Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Riigikantselei Meie 20.05.2025 nr 1.1-10.1/2378-1 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume võtta eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esimesel võimalusel, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Seaduseelnõu 2. Seletuskiri 3. Vastavustabel 4. Kooskõlastustabel Kersti Rahlin 5885 1391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Mai, 2025 Raamatupidamise seaduse muutmise seadus Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõikes 19 asendatakse tekstiosa „2025. aasta 1. jaanuaril“ tekstiosaga „2027. aasta 1. jaanuaril“; 2) paragrahvi 62 lõigetes 20 ja 21 asendatakse tekstiosa „2026. aasta 1. jaanuaril“ tekstiosaga „2028. aasta 1. jaanuaril“; 3) paragrahvi 62 lõike 20 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2023/2775 (ELT L, 2023/2775, 21.12.2023) ja (EL) 2025/794 (ELT L, 2025/794, 16.04.2025)“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2025 Algatab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt)  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Komisjon on võtnud endale eesmärgi vähendada ettevõtete aruandluskoormust ja suurendada seeläbi nende konkurentsivõimet. Nimetatu on tingitud vajadusest tagada majanduse suutlikkus ebastabiilse geopoliitilise olukorraga kohanemisel. Eesmärgi saavutamiseks vähendatakse muuhulgas ettevõtete kestlikkusaruande koostamisega seotud halduskoormust. Raamatupidamise seadus (edaspidi RPS) sätestab kuupäevad, millest alates kohalduvad ettevõtjatele kestlikkusaruande koostamise kohustus. Nimetatud kohustuse kohaldumise kuupäev sõltub ettevõtja suuruskategooriast. Kehtiva RPS-i kohaselt kohustub äriühingust suurettevõtja ja suur konsolideerimisgrupp koostama kestlikkusaruande aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem. 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta kohustuvad kestlikkusaruande koostama järgmised ettevõtjad: 1) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE), kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, kohustub esitama kestlikkusaruande aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem; 2) kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8 tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksusest VKE; 3) väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon. Eelnõuga kavandatava seaduse eesmärgiks on vähendada ülalnimetatud suuruskategooriatesse kuuluvate ettevõtjate halduskoormust ja tagada nende majanduslik suutlikkus. Seetõttu tuleb kestlikkusaruandluse kohaldumise kohustus nende ettevõtjate puhul lükata kahe aasta võrra edasi. Kestlikkusaruande koostamise kohustus on ettevõtjatele uus kohustus ning nimetatud suuruskategooria ettevõtjad ei ole seda praktikas veel rakendanud. Kestlikkusaruande koostamise kohustust ei lükata edasi äriühingust suurettevõtja ja sellise suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, osas. Nimetatud ettevõtjatele juba kohaldub kestlikkusaruande koostamise kohustus, kuna neil tuleb koostada kestlikkusaruanne aruandeperioodide kohta, mis algasid 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Nimetatud ettevõtjad esitavad 2025. aastal esmakordselt kestlikkusaruande. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja majanduse suutlikkuse tagamiseks vajalike meetmete kehtestamisel peab Euroopa Komisjon oluliseks järgida ka Euroopa rohelise kokkuleppe1 poliitikaeesmärkide täitmist ning ülaltoodud lähenemine arvestab mõlema eesmärgi olulisust. 1 European Green Deal - Consilium (europa.eu) 1 Eelnõu on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2025/794, millega muudetakse direktiive (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses kuupäevadega, millest alates peavad liikmesriigid kohaldama teatavaid äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõudeid (ELT L, 2025/794), ülevõtmiseks. Direktiivist (EL) 2025/794 tulenevate muudatuste eesmärgiks on täpsustada kuupäevi, millest alates peavad liikmesriigid kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid. Nimetatud kuupäevad on erinevad ning need sõltuvad ettevõtja suurusest. Selleks, et vähendada kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasnevat ettevõtjate halduskoormust, samuti selleks, et hoida ära tarbetute kulude tekkimist ettevõtjatel, kes peavad esmakordselt koostama aruandeid alates 2025. aasta 1. jaanuarist või hiljem algavate majandusaastate kohta, lükatakse nende ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus kahe aasta võrra edasi. Selle ooteaja jooksul on Euroopa Komisjon välja töötamas täiendavat õigusloome paketti kestlikkusaruandlusega seonduvate nõuete edasiseks lihtsustamiseks2. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel. 5885 1391, [email protected]) ning sama osakonna nõunik Guido Viik (tel 611 3607, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel. 5885 1468, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel. 5885 1493, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2025/794 liikmesriikidele kestlikkusaruandluse koostamise ja esitamise kohustuse kohaldamise muudetud tähtaegade ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2025/794 kohustatakse liikmesriikides kohaldama nimetatud nõudeid kahe aasta võrra hiljem. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas kehtiva koalitsioonilepingu3 valdkonnas ’Tõhus asjaajamine’ sätestatud eesmärgiga lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta see vabatahtlikuks. Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 07.01.2025, 11). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/794 ja vastavalt sellele muuta kestlikkusaruande koostamise ja avaldamise kohustuse algus kahe aasta võrra hilisemaks nendele ettevõtjatele, kelle esimene aruandeperiood pidi algama 2025. aasta esimesel jaanuaril või hiljem. 2 Kättesaadav: https://commission.europa.eu/publications/omnibus-i_en ja https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_25_615 (09. aprill 2025). 3 Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise- alused/koalitsioonilepe-2025-2027 (09. aprill 2025). 2 Seaduseelnõule ei ole koostatud väljatöötamisvakatsust tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 2, kuna seadusega võetakse üle EL õigus. Lisaks on eelnõu menetlus ka põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisus on tingitud vajadusest tagada ettevõtjatele õigusselgus kestlikkusaruande koostamise kohustuse kohaldumise osas. Kuna kestlikkusaruanne koostatakse eelmise aruandeperioodi kohta, siis ettevõtjad, kellele kehtiva RPS-i kohaselt hakkab kestlikkusaruande koostamise kohustus kehtima 2026. aasta 1. jaanuarist peavad kestlikkusteavet koguma juba 2025. aasta kohta. Selleks, et ettevõtjal, kellelt kehtiva õiguse kohaselt nõutakse kestlikkusaruande esitamist, ei tekiks tarbetuid ja välditavaid kulusid, tuleb eelnõu menetleda kiireloomuliselt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustuse edasilükkamise põhiseaduspärasuse analüüs Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 p 1), välja kuulutada (PS § 107 lg 1) ja avaldada (PS § 3 lg 2, § 108). PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/0080, millega lükatakse edasi ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise ja avaldamise kohustus. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse edasilükkamise puhul on põhimõtteliselt tegu õiguste ja vabaduste piirangute vähendamise, mitte suurendamisega, siis vastuolu põhiseadusega puudub. 3.2 Eelnõu sisu analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist: Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) muutmine. Raamatupidamise seaduse muudatused RPS § 62 lõigete 19–21 muudatustega lükatakse kestlikkusaruandluse kohustuse alguskuupäev kahe aasta võrra hilisemaks. Selle ooteaja jooksul on Euroopa Komisjon välja töötamas täiendavat õigusloome paketti kestlikkusaruandlusega seonduvate nõuete edasiseks lihtsustamiseks. RPS § 62 lõikes 19 sätestatakse äriühingust suurettevõtte ja suure konsolideerimisgrupi uus aruandeperioodi kuupäev, millest alates tuleb neil koostada ja esitada kestlikkusaruanne. Muudatuse kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2027. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Muudatus ei hõlma neid suurettevõtjaid, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, ja kelle kestlikkusaruandluse kohustuse algus jäi seega (vastavalt RPS § 62 lõikes 18 sätestatule) aastasse 2024. 3 RPS § 62 lõike 20 kohaselt sätestatakse aruandekohustuslikule väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE), kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, uus aruandeperioodi kuupäev, millest alates tuleb neil koostada ja esitada kestlikkusaruanne. Muudatuse kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust aruandekohustusliku VKE, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem. RPS § 62 lõike 21 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja ning väike ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni, kes on suurettevõtja või VKE ja audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem. RPS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2025/794 tehtud muudatuste kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 16.04.2025. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/794 millega muudetakse aruandeperioodide alguskuupäevi, millest alates peavad liikmesriigid kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid teatud suuruskategooria ettevõtetele. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on hiljemalt 2025. aasta 31. detsember. Nimetatud direktiivide ülevõtmise vastavustabel on lisatud seletuskirjale. 6. Seaduse mõjud Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni kohustuse kohaldumise algustähtaja muutmise sihtrühma kuuluvad järgmised ettevõtted: 1) äriühingust suurettevõte ja suur konsolideerimisgrupp; 2) aruandekohustuslik VKE, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus; 3) kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja; 4) väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon, kes on suurettevõtja või väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja ja audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus. Selliseid ettevõtteid on Eestis 2025. aasta alguse seisuga ligikaudu 300. 2025. aasta aprillikuu seisuga on Eestis ligikaudu 273 800 äriühingut, kellest ligikaudu 300 mõjutab kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustuse edasilükkamine. Seega on seaduseelnõu muudatusest puudutatud ettevõtete arv väike. Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile, riigi valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, infotehnoloogiale ja regionaalarengule, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega põhimõtteid. Kestlikkusaruande koostamise kohustuse tähtaja edasilükkamisel on positiivne majanduslik mõju, mis avaldub sihtgruppi kuuluvate ettevõtete halduskoormuse vähenemises ja konkurentsivõime suurenemises. Halduskoormuse vähenemine vähendab ettevõtja kulutusi, mille kestlikkusaruande koostamine ja auditeerimine endaga kaasa tooksid. Kulude kokkuhoid võimaldab ettevõtjal suunata rohkem ressursse enda majandusliku suutlikkuse tagamisse, mis 4 on ettevõtjale vajalik ebastabiilse geopoliitilise olukorraga kohanemisel. Samuti aitab see kaasa innovatsiooni juurutamisele ettevõtja potentsiaali kasutamiseks ja majanduskasvu edendamiseks.. Nimetatu omakorda toetab ettevõtja konkurentsivõimet. Euroopa Komisjon on Euroopa konkurentsivõime kompassis toonud välja täiendavad viisid konkurentsivõime suurendamiseks. Üheks selliseks viisiks on bürokraatia vähendamine. Kestlikkusaruande koostamise kohustuse kohaldumise edasilükkamine aitab luua soodsat ettevõtluskeskkonda, kus Euroopa ettevõtted saavad jõudsalt areneda. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid rahalisi kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide muutmist, kehtetuks tunnistamist ega uute rakendusaktide andmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Direktiivi (EL) 2025/794 ülevõtmise tähtaeg on 2025. aasta 31. detsember. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras, see tagab, et seaduse muudatus jõustub hiljemalt direktiivi ülevõtmise tähtajal. § 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Raamatupidajate Kogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Finantsinspektsioon, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Vabaühenduste Liit. Eelnõule esitasid märkused Audiitorkogu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (vt märkuste tabelit). Algatab Vabariigi Valitsus 2025.a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 5  Lisa. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL EL-i õigusakti direktiivi normi EL-i õigusakti (EL) ülevõtmise normi sisuliseks 2025/0044 Muudetava direktiivi kohustus rakendamiseks norm Kommentaar säte (Jah, ei, kehtestatavad (artikkel, valikuline) riigisisesed lõige, õigusaktid punkt) 2022/2464/EL art 5 Art 1 lõike lõike 2 esimese Jah RPS § 62 lõige 19 a) punkt i) lõigu punkti b) sissejuhatav lause 2022/2464/EL art 5 Art 1 lõike lõike 2 esimese lõigu RPS § 62 lõiked Jah a) punkt ii) punkti c) sissejuhatav 20 ja 21 lause 2022/2464/EL art 5 Art 1 lõike lõike 2 kolmanda lõigu Jah RPS § 62 lõige 19 b) punkt i) punkti b) sissejuhatav lause 2022/2464/EL art 5 Art 1 lõike lõike 2 kolmanda RPS § 62 lõiked Jah b) punkt ii) lõigu punkti c) 20 ja 21 sissejuhatav lause Jõustub üldises korras, kuna Jah eelnõu menetlusega alustatakse varakult ning Art 3 lõige Jõustumissäte - selle vajalikkuse 1 osas on huvigrupid ja Vabariigi Valitsus üksmeelel, mistõttu on usutav, et eelnõu jõustub seadusena  enne direktiivis sätestatud tähtaega. Ei vaja õigusaktide muutmist, edastame direktiivi Art 3 lõige Jah ülevõtmiseks - - 2 muudetavate seaduste tekstid Euroopa Komisjonile. Direktiivi Art 4 - Ei - jõustumissäte Direktiivi Art 5 - Ei - adressaatide säte  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel I KOOSKÕLASTUSRINGI TAGASISIDE Audiitorkogu Märkused nr 1– 5 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Märkus nr 6 Arvestatud/ Nr Märkused mittearvestatud/ RAM märkused selgitatud Audiitorkogu 1 Seoses uue kestlikkusvandeaudiitori kutsega Mittearvestatud Vaatamata asjaolule, et tekkis vajadus uute kestlikkusvandeaudiitori eelnõuga lükatakse paljude kutseeksami moodulite koostamiseks. ettevõtete kestlikkusaruande Arvestades, et hetkel juba on koostamise kohustuse kestlikkusvandeaudiitoreid rohkem kui kohaldamine kahe aasta võrra raamatupidamise seaduse muudatuste valguses edasi, ei ole põhjendatud lähiaastatel vaja ning seda, et hetkel esineb suur seetõttu isikute ebakindlus, millised on lõplikud eneseteostusvabaduse kestlikkusstandardite ja kestlikkusaruandlust piiramine. Kuna mõjutavate teiste otsekohalduvate määruste kestlikkusaruande koostamise muudatused, ei ole praegu uute eksamimoodulite kohustus säilib, siis tuleb loomine vajalik ega praktiline. Ka uute võimaldada isikutele, kes eksamimoodulite koostamine peab seega edasi soovivad lükkuma sarnaselt kestlikkusaruandluse teise kestlikkusvandeaudiitori laine edasilükkamisega, s.o. kaks aastat. kutset omandada, ka selle omandamiseks vajalik eksam sooritada. Direktiiv (EL) 2022/24654 kohaselt on liikmeriik kohustatud võimaldama kestlikkusvandeaudiitori kutset omandada olenemata kutse saamiseks soovi  avaldavate isikute arvust. Direktiivis on sätestatud ka teemad, mille kohaseid teadmisi tuleb eksamil kontrollida. Neid kohustusi ei ole muudetud, mistõttu ei ole võimalik eksamimoodulite koostamise kohustust edasi lükata. 2 Seoses kestlikkusaruandluse direktiivi Mittearvestatud Direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega audiitortegevuse seadusesse tekkis kohaselt on vandeaudiitor lisaks senisele finantsvandeaudiitori kutsele ka kohustatud kutse säilitamiseks kestlikkusvandeaudiitori kutse. 2024. aasta osalema täiendusõppes. sügisel, kui kehtisid praegu muudetavate (EL) Kestlikkusvandeaudiitoril on 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 direktiivide võimalik otsustada kas nõuded, läbisid kestlikkusvandeaudiitori muutunud tingimustes atesteerimiskoolituse 97 vandeaudiitorit, et soovitakse omandada kestlikkusvandeaudiitori kutse. Seda kestlikkusvandeaudiitori tehti eeldusel, et lähiaastatel vajab Eestis kutset säilitada ja selleks kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle vajalik täiendkoolitus läbida. paarisaja Eesti ettevõtte. Kõigil eelmainitud 97-l Ka finantsaudiitorid, kes ei kestlikkusvandeaudiitoril on hetkel kehtiva paku audiitorteenust, kuid audiitortegevuse seaduse kohaselt seoses soovivad kutset säilitada, täiendava kutsetasemega ka täiendava peavad täitma täiendusõppe täiendusõppe läbimise kohustus järgneva kolme kohustust. aasta jooksul (alates 01.07.2025). Olukorras, kus on võimalik 2/3 kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohustuslikus korras läbivate ettevõtete arvu oluline vähenemine, on selge, et ka nimetatud täiendusõppe kohustuse kehtima hakkamine vajab analüüsi. Eelkõige vajab täiendavat analüüsi selliste kestlikkusvandeaudiitorite täiendava täiendusõppe regulatsioon, kelle algselt eeldatud klienditöö võib, aga ei pruugi, edasi lükkuda ja/või üldse ära jääda. Peame võimalikuks, et ka kehtiv audiitortegevuse seadus pakub võimalusi olukorra lahendamiseks, kuid seda peaks eelnõu koostaja analüüsima. 3 RPS § 25 lg 4 teise lause sõnastus vajab Mittearvestatud Sellekohane muutmiskäsk on muutmist. Õigusnormi teise lause kohaselt ei sätestatud Vabariigi Valitsuse  kohaldu erand auditeeritava majandusaasta seaduse ja sellega seotud teiste aruande puhul. Õige sõnastus on, et erandit ei seaduste muutmise seaduse kohaldata audiitorkontrolli kohustusega eelnõus, mille plaanime majandusaasta aruande puhul. Audiitorkontroll lähiajal teisele hõlmab nii auditit kui ka ülevaatust. Praeguse kooskõlastusringile saata. sõnastuse kohaselt jääb aga ülevaatus kui üks audiitorkontrolli vorm õigusnormi mõjualast välja ja erandit kohaldatakse vaid auditi puhul. 4 AudS § 941 Euroopa Liidu õigusaktide nõuetest Mittearvestatud Sellekohane muutmiskäsk on tulenevalt peab audiitor kontrollima sätestatud Vabariigi Valitsuse kestlikkusaruandlusega seoses nelja objekti, sh seaduse ja sellega seotud teiste aruannete esitamist ESEF vormingus. Esimesed seaduste muutmise seaduse kolm objekti on hõlmatud kestlikkusaruande eelnõus, mille plaanime endaga ja nende audiitorkontrolli kohustus on lähiajal teisele sätestatud eelnõu punktis 65, millega kooskõlastusringile saata. 1 täiendatakse AudS § 94 järgnevas sõnastuses: „Raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 nimetatud isikute kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik.“ Hetkel on eelnõus küll RPSi muudatustega reguleeritud ettevõtte kohustus koostada aruanne ESEF formaadis, ent me ei suutnud tuvastada ahelat, mille kohaselt ettevõte peaks audiitorilt tellima eraldi töövõtu, mille tulemusena saaks audiitor avaldada arvamust ESEF formaadi korrektse rakendamise kohta. Ilma ettevõtjapoolse vastavasisulise kohustuseta ei saa audiitor sellist tööd teha ning selle kohta arvamust avaldada. Soovitame täiendada eelnõus AudS § 941 muutmiskäsku selliselt, et audiitorkontroll hõlmaks ka RPS muutmise eelnõu punktis 15 esitatud RPS § 25 lg 1 sätestatud vorminõuet. Kuigi hetkel ei ole nn Omnibussi projekti tõttu üheselt selge, millal hakatakse aruande koostajatelt nõudma kestlikkusaruande esitamist ESEF vormingus, peab ka audiitortegevuse seadus nimetatud kontrollikohustust sisaldama, kuna RPSis on vastav kohustus sätestatud (§ 25 lg 1). Tuleviku vaates on kontrolliobjektide täpsustus seda olulisem, et järgnevatel aastatel, kui jõustub eraldi kestlikkusaruandluse rahvusvaheline kontrollistandard, hakkab  kestlikkusaruandluse kontroll ja ESEF määruse kohase märgistamise kontroll eeldatavalt toimuma erinevate audiitorkontrolli standardite alusel. 5 AudS § 1853 lg 7 Esimeses lauses tuleb teine Mittearvestatud Sellekohane muutmiskäsk on kuupäev „2026. aasta 1. jaanuari“ asendada sätestatud Vabariigi Valitsuse kuupäevaga „2029. aasta 1. jaanuari“. Ka eelnõu seaduse ja sellega seotud teiste koostaja on eelnõule lisatud kooskõlastustabeli p- seaduste muutmise seaduse s 10 Audiitorkogu arvamusega nõustunud ja eelnõus, mille plaanime märkinud, et arvestades Audiitorkogu hinnangut lähiajal teisele enda võimaluste osas kestlikkusaruande ja selle kooskõlastusringile saata. audiitorkontrolli koolituse läbiviimiseks, on eelnõus muudetud AudS § 1853 lõikes 7 sätestatud tähtaega ning nimetatud koolituse läbiviimise uueks tähtajaks on märgitud 2029. aasta 1. jaanuar. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 6 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Teadmiseks Eelnõu saadeti Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võetud kooskõlastusringile vastavalt võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse raamatupidamise seaduse muutmise seaduse reglemendis sätestatule. eelnõu kohta, millega lükatakse enamike Vabariigi Valitsuse otsuse ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise ja kohaselt peab eelnõu olema esitamise kohustust kahe aasta võrra edasi. Valitsuse istungile esitatud maikuu jooksul ja seda ajakava Kaubanduskoda saatis 5. märtsil 2024 kirjaga nr arvestades on eelnõuga ka 4/40 Rahandusministeeriumile ettepaneku lükata toimetatud. kestlikkusaruande koostamise ja esitamise tähtaega edasi kaks aastat nende ettevõtjate jaoks, Kuigi direktiivi (EL) 2025/794 kes peavad kestlikkusaruande esmakordselt ülevõtmise tähtaeg on 2025. esitama 2026. või 2027. aastal. Peame väga aasta 31. detsember, siis positiivseks, et Rahandusministeerium on mõistame, et ettevõtjad, keda vastava eelnõu koostanud. eelnõu puudutab, vajavad kiiremini kindlust ja Samas rõhutasime juba oma varasemas kirjas, et õigusselgust. Oleme eelnõu raamatupidamise seaduses tuleb vajalikud õigusloome protsessi muudatused teha võimalikult kiiresti, et anda planeerinud selliselt, et oleks ettevõtjatele selgus ja kindlus, et nad ei pea arvestatud nii ettevõtjate huvid praegu jätkama kulutuste tegemist kui ka hea õigusloome kestlikkusaruande koostamiseks, mis lükkub järgimise vajadus. Eelnõu peagi edasi ja võib ka üldse kaduda või vähemalt lihtsust ja mõnevõrra oluliselt muutuda. kiireloomulisust arvestades Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, miks on saadetakse eelnõu vaid Rahandusministeerium andnud eelnõu kohta esimesele kooskõlastusringile. tagasiside andmiseks 15 tööpäeva. Meie Samuti on hinnangul on tegemist väga kiireloomulise Rahandusministeerium eelnõuga, mille puhul oleks arvamuse jaganud sellekohastel avaldamise tähtaeg võinud olla maksimaalselt seminaridel ja muudel viis tööpäeva ja seda järgmistel põhjustel. sarnastel kohtumistel teavet eelnõu sisu kohta ning  Ca 300 Eesti ettevõtjat vajavad avaldanud eelnõu sisu ka võimalikult kiiresti selgust ja kindlust, et kestlikkusaruandluse nad ei pea hetkel jätkama ettevalmistusi veebilehel. Nimetatud kestlikkusaruande koostamiseks. veebilehel on osundatud, et  Eelnõuga võetakse üle Euroopa Omnibus-paketi muudatused Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) lükkavad edasi tähtaegu, 2025/794, kusjuures Eestil ei ole vähendavad kohustatud isikute direktiivis sisalduvate muudatuste ringi ja nõuete mahtu, andes ülevõtmiseks kaalutlusõigust. See ettevõtjatele rohkem aega tähendab, et Eesti peab direktiivi ettevalmistuse tegemiseks ning siseriiklikusse õigusesse üle võtma leevendavad nii finants- kui ka sõltumata sellest, milline on erinevate halduskoormust, soodustades osapoolte tagasiside. investeeringuid ja innovatsiooni. Samuti on  Kaubanduskoda ja ka teised võimalik nimetatud veebilehel ettevõtlusorganisatsioonid on tugevalt tutvuda täpsema ajakavaga toetanud kestlikkusaruande koostamise ja planeeritud muudatuste esitamise tähtaja edasi lükkamist kahe jõustamiseks. aasta võrra. See teave oli Rahandusministeeriumil juba eelnevalt olemas.  Meie varasem kogemus on näidanud, et Rahandusministeerium on andnud kiireloomuliste eelnõude puhul ka näiteks kolmepäevase tähtaja tagasiside andmiseks. Samuti on olnud juhtumeid, kus ettevõtjate vaates ei ole tegemist kiireloomulise eelnõuga, kuid arvamuse avaldamise tähtaeg piirdub ikkagi mõne tööpäevaga. Kokkuvõtteks, Kaubanduskoda toetab igati eelnõud ja palub seda edasi menetleda kiirkorras. Näiteks võiks Rahandusministeerium selle eelnõu koheselt saata ka Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks. Seejärel tuleks see eelnõu võimalikult kiiresti heaks kiita Vabariigi Valitsuse poolt, et Riigikogu jõuaks eelnõu kevadistungjärgul vastu võtta.