Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 16. mai 2025 Riigihanke viitenumber: 291278 Vaidlustaja: AS TREF Nord registrikood: 10217746 Lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Ahtri 6A, Tallinn 10151 tel: +372 5660 1177 e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood: 70001490 e-post: [email protected] Kolmas isik I: KMG OÜ registrikood: 16196755 e-post: [email protected] Kolmas isik II: Infragreen OÜ registrikood: 16740489 e-post: [email protected] VAIDLUSTUS hankija 08.05.2025 otsusele nr 1.3-2/25/002 ning 14.05.2025 otsusele nr 1.3-2/25/003 RESOLUTSIOON: 1. Tunnistada kehtetuks Transpordiameti riigihankes nr 291278 tehtud 08.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/002 osas, milles Transpordiamet tunnistas vastavaks KMG OÜ (registrikood 16196755) ja Infragreen OÜ (registrikood 16740489) esitatud ühispakkumuse maksumusega 35 640 400,00 eurot ilma käibemaksuta (08.05.2025 otsuse p 1.1). 2. Tunnistada kehtetuks Transpordiameti riigihankes nr 291278 tehtud 08.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/002 osas, milles Transpordiamet tunnistas edukaks KMG OÜ (registrikood 16196755) ja Infragreen OÜ (registrikood 16740489) esitatud ühispakkumuse (08.05.2025 otsuse p 2.1). 3. Tunnistada kehtetuks Transpordiameti riigihankes nr 291278 tehtud 14.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/003 osas, milles Transpordiamet jättis kõrvaldamata ühispakkumuse esitanud pakkuja KMG OÜ (registrikood 16196755), ühispakkuja Infragreen OÜ (registrikood 16740489) ja alltöövõtja, kelle näitajatele tuginetakse, KMG Infra OÜ (registrikood 16638472) (14.05.2025 otsuse p 1.1). Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | [email protected] | www.emerald.legal Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 Malmö 21, Pärnu 80011 | +372 5607 6810 4. Tunnistada kehtetuks Transpordiameti riigihankes nr 291278 tehtud 14.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/003 osas, milles Transpordiamet kvalifitseeris KMG OÜ (registrikood 16196755), ühispakkuja Infragreen OÜ (registrikood 16740489) ja alltöövõtja, kelle näitajatele tuginetakse, KMG Infra OÜ (registrikood 16638472) (14.05.2025 otsuse p 1.2). 5. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja menetluskulud vastavalt vaidlustaja esitatavale aruandele. 6. Vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. I. HANKEMENETLUSE SENINE KÄIK 1. Vaidlustaja osales pakkujana Transpordiameti riigihankes „Riigitee 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km 108,5 - 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (viitenumber 291278) (edaspidi Are möödasõidu riigihange). Transpordiamet tegi Are möödasõidu riigihankega seonduvalt 08.05.2025 otsuse nr 1.3-2/25/002, millega tunnistas kõik esitatud pakkumused vastavateks (lisa 1). 2. Sama otsusega tunnistas Transpordiamet edukaks kolmandate isikute KMG OÜ ja Infragreen OÜ (edaspidi ühiselt ühispakkujad) ühispakkumuse, kuna selle maksumus oli vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumustest madalaim. Kui ühispakkujate pakkumust ei oleks vastavaks tunnistatud, siis oleks vaidlustaja pakkumus olnud soodsaim ning seega ka edukas, kuna maksumus oli riigihanke alusdokumendi punktide 6.2 ja 6.3 kohaselt ainus hindamiskriteerium. 3. 14.05.2025 tegi Transpordiamet Are möödasõidu riigihankega seonduvalt otsuse nr 1.3-2/25/003, millega jättis ühispakkujad kõrvaldamata ning kvalifitseeris ühispakkujad (lisa 2). 4. Vaidlustaja palub Transpordiameti 08.05.2025 otsuse punktid 1.1 ja 2.1 kehtetuks tunnistada. Ühtlasi palub vaidlustaja kehtetuks tunnistada Transpordiameti 14.05.2025 otsuse punktid 1.1 ja 1.2. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt II. PÕHJENDUSED 5. Hankija 08.05.2025 otsus on õigusvastane osas, milles hankija tunnistas ühispakkujate pakkumuse vastavaks (otsuse p 1.1) ning edukaks (otsuse p 2.1), sest ühispakkujate poolt pakkumuse tagatisena esitatud garantiikirja kehtivusaeg oli vastavustingimustes nõutust lühem. Ühtlasi on hankija 14.05.2025 otsus õigusvastane osas, milles hankija jättis ühispakkujad kõrvaldamata (otsuse p 1.1) ning kvalifitseeris ühispakkujad. Kuna ühispakkujate pakkumus ei olnud vastav, siis ei olnud alust teha ka otsust kõrvaldamata jätmise ega kvalifitseerimise kohta (RHS § 104 lg 8). 6. Are möödasõidu riigihanke vastavustingimuste (lisa 3) peatükk „Pakkumuse tagatis“ sätestab järgmist: „Pakkuja esitab pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina summas 100 000 eurot või nimetatud summa deponeerimisena pakkumuse jõusoleku ajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB, IBAN EE891010220034796011, BIC ehk SWIFT kood – EEUHEE2X, viitenumber 2800082161, selgitusega „Transpordiamet, riigihanke viitenumbriga 291278 pakkumuse tagatis“. Pakkuja esitab nimetatud tingimustele vastava krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja või maksekorralduse koopia. (Vabas vormis dokument)“ [rõhuasetused lisatud] 2 7. Are möödasõidu riigihanke alusdokumendi (lisa 4) punkt 4.6 sätestab, et pakkumuse jõusoleku tähtaeg on toodud RHR-s. Riigihangete registris on toodud, et Are möödasõidu riigihankele pakkumuste esitamise tähtaeg on 17.04.2025 kell 14.00 ning pakkumus peab olema jõus minimaalselt 4 kuud (lisa 5 ja lisa 6, p 5.1.12). Pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg on seega TsÜS § 136 lg 3 kohaselt kuni 17.08.2025 ning riigihankel osalejad pidid ka pakkumuse tagatise andma vähemalt selle kuupäevani. 8. Ühispakkujad on esitanud Are möödasõidu riigihankele pakkumust tehes pakkumuse tagatise, mis kehtib kuni 15.08.2025 (lisa 7). E-kirjas, millega hankija kõnealuse pakkumusgarantii vaidlustajale 12.05.2025 edastas (lisa 8), kinnitas hankija ka ise seda, et (i) hankija on nõudnud pakkumuse tagatise andmist pakkumuse jõusoleku tähtajaks ehk kuni 17.08.2025 ning (ii) ühispakkujad andsid pakkumuse tagatise kuni 15.08.2025. 9. Vaidlusvälised asjaolud. Eelnevast tulenevalt saab vaidlustuskomisjon tuvastada, et: 9.1. Are möödasõidu riigihanke vastavustingimuste kohaselt pidi pakkuja andma pakkumuse tagatise pakkumuse jõusoleku ajaks; 9.2. pakkumuse jõusoleku aeg oli kuni 17.08.2025; 9.3. ühispakkujad andsid pakkumuse tagatise kuni 15.08.2025. 10. Vaidluse ese. Hankija asus seisukohale, et kuigi ühispakkujad on pakkumuse tagatise andnud kuni 15.08.2025, ei ole siiski tegemist puudusega, sest 17.08.2025 on pühapäev ning 15.08.2025 on reede ehk sellele pühapäevale eelnev viimane tööpäev. Hankija on leidnud, et 15.08.2025 oli viimane reaalne päev, mil hankijal oleks alus esitada tahteavaldus pakkumuse tagatise realiseerimiseks, mistõttu ei pidanud pakkumuse tagatis sellest päevast kauem kehtima. 11. Hankija seisukoht on põhjendamatu ning ei tugine kehtivale õigusele. Seadus ei näe ette, et puhkepäevale langev tähtaeg lüheneb eelnevale tööpäevale. Nii TsÜS § 136 lg 8 kui ka HMS § 33 lg 3 näevad ette, et puhkepäevale langemise korral tähtaeg pikeneb, mitte ei lühene. HMS ei ole küll hankemenetlustele kohaldatav, kuid vaidlustaja soovib selle viitega välja tuua, et tegemist on seaduse läbiva loogikaga – puhkepäevale sattuvad tähtajad ei lühene, vaid pikenevad. 12. Hankija on vaidlustajale saadetud kirjas (lisa 7) väitnud, et hankija praktika kohaselt ei ole eelviidatud sätted mõjutanud pakkumuse jõusolemise aega. Lisaks on hankija vaidlustajale saadetud kirjas viidanud, et „Teadaolevaolt on TRAM teinud alati jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku pakkujatele vähemalt kümme päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu ning seda arvestades viimasest pakkumuse jõusoleku tähtpäevast“. 13. Riigihanke alusdokumentides ei ole välja toodud, et pakkumuse jõusoleku aja sattumisel puhkepäevale lüheneb tähtaeg eelnevale tööpäevale. Sellist asjaolu ei tulene ka seadusest. Hankija väide, et hankija praktika on varasemalt selline olnud, ei ole asjakohane. Isegi juhul, kui hankija praktika on tõepoolest selline olnud, ei muuda see kehtivat õigust. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et varasemast ebaõigest halduspraktikast ei tulene isikule õigustatud ootust nõuda sellise ebaõige praktika jätkamist (nt RKPSJKo nr 5-17-23, p 91; Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsus nr 3-19-1219, p 16). Vastavustingimuste kohaselt pidi pakkumuse tagatis kehtima kuni 17.08.2025, mistõttu on ilmne, et ühispakkujate poolt antud pakkumuse tagatis kestusega kuni 15.08.2025 ei vasta nõuetele. 14. Isegi kui lugeda, et puhkepäevale sattunud tähtaeg ei pikenenud, siis igal juhul ei saanud tähtaeg puhkepäevale sattumise tõttu lüheneda. Sellist alust RHS-s ei esine ning hankija ei ole taolisele alusele ka viidanud. Hankija käsitlus ei tugine kehtivale õigusele. Kohtupraktikas on riigihangete tähtaegade sattumisega puhkepäevale toodud välja näiteks järgmist: 14.1. Haldusasjas nr 3-21-1770 oli tegemist olukorraga, kus RHS § 120 lg-st 2 tulenev ooteaeg lõppes 18.07.2021, mis oli pühapäev. Vaidlus esines selles, millist mõju omab 3  riigihankemenetluses tähtpäeva sattumine puhkepäevale. Tallinna Halduskohus asus 27.08.2021 otsuses seisukohale, et ooteaja tähtpäeva sattumine puhkepäevale ei oma tähtajale mingit mõju. Sealhulgas rõhutas kohus otsuse punktis 24, et RHS „sätestab konkreetse 10- päevase tähtaja“. 14.2. Haldusasjas nr 3-17-1306 oli tegemist olukorraga, kus RHS2007 § 128 lg-st 2 tulenev tähtaeg lõppes 23.06.2017, mis on riigipüha. Tallinna Halduskohus asus seisukohale, et tähtpäeva sattumine puhkepäevale ei oma riigihankemenetluses tähtsust, põhjendades seda 02.08.2017 otsuse punktis 29 järgmiselt: „Kohus leiab, et tulenevalt RHS § 128 lõike 2 mõttest ei pikene sättes toodud ooteaeg kui ooteajale järgnev päev langeb puhkepäevale. See tähendab, et lepingu sõlmimise keeld lõpeb 14 päeva möödumisel VAKO otsuse teatavakstegemisest ning ei pikene. RHS ega ükski muu õigusakt ei keela hankelepingu või mistahes muu lepingu sõlmimist puhkepäeval.“ [rõhuasetus lisatud] 15. Eelnevast järeldub, et tähtaeg, mille jooksul pakkumuse tagatis pidi kehtima, ei saanud lüheneda põhjusel, et 17.08.2025 on pühapäev. Ühtlasi on kohus otsesõnu selgitanud, et hankelepingu võib sõlmida ka puhkepäeval, mistõttu on ilmne, et pakkumuse tagatis peab kehtima pakkumuse jõusoleku perioodi lõpuni ka juhul, kui selle tähtpäev langeb puhkepäevale. 16. RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Antud juhul kestab see tähtaeg 4 kuud alates 17.04.2025 ehk kuni 17.08.2025. Lugedes vastavaks pakkumuse tagatise, mis lõppeb 15.08.2025, asus hankija sisuliselt seisukohale, et ka pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg lõppeb 15.08.2025. Kehtiv õigus ei toeta sellist käsitlust. 17. Esiteks on kohus selgitanud, et hankelepingu võib sõlmida ka puhkepäeval. Sellest järeldub, et kui pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg lõppeb puhkepäeval, siis hõlmab tähtaeg ka puhkepäeva, kuna hankelepingu sõlmimine on võimalik ka puhkepäeval. 18. Täiendavalt on õiguskirjanduses välja toodud, et erinevalt TsÜS § 69 lg-st 1, mille kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks ja seega siduvaks alates kättesaamisest, muutub pakkumus RHS § 110 lg 1 kohaselt siduvaks hiljem, täpsemalt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Ilma pakkuja jaoks negatiivsete tagajärgedeta on pakkumust võimalik RHS § 111 lg 3 järgi tagasi võtta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.1 19. Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et nõustumus on tahteavaldusega väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). RHS §-st 120 ja VÕS § 9 lg-st 2 tuleneb, et 14 päeva pärast RHS § 104 lg-s 8 nimetatud otsuse tegemise kohta teate esitamist saab hankija hankelepingu sõlmimiseks toimetada pakkujale kätte oma nõustumuse.2 20. Pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg on periood, mille jooksul pakkuja pakkumus on kehtiv ning mille jooksul hankija saab anda nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Tegemist on seega tähtajaga tahteavalduse tegemiseks. Sellest tulenevalt kohaldub pakkumuse jõusoleku minimaalsele tähtajale TsÜS § 136 lg 8, mille kohaselt pikeneb puhkepäevale sattuv tähtpäev järgmise tööpäevani. 21. Isegi kui eeldada, et tähtpäeva puhkepäevale sattumisega pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg ei pikene, siis igal juhul ei saa see lüheneda. 22. Lisaks on põhjendamatu ka hankija väide, et hankija on varasemas praktikas alati teinud jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku vähemalt kümme päeva enne pakkumuse jõusoleku 1 M. A. Simovart ja M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 110, p 4. 2 Samas, § 120, p 15. 4  tähtaja lõppu. Tähtaja pikendamise võimalus on seaduses ette nähtud juhuks, kui hankijal on vaja täiendavat tähtaega pakkumuste menetlemiseks. Selline on vaidlustaja kogemuse põhjal olnud ka hankijate, sh Transpordiameti, varasem praktika. 23. Tähtaja pikendamise regulatsiooni eesmärk ei ole võimaldada anda ühele pakkujale võimalust uue pakkumuse esitamiseks või tehtud pakkumuses esinevate puuduste korrigeerimiseks. Pakkumuses esitatud tagatise tähtaega saab pikendada üksnes eeldusel, et esialgse pakkumusega on antud tagatis kuni jõusoleku tähtaja lõpuni. Seda seisukohta toetab ka RHS § 90 lg 4, millest tuleneb, et pakkumuse tagatise tähtaega võib pikendada eeldusel, et pakkumuse tagatis on eelnevalt antud pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni. Hetkel ei ole tegemist sellise olukorraga. 24. Varasemas praktikas on nii kohus kui VAKO läbivalt leidnud, et kui pakkuja on andnud liiga lühikese kestusega pakkumuse tagatise, siis ei ole tema pakkumus tingimustele vastav: 24.1. VAKO 22.11.2022 otsuses nr 141-22/253349 oli tegemist olukorraga, kus pakkuja oli andnud tagatise kuni 12.03.2023, kuigi pakkumuse tagatis pidanuks kehtima kuni 14.03.2023. Pakkuja leidis, et tegemist on mittesisulise kõrvalekaldega. VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata, asudes otsuse punktis 9.2 järgmisele seisukohale: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte ei ole olulisem riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetest (RHS § 3 p-d 1 ja 2) (Vaidlustaja on ka ise märkinud, et need on võrdse kaaluga). Euroopa Kohus on kohtuasja C-27/15 p-s 37 märkinud, et iga riigihanke korraldamist reguleerivad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted nõuavad, et menetluse põhitingimused, mis puudutavad hankes osalemist, peavad olema enne selgelt määratletud ja avalikustatud, et pakkujatele oleksid menetluse nõuded täpselt teada ning nad oleksid kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta (vt selle kohta kohtuotsus 9.2.2006, La Cascina jt, C 226/04 ja C 228/04, EU:C:2006:94, punkt 32). Antud juhul ei ole vaidlust selles, et nõuded pakkumuse tagatisele olid AD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, mistõttu riigihanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkumuse vastavaks tunnistamine, mis nendele tingimustele ei vasta.“ [rõhuasetus lisatud] 24.2. VAKO 06.05.2021 otsuses nr 76-21/230933 oli tegemist olukorraga, kus pakkuja oli andnud pakkumuse tagatise kehtivusajaga 31.05.2021, kuigi pakkumus pidi olema jõus vähemat kuni 18.06.2021. VAKO tõi otsuse punktides 7 ja 10.4 välja mh järgmist: „Tegemist on sisulise mittevastavusega pakkumuses, mis ei ole selgituste teel kõrvaldatav. Selle mittevastavuse korrigeerimine saab võimalik olla vaid pakkumuse muutmise teel, asendades mittenõuetekohase garantiikirja uuega, selle kehtivusaega pikendava garantiikirja täiendusega või uue garantiikirjaga. Sel moel pakkumuse muutmine oleks vastuolus põhimõttega, et pakkumus peab tingimustele vastama pakkumuse esitamisel.“ /…/ „Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et RHS-iga on kooskõlas riigihanke alusdokumentides ettenähtud tähtajast lühema tagatise esitamine pakkumuses ja et Hankija oleks pidanud RHS § 90 lg-st 4 tulenevalt andma Vaidlustajale võimaluse pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva uue pikema tähtajaga tagatise esitamiseks. RHS § 90 lg 4 kohaselt kui pakkumuse tagatis on antud tähtajalisena pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni, peab pakkuja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 112 lõike 1 alusel esitama hankijale tõendi pakkumuse tagatise pikendamise kohta või esitama uue tagatise. 5  RHS § 90 lg 4 reguleerib olukorda, kus pakkumuses esitatud tagatis kehtib kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni (mitte seda, et tagatis on antud lühemaks ajaks), aga pakkuja pikendab oma pakkumuse jõusoleku tähtaega (RHS §112 lg 1) ja peab esitama kas tõendi tagatise pikendamise kohta või uue tagatise. Käesoleval juhul sellest olukorda ei esine.“ [rõhuasetus lisatud] 24.3. VAKO 15.02.2021 otsuses nr 15-21/227696 oli tegemist olukorraga, kus pakkuja oli andnud pakkumuse tagatise kehtivusajaga 02.03.2021, kuigi pakkumuste jõusoleku tähtpäevaks oli 03.03.2021. Pakkuja oli seisukohal, et pakkumuse tagatise kehtivuse lõppemine üks päev ettenähtud tähtajast varem ei ole sisuline kõrvalekalle riigihangete tingimustest. VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata, tuues otsuse punktis 12 välja järgmist: „Niisiis taandub vaidlus küsimusele, kas hankijal oli õigus lükata vaidlustajate pakkumus tagasi olukorras, kus viimaste antud pakkumuse tagatise kehtivustähtaeg on ühe päeva võrra nõutust lühem. Vastus sellele küsimusele on jaatav. Enamgi veel, hankijal ei olnud mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus vaidlustajate pakkumus tagasi lükata. Nimelt on kõnealuse nõude näol tegemist konkreetse numbriliselt määratletud nõudega – pakkumuse tagatis peab kehtima vähemalt kolm kuud. Nagu on kinnitust leidnud kohtupraktikas, on kuitahes suur või väike kõrvalekalle numbriliselt määratletud nõudest käsitatav pakkumuse sisulise puudusena (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1341, p 21). Numbrilise nõude olemusest tulenevalt ei ole võimalik selle vastu eksida „mittesisulisel“ või „formaalsel“ moel nagu leiavad vaidlustajad. Pakkumus kas täidab hankija esitatud numbrilise nõude või mitte. Seega, kui hankija on nõudnud, et pakkumuse tagatis peab kehtima vähemalt kolm kuud, siis ei ole vahet, kas pakkuja esitatud tagatis kehtib sellest perioodist vähem üks päev või nt kaks kuud – pakkumus on mittevastav kummalgi juhul. Riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 esimese lause järgi on hankija kohustatud lükkama tagasi pakkumuse, milles esineb mõni sisuline puudus (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-1360, p 12).“ [rõhuasetus lisatud] 24.4. Eelviidatud VAKO otsuse peale esitas pakkuja kaebuse halduskohtule, kes jättis kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tõi seejuures 16.07.2021 otsuse nr 3-21-394 punktis 67 välja, et kui esialgse pakkumusega esitatud tagatis ei vasta nõuetele, siis uue tagatise küsimuse näol oleks sisuliselt uue pakkumuse esitamisega. 25. Varasemas praktikas on seega läbivalt leitud, et hanketingimustes nõutust lühema kestusega pakkumuse tagatise andmise korral ei vasta pakkumus hanketingimustele. Hankija on asunud seisukohale, et sellest hoolimata vastab ühispakkujate pakkumus tingimustele, sest kuigi pakkumus pidi jõus olema 17.08.2025, on selle päeva näol tegemist pühapäevaga, mistõttu on lubatav pakkumuse tagatise andmine kuni 15.08.2025. 26. Hanketingimused ega seadus ei näe ette taolist tähtaja lühendamist. Hankija ei ole ka vaidlustajale saadetud kirjas viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mis toetaks hankija käsitlust. Hankija on paljasõnaliselt väitnud, et tugineb oma varasemale praktikale ning proportsionaalsuse põhimõttele. 27. Hankija varasem praktika ei ole asjakohane, sest isegi kui eeldada, et hankija varasem praktika on taoline olnud, siis ei muuda see seadust. Ühtlasi on VAKO 22.11.2022 otsuse nr 141-22/253349 punktis 9.2 samataolises olukorras juba selgitanud, et proportsionaalsuse põhimõte ei ole olulisem riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetest. 28. Lähtuvalt TsÜS § 136 lg-st 8 võiks potentsiaalselt olla vaidluskoht selles, kas pakkumuse tagatis oleks pidanud kehtima kuni 17.08.2025 (neli kuud alates pakkumuste esitamise kuupäevast) või 18.08.2025 (järgmine tööpäev), kuna pakkumuse jõusoleku tähtaeg on ühtlasi ka tähtaeg tahteavalduse tegemiseks. Vaidlustaja toob võrdluseks, et tema andis riigihankel osaledes 6  pakkumuse tagatise kuni 18.08.2025. Igal juhul ei saa aga nõuetele vastata pakkumuse tagatis, mis kehtib kuni 15.08.2025. 29. Kuna pakkumus ei vasta riigihanke tingimustele, siis puudus alus teha otsus selle edukaks tunnistamise kohta. Sellest tulenevalt puudus ka alus teha otsus ühispakkujate kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta, sest RHS § 104 lg 8 kohaselt kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kuna edukaks tunnistamine on kehtetu, siis ei olnud võimalik teha ka otsust kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta. 30. Eelnevast tulenevalt on ühispakkujad andnud liiga lühikese kestusega pakkumuse tagatise, mistõttu ei vasta nende pakkumus hanketingimustele. Hankija ei oleks seetõttu tohtinud ühispakkujate pakkumust Are möödasõidu riigihankes vastavaks ega edukaks tunnistada; ühtlasi puudus alus teha otsus ühispakkujate kõrvaldamata jätmiseks ning nende kvalifitseerimiseks. Vaidlustaja palub vastavad otsused kehtetuks tunnistada. III. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 31. Allakirjutanu kinnitab, et on vaidlustaja esindaja siinses menetluses. 32. Vaidlustaja on seisukohal, et asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada istungit korraldamata ning palub, et vaidlustuskomisjon vaataks asja läbi kirjalikus menetluses. 33. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 9). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Märt Mürk advokaat, vaidlustaja lepinguline esindaja Lisad: 1. Transpordiameti 08.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/002; 2. Transpordiameti 14.05.2025 otsus nr 1.3-2/25/003; 3. Riigihanke nr 291278 vastavustingimused; 4. Riigihanke nr 291278 alusdokument; 5. Väljavõte riigihangete registrist riigihanke nr 291278 kohta; 6. Hanketeade; 7. Ühispakkujate esitatud pakkumuse tagatis riigihankes nr 291278; 8. Hankija 12.05.2025 kiri vaidlustajale; 9. Riigilõivu maksekorraldus. 7