurot), sh liitumistesse 73,7 mln eurot. 779 (-7,1%) 724 Elektrilevi ehitas 348 uut alajaama ja 1 168 km liini (2023. aastal ehitasime 422 uut alajaama 125 104 ja 1 343 km liini). 2024. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel Muu 96,5% (2023. aasta lõpu seisuga 95,7%). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel võrk 923 km 177 156 Vedelkütused võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 662 km võrra. 2024. aasta lõpu seisuga oli kogu 63 Võrguteenus madalpinge- ja keskpingevõrgust ilmastikukindel 75,4%. Mittetaastuva elektri tootmine 2024. aasta lõpu seisuga oli Imatra Elektri madalpinge võrgust ilmastikukindel 95,2% (2023. 376 397 Taastuvenergia ja elektri müük aasta lõpus 94,4%). Kogu Imatra Elektri madalpinge ja keskpinge võrgust oli 2024. aasta lõpu seisuga ilmastikukindel 68,0%. 2023 2024 SUURTÖÖSTUS Uue vedelkütuste tehase ehitusse investeerisime 78,4 mln eurot. Tehas valmib 2025. aastal Investeeringute jagunemine projektide lõikes ning tõstab tulevikus vedelkütuste aastatoodangu 700 000 tonnini. Valmiv vedelkütuste tehas mln € on tulevase keemiatööstuse arendamise nurgakiviks. -55,7 779 (-7,1%) 724 Lisaks investeerisime 19,1 mln eurot tööstustehnika soetamisse. Samuti renoveerisime 3,5 mln 150 euro eest Auvere tootmiskompleksis asuvat Eesti elektrijaama büroohoonet, et parandada 103 Muud projektid töötajate töö- ja olmetingimusi ning edendada töökultuuri. 96 74 Auvere salvesti 105 78 Võrgu liitumisprojektid Võrgu töökindlusinvesteeringud 356 390 Enefit 280-2 ehitamine Investeeringud taastuvenergiasse 2023 2024 78 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 FINANTSEERIMINE Finantseerimine 79 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 FINANTSEERIMINE Energeetikasektori arendused on kapitalimahukad. Nii uute tootmis- Võlakohustuste tagasimaksegraafik mln € üksuste rajamiseks kui ka äri oluliseks laienemiseks ei piisa vaid 456 ettevõtte olemasolevatest vabadest vahenditest. Seetõttu kaasame 145 suuremate arendusprojektide elluviimiseks turult võõrkapitali. 317 69 206 169 173 Finantseerimisotsuste tegemisel lähtume kontserni finantspoliitikast, kus on kindlaks määratud 95 150 300 59 61 161 42 finantseerimise põhimõtted, lubatud võõrkapitali kaasamise määr ning võla finantseerimise 86 86 86 allikad. Finantspoliitika järgi on Eesti Energia eesmärk hoida netovõla ja EBITDA suhtarv pikaajalises vaates allpool taset 3,5 (lubatud on lühemaajaline sihtmäära ületamine suuremate 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 investeeringute või omandamiste puhul). Sündikaatlaen IFI laenud Kommertspankade laenud Enefit Greeni laenud Meie peamised võõrkapitali kaasamise allikad on võlakirjad, investeerimislaenud Euroopa Investeerimispangalt (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD), Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ja kommertspankadelt. Neid täiendavad likviidsuslaenu- ja garantiilimiidid regionaalsetelt pankadelt. 707 mln eurot, millest 557 mln eurot on sündikaatlaen ja 150 mln eurot on laen Swedbankilt. Lisaks on Eesti Energia emaettevõttel EIB-lt saadud laenud summas 218 mln eurot. VÕLAKOHUSTUSED Eesti Energia emaettevõte sõlmis 2024. aastal Swedbankiga laenulepingu muudatuse 2018. aastal sõlmitud 150 mln euro suuruse laenulepingu refinantseerimiseks. Refinantseerimise Kontserni võlakohustuste maht oli 2024. aasta lõpus väärtuses 1,7 mld eurot (1,7 mld eurot tulemusena on laenu tagasimakse tähtaeg 2027. aastal. Enefit Green sõlmis uusi laenulepinguid 2023. aasta lõpus). mahus 120 mln eurot (investeerimislaen 100 mln eurot tähtajaga jaanuar 2032 EBRD-ga ja korduvkasutatav likviidsuslaen 20 mln eurot tähtajaga september 2027 OP Corporate Bank-ga). Võlakohustused koosnesid 2024. aasta lõpu seisuga sündikaatlaenust väärtuses 557 mln eurot, Lisaks suurendati Swedbanki investeerimislaenu 100 mln euroni. EIB-lt saadud laenudest nominaalväärtuses 333 mln eurot, NIB-lt nominaalväärtuses 166 mln eurot, EBRD-lt väärtuses 6 mln eurot (24 mln Poola zlotti) ja muudest kommertspankade Eesti Energia emaettevõte tegi 2024. aasta jooksul korralisi pangalaenude tagasimakseid laenudest nominaalväärtuses 583 mln eurot (sh korduvkasutatavad likviidsuslaenud summas summas 67,1 mln eurot, millest 24,2 mln eurot olid Euroopa Investeerimispanga laenude 0 mln eurot). Kontserni laenudest moodustasid 2024. aasta lõpu seisuga Enefit Greeni tagasimaksed ja 42,9 mln eurot sündikaatlaenu tagasimakse. Enefit Green tegi aasta jooksul pangalaenud 720 mln eurot, sealhulgas eelpool mainitud EBRD laen väärtuses 6 mln eurot. korralisi pangalaenude tagasimakseid summas 28,5 mln eurot kohalikele kommertspankadele Eesti Energia emaettevõtte laenud kommertspankadelt olid 2024. aasta lõpus summas Swedbank ja SEB, NIB-le, OP Corporate Bank-ile ja EBRD-le. 80 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 FINANTSEERIMINE HÜBRIIDKAPITAL Likviidsete varade muutus 2024 mln € Emaettevõte kaasas 2024. aasta juulis äritegevuse toetamiseks ja finantspositsiooni tugevdamiseks Londoni börsil roheliste hübriidvõlakirjade pakkumisega 400 miljonit eurot täiendavat kapitali, +294,4 (+168,7%) mis investeeritakse käimasolevatesse ja planeeritud taastuvenergia arengut toetavatesse projektidesse. Hübriidvõlakirjad klassifitseeritakse omakapitali instrumendina. +594,6 -599,9 LIKVIIDSED VAHENDID 2024. aasta lõpu seisuga oli kontserni likviidsete vahendite maht 469 mln eurot (raha ja ekviva- lendid). Lisaks oli kontsernil 2024. aasta lõpu seisuga välja võtmata laene summas 485 mln eurot, +299,7 468,9 millest 270 mln eurot kuulusid emaettevõttele ja 215 mln eurot tütarettevõttele Enefit Green. Kontserni korduvkasutatavad likviidsuslaenud ulatusid 2024. aasta lõpus 320 mln euroni (OP Corporate Bank-ilt 170 mln eurot, SEB-lt 80 mln eurot, Swedbankilt 70 mln eurot), millest 174,5 ükski ei olnud kasutusel. Korduvkasutatavatest likviidsuslaenudest 270 mln eurot on sõlmitud emaettevõtte poolt, ning 50 mln eurot tütarettevõtte Enefit Greeni tasemel. Eesti Energia emaettevõtte korduvkasutatavate likviidsuslaenulepingute tähtajad on 2025. aasta Raha ja raha Äritegevuse Investeerimise Finantseerimise Raha ja raha septembris summas 200 mln eurot (aasta lõpu seisuga kasutamata 200 mln eurot) ning 2026. ekvivalendid rahavood rahavood rahavood ekvivalendid 31.12.2023 31.12.2024 aasta augustis summas 70 mln eurot (aasta lõpu seisuga kasutamata 70 mln eurot). Enefit Greeni korduvkasutatavate likviidsuslaenulepingute tähtajad on 2026. ja 2027. aasta septembris summades 20 mln ja 20 mln eurot (mõlemad lepingud täies ulatuses kasutamata) ning ka 2027. aasta augustis summas 10 mln eurot (kasutamata 10 mln eurot). Kontserni kasutamata pikaajalised investeerimislaenud olid 2024. aasta lõpus summas 165 mln eurot, millest kõik on Enefit Greeni omad. Pikaajalised kasutusele võtmata investeerimislaenud moodustuvad 2024. aastal sõlmitud laenulepingust Enefit Greeni ja EBRD vahel mahus 100 mln eurot ja 2023. aastal sõlmitud laenulepingust Enefit Greeni ja Euroopa Investeerimispangaga (EIB) vahel mahus 65 mln eurot. 81 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 FINANTSEERIMINE INTRESSIMÄÄRAD Laenud intressimäärade lõikes Võõrkapital ja võlakirjad laenajate lõikes % % Eesti Energia võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 2024. aasta lõpu seisuga 5,26% (5,76% 2023. aasta lõpus). Lisaks on Eesti Energia välja andnud hübriidvõlakirja, mille aastane 10% Sündikaatlaen fikseeritud kupongimäär on 7,875%. 27% 29% Hübriidvõlakiri 2024. aasta lõpus oli Eesti Energia kontserni võlakohustustest fikseeritud intressimääraga laene IFI laenud summas 167 mln eurot (2023. aasta lõpus 195 mln eurot). Ujuva intressimääraga võlakohustusi oli summas 1,5 mld eurot (2023. aasta lõpus 1,5 mld eurot). Kontserni võlakohustustest 99,7% on 8% NIB nomineeritud eurodes, Poola zlottides on nomineeritud üks laen summas 6 mln eurot (EBRD-ga 20% Muud pangalaenud 90% 16% sõlmitud laenuleping). Fikseeritud tähtajani OMAKAPITAL JA FINANTSSUHTARVUD Ujuv baasmäär tähtajani Kontserni omakapitali maht oli 2024. aasta lõpus 2,4 mld eurot. Eesti Energia aktsiate 100% omanik on Eesti Vabariik. 2024. aastal maksis kontsern aktsionärile dividende 72 mln eurot. Kontserni netovõlg oli 2024. aasta lõpu seisuga 1,2 mld eurot (2023. aasta lõpus 1,5 mld eurot). Netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2024. aasta lõpu seisuga tasemel 3,0 (2023. aasta lõpus tasemel Netovõlg/EBITDA Finantsvõimendus 3,4). Praegune netovõla ja EBITDA suhtarvu tase on kooskõlas finantspoliitikas ettenähtud korda % tasemega 3,5. Laenulepingutega on Eesti Energia võtnud kohustuse mitte ületada teatud 8 42% 45% finantssuhtarvude piirmäärasid. Kõik kontserni finantsnäitajad on 2024. aasta lõpu seisuga 7 40% piirmääradega kooskõlas. 34% 6 30% 35% 5 24% 30% 4,0 20% KREDIIDIREITING 4 3,4 25% 3,0 3 2,4 15% Krediidireitingu agentuur S&P uuendas 2024. aasta jaanuaris Eesti Energia krediidianalüüsi, 1,8 2 10% krediidireiting hinnati tasemele BBB- väljavaatega negatiivne. Krediidireitinguagentuur Moody’s 1 5% uuendas 2024. aasta juunis Eesti Energia krediidianalüüsi, krediidireiting hinnati jätkuvalt tasemele 0 0% Baa3 väljavaatega stabiilne. Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on pikaajaliselt hoida ja säilitada 2020 2021 2022 2023 2024 investeerimisjärgu tasemel krediidireiting. 2025. aasta märtsis teostas S&P taas aastase finants- ülevaatuse, mille käigus hinnati krediidireiting tasemele BB+ väljavaatega stabiilne. Netovõlg/EBITDA Finantsvõimendus 82 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 2025. AASTA VÄLJAVAADE 2025. aasta väljavaade 83 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 2025. AASTA VÄLJAVAADE 2025. aasta väljavaade 2025. aastal seisab Balti regiooni energiasektor mitmete oluliste juhitavate tootmisvõimsustega, kuid tänaste elektrihinna tasemete juures ei ole nad enam konkurentsivõimelised – ootame menetluses oleva Eesti elektrituruseaduse eelnõu lahendust, arengute ja väljakutsete ees, mis mõjutavad nii varustuskindlust, mis aitaks tagada põlevkivielektrijaamade ülalhoiu saartalitlusreservi kaudu. energiahindu kui ka üleminekut kliimaneutraalsele energiasüsteemile. 2025. aastal jätkame fookuse hoidmist kliendikogemuse parandamisel ja paindlikkusteenuse Eesti Energia liigub nende väljakutsete ees tasakaalukalt edasi – pakkumisel, et võimaldada klientidel energiakulude optimeerimist. Lisaks loob desünkronisee- panustame roheenergia osakaalu suurendamisesse meie regioonis, rimine Venemaa sagedusalast uusi paindlikkusteenuste turge, kuna energiasüsteem muutub samuti peame silmas, et energia varustuskindlus oleks tagatud ja iseseisvamaks ja suureneb vajadus võrgu tasakaalustamise ning varustuskindluse tagamiseks. elektrivõrgud tugevad. Pärast 2023. ja 2024. aastal tehtud rekordmahus investeeringuid plaanime 2025. aastal uute investeeringute tempot vähendada. Fookus on pooleliolevate taastuvenergia arenduste valmis ehitamisel ja uue vedelkütuste tehase ehituse lõpetamisel. Lisaks jätkame mahukate Eesti Energia majandustulemuste väljavaadet mõjutavad 2025. aastal jätkuvalt muutused võrguinvesteeringute tegemist, et parendada võrgu töökindlust ja tagada süsteemi energiaturgudel, võimalikud regulatsioonimuudatused, majanduskeskkonna olukord nii Eestis usaldusväärsus. kui rahvusvahelisel tasandil ja geopoliitilised sündmused. Regiooni elektrihinnad on olnud väga volatiilsed ja raskesti ennustatavad, 2025. aastal sama trend jätkub – desünkroniseerimine Venemaa sagedusalast 2025. aasta alguses lisas määramatust veelgi. Positiivse mõjuna majanduskeskkonnale ootame intressimäärade languse jätkumist ja majanduskasvu vaikset taastumist. 2025. aastaks ootame müügitulu väikest kasvu võrreldes 2024. aastaga, mida toetab eelkõige uute taastuvenergia tootmisvõimuste valmimine. EBITDA osas prognoosime 2024. aasta tasemega sarnast tulemust (ilma ühekordsete mõjudeta). Kuigi uued taastuvenergia tootmisüksused suurendavad kontserni kasumlikkust, siis väljakutseks on endiselt põlevkivielektrijaamade konkurentsivõime. Põlevkivi elektrijaamade näol on tegemist elektrituru vaates vajalike 84 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Sissejuhatus Kestlikkuse aruanne 85 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Sissejuhatus Sissejuhatus Eesti Energia kontserni kestlikkuse aruanne on osa 2024. aasta majandusaasta aruandest. See põhineb kontserni kestlikkusega seotud strateegilistel eesmärkidel, tegevuse olulistel mõjudel, sidusrühmade huvidel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidel. Aruandes on kajastatud kontserni ja tütarfirmade konsolideeritud tulemused, välja arvatud juhul, kui mõõdiku juures on märgitud teisiti. Andmed hõlmavad 2024. aastat. Kestlikkuse mõõdikute hindamisel on aluseks 2022. aasta tase, välja arvatud energiatootmise CO2 intensiivsuse puhul, mille hindamisalus on 2020. aasta tulemus. See kestlikkuse aruanne ei ole auditeeritud ja põhineb kontserni andmetel. Kestlikkusaruandluse direktiivi praegusest seisust tulenevalt avaldame alates järgmisest, 2025. majandusaastast aastaaruande osana Euroopa kestlikkusaruandluse standardile vastava konsolideeritud kestlikkuse aruande. Jälgime pidevalt Omnibusi paketist ja teistest asjakohastest kestlikkus- aruandlusega seotud õigusnormidest tulenevaid mõjusid ning võtame need järgmiste aastate aruandluse aluseks. Kontserni kestlikkuse fookusteemade valikul lähtume 2024.–2028. aasta strateegiast ja stratee- gilistest eesmärkidest, mille täitmist juhivad kontserni juhatus, strateegiline juhtrühm ning ettevõtete ja üksuste juhid. Iga strateegilise eesmärgi eest vastutab määratud isik, samuti on strateegilise juhtrühma tasandil kokku lepitud jagatud eesmärkides ja sihttasemetes. Kestlikkuse prioriteetidega seotud eesmärkide täitmist jälgime juhatuse ja valdkonna tasemel. 86 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Kestlikkuse juhtimine kontsernis Kestlikkuse juhtimine kontsernis Kontsernis vastutavad kõik üksused ise oma põhitööga seotud kestlikkusteemade juhtimise Järgime kestlikkuse juhtimisel ja hoolsuskohustuste täitmisel Euroopa Liidu kestlikkuse eest. Koordinatsiooniks ning kestlikkusteemaliseks infovahetuseks nii kontserni ettevõtete aruandluse direktiivi nõudeid ning muid häid tavasid, mis lähtuvad nii meie tegevuse eripärast kui ka kesksete üksuste vahel on juhatus moodustanud kestlikkuse juhtrühma. See toetab kui ka rahvusvahelistest raamistikest. Nende hulka kuuluvad näiteks eetikakoodeksi, lapstööjõu juhatust kestlikkuse printsiipide ning hea tava kohaldamisel kontserni strateegias, poliitikates välistamise ja vähemuste võrdse kohtlemise parimate tavade rakendamine nii ettevõtte sees ja protsessides, et kontserni jätkuva arengu ja väärtusloomega kaasneks lisandväärtus ka kui ka lepingupartneritele, aga ka töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteem ning õnnetustest ühiskonnale ning panus selle kestliku arengu eesmärkidesse. teatamise, registreerimise ja uurimise põhimõtted, samuti inimõiguste kaitsega seotud nõuded. Lisaks aitab kontsern mitme strateegilise ja igapäevase tegevusega kaasa ÜRO kestliku arengu Praktikas tähendab kestlikkuse juhtimine iga juhtimistasandi töötajate teadlikkuse pidevat eesmärkide täitmisele. suurendamist kestlikkusega seotud põhilistest trendidest, mõjudest, riskidest ja võimalustest, aga ka sidusrühmade teadlikkuse suurendamist nendega seotud ootustest. Sel viisil toetame Ettevalmistused lähiajal kohalduva kestlikkusaruandluse direktiivi aruandluseks hõlmavad ka kontserni pikaajalise väärtusloomevõimekuse säilimist ja arengut potentsiaalikates valdkondades. sisekontrollide ning andmehalduse protsesside täiustamist, et tagada kestlikkusandmete täpsus ja terviklikkus, ning koostööd sidusrühmadega, et arvestada nendega kontserni tegevuste Regulaarselt kohtuvasse juhtrühma kuuluvad kontserni kõikide ärivaldkondade esindajad ja kujundamisel. Töös on veel tarneahelast partnerite kestlikkusandmete kogumine ja hoolsus- kestlikkuse vaatest oluliselt panustavate kesksete üksuste esindajad. Nii juhatus kui ka nõukogu kohustuse protsesside loomine, et paremini hallata tarneahelast tulenevaid kestlikkusega vaatavad kestlikkustegevused üle kaks korda aastas. seotud riske ja võimalusi. 87 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Sidusrühmade kaasamine Sidusrühmade kaasamine Kontsernis kaasatakse aktiivselt nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid sidusrühmi, et mõista nende ootusi paremini nii igapäevases äritegevuses kui ka strateegia kujundamisel. Sidusrühmad hõlmavad kliente, investoreid, töötajaid, tarnijaid, mõjutatud kogukondi, reguleerivaid asutusi, sektori ühendusi, kohalikke omavalitsusi ning kodanike ja töötajate ühendusi. Nendega suheldakse jooksvalt põhitööst tulenevate vajaduste alusel, kuid ka eraldi kestlikkusteemade fookusega vähemalt kord aastas. Sidusrühmi kaasatakse mitmes kanalis, mille seas on uuringud, kohtumised, arutelud ja andmekogumise digitaalsed vormid. Kanali kohandame sidusrühmale. Klientide tagasiside aitab suunata kontserni arendustegevusi ning tarnijate tagasiside parandab väärtusahela läbipaistvust ja eetilisi tavasid, lisaks aitab juhtida riske. Samuti toetab tarnijate tagasiside ülevaadet turust ning aitab täita nõudeid, luues aluse ühisteks algatusteks ja koostöö tugevdamiseks kestlikkuse teemadel. Sidusrühmade kestlikkuse ootustest teavitatakse nõukogu ja juhatust kaks korda aastas. Kaasame sidusrühmi ka kestlikkusteemade kahese olulisuse hindamisse, et tuvastada ja juhtida seotud mõjusid, riske ja võimalusi. 2025. aastal algava kestlikkusaruandluse direktiivi aruandluse ettevalmistusena täiustame oma sidusrühmade kaasamise protsesse ja andmete kogumist vastavuses Euroopa kestlikkusaruandluse standardiga. 88 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Sidusrühmade kaasamine EESTI ENERGIA STRATEEGILISED KESTLIKKUSE PRIORITEEDID Valdkond Fookusteema 2026. aasta eesmärk 2023. aasta tulemus 2024. aasta tulemus Seos ÜRO kestliku arengu eesmärkidega Aitame oma klientidel 80% meie klientidest kasutab nende keskkonnajalajälge vähemalt üht rohelist teenust 33% 37% vähendada või toodet1 Kliima soojenemise leevendamine ja energiatootmise negatiivse Taastuvenergia tootmis- Taastuvenergia tootmisvarade keskkonnajalajälje vähendamine 515 MW 715 MW võimsuse kasvatamine maht kasvab 1200 MW-ni2 Kontserni energiatootmise Vähendame Eesti Energia CO2-intensiivsus väheneb energiatootmise 0,34 t/MWh 0,28 t/MWh 43% võrra 0,37 t/MWh-lt CO2-intensiivsust 0,21 t/MWh-ni Kaotatud tööajaga Tagame ohutu tööõnnetuste sageduse 1,62 1,98 töökeskkonna määr ≤ 1,0 Inimest väärtustav roheteekond Eesti Energia Oleme inimesi väärtustav juhtimiskvaliteet on 81 77 organisatsioon ≥ 863 Ebaeetilise käitumisega on Läbipaistev ja eetiline Eesti Energia tegevus on kontsernis kokku puutunud 18% 15% ühingujuhtimine läbipaistev ja eetiline ≤ 5% töötajatest4 1. Protsent klientidest, kes kasutab vähemalt ühte roheteekonna toodet, milleks võib olla rohelise energia leping või mõni kontserni pakutav energialahendus. 2. Eesmärk korrigeeritud võrreldes eelmise aastaga. 3. Mõõdetakse iga-aastase Eesti Energia töötajate pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Keskendume juhtimiskvaliteedile, sest juhtimine mõjutab suurel määral kontserni töötajate pühendumust. 4. Töötajad annavad tagasisidet viiepalliskaalal pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Töötajad nimetavad, milliste ebaeetiliste käitumisvormidega on nad aasta jooksul kokku puutunud. Uuringu tagasiside põhjal tekivad osakondades tegevuskavad ning kriitilisemates kohtades annab suuniseid ka eetikakomitee. 89 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Keskkond Keskkond 2024. AASTA OLULISED SÜNDMUSED KESKKONNAPOLIITIKA • Keskkonnaamet andis Enefit Power AS-i Enefit 280-2 tehasele 10 aastaks Keskkonnasõbralike otsuste tegemiseks on väga vajalik kontserni kõikide töötajate keskkonna- keskkonnakompleksloa põlevkiviõli tootmiseks. teadlikkus. Keskkonnapoliitika on üks meie organisatsiooni kestlikkuse alustest ning strateegiline • Enefiti veebilehel avalikustati kontserni 2023. aasta keskkonnaaruanne. Selles teejuht meie otsustes väärtusahela kogu ulatuses. Seetõttu on alates 2023. aastast meie tutvustatakse ettevõtte keskkonnamõjusid, tegevusi ja eesmärke, mis on seotud töötajatel kohustuslik läbida keskkonnateemaline e-kursus, mis aitab mõista nii kontserni kui keskkonnahoiu ja säästva arengu põhimõtetega. ka üksikisiku keskkonnamõju. • Riigi erikontroll tuvastas keskkonnaalaseid puudujääke õhuheitmete piirväärtuste Kontserni keskkonnapoliitikas on kirjeldatud jäätmete, vee, energia ja ringlussevõtuga järgimises ja pidevseiresüsteemi töös. Kontsern tegeleb puuduste kõrvaldamisega. seotud põhimõtted. Kontsernile on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhusust Töös on heite vähendamise lahenduste väljatöötamine ja tegevusplaanide rakendamine. käsitlevate direktiivide kohane energiaaudit. See vastab energiamajanduse korralduse seaduse • Jõhvi ja Tartu büroo pälvisid rohelise kontori tunnistuse, mis tõendab, et neis on energiaauditi nõuetele (majandus- ja taristuministri 26.12.2016. a määrus nr 76 „Energiaauditi vähendatud keskkonnamõju. 2025. aastal uuendatakse Pärnu ja Kohtla-Järve rohelise miinimumnõuded“). kontori tunnistust ning hakatakse seda taotlema Kiili koolituskeskusele. • 2024. aastal energiatootmist alustanud Sopi-Tootsi taastuvenergiaala on Baltikumi Kontserni kliima- ja keskkonnamõjusid käsitletakse nii nõukogus kui ka juhatuses. Nõukogu võimsaim: prognoositav aastatoodang on peaaegu kümnendik Eesti elektritarbimisest. tasandil hõlmab see strateegia kinnitamist, omaniku ootuste ja strateegiliste mõõdikute täitmise Tootmisüksuse eripära seisneb selles, et see on rajatud endisele turbakaevandusalale, jälgimist ning strateegiliste projektide algatamisi, ülevaateid ja lõpetamisi. Juhatuse ülesanded mis on olnud pikka aega inimtegevuse tugeva mõju all. Endiste tööstusalade kasutuselevõtt on strateegiat uuendada, määrata strateegilised mõõdikud ja jälgida nende täitmist, samuti aitab vältida looduslikele aladele ehitamist ja toetab elurikkuse säilitamise eesmärke. valmistada ette valdkonnaga seotud projektide investeerimisotsused ja vaadata projektid üle. • Muudeti Enefit Power AS-i Eesti elektrijaama keskkonnakompleksluba. Eesti elektrijaama tolmpõletusplokid 3, 4 ja 6 viidi osalisele tööajale (kuni 1500 tundi aastas). Kontserni kehtiva keskkonnapoliitikaga saab tutvuda 2023. aasta keskkonnaaruandes. • Keskkonnaamet algatas Enefit Power AS-i taotluse alusel pürolüüsiõli kergfraktsioonide väärindamise tehase keskkonnamõju hindamise. Tegu on ettevõtte keemiatransformatsiooni arendusprotsessi esimese ja olulise sammuga. 90 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Keskkond KESKKONNAJUHTIMINE Eestis on kontsernil ligi 30 kontorit (sh üksikud töökohad) ning väljaspool Eestit on kontor Riias, Vilniuses ja Varssavis. Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine tagab kontserni keskkonnategevuse edukuse ja keskkonnamõju vältimise või vähendamise. Oma tütarettevõtete keskkonnategevuse ohjamiseks Kontsern on võtnud sihiks viia igal aastal vähemalt üks kontor rohelise kontori tasemeni. ja parendamiseks rakendame rahvusvahelisele standardile ISO 14001 ning keskkonnajuhtimis- 2024. aastal juurutati Malmi ja Tartu kontoris rohelise kontori põhimõtteid ning 2025. aastal ja auditeerimissüsteemile EMAS vastavaid sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme. võtame fookusse Kiili koolituskeskuse kujundamise keskkonnahoidlikuks. Kontoritegevuse keskkonnamõju vähendamiseks ja töökohal tervisliku keskkonna loomiseks Meie keskkonnajuhtimissüsteemi aluseks on keskkonna juhtpõhimõtted ning kindlaks määratud rakendame kontorites järjepidevalt rohelise kontori põhimõtteid. keskkonnaaspektid ja -riskid ning neist tulenevad keskkonnamõjud. Keskkonnajuhtimissüsteem Kontserni tütarettevõtetele on väljastatud järgmised keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadid: tagab keskkonnamõjude süsteemse väljaselgitamise ning nende leevendamiseks vajalike • Enefit Power AS: ISO 14001:2015 (kehtib kuni 13.01.2026) keskkonnaeesmärkide püstitamise. • Enefit Solutions AS: ISO 14001:2015 (kehtib kuni 30.09.2025) Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise ja parendamise eest lasub põhivastutus kontserni • Enefit Connect OÜ: ISO 14001:2015 (kehtib kuni 12.10.2026) ettevõtete juhtkonnal ning struktuuriüksuste juhtidel. • Enefit Green AS: ISO 14 001:2015 (kehtib kuni 09.09.2027) • Enefit Green AS: Iru Elektrijaama EMAS-i registreeringu tunnistus (kehtib kuni 15.11.2027) Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentatsioon koostatakse ettevõtete algatusel koostöös keskkonnateenistuse töötajatega, üksuste juhtidega ning keskkonnatöögrupi liikmetega. Kontserni järgmistele kontoritele on väljastatud rohelise kontori tunnistus: • peakontor (Lelle 22, Tallinn) Keskkonnajuhtimissüsteemi toimivuse kontrollimiseks korraldame regulaarselt sise- ja • Veskiposti kontor (Veskiposti 2, Tallinn) välisauditeid. Et tagada keskkonnajuhtimissüsteemi sobivus, piisavus ja mõjusus ka tulevikus, • Auvere kontor (Auvere, Ida-Viru maakond) hindab tippjuhtkond süsteemi tulemuslikkust igal aastal. • Jõhvi kontor (Malmi 8, Jõhvi) • Kohtla-Järve kontor (Hobuseraua 19, Kohtla-Järve) • Pärnu büroo (Energia 4, Pärnu) • Rapla büroo (Paju 3, Rapla) • Tartu kontor (Roheline 18, Tartu) • Riia kontor (Roberta Hirša 1, Riia, Läti) 91 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Keskkond ENERGIA Kontserni energiatoodang ja -müük 2022 2023 2024 Eesti Energia on rahvusvaheline energiakontsern, mis pakub inimestele kestlikke energia- Toodetud elekter GWh 6 260 3 614 3 791 lahendusi ning toodab energiat aina keskkonnasäästlikumalt. Peale põlevkivi toodame elektrit sh taastuvelekter GWh 1 451 1 580 2 129 päikesest, tuulest, veest, uttegaasist, segaolmejäätmetest ja biomassist. Toodetud taastuvelektri toodangu osakaal % 23 44 56 Toodetud soojus GWh 1 186 1 182 1 041 Kestlikud kliendilahendused 2022 2023 2024 sh biomassist ja puidujäätmetest % 6,5 7,2 8,2 Taastuvelektri lepingute koguarv tk 198 965 252 832 250 262 Kontserni müüdud elektrienergia GWh 10 537 11 734 10 417 Elektrilevi võrku ühendatud sh müüdud taastuvelektri osa % 23 21 35 tk 15 562 20 925 22 472 elektritootjate arv Kontserni müüdud gaas GWh 2 223 1 518 2 121 Ilmastikukindla võrgu osakaal % 73,7 74,5 75,7 Kontserni müüdud soojusenergia GWh 817 843 763 Virtuaalelektrijaamaga MW 539 1 714 2 152 ühendatud paindlikkusvarad sh tootmisvarad MW Kontserni energiatarbimine 2022 2023 2024 Kokku portfell MW 529 1 706 2 144 Elektritarbimine GWh 545 642 583 Eesti Energia varad MW 290 1 288 1 534 sh kadu GWh 272 296 299 sh tarbimisvarad MW Gaasi tarbimine GWh 24 176 324 Kokku portfell MW 10 8 8 Vedelkütuste tarbimine GWh 149 90 92 Eesti Energia varad MW 6 5 5 Biomassi tarbimine GWh 1 253 1 168 1 164 Kontserni teadus- ja mln € 11,9 12,8 9,6 arendustegevuse rahaline maht1 Segaolmejäätmete tarbimine tuh t 216 249 226 1. Grupi teadus- ja arendustegevuse kulude arvestuse aluseks on Frascati metoodika. 92 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Keskkond VEEKASUTUS Veeressursside vastutustundlik kasutus on oluline selle keskkonna- ja ühiskondlike mõjude Kontserni veekasutus 2022 2023 2024 juhtimisel. Valdava osa kontserni veekasutusest moodustab elektrijaamade töös hoidmiseks Jahutusvesi mln m3 738 521 396 vajalik jahutusvesi. Kaevanduste ja karjääride kuivana hoidmiseks pumbatakse neist vett välja. Kasutatud vett suunatakse tagasi looduslikesse veekogudesse. Pumbatud kaevandus/karjäärivesi mln m3 126 118 108 Olmevee tarbimine kontserni kontorites m3 6 111 6 243 6 997 Veeressursi kasutamine on reguleeritud veeseaduse ja selle rakendusaktidega. Vee kasutajana peab tootmisüksusel olema keskkonnakaitseluba ja ta peab maksma kasutatava veeressursi eest keskkonnatasu. 93 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Keskkond HEITED JA JÄÄTMETEKE Heited õhku ja vette Kontserni eesmärk on kasutada loodusressursse vastutustundlikult ja tagada heidete pidev Heited 2022 20231 20242 vähenemine. Aastaks 2045 on kogu ettevõtte energiatootmine CO2-neutraalne. See tähendab, Mõjuala 1 (direct) tuh t CO2 6 907 3 669 2 929 et kontsernil puuduvad kasvuhoonegaaside netoheited ning tootmise käigus tekkivate kasvuhoonegaaside mõju tasakaalustatakse nende eemaldamisega atmosfäärist vähemalt Mõjuala 2 (energy indirect) tuh t CO2 228 359 360 samas mahus. Selleks on kontsern koostanud süsinikuneutraalsusele ülemineku tegevuskava. Mõjuala 3 (other indirect) tuh t CO2 1 375 1 818 1 842 SOx tuh t 6,4 2,5 1,4 Kliimaneutraalsuse saavutamine on jagatud viieks perioodiks. Iga perioodi jaoks on määratud heidete vahe-eesmärgid ja peamised arendussuunad või tegevused nende saavutamiseks. NOx tuh t 3,9 2,7 1,8 Tolmuheited3 tuh t 1,8 1,5 0,8 2024. aastal oli kontserni CO2 heide 2,9 mln tonni CO2 ja kogu CO2 jalajälg oli (mõjualad 1, 2 ja 3) 5,1 mln tonni CO2. 2024. aasta andmed tõendatakse kolmanda osapoole poolt 2025. aasta jooksul ja seega võivad täpsustuda järgmise aruande avaldamise ajaks. Heited vette Hõljum tuh t 0,6 0,6 0,4 Heited õhku on üks suurimaid keskkonnamõjusid elektrijaamade ja keemiatööstuse töös ning nende mõju vähendamiseks on rakendatud laialdased meetmed. Ühtlasi jätkatakse lahenduste Sulfaadid tuh t 65 59.8 48.3 väljatöötamist õhuheidete vähendamiseks. 1. 2023. aasta mõjualade andmed uuendatud Nomine Consult OÜ poolt tõendatud infoga. Välisõhku väljutavate saasteainete koguste hinnang saadakse kas arvutuslikul teel või 2. 2024. aasta andmed tõendatakse kolmanda osapoole poolt 2025. aasta jooksul ja seega võivad täpsustuda järgmise aruande avaldamise ajaks. pidevseirega mõõdetud saasteainete kontsentratsiooni alusel. 3. 2023. aasta korrigeeritud. Võrreldes 2023. aastaga on kontserni õhusaasteainete heitkogused kahanenud, kuna Eesti elektrijaam viidi 2024. aastal üle osalisele tööajale ja Balti elektrijaama 11. plokk oli aprillist kuni detsembrini konserveeritud. Vee heidetel on samuti oluline keskkonnamõju, sest need mõjutavad veekogude kvaliteeti. Vette väljuvate saasteainete kogused määratakse otsemõõtmiste teel. 94 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Keskkond Jäätmed Keskkonnajärelevalve ja seire Elektri- ja soojusenergia ning vedelkütuste tootmise põhilised jäätmed on mitut liiki tuhk, mis Kontserni tootmisüksuste igapäevategevuseks on väljastatud keskkonnakaitse- ja kiirgus- võivad olla nii tava- kui ka ohtlikud jäätmed. Kaevandamise ja karjääride tegevuse käigus tekib tegevusload. Need kohustavad ennetama keskkonnasaastuse teket, seirama keskkonda ning kõrvalsaadusena aheraine. rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid. Kontsernil on jäätmeladestuskohad tuha ja aheraine, samuti oma tegevuse käigus tekkinud Keskkonnategevuste näitajaid mõõdame, seirame ja hindame nii pidevseirena kui ka kord kuus, ehitus- ja lammutusjäätmete ning muude jäätmete ladestamiseks. Muud tekkinud jäätmed kvartalis või aastas tehtud seiretega. Seiretulemuste analüüsist saame infot, mille alusel teeme antakse üle vastavate keskkonnakaitselubadega ettevõtetele. kontserni tegevuses muudatusi või rakendame täiesti uut tehnoloogiat eesmärgiga vähendada oma tegevuse keskkonnamõju. Ringmajanduse põhimõtetest lähtudes arendame järjekindlalt jäätmete taaskasutust. Osa põlevkivituhast taaskasutame väetisena põllumajanduses ja lisakomponendina ehitus- Kõik kontserni Eesti üksuste keskkonnakaitselubade nõuetest tulenevad keskkonnakasutuse valdkonnas. Aherainet taaskasutatakse killustiku tootmisel ja ehitusmaterjalina arendus- aruanded (avalikud seirearuannete/aastaaruannete registri vahelehel) esitame riigile projektides, näiteks 2023. aastal kasutati aherainet ja killustikku Narva magnetitehase ning Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. 2024. aastal Rail Balticu ehitamisel. Keskkonnaamet teeb ettevõtetes keskkonnajärelevalvet iga ühe kuni kolme aasta tagant. 2024. aasta seisuga puuduvad kontsernil jõustunud väärteootsused, st kontsernil ei ole Jäätmeteke 2022 2023 2024 ametlikult fikseeritud keskkonnarikkumisi. Põlevkivi lend- ja koldetuhk mln t 4,4 2,8 2,4 Eesti elektrijaama 2024. aasta kontrolli tulemusena algatas Keskkonnaamet väärteomenetluse sh taaskasutatud mln t 0,1 0,1 0,04 tegemata mõõtmiste ja heite piirväärtuste ületamise suhtes. Eesti elektrijaama loa muutmise järel samal aastal eemaldas Keskkonnaamet väävliärastustaseme tagamise nõue ja asendas Aheraine mln t 3,0 3,3 1,8 selle väävli kontsentratsiooni jälgimise nõudega. Plokkide lühiajalise töö ja seadmete rikete tõttu sh taaskasutatud mln t 3,9 3,3 1,5 jäid nimetatud aastal tegemata mõned üksikud laborimõõtmised. 2024. aasta keemiatööstuse kontrollide tulemusena algatas Keskkonnaamet kolm väärteo- menetlust: menetluse keskkonnakompleksloa tingimuste rikkumise suhtes, menetluse fenoolvee käitlemise suhtes Enefit140-s ja välisõhu heite piirväärtuste ületamise suhtes ning ühe haldus- menetluse Enefit140 QAL2 aruande esitamise tähtaja ületamise suhtes. 95 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Keskkond ELURIKKUS KESKKONNAMAKSUD Igasuguse tegevuse käigus mõjutatakse mingil määral ümbritsevat keskkonda. Keskkonnamõju Kontsern tasub kasutatud põlevkivi, pinna- ja põhjaveeressursi (sh kaevandustest ja karjääridest minimeerimiseks korraldab kontsern projektide kavandamisetapis keskkonnamõju põhjalikke väljapumbatava vee ja jahutusvee) kasutamise eest ressursitasu. Lähtudes põhimõttest, hindamisi ning tagab, et neis välja pakutud leevendus- või hüvitusmeetmed võetakse projekti et saastaja maksab, maksab kontsern õhu- ja veeheidete ning jäätmete ladestamise eest elluviimisel päriselt kasutusele. Näiteks paigaldatakse elektrituulikule linnutuvastussüsteem saastetasu. või luuakse läbi päikesepargi rohekoridor. Osa keskkonnatasudest saadud rahast loovutab riik keskkonnakasutusega seotud kohalikule Lisaks teeme süsteemset seiret, et jälgida nii vee- ja õhukvaliteeti kui ka müra ja elurikkuse omavalitsusele, ja selle kaudu annab kontsern panuse kohaliku elu arengusse. Osa keskkonna- seisundit ning kus vaja, rakendada lisameetmeid. tasudest suunab riik keskkonnakaitse investeeringuteks. Samuti pöörame suurt tähelepanu mõjutatud alade taastamisele: korrastame ehitusobjekte, kaevandatud alasid ja elektrijaamade tuhavälju, jälgime looduse järkjärgulist tagasitulekut ning Keskkonnamaksud 2022 2023 2024 kohandame vajaduse korral taastamistöid. Ressursitasu mln € 55,9 29,2 22,6 Kõikide nende etappide käigus teeb kontsern koostööd ekspertidega, et tagada parim Saastetasu mln € 17,3 11,5 11,6 teaduspõhine lähenemine. Kokku mln € 73,2 40,7 34,2 96 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Inimesed Inimesed Töötajate arv ja vanusegruppide jaotus 2022 2023 2024 Töölepingu 2022 2023 2024 kuni 30 Tähtajatu naised arv 218 198 165 naised arv 1 224 1 247 1 205 mehed arv 524 432 372 mehed arv 3 945 3 871 3 602 naised % 29 31 31 Tähtajaline mehed % 71 69 69 naised arv 56 45 40 31-50 mehed arv 136 90 80 naised arv 663 711 713 Töötajate keskmine staaž aasta 11,39 11,55 11,92 mehed arv 2 089 2 051 1 844 Osalise koormusega töötajad arv 81 88 83 naised % 24 26 28 naised arv 33 39 44 mehed % 76 74 72 mehed arv 48 49 39 51 ja enam naised arv 399 383 367 mehed arv 1 468 1 478 1 466 naised % 21 21 20 mehed % 79 79 80 Kokku 5 361 5 253 4 927 naised arv 1 280 1 292 1 245 mehed arv 4 081 3 961 3 682 naised % 24 25 25 mehed % 76 75 75 97 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Inimesed Töötajate jaotus segmentide lõikes 2022 2023 2024 Kontserni töötajad riikide lõikes 2022 2023 2024 Juhid 398 486 493 Eesti 5 075 4 908 4 635 naised arv 89 142 142 naised arv 1 135 1 126 1 090 mehed arv 309 344 351 mehed arv 3 940 3 782 3 545 Spetsialistid 2 461 2 505 2 427 Leedu 105 113 113 naised arv 951 936 898 naised arv 62 63 60 mehed arv 1 510 1 569 1 529 mehed arv 43 50 53 Teostajad 2 474 2 233 1 974 Läti 123 144 88 naised arv 229 207 195 naised arv 54 69 54 mehed arv 2 245 2 026 1 779 mehed arv 69 75 34 Praktikandid 27 34 32 Poola 54 85 87 naised arv 11 7 10 naised arv 28 33 39 mehed arv 16 27 22 mehed arv 26 52 48 Usaldusisikud 1 1 1 Saksamaa 2 1 1 naised arv 0 0 0 naised arv 0 0 1 mehed arv 1 1 1 mehed arv 2 1 0 Renditöötajad 0 0 0 Soome 1 1 2 naised arv 0 0 0 naised arv 1 1 1 mehed arv 0 0 0 mehed arv 0 0 1 Kokku arv 5 361 5 259 4 927 USA 1 1 1 naised arv 0 0 0 mehed arv 1 1 1 Kokku 5 361 5 253 4 927 naised arv 1 280 1 292 1 245 mehed arv 4 081 3 961 3 682 98 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Inimesed Kontserni ettevõtete töötajad 2022 2023 2024 Voolavus kontsernis 2022 2023 2024 Enefit Green 183 199 133 Töötajate keskmine arv 4 835 5 268 4 908 naised arv 29 39 30 naised arv 1 117 1 219 1 180 mehed arv 154 160 103 mehed arv 3 718 4 049 3 728 Enefit Power 1 975 1 812 1 714 Kõik lahkunud töötajad 785 1017 935 naised arv 290 256 255 naised arv 196 245 238 mehed arv 1 685 1 556 1 459 mehed arv 589 772 697 Enefit Solutions 1 034 955 869 Koguvoolavus 16 19 19 naised arv 48 51 52 naised % 18 20 20 mehed arv 986 904 817 mehed % 16 19 19 Elektrilevi 52 76 884 Omal soovil lahkunud töötajad 404 375 346 naised arv 16 22 256 naised arv 127 126 102 mehed arv 36 54 628 mehed arv 277 249 244 Tugi- ja sisuüksused 865 906 799 Vabatahtlik voolavus 8 7 7 naised arv 386 414 365 naised % 11 10 9 mehed arv 479 492 434 mehed % 7 6 7 Enefit 1 - - 528 naised arv - - 287 mehed arv - - 241 Enefit Connect2 805 806 - naised arv 202 195 - mehed arv 603 611 - Klienditeenused 447 499 - naised arv 309 315 - mehed arv 138 184 - Kokku arv 5 361 5 253 4 927 1. Kontserni struktuurimuutuste käigus liikusid Klienditeenuste töötajad 2024 aastal Enefiti nime alla. 2. Kontserni struktuurimuutuste käigus liikusid Enefit Connect töötajad 2024 aastast Elektrilevi nime alla. 99 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Inimesed Voolavus kontsernis segmentide lõikes 2022 2023 2024 Uued töötajad kontsernis segmendi kaupa 2022 2023 2024 Juhid Juhid 24 45 63 Keskmine töötajate arv arv 403 403 488 naised arv 9 13 14 Kõik lahkunud töötajad arv 51 72 89 mehed arv 15 32 49 Omal soovil lahkunud töötajad arv 31 20 37 Spetsialistid 626 487 367 Koguvoolavus % 13 18 18 naised arv 280 205 135 Vabatahtlik voolavus % 8 5 8 mehed arv 346 282 232 Spetsialistid Teostajad 808 250 116 Keskmine töötajate arv arv 2 210 2 476 2 375 naised arv 59 11 11 Kõik lahkunud töötajad arv 335 365 445 mehed arv 746 239 105 Omal soovil lahkunud töötajad arv 231 227 222 Praktikandid 115 109 108 Koguvoolavus % 15 15 19 naised arv 37 28 32 Vabatahtlik voolavus % 10 9 9 mehed arv 78 81 76 Teostajad Renditöö 0 0 0 Keskmine töötajate arv arv 2 194 2 358 2 018 naised arv 0 0 0 Kõik lahkunud töötajad arv 319 499 334 mehed arv 0 0 0 Omal soovil lahkunud töötajad arv 140 126 82 Kokku 1 573 891 654 Koguvoolavus % 15 21 17 naised arv 385 257 192 Vabatahtlik voolavus % 6 5 4 mehed arv 1 188 634 462 100 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Inimesed Tippjuhtide sooline jaotus kontsernis 2022 2023 2024 Vanemapuhkusel töötajad kontsernis 2022 2023 2024 Kokku arv 68 40 35 Kokku 99 109 104 sh naised % 20,59 13,00 14,00 naised arv 87 93 94 J1 12 - - mehed arv 12 16 10 naised arv 3 - - mehed arv 9 - - J2 56 - - Inseneride ja IKT tööpere naised arv 11 - - 2022 2023 2024 sooline jaotus kontsernis mehed arv 45 - - Kokku arv 1 149 1 249 1 182 L3 - 40 35 naised arv (%) 236 (21) 281 (22) 273 (23) naised arv - 5 5 mehed arv (%) 913 (79) 968 (78) 909 (77) mehed arv - 35 30 Nõukogu liikmed Eesti Energia nõukogu 7 7 7 naised arv 1 2 2 mehed arv 6 5 5 Elektrilevi nõukogu 4 4 4 naised arv 1 1 1 mehed arv 3 3 3 Enefit Greeni nõukogu 5 5 5 naised arv 1 2 2 mehed arv 4 3 3 101 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Inimesed Keskmine kuu brutopalk 2022 2023 2024 Naiste ja meeste aasta bruto mediaantöötasu* suhe 2022 2023 2024 Kõik töötajad € 2 293 2 577 2 516 Kõik töötajad 0,9 : 1 1,02 : 1 0,94 : 1 Praktikandid € 697 821 731 Teostajad 0,8 : 1 0,84 : 1 0,77 : 1 Teostajad € 1 705 1 854 1 761 Spetsialistid 0,78 : 1 0,78 : 1 0,8 : 1 Spetsialistid € 2 498 2 861 2 727 Juhid 0,93 : 1 0,92 : 1 0,87 : 1 Juhid € 4 474 5 188 4 707 Aastapalk kõrgeimini tasustatud töötaja ja 6,1 : 1 5,7 : 1 5,41 : 1 kõikide töötajate mediaantasuga võrreldes Aasta töötasufond mln € 125 150 147 * Meeste mediaantasu = 1 võrrelduna naiste mediaantasuga. Keskmine kuu brutopalk 2022 2023 2024 segmendi ja soo kaupa Kõik segmendid kokku naised € 1 732 2 483 2 408 mehed € 1 870 2 606 2 550 Juhid naised € 4 004 4 899 4 256 mehed € 3 971 5 282 4 888 Spetsialistid naised € 1 767 2 464 2 348 mehed € 2 275 3 088 2 936 Teostajad naised € 1 143 1 471 1 387 mehed € 1 452 1 891 1 800 102 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Inimesed Tööohutus ja -tervishoid 2022 2023 2024 Tervisekindlustusega liitunud töötajad % 45 69 78 Spordiklubi liikmesus % 28 32 36 Tööõnnetused1 tk 27 22 23 surmaga lõppenud tööõnnetuste arv tk 2 0 1 raske tööõnnetused tk 4 - - kerged tööõnnetused tk 21 - - Partneritega juhtunud tööõnnetused tk 11 5 22 Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr2 LTIFR 2,55 1,62 1,98 Muud olulised töötajatega seotud näitajad 2022 2023 2024 Pühendumusindeks TRI*M indeks 74 75 72 Juhtimiskvaliteedi indeks indeks 80 81 77 Tulemusvestlused läbi viidud arv 2 370 2 512 2 371 Kollektiivlepinguga hõlmatud % 36 53 47 Töötajate osakaal, kes on osalenud vähemalt ühel ettevõtte korraldatud koolitusel % 66 74 99 1. Pärast seadusemuudatust ei toimu alates 2023. aastast tööõnnetuste eraldi rasketeks ja kergeteks jagamist. 2. Organisatsiooni töökeskkonna ohutust mõõtev indeks (Lost workday injury frequency per million working hours), mis peegeldab kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedust 1 miljoni töötunni kohta aruandlusperioodil. Hõlmab tööõnnetusi, mille tõttu on töötaja töölt eemal rohkem kui 24 tundi. Töötundide all mõistetakse alates kalendriaasta algusest teatud perioodi jooksul töötatud kõikide töötajate töötunde. 103 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KESTLIKKUSE ARUANNE Juhtimine Juhtimine Eetilise käitumise tagamine 2022 2023 2024 Eetikakoodeksi e-kursuse läbinud töötajate arv % 90,9 95,7 84,4 Riigihanked, kus hankepartner on allkirjastanud eetikanõuded % ≥99 ≥99 ≥99 Alla kolme pakkujaga hangete arv % 15,96 14,0 14,4 Kontserni vihjekanalitesse saabunud teadete arv tk 47 38 32 Töötajate osalemine eetikaküsimusi sisaldavas pühendumusuuringus % 90 91 92 Töötajate kokkupuuted ebaeetilise (sh lugupidamatu) käitumisega % 18 18 15 Isikuandmete kaitse alaste rikkumiste teavituste arv tk 0 8 22 Muud ühingujuhtimisega seotud teemad 2022 2023 2024 Kontserni maksujalajälg mln € 124,5 98,8 92,5 Tööjõumaksud mln € 40,4 48,0 46,8 Aktsiisid mln € 11,0 10,1 11,6 Taastuvenergia arendustega seotud kogukondadega koostööprojektid th € 280 231 256 104 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud kasumiaruanne Konsolideeritud raamatupidamise aruanne 105 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud kasumiaruanne Konsolideeritud kasumiaruanne 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2024 2023 Müügitulu 1 785,2 1 905,5 26 Muud äritulud 107,5 259,9 27 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 14,5 31,8 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 180,8 -1 275,3 28 Tööjõukulud -197,1 -202,5 29 Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -328,5 -818,2 6, 7, 8 Muud tegevuskulud -131,1 -282,7 30 ÄRIKASUM/ (-KAHJUM) 69,7 -381,5 Finantstulud 15,4 15,4 31 Finantskulud -48,4 -45,0 31 Neto finantskulud -33,0 -29,6 31 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 1,9 0,2 9 KASUM/ (-KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST 38,6 -410,9 Tulumaksukulu -25,7 -11,2 32 ARUANDEAASTA KASUM/ (-KAHJUM) 12,9 -422,1 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist/ (-kahjumist) -4,3 -435,3 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/ (-kahjumist) 17,2 13,2 10 Tavapuhaskahjum aktsia kohta (eurodes) -0,01 -0,58 37 Lahustunud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) -0,01 -0,58 37 Lehekülgedel 111-189 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 106 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud koondkasumiaruanne Konsolideeritud koondkasumiaruanne 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2024 2023 ARUANDEAASTA KASUM/(-KAHJUM) 12,9 -422,1 Muu koondkasum/ (-kahjum) Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a ümberklassifitseerimised 4,0 -557,5 21 kasumiaruandesse) sh mittekontrolliva osaluse osa - -0,6 10, 21 Sidusettevõtjate koondkasumi mõju -0,9 -0,4 9, 21 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 2,0 1,6 21 sh mittekontrolliva osaluse osa -0,1 0,3 Aruandeaasta muu koondkasum/ (-kahjum) 5,1 -556,3 ARUANDEAASTA KOONDKASUM/ (-KAHJUM) 18,0 -978,4 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 0,9 -991,3 sh mittekontrolliva osaluse osa 17,1 12,9 Lehekülgedel 111-189 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 107 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 31. DETSEMBER Lisa 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2024 2023 miljonites eurodes 2024 2023 VARAD Hübriidvõlakirjad 398,5 - 19 Põhivara Muud reservid 160,2 155,0 21 Materiaalne põhivara 3 563,8 3 152,0 6 Jaotamata kasum 565,5 656,5 19 Varade kasutusõigus 27,9 17,0 8 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid 2 205,6 1 892,9 Immateriaalne põhivara 93,5 82,8 7 Ettemaksed põhivara eest 61,1 84,5 6 Mittekontrolliv osalus 177,8 167,2 10, 21 Edasilükkunud tulumaksuvara 4,2 4,5 Tuletisinstrumendid 213,3 257,8 13, 15, 16 Kokku omakapital 2 383,4 2 060,1 Investeeringud sidusettevõtjatesse 74,9 78,3 9 Muud aktsiad ja osad 0,3 - KOHUSTISED Pikaajalised nõuded 3,3 3,6 14 Pikaajalised kohustised Kokku põhivara 4 042,3 3 680,5 Võlakohustised 1 498,7 1 226,1 13, 22 Edasilükkunud tulumaksukohustised 28,0 13,7 32 Käibevara Muud võlad 8,0 5,3 23 Varud 172,0 158,7 11 Tuletisinstrumendid 4,4 16,6 13, 15 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused 74,5 216,5 17 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 467,9 396,7 24 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 282,2 516,9 14 Eraldised 39,0 30,5 25 Tuletisinstrumendid 90,0 59,7 13, 15, 16 Kokku pikaajalised kohustised 2 046,0 1 688,9 Raha ja raha ekvivalendid 468,9 174,5 13, 15, 18 Lühiajalised kohustised 1 087,6 1 126,3 Võlakohustised 197,0 468,0 13, 22 Müügiks hoitavad varad - 16,1 12 Likviidsusswap 79,8 - 23 Kokku käibevara 1 087,6 1 142,4 Võlad hankijatele ja muud võlad 267,5 319,9 23 Kokku varad 5 129,9 4 822,9 Tuletisinstrumendid 22,6 67,8 13, 15 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 2,0 2,1 24 OMAKAPITAL Eraldised 131,6 211,1 25 700,5 1068,9 Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised - 5,0 12 Aktsiakapital 746,6 746,6 19 Kokku lühiajalised kohustised 700,5 1 073,9 Ülekurss 259,8 259,8 Kokku kohustised 2 746,5 2 762,8 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 19 Kokku kohustised ja omakapital 5 129,9 4 822,9 108 Lehekülgedel 111-189 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2024 2023 miljonites eurodes 2024 2023 Rahavood äritegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Äritegevusest saadud raha 703,7 87,5 34 Saadud laenud 385,0 1 423,0 22 Makstud intressid ja laenukulud -110,2 -59,8 31 Emiteeritud võlakirjad (miinus võlakirjade emiteerimisega seotud kulud) 391,7 - Saadud intressid 9,1 10,9 31 Lunastatud võlakirjad - -500,0 22 Makstud ettevõtte tulumaks -8,0 -24,7 32 Tagasi makstud pangalaenud -400,5 -313,5 22 Netorahavood äritegevusest 594,6 13,9 Tagasi makstud rendikohustised -2,1 -1,4 22 Laekumised intressimäära vahetuslepingute realiseerimisest 4,3 2,7 Rahavood investeerimistegevusest Makstud dividendid -78,7 -81,5 32 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -661,6 -690,6 6, 7, 23 Netorahavood finantseerimistegevusest 299,7 529,3 Laekunud materiaalse põhivara sihtfinantseerimisest 38,6 12,0 Laekunud materiaalse põhivara müügist 1,3 0,6 6, 26 Puhas rahavoog 294,4 -106,0 Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid 4,5 1,6 33, 9 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 174,5 280,5 13, 16, 18 Sisse makstud sidusettevõtjate aktsiakapitali - -3,3 33, 9 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 468,9 174,5 13, 16, 18 Antud laenud -0,1 -0,1 33 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 294,4 -106,0 Antud laenude tagasimaksed 0,3 0,1 Laekunud tütarettevõtte müügist (miinus loovutatud raha ja raha 17,4 30,5 36 ekvivalendid Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -0,3 - Netorahavood investeerimistegevusest -599,9 -649,2 Lehekülgedel 111-189 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 109 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne EMAETTEVÕTJA OMANIKULE KUULUV OMAKAPITAL Kohustuslik Hübriid- Jaotamata Mittekontrolliv Kokku miljonites eurodes Aktsiakapital Ülekurss Muud reservid Kokku Lisa reservkapital võlakirjad kasum osalus omakapital Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 - 711,0 1 160,7 2 953,1 166,9 3 120,0 Aruandeaasta (-kahjum)/kasum -435,3 -435,3 13,2 -422,1 Aruandeaasta muu koondkahjum - - - - -556,0 - -556,0 -0,3 -556,3 10, 21 Aruandeaasta koond(-kahjum)/kasum kokku - - - - -556,0 -435,3 -991,3 12,9 -978,4 Väljamakstud dividendid - - - - - -68,9 -68,9 -12,6 -81,5 32 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, - - - - - -68,9 -68,9 -12,6 -81,5 mis on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2023 746,6 259,8 75,0 - 155,0 656,5 1 892,9 167,2 2 060,1 Aruandeaasta (-kahjum)/kasum - - - - - -4,3 -4,3 17,2 12,9 Aruandeaasta muu koondkasum - - - - 5,2 - 5,2 -0,1 5,1 10, 21 Aruandeaasta koond(-kahjum)/kasum kokku - - - - 5,2 -4,3 0,9 17,1 18,0 Hübriidvõlakirjad - - - 391,7 - - 391,7 - 391,7 19 Intressikohustus võlakirjalt - - - 6,8 - -14,7 -7,9 - -7,9 19 Väljamakstud dividendid - - - - - -72,0 -72,0 -6,5 -78,5 32 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, - - - 398,5 - -86,7 311,8 -6,5 305,3 mis on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2024 746,6 259,8 75,0 398,5 160,2 565,5 2 205,6 177,8 2 383,4 Aktsiakapitali kohta on täiendav informatsioon toodud lisas 19. Lehekülgedel 111-189 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 110 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 1. ÜLDINE INFORMATSIOON 1.1 2024. aasta olulisemad sündmused Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta konsolideeritud Peamised muutused turusisendites raamatupidamise aastaaruanne hõlmab Eesti Energia ASi (emaettevõte, õiguslikult Kontserni majandustulemusi mõjutavad oluliselt elektri-, maagaasi-, naftatoodete- ja heitme- vormilt aktsiaselts) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kontsern”) ning kontserni osalemist kvootide hinnad, samuti keskkonnatasude muutused. Turuhindadel on mõju nii kontserni sidusettevõtjates. müügituludele kui energia ostukuludele kasumiaruandes, samuti ostjatelt laekumata nõuete mahule finantsseisundi aruandes. 2024. aasta esimesel poolaastal mõjutasid Eesti ja naaber- Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, Soome ja Poola riikide elektriturge eelkõige ilmastikuolud, Nord Pooli piirkonna tootmisvõimsuste hooldustööd elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kontsern tegeleb ja maagaasi võrdlemisi madal turuhind. Peale selle avaldas elektrihindadele suurt mõju Soome nii põlevkivi kaevandamise, elektri, soojuse ja õli tootmise, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja Eesti vahelise elektriühenduse katkestus, kui 2024. aasta alguses lülitus rikke tõttu välja ja tehnoloogiate arendamise kui ka klientidele teenuste ja toodete pakkumisega. Kontserni EstLink2 elektrikaabel. Selle pikaajalised ja keerukad parandustööd kestsid septembrini. eesmärk on väärindada Eesti peamist maavara põlevkivi efektiivseimal moel ning vähendada Juhtumi tõttu jõudis Eestisse oodatust vähem Põhjamaade elektrit, mis omakorda avaldas põlevkivienergeetika keskkonna jalajälge. Lisaks põlevkivile toodetakse elektrit päikesest, mõju energiaturu dünaamikale ja hindade kujunemisele. tuulest, veest, segaolmejäätmetest ja biomassist. Kontsern tegutseb kaubamärgi Enefit nime all. Kontsernil on finantsinvesteeringud sidusettevõtjatesse, mis tegutsevad Jordaanias. Turuhindade muutuste detailsemad selgitused on esitatud tegevusaruande tegevuskeskkonna peatükis. Emaettevõtja registreeritud aadress on Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik. 2024. aasta teisel poolaastal liikus turg stabiliseerumise suunas, kuid elektrihindu mõjutasid jätkuvalt ilmastikuolud ja taristu seisukord. Kolmandas kvartalis langesid tiputundide hinnad Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. võrreldes eelmise aastaga, seda toetasid EstLink2 ülekandekaabli töökorda saamine ja Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 31. märtsil 2025. taastuvenergia tootmisvõimsuste kasv. Neljandas kvartalis olid Balti riikide ja Põhjamaade Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt kinnitama elektrihinnad ilmastikust sõltuvalt kõikuvad, kuid madalad maagaasihinnad ja taastuvenergia emaettevõtja nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek. toodangumahud toetasid elektrihindade langemist. Taastuvenergia toodangu mahtude suurenemist toetas tugevalt Baltikumi võimsaima taastuvenergia ala järkjärguline valmimine Sopi-Tootsis, kus asuva tuulepargi kõik 38 tuulikut andsid 2024. aasta lõpuks toodangut. 111 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Aasta lõpus paranenud hüdrobilansi tase Põhjamaades aitas samuti hindu stabiliseerida. tootmise vähenemine mõjutab saastekvootide koguste saldosid (lisa 17) ja kasvuhoonegaaside Samal ajal tõi EstLink2 järjekordne katkestus 2024. aasta lõpus tulevikku suunatud hinnasurve. eraldist finantsseisundi aruandes (lisa 25). CO2 heitmekvootide keskmine hind 2024. aastal oli Välised ja ootamatud tegurid põhjustavad energiahindade volatiilsust ja mõjutavad elektrihindu 66,6 €/t (-18,7 €/t, -22,0% võrreldes 2023. aastaga). tõenäoliselt ka 2025. aastal. Naftatoodete maailmaturu hinnad mõjutavad vedelkütuste segmendi müügitulusid. 2024. aastal Elektri turuhinnad mõjutavad elektri müügitulusid ja elektri ostukulusid. naftatoodete maailmaturuhinnad püsisid eelmise aasta tasemel: kütteõlihinnad olid suhteliselt stabiilsed, Brenti toornafta hindades esines väike langus. Eesti keskmine turuhind oli 2024.aastal 87,3 €/MWh (-3,5€/MWh, -3,9% võrreldes 2023. aastaga). Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialdaselt kaubeldav toode on 1% Ka teiste koduturgude (Läti, Leedu, Poola, Soome) keskmised elektrihinnad langesid võrreldes väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Brenti toornafta 2023. aastaga. Turuhindade negatiivsete liikumiste mõju kompenseerisid osaliselt börsil ja keskmine hind oli 2024. aastal 79,8 USD/bbl, kahanedes võrreldes 2023. aasta keskmise hinnaga börsiväliste vastaspooltega tehtud finantstehingud. -2,3 USD/bbl (-2,8%). 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind oli 2024. aastal 436,6 €/t ehk see näitaja püsis samal tasemel kui 2023. aastal (-0,01%, -0,02 €/t). Täpsem teave kontserni elektritulude ja ostukulude kohta on lisades 26 ja 28 ning kontserni elektrienergiaga seotud tuletisinstrumentide tehingute kohta lisateave on leitav lisadest Turuhindade mõju põlevkiviõli müügituludele tasakaalustas osaliselt börsil ja börsiväliste 3.1.1.2.1, 13 ja 21. vastaspooltega tehtud riskimaandamistehinguid. Maagaasi turuhinnad mõjutavad kontserni gaasi müügitulusid ja ostukulusid. 2024. aastal oli Info põlevkiviõli müügitulu kohta on toodud lisas 25 ning põlevkiviõliga seotud tuletisinstrumentide Euroopa maagaasiturg võrdlemisi stabiilne. Maagaasi keskmine hind oli 33,8 €/MWh (-6,3€/MWh, kohta lisades 3.1.1.2.1, 15 ja 21. -15,7% madalam võrreldes 2023. aastaga). Elektri võrguteenus on reguleeritud teenus ja seetõttu peab teenuse hinna kinnitama Eesti Esimest poolaastat kirjeldavad võrreldes 2023. aastaga madalamad hinnad ja stabiilsem tarne. Konkurentsiamet. Võrguteenuse keskmine hind oli 2024. aastal 46,6 €/MWh (2023. aastal 45,0 Esimene poolaasta oli Euroopa maagaasituru jaoks suhteliselt soodne tänu varude kõrgele €/MWh). Keskmine müügihind tõusis aastaga +1,6 €/MWh tulenevalt võrguteenuste tariifide tasemele, soodsatele ilmastikuoludele ja madalale nõudlusele ning tugevnenud LNG tarnele. muutustest, kuna aasta elektri turuhinnad olid kõrgemad ja see mõjutas otseselt ostetud elektri kulu, et katta jaotuskadusid, mis on võrguteenuse hinna oluline komponent. Seoses kõrgema Teisel poolaastal oli märgata maagaasihinna teatavat kõikumist, mida mõjutasid peamiselt võrguteenuste hinnaga 2024. aastal ja sellega kaasneva müügituluga teenis kontsern tagasi ilmastikuolud, nõudlus ja geopoliitilised tegurid. 2023. aastal elektri võrguteenustes kajastamata jäänud elektriostu sisendkulud. Elektri võrgu- Turuhinna negatiivsete liikumiste mõju kompenseerivad maagaasi ostuga seotud tuletislepingud. teenuse tulu on avalikustatud lisas 26. Lisateavet kontserni maagaasi tulude ja ostukulude kohta on leitav lisadest 26 ja 28 ning kontserni Kirjeldatud turumuutustest oli elektrihindade langus kõige suurema mõjuga, kuna see oli oluline gaasiga seotud tuletisinstrumentide tehingute kohta lisateave on leitav lisadest 3.1.1.2.1, 13 ja 21. allahindluse indikaator põlevkivi elektrijaamade vara väärtuse testide koostamisel. Üksikasjalik CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõletusel toodetud elektri tootmiskulu, teave vara kaetava väärtuse testide aluskomponentide kohta ja nende testide tulemuste kohta eriti meie vanemate ja CO2-mahukamate tootmisseadmete puhul. Põlevkivi otsepõletamisel elektri leiate lisast 6. 112 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Regulatiivsed muutused alates 01. jaanuaril 2026. aastast hoida üleval vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et Riigikogu võttis 16. aprillil 2024 vastu Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu tagada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Regulatsioon on oluline peamiselt põlevkivi kasutavate 351 SE, millega lõpetati alates 01. juulil 2024 ära kogu universaalteenuse regulatsioon, mida ja elektriturul konkurentsivõimetuks muutunud, kuid elektrisüsteemile vajalike reserve tagavate kohaldati Eesti Energia AS kontsernis Enefit Power AS-i elektritootmise ja Enefit AS-i elektrimüügi tootmisvõimsuste ülevalhoidmiseks tehtavate kulutuste katmiseks. Lisaks kaotatakse eelnõuga suhtes. Eelnõu vastuvõtmise tulemusel lõppes Konkurentsiameti poolt universaalteenuse elektrisalvestuse topelt maksustamine, täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, raames Enefit Power AS-i suhtes kohaldatud elektritootmise hinnakontroll ja Enefit AS-i suhtes mis suurendab tarbimise paindlikkust, kehtestatakse tasakaalustusvõimsuse hankimise kohaldatud elektri müügihinna kontroll. kulu rahastamise kord, võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte. Riigikogu võttis 12. juunil 2024 vastu Energiamajanduse korraldamise seaduse jt. seaduste muutmise eelnõu (SE 356), millega muudeti muuhulgas elektrituruseadust, peatades jäätmetest Riigikogu algatas 16. detsembril 2024 Elektrituruseaduse muutmise eelnõu 556 SE, millega elektrienergiat tootvale käitisele (st. Iru jäätmepõletusplokk) elektrienergia eest taastuvenergia üheltpoolt küll lõpetatakse Eleringile vajalike reservvõimsuste suhtes kasutamata tootmissuunalise toetuse ning tõhusa koostootmise toetuse maksmise alates 1. jaanuarist 2025. Vastuvõetud võrguühenduse tasu kohaldamine, kuid samaaegselt kavandatakse nimetatud tasu arvestusperioodi eelnõu kohaselt makstakse 2025. a eest välja maksmata jäetud toetus välja tagantjärgi 2026. a lühendamist kahelt aastalt ühele, mis selgelt suurendab elektritootmisesse tehtavate investeeringute teisel poolaastal ja seda juhul, kui Eesti riik täidab 2025 a. olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgi. riskitaset Eestis. Viimane on selgelt ebamõistlik ja vastuolus Eesti huvidega, mistõttu on Eesti Muudatus mõjutab otseselt Iru jäätmepõletusplokile toetuste maksmist. Õiguskantsler asus Energia pöördunud majanduskomisjoni poole ettepanekutega eelnõu muutmiseks. 07. jaanuaril 2025 seisukohale, et seadusemuudatus on põhiseadusega vastuolus ja suunas Riigikogu seadust ümber muutma viisil, kus muudatus kehtiks vaid tulevikus välja mõistetavate Olulisemad arengud investeeringute valdkonnas toetuste suhtes. Investeerisime 2024. aastal kokku 723,6 miljonit eurot (-7,1%, -55,7 miljonit eurot). 2024. aasta taastuvenergia investeeringud olid Eesti Energia ajaloo suurimad seoses Riigikogu võttis 18. detsembril 2024 vastu Maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 UA, taastuvenergia võimsuste kiire arenguga. mille sisuks on põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade menetluste tähtajalise peatamise regulatsioon. Muudatuse kohaselt peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi Taastuvenergia kaevandamisloa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused. Vabariigi President otsustas 31. detsembril 2024 seadust välja mitte kuulutada viidates selle Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime läbi meie tütarettevõtte Enefit Greeni vastuolule põhiseadusega ja ebaproportsionaalsusele ettevõtlusvabaduse suhtes. 389,6 mln eurot. Eesti tuuleparkide investeeringud ulatusid 204,3 miljoni euroni, sh 200,9 miljonit eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki. Leedu tuuleparkide investeeringud ulatusid Riigikogu algatas 18. novembril 2024 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise 112,6 miljoni euroni, sh Kelme tuuleparkidesse investeerisime 102,7 miljonit eurot, Akmene ja seaduse jms. eelnõu 541 SE, millega on erinevate meetmete kaudu kavas soodustada taastuv- Šilale II tuuleparkidesse 9,2 miljonit eurot. Soomes asuvasse Tolpanvaara tuuleparki investee- energia kasutuselevõttu. risime 3,6 miljonit eurot. 2024. aastal valmis Tolpanvaara tuulepark ning Šilale, Akmene tuule- parkide ehitusetapp. Riigikogu algatas 16. detsembril 2024 Elektrituruseaduse muutmise eelnõu 555 SE, millega plaanitakse luua saartalitusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab hiljemalt 113 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisaks investeerisime Eestis ja Lätis päikeseparkide arendamisse. Eestis investeerisime Sopi Lisaks investeerisime 19,1 miljonit eurot tööstustehnika soetamisse. Samuti renoveerisime päikeseparki 28,4 miljonit eurot. Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suurimal 3,5 miljoni euro eest Auvere tootmiskompleksis asuvat Eesti elektrijaama büroohoonet, et taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses ning päikesepark alustas tootmist 2024. parandada töötajate töö- ja olmetingimusi ning edendada töökultuuri. aasta lõpus. 2023. aasta novembris alustas Enefit Green Lätis riigi lääneosas Adazi ja Carnikava Lisateavet nende investeeringute kohta leiab lisast 6. piirkondades kahe päikesepargi ehitamist, millesse investeerisime 2024. aastal 6,8 miljonit eurot. Tegemist on ettevõtte esimeste päikeseparkidega Lätis ning esimene toodang parkidest on planeeritud 2025. aasta I kvartalis. Muud muutused Vara väärtuse langus Võrguteenused 2024. aastal läbi viidud vara väärtuse testid näitasid allahindluse vajadust kahe raha genereeriva Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks investeerisime 137,8 miljonit üksuse puhul: uus ehitatav Enefit Power 280-2 õlitehas mille väärtuse languse peamine põhjus eurot (2023. aastal 168,5 miljonit eurot), sh liitumistesse 73,7 miljonit eurot (2023. aastal 95,8 oli vedelkütuste turuhindade volatiilsus, tehase käivitamise nihkumine ja tehase lühem kasutusaeg miljonit eurot). tingituna eeldatavast tähtajalisest keskkonnakompleksloast, ning Enefit Power kaevanduste varad mille väärtuse languse indikaatoriks oli põlevkivi tarbimise vähenemine, mis tulenes põlevkivist Aastal 2024 ehitas kontsern (tütarettevõtted Elektrilevi OÜ ja Imatra elekter AS) 348 uut alajaama toodetud elektri tootmismahtude vähenemisest 2024. aastal kajastatud allahindlus oli 163,5 miljonit ja 1 168 km elektriliine (2023. aastal ehitasime 433 uut alajaama ja 1 384 km elektriliine). Kokku eurot. Täpsemat teavet vaata lisa 6. pikenes aastaga ilmastikukindel võrk 923 km (2023: 1 075 km) võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 662 km (2023: 753 km) võrra. 2024. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel 96,5% (2023: 95,7%) ning kogu Elektrilevi madalpinge- ja keskpingevõrgust oli Hübriidvõlakirjad ilmastikukindel 75,4% (2023: 74,1%). Emaettevõte kaasas 2024. aasta juulis äritegevuse toetamiseks ja finantspositsiooni tugevdamiseks Londoni börsil roheliste hübriidvõlakirjade pakkumisega 400 miljonit eurot täiendavat kapitali, 2024. aasta lõpu seisuga oli Imatra Elektri madalpinge võrgust ilmastikukindel 95,2% (2023. aasta mis investeeritakse käimasolevatesse ja planeeritud taastuvenergia arengut toetavatesse lõpus 94,4%). Kogu Imatra Elektri madalpinge ja keskpinge võrgust oli 2024. aasta lõpu seisuga projektidesse. ilmastikukindel 68,0% (2023: 66,3%). Tütarettevõtjate müük Suurenergeetika 2024. aasta esimeses kvartalis viis kontsern lõpule Valka (tütarettevõtte Enefit Power & Heat Valka) Uue vedelkütuste tehase ehitusse investeerisime 78,4 miljonit eurot. Tehas valmib 2025. aastal ja Paide (varem Enefit Green grupi emaettevõtte koosseisu kuulunud eraldi äriüksus) biomassi- ning tõstab vedelkütuste aastatoodangu 700 000 tonnini. Valmiv vedelkütuste tehas on tulevase põhiste koostootmisjaamade müügi. Tehingu lepinguline väärtus oli 15,9 miljonit eurot ning lõplik keemiatööstuse arendamise nurgakiviks. müügihind oli 16,4 miljonit eurot. 31. detsembri 2023. aasta seisuga käsitleti antud tehinguga seotud varasid ja kohustusi müügigrupina kuna tehing ootas Eesti Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiitu. 114 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2. OLULISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteist- kümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus Alljärgnevalt on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustiste liigitamist. olulised arvestuspõhimõtted. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi Alates 2024 aastast kirjeldavad olulised arvestuspõhimõtted peamiselt ettevõtte-spetsiifilisi ja lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest olulisi raamatupidamise printsiipe. loobuma. Ja vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete 2.1 Arvestuse alused kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. „Arveldus“ on defineeritud Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste kui kohustise tasumine rahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Tõlgenda- ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib mise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad ajaloolisele Kontserni hinnangul ei avalda muudatused tema raamatupidamise aruandele olulist mõju. soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajasta- tavad finantsvarad ja -kohustised (sh tuletisinstrumendid). „Muudatused standardis IAS 7 Rahavoogude aruanne ja IFRS 7 Finantsinstrumendid“: Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas rahvusvaheliste finants- Avalikustatav teave: Tarnija finantskokkulepped aruandluse standarditega nõuab teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti nõuab Vastuseks finantsaruannete kasutajate murele rahastamiskokkulepete ebapiisava või eksitava see juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise kohta. Need valdkonnad, avalikustamise pärast andis IASB 2023. aasta mais välja IAS 7 ja IFRS 7 muudatused, et nõuda mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja eeldustel on avalikustamist ettevõtte tarnijate finantskokkulepete (supplier finance arrangement) kohta. oluline mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, on Need muudatused nõuavad ettevõtete tarnijate finantskokkulepete avalikustamist, mis võimaldaks avalikustatud lisas 4. finantsaruannete kasutajatel hinnata nende kokkulepete mõju ettevõtte kohustustele ja rahavoo- gudele ning ettevõtte likviidsusriskile. Täiendavate avalikustamisnõuete eesmärk on suurendada 2.2 Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused tarnijate finantskokkulepete läbipaistvust. Muudatused ei mõjuta kajastamise ega mõõtmise (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine põhimõtteid, vaid ainult avalikustamisnõudeid. Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid kontsernile kohustuslikuks Kontserni hinnangul ei avalda muudatused tema raamatupidamise aruandele olulist mõju. alates 1. jaanuarist 2024: (b) Veel jõustumata uued standardid ja tõlgendused „Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” – IAS 1 muudatused. Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustus- Need piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustised liigitatakse kas lühi- või pikaaja- likuks alates 1. jaanuarist 2025 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud listeks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustised on pikaajalised, kui ennetähtaegselt. 115 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad „Finantsaruannete esitamine ja avalikustamine“ - IFRS 18 Iga esitatud juhtkonna määratletud tulemuslikkuse mõõdiku kohta peab ettevõte ühes raamatu- Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem. Lubatud on varasem pidamise aruande lisas selgitama, miks selle mõõdikuga esitatav teave on kasulik, kuidas see on rakendamine. arvutatud, ja võrdlema seda IFRS standardite kohaselt arvestatud näitajaga. Standardiga IFRS 18 asendatakse standard IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“. Peamised muutused Andmete suurem eristamine nõuetes on esitatud kokkuvõtlikult allpool. Selleks et tagada investoritele parem ülevaade finantstulemustest, antakse uue standardiga täpsemaid juhiseid teabe rühmitamise kohta raamatupidamise aruandes. See hõlmab juhiseid Struktureeritum kasumiaruanne selle kohta, kas teave tuleb esitada põhiaruannetes või esitada detailsemalt lisades. Standardiga IFRS 18 kehtestatakse uute määratlustega vahesummad – „ärikasum“ ja „kasum (kahjum) enne finantseerimist ja tulumaksu“ ning nõue, et kõik tulud ja kulud tuleb jaotada Ettevõtetel ei soovitata kasutada rida „Muud“ ja kui nad seda edaspidi siiski teevad, tuleb neil kolme uue eraldiseisva kategooria vahel, lähtudes ettevõtte peamistest tegevustest: äritegevus, esitada täiendavat teavet. investeerimine ja finantseerimine. Muud põhiaruannetele kohaldatavad muudatused IFRS 18 kohaselt ei ole ettevõtetel enam lubatud avalikustada tegevuskulusid ainult lisades. Standardiga IFRS 18 määratakse äritegevuse rahavoogude kaudmeetodil esitamisel lähtepunktiks Ettevõte peab esitama tegevuskulud viisil, mis annab kõige kasulikuma struktureeritud ärikasum ning kaotatakse võimalus liigitada intressi- ja dividendirahavood rahavoogude aruandes kokkuvõtte tema kuludest, tehes seda: äritegevuseks (see erineb täpsustatud põhitegevusega ettevõtete puhul). Lisaks kehtestatakse • olemuse, uus nõue esitada firmaväärtus bilansis eraldi kirjena. • funktsiooni või • kombineeritud esitusviisi kaudu. Üleminek Raamatupidamise aastaaruandes, mis on koostatud perioodi kohta, mil uut standardit Kui tegevuskulud esitatakse funktsiooni alusel, siis rakenduvad uued avalikustamisnõuded. esmakordselt rakendatakse, peab (majandus)üksus esitama sellele perioodile vahetult eelnenud võrdlusperioodi kasumiaruande iga kirje võrdluse, avalikustades: Juhtkonna määratletud tulemuslikkuse näitajad, mida tuleb avalikustada ja auditeerida IFRS 18 kohaselt tuleb raamatupidamise aruandes avalikustada ka mõned näitajad, mida nn hea • IFRS 18 nõuete kohaselt esitatud korrigeeritud summad ja raamatupidamistava ette ei näe. • IAS 1 kohaselt eelnevalt esitatud summad. Standardiga kehtestatakse juhtkonna määratletud tulemuslikkuse mõõdikute kitsas määratlus, Kontsern kavatseb uut standardit rakendada alates 1. jaanuarist 2027. mille kohaselt: Kontserni hinnangul võib uus standard esmakordsel rakendamisel avaldada tema raamatupidamise • need on tulude ja kulude vahesumma; aruandele olulist mõju. Kontsern hindab parajasti IFRS 18 rakendamisest tulenevat võimalikku mõju • neid kasutatakse avalikus kommunikatsioonis väljaspool finantsaruandeid ja tema raamatupidamise aruandele. • need peegeldavad juhtkonna hinnangut finantstulemustele. 116 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused) koostamiseks IFRS-i raamatupidamisstandardeid, avaldavad teavet, mis võib olla ebaproportsio- Rakendub 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Lubatud on varasem naalne nende kasutajate teabevajadustega. rakendamine. IFRS 19 lahendab need väljakutsed: 30. mail 2024 andis IASB välja IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused, et: (a) võimaldades tütarettevõtetel pidada ainult ühte raamatupidamisdokumentide komplekti – (a) täpsustada teatud finantsvarade ja -kohustiste kajastamise ja kajastamise lõpetamise et rahuldada nii emaettevõtte kui ka finantsaruannete kasutajate vajadusi; kuupäeva, koos uue erandiga osade finantskohustiste puhul, mis arveldatakse elektroo- (b) avalikustamisnõuete vähendamine – IFRS 19 lubab vähendada avalikustamist, mis sobib nilise rahaülekandesüsteemi kaudu; paremini nende finantsaruannete kasutajate vajadustega. (b) täpsustada ja lisada täiendavaid juhiseid hindamaks, kas finantsvara vastab ainult põhiosa Kontserni hinnangul ei avalda uus standard jõustudes kontserni konsolideeritud raamatupidamise ja intresside tasumise (SPPI) kriteeriumile; aruandele olulist mõju. (c) lisada uut avalikustatavat teavet teatavate instrumentide kohta, mille lepingulised tingimu- sed võivad muuta rahavoogusid (näiteks mõned instrumendid, mille omadused on seotud „Vahetatavuse puudumine“ (IAS 21 muudatused) keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise (ESG) eesmärkide saavutamisega); ja Rakendub 1. jaanuaril 2025 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Lubatud on varasem rakendamine. (d) ajakohastada avalikustatavat teavet omakapitaliinstrumentide kohta, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi (FVOCI). 2023. aasta augustis andis IASB välja IAS 21 muudatused, et aidata ettevõtetel hinnata kahe valuuta vahetatavust ja määrata hetkevahetuskurssi, kui vahetatavus puudub. Ettevõte on muuda- Kontserni hinnangul ei avalda muudatus jõustudes kontserni konsolideeritud raamatupidamise tustest mõjutatud, kui tal on tehing või tegevus välisvaluutas, mis ei ole mõõtmiskuupäeval aruandele olulist mõju. teatud eesmärgil vahetatav teise valuuta vastu. IAS 21 muudatused ei sätesta üksikasjalikke nõudeid hetkevahetuskursi hindamise kohta. Selle asemel kehtestavad nad raamistiku, mille IFRS 19 „Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtted: avalikustatav teave“ alusel ettevõte saab määrata hetke vahetuskurssi mõõtmiskuupäeval. Uute nõuete rakendamisel Rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Lubatud on varasem ei ole lubatud võrdlusandmeid korrigeerida. Mõjutatud summad tuleb ümber arvutada esialgse rakendamine. kohaldamise kuupäeva hinnanguliste hetkevahetuskursside alusel, korrigeerides jaotamata kasumit või kumulatiivsete vahetuskursivahede reservi. Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) on välja andnud uue IFRS raamatu- pidamisstandardi tütarettevõtetele. IFRS 19 lubab nõuetele vastavatel tütarettevõtetel kasutada Kontserni hinnangul ei avalda muudatus jõustudes kontserni konsolideeritud raamatupidamise IFRS-i raamatupidamisstandardeid vähendatud avalikustamisega. IFRS 19 rakendamine vähendab aruandele olulist mõju. tütarettevõtete finantsaruannete koostamise kulusid, säilitades samal ajal teabe kasulikkuse nende finantsaruannete kasutajatele. Tütarettevõtted, kes kasutavad oma finantsaruannete 117 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad „Lepingud, mis viitavad IFRS 9 ja IFRS 7 loodusest sõltuva elektrienergia muudatustele“ IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste finantsvarade kajastamise Rakendub 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. lõpetamise puhul, millega ettevõte on jätkuv seotud, sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmised hõlmasid „olulisi mittejälgitavaid sisendeid”. See uus fraas asendas viite „olulised IASB on välja andnud muudatused, et aidata ettevõtetel paremini aru anda loodusest sõltuvate sisendid, mis ei põhinenud vaadeldavatel turuandmetel”. Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas elektrilepingute finantsmõjudest, mis sageli on struktureeritud elektrienergia ostulepingutena standardiga IFRS 13. Lisaks täpsustati teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid ja lisati tekst, et (PPA). Praegused raamatupidamisnõuded ei pruugi piisavalt katta seda, kuidas need lepingud näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud paragrahvides esitatud nõudeid. ettevõtte tulemuslikkust mõjutavad. Võimaldamaks ettevõtetel neid lepinguid finantsaruannetes paremini kajastada, on IASB teinud sihipäraseid muudatusi standardites IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ Standardit IFRS 16 muudeti täpsustamaks, et kui rentnik on tuvastanud, et rendikohustus on ja IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustamine“. IFRS 9 kohaselt aegunud, on rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus kehtib rendikohustuste Muudatused hõlmavad järgmist: kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi alguses või pärast seda, mil ettevõte seda muudatust esmakordselt rakendab. (a) omakasutuse nõuete kohaldamise selgitamine; IFRS 9 ja IFRS 15 vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võtta algselt (b) teatud riskimaandamisarvestuse nõuete leevendamine, kui neid lepinguid kasutatakse arvele “IFRS 15 rakendamisega määratud summas”, mitte “tehinguhinnas (nagu on määratletud riskimaandamisinstrumentidena; ja standardis IFRS 15)”. (c) uute avalikustamisnõuete lisamine, et investorid saaksid aru nende lepingute mõjust Standardit IFRS 10 muudeti, et kasutada vähem veenvat keelt, kui ettevõte on de facto agent ja finantstulemustele ja rahavoogudele. täpsustamaks, et IFRS 10 paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille Kontserni hinnangul võivad muudatused esmakordsel rakendamisel avaldada tema raamatupida- puhul on vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. mise aruandele olulist mõju. Kontsern hindab parajasti IFRS 9 ja 7 rakendamisest tulenevat Standardit IAS 7 parandati, et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemaldati võimalikku mõju tema raamatupidamise aruandele. IFRS-i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse „Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu IFRS standardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide maksumus”. Rakendub 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Lubatud on varasem rakendamine. Kontserni hinnangul ei avalda muudatus jõustudes kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardis IFRS 1 täpsustati, et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamisarvestuse “kvalifitseeruvatele kriteeriumidele”, mitte “tingimustele“, et lahendada sõnastuse vahelisest vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete vahel. 118 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2.3 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ehk heitmekvoodid ja rohesertifikaadid Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid kajastatakse immateriaalse käibevarana. Riigilt tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid Heitmekvoodid kajastatakse nullmaksumuses. Kui kontsern on soetanud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) loodi 2025. aastal selleks, et edendada ühikuid eeldatavast vajadusest rohkem ja need kavatsetakse müüa, kajastatakse juurde ostetud kasvuhoonegaaside, eeskätt süsinikdioksiidi heite vähendamist. Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid ostuhinnas või ümberhindluse meetodil. 2003/87/EÜ ja selle muutmisele suunatud direktiividele ostetakse ja müüakse lubatud heitkoguse Kontsernil on kaks eraldi saastekvootide portfelli – kauplemis- ja oma tarbeks kasutatavate ühikuid vastavatel börsidel. Alates selle loomisest on Euroopa Liidu süsinikdioksiidi emissiooni- kvootide portfell. Nende kahe eraldi portfelli suhtes kehtivad samad põhimõtted, mis päritolu- kauplemise süsteemil olnud neli faasi: 2005-2007, 2008-2012, 2013-2020 ja 2021-2025. tunnistuse portfellide puhul. Lisateavet leiab allpool olevast lõigust (“Rohesertifikaadid – päritolutunnistused”). Esimesel kauplemisperioodil 2005–2007 kaubeldi vaid Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühiku- tega (ingl. k. European Union Allowance, EUA). Teisel kauplemisperioodil 2008-2012 võimaldati Süsinikdioksiidi heite põhjustamisel tekib kohustis anda riigile üle vastav kogus heitmekvoote Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis kaubelda ka rahvusvaheliste tõendatud (lubatud heitkoguse ühikuid, CER ühikuid, ERU ühikuid). Kulu ja vastav eraldis kajastatakse juhul, heitkoguste vähendamise ehk CER ühikutega (ingl. k. Certified Emission Reduction unit) ja kui tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei kata riigi ees tekkinud kohustist. Kohustist heitkoguste vähendamise ehk ERU (ingl. k. Emission Reduction Unit) ühikutega. mõõdetakse summas, mida eeldatakse kohustise täitmiseks. Vaata lisas 35 kontsernile 2025. aastal eraldatud tasuta kvootide hinnangulist kogust ja lisas 16 2023. ja 2024. aastal kontsernile Alates kolmandast kauplemisperioodist 2013–2020 ei eraldata elektritootmise sektorile tasuta eraldatud tasuta kvootide kogust. ega soodushinnaga lubatud heitkoguse ühikuid. Teiste sektorite puhul on üleminekuperiood, mille jooksul saab tootjatele tasuta kvoote eraldada, kuid tasuta kvootide hulk järk-järgult Eraldis kajastatakse kontsernile kuuluvate ja kontsernile tasuta eraldatavate kasvuhoonegaaside väheneb. Tasuta kvoote jaotatakse muu hulgas rafineerimise (sh põlevkiviõli tootmise), lubatud heitkoguse ühikute keskmise hinna alusel (sh kontsernile tasuta eraldatud saastekvoodid). mõõdetava soojuse (sh kaugkütte) ja heitgaasist elektri tootmisele. Kontserni tegevuste jaoks Kui kontsern annab kasvuhoonegaaside heite põhjustamise eest riigile üle lubatud heitkoguse eraldatakse tasuta kvoote põlevkiviõli tootmisele (rafineerimistehaste sektori osana), et vältida ühikuid, vähendatakse nii eraldist kui ka immateriaalset vara võrdsete koguste ja summade süsinikdioksiidi leket ning mõõdetava soojuse (sealhulgas Narva linna kaugkütte) tootmisele. ulatuses. Kontserni opereeritavale Iru elektrijaamale on 2024. aastal eraldatud tasuta kvoote soojuse tootmiseks 316 tonni CO2 emissiooni kohta. Rohesertifikaadid – päritolutunnistused Neljandal kauplemisperioodil (2021–2025) keskendub tasuta kvootide eraldamise süsteem Päritolutunnistus (guarantee of origin, edaspidi GoO) on tarbija poolt soetatav elektrooniline sektoritele, kus on kõige suurem oht viia oma tootmine EList välja. Need sektorid saavad 100% dokument, mis tõendab, et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast (roheline energia) oma eraldatud kvootidest tasuta. Vähem avatud sektorite puhul kaotatakse tasuta kvootide või tõhusa koostootmise režiimil. Iga 1 MWh toodetud elektrienergia kohta väljastatakse üks eraldamine järk-järgult pärast 2026. aastat, vähendades kvoote kauplemisperioodi lõpus päritolutunnistus ehk rohesertifikaat. GoO kehtib 12 kuud dokumendi väljastamisest. (2030. aastal) maksimaalselt 30%-lt nullini. 119 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad GoO-de ostmise ja müügi eest vastutab Eesti Energia kontserni Energiakaubanduse üksus. 2.4 Konsolideerimine Klienditeenuste üksused tellivad GoO-sid selleks, et tõendada klientidele rohelise energia (a) Tütarettevõtjad päritolu. Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib Eesti Energia kontsern toodab ise roheenergiat ja soetab ka turult GoO-sid. Samuti toimub majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale GoO-de müük kolmandatele osapooltele. muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse alates kontrolli tekkimisest kuni selle Igal riigil on oma GoO register, kus tuleb GoO tühistada/kasutada: Eesti, Läti, Leedu, Soome, lõppemiseni. Rootsi kuuluvad Association of Issuing Bodies (AIB) ühendusse. AIB on riikide ühendus, mis tegeleb Euroopa energia sertifikaatide süsteemi arendamise ja kasutamisega. Poolal on Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Mittekontrolliv osalus omandatavas oma kohalik register. Erinevate riikide AIB ühendusse kuuluvatest registritest saab omavahel tütarettevõtjas mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva ülekandeid teha. osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast. GoO-d tühistatakse tavapäraselt FIFO (first in first out) meetodil ehk varem ostetud GoO-d Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena. tühistatakse varem vältimaks nende aegumist. Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes GoO-de puhul kasutatakse tulevikutehingute osas tuletisinstrumente, et maandada turuhinna konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on riske, kuna toimub arvestuses koguseline ebakõla ostude ja müükide vahel. kontsernisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest kontserni ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Sertifikaatidega tehtavad tehingud on jagatud kahte eraldi portfelli: Vajadusel on tütarettevõtjate finantsaruannete kajastatud summasid muudetud, et viia need a) kauplemisportfell: tuletisinstrumente sertifikaatide ostmiseks ja müümiseks sõlmitakse kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. kauplemise eesmärgil, kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide õiglase Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtjatesse väärtuse muutusi kajastatakse igakuiselt kasumis või kahjumis muude äritulude või soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad muude tegevuskulude all (vaata ka lisa 2.13) ja akumuleeritud allahindlused. b) „oma tarbeks“ portfell: lepingulised kohustised tarnida omatarbe kriteeriumile vastavat Selliste varade (ja kohustiste) omandamist, mis ei vasta äri mõistele, kajastatakse omandamise “rohelist” energiat, kuna need kohustised on sõlmitud ja neid kajastatakse jätkuvalt kuupäeval soetusmaksumuses. Üleantud tasu, mis ületab omandatud netovara õiglast väärtust, mitterahalise eseme (rohesertifikaadid jne) vastuvõtmiseks vastavalt kontserni jaotatakse eristatavatele varadele nende suhtelise õiglase väärtuse alusel. eeldatavatele ostunõuetele. Arvelduspäeval arveldab (majandus) üksus lepingud füüsiliselt, võttes kauba vastu. 120 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad (b) Tütarettevõtjate müük Kontsern hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusette- Kui kontsern kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise võtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajasta- väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena ning kajastab takse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud selle kasumiaruande real „ Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse“. osaluse edaspidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Lisaks Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal arvestuspõhimõtetega. alusel, nagu siis, kui kontsern oleks seotud varad või kohustised otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada 2.5 Välisvaluuta konverteerimine kasumiaruandesse. (a) Arvestus-ja esitlusvaluuta (c) Sidusettevõtjad Iga kontserni ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed arvestatakse tema põhilise majandus- Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle kontsern omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, keskkonna valuutas, milles ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Kontsernil on tütarettevõtted ja millega kaasneb reeglina 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajasta- Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik zlott (PLN), ja Ameerika Ühendriikides, takse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist kelle arvestusvaluutaks on USA dollar (USD). Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti on koostatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja kontserni esitusvaluuta. omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Kontserni investeering sidusettevõtjatesse sisaldab Aruanded on ümardatud lähima miljonini, v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti. omandamisel identifitseeritud firmaväärtust. b) Tehingud ja saldod Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on ümber hinnatud aruandeperioodi proportsionaalne summa, mis on seotud antud varade või kohustiste võõrandamisega. lõpu seisuga kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku noteeringu alusel Kontserni osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumi- euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes, aruandes ja kontserni osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis välja arvatud efektiivse riskimaandajana kajastatavate rahavoo riskimaandamisinstrumentide kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise maksumuse korrigeeri- ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid, mida kajastatakse muus koondkasumis. misega. Kui kontserni osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidus- Võlakohustiste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid ettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta kontsern edasisi kahjumeid, välja on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest arvatud juhul, kui kontsernil on seaduslik või faktiline kohustis täita sidusettevõtja kohustisi või tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena. ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel. 121 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad (c) Kontserni kuuluvad ettevõtjad Kõik ülejäänud kohustised on näidatud pikaajalistena. Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitusvaluutaga, finantstulemus ja – Kontserni õigusel lükata kohustise tasumist edasi vähemalt 12 kuud pärast aruandekuupäeva seisund arvestatakse ümber esitusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure: peab olema sisu ja see peab kehtima aruandeperioodi lõpu seisuga. Kontserni õigus lükata • vara ja kohustiste kirjed hinnatakse ümber aruande perioodi lõpu Euroopa Keskpanga laenukokkuleppest tuleneva kohustise tasumist edasi vähemalt 12 kuud pärast aruandekuupäeva kursi alusel; võib sõltuda sellest, kas kontsern täidab laenukokkuleppes kindlaksmääratud tingimusi. • tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurssidega (v.a juhul, kui seda Kui õigus arveldust edasi lükata sõltub sellest, kas kontsern täidab kindlaksmääratud tingimusi, keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude tekkimise päeva kursside kumulatiivse mõju kehtib see õigus aruandeperioodi lõpu seisuga ainult siis, kui kontsern täidab neid tingimusi mõistlikuks ümardamiseks; sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise aruandeperioodi lõpus. Kontsern peab neid tingimusi täitma aruandeperioodi lõpus isegi siis, päeva kursiga); ja kui laenuandja kontrollib tingimuste täitmist alles hiljem. Kui kontsernil on aruandeperioodi lõpus • kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis. õigus pikendada kohustist vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandekuupäeva, liigitab ta kohustise Varade ja kohustiste ümberarvestamisel kasutatud sulgemiskursid olid järgmised: seisuga pikaajaliseks, isegi kui see kuuluks muidu tasumisele lühema perioodi jooksul. Kui kontsernil 31. detsember 2024: EUR/PLN 4,2750 and EUR/USD 1,0389 (31. detsember 2023: EUR/PLN sellist õigust ei ole, ei arvesta kontsern kohustise refinantseerimise võimalusega ja liigitab 4,3395 ja EUR/USD 1,1050). Tulude ja kulude ümberarvestamise kursid olid 2024. aastal kohustise lühiajaliseks. EUR/PLN 4,3058 ja EUR/USD 1,0824 (2023: EUR/PLN 4,5420 ja EUR/USD 1,0813). 2.7 Materiaalne põhivara Välismaise tütarettevõtte omandamisel tekkinud firmaväärtust ning õiglase väärtuse korrigeerimisi Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse kontserni äritegevuses käsitatakse välismaise tütarettevõtte varade ja kohustistena ning hinnatakse ümber aruandeperioodi ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finants- lõpu kursi alusel. Ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis. seisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, 2.6 Varade ja kohustiste jaotus lühi-ja pikaajalisteks mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kontserni otseselt seotud väljaminekuid. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb valmistamisel tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad on näidatud pikaajalistena. ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, teenustele ja tööjõule. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised: Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. • mis eeldatavasti arveldatakse kontserni tavapärase äritsükli jooksul; • mis kuulub arveldamisele 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva või Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse • mille osas kontsernil ei ole aruandeperioodi lõpus õigust tasumist edasi lükata vähemalt laenu või mõne muu võlainstrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused 12 kuud pärast aruandekuupäeva. (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist 122 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara 2.8 Immateriaalne vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud vara on valmis või selle ehitus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalse põhivara objektidele on järgmised tingimused: määratud järgmised kasulikud eluead: • varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; Hooned 30–50 aastat • on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Rajatised, sh elektriliinid 12,5–50 aastat Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil muud rajatised 10–60 aastat hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Masinad ja seadmed, sh Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid elektriülekandeseadmed 5–45 aastat asjaolusid, samamoodi materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). elektrijaamade seadmed 7–32 aastat Määramata tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata immateriaalse põhivara muud masinad ja seadmed –30 aastat kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise Muu põhivara 3–10 aastat jääkväärtusega. (a) Firmaväärtus Materiaalse põhivara järelejäänud keskmise eluea informatsioon on kirjeldatud lisas 4. Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimiseks raha genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi Igal bilansipäeval hinnatakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus sellele viitab) läbi raha genereeriva muutuste korral arenguplaanides kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi üksuse väärtuse test. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivatele üksustele, mis eeldatavasti ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt saavad firmaväärtuse tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväärtus jagatakse raha kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud genereerivale üksusele või üksuste grupile, mis ei või olla suurem kui ärisegment. Firmaväärtus kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus Firmaväärtuse allahindlust edaspidi ei tühistata. Finantsseisundi aruandes kajastatakse firma- (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, väärtust jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus väärtuse langus) (lisa 2.9). Tütarettevõtja on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (lisa 2.9). müügist saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arvestatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud tütarettevõtja vara jääkmaksumuse hulka. Kui põhivara osad omavad erinevaid eluigasid, siis kapitaliseeritakse ja amortiseeritakse need osad eraldi varadena. 123 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad (b) Lepingulised õigused (d) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud Äriühenduste käigus omandatud lepingulised õigused kajastatakse soetamise hetkel õiglases Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud on load, mis võimaldavad omanikul paisata väärtuses ning pärast algset arvele võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud välja teatud koguse süsihappegaasi või muid kasvuhoonegaase. Üks ühik lubab ühe tonni akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused sisaldavad ka kaevandamise õigusi. süsinikdioksiidi või selle ekvivalendile vastava muu kasvuhoonegaasi emissiooni. Kõik kasvuhoonegaaside kvoodid on kajastatud käibevara all. Lisateavet vaata lisa 2.3. Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jooksul. Täiendav informatsioon lepinguliste õiguste kohta on 2.9 Mittefinantsvarade väärtuse langus avalikustatud lisas 7. Määramata kasuliku elueaga varasid (v.a maa) (näiteks firmaväärtust) ja kasutusele võtmata immateriaalseid põhivarasid ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse (c) Tarkvara langust. Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara bilansiline maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse summas, mille lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste eristatavate tarkvaraobjektide võrra vara bilansiline maksumus ületab tema kaetavat väärtust. arendamise ja testimisega, mis on kontserni poolt kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused: Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulutused, pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade • tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtuses. • juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada; • tarkvara on võimalik kasutada; Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et • on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu; eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei • tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised, eksisteeri või see on vähenenud. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat rahalised ja muud vahendid; väärtust. Vastavalt testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada. • tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta. Firmaväärtuse väärtuse langusest kajastatud kahjumit järgmisel perioodil ei tühistata. 2024 aastal läbi viidud vara väärtuse testide detailne informatsioon on toodud lisades 6 ja 7. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajastata hilisemal perioodil 2.10 Põhivarade (või müügigruppide) liigitamine müügiks hoitavaks varana. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks hoitavaks, kui selle bilansiline jääkväärtus kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 aastat. kaetakse peamiselt müügitehinguga, mitte jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõenäoline. Varasid hinnatakse bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. 124 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2.11 Finantsvarad 2.11.5 Korrigeeritud soetusmaksumus Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult 2.11.1 Klassifitseerimine põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi muu koondkasumi või muudes tuludes või kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid muutusega läbi kasumiaruande) kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude 2.11.6 Omakapitaliinstrumendid lepingulistest tingimustest. Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, välja arvatud investeeringud sidusettevõtjatesse. 2.11.2 Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval 2.11.7 Tuletisinstrumendid ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik tuletisinstrumendid kajastatakse varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne ning kohustisena, kui õiglane väärtus on Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele negatiivne. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja kahjumid lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, v.a instrumendid, mis on määratletud riskimaandamisinstrumentidena ja mille suhtes kontsern rakendab riskimaandamisarvestust 2.11.3 Mõõtmine (hedge accounting). Riskimaandamisarvestuse põhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.13. Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingu- Elektrituruseaduse muudatuse raames oli Eesti Energia AS-le alates 1. oktoobrist 2022 pandud kulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, kohtustus müüa elektrienergiat universaalteenusena kõigile elektrienergia edasimüüjatele. mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses Selle seaduse raames oli Eesti Energia AS kohustatud hüvitama teistele elektrienergia muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna edasimüüjatele/tarnijatele universaalteenuse hinna (regulatiivne ülempiir) ja elektrienergia kasumiaruandes. turuhinna vahe. Sellest tulenevalt sõlmis Eesti Energia AS kõikide edasimüüjatega kahepoolsed lepingud, mis on tuletistehingute lepingud, mille alusel kajastati tehingud õiglases väärtuses 2.11.4 Võlainstrumendid muutustega läbi kasumiaruande (vt lisa 2.13(b)). 2024. aasta aprillis võttis Riigikogu vastu Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 351 SE, millega lõpetati alates 01. juulist ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. 2024 universaalteenuse regulatsioon. Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. 125 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2.11.8 Väärtuse langus Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide eeldatavat objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute krediidikahju tuleviku informatsiooni alusel. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub tegemise strateegia. Samuti dokumenteeritakse see, kas riskimaandamistehingutes kasutatavate sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. tuletisinstrumentide vahel on majandussuhe, ning maandatavate objektide rahavoogude muutused. Riskimaandamistehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamise Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad kvantifitseeritakse igal summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes. ja (iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide õiglased väärtused on esitatud majandustingimuste prognooside kohta. lisas 14. Muus koondkasumis kajastatud riskimaandamise reservi muutused on esitatud lisas 21. Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglane väärtus liigitatakse kas pikaajaliseks varaks või Nõuetele ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab kontsern kohustiseks, kui maandatava objekti järelejäänud tähtaeg on pikem kui 12 kuud, ja lühiajaliseks IFRS 9 kohast lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust kehtivusaja eeldatava varaks või kohustiseks, kui maandatava objekti järelejäänud tähtaeg on lühem kui 12 kuud. krediidikahju ulatuses nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluse maatriksit, kus nõuete allahindlus arvutatakse lähtudes erinevatest aegumiste või tähtaja ületamise (a) Rahavoo riskimaandamine perioodidest. Rahavoo riskimaandamisinstrumentideks määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumis. Ebaefektiivse osaga 2.12 Finantsinstrumentide saldeerimine seotud kasum või kahjum kajastatakse kohe kasumiaruandes saldeeritult muu äritulu või muu Finantsvara ja -kohustis saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi aruandes netosummana tegevuskuluna. ainult siis, kui kontsernil on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja kontsern kavatseb neid kas saldeerida netoalusel või realiseerida vara ja tasuda kohustise Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumisse või kahjumisse nendel samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ning perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks kui leiab aset peab olema rakendatav tavalise äritegevuse käigus ning ettevõtte või tehingupartneri maandatav müük). lepingurikkumise, maksejõuetuse ning pankroti korral. Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaan- damisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum 2.13 Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riski- lepingu sõlmimise kuupäeval ja mõõdetakse edaspidi õiglases väärtuses. Väärtuse muutusest maandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeeritult muu äritulu või muu tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud tegevuskuluna. riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kontsern kasutab rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärk on maandada maagaasi, põlevkiviõli, elektri hinna ja intressimäära muutumise riski. 126 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad (b) Intressimäära vahetustehingud paindlikkus ja tegevuse turvalisus. Kontserni hinnangul ei vasta need lepingud nõuetele, mis Intressimäära vahetustehingud on levinud finantsinstrument, mida kasutatakse intressimäärade lubaksid neid liigitada lepinguteks, mis on sõlmitud tavapäraseks ostuks või müügiks (oma kõikumiste riski maandamiseks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetuslepingud) tarbeks). Kontsern kajastab neid lepinguid tuletisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases ja maandatavate objektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik seos. Kontsern testib väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (muud äritulud/muud tegevuskulud) kooskõlas riskimaandamise efektiivsust hüpoteetiliste tuletisinstrumentide meetodil ja võrdleb intressimäära standardiga IFRS 9. Väärtuspäeval arveldab kontsern sellised lepingud füüsiliselt, võttes vahetuslepingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega. energiakoguse vastu ja müües selle kas börsil või enda jaeklientidele. Riskimaandamise ebaefektiivsuse võimalikud allikad on muutused kontserni või intressimäära Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised rahas arveldatavad energia ostulepingud. vahetustehingu vastaspoole krediidiriskis. Krediidiriski mõju võib põhjustada maandatava objekti Arvelduspäeval arveldatakse tuletisinstrument turuhinna ja kokkulepitud fikseeritud hinna vahe ja riskimaandamisinstrumendi vahelise majandussuhte tasakaalustamatust. Kontserni juhtkonna alusel. Kontsern kajastab selliseid lepinguid tuletisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases hinnangul on väga ebatõenäoline, et krediidiriski muutused põhjustaksid olulist riskimaandamise väärtuse läbi kasumiaruande (muud äritulud/muud tegevuskulud) kooskõlas standardiga IFRS ebaefektiivsust. 9 või rahavoo riskimaandamisinstrumentidena (kaubad, toore, materjal ja teenused real), kui konkreetne leping on riskimaandamisinstrumendiks määratletud ja kvalifitseerub selleks. Õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse kolmanda osapoole mudelit, mille kinnitab tehingupartner. Täiendav informatsioon on avalikustatud lisas 3. Intressimäära vahetuslepingute õiglane väärtus määratakse kontserni sisemiste arvutuste põhjal eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusena olemasolevatest turuandmetest tuletatud (e) Tuletisinstrumendid oma tarbeks kaupade ostuks Euribori forvardkõverate alusel. Õiglase väärtuse mõõtmisel võetakse arvesse kontserni ja Tuletisinstrumentide lepinguid, mis on sõlmitud ja mida edaspidi kasutatakse alusvaraks olevate vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingutest või võlakirjade kaupade saamiseks kooskõlas kontserni eeldatavate ostuvajadustega, kajastatakse analoogselt hindadest tuletatud krediidiriski vahede alusel. Intressimäära vahetuslepingute õiglane väärtus tavapäraste kaupade ostuga, Näiteks futuurlepinguid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kvalifitseerub õiglase väärtuse hierarhias 2. taseme mõõtmiseks. Intressimäära vahetuslepingud ühikute ostuks, mis on vajalikud kontserni elektritootmise jaoks, ei kajastata finantsseisundi võivad mõjutada kasumit või kahjumit või muud koondkasumit finantsaruannetes. aruandes tuletisinstrumentidena, vaid ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud kajastatakse futuurlepingute realiseerumise hetkel, kui ostetud kasvuhoonegaaside lubatud (c) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad tuletisinstrumendid heitkoguse ühikud kantakse kontsernile üle, immateriaalsete varadena. Enne realiseerumise Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases tähtaega tehingupartnerile tehtud maksed kajastatakse ettemaksetena immateriaalse vara eest. väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes muu äritulu või muu tegevuskuluna. Kui lepingu tingimused lubavad ühel osapoolel seda tasaarveldada rahas või muu finantsinstru- mendiga või lepingu sisuks olev alusvara (peamiselt CO2 kvootide tehingud ja päritolutunnistused), on kergesti rahaks vahetatav, hinnatakse lepingut, et teha kindlaks, kas selle suhtes saab raken- (d) Elektrienergia ostulepingud dada arvestuspõhimõtteid, mida rakendatakse oma tarbeks kasutatavatele kaupadele. Lepinguid, Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised füüsilise elektrienergia ostulepingud, mis ei vasta oma tarbeks kasutatavate kaupade arvestuspõhimõtete rakendamise tingimustele, et tagada vajalik maht ja tasakaalustada riski ning müüa ostetud elekter kas börsil või enda kajastatakse tuletisinstrumentidena nagu eespool kirjeldatud. jaeklientidele. Mõnel perioodil on elektrienergia ostulepingute mahud suuremad kui jaemüügi 127 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2.14 Raha ja raha ekvivalendid otseselt seostatavad tehingukulud. Võlakirju ei mõõdeta hiljem ümber kasumi, kahjumi või muu Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid pankades, raha teel pankadesse ja koondkasumi kaudu. Hübriidvõlakirjalt makstud intressi kajastatakse väljamaksena omakapitalist. lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid pankades. Makstud intressid kajastatakse rahavoogude aruandes osana äritegevuse rahavoogudest. Aruandekuupäeva seisuga arvestatud, kuid välja maksmata intressid on kajastatud omakapitalis hübriidvõlakirjad real. 2.15 Nõuded ostjate vastu Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase äritegevuse käigus müüdud 2.19 Võlad hankijatele energia või osutatud teenuste eest. Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustised tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses 2.16 Varud ning kajastatakse peale esmast arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades Varud kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses. sisemise intressimäära meetodit. Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu soetusmaksumusse arvatakse tooraine kulud, otsesed tööjõukulud ning muud 2.20 Võlakohustised otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmisseadmete normaalvõimsusest). Võlakohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. 2.17 Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital Soetusmaksumuse (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusmaksumuse vahe Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitalina. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteeri- kajastatakse kasumiaruandes võlakohustise kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise misega otseselt kaasnevad vältimatud kulud kajastatakse omakapitalis emiteerimisest laekunud intressimäära meetodit. summa vähendusena. Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse laenukasutuse kuludena Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõtja tegema puhaskasumist eraldisi kohustuslikku selles ulatuses, mille osas on tõenäoline, et kontsern laenu täielikult või osaliselt välja võtab. reservkapitali, mille miinimumsuurus on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise Sellised teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide kuludena ja suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali määra täitumiseni. Reservkapitali kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab. võib kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist, samuti Võlakohustisi kajastatakse lühiajaliste kohustistena, välja arvatud juhul, kui kontsernil on tingimus- aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. teta õigus lükata kohustise täitmist edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu. 2.18 Hübriidvõlakirjad Hübriidvõlakirjad on omakapitaliinstrument, millel ei ole tagasimaksetähtaega ning võlakirja väljaandjal on oma äranägemisel võimalus intressi maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. Hübriidvõlakirjad kajastatakse omakapitalis saadud tulu summas, millest on maha arvatud 128 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2.21 Laenukasutuse kulud regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide Üldised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulud, mis on otseselt seotud tingimustele vastavate netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud varade soetamise, ehitamise ja tootmisega, milleks on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse varaobjektide soetusmaksumusele üleminekusätet. kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ettenähtud kasutuseks või müügiks. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kuluna ning kohustusena planeeritava Kapitaliseeritavaid laenukasutuse kulusid vähendatakse laenatud summade ajutisest investeeri- dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütarettevõtete misest teenitud tulu võrra. omandamisjärgselt jaotamata kasumilt ja muude reservide omandamisjärgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et Kõik muud laenukasutuse kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena nende tekkimise perioodil. ajutine erinevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna grupp kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka tütarettevõtetesse tehtud Rahavoogude aruandes on kapitaliseeritud laenukasutuse kulud kajastatud real „Makstud investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta sellistelt intressid ja laenukulud“. ajutistelt erinevustelt edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus tühistuvad. Maksimaalne tulumaksukohustus, 2.22 Likviidsusswap mis kaasneks kogu vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud Likviidsusswapi kajastatakse muu kohustisena, kui leping ei vasta tuletisinstrumendi määratlusel konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 19. põhinevatele arvestus- ja hindamisreeglitele ning kui tehingu eesmärk ei ole turuväärtuste kõikumise riski maandamine. Likviidssuswapi algväärtus määratakse tehingu sõlmimise hetkel Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub 2% julgeolekumaks residendist äriühingu majandusaasta õiglases väärtuses. Edasine ümberhindamine sõltub sellest kas rahavood või lepingutingimused kasumile enne tulumaksustamist. Konsolideeritud majandusaasta aruande korral võetakse muutuvad. Swapi õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. aluseks emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. 2.23 Maksustamine (a) Ettevõtte tulumaks Eestis Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtja aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Maksuvabastuse eelduseks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt 129 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad (b) Muud maksud Eestis (c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus kontsern tegutseb Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid: Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20/80 jaotatavalt kasumilt Maksuliik Maksumäär Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 24,6%-36,1%, Saksamaa (kombineeritud äriühingu tulumaks, ettevõtlustulumaks ja solidaarsusmaks) Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt USA Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 21% Erisoodustuste tulumaks 22%, 22/78 töötajatele tehtud erisoodustustelt Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20%. Vastavalt Jordaania Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest Jordaania Kuningriigiga sõlmitud lepingutele on Jordan Oil Shale Energy täielikult vabastatud atmosfääri, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning jäätmete tulumaksust keskkonda paigutamise eest. Välisõhku väljutatud saasteainete Saastetasud 1 tonni maksumäär on 8,47 - 1405,80 (v.a merkaptaanid 33 374,25 Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 25,8%. Madalam 19% eurot), veekogusse või põhjavette on vahemikus 7,44 - 27 975 eurot, Holland tulumaks kehtib tulule kuni 200 000 EUR jäätmete kõrvaldamisel 0,63 - 35,81 eurot/tonn. Poola Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19% Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 0,275-13 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20% 1,55-191,7 eurot/1000 m veekogust või põhjaveekihist võetud vee 3 Vee erikasutusõiguse tasu kohta (2023- 2024. aastal 1,70-180,55 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta) (d) Edasilükkunud tulumaks Maamaks 0,1–1,0% maa maksustamishinnast aastas Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, kajastatakse edasilükkunud tulumaksu Raskeveokimaks 3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta ajutistelt erinevustelt varade ja kohustiste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste väärtuste 0,5-1,45 (alates 01.05.2024 kuni 30.04.2025) eurot elektri MWh kohta vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustise kajastamisel kasutatakse bilansilise kohustise Elektrienergia aktsiisimaks (kuni 30.04.2024 oli 0,5-1,0) meetodit. Edasilükkunud tulumaksukohustisi ei kajastata juhul, kui need tekivad firmaväärtuse 41,88-58,34 eurot/1000 m3 maagaasi kohta (alates 01.05.2024 kuni esmasel arvele võtmisel; samuti ei kajastata edasilükkunud tulumaksu, kui see tekib vara ja Maagaasi aktsiisimaks 30.04.2025). 40-55,794 eurot/1000 m3 maagaasi kohta (alates kohustise esmasel arvele võtmisel sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ja mis ei mõjuta 01.05.2020 kuni 30.04.2024) tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega ka maksustatavat kasumit. Edasilükkunud 57-447 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta (alates 01.05.2024 kuni tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või seadusega Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 30.04.2025). 57-563 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta (alates sätestatud aruandekuupäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva 01.05.2020 kuni 30.04.2024) edasilükkunud tulumaksuvara realiseerimisel või tulumaksukohustise tasumisel. 0,93 eurot gigadžauli kohta (alates 01.05.2024 kuni 30.04.2025) Põlevkivi aktsiisimaks 0,93 eurot gigadžauli kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) Vastavalt Eesti Vabariigi ja Läti seadustele ei maksustata Eestis ja Lätis ettevõtte aruandeaasta 22%, 22/78 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt alates 01.01.2025 kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustis tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse Äriühingu tulumaks 20%, 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kuni 31.12.2024 kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi 130 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad olemusest tulenevalt ei teki Eestis ega Lätis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksu- 2.25 Eraldised varasid ega kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmusest tulenev investeeringutelt tütarettevõtetesse. seaduslik või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustise täitmiseks Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis raha hetkeväärtusele ja kohustisele iseloomulikele riskidele. Eraldiste aja jooksul toimuvat investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab suurenemist kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ette- nähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasutades vajadusel ekspertide abi. on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Eraldisi ei moodustata tulevaste tegevuskahjumite katteks. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõne- Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja neid korrigeeritakse, lähtudes selle hetke aluse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on parimast hinnangust. otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilük- kunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas (a) Keskkonnakaitselised eraldised tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne aruandeperioodi lõppu toimunud keskkonna- ulatuses. kahjustuste katteks juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusest või Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruande- kui kontserni senine keskkonnaalane tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele kohustis kahjustused likvideerida. Eraldiste määramiseks on kasutatud ekspertide hinnanguid erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. ning keskkonnakaitseliste tööde teostamisel saadud kogemusi. 2.24 Töötajate hüvitised (b) Varade demonteerimise kulude eraldised Varade demontaažikulude eraldised moodustatakse varade tulevase demonteerimisega seotud Töötajate lühiajalised hüvitised hinnanguliste kulutuste katteks, kui varade demonteerimise kohustuis tuleneb seadusest või kui Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega kontserni senine tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kohustis kulutused teha. seotud hüvitisi (puhkusetasud ja muud sarnased tasud), kui töölepingu ajutine peatumine leiab Varade demontaažikulude nüüdisväärtus kajastatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuses. aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. (c) Kasvuhoonegaaside heite eraldised Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada Eraldise arvestuspõhimõtted on avalikustatud lisas 2.3. hüvitise maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustise (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. 131 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2.26 Tingimuslikud kohustised Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile Võimalikud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste üle läinud, siis käsitatakse nimetatud teenuse osutamist eraldiseisva teostamiskohustisena ja suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad müügitulu kajastatakse perioodi jooksul, kui teenust osutatakse. muutuda kohustisteks, on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. (b) Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmekäitlus Kontsern osutab elektri, gaasi, ja soojuse müügi ning jäätmekäitluse teenuseid vastavalt asjakohas- 2.27 Müügitulu arvestus tele lepingutele. Müügihinnad, võimalik hinnaregulatsioon ja teenuse/kaupade lepingulised mahud Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse fikseeritakse lepingutes. Müügitulu elektri, gaasi ja soojuse müügist kajastatakse vastavalt tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade aruandeperioodi lõpuks tegelikult tarnitud ühikute alusel, kuna klient saab teenusest kasu või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel samal ajal, kui seda osutatakse. Jäätmekäitluse müügitulu kajastatakse vastavalt tegelikult kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle vastu võetud ühikute alusel. Arveid väljastatakse kuiselt. Kooskõlas standardiga IFRS 15 ei ole antakse üle kliendile. Müügitulu kajastatakse ilma käibemaksu ja kontserni tehingute suhtes avaldatud täitmata lepingutele määratud tehinguhindu. kohaldatavate erinevate aktsiisimaksudeta (vt lisa 2.23). Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem olulisel määral ei tühistata. (a) Kaupade müük – hulgimüük Kontsern toodab ja müüb põlevkiviõli ja põlevkivi hulgiturul. Müük kajastatakse ajal, kui kontroll (c) Liitumistasud toodete üle on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, kes saab täielikult Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse määramise aluseks on otsustada toodete müügikanali ja hinna üle ning pole täitmata kohustisi, mis võiksid mõjutada võrguga liitumiseks ehitatava taristu tegelik maksumus. Juhatus on jõudnud järeldusele, et hulgimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud liitumistasud ei kujuta endast eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja liitumistasudelt kohe, vaid teenuse osutamiseks vajalike varade eeldatava keskmise kasuliku on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või eluea jooksul, milleks on 32 aastat. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse finantsseisundi kontsernil on objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise kriteeriumid on aruandes pikaajalise kohustisena real „Lepingulised kohustised“. täidetud. Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, (d) Finantseerimiskomponent mis on kooskõlas turupraktikaga. Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus tehinguhinda raha ajaväärtuse mõjuga. saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. 132 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2.28 Sihtfinantseerimine kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui on piisavalt kindel, et et ta seda võimalust ei kasuta. kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente. Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate Kontserni rendilepingud on peamiselt büroopindade rent ja maa kasutusõiguse seadmise kulude kajastamise perioodil. lepingud, mis ei sisalda rendiga mitteseotud komponente. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille kohaselt võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara arvele selle soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimise summa kajastatakse 2.29.1 Esmane mõõtmine finantsseisundi aruandes kohustisena (tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest). Soetatud Kontsern kajastab vara kasutusõigust ja rendikohustist rendiperioodi alguse seisuga. vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Varade kasutusõigus on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi real. Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab kontsern toetust (tegevuskulude sihtfinantseeri- on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab mine) 5,37 senti ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast kontsern alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida kontsern peaks sarnases tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW. majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara. Kontsern saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõeldud konkreetsete kulude katmiseks, vaid on valitsuse meede, mille 2.29.2 Edasine kajastamine eesmärk on toetada ja hoogustada üleminekut taastuvenergiale Eestis. Toetust kajastatakse brutomeetodil muude äritulude koosseisus real „Taastuvenergia toetus“. Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern vara kasutusõigust soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab kontsern vara kasutusõigust soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid 2.29 Rendid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Varade kasutusõigusi (a) Kontsern kui rentnik amortiseeritakse üldjuhul lineaarselt. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendi- Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendi- perioodi lõppedes üle kontsernile või kui vara kasutusõiguse maksumuse kindlaksmääramisel suhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus on eeldatud, et kontsern realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern vara kasutusõiguse kulumit kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab kontsern vara kasutusõiguse kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. võimaliku pikendamise perioode juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda võimalust 133 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär 2.31 Tehingud seotud osapooltega igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, Eesti Energia ASi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rendikohustis kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Kuna Eesti Energia hinnatakse ümber, kui toimuvad muutused tulevastes rendimaksetes tulenevalt indeksist või ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, loetakse kontserni seotud osapoolteks ka riigi määrast, kui muutub kontserni hinnang summade osas, mida kontsern peab eeldatavasti kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi. tasuma jääkväärtuse garantii alusel või kui kontsern muudab oma hinnangut ostuõiguse, pikendamise või lõpetamise võimaluse osas. Kontsern teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud Kontsern on rakendanud vabastust üksikult võetuna ebaoluliste tehingute ja saldode avalikusta- rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab kontsern misest riigi ja seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate osapoolte üle. intressimäärade muutusest. Ümberhindluse summa võrra korrigeeritakse kasutusõiguse alusel kasutatava vara bilansilist maksumust või juhul, kui kasutusõiguse alusel kasutatava vara jääkväärtus on vähenenud nullini, kajastatakse ümberhindluse järelejääv summa kasumiaruandes. Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem. (b) Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohaldatakse materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestuspõhimõtteid. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse lineaarselt kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul. 2.30 Dividendide maksmine Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning kohustisena aktsionäri ees. 134 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 3. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE Kontsernil ei ole muid olulisi finantsvarasid ja/või -kohustisi, mis on valuutariskile avatud. 3.1 Finantsriskid 3.1.1.2 Hinnarisk Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (sh valuutarisk, rahavoogude ja Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus õiglase väärtuse intressimäära risk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine muude kui intressimäära riskist või valuutariskist tulenevate turuhindade muutumiste tõttu. riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida Hinnariskist on mõjutatud kontserni toodetavate kaupade ja osutatavate teenuste müük võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele. Kontsern kasutab teatud vabaturutingimustes, tootmiseks vajalike ressursside ost ning õiglases väärtuses muutustega riskipositsioonide maandamiseks tuletisinstrumente. läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse 3.1.1.2.1 Kaupade hinnarisk vähendamine. Riskijuhtimise valdkonda kontsernis juhib juhatuse esimehele ja auditikomiteele Olulisemad kaupade hinnariskid on põlevkiviõli müügi; elektrienergia ja maagaasi ostu ja alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, kes vastutab kontserni riskijuhtimissüsteemi müügi ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu hinnarisk. Nende hinnariskide väljaarendamise, rakendamise ja toimimise eest. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt maandamiseks kasutab kontsern erinevaid tuletisinstrumente. juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. Kontserni turu-, krediidi-, likviidsus-, intressimäära- ja valuutariske juhitakse emaettevõtja finantsosakonnas. Arvestades finantsriskide mõju kogu kontserni tegevusele, on finantsriskijuhtimise protsessi igapäevaseks Elektrienergia ostuga seotud riskide maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid juhtimiseks moodustatud treasury ja finantsriskijuhtimise osakond ning finantsriski komitee, Kontsern müüb elektrit oma klientidele jaeturul. Osa kliendilepingutest on sõlmitud fikseeritud mille tegevust juhib treasury ja finantsriskijuht. hindadega. Elektrihinna kõikumise riski maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstrumente (futuurid, forwardid ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud), mis sõlmitakse elektrienergia 3.1.1 Tururiskid ostuks igal kauplemistunnil. Tehingud, mille eesmärgiks on elektrihinna muutumise riski maandamine, on määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks 3.1.1.1 Valuutarisk alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud elektrienergia ostutehingute Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus riskikomponendid: Poola turul TGE Poola baaselektri ja tiputundide hinnad, ja Nord Pooli vahetuskursi muutuste tõttu. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustisteks loetakse süsteemihind, ning süsteemihinna ja Soome piirkonna hinna vahe (muud turud peale euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustisi juhul, kui majandusüksuse arvestusvaluuta Poola). Pikaajalised rahas arveldatavad elektrienergia ostulepingud maandavad Nord Pooli on euro. Valuutariskide vältimiseks sõlmitakse ka pikaajalised võlakohustised ning elektri Leedu hinnapiirkonnaga seotud riskipositsiooni. Ostuhinna riski maandamiseks sõlmitud ekspordilepingud eurodes. tuletisinstrumentide mahud on tingitud prognoositavate fikseeritud hinnaga müügitehingute mahust. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. Kontsernil on pangalaene PLN-ides seisuga 31. detsember 2024 summas 5,6 miljonit eurot (23,9 miljonit Poola zlotti) (31. detsember 2023: summas 6,3 miljonit eurot (27,5 miljonit Poola zlotti)), identifitseeritud valuutarisk oli ebaoluline 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 seisuga. 135 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud maagaasi ostutehingute riskikomponendid: maagaasi ostuhind 31 DETSEMBER Poola energiabörsil (TGE). 2024 2023 Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg Poolas maagaasi ostuga kaasneva hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletisinstrumentide 12 kuu jooksul üle 12 kuu 12 kuu jooksul üle 12 kuu maht sõltub maagaasi müügimahtudest, mis on määratud klientide poolt pikaajaliste fikseeritud Maandatud maht, Nord Pooli süsteemi- 1,2 0,9 2,2 1,4 hinnaga lepingute alusel kehtestatud mahtudega. Vastavalt Kontserni riskimaandamisstrateegiale hinna komponent (TWh) sõlmitakse tuletislepingud järgmiseks kolmeks aastaks ning lubatud avatud netopositsioon Maandatud maht, Soome hinnapiirkonna 1,1 0,9 2,2 1,3 on 5% väga tõenäoliste prognoositavate ostutehingute mahust. Riskimaandamissuhte hinna komponent (TWh) Maandatud maht, TGE Poola baaskoor- riskimaandamise suhtarv on 1:1. 0,9 0,2 0,6 0,2 muse hinnariski komponent (TWh) Maandatud maht, Nord Pooli Leedu Kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: hinnapiirkond (pikaajaline elektrienergia 0,7 3,7 0,4 4,2 ostuleping) (TWh) 31 DETSEMBER Kaalutud keskmine alushind, Nord Pooli 2024 2023 40,7 51,2 44,7 50,0 süsteemihinna komponent (EUR/MWh) Lõpptähtaeg 2025-2027 2024-2025 Kaalutud keskmine alushind, Soome Maandatud maht, TGE Poola gaasi hinnariski komponent (TWh) 0,6 0,7 hinnapiir-konna hinna komponent 1,7 3 1,8 2,3 Kaalutud keskmine alushind (EUR/MWh) 43,9 62,4 (EUR/MWh) Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 115,9 105,9 162,9 157,9 Maagaasi müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid (EUR/MWh) Kontsern müüb oma klientidele jaeturul maagaasi. Osa kliendilepingutest on sõlmitud muutuva hinnaga. Maagaasi hinna kõikumise riski maandamiseks Baltikumi turul kasutab kontsern Pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega aktiivsel turul ei kaubelda. Üksikasjalikku selgitust nende tuletisinstrumente (futuurid ja forwardid). Need instumendid on määratletud rahavoogude õiglase väärtuse kindlaksmääramise kohta vt finantsriskide juhtimise lisa punktist 3.3. Kontsern riskimaandamise instrumentidena. ei avalikusta pikaajaliste elektrienergia ostulepingute hindu, et mitte kahjustada oma konkurentsi- positsiooni turul. Maandamaks hinnariski, mis tuleneb Baltikumi pikaajalistest muutuvhinnaga kliendilepingutest, mis võetakse Inčukalnsi laost, kus hoitakse fikseeritud hinnaga maagaasi, sõlmib kontsern Maagaasi ostu riskimaandamise tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, muutes Inčukalnsis oleva fikseeritud hinnaga gaasi ujuva hinna peale. Kontsern müüb maagaasi oma klientidele jaeturul. Osa kliendilepingutest on sõlmitud fikseeritud Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud muutuva hinnaga hindadega. Maagaasi hinna kõikumise riski maandamiseks Poola turul kasutab kontsern tuletis- maagaasi ostu tehingud (ost lattu fikseeritud hinnaga), mis on hinnastatud vastu TTF ICE instrumente (futuurid ja forwardid), mis sõlmitakse teatava koguse maagaasi ostuks igas kuus. Endex Future, mille määravad ujuvhinnaga klientide nõutavad mahud. Riskimaandamissuhte Tehingud, mille eesmärgiks on maagaasi hinna kõikumise riski maandamine, on määratletud riskimaandamise suhtarv on 1:1. 136 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: Kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: 31 DETSEMBER Põlevkiviõli: 31 DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Lõpptähtaeg - 2024 Lõpptähtaeg 2025-2026 2025-2026 Maandatud maht, TTF ICE Endex Future (TWh) - 0,08 Maandatud maht, Brent Crude (tuhat Mt) 170 170 Kaalutud keskmine alushind (EUR/MWh) - 51,2 Kaalutud keskmine alushind (EUR/mMt) 430 430 Põlevkiviõli ning põlevkivibensiini müügiga seotud riskide maandamiseks kasutatavad Kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: tuletisinstrumendid Põlevkivibensiin: 31 DETSEMBER Kontsernil on Eestis põlevkiviõli tootmise varad ja ta müüb toodetud põlevkiviõli ning põlevikivi- 2024 2023 bensiini globaalsetel energiaturgudel. Kontsern kasutab põlevkiviõli ja -bensiini (põlevkivibensiini Lõpptähtaeg - 2025-2026 osas alates 01. jaanuar 2021) hinna kõikumise riski maandamiseks tuletisinstrumente (futuure ja Maandatud maht, Brent Crude (tuhat Mt) - 27 swappe). Nendes tehingutes kohustub vastaspool maksma fikseeritud hinna ja turuhinna vahe Kaalutud keskmine alushind (EUR/mMt) - 592 teataval ajaperioodil. Kontserni riskimaandamispoliitika kohaselt on riskimaandamise eesmärk tagada kindlaksmääratud kasum pärast muutuvkulusid. Tehingud sõlmitakse kindla koguse Riskimaandamisinstrumentide efektiivne ja ebaefektiivne osa põlevkiviõli ning põlevikivibensiini müügiks tulevastel perioodidel ning need on määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosu- Riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus sega prognoositud põlevkiviõli müügitehingute riskikomponendid: 1% väävlisisaldusega raske koondkasumis ja liigitatakse ümber kasumiaruandesse. Müügitehingute puhul esitatakse see kütteõli või selle eraldi identifitseeritavad komponendid. Põlevkivibensiini maandatavaks mõju tuluna või tulude vähendamisena. Ostutehingute puhul esitatakse see mõju kuluna või alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud põlevkivibensiini müügitehingu kulude vähenemisena prognoositava ostutehingu toimumisel või muu ärituluna või muude riskikomponendid: Naphtha Cargoes CIF NWE või selle eraldi identifitseeritavad komponendid. tegevuskuludena, kui selgub, et prognoositava müügi- või ostutehingu toimumine antud Põlevkiviõli ning põlevkivibensiini hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletistehingute maht perioodil on ebatõenäoline. 2024. aasta lõpus tuvastati riskimaandamise ebaefektiivsus sõltub tulevasteks perioodideks sõlmitud pikaajalistest müügilepingutest ja tootmisplaanist. Poola maagaasi ostulepingute riskimaandamiseks soetatud tuletisinstrumentide osas. Vastavalt kontserni riskimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud ulatuses, mis katab Riskimaandamise ebaefektiivsuse mõju 2024. aasta kasumiaruandele oli kasumi suurenemine kuni 80% järgmise kahe aasta suure tõenäosusega prognoositud tehingute müügimahust. 1,7 miljonit eurot (riskimaandamistehingute ebaefektiivsuse mõju 2023. aasta kasumiaruandele Vastavate tuletisinstrumentide likviidsuse ning kontserni riskimaandamise strateegia tõttu on oli kahjumi vähenemine 12,5 miljonit eurot). aruandekuupäevale lähemal olevate aastate riskimaandamisinstrumentidega kaetud müügimahu protsent kõrgem. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. 137 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest: • Kui arvutustes kasutatud elektri turuhinnad oleksid olnud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile olnud 14,8 miljonit eurot/-14,8 miljonit eurot • Võrreldes eelnevate perioodidega, muutusid aruandeaastal valuutakursid volatiilsemaks. (2023: 15,5 miljonit eurot/-15,5 miljonit eurot). Valuutakursside mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaanda- misinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaanda- • Kui arvutustes kasutatud vedelkütuse toodete turuhinnad oleksid olnud 10% kõrgemad/ misobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Kontserni madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile olnud -1,6 miljonit eurot/1,6 juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et valuutakursi muutustest saaks tekkida miljonit eurot (2023: -10,6 miljonit eurot/10,6 miljonit eurot). oluline ebaefektiivsus. • Kui arvutustes kasutatud maagaasi turuhinnad oleksid olnud 10% kõrgemad/madalamad, Eelnevalt kirjeldatud riskid ei ole 2024. ega 2023. aastal realiseerunud. oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile olnud 1,2 miljonit eurot/-1,2 miljonit eurot (2023: EUR 0,08 miljonit eurot/-0,08 miljonit eurot). Riskimaandamise instrumentide õiglase väärtuse muutused, mis on kajastatud riskimaandamise reservis, on avalikustatud lisas 21. Täiendav informatsioon tuletisinstrumentide kohta on esitatud 3.1.1.3 Rahavoo ja õiglase väärtuse intressimäära risk lisades 13, 15 ja 16. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid on peamiselt maagaasi ostu ja müügi tuletisinstrumendid intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga kuna kontsern ei rakenda nende toodete ja turgude (v.a Poola maagaas (ost) ning Baltikumi võlakohustiste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille muutuva hinnaga maagaas (ost) (vt Maagaasi müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid)) puhul intressimäärade vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. suhtes riskimaandamisarvestust, ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud, mida kontsern ei ole määratlenud rahavoo riskimaandamisinstrumentideks. Lisaks liigitatakse kauplemiseks Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga ei toimunud Kontserni intressimäärariski juhtimises hoitavateks tuletisinstrumentideks kontserni klientidele vahendustegevuse raames tehtavaid seoses intressimäära vahetuslepingute (IRS) sõlmimisega muudatusi. Seisuga 31. detsember maagaasi, elektri ja vedelkütuste tuletisinstrumendid. 2024 oli kontsernil avatud kolm intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas kokku 142,5 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2024 oli kontserni fikseeritud intressimääraga Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil olulised avatud netopositsioonid tuletisinstrumentides, laenukohustiste (v.a rendikohustised) osakaal 10,2% (31. detsember 2023: 11,5%). Seisuga mis ei olnud määratletud riskimaandamisinstrumentideks. Antud instrumentide õiglane väärtus 31. detsember 2024 oli pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär koos sõlmitud on arvutatud elektri, maagaasi ja vedelkütuse toodete turuhindade alusel. Arvutuste aluseks intressimäära vahetustehingute mõjuga 5,3% (31. detsember 2023: 5,8%). Lisaks on Eesti Energia olevate turuhindade põhjendatult eeldatav muutus avaldaks kontserni majandustulemustele välja andnud hübriidvõlakirja, mille aastane fikseeritud kupongimäär on 7,9%. Kontserni panga- järgmist mõju (+ on kasumi suurenemine või kahjumi vähenemine ja - kasumi vähenemine ja laenude intress sõltub baasintressimäärast (euros nomineeritud laenukohustiste puhul 3 või 6 kahjumi suurenemine): kuu euribori tasemest, Poola zlotis nomineeritud laenukohustiste puhul 6 kuu WIBOR tasemest). Kui ujuva baasintressimäär seisuga 31. detsember 2024 oleks olnud 100 baaspunkti kõrgem, 138 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad oleks kontserni aruandeaasta puhaskasum olnud 15,0 miljonit eurot väiksem (2023 : 14,1 miljonit väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel eurot). EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse kontserni ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade Eelnimetatud muudatuste tõttu võivad turuintressimäärad avaldada olulist mõju kontserni võetud hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud laenudele ning need võivad mõjutada laenude õiglast väärtust (lisa 22). Kontsern jälgib tähele- õiglase väärtuse tasemele 2. panelikult intressiturgu ning intressimaandamine võiks toimuda sobivatel intressitasemetel, kuna riskipoliitika on maandada 1/2 laenuportfelli intressimäärasid. Kontsern saab teha strateegilisi Seisuga 31. detsember 2024 oli kontsernil sõlmitud kolm intressimäära vahetustehingut kolme otsuseid riskimaandamissuhte muutmiseks vastavalt turuolukorrale ja ettevõtte olukorrale. laenu intressimäära riski maandamiseks: See suhe ei ole täidetud, kuna 2023. aastal võeti laenud väga kõrgete intressimäärade ajal • Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 66,1 miljonit eurot (31. detsember 2023: ja riskimaandamistasemed olid väga ebasoodsad ning kontsern otsustas neid laene mitte 73,0 miljonit eurot), mille puhul kontsern saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud maandada. intressimäära 1,1%. Kontsern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022. 3.1.1.4 Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud) Intressimäära vahetuslepingud hõlmavad tavaliselt ujuva intressimäära vahetamist fikseeritud • Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 44,8 miljonit eurot (31. detsember 2023: intressimäära vastu (või vastupidi), eesmärgiga kaitsta end rahavoogude kõikumiste eest. 49,0 miljonit eurot), mille puhul kontsern saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide intressimäära 1,049%. Kontsern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maan- (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2024 ühtisid dada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 24. septembril kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega 2022. (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on • Intressimäära vahetustehing nominaalsumma jäägiga 31,7 miljonit eurot (31. detsember sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab Kontsern hüpoteetilise 2023: 35,0 miljonit eurot), mille puhul kontsern saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi fikseeritud intressimäära 1,125%. Kontsern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, laenulepingute õiglase väärtuse muutustega. et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest: juunil 2022. • Kontserni või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna. Kontserni juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus. Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida kinnitab tehingupartneri kinnitus. Kontserni sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane 139 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 3.1.2 Krediidirisk Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu seisuga oli järgmine: Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib rahaline kahju, sest finantsinstrumendi teine osapool 31 DETSEMBER ei suuda oma kohustisi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangas, positiivse väärtusega miljonites eurodes 2024 2023 tuletisinstrumendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 13 ja 14)* 264,6 475,6 Kontserni vabade vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: Raha ja raha ekvivalendid (lisad 13, 16 ja 18) 468,9 174,5 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 13, 15 ja 16) 303,3 317,5 • kapitali säilimine; Kokku krediidiriskile avatud summa 1 036,8 967,6 • äritegevuse jaoks õigel ajahetkel vajaliku likviidsuse tagamine; * Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, millest on maha arvatud ettemaksud. 2023 aastal on maha • eelnevat kahte eesmärki arvestades optimaalse tootluse teenimine. arvatud Technological Solutions SIA ning Enefit Green SIA müügitehingu lõpetamise järgsed nõuded summas 1,4 miljonit eurot. Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada järgmistesse kodu- ja välismaistesse finants- instrumentidesse: Nõuded ostjate vastu on esitatud summas, millest on maha arvatud oodatavad krediidikahjumid. • rahaturu- ja intressifondid, mille osakuid või aktsiaid on võimalik regulaarselt lunastada Ehkki nõuete laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond seisukohal, et või müüa (2024 ja 2023 ei olnud kasutuses); puudub oluline kahjumi risk, mis ületaks juba kajastatud krediidikahjumi summat. Muud nõuded • krediidiasutuste hoiused; allahinnatud varasid ei sisalda. • vabalt kaubeldavad võlakirjad ja muud vabalt kaubeldavad võlainstrumendid. Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 14 ja 16. Nõuded finantsinstrumentide emitentide/tehingute (sh riskimaandamistehingute) vastaspoolte krediidiriski tasemele ning iga vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab kontserni 3.1.3 Likviidsusrisk finantsriskide juhtimise komitee. Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita ebapiisava rahavoo tõttu. Likviidsusriski maandatakse erinevate finantsinstrumentidega nagu laenud, võlakirjad ja Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes finantsinstrumentidesse, mille alusvaluuta kommertsväärtpaberid. on euro. Lisaks on kehtestatud nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele. Kontserni likviidsusrisk on kahetasandiline. Lühiajaline likviidsusrisk on risk, et kontserni panga- Klientide tähtajaks tasumata arvetega tegeldakse igapäevaselt selleks spetsiifiliselt moodustatud kontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohustiste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk osakondades. Arve maksetähtaja ületamise korral saadab automatiseeritud meeldetuletus- ja on risk, et kontsernil ei ole piisavalt vaba raha või muid likviidsuse allikaid, et katta tuleviku hoiatussüsteem kliendile teate, et juhul kui arvet ei tasuta, võib järgneda kliendi elektrivõrgust likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja kohustiste täitmisel või et kontsern peab seetõttu väljalülitamine. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu vabu vahendeid kaasama kiirustades ja tingimustel, mis ei ole optimaalsed. Lühiajalist likviidsus- kaudu või antakse võlg üle inkassofirmale. Erikokkulepete sõlmimine on selleks moodustatud riski maandatakse sellega, et kontsern hoiab pangakontodel teatavat vaba raha puhvrit, et tagada krediidikomiteede pädevuses. piisavate vahendite olemasolu ka juhul, kui rahavoo prognoosist esineb kõrvalekaldeid. 140 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Pikaajalist likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern prognoosib regulaarselt järgneva otsib erinevaid lahendusi likviidsusriski vähendamiseks läbi likviidsusriski juhtimise. Näiteks on 12 kuu likviidsusvajadust (sh võetakse arvesse rahavajadus investeeringuteks, laenu kontsern elektrienergia positsioonid osaliselt börsilt (Nasdaq) üle viinud börsivälisele (Over the tagasimakseteks ja dividendimakseteks ning äritegevusest teenitav positiivne rahavoog) ja hoiab Counter) platvormile ning seeläbi vabastanud ca 61 miljonit eurot raha, millega seoses paranes likviidsusvajaduse rahuldamiseks piisavat likviidsuspuhvrit vabade rahaliste vahendite, välja kontserni likviidsuspositsioon. võtmata investeerimislaenude ja likviidsuslaenu limiitide näol. Likviidsusriski juhitakse kontserni Järgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustiste (sh neto- tasandil emaettevõtja finantsosakonnas. maksega tuletisinstrumentide) jaotus kohustiste lõpptähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud Seisuga 31. detsember 2024 oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid mahus 468,9 miljonit eurot summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu jooksul (31. detsember 2023: 174,5 miljonit eurot). Lisaks oli majandusaasta lõpu seisuga välja võtmata tasumisele kuuluvate kohustiste summa, v.a võlakohustised, on esitatud nende bilansilises laenusid 485,0 miljoni euro ulatuses (31. detsember 2023: 410,0 miljonit eurot) (lisa 22. Kontsern väärtuses. Kohustiste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2024: Diskonteerimata miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–2 aastat 3–5 aastat Üle 5 aasta Bilansiline väärtus rahavood kokku Võlakohustised (lisad 3.2, 13 ja 22)* 253,2 276,4 1 035,8 546,1 2 111,5 1 695,7 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 13 ja 15) 22,6 3,1 0,2 1,1 27,0 27,0 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 13 ja 23) 184,0 3,1 5,4 - 192,5 191,8 Likviidsusswap (lisa 23) 79,8 - - - 79,8 - Finantsgarantiid 135,9 - - - 135,9 - Kokku 675,5 282,6 1 041,4 547,2 2 546,7 1 914,5 * Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2024 kehtinud intressimäärade alusel. Kohustiste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2023: Diskonteerimata miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–2 aastat 3–5 aastat Üle 5 aasta Bilansiline väärtus rahavood kokku Võlakohustised (lisad 3.2, 13 ja 22)* 534,8 236,3 891,4 389,9 2 052,4 1 694,1 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 13 ja 15) 67,8 13,1 2,7 0,8 84,4 84,4 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 13 ja 23) 234,7 0,1 5,8 - 240,6 240,0 Finantsgarantiid 86,3 - - - 86,3 - Kokku 923,6 249,5 899,9 390,7 2 463,7 2 018,5 * Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2023 kehtinud intressimäärade alusel. 141 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 3.2 Kapitali juhtimine Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad, mida ei ole rahvusvahelistes Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsuseid dividendide jaotamise ning aktsiakapitali finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja need ei pruugi olla teiste ettevõtjate suurendamise ja vähendamise kohta teeb Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Igal alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldavad. Kontserni hinnangul annavad alternatiivsed majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega Eesti Energia ASi poolt tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lugejatele täiendavat riigieelarvesse makstav dividendisumma, mis on kooskõlas kehtiva dividendipoliitikaga kasulikku informatsiooni kontserni majandustulemuste ja juhtimise kohta ning neid näitajaid (vt lisad 19 ja 20). kasutab ka juhtkond kontserni tulemuste analüüsimisel ja juhtimisaruandluses. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsoli- Kontsern järgib finantspoliitikat, mille kohaselt ei tohi netovõla ja EBITDA suhe pikaajaliselt ületada deeritud raamatupidamise aastaaruandes IFRSi nõuete kohaselt. 3,5 (2023: 3,5) ning omakapital peab moodustama vähemalt 50% varadest (31. detsember 2023: 50%). Seisuga 31. detsember 2024 oli netovõla ja EBITDA suhe ettenähtud tasemel (31. detsember 3.3 Õiglane väärtus 2023: netovõla ja EBITDA suhe oli ettenähtud tasemel). Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 oli kontserni netovõla ja EBITDA suhe ning kajastatud finantsvarade ja kohustiste õiglased väärtused seisuga 31. detsember 2024 ja omakapitali ja varade suhe järgmine: 31. detsember 2023 oluliselt nende kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud jääkväärtustest. Lühiajaliste nõuete ja kohustiste ning laenunõuete, millest on 31. DETSEMBER maha arvatud väärtuse langus, jääkväärtus ligikaudu võrdne nende õiglase väärtusega. miljonites eurodes 2024 2023 Avalikustamise eesmärgil leitakse finantskohustiste õiglane väärtus tulevaste lepinguliste Võlakohustised (lisad 3.1, 13 ja 22) 1 695,7 1 694,1 rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele Miinus: intressikohustis võlakohustistelt (lisa 22) -25,5 -24,1 finantsinstrumentidele. Miinus: raha ja raha ekvivalendid (lisad 13, 16 ja 18) -468,9 -174,5 Netovõlg 1 201,3 1 495,5 Järgnevates tabelites on esitatud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs Omakapital kokku 2 383,4 2 060,1 väärtuse hindamise sisendite järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt: EBITDA* 398,2 436,7 Varad 5 129,9 4 822,9 • identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel Netovõlg/EBITDA 3,0 3,4 (tase 1); Omakapital/varad 46% 43% • muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustiste Kapital kokku (netovõlg + omakapital kokku) 3 584,7 3 555,6 puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad (tase 2); Netovõla ja kapitali suhe 34% 42% • vara või kohustiste puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3). * EBITDA – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi, amortisatsiooni ja väärtuse languse kulusid. 142 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Alljärgnevas tabelis on esitatud kontserni varad ja kohustised, mida kajastatakse õiglases väärtuses, vastavalt õiglase väärtuse hierarhia tasemetele seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 VARAD KOHUSTISED Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) - 32,6 132,8 165,4 13,4 0,8 - 14,2 elektrienergia ostuks Nord Pooli Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent - - 132,8 132,8 - - - - (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - - - - 13,4 - - 13,4 Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 32,6 - 32,6 - 0,8 - 0,8 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 3,6 - - 3,6 - - - 0,0 TGE Poola gaasi hinnariski komponent 3,6 - - 3,6 - - - 0,0 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks - - - - 1,9 - - 1,9 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - - - - 0,0 - - 0,0 Intressimäära swapid - 5,8 - 5,8 0,0 - - 0,0 Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 3,6 38,4 132,8 174,8 15,3 0,8 0,4 16,1 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) - 10,0 113,6 123,6 - 4,2 - 4,2 elektrienergia ostuks Nord Pooli Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent - - 113,6 113,6 - - - - (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 10,0 - 10,0 - 4,2 - 4,2 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 1,8 - - 1,8 - - - 0,0 TGE Poola gaasi hinnariski komponent 1,8 - - 1,8 - - - 0,0 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 0,1 - - 0,1 0,2 - - 0,2 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks 0,1 - - 0,1 0,8 - - 0,8 Rohesertifikaadid - - 2,9 2,9 - - 5,6 5,6 Muud tuletisinstrumendid - - - - 0,1 - - 0,1 Kokku kauplemisderivatiivid 2,0 10,0 116,5 128,5 1,1 4,2 5,6 10,9 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 5,6 48,4 249,3 303,3 16,4 5,0 5,6 27,0 143 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023 VARAD KOHUSTISED Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) - 2,7 149,6 152,3 35,8 5,4 - 41,2 elektrienergia ostuks Nord Pooli Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent - - 149,6 149,6 - - - - (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - - - - 35,8 - - 35,8 Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 2,7 - 2,7 - 5,4 - 5,4 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - - - - 15,2 - - 15,2 TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - - - 15,2 - - 15,2 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 3,8 - - 3,8 -0,1 - - -0,1 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks 0,6 - - 0,6 - - - - Intressimäära swapid - 8,9 - 8,9 - - - - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 4,4 11,6 149,6 165,6 50,9 5,4 - 56,3 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) 2,0 - 129,1 131,1 - 1,6 - 1,6 elektrienergia ostuks Nord Pooli Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent - - 129,1 129,1 - - - - (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 2,0 - - 2,0 - - - - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - - - - - 1,6 - 1,6 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 3,3 - - 3,3 5,6 - - 5,6 TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - - - 3,1 - - 3,1 Balti gaasi hinnariski komponent 3,3 - - 3,3 2,5 - - 2,5 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 4,0 - - 4,0 7,6 - - 7,6 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - - - 0,0 1,5 - - 1,5 Rohesertifikaadid - - 4,4 4,4 - - 10,2 10,2 Universaalteenus - - 9,1 9,1 - - - - Muud tuletisinstrumendid - - - - 1,2 0,4 - 1,6 Kokku kauplemisderivatiivid 9,3 - 142,6 151,9 15,9 2,0 10,2 28,1 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 13,7 11,6 292,2 317,5 66,8 7,4 10,2 84,4 144 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Teatud riskimaandamisinstrumentide puhul võivad rahavoogude riskimaandamise saldod (varad/ Nasdaq OMX, ICE, Platts European Marketscani (avaldatavate spot hindade alusel), TGE, Argus kohustised) erineda muudes reservides (lisa 21 esitatutest arvnäitajatest järgmistel põhjustel: ning Nymexi börsil, on liigitatud 1. taseme instrumentideks. Forward-, swap- ja futuurlepingute õiglane väärtus leitakse aruandekuupäeva forwardhindade alusel. • Nord Pooli süsteemihind ja Soome piirkonna hinnakomponent - Kontserni ja vastaspoolte vahelised lepingud võimaldavad tasaarvestada konkreetsete üksikute tehingutega seotud b) 2. taseme finantsinstrumendid summasid, mistõttu oli seisuga 31.detsember 2024 tasaarveldatud tehingute summa 11,3 Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse selle õiglane väärtus hinda- miljonit eurot (31. detsember 2023 summa -31,4 miljonit eurot); mistehnika abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, • Balti gaasi hinna riskikomponent - Kontserni ja vastaspoolte vahelised lepingud kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda hinnangutele. võimaldavad tasaarvestada konkreetsete üksikute tehingutega seotud summasid, seisuga Instrument liigitatakse 2. tasemele, kui kõik olulised õiglase väärtuse määramiseks vajalikud 31. detsember 2024 tasaarveldatud tehingute summad puudusid (31. detsember 2023 -1,4 sisendid on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel, miljonit eurot); liigitatakse instrument tasemele 3. • Põlevkiviõli müügi swap- ja forwardlepingud - Kontserni ja vastaspoolte vahelised lepingud võimaldavad tasaarvestada konkreetsete üksikute tehingutega seotud Kontserni Baltikumi elektri ja intressimäära vahetustehingutest tulenevate tuletisinstrumentide summasid, seisuga 31. detsember 2024 tasaarveldatud tehingute summa -0,4 miljonit väärtuse leidmiseks kasutatakse hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX ja pankade- eurot (31. detsember 2023 mõju puudus); vahelise intressi-swapide turu aruandekuupäeva noteeringutel. • TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent – tuletisinstrumendid on nomineeritud Poola zlottides, mis mõjutab teisi reserve igakuise ümberhindluse tõttu eurodesse. c) 3. taseme finantsinstrumendid Seisuga 31. detsember 2024 oli valuutariski mõju riskimaandamisreservile -0,5 miljonit Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse selle õiglane väärtus eurot (31. detsember 2023 seisuga -2,0 miljonit eurot); hindamistehnika abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid • TGE Poola gaasihinna riskikomponent - tuletisinstrumendid on nomineeritud Poola turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda zlottides, mis mõjutab teisi reserve igakuise ümberhindluse tõttu eurodesse. Seisuga hinnangutele. Instrument liigitatakse 3. tasemele, kui üks või mitu olulist sisendit ei põhine 31. detsember 2023 oli valuuta mõju riskimaandamisreservile -0,3 miljonit eurot, 31. jälgitavatel turuandmetel. Kontsern liigitab universaalteenust, päritolutunnistusi ja pikaajalisi detsember 2024 seisuga mõju puudus. elektrienergia ostulepingud 3. taseme instrumentideks. a) 1. taseme finantsinstrumendid Kontserni finantsriskide juhtimise osakond teostab kontserni finantsinstrumentide, sh 3. taseme Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase väärtuse aluseks on noteeritud instrumentide ümberhindluseid õiglasesse väärtusesse finantsaruandluse jaoks. Osakond allub turuhinnad aruandeperioodi lõpu seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad vahetult kontserni finantsriskide juhtimise komiteele, kes kinnitab hindamismeetodid. Finantsriskide on lihtsalt ja regulaarselt kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maaklerilt, tööstusharu grupilt, juhtimise komitee ja hindamismeeskond arutavad hindamisprotsesse ja -tulemusi vähemalt kord hindamisteenistuselt või regulatiivselt asutuselt ja need kujutavad tegelike ja regulaarselt aset kvartalis vastavalt kontserni kvartaliaruandluse ajakavale. leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindasid. Kontserni finantsvarade noteeritud turuhinnaks on nende hetke pakkumishind. Kontserni tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse 145 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Tase 3 instrumentide jaotus leidmiseks kasutati hindamistehnikaid, mis põhinesid Nasdaq OMX noteeringutel ning õiglase väärtuse leidmiseks kasutati turuhinna ning Konkurentsiameti poolt kehtestatud Universaalteenuse miljonites eurodes 31. DETSEMBER hinna vahet. Koguste prognoosimisel võeti aluseks kontserni välistelt edasimüüjatelt saadud 2024 2023 koguste prognoosid ning sealjuures ka inimeste võimalikku liikumist pakettide vahel, mis Pikaajalised elektrienergia ostulepingud 246,4 278,7 baseerus turuhinna ning Universaalteenuse hinna võrdlusel. Päritolutunnistused -2,7 -5,8 Universaalteenus - 9,1 Rahavoo Kauplemiseks Kokku 243,7 282,0 miljonites eurodes riskimaandamis- hoitavad instrumendid tuletisinstrumendid Elektrienergia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse hindamistehnikat, mis Algsaldo seisuga 1. jaanuar 2023 360,7 136,5 põhineb prognoositavatel tulevase perioodi elektrihindadel. See meetod kasutab kombineeritult Muus koondkasumis kajastatud kasum -181,9 - turupõhiseid sisendeid (Nord Pooli süsteemihinda ja Helsingi EPADi hinda), mis on bilansipäeval Müügitulus kajastatud kasum -11,8 - Nasdaq OMX-is noteeritud koos mittejälgitavate sisenditega nagu turuosaliste tegelikud tootmis- Ebaefektiivse osa reklassifitseerimise kasum/-kahjum -17,1 17,1 ja tarbimisandmed, kütusesisendite (CO2, gaas, kivisüsi) turuhinnad, jaamade ja/või kaablite Muus äritulus kajastatud kasum - 40,7 seisakute andmed, teadmised edasiste turuarengute kohta. Õiglase väärtuse arvutused tehakse Muus äritulus kajastatud kahjum - -60,8 igakuiselt. Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2023 149,9 133,5 Muus koondkasumis kajastatud kasum -30,9 - Kui prognoositavad hinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskasumile -/+ 14,8 miljonit Müügitulus kajastatud kasum 13,8 - eurot (2023: mõju puhaskasumile +/- 14,3 miljonit eurot) ja mõju kontserni muule koondkasumile Ebaefektiivse osa reklassifitseerimiise kasum/-kahjum - - -/ + 36 miljonit eurot (2023: mõju koondkasumile +/- 54,1 miljonit eurot). Muus äritulus kajastatud kasum - 14,4 Muus ärikulus kajastatud kahjum - -37,0 Päritolutunnistuste (GoO) 3. taseme tuletisinstrumentide õiglane väärtus arvutatakse hindamis- Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2024 132,8 110,9 tehnika abil, mis põhineb GoO-dega kauplejate ostu- ja müüginoteeringutel. Õiglase väärtuse arvutused tehakse iga päev. Muus koondkasumis kajastatav kasum kajastatakse real „Riskimaandamisinstrumentide Kui arvutustes kasutatud päritolutunnistuste turuhinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse)“. Muus äritulus kajastatav puhaskahjumile -/+ 0,08 miljonit eurot (2023: mõju puhaskasumile +/- 0,25 miljonit eurot). kasum kajastatakse real „Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest“. Õiglase väärtuse hierarhia 3. taseme instrumentide 2024. aasta korduvast õiglase väärtuse Universaalteenus mõõtmisest tingitud realiseerimata kahjum kokku moodustas 0,3 miljonit eurot (kasum 2023: Kuni 01. juulini 2024 kohaldus kontsernis Enefit Power AS elektritootmise ja Enefit AS elektrimüügi 61,6 miljonit eurot). See summa on kajastatud muus äritulus. hinnakontroll, mida reguleeris Elektrituruseadus. Regulatsiooni kehtimise ajal kasutati õiglase väärtuse leidmisel hindamistehnikat, mis põhines erinevatel sisenditel. Turuhinna väärtuse 146 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 3.4 Finantsvarade ja –kohustiste tasaarveldus a) Finantsvarad Alljärgnevaid finantsvarasid on tasaarveldatud: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 Finantsvarade brutosumma Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Summad, mille suhtes kohaldatakse Netosumma tasaarveldatud finantskohustiste finantsvarade netosumma tasaarvelduskokkulepet või muid brutosumma (lisad 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud Tuletisinstrumendid 321,9 -18,6 303,3 -0,1 303,2 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023 Finantsvarade brutosumma Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Summad, mille suhtes kohaldatakse Netosumma tasaarveldatud finantskohustiste finantsvarade netosumma tasaarvelduskokkulepet või muid brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud Tuletisinstrumendid 375,4 -57,9 317,5 -2,1 315,4 b) Finantskohustised Alljärgnevaid finantskohustisi on tasaarveldatud: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 Finantskohustiste brutosumma Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Summad, mille suhtes kohaldatakse Netosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustiste netosumma tasaarvelduskokkulepet või muid brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud Tuletisinstrumendid 45,6 -18,6 27,0 -0,1 26,9 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023 Finantskohustiste brutosumma Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Summad, mille suhtes kohaldatakse Netosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustiste netosumma tasaarvelduskokkulepet või muid brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud Tuletisinstrumendid 142,3 -57,9 84,4 -2,1 82,3 Kontserni ja tehingupartnerite vahel sõlmitud lepingud võimaldavad tasaarveldust konkreetsete üksiktehingute raames, juhul kui vastastikused nõuded on samas valuutas. Mõningad lepingud võimaldavad tasaarveldusi kahe või enama tehingu raames. 147 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 4. OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD JA EELDUSED a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku Raamatupidamishinnangud ja rakendatud eeldused kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõni- Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb kasutada raamatupidamishinnanguid ja kord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2024 eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustisi ning lisades avalikustatud oli kontsernil materiaalset põhivara jääkväärtuses 3 563,8 miljonit eurot (31. detsember 2023: finantsseisundiaruande-väliseid varasid ja tingimuslikke kohustisi. Kuigi nimetatud hinnangud 3 152,0 miljonit eurot), sh amortiseeritava materiaalse põhivara jääk oli 31. detsember 2024 on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisemate tegelike seisuga 2 353,8 miljonit eurot (31. detsember 2023: 2 258,9 miljonit eurot). Aruandeperioodi tulemustega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi amortisatsioonikulu oli 146,0 miljonit eurot (2023: 177,0 miljonit eurot) (lisa 6). kasumiaruandes. Allpool olevas tabelis on välja toodud keskmine materiaalse põhivara kasulik eluiga kategooriate Järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas konsolideeritud raamatupidamise lõikes ning kasuliku eluea võimalike muutuste mõju: aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. miljonites eurodes Mõju amortisatsioonikuludele kui keskmine eluiga Keskmine allesjäänud kasulik eluiga seisuga Suureneb 1 aasta võrra Väheneb 1 aasta võrra 31. detsember 2024 31. detsember 2023 2024 2023 2024 2023 aastates miljonites eurodes Hooned 11,3 10,6 -0,5 -0,5 0,6 0,6 Rajatised sh elektriliinid 26,4 26,4 -1,0 -1,0 1,1 1,0 muud rajatised 8,6 15,9 -1,4 -0,4 1,7 0,4 Masinad ja seadmed, sh elektriülekandeseadmed 16,6 20 -1,2 -0,9 1,3 1,0 elektrijaamade seadmed 5,0 7,8 -15,5 -6,8 19,8 8,2 muud masinad ja seadmed 5,3 5,4 -3,9 -4,7 4,9 5,9 Muu põhivara 4,4 4,1 -0,1 -0,1 0,2 0,1 Kokku 14,0 15,8 -8,8 -7,0 9,7 7,7 148 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine kasutusel prognoositav inflatsiooni määr. Inflatsiooni määra suurenemine 1 punkti võrra Kontsern viib vastavalt vajadusele läbi materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse suurendab eraldiste summat 3,2 miljoni euro võrra (+7%). teste. Varade kaetava väärtuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid varade kasutamisest Juhul kui varade demonteerimise teostamine tuleb teostada viis aastat varem, suurendab see ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- eraldise summat 1,9 miljonit euro võrra (4%) . Diskontomäära suurendamine 1% võrra vähendab ja kasvumäärade ning toetuste saamise tõenäosuse kohta. Hinnangute aluseks on prognoosid demonteerimise eraldisi 1,7 miljoni euro võrra (-4%) ja inflatsiooni määra suurendamine 1% üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tarbimise ja müügihinna kohta. Varade õiglase võrra suurendab eraldisi 0,8 miljoni euro võrra (2%). väärtuse määramisel kasutatakse ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus muutub, tuleb võib-olla täiendavaid allahindlusi teha või varem kajastatud allahindlusi osaliselt või täielikult d) Tingimuslikud varad ja kohustised tühistada. Võrguteenuse osutamiseks kasutatava põhivara kaetavat väärtust mõjutab Konkurentsiamet, kes määrab nende varade põhjendatud tulukuse määra. Kui võrguteenuse Tingimuslike varade ja kohustiste hindamisel kasutab juhtkond eelnevat kogemust, üldist osutamisega seotud tulud, kulud ja investeeringud jäävad ettenähtud piiridesse, tagab teenuse informatsiooni majandus- ja sotsiaalkeskkonna kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi ja müügist saadav tulu nende varade põhjendatud tulukuse. Informatsioon aruandeperioodil tingimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel antud olukorrast. Täiendav informatsioon on arvestatud varade väärtuse languse kohta on avalikustatud lisades 6 ja 7. esitatud lisas 35. c) Eraldiste kajastamine ja hindamine e) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumilt Seisuga 31. detsember 2024 oli kontsern moodustanud keskkonnakaitselisi, mäetööde lõpetamise, varade demonteerimise, töötajate ja lepingutega seotud eraldisi kogusummas 45,4 miljonit eurot Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 ei ole kontsern kajastanud edasilükkunud (31. detsember 2023: 36,6 miljonit eurot) (lisa 25). Nimetatud kohustiste summa ja/või realisee- tulumaksukohustisi seoses Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutiste rumise aeg on ebakindel. Eraldiste nüüdisväärtuse määramisel on kasutatud mitmeid juhtkonna maksustavate erinevustega summas 753,3 miljonit eurot (31. detsember 2023: 741,3 miljonit hinnanguid ja eeldusi tulevaste kulutuste suuruse, inflatsioonimäära ja väljamaksete aja kohta. eurot). Kontsernil on kirjalikult vormistatud dividendipoliitika, mille aluseks on ainuaktsionäri Tegelikud kulutused võivad osutuda suuremateks või väiksemateks sõltuvalt võimalikest väljendatud dividendiootus. Dividendipoliitikast lähtuvalt on kontsern hinnanud, et kontserni muutustest õigusnormides, keskkonnakahjude likvideerimiseks vajalikus tehnoloogias ning Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei jaotata. Kontsernil on kulutustes, mida katavad kolmandad osapooled. võimalik dividendipoliitika rakendamisel kontrollida oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastust ja summat. Keskkonnaeraldiste moodustamise peamiseks sisendiks on korrastatava ala pindala. Kaevandus, karjäär ja tuhaväljad on kindlad territooriumid seega on vähetõenäoline, et selles osas tulevad f) Liitumistasude kajastamine mingisugused muudatused. Tuhaväljade sulgemisaastat mõjutab energia turu kujunemine Kontserni juhtkond on hinnanud, et kliendi ühendamine elektrivõrguga ei ole eraldiseisva tulevikus. Juhul, kui sulgemine tuleb teostada viis aastat varem planeeritud tähtajast, suurendab teostamiskohustisena eristatav, kuna elektrivõrgu liitumistasud ei ole lepingu kontekstis see eraldise summat 2,8 miljoni euro võrra (+6%). Eraldiste nüüdisväärtuse leidmiseks eristatavad ja on omavahel tihedalt seotud võrguteenuste müügiga. Elektrivõrgu liitumistasud kasutatakse prognoositavaid diskontomäärasid. Diskontomäära suurenemine 1 punkti võrra on tagastamatud ettemaksud, mida kliendid maksavad elektrivõrgu ühenduse tagamiseks. vähendab eraldiste summat 2,5 miljoni euro võrra (-6%). Kulude õiglaseks hindamiseks on 149 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Liitumistasud hüvitavad osaliselt vastava kliendi võrguga ühendamiseks vajaliku rajatava taristu 5. SEGMENDI ARUANDLUS maksumuse. Liitumistasud elektrivõrguga liitumisel arvutatakse vastavalt Eesti reguleeriva Juhatus kasutab kontserni majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks asutuse poolt kehtestatud metoodikale. Tulu elektrivõrgu liitumistasudest kajastatakse algselt tootepõhist raporteerimist. Kontsern on määranud põhitooted ja -teenused ehk väärtustloovad lepingulise kohustisena ja seejärel kajastatakse hinnangulise kliendisuhte perioodi jooksul, üksused, mis toodavad kontserniväliseid tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mis on 32 aastat, tuluna. Elektrivõrgu teenuste müük toimub pärast seda, kui kliendid on mille alusel jaotatakse tulud ja kulud ning varad toodetele. võrguühenduse eest tasunud; seetõttu on võrguühenduse tasud ja elektrivõrgu teenuste müük üksteisest väga sõltuvad ja omavahel seotud. Tulu liitumistasudest ja muudest teenustasudest Kontsernis on eristatud neli peamist toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate kajastatakse hiljem, kuna jooksev teenus on määratletud klientidega elektrivõrgu teenuste segmentidena, ja mitmed väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui “Muud osutamise lepingu osana ja kajastatakse IFRS 15 alusel klientidega sõlmitud lepingute segmendid”: edasilükkunud tuluna. Liitumis- ja muud teenustasud kajastatakse tuluna hinnangulise kliendisuhte perioodi jooksul. Juhtkonna hinnangul on hinnanguliseks kliendisuhte perioodiks 1. taastuvenergia ja elektri müük (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine, 32 aastat, mis on hinnanguliselt periood, mille möödudes võib liitumisobjekti taotletav võimsus elektrienergia müük ning energiakaubandus); oluliselt muutuda tulenevalt tehnoloogilistest põhjustest. Seega põhineb tulude kajastamise 2. mittetaastuva elektri tootmine (mittetaastuvatest allikatest elektrienergia tootmine); periood juhtkonna hinnangul, kuna on piisavalt kindel, et varad, mille kulud osaliselt hüvitatakse liitumistasuga, on elektrivõrgu klientide kasutuses pikema perioodi jooksul, kui algse 3. võrguteenused (võrguteenuste müük reguleeritud turul ja Elektrilevi lisateenuste müük); süsteemiteenuse lepingu kehtivusaeg. 4. vedelkütused (vedelkütuste tootmine ja müük); g) 3. taseme instrumentide õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud sisendid 5. muud tooted ja teenused (sh maagaasi müük, soojuse tootmine ja müük, energeetika- Elektrienergia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse hindamistehnikat, mis seadmete ehitus ja sellega seotud teenused, muude toodete ja teenuste müük). põhineb tulevaste perioodide elektrihindade prognoosimisel. See meetod ühendab turupõhised sisendid (Nord Pooli süsteemihind ja Helsingi EPADi hind bilansipäeval, kui need noteeritakse Alates 2024. aastast on varasem „elektrienergia“ segment jaotatud kaheks segmendiks ning Nasdaq OMX-is) ja mittejälgitavad sisendid nagu turuosaliste tegelikud toodangu- ja tarbimis- kajastatud eraldi. Mittetaastuva elektri tootmise segmendis on eristatud elektrienergia tootmine andmed, kütusesisendite (CO2, gaas, kivisüsi) turuhinnad, jaamade ja/või kaablite katkestuste mittetaastuvatest allikatest, sh põlevkivist ja jäätmekütusest. Taastuvenergia ja elektri müügi andmed, teadmised edasiste arengute kohta. Õiglase väärtuse arvutused tehakse igakuiselt. segmendis on kajastatud kõik muud elektrienergia tootmise ja müügiga seotud tegevused, sh elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest, elektri müük jaeklientidele ning elektrikaubandus Päritolutunnistuste õiglase väärtuse leidmisel kasutatakse hindamistehnikat, mis põhineb hulgiturul. Alates 2024. aastast ei ole eraldi kajastatud maagaasi segmenti kuna välistele päritolutunnistustega kauplejate poolt kuvatud ostu- ja müügiäärtel. (Vaata täpsemat infot klientidele maagaasi müügi osatähtsus on langenud alla IFRS 8-ga kehtestud kvantitatiivseid lisas 3.3.). piirmäärasid. Kirjeldatud avalikustatavate tegevussegmentide muudatused on tehtud tagasi- ulatuvalt ka võrdlusperioodi. 150 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Muud segmendid sisaldavad kõrvaltooteid, mille osakaal üksikult on nii kontserni müügitulust Samuti peavad vastavalt kaugkütteseadusele Konkurentsiametiga kooskõlastama müüdava kui ka EBITDA-st ebaoluline. Ükski nendest kõrvaltoodetest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, soojuse piirhinna soojusettevõtjad, kes müüvad soojust tarbijatele või võrguettevõtjale mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi informatsiooni avalikustamine. edasimüügiks tarbijatele või toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis. Segmendi tulud hõlmavad ainult tulusid välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate toodete Müügitulu ja teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad kontsernist välja müüdavatel toodetel ja teenustel (ja mitte juriidilistel isikutel), puuduvad segmentide vahelised tehingud, mida oleks miljonites eurodes 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER vaja elimineerida. 2024 2023 Kontserniväliste klientide müügitulu Kõik kontserni ärikulud on jagatud toodetele ja teenustele, mille tootmise või osutamisega Taastuvenergia ja elektri müük 901,3 976,5 need on seotud. Kui toode (näiteks elektrienergia) on toodetud mitme kontserni äriüksuse Mittetaastuv elektri tootmine 205,2 252,0 poolt vertikaalselt integreeritud väärtusahelas, siis sellega seotud kulud hõlmavad kõigi Võrguteenused 305,7 291,6 üksuste tootmiskulusid, mis on selle toote valmistamises osalenud (näiteks elektrienergia kulu Vedelkütused 178,6 153,6 hõlmab selle tootmiseks kasutatud põlevkivi kulu). Kontserni üldkulud on jaotatud toodetele ja Raporteeritud segmendid kokku 1 590,8 1 673,7 teenustele proportsionaalselt vastavatelt kuludelt teenitud müügitulule. Muud tooted ja teenused 194,4 231,8 Kokku (lisa 26) 1 785,2 1 905,5 Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid ning tulumaksukulu ei jaotata segmentide vahel. EBITDA ei ole IFRS-i Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on kontserniväliste klientide müügitulu arvesta- kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Kontserni EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav misel kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu konsolideeritud kasumiaruande koostamisel. sarnaselt pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja teiste majandusüksuste avalikustatavate andmetega. Lisas 26 on esitatud müügitulud detailsemalt kaupade ja teenuste liikide kaupa. Segmendiaruandes on kõigi kaupade ja teenuste müügitulud jaotatud neljale põhitootele ja muude toodete segmendile Kontserni varad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi võttes aluseks nii otseselt antud toote või teenuse müügitulusid kui ka seotud alamtoodete ja segmentidele ei jaotata, kuna neid juhitakse tsentraalselt kontserni finantsosakonna poolt. teenuste müügitulusid. Seetõttu ei ole lisad 5 ja 26 omavahel elektrienergia ja võrguteenuste/ võrguga seotud teenuste tulude puhul rida-realt võrreldavad. Võrgutasude hinnad kuuluvad elektrituruseaduse kohaselt kooskõlastamisele Konkurentsiameti poolt. Konkurentsiamet on koostatud hindade kooskõlastamise metoodika, mis võtab arvesse Elektrienergia, maagaasi ja võrguteenuste müügitulude kasvu põhjused on kirjeldatud lisas 1.1. kulusid, mis on vajalikud õiguslike kohustuste täitmiseks ning tagab põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. Reeglina loeb Konkurentsiamet investeeritud kapitaliks aasta keskmist Muude toodete ja teenuste segmendi müügitulu languse olulisemad mõjutajad on pelletite müük põhivarade jääkväärtust, millele on lisatud 5% välistuludest. Põhjendatud tulukuse määraks on (-32,3 miljon eurot võrreldes 2023. aastaga), päikeseteenuste müük (-15,7 miljon eurot) ning ettevõtte kaalutud keskmine kapitali hind (WACC). Ülejäänud segmentide müügihinnad ei ole gaasienergia müük (+7,4 miljon eurot). reguleeritud õigusaktidega. 151 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad EBITDA Muud kasumi ja kahjumi avalikustatavad näitajad miljonites eurodes 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt 2024 2023 sidusettevõtjatesse segmentide vahel ei jaotata ning seda informatsiooni emaettevõtja juhatu- EBITDA sele ei esitata. Taastuvenergia ja elektri müük 160,3 130,8 Mittetaastuv elektri tootmine 18,0 209,0 Lisainformatsioon arvestatud põhivara väärtuse languse, põhivara kulumi ja amortisatsiooni kohta Võrguteenused 107,9 106,0 on avalikustatud lisas 6 ja 8 ning eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kohta lisas 25. Vedelkütused 115,6 0,8 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2024 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2023 Raporteeritud segmendid kokku 401,8 446,6 Eraldiste Eraldiste Muud tooted ja teenused -3,6 -9,9 Põhivara kulum ja Põhivara kulum ja moodustamine (-) ja moodustamine (-) ja amortisatsioon amortisatsioon Kokku 398,2 436,7 ümberhindamine (+) ümberhindamine (+) Põhivara kulum ja amortisatsioon (lisad 6,7 ja 8) -328,5 -818,0 Taastuvenergia ja -37,7 3,8 -41,2 -0,3 Neto finantskulud (lisa 31) -33,0 -29,6 elektri müük Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt Mittetaastuv elektri 1,9 0,2 -26,8 105,1 -634,3 180,6 sidusettevõtjatesse (lisa 10) tootmine Kasum enne tulumaksustamist 38,6 -410,9 Võrguteenused -59,9 - -57,4 - Vedelkütused -171,9 -52,5 -26,1 18,2 * EBITDA: kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning Raporteeritud põhivara kulumi-, amortisatsiooni ja väärtuse languse kulusid. -296,3 56,4 -759,0 198,5 segmendid kokku Muud tooted ja Pikaajalisi elektrienergia ostulepinguid, mille osas ei rakendata riski - maandamisarvestust ning -32,2 13,2 -59,2 14,0 teenused mille õiglase väärtuse muutus kajastatakse seeläbi kasumiaruandes, sisaldub taastuvenergia ja Kokku (lisad 6, 7, elektri müügi segmendi EBITDA-s 2024. aastal summas -1,8 miljonit eurot (2023. aastal -46,3 -328,5 69,6 -818,2 212,5 8 ja 25) miljonit eurot). 152 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Varad Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on varade summade arvestamisel kasutades samu arvestuspõhimõtteid nagu konsolideeritud finantsaruannete koostamisel. miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2024 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2023 Investeeringud Investeeringud Investeeringud Investeeringud Kokku varad Kokku varad sidusettevõtjatesse (lisa 10) põhivarasse (lisad 6, 7 ja 8) sidusettevõtjatesse (lisa 10) põhivarasse (lisad 6, 7 ja 8) Taastuvenergia ja elektri müük 2 147,0 0,5 396,8 1 849,2 0,5 375,9 Mittetaastuv elektri tootmine 213,8 0,6 12,9 318,0 1,4 62,9 Võrguteenused 1 672,3 0,0 156,0 1 472,8 0,0 177,4 Vedelkütused 656,1 1,2 104,0 763,6 2,4 125,4 Raporteeritud segmendid kokku 4 689,2 2,3 669,7 4 403,6 4,3 741,6 Muud tooted ja teenused 440,7 72,6 53,9 419,3 74,1 37,7 Kokku (lisad 6, 7 ja 10) 5 129,9 74,9 723,6 4 822,9 78,3 779,3 2024. ja 2023. aastal kajastatud varade allahindlused jagunesid segmentide lõikes järgmiselt: miljonites eurodes 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER 2024 2023 Taastuvenergia ja elektri müük 0,4 0,8 Mittetaastuv elektri tootmine 16,8 596,3 Võrguteenused - 0,1 Vedelkütused 145,8 0,8 Raporteeritud segmendid kokku 163,0 598,0 Muud tooted ja teenused 8,1 34,4 Kokku 171,1 632,4 153 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kogu kontserni kohta esitatav informatsioon Kontserniväline müügitulu klientide asukoha järgi Põhivarade jaotus varade asukoha järgi* miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Eesti 810,0 667,3 Eesti 2 965,9 2 710,4 Poola 334,2 393,7 Leedu 615,0 479,4 Leedu 295,9 403,8 Soome 93,4 88,3 Läti 171,7 221,6 Poola 30,7 26,5 Singapur 154,0 151,4 USA 26,6 26,9 Šveits 12,1 - Läti 14,7 4,8 Prantsusmaa 2,9 0,8 Kokku põhivarad (lisad 6,8 ja 9) 3 746,3 3 336,3 Põhjamaad* 1,4 6,4 * Välja arvatud finantsvarad ja investeeringud sidusettevõtjatesse Holland 1,1 1,7 Taani 0,4 22,2 Suurbritannia 0,1 7,9 Araabia Ühendemiraadid - 27,2 Muud riigid 1,0 1,5 Kokku kontserniväline müügitulu (lisa 26) 1 785,2 1 905,5 * Põhjamaad – Soome ja Rootsi 154 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 6. MATERIAALNE PÕHIVARA miljonites eurodes Maa Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Muud Lõpetamata ehitus Ettemaksed Kokku Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 94,5 330,7 1 418,2 3 351,9 6,9 422,6 44,9 5 669,7 Akumuleeritud kulum - -137,5 -603,2 -1 625,0 -5,5 - - -2 371,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 (lisa 4) 94,5 193,2 815,0 1 726,9 1,4 422,6 44,9 3 298,5 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised 0,1 0,2 0,4 44,9 0,9 656,0 74,1 776,6 Arvestatud kulum (lisad 4 ja 34) - -7,3 -37,0 -132,1 -0,6 - - -177,0 Arvestatud väärtuse langus (lisad 4 ja 34) - -75,0 -67,3 -482,8 - -6,4 - -631,5 Müüdud põhivara jääkväärtuses - - - -0,1 - - - -0,1 Klassifitseeritud müügiootel varaks (lisa 12) - -2,2 -1,1 -9,4 - -0,2 - -12,9 Tütarettevõtjate müük (lisa 1.1 ja 36) -0,1 - - -17,7 -0,1 -0,3 - -18,2 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 - - 0,7 - 0,5 - 1,1 Ümberklassifitseerimised 0,2 1,9 129,0 177,1 - -273,7 -34,5 - Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 0,1 -82,4 24,0 -419,4 0,2 375,9 39,6 -62,0 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 94,6 329,4 1 529,2 3 482,6 6,4 798,5 84,5 6 325,2 Akumuleeritud kulum - -218,6 -690,2 -2 175,1 -4,8 - - -3 088,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 (lisa 4) 94,6 110,8 839,0 1 307,5 1,6 798,5 84,5 3 236,5 2024. aastal toimunud liikumised Lisandumised 0,4 3,1 7,2 11,0 1,4 675,6 6,6 705,3 Enammakstud liitumistasu tagastus (lisa 33) - - - - - -2,2 - -2,2 Arvestatud kulum (lisad 4 ja 34) - -4,9 -37,5 -102,9 -0,7 - - -146,0 Arvestatud väärtuse langus (lisad 4 ja 34) -2,0 -3,2 -11,5 -39,7 -0,1 -114,2 - -170,7 Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,2 - - -1,5 - - - -1,7 Eraldise moodustamine (lisa 25) - - - 2,1 - - 2,1 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 - - 0,3 - 0,1 - 0,6 Ümberklassifitseerimised 0,1 10,4 108,2 152,6 0,6 -240,9 -30,0 1,0 Kokku 2024. aastal toimunud liikumised -1,5 5,4 66,4 21,9 1,2 318,4 -23,4 388,4 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 93,1 342,9 1 639,1 3 638,5 8,2 1 116,9 61,1 6 899,8 Akumuleeritud kulum - -226,7 -733,7 -2 309,1 -5,4 - - -3 274,9 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2024 (lisa 4) 93,1 116,2 905,4 1 329,4 2,8 1 116,9 61,1 3 624,9 155 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Olulised investeeringud vaata lisa 1.1. 2024. aastal läbi viidud vara väärtuse testid näitasid allahindluse vajadust kahe raha genereeriva üksuse puhul: Müüdud põhivara müügihind maa grupis oli 0,3 miljonit eurot ja kasum 0,1 miljonit eurot ning masinad ja seadmed grupis 1,8 miljonit eurot ning kasum 0,3 miljonit eurot. • Uus ehitatav Enefit 280-2 õlitehase 107,3 miljonit eurot (vt täiendavat informatsiooni lisa 5.1 (a)) Vara väärtuse testid koostatakse olukorras, kui on alust arvata, et vara väärtus võib olla • Kaevanduste varad 56,2 miljonit eurot (vt täiendavat informatsiooni lisa 5.1 (b)) langenud või kui eksisteerib teatud raha genereeriva üksusega seotud oluline firmaväärtuse saldo. Sellisteks varadeks, kus on vaja koostada vara väärtuse test, on 2024. aastal kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangu kohaselt Enefit Power elektri tootmise hübriidplokid, uus 6.1 Eesti Energia elektrijaamade varade väärtuse testid ehitatav Enefit 280-2 õlitehas, kaevanduste varad, tuulepargid ja Enefit American Oil varad Elektrijaamu käsitletakse kolme eraldiseisva raha genereeriva üksusena: 1) Auvere elektrijaam, (2023: samad varad mis käesoleval aastal). 2) elektrit tootvad plokid, mis kasutavad kütusena ainult põlevkivi (põlevkivist elektrit tootvad plokid), 3) elektrit tootvad plokid, mis kasutavad lisaks põlevkivile ka muid kütuseid Elektri tootmise hübriidplokkide võimaliku varade väärtuse languse peamiseks indikaatoriks (hübriidplokid). Elektrijaamade jagamisel eraldiseisvateks raha genereerivateks üksusteks on asjaolu, et fossiilsetest kütustest elektrit tootvad elektrijaamad pääsevad üha vähem on lähtutud eelkõige elektrit tootvate plokkide efektiivsusest, erinevate kütuste kasutamise turule ja nende konkurentsivõime on langenud tulenevalt elektri hinna langusest ja võimekusest, asendatavusest kontserni müügistrateegias ja elektrit tootvate plokkidega seotud kõrgetest keskkonnatasudest. Ehitusjärgus õlitehase vara väärtuse languse indikaatoriks juhtimisotsuste sõltumatusest. Nii elektrit tootvates hübriidplokkides kui ka Auvere elektrijaamas on vedelkütuste turuhindade volatiilsus, tehase käivitamise nihkumine ja tehase lühem toodetakse elektrit nii põlevkivist kui ka taastuvatest ja alternatiivsetest kütustest (biomass kasutusaeg tingituna eeldatavast tähtajalisest keskkonnakompleksloast. Kaevanduste varade ja uttegaas). Biomassist elektri tootmisel ei kaasne CO2 kvootide vajadust, uttegaasist elektri väärtuse languse indikaatoriks on põlevkivi tarbimise langus tingituna põlevkivist elektri tootmise puhul on CO2 vajadus väiksem kui põlevkivist tootmise puhul. Tulenevalt elektrit tootmise mahtude vähenemisest. Nelja Energia1 ning Paldiski ja Narva tuuleparkide osas tootvate plokkide efektiivsuse erinevusest ja kütuste kasutusest, on elektri tootmise omahinnad viis grupp läbi firmaväärtuste kaetava väärtuste testid, millega hinnati äriühenduste käigus erinevates raha genereerivates üksustes erinevad, samas ühe raha genereeriva üksuse sees tekkinud firmaväärtuste võimalikku väärtuse langust. Lisaks testiti 4 opereeriva tuulepargi2 sarnased. Ehk samas raha genereerivas üksuses olevad elektrit tootvad plokid pääsevad turule kaetavat väärtust, lähtudes võimalikust väärtuse langusest, mis tuleneb hinnamuutustest sarnase elektri hinna juures. Auvere elektrijaama elektrit tootva ploki efektiivsus on teistest elektriturul. Akmene, Šilale II (mis ei ole veel kasutusvalmis), Tolpanvaara ja Purtse tuuleparkide oluliselt kõrgem. testimisel lähtuti potentsiaalsest väärtuse langusest, mis tuleneb elektrituru hinnamuutustest ja elektrimüügilepingute mõjudest nimetatud varadele. Enefit American Oil varade võimaliku väärtuse languse indikaatoriks on maa hinna kõikumine Ameerikas Utah piirkonnas. 156 1 2 Virtsu I, Virtsu II, Virtsu III, Esivere, Tooma I, Tooma II, Pakri, Ojaküla, Sudenai, Mockiai, Šilale, Ciuteliai ja Silute tuulepargid Virtsu, Aulepa, Viru-Nigula ja Aseriaru tuulepargid EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Elektri turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward-hindadest kui kolmandate osapoolte Elektrihinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus eksperthinnangust. Prognoosimisel eeldati, et elektrihind on aastatel 2025-2035 vahemikus 61–75 €/MWh. Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrgemad, kui vara 77–93 €/MWh (2023: elektrihinna prognoos oli aastatel 2024-2030 vahemikus 65–92 €/MWh). väärtuse testis rakendatud tase, tooks see kaasa varade allahindluse summas 19,1 miljonit Tulenevalt äriloogikast, mille kohaselt soovitakse müüa enam elektrit tiputundidel, oli kontserni eurot. Heitmekvoodi hinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud heitmekvoodi 2024. aastal saavutatud kvartali keskmine müügihind 24–66% (2023: 16–39%) kõrgem kui hinnaprognoosi vahemikus 83 €/t–100 €/t. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hind. Sarnast äriloogika toimimist eeldatakse elektri müügil Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põhinevatele eeldustele nagu ka tulevastel aastatel. Vara väärtuse testi koostamisel võeti arvesse ka järgmiste aastate diskontomäär, elektri turuhind ja heitmekvootide turuhind, teisi olulisi sisendeid, mis põhinevad riskimaandamistehingute oodatavad mõjud. kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulisemad kasutatud eeldused on järgmised: Heitmekvootide turuhinna prognoosimisel lähtuti turu forward-hindadest mida pärast 2026. • Eeldatakse, et elektrijaam töötab turupõhiselt vähemalt kuni 2026. aastani (testis aastat edaspidi on suurendatud inflatsiooniga. Prognoosimisel eeldati, et aastatel 2025-2035 näidatakse turupõhiseid rahavooge veel kuni aastani 2030), ehk nii kaua kui suudab on heitmekvootide hinnaprognoos vahemikus 69 €/t–83 €/t (2023: heitmekvootide tuginedes elektri turuhinna prognoosile tootmiskulud turult tagasi teenida. Alates hinnaprognoos oli aastatel 2024-2030 vahemikus 78 €/t–93 €/t). 2026. aastast eeldatakse, et elektrijaam jääb vajaduspõhiselt osutama saartalitluse või Lähtuti eeldusest, et kui elektrijaamades tekib õlitehaste uttegaasi põletamisest kahjum siis reservvõimsuse teenust, mis on vajalik Eesti varustuskindluse tagamiseks. Vastava selle kompenseerivad õlitehased. mehhanismi regulatsioon ja kompenseerimise põhimõtted Eestis on välja töötamisel ja peaksid rakenduma hiljemalt aastal 2026. Vara väärtuse testis on eeldatud, et meetme a) Auvere elektrijaam alusel kaetakse elektrijaama püsi- ja tegevuskulud kui neid ei ole võimalik turupõhiselt katta. Juhul kui saartalitluse või reservvõimsuse tasu ei rakendata, siis tuleks varade Auvere elektrijaama varad on 2023. aastal alla hinnatud summas 502,5 miljonit eurot ja selle jääkväärtus alla hinnata summas 48,2 miljonit eurot. raha teeniva üksuse bilansiline jääkväärtus seisuga 31. detsember 2024 oli 48,2 miljonit eurot (31. detsember 2023 peale allahindlust 16,7 miljonit eurot). Varade kaetav väärtus leiti • Põlevkivi omahind on tuletatud võttes arvesse eeldatavaid põlevkivi kaevandamise kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena täiendavat allahindluse vajadust ei kulusid ja mahtusid, mis on kirjeldatud kaevanduste vara väärtuse testis. Kui prognoositud tuvastatud, samuti ei ole ajendit kajastatud allahindluse tühistamiseks. Eeldatavad tulevased põlevkivi hind oleks 20% kõrgem, siis peaks varade jääkväärtuse alla hindama summas rahavood diskonteeriti diskontomääraga 11,2% (2023: 11,4%). Diskontomäära 1 protsendipunktine 6,4 miljonit eurot. kasv tooks kaasa varade kaetava väärtuse vähenemise summas 2,2 miljonit eurot ja allahindlus • Vara väärtuse testis on eeldatud elektri tootmisel kasutatavate kütustena põlevkivi oleks sel juhul samas summas. Auvere elektrijaama kasulik eluiga on eeldatud vara väärtuse osakaalus vähemalt 26%, uttegaasi kuni 35% ja biomassi kuni 39%. Vastav kütuste testis kuni aastani 2035 tulenevalt kontserni strateegiast. jaotus on leitud võttes arvesse elektrijaama tehnoloogilist võimekust kasutada erinevaid kütuseid. Juhul kui põlevkivi osakaal oleks 20% kõrgem, siis see tooks kaasa allahindluse Auvere elektrijaama kaetav väärtus on tundlik elektri ja heitmekvootide hinna muutuse suhtes. summas 10,4 miljonit eurot. Kui prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui vara väärtuse testis rakendatud • Testis on eeldatud tasuta CO2 kvoote uttegaasi utiliseerimiseks mahus 142 tuhat tonni tase, tooks see kaasa Auvere elektrijaama varade allahindluse summas 48,2 miljonit eurot aastas kuni aastani 2030. Kui elektrijaam tasuta kvoote ei saaks kasutada, siis tuleks (see tähendaks, et kogu raha genereeriva üksuse bilansiline väärtus tuleks alla hinnata). varade jääkväärtust alla hinnata summas 9,2 miljonit eurot. 157 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad b) Hübriidplokid kaetakse hübriidplokkide püsi- ja tegevuskulud kui neid ei ole võimalik turupõhiselt katta. Juhul Elektrit tootvate hübriidplokkide varad on 2023. aastal alla hinnatud summas 125,9 miljonit kui saartalitluse või reservvõimsuse tasu ei rakendata, siis tuleks varade jääkväärtus alla hinnata eurot ja nende bilansiline jääkväärtus seisuga 31. detsember 2024 oli 23,0 miljonit eurot. summas 23,0 miljonit eurot ja nende jääkväärtuseks jääks null eurot. (31.detsember 2023 peale allahindlust null eurot). Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena allahindluse vajadust ei tuvastatud. Samuti ei ole ajendit c) Põlevkiviplokid varasemalt kajastatud allahindluse tühistamiseks. Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti Elektrit tootvate põlevkiviplokkide varad on 2020. aastal alla hinnatud summas 23,0 miljonit eurot diskontomääraga 11,2% (2023: 11,4%). Diskontomäära 1 protsendipunktine kasv tooks kaasa ja seetõttu selle raha teeniva üksuse bilansiline maksumus langes nullini. 2024. aastal ei ole varade jääkväärtuse allahindluse summas 1,2 miljonit eurot. toimunud muutusi põlevkiviplokkide vara väärtuse testi tulemustes ja kajastatud allahindluse tühistamiseks ei ole ajendit. Tegemist on reservis olevate plokkidega, mis ei genereeri stabiilset Elektrit tootvate hübriidplokkide kaetav väärtus on tundlik elektri ja heitmekvootide hinna rahavoogu. muutuse suhtes (2023: elektri ja heitmekvootide hinna muutuse suhtes). Hindade muutused on näidatud elektrijaamade vara väärtuse teste kajastava peatüki alguse osas. 6.2 Eesti Energia uue Enefit 280-2 õlitehase varade väärtuse test Kui prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui vara väärtuse testis rakendatud Rajatava Enefit 280-2 õlitehase varade bilansiline jääkväärtus 31.12.2024 seisuga oli tase, tooks see kaasa hübriidplokkide varade allahindluse summas 13,7 miljonit eurot. 320,2 miljonit eurot (31.12.2023 seisuga 244,4 miljonit eurot). Varade kaetav väärtus leiti Elektrihinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena tuvastati allahindluse vajadus 107,3 61–75 €/MWh. Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrgemad, kui vara miljonit eurot. väärtuse testis rakendatud tase, tooks see kaasa varade allahindluse summas 9,6 miljonit eurot. Heitmekvoodi hinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud heitmekvoodi hinnaprognoosi Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga 10,9% (2023: 11,2%). vahemikus 83 €/t–100 €/t. Diskontomäära 1 protsendipunktine kasv tooks kaasa varade jääkväärtuse täiendava allahindluse summas 14,4 miljonit eurot. Enefit 280-2 õlitehase kasulik eluiga on eeldatud vara väärtuse Põlevkivi omahind on tuletatud võttes arvesse eeldatavaid põlevkivi kaevandamise kulusid ja testis kuni aastani 2034 tulenevalt väljastatud tähtajalise komplekskasutusloa pikkusest. Sellest mahtusid, mis on kirjeldatud kaevanduste vara väärtuse testis. Kui prognoositud põlevkivi hind asjaolust tulenevalt olulistel sõlmedel ja konstruktsioonil säilib kasulikku eluiga vähemalt 20 oleks 20% kõrgem, siis peaks varade jääkväärtuse alla hindama summas 5,5 miljonit eurot. aastat, mille realiseerimise tulemusena tekib 2035. aastal rahavoogu 112,3 miljonit eurot. Eeldatakse, et hübriidplokid töötavad turupõhiselt vähemalt kuni 2026. aastani (Eesti EJ 5. Õlitehase kaetav väärtus on tundlik vedelkütuste ja heitmekvootide hinna muutuste suhtes. plokil on näidatud rahavood elektrimüügist turule kuni 2028. aastani ja 8. plokil kuni 2030), ehk nii kaua kui suudavad tuginedes elektri turuhinna prognoosile tootmiskulud turult tagasi Vedelkütuste turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward-hindadest kui kolmandate teenida. Alates 2026. aastast eeldatakse, et hübriidplokid jäävad vajaduspõhiselt osutama osapoolte eksperthinnangust. Alates 2025. aastast on keskõli (1% FO) hinnaprognoos vahemikus saartalitluse või reservvõimsuse teenust, mis on vajalik Eesti varustuskindluse tagamiseks. 439–480 €/t (2023: alates 2024. aastast 385-497 €/t) . Kui prognoositud keskõli hind oleks Vastava mehhanismi regulatsioon ja kompenseerimise põhimõtted Eestis on välja töötamisel ja 20% madalam, kui vara väärtuse testis rakendatud tase, siis tuleks E280-2 õlitehase varade peaksid rakenduma hiljemalt aastal 2026. Vara väärtuse testis on eeldatud, et meetme alusel jääkväärtus täiendavalt alla hinnata summas 98,9 miljonit eurot. 158 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Heitmekvootide turuhinna prognoosimisel lähtuti samadest eeldustest kui elektrijaamade kaetava 6.3 Tuuleparkide vara väärtuse testid Eesti Energias väärtuse testide puhul. Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrgemad, kui vara Aastal 2018 omandas Enefit Green 100% Baltimaade sõltumatu taastuvenergia tootja ja tuulepargi väärtuse testis rakendatud tase, siis tuleks varade jääkväärtus täiendavalt alla hinnata summas arendaja Nelja Energia aktsiatest. Nelja Energia aktsiate omandamisel kajastati omandatud 3,1 miljonit eurot. tuuleparkide3 firmaväärtus. Firmaväärtuse hindamiseks viis kontsern läbi kaetava väärtuse testid, millega hinnati äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtuste võimalikku väärtuse langust. Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põhinevatele eeldustele nagu diskonto- Lisaks testiti kõiki teisi opereerivate ning ehituse lõppjärgus tuuleparkide4 kaetavat väärtust, määr, vedelkütuste turuhinnad ja heitmekvootide turuhind, teisi olulisi sisendeid, mis põhinevad lähtudes võimalikust väärtuse langusest, mis tuleneb hinnamuutustest elektriturul ja pikaajaliste kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulisemad kasutatud eeldused on järgmised: elektrimüügilepingute mõjudest varadele. Kontserni tuuleparkide vara väärtuse testide raames • Vara väärtuse testis on eeldatud tasuta CO2 kvootide eraldamist perioodil 2025-2027 hinnati nende varade kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevaste 97% ulatuses kogu vajalikust heitmekvootide kogusest, 2028-2030 aastal 91% kogu perioodide rahavoogude alusel. Iga raha genereeriva üksuse rahavooge prognoositi kuni vastava vajalikust kogusest, 2031-2034 70% kogu vajalikust kogusest. Tasuta kvootide mahtude tuulepargi kasuliku eluea lõpuni. Igat tuuleparki käsitleti eraldi raha genereeriva üksusena. arvestamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni eelnõudest, millele tuginevalt kuni aastani 2024. ja 2023. aastal tehtud vara väärtuse languse testide tulemusena ei tuvastatud vajadust 2030 on kvootide jaotamine otsustatud, peale 2030. aastat on lähtutud eelduslikust tuuleparkide allahindluseks. prognoosist. Juhul kui tasuta kvootide osakaal oleks 20% madalam kui vara väärtuse testis eeldatud peale 2030. aastat, siis oleks vara kaetav väärtus 7,6 miljonit eurot Tuuleparkide varade kaetavat väärtust hinnati nende kasutusväärtuse alusel. Bilansilisi väärtusi madalam. koos raha genereerivale üksusele jaotatud firmaväärtusega võrreldi kaetava väärtusega. Elektri turuhinna, tuulediskonto määra (näitab kui suure osakaalu prognoositavast keskmisest • Täiendavaks investeeringuks tehase lõpetamiseks on eeldatud 54,2 miljonit eurot turuhinnast katab tüüpiline tuuleenergia tootmisprofiil) ja diskontomäära prognoosimisel võttis (investeering kokku 375,7 miljonit eurot). Kui täiendav investeering kujuneks 20% kontsern arvesse turu forward-hindu, kolmandatest isikutest ekspertide hinnanguid ja juba suuremaks, siis oleks vara kaetav väärtus 8,4 miljonit eurot madalam. sõlmitud pikaajalisi elektrimüügilepinguid. Prognoosi kohaselt jääb aastatel 2025-2054 (2023: • Tehase remondi ja hoolduskulude prognoosimisel lähtuti olemasoleva analoogse E280-1 2024-2054) elektrihind Eestis vahemikku 77-93 €/MWh (2023: alates 2024. aastast vahemikku tehase kulubaasist, mida korrigeeriti võttes arvesse tehnoloogilised täiendused uuel 65-108 €/MWh), Leedus vahemikku 77-97 €/MWh (2023: 66-106 €/MWh) ja Soomes vahemikku tehasel. Aastane remondi ja hoolduskulude maht on eeldatud 1,9 - 4,6 miljonit eurot 43-94€/MWh (2023: 44-101 €/MWh). Hinnaprognoosi lõpp-periood sõltub pargi kasulikust aastas. Kui vastavad kulud kujuneks 20% suuremaks, siis oleks vara kaetav väärtus elueast, kuid Akmene, Šilale II ja Tolpanvaara tuuleparkide puhul ulatub pikim eluiga 2054. 3,3 miljonit eurot madalam. aastani. • Põlevkivi omahind on tuletatud võttes arvesse eeldatavaid põlevkivi kaevandamise Prognoositi, et aastatel 2025-2054 (2023: 2024-2054) on tuulediskonto määr Eestis vahemikus kulusid ja mahtusid, mis on kirjeldatud kaevanduste vara väärtuse testis. Kui prognoositud -28% kuni -15% (2023: -28% kuni -13%), Leedus -29% kuni -16% (2023: -24% kuni -11%) ja põlevkivi hind oleks 20% kõrgem, siis oleks vara kaetav väärtus 49,0 miljonit eurot Soomes -30% kuni -17% (2023: -36% kuni -17%). madalam. 159 3 4 Virtsu I, Virtsu II, Virtsu III, Esivere, Tooma I, Tooma II, Pakri, Ojaküla, Sudenai, Mockiai, Šilale, Ciuteliai, Šilute Virtsu, Aulepa, Viru-Nigula, Aseriaru, Narva, Paldiski, Purtse, Tolpanvaara, Šilale II, Akmene EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades Leedus asuvate tuuleparkide puhul Kui eeldatavad elektri turuhinnad oleksid 20% madalamad kui vara väärtuse languse testides diskontomäära 6,9% ning Eestis ja Soomes asuvate tuuleparkide puhul 7,0% (2023: Leedus kasutatud elektrihinnad, väheneksid kaetava väärtused Eesti tuuleparkide puhul 39,5 miljoni asuvate tuuleparkide puhul 8,1% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 8,2%). euro võrra, Leedu tuuleparkide puhul 77,3 miljoni euro võrra ja Soomes asuva tuulepargi puhul 21,3 miljoni euro võrra. See tooks kaasa kokku 13,6 miljoni euro suuruse allahindluse Eesti tuule- Väikseimad oluliste sisendite muutused, mis tooks kaasa allahindluse, on seisuga 31.12.2024 parkide puhul, 3,4 miljoni euro suuruse allahindluse Leedu tuuleparkide puhul. järgmised: Kui eeldatav tuulediskonto määr oleks 10 protsendipunkti kõrgem kui kaetava väärtuse testimisel Diskontomäära Tuulediskonto Elektrihinna kasutatud eeldus, väheneksid kaetavad väärtused Eesti tuuleparkide puhul 35,4 miljonit eurot, muutus määra muutus muutus Leedu tuuleparkide puhul 77,3 miljonit eurot ja Soome tuulepargi puhul 22,1 miljonit eurot. Eesti Eesti +0,02 pp +0,1 pp -0,2% tuuleparkide puhul tähendaks see 10,0 miljoni euro suurust ja Leedu tuuleparkide puhul 1,2 Leedu +2,02 pp +6,3 pp -9,1% miljoni euro suurust allahindlust. Soome +2,29 pp +10,9 pp -22,7% Kui eeldatav diskontomäär oleks 1 protsendipunkti võrra kõrgem kui kaetava väärtuse testimisel kasutatud eeldus, väheneksid kaetavad väärtused Eesti tuuleparkide puhul 11,8 miljonit eurot, Väikseimad oluliste sisendite muutused, mis tooks kaasa allahindluse, on seisuga 31.12.2023 Leedu tuuleparkide puhul 33,7 miljonit eurot ja Soome tuulepargi puhul 11,7 miljonit eurot. Eesti järgmised: tuuleparkide puhul tähendaks diskontomäära tõus vajadust teha allahindlus summas 0,6 miljonit eurot. Diskontomäära Tuulediskonto Elektrihinna muutus määra muutus muutus 6.4 Eesti Energia kaevanduste varade väärtuse test Eesti +1,1 pp +2,0 pp -4,0% Kaevanduste varade bilansiline jääkväärtus 31.12.2024 seisuga oli 160,4 miljonit eurot (31.12.2023 Leedu +3,1 pp +10,0 pp -14,0% seisuga 136,0 miljonit eurot). Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse Soome +0,7 pp +4,0 pp -9,0% testi tulemusena tuvastati allahindluse vajadus 56,2 miljonit eurot. Tuuleparkide eeldatavad tulevased rahavood on kõige tundlikumad elektrihinna, tuulediskonto Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga 11,2% (2023: 9,8%). Diskonto- määra ja eeldatava diskontomäära võimalike muutuste suhtes. Oma tootmismahtude puhul määra 1 protsendipunktine tõus tooks kaasa täiendava allahindluse summas 3,3 miljonit eurot. kasutame tuuleenergia keskmise tootluse pikaajalisi ootusi ega võta seega kaetava väärtuse Kaevanduste varade kasulik eluiga on eeldatud vara väärtuse testis keskmiselt 10 aastat testides sisendina arvesse ilmastikust sõltuvaid tootmismahu kõikumisi, kuna need mõjutavad sõltuvalt erinevatest varagruppidest. Estonia kaevanduse viimaseks opereerimise aastaks on ainult üksikuid aastaid, kuid ei muuda pikaajalist keskmist. eeldatud 2031. aasta ja Narva karjääri viimaseks opereerimise aastaks on eeldatud 2040. aasta. 160 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põhinevatele eeldustele nagu diskonto- 6.5 Enefit American Oili varade väärtuse test määr teisi olulisi sisendeid, mis põhinevad kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulisemad 31. detsembri 2024 seisuga oli Enefit American Oili varade maht enne varade väärtuse allahindlust kasutatud eeldused on järgmised: 31,3 miljonit eurot. Vara väärtuse testi tulemusena tuvastati allahindluse vajadus 2,7 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2024 on Enefit American Oil varade bilansiline jääkväärtus peale teostatud • Juhul kui kontsernisisesed põlevkivi müügi mahud ning sellele vastavad põlevkivi toodangud allahindlust 28,6 miljonit eurot (2023: 29,0 miljon eurot). Bilansiline väärtus vastab müügihinnale, langeksid 20% võrra, siis see tooks kaasa täiendava allahindluse summas 104,2 miljonit eurot. millega kontsern antud vara eeldab müüa. • Lisaks kontsernisiseselt põlevkivi müügile on vara väärtuse testis eeldatud ka kontsernivälist müüki keskmiselt mahus 6% kogu põlevkivi toodangust. Juhul kui välise põlevkivi müügi mahud langeksid 20% võrra, siis see tooks kaasa täiendava allahindluse summas 9,9 miljonit eurot. • Vara väärtuse testis on arvestatud ka põlevkivi tootmisel tekkiva lisatoote killustiku ja aheraine müügi tuludega. Juhul kui killustiku ja aheraine müügi mahud langeksid võrreldes testis eeldatuga 20% võrra, siis see tooks kaasa täiendava allahindluse summas 1,4 miljonit eurot. 161 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 7. IMMATERIAALNE VARA miljonites eurodes Firmaväärtus Tarkvara Tarkvara lõpetamata soetus Lepingulised õigused Muu Kokku Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 25,6 62,4 9,2 23,2 5,0 125,4 Akumuleeritud kulum - -42,3 - - -1,2 -43,5 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 25,6 20,1 9,2 23,2 3,8 81,9 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised - 0,9 4,5 - 0,1 5,5 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara - - 5,3 - - 5,3 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisa 34) -0,1 -7,7 - -0,2 -0,1 -8,1 Klassifitseeritud müügiootel varaks (Lisa 12) -0,9 - - -0,1 - -1,0 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - -0,8 - -0,8 Ümberklassifitseeritud - 6,9 -6,9 - - - Kokku 2023. aastal toimunud liikumised -1,0 0,1 2,9 -1,1 - 0,9 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 24,6 65,1 12,1 22,1 5,1 129,0 Akumuleeritud kulum - -44,9 - - -1,3 -46,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 24,6 20,2 12,1 22,1 3,8 82,8 2024. aastal toimunud liikumised Lisandumised - 5,0 0,6 - 6,1 11,7 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara - - 6,6 - - 6,6 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisa 34) -8,6 - -0,3 -0,1 -9,0 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - 1,4 - 1,4 Ümberklassifitseeritud - 6,5 -6,5 - - - Kokku 2024. aastal toimunud liikumised - 2,9 0,7 1,1 6,0 10,7 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 24,6 75,5 12,8 23,2 11,2 147,3 Akumuleeritud kulum - -52,4 - - -1,4 -53,8 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2024 24,6 23,1 12,8 23,2 9,8 93,5 162 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Firmaväärtus Firmaväärtuse jagunemine raha teenivate üksuste lõikes Lepingulised õigused Lepinguliste õigustena on kajastatud USAs Utah osariigis omandatud kaevandamisõiguste miljonites eurodes 31. DETSEMBER väärtus, mille eeldatavaks elueaks loetakse 20 aastat. 2024 2023 Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtus 19,9 19,9 Poola päikeseparkide soetamisel tekkinud firmaväärtus 2,2 2,2 Muud 2,5 2,5 Kokku firmaväärtus 24,6 24,6 Firmaväärtuse väärtuse langust testiti aruandekuupäeva seisuga, hinnates äriühendustes omandatud firmaväärtuse kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevase perioodi rahavoogude põhjal. Vastavalt läbi viidud vara väärtuse testidele ei tuvastatud 2024. ja 2023. aastal allahindluse vajadust raha genereerivate üksuste puhul. Raha genereerivate üksuste kaetava väärtuse leidmisel kasutati kasutusväärtust. Nelja Energia AS-i omandamisel (ost novembris 2018, ettevõte ühendati Enefit Green AS-iga 2019. aasta aprillis) tekkinud firmaväärtus on jaotatud Nelja Energia AS-i omandamisel omandatud tuuleparkidele5. Antud tulevase perioodi rahavooge diskonteeriti diskontomääraga 7,0% Eesti tuuleparkide puhul ja 6,9% Leedu tuuleparkide puhul (2023: 8,2% Eesti tuulepargid ja 8,1% Leedu tuulepargid). Muud raha genereerivad üksused, millele firmaväärtus jaotati, diskonteeriti kasutades diskontomäärasid 6,9% kuni 9,7% (2023: 8,1% kuni 10,7%). Nende raha genereerivate üksuste eeldatavad tulevased rahavood on tundlikud elektri turuhinna prognooside, tuulediskonto määra ja diskontomäära muutuste suhtes. Nelja Energia omandamisel tekkinud firmaväärtuse kaetava väärtuse testid viidi läbi koos vastavate raha genereerivate üksuste materiaalse põhivara kaetava väärtuse testidega (täiendav informatsioon Eesti Energia tuuleparkide varade kaetava väärtuse testide osas on toodud lisas 6). 163 5 Virtsu I, Virtsu II, Virtsu III, Esivere, Tooma I, Tooma II, Pakri, Ojaküla, Sudenai, Mockiai, Šilale, Ciuteliai, Šilute EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 8. VARADE KASUTUSÕIGUS miljonites eurodes Maa Büroopinnad Kokku Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud kontserni konsolideeritud kasumiaruandes: Soetusmaksumus seisuga 31.12.2022 5,0 8,5 13,5 miljonites eurodes 2024 2023 Akumuleeritud kulum -0,8 -1,5 -2,3 Intressikulu 1,5 0,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 4,2 7,0 11,2 Rendikulud (lisa 30) 5,6 5,9 2023. aastal toimunud liikumised Teave lühiajaliste rendilepingute, väikese väärtusega varade rendilepingute ja muutuvate Lisandumised 5,1 2,2 7,3 rendimaksete kohta on esitatud lisas 30. Rendilepingutega seotud rahavoogude kogusumma on Kulum -0,4 -1,2 -1,6 esitatud lisas 22. Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 - 0,1 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2023 10,2 10,7 20,9 Akumuleeritud kulum -1,2 -2,7 -3,9 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 9,0 8,0 17,0 2024. aastal toimunud liikumised Lisandumised 11,2 2,5 13,7 Kulum -1,2 -1,6 -2,8 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2024 21,4 13,3 34,7 Akumuleeritud kulum -2,4 -4,4 -6,8 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2024 19,0 8,9 27,9 Kontsern on siin arvestanud järgmisi lepinguid: pikaajalised bürooüürilepingud, parkimiskohtade rent, hoonestusõiguse lepingud, isiklikud kasutusõiguse lepingud. Kontsern rendib kontoripindu Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Suurim mõju bilansile seisuga 31. detsember 2024 on kahel Eesti kontoril: Veskiposti kontor Tallinnas ja kontor Tartus. 2024. aastal võeti maa grupis arvele avaliku laadimiskohtadega seotud rendilepingud Leedus, ülejäänud maa grupi moodustavad valdavalt maakasutusõigused ja isiklikud kasutusõiguse lepingud maaomanikega, kellele kuulub maa, kuhu on rajatud kontserni tuule- ja päikesepargid. 164 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 9. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTJATESSE Allpool on toodud kontserni sidusettevõtted seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023, mis juhtkonna hinnangul on kontserni jaoks olulised: Osaluse suurus % 31. DETSEMBER Bilansiline maksumus 31.DETSEMBER Ettevõtja nimi Asukoht Seotuse kirjeldus Kajastamise meetod 2024 2023 2024 2023 Orica Eesti OÜ* Eesti 35,0% 35,0% Märkus 1 Kapitaliosaluse meetod 1,9 3,8 Enefit Jordan B.V. kontsern Jordaania, Eesti 65,0% 65,0% Märkus 2 Kapitaliosaluse meetod - - Attarat Mining Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 7,5 4,2 Attarat Power Holding Co BV kontsern** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 62,9 67,9 Attarat Operation & Maintenance Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 2,1 1,9 Muud investeeringud sidusettevõtjatesse 0,5 0,5 Kokku investeeringud sidusettevõtjatesse 74,9 78,3 * Sidusettevõtja majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. ** Sidusettevõtjate majandusaasta on 1. juulist kuni 30. juunini. Märkus 1: Orica Eesti OÜ tegeleb lõhkeainete tootmise ja müügiga ning on strateegiliseks partneriks Enefit Power AS-ile. Märkus 2: Enefit Jordan B.V. kontsern tegeleb põlevkivi arendusprojektiga Jordaanias. Enefit Jordan B.V. kontserni kajastatakse sidusettevõtjana, kuna vastavalt aktsionäride lepingule ei ole kontsernil võimalik ilma teise või mõnel juhul ka mõlema ülejäänud 35% osade omaniku nõusolekuta vastu võtta olulisi Enefit Jordan B.V. kontserni puudutavaid otsuseid. Lähtudes hääletuskvoorumi nõuetest ühist kontrolli ei ole kehtestatud. Enefit Jordan B.V. kontserni netovarad on 31.12.2024 ning 31.12.2023 seisuga negatiivsed. Sidusettevõtjale antud laenud on allahinnatud (lisa 14). Märkus 3: Attarat Mining Co BV asutati kaevandusteenuste osutamiseks Jordaanias. Attarat Operation & Maintenance Co BV tegeleb kaevanduse haldustegevustega ning Attarat Power Holding Co BV kontsern tegeleb põlevkivielektrijaama arendamisega Jordaanias. 16. märtsil 2017 allkirjastas Attarat Power Company Co BV (APCO) Jordaania põlevkivielektrijaama investeerimislepingu. Koos investeerimislepinguga jõustus aktsiate müügileping, millega Eesti Energia vähendas oma varasemat 65% osalust APCOs 10%-le. Kuigi Eesti Energia AS müüs 55% oma osalusest, säilitas kontsern sidusettevõtja üle olulise mõju ja õiguse omandiõigusega seotud tuludele. Seega kajastatakse allesjäänud 10% osalust endiselt investeeringuna sidusettevõtjasse. 165 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Sidusettevõtjate kokkuvõtlik finantsinformatsioon Attarat Power Attarat Operation & Sidusettevõtte nimi Enefit Jordan B.V. kontsern Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co BV Holding Co BV kontsern Maintenance Co BV miljonites eurodes 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 Raha 0,2 0,1 5,3 9,8 0,6 1,1 109,6 88,0 0,3 0,9 Muu käibevara 0,1 0,3 3,8 3,9 110,8 95,4 276,0 160,8 26,6 32,1 Põhivara - - 0,3 0,6 2,3 5,3 2 264,7 2 271,1 0,6 0,6 Lühiajalised kohustised 3,4 2,8 4,1 3,3 38,4 59,8 295,0 273,7 6,6 14,6 Pikaajalised kohustised 82,2 66,6 - - - - 1 672,8 1 556,1 - - Netovara -85,3 -69,0 5,3 11,0 75,3 42,0 682,5 690,1 20,9 19,0 Summeeritud koondkasumi aruanne: Müügitulu - - 22,4 25,7 112,7 148,1 535,0 442,6 36,9 36,7 Kasum/(-kahjum) jätkuvast tegevusest -11,4 -9,8 3,0 4,8 38,6 25,4 -41,5 -37,3 5,4 4,1 Muu koondkahjum* - - - - - - -4,7 - - Omakapitali liikumised: Sidusettevõtjate summeeritud netovara -69,0 -61,7 11,0 10,7 42 19,6 690,1 723,2 19 15,7 perioodi alguses Aruandeperioodi kasum/(-kahjum) -11,4 -9,8 3,0 4,8 38,6 25,4 -41,5 -37,3 5,4 4,1 Muu koondkahjum - - - - - - -7,8 -4,7 - - Sissemaksed omakapitali - - - - - - - 3,2 - - Väljakuulutatud dividendid - - -8,7 -4,5 -9,6 - - - -4,8 - Valuutakursi mõju -4,9 2,5 0 - 4,3 -3,0 41,7 5,7 1,3 -0,8 Sidusettevõtjate summeeritud netovara -85,3 -69,0 5,3 11,0 75,3 42,0 682,5 690,1 20,9 19,0 perioodi lõpus Võrdlus bilansilise maksumusega: Osalus sidusettevõtetes (arvutatud kontserni -55,4 -44,9 1,9 3,8 7,5 4,2 68,3 69,0 2,1 1,9 osaluse alusel vastavates sidusettevõtetes) Muud korrigeerimised - - - - - -5,4 -1,1 - - Arvestuslik firmaväärtus 12,3 12,3 - - - - - - - - Kontserni osalus negatiivses netovaras 43,1 32,5 - - - - - - - - mida kontsern ei kajasta Bilansiline maksumus perioodi lõpul - - 1,9 3,8 7,5 4,2 62,9 67,9 2,1 1,9 * Attarat Power Holding Co BV kontserni muu koondkahjum tuleneb täies ulatuses rahavoogude riskimaandamisinstrumentide reservist 166 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Individuaalselt ebaolulised sidusettevõtted Lisaks ülaltoodud osalustele sidusettevõtetes on kontsernil osalusi ka mitmes üksikult Teave lühiajaliste rendilepingute, väikese väärtusega varade rendilepingute ja muutuvate mitteolulistes sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. rendimaksete kohta on esitatud lisas 30. Rendilepingutega seotud rahavoogude kogusumma on esitatud lisas 22. miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 Ebaoluliste sidusettevõtete bilansiline maksumus 0,5 0,5 Kasum jätkuvast tegevusest - 0,2 10. TÜTARETTEVÕTJAD Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale osale kuuluvad Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu lihtaktsiad (%) lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Elektrilevi OÜ Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Imatra Elekter AS Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Enefit Power AS Eesti Elektrienergia tootmine, põlevkivi kaevandamine 100,0 100,0 - - Narva Soojusvõrk AS Eesti Soojusenergia jaotamine ja müük 100,0 100,0 - - Enefit Solutions AS Eesti Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistamine 100,0 100,0 - - Enefit AS (kuni 10. november Eesti Võrgu kaasjuhtimine ja uutel tehnoloogiatel põhinevad energialahendused 100,0 100,0 - - 2023 Enefit Connect OÜ) Attarat Holding OÜ Eesti Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit Green AS Eesti Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Tootsi Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind OÜ Eesti Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind Purtse AS Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 167 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale osale kuuluvad Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu lihtaktsiad (%) lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Tootsi Windpark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Liivi Offshore OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green Solar OÜ Eesti Taastuvenergia 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Outotec Technology OÜ Eesti ja Saksamaa Uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehnoloogia Enefit arendamine ja litsentseerimine 60,0 60,0 40,0 40,0 Enefit SIA Läti Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green SIA (kuni 29. Läti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 detsember 2023 Enercom SIA) Enefit Power & Heat Valka SIA Läti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük - 77,2 - 22,8 Enefit UAB Leedu Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Wind UAB Leedu Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green UAB Leedu Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilalės vėjas UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 2 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 3 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Energijos Žara UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vėjo Parkai UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vejoteka UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Kelmes vejo energija UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Baltic Energy Group UAB Leedu Meretuulepargi arendamisega seotud uurimistegevus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Sp. z o.o. Poola Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 77,2 22,8 22,8 PV Plant Zambrow Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 PV Plant Debnik Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit OY Soome Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Tolpanvaara Wind Farm Oy Soome Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit AB Rootsi Juhtimisteenused 100,0 100,0 - - Enefit U.S., LLC USA Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit American Oil Co. USA Vedelkütuste tootmise arendamine 100,0 100,0 - - 168 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse. Otsustusõigus kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiad ettevõtte finantsplaanide koostamise ja kinnitamise osas on Elektrilevi OÜ juhatusel. üheski tütarettevõtjas. Finantsinformatsioon olulise mittekontrolliva osalusega tütarettevõtja kohta 29. märtsil 2023 müüs Eesti Energia AS tütarettevõtjale Enefit Green AS Liivi lahe meretuulepargi Allpool on esitatud finantsteave ainsa tütarettevõtja kohta, millel on kontserni seisukohast arenduse Liivi Offshore OÜ 6,2 miljoni euro eest. Liivi meretuulepark eraldati Eesti Energiast olulisi mittekontrollivaid osalusi. Summad on avalikustatud enne kontserni ettevõtjate vaheliste 2023 aasta veebruaris jagunemise teel, mille käigus loodi uus ettevõte Liivi Offshore OÜ. tehingute elimineerimist. Liivi meretuulepark edasise arenduse kohta on täiendav info toodud lisas 38. 10. novembril 2023 muudeti Enefit Connect OÜ ärinimi Enefit OÜ-ks ja alates 19. jaanuar 2024 miljonites eurodes Enefit Green grupp on ettevõtte ärinimeks Enefit AS. Summeeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2024 31.12.2023 Raha 44,0 65,7 29. novembril 2023 sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs Enefit Green AS kaugkütteärid Paides Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 31,3 55,1 (emaettevõtte Enefit Green AS-i koosseisu kuulunud eraldi äriüksus asukohaga Eestis) ja Valkas Tuletisinstrumendid 3,3 3,8 (tütarettevõte Enefit Power & Heat Valka asukohaga Lätis) AS-ile Utilitas Eesti. Tehingu lepingu- Varud 2,0 3,1 line väärtus oli 15,9 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgus pärast tehingu lõpuleviimise järgset Müügiootel varad - 15,4 korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tasemest ning selleks kujunes 16,4 miljonit eurot. Käibevarad kokku 80,6 143,1 Seisuga 31. detsember 2023 vajas tehing Eesti ja Läti konkurentsiametite nõusolekut, mis saadi Materiaalne põhivara 1 394,3 1 027,1 2024. aasta veebruaris ja tehing viidi lõpule 2024. aasta märtsis. Tehingu osana müüs kontsern Immateriaalne põhivara 59,7 59,9 netovara summas 12,2 miljonit eurot. Vt tehingu kohta täpsemalt lisa 36. Varade kasutusõigus 8,5 9,1 Ettemaksed põhivara eest 37,6 55,1 29. detsembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu kahe Läti tütarettevõtte – Technological Edasilükkunud tulumaksuvara 1,2 2,0 Solutions SIA ja Enefit Green SIA (koostootmisjaama ja pelletitehast omavad ettevõtted Investeeringud sidusettevõtjatesse 0,5 0,5 asukohaga Lätis Brocēnis) – müügiks Eesti pelletitootjale Warmeston OÜ. Tehingu lepinguline Tuletisinstrumendid 3,4 5,1 hind oli 32,0 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgus pärast müügitehingu lõpuleviimise järgset Pikkajalised nõuded 1,4 - korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tasemest ning selleks kujunes 33,4 miljonit eurot. Põhivara kokku 1 506,6 1 158,8 Varad kokku 1 587,2 1 301,9 Tehingu osana müüs kontsern netovara summas 32,5 miljonit eurot. Vt tehingu kohta täpsemalt Lühiajalised kohustised kokku 127,7 97,2 lisa 36. Pikaajalised kohustised kokku 699,2 487,5 Kohustised kokku 826,9 584,7 Olulised piirangud Omakapital 760,3 717,2 Kuni võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) investeeringud ei ületa heakskiidetud rahastamiskava, ei tohi Mittekontrolliv osalus % 22,83% 22,83% hetkel kehtiva Elektrituruseaduse kohaselt emaettevõtja sekkuda võrguettevõtja igapäevasesse Mittekontrolliv osalus 173,6 163,7 169 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad miljonites eurodes Enefit Green grupp 11. VARUD Summeeritud koondkasumiaruanne 01.01-31.12.2024 01.01-31.12.2023 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Müügitulu 185,5 205,8 2024 2023 Perioodi puhaskasum 70,3 55,8 Tooraine ja materjal ladudes 47,4 44,5 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 0,2 -3,0 Lõpetamata toodang (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) Ladustatud põlevkivi 84,0 73,4 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel 0,4 0,6 Paljandustööd karjäärides - - tekkinud valuutakursivahed Perioodi koondkasum/(-kahjum) 0,6 -2,4 Muu lõpetamata toodang - 0,1 Kokku lõpetamata toodang 84,0 73,5 Summeeritud rahavoogude aruanne 01.01-31.12.2024 01.01-31.12.2023 Valmistoodang Kokku rahavood äritegevusest 84,6 74,2 Põlevkiviõli 10,2 6,2 Kokku rahavood investeerimistegevusest -329,1 -282,1 Muu valmistoodang 0,4 0,4 Kokku rahavood finantseeristegevusest 222,8 142,1 Kokku valmistoodang 10,6 6,6 Raha ja raha ekvivalentide muutus -21,7 -65,8 Müügiks ostetud kaubad Gaas (lisa 1.1) 23,7 24,1 Muud müügiks ostetud kaubad 6,2 9,9 Aruandeperioodil tütarettevõtte mittekontrollivatele osalustele allokeeritud puhaskasum on 16,0 Kokku müügiks ostetud kaubad 29,9 34,0 miljonit eurot ning muu koondkasum 0,1 miljonit eurot (2023. aasta allokeeritud puhaskasum Ettemaksed hankijatele 0,1 0,1 12,8 miljonit eurot ning muu koondkasum 0,3 miljonit eurot). Tütarettevõtte akumuleeritud Kokku varud (lisa 33) 172,0 158,7 mittekontrollivad osalused seisuga 31. detsember 2024 on 174,5 miljonit eurot. (2023: aasta akumuleeritud mittekontrollivad osalused on 164,7 miljonit eurot). 2024. aastal hinnati varusid alla 1,4 miljoni euro väärtuses (2023. aastal 16,7 miljoni euro väärtuses). Valdavalt oli tegemist laos olevate materjalidega, sh varuosadega tootmisüksustele, mille prognoositavad rahavood on negatiivsed ja seega nendel varuosadel ei ole enam positiivset neto realiseerimisväärtust. 2024. aastal liigitati varusid ümber materiaalseks põhivaraks summas 1,0 miljonit eurot. Ümber- liigitamine on tingitud asjaolust, et tegemist on varuosadega, mida plaanitakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ehk need vastavad materiaalse põhivara kriteeriumile. 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaastal kajastati kuludes (peamiselt tootmises kasutatavad varuosad) varusid summas 73,1 miljonit eurot (2023: 164,6 miljonit eurot). 170 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 12. MÜÜGIOOTEL VARAD JA NENDEGA SEOTUD KOHUSTISED a) Kirjeldus b) Müügiootel varad ja nendega seotud kohustised 29. novembril 2023 allkirjastas tütarettevõtte Enefit Green AS ostu-müügilepingu Paides (Enefit Müügigrupiga seotud finantsteave seisuga 31. detsember 2023 on esitatud allpool: Green AS-i koosseisu kuulunud eraldi äriüksus asukohaga Eestis) ja Valkas (tütarettevõte Enefit Power & Heat Valka asukohaga Lätis) asuvate kaugkütteäride müügiks Utilitasele. Tehingu miljonites eurodes 31 DETSEMBER 2023 lõpuleviimiseks oli vaja Eesti ja Läti konkurentsiametite nõusolekut ning 31. detsember 2023 Müügiks hoitavad varad seisuga oli konkurentsiametites menetlus veel käimas. Materiaalne põhivara (Lisa 6) 12,9 Kontsern käsitles seda müüki müügigrupina järgmistel põhjustel: Immateriaalne põhivara (Lisa 7) 1,0 Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed 1,2 • Lisas 10 kirjeldatud tehingutega (Brocēni ning Valka ja Paide) müüs kontsern Enefit Green Varud (Lisa 11) 1,0 grupi koostootmise segmendist väiksema, mitte suurema osa. Kõige olulisem osa koos- tootmise segmendist (müügitulu ja varade osakaalu järgi), Iru koostootmisjaam, jäi Müügigrupi müügiks hoitavad varad kokku 16,1 kontsernile. Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised Sihtfinantseerimine (Lisa 24) 3,5 • Enefit Greeni grupp jätkab tegevust Lätis, kus tal on käimas päikeseparkide arendus- projektid. Eespool kirjeldatud tehingud ei tekitanud seega olukorda, kus kontsern Võlad hankijatele ja muud võlad 1,4 lõpetaks oma tegevuse konkreetses geograafilises segmendis (Läti). Müügigrupi müügiks hoitavad kohustised kokku 5,0 Võttes arvesse eespool nimetatud aspekte, esitati vastavad varad ja kohustised seisuga 31. detsember 2023 finantsseisundi aruandes müügiks hoitavate varade ja kohustistena. 171 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 13. FINANTSINSTRUMENTIDE JAOTUS KATEGOORIATE JÄRGI Korrigeeritud Finantsvarad õiglases Tuletisinstrumendid, miljonites eurodes soetusmaksumuses väärtuses muutusega mille suhtes rakendatakse Kokku kajastatavad varad läbi kasumiaruande riskimaandamisarvestus Seisuga 31. detsember 2024 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 14 ja 16) 264,6 - - 264,6 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 128,5 174,8 303,3 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 468,9 - - 468,9 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 733,5 128,5 174,8 1036,8 Seisuga 31. detsember 2023 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 14 ja 16) 475,6 - - 475,6 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 150,3 167,2 317,5 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 174,5 - - 174,5 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 650,1 150,3 167,2 967,6 Korrigeeritud Finantskohustised õiglases Tuletisinstrumendid, miljonites eurodes soetusmaksumuses väärtuses muutusega läbi mille suhtes rakendatakse Kokku kajastatavad kohustised kasumiaruande riskimaandamisarvestust Seisuga 31. detsember 2024 Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustised (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 1 695,7 - - 1695,7 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 191,8 - - 191,8 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 10,9 16,1 27,0 Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes 1 887,5 10,9 16,1 1914,5 Seisuga 31. detsember 2023 Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustised (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 1 694,1 - - 1694,1 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 240,0 - - 240,0 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 24,2 60,2 84,4 Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes 1 934,1 24,2 60,2 2018,5 172 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 14. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED miljonites eurodes 31. DETSEMBER Sidusettevõtjale Enefit Jordan B.V. kontsern antud laen põhineb 2011. aastal sõlmitud lepingul. 2024 2023 Laen on välja antud USA dollarites, selle intressimäär on 15% aastas ja tagasimaksmine tähtajatu. Kontsern ei ole laenult intressitulu kajastanud, kuna selle laekumine pole tõenäoline. Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Vt ka lisa 9. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 231,8 276,1 Ettemaksete all on kajastatud seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 maksude Oodatavad krediidikahjumid -5,1 -3,9 ettemaksed ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Ettemaksed ei liigitu finantsvaradeks. Kokku nõuded ostjate vastu 226,7 272,2 Ettemaksed on vähenenud käibemaksu ettemaksete vähenemise tõttu seoses suurte arendus- Viitlaekumised projektide (tuule- ja päikesepargid) valmimisjärku jõudmisega. Muud viitlaekumised 4,3 2,4 Pikaajaliste laenunõuete muutus on seotud 0,7 miljoni euro osas USA dollari kursi mõjuga, kuna Kokku viitlaekumised 4,3 2,4 antud nõuete alusvaluuta on USD dollar, ning 0,1 miljoni euro osas täiendava laenuga (vt lisa 33), Ettemaksed 20,9 43,5 mis 2024. aastal hinnati ka ebatõenäoliseks. Piiratud kasutusega raha 30,0 182,0 Muud nõuded (lisa 24) 0,3 16,8 Piiratud kasutusega rahana kajastatakse rahalisi vahendeid, mida hoitakse tuletisinstrumentidega Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 282,2 516,9 teostatavate tehingute tagatisena erinevate finantspartnerite kontodel. Nõuete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest. Nõuete laekumine Pikaajalised nõuded ei ole tagatistega kaetud. Valdav osa kontserni nõuetest ja ettemaksetest on eurodes. Info nõuete Laenunõuded sidusettevõtjatele (lisa 33) 13,1 12,3 krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 16. Oodatavad krediidikahjumid laenunõuetelt (lisa 33) -13,1 -12,3 Muud pikaajalised nõuded 3,3 3,6 Kokku pikaajalised nõuded 3,3 3,6 Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 3.1) 285,5 520,5 173 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Nõuete analüüs Nõuded mille makse- Maksetähtajast Maksetähtajast Maksetähtajast miljonites eurodes Kokku tähtaeg pole saabunud möödunud 1 - 30 päeva möödunud 31 - 60 päeva möödunud üle 60 päeva Seisuga 31 detsember 2024 Ostjatelt laekumata arved 231,8 196,9 20,1 4,8 10,0 Oodatava krediidikahjumi määr - 0,1% 1,3% 12,1% 40,2% Oodatav krediidikahjum 5,1 0,2 0,3 0,6 4,0 Nõuded mille makse- Maksetähtajast Maksetähtajast Maksetähtajast miljonites eurodes Kokku tähtaeg pole saabunud möödunud 1 - 30 päeva möödunud 31 - 60 päeva möödunud üle 60 päeva Seisuga 31 detsember 2023 Ostjatelt laekumata arved 276,1 249,2 17,3 2,1 7,6 Oodatava krediidikahjumi määr - 0,1% 1,2% 12,1% 40,0% Oodatav krediidikahjum 3,9 0,3 0,2 0,3 3,1 Oodatav krediidikahjum on arvutatud vastavalt IFRS 9 nõuetele. 2024. aasta arvutuste aluseks Muude nõuete (sh muud nõuded ja nõuded seotud osapoolte vastu) osas kajastab grupp on võetud 2023. aasta lõpu seisuga nõuetena kajastatud arvete laekumiste analüüs ning 2023. väärtuse langust summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatavate krediidikahjumitega, kui aasta arvutuste aluseks on võetud 2022. aasta lõpu seisuga nõuetena kajastatud arvete laeku- krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud. Kui krediidirisk mise analüüs. on märkimisväärselt suurenenud, kajastab grupp krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul eeldatavate krediidikahjumitega. Grupi hinnangul ei ole muud nõuded ja nõuded seotud Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjate vastu lähtudes ühistest osapoolte vastu seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 seotud olulise krediidiriskiga, sest puuduvad krediidiriski tunnustest ja makseviivituse kestusest. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad indikatsioonid vastaspoole võimalikus krediidilangusest ja maksehäiretest. Seetõttu on oodatav vastavalt 31. detsembrile 2024 või 31. detsembrile 2023 eelneva 12 kuu müügi makseprofiilidel krediidikahjum null või väga väike. ning nendel perioodidel esinenud krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumimäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevikku vaatavat teavet, mis puudutab makromajanduslikke Juhtkonna hinnangul on nõuete krediidikvaliteet kõrge ja see on kooskõlas ajalooliste suundu- tegureid, mis mõjutavad klientide võimet nõuded tasuda. Kontserni hinnangul on riikides, kus mustega. Ajaloolised lootusetuks kantud nõuete mahud on olnud järgmised 2024: 2,1 miljonit kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, kõige olulisemad näitajad SKP ja töötuse määr, ning eurot (2023: 1,9 miljonit eurot, 2022: 1,6 miljonit eurot). seega korrigeerib kontsern varasemaid kahjumimäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast Nõudeid sidusettevõtjatele ja piirangutega rahajääke hinnatakse ja analüüsitakse ülejäänud muutusest. nõuetest eraldi, lähtudes täielikust oodatava laenukahjumi mudelist. 174 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul -3,9 -6,0 Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvateks loetud ja -3,3 0,2 laekunud ebatõenäolised arved Lootusetuks tunnistatud arved 2,1 1,9 Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul -5,1 -3,9 Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda. 15. TULETISINSTRUMENDID miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 31. DETSEMBER 2023 Varad Kohustised Varad Kohustised Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 165,4 14,2 152,3 41,2 Nord Pooli Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 132,8 - 149,6 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - 13,4 - 35,8 Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 32,6 0,8 2,7 5,4 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 3,6 - - 15,2 TGE Poola gaasi hinnariski komponent 3,6 - - 15,2 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks - 1,9 3,8 (0,1) Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - - 0,6 - Intressimäära swapid 5,8 - 8,9 - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 174,8 16,1 165,6 56,3 175 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 31. DETSEMBER 2023 Varad Kohustised Varad Kohustised Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 123,6 4,2 131,1 1,6 Nord Pooli Leedu hinnapiirkond (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 113,6 - 129,1 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - - 2,0 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 10,0 4,2 - 1,6 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 1,8 - 3,3 5,6 TGE Poola gaasi hinnariski komponent 1,8 - - 3,1 Baltikumi gaasi hinnariski komponent - - 3,3 2,5 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 0,1 0,2 4,0 7,6 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks 0,1 0,8 - 1,5 Päritolutunnistused - kauplemisderivatiivid 2,9 5,6 4,4 10,2 Universaalteenus - - 9,1 - Muud tuletisinstrumendid - 0,1 - 1,6 Kokku kauplemisderivatiivid 128,5 10,9 151,9 28,1 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13, 16 ja 21) 303,3 27,0 317,5 84,4 Sealhulgas pikaajaline osa Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 110,1 0,9 131,8 7,7 Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 108,3 - 131,8 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - 0,5 - 6,6 Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 1,8 0,4 - 1,1 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 1,1 - - 2,0 TGE Poola gaasi hinnariski komponent 1,1 - - 2,0 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks - 0,4 3,7 0,1 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - - 0,6 - Intressimäära swapid 3,4 - 5,1 - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 114,6 1,3 141,2 9,8 176 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 31. DETSEMBER 2023 Varad Kohustised Varad Kohustised Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 97,3 - 113,5 1,1 Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 97,3 - 113,5 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - - - 1,1 Põlevkiviõlibensiini müügi swap- ja forwardlepingud - 0,1 - - Päritolutunnistused - kauplemisderivatiivid 1,4 3,0 3,1 5,6 Muud tuletisinstrumendid - - - 0,1 Kokku kauplemisderivatiivid 98,7 3,1 116,6 6,8 Kokku pikaajaline osa 213,3 4,4 257,8 16,6 Kokku lühiajaline osa 90,0 22,6 59,7 67,8 177 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 16. FINANTSVARADE KREDIIDIKVALITEET Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitinguagentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine. miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Arvelduskontod Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, 0,3 - Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 233,4 119,1 mis omavad Moody krediidireitingut A3 Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut A2 98,7 11,4 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, - 0,1 mis omavad Moody krediidireitingut Baa3 Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut A3 100,7 23,5 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Baa1 26,1 20,1 3,7 2,3 mis omavad Moody krediidireitingut Baa2 Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Baa2 10,0 0,4 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, 0,7 5,9 Kokku arvelduskontod (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 18) 468,9 174,5 mis omavad Moody krediidireitingut Baa1 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid ilma sõltumatu 292,3 292,7 osapoole krediidireitinguta Muud nõuded ja piiratud kasutusega raha Kokku positiivse väärtusega tuletisinstrumendid Muud nõuded, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 2,5 6,2 303,3 317,5 (lisad 3.1, 3.3, 13 ja 15) Muud nõuded läbi Nasdaq OMX kliiringsüsteemi - Baa2 11,7 103,4 Nõuded ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 16,1 89,2 Kontserni raha ja raha ekvivalentide jääk oli 31. detsembri 2024 seisuga hoiustatud järgmistes Kokku muud nõuded (lisa 14) 30,3 198,8 pankades: SEB pank, Swedbank, Danske Bank, Luminor Bank, LHV pank, Coop pank, OP Corporate Bank, Citadele Bank, Citibank N.A. New York filiaal ja Santander Bank Polska S.A. Tuletisinstrumendid Seisuga 31. detsember 2024 ületasid kontojäägid Eesti SEB pangas, Eesti Swedbankis, Eesti LHV Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody pangas ja Eesti Luminor pangas kumbki 10% kontserni raha ja raha ekvivalentide kogujäägist 5,8 13,3 krediidireitingut Aa3 (31. detsember 2023: kontojäägid Eesti Swedbankis ja Eesti SEB pangas ületasid kõik 10% Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody 0,3 - kontserni raha ja raha ekvivalentide jäägist). krediidireitingut Aa2 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody Seisuga 31. detsember 2024 moodustasid finantsvarad osapooltega European Energy Trading A/S 0,2 2,6 krediidireitingut A1 ja UAB L-Vejas kumbki enam kui 10% kogu finantsvaradest (31. detsember 2023 moodustasid Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody - 0,6 finantsvarad osapooltega European Energy Trading A/S ja UAB L-Vejas kumbki enam kui 10% krediidireitingut A2 178 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad kogu finantsvaradest). Need liigitatakse positiivse väärtusega tuletisinstrumentideks, millel 17. KASVUHOONEGAASIDE LUBATUD HEITKOGUSE ÜHIKUD JA PÄRITOLUTUNNISTUSED puudub sõltumatu osapoole krediidireiting. miljonites eurodes 31. DETSEMBER IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse langust, kuid nende 2024 2023 tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline ja seda ei kajastatud. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 62,9 203,1 Päritolutunnistused 11,6 13,4 Vastavalt IFRS 9-le tehtud juhtkonna hinnangute kohaselt ei sisalda muud nõuded, millel Kokku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 74,5 216,5 puudub krediidireiting sõltumatult osapoolelt, olulist krediidiriski. 2024. aastal oli kontsern ühikud ja päritolutunnistused krediidireitinguta vastaspooltele maksnud piiratud kasutusega raha 15,8 miljonit eurot (2023: 72,5 miljonit eurot). Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute liikumised Muud nõuded hõlmavad järgmisi nõudeid: tuhanded tonnid, miljonites eurodes Kogused 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 • Emaettevõtte nõuded Joint Allocation Office (JAO) vastu summas 8,7 miljonit eurot Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 3 435,0 6 700,0 203,1 428,0 (31. detsember 2023: 15,0 miljonit eurot). JAO on juhtiv ülekandesüsteemi haldurite ühikud aruandeperioodi algul (TSO) teenusepakkuja Euroopa elektrisektoris. Moody riskitaotluse kohaselt ei ole Soetatud - 3 441,0 - 204,4 maksejõuetuse tõenäosus pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud. Müüdud - -5,0 - -0,3 Loovutatud (lisa 25) -3 426,9 -6 701,0 -140,2 -429,0 • Nõuded maakleri vastu, kes on meie vahendaja Poola elektribörsil (TGE), summas Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 8,1 3 435,0 62,9 203,1 7,1 miljonit eurot (31. detsember 2023: 57,5 miljonit eurot). Moody riskihinnangu kohaselt ühikud aruandeperioodi lõpul ei ole maksejõuetuse tõenäosus pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid müüakse juhul, kui elektri ja põlevkiviõli turuhindade Krediidireitinguta sõltumatu osapoole positiivse väärtusega tuletisinstrumente on kokku muutusest põhjustatud tootmismahu vähenemise tõttu tekib nende märkimisväärne ülejääk. 292,3 miljonit eurot (31. detsember 2023: 292,7 miljonit eurot). Summast 93% (2023: 96%) moodustavad neli suurt elektrienergia ostulepingut summas 271,6 miljonit eurot (31. detsember Aruande- ja võrdlusperioodil on kontsernile tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside lubatud 2023: 281 miljonit eurot). Kontserni sisemised protseduurid kohustavad alati hindama enne heitkoguse ühikuid järgmistes kogustes: lepingu sõlmimist võimaliku vastaspoole krediidivõimet. Kuigi neil vastaspooltel puuduvad • 2024. aastal 1 060 256 tonni õiglase väärtusega* 70,6 miljonit eurot välised krediidireitingud, peetakse neid kontserni sisemise hinnangu alusel samaväärseks • 2023. aastal 986 457 tonni õiglase väärtusega* 83,2 miljonit eurot. kui kõrge krediidireitinguga vastaspooled. Suured elektrienergia ostulepingud on tagatud väärtpaberitega (~20 mln EUR) ja varade 2. järjekoha pantidega (~30 mln EUR). Seetõttu ei ole * Õiglane väärtus põhineb EL-i lubatud heitkoguse ühikute turuhinnal nimetatud vastaspooltega seoses tuvastatud olulist krediidiriski. tasuta ühikute saamise kuupäevade seisuga. Kontsern on teinud tehingu, kus 1 102 000 miljon tonni kasvuhoonegaaside ühikuid on swapitud 2025. aastasse. Antud ühikud ei sisaldu koguste saldos, kuid sisalduvad aruandeperioodi lõpu saldos 62,9 miljonit eurot. 179 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Päritolutunnistuste liikumised 19. AKTSIAKAPITAL, KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL, HÜBRIIDVÕLAKIRJAD JA JAOTAMATA KASUM miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 Seisuga 31. detsember 2024 oli Eesti Energia ASil registreeritud 746 645 750 aktsiat (31. detsember Päritolutunnistused aruandeperioodi algul 13,4 16,1 2023: 746 645 750 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Kõik seltsi aktsiad kuuluvad Eesti Soetatud 3,6 9,2 Vabariigile. Loovutatud -5,5 -13,0 Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandusministeerium, mida esindab Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 1,1 seltsi aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud Päritolutunnistused aruandeperioodi lõpul 11,6 13,4 miinimumaktsiakapital on 250,0 miljonit eurot ja maksimumkapital 1 000,0 miljonit eurot. Päritolutunnistuste valuuta ümberarvestuse kursivahed tulenevad kontserni Poola tütarettevõttest. Seisuga 31. detsember 2024 moodustas kontserni kohustuslik reservkapital 75,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 75,0 miljonit eurot). Juulis 2024 kaasas kontsern Londoni börsil roheliste hübriidvõlakirjade pakkumisega 400,0 miljonit eurot täiendavat kapitali. Tehingukulud olid 8,3 miljonit eurot. Võlakirjadega kaasatud 18. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID kapitali tohib kontsern investeerida ainult rohelistesse projektidesse. miljonites eurodes 31. DETSEMBER Võlakirjade intressimäär on 7,875%, alates 2034 aastast 5,165% ja alates 2049 aastast 5,415%. 2024 2023 Arvelduskontod pankades 468,9 174,5 Intressi makstakse igal aastal eelnevalt kindlaksmääratud intressimääraga aastas, kuid kontsernil Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16) 468,9 174,5 on oma äranägemisel võimalus intressi maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. 2024. aastal maksti võlakirjalt intresse 7,9 miljonit eurot. 31.12.2024 seisuga on tulevaste intressimaksete jääk 6,8 miljonit eurot, mis on kajastatud intressikohustusena omakapitalis real hübriidvõlakirjad. Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi miljonites eurodes 31. DETSEMBER Seisuga 31. detsember 2024 oli kontserni vaba omakapital 565,5 miljonit eurot (31. detsember 2024 2023 2023: 656,5 miljonit eurot). Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb dividendid maksustada Euro 435,8 146,7 maksumääraga 22/78 netosummast. Poola zlott 21,2 20,9 31. detsember 2024 oli kontsernis aktsiate ülekurss 259,8 miljonit eurot. Vastavalt Eesti USA dollar 10,6 5,8 Äriseadustikule võib ülekurssi kasutada: Rootsi kroon 1,3 1,1 Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16) 468,9 174,5 • osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumist; • osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. 180 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 117,2 miljonit eurot (31. detsember 20. DIVIDENDID AKTSIA KOHTA 2023: 119,0 miljonit eurot) tulumaksu. Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 448,3 miljonit 2024. aastal maksis Eesti Energia AS dividende Eesti Vabariigile 72,0 miljonit eurot, so 0,1 eurot eurot (31. detsember 2023: 537,5 miljonit eurot). aktsia kohta (2023. aastal 68,9 miljonit eurot). Väljamakse toimus 29. novembril 2024. Vastavalt rakendatavale dividendipoliitikale piirduvad aktsionärile välja makstavad aastadividendid Juhatus on teinud ettepaneku 31. detsember 2024 lõppenud majandusaasta eest dividende majandusaasta kasumiga. Kontsernil on kontroll oma tütarettevõtete dividendide jaotamise mitte maksta. Dividendide tulumaksu ei ole kajastatud kohustisena, kuna 31. detsember 2024 ajastuse ja suuruse üle. seisuga ei ole dividendide tasumise otsust vastu võetud ning nende väljanõudmine ei ole Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku dividendisumma ja sellega kaasneva tõenäoline. Detailid on toodud lisas 32. dividendi tulumaksu arvutuse alus: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 Jaotamata kasum 565,5 656,5 sh jaotamata kasum, millele on rakendatud soodusmääraga - 53,2 tulumaks 14% jaotamata kasum, millele on rakendatud tulumaksumäär 22% 532,9 557,6 (2023.a. 20%) maksuvabalt jaotatav kasum 32,6 45,7 Vaba omakapital 565,5 656,5 Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel -117,2 -119,0 Võimalikud netodividendid 448,3 537,5 181 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 21. MUUD RESERVID miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 Muud reservid perioodi algul (lisa 3.1) 155,0 711,0 sh riskimaandamise reserv perioodi algul 141,6 698,5 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud 144,5 728,7 - Nord Pooli Leedu hinnapiirkond (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 149,6 360,7 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent -33,8 25,2 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 28,7 342,8 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud -13,5 8,3 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent -14,9 6,7 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 1,4 1,6 Põlevkiviõli müügi swap- ja forwardlepingud 3,7 -42,6 Põlevkiviõlibensiini müügi swap- ja forwardlepingud 0,6 -7,2 Intressimäära swapid 8,9 14,6 mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -2,6 -3,3 sh realiseerimata kursivahede reserv aruandeperioodi algul 7,0 5,7 sh sidusettevõtjate koondkasumi mõju perioodi lõpul 6,4 6,8 Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus -31,8 -438,8 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud -18,4 -414,0 - Nord Pooli Leedu hinnapiirkond (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) -3,2 -199,3 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent -21,1 -103,1 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 5,9 -111,6 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud 2,5 -30,9 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 2,2 -28,7 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 0,3 -2,2 Põlevkiviõli müügi swap- ja forwardlepingud -16,3 8,7 Põlevkiviõlibensiini müügi swap- ja forwardlepingud -0,6 -1,7 Intressimäära swapid 1,0 -2,2 mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest - 1,3 182 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 Kajastatud müügitulu suurenemise -/+ vähenemisena (lisa 26) 11,1 48,2 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud - 1,1 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 1,1 Põlevkiviõli müügi swap- ja forwardlepingud 11,1 37,6 Põlevkiviõlibensiini müügi swap- ja forwardlepingud - 9,5 Kajastatud kaubad, toore, materjal ja teenuste kulu suurendamisena +/ -vähendamisena (lisa 28) 28,9 -162,2 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud 14,3 -171,3 - Nord Pooli Leedu hinnapiirkond (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) -13,6 -11,8 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 42,0 44,1 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent -14,1 -203,6 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud 14,6 9,1 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 16,3 7,1 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent -1,7 2,0 Kajastatud intressikulu suurendamisena +/- vähendamisena riskimaandamisinstrumentidest (lisa 31) -4,1 -3,5 Mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest - -0,6 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 2,0 1,3 sh mittekontrolliv osaluse osa -0,1 -0,3 Sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju -0,9 -0,4 Muud reservid perioodi lõpul (lisa 3.1) 160,2 155,0 Riskimaandamise reserv perioodi lõpul 145,7 141,6 sh elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud 140,4 144,5 - Nord Pooli Leedu hinnapiirkond (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 132,8 149,6 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent -12,9 -33,8 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 20,5 28,7 gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud 3,6 -13,5 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 3,6 -14,9 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent - 1,4 183 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 põlevkiviõli müügi swap- ja forwardlepingud -1,5 3,7 põlevkiviõlibensiini müügi swap- ja forwardlepingud 0,0 0,6 intressimäära swapid 5,8 8,9 mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -2,6 -2,6 Realiseerimata kursivahede reserv perioodi lõpul 9,0 7,0 Sidusettevõtjate koondkasumi mõju perioodi lõpul 5,5 6,4 Poola riskimaandamisreservi realiseerumise potentsiaalne edasilükkunud tulumaksu mõju on 3,5 miljonit eurot (2023: 15,3 miljonit eurot). 184 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 22. VÕLAKOHUSTISED Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksumuses miljonites eurodes Lühiajalised võlakohustised Pikaajalised võlakohustised Kokku Intressid Pangalaenud Emiteeritud võlakirjad Liisingukohustised Pangalaenud Liisingukohustised Võlakohustised soetusmaksumuses seisuga 4,8 111,3 492,8 1,4 438,7 10,4 1 059,4 31.12.2022 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 2023 aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Laekunud võlakohustis - 378,0 - - 1 045,0 - 1 423,0 Võlakohustise tagasimaksmine -59,8 -303,5 -500,0 -1,4 -10,0 - -874,7 Mitterahalised liikumised Lisandunud võlakohustis 79,1 - - 0,3 - 7,0 86,4 Ümberklassifitseerimised - 255,8 - 2,3 -255,8 -2,3 - Laenukulude amortisatsioon - - 7,2 -0,3 -8,2 0,7 -0,6 Muud liikumised - - - - 0,4 0,2 0,6 Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 19,3 330,3 -492,8 0,9 771,4 5,6 634,7 Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksu- 24,1 441,6 - 2,3 1 210,1 16,0 1 694,1 muses seisuga 31.12.2023 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 2024. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Laekunud võlakohustis - 97,5 - - 287,5 - 385,0 Võlakohustise tagasimaksmine -110,2 -380,6 - -2,1 -20,0 - -512,9 Mitterahalised liikumised Lisandunud võlakohustis 111,5 - - 0,7 2,5 13,1 127,8 Ümberklassifitseerimised 0,1 10,4 - 1,6 -10,5 -1,6 - Laenukulude amortisatsioon - - - - 1,8 - 1,8 Valuutakursi muutuste mõju - - - - 0,1 - 0,1 Muud liikumised - - - 0,1 - -0,3 -0,2 Kokku 2024. aastal toimunud liikumised 1,4 -272,7 - 0,3 261,4 11,2 1,6 Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksu- 25,5 168,9 - 2,6 1 471,5 27,2 1 695,7 muses seisuga 31.12.2024 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 185 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 2023. aastal sõlmis emaettevõte uusi laenulepingud mahus 600 mln eurot (sündikaatlaen täht- Võlakirjade ja pangalaenude õiglane väärtus ajaga 2028. veebruar). Sündikaatlaen on jätkusuutlikkusega seotud kahe ESG KPI-ga: skoop miljonites eurodes 31. DETSEMBER 1, 2 ja 3 süsinikuintensiivsus ning iga-aastane taastuvenergia tootmisvõimsuse lisandumine. 2024 2023 Sündikaatlaenu peamine eesmärk oli eelkõige refinantseerida 2023. aasta septembris aegunud Fikseeritud intressimääraga pangalaenude bilansiline ja tagasimakstud 500 miljoni euro suurust võlakirja. 24,7 37,1 jääkväärtus (lisa 3.1) Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus Eesti Energia emaettevõte sõlmis 2024. aastal Swedbankiga laenulepingu muudatuse 2021. 24,0 34,1 (lisa 3.3) aastal sõlmitud 150,0 mln euro suuruse laenulepingu refinantseerimiseks. Refinantseerimise tulemusena muutus intressimäär ja laenu tagasimakse tähtaeg on 2027 aastal. Laenutingimuste Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega pangalaenude 142,4 157,8 muutmist ei peetud IFRS 9 kohaselt esialgse laenulepingu lõppemiseks. IFRS 9 kohaselt tuleb bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1.1.4) muudetud laenude rahavood diskonteerida esialgse efektiivse intressimääraga. Selle tulemusena Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega pangalaenude 142,4 157,8 õiglane väärtus (lisa 3.1.1.4) on kajastatud 2024. aastal intressikulu muutmise kuupäeval summas 4,1 miljonit eurot. Kontserni võlakohustiste maht oli 2024. aasta lõpus väärtuses 1 640,4 miljonit eurot (2023. aasta Ujuva intressimääraga pangalaenude bilansiline jääkväärtus 1 473,3 1 456,8 (lisa 3.1) lõpus 1 651,7 miljonit eurot). Võlakohustised koosnesid 2024. aasta lõpu seisuga sündikaatlaenust Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus väärtuses 551,2 miljonit eurot, EIB-lt saadud laenudest nominaalväärtuses 332,5 miljonit eurot, 1 473,3 1 456,8 (lisa 3.3) NIB-lt nominaalväärtuses 165,9 miljonit eurot, EBRD-lt väärtuses 5,6 miljonit eurot (23,9 miljonit Poola zlotti) ja muudest kommertspankade laenudest nominaalväärtuses 585,2 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenude õiglane väärtus võrreldava perioodi lõpu seisuga nende bilansilisest väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud. Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglased väärtused leiti kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit diskontomääraga 3,110% (2023: 3,291%–4,169%), mis on tasemele 2 vastavad sisendid õiglase väärtuse hierarhias. Diskontomäärad arvutatakse interpoleeritud intressimäära swapide alusel, võttes arvesse ajaperioodi laenude tagasimakseteni. Swap intressimäärad tuginevad Sparkasse poolt avalikustatud euro midswap määradel. 186 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Pangalaenud nominaalväärtuses tagasimaksetähtaja järgi 23. VÕLAD HANKIJATELE JA MUUD VÕLAD miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 < 1 aasta 168,9 439,5 Võlad hankijatele 164,1 198,9 1 - 2 aastat 205,4 159,8 Viitvõlad 3,4 2,4 3 - 5 aastat 919,9 749,8 Võlad sidusettevõtjate vastu (lisa 33) 1,5 1,6 > 5 aasta 350,5 310,8 Muud võlad 22,8 37,1 Kokku 1 644,7 1 659,9 Kokku finantskohustised võlgades hankijatele ja muudes 191,8 240,0 võlgades (lisa 3.1 ja 13) Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (31. detsember 2023 seisuga olid Võlad töötajatele 34,2 33,3 laenud nomineeritud eurodes ja Poola zlottides). Seisuga 31. detsember 2024 olid laenude Maksuvõlad 47,1 45,3 intressimäärad vahemikus 1,1%–7,9% (31. detsember 2023: 1,1–9,3%). Ettemaksed 2,4 6,6 Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 275,5 325,2 Võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli seisuga 31. detsember 2024 5,3% sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 267,5 319,9 (31. detsember 2023: 5,8%). sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad 8,0 5,3 Seisuga 31. detsember 2024 oli kontsernil välja võtmata laenusid 485,0 miljoni euro eest Likviidsusswapi kohustis 79,8 - (31. detsember 2023: 410,0 miljonit eurot). Kokku võlad hankijatele ja muud võlad koos likviidsusswapiga 355,3 325,2 Võlakohustiste kaalutud keskmised efektiivsed intressimäärad, k.a intressimäära 31. detsember 2024 seisuga sisaldavad võlad hankijatele kohustisi põhivara eest summas 46,0 vahetuslepingute mõju miljonit eurot (31. detsember 2023: 58,8 miljonit eurot). %-des 31. DETSEMBER 31. detsember 2024 seisuga sisaldavad muud võlad kohustusi Kelme II ja III projektide eest 2024 2023 summas 14,6 miljonit eurot (31. detsember 2023: 17,7 miljonit eurot). 2024. aastal tasuti nende Pangalaenud 5,3% 5,8% tuuleparkide ehitamisega seoses 6,2 miljonit eurot. Rendikohustised 4,9% 3,6% Ettemaksed sisaldavad peamiselt ostjatelt saadud ettemakseid 2,3 miljonit eurot (31. detsember 2023: peamiselt ostjatelt saadud ettemaksed 3.2 miljonit eurot). Kontsern sõlmis 2024 aasta maikuus likviidsusswap’i CO2 kvootidega, mida kajastatakse muu kohustisena. Swap-i algväärtus määrati tehingu sõlmimise hetkel õiglases väärtuses. 2024. aastal kajastati swapi’ga seotud finantskulusid 2,2 miljonit eurot. Likviidsuswap realiseerub 2025 aasta augustis. 187 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 24. LEPINGULISED KOHUSTISED JA SIHTFINANTSEERIMINE Sihtfinantseerimise saldo sisaldab sihtfinantseeringuid seoses järgmiste kontserni projektidega: • Narva tuulepark, Liitumis- ja muud teenustasud • Narva linna kaugkütte magistraaltorustiku rekonstrueerimine, miljonites eurodes 31. DETSEMBER • Narva Soojustorustiku renoveerimine, 2024 2023 • Eesti Energia õlitööstuse territooriumi ümbruse õhukvaliteedi seire tellimine, Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt • täiendatud võrguseadmete kaughalduse platvorm (AREP), 364,4 323,4 teenustasudelt perioodi algul • põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tarbija vahelise liidese väljatöötamine, et Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 54,8 45,8 osutada innovatiivseid võrguteenuseid energiasüsteemi tõhususe suurendamiseks, Liitumistasu katteks üle antud varade maksumus 7,0 8,7 • elektri jaotusvõrgu kliimakindluse parandamine, Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 33) -18,6 -13,5 • kasutajakesksed elektriautode linnapiirkonna ja kauglaadimislahendused, Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt • võrguinvesteering mikrotootmise võimekuse suurendamiseks, 407,6 364,4 teenustasudelt perioodi lõpul • lairiba taristu rajamine, Sihtfinantseerimine 62,3 34,4 • taastuvenergia tootmisrajatiste juurdepääsu parandamine, Kokku lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 469,9 398,8 • keemiatööstusele ülemineku võimaluse arendusprojekt. sh lühiajaline 2,0 2,1 Sellel aruandeperioodile sai kontsern toetust 13,7 miljonit eurot, mis eraldati Vabariigi Valitsuse sh pikaajaline 467,9 396,7 reservist Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu saarte elektri jaotusvõrgu kliimakindlamaks muutmiseks. Projekti raames tuleb teostada investeeringud, mille tulemusena muudetakse suursaarte Sihtfinantseerimine elektrivõrku ligikaudu 297 km ulatuses kliimakindlaks, vähendades piirkonnas rikete arvu ca 89 võrra aastas. Projekti tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.12.2025 ja lõpparuanne miljonites eurodes 1. JAANUAR - 31.DETSEMBER esitatud hiljemalt 01.05.2026. 2024 2023 Sihtfinantseerimine perioodi algul 34,4 28,2 Eesti Vabariigi poolt eraldati toetus 15,2 miljonit eurot Taaste- ja vastupidavuskava kohaselt Lisandunud sihtfinantseerimine 29,7 11,2 investeerimisprojekti „Programm taastuvenergia tootmisrajatiste juurdepääsu parandamiseks Kajastatud muude ärituludena (lisad 27 ja 34) -1,8 -1,5 elektrijaotusvõrgule“. Toetust antakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu Liigitatud ümber müügiks hoitavate varadega otseselt seotud NextGenerationEU vahenditest. Projekti eesmärk on suurendada mikrotootjatele (kuni 15 - -3,5 kohustusteks kilovatise nimivõimsusega) taastuvast allikast elektrienergia tootmise elektri jaotusvõrku Sihtfinantseerimine perioodi lõpul 62,3 34,4 integreerimise võimekust, läbi kõrge-, kesk- ja madalpinge võrgutugevdustööde ning jaotusvõrgu kliimakindluse parandamine. Toetuse maksimaalne summa on 38 miljonit eurot. Projekti tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.03.2026 ja lõpparuanne esitatud hiljemalt 30.04.2026. 188 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Aruandeperioodil laekus 8,7 miljonit eurot toetust Tarbijakaitse ja Tehnilise Reguleerimise Ametilt, mis on mõeldud lairiba taristu rajamiseks. Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal ülikiire lairibateenuse kasutamist. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt laekus 0,7 miljoni eurot keemiatransformatsiooni toetuseks. Selle transformatsiooni esimene samm on “Põlevkivibensiinist keemiatööstuse tooraine tootmise tehas”, mille jaoks toetust saadi. Lisaks laekus Euroopa Komisjonilt 0,3 miljonit eurot täiendatud võrguseadmete kaughalduse platvormi (AREP) loomiseks. Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab kontsern täitma teatavaid kohustisi: säilitama projektidokumente, nõudmisel esitama projektidega seotud aruandeid ning mõne projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi. 189 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 25. ERALDISED Algjääk Moodustamine ja Arvestatud LÕPPJÄÄK 31. DETSEMBER 2024 miljonites eurodes Kasutamine 1. jaanuar 2024 ümberhindamine intressikulu (lisa 31) Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 17,0 4,9 0,8 -0,4 1,2 21,1 Varade demonteerimise kulude eraldis 11,8 2,1 0,6 - - 14,5 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis (lisad 17 ja 28) 205,1 60,3 - -140,2 125,2 Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 1,8 2,4 - -1,8 2,4 - Muud eraldised 6,0 2,0 0,1 -1,9 2,8 3,4 Kokku eraldised (lisa 4) 241,7 71,7 1,5 -144,3 131,6 39,0 Algjääk Moodustamine ja Arvestatud LÕPPJÄÄK 31. DETSEMBER 2023 miljonites eurodes Kasutamine 1. jaanuar 2023 ümberhindamine intressikulu (lisa 31) Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 16,2 1,1 0,8 -1,1 1,3 15,7 Varade demonteerimise kulude eraldis 6,4 5,1 0,3 - - 11,8 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis (lisad 17 ja 28) 428,7 205,4 - -429,0 205,1 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 3,7 -1,9 - - 1,8 - Muud eraldised 3,7 2,8 0,1 -0,6 3,0 3,0 Kokku eraldised (lisa 4) 458,7 212,5 1,2 -430,7 211,2 30,5 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis on elektritootmise turu muutuste tõttu oluliselt Eraldisi on diskonteeritud kasutades diskontomäära 4,65%-4,76% (2023: 5,28%–6,82%). vähenenud. Täiendav informatsioon lisa 1.1. Eraldiste diskonteerimisel kasutatakse diskontomäärade kõverat, mis võimaldab anda täpsema hinnangu erinevate ajahorisontidega eraldistele. 190 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Keskkonnakaitselised eraldised Varade demonteerimise kulude eraldis Keskkonnakaitse ja mäetööde lõpetamisega seotud eraldised on moodustatud: Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva elektrijaamade renoveeritud 8. ja 11. ploki, tööstusjäätmete prügila, Auvere elektrijaama ning Eesti elektrijaama korstnate • kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks; tulevase demonteerimisega seotud kulude katteks. Varade demonteerimise kulude nüüdis- • pinnase puhastamiseks; väärtus on arvestatud põhivara soetusmaksumusse. Eesti elektrijaama korstnate eraldis • kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustuse taastamiseks; realiseerub eeldatavasti aastal 2026. ning ülejäänud varade eraldis realiseerub eeldatavasti aastatel 2034–2035. • lõhketöödega ehitistele tekitatud kahjude väljaselgitamiseks ja kompenseerimiseks; • jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutraliseerimiseks; Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis • suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks; Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldise kajastamise arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud lisas • tööstusjäätmete prügila sulgemiseks; 2.3 ja täiendavat teavet kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kohta leiab lisast 17. • asbesti likvideerimiseks elektrijaamades; • kaevandamisõiguse tasu maksmiseks. Pikaajalised keskkonnakaitselised eraldised realiseeruvad Enefit Poweri kaevandustes aastatel 2025–2042 ja Enefit Poweri elektrijaamades aastatel 2025–2048. Keskkonnakaitseliste eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kuludest 2024. majandusaastal tulenes 1,5 miljonit eurot (2023: 2,3 miljonit eurot) diskontomäärade muutusest ja inflatsioonimäärade muutuse mõju -0,9 miljonit eurot (2023: -0,3 miljonit eurot). Iga üksiku eraldise puhul on sisendid väga spetsiifilised ja ükski sisend ei mõjuta oluliselt kontserni eraldise kogusummat. 191 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 26. MÜÜGITULU miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Elektri- ja gaasienergia ning võrguga seotud teenuste müügitulu muutuste kohta 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga vt lisast 1.1. 2024 2023 Müügitulu kliendilepingutest Aruandeperioodil on pelleti müügitulu null, kuna kontsern müüs Pelleti tehase ja Broceni Tegevusvaldkondade lõikes koostootmisjaama 2024. aasta alguses. Kaupade müük Põlevkiviõli müük 189,7 200,7 Müügitehingud ei sisalda üldjuhul olulist finantseerimise komponenti. Tulu kajastamise ning müüdud kaupade või osutatud teenuste eest saadud tasu laekumise vahele ei jää suurt Pelleti müük - 31,5 ajavahemikku (v.a allpool kirjeldatud liitumistasude puhul), kuna keskmine maksetähtaeg on Põlevkivi müük - 0,9 14–30 päeva. Muude kaupade müük 4,3 5,1 Kokku kaupade müük 194,0 238,2 Kontserni kajastatud lepingulised kohustised tulenevad klientidelt saadud ettemaksetest, mis on Teenuste müük seotud uutele elektri tarbimiskohtadele uute võrguühenduste ehitamisega. Kontserni hinnangul ei Elektrienergia müük 1 113,4 1 237,2 moodusta liitumistasud elektrimüügist või jooksvast jaotusvõrguteenuse osutamisest eraldiseisvat Võrguga seotud teenuste müük 304,9 292,0 teostamiskohustust ning seepärast on liitumistasudest laekunud tulu kajastatud kohustisena Gaasienergia müük 110,3 103,0 (ettemakstud tuluna), mis kantakse tulusse teenuse osutamiseks vajalike varade hinnangulise Soojusenergia müük 33,8 27,9 keskmise kasutusea jooksul, mis on 35 aastat. Kontserni lepinguliste kohustiste saldo muutused Jäätmete käitlus ja edasimüük 15,0 16,3 on avalikustatud lisas 24. Ühestki muust kontserni tuluvoost ei tulene lepingulisi kohustisi ega varasid. Vara rent ja hooldus 0,9 1,0 Muude teenuste müük 24,0 38,1 Kokku teenuste müük 1 602,3 1 715,5 Kokku müügitulu kliendilepingutest 1 796,3 1 953,7 Ümberklassifitseerimine koondkasumiaruandest Põlevkiviõli tuletistehingute realiseerumine (lisa 15) -11,1 -47,1 Elektrienergia tuletistehingute realiseerumine (lisa 15) - -1,1 Kokku ümberklassifitseerimine koondkasumiaruandest -11,1 -48,2 Kokku müügitulu (lisa 5) 1 785,2 1 905,5 192 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 27. MUUD ÄRITULUD 28. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 56,8 225,7 Elektrienergia 715,5 570,8 Taastuvenergia toetus 22,5 21,3 Ostetud gaas edasimüügiks 103,9 106,6 Saadud viivised, trahvid, hüvitised 19,1 8,5 Ülekandeteenused 78,6 81,0 Kasum äri müügist (lisa 36) 4,2 0,9 Hooldus- ja remonditööd 63,9 58,8 Sihtfinantseerimine (lisa 24) 1,8 1,5 Kasvuhoonegaaside emissioonikulu (lisa 25) 60,4 205,4 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 34) 0,6 0,4 Tehnoloogiline kütus 49,3 87,1 Kasum valuutakursi muutusest - 0,5 Materjalid ja varuosad 34,2 59,9 Muud äritulud 2,5 1,1 Ostetud tööd ja teenused 25,0 32,6 Kokku muud äritulud 107,5 259,9 Loodusvarade ressursimaks 22,5 29,2 Keskkonnakaitselised saastemaksud 11,6 11,5 Saadud viivised, trahvid ja hüvitised summas sisaldub 2024 aastal: Mäetööde lõpetamise ja keskkonnakaitseliste 5,1 6,2 eraldiste moodustamine (lisa 25) • Enefit Power saadud kahjuhüvitis kindlustusseltsidelt Balti EJ 11 ploki turbiinikahju eest Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 10,8 26,2 summas 7,2 miljonit eurot. Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 1 180,8 1 275,3 • Enefit Greeni ja GE Vernova vaheline kokkuleppe, mille tulemusena leppisid Enefit Green ja GE Vernova kokku poolte vahel sõlmitud Akmene tuulepargi turbiinide tarnelepingu 2024. aastal on ülaltoodud tabelis toodud elektrienergia kuludes kajastatud realiseerunud rahavoo muudatuses, mis sisaldas kompensatsiooni 8,2 miljoni euro väärtuses, millest 3,9 miljonit riskimaandamisinstrumentide negatiivne mõju summas 14,3 miljonit eurot, mis suurendas elektri- tasus GE Vernova rahas ning ülejäänud summa tasaarveldati omavaheliste nõuete ja energia kulusid (2023: vähendas 171,3 miljonit eurot). kohustustega. 8,2 miljonist eurost 5,3 miljonit eurot on kajastatud muudes ärituludes 2024. aastal sisaldavad ülaltoodud tabelis kajastatud edasimüügiks soetatud gaasi kulud reali- ning 1,6 miljonit eurot varasemalt tehtud investeeringute vähendusena. 1,3 miljoni euro seerunud rahavoo riskimaandamisinstrumentide negatiivset mõju summas 14,6 miljonit eurot, ulatuses sõlmiti GE Vernova ja Enefit Greeni vahel täiendavad kokkulepped, millel puudus mis suurendas gaasi kulusid (2023: vähendas 9,1 miljonit eurot). mõju kontserni finantstulemustele. Üksikasju vt lisast 21. Täiendavat informatsiooni tuletisinstrumentide kohta vaata lisadest 3 ja 21. 193 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 29. TÖÖJÕUKULUD 30. MUUD TEGEVUSKULUD 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Töötajate arv Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 64,8 218,9 Töötajate arv perioodi algul 5 252 5 361 Mitmesugused bürookulud 18,6 17,7 Töötajate arv perioodi lõpul 4 927 5 252 Konsultatsioonikulud 8,4 8,1 Keskmine töötajate arv 4 908 5 268 Kindlustus 7,5 6,6 Hoonete ja rajatiste kulud 6,9 5,5 Rendikulud (lisa 8) 5,6 5,9 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Maksud 3,4 4,1 2024 2023 Uurimis- ja arengukulud 2,9 5,3 Tööjõukulud Makstud trahvid, hüvitised 1,4 0,6 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 159,8 163,4 Muud tegevuskulud 11,6 10 Keskmine töötasu kuus (eurodes) 2 742,1 2 614,6 Muud tegevuskulud 131,1 282,7 Muud tasud ja toetused töötajatele 7,2 7,2 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 53,9 54,9 Muu informatsioon tuletisinstrumentide kohta vaata lisa 3 ja 15. Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja ümberhindamine 1,7 1,1 Kokku arvestatud tööjõukulud 222,6 226,6 Ülaltoodud tabelis avalikustatud rendikulude jagunemine: sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele Palgakulu, preemiad, lisatasud 4,9 4,3 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 4,9 4,3 2024 2023 Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud materiaalse põhivara Muutuvad rendimaksed mis ei sisaldu rendikohustistes 1,0 1,0 -25,5 -24,1 maksumusse Madala väärtusega rendilepingud 4,0 4,4 Kokku tööjõukulud 197,1 202,5 Lühiajalised rendilepingud 0,6 0,5 Kokku 5,6 5,9 Tööjõukuludelt arvestatud maksud sisaldavad sotsiaalkindlustusmaksu summas 51,9 miljonit eurot (2023: 52,9 miljonit eurot) ja tööandja töötuskindlustusmakseid summas 1,2 miljonit eurot Diskonteeritud tulevaste perioodide maksed muutuva rendimaksega rendilepingute kehtivusaja (2023: 1,2 miljonit eurot). Kontsernil ei ole muid juriidilisi ega faktilisi kohustusi pensioni või jooksul on avalikustatud lisas 35. muude sarnaste väljamaksete tegemiseks. Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni 3 aastaks. 194 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 31. NETO FINANTSTULUD/(-KULUD) miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Laenude intressikulud on suurenenud, kuna laenukohustised on suurenenud. Lisainformatsiooni vaata lisa 22. 2024 2023 Finantstulud Laenude kaalutud keskmine kapitalisatsioonimäär oli 2024 aastal 6,4% (2023: 4,6%). Intressitulud 11,7 10,9 Kasum valuutakursi muutusest 3,7 4,5 Kokku finantstulud 15,4 15,4 Finantskulud Intressikulud võlakohustistelt Intressikulud võlakirjadelt ja laenudelt -106,0 -76,0 sh realiseerunud intressimäärade vahetusleping 4,3 3,5 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (lisa 5) 59,6 32,6 Kokku intressikulud võlakohustistelt -46,4 -43,4 Intressikulud eraldistelt (lisa 25) -1,6 -1,2 Kokku intressikulud -48,0 -44,6 Muud finantskulud -0,4 -0,4 Kokku finantskulud -48,4 -45,0 Neto finantskulud -33,0 -29,6 195 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 32. TULUMAKSUKULU Keskmine tegelik tulumaksumäär Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis äriühingute kasumit selle miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER jaotamisel. 2024 2023 Eesti Alates 2019. aastast kuni 1. jaanuarini 2025 kohaldus regulaarselt makstavatele dividendidele Dividendide netosumma 72,0 68,9 madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega sai residendist sh dividendid, millele on rakendatud tulumaksumäär 20/80 - 54,1 äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14% ja maksuvabad dividendid 72,0 14,8 tavamäära 20% (20/80 dividendide netosummast). Soodsamat tulumaksumäära sai rakendada Teoreetiline tulumaks antud tulumaksumääraga - 13,5 dividendimaksele, mis ulatusid kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing oli maksnud tulumaksu. Alates 01.01.2025 on Eestis tulumaksu Tegelik tulumaks dividendidelt - 13,5 standardmäär 22% senise 20% asemel ning kaob ära dividendi madalam maksumäär 14/86 ning Keskmine efektiivne tulumaksumäär 0,0% 19,6% füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Tütarettevõtjate tulumaksukulu 6,2 11,6 Tulumaksukulu 6,2 25,1 Maksustamisele ei kuulu jaotatavad dividendid, mida makstakse teistelt äriühingutelt saadavate Edasilükkunud tulumaksukulu(-tulu) 19,5 -13,9 dividendide arvel, tingimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal dividende sh edasilükkunud tulumaksutulu -7,7 -16,2 maksnud äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. edasilükkunud tulumaksukulu 27,2 2,3 Kokku tulumaksukulu 25,7 11,2 Kontsernil on seisuga 31.12.2024 edasilükkunud tulumaksukohustis 28,0 miljonit eurot (2023: 13,7 miljonit eurot), millest 9,1 miljonit eurot (31. detsember 2023: 9,7 miljonit eurot) tuleneb 2018. aastal teostatud Nelja Energia AS äriühendusest, kus ostuanalüüsi käigus kajastati edasi- lükkunud tulumaksukohustis tulenevalt Leedus asuvate tuuleparkide õiglaste väärtuse ning raamatupidamislikult kajastatud varade bilansiliste maksumuse vahest. 196 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 33. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA daval perioodil olulises summas ostu- ja müügitehinguid Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing. Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatu- pidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, emaettevõtja Tehingud Elering AS-ga juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtjad, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER mõju. 2024 2023 Teenuste ost 105,3 107,1 Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise Materiaalse põhivara ost ja ettemaksed põhivara eest 2,6 33,1 osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju Kaupade ja teenuste müük 19,6 20,1 nende osapoolte üle. Taastuvenergia toetus (lisa 27) 21,9 21,8 Tehingud sidusettevõtjatega Tehingud Elering AS-iga tulenevad tavapärasest äritegevusest (nt elektrienergia ostmine ja miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER müümine ning seonduvad võrguteenused), mis toimuvad turutingimustel ja pole tagatud. 2024 2023 Elering tagastas 2024. aastal enammakstud liitumistasu summas 2,2 miljonit eurot ning liitumis- Kaupade ost 10,4 14,8 tasusid seoses klientide poolsete liitumislepingute loobumiste otsuste tõttu summas 8,5 miljonit Teenuste ost 1,3 1,6 eurot. Liitumistasude märgatav vähenemine 2024. aastal tuleneb sellest, et projektid on valmi- Tulu teenuse müügist 0,3 0,3 misjärgus ning uusi liitumislepinguid pole sõlmitud. Liitumistasusid kajastatakse materiaalse Antud laenud (lisa 14) 0,1 0,1 põhivarana. Saadud dividendid (lisa 9) 4,5 1,6 Sissemakstud omakapital (lisa 9) - 3,3 Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustised Elering AS-i ees Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2024 2023 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Nõuded 4,3 7,6 2024 2023 Kohustised 20,7 23,6 Nõuded 1,1 0,9 Kaupade ja teenuste müük 5,9 8,1 Keskkonnaamet, kes tegutseb Euroopa Komisjoni otsuse alusel riikliku haldajana, eraldab Kaupade ja teenuste ost 1,8 7,2 kontsernile tasuta kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikuid. Tasuta eraldatud heitkoguste ühikute kogus ja õiglane väärtus, võttes arvesse heitkoguste ühikute turuhinda nende saamise päeval, Kontsern müüb teistele riigi kontrolli või olulise mõju all olevatele üksustele elektrit, võrguteenust on avalikustatud lisas 17. ja soojusenergiat tavapärase äritegevuse käigus. Kontsern on teinud aruandeperioodil ja võrrel- Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikustatud lisas 29. 197 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Nõuded sidusettevõtjatele on avalikustatud lisas 14 ning võlad sidusettevõtjatele lisas 23. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on teenistuslepingutes Käesoleval perioodil on sidusettevõtjate nõuete muutus seotud 0,7 miljonit eurot (2023: -0,4 ette nähtud kuni kolme kuu hüvitise maksmine. miljonit eurot) USA dollari kursi mõjuga, kuna antud nõuete alusvaluuta on USD dollar ning 0,1 Võrguteenuse ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindu. miljoni euro osas täiendava laenuga, mis on tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvaks (2023. aastal oodatavaid krediidikahjumeid 0,1 miljonit eurot). Vaata detaile antud laenunõude osas lisast 14. 34. ÄRITEGEVUSEST SAADUD RAHA miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Kasum/(-kahjum) enne maksustamist 38,6 -410,9 Neto äritegevuse rahavoog enne käibevarade ja kohustiste muutusi 334,8 149,5 Korrigeerimised Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum ja väärtuse Äritegevusega seotud nõuete muutus (lisa 14) 42,3 65,8 319,5 810,1 langus (lisad 6 ja 8) Varude muutus (lisa 11) -24,0 -20,1 Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisa 7) 9,0 8,1 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 322,2 75,7 Varude allahindlus (lisa 11) 1,4 16,7 Müügiootel varade muutus (*) - -0,4 Müügituluna kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 24) -18,6 -13,5 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 340,5 121,0 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 27) -0,4 -0,4 Äritegevusega seotud kohustiste netomuutus Kasum äri müügist (lisa 36) -4,2 -0,9 Eraldiste muutus (lisa 25) -71,1 -217,0 Varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon Võlgnevuse muutus hankijatele (lisa 23) -22,8 -9,9 -1,8 -1,5 (lisa 27) Muu äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 122,3 44,2 Kahjum/(-kasum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt -1,9 0,3 Müügiootel varadega seotud kohustiste muutus (*) - -0,3 sidusettevõtjatesse (lisa 9) Kokku äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 28,4 -183,0 Saadud hüvitised -1,4 - Äritegevusest saadud raha 703,7 87,5 Tasumata/laekumata kahjum/(-kasum) tuletisinstrumentidelt -39,2 -291,1 Kahjum muudest mitterahalistest tehingutest -0,7 0,1 (*) Need rahavoogude aruande read viitavad järgmistele finantsseisundi aruande ridadele: Intressikulu võlakohustistelt (lisa 31) 46,2 43,4 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, varud, võlad hankijatele ja muud võlad. Intressi- ja muud finantstulud (lisa 31) -11,7 -10,9 198 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 35. BILANSIVÄLISED VARAD NING TINGIMUSLIKUD JA SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTISED Kategooriate „usaldusväärne“ ja „prognoos“ erinevus seisneb teostatud uuringute tasemes. „Usaldusväärne“ põhineb põhjalikumal analüüsil ning lisaks varu suurusele on teada, et see on (a) Bilansivälised varad majanduslikult kasutatav. Põlevkivivarud Emissiooni õigused Kontserni ja tema sidusettevõtjate valduses olevate põlevkivivarude ülevaade on esitatud all- 2025. aastal eraldatakse kontsernile kuuluvatele käitistele tasuta CO2 heitkoguste ühikuid toodud tabelis. Eesti Vabariigi põlevkivivarud kajastavad riikliku maavarade bilansi kohaseid hinnanguliselt 1 048 000 tonni ulatuses. 2025. aastal tasuta eraldatavate ühikute täpne arv põlevkivivarusid. Rahvusvaheliste arendusprojektide põlevkivivarude kajastamisel on lähtutud selgub hiljemalt 2025. aasta juuniks. Tasuta heitkoguste ühikute jaotamine toimub perioodide rahvusvaheliste standardite nõuetest avalikustatud varudele ja varadele. Varude klassifitseerimine kaupa (näiteks 2021–2025 ja 2026–2030) ning jaotatavad kogused sõltuvad käitiste tootmis- ja usaldusväärsuse määramine on teostatud volitatud ekspertide poolt nii uurimise taseme kui mahtudest. Seni vastuvõetud detailne regulatsioon kehtib kuni 2030. aastani. Sellele järgneva majandusliku väljavaate osas. Sõltuvalt projekti arendusetapist on varude kajastamisel kohandatud perioodi osas ei ole detailset regulatsiooni vastu võetud. Lisateavet kasvuhoonegaaside lubatud ja arvesse võetud teadaolevaid tehnilisi, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke piiranguid. heitkoguste ühikute kohta vt lisast 17. miljonites tonnides 31. DETSEMBER (b) Tingimuslikud kohustised 2024 2023 Eesti Pooleliolevad vaidlused kõrge usaldusväärsus* 348,0 354,0 Jordaania (APCO***) Attarat Power Company vaidlus Jordaania valitsuse (JV) and National Electric Power Company-ga. kõrge usaldusväärsus* 351,7 918,0 Eesti Energia AS-ile kuulub läbi oma tütarettevõtte Attarat Holding OÜ 10% osalus Jordaania prognoos** 851,1 285,0 ettevõttes Attarat Power Company (APCO). 19 detsembril 2020 esitasid Jordaania Valitsus (JV) Jordaania (JOSE) ja Jordaania riigile kuuluv National Electric Power Company (NEPCO) avaldused ICC vahekohtule kõrge usaldusväärsus* - - vahekohtumenetluse algatamiseks. Nii JV kui NEPCO nõudsid oma avalduses, et poolte vahel prognoos** 2 309,0 2 309,0 kokku lepitud ja elektrienergia ostulepingus fikseeritud elektrienergia tariifi tuleb alandada. Ameerika Ühendriigid** Arbitraaž tegi 28. juulil 2024 otsuse, milles jättis kõik Jordaania valitsuse ja NEPCO nõuded kõrge usaldusväärsus** 3 500,0 3 500,0 rahuldamata. Kohtuotsus on lõplik. usaldusväärne** 2 300,0 2 300,0 prognoos** 230,0 230,0 Finantsseisundi aruandes kajastatud investeering (seisuga 31. detsember 2024: 62,9 miljonit eurot; seisuga 31. detsember 2023: 67,9 miljonit eurot) ei vaja alla hindamist. * Varu on osa uuritud geoloogilisest varust, mille määramisel on arvesse võetud teadaolevad tehnilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalmajanduslikud piirangud. ** Varu on geoloogilise uuringu tulemusel määratud kõrge majandusliku potentsiaaliga põlevkivi kogus maapõues, mille puhul pole arvesse võetud võimalikke kasutamist limiteerivaid piiranguid. *** Eesti Energiale kuulub ettevõttes 10%-ne osalus. 199 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Attarat Power Company (APCO) vaidlus China Energy Engineering Group Guangdong Power Vaatamata sellele, et garantiikirjas endas oli kohaldatavaks õiguseks kokku lepitud Inglise õigus Engineering Co. LTD-ga (GPEC) ning kohtualluvuseks ICC arbitraaž, oli pangagarantiide realiseerimise nõue Hiina Panga vastu vaidlustatud GPEC’i poolt ning garantii maksmapanek oli blokeeritud Hiina kohaliku (siseriikliku) GPEC esitas 24. augustil 2023 ICC arbitraažikohtu kaudu nõude APCO vastu, nõudes (i) kohtu (Guangzhou Intermediate People’s Court) poolt esialgse õiguskaitse määrusega. Nõue tasumata summade tasumist (ii) tähtaja pikendamist ja (iii) hüvitist poolte vahel sõlmitud on esitatud tuginedes kohalikule Hiina õigusele, mis reguleerib rahvusvaheliselt väljastatavaid elektrijaama projekteerimis-, hanke- ja ehituslepingu (EPC) alusel tekitatud kahjude hüvitamiseks pangagarantiisid (PRC law). summas 433,6 miljonit USA dollarit. APCO on keeldunud EPC lepingu alusel GPEC-le viimaste vahe-eesmärkide maksete tegemisest, kuna GPEC ei ole oma lepingulisi kohustisi õigeaegselt Esialgse õiguskaitse määrus oli edutult vaidlustatud Hiina kohaliku kohtu kõrgemates astmetes. täitnud ja APCO-l oli õigus leppetrahvile. GPEC keeldus kokkulepitud leppetrahvi maksmast APCO’t esindas Slaughter&May ning kohalik (Hiina) nõustaja. väites, et kahju hüvitamisele ei kuulu, kuna viivituse põhjuseks oli üksnes vääramatu jõud. APCO esitas 20. septembril 2023 BOC’i vastu hagi ICC arbitraažikohtusse (kokkuleppeliselt 23. septembril 2023 esitas APCO ICC arbitraažikohtule vastuhagi, milles nõudis EPC alusel toimub arbitraaži vaidlus ICC reeglite kohaselt Hongkongis Inglise õiguse alusel), täpsustades leppetrahvi väljamaksmist summas 365,5 miljonit USA dollarit. ICC vahekohus (vaidlust lahenda- asjaolusid kirjalikult 19. aprillil 2024. BOC esitas oma kaitseavalduse 14. juunil 2024. Lõplik takse Hongkongis) vaatab nii nõuet kui ka vastuhagi läbi vastavalt ICC vahekohtu reeglitele ja sisuline istung leidis aset 6-7, jaanuaril 2025 ja vastavalt 2025. aasta märtsis ICC Tribunali Inglismaa seadustele. tehtud osaliselt lõplikule otsusele asus viimane seisukohale, et Ralli Brothers’i põhimõte ei kohaldu, kuna täitmise koht ei olnud Hiina, ning ka Comity-põhimõte ei anna BOC-ile tõhusat APCO on valinud oma õigusnõustajaks ja esindajaks selles arbitraažikohtus ettevõtte Slaugter&May. kaitset. Kokkuvõttes tegi Tribunal otsuse APCO kasuks, kohustades BOC-i tasuma nõutud APCO juhtkonna hinnangul ei ole otsust oodata enne 2025. aastat. Praeguses staadiumis ei ole summa 183 530 393 USA dollarit pluss intress. võimalik mõistliku kindlusega hinnata arbitraažikohtu otsuse tulevast mõju. Kui arbitraažikohus otsustaks GPEC-i kasuks, on potentsiaalne riskipositsioon 433,6 miljonit USA dollarit, kuid on Kriminaalasi (Jordaanias), mille keskkonnaministeerium algatas Attarat Power Company (APCO) tõenäoline, et osa sellest tasaarvestatakse GPEC-i makstava leppetrahviga. Seetõttu on nõue vastu jaama käitamise eest ilma keskkonnaloata sidusettevõtte finantsaruannetes ja käesolevas aruandes avalikustatud tingimusliku kohustisena. Jordaania prokuratuur algatas APCO vastu kriminaalasja elektrijaama käitamise (ja elektri Kui nõue lahendatakse kontserni jaoks negatiivse tulemusega, siis võib tekkida vajadus alla tootmise) eest ilma keskkonnaloata. Võimalikud karistused selle kuriteo eest on rahatrahv hinnata investeering APCO-sse (31. detsember 2024: 62,9 miljonit eurot; 31 detsember 2023: ja elektrijaama tegevuse peatamine kuni rikkumise kõrvaldamiseni (APCO süüdimõistmise finantsseisundi aruandes kajastatud 67,9 miljonit eurot). korral kehtivad mõlemad karistused). Tegelikult taotles APCO keskkonnaluba enne tehase kasutuselevõttu ja tootmise alustamist, kuid Keskkonnaministeerium keeldus APCO- Vaidlus Attarat Power Company vs. Bank of China (BOC) le keskkonnaluba väljastamast põhjendusega, et APCO poolt 2015. aastal koostatud keskkonnamõju hindamine on praeguseks aegunud ja ei ole vastavalt seadusele pikendatud Antud vaidlus on seotud GPEC ja APCO vahel sõlmitud EPC lepinguga. GPEC’i poolsete EPC (vastavalt Jordaania keskkonnaeeskirjadele tuleb keskkonnamõju hindamist pikendada iga 3 lepingust tulenevate kohustuste täitmise täiendavaks tagatiseks väljastas Hiina Pank (Bank of China aasta järel ja APCO ei suutnud seda 2018. aastal pikendada). ehk BOC) APCO-e pangagarantii. APCO esitas Hiina Pangale 4. augustil 2022 ning 16. jaanuaril 2023 nõudeid väljastatud garantii realiseerimiseks kokku summas 183 530 393 USA dollarit. 200 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kohtuasi on hetkeseisuga Magistraadikohtus, kuhu peab ilmnema vastaspoolt esindav Juhtkonna hinnangul ei tohiks eraldist kajastada, kuna selle vahekohtuasja kaotamise tõenäosus võtmetunnistaja, kes on juba üheksa korda jäänud istungile ilmumata ning kohus on asja on alla 50%. arutamist edasi lükanud. Sellega seoses on keeruline hinnata, millal võiksime oodata asjas Vaidlus Eesti Konkurentsiametiga kohtuotsust. Negatiivse otsuse korral võib APCOt oodata trahv summas JOD 500 – 3000 ning ajutiselt peatatakse elektrijaama tegevus kuni uue keskkonnaloa väljastamiseni. Eesti Konkurentsiamet (EKA) otsustas 28. aprillil 2023 jätta kinnitamata Enefit Power AS-ile elektri üldteenuse uus tootjahind, mistõttu jäi kehtima vana tootjahind. 31. juulil 2023 esitas APCO on hetkel aktiivselt ja konstruktiivselt tegemas koostööd Keskkonnaministeeriumiga Enefit Power AS EKA vastu hagi, vaidlustades 28. aprilli 2023 otsuse ja nõudes vanast keskkonnaloa saamiseks ja tulenevalt menetluse venimisest eeldab, et omandab keskkonnaloa tootjahinnast tekitatud kahju hüvitamist. enne, kui jõustub kohtu poolt tehtav otsus. Pooled sõlmisid 13. juunil 2024 kohtuliku kompromissi, millega EP loobus oma nõudest ja EKA Jordaania tolliamet APCO ja GPEC vastu tunnistas, et uttegaasil on positiivne hind (EKA on uttegaasi käsitlenud varasemalt 0 hinnaga). Jordaania tolliosakond on esitanud Attarat Power Company (APCO) ja China Energy Engineering Kohtuvaidlused Leedus Group Guangdong Power Engineering Co. LTD. (GPEC, elektrijaama EPC töövõtja) vastu kokku 26 kriminaalasja tollieeskirjade rikkumise eest: (i) väärtuse erinevus, (ii) ühtne tasu (mis on Käesoleva aruande koostamise seisuga on Leedu kohtud asunud väikeettevõtete kohtuasjades tolliväärtus) ja (iii) müügimaks, (iv) tollitrahv ja (v) müügimaksu trahv. Nõude väärtus kõikidel klientide poolele, leides et kliendid ei ole kohustatud tähtajaliste elektrilepingute lõpetamise tasu juhtudel kumulatiivselt ulatub 12,2 miljoni euroni (9 397 200 JOD). Potentsiaalse riski suurus on maksma. Keskmise ja suurettevõtete osas on kohtuvaidlused käimas ning ükski pretsedendijõuga seega 12,2 miljon eurot (9 397 200 JOD). Potentsiaalne risk kontserni raamatupidamises võib otsus ei ole jõustunud, mistõttu oleks ennatlik anda sellele lõplikku hinnangut. Juhul, kui kõik olla 10% (1,2 miljonit eurot). Enefit UAB väike- ja suurettevõtjatest kliendid otsustavad oma lepingud lõpetada ilma lõpetamise tasu maksmata, toob see Enefit UAB-le kaasa märkimisväärse kahju. Enefit UAB kaebab otsused Soscor Energy kohtuvaidlus edasi. Ennetähtaegse lõpetamise tasu nõuded ei ole kajastatud finantsaruannetes, kuna laekumise tõenäosus on alla 50%. Singapuris registreeritud äriühing Soscor Energy PTE Ltd (edaspidi Soscor) osales 2021. aastal Eesti Energia AS poolt tütarettevõtja Enefit Power AS nimel korraldatud põlevkivibensiini müügi- konkursil (müüjaks Enefit Power AS). Soscor esitas konkursil pakkumuse, mis esialgu tunnistati Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised edukaks. Hiljem läbi viidud taustauuringu järelkontrolli tulemusena selgus, et Soscor ei vasta Eesti tehingupartneritele esitatavatele nõuetele, mistõttu Soscor kõrvaldati konkursilt ning otsustati Soscor-iga müügilepingut mitte sõlmida. Soscor ei nõustunud konkursilt kõrvaldamisega ja luges Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski lepingu juba sõlmituks. Soscor on 2022. aastal esitanud vahekohtumenetluses nõude Enefit Eesti kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni Power AS vastu. Soscori nõue vahekohtumenetluses on vahemikus USD 5.6 miljonit kuni USD 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata 11.9 miljonit. täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. 25-27. novembril 2024 toimusid Londonis vahekohtu istungid. Vahekohtu otsust on oodata aprillis 2025. 201 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Välisriigid (c) Laenukovenandid Välisriigi maksuhaldurid ei ole peale Enefit UAB ühelegi kontserni tütarettevõttele maksurevisjoni Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad kontserni konsolideeritud teinud. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata finantsnäitajatele. Laenukovenantidest on kinni peetud nii 31.12.2023 kui 31.12.2024 seisuga. kontsernile olulise täiendava maksusumma. (lisa 22). Leedu maksuamet on alustanud Enefit UAB osas maksurevisjoni ettevõttesiseste (d) ESG KPI-d tuletisinstrumentide kohta Enefit UAB ja emaettevõtte vahel. Leedu seaduste kohaselt on Kontserni poolt sõlmitud sündikaatlaenulepingus ja Swedbank-i laenulepingus on kehtestatud kauplemiseks kasutatavad tuletisinstrumendid ettevõtte tulumaksust vabastatud, samas kui kaks ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste) KPI-d (peamiste jõudlusnäitajatega). KPI’de riskimaandamise eesmärgil kasutatavad tuletisinstrumendid ettevõtte tulumaksust vabastatud täitmisel või mitte täitmisel on laenulepingu intressile vastavalt positiivne või negatiivne ei ole. Hetkel on Enefit UAB kajastanud kontsernisiseseid tuletisinstrumente ettevõtte finantsmõju (0,05% aastas ehk kuni 0,3 miljonit eurot aastas). Ühe KPI täitmisel ja teise mitte tulumaksust vabastatud tuletisinstrumentidena, kuna nende tuletisinstrumentide kohta täitmisel ei rakendu laenu intressile mingit mõju. 2024. aastal täideti ühte KPI’d ja seega laenu puudub riskimaandamisarvestuse dokumentatsioon ja seetõttu ei arvestata neid rahavoo intressile negatiivset ega positiivset mõju ei esinenud. riskimaandusvahenditena. Enefit UAB on andnud Leedu maksuametile selgitusi. 2023. aasta lõpus ja 2024 aasta jooksul. (e) Siduvad tulevikukohustised 2024 aasta lõpu seisuga ei ole Leedu maksuhaldur maksuotsust teinud. Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustised Leedu maksuhaldur on alustanud Enefit UAB osas maksukontrolli intresside mahaarvamise Seisuga 31. detsember 2024 oli kontsernil põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid osas. Aastal 2024 andis Enefit UAB maksuhaldurile enda poolseid selgitusi. 31.12.2024 lõpu kohustisi 548,8 miljoni euro (31. detsember 2023: 468,5 miljoni euro) eest. seisuga ei olnud maksuhaldur väljastanud maksuotsust. Kõige eelduste kohaselt väljastatakse 2025 alguses maksuotsus, millega piiratakse osaliselt Enefit UAB intresside mahaarvamise Muutuvad rendimaksed õigust tulenevalt Thin capitalisation reeglitest. Intresside mahaarvamise piiramine ei tekita Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, mis ei sõltu indeksist ega määrast Enefit UAB-le otsest tulumaksukulu, kuna Enefit UAB-l on eelnevatest perioodidest edasikantav (nt väljamaksete tegemisel võetakse aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või katastri- maksukahjum. üksuste maade väärtused), siis neid rendilepinguid ei arvestata kasutusõiguse varade ja Teiste riikide maksuhaldurid ei ole algatanud ega läbi viinud maksuauditeid ega üksikjuhtumite rendikohustistena vastavalt IFRS 16 nõuetele, vaid arvestatakse kui perioodi tegevuskulusid. ekspertiise üheski kontserni välisettevõttes. Teistes riikides, kus kontserni tütarettevõtted Kontserni hinnangul on 31. detsembri 2024. aasta seisuga diskonteeritud tulevaste perioodide tegutsevad, on maksuhalduril õigus tutvuda ettevõtte maksuarvestusega kuni kuue aasta jooksul maksete summa nende rendilepingute kehtivusaja jooksul 6,6 miljonit eurot (2023: 7,0 pärast aruandeaastat. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mis võiksid tekitada selles osas miljonit eurot). Muutused katastriväärtustes, elektrihindades või tootmismahtudes mõjutavad potentsiaalset materiaalset kohustist. rendilepingute tegelikke makseid. 202 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad f) Muud 36. TÜTARETTEVÕTETE MÜÜK Andmekaitseameti läbi viidud uurimine 29. detsembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu kahe Läti tütarettevõtte – Technological Läti andmekaitse inspektsioon alustas 11. oktoober 2024 menetlust kõne teel lepingute sõlmimisel Solutions SIA ja Enefit Green SIA (koostootmisjaama ja pelletitehast omavad ettevõtted helistaja autentimise kohta pärast kliendikaebust, kus kolmas isik sõlmis isiku nimel lepingu asukohaga Lätis Brocēnis) – müügiks Eesti pelletitootjale Warmeston OÜ-le. Tehingu lepinguline ning jättis seejärel arved tasumata. Isik pöördus Enefit SIA poole väites, et tema ei ole lepingut hind oli 32,0 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgus pärast müügitehingu lõpuleviimise järgset sõlminud ning majasisese uurimuse tulemusel jõuti järeldusele, et lepingu on sõlminud kolmas korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tasemest ning selleks kujunes 33,4 miljonit eurot. isik. Lätis muudeti protsessi ning kõnedes lepingute sõlmimisel helistaja autenditakse, Läti Müüdud tütarettevõtja netovara: andmekaitse inspektsioon lõpetas menetluse 5. novembril 2024 pärast omapoolset anonüümset katset uuendatud autentimise protsessi vastu. miljonites eurodes 29 detsember 2023 Varad Materiaalne põhivara 18,1 Varud 12,2 Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksud 4,2 Raha ja raha ekvivalendid 1,5 Kohustised Võlad hankijatele ja muud võlad -3,5 Kokku müüdud tütarettevõtjate netovara 32,5 Müügihind 32,0 Tehingu lõpuleviimise järgne korrigeerimine 1,4 (31.12.2023 seisuga kajastatud Muude nõuete all) Kasum müügist 0,9 Raha sissetulek osaluse müügist Laekunud müügist 32,0 Tütarettevõtja raha ja raha ekvivalendid -1,5 Tehingu lõpuleviimise järgne korrigeerimine 1,4 (31.12.2023 seisuga kajastatud Muude nõuete all) Kokku raha sissetulek osaluse müügist 30,5 203 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 29. novembril 2023 sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs Enefit Green AS kaugkütteärid Paides 37. KASUM AKTSIA KOHTA (emaettevõtte Enefit Green AS-i koosseisu kuulunud eraldi äriüksus asukohaga Eestis) ja Valkas Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise (tütarettevõte Enefit Power & Heat Valka asukohaga Lätis) AS-ile Utilitas Eesti. Tehingu lepinguline emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum väärtus oli 15,9 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgus pärast tehingu lõpuleviimise järgset korri- kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga. geerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tasemest ning selleks kujunes 16,4 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2023 vajas tehing Eesti ja Läti konkurentsiametite nõusolekut, mis saadi 2024. aasta veebruaris ja tehing viidi lõpule 2024. aasta märtsis. miljonites tonnides 31. DETSEMBER 2024 2023 Müüdud tütarettevõtja netovara: Emaettevõtja omaniku osa kasumist (miljonit eurot) -4,3 -435,30 Kaalutud keskmine aktsiate arv (miljonites) 746,6 746,60 miljonites eurodes 1 märts 2024 Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot) -0,01 -0,58 Varad Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot) -0,01 -0,58 Materiaalne põhivara 13,0 Immateriaalne vara 1,0 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga oli Eesti Energia AS-l 746 645 750 aktsiat. Varud 0,7 Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksud 1,2 Aktsia nominaalväärtus on 1 euro. Raha ja raha ekvivalendid 0,4 Kohustised Raha ja raha ekvivalendid -3,5 Võlad hankijatele ja muud võlad -0,6 Kokku müüdud tütarettevõtjate netovara 12,2 Müügihind 15,9 Tehingu lõpuleviimise järgne korrigeerimine 0,5 Kasum müügist 4,2 Raha sissetulek osaluse müügist Laekunud müügist 16,4 Tütarettevõtja raha ja raha ekvivalendid -0,4 Kokku raha sissetulek osaluse müügist 16,0 204 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 38. SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Vabatahtlik ülevõtmispakkumine Enefit Green väikeaktsionäridele 03. veebruaril 2025 otsustas Tallinna Halduskohus jätta rahuldamata Mittetulundusühingu 27. märtsil 2025 teatas emaettevõte Eesti Energia kavatsusest teha Enefit Greeni väikeaktsionäridele Loodusvõlu ja Elo-Lee Marani kaebuse täies ulatuses ning keskkonnakompleksloa nr KL-521346 vabatahtliku ülevõtmispakkumise, et tuua Enefit Green sajaprotsendiliselt tagasi oma omandisse on kehtiv. 05.03.2025 esitasid kaebajad apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu otsusele ning ja kujundada integreeritud energiakontsern. Pakkumise kinnitamiseks on vaja Finantsinspektsiooni kaebuse menetlemine jätkub Tallinna Ringkonnakohtus. luba. Kui Eesti Energia omandab vähemalt 90% Enefit Greeni aktsiatest, viiakse seadusest tulenevalt läbi kohustuslik ülevõtmine rahalise hüvitise eest. Liivi lahe meretuulepargi arendus Pakkumise hinnaks on 3,4 eurot aktsia kohta. Pakkumine algab 8. aprillil 2025 ja kestab kuni Enefit Green ja Sumitomo Corporation alustavad koostööd Liivi lahe meretuulepargi arendamiseks. 12. maini 2025. Eduka pakkumise korral tasub Eesti Energia aktsiate eest 16. mail 2025. Enefit Green sõlmis lepingu maailma juhtiva kaubandus- ja investeerimisfirmaga Sumitomo Corporation, mis kuulub Fortune Global 500 ettevõtete hulka. Lepingu kohaselt müüb Enefit Pakkumise maksimaalne kogumaht on üle 200 miljoni euro ja see rahastatakse omavahenditest. Green 50%-lise osaluse Liivi lahe meretuuleenergia projektiettevõttes Liivi Offshore OÜ. Eduka pakkumise järel plaanib Eesti Energia pakkuda jaeinvestoritele võimalust märkida Balti börsil noteeritavat võlakirja. Lepingu kohaselt on tehingu lõpuleviimise eelduseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastuse saamine. Tehingul puudub oluline mõju kontserni majandustulemustele. See sündmus võib omada mõju bilansipäeva seisuga kajastatud edasilükkunud tulumaksukohustusele. Nõustaja kaasamine tootmis- ja arendusportfelli muudatuste elluviimiseks Enefit Green’is Olles hinnanud olukorda koduturgudel, ettevõtte lühiajalise arendusportfelli ja olemasoleva Enefit Poweri jagunemine tootmisportfelli sobivust antud turusituatsioonis ning finantseerimisvõimalusi on Enefit Greeni 2025. aasta aprilliks on Enefit Power AS-il kavatsus jaguneda eraldumise teel selliselt, et Eesti juhatus otsustanud otsida sobivate pakkumiste korral võimalusi Soome turult väljumiseks ja elektrijaama, Balti elektrijaama ja Auvere elektrijaama käitised eraldatakse uude äriühingusse. mõnede mittestrateegiliste arendusprojektide müügiks. Uuest äriühingust saab Eesti Energia AS-i tütarettevõtja. Enefit Greeni edasisel arendamisel on juhatuse eesmärgiks keskenduda suurematele tuule- ja Keskkonnakompleksluba Enefit 280-2 õlitehasele hübriidparkide projektidele oma koduturgudel Baltimaades ja Poolas. 27.05.2024 korraldusega andis Keskkonnaamet (edaspidi ka vastustaja) Enefit Power AS-le Toetamaks neid muudatusi on Enefit Green kaasanud Norra investeerimispanga Arctic tähtajalise keskkonnakompleksloa nr KL-521346 kehtivusega kuni 31. detsember 2034 Enefit Securities AS leidmaks võimalikke ostjaid 72 MW Tolpanvaara tuulepargile Soomes ning 280-2 käitisele. 25. juunil 2024 esitasid Mittetulundusühing Loodusvõlu ja Elo-Lee Maran partnereid 150 MW Kelmė III tuulepargi väljaehitamiseks Leedus. Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 27.05.2024 korralduse nr DM-126872-20 „Enefit Power AS õlitööstusseade Enefit280-2 kompleksloa nr KKL-521346 andmine“ tühista- Aruande allkirjastamise seisuga ei ole nimetatud varade osas jõutud veel tehingupartnerite miseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 12. juulil 2024 kohtumäärusega jättis Tallinna leidmiseni, mistõttu need varad pole klassifitseeritud müügiootel varadena. 205 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 39. FINANTSINFORMATSIOON EMAETTEVÕTJA KOHTA Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud emaettevõtja eraldiseisvad Koondkasumiaruanne põhiaruanded, mille avalikustamine on nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. Emaettevõtja miljonites tonnides 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid, mida on kasutatud konsoli- 2024 2023 deeritud aruannete koostamisel. Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse ARUANDEAASTA KAHJUM -145,7 -137,4 investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse soetusmaksumuses. Muu koondkahjum Kasumiaruanne Kirjed, mis võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: miljonites tonnides 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 2024 2023 -30,2 -321,8 (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) Müügitulu 338,2 217,9 Aruandeaasta muu koondkahjum -30,2 -321,8 Muud äritulud 186,1 374,9 ARUANDEAASTA KOONDKAHJUM KOKKU -175,9 -459,2 Kaubad, toore, materjal ja teenused -277,2 -225,7 Tööjõukulud -45,5 -48,6 Põhivara kulum ja amortisatsioon -5,6 -4,6 Muud tegevuskulud -231,3 -389,9 Kahjum tütarettevõtja ümberhindlusest -137,0 -107,6 ÄRIKAHJUM -172,3 -183,6 Finantstulud 112,5 109,7 Finantskulud -85,8 -66,2 Kokku finantstulud 26,7 43,5 KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -145,6 -140,1 Tulumaksukulu -0,1 -13,5 KAHJUM JÄTKUVATEST TEGEVUSVALDKONDADEST -145,7 -153,6 KASUM LÕPETATUD TEGEVUSVALDKONNAST - 16,2 ARUANDEAASTA KAHJUM -145,7 -137,4 206 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Finantsseisundi aruanne miljonites tonnides 31. DETSEMBER miljonites tonnides 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 VARAD OMAKAPITAL Põhivara Aktsiakapital 746,6 746,6 Materiaalne põhivara 46,0 27,2 Ülekurss 259,8 259,8 Varade kasutusõigus 6,7 5,2 Hübriidvõlakiri 398,5 - Immateriaalne põhivara 17,9 9,2 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 Tuletisinstrumendid 276,6 356,5 Riskimaandamise reserv -0,1 30,1 Investeeringud tütarettevõtjatesse 677,2 781,6 Jaotamata kasum 51,0 255,3 Muud aktsiad ja osad 0,3 - Kokku omakapital 1 530,8 1 366,8 Laenud ja nõuded tütarettevõtjatele ja muud nõuded 28,9 168,8 Kokku põhivara 1 053,6 1 348,5 KOHUSTISED Pikaajalised kohustised Käibevara Võlakohustised 817,6 769,6 Varud 23,7 24,6 Tuletisinstrumendid 58,6 63,3 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja Eraldised 0,5 0,4 66,7 206,5 päritolutunnistused Kokku pikaajalised kohustised 876,7 833,3 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 095,5 1 004,9 Lühiajalised kohustised Tuletisinstrumendid 133,1 83,9 Võlakohustised 130,5 415,0 Raha ja raha ekvivalendid 391,8 79,7 Võlad hankijatele ja muud võlad 155,0 139,4 1 710,8 1 399,6 Tuletisinstrumendid 70,3 96,5 Müügiootel varad 106,8 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 0,8 0,1 Kokku käibevara 1 710,8 1 506,4 Eraldised 0,3 0,4 Kokku varad 2 764,4 2 854,9 356,9 651,4 Müügiootel kohustised - 3,4 Kokku lühiajalised kohustised 356,9 654,8 Kokku kohustised 1 233,6 1 488,1 Kokku kohustised ja omakapital 2 764,4 2 854,9 207 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Rahavoogude aruanne miljonites tonnides 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites tonnides 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER 2024 2023 2024 2023 Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimisest Kahjum enne maksustamist -145,6 -140,1 Laekunud dividendid tütarettevõtetelt 22,0 42,4 Korrigeerimised Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -32,6 -9,6 Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum 4,2 3,3 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 0,1 - Immateriaalse põhivara amortisatsioon 1,4 1,3 Laekunud põhivara sihtfinansteerimine 0,7 - Kasum materiaalse põhivara müügist - -0,1 Antud laenud -0,1 -0,1 Eeldatav krediidikahjum laenult tütarettevõttele 1,4 0,9 Tasutud finantsinvesteeringu soetamisel -0,3 - Kahjum tütarettevõtte väärtuse langusest 137,0 107,6 Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus -52,7 -331,5 Tasumata/laekumata kahjum tuletisinstrumentidelt -28,6 -268,1 Kokku jäktuvate tegevusvaldkondade rahavood investeerimisest -62,9 -298,8 Intressikulu võlakohustistelt 79,9 62,7 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood investeerimisest - -2,9 Intressitulu -83,2 -63,8 Kokku rahavood investeerimistegevusest -62,9 -301,7 Dividenditulu -22,0 -42,4 Kasum/kahjum muudest mitterahalistest tehingutest -3,2 3,3 Rahavood finantseerimisest Korrigeeritud puhaskahjum -58,7 -335,4 Saadud laenud 30,0 1 121,0 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Emiteeritud võlakirjad 391,7 - Äritegevusega seotud nõuete muutus 98,9 4,3 (miinus võlakirjade emiteerimisega seotud kulud) Varude muutus 0,4 16,8 Lunastatud võlakirjad - -500,0 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 267,2 159,4 Tagasi makstud pangalaenud -292,1 -208,9 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 366,5 180,5 Tagasi makstud liisingukohustised -0,8 -0,7 Äritegevusega seotud kohustiste netomuutus Makstud dividendid -72,0 -68,9 Eraldiste muutus -0,1 0,2 Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood finantseerimisest 56,8 342,5 Võlgnevuse muutus hankijatele -1,8 5,0 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood finantseerimisest - - Muu äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 20,3 4,7 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 56,8 342,5 Kokku äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 18,4 9,9 Makstud intressid ja laenukulud -81,8 -47,3 Puhas rahavoog 312,1 -47,1 Saadud intressid 73,9 51,6 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 79,7 126,8 Makstud tulumaks -0,1 -13,5 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 391,8 79,7 Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade äritegevuse rahavood 318,2 -154,2 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 312,1 -47,1 Lõpetatud tegevusvaldkonna äritegevuse rahavood - 66,3 Kokku rahavood äritegevusest 318,2 -87,9 208 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Riskimaandamise Jaotamata miljonites tonnides Aktsiakapital Ülekurss Hübriidvõlakirjad Kokku reservkapital reserv kasum Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 - 351,9 461,6 1 894,9 Aruandeaasta kahjum - - - - - -137,4 -137,4 Aruandeaasta muu koondkahjum - - - - -321,8 - -321,8 Aruandeaasta koondkahjum kokku - - - - -321,8 -137,4 -459,2 Makstud dividendid - - - - - -68,9 -68,9 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, - - - - - -68,9 -68,9 mis on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2023 746,6 259,8 75,0 - 30,1 255,3 1 366,8 Aruandeaasta kahjum - - - - - -145,7 -145,7 Aruandeaasta muu koondkahjum - - - - -30,2 -30,2 Aruandeaasta koondkahjum kokku - - - - -30,2 -145,7 -175,9 Hübriidvõlakirjad - - - 391,7 - - 391,7 Intressikohustus võlakirjalt - - - 6,8 - -14,7 -7,9 Mitterahaline sissemakse tütarettevõttesse - - - - - 28,1 28,1 Makstud dividendid - - - - - -72,0 -72,0 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, - - - 398,5 - -58,6 339,9 mis on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2024 746,6 259,8 75,0 398,5 -0,1 51,0 1 530,8 209 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapital on kokku viidud korrigeeritud konsolideerimata omakapitaliga allpool olevas tabelis. miljonites tonnides 31. DETSEMBER 2024 2023 Emaettevõte omakapital 1 530,8 1 366,8 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -677,2 -781,6 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse 1 478,8 1 307,7 meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital (lisa 19) 2 332,4 1 892,9 210 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 211 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 212 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 213 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 214 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 215 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 216 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 217 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 218 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Kasumi jaotamise ettepanek Kasumi jaotamise ettepanek Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 oli 565 496 334,36 eurot, millest 2024. aasta puhaskasum moodustas 12 885 938,16 eurot. Juhatus teeb äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 järgmiselt: 1. kanda 2024 majandusaasta puhaskasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse; 2. jätta eelmiste perioodide kasum jaotamata ja mitte maksta aktsionäridele dividende. 219 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Juhatuse liikmete allkirjad 2024. majandusaasta aruandele Juhatuse liikmete allkirjad 2024. majandusaasta aruandele Eesti Energia juhatus on 2024. majandusaastal täitnud nõuetekohaselt juhatuse liikmete Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb kohustusi ning juhtinud Eesti Energia kontserni seatud eesmärkide suunas. Juhatus on tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest regulaarselt andnud aru nõukogule, on lähtunud oma volitustest ja esitanud kõik vajaliku ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, nõukogule otsustamiseks. Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest. 31. märts 2025 Juhatuse esimees Juhatuse liikmed Andrus Durejko Marlen Tamm Raido Ivalo Kelli Toss-Kaasik Kristjan Kuhi Lauri Karp 220 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Sõnastik Sõnastik Baasinvesteeringud – investeeringud, mis on vajalikud olemasolevate tootmisvõimsuste hoidmiseks NP süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi hind, mille arvutamise aluseks on kõik tehtud ostu ja müügi pakkumised, arvestamata sealjuures ülekandevõimsuste piiranguid Clean Dark Spread (CDS) – Eesti Energia põlevkivi ja CO2 kulu vaba marginaal. Elektri börsihinnast (NP Eesti) on maha arvatud põlevkivi täiskulud ning CO2 kulud (arvestades CO2 detsembri futuuri hinda OHSAS, ISO 14001, HAZOP – rahvusvahelised standardid, mis käsitlevad riskide juhtimist töötervishoiu ning elektrienergia MWh tootmisel tekkivat CO2 kogust) ja ohutuse, keskkonnajuhtimissüsteemi ja õnnetuste ennetamise valdkondades CO2 heitmekvoot – tulenevalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS) annab üks Põhivara tootlus (ROFA) – tegevuskasum (12 kuud jooksevalt) jagatud keskmise põhivaraga, välja heitmekvoot omanikule õiguse ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) emiteerimiseks. Kvootide hulk on arvatud pooleliolev vara (jaotatud konkreetsetele toodetele) piiratud, mistõttu kujuneb kvootidele rahaline väärtus Põlevkivi ressursitasu – tasu, mis tuleb maksta riigile maardlas asuva ühe tonni põlevkivi kasutamise eest EBITDA – ärikasum enne intresse, makse ja kulumit RAB – ingl k Regulated Asset Base ehk reguleeritud varade maht EBITDA marginaal – ärikasum enne kulumit (EBITDA) jagatud müügituluga ROIC – ingl k Return On Invested Capital ehk ärikasum jagatud keskmise investeeritud kapitaliga FFO – ingl k Funds From Operations. Äritegevuse rahavoog, v.a käibekapitali muutused SAIDI – ingl k System Average Interruption Duration Index ehk süsteemi katkestuskestuse indeks. Finantsvõimendus – netovõlg jagatud netovõla ja omakapitali summaga Kliendikatkestuste kogukestus minutites jagatud teenindatud klientide arvuga Futuur – osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kokkulepitud alusvara (näiteks toorainet) ostma SAIFI – ingl k System Average Interruption Frequency Index ehk süsteemi katkestussageduse indeks. või müüma varem kokkulepitud hinnaga Kliendikatkestuste koguarv jagatud teenindavate klientide arvuga Hooldus- ja remondikulud – olemasolevate tootmisvõimsuste säilitamiseks tehtud kulutused Tulevikutehingutega kaetud positsioon – tulevaste perioodide müüdava elektrienergia ja vedelkütuste ning ostetavate heitmekvootide kogus, mille ulatuses hind on eelnevalt fikseeritud Keevkihttehnoloogia (CFB) – keevkihtpõletuse tehnoloogia (ingl k circulating fluidised bed), kus toimub suuremate (põlemata) osakeste tagasitoide koldesse Tööstuspoliitika roheline raamat – riigi ja tööandjate liitude koostatud dokument, mis toob välja tööstuse arengu kitsaskohad ning pakub välja lahendusi nende kõrvaldamiseks ja tööstuse arengu Kontrollitavad tootmisvarad – tootmisvarad, mis töötavad energiaallikatel nagu põlevkivi, parandamiseks. põlevkivigaas, puiduhake, turvas ja rehvihake Veehoidlate tase – Veetase hüdroelektrijaamade reservuaarides protsendina maksimaalsest Likviidsus – likviidsete varade maht. Raha ja ekvivalentide, lühiajaliste finantsinvesteeringute ja üle võimalikust tasemest. Suurem osa Põhjamaade elektritoodangust põhineb hüdroenergial, mille 3-kuulise tähtajaga deposiitide summa toodang sõltub veehoidlate tasemest Maksujalajälg – näitaja, mis väljendab maksude maksmise kaudu loodud ettevõtte panust ühiskonda Võrgukaod – tarbijateni jõudev elektrienergia kogus on mõnevõrra väiksem elektrijaamadest võrku Muutuvkasum – kasum pärast müügituludest muutuvkulude lahutamist antud kogusest, kuna ülekandmisel muundub osa elektrienergiast elektriliinides ja trafodes soojuseks. Väiksemal määral põhjustavad kadu ka elektrivargused ja ebatäpne mõõtmine. Võrguettevõte peab MWh – megavatt-tund. 1 MWh on ühe tunni jooksul konstantsel 1 MW (megavatt) võimsusel töötava kaoenergia kompenseerima ning selleks on vaja osta igal tunnil vastav kogus elektrienergiat seadme poolt toodetud (või tarbitud) energiaühik.1,000,000 MWh = 1,000 GWh = 1 TWh Netovõlg – võlakohustised (amortiseeritult) miinus raha ja raha ekvivalendid, rahaturu fondiosakud ja intressivõlakirjad 221 EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2024 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE ARUANNE Investori informatsioon Investori informatsioon Kontserni 2025. majandusaasta tulemused avalikustatakse järgnevalt: • I kvartali vahearuanne – 8. mai 2025 • II kvartali vahearuanne – 31. juuli 2025 • III kvartali vahearuanne – 30. oktoober 2025 Eesti Energia majandustulemused ning investorsuhete kontaktid on leitavad kontserni veebilehel: https://www.enefit.com/et/ettevottest/investorile 222  Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Energia AS-i aktsionärile Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Energia AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud kasumiaruannet 31. detsember 2024 lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2024 lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestus ekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Ülevaade meie auditist Kokkuvõte • Kontserni auditi olulisus on 10 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2.5% Kontserni kasumist enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate Olulisus kapitaliosaluse tulemit, mida on meie poolt korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga (korrigeeritud EBITDA). • Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas Auditi täismahus auditi või eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või bilansiridade osas. Kontserni tasemel ulatus kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste Peamised puudumises. auditi teemad • Põlevkivi kaevandamise ning põlevkiviõli ja elektri tootmisega seotud materiaalse põhivara võimaliku väärtuse languse hindamine. Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. 2 Olulisus Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste, kui neid oli, mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna. Kontserni auditi olulisus 10 miljonit eurot Kuidas me selle määrasime Kontserni olulisuse määramisel me lähtusime oma ametialasest hinnangust. Hinnangu aluseks võtsime 2.5% EBITDA-st, mida on korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga. Kontsern on defineerinud EBITDA kui kasumi enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit. EBITDA ei ole IFRS finantsaruandluse raamistikus defineeritud tulemuslikkuse näitaja, mis on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5 ning selle määratlemise ja arvestamise eest vastutab juhtkond. Kontserni poolt EBITDA arvestuseks või määratlemiseks kasutatud meetod või mõisted võivad erineda teiste ettevõtete poolt sarnaselt nimetatud näitajate definitsioonist või arvestuse meetoditest. Rakendatud olulisuse Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas kriteeriumi põhjendus 5, on see üheks olulisemaks mõõdikuks Kontserni tulemuslikkuse hindamisel juhtkonna poolt. Olulisuse arvestusel korrigeerisime EBITDA-t erandlike tehingute mõjuga, mis mõjutasid ühekordselt ning oluliselt Kontserni tulemust. Kirjeldatud oluline korrigeerimine oli: • Kahjum 1.8 miljonit eurot, mis tulenes pikaajaliste elektrienergia lepingute realiseerunud ja realiseerumata kasumitest, mida ei kajastata kui riskimaandamisinstrumente. Vastavate tehingute üksikasjad on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5. 3 Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis Põlevkivi kaevandamise ning põlevkiviõli ja elektri tootmisega seotud Esmalt hindasime, kas on varasid, mille puhul esinevad väärtuse languse materiaalse põhivara võimaliku väärtuse languse hindamine (juhatuse poolt indikatsioonid, mida juhtkond ei ole tuvastanud. Hindamisel tuginesime meie tehtud olulised eeldused ning nende mõju materiaalse põhivara kaetavale teadmistele Kontserni ja selle äritegevuse kohta ning tööstusharude kohta, kus väärtusele on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande Kontsern tegutseb. Lisaks viisime läbi intervjuud Kontserni juhatuse liikmete ja lisades 4 ning 6). võtmetöötajatega ning vaatasime läbi Kontserni sisemise aruandlusega seotud dokumendid. Seisuga 31. detsember 2024 moodustavad Kontserni materiaalsed põhivarad kokku 3 563.8 miljonit eurot, millest 388.3 miljonit eurot on seotud põlevkivi Hindasime põhilisi juhatuse poolt varade kaetava väärtuse arvestamisel kaevandamise ning põlevkiviõli ja elektri tootmisega. kasutatud eelduseid ja hinnanguid, sealhulgas majandustegevusega seotud eelduseid nagu prognoositavad elektri tootmis-, õli tootmis- ja kaevemahud, Volatiilsed elektri ja CO2 heitmekvootide turuhinnad ning ebakindlus nende tegevuskulud ja tootmisseadmete töökindlus. muutuse osas tulevikus on indikatsiooniks, et põlevkivist ja muudest kütustest elektri tootmisega seotud üksuste (Auvere ja hübriidplokkide üksus) varade Kontrollisime juhatuse eelduseid, võrreldes neid äritasandi juhtidelt saadud kaetav väärtus võib olla madalam nende bilansilisest jääkväärtusest. informatsiooniga, Kontserni tegelike tulemuste ning sisemiste dokumentidega, nagu näiteks eelarve- ja tootmisprognoosid ning Eesti Energia AS-i ja Enefit E280-2 õlitehase pikenenud ehitusperiood ja tähtajaline kasutusluba avaldavad Power AS-i juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid. Valdkondades, kus olulist mõju üksuse rahavoogude prognoosile viidates, et varade kaetav väärtus juhatus oli lähtunud turusisenditest või turunäitajatest tuletatud sisenditest, nagu võib olla madalam kui nende bilansiline jääkväärtus. näiteks elektri-, õli- ja CO2 heitmekvootide hinnad, võrdlesime neid väliste Lisaks põhjustavad E280-2 õlitehase ehituse viivitused ja elektrijaamade infoallikatega. alakoormatus põlevkivi väiksemat vajadust, mis omakorda viitab kaevanduste Kaasasime PwC hindamisspetsialiste, kes aitasid meil hinnata juhatuse poolt varade võimalikule madalamale kaetavale väärtusele võrreldes nende bilansilise rakendatud diskontomäärade asjakohasust. Võrdlesime neid määrasid välise jääkväärtusega. infoga ja kontrollisime nende aluseks olevaid eelduseid lähtudes meie Auvere elektrijaama, hübriidplokkide üksuse, E280-2 õlitehase ja kaevanduste teadmistest Kontsernist ja selle tegevusvaldkondadest. kaetava väärtuse aluseks on kasutusväärtus, mis põhineb tulevaste perioodide Lisaks hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes materiaalse diskonteeritud rahavoogudel. põhivara vara väärtuse testide osas avalikustatud informatsiooni piisavust. Kuna tulevaste perioodide rahavoogude prognoosimine ja diskonteerimine on 4 paratamatult seotud ebakindlusega, siis on varade väärtuse hindamine subjektiivne ning eeldab oluliste hinnangute kasutamist. Mitmeid vara väärtuse testi aluseks olevaid olulisi eelduseid, nagu prognoositud elektri-, õli- ja CO2 heitmekvootide hinnad, mõjutavad globaalsed ja siseriiklikud majanduspoliitilised tegurid. Hinnanguliste eelduste kasutamise tõttu eksisteerib võrdlemisi oluline risk, et potentsiaalne varade väärtuse langus võib jääda tuvastamata või olla ebakorrektselt arvestatud. Sellest tulenevalt on antud valdkond üheks peamiseks auditi teemaks. Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb. Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste tütarettevõtete finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest: • Enefit Power AS (elektrienergia, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivi kaevandamine); • Elektrilevi OÜ (ülekandevõrgud); • Enefit AS (elektrienergia ja gaasi müük Eestis); • Enefit SIA (elektrienergia ja gaasi müük Lätis); • Enefit UAB (elektrienergia ja gaasi müük Leedus); • Eesti Energia AS (Kontserni emaettevõte); • Enefit Green AS (emaettevõte) (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine); • Enefit Wind OÜ (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine). Lisaks teostasime spetsiifilised auditi protseduurid oluliste saldode ja tehingute osas järgmistes tütarettevõtetes: Enefit Sp.z.o.o., Imatra Elekter AS, Enefit Solutions AS, Enefit Outotec Technology OÜ, Attarat Holding OÜ, Enefit Wind Purtse AS, Tootsi Windpark OÜ, Enefit Green Solar OÜ, Liivi Offshore OÜ, Enefit U.S., LLC, Enefit American Oil Co., Tolpanvaara Wind Farm Oy, Enefit Green UAB, UAB Energijos žara, UAB Vejo Parkai, UAB Vejoteka ja UAB Šilalės Vėjas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 10. 5 Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kasumi jaotamise ettepanekut, sõnastikku ja investori informatsiooni (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. 6 Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta. 7 Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 623 31. märts 2025 Tallinn, Eesti 8  EESTI ENERGIA AS Registrikood 10421629 Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 6. mai 2025. a, algus kell 15:30 Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Eesti Energia AS („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 746 645 750, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 19.04.2023 a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7 alusel esindab rahandusminister Jürgen Ligi. Aktsiate/häälte arv: 746 645 750 KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Jürgen Ligi, rahandusminister Kutsutud: Anne Mere, Seltsi nõukogu esimees Kaur Kajak, Seltsi nõukogu liige, Rahandusministeeriumi asekantsler Andrus Durejko, Seltsi juhatuse esimees Marlen Tramm, Seltsi juhatuse liige Gerrit Mäesalu, Seltsi strateegilise arenduse ja partnerluse juht Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja KOOSOLEKU PÄEVAKORD 1. Eesti Energia AS-i juhatuse aruanne möödunud majandusaasta tegevusest 2. Seltsi nõukogu tegevusaruanne möödunud majandusaasta tegevustest 3. Erikontrollis väljatoodud puuduste likvideerimise seis 4. Seltsi 2024. majandusaasta aruande kinnitamine 5. Seltsi jaotamata kasumi jaotamine Koosolekut juhatas Jürgen Ligi ja protokollis Tarmo Porgand. Päevakorrapunkt 1. Eesti Energia Aktsiaseltsi juhatuse aruanne möödunud majandusaasta tegevusest Andrus Durejko esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2024. a. majandusaasta kohta. Perioodil avaldasid tulemustele jätkuvalt mõju energiatootmise põhivarade allahindlused, kuid sellele vaatamata lõpetas kontsern aasta positiivse kasumiga. Otsus nr 1: Võtta info teadmiseks. Ainuaktsionäri hinnangul on Selts täitnud omaniku ootusi hästi. Päevakorrapunkt 2. Seltsi nõukogu tegevusaruanne möödunud majandusaasta tegevustest Seltsi nõukogu esimees ja nõukogu liige esitasid nõukogu aruande 2024. a majandusaasta kohta. Selts sai 2024. a avalikkuse poolt suure tähelepanu osaliseks seoses erikontrolli teostamisega. Leiud olid olulised ning Seltsi praegune juhatus on aktiivselt ja tulemuslikult tegelenud nende parandamisega. Kokku pidas nõukogu 2024. a majandusaastal 11 koosolekut ja ühe infokoosoleku Eesti Energia AS strateegilise positsiooni arutamiseks turul ning edasise strateegia kujundamiseks, mille käigus anti Eesti Energia AS juhatusele mandaat ja ülesanne koostada seltsi uuendatud strateegia. Olulised otsused 2024. a puudutasid ka muudatusi Seltsi juhatuses. Otsus nr 2: Võtta nõukogu aruanne teadmiseks. Seltsil avalikustada nõukogu aruanne oma veebilehel. Päevakorrapunkt 3. Erikontrollis väljatoodud puuduste likvideerimise seis Seltsi juhatuse ja nõukogu esimees tutvustasid ülevaadet erikontrollis leitud puuduste likvideerimise olukorrast. Mitmed puudused on tänaseks lahendatud, ülejäänutel on tegevusplaan koos lahendamise tähtajaga ja tegevusi monitooritakse regulaarselt. Otsus nr 3: Ainuaktsionär võttis esitatud info teadmiseks. Päevakorrapunkt 4. Seltsi 2024. majandusaasta aruande kinnitamine Seltsi audiitor on väljastanud märkusteta arvamuse. Seltsi nõukogu kiitis 26. märtsil 2025 heaks juhatuse poolt koostatud 2024. a majandusaasta aruande, milles sisaldub mh ka jätkusuutlikkuse aruanne. Otsus nr 4: Ainuaktsionär kinnitab Seltsi 2024. a majandusaasta aruande (Lisa 1). Päevakorrapunkt 5. Seltsi jaotamata kasumi jaotamine Eesti Energia AS-i nõukogu kiitis 26. märtsil 2025 heaks juhatuse ettepaneku Eesti Energia AS-i jaotamata kasumi jaotamise ettepaneku järgmiselt: 1. Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 oli 565 496 334,36 eurot, millest 2024. aasta puhaskasum moodustas 12 885 938,16 eurot. 2. Jaotada Eesti Energia jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 järgmiselt:  2.1. kanda 2024. majandusaasta puhaskasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse; 2.2. jätta eelmiste perioodide kasum jaotamata ja mitte maksta aktsionäridele dividende. Otsus nr 5: Ainuaktsionär võttis vastu järgmised otsused: - maksta Ainuaktsionärile dividendidena 34 000 000 (kolmkümmend neli miljonit) eurot; - seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 531 496 334,36 eurot jaotamata; - dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 30.11.2025. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 16:30. Protokolli lisa: - Seltsi 2024. aasta majandusaasta aruanne; Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jürgen Ligi Tarmo Porgand