Vaidlustus

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 19.05.2025 Vaidlustusasi: Visare Ehitus OÜ vaidlustus Märjamaa Vallavalitsuse 06.05.2025 korraldusele nr 2-1.1/182 riigihankes nr 291993 Vaidlustaja: Visare Ehitus OÜ Registrikood 10852483 Vainu tn 11, 72713 Paide Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: Märjamaa Vallavalitsus Registrikood 11575838 Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn [email protected] Kolmandad isikud: AS Paide MEK Registrikood 10064455 Karja tn 18, 72720 Paide [email protected] Riser Ehitus OÜ Registrikood 12988413 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn [email protected] AS Tartu Ehitus Registrikood 10243382 Kalevi tn 108, 50104 Tartu [email protected] Tera Ehitus OÜ Registrikood 11993524 Suur-Jõe 63, 80042 Pärnu [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavalitsuse 06.05.2025 korraldus nr 2-1.1/182 riigihankes nr 291993 osas, millega: 1.1. tunnistati vastavaks AS Paide MEK ja Riser Ehitus OÜ pakkumused ning ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus. 1.2. tunnistati edukaks ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus. 1.3. kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata ühispakkujad AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 2. Alternatiivselt, rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavalitsuse 06.05.2025 korraldus nr 2-1.1/182 riigihankes nr 291993 osas, millega: 2.1. määrati Visare Ehitus OÜ pakkumuse maksumuseks 1 446 423,11 eurot; 2.2. tunnistati edukaks ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus. 2.3. kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata ühispakkujad AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ 3. Nõuda hankijalt välja ja edastada teadmiseks ka vaidlustajale AS Paide MEK, Riser Ehitus OÜ ning ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumused, et kontrollida nende pakkumuste vastavust vastavusnõuetele. 4. Mõista hankijalt välja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud õigusabile ja vaidlustuselt tasutud riigilõiv. I. SISSEJUHATUS 1. Asjaolud ja senine hankemenetlus 1.1. Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi ka: hankija) avaldas 10.03.2025 avatud hankemenetlusega riigihanke „Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 291993) (edaspidi ka: Hange), milles oli määratud pakkumuste esitamise tähtpäevaks 07.04.2025. 1.2. Hankija on teinud 06.05.2025 korralduse nr 2-1.1/182 (edaspidi: Korraldus) (vt Lisa 1), milles on esmalt välja toodud esitatud pakkumuste maksumused järgmiselt: Pakkuja Pakkumuse nr Maksumus km-ta Maksumus km-ta pärast ridade 106 ja 112 mahtühikute ülevaatamist Reparo Ehitus Osaühing (10857747) 550896 1 533 191,47 AS Paide MEK (10064455) 551182 1 468 970,49 Visare Ehitus OÜ (10852483) 552881 1 511 954,66 1 446 423,11 Riser Ehitus OÜ (12988413) 552990 1 444 777,00 aktsiaselts TARTU EHITUS (10243382) ja kaaspakkuja Tera Ehitus OÜ (11993524) 553130 1 442 654,00 1.3. Korralduse resolutsioonis on tunnistatud kõik esitatud pakkumused vastavaks, ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus edukaks ning ühispakkujad AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ on jäetud kõrvaldamata ning kvalifitseeritud. II. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 2. Sissejuhatus ja vaidlustuse ese 2.1. Visare Ehitus OÜ (edaspidi ka: vaidlustaja) sai Korralduse kätte 07.05.2025 ning esitab sellele käesolevaga vaidlustuse, mis põhineb kahel alternatiivsel alusel ja esemel. 2.2. Esmalt on vaidlustus esitatud alusel, et Korraldusega tunnistati AS Paide MEK ja Riser Ehitus OÜ pakkumused ning AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus vastavaks ning AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus edukaks (kõiki neid pakkujaid on nimetatud ühiselt ka: kolmandad isikud) ning jäeti ühispakkujad AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ kõrvaldamata ja kvalifitseeriti.  Lk: 3 2.3. Alternatiivselt, kui vaidlustuskomisjon leiab, et kolmandate isikute pakkumuste vastavaks tunnistamine oli õiguspärane, siis tugineb vaidlustaja sellele, et Korralduses leiti ebaõigesti, et vaidlustaja pakkumuse maksumuse ülevaatamise põhjal oli selle hind 1 446 423,11 eurot ning hinna õigesti ülevaatamise korral olnuks see kõige soodsaim pakkumus. 2.4. Täpsemalt põhjendame vaidlustust järgmiselt. 3. AS Paide MEK ja Riser Ehitus OÜ pakkumused ning AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumused oleks tulnud mittevastavuse tõttu tagasi lükata 3.1. Hinnatabel. Hankes pakkumuse esitamisel tuli muuhulgas täita hankedokumentide koosseisus avaldatud „Lisa 2 – Kululoend ja pakkumuse vorm“ (edaspidi ka: hinnatabel) milles pakkujad pidid kollaseks märgitud lahtritesse (veerg E) sisestama ühikhinnad, mille summa põhjal kujunes välja pakkumuse kogumaksumus. Ühikhinnad tuli sisestada ehitustööde osaks olevate erinevate tööde osade ning täiendavalt ka ehitusplatsi korralduskulude ja üldkulude kohta. Viidatud tabelis on read: B C D E Kululiik Maht Ühik Ühikuhinnad 106 VL-3/VL-4/VL-6 vahelae ujuvpõranda betoonplaat 80mm 138,80 m³ 112 VL-5 ujuvpõranda betoonplaat 80mm 57,20 m³ 3.2. Hinnatabelis ei tohtinud mõõtühikuid muuta. Hinnatabelist järeldub, et nende kahe betoonplaadi maht pidi olema kuupmeetrites (m3). Hanke alusdokumentide koosseisus avaldatud lisa 1 „Avatud menetlusega riigihanke hankedokument ning tehniline kirjeldus“ (edaspidi: TK) punktis 1.2 on selgitatud, et „Lisa 2 – Kululoend ja pakkumuse vorm“ on keelatud muuta muid lahtreid peale täitmiseks ettenähtud kollast värvi ühikhindadega lahtreid. Pakkujal on kohustus teostada kõiki töid, mida Hankija on pakkumuse vormil ette näinud ehk Pakkuja/Töövõtja ei saa valikuliselt töid teostada. 3.3. Sellest järeldub, et pakkujad ei tohtinud muuta veerus D toodud ühikud, vaid veerus E toodud kollasega märgitud lahtritesse tuli sisestada üksnes ühikuhinnad, võttes arvesse vastava kululiigi mahtu. Seega, ridadel 106 ja 112 toodud betoonplaatide kohta tuli esitada ühikhind kuupmeetri maksumuse põhjal. 3.4. Hankija ei vastanud vaidlustaja 03.04.2025 järelepärimisele. Kuna vaidlustajale tekitas küsimus, kas hinnatabeli ridadel 106 ja 112 toodud ühikutena on tõepoolest mõeldud ikkagi kuup-, mitte ruutmeetrid, pöördus vaidlustaja 03.04.2025 küsimusega hankija poole ja küsis üle, et kas nendel ridadel tuleb tõepoolest esitada kuupmeetri (m 3) maksumusega hinnaühik (vt Lisa 2). Hankija jättis sellele küsimusele vastamata. 07.04.2025 saabus pakkumuste esitamise tähtpäev. Seetõttu sisestas vaidlustaja nende kululiikide ühikuhinnad samuti selle põhjal, et tuleb pakkuda kuupmeetrite hinda, nagu hankedokumentides oli nõutud ja mille kohta hankija ei olnud vaidlustaja selgitusele vastanud, et tegemist ei ole kuupmeetritega. 3.5. Hankija selgitused pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. Vastuseks vaidlustaja küsimusele selgitas hankija 21.04.2025 kell 16:38 (s.t. pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, mis oli saabunud 07.04.2025) vastuses esmalt järgmist: Tegemist on ilmselge veaga ridade 106 ja 112 mahtühikute osas, kuid pakkujad on tutvunud mahutabeli ja projektiga (mis moodustavad terviku) ja on esitanud hinnad m2 kohta. See on tuletatav näiteks ridade 97, 107 ja 109 põhjal, kus on küsitud samuti m3 hinda ning pakkujate esitatud ühikhinnad on kümneid kordi kõrgemad. Kuna kõik pakkujad on eeldanud, et tegemist on siiski ruutmeetri hinnaga ning esitatud ongi pakkumuse tabeli ridadel 106 ja 112 ruutmeetritega, siis tegemist on reaalse mahuga ja ka pakkumuste järjestus ei muutu (vt Lisa 3). 3.6. Sellest järeldub, et hankija möönis, et ridadel 106 ja 112 oli märgitud mõõtühikuks ekslikult kuupmeeter ning õige olnuks ruutmeeter. Samuti tuleneb hankija vastusest, et teised pakkujad  Lk: 4 olid esitanud hinnad ruutmeetri kohta. Korralduse põhjustes (vt lk 2) on hankija ka selgitanud, et Mõõtühikuid ei ole teised pakkujad muutnud, kuid esitatud ühikute maksumused on oluliselt madalamad ning ilmselt on arvestatud m2 hinda nii nagu Hankija oli ette näinud. 3.7. Kolmandad isikud esitasid ühikuhinnad ruutmeetrite põhjal. Eelnevast järeldub, et erinevalt vaidlustajast esitasid kolmandad isikud enda pakkumustes ridadel 106 ja 112 siiski ühikhinnad ruutmeetrite põhjal. Lisaks, juhul kui teised pakkujad muutsid nendel ridadel, veergudel D ühikhinnad kuupmeetritest ruutmeetriteks, oli tegemist TK punkti 1.2 ilmselge rikkumisega. Sellised pakkumused olid mittevastavad ja tulnuks tagasi lükata, kuna TK punktis 1.3 on sätestatud: Pakkumuse osana tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud „Lisa 2 – Kululoend ja pakkumuse vorm“. Kui nimetatud dokumendis pole ette nähtud lahtrid täidetud või on muudetud muid andmeid, siis on Hankijal õigus pakkumus tunnistada mittevastavaks. 3.8. Jäädes eelneva juurde, isegi kui vastab tõele Korralduse põhjenduste viidatud selgitus, et kolmandad isikud ei ole nendel ridadel mõõtühikuid muutnud, on hankija siiski kinnitanud, et kolmandad isikud esitasid nende ridade ühikhinnad ruutmeetrite põhjal. Seetõttu, olukorras, kus ühikuhinnad tulid esitada kuupmeetrites, ei vasta sellised pakkumused ikkagi vastavustingimustele, kuna TK ridade 106 ja 112 põhjal ning punktidest 1.2 ja 1.3 järelduvalt tuli esitada ühikhinnad kuupmeetri põhiselt. 3.9. Kolmandate isikute pakkumused tulnuks tagasi lükata. Seetõttu tulnuks kõikide kolmandate isikute pakkumused tagasi lükata, kuna need ei vastanud vastavustingimustele. Ühtlasi, selline mittevastavus andis kolmandatele isikutele pakkumuste hindamisel märkimisväärse eelise, kuna on ilmselge, et betoonplaadi ruutmeetri põhine ühikhind on märkimisväärselt madalam kui kuupmeetri põhine. Sellega saavutasid kolmandad isikud vaidlustaja ees ilmselge eelise ning lubades seda, rikkus hankija RHS § 3 punkti 2. 3.10. Korralduse õigusvastasus edukaks tunnistatud pakkumuste osas. Ülaltoodu põhjustel on Korraldus õigusvastane osas, millega kolmandate isikute pakkumused tunnistati vastavaks, kuna need tulnuks tagasi lükata. Ühes sellega on Korraldus õigusvastane ka osas, millega AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus tunnistati edukaks, kuna hinnata saab vaid vastavaks tunnistatud pakkumusi (RHS § 117 lg 1). Samuti on Korraldus õigusvastane ka osas, millega nimetatud pakkujad kui edukad pakkujad jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti, kuna seda kontrolli saab läbi viia vaid eduka pakkuja puhul. 3.11. Vaidlustaja õiguste rikkumine. Kolmandate isikute pakkumuste tagasilükkamise korral osutunuks vaidlustaja pakkumus isegi algselt esitatud maksumusega (1 511 954,66 eurot), s.o. ilma tellija tehtud korrektsioonita edukaks. Seetõttu rikub Korraldus vaidlustatud osas vaidlustaja õigusi. 4. Alternatiivselt, Korralduses leiti ebaõigesti vaidlustaja pakkumuse maksumus olnuks ülevaatamise põhjal 1 446 423,11 eurot ning hinna õige ülevaatamise korral olnuks see kõige soodsaim pakkumus 4.1. Sissejuhatavad märkused. Vaidlustaja jääb eelneva juurde, kuid põhjendab alternatiivselt vaidlustust järgmiselt, mis põhineb eeldusel, et kolmandate isikute pakkumused tunnistati õiguspäraselt vastavaks. Sellisel juhul on vaidlustuse esemeks Korraldus osas, millega vaidlustaja pakkumuse ülevaatamise järel loeti selle maksumuseks 1 446 423,11 eurot, tunnistati AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus tunnistati edukaks ning jäeti need pakkujad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. 4.2. Võrreldes tavapäraste riigihangetes tehtavate otsustega, esineb Korralduses selline erisus, et hankija on selles eraldi välja toonud vaidlustaja pakkumuse maksumuse ümberarvutuse. Kuna vaidlustaja selle ümberarvutusega ei nõustu, peab Vaidlustaja vajalikuks vaidlustada Korraldus ka osas, millega hankija luges vaidlustaja pakkumuse ülevaatamise järel selle maksumuseks 1 446 423,11 eurot. Vaidlustaja hinnangul annab RHS § 185 lg 2 p 8 aluse Korralduse vaidlustamiseks ka nimetatud osas. Kui Vaidlustuskomisjon leiab, et antud vaidlusküsimus on niigi hõlmatud hindamise vaidlustamisega, s.o. AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamisega, siis palub vaidlustaja vaadata vaidlustuse läbi vaid selle nõude ulatuses, millele lisandub vaidlustuse osa edukate pakkujate kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta.  Lk: 5 4.3. Hankija möönis, et hinnatabel oli eksitav. Hankija 21.04.2025 vastuskirja ja Korralduse põhjendustest nähtuvalt möönis hankija, et hinnatabeli ridadel 106 ja 112 oli veerus D märgitud mõõtühikuks ekslikult kuupmeeter. Samas, kuna selle eksimuse avastamise ajaks oli pakkumuste esitamise tähtpäev (07.04.2025) juba möödunud, ei saanud hankija hanke alusdokumente enam muuta ja nende kahe rea osas hinnatabelit õigeks parandada (RHS § 81 lg 1). 4.4. Vaidlustaja pakkumuse maksumuse ümberarvutamine. Nagu Korralduse põhjendustest tuleneb, siis selle asemel, et kolmandate isikute pakkumused tagasi lükata, üritas hankija tekkinud olukorda lahendada selliselt, et tegi arvutused, millised olnuks vaidlustaja pakkumuses hinnatabeli ridade 106 ja 112 ühikhinnad juhul, kui lähtuda ruutmeetritest ning sai tulemuseks, et sellised juhul olnuks vaidlustaja pakkumus 62 411 euro võrra madalam ning pakkumuse maksumuseks oleks kujunenud 1 446 423,11 eurot (km-ta). Selgituseks, et sellise arvutuskäigu tulemuse sai hankija selliselt, et lahutas kõigepealt vaidlustaja esitatud hinnatabeli lahtris F422 toodud koguhinnast (ei sisalda 5% reservi) 62 411 eurot, sai tulemuseks 1 377 545,82, millele lisandus lahtris F423 toodud 5%-line reserv ning tulemuseks on 1 446 423,11 eurot. 4.5. Hankija tehtud korrektsiooni õiguslik ebaselgus. Esmalt, kuigi need arvutustehted on matemaatiliselt iseenesest õiged, sh ridade 106 ja 112 osas, ei selgu Korralduse põhjendustest, millisel õiguslikult alusel on vaidlustaja pakkumuse maksumuses selline korrektsioon tehtud. Ilmselgelt ei saanud selle õiguslikuks aluseks olla RHS § 117 lg 3, mille alusel on hankijal õigus pakkumuses avastatud arvutusvea korral seda parandada, teavitades sellest pakkujat. Käesoleval juhul ei olnud vaidlustaja arvutusviga teinud, kuna olid sisestanud hinnaühikud õigesti, lähtudes hinnatabelis toodud mõõtühikutest (kuupmeetritest). 4.6. Hankija korrektsioon oli pakkumuse hindamine. Kuna Korralduses on siiski selgitatud, et selline ümberarvutus tehti eesmärgil, et kontrollida, kas vaidlustaja pakkumus olnuks nende kahe rea osas ruutmeetritest lähtuvalt kõige soodsam, siis võib järeldada, et tegemist võis olla RHS § 117 lg 1 kohase pakkumuste hindamise protseduuriga, mida hankija tegi ka selleks, et RHS § 3 p 2 alusel tagada vaidlustaja võrdne kohtlemine teiste pakkujatega, kes olid nende kahe hinnaühiku puhul esitanud ruutmeetri hinna. Ehk teisisõnu, hankija eesmärk oli välja selgitada, milline olnuks kõiki pakkujaid võrdselt koheldes vaidlustaja pakkumuse maksumus ning edukas pakkumus. Isegi kui pidada hankija sellist eesmärki legitiimseks ning sellisel viisil pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist vaidlustaja pakkumuse maksumuse korrigeerimist lubatavaks, siis RHS § 3 p 2 eesmärki ja sisu arvestades ei ole hankija ikkagi jõudnud õige tulemuseni. Seda põhjusel, et erinevalt vaidlustajast said kolmandad isikud enda eelarvet ja ühes sellega ka pakkumust koostada eeldusel, et vaidlusalused hinnatabeli read 106 ja 112 on ruutmeetrite, mitte kuupmeetrite põhjal. Seevastu vaidlustaja tegi seda eeldusel, et need read on kuupmeetrite põhjal. Samas, see ei mõjuta vaid neid kahte ühikhindu, vaid ka eelarve koostamist ning pakkumuse lõppmaksumust. Selgitame seda järgmiselt. 4.7. Juhtimiskulude kujunemine. Nimelt, hinnatabelis tuli positsioonidel 1 – 5 (read 12 – 404) sisestada ehitustööde osaks olevate erinevate tööde osade hinnaühikud eraldi, sh read 106 ja 112. Seejärel aga tuli positsioonil 6 esitada ehitusplatsi korralduskulude ja üldkulude maksumus. See kujunes veerus F407 ridadel 409 – 419 sisestatud erinevate ühikhindade summana. Valdavas osas koosnes see erinevatest teenustest ja kuluühikutest. Samas oli nende hulgas real 417 „Objekti juhtimiskulud“, mille maksumus tuli sisestada lahtrisse E417. Nagu antud lahtrist nähtub, ei olnud sinna algselt ühtegi valemit sisestatud, mis tähendab, et iga pakkuja sisestas objekti juhtimiskulud vastavalt enda eelarve prognoosile. Samas, ehitusvaldkonnas on üldteada, seda nii ehitajatele kui tellijatele, et ehitusobjekti eelarve koostamisel arvutatakse juhtimiskulude summa välja kogumaksumuse põhjal. Ei saa esineda mõistlikku kahtlust, et seda teab ka hankija, kes on ka varasemalt ehitushankeid korraldanud. See tähendab, et kui muutub ehitusobjekti kogumaksumus, muutub ühes sellega ka juhtimiskulude summa. 4.8. Hankija selgitused juhtimiskulude korrigeerimisest keeldumise vastu on põhjendamatud. Nagu Korralduse põhjendustest näha, oli vaidlustaja juhtinud sellele ka hankija tähelepanu, kuid hankija sellega ei nõustunud, tuginedes TK punktile 1.1, enda teabevahetuse vastusele nr 945095 punktile ning on selle põhjal leidnud, et tagantjärgi ei saa positsioonil 6 korralduskulusid ja üldkulusid muuta. Hankija selline põhjendus on ebaõige ning ka vastuoluline, mida põhjendame järgmiselt.  Lk: 6 4.8.1. Esiteks, asjakohatu on viide hankija teabevahetuse vastusele nr 945095 1 punktile 6. Antud vastuse punktis 6 vastas hankija pakkuja küsimusele seoses lisatöödega ning on selgitanud, et mahutabel ja projekt moodustavad ühe terviku. Sellel selgitusel puudub seos käesoleva probleemiga. 4.8.2. Teiseks, asjakohatu on ka hankija viide TK punktile 1.1, millega hankija Korralduses selgitab, et justkui olnuks vaidlustaja jätnud midagi arvesse võtmata. Erinevalt teistest pakkujatest täitis vaidlustaja hinnatabeli täpselt selliselt, nagu oli nõutud (lähtudes ridadel 106 ja 112 kuupmeetritest), mistõttu on hankija võimalikud etteheited vaidlustaja aadressil, mis tuginevad TK punktile 1.1, ilmselgelt põhjendamatud. 4.8.3. Kolmandaks, Korralduse põhjendustes on hankija lõpuks resümeerinud, et Tagantjärgi pakkumuse ühikhindasid rida 407 „ehitusplatsi korralduskulusid ja üldkulusid“ muuta pole lubatud. Selline märkus on samas vastuolus hankija enda käitumisega, kuna hankija, olles aru saanud, et hankedokumendid sisaldasid eksimust, pidas võimalikuks selle eksimuse tõttu tekkinud ebatäpsuse korrigeerimist vaidlustaja pakkumuse maksumuses. Sellises olukorras pidanuks korrektsioon hõlmama ka positsiooni 6 koosseisus, real 417 olevat kuluühikut „Objekti juhtimiskulud“. Põhjendame seda järgmiselt. 4.9. Juhtimiskulud põhinevad muude kulude maksumusel. Nagu selgitasime, on ehitusvaldkonnas nii ehitajatele kui ka tellijatele üldteada, et ehitusobjekti eelarve koostamisel arvutatakse juhtimiskulude summa välja kogumaksumuse põhjal. See tähendab, et kui muutub ehitusobjekti kulude kogumaksumus, muutub ühes sellega ka juhtimiskulude summa. Käesoleval juhul tähendab see, et kui pakkumustabeli ridadel 106 ja 112 tehtud korrektsiooni tulemusel vähenes vaidlustaja pakkumuse maksumus, mõjutab see automaatselt ka pakkumustabeli real 417, lahtris E417 juhtimiskulusid. 4.10. Hankija käsitlus tekitab vastuolu juhtimiskulude osakaalu osas. Vaidlustaja algne pakkumuse maksumus (ilma ridade 106 ja 112 korrektsioonita) oli (koos lahtris F423 toodud 5% reserviga) 1 511 954,66 eurot, millest lahtrites E417 ja F417 toodud juhtimiskulu moodustus summas 162 915 : 1511 954,66 = 10,8%. Olukorras, kus vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus vähenes, pidanuks seega juhtimiskulud moodustuma endiselt 10,8%, aga hankija tehtud ümberarvutuse tulemusel saadud vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest (koos lahtris F423 toodud 5% reserviga) moodustas see nüüd 162 915 : 1 446 423,11 = 11,3%. Hankija tehtud ümberarvutuse tulemus tähendab, et kuigi vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus vähenes, siis juhtimiskulude osakaal kasvas, mis ei ole ilmselgelt loogiline, kuna kogumaksumuse vähenemisel peab vähenema ka juhtimiskulu. 4.11. Juhtimiskulude arvutuskäik käesolevas Hankes. Samas, ülaltoodud arvutused on välja toodud üksnes selleks, et näidata hankija loogika ebaõigsust, kuid ei ole asjakohased juhtimiskulu suuruse kujunemise arvutamisel. Selleks, et arvutada välja juhtimiskulude kujunemine, tuleb esmalt võtta aluseks pakkumuse kogumaksumus ilma lahtris F417 toodud juhtimiskuluta ning lahtris F422 toodud 5% reservita ehk siis kõik muud ühikhinnad, mis ei sisalda juhtimiskulu, kuna juhtimiskulu suurus sõltub ülejäänud kulude suurusest. Sellisel viisil toimub ehitusobjekti eelarve ning ühes sellega riigihankes pakkumuse koostamisel juhtimiskulu arvutus. Lahutades pakkuja algse pakkumuse (ilma hankija tehtud korrektsioonita) kogumaksumusest (lahter F422, s.t. ilma 5% reservita) maha juhtimiskulud, saame tulemuseks 1 439 956,82 – 162 915 = 1 277 041,82. Järelikult, vaidlustaja algses pakkumuses moodustasid juhtimiskulud ülejäänud kuludest 162 915 : 1 277 041,82 = 12,76%. 4.12. Juhtimiskulu vähenemise arvutuskäik. Kui võtta aluseks vaidlustaja algse pakkumuse maksumuse lahtris F424 toodud tellija reservita kogumaksumus (1 439 956,82 eurot) ja lahutada sellest esmalt maha hankija arvutatud lahtrite F106 ja F112 vähendamine kogusummas 62 411 eurot, nagu ka Korralduses on tehtud, saame tulemuseks 1 377 454,82 eurot ja lahutada sellest seejärel maha algne juhtimiskulu maksumus, saame tulemuseks 1 377 454,82 – 162 915 = 1 214 630,82 eurot. See on summa, millelt tulnuks pärast hankija tehtud korrektsiooni protsentuaalselt juhtimiskulu arvestada. Vaidlustaja puhul oli selleks 1 Viide antud teabevahetusele: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8548845/communication/message/945095  Lk: 7 protsendiks 12,76%, nagu selgitasime, mistõttu saame tulemuseks, et juhtimiskulu pidanuks olema 1 214 630,82 x 12,76% = 154 986,89 eurot. See tähendab, et olukorras, kus vaidlustaja pakkumus (ilma juhtimiskuludeta) vähenes ridade 106 ja 112 osas kokku 62 411 euro võrra, nagu hankija õigesti välja arvutas, väheneb ühes sellega ka juhtimiskulu: 162 915 (algne juhtimiskulu) – 154 986,89 (korrigeeritud juhtimiskulud) = 7 928,11 euro võrra, mille hankija jättis siiski tähelepanuta. 4.13. Vaidlustaja pakkumuse korrigeerimise õige arvutuskäik. Lahutades hankija korrigeeritud vaidlustaja pakkumuse maksumusest (5% reservita) algse ning korrigeeritud juhtimiskulu vahe (7928,11 eurot), saame tulemuseks 1 377 454,82 – 7928,11 = 1 366 617,71 ning lisades sellele 5% reservi (68 480,89 eurot), saame tulemuseks 1 366 617,71 + 68 480,89 = 1 438 098,59 eurot, mis pidanuks olema hinnatabeli lahtris F424 õige pakkumuse kogusumma km-ta ja koos 5% reserviga. Selleks, et veenduda vaidlustaja arvutuste ja loogika õigsuses, saab teha uuesti läbi ka arvutuse, et palju moodustaks juhtimiskulud pakkumuse kogumaksumusest (koos juhtimiskuludega) ning saame tulemuseks 154 986,89 (korrigeeritud juhtimiskulu suurus): 1 433 098,59 = 10,8%. See protsent on sama, mis pakkuja algses pakkumuses, kus juhtimiskulude osakaal moodustas pakkumuse kogumaksumusest samuti 10,8%, nagu ülal selgitasime. 4.14. Kokkuvõttes - eelnevast tuleneb, et kuna hankija oleks pidanuks korrigeerima vaidlustaja pakkumuses ridade 106 ja 112 korrigeerimise tulemusel ka juhtimiskulu maksumust, oleks vaidlustaja pakkumuse kogumaksumuseks kujunenud 1 438 098,59 eurot, mis oleks olnud maksumuselt kõige soodsam pakkumus ning oleks osutunud edukaks. 4.15. Vaidlustaja õiguste rikkumine. Ülaltoodu põhjustel on Korraldus õigusvastane osas, millega vaidlustaja pakkumuse maksumuseks leiti olevat 1 446 423,11 eurot ning AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumus tunnistati edukaks, kuna edukas pidanuks olema vaidlustaja pakkumus. Samuti on Korraldus õigusvastane ka osas, millega nimetatud pakkujad kui edukad pakkujad jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti, kuna seda kontrolli saab läbi viia vaid eduka pakkuja puhul. Seetõttu rikub Korraldus vaidlustatud osas vaidlustaja õigusi. III. KOKKUVÕTE JA MENETLUSLIKUD SELGITUSED 5. Vaidlustuse esitamine piiratud informatsiooni piires. Vaidlustaja selgitab, et esitab käesoleva vaidlustuse piiratud informatsiooni omades. Vaidlustaja palub VAKO-l nõuda RHS § 194 lg 5 alusel hankijalt välja kolmanda isiku ning teiste pakkujate pakkumuse materjalid, et kontrollida nende pakkumuse vastavust vastavusnõuetele hinnatabeli lahtritesse F106 ja F112 sisestatud hinnaühikute osas. 6. Vaidlustuse tähtaegsus. Vaidlustaja sai Korralduse kätte 07.05.2025 (vt Lisa 4). Seetõttu on vaidlustuse esitamine RHS § 189 lg 1 järgi tähtaegne (17.05.2025 langes nädalavahetusele). 7. Riigilõivu suurus. Vaidlustaja on riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud riigilõivu 640 eurot (vt Lisa 5) (riigihanke registris avaldatud info kohaselt ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära). 8. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja palub vaidlustuse läbi vaadata RHS § 190 lg 1 p 7 alusel kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Visare Ehitus OÜ lepinguline esindaja2 Lisad: 1. 06.05.2025 korraldus nr 2-1.1/182; 2. Vaidlustaja 03.04.2025 järelepärimine hankijale; 2 Advokaadi puhul RHS § 190 lg 11 järgi esindusõigust eeldatakse.  Lk: 8 3. Hankija 21.04.2024 vastused vaidlustaja järelepärimistele; 4. Riigihangete registrist 07.05.2025 tulnud teade; 5. Maksekorraldus.