Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 muutmine

16.05.2025 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „ Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks “ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja muudatuste eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus ) § 10 lõi g e te 2 ja 4 alusel. M uutmise eesmärk o n eelkõige kehtestada uus lisa, et täpsustada s truktuuritoetuse regist ris (edaspidi SFOS ) kajastatavate projektidega seonduvat infot . Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi s trateegiaosakon na v älisvahendite õ iguse n õunik Cyrsten Rohumaa (e post: [email protected] , telefon 631 3609 ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik xx (e-post: xx @mkm.ee ). 2. Käskkirja muudatus e sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja muutmise eelnõuga muudetakse käskkirja alljärgnevalt: Punktiga 1 pealkirjastatakse käskkirja punkti 3 „Tulemus ja näitajad“ ning sõnastatakse punkt ringi , tuues eraldi välja tulemuse ning näitajad ning viidates, et näitajate saavutamine on toodud detailsemalt uues lisas projektide lõikes . Punktiga 2 tõstetakse käskkirja p unktist 4 näitajate tabel punkti 3 , kuna tabel pidi kajastuma punktis 3, kuid käskkirja kinnitamisel nihkus tehnilistel põhjustel dokumendihaldus süsteemis vale punkti alla. Punktiga 3 sõnastatakse käskkirja pu nkt 5.2 ringi ja lisatakse käskkirja lisas toodud partnerite osas vähese tähtsusega abi andmise säte , mis sisaldus eelmises lisas . Punkti ga 4 muudetakse käskkirja punkti 9 eelarvet ja selle jaotust ning muudetakse tabelis toodud andmeid . EL toetust vähendatakse 2 mln euro võrra , mis suunatakse uue loodava määrusega erialaliitudele , et nende kaudu toetada ettevõtteid mh turu nõuete mõistmi sel , partnerite leidmi sel ja müügistrateegia väljatöötami sel, edendades nii uuenduslik e too dete viimist edukalt rahvusvahelisele turule. Riikliku kaasfinantseeringu maht väheneb 0,3 mln ning omafinantseering 0,12 mln euro võrra. Punktiga 5 asendatakse vähese tähtsusega abi määruse viide käskkirja muutmise hetkel kehtiva vähese tähtsuse abi määruse viitega. Punktiga 6 kehtestatakse lisa, mille s kajastatakse kõik toetust saavad projektid ning nimetatakse olemasolevad ja uued partnerid nin g täpsustatakse projektidega seonduvat , sh esitades näitajate saavutus määrad projektide lõikes. Erialaliitude arendusnõunike projektide kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga T egevused on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumide ja metoodikaga vastavalt ühendmääruse §-le 7. Projekti kooskõla hinnati Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021–2027 rakenduskava seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023) dokumendi „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ alusel (edaspidi valikukriteeriumid). 3.1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Projektid on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga, TAIE arengukava ja Tööstuspoliitika 2035 eesmärkidega . Projektid panustavad enim t eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava sse 2021–2035 (TAIE) , lähtu vad selle eesmärkidest ​ja adresseeri vad nende saavutamise ees tuvastatud peamisi takistusi. Valdkonna ekspertidena viivad arendusnõunikud ellu vastavaid tegevusi ja arendusi, mis arvestavad TAIE strateegiliste eesmärkide täitmisel vastavate erialaliitude liikmete võimekustega ja eesmärkidega, sh liikmete innovatsiooni- ja selle absorptsiooni võimekustega, pakkudes välja ka asjakohased viisid t ulemuslikkuse ja mõju hindamiseks . TAIE arengukava ga seotust on eraldi hinnatud ka arendusnõunike hindamismetoodika kriteeriumis 1.1 „Arendusnõuniku tegevuskava mõju TAIE tegevuskava eesmärkidele“. Samuti on kriteeriumis 2 hinnatud arendusnõunikule seatud tul e musmõõdikute saavutamist, mis samuti haakub seirekomisjoni kriteeriumi 3.1 hindamisega. 3.2. Projekti põhjendatus Projektid adresseerivad kasutamata arenguvõimalusi (TAI-mahukus) Eesti ettevõtete seas teadmusmahukuse ja seeläbi konkurentsivõimelisuse kasvatamise osas . Projektide sekkumisloogika on arusaadav ja mõjusus vastab sihtrühma võimekusele projektis osalemisel ning selle tulemuste kasutusele võtmisel. Näiteks kuulub osa a rendusnõunik e ülesannete hulka kuulub ettevõtete nõustamine ja innovatsiooniseire, sektoriteülese ja rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning panustamine valdkondlike strateegiate koostamisse ja poliitikakujundusse. P rojektide tegevuskavas ette nähtud tegevused tagavad väljundite ja tulemuste kestlikkuse pärast projekti lõppu . Ajakavad on realistlikud ja asjakohased. Liitudega võrgustamist ja ühistegevusi on samuti tähtsustatud rakenduskava s. Projektide põhjendatus e hindamine kajastub arendusnõunike hindamismetoodika kriteeriumis 1. 2, milles on EIS hinnanud arendusnõuniku kaudu loodavat väärtust taotlejale , mille kaudu hinnati ka projekti põhjendatust . 3.3. Projekti kuluefektiivsus Arendusnõunike kulu toetamine on kuluefektiiv ne ja mõistlik viis planeeritud väljundite saavutamiseks. Projektides tuleb tagada ka omafinantseering, mis jääb ca 25-50% juurde. Koos arendusnõunike loodava väärtusega ( arendusnõunike hindamismetoodika alakriteerium 1.2) hinnati muu hulgas ka projekti kuluefektiivsus t ning analüüsiti, kas arendusnõuniku kasutatavad vahendid on kooskõlas projekti tegevuste ja väljunditega ning proportsionaalsed tehtava tööga. 3.4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Toetatud e rialaliitude näol on tegemist valdavalt pikaajaliselt tegutsenud , tu ntud ja laia esindatust o mavate haruorganisatsioonidega. Hinnang taotleja suutlikkusele anti vastavalt arendusnõunik e hindamismetoodika valikukriteeriumite punktile 3 „Taotleja või taotleja ettevõtete finantsseisundi piisavus omafinantseeringu katmiseks“ , sealhulgas projektiga seotud osapoolte finantsseisundile. Kuna sihtgrupiks olid erialaliidud, on tagatud ka vastav kompetents – erialaliidud on oma valdkonnas tegutsenud aastaid ning tunnevad hästi sektori ettevõtteid. 3.5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projektid on kooskõlas Eesti 2035 strateegiaga . Toetatud erialaliitude näol on tegemist Eestis pikaajaliselt tegutsenud, tugevate ja laia esindatust omavate haruorganisatsioonidega. Liidud koondavad eri soost ettevõtjaid üle Eesti , juhindudes oma põhikirjalistest eesmärkidest ja väärtustest . Toetatava kulu viisist lähtuvalt ei kahjustata oluliselt keskkonda ega põhjustata muud olulist riivet Eesti 2035 aluspõhimõtetele. Punktiga 7 kehtestatakse, et käesoleva käskkirja muu datused hakkavad kehtima algse käskkirja kehtima hakkamisest alates, s.o 10. veebruarist 2023. a. 3. Käskkirja muudatuse vastavus EL õigusele Käskkirja muudatuse aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused . M uudatus ed ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja muudatuse mõjud Käskkirja muudatused on eelkõige tehnilist laadi ja eelnõu muutmisega põhimõttelisi muudatusi ei kaasne. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja muudatuste rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele. Käskkirja eelarve EL toetuse vähendamise l 2 mln euro võrra väheneb ka riikliku kaasfinantseeringu maht 0,3 mln ning omafinantseering 0,12 mln euro võrra. 6. Käskkirja jõustumine Käskkirja alusel tehtav muudatus rakendatakse tagasiulatuvalt alates 10 . 02 .202 3 . a . 7. Käskkirja muudatuste kooskõlastamine Käskkirja muudatuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliima ministeeriumile, Riigikantseleile , Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021 – 2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile . EELNÕU 16 . 05 .2024 899795 1162050 0 0 KÄSKKIR I Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „ Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks “ muutmine P erioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel teen ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10 . veebruari 20 23 . a käskkirja nr 26 „ Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks “ (muudetud 30.06.2023 käskkirjaga nr 126 , 21.01.2024 käskkirjaga nr 8 ) järgmis ed muudatused : 1 ) sõnastan käskkirja punkti 3 järgmiselt: „ 3. Tulemus ja näitajad T egevuste tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kasvab kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi , mis on omakorda eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. Eesmärkide saavutamist ja tegevuste elluviimist mõõdetakse alljärgnevas tabelis esitatud näitajatega , mis on esitatud detailsemalt ka projektide lõikes käskkirja lisas „P rojektid e nimekiri “ . “; 2) tõstan käskkirja punkti st 4 tabeli punkti 3 ; 3) sõnastan käskkirja punkti 5.2 (muudetud 30.06.2023 käskkirjaga nr 126 ) järgmiselt : „ 5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on elluviija kaasa nud partner id, kes on nimetatud käskkirja lisas „Projektid e nimekiri “ . “ ; Partnerite abikõlblike kulude katteks antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina käskkirja punktis 15.2 viidatud määruse mõistes . “; 4 ) sõnastan käskkirja punkti 9 järgmiselt: „ Toetavate tegevuste eelarve on 115 913 448,75 eurot, millest ELi toetus on 90 0 99 459,99 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 4391 595,62 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel alljärgnevas tabelis toodud jaotuse alusel ning detailsemalt käskkirja lisas „Projektid e nimekiri “ . E e larve jao t u s 2021 – 2027 E u r oo p a L i i d u osal u s Riiklik kaasfinantseering Omafinantseering KOKKU (100%) 21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 6 139 000 (87,5%) 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 21.1.3.11 E ttevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 58 637 000 (82,5%) 8 862 840,5 (12,5%) 3 552 747,2 (5%) 71 0 52 587 , 7 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures) (käskkirja p. 2.3.) 20 851 460 ( 67,1 %) 10 217 734 (3 2, 6 %) 215 74 9 (0 ,7 %) 31 284 943 21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked (käskkirja p 2.4.) 2 472 000 (77,8%) 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 KOKKU 88 099 460 20 663 860,5 3 768 496,2 112 531 816,7 5) asendan käskkirja punktis 15.2 tekstiosa „ 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8“ tekstiosaga „ 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023 ) “; 6 ) asenda n kä skkirja lisa „Partnerite nimekiri“ uue lisaga „ Projektid e nimekiri “ ; 7 ) Käskkirja muudatus kehtestatakse alates 10. veebruarist 2023. a . (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister -864235 -144145 0 0 KÄSKKIRI delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 10.02.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 26 delta_docName \* MERGEFORMAT Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse ( edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava )“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „ VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine ) “ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamisele. Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengu strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "V äljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1. 1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1. 1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1. 1. 1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1. 1. 1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1 .1 .4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1 .1 .5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1 .1 .6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. 1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1. 2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1. 2 . 2. a rendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1. 2 . 3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1. 2.4 . suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1. 2.5 . maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste ; 1.1. 2.6 . suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. 1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.3. 1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI ) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja koostöökogusid; 1.1. 3.2 . suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1. 3.3 . arendada innovatsiooni ( toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). 1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1. 4 . 1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1. 4.2 . suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1. 4.3 . tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamine; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumine; 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu , digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine; 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmis t toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamine ja praktikate juurutamine; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja elluviimine. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse e ttevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. t uruteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid; 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. t uru nähtavus ( ühisstendid , Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4 . ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel ; 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu. 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine , mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused); 2.3.2. TAI ala s e suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning ( välis -) spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s , toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis . 2.4. Innovaatilised riigihanked , mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused ja näitajad T egevuste tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kasvab kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi , mis on omakorda eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. Eesmärkide saavutamist ja tegevuste elluviimist mõõdetakse alljärgnevas tabelis esitatud näitajatega, mis on esitatud detailsemalt ka projektide lõikes käskkirja lisas „Projektide nimekiri . To e tat a v a te t e g e vuste e l l uvi i m i se tu l e mused punkt i s 6 . nimetatud sihtgruppides : Alategevus Indikaatori tüüp Indikaator Algtase 2023 Vahesihttase 2024 Sihttase 2029 21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus Rakenduskava väljundnäitaja Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 0 200 700 Rakenduskava väljundnäitaja Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 0 200 700 21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) Rakenduskava väljundnäitaja Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) arv 0 850 5000 Rakenduskava väljundnäitaja Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 0 850 5000 Rakenduskava tulemusnäitaja VKEd , kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta 0 Ei kohaldu 3000 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine Rakenduskava väljundnäitaja Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 0 500 1580 Rakenduskava väljundnäitaja Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 0 500 1580 Rakenduskava tulemusnäitaja VKEd , kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta 0 Ei kohaldu 500 21.1.1.15. Innovaatilised riigihanked Meetmete nimekirja väljundnäitaja Tegevustes osalenute arv 0 300 900 4. Rakendus asutus ja rakendus üksus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus ) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus ). 5. Elluviija ja partner 5.1. P unkt i s 2 . nimetatud te g e vuste e l l uvi i ja on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija ). 5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on elluviija kaasa nud partner id, kes on nimetatud käskkirja lisas „Projektide nimekiri“. Partnerite abikõlblike kulude katteks antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina käskkirja punktis 15.2 viidatud määruse mõistes . Punktis 2 . nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid . Partnereid valitakse läbi efektiivsus e analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis . 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed ; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud; 6.4. o lemasolevad või potentsiaalsed investorid ; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad. 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad . 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 115 913 448,75 eurot, millest ELi toetus on 90 099 459,99 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 4391 595,62 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel alljärgnevas tabelis toodud jaotuse alusel ning detailsemalt käskkirja lisas „Projektide nimekiri . Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot . Eelarve jaguneb punktis 2 . sätestatud tegevuste vahel järgmiselt : E e larve jao t u s 2021 - 2027 E u r oo p a L i i d u osal u s Riiklik kaasfinantseering Oma-finantseering KOKKU (100%) 21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 6 139 000 (87,5%) 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 21.1.3.11 E ttevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 60 637 000 (82,5%) 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 (5%) 73 475 338,95 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 19 840 000 (66,5%) 10 000 000 (33,5%) 0 (0%) 29 840 000 21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked (käskkirja p 2.4.) 2 472 000 (77,8%) 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2 . sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10.1.4. toetatavate t e g e vuste turu v a jadus t e a n a lüüs i mise, e t t e võt j a te v a jaduste ning p robl ee m i de k a a rdistami se , uurin g ute, a n a lüüs i de ja e ksp e rtii s ide läbiviimise , s t nende tell i m i se, teost a m i se ning tu l e mus t e a v a l i kust a m i se kulud ; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ü r i t uste kor ra ldamise k ulud e raames kulud e sinej a tel e , mode raa t o rit e le, o s a lej a te tr a nspordile, ü r i t use ru u m i de r e ndi l e , tehnika r e n di l e, ligipääsetavuse tagamisele ning to i t l ustu s e le; 10.1.8. me e diak a mp a a niate ja te a dl i kkuse tõs t m i s e le suun a tud üritus t e , e t t e võt l usk o nkursside kulud e raames e t t e v a l m is ta m i s e ja kor ra ldami s e, n e il o s a lemi s e ning te a b e v a h e tuse e d e nd a m i n e ja t ulemuste levitami s e kulud ; 10.1.9. publ i k a ts i oonide, inf o - , juhend- ja jaotusm a te r jalide, tänuki r jad e , tunn i stu s te, me e n e te, a udiov i su aa ls e te inf o - ni n g r e kl a a m mat e rj a l i d e koostamise, tootmise ja levitamise kulud , veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. ü r i t uste, me s side ja n ä i t uste kor r a ldamis e kulud , mille raames kulud neil os a lemis e ks, v a j a l i ku tehnika s o e tamise ks või r e n timiseks , stendi kujundami seks ja e hi t a m i seks , stendi ja e kspos i ts i ooni tr a nspordikulud, e kspos i ts i ooni kind l ustamis e , ladust a m i se ja tol l iku l ud, r eg is t re e r i m i s - ja os a lemistasud; 10.1.11. õpp e r e is i d e , kontakt re is i de ja turundusü r i t uste kulud, mille raames e t t e v a l m is t us e , läbivi i m i s e , os a lemi se ning t u l e mus t e levitami s e kulud ; 10.1.12. r a hvusv a h e l i ste koostö ö võr g ust i k e , ü m a rl a u d a d e j a sarnaste koostöövo r m i d e g a s e otud kulud, mille raames nende a l g a tami se os a lemi s e ning t ulemuste levitami s e kulud ; 10.1.13. te a vi t usk e skkond a de lo o m i s e ja a r e nd a m i se kulud; 10.1.14. tel e - ja ra a diosa a d e t e , in t e rn e t i s levita ta v a te s a a d e te ja m a te r jalide jm a v a l i ku me e dia a l l ika tootmise ja edastamise kulud ; 10.1.15. tõ l k e kulud; 10.1.16. r e kla a m i -, turundus- ja m e e diakulu d ; 10.1.17. kool i tuse mode ree rimi s e , a udi t i, nõust a m i se, mento r luse, juhend a m i se ja e kspordi- ja inv e stornõu n ike t e g e vus e g a s e otud k u lud j a e ksp e rtii s i t a sud; 10.1.18. v a ldkond l iku a r e ndust e g e vu s e ja või m e kuse tõs t m i s e g a s e o tud koolitus kulud ; 10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.20. e risoodustus e na k ä si t let a v kulu ja s e l l e lt tasut a v maks tu l umaksus ea duse § 48 täh e ndus e s; 10.1.21. v a stuvõtuku l una k ä si t let a v ku l u ja s e l l e lt tasut a v maks tu l umaksus ea d u se § 49 täh e ndus e s; 10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: 10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkon d ) kaudu. 11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide protseduurid ele . 11.5. E ttevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse . 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1 . nimetatud horisontaalseid põhimõtteid , eelarve kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1 . nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1 . ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel ; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13 . nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule; 12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vä iksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust . 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi VTA ) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8“ tekstiosaga „ 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023 ) “; 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) , või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus ) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus ) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE). 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%. 15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele. 15.7. V ähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristjan Järvan delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister -864235 -144145 0 0 KÄSKKIRI delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 21.01.2024 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 8 delta_docName \* MERGEFORMAT Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmine P erioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel teen e ttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja s nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ (viimati muudetud 30 . juuni 2023. a käskkirjaga nr 1 26 ) järgmised muudatused: 1 ) muudan punkti 9 teksti ja sõnastan selle järgnevalt: „Toeta ta vate tegevuste eelarve on 11 4 954 567,95 eurot, millest ELi toetus on 90 099 460 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 965 592 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 889 515,9 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: E e larve jao t u s 2021 – 2027 E u r oo p a L i i d u osal u s Riiklik kaasfinantseering Oma-finantseering KOKKU (100%) 21.1.3.15 Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 6 139 000 (87,5%) 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 21.1.3.11 Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 60 637 000 58 637 000 (82,5%) 9 164 572 8 862 840,5 (12,5%) 3 673 766,9 3 552 747,2 (5%) 73 475 338,95 71 052 587,7 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 20 851 460 (66,7%) 10 217 734 (32,6%) 215 749 (0,7%) 31 284 943 21.1.1.15 Innovaatilised riigihanked (käskkirja p 2.4.) 2 472 000 (77,8%) 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 KOKKU 90 099 460 88 099 460 20 965 592 20 663 860,5 3 889 515,9 3 768 96,2 114 954 567,95 “ 11 2 531 816,7 2 ) muudan punkti 12.1.1. ja sõnastan selle järgnevalt: „12.1.1. koostab TAIE arengukavale toetudes toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve t kulukohtade lõikes ning kooskõlastab selle rakendusasutusega hiljemalt tegevuste elluviimisele eelneva aasta novembris;“. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiit Riisalo delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja infotehnoloogiaminister Saatja: "Cyrsten Rohumaa - MKM" <[email protected]> Saaja: "Eelnou - RTK" <[email protected]>, "'RAM ro.sf list'" <[email protected]>, "Marite Kungla" <[email protected]>, "Triin Karin" <[email protected]>, "Liis Palumets" <[email protected]>, "Liivi Pehk - MKM" <[email protected]>, "Info - RAM" <[email protected]>, "Monika Maamägi-Türk - RAM" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "Info - SOM" <[email protected]>, "Riigikantselei - RK" <[email protected]>, "Terje Kleemann" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "'RAM ro.sf list'" <[email protected]> Teema: Mitteametlik kooskõlastamine: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 muutmine Kuupäev: 2025-05-16 14:47 Tere Saadan mitteametlikuks kooskõlastamiseks Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a käskkirja nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ muutmise käskkirja, lisa ning seletuskirja. Kirjale lisasin ka trakidega tehtud failid, millest ühes nähtuvad tekstis tehtud muudatused ja teises tabelis tehtud muudatused. Palun teie tagasisidet esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30. maiks 2025. Palun saatke tagasiside mulle ([email protected]). Lugupidamisega Cyrsten Rohumaa välisvahendite õiguse nõunik Strateegiaosakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 5885 1076 <mailto:[email protected]> [email protected] www.mkm.ee <https://www.mkm.ee> | Suur-Ameerika 1, Tallinn