KÄSKKIRI /kuupäev digiallkirjas/ nr 53
Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. a
kohta
Riigivaraseaduse § 98 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196
„Välisministeeriumi põhimäärus“ § 20 punkti 1 alusel ning kooskõlas rahandusministri 10. juuni
2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste
teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-ga 5:
1. Kinnitada Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. a kohta (lisatud).
2. Avalike suhete osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
minister
Lisa: Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. a kohta
Taavo Lumiste, 637 7239,
[email protected]
Välisministri käskkirja
/kuupäev digiallkirjas/ nr 53
Lisa
Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. aasta kohta
Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus) on ainus sihtasutus,
milles Välisministeerium teostas 2024. aastal asutajaõigusi.
Keskus asutati 23. aprillil 2021 vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.04.2021 nr 139
„Volitus Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse
Eesti Idapartnerluse Keskus ühendamiseks“. 2024. aasta oli keskuse neljas majandusaasta.
Keskuse eesmärk on tugevdada Eesti arengukoostööd, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike
ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides
ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre. Keskuse
eesmärgiks on kasvatada rahvusvaheliste koostööprojektidega tegelemise kompetentsi ning
selle kaudu suurendada välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö elluviimisel, mistõttu on
keskuse ülesanne läbida Euroopa Komisjoni nn sambahindamine. See on EL-i rahaliste
vahendite kasutamise eelduseks ning arengukoostöö doonorite jaoks oluliseks
kvaliteedimärgiks.
Keskuse tegevuse eesmärgid 2025. aastaks on sätestatud Välisministeeriumi ja keskuse vahel
21.01.2025 sõlmitud lepingus „Ministeeriumi ootused ESTDEV-ile 2025. aastal“. Lepingu
täitmist monitoorib Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakond, kaasates teisi
Välisministeeriumi üksuseid.
Keskusel on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Nõukogu liikmed nimetab
Välisministeerium. Aastatel 2021 - 2024 oli kolm nõukogu liiget Välisministeeriumist, üks
Rahandusministeeriumist ja üks kolmandast sektorist.
Hinnang tegevusele
Keskuse finantsnäitajad 2024
Varad, tuh EUR 6 977
Tulud, tuh EUR 16 807
Kulud, tuh EUR -16 831
Töötajaid aasta lõpus 1
33
Tööjõukulu osakaal, % 14,9% (töölepinguliste töötajate2
tööjõukulu kogu kuludest on 10,8%)
Juhtimiskulu osakaal3, % 0,71%
Keskuse tegevus oli 2024. aastal asjakohane, lähtus seatud asutajapoolsetest ootustest ja
prioriteetidest ning edendas arengukoostöö valdkonda Eesti arengupoliitika põhimõtetest
lähtuvalt, samal ajal toetades konkreetseid valdkondlikke arenguid sihtriikides. Keskuse töö
paremaks elluviimiseks on oluline „Arengukoostöö strateegia rakenduskava 2024 – 2026“
(edaspidi rakenduskava) valmimine. Esiletõstmist väärib edukas välisrahastuse kaasamine
praktilisel töötasandil, kus iga rahvusvahelistesse initsiatiividesse investeeritud euro (peamiselt
1
Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale.
2
Ei ole arvestatud nõukogu liikmeid ja juhatuse liiget.
3
Osakaal kogukuludest: nõukogu liikmed + juhatuse liige koos maksudega.
Team Europe Initiative raames projektid) tõi tagasi ca. kaheksa eurot doonorrahastust. See on
võimaldanud luua keskusele ka esmase rahalise tegevus- ja riskipuhvri ning kindlasti toetab
mitmeaastase planeerimistsükli suunas liikumist. Esiletõstmist väärib senisest süsteemsem
lähenemine valdkondlike projektide kujundamisel ja elluviimisel, millest paljud on suunatud
pikaajaliste arengupoliitiliste muutuste saavutamisele, eelkõige tegevused demokraatia ja
õigusriigi valdkonnas. Keskuse tööd toetavad kindlasti ka 2024. aastal uue kodulehe
valmimine, üleminek Riigi IT-keskuse pilvepõhisele IT-süsteemile, erinevad organisatsiooni
tugevdavad küberturbe ja korruptsiooniennetustegevused, taotlusvoorude digitaliseerimine
ning uuele kontoripinnale kolimine.
2025. aastaks täidab keskus edukalt oma rolli Eesti kogemuste vahendamisel, et võimestada ja
inspireerida Eesti partnerriike seadma sihte ja kasutama innovaatilisi lahendusi. Lähiaastatel
võiks keskus seada eesmärgiks oma tegevustega senisest veelgi rohkem püüda
tagasipeegeldusena tuua Eestisse arengukoostööd teostavate partnerite kogemusi, mis toetaksid
Eesti siseseid valdkondlikke arenguid.
Keskuse Nõukogu valis konkursil välja keskuse uue juhi Klen Jääratsi, kes 08.01.2024 asus
keskust juhtima. Selle kaudu saavutatav stabiilsus keskuse juhtimises on tervitatav ning toetab
kindlasti keskuse poolt seatud eesmärkide saavutamist positiivselt. 2024. aasta lõpu seisuga oli
asutuses tööl 34 töötajat. Lisaks olid projektidesse kaasatud 77 eksperti, kes aitasid
projektitegevusi tulemuslikult ellu viia. 2024. aastal alustati organisatsiooni struktuuri
hindamise analüüsiga, et 2025. aastal viia läbi struktuurimuutus. Struktuuri ümberkorraldamise
kaudu on võetud kurss spetsialiseerumisele. Spetsialiseeritud osakondade ja ametikohtade
loomine geograafilistele piirkondadele (Aafrika regioonijuht, EL idanaabruse regioonijuht) või
sektoritele (digiareng, haridus, demokraatia, majandus) võimaldab keskusel süvendada
teadmisi ja luua tugevaid sidemeid nimetatud valdkondades.
Keskuse ambitsioon on kahekordistada arengukoostöö vahendeid 2026. aasta lõpuks ning
neljakordistada need strateegia perioodi, 2030. aasta lõpuks. Selle saavutamiseks tuleb edukalt
läbida Euroopa Liidu kuue samba hindamine ning arendada süsteemselt koostöö- ja
doonorsuhteid. Koostöös välisministeeriumiga töötame välja doonorstrateegia, mis sisaldab
struktureeritud lähenemist potentsiaalsetele doonoritele, tuginedes osapoolte huvidele ja
prioriteetidele ning rakendame selleks võimalusel e-lahendust.
Kommunikatsiooni vallas on keskuse tegevuste eesmärk tõsta Eesti ühiskonna teadlikkust
arengukoostöö tulemustest ja mõjust, kujundada organisatsiooni kuvandit, selgitada seatud
eesmärke ja tegevuspõhimõtteid ning muuta Eesti ekspertteadmised ja tulemused nähtavaks
rahvusvaheliste partnerite hulgas.
2024. aastal rakendas keskus 57 projekti, millest 13 olid rahastatud kas osaliselt või täielikult
välisdoonorite poolt. 2024. aastal andis keskus 13 taotlusvooruga välja 6,34 miljonit eurot.
Väliministeerium eraldas keskusele 2024. aastal 15,7 miljonit eurot (k.a kärbe ja teised
muudatused) arengukoostöö rahastust, mida oli 18% rohkem kui 2023. aastal. Lisaks
välisministeeriumi rahastusele kaasas keskus uute lepingutega ligi 5,5 miljonit eurot
välisrahastust (25% kogueelarvest). Kokkuvõttes tõi iga Euroopa ühisalgatustesse (Team
Europe Initiative) või teistesse rahvusvahelistesse initsiatiividesse investeeritud euro 8 eurot
doonorrahastust Eesti projektide võimenduseks nii Euroopa Liidu idanaabruse kui ka Aafrika
sihtriikides. Koos eelmiste perioodide jääkide ja välisrahaga oli 2024. aastal keskuse hallata 24
miljonit eurot arengukoostöö rahastust. Muid siseriiklikke toetusi keskus 2024. aastal ei saanud.
2025. aastal on jätkumas töö organisatsiooni arendamiseks, olulisemateks võib pidada järgmisi
suundi:
• EL sambahindamise protsessi läbimine ning ettevalmistused muude välisrahastajate
nõuetele vastavuse saavutamiseks.
• Töö strateegiliste partneritega: suurendada välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö
elluviimisel.
• Eesti arengukoostöö partneritega koostöö valdkonna kompetentsi koondamiseks ning
arengukoostöö teostamiseks.
Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna
ja olulisemad tähelepanekud
Keskuse 2024. aasta majandusaasta aruanne on auditeeritud – audiitoril selle kohta märkusi ei
olnud. Keskuse Nõukogu poolt on majandusaasta aruanne kinnitatud ning see on esitatud
registrile.
Keskuses ei ole aastatel 2021 – 2024 läbi viidud erikontrolle.
Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta
Välisministeeriumi seisukoht on, et keskuse tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Keskuse tegevused 2021.,
2022., 2023. ja 2024. aastal on lähtunud keskuse loomise pikaajalistest eesmärkidest ning nende
saavutamiseks on tegevused vajalikud ka 2025. aastal.