Hankija vastus

Adressaat Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Riigihanke viitenumber 291278 Menetlusdokument Transpordiameti vastus TREF Nord vaidlustusele Hankija Transpordiamet Registrikood 70001490 Esindaja Vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co E-post [email protected] Vaidlustaja AS TREF Nord Registrikood 10217746 Esindaja Advokaat Märk Mürk Advokaadibüroo EMERALDLEGAL E-post [email protected] Kolmas isik KMG OÜ Registrikood 16196755 E-post [email protected] Infragreen OÜ Registrikood 16740489 e-post [email protected] Hankija taotlused Hankija palub: j ätta vaidlustus rahuldamata. j ätta menetluskulud vaidlustaja kanda, sh mõista vaidlustajalt välja hankija menetluskulud, mille suuruse teatame edasise menetluse käigus. HANKIJA SEISUKOHA KOKKUVÕTE Vaidlus käib selle üle, kas hankijal oli õigus kolmanda isiku pakkumus vastavaks tunnistada. Kõiki teisi hankija otsuseid on vaidlustatud põhjusel, et need on ajaliselt järgnenud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisele . Nende ajaliselt järgnevatele otsustele vaidlustajal iseseisvad etteheited puuduvad. Hankija on seisukohal, et tal oli õigus kolmanda isiku pakkumus vastavaks tunnistada , sest k olmanda isiku pakkumuses ei sisaldu selle tagasi lükkamist tingivaid puudusi. Vaidlustus põhineb argumendil, et kolmanda isiku poolt pakkumuse tagatisena esitatud pangagarantii pidanuks kehtima kuni pakkumuste jõusoleku tähtaja lõpuni 17.08.2025 (pühapäev), kuid kuna tema kehtivuseks oli 15.08.2025 (reede), siis selle näol on tegemist sisulise puudusega, mis pidanuks tingima kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamise. Vaidlustuses on selle argumendi toetuseks viidatu d riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) ja kohtute lahenditele, kus on leitud, et pakkumuse tagatisena esitatud pangagarantii lühem kehtivus pakkumuste jõusoleku tähtajast on sisuline puudus. Hankija on seisukohal, et antud juhtumi asjaolud erinevad ühes olulises ja määravat tähtsust omavas aspektis seni VAKO ja kohtute praktikas analüüsitud juhtumitest. Nimelt oli antud juhul pakkumuste jõusoleku viimaseks päevaks pühapäev ja pangagarantii kehtivuse viimaseks päevaks sellele eelnenud reede. Kõikides senis t es VAKO ja kohtute praktikas analüüsitud kaasustes o li pakkumuste jõusoleku tähtaja ja selles t lühema kehtivusega pangagarantii vahel e jäänud üks või mitu tööpäeva. Antud juhul sellist olukorda ei esine. Antud juhul, sõltumata sellest, kas pangagarantii kehtivus oli 15.08.2025 (reede) või olnuks ta 17.08.2025 (pühapäev), pidanuks hankija esitama pangagarantii alusel nõude mõlemal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede). Hankija ei oleks saanud nõuet esitada 16.08.2025 (laupäev) ega 17.08.2025 (pühapäev) juba hankija organisatsioonis kehtestatud töökorralduse reeglitest tulenevalt. Isegi, kui hankija oleks oma töökorralduse reegleid eirates nõude esitanud laupäeval või pühapäeval, oleks õigusaktidest tulenevast tahteavalduse kättetoimetamise reegli stikust tulenevalt loetud nõue kättesaaduks alles esmaspäeval, mistõttu garandil p uu d u nuks kohustus seda nõuet täita. Seetõttu p ole mingit sisulist vahet, kas pangagarantii kehtivuseks oli 15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev). Seetõttu ei esine kolmanda isiku pakkumuses ka sisulist mittevastavust. Hankija palub VAKO-l hankija argumente tõsiselt kaaluda, sest vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste hinnavahe on 1 522 780 euro t , mis on suur summa, arvestades ka meedias kajastatud kriitikat riigi teede ehitamiseks ja remondiks ette nähtud rahastus e aadressil . HANKIJA SEISUKOHA PÕHJENDUSED Kolmanda isiku pakkumuses ei esine sisulist kõrvalekallet, mistõttu selle vastavaks tunnistamine oli õiguspärane Hankija on seadnud pangagarantiina esitatava pakkumuse tagatise tingimuseks selle kehtivuse pakkumuse jõusoleku ajal. Kuna pakkumuste esitamise kuupäevaks oli 17.04.2025 ja pakkumused peavad olema jõus 4 kuud, arvates pakkumuste esitamise kuupäevast, siis pea vad nad olema jõus kuni 17.08.2025 (pühapäev). Siinjuures ei nõustu hankija vaidlustaja väitega, et kui pakkumuste jõusoleku tähtaja viimane päev langeb nädalavahetusele, siis pikeneb pakkumuste jõusoleku tähtaeg järgneva tööpäevani. Selline väide on vastuolus TsÜS § 136 lõikega 3, mis sätestab, et k ui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval . Samuti on vaidlustaja väide vastuolus vaidlustuses enda viidatud kohtupraktikaga, mis puudutab ooteaja kulgemist. Nii nagu ooteaja puhul ei liigu ka pakkumuste jõusoleku tähtaja puhul selle viimane päev nädalavahetuse päevalt järgmise tööpäevani. Hankija on nõudnud pakkumuse tagatise esitamist ja seadnud tingimuseks, et pakkumuse tagatisena esitatav pangagarantii kehtiks kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni. Seetõttu võib hankija seatud nõuet mõista selliselt, et pakkumuse tagatisena esitatav pangagarantii peab kehti ma kuni 17.08.2025 (pühapäev). Kolmanda isiku poolt esitatud pangagarantii punkti 5 kohaselt: Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni 15. august 2025 a , hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. Seega kehtib kolmanda isiku esitatud pangagarantii kuni 15.08.2025 (reede), mitte 17.08.2025 (pühapäev) nagu võiks järeldada hankija seatud nõudest. Pakkumuse tagatisena esitatud pangagarantii kehtivus kuni 15.08.2025 (reede) pole sisuline kõrvalekalle riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest . Sisulise kõrvalekalde puudumine tuleneb asjaolust, et antud juhul pole mingit teoreetilist ega praktilist vahet, kas pangagarantii kehtib kuni 15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev), sest nii hankija organisatsioonis kehtivatest reeglitest kui ka õigusaktidest tulenevast tahteavalduse kättesaamise reeglitest pidanuks hankija esitama nõude pangagarantii alusel niikuinii hiljemalt 15.08.2025 (reede), sõltumata sellest, kas pangagarantii kehtivusaeg oleks olnud kuni 15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev). Tulenevalt hankija organisatsioonis kehtestatud töökorralduse reeglitest pidanuks hankija esitama pangagarantii alusel nõude igal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede) . Transpordiameti töökorralduse reeglite ( Lisa 1 ) punkti 4.2. kohaselt on tööpäevadeks hankija organisatsioonis esmaspäev-reede. Järelikult oleks välistatud, et hankija esitaks pangagarantii alusel nõudeid laupäeval või pühapäeval. Kui pangagarantii kehtivuse viimane päev olnuks 17.08.2025 (pühapäev), siis selleks, et selle alusel esitatud nõue olnuks tähtaegne, pidanuks selle järelikult esitama hiljemalt 15.08.2025 (reede) , sest laupäeval ja pühapäeval hankija töökorralduse reeglite kohaselt nõudeid ei esitata . Seega pole hankija vaates mitte mingisugust vahet, kas pangagarantii kehtivus oli 15.08.2025 (reede) või olnuks see 17.08.2025 (pühapäev), sest tulenevalt hankija organisatsioonis kehtivatest töökorralduse reeglitest pidanuks hankija esitama pangagarantii alusel nõude igal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede). Tulenevalt tahteavalduse kättetoimetamise reeglitest pidanuks hankija esitama pangagarantii alusel nõude igal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede) . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS ) § 69 lõike 2 kohaselt loetakse e emalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks , kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kirja teel saadetava tahteavalduse suhtes on Riigikohus TsÜS § 69 lõikes 2 sätestatud reeglit tõlgendanud selliselt, et: e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda . Selleks, et olla kindel, et pangagarantii väljastanud pangal on mõistlik võimalus tutvuda garantii alusel esitatud nõudega hiljemalt garantiiperioodi viimas el päeva l , kui selleks viimaseks päevaks oleks 17.08.2025 (pühapäev), tuleks vastav nõue esitada järelikult hiljemalt 15.08.2025 (reede) selliselt, et e-kiri jõuaks panga serverisse panga tööpäeva jooksul. Kui hankija esitaks nõudekirja laupäeval või pühapäeval, siis võiks garandiks oleva panga vastuväide olla, et temal tekkis esimene mõistlik võimalus nõudega tutvuda alles 18.08.2025 (esmaspäev), mistõttu järelikult tuleb garantii alusel esitatud nõue l ugeda kättesaaduks samuti alles 18.08.2025 (esmaspäev), mistõttu see on esitatud hilinenult. Eeltoodust järeldub, et kui pangagarantii kehtivuse viimane päev olnuks 17.08.2025 (pühapäev), siis selleks, et selle alusel esitatud nõue olnuks tähtaegne, pidanuks selle esitama hiljemalt 15.08.2025 (reede). Seega pole hankija vaates mitte mingisugust vahet, kas pangagarantii kehtivus oli 15.08.2025 (reede) või olnuks see 17.08.2025 (pühapäev), sest tulenevalt TsÜS -s sätestatud tahteavalduse kättetoimetamise reeglitest pidanuks hankija esitama pangagarantii alusel nõude igal juhul hiljemalt 15.08.2025 (reede). Praktikas jõutakse pakkumuse tagatise realiseerimiseni igal juhul oluliselt varem, kui pangagarantii kehtivuse viimasel päeval . Hankijal ei ole siiani esinenud praktikas juhtumit, kus hankija oleks pidanud realiseerima pakkumuse tagatise. Hankija nõuab pakkumuste tagatiste esitamist nii öelda igaks juhuks. Pakkumuse tagatise kõige suurem praktiline väärtus seisneb selles, et kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi ja hankijal tekib RHS § 119 lõikes 3 nimetatud kahjunõude esitamise õigus, siis võib hankija arvestada sama paragrahvi lõike 4 kohaselt oma kahjunõudest maha realiseeritud pakkumuse tagatise. Kuna RHS § 90 lõike 1 kohaselt ei tohi hankija nõutud pakkumuse tagatis ületada 1% hankelepingu eeldatavast maksumusest, siis on hankija eelduslik kahjunõue oluliselt suurem, mistõttu pakkumuse tagatis kataks kahju üksnes osaliselt. Tavapärane hankemenetlus, milles ei ole esitatud vaidlustust ja mille lahendamisele ei järgne kohtuvaidlust, lõpeb oluliselt varem hankelepingu sõlmimisega, kui on pakkumuste jõusoleku tähtaeg. Seega tavapärases hankemenetluses ilmneb harva esinev võimalus, et pakkuja loobub oma pakkumusest, mistõttu pakkumuse tagatist võib olla vaja realiseerida , oluliselt varem, kui on pakkumuste jõusoleku tähta ja viimane päev . Erandlikus hankemenetluses, mis päädib kohtuvaidlusega, võib osutuda vajalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaegade pikendamine ja sellega seoses ka pakkumuse tagatiste kehtivusperioodide pikendamine või uute esitamine. Samas on selleks ajaks, kui ilmneb pakkumuste jõusoleku tähtaegade pikendamise vajadus, pakkujatel ka selge, kas nad tahavad olla oma pakkumusega seotud algsest tähtajast pikema perioodi jooksul. Kui ei taha, siis nad ei pikenda oma pakkumuste jõusoleku perioodi. Kui tahavad, siis pikendavad ja siis muutub hilisem pakkumuse tagasivõtmise risk pea olematuks, sest selleks ajaks on teiste pakkujate pakutud maksumused ja sellest järelduv enda pakkumuse võimalik hinnarisk juba teada. Selle arutelu mõte on näidata, et ükski hoolas ja mõistlikult tegutsev hankija ei oota pakkumuse tagatise realiseerimisega pakkumuse jõusoleku viimase päevani. Isegi, kui see peaks mingil põhjusel vajalik olema, siis antud juhul tuleks vastav nõue esitada igal juhul hiljemalt 15.08.202 5 (reede), sõltumata sellest, kas pangagarantii kehtivusperiood lõppeks 15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev). Hankija hinnangul esineb RHS § 114 lõike 2 teises lauses sätestatud olukord. Viidatud sätte kohaselt hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Nagu eelnevalt selgitatud, hankija hinnangul antud juhul ei esine sisulist kõrvalekallet, mistõttu hankijal oli õigus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks. Vaidlustaja tuginetud VAKO ja kohtute praktikas olid asjaolud määravat tähtsust omaval moel teistsugused, kui praegu . Analüüsides vaidlustaja tuginetud VAKO otsust 141-22/253349 ja Tartu Ringkonnakohtu otsust asjas 3-21-394, juhib hankija tähelepanu järgnevale: Viidatud VAKO ja ringkonnakohtu asjades, kus tagatise kehtivusaeg oli ühe või kahe päeva võrra lühem kui pakkumuste jõusoleku aeg, ei lõppenud tagatise kehtivus viimasel tööpäeval enne nädalavahetust ja pakkumuste kehtivusaeg ei lõppenud nädalavahetusel. VAKO asjas kehtis tagatis pühapäevani (12.03.2023) ning pakkumuste kehtivusaeg teisipäevani (14.03.2023). Ringkonnakohtu asjas kehtis tagatis teisipäevani (02.03.2021) ning pakkumuste kehtivusaeg kolmapäevani (03.03.2021). Praegu kehtis tagatis reedeni (15.08.2025) ja pakkumuste kehtivusaeg pühapäevani (17.08.2025). Just selline kombinatsioon muudab praeguse olukorra eelnevalt selgitatud põhjustel oluliselt teistsuguseks. Ringkonnakohtu otsuse punktis 55 on RHS § 114 lõike 2 alusel puudusi lahterdatud mitteselgitatavateks (sisulisteks) ja selgitatavateks (mittesisulisteks) puudusteks. VAKO ja ringkonnakohus on oma lahendites leidnud, et kui garantiikirja kehtivus on pakkumuse jõusoleku kehtivusest lühem, siis tuleks hankijale pakkumuste jõusoleku perioodiks vajaliku tagatise tekitamiseks esitada uus garantiikiri. Seda pole aga võimalik teha pakkuja poolt selgituse andmise kaudu, vaid uue garantiikirja esitamise kaudu, mida tuleb aga käsitleda pakkumuse muutmisena. Viidatud olukordade erinevus praegusest seisneb selles, et antud juhul puudub vajadus uue garantiikirja järele ehk puudub vajadus pakkumust muuta. Puudub isegi vajadus pakkujalt mingi selgituse küsimise järele. Hankijale on ilma pakkuja selgitusetagi selge, et igal juhul pidanuks hankija esitama garantiikirja alusel nõude hiljemalt 15.08.2025 (reede) ja seda isegi juhul, kui pangagarantii kehtivuse viimane päev olnuks 17.08.2025 (pühapäev). Seega, tulenevalt asjaolust, et pakkumuste jõusoleku viimane päev langes pühapäevale, siis eeltoodud põhjendustel ei anna reedel lõppev tagatis hankijale lühemat garantiikaitset, kui pühapäeval lõppev tagatis. Seetõttu ei esine praegusel juhul ka VAKO lahendi punktis 9.1.3. ja ringkonnakohtu lahendi punktis 65 võimalikuks peetud teoreetilist situatsiooni, kus nende päevade võrra, mil pangagarantii kehtivus on pakkumuse jõusolekust lühem, on hankija jäetud ilma pangagarantiist tulenevast tagatisest. Viidatud lahendites toodud näide, kus pakkumus tunnistatakse edukaks pakkumuse kehtivuse viimasel või eelviimasel päeval, saaks omada tähtsust üksnes juhul, kui samal päeval pakkumuse edukaks tunnistamise ga teataks pakkuja koheselt pakkumus e tagasi võtmisest , misjärel hankija jõuaks veel sama päeva jooksul enne tööpäeva lõppu esitada pangagarantii alusel täitmisnõude garandile . Selli ne teoreetiliselt konstrueeritud stsenaarium on praktikas ebatõe näoline mitmel erineval põhjusel, mida siin pole mõtet lahata. Antud juhul aga ei saa esine da isegi seda ebatõenäolist teoreetilist stsenaariumit, sest pangagarantii kehtivus ega 15.08.2025 (reede) võrrelduna kehtivusega 17.08.2025 (pühapäev) ei lühenda kahe päeva võrra pangagarantii tagatisfunktsiooni. N agu eelnevalt selgitatud, hankija pidanuks mõlemal juhul esitama pangagarantii alusel nõude hiljemalt 15.08.2025 (reede). Järelikult pole mingit sisulist vahet, kas pangagarantii kehtivuse viimane päev on pühapäev või reede. Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamine olnuks riigihanke eesmärgi ja üldpõhimõtetega vastuolus, kuid vastavaks tunnistamine ei riku eesmärki ega üldpõhimõtteid Kõigist esitatud pakkumustest üksnes kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ületanud hanke eeldatavat maksumust . Hanke eeldatav maksumus oli 35 700 000 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuseks on 35 640 400 eurot ja vaidlustaja pakkumuse maksumuseks on 37 163 180 eurot. Ülejäänud pakkumuste maksumused on veelgi kallimad. Seega üksnes kolmanda isiku pakkumuse maksumus jäi eeldatava maksumuse piiresse. Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamisel ületaksid kõigi alles jäänud pakkumuste maksumused seega eeldatavat maksumust, mistõttu hankija l tekib RHS § 116 lg 1 punkti 1 alusel õigus kõigi pakkumuste tagasi lükkamis eks . Kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuste hinnavahe on 1 522 780 eurot . Tegemist on hankija jaoks väga olulise hinnavahega, mida tuleb riigihangete eesmärgi ja üldpõhimõtete järgimise huvides arvestada. Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamine rikuks oluliselt rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärki ja põhimõtet . Kui hankija lükkaks tagasi pakkumuse, mille maksumus on hinnalt järgmisest 1 522 780 euro võrra odavam, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et see oleks vastuolus RHS § 2 lõikes 1 sätestatud rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgiga. Samuti oleks see vastuolus RHS § 3 punktis 5 sätestatud rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise põhimõtetega. Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamine rikuks oluliselt proportsionaalselt tegutsemise põhimõtet . RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija tegutsema proportsionaalselt. Isegi, kui asuda seisukohale, et pakkumuse tagatis pidanuks kehtima kuni 17.08.2025 (pühapäev) ja ta kehtib kuni 15.08.2025 (reede), siis oleks pakkumuse tagasi lükkamine niivõrd väikese erinevuse tõttu ebaproportsionaalne. Isegi, kui jätta kõrvale praeguse olukorra erisus (reede v ersus pühapäev) vaidlustaja viidatud VAKO ja kohtupraktikaga, siis niivõrd väikene erinevus ei mõjuta pakkumuse tagatise tagatisfunktsiooni hankija jaoks. Seetõttu hankija ei pea sellist RHS-i alast praktikat põhjendatuks. Antud juhul tuleb aga arvestada olulise erisusega vaidlustaja tuginetud kaasustega. Hankija on selgitanud, et nii hankija organisatsioonis kehtivatest reeglitest kui ka õigusaktidest tulenevast tahteavalduse kättesaamise reeglitest tulenevalt pidanuks hankija esitama nõude pangagarantii alusel niikuinii hiljemalt 15.08.2025 (reede), sõltumata sellest, kas pangagarantii kehtivusaeg oleks olnud kuni 15.08.2025 (reede) või 17.08.2025 (pühapäev). See aspekt muudaks kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamise veel eriti ebaproportsionaalseks. Kohtud on asunud kaugenema formaliseerituse põhimõttest ning senisest tähtsamat rolli on asunud mängima proportsionaalsuse põhimõte . Hankija ei pea vajalikuks siin esitada ko htupraktika analüüsi, vaid viitab üksnes hankijat ennast puudutanud hiljutise Tallinna Ringkonnakohtu lahendi, kus kohus ütles punktis 16 mh järgmist: Ringkonnakohtu hinnangul tuleb RHS § 98 lõiget 4 ja RHS § 104 lõiget 9 tõlgendada nii, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel siiski olemas, sh juhul kui hankija on need pakkujalt saanud pärast nende esitamiseks antud tähtaja möödumist. Vastupidine tõlgendus, mille on valinud VAKO ja halduskohus, viib proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevale tulemusele ehk toob kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise ebaolulise ning hankemenetluse kulgu või teiste pakkujate õigusi mitte rikkuva möödalaskmise tõttu . V iitame ka sama lahendi punktile 18, kus ringkonnakohus leidis, et: Ringkonnakohus ei nõustu VAKO ja halduskohtu järeldusega, et RHS § 98 lg 4 kohaldamisel ei ole hankijal mistahes kaalutlusruumi. Viidatud punktis tuletas ringkonnakohus hankija kaalutlusruumi mh just proportsionaalsuse põhimõttest. Kuigi meil ei käi praegu vaidlus samade RHS-i normide üle, siis põhimõte on sama, et kui hankija oleks praegu kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükanud, siis oleks tulemus olnud proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus ehk too ks kaasa pakkumuse tagasi lükkamise ebaolulise ning hankemenetluse kulgu või teiste pakkujate õigusi mitte rikkuva möödalaskmise tõttu. Nimetatud ringkonnakohtu järeldust on hankija arvestanud ka siinses hankemenetluses. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ei riku riigihanke eesmärki ega üldpõhimõtteid mingil moel . Vaidlustaja tuginetud VAKO praktikas on leitud, et pakkumuse jõusoleku perioodist lühema kehtivusega tagatise andmine rikub riigihanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankija on seisukohal, et antud juhul sellist rikkumist ei esine. Nimelt: Läbipaistvuse probleemi ei esine, sest kõigile on teada, et üldteada on, et esmaspäev-reede on tööpäevad ja laupäev-pühapäev on puhkepäevad. Juba ainuüksi sellest järeldub, et kui pakkumuste jõusoleku tähtaja viimane päev satub laupäeva või pühapäeva, siis piisab, kui pakkumuse tagatis on kehtiv reedeni, sest eelpool põhjalikult selgitatud põhjustel on reede viimaseks päevaks, mil on võimalik esitada pangagarantii alusel nõudeid. Esiteks pole laupäev ja pühapäev hankija organisatsioonis tööpäevad ehk nendel päeval keegi nõudeid ei esita. Teiseks tooks laupäeval või pühapäeval nõude esitamine kaasa sellise nõude lugemise hilinenult esitatuks, sest nõude kättesaamise päev oleks sellisel juhul esmaspäev. Ebavõrdse kohtlemise probleemi ei esine samuti . Nagu nähtub selles hankes esitatud pakkumus t e tagatistest, siis viis pakkujat on esitatud nel ja erineva kehtivuse lõpukuupäeva ga tagatist : Kolmanda isiku esitatu d tagatis – 15.08.2025 (reede); Verston Eesti OÜ poolt esitatud tagatis ( Lisa 2 ) – 17.08.2025 (pühapäev); Vaidlustaja poolt esitatud tagatis ( Lisa 3 ) – 18.08.2025 (esmaspäev); AS TREV-2 Grupp esitatud tagatis ( Lisa 4 ) – 18.08.2025 (esmaspäev); GRK Eesti AS esitatud tagatis ( Lisa 5 ) – 25.08.2025 ( esmaspäev); See näitab, et pakkujate esitatud tagatiste kehti vusperioodid omavahel erinesid , sisaldades lausa neli erinevat perioodi . Sellest järeldub, et pakkujad on mõistnud lausa neljal moel erinevalt pakkumuse tagatise jõusoleku perioodi. Järelikult ebavõrset kohtlemist ei esine. Lisaks näitavad need erinevad perioodid, et erinevus tagatise kehtivusperioodis ei mõjutanud kaasnenud kulu või isegi, kui mõjutas, siis niivõrd ebaolulisel määral, et seda ei saa kasutada argumendina. Vastasel juhul poleks esitatud tagatist kehtivusperioodiga 25.08.2025 , mis ü letab rohkem kui nädalaga pakkumuste jõusoleku perioodi. Isegi kui asuda seisukohale, et antud juhul siiski esineb mingisugune läbipaistvuse või võrdse kohtlemise riive, siis on see niivõrd ebaoluline, et ta ei kaalu üles hankija vahendite 1 522 780 euro ulatuses ebaotstarbekat ja raiskavat kasutamist ning olulisel määral proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist . Hankija on seisukohal, et antud juhul kaalub hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise vajadus (1 522 780 euro suurune hinnavahe) ning proportsionaalsuspõhimõttest lähtuv tegutsemisvajadus üles võimaliku läbipaistvuse ja ebavõrdse kohtlemise ebaolulise riive. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Hankija on nõus kirjaliku menetlusega Hankija palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda ja mõista vaidlustajalt välja hankija menetluskulud, mille suuruse teatame edasise menetluse käigus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raiko Lipstok Vandeadvokaat Transpordiameti lepinguline esindaja Lisad Transpordiametis kehtestatud töökorralduse reeglid. Verston Eesti OÜ esitatud garantiikiri. Vaidlustaja esitatud garantiikiri. AS TREV -2 Grupp esitatud garantiikiri. GRK Eesti AS esitatud garantiikiri. KÄSKKIRI 05.01.2021 nr 1.1-1/21/1 Transpordiameti töökorralduse reeglite kinnitamine Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 p.1 ning avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 1 alusel: 1. Kinnitan Transpordiameti töökorralduse reeglid (lisatud) alates 01.01.2021. 2. Tunnistan kehtetuks Veeteede Ameti peadirektori 29.04.2019 käskkirja nr 33-VA „Töökorralduse reeglid“, Lennuameti peadirektori 01.10.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/163 „Lennuameti sisekorrareeglid“ ning Maanteeameti 23.08.2019 käskkirja nr 1-2/19/562 „Maanteeameti töökorralduse reeglite kinnitamine“ alates 01.01.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Padar Transpordiameti peadirektor  TRANSPORDIAMETI TÖÖKORRALDUSE REEGLID 1. Üldsätted 1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid) määratlevad Transpordiameti (edaspidi amet või tööandja) ametnike ja töötajate (edaspidi üheskoos teenistuja(d)) käitumisreeglid teenistussuhetes. 1.2. Teenistuja ja tööandja juhinduvad käesolevatest tööreeglitest, avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS), töölepingu seadusest (edaspidi TLS) ja teistest tööõiguse, töötervishoiu ning tööohutuse õigusaktidest. Olukordades, mida eespool nimetatud õigusaktid, juhendid ja lepingud ei reguleeri, lähtutakse ameti väärtustest, põhimõtetest, eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ning hea usu põhimõttest. 1.3. Tööreeglitega sätestatu on täitmiseks kohustuslik tööandjale ja kõikidele ameti teenistujatele. 2. Mõisted Tööreeglid – töökorralduse reeglid, mis määratlevad tööandja ja teenistujate käitumisreeglid teenistussuhetes. Teenistuja – ameti ametnik ning töölepinguline töötaja. Teenistuskoht – ameti teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Vahetu juht – osakonna, talituse või teenindusbüroo juhataja, kes annab teenistujale vahetult teenistusalaseid korraldusi. Kaugtöö – töö korraldamise ja/või -teostamise vorm, kus infotehnoloogia abil ja teenistussuhte kontekstis viiakse tööd läbi väljaspool tööandja ruume. Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP) – portaal, mille kaudu menetletakse teenistujate isikuandmeid, puhkuseid ja puudumisi, lähetusi, koolitusi, majanduskulude aruandeid ning varasid. Portaali kaudu kinnitatud andmed jõuavad automaatselt riigi finants-, personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP. Tööplaaniinfosüsteem (edaspidi TPIS) – veebipõhine keskkond, kus hallatakse Transpordiameti tööplaani ning personali hindamise ning arenguplaanidega seotud küsimustikke. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) – Rahandusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis ameti isikuandmete volitatud töötlejana osutab ametile riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse teenust vastavalt kinnitatud toimemudelile. 3. Teenistusse võtmine või töölepingu sõlmimine 3.1. Vastutus teenistuja tutvumise eest ameti töökorraldust reguleerivate haldusaktidega lasub vahetul juhil. 3.2. Teenistusse asumisel kohaldatakse katseaega kuni 4 kuud. Katseajal on teenistujal kõik seadusest, haldusaktidest ning töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. Katseaja tulemused määrab kindlaks vahetu juht katseaja lõpu vestlusel, mis vormistatakse TPIS-s. 3.3. Ameti teenistujatele kohaldatakse teenistusse asumisel nende võimalikult kiireks sisseelamiseks uue teenistuja adapteerimise protsessi. 3.4. Finants- ja haldusosakond kindlustab teenistujale töökoha ja vajalikud töövahendid. Infotehnoloogia osakond varustab töökoha arvutiga jm vastavate seadmetega ning väljastab vajalikud paroolid vms juurdepääsu tööks vajalike andmebaaside ja rakendustega töötamiseks. 1 Erialatööks vajalike spetsiifiliste töövahendite soetamine toimub kooskõlas riigivara kasutamise ja käsutamise korraga. 3.5. Personaliosakond väljastab uuele teenistujale sissepääsuloa või ametitõendi. Riiklikku järelevalvet teostatavate ametnike ametitõenditel kajastatakse avaliku võimu teostamise volitused. Ametitõendi või sissepääsuloa kaotamise või varguse korral tuleb sellest esimesel võimalusel teavitada personaliosakonda. 3.6. Ametitõend on ühtlasi sissepääsuluba tööruumides liikumiseks. Regioonides erinevate sissepääsuloasüsteemide korral väljastab tööandja esindaja (personaliosakond või teenindusbüroo juhataja või esinduse vanem) teenistujale läbipääsusüsteemi distantsvõtme, magnetkiibi või teavitab sissepääsukoodist. 3.7. Teenistuja teavitab enda andmete muutumisest (nimi, aadress, telefoni number, läbitud tasemekoolitused, panga rekvisiidid ning maksuvaba tulu, haridust tõendava dokumendi jms vahetuse) personaliosakonda läbi RTIP-i esimesel võimalusel. 3.8. Tööandja korraldab vajadusel kord kvartalis uutele teenistujatele „Uue töötaja päeva“, mille raames tutvustab juhtkond ameti missiooni, visiooni, arenguplaane, ameti tegevusvaldkondi ning nende tegevust reguleerivaid õigusakte. 4. Töö- ja puhkeaeg 4.1. Töönädala pikkus on 40 tundi. 4.2. Tööpäeva algus esmaspäevast neljapäevani on 7.30-09.00 ja lõpp 16.00-17.30. Reedel 7.30- 09.00 ja 15.00-16.30. Teenistuja võib kokkuleppel vahetu juhiga kasutada paindlikku töökorraldust ja paindlikku tööaega eeldusel, et normtööaeg on 40 tundi nädalas. 4.3. Tööaja hulka mittearvestatava lõunapausi kestus on 30-50 minutit. Lõunapausi jaoks ettenähtud aega on soovitatav kasutada ajavahemikul on 11.30-14.00. 4.4. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast. 4.5. Tulenevalt teenistushuvist või tööiseloomust võib tööandja kohaldada kalendaarse kuu põhist summeeritud tööajaarvestust, mille korral arvestatakse teenistuja tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Summeeritud tööaja kohaldamisel lähtutakse ATS § 35 ja TLS § 43 regulatsioonist. 4.6. Valveaja kohaldamine tuleneb teenistushuvist või tööiseloomust, mille korral peab teenistuja olema tööandjale kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kui pooled on selles kokku leppinud või nimetatud kohustus sisaldub teenistuja ametijuhendis. Valveaja kohaldamisel lähtutakse ATS § 38 ja TLS § 48 regulatsioonist. 4.7. Eesti Maanteemuuseumi (edaspidi muuseum), liiklusjuhtimiskeskuse, infokeskuse, eksamiosakonna eksamikeskuse (edaspidi eksamikeskus), veonduse järelevalve osakonna, teenindusbüroode, lennundusteenistuse, meremeeste diplomeerimise osakonna, laevastiku osakonna laevapere ning laevaliikluse korraldamise osakonna teenistujate töö- ja puhkeaeg, klienditeenindusaeg ning summeeritud tööajaarvestuse ja valveaja kohaldamine on reguleeritud tööreeglite lisas 1. 4.8. Kokkuleppel vahetu juhiga ning sõltuvalt töö iseloomust ja vastavate tehniliste võimaluste (arvuti, telefon, juurdepääs ameti andmebaasidele) olemasolul võib teenistuja kasutada töö tegemiseks kaugtöö võimalust. Kaugtöö rakendamisel fikseerib teenistuja vastava tööaja Outlooki kalendris. 4.9. Haigestumise või muul põhjusel töölt puudumise korral tuleb teenistujal sellest esimesel võimalusel (tööpäeva jooksul) informeerida oma vahetut juhti ja personaliosakonda. Tööle naasmise päeval tuleb teenistujal teavitada personaliosakonda töövõimetuslehel viibimise kuupäevadest. Teenistujate töölt puudumiste kohta teabe edastamist RTKle koordineerib ameti personaliosakond. Ameti teenistujate töö- ja puhkeaja arvestust peetakse personali- ja palgaarvestuse süsteemis SAP. 2 4.10. Tuginedes sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktile 3 maksab tööandja teenistuja haigestumise või vigastuse korral haigushüvitist teisel ja kolmandal haiguspäeval 70% ulatuses, mis ei ületa teenistuja keskmist töötasu. 4.11. Teenistujal on vahetu juhi teadmisel kalendriaasta jooksul õigus haigestumise korral või haigestunud pereliikme hooldamiseks puududa töölt ilma töövõimetuslehte esitamata maksimaalselt kolm tööpäeva ehk tervisepäeva (järjestikku või osade kaupa), mille kohta algatab teenistuja RTIP-s tervisepäeva taotlemise esimesel võimalusel. Tervisepäeva taotluse kooskõlastab esmalt personaliosakonna teenistuja ning kinnitab vahetu juht. Nimetatud puudumise kinnitamise järgselt loob portaal tervisepäeva korralduse, mille andmed jõuavad automaatselt RTK personaliarvestajale. Põhjendatud puudutud tööpäevad kuuluvad tasustamisele üldises korras. 4.12. Vahetu juhi ja teenistuja kokkuleppel võib teenistuja kasutada tööpäeva kestel mõistliku aja jooksul, arvestades tööandja ja teenistuja huve, vaba aega ettenägematute isiklike toimingute teostamiseks (näiteks doonorlus, arsti külastus, avariitööd kodus, õnnetusjuhtum vms, mis on seotud teenistuja enda või tema lähedastega). 4.13. Teenistujal on kokkuleppel oma vahetu juhiga õigus kuni kolmele vabale päevale aastas abiellumise või lähedase matuse korraldamise korral, mis kuuluvad tasustamisele üldises korras. 4.14. Kokkuleppel vahetu juhiga võimaldatakse kooli lõpetamise puhul ning 1.-4. klassi laste vanematele koolialguse aktuse päeval kasutada vaba päeva, mis kuulub tasustamisele üldises korras. 4.15. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. 5. Puhkuse andmine 5.1. Ametis kohaldatakse teenistujale puhkuse andmisel ja kasutamisel TLS-s sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades ametnike puhul ATSist tulenevaid erisusi. 5.2. Teenistuja põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva. 5.3. Teenistujal on kohustus iga kalendriaasta alguses ajakavastada põhipuhkus, mille hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. 5.4. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta ning tehakse teenistujatele teatavaks hiljemalt märtsikuu lõpuks. Personalitöötaja algatab puhkuste ajakava koostamise RTIP kaudu uue kalendriaasta alguses ning igal teenistujal on kohustus määratud tähtajaks esitada nimetatud keskkonna kaudu oma ajakava puhkusetaotlus. Ajakava võib muuta, puhkust katkestada või tühistada teenistuja puhkusetaotluse alusel ja tema vahetu juhi nõusolekul. 5.5. Osade kaupa võib põhipuhkust anda poolte kokkuleppel, kusjuures ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Järjestikuste puhkuseosade vahele ei tohi jääda ainult puhkepäevi. Teenistuja võib poolte kokkuleppel ühe 7- kalendripäevase puhkuseosa välja võtta üksikute päevade kaupa. 5.6. Peadirektor ja direktorid võivad seada täiendavaid põhjendatud piiranguid puhkuste ajakavade koostamisel. 5.7. Teenistussuhte pooled lähtuvad puhkuste ajakavast ning on kohustatud sellest kinni pidama. Kui puhkusele minnakse vastavalt kinnitatud puhkuste ajakavale, siis puhkuse kasutamiseks täiendavalt puhkusetaotlust ei esitata. Kui soovitakse puhkuste ajakava muuta või kasutada ajakava välist puhkust, siis tuleb alustada puhkusetaotluse menetlemist RTIP kaudu. Puhkuste ajakava järgse puhkuse muutmise põhjuseks saab üldjuhul olla tööandja töökorralduse hädavajalikkus või teenistuja isikust tulenevad olulised põhjused lähtuvalt TLS-st. 5.8. Amet võimaldab erandjuhtudel poolte kokkuleppel teenistujale tasustamata puhkust. 5.9. Teenistujale antakse õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud korras. Õppepuhkuse andmise aluseks on õppeasutuse väljastatud tõend, milles õppeasutus kinnitab ameti teenistuja õppimist nimetatud asutuses. 5.10. Puhkusetaotlus (kehtib nii põhipuhkuse, tasustamata puhkuse, õppepuhkuse kui ka vanemapuhkuse korral) esitatakse RTIP kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust. 3 RTIP-s tuleb läbida kooskõlastusring, milles osalevad vahetu juht, teenistuja asendaja ja personalitöötaja. 5.11. Puhkuste ajakava ja puhkusetaotlused kinnitab personaliosakonna juhataja, mille järgselt edastatakse kinnitatud ajakava ja puhkusekorraldused täitmiseks RTK-le ning teadmiseks teenistujale, asendajale ja tema vahetule juhile. 5.12. Puhkuste ajakava või puhkusekorraldus on RTIP-s puhkusetasu väljamaksmise aluseks. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangaarvele täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui teenistuja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti. Juhul, kui teenistuja soovib puhkusetasu saada koos palgaga, taotleb ta seda märkega puhkusetaotluses. Erandiks on õppepuhkus, kus õppepuhkuse tasu makstakse välja koos teenistuja palgaga. 5.13. Juhul, kui teenistuja haigestub puhkuse ajal, on tal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või ennetähtaegselt lõpetada. Teenistuja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel telefoni või e-posti teel. 5.14. Tööandjal on õigus teenistuja puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, teavitades sellest algatusest teenistujat esimesel võimalusel. Kui vahetu juht on kokkuleppe teenistujaga saavutanud, vormistatakse puhkuse katkestus või edasilükkamine RTIPis. Tööandja kohustub hüvitama teenistujale tööandja algatusel puhkuse katkestamise või edasilükkamisega seotud kulud. 5.15. Ametis ei rakendata kollektiivpuhkust. 6. Palga maksmise aeg ja koht 6.1. Ameti teenistujate palga, töötasu, puhkusetasu ja muude tasude maksmise tingimusi ning korda reguleerib ameti palgajuhend. 6.2. Teenistuja palga ja töötasu (edaspidi palk) arvestuse aluseks on kalendrikuu. Palka makstakse üks kord kuus ja kantakse jooksva kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt avaldatud arvelduskontole. Teenistuja pangakontole kantakse ka kõik muud teenistujale väljamakstavad tasud (sh puhkusetasu, lähetusega seotud kulud, lõpparve jms). 6.3. Väljamaksetelt on tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel aluseks uue teenistuja tööle võtmise ankeet, mille teenistuja esitab personaliosakonnale ühekordselt teenistusse asumisel ning asjaolude muutumise korral esitab teenistuja RTIPi kaudu uue maksuvaba tulu määramise avalduse. 6.4. Juhul, kui vahetu juht ja teenistuja on kokku leppinud ületunnitöö tegemise vajaduses, mis on tingitud eriolukorrast või töö iseloomust, esitab vahetu juht sellekohase põhjendatud taotluse personaliosakonnale, milles näitab ära eeldatava töö kirjelduse, teostatava ületunnitöö mahu ning sellele kuluva aja. Üldjuhul ületunnitöö kompenseeritakse samas ulatuses vaba aja andmisega. Ületunnitöö hüvitamisel rahas, kui selles on osapooled – vahetu juht, teenistuja, personaliosakond ning kõrgema juhtimistasandi juht – kokku leppinud, maksab tööandja lähtudes ATSist ja TLSist teenistujale 1,5-kordset palka, vormistades vahetu juhi täpsustatud taotluse alusel sellekohase käskkirja. 6.5. Juhul, kui vahetu juht ja teenistuja on kokku leppinud valveaja kohaldamises s.t teenistuja on tööandjale kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, mis on tingitud eriolukorrast ja tuleneb töö iseloomust, fikseeritakse valveaja kasutamine ning tasustamine haldusaktiga kooskõlas ATSi, TLSi ja ameti palgajuhendiga. 6.6. Teenistujatele palga arvestuse aluseks on personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP õigeaegselt edastatud ja sisestatud teenistujate tööaega ning puudumisi käsitlev teave. 6.7. Ameti teenistujate palga ja muude tasude arvestust ning väljamakset teostab RTK, mille kohta edastatakse teenistujale sellekohane palgateatis e-postiga hiljemalt palga või muude tasude maksmise tähtpäevaks. Teenistujale, kellel puudub tööandja juures e-posti aadress, edastatakse palgateatis vahetu juhi kaudu. 7. Teenistusalaste korralduste ja üldinfo teatavakstegemine 4 7.1. Ameti teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Ametniku tegevuse seaduslikkus ja üldised kohustused on määratud kindlaks ATSiga, ametijuhendi ning muude õigusaktidega. Töötaja kohustused on määratud kindlaks TLSiga, töölepingu, ametijuhendi ja muude dokumentidega. 7.2. Teenistusalaseid korraldusi annab üldjuhul vahetu juht. 7.3. Teenistusalaseid korraldusi võib anda teenistujale suuliselt või kirjalikult (DHS-i kaudu või dokumentidele kirjutatud ja lisatud resolutsiooni või korraldusega). Suulisi korraldusi annab üldjuhul korralduse andja isiklikult. Koosolekutel antud suulised korraldused reeglina protokollitakse ja tehakse teatavaks asjaosalistele. Juhtkonna iganädalaste koosolekute protokollid avalikustatakse ameti siseveebis üldjuhul koosoleku pidamise järgselt samal päeval. Käskkirjaga ja resolutsioonidena vormistatud kirjalikud teenistusalased korraldused edastab teenistujale dokumendihalduse eest vastutav teenistuja. 7.4. Teenistusalaste korralduste muutmise ja peatamise õigus on nii korralduse andjal kui ka kõrgemalseisval juhil. 7.5. Ajutiselt äraolevat teenistujat asendab üldjuhul koosseisuline asetäitja või teenistuja, kellele asendamise kohustus on määratud ametijuhendiga. Lisatasu maksmist asendamisel reguleerib ameti palgajuhend. 8. Üldised tegevusnormid ning tavad 8.1. Teenistujal tuleb käituda nii ametis kui väljaspool seda kooskõlas üldtunnustatud kõlblusnormidega ning ameti väärtusest ja valdkondlikest eetikakoodeksitest lähtudes. 8.2. Teenistuja kohustub nii teenistussuhte ajal kui pärast selle lõppemist hoidma talle teatavaks saanud teenistusalast, teiste inimeste perekonna- ja eraelu ning muid mistahes kujul või andmekandjal olemasolevaid konfidentsiaalsena saadud andmeid, s.t mitte avaldama talle teenistusalaselt teadaolevat informatsiooni, mis võiks kahjustada ameti või kolmandate isikute huve. 8.3. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse igasugust avaldamisele mitte kuuluvat teenistusalast infot või juurdepääsupiiranguga teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi sh: 8.3.1. asutusesiseks tunnistatud teavet või muud andmete hulka, millele juurdepääs või mille kasutamine on mistahes õigusaktiga piiratud, sh teavet, mis on seotud teenistuskohuste täitmisest tulenevate toimingute teostamiseks vajalike registriandmete, andmebaaside andmete või range arvestusega blankettide ning isikuandmete menetlemisega; 8.3.2. tööandja ja kolmandate isikute kokkulepete ja lepingute tingimusi; 8.3.3. tööandja ja kolmandate isikute raamatupidamisarvestuse andmeid; 8.3.4. tööandja ja kolmandate isikute sisedokumentatsiooni, sh kirjavahetust; 8.3.5. muud informatsiooni, mille avalikustamine isikute nõusolekuta võib kahjustada asjassepuutuvat isikut või tööandjat. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud teavet loetakse konfidentsiaalseks teabeks niikaua, kuni tööandja esindaja pole informatsiooni avalikustanud või selle avalikustamist lubanud. Tööandjapoolse avalikustamisena mõistetakse informatsiooni avaldamist tööandja nimel. 8.5. Punktis 8.3 sätestatud teavet võib teenistuja teatavaks teha Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud juhtudel. 8.6. Isikuandmete ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmete õigusaktidega vastuolus olev kasutamine teenistussuhte ajal on käsitletav teenistuskohustuste sellise rikkumisena, mis võib kaasa tuua teenistussuhte lõpetamise. 8.7. Ametnik on kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat läbi RTIP-i portaali, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda kõrvaltegevusega. Kirjalikus avalduses tuleb ametnikul näidata ära töö- või võlaõigusliku suhte liik, tegevusvaldkond, töö maht ja tegevuslaad. Nimetatud avaldus tuleb 5 kooskõlastada vahetu juhiga ning taotleda ameti peadirektori luba selliseks tegevuseks. Ameti peadirektor võib keelduda täielikult või osaliselt ametnikule nimetatud kõrvaltegevuseks loa andmisest lähtuvalt ATS-i regulatsioonist. Töölepingulisel töötajal on soovitav võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt teavitada tööandjat kõrvaltegevusest. 8.8. Tööpäeva kestel ja lõpus peab viimane tööruumist lahkuja lülitama välja valgustuse, sulgema aknad ja ukse. Tööpäeva lõpus tuleb välja lülitada kõik ajutised elektrisoojendid (elektriradiaator, soojapuhur vms), elektrilised kodumasinad (kohvimasin, kiirkeedukann vms). Arvutikasutamine reguleeritakse töökoha arvuti kasutamise eeskirjaga. 8.9. Teenistuja vastutab tema kasutusse antud arvuti, bürootehnika ja muu vara sihipärase ning heaperemeheliku kasutamise eest. Omal soovil tööruumides bürootehnika, arvuti, mööbli jms ümbertõstmine tuleb kokku leppida vahetu juhi ning infotehnoloogia osakonna ja/või haldustalitusega. Varguse või rikkumisest tekitatud materiaalse kahju korral on vara eest vastutaja süü korral kohustatud tööandjaga kokkulepitud ulatuses hüvitama kahju või ostma asemele samaväärse toote vastavalt kehtestatud kordadele. 8.10. Teenistujal on ametisisese töökorralduse (koosolekud, eemalviibimised jms) paremaks planeerimiseks kohustus kasutada elektroonilist Outlook-kalendrit. Töölt eemalviibimise korral ja e-kirjadele mitte vastates on teenistuja kohustatud sisse lülitama e-postkasti automaatvastuste funktsiooni „kontorist väljas“ teatega kontorist äraoleku ajavahemiku ning vajadusel asendava isiku nime ja kontaktandmete kohta. 8.11. Teenistujal on võimalik kasutada ameti nõupidamisruume ning videokonverentsi seadmeid, mille kasutamine tuleb eelnevalt broneerida elektroonilise Outlook-kalendri vahendusel. Koosoleku tühistamise korral vastutab ruumi broneerija, et antud ruum ka Outlook-kalendris vabastatakse. 8.12. Teenistujal on õigus anda avalikkusele infot ja kommentaare ning vastata meediapäringutele üksnes eelneval kokkuleppel avalike suhete osakonnaga ning esindada ametit suhtlemisel ametiasutustega oma pädevuse piires. 8.13. Ameti klientide teenindamiseks tagavad infotehnoloogia osakond, finants- ja haldusosakond, avalike suhete osakond, eksamiosakond, sõidukite registriosakond ning tehnoosakond igakülgse kasutajatoe vastava tegevusvaldkonnaga seonduvate probleemide operatiivseks lahendamiseks. Täpsem informatsioon kasutajatoe kohta avaldatakse ameti siseveebis. 8.14. Ametnike teenistuskohustuse süülise rikkumise korral algatatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja süü korral määratakse distsiplinaarkaristus tuginedes avaliku teenistuse seadusele ning töölepinguliste töötajate töökohustuste rikkumise korral juhindutakse töölepingu seaduses sätestatust. 9. Pääs tööruumidesse 9.1. Teenistujad sisenevad ameti büroohoonesse neile väljastatud läbipääsukaardi või võtmega. 9.2. Ameti külalised võivad büroohoones viibida ja liikuda üksnes ameti teenistuja saatel või külalise läbipääsukaardiga. Kui ameti külaline viibib hoones kauem kui hoone on avatud, peab külalise võõrustaja juhatama külalise hoonest välja. 9.3. Ameti büroohooned regioonides valvestatakse kas automaatselt, tööandja volitatud teenistuja poolt, rendipinna omaniku või koristusteenust teostava koristaja poolt hiljemalt 23.00. 9.4. Ameti teenindusbüroode, liiklusjuhtimiskeskuse, infokeskuse, eksamikeskuse ja muuseumi tööruumide lahtioleku ning klienditeenindusajad on kehtestatud käesolevate tööreeglite lisas 1. 9.5. Iga teenistuja, kellele tööandja on andnud tööruumi võtme, kohustub koheselt teavitama võtme kaotamisest haldustalitust. 9.6. Töövälisel ajal ei ole teenistujal üldjuhul lubatud siseneda teise teenistuja tööruumi, juhul kui viimast kohal ei ole, välja arvatud olukorras, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. 9.7. Töövälisel ajal tööruumides viibimine ei tohi takistada tööruumide koristamist. 6 10. Töötervishoiu ning töö- ja tuleohutuse üldised juhised, tegutsemine pommiähvarduse või muu erakorralise olukorra korral 10.1. Töötervishoiu-, töö- ja tuleohutuse nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele teenistujatele. Vastavaid juhendeid ja eeskirju tutvustatakse igale teenistujale teenistusse asumisel DHS-i kaudu ning edaspidi vastavate muudatuste korral ameti siseveebi või juhendite keskkonna kaudu. 10.2. Tööandja kindlustab kõikidele teenistujatele ohutud ja tervislikud teenistustingimused vastavalt kehtestatud tööohutuse ja töötervishoiu nõuetele. 10.3. Töökeskkonda kontrollib selle eest vastutav teenistuja. Töökeskkonna eest vastutavad teenistujad on määratud peadirektori käskkirjaga ja teenistujate vastutusvaldkonnad on leitavad siseveebis. 10.4. Esmaabivahendid asuvad tööandja poolt määratud esmaabiandjate või vastavalt märgistatud kohtade juures. Tõsisemate vigastuste, õnnetusjuhtumite või tulekahju korral tuleb teavitada või kutsuda kiirabi telefonil 112 ning teavitada juhtunust personaliosakonda. 10.5. Tuleohutusalastest ja töötervishoiu- ja tööohutusalastest puudustest tööruumides või üldkasutatavates ruumides, samuti elektririketest tuleb viivitamatult teavitada teenistujate poolt valitud töökeskkonna volinikku ning haldustalitust. 10.6. Teenistuja töövõime säilitamise ja tervislike eluviiside toetamise eesmärgil kompenseerib amet kehtestatud määra ulatuses teenistujatele nende sportimisega seotud kulud, millest tööandja teavitab sobivaima kanali kaudu. 10.7. Bürootehnika töös tekkinud häirete korral tuleb informeerida vastavalt infotehnoloogia osakonda või haldustalitust nimetatud üksuste telefoni- või e-posti kontaktidel, kes korraldab vastava seadme korrastamise. Seadmeid võib paigaldada ja remontida ainult vastava kvalifikatsiooniga isik. 10.8. Tööruumides on keelatud: – suitsetada (sh e-sigaret). Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas väljaspool hoonet. Suitsetamine ei ole lubatud siseruumides, sh laevade siseruumid, va spetsiaalselt suitsetamiseks ette nähtud ruum, mis minimaalselt vastab tubakaseaduses toodud nõuetele. – kasutada katkiseid või mittestandardseid pikendusjuhtmeid ning katkiseid elektrijuhtmeid ja pistikupesi; – eemaldada seadmetelt katteid või avada nende korpusi; – jätta sisselülitatud elektrisoojendeid ja muid elektriseadmeid järelevalveta. 10.9. Tulekahjusignalisatsiooni anduri tööle hakkamisel tuleb käituda vastavalt evakuatsiooni plaanile. 10.10. Teenistujad on kohustatud lahtise tule kasutamisel (küünlad) tööruumides rakendama tulekahju ennetavaid abinõusid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse. Süüdatud küünlaid ei tohi jätta tööruumidesse järelevalveta. 10.11. Tulekahju avastamisel tuleb konkreetsest olukorrast lähtudes hoiatada kaasteenistujaid, võimaluse korral asuda tuld viivitamatult kustutama, kasutades selleks olemasolevaid tulekustutusvahendeid ja viivitamatult teatada sellest telefonil 112 ning informeerida haldustalitust. 10.12. Tulekahju korral tuleb võimalusel tõkestada tule levikut (sulgeda aknad, välja lülitada ventilatsioon, vooluvõrgust välja lülitada bürootehnika), hoiatada ohtu sattunud inimesi ja väljuda hoonest evakuatsiooni plaani (asuvad kõigil korrustel) näidatud lähimast väljapääsust. 10.13. Tööruumis vastutab tuleohutuse eest iga teenistuja, kes antud tööruumis töötab. 10.14. Suulisel pommiähvardusel tuleb säilitada rahu ja hoida helistajat liinil nii kaua kui võimalik, samal ajal andes võimalusel kaasteenistujatele märku kõne sisust ja teatamise vajadusest häirekeskusesse telefonil 112. 10.15. Kirjaliku pommiähvarduse korral tuleb tekst koheselt üle anda juhtkonnale ja informeerida politseid. 7 10.16. Pommiähvarduse korral teavitatakse viivitamatult kõiki teenistujaid, kes on kohustatud koheselt lahkuma hoonest vastavalt evakuatsiooni plaanile. 10.17. Pommiähvarduse korral tuleb teenistujatel hoiduda kommentaaridest kõrvalistele isikutele. Ka ajakirjanikel tuleb paluda pöörduda avalike suhete osakonna poole. 10.18. Teenindusbüroodes erakorralise olukorra tekkimisel (rööv, rünnak vms), mil teenistuja tunneb end ohustatuna, tuleb võimaluse korral kasutada paanikanuppu ning teavitada esimesel võimalusel sellisest asjaolust häirekeskust telefonil 112 ja vahetut juhti. 11. Teenistusest vabastamine ja töölepingu lõpetamine 11.1. Pooled võivad katseajal teenistussuhte üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamise tähtajaga. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise aluseks on katseajavestluse tulemused. 11.2. Peadirektor vabastab ametniku teenistusest personalikäskkirjaga ATS-i alusel ning lõpetab töötajaga töölepingu TLS-i alusel. 11.3. Ametniku algatusel teenistusest vabastamiseks või töötaja algatusel töölepingu lõpetamiseks ja töölt vabastamiseks esitab teenistuja kirjaliku avalduse vahetu juhi kaudu peadirektorile üldjuhul vähemalt üks kuu ette. 11.4. Teenistusest vabastamiseks esitatud avalduse saab teenistuja tagasi võtta vaid peadirektori nõusolekul. 11.5. Enne teenistusest lahkumist täidab teenistuja TPIS-s lahkuja elektroonilise küsitluslehe. 11.6. Teenistusest vabastatud teenistuja annab vahetule juhile või tema määratud isikule üle kogu asjaajamisaasta jooksul lõpetatud või poolelioleva asjaajamise. 11.7. Teenistuse tõttu teenistuja kätte usaldatud vara antakse üle lähtuvalt asjaajamiskorras sätestatule. 12. Lõppsätted 12.1. Ameti tööreeglid vaadatakse läbi üldjuhul üks kord aastas kalendriaasta lõpus ning viiakse sisse õigusaktide uuenemisest ja uutest kokkulepetest tulenevad muudatused. 12.2. Tööreeglite rakendamisega ning muutmisega seotud asjaolud lahendatakse ameti põhimääruses sätestatud õiguste piires kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega. 12.3. Personaliosakond korraldab tööreeglite avaldamise ja tutvustamise ameti teenistujatele üldkasutatavate teavituskanalite – siseveebi ja DHS-i kaudu. 8  Lisa 1 1. Ameti teenindusbüroode ja eksamikeskuse klienditeenindusajad ning teenistujate töö- ja puhkeaeg Klienditeenindus- ja Teenindusbürood ja nende esindused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede tööaeg klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Tallinn tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Saue tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 Tallinna teenindusbüroo klienditeenindusaeg suletud 9.00-17.00 suletud 9.00-16.00 9.00-17.00 Rapla tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 9.00-16.00 Suletud Paide tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Tartu tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Viljandi tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Võru tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 Tartu teenindusbüroo klienditeenindusaeg suletud 9.00-17.00 9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 Põlva tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 9.00-16.00 Suletud Valga tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg suletud 9.00-17.00 suletud 9.00-16.00 9.00-17.00 Jõgeva Tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Pärnu tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 suletud 9.00-16.00 Suletud Haapsalu tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 Pärnu teenindusbüroo klienditeenindusaeg suletud 9.00-17.00 9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 Kuressaare tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg suletud 9.00-17.00 9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 Kärdla tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Rakvere tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Jõhvi teenindusbüroo Jõhvi tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Narva tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 9 2. Ameti teenindusbüroode ja eksamikeskuse teenistujate puhkeaeg 2.1. Teenindusbüroode ja eksamikeskuse teenistujate tööaja hulka mittearvestatav vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks on kestusega 30 minutit ja seda kasutatakse jooksvalt vastavalt võimalustele ajavahemikul 11.30 - 14.30. 2.2. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast. 3. Muuseumi klienditeenindusajad ning teenistujate töö- ja puhkeaeg 3.1. Muuseum on külastajatele avatud ajavahemikel mai - september kuuel päeval nädalas (teisipäevast pühapäevani) ning oktoober - aprill viiel päeval nädalas (kolmapäevast pühapäevani). 3.2. Tulenevalt muuseumi töö spetsiifikast toimub töö graafikute alusel arvestusega, et teenistujatel on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal, mille kestus on 40 tundi. 3.3. Teenistuja võib kokkuleppel vahetu juhiga kasutada tööletulekuks ajavahemikku 8.00-10.00 ning lahkumiseks ajavahemikku 16.00-18.00, eeldusel, et tööpäeva pikkuseks on 8 tundi. 4. Infokeskuse kliendiinfo (tel 620 1200) teenindusajad ning kliendiinfospetsialistide töö- ja puhkeaeg 4.1. Infokeskuse kliendiinfo teenindusajad ning teenistujate tööaeg on järgmised: Klienditeenindus- Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede ja tööaeg klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-16.00 9.00-17.00 Tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 4.2. Infokeskuse kliendiinfospetsialistide tööaja hulka mittearvestatav vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks on kestusega 30 minutit ja seda kasutatakse jooksvalt vastavalt võimalustele ajavahemikul 11.30 – 14.30. 4.3. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast. 5. Liiklusjuhtimiskeskuse teenistujate töö- ja puhkeaeg 5.1. Liiklusjuhtimiskeskuse teeseadmete eksperdile ning liiklusjuhtidele kohaldatakse kalendaarse kuu põhist summeeritud tööaja arvestust, mida arvestatakse seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul vastavalt liiklusjuhtimiskeskuse juhataja poolt kinnitatud tööajakavale. Uue kuu tööajakava edastatakse teenistujale e-posti teel hiljemalt 10 kalendripäeva enne uue kalendrikuu algust. 10 5.2. Teeseadmete ekspert ja liiklusjuhid töötavad tööajakava järgselt esmaspäevast pühapäevani ühes vahetuses algusega 06.00 kuni 17.00 või tööpäeviti algusega 9.00 kuni 17.00. 5.3. Töö iseloomu tõttu võimaldab amet teeseadmete eksperdile ning liiklusjuhtidele võimalused puhkamiseks ning einestamiseks tööajal, mida arvestatakse tööaja hulka. 5.4. Vajadusel rakendab amet teeseadmete eksperdile ja liiklusjuhtidele valveaega, mil teenistuja peab olema valmis operatiivselt tegutsema ning see osa valveajast, mil teenistuja täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Valveaja rakendamisel lähtub tööandja töölepingu seadusest ning eelnevatest kokkulepetest ja tööajakavast. 6. Veonduse järelevalve osakonna teenistujate töö- ja puhkeaeg 6.1. Veonduse järelevalve osakonna peaspetsialistide töö toimub tööajakava alusel arvestusega, et teenistujatel on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal, mille kestus on 40 tundi. 6.2. Summeeritud tööaega arvestatakse seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. 6.3. Tööajakava perioodiks on kalendrikuu. Veonduse järelevalve osakonna juhataja või tema puudumisel juhtivekspert kinnitab tööajakava ja edastab selle osakonna peaspetsialistidele. Juhul kui eespoolnimetatud osakonnajuhataja või juhtivekspert ei saa tööajakava edastada, on see pädevus järelevalveteenistuse direktoril ja personaliosakonna teenistujal. 6.4. Tööajakava edastatakse osakonna peaspetsialistidele e-posti teel hiljemalt 10 kalendripäeva enne uue kalendrikuu algust. Kui tööajakava on jäetud tähtaegselt edastamata, on osakonna peaspetsialistidel kohustus täita ametikohast tulenevaid ülesandeid töökorralduse reeglite punktides 4.1.-4.4. ja 4.8.-4.15. sätestatud korras ja ajal. 6.5. Veonduse järelevalve osakonna peaspetsialistidele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 40 sätteid. 7. Lennundusteenistuse teenistujate klienditeeninduse vastuvõtuajad 7.1. Lennundusteenistuse teenistujate klienditeeninduse vastuvõtuajad on üldjuhul esmaspäevast reedeni 9.00 -12.00 ja 13.00 - 16.00. 7.2. Teenistuse järelevalveametnikega kohtumiseks tuleb soovituslikult nendega eelnevalt aeg kokku leppida. Võimalusel teenindatakse kliente dokumentide vastuvõtmise ja väljastamise puhul ka väljaspool vastuvõtuaega. 8. Meremeeste diplomeerimise osakonna teenistujate klienditeeninduse vastuvõtuajad Meremeeste diplomeerimise osakonna teenistujate klienditeeninduse vastuvõtuajad on esmaspäevast neljapäevani 9.00 - 12.00 ja 14.00 - 16.00 ning reedel 09.00 - 12.00 ja 14.00 - 15.00. 9. Laevastiku osakonna laevapere ning laevaliikluse korraldamise osakonna teenistujate töö- ja puhkeaeg 11 9.1. Laevastiku osakonna laevapere ning laevaliikluse korraldamise osakonna teenistujate kohaldatakse kalendaarse kuu põhist summeeritud tööaja arvestust, mida arvestatakse seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul vastava struktuuriüksuse juhataja poolt kinnitatud tööajakavale. 9.2. Eelnimetatud struktuuriüksuste teenistujate tööajakavas määratakse kindlaks igapäevase tööaja kestus, tööpäeva (vahetuse) algus ja lõpp, igapäevane ning iganädalane puhkeaeg. 9.3. Tööajakava koostamisel arvestab juhataja võimalusel teenistuja soove ning kinnitab ja edastab selle osakonna teenistujatele e-posti teel vähemalt 5 kalendripäeva enne uue kalendrikuu algust. Tööajakava võib juhataja teha teatavaks teenistujale ka muul viisil kui e-posti teel, kuid ta peab tagama teenistujale võimaluse sellega tutvumiseks igal ajal. 9.4. Struktuurüksuse juhatajal on õigus teha tööajakavas muudatusi seoses ajutiselt teenistusest puuduvate teenistujate asendamiseks ja/või ameti muudest töökorralduse tingitud muudatustest, teavitades sellest teenistujaid mõistliku aja jooksul ette. 12  GARANTIIKIRI nr GK-20210107VE-489 Välja antud 16. aprillil 2025. a. AS LHV Pank (registrikood 10539549) (edaspidi „Pank“) Asukoht Tartu mnt 2, Tallinn 10145 Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) (edaspidi „Garantiivõtja“) Asukoht Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu tn 128, 72720 Transpordiamet (registrikood 70001490) (edaspidi „Garantiisaaja“) Asukoht Valge 4, 11413 Tallinn Pank annab garantiilimiidi lepingu nr GLM-20210107VE alusel alljärgnevatel tingimustel garantii ning väljastab selle kinnitamiseks Garantiisaajale käesoleva garantiikirja (edaspidi „Garantiikiri“). 1. Garanteeritav kohustus ja Garantiikirjaga garanteeritav summa 1.1. Garantiisaaja on 27. veebruaril 2025. a. avaldanud hanke nimetusega „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (hanke viitenumber 291278) ja Garantiivõtja esitab nimetatud hankemenetluses Garantiisaajale 17. aprillil 2025. a. pakkumuse (edaspidi "Pakkumus"). Garantiisaaja nõuab Pakkumusest tulenevate Garantiivõtja kohustuste täitmise tagatisteks garantiid. 1.2. Pank garanteerib käesoleva Garantiikirjaga Garantiisaaja esimesel nõudmisel Garantiisaajale kuni 100 000 EUR (ükssada tuhat eurot) suuruse summa tasumise juhul, kui Garantiivõtja Pakkumuse tühistab või tagasi võtab või keeldub hankemenetluses toodud lepingu sõlmimisest ja/või nõutavate lisagarantiide andmisest või kui Garantiivõtja hankemenetlusest kõrvaldatakse. 2. Garanteeritava summa väljamaksmine 2.1. Garantiisaaja peab Pangale Garantiikirjaga garanteeritava summa väljamaksmiseks esitama: 2.1.1. kirjaliku nõude Garantiikirjaga garanteeritava summa või selle osa välja maksmiseks ja; 2.1.2. kirjaliku kinnituse selle kohta, et Garantiivõtja on Pakkumuse tühistanud või tagasi võtnud või ei ole tähtaegselt hankemenetluses toodud lepingut sõlminud ja/või nõutavaid lisagarantiisid andnud ja/või on hankemenetlusest kõrvaldatud ning et Garantiisaaja on vastava nõude Garantiivõtjale esitanud. 2.2. Iga Garantiikirja alusel Panga poolt Garantiisaajale väljamakstud summa vähendab väljamakstud summa ulatuses Panga Garantiikirjast tulenevat kohustust Garantiisaaja ees. 2.3 Nõuded Pangale Garantiikirja alusel garanteeritava(te) summa(de) väljamaksmiseks tuleb saata Garantiikirja kehtivusaja jooksul hiljemalt punktis 3.1. nimetatud kuupäevaks kas posti teel tähitud kirjaga, e-posti [email protected] teel digitaalselt allkirjastatuna või esitada allkirja vastu Panga aadressil: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn. 2.4. Pank tasub Garantiikirja alusel garanteeritava(d) summa(d) Garantiisaaja poolt esitatud nõudes märgitud pangakontole 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Garantiisaaja poolt punktis 2.1 nimetatud dokumentide esitamisest. 3. Garantiikirja kehtivus 3.1. Garantiikiri jõustub alates selle välja andmisest ning kehtib kuni 17. augustini 2025. a. 3.2. Panga Garantiikirjast tulenev kohustus lõpeb, kui Pank maksab kogu Garantiikirjaga garanteeritud summa välja enne punktis 3.1. nimetatud kuupäeva või kui Garantiisaaja ei ole enne punktis 3.1. nimetatud kuupäeva Garantiikirjas sätestatud korras nõuet esitanud või kui Garantiisaaja esitab Pangale kirjalikus vormis kinnituse Garantiikirjast tulenevatest õigustest loobumise kohta. 3.3. Garantiikiri on koostatud kirjalikus vormis ja sellest on eksemplar Garantiisaajal ja Pangal. 3.4. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Panga esindaja allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Rainar Paavo Korporatiivpanganduse kliendihaldur AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6 800 400 [email protected] LHV.EE  Garantiikiri nr 2025005727 Garantii saaja: Transpordiamet, registrikood 70001490, aadress Valge tn 4/1, Tallinn 11413 Garant: AS SEB Pank, registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2, Tallinn 15010, e-post [email protected] Garanteeritav isik: Aktsiaselts TREF Nord, registrikood 10217746, aadress Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, Harju maakond 75325 Võlasuhe: riigihankel "Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus"; viitenumber 291278, osalemisest tekkivad garanteeritava isiku kohustused (sh kohustus hüvitada täitmata jätmisega tekitatud kulud täielikult või osaliselt ja sõlmida hankeleping). Garantii sisu: garant annab tagasivõtmatu garantii, et teeb garantii saaja esimesel nõudmisel garantii saajale makseid kuni garantiisumma 100 000,00 euro ulatuses. Garantiisumma väheneb iga väljamakse võrra. Nõude sisu: nõudes peab garantii saaja kinnitama, et garanteeritava isiku kui eduka pakkuja tegevuse või tegevusetuse tõttu on hankeleping jäänud sõlmimata või ei ole garanteeritav isik kui edukas pakkuja asunud nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut garanteeritavast isikust tuleneval põhjusel garantii saaja antud tähtaja jooksul täitma või jäetakse garanteeritav isik kvalifitseerimata riigihangete seaduse § 178 lõikes 5 sätestatud alusel. Nõudes peab olema märgitud ka nõutav summa, garantii saaja kontonumber ja garantiikirja number. Nõudele peab olema lisatud allakirjutanu esindusõigust tõendav dokument või selle koopia, v.a kui esindusõigus nähtub äriregistrist. Nõude vorm ja esitamise viis: kirjalik või elektrooniline. Kirjalik nõue tuleb üle anda allkirja vastu või saata tähitult garandi aadressile ja elektrooniline edastada e-allkirjastatult garandi e-postile. Kehtivus: 15.04.2025 kuni 18.08.2025, hiljemalt millise kalendripäeva lõpuks peab garant olema garantii saaja nõude kätte saanud. Ennetähtaegne lõpetamine: garantii saaja kirjaliku või elektroonilise õigustest loobumisega. Makse tegemine: 14 päeva jooksul nõude kättesaamisest. Garant ei pea makset tegema, kui nõue ei ole esitatud garantiikirjas ettenähtud vormis, viisil, sisus ja tähtajal. Loovutamine: garantiikirjast tulenevaid õigusi võib loovutada garandi kirjalikul nõusolekul. Vaidluste lahendamine: Harju Maakohtus Eesti õiguse alusel. /e-allkirjad/ Aadress: Tornimäe 2, 15010 Tallinn AS SEB Pank Telefon: (+372) 665 5100 Reg.nr. 10004252 E-post: [email protected] seb.ee 1  GARANTIIKIRI nr GK-20240815TG-157 Välja antud 16. aprillil 2025. a. AS LHV Pank (registrikood 10539549) (edaspidi „Pank“) Asukoht Tartu mnt 2, Tallinn 10145 AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) (edaspidi „Garantiivõtja“) Asukoht Mäealuse tn 2/4, Tallinn 12618 Transpordiamet (registrikood 70001490) (edaspidi „Garantiisaaja“) Asukoht Valge 4, Tallinn 11413 Pank annab garantiilimiidi lepingu nr GLM-20240815TG alusel alljärgnevatel tingimustel garantii ning väljastab selle kinnitamiseks Garantiisaajale käesoleva garantiikirja (edaspidi „Garantiikiri“). 1. Garanteeritav kohustus ja Garantiikirjaga garanteeritav summa 1.1. Garantiisaaja on 27. veebruaril 2025. a. avaldanud hanke nimetusega „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (hanke viitenumber 291278) ja Garantiivõtja esitab nimetatud hankemenetluses Garantiisaajale 17. aprillil 2025. a. pakkumuse (edaspidi "Pakkumus"). Garantiisaaja nõuab Pakkumusest tulenevate Garantiivõtja kohustuste täitmise tagatisteks garantiid. 1.2. Pank garanteerib käesoleva Garantiikirjaga Garantiisaaja esimesel nõudmisel Garantiisaajale kuni 100 000 EUR (ükssada tuhat eurot) suuruse summa tasumise juhul, kui Garantiivõtja Pakkumuse tühistab või tagasi võtab või keeldub hankemenetluses toodud lepingu sõlmimisest ja/või nõutavate lisagarantiide andmisest või kui Garantiivõtja hankemenetlusest kõrvaldatakse. 2. Garanteeritava summa väljamaksmine 2.1. Garantiisaaja peab Pangale Garantiikirjaga garanteeritava summa väljamaksmiseks esitama: 2.1.1. kirjaliku nõude Garantiikirjaga garanteeritava summa või selle osa välja maksmiseks ja; 2.1.2. kirjaliku kinnituse selle kohta, et Garantiivõtja on Pakkumuse tühistanud või tagasi võtnud või ei ole tähtaegselt hankemenetluses toodud lepingut sõlminud ja/või nõutavaid lisagarantiisid andnud ja/või on hankemenetlusest kõrvaldatud ning et Garantiisaaja on vastava nõude Garantiivõtjale esitanud. 2.2. Iga Garantiikirja alusel Panga poolt Garantiisaajale väljamakstud summa vähendab väljamakstud summa ulatuses Panga Garantiikirjast tulenevat kohustust Garantiisaaja ees. 2.3 Nõuded Pangale Garantiikirja alusel garanteeritava(te) summa(de) väljamaksmiseks tuleb saata Garantiikirja kehtivusaja jooksul hiljemalt punktis 3.1. nimetatud kuupäevaks kas posti teel tähitud kirjaga, e-posti [email protected] teel digitaalselt allkirjastatuna või esitada allkirja vastu Panga aadressil: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn. 2.4. Pank tasub Garantiikirja alusel garanteeritava(d) summa(d) Garantiisaaja poolt esitatud nõudes märgitud pangakontole 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Garantiisaaja poolt punktis 2.1 nimetatud dokumentide esitamisest. 3. Garantiikirja kehtivus 3.1. Garantiikiri jõustub alates selle välja andmisest ning kehtib kuni 18. augustini 2025. a. 3.2. Panga Garantiikirjast tulenev kohustus lõpeb, kui Pank maksab kogu Garantiikirjaga garanteeritud summa välja enne punktis 3.1. nimetatud kuupäeva või kui Garantiisaaja ei ole enne punktis 3.1. nimetatud kuupäeva Garantiikirjas sätestatud korras nõuet esitanud või kui Garantiisaaja esitab Pangale kirjalikus vormis kinnituse Garantiikirjast tulenevatest õigustest loobumise kohta. 3.3. Garantiikiri on koostatud kirjalikus vormis ja sellest on eksemplar Garantiisaajal ja Pangal. 3.4. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Panga esindaja allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Kristy Kaljumäe Korporatiivpanganduse kliendihaldur AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6 800 400 [email protected] LHV.EE  GARANTII nr. 598001-94021393 Garantii saaja Transpordiamet registrikood: 70001490 aadress: Valge tn 4, 11413 Tallinn Garantiisumma EUR 100 000,00 (sada tuhat eurot) Garantii lõpptähtpäev 25.08.2025 Garantii tellija GRK Eesti AS Registrikood: 12579850 aadress: Riia 142, 50411 Tartu Hanke nimetus Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus. (edaspidi on suure algustähega mõisteid kasutatud vastavas ülaltoodud tähenduses) Garantii tellija on meid, OP Corporate Bank Plc’d (registrikood 0199920-7, aadress Gebhardinaukio 1, 00510 Helsinki, Soome, edaspidi „Garant“) teavitanud, et soovib esitada Garantii saajale pakkumuse ülalviidatud hankemenetluses ning on kohustatud hankemenetluses pakkujana osalemisest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks esitama pangagarantii, mis tagaks Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija kõrvaldatakse hankemenetlusest või ta võtab oma pakkumuse selle jõusoleku ajal tagasi. Käesolevaga kohustume tagasivõtmatult tasuma Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel ühes või mitmes osas summa, mis kokku ei ületa Garantiisummat, kui oleme saanud Garantii saaja kirjaliku nõude Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks, mis viitab käesolevale garantiile (edaspidi „Garantii“) ja milles on toodud: i) Garantii tellija poolse kohustuse rikkumise lühikirjeldus; ii) summa, mille tasumist Garantii saaja nõuab. Nõue peab olema allkirjastatud selleks õigust omava isiku poolt ning esitatud OP Corporate Bank plc Eesti filiaalile, Maakri 19/1, 10145 Tallinn. Nõudele peab olema lisatud allkirjastanud isiku esindusõigust tõendav dokument. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e- posti aadressile [email protected]. OP Corporate Bank plc Eesti filiaal Maakri 19/1, 10145 Tallinn Tel +372 663 0840 [email protected] Registrikood 11534064 Faks +372 663 0841 www.opbank.ee OP Corporate Bank plc, Gebhardinaukio 1, 00510 Helsinki, Finland, business ID 0199920-7 Garantiisumma väheneb iga makse võrra, mille Garant käesoleva Garantii alusel on Garantii saajale välja maksnud. Garantiist tulenevad Garantii saaja õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. Garantii kehtib alates selle väljastamisest kuni Garantii lõpptähtpäevani (kaasa arvatud) või kui see päev ei ole Eestis pangapäev, siis sellele järgneva esimese pangapäevani (kaasa arvatud). Garantii saaja kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks peab jõudma Garandini eeltoodud tähtaja jooksul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist Garandi poolt kättesaadud Garantii saaja nõue ei kuulu käesoleva Garantii alusel rahuldamisele. Garantiile kohaldatakse Eesti õigust. Garantiist tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi kohtutes. Esimese astme kohtuks Garantiiga seotud vaidluste lahendamisel on Harju Maakohus. Tallinn, 16.04.2025 OP Corporate Bank plc _____________________ _____________________ Epp Sõmer Jana Petrova