Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 19. mai 2025 [email protected] VAIDLUSTUS Keila Linnavalitsuse „Keila linnatänavate aastaringne hooldamine“ (viitenumber 287090) Vaidlustajad: AKO Eesti OÜ registrikood 12203843 Laki põik 2, 12915 Tallinn [email protected] RPE haldus OÜ registrikood 14719812 Ranna tee 13, 76901 Harku vald [email protected] Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn [email protected] Hankija: Keila Linnavalitsus registrikood 75014422 Keskväljak 11, 76608 Keila linn [email protected] VAIDLUSTAJATE TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Keila Linnavalitsuse 08.05.2025 korraldus nr 2-2/131 „Hanke tulemuste muutmine riigihankes 287090“ osas, millega edukas ühispakkuja AKO Eesti OÜ ja (registrikood 12203843) ja RPE haldus OÜ (registrikood 14719812) otsustati mitte kvalifitseerida (p 2) ja tunnistati edukaks Tallinna Kommunaalteenused OÜ (14371473) esitatud pakkumus (p 3). 2. Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ja mõista Keila Linnavalitsuselt AKO Eesti OÜ ja RPE haldus OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Keila Linnavalitsus (hankija) viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke „Keila linnatänavate aastaringne hooldamine 07.2025-06.2030“, viitenumber 287090 (riigihange). Hanke eesmärgiks oli hanketulemusel leida Keila linna tänavate aastaringse hooldusteenuse osutaja. Teenuse osutaja peab kindlustama aastaringselt hooldatavate tänavate, sh jalgratta- ja jalgteede, seisundi vastavuse tänavatele kehtestatud seisunditasemetele (lume ja libedusetõrje, kevadine puistematerjalide koristus, suvine märgpuhastus, sügisene koristus, prügi koristus, hukkunud loomade ja lindude eemaldamise korraldamine, seisundi järelevalve, talvisel perioodil löökaukude remont). 1.2. 24.04.2025 korraldusega nr 2-2/126 tunnistas hankija mh vastavaks ühispakkujad AKO Eesti OÜ ja RPE haldus OÜ pakkumuse käibemaksuta kogumaksumusega 888 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 [email protected] SEB Pank EE801010220043418018 www.sirel.com 1.3. Seejärel viis hankija läbi pöördmenetluse (st kontrollis edukaks tunnistatud pakkuja puhul kõrvaldamiste aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele vastavust) ja 08.05.2025 korraldusega nr 2-2/131 (korraldus, lisa 1) otsustas hankija üllatuslikult mitte kvalifitseerida ühispakkujaid AKO Eesti OÜ-d ja RPE haldus OÜ (p 2) ning selle tulemusel tunnistas samas korralduses uueks edukaks pakkumuseks Tallinna Kommunaalteenused OÜ (14371473) esitatud pakkumuse (p 3). 1.4. Vaidlustajad on seisukohal, et aluseid nende kvalifitseerimata jätmiseks ei esinenud, mistõttu on korralduse p-d 2 ja 3 õigusvastased ja korraldus tuleb vastavas osas kehtetuks tunnistada. 2. PÕHJENDUSED 2.1 Korraldus rikub vaidlustajate subjektiivseid õiguseid 2.1.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustuse võib esitada mh pakkumuse edukaks tunnistamisele (RHS § 185 lg 2 p 7) ning ettevõtja kvalifitseerimata jätmisele (RHS § 185 lg 2 p 4). 2.1.2. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hankija oli varasemalt tunnistanud vaidlustajate pakkumuse edukaks (vt Korralduse preambulas toodud 24.04.2025 korralduse nr 2-2/126 sisu) ning vaidlustatud hankija korraldus sisaldab hankija otsuseid vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise kohta ning selle tulemusena uue pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Hankija on kasutanud pakkumuste kontrollimisel RHS § 52 lg-s 3 ette nähtud pöördmenetlust, st kontrollinud pakkumuste vastavust ja hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Ülaltoodu tulemusena tunnistati vaidlustajate pakkumus õiguspäraselt vastavaks, edukaks ja jäeti kõrvaldamata, kuid vaidlustajad jäeti vaidlustatud korralduse p-s 2 kvalifitseerimata ning selle tulemusena tunnistati edukaks Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumus (vaidlustatud korralduse p 3). 2.1.3. Vaidlustajad on seisukohal, et korralduse p-d 2 ja 3 rikuvad nende õigusi, kuna vaidlustajad vastasid sisulised kõigile kvalifitseerimistingimustele (sh ka vaidlustatud korralduses viidatud kvalifitseerimistingimustele C, D ja B) ning seega aluseid vaidlustajate kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 98 lg 51 (ega ja RHS § 104 lg 7 ja 9) alusel ei esinenud. Tulenevalt riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest, kuna aluseid vaidlustajate kvalifitseerimata jätmiseks ei esinenud, ei oleks saanud ka Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumust edukaks tunnistada, kuivõrd Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumus polnud soodsaim (vastuolu RHS § 117 lg-ga 1). 2.1.4. Neil kaalutlustel on vaidlustajatel äratuntav õigustatud huvi hankija tegevust vaidlustada, kuna vaidlustuse edu korral osutuks vaidlustajad uuesti hankemenetluse võitjaks. Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustajate majanduslikke huve teeniv eesmärk – osaleda hankemenetluses pakkujana ning see hange võita – on saavutatav, kui VAKO tunnistab korralduse p-d 2 ja 3 kehtetuks. Järelikult on vaidlustajatel jätkuvalt võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. 2.2. Referentsleping vastab kvalifitseerimistingimusele C 2.2.1. Hankija kvalifitseerimistingimus C näeb ette, et tehniline ja kutsealane suutlikus nr 1 kohaselt peab pakkuja olema käesoleva hanketeate eelneva 36 kuu jooksul korrektselt täitnud/täitmisel vähemalt kolme aastase tänavate aastaringse hooldamise samaväärse 2 (7)  lepingu. Vähemalt kaheaastane aastaringne periood peab langema eelneva 36 kuu perioodi sisse. Samaväärseks peab hankija sõiduteede talihoolduse ja puhastustööde teostamist linnalises keskkonnas tiheasustusalal. Kui on sõlmitud eraldi lepingud talihoolduse ja suvehoolduse kohta, siis tuleb pakkujal esitada referentsid mõlema kohta /…/ Kui pakkuja esitab rohkem, kui tingimuses nõutud arvu lepinguid, arvestab hankija kvalifitseerimisel nimekirjas vaid esimest. 2.2.2. Korralduse p-s 2.1.1 on välja toodud, et ühispakkuja AKO Eesti OÜ on hankepassis referentsina esitanud kolm referentsi, millest esimene on Rocca Al Mare kool väliterritoorium. Kirjeldusest nähtub, et lepingu sisuks oli kogu kooli ala ja selle ümbruskond, liiklusteede ja parklate hooldamine ja lume lükkamine. Arvestades kvalifitseerimistingimuse C sisu, pidi hankija ühispakkujate kvalifitseerimise otsustama seega viidatud referentslepingu alusel. 2.2.3. Korralduse p-st 2.1.1 nähtub, et hankija pöördus eelnimetatud referentslepingu tellija poole kvalifitseerimise kontrolli raames, paludes välja tuua lepingu kehtivusaja ning teabe, milline oli hooldusteenuse sisu ja ulatus. Referentsi tellija vastas, et Rocca Al Mare Kool omab välikoristuslepingut AKO Eesti OÜ-ga alates 2012. a jaanuarist ning kinnitas, et esitatud andmed on tõesed ja nimetatud referentsleping on AKO Eesti OÜ poolt täidetud nõuetekohaselt. 2.2.4. Hankija on jätnud vaidlustajad kvalifitseerimata põhjusel, et vastusest loeb välja, et referentslepingu sisu on välikoristus ning tegemist ei ole tänavate (sõiduteede talihooldus ja puhastustööd) aastaringse hooldamisega (lisa 1 p 2.1.1.). Oma seisukoha kujundamisel pole hankija täiendavalt ei Rocca Al Mare Kooli AS-i ega ka ühispakkujate poole pöördunud. See on omakorda kaasa toonud hankija ebaõige lõppjärelduse. 2.2.5. Vaidlustajad on seisukohal, et eelnimetatud referentsleping on vastav kvalifitseerimistingimusele C. 2.2.6. Esiteks, AKO Eesti OÜ ja Rocca Al Mare Kooli AS hoolduskoristuse tööde kinnituslepingust (lisa 2) nähtub, et teenuse objektiks on väliterritooriumi koristus, mis hõlmab muuhulgas ka kõvakattega teede ja parklate puhastamist lehtedest, lendprahist, puuokstest, käbidest; sõiduteede ja kergliiklusteede puhastamist, lumelükkamist; jääsulatamist; libeduse tõrjet; lehtede utiliseerimist tellijaga kokkuleppel, muid eritöid vastavalt kokkuleppele. Mehhaniseeritud sahkamistöid koos 24/h valmisolekuga ajavahemikul november- märts jms. Hankija ei ole referentslepingule ette näinud muid tingimusi kui see, et samaväärseks peab hankija sõiduteede talihoolduse ka puhastustööde teostamist linnalises keskkonnas tiheasustusalal. Rocca Al Mare Kooli AS-iga sõlmitud lepingust nähtub nii väliterritooriumi koristuse kui teenuse sisu (sh see, et see hõlmab sõiduteede ja kergliiklusteede puhastamist, lumelükkamist, jääsulatamist jms) kui ka see, et töid teostatakse aastaringselt (sh on hoolduskoristuse tööde kinnituslepingus välja toodud periooditi ka erinevad teenuse osutamise sagedused). Vaieldamatult asub Rocca Al Mare kool linnalises keskkonnas tiheasustusalal, mistõttu on ilmne, et eelnimetatud referentslepingu puhul on tegemist tänavate aastaringse hooldamisega, mis sisaldab ka sõiduteede talihooldust ja puhastustöid nagu nõuab kvalifitseerimistingimus C. Järelikult vastab referentsleping ettenähtud kvalfitseerimistingimusele C 2.2.7. Teiseks, hankija ei ole täitnud antud juhul oma uurimiskohustust ühispakkujate kvalifitseerimata jätmisel. Arvestades, et tegemist oli pöördmenetlusega ja hankija kontrollis kvalifikatsiooni mh esitatud kinnituste alusel (RHS § 104 lg 7), oli hankijal õigus nõuda mistahes ajal pakkujalt hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Seega oli käesolevas olukorras hankijal võimalus küsida täiendavaid selgitusi nii referentslepingu tellijalt kui ka AKO Eesti OÜ-lt referentslepingu sisu osas, lisaks oli võimalik hankijal küsida täiendavaid tõendid, mh referentslepingut (vt vaidlustuse p 2.6). Kuigi hankija pöördus referentslepingu tellija poole, küsides referentslepingu sisu ning ulatust, ei küsinud hankija vaidlustajatelt ega 3 (7)  tellijalt ühtegi täiendavat selgitust referentslepingute sisu kohta. Kui hankijal jäi ebaselgeks esitatud referentslepingu tegelik sisu või miks vaidlustajad just viidatud lepingu referentsiks esitasid – sh ka see, mida pidas Rocca Al Mare Kool AS silmas välikoristuse all – oleks hankija saanud seda kas Rocca Al Mare Kool AS-lt või vaidlustajatelt täiendavalt küsida ja lasta esitada selle kohta omapoolsed selgitused. Kui hankija oleks kvalifitseerimise tingimusele vastamist sisuliselt kontrollinud ja lasknud vaidlustajatel seda täpsustada (sh ka esitada asjakohased dokumendid), oleks vaidlustajad saanud mh esitada vaidlustuse p-s 2.2.6 viidatud lepingu kui täiendava tõendi (Rocca Al Mare Kooli AS ja AKO Eesti OÜ vahelise hoolduskoristuse tööde kinnituslepingu, lisa 2), mis kinnitab, et referentsleping vastab kvalifitseerimistingimusele C. 2.3. Ühispakkujad vastavad kvalifitseerimistingimusele D 2.3.1. Hankija kvalifitseerimistingimus D näeb ette, et kvaliteeditagamissüsteemid ja keskkonnajuhtimisstandardid nr 1 kohaselt peab pakkujal olema teede ja tänavate hoolduse valdkonnas (nt Avalike teede korrashoid (sh ehitus, remont ja hooldus) või Avalikult kasutavate teede korrashoiu teenused. Haljastus ja heakorratööd või Teedeehitus, - hooldus, -remont, teehoiu (kaevetööde) tehniline järelevalve, teeseisundi järelevalve) rakendatud keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 14001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. Samaväärseks dokumendiks loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on teede ja tänavate hoolduse valdkonnas rakendatud keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastav vähemalt ISO 14001 standardis sätestatud tingimustele. Pakkuja esitab andmed hankepassis. 2.3.2. Ühispakkujad on esitanud pakkumusega koos AS Metrosert poolt AKO Eesti OÜ-le väljastatud juhtimissüsteemi sertifikaadi nr KK-058/N, mis tõendab, et AKO Eesti OÜ keskkonnajuhtimissüsteem vastab standardi ISO 14001:2015 nõuetele, sertifitseeritud tegevusvaldkondades haldus-, hoolduskoristus- ja puhastusteenuste korraldamine, milline asjaolu pole vaidluse all (lisa 3). 2.3.3. Korralduse p-st 2.2.1 nähtub, et hankija pöördus esitatud sertifikaadis märgitud tegevusvaldkodade sisu selgitamiseks AS Metrosert poole, et selgitada kas sertifikaadil olevad tegevusvaldkonnad haldus-, hoolduskoristus- ja puhastusteenuste korraldamine hõlmab ka teede ja tänavate hoolduse valdkonna keskkonnajuhtimissüsteemi (nt Avalike teede korrashoid (sh ehitus, remont ja hooldus) või Avalikult kasutatavate teede korrashoiu teenused. Haljastus ja heakorratööd või Teedeehitus, hooldus, -remont, teehoiu (kaevetööde) tehniline järelevalve, teeseisundi järelevalve). AS Metrosert vastas, et ISO 14001:2015 vastavuse sertifikaat AKO Eesti OÜ-le kehtib tegevusvaldkonnas: Haldus-, hoolduskoristus- ja puhastusteenuste korraldamine. NACE kood 81 (EMTTAK 81). Muuhulgas katab tegevusvaldkond välihooldustööd, kuid AS Metrosert auditeerimise ulatuse ei ole hõlmatud AKO Eesti OÜ-s nt teede ehitus, remont jne (vt lisa 1 p-d 2.2.1- 2.2.2). 2.3.4. Hankija ei ole korralduses põhjendanud, miks ta leiab, et ühispakkujad kvalifitseerimistingimusele D ei vasta. Hankija on küll pöördunud AS Metrosert poole selgitamaks, kas AKO Eesti OÜ-le kuuluv sertifikaat hõlmab ka teede ja tänavate hoolduse valdkonna keskkonnajuhtimissüsteemi. Sertifikaadi välja andnud AS Metrosert kinnitas hankijale, et sertifikaat hõlmab välihooldustöid, kuid ei ole hõlmatud teede ehitus ja remont. Kas ja mis järeldused hankija selle osas on teinud, vaidlustatud korraldusest ei selgu. Sh ei selgu korraldusest ka see, kas hankija hinnangul ei hõlma välihooldustööd nõutud tegevusvaldkondi (ja hankija on seetõttu jätnud vaidlustajad kvalifitseerimata) või hankija on jätnud vaidlustajad kvalifitseerimata seetõttu, et AS Metrosert auditeerimise ulatusse ei ole olnud hõlmatud AKO Eesti OÜ-s nt teede ehitus, remont jne. 2.3.5. Kui hankija jaoks jäi sertifikaadi sisu arusaamatuks, oleks hankija saanud esitada täiendavaid küsimusi nii pakkujale kui ka AS-le Metrosert (vt vaidlustuse p 2.6) ning AS Metrosert oleks saanud esitada täiendava kinnituse selle kohta, et AKO Eesti OÜ-le 4 (7)  väljastatud sertifikaat tegevusvaldkonnas „Haldus-, hoolduskoristus- ja puhastusteenuste korraldamine“ ning AKO Eesti OÜ-s rakendatud keskkonnajuhtimissüsteem katab ära ka ka teede ja tänavate hoolduse valdkonna (lisa 4). Kuna hankija ei ole oma otsuses selgitanud, millises konkreetses osas ühispakkujate sertifikaat tingimusele ei vasta, jääb nende kvalifitseerimata jätmise põhjus arusaamatuks. Selline põhjendamata otsus ei ole kooskõlas läbipaistva ja võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti riivab see pakkujate õigust õiguspärasele ootusele, et kvalifitseerimistingimusi tõlgendatakse arusaadavalt ja objektiivselt. 2.4. Ühispakkujad vastavad kvalifitseerimistingimusele B 2.4.1. Hankija kvalifitseerimistingimus B sätestab, et majanduslik ja finantssseisund nr 1 kohaselt tuli pakkujal esitada tegevusala vastutuskindlustuse (hankelepingu projekti punkt 3.7) tõend summas 100 000 eurot ja tähtajaga 60 kuud või vastutuskindlustuse andja tõendi, et juhul kui pakkuja osutub edukaks pakkujaks on vastutuskindlustuse andja nõus andma pakkujale tegevuse vastutuskindlustuse summas 100 000 eurot, lepingu kehtivuse perioodiga (60 kuud). Tõend peab olema tõendi andja poolt allkirjastatud digitaalselt seadusliku esindaja või volitatud esindaja poolt. Viimasel juhul peab digidocis olema ka esindusõigust tõendav volikiri. Tõend tuleb esitada koos pakkumusega. Hankija on korralduse punktis 2.3.1. välja toonud, et AKO Eesti OÜ ja RPE haldus OÜ pakkumuse koosseisus puudub vastav tõend (lisa 1). 2.4.2. Ühispakkujad kinnitasid hankepassis, et neil on tegevuse vastutuskindlustus summas 100 000 eurot olemas. Seda kinnitab ka mõlemale ühispakkujale väljastatud kehtiv vastutuskindlustuse poliis, sh on AKI Eesti OÜ-le väljastatud poliis 07.01.2025 ning RPE haldus OÜ-le väljastatud poliis 23.11.2024 (lisad 5-7). Ainuüksi tõendi puudumine – olukorras, kus andmed tõendi sisu kohta olid pakkumuse koosseisus esitatud – ei võimalda hankija jätta vaidlustajad kvalifitseerimata, kuna RHS § 104 lg 7 annab hankijale võimaluse nõuda kvalifitseerimise tingimustele vastavate asjaolude selgitamist, täpsustamist tõendavate dokumentide esitamist kogu riigihanke vältel.. Antud juhul oli hankijal võimalus ja kaalutlusruum küsida vastutuskindlustussertifikaati (kui dokumenti) ka pärast pakkumuse esitamist, kuna sertifikaadi järgi on kontrollitav, et vastavad andmed olid varasemalt olemas ja täidetud. Hankija seda teinud ei ole. Ka Riigikohus on märkinud, et hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg (RKHKo 3-19-1501/203, p 17). Seega oleks hankija saanud ja pidanud küsima vaidlustajatelt vastutuskindlustuse tõendit, selle asemel et jätta ühispakkujad kvalifitseerimata formaalsetel ja kergesti kõrvaldatavatel põhjustel. 2.5. VAKO ja kohtupraktika kohaselt tuleb hankijal anda pakkujale võimalus esitada omapoolsed selgitused ja tõendid. Hankija on jätnud selgitused põhjendamatult küsimata. Vaidlustajate kvalifitseerimata jätmine on õigusvastane 2.5.1. Vaidlustajad on vaidlustuse p-des 2.2-2.4 põhjendanud, et nad vastavad hankes esitatud kvalifitseerimistingimustele, mida hankija oleks saanud täiendavalt kontrollinud, kui hankija oleks vaidlustajatelt täiendavaid selgitusi küsinud ning oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Veelgi enam, arvestades, et hankija kasutas pöördmenetlust ja kontrollis kvalifitseerimistingimustele vastavust üksnes eduka pakkuja osas, pidi hankija RHS § 104 lg 8 alusel enne hankelepingu sõlmimist nõudma edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist ning üksnes juhul, kui pakkuja neid dokumente vähemalt viie tööpäevase pikkuse tähtaja jooksul ei esita ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad, saab hankija pakkuja jätta kvalifitseerimata (RHS § 104 lg 9). RHS § 46 lg 4 kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid mh kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuval põhjusel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada. 5 (7)  Seega on hankijal õigus küsida selgitusi pakkumuse kohta, samuti selgitamist võimaldavaid dokumente. 2.5.2. VAKO praktikas on sedastatud, et teatud juhtudel muutub õigus küsida selgitusi hankija kohustuseks, sest kuigi direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt on pakkujalt selgituste küsimine hankija õigus, mitte kohustus, tuleb arvestada, et hankija peab oma kaalutlusõigust – nagu muudelgi juhtudel, mil seadus annab hankijale diskretsiooniruumi – teostama kooskõlas kaalutlusreeglitega. Üheks kaalutlusotsuse langetamise nõudeks on arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (RKHKo 3-3-1-62-16, p 14). Proportsionaalsus on ka üks Eesti õiguses tunnustatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3 p 1) ning EL õiguse üldpõhimõtteid (riigihangete kontekstis nt EKo C-144/17, p 32). Ühtlasi on nõutav, et kui seadus näeb administratsioonile ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks (RKHKo 3-3-1-52-02, p 11). Nii on teatud erandlikel juhtudel võimalik, et hankija on, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kohustatud küsima pakkujalt selgitusi (VAKO 177-18/194960, p 18). Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus (VAKO 246-14/153993, p 9). 2.5.3. Hankija ei ole küsinud vaidlustajatelt ega vaidlustajatele teadaolevalt ka tellijatelt ühtegi täiendavat selgitust referentslepingute (kvalifitseerimistingimus C) ning sertifikaadi (kvalifitseerimistingimus D) tegeliku sisu kohta. Kvalifitseerimistingimuse B vastavuse kohta ei ole hankija täiendavat infot üldse küsinud. Kui hankija jaoks jäi ebaselgeks esitatud referentslepingu ja sertifikaadi tegelik sisu või miks vaidlustajad just viidatud tõendid referentsiks esitasid, oleks hankija pidanud vaidlustajatelt seda ka küsima ja laskma vaidlustajatel esitada selle kohta omapoolsed selgitused. Uurimispõhimõttest lähtuvalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumist. Sellisel juhul oleks vaidlustajad saanud mh esitada vaidlustuse p-des 2.2-2.4 viidatud asjaolud, aga ka täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et pakkumus vastab kvalifitseerimistingimustele. 2.5.4. Käesoleval juhul poleks hankija poolt kaalutlusõiguse teostamine RHS § 46 lg 4 alusel kaasa toonud võrde kohtlemise põhimõtte rikkumist ning samuti poleks seetõttu kannatanud riigihanke läbipaistvus, kuivõrd vaidlustajad oleks saanud täpsustada üksnes neid referentslepinguid ja nende sisu, mis olid hankesse juba esitatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab pakkuja küll olema hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav (RKHKo 3-19- 1501/203, p 18). Vastav ebaselgus, kui see esines, oleks olnud pakkujate selgitustega kõrvaldatav, kui hankija selleks oleks võimaluse andnud. Hankija seda paraku aga ei teinud. 2.5.5. Ülaltoodud põhjustel tuleb vaidlustus rahuldada. Ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine on õigusvastane. Ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise põhjused on näilised, mitte tegelikud. Hankemenetluse eesmärk käesolevas menetluses on jätkuvalt saavutatav. 2.6. Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine oli õigusvastane 2.6.1. VAKO on oma 27.07.2009 otsuses nr 162-09/112023 ja paljudes teistes otsustes korduvalt tunnustanud riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse põhimõtet RHS-s, nõustudes, et sellest tulenevalt ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne vastavalt õiguspärast pakkumuste vastavuse kontrolli või pakkumuste hindamist, iseenesest olla kooskõlas RHS-iga. 2.6.2. Vaidlustajad on vaidlustuse p-s 2.2-2.5 esitanud omapoolsed põhjendused, miks hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise osas on RHS § 98 lg 5 1 alusel õigusvastane. Lähtudes riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse põhimõttest, ei saa juhul, kui riigihankemenetluse ühes etapis on hankija õigusvastaselt eduka pakkuja 6 (7)  kvalifitseerimata jätnud, ka sellele etapile järgnevas etapis tehtud (teise) pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsused olla õiguspärased. Kui hankija oleks antud juhul toiminud õiguspäraselt ning vaidlustajad kvalifitseerinud, ei oleks hankija saanud Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumust edukaks tunnistada, sest see pole majanduslikult soodsaim. Seega on ka Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. 2.6.3. Üksnes remargi korras viitab vaidlustaja, et VAKO on ka selgitatud, et RHS § 52 lg 3 kohase pöördmenetluse puhul tuleb eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused automaatselt kehtetuks tunnistada, kui õigusvastaseks on osutunud selle pakkuja pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamise otsus(ed) (VAKO 30-18/193916, p 21). Kuivõrd korraldusest ei nähtu, et hankija oleks Tallinna Kommunaalteenused OÜ puhul kontrollinud kõrvaldamise aluste puudumist või ta kvalifitseerinud või sellekohased otsused vastu võtnud, pole vaidlustajatel hetkel võimalik vastavaid otsuseid vaidlustada (nende puudumise tõttu). Küll on ilmne, et hankija ei saa vastavaid otsuseid õiguspäraselt ka vastu võtta 3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1 Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja sai 08.05.2025 korraldusest teadlikuks 08.05.2025 riigihangete registri vahendusel. Seega saabub RHS § 189 lg-s 1 nimetatud tähtaeg 19.05.2025. Arvestades vaidlustuse faktilist esitamise aega (19.05.2025), on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatavad vaidlustajad, et on nõus vaidlustuse kirjaliku lahendamisega. 3.3 Vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskõlas RHS § 194 lg-ga 1 palub vaidlustaja kõik käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid hankijalt välja nõuda. 3.4 Riigilõiv. Kooskõlas RHS §-ga 186 ja riigilõivu seaduse § 258 lg 1 p-ga 1 on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 8). 3.5 Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 1 paluvad vaidlustajad mõista hankijalt vaidlustajate kasuks välja vaidlustajate poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat AKO Eesti OÜ ja RPE haldus OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) 08.05.2025 Keila Linnavalitsuse korraldus nr 2-2/131; 2) 27.11.2023 Hoolduskoristuse tööde kinnitusleping; 3) AKO Eesti OÜ sertifikaadid ja kaaskiri; 4) 19.05.2025 AS Metrosert kinnituskiri; 5) AKO Eesti OÜ vastutuskindlustuse poliis; 6) Ergo Insurance SE 19.05.2025 sertifikaat RPE haldus OÜ vastutuskindlustuse kohta; 7) ERGO Insurance SE 21.10.2023 volikiri; 8) Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 7 (7)