Muudatusettepanekud Võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (613 SE) kohta

Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Meie 20.05.2025 nr 1.1-10.1/2379-1 Muudatusettepanekud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (613 SE) kohta Austatud proua Akkermann Esitame ettepanekud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse 613 SE kohta. Käesolevad ettepanekud on koostatud eelkõige huvigruppidelt saabunud tagasiside põhjal. 1. Muuta eelnõu § 1 punktis 11 sätestatud võlaõigusseaduse § 7101 lõiget 14 ja sõnastada see järgmiselt: „(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuetele mittevastavust tõendab vaidluse korral krediidiasutus.“. Selgitus: Sätte eesmärk on see, et krediidiasutus peab vaidluse korral tõendama neid asjaolusid, mille tõttu ta keeldus lepingu sõlmimisest. Õiguskantsler on oma arvamuses tähelepanu juhtinud, et sätte enda sõnastusest võib jääda mulje, et krediidiasutusel on igal juhul kohustus tõendada, et tarbija suhtes kontrolliti tema nõuetele vastavust ning krediidiasutus peabki tõendama, et ta kohaldas tarbija suhtes oma kontrolliprotseduure, kuid ei pea tõendama tarbija mittevastavust sisuliselt. Sätte sõnastust täpsustatakse lähtuvalt õiguskantsleri sõnastusettepanekust: käesolevas paragrahvis sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuetele mittevastavust tõendab vaidluse korral krediidiasutus. 2. Täiendada eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõiget 4 pärast sõnu „rakendatud muud“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 7101 lõikes 51 nimetatud¹“. Selgitus: Eelnõu § 1 punktiga 15 võlaõigusseadusesse (edaspidi ka VÕS) lisatava § 7201 lõikes 4 sätestatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud aluse esinemise korral võib krediidiasutus põhimakseteenuse lepingu üles öelda üksnes juhul, kui krediidiasutuse rakendatud muud tarbija suhtes riski maandavad meetmed on ammendunud. Riski maandavate meetmete puhul on silmas peetud eelnõu § 1 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 punktis 6 sätestatud riskide maandamise meetmeid. Selguse huvides tehakse eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud VÕS § 7201 lõikesse 4 viide VÕS § 7101 lõikele 5¹. 3. Asendada eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõikes 6 tekstiosa „3– 6“ tekstiosaga „3–5“. Selgitus: Parandatakse eelnõus ebatäpne viide punktile 6. 4. Asendada eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõikes 10 tekstiosa „5 ja 6“ tekstiosaga „6 ja 7“. Selgitus: Parandatakse eelnõus ebatäpne viide punktile 5. Lepingu ülesütlemise tühisuse alused on punktides 6 ja 7. 5. Täiendada eelnõu § 4 punktis 2 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 871 lõiget 1 pärast tekstiosa „oluliselt, peavad“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastav“. Selgitus: KAS § 3 lõike 2 kohaselt on krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. Elutähtsa teenuse osutajaks ei ole aga kõik krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse filiaalid, vaid ainult need, kes vastavad KAS § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Võrguühenduseta kaardimakse võimaldamine on hädaolukorra meede, seetõttu sätet täpsustatakse, et võrguühenduseta kaardimaksete pakkumise kohustus on üksnes nendel krediidiasutustel ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalidel, kes on elutähtsa teenuse osutajad. Lahenduse realiseerimine mõjutab elutähtsa teenuse osutajana määratletud pankasid ning kriitiliselt olulisi kaupmehi, kelle makseterminalides võrguühenduseta kaardimakset pakkuma hakatakse. 6. Muuta eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse paragrahvi 881 lõike 3 punkte 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt: „2) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali makseteenuste turuosa moodustab olulise osa krediidiasutuste makseteenuste turuosast Eestis; 3) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt tarbijatele pakutavate maksekontode osakaal ületab kümmet protsenti kõigist vastava krediidiasutuse või filiaali pakutavatest maksekontodest;“. Selgitus: Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse KAS §-i 881 muuhulgas lõikega 3. Selguse mõttes sätte punkti 2 täpsustatakse, et oleks üheselt aru saada, et mõeldud on krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali makseteenuste turuosa. Selguse mõttes täpsustatakse ka punkti 3, et seal on mõeldud konkreetse krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali siseselt pakutavate maksekontode omavahelist osakaalu, see tähendab, kas krediidiasutuse ja filiaali poolt tarbijatele pakutavate maksekontode osakaal ületab 10% selle sama krediidiasutuse ja filiaali poolt pakutavatest kõikidest maksekontodest. 7. Täiendada eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 881 lõike 4 esimest lauset pärast sõna „krediidiasutuse“ sõnadega „või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali“. Selgitus: Ühtlustatakse mõistete kasutust. 2 8. Täiendada eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 881 lõike 4 teist lauset pärast sõna „krediidiasutusele“ sõnadega „või filiaalile“. Selgitus: Ühtlustatakse mõistete kasutust. 9. Täiendada eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 881 lõike 6 teist lauset pärast sõna „krediidiasutus“ sõnadega „ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal“. Selgitus: Ühtlustatakse mõistete kasutust. 10. Asendada eelnõu § 4 punktis 4 sätestatud krediidiasutuste seaduse §-s 13427 lõikes 1 sõna „ühikut“ sõnaga „trahviühikut“. Selgitus: Ühtlustatakse mõistet, kuna krediidiasutuste seadus kastub mõistet trahviühik. 11. Asendada eelnõu § 5 punktis 4 sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 1102 lõikes 1 sõnad „või protsesside“ tekstiosaga „, protsesside või sise-eeskirjade“. Selgitus: Nimetatud säte näeb ette, et võlaõigusseaduse §-s 7101 sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele või §-s 7201 sätestatud põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks või ülesütlemiseks vajalike meetmete või protsesside kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sättesse lisatakse Finantsinspektsiooni ettepanekul ka sise-eeskirjade kehtestamise nõuete rikkumine. 12. Asendada eelnõu § 7 punktis 8 sätestatud tarbijakaitseseaduse § 771 tekstis sõna „juunit“ sõnaga „15. juulit“. Selgitus: Muudetakse seaduse jõustumise kuupäeva, sest 1. juunil jõustumine ei ole realiseeritav. 13. Asendada eelnõu §-s 8 sõna „juunil“ sõnaga „15. juulil“. Selgitus: Muudetakse seaduse jõustumise kuupäeva, sest 1. juunil jõustumine ei ole realiseeritav. Tähelepanekud eelnõu seletuskirja kohta. 1. Selgitused eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõigete 9 ja 10 kohta lehekülgedel 17-18. Seletuskirja kohaselt: „Eelnõuga VÕS-i lisatav § 7201 lõige 9 sätestab, et krediidiasutuse poolt põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine muul, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, on tühine. Kuna kõnesolevad paragrahvis on sätestatud ammendavalt põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise alused, ei ole muul juhul lepingu ülesütlemine lubatud. Sama lisatava paragrahvi lõike 9 kohaselt on ka paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.“ Nimetatud selgituse viimases lauses on ekslikult viide lõikele 9 ja lõigetele 5 ja 6. Korrektne on viide vastavalt lõikele 10 ja lõigetele 6 ja 7. 3 2. Selgitused seaduse mõjude kohta punktis 6.2. FI ja TTJA pädevuste muutmine. Punktis 6.2 on selgitused sihtrühma nr 2 TTJA kohta. Seletuskirjas on välja toodud, et: „Mõju avaldamise sagedus: Pidev, kuna FI teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt ning lisanduvad täiendavad kohustused.“ Mõju avaldamise sageduse juures ei ole üheselt selge, et silmas on peetud mõju TTJA-le. Mõju avaldumise sagedus on pidev TTJA-le, sest mitmed väärteo- ja järelevalvemenetlused antakse FI ainupädevusse. 3. Eelnõu seletuskirja Lisa 1 vastavustabel. Eelnõu seletuskirja lisa sisaldab ebatäpseid viiteid. 1) Art 19 (2) b kehtestatakse VÕS § 7201 lõike 3 punktis 4, mitte punktis 5; 2) Art 19 (2) e ei rakendata; 3) Art 19 (3) kehtestatakse VÕS § 7201 lõike 3 punktis 5, mitte punktis 6; 4) Art 19 (4) kehtestatakse VÕS § 7201 lõigetes 5, 6 ja 7, mitte lõigetes 4 ja 5; 5) Art 19 (5) kehtestatakse VÕS § 7201 lõikes 7, mitte § 711 lõike 1 punktis 25; 6) Art 96 (1) kehtestatakse § 462 lõikes 8, ega looda § 462 lõiget 81 . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Jarmo Lilium 5302 6314 [email protected] 4