Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0567 - Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 22.5.2025 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium Tähtaeg: 12.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/38f8381a-78f0-4387-8d39-c9e5dbeace9a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/38f8381a-78f0-4387-8d39-c9e5dbeace9a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsus .05.2025 nr 1-1/15-661/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova k.a 22. mail algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kuuel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eestis on viimastel aastatel toimunud toiduhindade kiire tõus, mis on märgatavalt halvendanud inimeste toimetulekut. Statistikaameti andmetel on toiduainete hinnad alates 2021. aastast tõusnud enam kui 50%. Selle põhjused on olnud mitmetahulised: sõda, energia kriis , toormeturgude kõikumised ning maksupoliitilised otsused. Igapäevane toit ei saa olla luksuskaup. Ühiskonnas kasvav ebavõrdsus muutub piduriks Eesti majandusarengule ja julgeolekule ning seab lõpuks ohtu inimeste usu demokraatiasse. Toidukaupade hinnatõus mõjutab eriti tugevalt madala ma sissetulekuga inimesi ning lastega peresid ja pensionäre, kelle eelarvest moodustavad toidukulud märkimisväärse osa. Valitsus on otsustanud püsivalt tõsta käibemaksu 24%ni, sealjuures toidukaupadele. Käibemaksutõus mõjutab enam madala sissetulekuga inimesi ning vinduva majanduskasvu tingimustes tuleks maksutõusu tasakaalustada põhitoidu ainete käibemaksu langetamisega . Samuti elavdab sisetarbimist , kui väikse sissetulekuga inimesed saavad põhitoidukaupade kõrval tarbida ka muid tooteid või teenuseid. Lisaks toimetuleku parandamisele toetab selline muudatus põllumajandust ja toiduainetööstust, sest põhitoidukaupade isevarustatuse tase o n kõrge ja tarbijad eelistavad kohalikku toodet . 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga langetatakse põhitoiduainete käibemaksumäär 2 4 protsendilt 9 protsendile. Eelnõu eesmärk on k äibemaksu langetami s e kaudu pidurdada toiduhindade tõusu mõju, et toetada väiksema sissetulekuga inimesi ning elavdada tarbimist , l isaks tugevdada toidujulgeolekut ja põllumajandussektori konkurentsivõimet . Seadusemuudatus on suunatud põhitoiduainetele - juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooted ja munad . Seega kehtiks madalam käibemaksu määr m itte kogu toidukaupade valikule, vaid neile, millel on oluline roll igapäevase l toidulaua l ning mida paljuski kohapeal kasvatame ja toodame. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesolev eelnõu näeb ette käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 täiendamist uue punktiga 6 , mille kohaselt hakatakse valitud põhitoiduainetele ( juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooted ja munad ) rakendama 9 -protsendist käibemaksumäära. Toit moodustab leibkondade kuludest järjest suurema osa, keskmiselt üle veerandi. Keskmine ostukorv on ELi keskmisest üheksa protsenti kallim ning põhitoiduainete osa toidukorvis on koguseliselt vähenenud, mis tähendab, et maksumuudatused mõjutavad juba inimeste toidu valikuid . Kaubanduske t id kirjeldava d ka seda, kuid a s inimeste ostukäitumine on muutunud - eelistatakse järjest enam kampaaniatooteid ning soodushinnaga kaubad moodustavad suure osa ostukorvist, sest tarbijate h innatundlikkus on suur . Samuti on vähenenud valmisolek osta eest i maiseid tooteid. Juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooted ja munad moodustavad üle kolmandiku toidulauast ning just väik s ema sissetulekuga inimestel rohkem. Samuti kasutatakse neid toiduaineid kodus söögivalmistamisel ning on paljuski kohalike põllumeeste ja toidu tootja te toodetud . Toiduainete käibemaksu langetamise peamine kriitika on see, et maksulangetus ei jõua tavaliselt tarbija jaoks hindadesse. Eestis on t oiduainete käibemaksu langetamist avalikult toetanud mitmed osapooled, sealhulgas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja jaeketid , näiteks Coop , Rimi ja Prisma. Kõik on avalikult k innita nud , et langetus jõuab tarbijani . Seega tuleb jaekettidega jõuda kokkuleppele, et maksulangetus ei lähe suurkaupmeeste kasumi kasvatamiseks, vaid jääb inimeste rahakotti. Ilmselt eeldab see ka teatud järelevalvemeetmeid või hindade läbipaistvuse tõstmist. Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei ole toiduainetele madalamat käibemaksumäära kehtestatud – Taani (25%), Eesti (22%), Leedu (21%) ja Bulgaaria (20%). 1. juulist 2025 jõustuv 24protsendine käibemaks on Taani järel kõrgeim toiduainete käibemaks Euroopas. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu- ja köögiviljadele ning lastetoitudele 12-protsendine käibemaks, kuid pikalt oli nende maksumäär lausa 5%. Saksamaal 7%, Prantsusmaal 5,5%, Suurbritannias on põhitoiduainete käibemaks 0%. Seega mitmed meist jõukamad riigid, kus alampalk on kõrgem, näevad toiduainete hinna taskukohasena hoidmise vajadust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi ega erialaseid termineid, mis vajaksid eraldi määratlemist. Kasutatavad mõisted lähtuvad kehtivast maksuseadusest ja EL käibemaksudirektiivist. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv lubab liikmesriikidel rakendada põhitoiduainetele alandatud maksumäära. Eelnõu ei ole vastuolus EL i õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõju sihtrühm 1: leibkonnad Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt langetatakse 1. j uulist 2026 põhitoiduainete käibemaksumäär 9 protsendile. Kodus söögitegemiseks sageli kasutatavad toiduained muutuvad odavamak s ja inimeste toimetulek paraneb. Käibemaks on regressiivse mõjuga maks – madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust käibemaksule. Esimeses tuludetsiilis ehk kõige väiksema sissetulekuga inimestel on käibemaksu osakaal sissetulekus 17,7 protsenti, samas jõukaimas ehk kümnendas detsiilis üle kahe korra väiksem 7,8 protsenti. Üldiselt mõjutabki käibemaks kõikides ELi riikides enim just kõige vaesemaid, sest just nendel moodustavad sundkulud, sh toidukulud suurima osa nende sissetulekutest. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on suured, kuna puudutab igapäevaseid tarbimisvalikuid kõigi jaoks. Sihtrühma suurus: kõik Eesti elanikud Ebasoovitavat mõju tarbijate jaoks ei ole. Riskina võib käsitleda seda, et maksulangetus ei jõua tarbija jaoks hindadesse. Selle vältimiseks tuleb leppida kokku jaekettidega , et maksulangetus kantakse edasi lõpphinda tarbija jaoks. Seda on avalikult välja öelnud mitu jaeketti . Käibemaksu 24%- ni tõstmise eelnõus seletuskirjas nenditakse, et „Sarnaselt 2024. aasta käibemaksu standardmäära tõusule võib eeldada, et 2025. a keskpaigas toimuv käibemaksu tõstmine kandub kogu ulatuses kaupade ja teenuste hindadesse.“ Analoogselt peaks langetus ka jõudma kogu ulatuses hindadesse. Läti, Leedu ja Eesti Maaülikoolid viisid 2019. a läbi uuringu Effect of VAT rate reduction for fruits and vegetables on prices in Latvia: ex-post analysis , mille tulemusena selgus, et käibemaksu vähendamine kandus puu- ja köögivilja jaehinda 88% ulatuses. Puu- ja köögivilja hinnad langesid jaemüügis 11,7% oodatud 13,2 % asemel, kuigi käibemaksu langetamise aruteludesse oli kaasatud ka jaemüügiketid, viimased lubasid kanda käibemaksu vähendamise jaehindadesse 100%- liselt . Uuringu autorid arvavad, et põhjuseks on kahe suurema jaemüüja vaikiv kokkulepe hinna kujundamise strateegias. Uuringus hinnati hinnalanguse efekti suhteliselt pikaajaliseks, hindasid jälgiti 2018. a juunist 2019. a veebruarini. Uuringus leitakse, et mõju hindadele tuleks jälgida pikema perioodi jooksul. Mõju sihtrühm 2 : Eesti põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad Mõju kirjeldus: Maksulangetus puudutab põhitoiduaineid, mille seas on suur osakaal kohalikult toodetud toiduainetel. Soodsam lõpphind annab eelise kohalikule tootjale ja muutub tarbimise struktuur nende toodete kasuks. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised. Mõju on põllumajanduse ja toidutootmise sektoritele. Ebasoovitavate mõju de kaasnemise riski kohalike tootjate jaoks ei ole . Mõju sihtrühm 3: majandus ja riigieelarve Mõju kirjeldus: Maksulangetus puudutab põhitoiduaineid, mille seas on suur osakaal kohalikult toodetud toiduainetel. Soodsam lõpphind annab eelise kohalikule tootjale , suurendab sisetarbimis t ja toetab majanduskasvu . Leibkonnaliikme kulutuste statistika kõige värskemad andmed on 2020. aasta kohta , inflatsiooniga kohandades on 2024. aasta kulu leibkonna liikme kohta, kogukulu toiduainetele, sellelt laekuv käibemaks ja maksulangetuse mõju hinnang toodud järgnevas tabelis. Hinnanguliselt kulutasid Eesti leibkonnad 2024. aastal toidule ja alkoholita jookidele 2,58 mld eurot, sealjuures põhitoiduainetele 1,6 mld eurot. Eelnevale statistikale, selle põhjal koostatud hinnangutele tuginedes maksid leibkonnad 2024. aastal käibemaksu toidu ja alkoholita jookide tarbimiselt 465 mln eurot, põhitoiduainetelt 288 mln eurot. 9%- lise käibemaksumäära korral väheneksid riigieelarve tulud u 170 mln eurot. Juhul kui tarbijate toidukulud peaksid käibemaksumäära vähenemise tõttu vähenema 170 mln euro võrra, siis võib eeldada, et see raha liigub tarbijate muudesse kulutustesse. Kui neile toodetele ja teenustele rakendatakse käibemaksu täismäära, siis väheks riigieelarvesse laekuv käibemaks 130 mln euro võrra. Eelnev arvutus põhineb eeldusel, et kogu käibemaksu vähenemine kandub täies mahus tarbijahindadesse. Kui tarbijahinnad vähenevad vähem kui käibemaksu määr, siis on mõju riigieelarvele väiksem, kuid ka mõju tarbijate toidukulutuste vähenemisele on väiksem. Aasta 2024 Kulu leibkonna liikme kohta ( eur ) Kogukulu Eestis (mln eur ) Käibemaks 22% (mln eur ) Käibemaks 9% (mln eur ) Mõju Toit ja alkoholita joogid 1 877 2 580 465 ..toit 1 733 2 383 430 ....teraviljasaadused 261 359 65 26 39 ....lihatooted 350 481 87 35 52 ....kalatooted 95 130 23 10 13 .... piim,juust,munad 284 391 70 29 41 ....aedviljad 173 238 43 18 25 ..alkoholita joogid 133 183 33 Alkoholjoogid ja tubakas 213 293 53 Restoranid ja hotellid 319 439 79 KOKKU 170 Hinnanguliselt on 9 - protsendise käibemaksumääraga toodetest vähemalt 50 protsenti kodumaised, seega saab tootmisettevõtetelt täiendavate maksude näol täiendavat tulu. Lisaks on positiivne mõju Eesti toidutootjatele ja töökohtadele maapiirkondades. 2025. aasta II poolest alates kehtima hakkava uue 24-protsendise käibemaksu standardmäära mõju on hinnanguliselt 108 miljonit eurot. Aasta peale siis 216 mln eurot. Käibemaksu tõstmise eelnõu seletuskirjas arvesta takse eeldusega, et veidi üle kolmandiku tarbijatest ei suudaks hinnatõusuga kohaneda. Sealjuures kirjeldatakse piirikaubanduse riski, sest Lätis ja Leedus kehtib käibemaksu 21%- ne standardmäär. Läti ja Leedu inflatsioon ja hinnakasv on Eestist madalam ja seega peaks lisaks piirikaubanduse hoogustumise riskile võtma arvesse majanduskeskkonna üldise konkurentsieelise kadu, mille võib Eesti kõrge hinnatase kaasa tuua. Põhitoiduainetele 9% määra kehtestamine vähendab tarbijate osakaalu, kes täismäära tõusuga toime ei tule, vähendab piirikaubanduse riski ja konkurentsieelise kaotamise asemel annab selle põllumajandusettevõtetele ja toidutootjatele. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised. Eelarvele 130 mln eur negatiivne mõju, kuid seda tasakaalustab mõju sisetarbimise kasvu kaudu majanduskasvule ning konkurentsieelise loomine kohalike tootjate toodangule. Lisaks hindab käibemaksu täismäära 24% tõstmisega tekkivat piirikaubanduse riski, mida aitab maandada põhitoiduainete maksumäära langetamine 9%- le . Ebasoovitavate mõju na saab välja tuua selle, et maksulangetust ei kanta tarbijatele täies mahus edasi, kuid see tähendab ka, et laekumised ei vähene hinnatud ulatuses . Mõju sihtrühm 4: Maksu- ja Tolliamet Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt langetatakse 1. jaanuarist 2026 põhitoiduainete käibemaksumäär 9 protsendile. Tegemist on juba olemasoleva määraga, mis kehtib näiteks ravimitele ja raamatutele, ning vajab lihtsalt maksustavate toodete ümberklassifitseerimist. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on suured, kuna puudutab igapäevaseid tarbimisvalikuid kõigi jaoks. Sihtrühma suurus: kõik Eesti elanikud Ebasoovitavat mõju tarbijate jaoks ei ole. Riskina võib käsitleda seda, et maksulangetus ei jõua tarbija jaoks hindadesse. Selle vältimiseks tuleb leppida kokku jaekettidega , et maksulangetus kantakse edasi lõpphinda tarbija jaoks. Seda on avalikult välja öelnud mitu jaeketti . 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eeldatakse ajutist käibemaksulaekumise vähenemist põhitoiduainete osas, kuid majanduse elavnemine aitab seda tasakaalustada. Lisandub vajadus kontrollimehhanismideks, mis tagavad, et käibemaksulangetus jõuab lõpptarbijani, mitte ainult kaubandusettevõtte kasumireale. Kulu Maksu- ja Tolliametile IT-arendustega. Eelnõu rakendamiseks on tuleb teha muudatusi MTA infosüsteemides seoses uute kaubagruppide liikumisega 9-protsendide käibemaksumäärale, aga nii nagu nenditakse julgeolekumaksu tühistamise seaduse eelnõu seletuskirjas, siis täiendavat rahavajadust riigieelarvest ei ole vaja, kuna MTA-le on eelnevalt juba eraldatud vahendid julgeolekumaksu rakendamiseks , mida nüüd teha ei tule . Julgeolekumaksu rakendamine eeldas MTA poolt arendusi mitmetes teenustes. RmIT /MTA jõudis sõlmida tunnipõhise arenduslepingu tööde realiseerimiseks, kuid selle lepingu alt ei ole veel ühtegi tööd tellitud . 8. Rakendusaktid Vajalik on täpsustada põhitoiduainete loetelu rahandusministri määrusega. Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus on kavandatud jõustuma 1. j uulil 2026, võimaldades ettevõtjatele, maksuhaldurile ja tarbijatele piisava ettevalmistusaja. ________________________________________________________________________ Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon , Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 22 .0 5 .202 5 . a. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige Andre Hanimägi Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige EELNÕU Käibemaksus eaduse muutmise seadus § 1 . K äibemaksuseaduse § 15 lõiget 2 täiendatakse uue punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) põhitoiduaine d (juur- ja köögivil jad , piim a -, liha-, teravilja- ning kalatooted) . “ . § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. juulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 5 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon , Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 22 . 0 5 .20 2 5 . a. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige Andre Hanimägi Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus Eestis on viimastel aastatel toimunud toiduhindade kiire töus, mis on margatavalt halvendanud inimeste toimetulekut. Statistikaameti andmetel on toiduainete hinnad alates 2021. aastast töusnud enam kui 50%. Selle pöhjused on olnud mitmetahulised: söda, energiakriis, toormeturgude köikumised ning maksupoliitilised otsused. Igapäevane toit ei saa olla luksuskaup. Uhiskonnas kasvav ebavördsus muutub piduriks Eesti majandusarengule ja julgeolekule ning seab löpuks ohtu inimeste usu demokraatiasse. Toidukaupade hinnatöus möjutab eriti tugevalt madalama sissetulekuga inimesi ning lastega peresidjapensionäre, kelle eelarvest moodustavad toidukulud märkimisväärse osa. Valitsus on otsustanud pusivalt tösta käibemaksu 24%ni, sealjuures toidukaupadele. Käibemaksutöus möjutab enam madala sissetulekuga inimesi ning vinduva majanduskasvu tingimustes tuleks maksutöusu tasakaalustada pöhitoiduainete käibemaksu langetamisega. Samuti elavdab sisetarbimist, kui väikse sissetulekuga inimesed saavaa pöhitoidukaupade körval tarbida ka muid tooteid voi teenuseid. Lisaks toimetuleku parandamisele toetab selline muudatus pöllumajandust ja toiduainetööstust, sest pöhitoidukaupade isevarustatuse tase on körge ja tarbijad eelistavad kohalikku toodet. 2. Seaduse eesmärk Eelnöuga langetatakse pöhitoiduainete käibemaksumäär 24 protsendilt 9 protsendile. Eelnöu eesmärk on käibemaksu langetamise kaudu pidurdada toiduhindade töusu möju, et toetada väiksema sissetulekuga inimesi ning elavdada tarbimist, lisaks tugevdada toidujulgeolekut ja pöllumajandussektori konkurentsivöimet. Seadusemuudatus on suunatud pöhitoiduainetele - juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatootedja munad. Seega kehtiks madalam käibemaksu maar mitte kogu toidukaupade valikule, vaid neile, millel on oluline roll igapäevasel toidulaual ning mida paljuski kohapeal kasvatame ja toodame. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Käesolev eelnöu näeb ette käibemaksuseaduse §15 löike 2 täiendamist uue punktiga 6, mille kohaselt hakatakse valitud pöhitoiduainetele (juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatootedja munad) rakendama 9-protsendist käibemaksumäära. Toit moodustab leibkondade kuludestjärjest suurema osa, keskmiselt ule veerandi. Keskmine ostukorv on ELi keskmisest uheksa protsenti kallim ning pöhitoiduainete osa toidukorvis on koguseliselt vähenenud, mis tähendab, et maksumuudatused möjutavad juba inimeste toiduvalikuid. Kaubandusketid kirjeldavad ka seda, kuidas inimeste ostukäitumine on muutunud - eelistatakse järjest enam kampaaniatooteid ning soodushinnaga kaubad moodustavad suure osa ostukorvist, sest tarbijate hinnatundlikkus on suur. Samuti on vähenenud valmisolek osta eestimaiseid tooteid. l Juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatooted ja mimad moodustavad ule kolmandiku toidulauast ningjust väiksema sissetulekuga inimestel rohkem. Samuti kasutatakse neid toiduaineid kodus söögivalmistamisel ning on paljuski kohalike pöllumeeste ja toidutootjate toodetud. Toiduainete käibemaksu langetamise peamine kriitika on see, et maksulangetus ei jöua tavaliselt tarbija jaoks hindadesse. Eestis on toiduainete käibemaksu langetamist avalikult toetanud mitmed osapooled, sealhulgas Eesti Pöllumajandus-Kaubanduskoda ja jaeketid, näiteks Coop, Rimi ja Prisma. Köik on avalikult kinnitanud, et langetus jöuab tarbijani. Seega tuleb jaekettidega jouda kokkuleppele, et maksulangetus ei lähe suurkaupmeeste kasumi kasvatamiseks, vaidjääb inimeste rahakotti. Ilmselt eeldab see ka teatudjärelevalvemeetmeid voi hindade läbipaistvuse töstmist. Eesti on uks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei ole toiduainetele madalamat käibemaksumäära kehtestatud - Taani (25%), Eesti (22%), Leedu (21%) ja Bulgaaria (20%). l. juulist 2025 jöustuv 24protsendine käibemaks on Taani järel korgeim toiduainete käibemaks Euroopas. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu-ja köögiviljadele ning lastetoitudele 12-protsendine käibemaks, kuid pikalt oli nende maksumäär lausa 5%. Saksamaal 7%, Prantsusmaal 5,5%, Suurbritannias on pöhitoiduainete käibemaks 0%. Seega mitmed meistjöukamad riigid, kus alampalk on körgem, näevad toiduainete hinna taskukohasena hoidmise vajadust. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi ega erialaseid termineid, mis vajaksid eraldi määratlemist. Kasutatavad moisted lähtuvad kehtivast maksuseadusestja EL käibemaksudirektiivist. 5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu oigusele Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv lubab liikmesriikidel rakendada pöhitoiduainetele alandatud maksumäära. Eelnöu ei ole vastuolus ELi öigusega. 6. Seaduse möjud Möju sihtriihm l: leibkonnad Moju kirjeldus: Eelnöu kohaselt langetatakse l. juulist 2026 pöhitoiduainete käibemaksumäär 9 protsendile. Kodus söögitegemiseks sageli kasutatavad toiduained muutuvad odavamaks ja inimeste toimetulek paraneb. Käibemaks on regressiivse möjuga maks - madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust käibemaksule. Esimeses tuludetsiilis ehk köige väiksema sissetulekuga inimestel on käibemaksu osakaal sissetulekus 17,7 protsenti, samas joukaimas ehk kumnendas detsiilis ule kahe korra väiksem 7,8 protsenti. Oldiselt möjutabki käibemaks köikides ELi riikides enim just köige vaesemaid, sest just nendel moodustavad sundkulud, sh toidukulud suurima osa nende sissetulekutest. Möju ulatus ja avaldumise sagedus on suured, kuna puudutab igapäevaseid tarbimisvalikuid köigijaoks. Sihtrilhma suurus: köik Eesti elanikud 2 Ebasoovitavat möju tarbijatejaoks ei ole. Riskinä vöib käsitleda seda, et maksulangetus eijöua tarbijajaoks hindadesse. Selle vältimiseks tuleb leppida kokkujaekettidega, et maksulangetus kantakse edasi löpphinda tarbija jaoks. Seda on avalikult väljä öelnud mitu jaeketti. Käibemaksu 24%-ni töstmise eelnöus seletuskirjas nenditakse, et »Sarnaselt 2024. aasta käibemaksu standardmäära töusule vöib eeldada, et 2025. a keskpaigas toimuv käibemaksu töstmine kandub kogu ulatuses kaupadeja teenuste hindadesse." Analoogselt peaks langetus ka jöudma kogu ulatuses hindadesse. Läti, Leeduja Eesti Maaulikoolid viisiä 2019. a läbi uuringu Effect of VAT rate reduction for fruits and vegetables on prices in Latvia: ex-post analysis, mille tulemusena selgus, et käibemaksu vähendamine kandus puu- ja köögiviljajaehinda 88% ulatuses. Puu- ja köögivilja hinnad langesid jaemuugis 11,7% oodatud 13,2 % asemel, kuigi käibemaksu langetamise aruteludesse oli kaasatud kajaemuugiketid, viimased lubasid kanda käibemaksu vähendamise jaehindadesse 100%-liselt. Uuringu autorid arvavad, et pöhjuseks on kahe suiu-ema jaemuiija vaikiv kokkulepe hinna kujundamise strateegias. Uiu-ingus hinnati hiimalanguse efekti suhteliselt pikaajaliseks, hindasid jälgiti 2018. ajuunist 2019. a veebruarini. Uuringus leitakse, et möju hindadele tuleks jälgida pikema perioodi jooksul. Möju sihtrilhm 2: Eesti pöllumajandusettevötjadja toidutootjad Möju kirjeldus: Maksulangetus puudutab pöhitoiduaineid, mille seas on suur osakaal kohalikult toodetud toiduainetel. Soodsam löpphind annab eelise kohalikule tootjalejamuutub tarbimise stniktuur nende toodete kasuks. M^öju ulatusja avaldumise sagedus on keskmised. Möju on pöllumajanduseja toidutootmise sektoritele. Ebasoovitavate möjude kaasnemise riski kohalike tootjatejaoks ei ole. Möju sihtriihm 3: majandus ja riigieelarve Möju kirjeldus: Maksulangetus puudutab pöhitoiduaineid, mille seas on suur osakaal kohalikult toodetud toiduainetel. Soodsam löpphind annab eelise kohalikule tootjale, suurendab sisetarbimistja toetab majanduskasvu. Leibkonnaliikme kulutuste statistika köige värskemad andmed on 2020. aasta kohta, inflatsiooniga kohandades on 2024. aasta kulu leibkonna liikme kohta, kogukulu toiduainetele, sellelt laekuv käibemaks ja maksulangetuse möju hinnang toodudjärgnevas tabelis. Hinnanguliselt kulutasid Eesti leibkonnad 2024. aastal toiduleja alkoholitajookidele 2,58 mid eurot, sealjuures pohitoiduainetele 1,6 mid eurot. Eelnevale statistikale, selle pöhjal koostatud hinnangutele tuginedes maksid leibkonnad 2024. aastal käibemaksu toiduja alkoholitajookide tarbimiselt 465 min eurot, pöhitoiduainetelt 288 min eurot. 9%-lise käibemaksumäära korral väheneksid riigieelarve tulud u 170 min eurot. Juhul kui tarbijate toidukulud peaksid käibemaksumäära vähenemise töttu vähenema 170 min euro vörra, siis vöib eeldada, et see raha liigub tarbijate muudesse kulutustesse. Kui neile toodetele ja teenustele rakendatakse käibemaksu täismäära, siis väheks riigieelarvesse laekuv käibemaks 130 min euro vörra. Eelnev arvutus pöhineb eeldusel, et kogu käibemaksu vähenemine kandub täies mahus tarbijahindadesse. Kui tarbijahinnad vähenevad vähem kui käibemaksu maar, siis on möju riigieelarvele väiksem, kuid ka möju tarbijate toidukulutuste vähenemisele on väiksem. 3  Kulu Aasta 2024 leibkonna Kogukulu Käibemaks Käibemaks Eestis (min eur) 22% (min eur) 9% (min eur) Mo j u liikme kohta (eur) Toit ja alkoholita joogia l 877 2580 465 ..toit 1733 2383 430 ... .teraviljasaadused 261 359 65 26 39| ....lihatooted 350 481 87 35 52 ....kalatooted 95 130 23 10 13 ... ,piimjuust,munad 284 391 70 29 41 ...aedviljad 173 238 43 18 25 ..alkoholitajoogid 133 183 33 Alkoholjoogidja 213 293 53 tubakas Restoranidja hotellia 319 439 79 KOKKU 170| Hinnanguliselt on 9-protsendise käibemaksumääraga toodetest vähemalt 50 protsenti kodumaised, seega saab tootmisettevötetelt täiendavate maksude näol täiendavat tulu. Lisaks on positiivne möju Eesti toidutootjateleja töökohtadele maapiirkondades. 2025. aasta II poolest alates kehtima hakkava uue 24-protsendise käibemaksu standardmäära möju on hinnanguliselt 108 miljonit eurot. Aasta peale siis 216 min eurot. KäibemaksutÖstmise eelnöu seletuskirjas arvestatakse eeldusega, et veidi ale kolmandiku tarbijatest ei suudaks hinnatöusuga kohaneda. Sealjuures kirjeldatakse piirikaubanduse riski, sest Lätis ja Leedus kehtib käibemaksu 21%-ne standardmäär. Läti ja Leedu inflatsioon ja hinnakasv on Eestist madalam ja seega peaks lisaks piirikaubanduse hoogustumise riskile vötma arvesse majanduskeskkonna uldise konkurentsieelise kadu, mille vöib Eesti körge hinnatase kaasa tuua. Pöhitoiduainetele 9% määrä kehtestamine vähendab tarbijate osakaalu, kes täismäära töusuga toime ei tule, vähendab piirikaubanduse riski ja konkurentsieelise kaotamise asemel annab selle pöllumajandusettevötetele ja toidutootjatele. Möju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised. Eelarvele 130 min eur negatiivne möju, kuid seda tasakaalustab möju sisetarbimise kasvu kaudu majanduskasvule ning konkurentsieelise loomine kohalike tootjate toodangule. Lisaks hindab käibemaksu täismäära 24% töstmisega tekkivat piirikaubanduse riski, mida aitab maandada pöhitoiduainete maksumäära langetamine 9%-le. Ebasoovitavate möjuna saab väljä tuua selle, et maksulangetust ei kanta tarbijatele täies mahus edasi, kuid see tähendab ka, et laekumised ei vähene hinnatud ulatuses. Möju sihtruhm 4: Maksu- ja Tolliamet Möju kirjeldus: Eelnöu kohaselt langetatakse l. jaanuarist 2026 pöhitoiduainete käibemaksumäär 9 protsendile. Tegemist on juba olemasoleva määraga, mis kehtib näiteks ravimiteleja raamatutele, ning vajab lihtsalt maksustavate toodete umberklassifitseerimist. Möju ulatusja avaldumise sagedus on suured, kuna puudutab igapäevaseid tarbimisvalikuid köigijaoks. 4 Sihtriihma suurus: köik Eesti elanikud Ebasoovitavat möju tarbijate jaoks ei ole. Riskinä vöib käsitleda seda, et maksulangetus ei jöua tarbija jacks hindadesse. Selle valtimiseks tuleb leppida kokkujaekettidega, et maksulangetus kantakse edasi löpphinda tarbijajaoks. Seda on avalikult väljä öelnud mitujaeketti. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eeldatakse ajutist käibemaksulaekumise vähenemist pöhitoiduainete osas, kuid majanduse elavnemine aitab seda tasakaalustada. Lisandub vajadus kontrollimehhanismideks, mis tagavad, et käibemaksulangetus jöuab löpptarbijani, mitte ainult kaubandusettevötte kasumireale. Kulu Maksu-ja Tolliametile IT-arendustega. Eelnöu rakendamiseks on tuleb teha muudatusi MTA infosusteemides seoses uute kaubagruppide liikumisega 9-protsendide käibemaksumäärale, aga nii nagu nenditakse julgeolekumaksu tuhistamise seaduse eelnöu seletuskirjas, siis täiendavat rahavajadust riigieelarvest ei ole vaja, kuna MTA-le on eelnevaltjuba eraldatud vahendidjulgeolekumaksu rakendamiseks, mida nuud teha ei tule. Julgeolekumaksu rakendamine eeldas MTA poolt arendusi mitmetes teenustes. RmIT/MTA joudis sölmida tunnipöhise arenduslepingu tööde realiseerimiseks, kuid selle lepingu alt ei ole veel uhtegi tööd tellitud. 8. Rakendusaktid Vajalik on täpsustada pöhitoiduainete loetelu rahandusministri määrusega. Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid rakendusakte. 9. Seaduse jöustumine Käesolev seadus on kavandatud jöustuma l. juulil 2026, vöimaldades ettevötjatele, maksuhaldurile ja tarbijatele piisava ettevalmistusaja. Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Kamse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Zuleyxa Izmailova 22.05.2025. a. 5  ^ •f z. /0'- fri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jaal Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige LU<^^?feä^.(^> Andre Hanimä^i Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Zuleyxa Izmailova Riigikogu liige 6  EELNÖU Käibemaksuseaduse muutmise seadus § l. Käibemaksuseaduse §15 löiget 2 täiendatakse uue punktiga 6järgmises sönastuses: ,,6) pöhitoiduained (juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatooted).". § 2. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatavad Sotsiaaldemokra^iku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Zuley^ä/tzmailova 22.05.2025.a. / / L^urTLäänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige Riigikogu Kantsäiei l Kuupäev^o(-^ (LOd T v^-^EQ^ISSL  /, t^^4<^ drre Hanimägi(J Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Zuleyxa Izmailova Riigikogu liige 2 . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 22.05.2025 /1-1/15-661; Riigikantselei / 22.05.2025 / 2-5/25-01024 Resolutsiooni teema: Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 12.06.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.6.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0567. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 22.05.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655