Kolmanda isiku täiendav vastus ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 289200 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 12. mai 2025 nr 1/42 VASTUS Aktsiaselts Goodpoint Chemicals OÜ 07.05.2025 seisukohale Kolmas isik: Aktsiaselts CHEMI-PHARM Registrikood: 10140819 Aadress: Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla, Tänassilma tee 11, 76406 e-post: [email protected] Kolmanda isiku vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla lepinguline Cuesta Advokaadibüroo OÜ esindaja: Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Vaidlustuse Goodpoint Chemicals OÜ esindaja: Registrikood: 11612456 Aadress: Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Urda tee 2/1, 76404 e-post: [email protected] Hankija: Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla Registrikood: 10822269 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 68, 10617 e-post: [email protected] Asi: Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustus riigihankes „Desinfektsioonivahendite ostmine“ (viitenumber 289200). 1. Faktilised asjaolud 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO või Vaidlustuskomisjon) menetluses on Goodpoint Chemicals OÜ (edaspidi ka kui vaidlustaja) vaidlustus Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka kui hankija või LTKH) poolt riigihankes viitenumbriga 289200 „Desinfektsioonivahendite ostmine“ (edaspidi riigihange) tehtud 25.04.2025 korraldusele nr 1- 2/184 (edaspidi ka kui korraldus), millega hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse hanke osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28, 32 tagasi ja tunnistas edukaks Aktsiaseltsi Chemi-Pharm (edaspidi ka kui kolmas isik) pakkumuse. Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1.2. Hankija ja kolmas isik esitasid Vaidlustuskomisjonile 06.05.2025 vastuse vaidlustusele, milles vaidlesid vaidlustusele täies ulatuses vastu. 1.3. 07.05.2025 esitas Goodpoint Chemicals OÜ VAKO-le oma täiendava seisukoha. 1.4. VAKO 07.05.2025 kirjaga määras Vaidlustuskomisjon, et vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ja pooltel on võimalik esitada soovi korral oma täiendavaid seisukohti kuni 12.05.2025. Kolmas isik esitab juuresolevaga oma vastuse vaidlustaja 07.05.2025 seisukohale. 2. Kolmanda isiku vastus vaidlustaja 07.05.2025 seisukohale 2.1. Metallist spenderite nõue oli kehtestatud vaidlustatud osadele 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 2.1.1. Vaidlustaja on oma 07.05.2025 täiendava seisukoha p-s 1 väitnud: „Vaidlustaja on juhtinud tähelepanu, et hankedokumentides ei kajastu, et osades 4, 5, 6, 28 ja 32 oleks märgitud spenderite nõue.“ Kolmas isik selle vaidlustaja seisukohaga ei nõustu. Viidatud tingimus (metallist seinaspenderi nõue) tulenes tehnilise kirjelduse (edaspidi ka kui TK) p-st 6 ning rakendus kõigile nendele pumppudeliga/dosaatorpumbaga toodetele ja kreemidele, mida pidi olema võimalik seinale paigaldada (s.o. vaidlustatud osad 1, 4, 5, 6, 28 ja 32). Selline nõue on kõigile desinfektsioonivahendite valdkonnas tegutsevatele pakkujatele selge ja arusaadav.1 2.1.2. Esiteks. TK p-s 6 välja toodud seina ja/või siinispenderi nõue kohaldus hanke osadele 12 (kätepesuvahend dosaatorpumbaga, võimalus asetada lauale ja seisaspenderisse), 4 (käte antiseptiline vahend, dosaatorpumbaga), 5 (käte antiseptiline vahend, dosaatorpumbaga), 6 (käte antiseptiline vahend, dosaatorpumbaga), 27 (nõudepesuvahend – dosaatorpumbaga, osa 27 ei ole vaidlustuse esemeks), 28 (käte hoolduskreem) ja 32 (pesuvahend naha üldpesuks, pumppudelis). Kõik nimetatud tootegrupid on raviasutustes sellised, mille doseerimiseks kasutatakse seina- ja/või siinispendereid. 2.1.3. Hankija on oma 05.05.2025 vastuse p-s 2.1. igati arusaadavalt ka selgitanud, et hankes osas 1 (s.o. kätepesuvahend) oli erandlikult toodud toote kirjelduse lahtris välja, et tootel peab olema „võimalus asetada lauale ja seinsaspenderisse“ seetõttu, kuna muudele osadele (s.o. osad 4, 5, 6, 28 ja 32) pakutavaid tooteid tohib kasutada ainult seina ja/või siinispenderis. Lisaks on hankija toonud õigesti välja, et seina- ja siinispenderite nõue on kehtestatud lähtudes haigla taotletavast desinfektsioonivahendite kasutamise tehnikast (nn WHO juhis). Haiglates on vajalik tagada puutevaba süsteem, mille kohaselt puudutatakse dosaatorpudelit ainult puhta kehaosaga (nt küünarnukiga). Puutevaba süsteem on võimalik seinaspendris dosaatorsüsteemi kasutamisel. Hanke osa 1 osas on hankija oma töökorralduse vajadusest lähtuvalt täpsustanud, et vaja on pakkuda lisaks toodet, mida on võimalik lisaks seinasenderis kasutamisele kasutada erandkorras ka laual. 1 Lisaks, juhul kui viidatud tingimus oleks tekitanud vaidlustajale küsimusi, oleks vaidlustaja esitanud hankijale selle kohta hankemenetluse raames küsimuse. Riigihangete registrist nähtub, et viidatud osa kohta ei ole esitatud ühtegi küsimust (küsimusi on esitatud üksnes rätikute kohta, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks). Järelikult võib eeldada, et kehtestatud nõue oli ka vaidlustajale endale arusaadav ja üheselt mõistetav. 2 Hankija 25.04.2025 korralduse nr 1-2/184 p-s 13.1. ekslikult viidatud osale 15. 2 2.1.4. Ei saa olla vaidlust, et vaidlustaja pakkus riigihanke osades 1, 4, 5, 6, 28, 32 tooteid, mis pidid olema (nagu ka eelnevates sarnastes desinfektsioonivahendite hangetes) seinale paigaldatavad. Seinale saab tooteid paigaldada ainult spenderitega. Vaidlustaja on väitnud, et tal on spenderid olemas (vt vaidlustaja 07.05.2025 seisukoha p 1 esimene lause) ja ta on neid vastavalt p-le 6 ka pakkunud. Vaidluse all on antud juhul küsimus sellest, kas vaidlustaja poolt pakutud plastmassist spenderid on samaväärsed metallist spenderitega. Kolmas isik leiab, et see nii ei ole. 2.1.5. Eelkirjeldatud olukorras ei ole vaidlustajal käesolevas menetlusstaadiumis võimalik väita, et tegelikult ei olnud hankija spenderi nõuet vastavates osades üldse kehtestanud. Selline väide on ka vastuoluline, kuna vastasel korral ei oleks vaidlustaja hankijale ka plastikust spenderit pakkunud. Asjaolu, et vaidlustaja on esitanud TK p 6 alusel plastikust spenderi, kinnitab, et vaidlustaja sai väga hästi aru, et tema poolt pakutavad pudelid ei ühildu hankija olemasolevate spenderitega ja tuleb seetõttu TK-s välja toodud nõuetele vastavate spenderite vastu välja vahetada. 2.1.6. Hankija on oma vastuses ka juhtinud tähelepanu, et täpselt samas sõnastuses oli hankija kehtestanud spenderite nõude ka juba 2019 LTKH hankes viitenumbriga 206039. Ainus erinevus seisnes selles, et 2019 hankes ei pidanud spenderid olema metallist ja võis pakkuda ka muust materjalist spendereid. Vaidlustaja osutus selles hankes edukaks osas 1 ja 3 (osas 3 „Käte antiseptiline vahend“ oli muuhulgas kehtestatud samuti spenderite nõue TK p-s 6), pakkudes seejuures ka spenderit. Ka eeltoodu kinnitab üheselt, et vaidlustajale oli üheselt arusaadav, millised tooted on seinale kinnitatavad ja millistes osades tuli vaidlustajal spenderid tagada. 2.1.7. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolmas isik hankijaga, et vaidlustajal on kogemus ja pädevus teadmaks, et osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 pakutavaid seinale kinnitatavaid tooteid tuleb kasutada TK- s nõutud spenderiga ning TK kohaselt pidid pakutavad spenderid olema metallist. Sealjuures oli kirjeldus „metallist seina ja/või siinispendri vastu“ märgitud hankedokumendis punasega, rõhutades selle olulisust. 2.1.8. Praktikas on leitud, et hanketingimusi tuleb tõlgendada viisil, mis on kõige lähem hankija soovitud ja arusaadavale eesmärgile sellise tingimuse kehtestamisel.3 Antud juhul viib kõnealuse vastavustingimuse eesmärgist ja kontekstist lähtuv tõlgendamine ühese järelduseni: hankija ilmne ja arusaadav eesmärk oli kehtestada spenderite nõue osades, kus toodet pidi olema võimalik seinale paigutada, ehk vaidlustatud osadest osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32. 2.1.9. Antud juhul ei ole vaidlustajal võimalik väita, et ta ei ole hankesse pakkumuse esitamisel kaalunud, kas tema toodete pakendid sobivad olemasolevate spenderitega või mitte. Vaidlustaja on pakkunud hankijale plastikust spendereid. Sellest lähtub, et tal ei saanud olla ebaselgust, millistes hanke osades ta potentsiaalselt edukaks osutumise korral oleks pidanud spendereid välja vahetama. 2.2. Metallist spender ei ole antud riigihankes „samaväärne“ plastikust spenderiga 2.2.1. Vaidlustaja on oma 07.05.2025 menetlusdokumendi p-s 1 väitnud, et juhul kui vaidlustaja hindab oma toodet põhjendatult pakutava tootega samaväärseks, ei pea vaidlustaja hankeprotsessi käigus küsima hankijalt kinnitust selle sobivuse kohta. Vaidlustaja hinnangul ei saa automaatselt välistada 3 Nt TlnRKo 3-19-1523, p 23; TlnHKo 3-19-2007, p 15; VAKOo 57-19/204557, p 12; 21-23/257731, p 12. 3  plastmaterjalist seadmeid, mis on sihtotstarbeliselt kasutatavad. Need tuleb vaidlustaja hinnangul lugeda samaväärseks hankes nõutud metallist spenderitega. Kolmas isik selle seisukohaga ei nõustu. 2.2.2. Esiteks. RHS-st tulenevalt on hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamine hankija ainupädevuses. Seetõttu ei ole vaidlustajal hankija asemel võimalik hinnata oma toodet samaväärseks hankes nõutuga. Hankija saab ja peab koostama hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse lähtuvalt enda vajadustest. Hankija poolt TK p-s 6 oli kehtestatud väga konkreetne nõue spenderi materjalile: „Kui pakutavad tooted ei sobi olemasolevate seinaspendritega, peab pakkuja omal kulul vahetama pakutud toodetele sobiva metallist seina ja/või siinispendri vastu.“ Selliselt kehtestatud tingimus oli hankijale siduv ja hankijal on kohustus sellest pakkumuste vastavuse väljaselgitamisel juhinduda. Hankija on ka oma 06.05.2025 seisukohas täiendavalt välja toonud ja selgitanud, mis on haiglatingimustes sellise nõude sisuks ja eesmärgiks. 2.2.3. Teiseks. Tehnilise kirjelduse koostamise alused on toodud välja RHS §-des 87-89. RHS § 87 sätestab, mis on tehniline kirjeldus. Kuna käesoleval juhul on tegemist asjade tellimisega, siis RHS § 87 lg 1 p 1 kohaselt on tehniline kirjeldus RHS tähenduses hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankelepingu esemeks olevate asjade omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 87 lg-s 2 on nimetatud asjaolud, mis võivad tehnilises kirjelduses olla nimetatud. Üldjuhul tuleb tehniline kirjeldus koostada RHS § 88 lg-tes 1 või 2 sätestatud viisil, kas kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena või võtta aluseks mõni standard, tehniline tunnustus/kontrollisüsteem või kombineerida neid kahte võimalust omavahel. Erandjuhul võib hankija rakendada RHS § 88 lg 6 teist ja kolmandat lauset. Hankija on käesoleval juhul tehnilise kirjelduse koostanud RHS § 88 lg 1 alusel, s.t hankelepingu eseme kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete kirjeldusena. 2.2.4. RHS § 88 lg 1 alusel koostatud tehnilise kirjelduse puhul, kus tehnilises kirjelduses on sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt esitatud nõuded desinfektsioonivahendite ja nende kasutamiseks vajaminevate seadmete (spenderite) kasutusomadustele ja funktsionaalsete nõuetele, peab pakkumus selle esitamisel pakutavate toodete osas vastama tehnilisele kirjeldusele (vt ka RHS § 110 lg 2, mis näeb ette, et pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele). 2.2.5. Käesoleval juhul ei ole RHAD-i ega RHS-i mõttes tootel ja selle kasutamiseks vajamineval seadmel (spenderid) olemas veel mingeid täiendavaid kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, mis saaksid olla tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõuetega samaväärsed. RHS § 88 lg 1 alusel koostatud tehnilise kirjelduse puhul on hankelepingu ese piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldatud ning pakkumuse esitamisel peab pakkumus pakutavate seadmete osas vastama tehnilisele kirjeldusele (RHS § 110 lg 2).4 4 vt ka VAKO 58-22/247611, p 7.2.2. 4 2.2.6. Veel on vaidlustaja märkinud: „RHS § 88 lg 5-6 näeb ette, et tehnilised viited peavad lubama samaväärsust“. Selle väitega ei saa antud vaidluse kontekstis nõustuda. 2.2.7. RHS § 88 lg 6 keelab üldreeglina tehnilises kirjelduses kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ja tootmisviisi nimetamise ja nimetatud keelust võib hankija mööda minna, st nimetada tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ja tootmisviisi, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 88 lg-des 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne“. 2.2.8. Hankijal ei olnud käesoleva hanke puhul vajalik kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ja tootmisviis väljatoomine, kuna hankija on vastavalt RHS § 88 lg-le 1 toonud välja kõikide toodete ning nende kasutamist võimaldavate seadmete (spenderite) üksikasjalikud kasutusomadused ja funktsionaalsete nõuete kirjeldused, sh seinaspenderite osas ettenähtud selge nõude, et need peavad olema metallist. Seega ei ole vaidlusaluste TK tingimuste puhul alust rääkida RHS § 88 lg-s 5 või 6 sätestatud olukorrast või selle sätte alusel pakkujatele antud õigusest/võimalusest esitada pakkumuses tehnilises kirjelduses nõutuga samaväärseid seadmeid (spendereid). 2.2.9. Kuna vaidlustajal ei ole metallist spendereid ning ta ei ole neid seetõttu ka pakkunud, on hankija vaidlustaja pakkumuse spenderite mittevastavuse tõttu õiguspäraselt hanke osades 1, 4, 5, 6, 27, 28 ja 32 tagasi lükanud. Metallist spenderid ei ole samaväärsed plastikust spenderitega. RHS § 88 lg 5-6 ei ole võimalik antud asjas kohaldada, kuna hankija on koostanud tehnilise kirjelduse RHS § 88 lg 1 alusel, s.t hankelepingu eseme kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete kirjeldusena. 2.3. Kuna vaidlustaja poolt osas 6 pakutud toote näidis ei sisaldanud isopropanooli, on hankija vaidlustaja pakkumuse viidatud osas õigesti mittevastavuse tõttu tagasi lükanud 2.3.1. Hankija on vaidlustaja pakkumuse osas 6 lükanud tagasi põhjendusel, et näidis ei sisalda isopropanooli. Hankija on TK tabelis näinud ette, et osa 6 toode peab olema: „Alkoholibaasiline: isopropanooli ja etanooli segu, min. 65-70g/100g“. Kuna vaidlustaja poolt pakutud toode ei sisaldanud isopropanooli ja etanooli segu min 65-70 g/100g kohta, oli toode mittevastav ja hankija on pakkuja pakkumuse õigesti mittevastavuse tõttu tagasi lükanud. Kolmas isik jääb selles osas kõigi oma algse vastuse p-s 2.3. esitatud seisukohtade juurde. 2.3.2. Vaidlustaja on oma täiendavas vastuses märkinud: „Antiseptikum milles on 80% etanooli võrdluses antiseptikumiga milles on etanooli 70% + 10% isopropanooli või 75% etanooli + 5% isopropanooli jne, on samaväärsed, kui nende efektiivsustestid vastavad Euroopa Liidu standarditele, nii nagu on hankes küsitud. Lisaks sätestab RHS § 88 lg 5-6 selgelt, et tehnilised viited peavad lubama samaväärsust.“ 2.3.3. Selle väitega ei ole võimalik nõustuda. Kolmas isik jääb kõigi juba eelnevalt „samaväärsuse“ osas esitatud vastuväidete juurde (vt täpsemalt käesoleva menetlusdokumendi p 2.2). Kuna hankija on koostanud tehnilise kirjelduse vastavalt RHS § 88 lg-le 1 üksikasjalike kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, ei ole võimalik veel täiendavalt hinnata toote samaväärsust 5  muudel RHS §-s 88 välja toodud alustel. Eeltoodust lähtuvalt ei ole oluline vaidlustaja väide selle kohta, et tootel oli hanke osa 6 nõutav toime olemas. 2.3.4. Kuna antud juhul esinesid vaidlustaja pakkumuses sisulised kõrvalekalded RHAD-is esitatud tingimustest, ei olnud hankijal muud võimalust, kui pakkumus tagasi lükata. Kuna toode ei sisaldanud isopropanooli, oli toode tehnilisele kirjeldusele mittevastav. 2.4. Hankija on vaidlustaja pakkumuse hanke osades 4, 5, 10 ja 13 õigesti tagasi lükanud, kuna pakutud tooted ei sobi sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja ohustavad patsientide ja personali tervist 2.4.1. Esiteks. Hanke osade 4, 5, 10 ja 13 osas on hankija toonud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena välja, et pakutavad tooted ei sobi, kuna on kas terava, ebameeldiva või ärritava lõhnaga. 2.4.2. Oma täiendavas vastuses on vaidlustaja osade 4 ja 5 puhul märkinud alljärgnevat: „Vaidlustaja on pakkunud toodet, mis sisaldab toimeainena ainult etanooli ja seetõttu ei ole isegi puhtalt teoreetiliselt võimalik, et Vaidlustaja poolt pakutud toode oleks ebameeldivama ja/või ärritavama iseloomuga kui kolmanda isiku toode.“ 2.4.3. Kolmas isik peab väidet etanooli osas arusaamatuks. Osade 4 ja 5 tingimuse kohaselt ei tohtinud pakutav toode sisaldada värvi ja lõhnaaineid. Kolmandale isikule on teadmata vaidlustaja pakutud toote täpne koostis. Samas juhul kui vaidlustaja poolt pakutaval tootel oli ärritav lõhn, siis mittevastavuse tuvastamiseks ei olnud hankijal kohustust teostada eraldi analüüsi, milline täpne koostisosa pakutavast tootest seda lõhna tekitab. Lõhna ja värviaine puudumise nõue oli kehtestatud tootele tervikuna, mitte ainult teatud toimeainele. 2.4.4. Lisaks eeltoodule täpsustab kolmas isik, et etanooli kasutamisel sõltub toote lõhn või selle puudumine suuresti ka etanooli kvaliteedist ja etanooli denatureerimiseks kasutatavast denaturaadist (juhul kui tootes on kasutatud denatureeritud etanooli). Ebasobiva kvaliteediga või tervishoius sobimatu ainega denatureeritud etanool on ärritav. Sellise etanooli kasutamine desinfektsioonivahendites muudab toote kasutamise kasutaja (aga ka patsiendi jaoks) tervist kahjustavaks, kui sellega pikkade töövahetuste raames kokku puutuda. Madalakvaliteetset või denatureeritud etanooli kasutatakse tavaliselt klaasipesu- ja grillisüütevedelikes. 2.4.5. Teiseks. Vaidlustaja täiendavad seisukohad pakkumuse mittevastavuse kohta osas 10 ja 13 ei ole õiged. Vaidlustaja on rõhutanud hanke osade 10 ja 13 juures, et pakkumuse näidise hindamisel leitud hinnang „lõhn väga tugev ja ärritav“ ja „toode on terava lõhnaga“ baseerub subjektiivsel meeldivusel. 2.4.6. Kolmas isik selgitab siinkohal eraldi, et pakkumuse vastavusele hinnangu andmine subjektiivse tajumise kaudu ei ole iseenesest õigusvastane. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute ülesandeks vaidlustus- ja kohtumenetluses ei ole mitte subjektiivsete hinnangute analüüs, vaid kontroll selle üle, kas hankija on selliste hinnangute rakendamisel järginud seaduses ette nähtud või enda poolt kehtestatud hindamiskorda.5 5 RKHko 3-20-1198 p 12 jj; 6 2.4.7. Hankija on oma 06.05.2025 vastuses arusaadavalt selgitanud, et vastavate toodete testimisel kurtsid töötajad, et vahendil on väga terav ja/või ärritav lõhn. Ruum, kus tooteid kasutati, oli pikka aega ebameeldiva lõhnaga. Osad töötajad kurtsid korduval kasutamisel, et mõjus uimaseks tegevalt, ajas köhima ka ruumis viibijaid, kes olid kõrvalseisjad. Eeltoodust tulenevalt tuvastas hankija õigesti, et neid tooteid ei ole võimalik sihipäraselt kasutada. 2.4.8. Hankija on korrektselt ka viidanud, et vastavalt tehnilise kirjelduse p-le 3 peab osale 13 pakutud toode (pinnadesinfektant) vastama ka Euroopa Liidu meditsiiniseadme direktiivile MDD 93/42/EMÜ, mille kohaselt peavad meditsiiniseadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sihtotstarbelise ja ettenähtud tingimustes kasutamisel ei seaks ohtu patsientide kliinilist seisundit või ohutust või kasutajate ning muude isikute ohutust või tervist. 2.4.9. Teiseks. Kuna riigihangete registrist kättesaadavate andmete alusel oli Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM pakkumus riigihanke osades 27 ja 30 vaidlustaja pakkumusest soodsam (hindamiskriteeriumiks oli hankija määranud 100% hinna), siis ei saa riigihanke osades 27 ja 30 tehtud otsused rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve. Eeltoodust tulenevalt ei saanud vaidlustaja neid otsuseid vaidlustada (ja nagu korrigeeritud vaidlustusest nähtub, seda ka ei teinud). Eeltoodust tulenevalt puudus ka hankijal vajadus nimetatud hanke osades vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist või selle asjaolusid käsitleda. 2.5. Hankija on õigesti tuvastanud, et osades 5 ja 28 pakutud vaidlustaja tooted ei imendunud nõuetekohaselt 2.5.1. Esiteks. Hanke osas 5 oli hankija kehtestanud alljärgneva nõude: „Käte hügieeniline antiseptika: kestus mitte üle 30 sek, info pakendil“. Hankija 05.05.2025 vastusest nähtub, et vaidlustaja toote imendumine võttis 30 sekundi asemel aega 40-45 sekundit. Seega on hankija kontrollinud pakutava toote vastavust tehnilise kirjelduse nõudele ja tuvastanud mittevastavuse: imendumise aeg ületas hankija poolt nõutud maksimaalset aega. Vaidlustaja oletused, miks mittevastavus tekkis, ei ole vaidlustuse läbivaatamise seisukohast olulised ega asjakohased. Samuti on tegemist vaidlustaja paljasõnaliste oletustega. 2.5.2. Teiseks. Vaidlustaja väide, et: „pakutud toote alkoholi sisaldus on sama või suurem, kui Kolmanda isiku pakutud toote alkoholi sisaldus, siis ei ole isegi teoreetiliselt võimalik, et Vaidlustaja toode imenduks aeglasemalt“ ei ole asjakohased. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine antud osas baseerus objektiivsel mõõtmistulemusel. Hankija hindas pakkumusi tehnilises kirjelduses ettenähtud nõuete alusel. Hankija ei saa võrrelda erinevate pakkujate pakkumusi omavahel. Lisaks ei ole vaidlustaja ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist ei antud osas ega ka mujal, vaidlustanud. 2.5.3. Kolmandaks. Remargi korras märgib kolmas isik siiski ka seda, et imendumise kiirus ei sõltu niivõrd alkoholi kangusest, vaid käte niisutus- ja pehmenduskomponendi kvaliteedist ja kogusest. 7  Kreemide puhul sõltub imendumiskiirus palju tooraine kvaliteedist (mis toetab imendumist) ja kreemi rasvasisaldusest. 2.6. Hankija on vaidlustaja pakkumuse osas 10 õiguspäraselt tagasi lükanud, kuna vaidlustaja poolt pakutud kork ei vastanud tehnilises kirjelduses toodud nõuetele 2.6.1. Riigihanke osa 10 tehniline kirjeldus näeb ette: „pumppudel 500ml koos niisutuspumbaga +/- 50 ml“. Hankija on oma korraldusega lükanud vaidlustaja pakkumuse vastavas osas tagasi, kuna vaidlustaja pakutava toote (esitatud näidise) korki oli ebamugav kasutada. 2.6.2. Hankija on oma vastuses vaidlustusele selgitanud, et toote testimisel selgus, et vaidlustaja poolt pakutaval tootel on kork, mille tõttu pole võimalik toodet koheselt kasutamiseks pumbata – toode vajab kasutamiseks lisaliigutusena korgi keeramist. Hankija on toonud välja, et toote kasutamiseks peab enne iga kasutust korgi lahti keerama, seejärel korgi alla vajutama, et toode pudelist väljuks ning peale kasutamist on vaja kork jälle kinni keerata. 2.6.3. Hankija põhjendus pakkumuse tagasilükkamise osas on õiguspärane. Hankija kehtestas pumppudeli nõude, mille eesmärgiks oli pudeli võimalikult lihtne kasutamine tööprotsessis (st ilma korgi keeramiseta). On loogiline ning arusaadav, et korgi olemasolu nn lisatakistusena (ehk siis pudeli kattena) ei vasta pumppudeli osas kehtestatud tingimuse sisule. Erinevalt vaidlustaja väidetest ei ole tegemist otsitud põhjendusega ning hankija jõuaks samale seisukohale ka toote korduval testimisel. 2.6.4. Vaidlustaja väide, et tema toote kirjeldus on „pumppudel“, on asjasse puutumatu. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse kohaselt tuli esitada pumppudel, aga vaidlustaja on esitanud korgiga pudeli, on tegemist sisulise mittevastavusega. Oluline on pakutud toote tegelik sisu ja kasutusmugavus, mitte asjaolu, kuidas pakkuja ise seda toodet oma etiketil on nimetanud. Asjaolu, et pakkuja on nimetanud toodet etiketil pumppudeliks, ei tähenda, et tegemist oleks TK-le vastava pumppudeliga ja seda olukorras, kus see oli korgiga kaetud. 2.7. Hankija on õigesti tuvastanud, et vaidlustaja poolt osas 12 pakutud naha värviline antiseptikum on mittevastav, kuna seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada 2.7.1. Hankija on lükanud vaidlustaja pakkumuse riigihanke osas 12 (s.o. naha värviline antiseptikum) tagasi põhjusel, et toode, mis on äärmiselt intensiivse värviga ja määrib seetõttu kõik esemed, millega kokku puutub, pritsib ja määrib valades liialt. Hankija on täiendavalt oma vastuses vaidlustusele selgitanud, et on testinud toodet seoses vaidlustuse esitamisega uuesti. Hankija lisas toote testimise kohta oma vastusele ka illustreeriva video, mis kinnitas hankija järeldusi ja põhjendusi toote mittevastavuse kohta. 2.7.2. On selge, et hangitav toode peab olema kvaliteetne, kasutuskõlbulik ja sihtotstarbeliselt hankija poolt kavandatud valdkonnas kasutatav. Teisisõnu öeldes peab hankijal olema võimalik hangitavat toodet kasutada eesmärgil, milleks hankija seda vajab. Samuti ei tohiks toote kasutamine hankijale kahju tekitada. Toode, mis võib vastata küll nominaalselt kõigile tehnilise kirjelduse nõuetele, kuid mida ei ole võimalik kasutada hankija poolt soovitud eesmärkidel või mille kasutamine tekitab hankijale kahju (rikkudes teised tooted, k.a. hankija töövahendid, ruumid ja personali tööriided) on oma olemuselt kasutuskõlbmatu ehk mittevastav. 8 2.7.3. Kolmanda isiku hinnangul on hankijal õigus lükata toode selle mittevastavuse tõttu tagasi olukorras, kus selle toote testimisel selgub, et toodet ei ole võimalik preoperatiivse ettevalmistuse käigus selle pakendi, viskoossuse või konsistentsi tõttu kasutada. 2.8. Kolmanda isiku täiendavad märkused 2.8.1. Remargi korras viitab kolmas isik, et vaidlustaja on oma 07.05.2025 dokumendis (viimane lehekülg) viidanud õigesti VAKO otsusele nr 114-18/195081, Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 3-24-3242/19 ning Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-50-09 ja nendest tulenevatele järeldusele, et hankija ei saa tema enda poolt kehtestatud tehnilisi tingimusi ignoreerida või hiljem muuta, kui neid pole nõuetekohaselt ja seaduses ettenähtud tähtajal vaidlustatud. Riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustamata jätmine muudab need siduvaks kõikidele pakkujatele. Kolmas isik nõustub nende kohtute ja Vaidlustuskomisjoni järeldustega. 2.8.2. Viidatud praktika toetab kolmanda isiku ja hankija seisukohti, millest tuleneb, et juhul, kui hanke osades oli nõutud nt metallist spendreid, konkreetset isopropanooli sisaldust, lõhnaainete puudumist vmt, ei saa hankija selliste nõuete olemasolu ja/või testitava toote omadusi ignoreerida ja tunnistada vastavaks pakkumust, mis nendele nõuetele ei vasta. 2.8.3. Lisaks ei ole kõnesoleval juhul vaidlust ka selles, et vaidlustaja on jätnud kasutamata võimaluse hanke alusdokumente teda häirivates osades vaidlustada. Vaidlustaja enda poolt viidatud eelnevate lahendite mõtte kohaselt on kõik hankija poolt kehtestatud tingimused peale pakkumuste esitamise tähtaega täitmiseks kohustuslikud. Hankija on nendest õiguspärastel kaalutlustel pakkumuste vastavuse hindamisel ka lähtunud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer vandeadvokaat 9 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 289200 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 12. mai 2025 nr 1/41 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Kolmas isik: Aktsiaselts CHEMI-PHARM Registrikood: 10140819 Aadress: Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla, Tänassilma tee 11, 76406 e-post: [email protected] Kolmanda isiku vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla lepinguline Cuesta Advokaadibüroo OÜ esindaja: Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Vaidlustuse Goodpoint Chemicals OÜ esindaja: Registrikood: 11612456 Aadress: Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Urda tee 2/1, 76404 e-post: [email protected] Hankija: Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla Registrikood: 10822269 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 68, 10617 e-post: [email protected] Asi: Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustus riigihankes „Desinfektsioonivahendite ostmine“ (viitenumber 289200). Taotlused: 1. Mõista vaidlustajalt Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud summas 3051 eurot. 1. Faktilised asjaolud ja menetluskulude nimekiri 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustus Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla riigihankes „Desinfektsioonivahendite ostmine“ (viitenumber 289200) tehtud hankija otsuste peale. Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1.2. Juhindudes Riigihangete vaidlustuskomisjoni antud tähtaegadest, esitab kolmas isik Aktsiaselts CHEMI-PHARM käesolevaga taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga. 1.3. Vastavalt Cuesta Advokaadibüroo poolt osutatud õigusteenusele ja väljastatud arvele nr 2025/0173 on kolmas isik kandnud käesolevas vaidlustusasjas kulusid õigusabile summas 3051 eurot (käibemaksuta summa). Kulude täpne koosseis on välja toodud advokaadibüroo arvele lisatud spetsifikatsioonis (lisa 1). 1.4. Seega on Aktsiaselts CHEMI-PHARM kandnud kõnealuses vaidlustusasjas menetluskulusid kokku 3051 eurot (käibemaksuta summa). 1.5. Kolmas isik on seisukohal, et võttes arvesse käesolevas vaidlustusmenetluses koostatud menetlusdokumentide mahtu ja koostamiseks kulunud aega, läbitöötamist vajanud asja materjalide mahukust, tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude mahtu, vaidlusküsimuse olemust ning keerukust, tuleb käesolevas menetluskulude nimekirjas kajastatud kolmanda isiku menetluskulusid täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuteks pidada Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer vandeadvokaat Lisa: 1. Cuesta Advokaadibüroo arve nr 2025/0173. 2