Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115
[email protected]
13.05.2025. a
HANKIJA SEISUKOHT
Riigihange: Riigihange „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja
innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“
(viitenumber 287952) osades 3-6
Vaidlustaja: Visionest Institute OÜ
Registrikood: 10342428, aadress: Peterburi tee 2, 11415 Tallinn
Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus
Advokaadibüroo Matteus, aadress: Maakri 30, Tallinn 10145, e-post:
[email protected], telefon: 53419810
Hankija: Maaelu Teadmuskeskus
Registrikood: 70000869, aadress: J. Aamisepa tn 1, 48309 Jõgeva, e-post:
[email protected]
Lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna
Advokaadibüroo LMP, aadress: Tartu mnt 25, Tallinn 10117, e-post:
[email protected]
Kolmas isik I: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Registrikood: 80007884, aadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Eesti
Kolmas isik II: Kaubandus-Tööstuskoda
Registrikood: 80004733, aadress: Toom-Kooli tn 17, 10130 Tallinn
Kolmas isik III: EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT
Registrikood: 80014737, aadress: Saku tn 15, 11314 Tallinn
Kolmas isik IV: MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus
Registrikood: 80354203, aadress: Jalaka tn 48, 50109
Kolmas isik V: Tartu Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Registrikood: 80399364, aadress: F. Tuglase tn 1-6, 51014 Tartu
Hankija taotlused:
1. Jätta Visionest Institute OÜ vaidlustus rahuldamata;
2. Jätta vaidlustusega seotud menetluskulud Visionest Institute OÜ
kanda;
3. Jätta Visionest Institute OÜ taotlus Rahandusministeeriumile
järelevalve algatamise teatamiseks rahuldamata.
1. Faktilised asjaolud
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Visionest Institute OÜ (edaspidi
vaidlustaja) 25.04.2025. a vaidlustus Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi hankija) riigihankes
„Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS)
teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) osades 3-6 (edaspidi riigihange).
1.2. Käesolevaga esitab hankija oma seisukoha vaidlustaja 08.05.2025. a seisukohale.
2. Hankija seisukoht
2.1. Hankija jääb oma varemesitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid
menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt korrata.
Osa 3 puudutavad seisukohad
2.2. Hankija jääb enda seisukoha juurde ning leiab, et tulenevalt muuhulgas haldusasjas nr 3-17-1806
võetud seisukohast, on hankijal õigus sõlmida raamleping RHAD-is kehtestatud vahemikku jääva
arvu pakkujatega.
Sarnaselt viidatud haldusasjas esinenud RHAD tingimustele on ka vaidlusaluses hankes hankija
selgitanud, et nt osas 3 sõlmitakse raamleping 2 kuni 3 pakkujaga ning eduka pakkumuse valiku
aluseks on majanduslik soodsus. Kui vaidlustaja pakkumus ei ole majanduslikult soodsam kui
praeguses hankes edukaks tunnistatud pakkujatel, siis on hankija õiguspäraselt tunnistanud
edukaks teiste pakkujate pakkumused.
2.3. Hankija jääb ka selle juurde, et hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus, kuid
isegi kui tegemist on hindamisotsusega, siis on hankija seisukohal, et tehtud otsus lähtub
muuhulgas asjakohastest, täielikest ja tõendatud faktidest ning õiguse üldpõhimõtetest. Samuti,
hankija otsus tehti RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1).
Hankija otsus on olnud läbipaistev, st hankija on põhjendanud pakkumuste vastavaks
tunnistamist. Hankija on välja toonud iga pakkumuse tugevused, samuti puudused, kui need
esinesid. Asjaolu, et vaidlustaja ei nõustu ilmtingimata hankija põhjendustega, ei tähenda, et
hankija põhjendused ei oleks õiged või lähtuksid ebatäielikest faktidest.
Pakutava teenuse kvaliteedi puhul hanke osas 3 on hankija vaidlustajale ette heitnud muuhulgas
seda, et pakkuja ei sisusta sihtrühma mõistmist. Tulenevalt hindamiskriteeriumist ja
hindamismetoodikast, samuti muudest riigihanke alusdokumentidest, pidid pakkumused lähtuma
iga osa puhul just vastava osa valdkonna spetsiifikast. Vaidlustaja pakkumus ei sisalda kirjeldust
selle kohta, kuidas arvestatakse sihtrühma erinevate profiilidega (neid isegi ei nimetata) ning mil
moel arvestatakse nendega tegevuste kavandamisel, mistõttu ei ole hankija hinnangul pakkuja
veenvalt esile toonud, et pakkumuses esitatud teenuse kvaliteet vastab täielikult hankes
Lk 2 / 7
sätestatud ootustele. Vaidlustaja ei ole suutnud ka vaidlustuses ega seisukohas esile tuua, kuidas
on pakkumuses siiski sihtrühma erinevate profiilidega arvestatud, mis on selge märk sellest, et
vaidlustajal ei ole midagi esile tuua. Seega ei saa asuda seisukohale, et hankija on hindepunktide
andmisel hinnanud pakkumust erinevalt sellest, mida näevad ette hindamiskriteeriumid.
Hankija heidab vadilustajale ette ka seda, et riskide kaardistamine on üldsõnaline, nimetamata
on korraldajast endast tulenevad riskid. Vaidlustaja leiab aga, et riskid on detailselt kaardistatud
ja pakkumuse lk 8 punktis 5 on loetletud põhjalikult riskide maandamise meetmed. Vaidlustaja
lisab, et hankija ei ole selgitanud, mis riskid nende hinnangul on kaardistamata, kuigi hankija on
sõnaselgelt esile toonud, et muuhulgas ei ole nimetatud pakkujast endast tulenevaid riske. Samuti
ei saa hankija nõustuda vaidlustaja käsitlusega, et kui esile on toodud sisuliselt üks risk ja
mainitud on, et „kasutatakse riski maandamise tööriistu“ neid ise eraldi nimetamata, vastaks
riskide väga heale kaardistamisele, veel vähem vaidlustaja kirjeldatud „põhjalikule loetlemisele“.
Vaidlustuses on läbivaks motiiviks see, et vaidlustaja omistab oma pakkumusele tegelikkusest
oluliselt suurema põhjalikkuse (viited peatükkidele ja kirjeldustele). Nii on riskide maandamise
tööriistade mainimisest saanud vaidlustuses järsku põhjalik loetelu riskide maandamise
meetmetest. Hankija ei väida, et vaidlustaja pakkumused oleks tervikuna olnud üksnes
lakoonilised ja sisutühjad laused, kuid osas, mille tõttu hankija on hindepunkte vähendanud, oli
pakkumus nii osas 3, kui ka 4, 5 ja 6, üldsõnaline ning ebapiisav. Seetõttu on hankija seisukohal,
et on vaidlustaja vaidlustuses asunud teadlikult VAKOt eksitama. Kui vaidlustaja pakkumus on
tõepoolest tervikuna nii põhjalik, kui seda väidab vaidlustaja olevat, saab vaidlustaja seda
tõendada oma pakkumuse esitamisega vaidlustusmenetlusse. Vaidlustaja ei ole hankijale
teadaolevalt seda teinud. Vastav asjaolu on hankija hinnangul ilmekas.
Veelgi enam, vaidlustaja on korduvalt esile toonud väidetavaid puudusi hankija tegevuses, mis
puudutab vaidlustajale hindepunktide andmist. Samuti on vaidlustaja kolmandate isikute
hindepunkte vaidlustanud, sest esineb väidetavalt üks minetus arvestades tagasiside või
vaidlustaja enda järeldust. Arvestades, et vaidlustaja ükski pakkumus ei võta arvesse vastava
hanke osa sihtrühma spetsiifikat (ja seda ei ole sisuliselt vaidlustanud ka vaidlustaja), siis ainuüksi
seetõttu on iga vaidlustatud osa puhul võimatu, et vaidlustaja oleks võinud väidetavate vigade
mitteesinemisel saada pakutava teenuse kvaliteedi eest maksimum hindamispunktid. Ometigi
tugineb vaidlustaja sellele, et kui hankija väidetavaid vigu teinud ei oleks, oleks pidanud
vaidlustaja saama igakord maksimum hindepunktid. Seega on vaidlustaja enda seisukohad
vastuolulised.
2.4. Vaidlustaja on meelevaldselt järeldanud, et hankija on vastavust hindamiskriteeriumitele
hinnanud erinevate pakkumuste suhtes erinevalt (p 2.2.8). Sellist järeldust ei toeta ükski asjas
esitatud seisukoht. Hankija on üksnes vastuses vaidlustusele selgitanud, miks ei ole hankija
sõnaselgelt esile toonud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumusele osas 4 antud
tagasisides kuluefektiivsuse nõuet. Hankija on proovinud samuti selgitada, et vaidlustaja tehtud
järeldus on täielikult spekulatiivne ja sellise tõlgenduse korral väärinuks ka vaidlustaja enda
pakkumine sageli maksimaalselt 5 hindepunkti.
Hankija hinnangul on vaidlustaja seadnud sageli kolmandate isikute pakkumustele oluliselt
kõrgemad standardid kui enda pakkumusele, st vaidlustaja ootas hankijalt ebavõrdset kohtlemist.
Hankija peab lähtuma aga pakkumuste edukaks tunnistamisel hindamiskriteeriumitest
ühetaoliselt. Kui vaidlustaja on seisukohal, et tagasiside puudumine mingi konkreetse
hindamiskriteeriumi sisu osas tähendab, et seda pakkumuses ei kajastatudki, peaks vaidlustaja
samast standardist lähtuma ka enda suhtes. Seda vaidlustaja aga teinud ei ole.
2.5. Vaidlustaja on seisukohal, et meeskonna kogemuse mitmekesisuse puhul ei ole hankijal lubatud
hinnata kogemust vastava hanke osa sihtrühmaga. Hankija sellega ei nõustu. Hankija seatud
vastavustingimused kehtestatakse pakkumuse sisule ning need näitavad, kas pakutav teenus
Lk 3 / 7
vastab hankija eesmärkidele ja vajadustele. Hankijal on käesoleval juhul vajadus
valdkonnaspetsiifilise teadmussiirde teenuse järele ning seetõttu on hankija läbivalt esile toonud,
et pakkumus tuleb esitada arvestades hanke osa sihtrühma.
Kohtupraktikas on välistatud näiteks sellise hindamiskriteeriumi seadmine, mille aluseks on
üksnes suurem kogemus. Tallinna Halduskohus on näiteks selgitanud, et „Ei ole välistatud, et
isik, kes on teinud suuremas mahus töid, teostab neid keskpärase kvaliteediga, samas kui isik,
kes on teinud väiksema mahuga töid, teeb neid parema kvaliteediga.“ (3-14-50704, p 19).
Seetõttu peaks varasema kogemuse kriteerium hindamiskriteeriumina olema selline, et sel on
teenuse osutamise kvaliteedile otsene mõju.
Arvestades AKISe ja selle sihtrühmade spetsiifikat, on selge, et pakkujad, kellel on juba varasem
kogemus hanke osade puhul esile toodud sihtrühmadega, suudavad üles leida just õiged
sihtrühma profiilid. Seetõttu puudub hankijal kindlus, et vaidlustaja, kelle meeskonnal puudub
kogemus sihtrühma spetsiifiliselt, oleks suuteline tagama sama kvaliteetset teenust, kui
meeskond, kes juba on sihtrühma tundma õppinud.
Hankija rõhutab, et hankija eesmärgid ja vajadused on hankija, mitte pakkuja määrata (TlnHK
13.04.2017, 3-17-491, p 14). Eelnevast lähtuvalt on ainetu järeldada, et igal juhul võimaldab ka
vaidlustaja poolt esile toodud meeskonna kogemus saavutada hankija eesmärke.
2.6. Vaidlustaja heidab hankijale ette pakkumuste võrdlemist, mis on aga RHADist tulenevalt
lubamatu. Siin kohal on vaidlustaja hankija vastust meelevaldselt asunud tõlgendama viisil, mida
hankija silmas ei pidanud. Hankija märgib, et vaidlustuse punktis 2.2.16.1 on vaidlustaja ise esile
toonud, et võrreldes teistele pakkujatele antud tagasisidega on vaidlustajale tehtud ülekohut.
Sellele seisukohale vastuseks on hankija välja toonud, et ülekohut ei tehtud, sest teistel pakkujatel
on sihtrühma spetsiifiline kogemus. Arusaamatu ja spekulatiivne on seega vaidlustaja seisukoht,
et hankija on pakkumisi omavahel võrrelnud.
Osa 4 puudutavad seisukohad
2.7. Samamoodi on täielikult vale vaidlustaja seisukoht punktides 2.2.11-2.2.13, et kolmandale isikule
antud hindepunktid on kuidagi sõltunud vaidlustajale antud hindepunktidest. Hankija on
selgitanud, et ekslik on vaidlustaja väide, nagu puudunuks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
pakkumuses ülevaade kuluefektiivsusest, st vale on väide, et Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoja väärinuks madalamaid hindepunkte. Samuti on hankija taaskord esile toonud
vaidlustaja seisukoha ebakohasuse, sest kui vaidlustaja poolt esile toodud asjaolu tingib
vaidlustaja hinnangul kolmandale isikule antud hindepunktide alandamise, siis tuleks alandada
ka vaidlustaja hindepunkte. Nimelt on vaidlustaja küll kolmandale isikule antud tagasiside põhjal
teinud ühe sisuga järelduse, kuid endale antud tagasiside põhjal sama järeldust tehtud ei ole.
Vaidlustaja heidab hankijale ette, et hankija ei ole käitunud läbipaistvalt, kuid samal ajal nõuab
vaidlustaja, et tema pakkumust tuleks hinnata hindamiskriteeriumite taustal erinevalt kolmandate
isikute pakkumustest. Selline hindamine oleks aga täielikult vastuolus võrdse kohtlemise
põhimõttega, samuti läbipaistvuse põhimõttega, sest hindamiskriteeriumid peavad olema
kõikidele pakkujatele sama sisuga.
Seega, kui vaidlustaja on seisukohal, et hankija tagasiside puudumine tuleb võrdsustada
puudusega pakkumises, tuleks vaidlustajal sama käsitlust kohaldada ka talle endale antud
tagasisidele. Ometigi vaidlustaja seda ei tee.
2.8. Hankija on osa 4 osas seoses vaidlustaja pakkumisega muuhulgas esile toonud, et puudub viide
sektori spetsiifikale, mistõttu on vale vaidlustaja vastupidine väide. Vaidlustaja ei lükka vastavat
seisukohta ümber ka 08.05.2025. a seisukohas. Vaidlustaja on esile toonud kolmandate isikute
pakkumuste hindamisel, et maksimaalsete hindamispunktide saamiseks peavad olema täidetud
Lk 4 / 7
kõik vastavad hindamismetoodika kriteeriumid. Hankija nõustub sellega. Seetõttu ei ole hankijale
arusaadav, miks väärinuks vaidlustaja osas 4 maksimaalseid hindamispunkte, kui vaidlustaja ei
ole pakkumuses kordagi käsitlenud sektori spetsiifikat.
2.9. Hankija jääb oma seisukohtade juurde, mis puudutab õigust nõuda valdkonna spetsiifilist
kogemust ega hakka neid kordama. Ka vaidlustaja ise möönab vastava õiguse olemasolu
seisukoha punktis 2.2.32, mistõttu jääb kogu vastuväite sisu hankijale arusaamatuks.
2.10. Hankija jääb enda seisukoha juurde, et isegi kui RHS § 115 kohaldub ka raamlepingule, siis ei
esinenud käesoleval juhul objektiivset alust, mis viitaks sellele, et kolmandatel isikutel ei ole
võimalik lepingut nendel tingimustel täita.
Esitatud pakkumused jagunesid üldkulude määra alusel kahte gruppi, pakkumused, mille
üldkulude määr oli alla 10 ja pakkumused, mille üldkulude määr oli alates 20. Seega ei erinenud
üks pakkumus oluliselt teistest. Veelgi enam, kuna raamlepingu sõlmimisel tuli pakkujatel esitada
maksumus vaid üldkulude kohta, siis ei ole seaduses ega kohtupraktikas ette nähtud kindlaid
määre või hindasid, millest alates peaks hankija igal juhul kontrollima pakkumuste maksumuse
põhjendust.
Vaidlustaja on veendunud, et hankija ei ole faktiliselt enne vaidlustusmenetlust põhjendamatult
madalat maksumust kontrollinud ja seetõttu ei ole tehtud otsus kooskõlas RHS § 115. Hankija
sellega ei nõustu. Hankija hinnangul saab olla otsus vastuolus RHS § 115, kui selgub, et on alust
arvata, et kolmandate isikute pakkumuste maksumused on põhjendamatult madalad. Käesoleval
juhul ei ole hankijal sellist kahtlust. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et üksnes asjaolust, et
mõne pakkuja teenuse ühikuhind on võrreldes teiste pakkujatega oluliselt madalam, ei pea
hankijal tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Pakkumust tuleks hinnata
tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks tuvastamist leidma täiendavad asjaolud, mis seavad
pakkumuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla (vt nr Tln RngK 3-21-2664, p 29; Tln RngK 3-17-2544,
p 13).
Praegusel juhul tekkis igas hanke osas pakkumuste vahel üldkulude määra järgi selge jaotus,
mille järgi jagunesid pakkujad enam-vähem võrdselt kas ühte või teise jaotisesse. Seetõttu ei
tekkinud hankijal kahtlust, et madalam üldkulude määr võiks olla põhjendamatu ja seetõttu seada
kahtluse alla pakkumuse tõsiseltvõetavuse.
Osa 5 puudutavad seisukohad
2.11. Vaidlustaja heidab hankijale ette pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Hankija sellega ei nõustu.
Vaidlustaja ei ole sisuliselt ka esile toonud, milles täpselt ebavõrdne kohtlemine seisneb.
Hankija on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuse osas selgitanud edukaks tunnistamise
otsuses antud tagasisides, et „Põhjalikult läbi mõeldud sihtrühma vajaduste kaardistamine,
puuduseks on see, et on vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega. Sõltuvad
koostööst EPKK ja Toiduliiduga, samas on suurepärased kontaktid just välisriikidega ja Eesti
välisesindustega, mis võimaldab tuua just sihtriigi spetsiifikat.“ Vastav koostöö aktsepteerimine
hankija poolt ei too kaasa pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Vaidlustaja vastupidised seisukohad
on sisutühjad ja põhistamata.
2.12. Hankija on osa 5 puudutavates seisukohtades viidanud seoses vaidlustaja vastuväitega, mis
puudutab kuluefektiivsuse analüüsi puudumist tagasisides, juba samasisulise vastuväite
analüüsile osa 4 juures. Selline viide ei tähenda, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti
Kaubandus Tööstuskoja pakkumused kattuvad. Kuidas vaidlustaja sellise järelduseni üldse
jõuab, on täiesti arusaamatu.
Lk 5 / 7
Hankija rõhutab, et vastav vastuväide oma olemuselt on ekslik ja hankija on sellele varasemalt
menetlusdokumendis vaidlustaja tähelepanu juhtinud. Hankija selgitas osa 4 juures, et tagasiside
puudumine ei tähendanud, et vastavas osas oleks pakkumuses esinenud puudus.
2.13. Vaidlustaja enda pakkumuse osas lisab hankija, et termin „põhjalik“ tähendab Eesti keele
seletava sõnaraamatu kohaselt millegi olemusse sügavuti tungiv, peenusteni minev, üksikasjalik,
täielik, kõikehõlmav, ammendav. Tegemist ei ole mõistega, mis tuleks hankijal sisustada, kui
hankija lähtub selle üldlevinud tähendusest. Arvestades, et hindamismetoodika kohaselt väärib
maksimum hindepunkte pakkumus, mis teatud aspektides eeldab põhjalikkust, siis kui
vaidlustajale ei olnud vastav kriteerium arusaadav, oleks saanud vaidlustaja teabevahetuse
käigus paluda täpsustust sõna „põhjalik“ sisu osas.
Hankija on välja toonud, et vaidlustaja hinnangul 35 hindepunkti väärt (st põhjalik) pakkumus,
piirdus nentimisega, et „teadmussiirde programmi kvaliteedi tagamise põhimõtted on
läbimõeldud, süsteemsed ja sihtrühmale väärtust loovad“. Isegi kui termin „põhjalik“ ei oleks
üldlevinud ja üheselt arusaadav, ei saa vaidlustaja väita, et eeltoodu oleks mingilgi moel
üksikasjalik või peenusteni minev. Tegemist on väga lakoonilise ja üldsõnalise kirjeldusega.
Kuivõrd vaidlustaja pakkumus ei olnud eeltoodud osas põhjalik, siis ei vasta vaidlustaja pakkumus
ainuüksi seetõttu hindepunktidele 35. Seega ei ole hankija hinnangul oluline, kas muus osas oli
pakkumus vastavuses maksimumpunktidega või mitte.
Siiski rõhutab hankija, et taaskord on vaidlustaja oluliselt suurendanud oma pakkumuse sisu.
Vaidlustaja selgitab näiteks, et pakkumuses on kirjeldatud, kuidas tagasisidet küsitakse, kuidas
seda hinnatakse, analüüsitakse ja milliseid kohendusi ja millal tehakse. Hankija toob välja, et
pakkumuses ei ole kirjeldatud, kuidas tagasisidet analüüsitakse või milliseid kohendusi tehakse.
Ka riskide osas on vaidlustaja asunud vaidlustusmenetluses enda pakkumuse sisu tõlgendama
oluliselt erinevalt sellest, kuidas see pakkumuses kirjas on. Näiteks seoses dokumentatsiooni
õigeaegsuse osas ei ole vaidlustaja ühtegi riski esile toonud, märgitud on, et need tehakse
õigeaegselt. Elementaarseid riske dokumentide koostamise puhul, nt kuidas on vaidlustaja valmis
meeskonna haigestumise puhuks või kui kolmas osapool ei saada vajalikke dokumente
õigeaegselt, pakkumuses kaardistatud ei ole. Vaidlustust lugedes jääb seega täiesti
arusaamatuks, mida tähendavad vaidlustaja jaoks terminid „põhjalik“, „detailne“ või
„läbimõeldud“.
2.14. Vaidlustaja on seisukohal, et konkurentsi moonutav kokkulepe Eesti Põllumajandus
Kaubanduskoja, EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Kaubandus Tööstuskoja vahel
on ilmselge. Hankija sellega ei nõustu ja leiab, et vaidlustaja järeldused on üksnes spekulatiivsed.
Kogu vastuväide põhineb ühel tagasides esitatud väitel, mille kohaselt üks pakkuja oma
igapäevatöös suhtleb teise pakkujaga. Muid tõendeid või isegi sisustatud seisukohti vaidlustaja
esitanud ei ole. Samas on hankija oma vastuses esile toonud kohtupraktika, mis üheselt välistab
sellise koostöö hankemenetluse kõrvaldamise alustest. Kui igasugune koostöö teiste isikutega
pakkuja tegevuses oleks keelatud, ei oleks riigihankeid üldse läbi viia.
Osa 6 puudutavad seisukohad
2.15. Vaidlustaja ei nõustu, et osas 6 kõrvaldatud arvutusvea kõrvaldamine oli hankijale lubatud.
Hankija jääb enda seisukoha juurde, et arvestades esinenud viga, ei olnud vea kõrvaldamine
keelatud.
2.16. Vaidlustaja väidab, et „Ka osas 6 selgitab hankija, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja
Mahepõllumajanduse Koostöökogule antud hindepunktid hanke osas 6 seoses teenuse kvaliteedi
osas kattuvad osades 4 ja 5 esitatuga, mistõttu eraldi hankija neid ei käsitle.“ Hankija ei ole midagi
sellist väitnud.
Lk 6 / 7
Hankija selgitas, et põhjendused vaidlustaja esitatud vastuväitele kattuvad, mitte antud
hindepunktid. Asjaolu, et vaidlustaja on pidanud vajalikuks hankija selgitusi nii meelevaldselt
ümber sõnastada ilmestab vaidlustaja üldist stiili ka enda pakkumuse ümber sõnastamisel. Siiski
selgitab hankija taaskord, et hankija poolt tagasiside andmisel kuluefektiivsuse kriteeriumi
mainimata jätmine ei tähenda, et vastavas pakkumuses poleks kuluefektiivsust kajastatud. Selline
järeldus on vaidlustaja poolt ekslik.
Veelgi enam, hankija ei ole pakkumuste hindamisel pakkumusi võrrelnud. Hankija on rõhutanud,
et hankija peab kõiki pakkujaid kohtlema võrdselt ja kui mingi hankija tegevus tähendab
vaidlustaja hinnangul hindepunktide alandamist, siis peab see tegevus tähendama hindepunktide
alandamist iga pakkuja suhtes, mitte ainult nende suhtes, kelle puhul vaidlustaja seda soovib.
Taaskord eeldab vaidlustaja, et tema suhtes kohaldatakse hindamismetoodikat erinevalt teistest
pakkujatest.
2.17. Vaidlustaja väidab, et osa 6 puhul on hankija läbivalt toetunud võrdlusele, mida metoodika ette ei
näinud. Hankija on esile toonud, et nn võrdlemist ei esinenud ja vaidlustaja on meelevaldselt
asunud seisukohale, et väidetav võrdlemine toimus.
2.18. Vaidlustaja on õigesti esile toonud, et „…kogemus peab olema koolituste korraldamisega selles
valdkonnas, mis on ka hanke esemeks. Hanke esemeks ei ole põllumajandussektoris töötamine,
vaid selles sektoris koolitamine.“ Samas on vaidlustaja jätnud ka siis esitamata meeskonna
kogemuse mitmekesisuse raames kogemuse, mis puudutab koolitamist põllumajandussektoris.
Sarnaselt osale 6 on vaidlustaja jätnud oma kogemuse just hanke spetsiifilise valdkonna järgi
esitamata ka osas 3, 4 ja 5.
3. Hankija täiendav taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
3.1. RHS § 199 lg-st 1 tulenevalt esitatakse kirjalikus menetluses taotlus lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, hiljemalt
RHS § 196 lõikes 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks..
3.2. Hankija täiendavaks kuluks käesolevas menetluses on lepingulise esindaja kulud kokku summas
1075,64 eurot km-ga. Hankija kulusid tõendab Advokaadibüroo LMP tegevuste väljavõte, kus
kulud on toodud ilma km-ta (lisa 1 – ülevaade osutatud õigusteenusest). Seega on hankija kulud
kokku vaidlustusmenetluses 3131,34 eurot. Hankija palub vaidlustajalt hankija kulud välja mõista.
3.3. Hankija kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses
vaidlustusmenetlusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Päivi Margna, advokaat
Maaelu Teadmuskeskuse lepingule esindaja
Lisad:
1. Tegevused vaidlustusmenetluses.
Lk 7 / 7