Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0557 - Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/452e2b3d-3019-423c-8f64-d0ab73d914c6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/452e2b3d-3019-423c-8f64-d0ab73d914c6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 20.05.2025 nr 1-4/25/2339 Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust kümne päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Maret Parv, 626 0726 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 01.04.2025 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel. Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „erametsaomanike metsandusalase ühistegevuse “tekstiosaga „metsaühistu tegevuse“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodide ja metsamaa pindalaga mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga ning metsaühistu ja vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse taotlemise korral taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga (edaspidi metsaühistu liikmete põhiandmetega nimekiri).“; 4) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 31 lõike 6 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 31 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lisaks lõikes 6 sätestatule peab metsaühistu vastama 2025. aastal kvalifitseerudes neljale, 2026. aastal viiele ja 2028. aastast järgmistest tingimustest neist kõikidele: 1) tal on veebileht, kus on avaldatud vähemalt ühistu kontaktandmed, erametsaomanikele pakutavad teenused, metsaühistu lahtiolekuaeg ja vastuvõtutingimused; 2) tal on sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping konsulendiga, kes vastab metsaseaduse § 10 lõikes 51 sätestatud tingimustele; 3) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal taotlenud vähemalt kolme erametsaomanikele suunatud toetust; 4) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul taotlenud ühistu liikmete metsamaal vähemalt 200 hektaril metsa uuendamise ja metsastamise toetust; 5) ta on taotlenud ja saanud hooldusraiete tegemise toetust ning on eelmise kalendriaasta maksetaotluse esitamise tähtajaks kasutanud 70% määratud toetusest; 6) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal korraldanud ühistu liikmetele vähemalt kaks metsateemalist rühmanõustamist, mis on avalikustatud erametsa portaalis.“; 7) paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 32 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga peab ühistaotlejatel olema kokku vähemalt 600 liiget.“; 9) paragrahvi 32 lõike 9 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 32 lõike 9 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded peavad olema täidetud kõigil ühistaotlejatel; 3) punktides 3–6 sätestatud nõuete täitmiseks võetakse arvesse ühistaotlejate vastavad summeeritud näitajad.“; 11) paragrahvi 32 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 7 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) vastutustundliku metsanduse edendamise toetus;“; 13) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Vastutustundliku metsanduse edendamise toetus“; 14) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse (edaspidi nõustamistoetus) eesmärk on tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi tõhusam kasutamine, aidates kaasa metsade elurikkuse hoidmisele ja tutvustades püsimetsanduse võimalusi.“; 15) paragrahvi 8 lõikest 31 jäetakse pärast sõna „nimekirja“ välja tekstiosa „ja lisa 9 vormil A metsaühistu tegevusaruande, kui seda ei ole taotlemise aastal juba esitatud“; 16) paragrahvi 8 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „saanud“ tekstiosaga „füüsilisest isikust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjast“; 17) paragrahvi 8 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Nõustamiskulud on abikõlblikud taotluse esitamise aasta 1. märtsist kuni järgneva aasta veebruari lõpuni.“; 18) paragrahvi 8 lõige 101 sõnastatakse järgmiselt: „(101) Metsaühistu saab ühes taotlusvoorus taotleda nõustamistoetust maksimaalselt summas, mis moodustab vooru eelarvest sama suure osakaalu, kui on tema füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete osakaal kõigist selles voorus nõustamistoetust taotlenud ühistute füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete koguarvust.“; 19) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Metsaühistu toetuse eesmärk on metsaühistu tegevuse toetamine.“; 20) paragrahvi 12 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 12 lõige 5 sõnatatakse järgmiselt: „(5) Metsaühistu saab toetust taotleda ühe füüsilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast liikme kohta kuni 30 eurot kalendriaastas.“; 22) paragrahvi 12 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Metsaühistu toetuse arvutamisel võetakse aluseks metsaühistu füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete arv taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga. Toetuse periood on kalendriaasta ning toetust arvestatakse üks kord kalendriaastas.“; 23) paragrahvi 12 lõiked 8, 10–12 ja 14 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 12 lõike 16 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) metsaühistu liikmete põhiandmetega nimekirja taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga.“; 25) paragrahvi 12 lõike 16 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 12 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt: „(17) Metsaühistul on võimalus saada ettemaksu kuni 50% ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast. Järgmise makse teeb KIK taotluse esitamisele järgneva aasta 31. märtsiks.“; 27) paragrahvi 12 lõiked 18–20 ja 23 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) Minister Marten Kokk Kantsler  Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ olulisim muudatus on metsaühistute toetusele kvalifitseerumise tingimuste ja toetuse suunitluse muutmine. Lisaks muudetakse nõustamistoetusega seotud sätteid, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku metsandust. Määruse eelnõu koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Maret Parv (626 0726, [email protected], õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs; [email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud nõustajatena sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus metsaosakonna spetsialistid. Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ 1. juulil 2024. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.06.2024, 21). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 muudetakse võimalusi, milleks võib metsaühistu toetusi taotleda ja saada. Metsaühistu toetuse eesmärk ja sisu muutub ning edaspidi saab metsaühistu tegevustoetust (vt ka punkti 20 selgitust). Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõike 2 punkt 1. Punkt on kehtivuse juba varem kaotanud ja selguse huvides jäetakse see määrusest välja. Punktiga 3 täpsustatakse, et ka vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse (edaspidi nõustamistoetus) taotlusega esitatakse taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga liikmete nimekiri. Muudatusega kaob metsaühistutel vajadus esitada metsaühistu ja nõustamistoetuse taotluste juurde erineva seisuga liikmete nimekirju. Mõlema toetuse taotlemiseks tuleb edaspidi esitada taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga liikmete nimekiri. Sama nimekiri tuleb esitada ka metsaühistute kvalifitseerimisel. See vähendab metsaühistute halduskoormust ja muudab taotlemise selgemaks. Samuti muutub lihtsamaks dokumentide kontroll, sest kahe liikmenimekirja asemel on vaja kontrollida ainult ühte. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõike 4 punkt 2, mille kohaselt oli vaja esitada lisa 6 vormil A andmed, kui toetuse saamise eeldus on kvalifitseerumine ja ühistu ei ole kvalifitseerunud. Eelnõuga muudetakse kvalifitseerimistingimusi (punktidega 5 ja 6) ning seetõttu ei ole metsaühistutel vaja määruse lisa 6 vormil A andmeid esitada. Muudatus vähendab metsaühistute ja KIK halduskoormust, sest edaspidi pole vaja esitada KIK-le kvalifitseerumiseks lisadokumente ja neid pole vaja kontrollida. Punktiga 5 muudetakse § 31 lõike 6 sõnastust. Kehtima jääb nõue, et kvalifitseerumiseks peab metsaühistu olema esitanud äriregistrile tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruande. Kehtetuks muutuvad punktides 2 ja 3 nimetatud nõuded. Punktis 2 nimetatud nõue on juba kirjas määruse § 4 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 3. Punkti 3 kohaselt peab hindama, kas metsaühistu taotlustes on olnud olulisi puudusi. Raske on hinnata, millised puudused on olulised ja millised mitte. Seni ei ole metsaühistute taotlustes n-ö olulisi puudusi tuvastatud. Punktiga 6 muudetakse § 31 lõiget 7. Oluliselt muudetakse nõudeid, millele metsaühistud peavad vastama, et kvalifitseeruda toetuse saamisele. Muudatused on vajalikud, et paremini suunata metsaühistute toetust nendele ühistutele, kes selle abil metsaomanikele mitmekesiseid teenuseid pakuvad, ja vähendada KIK töökoormust. Muudatusega kaotatakse nõue, mille kohaselt peab toetusele kvalifitseeruv ühistu olema asutatud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamist. Soovitud eesmärki on võimalik saavutada teiste nõuete täitmisega. Punkti 1 kohaselt peab metsaühistul olema veebileht, kus on avaldatud vähemalt ühistu kontaktandmed, erametsaomanikele pakutavad teenused, metsaühistu lahtiolekuaeg ja vastuvõtutingimused. Need jäävad samaks võrreldes kehtiva määrusega. Samuti peab metsaühistul olema sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping konsulendiga, kes vastab metsaseaduse § 10 lõike 51 tingimustele (punkt 2). Varem kehtis nõue, mille kohaselt pidi ühistu olema nõustanud vähemalt 200 erametsaomanikku. Väiksematel ühistutel ei pruugi olla tarvilik nii palju nõustamisi teha, sest metsa pikal kasvuajal ei vaja metsaomanikud igal aastal nõu. Punktiga 3 seatakse tingimus, et metsaühistu on taotlenud vähemalt kolme erinevat erametsaomanikele suunatud toetust. Varem pidi toetusele kvalifitseeruv ühistu taotlema kahte erametsaomanikele suunatud toetust. Nõude rangemaks muutmine aitab suunata riiklikku toetust ühistutele, kes pakuvad erametsaomanikele laiapõhjalisemat tuge. Punktiga 4 seatakse kvalifitseerumise nõudeks, et ühistu on taotlenud oma liikmete metsamaal metsa uuendamise ja metsastamise toetust. Taotlemine on selgemalt kontrollitav tegevus, kui senine korraldamine, mis võib sisaldada väga erineva töömahuga panustamist ja on raskesti kontrollitav. Metsa uuendamise ja metsastamise toetuse all peetakse silmas kehtivaid ja tulevikus kehtima hakkavaid toetusi, mis on suunatud maapinna ettevalmistamisele, istutamisele ja noorte istutatud taimede hooldamisele metsakasvatuslikul eesmärgil. Muudetakse ka seni kehtinud pindala nõuet 100 hektari pealt 200 hektarile, et suunata toetusraha võimekamatele metsaühistutele, aidates nii kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Ühtlasi kaotatakse nõue, et toetusele kvalifitseeruv ühistu peab olema müünud 5000 tm puitu. Punkti 5 kohaselt peab metsaühistu toetusele kvalifitseerumiseks olema taotlenud ja saanud hooldusraiete tegemise toetust. Täpsema nõudena on kirjas, et seejuures peab olema maksetaotluse tähtajaks kasutatud vähemalt 70% määratud toetusest. Hooldusraie toetusena peetakse silmas kõiki praegu ja tulevikus kehtivaid toetusi, mis on suunatud metsaseaduse tähenduses hooldusraiete, välja arvatud sanitaarraie, tegemiseks (siia hulka loetakse ka ÜPP toetused). Senini kasutati pindalalist mõõdikut. Muudatus on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on hooldusraiete toetuse tingimused muutunud ja ühistutel ei pruugi olla otstarbekas teha suuremahulisi hooldusraiete toetuse taotlusi. Teisest küljest on hooldusraiete toetuse puhul oluline, et ühistud kasutaksid ära võimalikult suure osa neile määratud toetusest. Sageli tehakse oluliselt vähem taotletud tööde mahust, mistõttu ei saa toetusraha need, kes töid päriselt teeksid. Enam ei pea kvalifitseerumiseks olema metsamajandamise grupisertifikaadi hoidja ega koostöölepingut grupisertifikaadi hoidjaga. Metsa sertifitseerimise võimalus on eri katusorganisatsioonide kaudu kõigil metsaühistutel ja seega ei ole selle hindamine otstarbekas. Punktiga 6 lisatakse tingimus, et kvalifitseerumist taotlev ühistu peab olema teinud vähemalt kaks rühmanõustamist, mis on avalikustatud erametsa portaalis (eramets.ee). Nõude eesmärk on tagada, et ühistud korraldaksid liikmetele mitmesuguseid metsandusteemalisi õppepäevi. Selleks, et ühistud saaksid kvalifitseeruda, peavad nad 2025. aastal kvalifitseerimisel vastama vähemalt neljale nõudele kuuest, 2026. aastal viiele kuuest ja 2028. aastal kvalifitseerudes kõikidele eespool loetletud nõuetele. Üleminekuaeg sätestatakse, et ühistud jõuaksid oma tegevust planeerides muutunud tingimustega arvestada. Näiteks on paljudel ühistutel probleeme hooldusraiete väikese mahuga. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 32 lõige 4. Lõiget ei ole rakendatud alates 2021. aasta 22. jaanuarist, mil jõustus sama paragrahvi lõige 5. Punktiga 8 muudetakse § 32 lõiget 5. Muudatuse kohaselt peab ühistaotluse korral olema ühistutel sõltumata nende arvust kokku vähemalt 600 liiget. Seni pole esitatud ühtegi ühistaotlust, mille oleks esitanud kolm või enam metsaühistut. Senine liikmete piirarv ei ole olnud seega ühistute jaoks atraktiivne. Selleks, et soodustada ühistute omavahelist koostööd, oleks vaja tuua liikmete piirmäär ühistaotlemisel 600 liikme peale. See võimaldab väiksematel ühistutel ühiselt toetuse taotlemiseks kvalifitseeruda. Kui ühistud teevad koostööd, suudavad nad pakkuda metsaomanikele paremat teenust, samuti vähendab see ühistute halduskoormust. Ühtne liikmete piirmäär on taotlejatele selgem ning nõude kontroll lihtsam. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 32 lõike 9 punkt 1, mille alusel võetakse kvalifitseerumisel ühistaotlejate puhul arvesse ühistu asutamisest möödunud kalendriaastate aritmeetiline keskmine. Eelnõus muudetakse kvalifitseerimistingimusi ning edaspidi ei ole kvalifitseerimisel oluline metsaühistu asutamisest möödunud aeg. Punktiga 10 muudetakse § 32 lõike 9 punkte 2 ja 3. Punktis 2 sätestatakse, et § 31 lõike 7 punktidele 1 ja 2 peavad vastama kõik ühistaotlejad. Muudatused on võrreldes senise korraga mõnevõrra rangemad. Jätkusuutlikul metsaühistu peab olema veebileht ning leping metsakonsulendiga, kes on oma ala spetsialist ning nõustab metsaomanikke metsandusteemadel. Punktis 3 sätestatakse, et § 31 lõike 7 punktide 3–6 nõuete korral arvestatakse ühistaotlejate vastavate näitajate summat või osakaalu. Ühistaotlejate puhul arvestatakse punktides 3, 4 ja 6 nimetatud näitajate summat kokku. Kui ühistud on taotlenud ühte liiki toetust (nt metsa uuendamise toetust), siis seda loetakse ühistaotluses üheks erametsaomanikule suunatud toetuseks. Punktis 5 leitakse ühistaotlejate taotletud ja saadud hooldusraie toetusega tehtud tööde maht kokku ning leitakse kasutatud toetuse osakaal. Muudatused on valdavalt tehnilised täpsustused, mis ei muuda seniseid põhimõtteid. Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 32 lõiked 11 ja 12. Kuna metsaühistu toetuse muudatuse järel jäetakse toetatavate tegevuste hulgast välja rühmanõustamine ja koolimetsaga seotud tegevus, jäetakse need sätted määrusest välja. Punktiga 12 muudetakse § 7 punkti 1. Erametsaomanike nõustamise toetus muudetakse vastutustundliku metsanduse edendamise toetuseks, edaspidi ka nõustamistoetus. Muudatus rõhutab metsakonsulendi osa vastutustundliku nõu andmisel. Toetust suunatakse lisaks nõustamisele jätkusuutliku ja teadliku metsanduse edendamisele. Nõustamisteemade ring laieneb elurikkust ja kliimamuutust arvesse võtvate teemadega (nt püsimetsandus, looduskaitse, elurikkuse säilitamine). Punktiga 13 muudetakse § 8 pealkirja, et tuua paremini välja toetuse uus suunitlus. Uus pealkiri on „Vastutustundliku metsanduse edendamise toetus“. Punktiga 14 muudetakse § 8 lõike 1 sõnastust. Uus sõnastus viitab sellele, et vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse eesmärk on lisaks senistele eesmärkidele ka elurikkuse hoidmine ja püsimetsanduse võimaluste tutvustamine. Punktiga 15 jäetakse määrusest välja nõue esitada toetuse taotlemisel määruse lisa 9, kuna see ei ole enam muutunud tingimuste tõttu vajalik. Toetust ei saa enam taotleda metsakasvatustööde korraldamiseks ja seetõttu ei ole vaja esitada lisa 9 kohast metsaühistu tegevusaruannet, kus on metsakasvatustööde nimekiri. Punktiga 16 muudetakse § 8 lõiget 7. Uue sõnastuse kohaselt on vastutustundliku metsanduse edendamise toetust võimalik saada vaid füüsilisel isikul ja füüsilisest isikust ettevõtjal, kui nad on metsaomanikud. Juriidiliste isikute puhul on tegemist ettevõtjatega, kes tegutsevad oma tuttavas valdkonnas ja kes on saanud palgata endale metsanduslike teadmistega töötajad. Füüsilised isikud on aga üldjuhul tagasihoidlike metsanduslike teadmistega. Seetõttu on otstarbekas kasutada piiratud eelarvelistest vahenditest makstavat toetust eelkõige füüsilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Punktiga 17 muudetakse § 8 lõiget 10. Muudatusega määratakse kindlaks nõustamiskulude abikõlblikkuse periood. See võimaldab ühistutel stabiilselt aasta läbi tehtud nõustamistele toetust saada olenemata sellest, millal taotlusvoor toimub. Punktiga 18 muudetakse § 8 lõiget 101. Muudatusega täpsustatakse, et metsaühistu nõustamistoetuse arvestamisel lähtutakse füüsilistest isikutest, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatest. Kehtiv määrus lubas arvestada ka juriidilisest isikust erametsaomanikke. Punktiga 19 muudetakse § 12 lõiget 1. Muudetud sõnastuse kohaselt on metsaühistu toetuse eesmärk ühistu tegevuse toetamine. See on üks olulisemaid määruse muudatusi. Seni on toetatud mitmesuguseid ühistegevuseks vajalikke projekte (rühmanõustamised ja koolimetsa üritused) ning metsakasvatustööde tegemist. Projektide, näiteks koolides metsanduslike teadmiste levitamine, elluviimiseks on võimalik taotleda muid KIK toetusi, seega ei ole otstarbekas sarnasteks tegevusteks mitmest allikast toetusi maksta. Metsakasvatustööde tegemine on oluline metsaühistute ülesanne. Metsaühistu peab kvalifitseerimisel näitama, et ta on jätkusuutlik ja võimeline metsaomanikke teenindama. Muu hulgas peavad ühistud selle tõestamiseks olema taotlenud erametsaomanikele erinevaid toetusi. Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 3 ja 4. Muudatus on seotud punktiga 18 tehtava muudatusega. Metsaühistu toetuse sisuks jääb metsaühistu tegevuse toetamine, mis sisaldab kõiki metsaühistu igapäevaseid tegevusi, mida oma liikmete hüvanguks tehakse. Punktiga 21 muudetakse § 12 lõike 5 sõnastust. Muutuse tulemusena saavad ühistud tegevustoetust üksnes füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete kohta ja kuni 30 eurot kalendriaastas. Varem said ühistud toetust ka juriidilisest isikust liikmete eest, aga kuna juriidilised isikud tegelevad metsamajandamisega oma põhitööna, ei ole neil üldjuhul vaja riigi toetatud metsaühistu tuge. Muudatus ei takista juriidilisel isikul olla metsaühistu liige. Varasem toetuse ülemmäär 40 eurot liikme kohta on langetud 30 euroni liikme kohta. Muudatus suunab ühistuid olema metsaomanike abistamisel tõhusamad. Punktiga 22 muudetakse § 12 lõike 6 sõnastust. Muudatuse kohaselt võetakse toetuse arvestamisel aluseks füüsilisest isikust liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Muudatus on kooskõlas teiste muudatuste eesmärgiga. Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 8, 10–12 ja 14. Nimetatud lõiked reguleerisid senise metsaühistu toetuse toetusliikide määrasid ja nõudeid. Enam neid tegevusi ei toetata. Muudatus lihtsustab nii toetuse taotleja kui ka toetuse andja tööd, kuna toetuse määr on metsaühistu tegevustoetuseks ühtne (seni oli eri tegevustel erinev toetuse määr). Punktiga 24 muudetakse § 12 lõike 16 punkti 2 sõnastust. Punkti 2 täpsustatakse, et teha selgemaks, millal tuleb esitada metsaühistu liikmete põhiandmetega nimekiri. Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 16 punkt 3. Toetust ei saa enam taotleda metsakasvatustööde korraldamiseks ja seetõttu ei ole vaja esitada lisa 9 kohast metsaühistu tegevusaruannet, kus on metsakasvatustööde nimekiri. Punktiga 26 muudetakse paragrahv 12 lõiget 17. Täpsustatakse, kui palju võib metsaühistu saada toetuse taotlemisel ettemaksu ja millal tehakse teine makse. Varasem 20 eurot ettemaksu on asendatud kuni 50%-ga taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 18–20 ja 23. Lõiked on seotud tegevuste ja dokumentidega, mis kehtiva määruse järgi esitatakse taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevaks. Kuna edaspidi toetatakse ainult metsaühistu tegevust, siis ei ole vaja nendes punktides nimetatud dokumente esitada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse muutmine ei põhjusta riigi eelarvele lisakoormust. Muudatused aitavad vähendada KIK töökoormust ning metsaühistute halduskoormust. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Erametsaliidule ja Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskojale.