2025/2026. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0570 - 2025/2026. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56baa043-8a7e-4e1c-8260-49d4de276e04 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56baa043-8a7e-4e1c-8260-49d4de276e04?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 22.05.2025 nr 8-1/25/2297 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Pangaliit Swedbank LHV Pank Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „2025/2026. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Jass Juuremaa 735 3015 [email protected] Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 22.05.2025 KORRALDUS 2025/2026. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestada 2025/2026. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 6000 eurot. Kristen Michal peaminister Keit Kasemets riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „2025/2026. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas. Alates 2023/2024. õppeaastast on nimetatud maksimaalmääraks kehtestatud 3 000 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku tõsta 2025/2026. õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 6000 euro peale ühe laenutaotleja kohta tuginedes Vabariigi Valit suse tegevusplaanis kokkulepitule „Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas“. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistanud kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna peaekspert Hemminki Otstavel ja sama osakonna peaekspert Jass Juuremaa ([email protected]; 735 3015), strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert Tiina Kõllamaa ([email protected]; tel 735 0163) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi ([email protected]; tel 735 0297). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Õppelaen on riiklikult garanteeritud laen, mille puhul tagab riik pankadele laenusaaja õppelaenu maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimää r õppelaenu summalt on krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 6 kuu euribor pluss 3 protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui 5 protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse 5 protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe. ÕÕS § 15 lõike 1 alusel saavad õppelaenu võtta isikud, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Eesti Panga andmetele tuginedes on kõige aktiivsem õppelaenude võtmise periood õppeaasta alguses, septembris-oktoobris. Viimaste õppeaastate võrdluses selgub, et õppelaenude käive perioodil september-oktoober 2022. aastal oli 2,8 mln € ning 2023. aastal vastavalt 3,5 mln €. 2024. aasta perioodil september-oktoober oli õppelaenude käive 3,8 mln €, mis näitab, et huvi õppelaenu vastu on viimastel aastatel teatavas tõusujoones. Alates 2023/2024. õppeaastast on õppelaenu maksimumsumma olnud 3000 eurot aastas. Õppelaenu väljastasid 2024/2025. õppeaastal Swedbank (intressiga 1,99% + 6 kuu euribor) ja LHV (intressiga 1,95% + 6 kuu euribor), kes andsid õppelaenu oma krediidiressursi arvelt. Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Kõikidest õppelaenu võtjatest on 42% võtnud õppelaenu ühe korra oma õpingute jooksul, 28% kaks korda ja 21% kolm korda. Erandlikult on üksikud inimesed võtnud õppelaenu aastate jooksul kuni kümme korda. Aastatel 2006-2008 võttis õppelaenu ligi 20 000 üliõpilast (30% kõigist tudengitest) ja 2000 kutsehariduse õpilast (8%). Sellest alates on õppelaenu võtnute arv ja osakaal aasta-aastalt vähenenud (joonis 1). Alates 2022/23. õppeaastast on märgata teatavat tõusutrendi õppelaenu võtjate seas. 2023/24. õppeaastal võttis õppelaenu kokku 1913 õpilast, kelle seast 1712 olid kõrghariduse ning 201 kutsehariduse õppurid. Peamiseks õppelaenu võtnute arvu vähenemise põhjuseks on tasuta kõrgharidusele üleminek ning õppelaenu kustutamisest loobumine seoses avalikus teenistuses tööle asumisega. Viimastel aastatel on sagenenud viited õppelaenu ebaatraktiivsusele üliõpilaste seas, mis on tingitud kõrgest intressimäärast ning madalast laenusummast, mis ei võimalda õpingutega seotud kulusid täies ulatuses katta. Kui õppelaenusüsteemi luues Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii. Joonis 1. Õppelaenu saanute osakaal õppurite koguarvust ning õppelaenuõiguslikest õpilastest (HTM). 2021. aastal langes esmakordselt õppelaenu võtnute koguarv kutse- ja kõrghariduses alla 1000 õpilase (tabel 1). 2022. aastal, pärast käendajate arvu vähendamist kahelt käendajalt üheni, intressiarvestuse põhimõtete ülevaatamist ja õppelaenu maksimummäära tõstmist 3000 euroni, on õppelaenu võtnute osakaal ja arv veidi tõusnud. Tabel 1. Õppelaenu võtnute osakaal eri haridustasemete lõikes 2020 - 2023 (HTM). Osakaal kõigist laenu võtnutest Laenu võtnute arv Laenu võtnute arv kutsehariduses Aasta 1. aste 2. aste 3. aste Kutseharidus kõrghariduses kokku kokku 2020 66,4 % 21,7 % 0,9 % 1146 11 % 142 2021 66,8 % 22,3 % 0,9 % 871 10 % 96 2022 66 % 21,6 % 1,2 % 1619 10,6 % 191 2023 65% 23,5 % 1% 1712 10,5 % 201 Haridus- ja Teadusministeerium on ette valmistamas eelpool nimetatud murekohtade adresseerimiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadust, mille planeeritav jõustumisaeg on 2026. aasta 1. september. Kavandatavad muudatused seisnevad eeskätt tagasimakseperioodi pikendamises, eraisikust käendaja ja kinnisvaratagatise nõude kaotamises ning intressimäärade langetamises, et muuta õppelaen õpilaste jaoks soodsamaks ning paindlikumaks. Kõrgharidusseaduse (KHaS) ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus oli Eelnõude Infosüsteemis (EIS) kooskõlastusringil perioodil 16.12.24-27.01.2025. VTK-le laekunud tagasisides rõhutati erinevate partnerorganisatsioonide poolt laenusumma tõstmise vajalikkust, millest tulenevalt Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku tõsta alates 2025/2026. õppeaastast õppelaenu maksimaalmäär 6000 euroni. Ettepanek tuleneb Eesti majandusolukorrast, kõrgest inflatsioonist ja elukallidusest, mistõttu ei ole senine õppelaenu summa enam (üli)õpilaste igapäevaste õpingutega seotud kulude katmiseks piisav. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 4. Korralduse mõjud Korraldusega tõstetakse õppelaenu maksimaalmäär 6000 eurole. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud 2024/2025. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsummana kehtestatud 3000 eurot aastas. Kui õpingute kestus õppekava järgi on alla 9 kuu, saab õppelaenu võtta poole maksimummäära ulatuses, milleks oli kuni 1500 eurot. Käesoleva eelnõu ettepanek on kehtestada alates 2025/2026. õa õppelaenu maksimumsumma 6000 eurot õppeaastas. Rahandusministeeriumi 2025. a eelarves on planeeritud riigitagatiseks 140 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi eelarves on planeeritud 2025. a 74 355 eurot, mis on ette nähtud laenude kustutamisega seotud kulude katmiseks puuduva töövõime ja sügava puudega lapse hooldamise korral. Viimastel aastatel on riigitagatisena tasutud kulud olnud langevas trendis (tabel 2). Riigitagatise hulka arvestatakse laenuvõlgnevustega seotud kulud, õppelaenu kustutamisega seotud kulud laenuvõtja surma või töövõime kaotuse korral, õppelaenu kustutamisega seotud kulud puudega laste vanematel ning intresside katmisega seotud kulud ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ning arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. 2021. aastal rakendus riigitagatis õppelaenudega seotud kulude katteks 307 503 euro väärtuses, 2022. a 234 838 eurot, 2023. aastal 157 179 eurot ning 2024. aastal maksti riigitagatisena välja õppelaenuga seotult 179 558 eurot. Tabel 2. Riigi kohustused eelnevatel aastatel (HTM). 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 Intresside tasumisega seotud kulu kokku 130 315 97 528 76 036 59 859 Sellest: ajateenijate nn maksepuhkusega seoses tasutud 7 603 5 712 4 042 2 342 kuni 3-aastast last kasvatavate vanemate nn maksepuhkusega seoses tasutud 116 017 86 220 65 924 49 074 arst-residentide nn maksepuhkusega seoses tasutud 6 695 5 596 6 069 8 443 intressivahe katmine pankadele 0 0 0 0 Laenuvõlgnevuse tõttu rakendunud 38 881 riigitagatise summa 63 705 50 313 17 862 Laenuvõlglaste arv, kelle suhtes riigitagatis 13 rakendus 21 19 8 Õppelaenuvõlgnikelt riigile laekunud 93 008 247 259 148 504 74 688 Laenusaaja töövõime kaotusega seoses tasutud summa 55 596 36 735 25 456 36 431 Töövõime kaotanud laenu võtnud isikute arv 22 12 10 11 Laenusaaja surmaga seoses tasutud summa 6 022 9 364 24 652 21 263 Surnud isikute arv 3 4 8 9 KOKKU RIIGITAGATIS 255 638 193 940 144 006 156 434 Puudega laste vanematele õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 51 865 40 898 13 173 23 124 Puudega laste vanemate arv, kelle eest on õppelaen hüvitatud 22 2 9 8 KOKKU RIIGITAGATIS (koos puudega laste vanemate õppelaenude kustutamisega) 307 503 234 838 157 179 179 558 Lisaks riigitagatisele, tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe, mille jaoks on 2025. a eelarves planeeritud 135 000 eurot. 6. Korralduse kehtivus Korraldus jõustub üldises korras. Õppelaenu maksimaalmäär 6000 eurot kehtib 1 aasta ehk perioodil september 2025 - juuni 2026. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Pangaliidule ning laene väljastavatele pankadele Swedbank ja LHV Pank. Kristina Kallas minister