23.05.2025
VAIDLUSTUS
Riigihange: „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“
viitenumber: 286703
Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ
registrikood: 14133207
aadress: Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn
Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
registrikood 70009244
aadress: Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES
registrikood: 10364097
aadress: Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED
1. Tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 16.05.2025
otsused:
1.1. jätta Askend Estonia OÜ kvalifitseerimata;
1.2. tunnistada AKTSIASELTS HELMES pakkumus edukaks.
2. Tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 21.05.2025
otsused:
2.1 kvalifitseerida AKTSIASELTS HELMES;
2.2. jätta AKTSIASELTS HELMES kõrvaldamata.
3. Jätta Askend Estonia OÜ menetluskulud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse
kanda.
1. ASJAOLUD
1.1. 22.12.2024 avaldas Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (hankija) avatud
hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“
(vr 286703) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
Riigihanke esemeks on tehnilise kirjelduse (TK) järgi riigihangete registri arendus- ja hooldustööd.
1.2. 16.05.2025 tegi hankija järgmised otsused:
a. jätta Askend Estonia OÜ (vaidlustaja) kui majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
pakkuja kvalifitseerimata;
b. viia tulenevalt eelnevast läbi uus hindamine ning tunnistada edukaks AKTSIASELTSI
HELMES (kolmas isik) pakkumus.
1.3. 21.05.2025 tegi hankija otsused kvalifitseerida ja jätta kolmas isik kui edukas pakkuja
kõrvaldamata.
1.4. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine on õigusvastane, kuna vaidlustajal on nõutud kvalifikatsioon
olemas. Vaidlustaja õiguspärase kvalifitseerimise korral osutuks riigihankes edukaks vaidlustaja,
mitte kolmas isik. Sellisele hindamise tulemusele jõudis hankija varasema otsusega. Vaidlustajal
on seega õigus taotleda riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu enda kvalifitseerimata
jätmise ja kolmanda isiku edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste
kehtetuks tunnistamist.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Hankija on jätnud vaidlustaja kvalifitseerimata kvalifitseerimise tingimuse „Teenuslepingute puhul:
täpsustatud liiki teenuste osutamine“ (referentslepingute nõue) raames:
„Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale
eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 (kaks) Java tehnoloogial põhinevat tarkvara
arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu
kohta. Referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja vastu võetud. Iga
lepingu raames peab olema teostatud vähemalt järgmised tööd: äri- ja süsteemianalüüs;
infosüsteemi arendamine, testimine ja juurutamine. /…/ Referentslepinguks ei saa esitada
sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel
sõlmitud (hanke)lepingud.“
2.2. Vaidlustaja esitas hankepassis andmed ühe hankelepingu ja nelja raamlepingu kohta.
2.3. Hankija otsus põhineb arvamusel, et ta ei saa raamlepinguid kvalifitseerimise otsuse tegemisel
arvestada, kuna raamlepingute esitamine oli hanketingimuste kohaselt keelatud. Seda olenemata
asjaolust, et viidatud raamlepingute alusel on täidetud hankelepinguid, mis referentslepingute
nõudele vastavad. Hankija eksib.
2.4. Puudub vaidlus, et kolmandal isikul on sisuliselt kvalifikatsioon olemas (ptk A). Keeld viidata
raamlepingutele on tühine (ptk B). Isegi kui keeld viidata raamlepingutele kehtiks, ei riku
vaidlustaja keeldu (ptk C). Isegi kui vaidlustaja on hankepassi täitmisel eksinud, ei ole puudus
sisuline (ptk D). Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane (ptk E).
A. KOLMANDAL ISIKUL ON SISULISELT KVALIFIKATSIOON OLEMAS
2.5. Vaidlustaja esitas hankepassis andmed järgmiste lepingute kohta:
a. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „Maksu- ja Tolliameti
arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendus- ja hooldusteenus“ (vr 246185)
tulemusel sõlmitud hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46;
b. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „OKAS-2 (Objekti
kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026“ (vr
263358) tulemusel sõlmitud raamleping (Raamleping nr 1);
c. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „Tarkvaraarendus ja
hooldusteenus“ (vr 245409) tulemusel sõlmitud raamleping (Raamleping nr 2);
d. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Tervishoiukorralduse
infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd“ (vr 259652) tulemusel sõlmitud
raamleping (Raamleping nr 3);
e. Elering AS riigihanke „Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse
2/6
ostmine“ (vr 215461) tulemusel sõlmitud raamleping (Raamleping nr 4).
2.6. Puudub vaidlus, et esimest loetletud lepingut peab hankija nõuetekohaseks (vt otsus, lk 4:
„esitatud üks hankeleping, mis vastas RHADis esitatud kvalifitseerimistingimusele“). Vaidlustaja
sel lepingul seega pikemalt ei peatu. Kvalifikatsiooni jaatamiseks piisab, kui üks ülejäänud neljast
lepingust täidab referentslepingute nõude.
2.7. Vaidlustajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas ja tegelikkuses ei väida vastupidist ka hankija:
a. Raamlepingu nr 1 alusel on vaidlustajaga sõlmitud 6 hankelepingut. Sõlmitud
hankelepingute hulgas on hankeleping nr 6-2/24/73 tegeliku maksumusega 205
269,00 eurot. 1 Leping on lõpetatud ja vastab kõikidele referentslepingu nõude
eeldustele;
b. Raamlepingu nr 2 alusel on vaidlustajaga sõlmitud 18 hankelepingut. Sõlmitud
hankelepingute hulgas on hankeleping nr 6-2/22/162 tegeliku maksumusega
438 415,40 eurot. 2 Leping on lõpetatud ja vastab kõikidele referentslepingu nõude
eeldustele;
c. Raamlepingu nr 3 alusel on vaidlustaja täitnud vahemikus 19.04.2023—18.04.2024
tellimusi mahus 903 797,73 eurot. 3 Leping vastab kõikidele referentslepingu nõude
eeldustele;
d. Raamlepingu nr 4 alusel on vaidlustaja täitnud hankelepinguid mahus 427 000 eurot,
kuigi tellija kinnitusel ei ületa ühegi üksiku hankelepingu maksumus 100 000 eurot.4
2.8. Kuna hankija endaga sõlmitud hankelepingut pidas hankija nõuetekohaseks, piisab mis tahes
loetletud raamlepingust, et vaidlustaja kvalifikatsiooni jaatada. Vaidlustaja on hankepassis
viidanud kokku viiele nõuetekohasele referentslepingule, kuigi nõutud on kaks lepingut.
B. KEELD VIIDATA RAAMLEPINGUTELE ON TÜHINE
2.9. Vaidlustatud otsus põhineb järgmisel lausel referentslepingute nõudes:
„Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni
tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud.“
2.10. Tegemist on tühise tingimusega. Hankija ei või eristada hankes osalejate kogemust selle põhjal,
kas kogemus on omandatud RHS mõttes hankelepingute täitmisest (RHS § 98 lg 3). See keeld
lähtub eeldusest, et ettevõtja sisulise kogemuse tekkimisel ei ole tähtsust lepingu sõlmimise
asjaoludel, st millise õigusliku regulatsiooni alusel toimusid selle sõlmimine ja lepingueelsed
läbirääkimised.5
2.11. Seejuures ei ole oluline, et viidatud lauset ei vaidlustatud, kuna taolise tingimuse sätestamise
keeld on otsesõnu seaduses kirjas. Samalaadselt ei saa hankija sätestada RHADis näiteks seda,
et kohustuslikke kõrvaldamise aluseid ei kontrollita. Nagu VAKO on selgitanud: „Hankija ei saa
jätta rakendamata RHSis sõnaselgelt sätestatud regulatsiooni ning asendada seda suvaliselt
mingi teisega, isegi juhul, kui RHADi pole selles osas vaidlustatud.“6
2.12. Veelgi, nagu Riigikohus on selgitanud, on seadusandja piiritlenud, milliste andmete ja
dokumentide esitamist võib hankija ettevõtja kvalifikatsiooni tõendamiseks nõuda. Hankes
osalevate ettevõtjate ringile võib seada piiranguid vaid seaduses sätestatud juhtudel. 7 RHS § 101
lg 1 p 2, mille alusel on hankija referentslepingu nõude sätestanud, kõneleb üksnes „lepingutest“,
mitte hankelepingutest. Seadus ei keela esitada kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks
1
Vt riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5793080/contracts.
2
Vt riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4080929/contracts.
3
Vt riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5455981/contracts/6409906.
4
Vt riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1616761/contracts/2279810, otsus lk 4.
5
RHSK § 98/28, kohtujuristi ettepanek EKo C-362/90, p-d 44–46; S. Arrowsmith 2014, lk 1224.
6
VAKO 210-24/283775, p 14.
7
RKHKo 3-3-1-65-11, p 26.
3/6
hankepassis andmeid ka raamlepingute kohta. Kvalifitseerimiseks on vajalik, et raamlepingud
vastavad „hankija kindlaksmääratud tunnustele“. Vaidlustaja puhul nii on.
C. ISEGI KUI KEELD VIIDATA RAAMLEPINGUTELE KEHTIKS, EI RIKU VAIDLUSTAJA SEDA KEELDU
2.13. Keeldu viidata raamlepingutele on võimalik õiguspäraselt (arvestades RHS § 98 lg-t 3)
tõlgendada nii, et kvalifitseerimiseks ei piisa sellest, kui viidatakse raamlepingule, mida ei ole
nõutud mahus täidetud. Teisisõnu: kui näiteks raamlepingu maksimaalne maksumus on küll
200 000 eurot, kuid selle alusel töid tehtud pole. Vaidlustaja puhul nii pole. Kõiki hankepassis
viidatud raamlepinguid on nõutud mahus täidetud.
2.14. On äärmiselt formalistlik ja ebaproportsionaalne (RHS § 3 p 1) otsustada, et vaidlustajal puudub
kvalifikatsioon üksnes seetõttu, et ta ei viidanud hankepassis nt Raamlepingute nr 1 ja 2 puhul
konkreetsele raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingule. Seda eriti olukorras, kus vaidlustaja
on teabevahetuse teel edastanud hankijale tellijate kinnitused lepingute nõuetekohasuse kohta.
Ilmselgelt on vaidlustaja soovinud tõendada vastavust referentslepingute nõudele just
raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga, kuna raamleping on mehhanism hankelepingute
sõlmimiseks (RHS § 3 p 15).
2.15. Hankija otsuse ebaproportsionaalsus avaldub eriti ilmekalt Raamlepingu nr 3 puhul. Tegemist on
ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguga, kus valdava osa tööde jaoks (üle 90%) ei vormistatud
eraldi n-ö hankelepingu dokumenti, vaid lepingut täideti jooksvalt tellimuste täitmise teel
(„Tellimused 19.04.2023-18.04.2024“ moodustas lepingu maksumusest 903 797,73 eurot). 8
Hankija tõlgenduse õigsus tähendaks, et taolistele ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele
ei olegi võimalik kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda, kuna üksikute tellimuste maht jääb
alla 100 000 euro.
D. ISEGI KUI VAIDLUSTAJA ON HANKEPASSI TÄITMISEL EKSINUD, EI OLE PUUDUS SISULINE
2.16. Isegi kui asuda seisukohale, et raamlepingule viitamise keeld kehtib ja vaidlustaja seda rikub, ei
ole viga hankepassi täitmisel sisuline. Riigikohus on sarnases kvalifitseerimist puudutavas
vaidluses selgitanud, et iga viga hankepassi täitmisel ei tähenda iseenesest, et pakkuja oleks
tehingupartnerina ebausaldusväärne. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus
pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. 9 Hankemenetluses ei kehti formaliseerituse
põhimõte.10
2.17. Hankija väidab otsuses:
„Pakkuja asus selgitusega muutma oma pakkumuses esitatud lepingute andmeid. /…/
Pakkuja poolt selgitusega esitatud tõendites on esitatud andmed raamlepingu alusel sõlmitud
hankelepingute kohta, pakkumuse koosseisus esitatud hankepassis on aga ainult
raamlepingute andmed.“11
2.18. Hankija väide ei vasta tõele. Euroopa Kohus on selgitanud, et pakkujal on õigus korrigeerida
pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui on vaja vaid täpsustust.12 Vaidlustaja täpsustas
teabevahetuses oma kvalifikatsiooni nende raamlepingute raames, mille esitas hankepassis,
mitte ei esitanud muude raamlepingute alt sõlmitud hankelepingute andmeid.
2.19. Iseäranis ulatuslik on selgituste andmise võimalus ettevõtjate kvalitatiivse valiku kontekstis, kus
on oht laskuda lubamatutesse läbirääkimistesse väiksem. Kvalifikatsiooni täpsustamisega ei
muutu tingimused, mille valguses võtab pakkuja endale kohustuse kaupa tarnida või teenust
osutada. 13 Sel põhjusel on kohtupraktikas nt leitud, et pakkuja vastavust kvalifitseerimise
8
Vt riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5455981/contracts/6409906.
9
RKHKo 3-3-1-24-13, p 17.
10
RKHKo 3-3-1-24-13, p 19.
11
Otsus, lk 3.
12
EKo C-599/10, p-d 36–40.
13
RKHKo 3-3-1-24-13, p 21.
4/6
tingimustele on võimalik tõendada ka vaidlustus- ja kohtumenetluses. 14 Euroopa Kohus on
pidanud ettevõtjate kvalitatiivse valiku puhul sisuliseks muudatuseks näiteks seda, kui ettevõtja
soovis pärast dokumentide esitamise tähtaega tugineda sellise ettevõtja kogemusele, keda
algses pakkumuses ei olnud nimetatud.15 Taolist olukorda vaidlustaja puhul ei esine.
2.20. Põhimõtteliselt ebaõige on ka hankija väide, et „pärast pakkumuse esitamise tähtaja saabumist
on pakkujal keelatud esitada uusi andmeid, mida pakkuja ei ole esitanud oma
pakkumuses/hankepassis“.16 Sellisel juhul puuduks selgituste küsimisel ja nendele vastamisel
mis tahes mõte, kuna igasugune selgitus on „uus anne, mida pakkumus ei sisalda“. Pakkujal on
selgituste teel võimalik täiendada pakkumuse koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide
kogumit tervikuna.17
2.21. Vaidlustaja teabevahetuses antud selgitused on ka kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mille
kohaselt saab aktsepteerida selliste andmete või dokumentide täpsustamist või täiendamist, mille
puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg.18
Vaidlustaja ei ole saavutanud nõutud kvalifikatsiooni pärast tähtpäeva. Lepingud, mille kohta
vaidlustaja teabevahetuses selgituse esitas, olid pakkumuste esitamise tähtpäevaks täidetud.
2.22. Kokkuvõttes on hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata õigusvastane, kuna vaidlustajal
on olemas referentslepingute nõudes nõutud kvalifikatsioon.
E. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS ON ÕIGUSVASTANE
2.23. Hankija on vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise tagajärjel viinud läbi uue hindamise, mille järel on
teinud otsuse tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus. Kuna kolmanda isiku
kvalifitseerimata jätmise otsus on õigusvastane, on õigusvastane ka kolmanda isiku pakkumuse
edukaks tunnistamine. Samaväärselt on otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt
õigusvastased kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise
otsused.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 2) (lisa 1).
3.2. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on
vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
3.3. Tähtaegsus. Hankija tegi vaidlusalused otsused 16.05.2025 ja 21.05.2025. Vaidlustus on
tähtaegne (RHS § 189 lg 1).
3.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6).
3.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel (
[email protected]).
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
14
TlnRnKo 3-21-2664/28, p 35.
15
EKo C-387/14, p-d 41–43.
16
Otsus, lk 3.
17
RKHKo 3-3-1-24-13, p 14.
18
EKo C-336/12, p-d 36, 37 ja 39; EKo C-387/17, p-d 39 ja 40.
5/6
LISAD
Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus
6/6
!" # $ ! %&'( )
*+ , -.
/012/ /34564 7 /889: ;<=>:<?@AB= 7 65CDD6EF1 4/D/
!"#$%%& '() *+, -"./!0 1%&
23244567
%8/% 8! 9 :; < =>??/ @ ABC 9 :; DC 11%?8/ %) 9 :; 8& 1?!!810
E326265565FGF7455E H-
//2/ /34564 7 /889: ;G<HI=>:<J 7 636KCLC/EMF1 4/D/
-I8&?.8./!?
%8/% 8! 9 :; @ ABC 9 :; 11%?8/ %) 9 :;
777766772664J24366
< K8" : L 8 < &!.. : L M * N+OB C + ,'A :8P1!0Q. R8$ : L 8 8& &&!..
STU:55 STU V - H W 5
W$. .? 98?R!/ < .X8&"; < =>??/ YO N CZ 9[ ' N'+NA\D; DC %?8/ %P K08/ 98 8?R!. 8& ]%!&.; 8&
1?!!810
25J6)66 9^$. /?I/ $$..& $I$.$^8& )66; H-
>"/?. _+ A />. %P K08/
-"I8"/ !"./! 9-T-; !8&?.# < I%%>&?./``& 95JG764;
U/8?R! + ' AAa* -P!81 %)
5E666J525G
8?./.? _ C +MAOZ L%..%8 P 8?./.?$%8/% < =>??/ YBC , N Ca +MAOZ DC
6)66 L%..%8 P 11%?8/ 8& 1?!!810
*/3N/ 0C33CDO1 7 !GP>Q:RSP:8A: T=8B= 7 /30F1 LU3KCE5/DCU3
W%R>K8$W%R> R8$8"
- 5E7F7G7J7 - 4E6233563F 54)6F)565F 24bF4b4F
: V8$ %!8c 5 2F626 >>88 ./ !"#$%%& 266635F5
525 4F4