Vaidlustaja täiendavad selgitused ja tõendid, menetluskulude taotlus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 19.05.2025 E-post: [email protected] Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 Edastatud elektrooniliselt e-postiaadressil [email protected] Vaidlustaja: Fallemark Ehitus OÜ Registrikood: 11289334 Laane tn 3a-11, 65603 Võru linn, Võru maakond e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline esindaja: Heldur Raig Nord Legal OÜ Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/11, 11314 Ava kaart e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood 75023757 Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn Telefon 640 4517, 640 4500 E-post [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA TÕENDID Menetluskulude taotlus riigihankes 288100 Vaidlustaja Fallemark Ehitus OÜ taotleb: 1. Jätta kõik menetluskulud hankija Tallinna Linnavaraameti (Registrikood: Registrikood 75023757) kanda; 2. Mõista Tallinna Linnavaraametilt Fallemark Ehitus OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3 120 eurot; Menetluskäik 1. Riigihangete vaidlustuskomisjon on andnud 19.05.2025 kirjaga teada, et lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 21.05.2025. Selleks tähtpäevaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 27.05.2025. 2. Hankija on 13.05.2025 esitanud vaidlustusele vastuväite (edaspidi Vastus või Seisukoht), mille osas esitab vaidlustaja täiendavad vastuväited Vaidlustaja seisukohad 3. Hankija leiab Vastuse p.-s 3.1.1, et usalduse kaotuse tõttu ei näe LVA võimalust Fallemark´iga koostöö jätkamiseks tulevikus ning ilma vastastikuse usalduseta muutub tulevane lepinguline koostöö Fallemark´iga sisuliselt võimatuks. Kui usaldusväärsus on kadunud, puudub hankijal kindlus, et pakkuja täidab oma kohustused korrektselt ja vastavalt kokkulepetele, mistõttu seab see ohtu tulevikus sõlmitavate lepingute täitmise ja raskendab tulevaste riigihangete eesmärkide saavutamist. Koostöö jätkumine pärast vaidlusaluseid rikkumisi. 4. Hankija väide, et vaidlustaja on kaotanud usaldusväärsuse seoses varasemate lepingute rikkumistega on otseses vastuolus hankija tegeliku käitumise- ning vaidlustaja ja hankja vahelise tegeliku koosööga, kuivõrd hankija ise on vaidlustajaga pärast väidetavalt rikutud hankelepinguid sõlminud hulgaliselt hankelepinguid: a) HANKELEPING NR 3.1-5/24/41 (20.01.2025) (Lisa 1) b) HANKELEPING NR 3.1-5/92 (03.02.2025) (Lisa 2) c) HANKELEPING NR 3.1-5/114 (11.02.2025) (Lisa 3) d) HANKELEPING NR 3.1-5/335 (28.04.2025) (Lisa 4) 5. Lisaks on edukalt lõpetatud järgmised tööd, sh uus töö Käo 53 hoones: a) Merelahe tee 4 ukse vahetus (lep. nr 3.1-5/977) b) Paasiku 7-9 kohandus c) Käo tn 53 tamburi viimistlus ja õhkkardina ettevalmistus d) Uuslinna 3a-15 ja 3a-57 pisiremondid e) Valdeku 13 kööginurk f) Paasiku 7 korterite 41 ja 42 uksed g) Magasini tn 32 pööningu käiguteed h) Hankeleping nr 3.1-5/975 6. Nimetatud lepingud kinnitavad ja tõendavad, et vaidlustaja usaldusväärsus ei olnud tegelikult ka hankija enda hinnangul kuhugi kadunud. 7. Vastupidi, veel 28.04.2025 (see on vähem kui kuu aega tagasi) allkirjastas hankija, vaidlustajaga uue hankelepingu (Lisa 4) Erika tn 13A-11; Karjamaa tn 9-116; Karjamaa tn 9-230 korterite remonttööd. Tallinna linna omandis oleva kinnisvara remonttööde raamhange (Viitenumber: 276298). 8. TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11). RHS § 3 p-i 1 kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. 9. Ka haldusasjades on viitamine tsiviilõigusnormides sätestatud üldisetele õiguspõhimõtetele tavaline. On leitud, et see aitab kaasa juhtivate õiguspõhimõtete sisulisele täpsustamisele ka avalikus õiguses. 1 10. Seega kuritarvitab hankija oma õigusi ning käitub vastuoluliselt, öeldes ühelt poolt, et vaidlustaja näol on tegemist „sedavõrd ebausaldusväärse pakkujaga, et temaga koostöö tulevikus on koguni võimatu (vt Seisukoha p. 3.1.1 ja 3.1.2) ja ta tuleb eemaldada“. 11. Samas on selline väide ja seisukohavõtt sisutu, vastuoluline ning käsitletav õiguste kuritarvitamisena olukorras, kus pärast väidetavaid rikkumisi, on hankija ise valmis sõlmima veel koguni 4 hankelepingut ja lubama vaidlustajal hankel osaleda, ilma, et oleks väidetavate rikkumistele tuginenud, rääkimata hankija kõrvaldamisest. 1 VÕS I komm. 2016 § 6 (4.3), lk 50 2 (8) 12. Vaidlustuskomisjon on oma lahendis nr 33-19/203234 leidnud, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 tuleb tõlgendada selliselt, et rikutud peab olema varasemast hankelepingust tulenevat „olulist nõuet“ (kas pidevalt või tõsiselt). 13. RHS § 95 lg 4 p-i 8 aluseks olnud direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p g) sätte sõnastusest nähtuvalt peavad nimetatud alusel ettevõtja kõrvaldamiseks esinevad lepingurikkumised olema tavapärasest “tõsisemad” ja „erakordsemad“, et õigustada pakkuja õigusi sedavõrd tugevalt kahjustava otsuse vastuvõtmist. 14. Direktiivi 2014/24/EL põhjendus p 101 viitab ettevõtja tegevuses esinevatele suurtele puudustele seoses oluliste nõuetega ning toob selle näitena olukorrad, kus ei ole suudetud täita kohustusi või kus tarnitud toote või osutatud teenusega seoses on esinenud olulisi puudusi, mistõttu ei ole olnud võimalik neid kavandatud otstarbel kasutada. 15. Kusjuures põhjenduse p 101 kolmanda lõigu viimane lause, mis näeb ette, et [s]iiski võivad korduvad väikesed rikkumised seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada tema kõrvaldamist, ei tee varasemalt öeldust erandit. See lause viitab art 57 lg 4 p-i g) kohaldamise sellele alternatiivile, mis puudutab hankelepingu olulise nõude pidevat rikkumist, millisel juhul võivad olulise nõude pidevad rikkumised olla tõepoolest väikesed. 16. Vaidlustuskomisjon on lahendi nr 33-19/203234 p-s 21 märkinud, et hankija peab uue kõrvaldamise otsuse tegemisel muuhulgas hindama seda, miks on kõrvaldamine proportsionaalne, mis hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on Vaidlustaja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks vastuvõetamatu. Seega peab RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel pakkuja kõrvaldamise aluseks olev varasem hankelepingu rikkumine olema piisavalt tõsine, et hankija ei saaks seda diskretsiooni kuritarvitada. 17. Käesolevas vaidluses menetletav hankija otsus vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on oluliste kaalutlusvigadega ning õigusvastane, kuna (i) RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise eeldused on tuvastatud ebaõigesti: Vaidlustaja ei ole rikkunud hankelepingu olulist nõuet tõsiselt ega pidevalt, (ii) Hankija on lähtunud lubamatutest kaalutlustest ning jätnud olulised õigustavad asjaolud arvestamata, (iii) Hankija on teostanud kaalumist vastuolus sätte eesmärgi ning proportsionaalsuse põhimõttega (iv), hankija ei ole pidanud vaidlustajat ebausaldusväärseks, jätkates endiselt seniajani vaidlustajaga koostööd. 18. RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale õiguse kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid, kui selliste rikkumistega seoses on rakendatud ka sättes loetletud õiguskaitsevahendeid. Seda, milliseid rikkumisi lugeda pidevaks või oluliseks, määratleb hankija kaalutlusõiguse alusel. See tähendab hankijale kohustust järgida vastava otsuse tegemisel üldiseid kaalutlusreegleid. 19. Praegusel juhul on hankija vastavas järelduses eksinud ning tema otsuses esinevad tõsised kaalutlusvead – korralduses viidatud rikkumised ei vasta RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud normi eeldustele ega sätte eesmärgile, kuna osutatud rikkumised on vabandatavad, ega olnud põhjustatud vaidlustaja süülisest käitumisest. 20. Rikkumistele hinnangu andmisel peab hankija vastavalt kaalutlusõiguse teostamise reeglitele arvestama muuhulgas ka riigihanke üldpõhimõtteks oleva proportsionaalsuse põhimõttega, mis nõuab, et institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks kohane ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, aga samuti seda, et tekitatud piirangud ei oleks ebaproportsionaalsed seatud eesmärkide suhtes. 21. Vaidlustajal ei esine ühtegi sedavõrd tõsist rikkumist ega ka olulise nõude pidevat rikkumist, mis õigustaks tema õigusi nii tugevalt kahjustava otsuse tegemist nagu hankemenetlusest kõrvaldamine. 3 (8) 22. Ka vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktika kohaselt peavad varasema hankelepingu täitmisel esinevad puudused RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud aluse rakendamiseks olema erakordsed ja tõsised. 23. Nii lugesid vaidlustuskomisjon ja kohtud Leonhard Weiss Energy AS vs AS Elektrilevi vaidluses põhjendatuks ettevõtja kõrvaldamist olukorras, kus kõrvaldamise hetkeks oli pakkujal tähtaegselt täitmata 513 tellimust ning 2 raamlepingut 9-st oli hankija poolt üles öeldud. Lisaks 2 lepingu puhul ei olnud kahe aasta jooksul möödunud ühtegi kuud, mil hankija ei oleks esitanud pakkujale leppetrahvinõudeid, sealhulgas koondnõudeid sadade rikkumiste eest: leppetrahvide kogusummat arvesse võttes oli pakkuja tellimuste täitmisega hilinenud ca 9900 päeva. Vaidlustuskomisjoni hinnangul näitas selles vaidluses vaidlustaja rikkumiste pidevust see, et vaidlustaja rikkus 2016-2017. aastal 19 hankelepingut ja mõnda neist (Ida-Tallinn ja Lääne-Harjumaa) igal lepingute täitmise kuul. Midagi taolist vaidlusalusel juhul ei ole esinenud. 24. Olukorras, kus hankija ise on pidanud vaidlustajat pärast väidetavaid lepingurikkumisi piisavalt usaldusväärseks, et vaidlustajaga sõlmida koguni 4 uut hankelepingut, ei saa varasema hankelepingu (te) täitmisel esinevad väidetavad puudused RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud aluse rakendamiseks olla sedavõrd erakordsed ja tõsised, mis õigustaksid koguni hankija hankemenetlusest eemaldamist. 25. Seega on ilmne, et vaidlustajal ei esine sedavõrd rasket või olemuselt pidevat rikkumist, mis muudaks Vaidlustaja Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu (st et vaidlustaja kõrvaldamine oleks proportsionaalne). Leping nr 3.1-5/833 (Punane 36 katuse remont). 26. Vaidlustaja tõendab oma ehitaja Sven Poolar´i kinnituskirjaga (Lisa 5) kuidas nad käisid koos vaidlustaja esindajaga koos Erkiga Eit´ga tutvumas Maleva 16 objektiga. Tutvumine toimus 15.11.2024. Seal oli kokku ca 10 inimest. Erki Eit küsis seal kõigi juuresolekul Heiki Heimolalt Linnavaraametist, et millal saab teatavaks Punane tn 36 omaniku - järelvalve tegija, kuna ehitustöid ei ole võimalik enne lõpuni viia. Heiki vastas talle, et leping on kohe kohe sõlmimisel. Ehk lepingut ei olnud tolleks hetkeks sõlmitud. 27. 25.11.2024 ehituskoosoleku protokollist nähtub (Lisa 6), et KTA´d tuleb allkirjastatada töövõtja pädeva isiku ja OJV poolt. Sama nähtub ka 2.12.2024 koosoleku protokollist (Lisa 7) Peale OJV heakskiitu minnakse töödega edasi, KTA ´d koostada kõigi kaetud tööde kohta , tööde käigust informeerida OJV´d, KTA´d allkirjastatakse töövõtja pädeva isiku ja OJV poolt. 28. Vaidlustaja esitab tõenditena ka tööde loetelud (Lisa 8), tehnilise kirjelduse (Lisa 9) ja raporti (Lisa 10). Neist lähtuvalt on Punane tn 36 katusega soetud tööde puhul omanikujärelevalve selgelt kohustuslik. Tehnosüsteemide rekonstrueerimine, katusekaevude vahetus, kandetarindite aukude suuremaks puurimine jne. Ehk omanikujärelevalve, sh ehitusluba on igal juhul vajalik taolisi kandekonstruktsioonide ohutust ja tuleohutust puudutavate tööde osas. Lisatud on ka 1 koosoleku protokoll (Lisa 6), mis toimus 25.11.24 ehk 28 päeva peale lepingu sõlmimist, sest järelevalve saabus alles siis. Selleks ajaks oli nii palju töid teostatud osaliselt kui võimalik oli, ehk siis sbs katte põletamine ca 80% ulatuses ,sest rohkem polnud võimalik, vajalik oli katus avada ja kaevud vahetada, kuna sbs materjali tehnilised näitajad on tehnilises kirjelduses välja toodud (Lisa 9). Seda sai teha alles siis kui ilmus välja OJV ning tuli hakata kooskõlastama asju, mis ka seal protokollis kirjas. 29. Seetõttu esitas vaidlustaja ka järgmise vastuväite leppetrahvile (8.01.2025) (Lisa 11): a) Ei ole võimalik pikemat aega hanget lõpetada, kuna omanikujärelevalve nõuab selliseid pädevusi, mida pole olemas ja mida pole hanke dokumentatsioonides eelnevalt pole nõutud ja tingimuseks seatud. 1) OJV nõuab tuletõkketööde tegemiseks, mingisugust pädevustunnistusega isikut, mida pole olemas ja kahjuks pole ka täpsemalt selgitanud milline see peab olema. 4 (8)  b) Lisaks pole hanke kirjelduses isegi ühtegi lauset, et ma pean teostama tuletõkketöid ja et selle eest peaks vastutama vastav spetsialist. Tuletõkketööd lähevad üldehituse alla, seega ei ole olemas ühtegi pädevust, mis on nõutav tuletõkke tööde tegemiseks. Oluline on jälgida materjalitootja paigaldusjuhendeid. Tööd on teostatud isiku poolt, kes on läbinud selle alase koolituse ja omab kogemust ja on oma allkirjaga kinnitanud et kõik vastab nõuetele. Nõue on seda absurdsem, et oleme ka ennem Tallinna Linnavarale tuletõkke töid teostanud ja ka hiljuti. Kõik on sobinud ja ka Päästeameti poolt aktsepteeritud. c) Katuse hoonesisene sadevee äravoolu ehitus. Hankes pole kuskil kirjas, et selleks peab kaasama vastava spetsialisti ja tema peab allkirjastama vastava dokumentatsiooni. Kui selline asi on nõutud, siis tuleb see eelnevalt hanke tingimustes ära märkida, aga seda pole tehtud. Ja sellist nõuet ei saa esitada. 3) Hanke tehniline kirjeldus on ka koostatud liiga üldsõnaliselt. See ei lähe kokku hea ehitustavaga. Ja see on juba pahatahtlik ja selle kohta on olemas ka kohtulahendid. Selline lause tehnilise kirjelduse lõpus: Hinnapakkumine ja teostatav töö peab vastama ehitusseadustikus kehtivatele nõuetele, määrustele ja muudele seaduses ettenähtud tingimustele ja kooskõlastustele. Tulenevalt sellest ei ole olnud ka võimalik tööd tähtaegselt lõpetada koos dokumentatsiooni esitamisega ja arvestades asjaolusid siis pole ka aktsepteeritav hilisem Tellijapoolne leppetrahvi nõude esitamine tähtaja ületamises. 30. Hankija vastuväide (Seisukoha p. 3.2.1), millest nähtuvalt leiab hankija, et „tööd ei ole ehitusloakohustusega tegevus, mistõttu puudub vajadus omaniku järelevalve kaasamiseks“ ei põhine ühelgi õigusnormil ning on tõendamata. Väide nagu tekkis OJV vajadus alles ehitamise käigus ei ole tõendatud. On fakt, et OJV oli olemas ning hankija ka ise tunnistas, et OJV on vajalik. Seetõttu nähtub ka 25.11.2024 koosoleku protokollist (Lisa 6), et kaetud tööde aktid (KTA´d) allkirjastatakse töövõtja pädeva isiku ja OJV poolt. 31. Eeltoodut kinnitab ka Jaak Lõhmuse kiri (Lisa 12), millest nähtuvalt saadetakse Edur Pärna poolt OJV-le TO eelprojekti, mis on Ehr-i sisestatud ehitusloa taotluseks koos lisadega (Lisad 13-15). 32. EhS § 20 lg 1 kohaselt tagab omanik ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. EhS § 20 lg 2 kohaselt ei või majandustegevuse raames omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Esimest korda sai vaidlustaja teada, kes teostab OJV-d, 25.11.2024 kell 14.00, kui toimus esimene koosolek objektil. 25.11.2024 seisuga oli SBS kattega katust kaetud ja teostatud töid nii palju kui teha oli võimalik. Lepingu sõlmimise päevast oli möödas 27 päeva, kui esimest korda tuli objektile OJV esindaja. 33. Töövõtja küsis Tellija esindaja Heiki Heimolalt korduvalt, küsitud (nii suuliselt kui kirjalikult), et millal on võimalik objektil kokku saada omanikujärelevalve (edaspidi OJV) esindajaga. Tellija vastus Töövõtjale oli iga kord, et leping OJV teostajaga on alles sõlmimisel. Kuna tehnilises kirjelduses polnud välja toodud, milliseid materjale kasutada (peale SBS katte, mis pidi vastama TL1 klassile) ja millistest standarditest täpsemalt peaks juhinduma parapeti ehitusel (standardid ei ole seadusega kohustuslikud ja lisaks on ka tasulised), siis oli vaja OJV-ga materjalides ja tööjooniste sobivuses kokku leppida. Samuti ei olnud võimalik teostada töid, nagu parapeti ehitus, katte avamine, mille kinnitamisel oli vajalik esmalt teostada kontroll ja vormistada Kaetud tööde aktid. 34. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Vaidlustaja on tõendanud, et tööde lõpptähtaeg pikenes Tellija enda tegevusest/tegevusetusest tingituna (OJV tagamata jätmine ning vastava dokumentatsiooni viibimine OJV puudumise tõttu). Arvestades eeltoodut, ei saa asuda seisukohale, et viivituse tööde lõpetamisel põhjustas vaidlustaja. 5 (8)  Leping nr 3.1-5/811 (Käo Tugikeskuse WC-de remont) 35. Vaidlustaja esitab tõendina kirjavahetuse tarnijaga (Lisa 16) ja samas kirjas saadetud ettemaksuarve (Lisa 17). Kirjavahetusest nähtuvad tarne need tooted, mille hankija ise valis ning mis jõudsid ka kohale alles 21.11.25 ja lepingu tähtaeg oli 25.11.25. Seda tõendab ka tarnija 8.11.2025 kiri. Sellisel juhul on võimatu ette heita vaidlustajale töödega hilinemist. Ehk hilinemine oli tingitud tarnijate välisest probleemist, millele vaidlustaja ei saanud mõju avaldada. WC-potid ja inva-sanitaartooteid tarniti viivitusega seoses segadusega K-Rauta ja Onnineni vahelises tellimissüsteemis. Vaidlustaja esitas tellijale kogu kirjavahetuse, millest selgub, et tellimused olid õigeaegselt tehtud. Tellija esindaja siiski keeldus aktsepteerimast selgitusi ning väljendas vaidlustaja suhtes isiklikku vastumeelsust. Leppetrahv 2123 eurot tasuti, kuigi vaidlustaja ei pea end tekkinud olukorras süüdlaseks. 36. Kuivõrd hankija ei ole vaidlustaja teistele vastuväidetele, seoses teiste hangetega vastu vaielnud, on hankija seisukohal, et sellisel juhul puudub ka vajadus esitada teiste hangete osas täiendavaid tõendeid. Täiendavad tõendid 37. Vaidlustaja lisab oma usaldusväärsuse tõendamiseks veel hankija hiljutise 28.03.2025 saadetud tänukirja (Lisa 19) ja aktid hiljuti tehtud töödega seoses (Lisad 20-23). Olukorras, kus hankija ise avaldab vaidlustajale tänu tehtud tööde eest, ei saa vaidlustajat objektiivselt pidada ebausaldusväärseks. Kokkuvõte 38. Kokkuvõtvalt vaidlustaja leiab, et tema kõrvaldamise otsus on õigusvastane, ebaproportsionaalne ning tugineb valikulisele ja tagantjärele kujundatud hinnangule, mis ei vasta seaduse mõttele ega kohtupraktikale. 39. Hankija ei ole tõendanud, et vaidlustaja oleks varasemate lepingute täitmisel rikkunud lepingu olulisi tingimusi selliselt, mis võimaldaks teda kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Tähtaegade ületused ilma kahju või tööde kvaliteedi probleemideta ei kujuta endast iseseisvalt piisavalt tõsiseid rikkumisi. Kõrvaldamise aluseks peab olema objektiivne ja kaalutletud hinnang pakkuja sobimatusele. Vaidlustaja on vaidlustanud ka leppetrahvid, mistõttu rikkumiste olemus ei ole tegelikkuses lõplikult tuvastatud. 40. Hankija ei ole hinnanud vaidlustaja senist edukat koostööd ega asjaolusid, mis põhjustasid tähtaegade ületused. Vaidlustaja on alati tööd lõpetanud ning need on tellija poolt vastu võetud. RHS § 3 lg 1 p 3 ja PS § 11 alusel peab kõrvaldamisotsus olema proportsionaalne, kuid seda pole tehtud. 41. Tallinna Linnavaraamet on vaidlustajaga pärast Punane 36 ja Käo 53 tööde lõpetamist sõlminud järgmised lepingud: HANKELEPING NR 3.1-5/24/41 (20.01.2025), HANKELEPING NR 3.1-5/92 (03.02.2025), HANKELEPING NR 3.1-5/114 (11.02.2025), HANKELEPING NR 3.1-5/335 (28.04.2025). Lisaks on edukalt lõpetatud järgmised tööd, sh uus töö Käo 53 hoones: Merelahe tee 4 ukse vahetus (lep. nr 3.1-5/977), Paasiku 7-9 kohandus, Käo tn 53 tamburi viimistlus ja õhkkardina ettevalmistus, Uuslinna 3a-15 ja 3a- 57 pisiremondid, Valdeku 13 kööginurk, Paasiku 7 korterite 41 ja 42 uksed, Magasini tn 32 pööningu käiguteed, Hankeleping nr 3.1-5/975 42. Nimetatud lepingud kinnitavad, et vaidlustaja on endiselt usaldusväärne. RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamise eelduseks olevad rikkumised ei ole olnud piisavalt rasked või süsteemsed. Vaidlustaja ei ole olnud ebausaldusväärne ega jätnud lepinguid täitmata. Hilisemad lepingud LVA.ga tõendavad vastupidist. Seetõttu palume tühistada hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamise kohta ja võimaldada pakkumuse hindamist. TAOTLUS MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS HANKIJALT 43. Menetlusosalisel, kes on kirjalikus menetluses kasutanud lepingulist esindajat ja kes soovib vastavate esindaja kulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb sellekohane taotlus ühes asjaomase kulunimekirjaga esitada hiljemalt täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise tähtpäevaks (RHS § 199 lg 1). 6 (8)  44. Käesolevaga esitab vaidlustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos esindaja arvega nr 21052025 (Lisa 24) kokku summas 3120 eurot 45. Arve spetsifikatsioonist nähtub tunnihind (160 eurot/h) ning tehtud tööd: a) Vaidlustuse esitamine VAKO-le riigihankes nr 288100 (materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga 10h 30 m b) Tutvumine VAKO kirjadega, 20.05.2025 taotluse koostamine, tutvumine teiste menetlusosaliste seisukohtadega, tõendite kogumine ja komplekteerimine, tõendite analüüs, seisukoha koostamine 9 h 46. Arvestades vaidluse eset on nii tunnihind kui töö maht mõistlikud. 47. Seega, vaidlustaja Fallemark Ehitus OÜ taotleb: Jätta kõik menetluskulud hankija Tallinna Linnavaraameti (Registrikood: Registrikood 75023757) kanda; 48. Mõista Tallinna Linnavaraametilt Fallemark Ehitus OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3 120 eurot; Lisad: Lisa 1 – leping 3.1-5_24_41-1_20012025_708806 Lisa 2 – leping 3.1-5_92-1_03022025_711250 Lisa 3 – leping 3.1-5_114-1_11022025_712755 Lisa 4 – leping 3.1-5_335-1_28042025_725286 Lisa 5 - Sven P kinnituskiri Lisa 6 - Tellija ehituskoosoleku protokoll 25.11.2024 Lisa 7 - Tellija ehituskoosoleku protokoll 2.12.2024 Punane 36, kaetud tööde aktid Lisa 8 - Pakkumuse maksumus_Punane 36 katus Lisa 9 - Tehniline kirjeldus Punane tn 36 administratiivhoone katuse remont Lisa 10 - raport Lisa 11 - vaidlustaja 8.01.2025 vastuväide Lisa 12 - Edur Pärna kiri Lisa 13 - 24028_EP_TO-5-02_2-korrus Lisa 14 - 24028_EP_TO-5-01_1-korrus Lisa 15 - 24028_EP_TO-3-01_v01_seletuskiri Lisa 16 - KÄO ettemakarve Lisa 17 - Arve_A2401998 Lisa 18 - 8.11 kiri K-Rautast (Materjali tarne ajad), ei ole kuidagi võimalik 25.11.2025 töid lõpetada Lisa 19 - 28.03.2025 Karl Kallastu (LVM) tänukiri Magasini tn 32 käiguteede rajamine pööningule Lisa 20 - akt Lisa 21 - Tööde üleandmise-vastuvõtmise AKT MK-113 (1) Lisa 22 - AKT MK-108, Maleva tn 2a-41_ Maleva tn 2a-45 ja Uus-Maleva tn 2-15 (1) Lisa 23 - AKT MK-119 (2) Lisa 24 - Nord Legal OÜ arve 21052025 FALLEMARK EHITUS OÜ (1) 7 (8) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heldur Raig Fallemark Ehitus OÜ lepinguline esindaja 8 (8)