Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude taotlus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 20 .0 5 .202 5 edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 2 9 0179 Vaidlustaja: AS Sebe Registrikood 100 77848 Vaidlustaja esindaja d : advokaadid Kätlin Sehver ja Kärt Saar Advokaadibüroo Sorainen e-post: [email protected] ; [email protected] Hankija: MTÜ P ärnumaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80 375665 Hankija esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] HANKIJA VA STUVÄITED VAIDLUSTAJA 15.05.2025 SEISUKOHTADELE, VASTUVÄITED VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUSELE JA HANKIJA TÄIENDAV MENETLUSKULUDE TAOTLUS I Vastuväited Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtadele 1.1 Vaidlustuse lõpetamine kokkuleppel Hankija on teinud hankedokumentidesse muudatused vastavalt Vaidlustaja 15.05.2025 menetlusdokumendi p 7 – 15 kajastatule ning on nõus vaidlustuse lõpetamisega kokkuleppel kõnealuste punktide osas. 1.2. RHAD p 8.6, 8.7 ja 16.1 ning vorm 3 (vaidlustuse p 4.1 ja Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade p 4.1) Vaidlustaja sisuliselt kordab 15.05.2025 seisukohtade p 4.1 vaidlustuses öeldut ja Hankija arusaamise järgi heidab hindamiskriteeriumi ebaselgust ette põhjusel, et vormil 9 ei ole näidatud ühe aasta sõitjateveo maksumust. Hankija on juba vastuses vaidlustusele p 6-11 selgitanud, et Vaidlustaja ajab segamini hindamiskriteeriumi ühelt poolt ja teiselt poolt regulatsiooni prioriteetsuse kohta pakkumuses esinevate arvandmete lahknevuse korral. Vormil 9 ei peagi olema eraldi lahtris näidatud ühe aasta maksumust, see on üheselt välja arvutatav vormil 9 esitatud ühikhindade alusel kujunenud liinikilomeetri maksumuse (rida 5 „pakutav ühe liinikilomeetri maksumus“ ) ja RHAD-s (sh Vormil 3 ja tehnilises kirjelduses ) näidatud aastase läbisõidu korrutamisel . 1.3. ATL p 3.3 ja ATL lisa 8 ( vaidlustuse p 4.5 ja Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade p 4.2) Vaidlust aja on vaidlustanud ATL p 3.3, mis näeb ette vedaja tasustamise normaalbusside lkm hinna alusel nende liiniringide osas, mille teenindamise on Hankija määranud normaalbussidega teenindamiseks ja vedaja tasustami s e liigendbusside lkm hinna alusel nende liiniringide osas, mille teenindamise on Hankija määranud liigendbussidega teenindamiseks. Vaidlustuse p 71 kohaselt väitis Vaidlustaja, et ATL lisas 8 ettenähtud normaalbussidega teenindatavate liiniringide teenindamiseks peaks samaaegselt olema liinil vähemalt 19 normaalbussi. Tulenevalt Vaidlustaja enda väitest tegi Hankija vastuses vaidlustusele ettepaneku suurendada normaalbusside arvu nii, et kokku peab vedajal olema vähemalt 21 normaalbussi, millest 19 on samaaegselt liinil ja ülejään utest 1 on reservis ning 1 buss on remondivajaduse katteks. Vaidlustaja on oma 15.05.2025 seisukohtades asunud vastuolulisele seisukohale, et tegelikult ei ole normaalbusside arvu suurendamine ikkagi vajalik, vaid piisaks ka 17 normaalbussist ja 8 liigendbussist nagu hanketingimustes algselt on ette nähtud (Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade p 27). Küll aga peab Vaidlustaja liiga väheseks seda, kui remondivajaduse katteks on arvestatud vaid 1 buss (ehk tegelikult ei piisa 21 normaalbussist, vaid vajalik oleks ikkagi vähemalt 22 normaalbussi, millest 19 on samaaegselt liinil ja ülejäänud bussidest 1 on igapäevases reservis ja 2 bussi on remondivajaduse tarbeks reservis) . Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtadest koorub välja, et tegelikult tahaks Vaidlustaja lihtsalt otstarbekuse kaalutlustel, et lisa 8 näeks ette suuremas koguses liigendbussidega teenindatavaid liiniringe, et vedaja saaks rohkem tasu liigendbusside lkm hinna alusel ja seeläbi oleks ATL täitmine vedajale kasumlikum (Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade p 33 – 34). Esmalt toonitab Hankija, et tehnilise kirjelduse p 2.1.1 – 2.1.3 näidatud busside arvud on minimaalsed busside arvud – kui vedaja leiab, et ATL lisa 8 sõidugraafiku teenindamiseks ja/või remondivajaduse tõttu on vaja suuremas koguses busse, siis on vedajal õigus nimetada pakkumuses suurem arv busse. Arvestades Vaidlustaja poolt vaidlustuses tehtud etteheidet, et lisa 8 normaalbusside liiniringide teenindamiseks on vajalik samaaegselt rakendada vähemalt 19 bussi, on Hankija teinud ikkagi sellekohase muudatuse hanketingimustes , sätestades, et minimaalne normaalbusside arv on 22, millest vähemalt 19 on samaaegselt liinidel kasutuses . Vaidlustajal ei saa olla subjektiivset nõudeõigust dikteerimaks sõidugraafikuid. Hankija on lisa 8 sõidugraafiku koostanud lähtudes reaalsetest sõiduvajadustest, määrates mh ka selle millise suurusega busse millistel liiniringidel kasutada tuleb. Täiesti alusetu on Vaidlustaja süüdistus, et Hankija püüab mingil salakavalal moel vedajat petta ja sundida teda osutama teenust kahjumlikult. Esmalt väärib meelde tuletamist, et nii normaalbussi lkm hinna kui ka liigendbussi lkm hinna määrab oma pakkumuses pakkuja ise. Pakkuja soovil võivad need lkm hinnad olla ka võrdsed nii, et vedaja saaks võrdses määras tasu sõltumata sellest kas ta kasutab ATL teenindamiseks normaalbussi või liigendbussi. Ka on pakkuja vaba määramaks normaalbussi lkm hinna isegi kõrgemaks kui liigendbussi lkm hinna. Teiseks , on tehnilise kirjelduse p 2.1 nimetatud busside arvud minimaalsed busside arvud ja igal vedajal on sõltuvalt oma logistilisest plaanist võimalik rakendada ATL täitmiseks minimaalsest rohkem normaalbusse. Seega on täiesti alusetud Vaidlustaja etteheited, et hanketingimused jätavad vedaja kuidagi õigusvastaselt ilma normaalbusside liiniringide teenindamise tasust. 1.4. ATL-s vedaja ülemäärase toetuse tagasinõudmise regulatsiooni puudumine – vaidlustuse p 4.6 , Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade p 4.3 Vaidlustaja eksib 15.05.2025 seisukohtade p 4.3. Hankija pole vastuses vaidlustusele väitnud, et võistlevas hankemenetluses ülekompenseerimise keeld kui selline põhimõtteliselt ei kehti, vaid Hankija on väitnud üksnes seda, et võistlevas hankemenetluses ei ole kohustust kehtestada vedaja tasustamise reeglid ülekompenseerimise vältimiseks vastavalt määruse 1370/2007 lisa 1 regulatsioonile tagamaks vedaja reaalsete kulude ja mõistliku kasumi maksmine. Ehk teisisõnu määrusest 1370/2007 ei tulene avatud hankemenetluse puhuks konkreetseid juhiseid ega viisi, kuid hankija reguleerib vedaja tasustamise (sh ülekompenseerimise vältimise). Ka Vaidlustaja enda poolt esile toodud Komisjoni teatise väljavõtetes on toonitatud, et võistlevas hankemenetluses ei ole määruses 1370/2007 reegleid selle kohta, kuidas vedaja tasustamine ja ülekompenseerimise vältimine toimuma peab, mistõttu on hankijal hanketingimuste kujundamisel selles küsimuses lai kaalutlusõigus. Hankija on juba vastuses vaidlustusele osundanud, et ülekompenseerimise keeld on hanketingimustes kajastatud läbi selle, et vedaja tasu indekseerimisel ei saa vedaja tasu suureneda üle 5% eelneval perioodil kehtinud vedaja tasumäärast (vastus vaidlustusele p 34) . Lisaks näeb ka Riigihankes kehtestatud ATL täiendavalt ette, et vedaja poolt tasu saamise eelduseks peab vedaja esitama igakuiselt detailseid aruandeid ATL täitmise kulude kohta vastavalt ATL punktis 7.1 ettenähtule ning kui vedaja selliseid aruandeid ei esita, ei teki vedajal ka tasunõuet ATL p 3.8 kohaselt. Ka on aruannete mitte esitamine või neis ebaõigete andmete esitamine sanktsioneeritud lepingurikkumisena (ATL p 8.1.4). Ülekompenseerimise keelu järgimist tagab ÜtS nõue pidada ATL kohta eraldi raamatupidamisarvestust koos ÜtS § 79 sätestatud hankija õigusega nõuda raamatupidamisdokumentidele juurdepääsu (mis leiab ülekordamist ATL p-s 6.1.2). Samuti on Hankija tähelepanu juhtinud, et määruse 1370/2007 art 4 kohaselt ei pea vedaja ülekompenseerimise regulatsioon olema mitte tingimata ATL-s endas, vaid ülekompenseerimise vältimise regulatsioon võib tuleneda ka üldeeskirjadest (vastus vaidlustusele p 35) . Nii on halduslepingut võimalik ühepoolselt muuta HMS § 102 lg 2 alusel ülekaaluka avaliku huvi kaitseks. Vaidlustaja ei ole selles küsimuses ühtegi vastuväidet esitanud, seega nõustub, et toetuse tagasinõudeks on põhimõtteliselt võimalus õigusaktides ette nähtud. Seda kinnitab kaude isegi Vaidlustaja poolt häguselt ja korduvalt viidatud nn GoBus toetuse tagasinõude kaasus, mille asjaolud on Hankijale teadmata – järelikult esinevad Eesti õigusaktides alused sellise tagasinõude esitamiseks, sest Hankija pole teadlik, et mitte üheski avaliku teenindamise lepingus oleks eraldiseisvalt sätestatud mingeid ülemäärase tasu tagasinõudeid ülekompenseerimise vältimiseks. Samuti on võimalik ÜtS § 79 lg 2 kohaselt avaliku liiniveo tellijal vabalt juurde pääseda vedaja raamatupidamisdokumentidele hindamaks vedaja kulusid lähtudes määrusest 1370/2007. Seega on alusetu Vaidlustaja etteheide 15.05.2025 seisukohtade punktis 40, et puudub regulatsioon järelkontrollide tegemiseks (sellekohane regulatsioon on ÜtS § 79 lg-s 2). Lihtsalt see regulatsioon paikneb õigusaktides kui üldeeskirjades määruse 1370/2007 tähenduses. 15.05.2025 seisukohtade p 44 – 48 polemiseerib Vaidlustaja, et määrusest 1370/2007 tuleneb hankija kohustus tagada ATL teenindamise kulude hüvitamine. Ehkki see ei seondu üldse vaidlustuse etteheitega, et ATL-s puudub vaidlustaja meelest ülekompenseerimise vältimise ja toetuse tagasinõude regulatsioon, on vaidlustaja arusaam määrusest 1370/2007 ka selles osas ekslik. V äärib veelkord rõhutamist, et määrusest 1370/2007 EI tulene võistlevas hankemenetluses sõlmitud ATL puhul hankijale kohustust tagada vedaja reaalsete kulude hüvitamine koos mõistliku kasumiga – seda on ühemõtteliselt kinnitanud Euroopa Kohtu hiljutises lahendis C-421/22 ja samas asjas antud kohtujuristi 14.09.2023 seisukohas. Nimelt märgib kohtujurist oma arvamuses järgmist ( Hankija rõhutused): 34. Määruses nr 1370/2007 ei ole ette nähtud, et hüvitis peab katma täielikult avaliku teenindamise kohustuse netokulud . /…/ 35. Samamoodi on määruse nr 1370/2007 artikli 4 lõike 1 punktis c nõutud, et nii avaliku teenindamise lepingute kui ka üldeeskirjade puhul tuleb kindlaks määrata teenuse osutamisega seotud kulude jaotamise kord. See nõue eeldab, et pädeval asutusel ei ole kohustust hüvitada kõiki kulusid, mida ettevõtja kannab avaliku teenindamise kohustuse võtmise tõttu. /…/ 40. Komisjon hoiatab oma suunistes hüvitamismehhanismide eest, mis „hõlmavad ainult tegelike kulude katmist“ (st a posteriori), kuna need „ei ärgita transpordiettevõtteid kulusid piirama või oma tegevust aja jooksul tõhustama“. 58. Hüvitis, mis on väiksem kui avaliku teenindamise kohustuse täitmise netokulu, ei ole määrusega nr 1370/2007 vastuolus. Riskide ülekandmine teenuseosutajale ei ole selle määrusega iseenesest vastuolus. 59. Pädeval asutusel on lai kaalutlusõigus otsustamisel, milliste osadega ta hüvitist seostab või mitte ja milliseid riske kannab seega eelkõige teenuseosutaja./…/ 80. Ma kordan, et puudub kohustus tagada teenuse osutamisega seotud kulude suurenemise täielik hüvitamine . /…/.“ 10 .2 Euroopa Kohus on 21.12.2023 oma otsuses kohtujuristi arvamusega täiel määral nõustunud , sedastades järgmist ( Hankija rõhutused ): „ 26 Selle kohtu sõnul kaldub osa argumente lükkama ümber Dobeles jt väidet, et määrus nr 1370/2007 kohustab hüvitama kogu kahju, mis ühistransporditeenuse osutajal võib tekkida. 27 Eelkõige nähtub selle määruse põhjendusest 27 ja lisa punktist 7 ning suuniste punktidest 2.4.3 ja 2.4.5, et riigil ei ole kohustust katta kõiki ühistransporditeenuse osutajate kulusid täies ulatuses, sõltumata nende tegevuse tõhususest. Riigihankemenetluse korraldamine, nähes ette vaidlusalused sätted ja kõnealuse ühistransporditeenuse rahastamise mudeli, kuulub mõiste „riiklik ühistransporditeenuste arendamine“ alla. Nimelt selleks, et tagada riigieelarve tõhusam kasutamine, ei põhine selliste teenuste osutamise eest makstav hüvitis alates 2021. aastast enam mitte süsteemil, mille raames riik kannab sisuliselt kõik riskid, kattes kõik transporditeenuse osutaja pakkumuse ja nõudlusega seotud kulud, vaid lepingulisel mudelil, mis põhineb riigihankemenetluses teenuseosutaja pakutud lepingulise hinna ja ühistransporditeenusest saadava tulu vahel . 35 Määrus nr 1370/2007 sisaldab seega erinorme, mis näevad ette üksikasjalikud eeskirjad sekkumiseks üldisesse riigihankekorda (vt selle kohta 27. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus Hörmann Reisen , C 292/15, EU:C:2016:817, punkt 45), mille eesmärk on kehtestada õiguslik raamistik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude hüvitamiseks ja/või ainuõiguste andmiseks (vt selle kohta 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (avaliku reisijateveo teenuste osutamiseks otselepingu sõlmimine), C 515/18, EU:C:2019:893, punkt 31). 41 Mis esiteks puudutab määruse nr 1370/2007 artikli 4 lõike 1 sõnastust, siis tuleb märkida, et selles sättes on täpsustatud, et avaliku teenindamise lepingutes tuleb ühelt poolt vastavalt selle sätte punkti b esimese lõigu alapunktile i enne objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määrata parameetrid, mille alusel arvutatakse hüvitis, kui see on ette nähtud, ning teiselt poolt tuleb selle sätte punkti c kohaselt kindlaks määrata teenuste osutamisega seotud kulude jaotamise kord – nende kulude hulka võivad kuuluda eelkõige personalikulud, energiakulud, infrastruktuuriga seotud kulud, ühistranspordisõidukite, veeremite ja reisijateveoteenuste osutamiseks vajalike rajatiste hooldus- ja remondikulud ning püsikulud ja asjakohane kapitalitulu. 42 Sellisest sõnastusest nähtub selgelt, et kuna liikmesriikide pädevatel asutustel on kohustus määrata kindlaks avaliku reisijateveoteenuse osutajale makstava hüvitise arvutamise parameetrid ja kehtestada selle teenuse osutamisega seotud kulude jaotamise kord, on neil avaliku teenindamise lepingu puhul kaalutlusruum sellise hüvitamise mehhanismi kujundamisel. 43 Eelkõige tuleb märkida – nagu tõdes ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 35 –, et kulude jagamise võimalus tähendab tingimata, et liikmesriikide pädevad asutused ei ole kohustatud hüvitama kõiki kulusid, vaid nad võivad kanda avaliku teenuse osutajale üle teatavate kulude muutumisega seotud riskid, olenemata nende laadist, ja seega ilma, et oleks oluline, kas see teenuseosutaja saab sarnaselt energiakuludele või teatavatele sotsiaalkuludele täielikult kontrollida nende arengut, kuna see kuulub sellest teenuseosutajast sõltumatute asjaolude hulka. 50 Nagu nimelt kohtujurist oma ettepaneku punktides 72 ja 82–84 märkis, määrab iga teenuseosutaja, kes otsustab avaliku teenindamise lepingu täitmiseks hankemenetluses osaleda, ise kindlaks oma pakkumuse tingimused, lähtudes kõigist asjakohastest parameetritest ja muu hulgas kulude tõenäolisest muutumisest – olenemata sellest, kas need kulud on tema kontrolli all või mitte –, mis võivad mõjutada teenuse osutamist, määratledes nii riski taseme, mida ta on valmis selle arenguga seoses võtma. Ilma et see piiraks selliste liidu õigusnormide kohaldamist, mis lubavad liikmesriikide ametiasutustel põhjendamatult madala maksumusega pakkumused tagasi lükata, võib seega eeldada, et teenuseosutaja pakkumus tagab hankelepingu sõlmimise korral talle kasutatud kapitalilt tasumäära, mis vastab riski tasemele. 51 Sellest järeldub, et avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse tulemusel sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga seotud hüvitamise kord tagab iseenesest selle avaliku teenuse osutajale tema kulude katmise, mis tagab talle ka asjakohase hüvitise, mille suurus varieerub sõltuvalt võetava riski tasemest. Seega on Euroopa Kohus ühemõtteliselt kinnitanud, et hankija kohustus ei ole tagada vedajale ATL täitmise reaalsete kulude katmist ega ammugi mitte kasumit ning hankija ei pea seetõttu ette nägema hanketingimustes vedaja tasu indekseerimist ja indekseerimise sätestamisel ei pea see tagama vedaja reaalsete kulude katmist. 1.5 ATL p 3.7 vedaja tasu indekseerimine – vaidlustuse p 4.7.1 , Vaid lustaja 15.05.2025 seisukohtade p 4.4 Vaidlustaja etteheide rajaneb jätkuvalt ekslikul seisukohal, et määrus 1370/2007 kohustab hankijat tagama vedaja reaalsete kulude katmine ja kasum – Hankija on selle juba vastuses vaidlustusele ja käesoleva menetlusdokumendi p 9 tsiteeritud Euroopa Kohtu lahendiga C-421/22 ümber lükanud. Eelnev on leidnud kinnitust ka VAKO otsuses vaidlustusasjas 91-25/291815, kus vaidlustaja peamiseks etteheiteks indekseerimismudeli puudumise kohta oli samuti väide, et määrus 1370/2007 paneb hankijale kohustuse tagada vedaja reaalsete kulude hüvitamine. VAKO on selles asjas nõustunud Hankija seisukohtadega, et määrusest ega ühestki muust õigusaktist säärast kohustust ei tulene. Vaidlustaja teine etteheide ATL punktile 3.7 seisnes selles, et Vaidlustaja arvates peaks vedaja tasu indekseerimine olema automaatne, mitte hankija igakordne kaalutlusotsus. Vaidlustaja viitab seejuures, et tema ja Hankija vahel praegu kehtivas hankelepingus on Vaidlustaja arusaamise järgi vedaja tasu indekseerimine automaatne. Hankija on Vaidlustaja seisukohad juba ümber lükanud vastuses vaidlustusele p 38-40 ja jääb selle juurde. Vaidlustaja võib eelistada nn automatiseeritud vedaja tasu muutmist, kuid see ei muuda ATL p 3.7 sätestatud indekseerimismudelit õigusvastaseks. Vastupidi, justnimelt kaalutlusõiguse alusel tehtav vedaja tasu indekseerimise otsus võimalda b arvestada kõiki olulisi asjaolusid ning vältida nii ülekompenseerimist kui ka alakompenseerimist. Ka on ilmselgelt vale Vaidlustaja väide, et riigihankes nr 194776 toimub vedaja tasu indekseerimine automaatselt – ka selles lepingus toimub vedaja tasu perioodiline indekseerimine hankija ühepoolse teatega või poolte vahel allkirjastatud lepingu lisaga täpselt nii nagu käesolevas Riigihankes on ette nähtud. Kuna kõnealune ATL on Vaidlustaja ja Hankija vahel sõlmitud, siis on Vaidlustajale hästi teada, et mitte mingi „automaatset“ indekseerimist selle lepingu alusel ei toimu. Et toimikut mitte asjatult koormata, ei hakka Hankija siinkohal lisama Vaidlustajaga sõlmitud ATL alusel koostatud teateid vedaja tasu indekseerimise kohta, ent kui Vaidlustaja järgnevas menetluses peaks jätkuvalt esitama valeväite, et riigihankes nr 194776 toimub automaatne indekseerimine, siis Hankija esitab seda ümber lükkavad tõendid. Vedaja tasu indekseerimine hankija kaalutlusotsustega on ühistranspordi valdkonnas tavapärane praktika nagu nähtub vastuses vaidlustusele viidatud ohtrast kohtupraktikast vedaja tasu indekseerimise küsimuses (sh Riigikohtu otsused 3-19-312 ja 3-21-958, ja kohtuotsused asjades 3-21-486, 3-21-601, 3-21-29. ). 1.6 ATL p 9.4 täitmistagatise andmata jätmise leppetrahv – vaidlustuse p 4.7.7 , Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade p 4.5 Hankija on Vaidlustaja etteheited juba ümber lükanud vastuses vaidlustusele p 56-58 ja jääb selle juurde. ATL p 9.4 sätestatud leppetrahvinõue eeldab, et täitmistagatise andmise kohustuse rikkumise tõttu on osutunud vajalikuks ATL-st taganemine, mistõttu on kohatu demagoogitseda, et kuitahes väheolulise hilinemise korral järgneb vältimatult maksimaalses võimalikus ulatuses leppetrahv. ATL-st taganemine kui haldusakt on vaidlustatav mh proportsionaalsuse kaalutlustel. Rikkumine täitmistagatise andmisel peab olema piisavalt kaalukas, et õigustada ATL-st taganemist. Arusaadavalt ei tee Hankija ATL-st taganemise otsust kergekäeliselt, sest taganemise korral lasub Hankijal kohustus korraldada avaliku liiniveo teenuse katkematus muul moel. Teiseks, nagu Hankija juba vastuses vaidlustusele osundas, näeb ATL p 9.4 ette leppetrahvi maksimaalse määra ehk teisisõnu isegi kui täitmistagatise andmise kohustuse rikkumine on sedavõrd ränk, et vajalik on ATL-st taganemine on Hankijal jätkuvalt kaalutlusõigus rakendatava leppetrahvi määra osas. Kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus leppetrahvi rakendamiseks on halduskohtus vaidlustatav mh kui vedaja hinnangul ei vasta rakendatud trahv rikkumise raskusele. Seega on ekslik Vaidlustaja läbiv väide, et täitmistagatise andmisega kuitahes väheoluline viivitus tingib paratamatult leppetrahvi rakendamise summas 650 000 eurot. Täitmistagatis on oluline avaliku huvi kaitseks, kui vedaja mistahes p õhjusel ei alusta liinivedu tähtaegselt või katkestab liiniveo. Seepärast peab ka täitmistagatise andmise kohustuse rikkumise puhuks olema sätestatud sanktsioon, mis omab heidutavat mõju. Vaidlustaja dramatiseerib, et täitmistagatise andmata jätmist ei tohiks sanktsioneerida, kuna vedaja on niigi „teinud märkimisväärseid investeeringuid ettevalmistusteks“ ja vedaja jaoks on „piisav karistus“ kui hankija taganeb ATL-st ja vedaja ei saa ATL alusel tasu. Vaidlustaja ei mõista täitmistagatis e eesmärki – täitmistagatis peab katma Hankija eeldatava kahju puhuks, kui liiniveo katkemise ohu tõttu osutub vajalikuks otselepingu sõlmimine. Täitmistagatise suuruse arvutuskäiku on Hankija juba vastuses vaidlustusele p 59-61 selgitanud ja Vaidlustaja ei ole sellele oma 15.05.2025 seisukohtades vastuväiteid esitanud . Täitmistagatise andmine on seega vedaja oluline kohustus, mis kinnitab Hankijale valmisolekut ATL täitmist tähtaegselt alustada ja järjepidevalt jätkata. Hankijale peab jääma kohane võimalus reageerida, kui puudub kindlus, et vedaja nõuetekohaselt liiniveoteenust alustab – selle kindluse märgiks ongi täitmistagatise tähtaegne andmine hiljemalt 5 töö päeva enne ATL alusel teenuse osutamise algust (ATL p 7.7). Täitmistagatise soetamine ei ole keeruline ega aeganõudev, eriti arvestades 18-kuulist ettevalmistusaega alates ATL sõlmimisest . Vaidlustaja dramatiseeritud kirjeldus sellest, kuid as vedaja teeb investeeringuid ATL täitmiseks ja on täielikult valmis ATL teenindamisega alustama tähtaegselt, ent täitmistagatist ei anna, ei ole realistlik ega eluliselt usutav. Hoopis tõenäolisem on stsenaarium, kus vedaja erinevatel põhjustel ei tee ATL teenindamise alustamiseks vajalikke ettevalmistusi (nt ei valmi laadimistaristu või ei saabu bussid) , mistõttu satub ohtu liiniveo tähtaegne alustamine. Hankija on niigi sätestanud vedajat soodustava regulatsiooni, et täitmistagatis tuleb anda vaid 5 tööpäeva enne ATL teenindamise algusaega – Hankijale peab jääma vähemalt 5 tööpäeva, et vajadusel operatiivselt reageerida ja vältida liiniveo katkemist. Liiniveo katkemist saab sellises olukorras saavutada vaid otselepingu sõlmimise kaudu, milles lkm hind on oluliselt kallim. Tekkiva kahju suurus ehk otselepingu ja Riigihankes sõlmitava ATL hinnavahe on sama suur sõltumata sellest, kas liinivedu ei alusta t a tähtaegselt ATL planeeritud algusajal või katkestatakse ATL kehtivuse jooksul (otselepingu kehtivusaeg on niigi vaid maksimaalselt 2 aastat, et võimaldada uue avatud hankemenetluse läbiviimist). Ka kannatab eelduslikult osutatava teenuse kvaliteet, sest eelduslikult ei ole mitte kellelgi võimalik 5-tööpäevase etteteatamisega pakkuda teenuse osutamiseks busse ja laadimistaristut, mis saaks olla võrreldavad 18-kuulise ettevalmistusajaga saadavate busside ga. Seepärast on oluline sätestada täitmistagatise andmata jätmise puhuks leppetrahv, mis reaalselt heidutab vedajat täitmistagatise andmise kohustust mitte rikkuma ja teisalt, mis võimaldaks leppetrahvina tagada Hankijale tekkiva kahju hüvitamise. 1.7 ATL 11.5 leppetrahv – vaidlustuse p 4.7.8 , Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade p 4.6 Hankija on juba vastuses vaidlustusele oma seisukohad esitanud ja jääb selle juurde. Asjatundmatu on Vaidlustaja argument 15.05.2025 seisukohtade p 60, et kuna ATL kohaselt on võimalik kohustada vedajat erakorralise ülesütlemise järel liinivedu jätkama kuni 6 kuud, siis kahju põhimõtteliselt tekkida ei saagi ning otselepingu sõlmimiseks vajadus puudub. Kui vedaja on juba toime pannud sedavõrd olulisi lepingurikkumisi, et õigustada ATL erakorralist ülesütlemist, siis pole mingit kindlust, et vedaja sellele vaatamata täidab ATL nõuetekohaselt pärast erakorralist ülesütlemist. Isegi kui see nii juhtub olema, oleks see üksnes kaalutluseks ATL p 11.5 kohaselt rakendatava leppetrahvi vähendamiseks, kui seetõttu tekib Hankijale kahju väiksemas ulatuses. Ent isegi kui vedaja pärast ATL ülesütlemist jätkab liinivedu kohusetundlikult 6 kuu kestel kooskõlas ATL p 11. 7 , on ilmne, et 6 kuu jooksul ei ole realistlikult võimalik sedavõrd mahuka uue avatud hankemenetluse läbiviimine, ATL sõlmimine ja ka uue ATL teenindamisega alustamine. Seda kinnitab juba Vaidlustaja enda seisukoht, et isegi 12 kuud ettevalmistuseks on liiga lühike aeg ja vajalik on vähemalt 18 kuud ettevalmistuseks. Ka on tavapärane, et mahuka avatud hankemenetluse läbiviimine kestab ca 12 kuud enne kui jõutakse lepingu sõlmimiseni. Seega on vaatamata ATL p 11. 7 sätestatud kohustusele jätkata Hankija nõudel liinivedu tõenäoline otselepingu sõlmimine selle 6 kuu täitumisel, mistõttu on igal juhul aktuaalne otselepingu ja ATL hinnavahe kompenseerimine. Muus osas jääb Hankija vastuses vaidlustusele esitatu juurde, toonitades, et samasuguses sõnastuses leppetrahviklausli õiguspärasust (sh kaalutlusõigust leppetrahvi määra üle otsustamisel) on vaidlustus- ja kohtupraktikas korduvalt kinnitatud, sh VAKO 97-20/222644 otsuse p 15.2 ja selles viidatud kohtuasjas 3-18-752 tehtud lahendis. 1.8 ATL p 11.7 kohustus jätkata veoteenuse osutamist kuni 6 kuud kuni uue vedaja poolt teenuse ülevõtmiseni – vaidlustuse p 4.7.9 , Vaid lustaja 15.05.2025 seisukohtade p 4.7 Hankija on juba vastuses vaidlustusele põhjalikult selgitanud Vaidlustaja seisukohtade ekslikkust ja jääb selle juurde ka täna. Hanketingimuses ei esine mitte mingisugust ebaselgust, vaid vastupidi sellest nähtub üheselt, et tellija nõudel jätkub ATL täitmine kuni 6 kuu kestel ka pärast erakorralist ülesütlemist. ATL p 11.7 sätestab: „ Tellija poolt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub vedaja jätkama tellija nõudmisel l epingu täitmist seni, kuni tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist. Tellijal on õigus sätestada lühem periood, mille vältel vedaja on kohustatud lepingu täitmist jätkama . Lepingu täitmise jätkamise periood on maksimaalselt 6 (kuus) kuud “ Seega puudub mistahes ebaselgus selles, millisel õiguslikul alusel toimub teenuse osutamine vedaja poolt. Puudub ka mistahes mõistlik põhjus sätestada ATL ülesütlemise maksimaalset etteteatamistähtaega, sest vedaja peab olema niikuinii valmis ATL-t täitma kuni selle planeeritud lõpptähtajani ka juhul, kui hankija ATL-t üles ei ütle. Erakorralise ülesütlemise puhul kannab etteteatamistähtaeg mh eesmärki, et vedajaga koostööd ei lõpetataks päevapealt ja vedajal oleks võimalik minimaalse etteteatamisaja jooksul oma äritegevus vajalikul moel ümber korraldada, kui teenuse osutamist enam ei toimu – seepärast saab oluline olla vaid minimaalse etteteatamistähtaja sätestamine lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks . II Hankija täiendav menetluskulude taotlus Hankija on eelnevalt esitanud menetluskulude taotluse summas 4403 eurot (ilma käibemaksuta) 23.8 töötunni eest. Seoses Vaidlustaja 15.05.2025 seisukohtade analüüsiga ja käesoleva menetlusdokumendi koostamisega taotleb Hankija täiendavalt menetluskulude väljamõistmist 15 töötunni eest tunnihinnaga 185 EUR (ilma käibemaksuta) ehk summas 2775 eurot (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabiteenuse koosseis on nähtav advokaadibüroo Laarmaa arvelt. Kinnitan, et kõik õigusabikulud on kantud käesoleva asjaga seoses. Kokku on hankija kandnud käesoleva vaidlustusasjaga seoses õigusabikulusid seega summas 7178 eurot (ilma käibemaksuta) 38.8 töötunni eest. III Vastuväited Vaidlustaja õigusabikulude taotlusele Vaidlustaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 14 258 eurot (ilma käibemaksuta) 57.8 töötunni eest. Vaidlustaja õigusabikulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Kahe esindaja rakendamine ei tohiks viia tulemuseni, kus töötundide maht kahekordistub. Vaidlustaja on õigusabiteenusele ajaliselt panustanud ca 50% rohkem töötunde kui Hankija esindaja, ehkki vaidlustusmenetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht seda ei õigusta. Seepärast leiab Hankija, et põhjendatuks saab lugeda Vaidlustaja õigusabiteenust maksimaalselt samas töötundide mahus nagu Hankija esindajal. Juhindudes eeltoodust palun: Lõpetada vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p 1 alusel kokkuleppel Vaidlustaja 15.05.2025 menetlusdokumendis nimetatud punktides ja tingimusel, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise; Muus osas jätta vaidlustus rahuldamata ja mõista Vaidlustajalt välja Hankija menetluskulud vastavalt käesolevas menetlusdokumendis ja 15.05.2025 menetluskulude taotluses esitatule, Vaidlustaja menetluskulud jätta tema enda kanda . Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat MTÜ P ärnumaa Ühistranspordikeskus volitatud esindaja Arve saaja Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus Arve nr 2025-920 Pikk tn 13 Kuupäev 19.05.2025 Pärnu linn Maksetähtpäev 29.05.2025 80010 Pärnu maakond Viivis 0,05% päevas Rg-kood 80375665 OÜ Advokaadibüroo Laarmaa KMKR nr EE101751478 Roosikrantsi tn 11 Tallinn 10119 Harju maakond Rg-kood 14964144 KMKR nr EE102258585 Kontaktisik Andrus Kärpuk Kliendileping nr. 20-002 Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta Õigusnõustamine perioodil 13.05.2025 - 18.05.2025 - Sebe 15 tundi 185,00 2 775,00 vaidlustus ATL hankes Summa km-ta 22% 2 775,00 Käibemaks 22% 610,50 Arve kokku (EUR) 3 385,50 Arve väljastas: Kristina Laarmaa Telefon +3725216660 Swedbank SWIFT HABAEE2X E-post [email protected] IBAN EE622200221073661705 Pärnumaa Ühistranspordikeskus 19.05.2025 Sebe vaidlustus ATL hankes Periood: 13.05.2025 ‐ 18.05.2025 tunnihind maksumus kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat (KM‐ta) EUR (KM‐ta) EUR 15.05.2025 2.00 esmane tutvumine vaidlustaja täiendavate Laarmaa, Kristina 185 370.00 seisukohtadega, suhtlus kliendiga 16.05.2025 8.00 vaidlustaja 15.05 seisukohtadele Laarmaa, Kristina 185 1,480.00 vastuväidete koostamine 17.05.2025 5.00 vaidlustaja 15.05 seisukohtadele Laarmaa, Kristina 185 925.00 vastuväidete koostamine, hankedokumentide muutmine Summa: 15.00 EUR 2,775.00 *0.1 h = 6 min OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 tel +3725216660 I [email protected]  R H A D Lisa 1 Tehniline kirjeldus Riigihange „Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 - 2036“ (viitenumber 290179 ) Bussiliiniveo kirjeldus Riigihanke tulemusena sõlmitava avaliku teenindamine lepingu (edaspidi ATL) alusel toimub sõitjatevedu Pärnu linna avalikel bussiliinidel (edaspidi liinidel) eeldataval t perioodil 01.01.2027 - 31.12.2036 ; Liinide sõiduplaanid on ATL L isas 7 ning liiniringidel nõutavad bussitüübid on ATL L isas 8 ; Aastaseks eelduslikuks läbisõiduks liinidel on 2 186 880 liinikilomeetrit (lkm), sellest normaalbussidega 1 737 252 lkm ja liigendbussidega 449 628 lkm. Eeldatav liiniläbisõit kogu ATL kehtivuse peale kokku on 21 868 800 liinikilomeetrit, s.t eeldatavasti 2 186 880 liinikilomeetrit aastas. Täpne liinikilomeetrite arv sõltub igal aastal erinevate nädalapäevade arvust, riiklike pühade sattumisest erinevatele nädalapäevadele ja võimalikest sõiduplaanide muudatustest ; Hankijal on õigus ühepoolselt muuta liinide läbisõitu kuni 20% (k.a) ulatuses aastas võrreldes p 1.3 nimetatud eeldusliku aastase läbisõiduga ning muuta liine võrreldes ATL Lisades 7 ja 8 nimetatutega (sh sulgeda või avada uusi liine, muuta olemasolevate liinide marsruute, sõiduplaane, busside arvu liinil, suunata liigendbusse normaalbusside poolt teenindatavatele liiniringidele ja vastupidi) ent kogu ATL kehtivusaja jooksul kokku mitte rohkem kui +/-20% kogu ATL prognoositud veomahust vastavalt p 1.3 sätestatule . B usside tüübid, arv ja kirjeldus Vedaja omandis või kasutuses peab olema vähemalt 30 (kolmkümmend) bussi, mis vastavad M3 kategooria I klassi sõidukitele sätestatud nõuetele, vähemalt EURO 6 (või sellega samaväärsele) standardile, omavad Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust ning ei ole ühelgi ATL kehtivuse hetkel vanemad kui 12 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast : vähemalt 2 2 0 (kakskümmend kaks ) normaalbussi (milledest 1 9 7 on samaaegselt liinidel töötavate busside arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 2 bussi remondivajaduse katteks), mis vastavad järgmistele tingimustele: sõitjakohtade arv vähemalt 88, s h istekohtade arv 26 - 37 pikkus vähemalt 12 000 mm vähemalt 10 (kümme) liigendbussi (milledest 8 on samaaegselt liinidel töötavate busside arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 1 buss remondivajaduse katteks), mis vastavad järgmistele tingimustele: sõitjakohtade arv vähemalt 140, s h istekohtade arv 38 – 45 p ikkus vähemalt 17 900 mm v ähemalt 5 (viis) buss i (võivad olla nii normaal- kui ka liigendbussid) peavad olema elektribussid (keskkonnaministri 16.02.2023 määrus nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ , § 4 ). Ülejäänud busside mootorikütuseks peab olema metaangaas: maagaas (CNG), biometaan (CBM). Heiteta sõidukite osakaal pakkumuses peab olema vähemalt 50% keskkonnaministri 16.02.2023 määrus nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ sätestatud keskkonnahoidlike sõidukite sihtmäärast . Busside üldised nõuded Bussid peavad olema Hankijale esitlemiseks ja piletiseadmete paigaldamiseks Pärnus hiljemalt 15.12.2026 või hiljemalt 16 päeva enne ATL täitmise algust juhul, kui ATL alusel teenuse osutamise algusaeg on hilisem kui 01.01.2027; Bussid peavad kogu ATL kehtivuse ajal vastama RHAD nõuetele busside maksimaalse vanuse osas ning muus osas olema vähemalt samaväärsed Vedaja pakkumuses loetletud bussidega. ATL täitmise perioodil võib busse vähemalt samaväärsetega asendada ja busside arvu suurendada üksnes Hankija eelneval kirjalikul loal ; B ussid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud nende käivitumine ja töötamine välisõhu temperatuuril kuni -35 o C ; B ussidel peab olema lisakütteseade külmal ajal sõitjatesalongi kütmiseks ja sisepõlemismootori olemasolul selle vajaliku töötemperatuuri saavutamiseks; M ootorikütusena metaangaasi kasutavad bussid peavad olema ühendatavad tankimisseadmega vastavalt standarditele NGV1 ja NGV2 (või nendega samaväärsetele); I ga bussi puhul peab olema tagatud võimalus tangitud, laaditud või tarbitud mootorikütuse (sh ka lisakütteseadme kütuse) või elektrienergia koguse mõõtmiseks ja vastavate andmete salvestamiseks, mida kasutaja ei saa nullida. Hankijale peab olema tagatud juurdepääs vastavatele andmetele kogu ATL -i jooksul; B ussidel peab olema automaatkäigukast ; Bussidel peab olema v eojõukontrolli süsteem (Traction Control System - TCS) ; B ussid peavad olema madala põrandaga kogu sõitjatesalongi pikkuses, st ilma astmeteta uste juures (LF – Low Floor) ; B ussidel peab olema vähemalt kolm sõitjatele mõeldud teenindusust, milledest vähemalt teine ja kolmas on kahe poolega ning ukseava laiusega mitte alla 120 cm ; B usside teenindusuksed peavad avanema sissepoole . Elektribussidel on lubatud erandina ka väljapoole avanevad liuguksed ; B usside teenindususte siseküljed peavad olema varustatud kollast värvi käepidemetega, mida sõitjad saavad mugavalt kasutada bussi sisenemisel ja väljumisel . Juhul kui elektribussidel on teenindususteks liuguksed, tuleb tagada mujal kui uste küljes olevad kollast värvi käepidemed, mida sõitjad saavad sisenemisel ja väljumisel mugavalt kasutada ; B ussi sisenemine ja väljumine peab olema tagatud kõikidest ustest . B ussidel ei tohi kasutada tehnilisi lahendusi, mis ei lase sõitjatel esiuksest väljuda ; Bussij uht peab saama teenindusuksi avada ja sulgeda nii ükshaaval kui ka kõiki korraga. Uste juhtnupud peavad olema õrnalt valgustatud ka siis kui uksed on kinni ning rohkem valgustatud, kui uksed on lahti ; B ussidel peab olema k innine juhikabiin, mille sein ulatub kõrguses laeni ning esiklaasi suunas niivõrd, et ei varjaks juhi vaatevälja ; J u hikabiin il peab olem a tagatud võimalus bussijuhi suhtlemiseks sõitjatega ja piletimüügi ks . Piletimüügiava peab asetsema ergonoomilises asukohas ; Juhikabiini külje- ja nurgaakende ülaosa peab olema tumendatud või sirmidega, et vähendada juhi pimestamise ohtu madalalt paistva päikese korral ; Juhikabiini s peab olema avatav küljeaken, mis on ergonoomilises asukohas ning soovitavalt avatav eest tahapoole ; Juhikabiinis peab olema raadio; Juhikabiinis peab olema USB-C laadimisava ; Juhikabiinis peab olema t opsihoidja ; B ussijuhi iste peab olema õhkvedrustusega , reguleeritav ja soojendusega ; Bussijuhi istmel peab olema peatugi ( soovitavalt reguleeritav ) ja käetoed ( 2 tk ); B ussid (sh nende katus) peavad olema ühtses sinises värvitoonis Pantone C 300 ning Vedaja poolt paigaldatud kleebisdisain iga vastavalt Hankija poolt enne ATL sõlmimist antava te le joonis t ele . Kleebisdisain kavandatakse H ankija poolt sellisena, et selle valmistamise ja paigaldamise maksumus ei ole suurem kui keskmiselt 9 00 eurot ilma käibemaksuta ühe bussi koha ; B ussidel peavad olema lipuhoidjad bussi esiosas paremal ja vasakul välisküljel. Vedaja peab tagama Hankija poolt antud lippude paigaldamise bussidele Hankija poolt soovitud päevadel ; Hankija ei garanteeri tankimise ega elektriga laadimise võimalusi, vastavad kokkulepped tarnijatega tuleb sõlmida Vedajal endal. Vedajal on soovitatav kasutada gaasibusside kütusena, biometaani kui biometaani müügihind on väiksem või võrdne vedaja poolt kasutatava maagaasi hinnaga . Busside turvavarustus Bussid peavad olema varustatud CENELEC standarditele EN 50436-1 ja EN 50436-2 ( või nendega samaväärsetele ) standarditele vastavate alkolukkudega, mis on töökorras ja taadeldud. S isepõlemismootoriga b usside mootoriruumis peab olema tulekahju signalisatsioon ; B usside sõitjatesalongis peab olema piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga turvakaameraid sagedusega vähemalt 5 kaadrit sekundis, eraldusvõimega vähemalt 2,0 megapikslit ja minimaalse valgustundlikkusega 0,001 luksi. Kaamerate vaateväli peab katma kogu sõitjatesalongi ning uksed. Turvakaamera pilti peab saama vaadata juhi kabiinis olevalt monitorilt. Lubatud on salvestuste üle kirjutamine, kuid salvestusmaht peab võimaldama kõiki salvestusi arhiveerida ja laadida välisele andmekandjale vähemalt 170 tunni jooksul pärast salvestust. Esikaamera peab olema 360 kraadi pööratav . Kaameratega seotud seadmed peavad teenuse osutamise ajal töötama ; V edaja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ning täitma isikuandmete kaitse seaduse § 1 1 sätestatud jälgimisseadmete kasutamisest teavitamise kohustust; V edaja peab tagama , et ettevõtte siseselt on salvest u stele (andmetele) juurdepääs ainult põhjendatud ulatuses ja ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt; V edaja peab tagama salvest u ste edastamise Hankija le või politsei le nende nõudmisel ; B ussidel peab olema süsteem, mis ei lase ustel sulguda vaid avab need, kui uste vahel on takistus ; B ussidel peab olema süsteem, mis ei lase bussil mittetäielikult sulgunud ukse korral liikuda ; Bussidel peab olema j uhile bussi paremat esinurka näitav täiendav küljepeegel ; B ussid peavad olema varustatud valgustitega, mis tagavad pimeda ajal bussi teenindususte ümbruses bussi väliskülje valgustamise. Nende valgustite valgusvihk ei tohi bussijuhti pimestada ; B usside põrand peab olema kaetud libisemiskindla materjaliga, mis ei ole tuntavalt libe ka märja põranda korral ; B usside ukseavades peab põranda äär olema märgistatud kollase või kollase-mustakirju ribaga . Busside teavituse alane varustus B ussidel peavad olema stopp-nupud sõitjate väljumissoovist bussijuhile teatamiseks. Stopp-nupud peavad olema sõitjatesalongis uste juures olevate vertikaalpostide küljes ja mujal uste vahelisel alal piisaval arvul ja sobivates kohtades (sealhulgas ka erivajadustega inimestele sobivates kohtades neile mõeldud istekohtade ja ratastoolikohtade juures). Stopp-nupule vajutamisel peab süttima sõitjatele kergesti märgatav kiri vähemalt sõitjatesalongi esiosas ning kostma helisignaal ; B usside stopp-nupud ei tohi olla puutetundlikul tehnoloogial põhinevad vaid toimima neile vajutamisel ; B ussidel peavad olema signaalnupud, millega ratastoolikasutaja saab anda bussijuhile märku rambi avamise soovist. Sellised nupud peavad asuma bussi sõitjatesalongis ratastoolikoha juures ja bussi välisküljel teise ukse juures ; B usside välistablood peavad olema täismaatriks LED-tehnoloogial töötavad, päikesevalguses loetavad (sun visible), vahelduvat näitu võimaldavad ja oranžide kujutistega : bussi esiküljel kujutise kõrgusega vähemalt 250 mm, paremal- ja tagaküljel kujutise kõrgusega vähemalt 200 mm ; bussi esiküljel, tagaküljel, paremal küljel esimese ja teise ukse vahelisel alal ja liigendbussil lisaks ka haagise paremal küljel kuvatakse kuni 3-kohaline liini number ; bussi esiküljel ja paremal küljel esimese ja teise ukse vahelisel alal kuvatakse lisaks p. 5 .4.2. nimetatule kuni kaherealise tekstina liini marsruut . B ussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt (näiteks koos bussi asukoha reaalajas jälgimise süsteemiga) või on bussijuhi poolt lülitatav : peatuste teadustamise süsteemi audioteavitus peab kasutama eelnevalt salvestatud helifaile , mille annab H ankija V edajale tasuta hiljemalt 45 päeva enne ATL-i täitmise algust ; peatuste teadustamise süsteem i audioteavitus peab võimaldama lisaks peatuste teadustamisele anda edasi kindlaksmääratud hetkedel ka muud sõitjatele mõeldud eelnevalt salvestatud lühiinfot (näiteks stopp - nuppude kasutamist ja sõiduõiguse valideerimist puudutavat, palvet lõpp-peatuses bussist väljuda jms) ; peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peavad bussidel olema sisetablood, mis töötavad paralleelselt audioteavitusega ja millel kuvatakse visuaalne info vähemalt käesoleva ja kahe järgmise peatuse kohta: tablood peavad olema kas LED- või LCD–tehnoloogial põhinevad, piisavalt laia nähtavuse nurgaga, vähemalt 60 mm tähe kõrgusega ; normaalbussil vähemalt üks tabloo ; liigendbussil vähemalt üks tabloo bussi sõitjatesalongi esiosas ja vähemalt üks tabloo keskosas . B ussidel peab olema võimalus mikrofoni ja sõitjatesalongis asuvate kõlarite kaudu bussijuhi poolt sõitjaid informeerida ; B ussi välisküljel esimese ukse juures peab olema väline kõlar, millel on eraldi võimendi , et Hankija saaks korraldada vaegnägijate le mõeldud audioteavitust bussi liini numbri jm kohta ; B usside sõitjatesalongi esimeses, keskmises ja tagumises osas peab olema Vedaja poolt paigaldatud piletihindade, sõidusoodustuste, trahvimäärade, sõitjate kohus tuste, keelatud tegevuste ning V edaja kontaktandmete kohta jm seadustest tulenev või sõitjatele vajalik info . Vastava info annab Hankija Vedajale elektrooniliselt hiljemalt 45 kalendripäeva enne teenuse osutamise algust ; B ussides peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta vastavalt ÜTS § 45 lg 5 , mis on mugavalt juurdepääsetavad ja paiknevad kõigis bussides sarnases kohas ja asendis ; B ussides olevad ratastoolikohad ja erivajadustega inimeste istekohad, samuti ratastooli ja lapsevankriga sisenemist võimaldavad teenindusuksed peavad olema vastavalt märgistatud ; B ussides olevad märgistused ja selgitavad tähised peavad olema eesti ja inglise keeles ja/või üheselt mõistetavate piktogrammidena . Busside piletimüügi alane varustus Hankija poolt antakse V edajale tasuta kasutamiseks AS Ridango piletiseadme d. Piletiseadmed paigaldatakse bussidesse Hankija poolt ja Hankija kulul ; Ü he bussi piletiseadme komplekti kuuluvad: bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline kinnitus selle külge; piletiprinter; iga sõitjate teenindamiseks ettenähtud ukse juures asuvad validaatorid, mis on sidestatud p. 6.2.1. nimetatud kassaaparaadiga. Teise ukse juurde paigaldatakse kaks validaatorit (üks kumbalegi poole) , muude uste juurde üks validaator . V edaja paigaldab omal kulul kõigisse bussidesse pileti seadmete tööks vajaliku kaabelduse , kaablitüüp on Kaweflex 6530 SK-TP-S-PUR UL/CSA Art.Nr.1505010 3x2x0,25 (AWG 24) ; Töömahu suurenemisel tagab Hankija vajaduse korral Vedajale täiendavate piletiseadmete kasutusse andmise ning tasub nende paigaldamise eest . Vedaja paigaldab sellisel juhul omal kulul kaabelduse ; Vedaja poolsel põhjusel piletiseadmete ümberpaigutamisega seotud kulud ning V edaja süül hävinud, kadunud või rikki läinud seadmete asendamise kulud katab V edaja. Normaalse kasutamise käigus rikki läinud seadmete remondi- või asendamise kulud katab Hankija ; V edaja tagab üksikpiletite müümise bussijuhi poolt vastavalt kehtestatud hinnale nii sularaha eest kui ka elektrooniliste kaartide kasutamisel, kasutades Hankija poolt võimaldatud piletiseadmeid. Piletitulu kuulub Hankijale , p iletimüügi eest V edajale Hankija poolt täiendavat tasu ei maksta ; V edaja tagab piisava (vähemalt 40 eurot) vahetusraha olemasolu bussijuhil töövahetuse alguses ; V edaja jälgib piletiseadmete, turvakaamerate, alkolukkude , tabloode jms korrasolekut ning teavitab viivitamatult riketest seadmete hooldajat . Busside sisekliimat tagav varustus B ussidel peab olema Eesti kliimasse sobiv sõitjatesalongi ja juhikabiini küttesüsteem ja konditsioneer või kliimaseade, mis tagavad sõitjatesalongis ja juhikabiinis liinil töötamise ajal temperatuuri talvel vähemalt +10 o C ja suvel kuni +25 o C ; B ussidel peab olema soojustatud kere ning küljeakendel kahekordsed pakett-klaasid ; B ussidel peab olema värske õhu sissepuhumise funktsioon, mis on bussijuhi poolt lülitatav ; B usside l peab olema vähemalt üks katuseluuk või mõlemal bussi küljel vähemalt kaks avatavat õhutusakent. Busside kasutusmugavus ja interjöör B ussidel peab olema teenindususte poolse külje kallutusfunktsioon ; B ussi teise ukse juures peab asuma bussijuhi poolt avatav, põrandasse paigutatud ramp ratastoolikasutajate bussi sisenemiseks ja väljumiseks. Ramp peab olema kõigil bussidel sarnase kasutamispõhimõttega ning bussijuht peab selle kasutamisel sõitjat vajaduse korral abistama; V ähemalt bussi teise ukse juures peab asuma ilma statsionaarsete istmeteta ala, mis on varustatud ratastooli kinnitamise võimalusega ; A lates p 8.3 nimetatud alalt ettepoole, kuni rattakoopani või rattakoopal asuvate istmeteni, peavad juhi pool küljes olevad istmed olema kas ühekohalised või sellest veidi laiemad nn „ema ja lapse iste“ (kitsam kui kahekohaline iste), mis on ühtse põhja- ning seljatoega ning võimaldab istuda täiskasvanul ja lapsel koos . Istmed peavad võimalda ma istuda näoga sõidusuunas ; B usside istmetel peavad olema pehmendusega istmepadjad ja madalad, ilma peatugedeta seljatoed, mis on kaetud kergesti puhastatava materjaliga, soovitavalt tekstiiliga, ja on kergesti vahetatavad. Seljatugede tagakülg peab olema kergesti puhastatavast materjalist ; B usside sisustus (istmed, küljepaneelid, põrand jm) peab olema puhas ja terve ; B usside aknad peavad olema puhtad ja läbipaistvad (v .a bussi kujunduselemendid ja sõitjatele vajalik info) ; B usside kõikide teenindususte juures peab olema vähemalt üks prügikast ; Busside sõitjatesalong is peab olema v ähemalt 4 (neli) USB-C laadimisava ; B usside sõitjatesalong peab olema pimeda ajal valgustatud ; B ussid peavad olema tööpäeva alustades nii seest kui väljast terved, puhtad ja koristatud salongiga. Kogu tööpäeva jooksul ei tohi liini alustava bussi salongis olla prahti (vanad piletid, kommipaberid, taara jne) ning istmed ja salong ei tohi määrida sõitjate riideid . Reklaam B usside välimistele külgedele võib paigaldada reklaami, kuid see ei tohi katta ak ende ega us t e klaaspinda rohkem kui 10% ulatuses ega tohi segada sõitjatel väljavaadet akendest või välivaatluse korras bussi täituvuse määramist ; V isuaalne reklaam busside sõitjatesalongis on lubatud, kuid mitte akendel ; A udioreklaam busside sõitjatesalongis on keelatud ; E lektroonilisi tabloosid või ekraane võib busside sõitjatesalongis reklaamiks kasutada ainult Hankija eelneval kirjalikul loal. Sellise tehnilise võimaluse olemasolul peab olema Hankijale tagatud võimalus kasutada tasuta reklaamiaega vähemalt üks minut igas reklaamiblokis . Keskkonnanõuded busside pesemisel Vedaja peab korraldama ATL-i täitmiseks kasutatavate busside pesemise selliselt, et reovee juhtimisel keskkonda oleks alati tagatud õigusaktides toodud nõuetest kinnipidamine ; Juhul kui tekkiv reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni, siis ei tohi ohtlike ja muude saasteainete kontsentratsioonid reovees ületada pesula asukoha omavalitsuses kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ning k liimaministri määrusega nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ kehtestatud ohtlike ainete piirväärtuseid. Enne ühiskanalisatsiooni juhtimist peab pesula reovesi olema eelnevalt puhastatud eelpuhastis (nt muda-, liiva-, õlipüünis). Vedaja peab reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni sõlmima vastava lepingu kohaliku vee-ettevõttega või kasutama sellise ettevõtte teenust, kellel on viidatud leping olemas ; Juhul kui pesula asub seal, kus ühisveevärk puudub, siis peab Vedaja reovee juhtimisel keskkonda jälgima k eskkonnaministri määruses nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” toodud nõudeid. Muud nõuded K ogu ATL kehtivuse ajal peab V edaja vedude eest vastutav isik (veokorraldusjuht) olema hea mainega ja ametialaselt pädev ning vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklites 4, 6, 8 ja 9 sätestatud nõuetele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele (Eestis ÜTS § 43 lg 7 ja § 44); K ogu ATL kehtivuse ajal peavad Vedaja poolt ATL täitmiseks rakendatavad bussijuhid olema läbinud autoveoseaduses (edaspidi AvS) ettenähtud ametikoolituse ning omama AvS-s sätestatud Transpordiameti poolt väljastatud koolitustunnistust ning kõiki Eestis vajalikke bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente; V edaja poolt peab olema tagatud Pärnu linna bussiliiklust puudutava informatsiooni andmine sõitjatele telefoni teel kõigil nädalapäevadel vähemalt kell 6:00 – 23:00; L ühiajaliste või ootamatute ümbersõitude korral teavitab V edaja sõitjaid bussijuhi poolt antava suulise informatsiooni edastamise teel; I nfo liinide ja sõiduaegade kohta paigaldab bussipeatustesse Hankija; V edajal peab olema kogu ATL kehtivuse ajal turvaettevõtjaga leping, millega tagatakse busside liinil töötamise ajal operatiivne reageerimine väljakutsetele ja turvatöötaja saabumine bussi, kui esineb oht bussijuhile, sõitjatele, piletikontrolöridele või varale ; B ussijuht peab tegema koostööd piletikontrolöridega ja Hankija esindajatega nende tööülesannete täitmisel; B ussijuhil on keelatud suitsetada bussis ja väljaspool bussi avatud bussiuste läheduses; B ussijuht ei tohi raadio kuulamisega häirida sõitjaid; Bussi juh t peab toimeta ma sõitjad sujuva ja ohutu sõiduga sihtkohta sõiduplaanis ettenähtud ajal ja taga ma veoteenuse kvaliteedi ; B ussijuhtidel peab olema ühtne korrektne riietus . R H A D Lisa 2 ATL projekt Riigihange „Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 - 2036“ (viitenumber 290179 ) A valiku teenindamise leping Pärnu linna bussi liini del 01.01.2027 – 31.12.20 3 6 Lepingu nr ______ Pärnus, /kuupäev digiallkirjas/ MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus , registrikood 80375665, asukoht Pikk tn 13 , Pärnu, 80010, Pärnu linn (edaspidi t ellija ), mida esindab põhikirja alusel juha taja Andrus Kärpuk ja ______ , registrikood _________ , asukoht ___________ (edaspidi v edaja ), mida esindab põhikirja alusel juhtuse liige ____________ , eraldi nimetatud pool ja koos pooled, sõlmisid käesoleva bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu, mis on haldusleping, (edaspidi l eping ) järg nevalt : Üldsätted Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust l epingu objektiks oleva bussiliiniveo teostamisel . Leping sätestab avaliku bussiliiniveo tingimused, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, ühistranspordiseadusele (edaspidi ÜTS ), haldusmenetluse seadusele (edaspidi HMS ) ja t ellija poolt läbiviidud riigihanke " Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 - 2036 ", viitenumber 290179 (edaspidi hange ) , tingimustele ning v edaja edukaks tunnistatud pakkumusele. Samuti sätestab l eping avaliku bussiliiniveo liinikilomeetri maksumuse (edaspidi liinikilomeetri maksumus ) ning selle indekseerimise põhimõtted ning t ellija poolt v edajale tasu maksmise alused ja korra. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida l eping esindatavate nimel ning nad ei tea ühtegi takistust l epinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest ja täiendustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist ja mis omakorda on lepingu lahutamatuteks lisadeks. Lepingu lahutamatuteks osadeks on samuti hanke hanketeade (edaspidi HT ) , hanke alusdokumendid (edaspidi HD ) koos lisadega ning v edaja poolt hankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale l epingule eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingul järgmised lisad: ATL Lisa 1 Kvartali liinikilomeetri maksumus ja prognoositav veomaht; ATL Lisa 2 Ühe kuu tulu-kulu aruanne; ATL Lisa 3 Liinikilomeetrid liinide kaupa ; ATL Lisa 4 Ebaregulaarsete ja ärajäänud veootsade aruanne; ATL Lisa 5 Puuduste fikseerimise akt; ATL Lisa 6 Tasusumma vähendamise aruanne; ATL Lisa 7 Pärnu linna avalike bussiliinide s õiduplaanid; ATL Lisa 8 Pärnu linna avalike bussiliinide liiniringid ja nendel nõutavad bussitüübid ; Vedaja pakkumus. Lepingu objekt ja tasu maksmine Lepingu objektiks on bussiliiniveoteenuse tellimine tellija poolt ja vastava teenuse osutamine vedaja poolt avalikul liiniveol Pärnu linna bussiliinidel eelduslikus ajavahemikus 01.01.2027 kuni 31.12.2036. Leping sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 ja ÜTS § 15 lõike 2 ja § 19 lõike 2 alusel. Vedaja teostab avaliku liiniveo korraldamisel sõiduplaanijärgset veoteenust lepingu lisades 7 ja 8 toodud liinidel ja liiniringidel ning osutab muid veoteenusega kaasnevaid teenuseid. Lepingu täitmiseks kohustub tellija maksma vedajale tasu sõiduplaanijärgse veoteenuse eest, arvestades lepingu p 3 ja p 8 sätestatud korda. Tellija koostab sõiduplaanid ning nende muutmisel arvestab R H A D-s sätestatud veomahtu ja käesoleva lepingu p 6. 2 . 6 . Vedajale makstava tasu arvestamine Vedaja poolt pakkumuses esitatud normaalbusside ja liigendbusside liinikilomeetri maksumused on vedajale makstava tasu arvestamise aluseks, selle muutmine on võimalik ainult käesolevas lepingus nimetatud alustel ja korras. Vedajale makstakse tasu lepingu täitmise eest. Tasu suuruse arvutamiseks liidetakse normaalbussidega teostatud liinikilomeetrite ja liigendbussidega teostatud liinikilomeetrite alusel arvestatud tasud. Tasule lisandub käibemaks. Liigendbussidega teostatud liinikilomeetrite tasu leidmiseks korrutatakse tellija poolt liigendbussidega teenindamiseks ette nähtud liiniringidel tegelikult teostatud läbisõit lepingus sätestatud liigendbussi liinikilomeetri maksumusega (eurot/ lkm ). Normaalbussidega teostatud liinikilomeetrite tasu leidmiseks lahutatakse kogu liinikilomeetrite hulgast lepingu p 3.3. nimetatud läbisõit ja saadud tulemus korrutatakse lepingus sätestatud normaalbussi liinikilomeetri maksumusega (eurot/ lkm ). Tellija poolt lepingu p 3.2. kohaselt arvestatud tasust arvatakse maha lepingus sätestatud korras tasu vähendamised ja viivised. Üleplaanilise töö eest makstakse tasu vaid eelnevalt tellijaga kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral käsitletakse ja lahendatakse tasu maksmise küsimus iga juhtumi korral eraldi. Liinikilomeetri maksumusi korrigeeritakse alates lepingu alusel teostatava liiniveo esimesest kvartalist üks kord kvartalis. Alates lepingu alusel teostatava liiniveo esimesest kvartalist korrigeeritakse mõlema bussitüübi liinikilomeetri maksumusi kas tellija algatusel või vedaja taotlusel alltoodud valemi järgi: Normaalbussidel : N kva = ( THI kva x N p ) kus N kva – normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus jooksvas kvartalis (euro/ lkm ) N p – normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus v edaja pakkumuses (euro/ lkm ) THI kva – Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus jooksvale kvartalile eelnevas kvartalis võrreldes kvartaliga, mil saabus pakkumuste esitamise tähtaeg lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankes Liigendbussidel : L kva = ( THI kva x L p ) kus L kva – liigendbussi ühe liinikilomeetri maksumus jooksvas kvartalis (euro/ lkm ) L p – liigendbussi ühe liinikilomeetri maksumus v edaja pakkumuses (euro/ lkm ) THI kva – Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus jooksvale kvartalile eelnevas kvartalis võrreldes kvartaliga, mil saabus pakkumuste esitamise tähtaeg lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankes Näide: Normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus v edaja pakkumuses on 2,000 euro/ lkm ( N p ) . Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus IV kv 2026 võrreldes pakkumuste esitamise tähtaja kvartaliga ( THI IV2026 ) on 3,8% ehk 1,038. Normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus I kv 2027: N I2027 = 1,038 x 2,000 = 2,076 euro/ lkm . Vedaja tasu kvartaalne korrigeerimine toimub tellija ühepoolse tahteavaldusega vedajale, arvestades mh vedaja reaalsete kulude muutumist lepingu täitmisega seoses. Mitte ühelgi juhul ei muutu vedaja tasu kvartaalse korrigeerimise tulemusena rohkem kui +/-5% võrreldes korrigeerimisele eelnevas kvartalis kehtinud lkm hinnaga. Tellija ja vedaja võivad vedaja tasu kvartaalse korrigeerimise kohta allkirjastada kahepoolse ATL lisa (lisa 1 vormil), kuid kahepoolse lisa vormistamata jätmine ei mõjuta tellija õigust ühepoolselt vedaja tasu korrigeerida. Lepingu täitmise eest tasub tellija vedajale igakuiselt teenuse osutamisele järgneval kuul hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale vedaja poolt vastava arve ja lepingu p 7.1 nimetatud aruannete esitamist. Tasu maksmise tähtaeg lükkub edasi, kui vedaja poolt esitatud aruanded või arve ei ole kooskõlas lepingu tingimustega. Avaliku bussiliiniveo tingimuse d Vedaja teostab Pärnu linna avalikel bussiliinidel sõitjatevedu kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, hankes esitatud tingimustega, vedaja poolt esitatud ja tellija poolt edukaks tunnistatud pakkumusega, käesoleva lepingu ja selle lisadega. Vedajal peab olema kogu lepingu kehtivuse ajal kehtiv, ÜTS § 39 lg 1 nimetatud, ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba ) , mis annab õiguse teostada liinivedu Eestis. Juhul k ui vedaja tegevusloa kehtivus lõpeb, lõpeb leping alates tegevusloa kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast. Vedaja peab lepingu täitmisel järgima hanke t ehnilises kirjelduses ( R H A D Lisa 1 ) esitatud nõudeid . Vedaja õigused ja kohustused Vedaja on kohustatud : teostama lepingu kehtivuse perioodil sõitjatevedu lepingus sätestatud tingimustel ning sõiduplaanides ettenähtud liinidel ja kellaaegadel; pidama kinni lepingu p 4 sätestatud nõuetest ning tagama sõitjate igakülgse ohutuse; teavitama koheselt sõitjaid ja tellijat p 5.2.1. ja p 5.2.3. nimetatud olukorrast, põhjendades ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt liiniveo peatamine või ajutised muudatused busside liikluses ei tohi kesta kauem kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus ning nende asjaolude äralangemisel tuleb jätkata koheselt sõiduplaani järgset sõitjatevedu või kasutada võimalusel asendusbusse; tagama sõiduplaanijärgse liikluse selliselt, et buss väljuks peatus t est täpselt õigel ajal . P eatuste varasem läbimine ei ole lubatud, hil isem läbimine on aktsepteeritav bussijuhist mittesõltuvatel põhjustel (liiklusolukorrad, teeolud, suur sõitjakäive, kohtumispeatuses teise bussi ootamine jms) ; tagama sõiduplaanides nimetatud kohtumispeatustes sõitjate ümberistumise võimaluse. Selle tagamise eesmärgil on lubatud kohtumispeatustest väljuda kuni 3 minutit hiljem sõiduplaaniga võrreldes ; tagama bussi liinil töötamise ajal peatuste teadustamise ; pidama käesoleva lepingu objektiks oleva bussiliiniveoteenuse raamatupidamise arvestust kooskõlas ühistranspordiseaduse ja raamatupidamise normatiividega : esitama tellijale p 7.1 ja p 7.2 nimetatud aruanded ning teabe, sh andmed ja informatsiooni, mis on seotud lepingu täitmisega; võimaldama tellija volitatud isikutel kontrollida vedaja asu- või tegevuskohas või muus kohas avaliku liiniveo kohta peetavat arvestust (sealhulgas tutvuda vastavate raamatupidamise algdokumentidega); sõidupiletite müügi ja müügist laekunud raha, liiniveo aluseks olevate dokumentide, sõiduplaanidest kinnipidamise ja liinivedude teostamise kvaliteedi kontrolli läbiviimiseks tagama tellija volitatud isikutele juurdepääsu asjakohastele dokumentidele ning kohustama vedaja töötajaid jt liiniveo osutamisega seotud isikuid andma tellija volitatud isikutele teavet ja selgitusi. Vedajal on õigus: peatada liinidel sõitjatevedu , kui ei ole tagatud ohutu liiklus või sõitjate ohutus kuni ohutuse taastumiseni, teatades sellest koheselt tellijale; p 5.2.1 toodud juhtumil saada tasu sõitmata jäänud kilomeetrite eest, kui sõitjateveo peatamine ei olnud põhjustatud vedaja süül; teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on v edaja koheselt kohustatud informeerima sõitjaid ja t ellijat. Vedaja peab t ellijat informeerides ka põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus ; teha tellijale põhjendatud ettepanekuid liinivõrgu, sõiduplaanide, marsruutide ja sõidupiletihindade muutmiseks . Tellija õigused ja kohustused Tellijal on õigus : kontrollida lepingu täitmist (sh , kuid mitte ainult: sõidupiletite müüki, liiniveo aluseks olevaid dokumente, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja liinivedude teostamise kvaliteeti) vastavalt R H A D- s ja lepingus sätestatud nõuetele ning asjaomastele õigusaktidele; Ü T S § 23 sätestatud nõuete kontrollimiseks kontrollida igal ajal kõiki v edaja majandustegevuse ja raamatupidamise dokumente, mis on seotud lepingu täitmise ja tasu kasutamisega; nõuda vedajalt lepingu täitmise kohta asjassepuutuvat aruandlust ja teavet, sh informatsiooni, dokumente ja andmeid kogu lepingu kehtivuse perioodil . Tellija on kohustatud: maksma vedajale tasu lepingus ettenähtud korras ja tingimustel ; tagama, et kontrollimise käigus temale teatavaks saanud vedaja ärisaladus hoitakse konfidentsiaalsena. Ärisaladuseks ei loeta õigusaktide kohaselt avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet; taotlema teede ja tänavate, bussipeatuste ja busside ümberkeeramiskohtade korrashoiu tagamist; teatama vedajale tellija juures registreeritud liikluse sulgemistest või ümberkorraldustest ette vähemalt kaks tööpäeva (v.a avarii likvideerimistöödest tingitud teesulgemistest); teatama vedajale piletihindade, sõidusoodustuste ja liinikilomeetri maksumuse muutmise otsusest : tea vitama v edajat ette vähemalt 10 (kümme) päeva kehtivate sõiduplaanide, väljumisaegade või marsruutide muudatustest, millega kaasneb kuni 1%- line veomahu muutus võrreldes kehtivate sõiduplaanidega. Juhul kui sõiduplaanide muutmine toob kaasa veomahtude muutuse 1% - 5% või muudetakse bussitüüpide jaotust liiniringidel, on etteteatamise aeg vähemalt 40 (nelikümmend) päeva. Rohkem kui 5% veomahu muutmise korral on etteteavitamise aeg vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva enne muudatuse ellurakendamist . Etteteatamise tähtajad võivad kokkuleppel vedajaga olla ka lühemad . Kui veomahtude suurendamisel osutub tarvilikuks lisabussi rakendamine, on etteteatamistähtaeg vähemalt 90 (üheksakümmend) kalendripäeva, v.a kui vedaja on nõus lühema etteteatamisajaga. Aruandlus Vedaja on kohustatud esitama tellijale elektroonselt ja töödeldaval kujul tellija poolt aktsepteeritavas formaadis iga kalendrikuu hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks aruanded vastavalt käesoleva lepingu lisades 2 , 3 ja 4 toodud vormidele eelmise kalendrikuu kohta ; Vedaja on kohustatud andma tellijale viimase nõudel aruannete kohta selgitusi ja lisateavet. Vastutus ja sanktsioonid Vähemolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: mittepuhaste või ebakorrektse välimusega busside kasutamine; v edaja poolt ilma t ellija kirjaliku nõusolekuta l epingu objektiks olevatel bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine; v edaja , alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide suhtes on t ellijale laekunud põhjendatud kaebus; v edaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine, sh aruannetes ebakorrektsete andmete esitamine või andmete puudulik esitamine ; piletimüügiseadmete mittesihtotstarbeline kasutamine või vedaja bussijuhi poolt piletimüügiga seonduvate kohustuste (sh piletimüügiseadmete kasutamisega seonduvate kohustuste) mistahes moel rikkumine; vedaja ei teavita viivitamatult piletimüügiseadmetes avastatud vigadest vastavalt tehnilise kirjelduse p 6.8 ( R H A D Lisa 1) ; t urvakaamerate salvestistele ligipääsu mittevõimaldamine ; mistahes muu lepingus sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu lepingu p 8.2 n imetatud olulise lepingurikkumisena . Olulised lepingurikkumised on: v edaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud t ellijale uut tegevusluba; v edaja ei täida lepingu p 9 sätestatud kohustust g arantiikirja esitamise kohta ; vedaja, alltöövõtja või nende poolt lepingu täitmisel rakendatav bussijuht ei täida ametialases tegevuses õigusaktidega kehtestatud nõudeid või tellija poolt antud siduvaid juhised; vedaja rakendab lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole vedaja eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastanud; vedaja kasutab lepingu alusel liiniveoks tehniliselt mittekorras olevat bussi; vedaja kasutab lepingu täitmisel busse, mille kasutamist ei ole vedaja tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta lepingu nõuetele; mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) v edaja algatusel, v.a. lepingu p 5.2.3 sätestatud erakorralised asjaolud, millest v edaja on t ellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud ; vedaja ei järgi keskkonnanõudeid busside pesemisel ; vedaja ei võimalda paigaldada bussidesse õigeaegselt piletimüügiseadmeid; piletimüügiseadmete tahtlik rikkumine; kolm või enam vähemolulist rikkumist 3 (kolme) järjestikuse kuu jooksul; v edaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud t ellija poolt antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul . Iga vähe m olulise lepingurikkumise korral võib t ellija esitada leppetrahvinõude või vähendada v edaja tasusummat kuni 300 euro võrra. Olulise lepingurikkumise korral võib t ellija esitada leppetrahvinõude või vähendada v edaja tasusummat kuni 30 00 euro võrra ; Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega ; Vedaja l epingust tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused fikseeritakse t ellija poolt vastava akti (edaspidi p uuduste fikseerimise akt) koostamise teel ( ATL lisa 5 ). Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse v edajale tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija tea vi tab v edajat l epingu nõuete rikkumisest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest teadasaamisest. Juhul k ui täiendava tähtaja andmine ei ole puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab t ellija v edajat toimunud rikkumistest, saates v edaja poolt l epingus märgitud kontakt e-posti aadressil p uuduste fikseerimise akti. Puudused loetakse fikseerituks ja v edaja puuduste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks t ellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või p uuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Juhul k ui v edaja ei pea t ellija e-posti teel saadetud teadet või p uuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on v edajal õigus esitada t ellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 5 tööpäeva jooksul t ellija poolt vastava puuduste kohta teate või p uuduste fikseerimise akti saatmisest. Juhul k ui v edaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse v edaja mistahes vastuväidetest loobunuks ja rikkumise omaks võtnuks, sh nõustunuks t ellija poolt rikkumise tõttu l epingust tulenevate sanktsioonide rakendamisega ; Vedaja tasusumma vähendamine vormistatakse lepingu lisas 6 toodud vormil, mis saadetakse v edaja poolt l epingus näidatud kontakt e-posti aadressil rikkumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Eelnev ei piira t ellija õigust rakendada leppetrahve ja tasu vähenda mist tulenevalt rikkumistest, mis on toimunud kuni 3 (kolm) kuud enne tasusumma vähendamist. Kõik l epingus sätestatud rahalised sanktsioonid arvatakse maha v edaja tasust . Vedaja tasu loetakse tellija ühepoolse tahteavaldusega vähendatuks tellija poolt käesolevas punktis nimetatud lisa 6 vormi saat misega v edaja e-postile ; Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude rahaliste sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava vedaja tasu vähendamise kajastamisest lepingu lisa 6 formaadis aruandes sõltumata vedaja poolt aruande allkirjastamisest. Juhul k ui vedaja ei ole p uuduste fikseerimise aktile p 8 .5 tähtajaks kirjalikult vastu vaielnud, puudub vedajal õigus vastu vaielda nimetatud puuduse alusel rakendatud leppetrahvile või tasust mahaarvamisele ; Käesolevas l epingus sätestatu ei välista täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad kohaldatavatest õigusaktidest ; Juhul k ui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui kuus kuud, loetakse see tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates vedaja poolt tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest ; Juhul kui üks pool viivitab lepingus ettenähtud maksete tasumisega, on ta kohustatud maksma teisele poolele viivist 0,05% maksmisega viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu täitmistagatis Lepingu täitmistagatise suurus on 65 0 000 ( kuussada viiskümmend tuhat) eurot (edaspidi täitmistagatis) ; Täitmistagatis tagab kõiki t ellija nõudeid v edaja vastu, mis tulenevad lepingu täitmisest, ülesütlemisest või rikkumisest, sh kuid mitte ainult t ellija leppetrahvinõudeid ja kahjuhüvitusnõudeid v edaja vastu ; T äitmistagatis loetakse t ellijale antuks: Lepingu p 9 .1 nimetatud rahasumma deponeerimisega t ellija arvelduskontole EE081010220236426228 (SEB Pank) või EE542200221060620199 (Swedbank), või Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelvalve kontrollile alluva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi g arantiikiri) originaaleksemplari esitamisega, mille kohaselt on t ellija õigustatud saama g arantiikirja alusel maksimaalselt p 9 .1 nimetatud rahasumma väljamakse t ellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja t ellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada t ellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav g arantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava g arantiikirja esitamata jätmisena . Pärast l epingu sõlmimist t ellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne lepingu täitmise esimest päeva. Juhul k ui v edaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on t ellijal õigus lepingust taganeda ja nõuda v edajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele ; L epingu sõlmimise järgselt antud esimene g arantiikiri peab kehtima vähemalt 1 (üks) aasta arvestatuna selle v edaja poolt t ellijale üleandmise päevast; Lepingu p 9 . 5 nimetatud g arantiikirjale järgnevalt on v edaja kohustatud andma t ellijale g arantiikirjad, mis: hakkavad kehtima hiljemalt eelmise g arantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast ning kehtivad arvestatuna eelmise g arantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast vähemalt 1 aasta. Vedaja on kohustatud p 9 . 6 nimetatud g arantiikirja esitama t ellijale hiljemalt 1 (üks) kuu enne eelneva g arantiikirja kehtivuse lõppemist; Lepingu p 11.2 sätestatud veoteenuse osutamise lõppemise tähtpäevale vahetult eelnevalt esitatav garantiikiri peab kehtima vähemalt 3 (kolm) kuud peale lepingu p 11.2 sätestatud veoteenuse osutamise lõppemise tähtpäeva . Vääramatu jõud Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida p ool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta l epingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (nt politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud) ; Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad l epingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad l epingu täitmist; Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele p oolele pärast seda, kui p ool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma l epinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. Lepingu jõustumine, kehtimine , muutmine ja lõpetamine L eping jõustub RHAD üldosa p 16.3 või p 16.4 sätestatud tähtpäeval ja kehtib kuni poolte poolt võetud kõikide kohustuste nõuetekohase täitmiseni või lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni lepingus või seaduses ettenähtud alustel ; Leping u alusel osutatav a veoteenus e al gus on eeldatavalt 01.01.2027 ja lõpp on eeldatavalt 31.12.2036; Leping lõpeb ennetähtaegselt p 4 . 2 nimetatud v edaja tegevusloa tähtaja lõppemise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral. Sellisel juhul toimub t ellija-poolne l epingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamistähtajata; Tellijal on õigus lõpetada l eping ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest v edajale kirjalikult ette 30 (kolmkümmend) kalendripäeva, kui: esineb vähemalt 2 (kaks) v edaja-poolset p 8 .2 nimetatud olulist lepingurikkumist 2 ( kahe ) järjestikuse kuu jooksul; v edaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ÜTS § 48 lg 1 p 1–6 nimetatud asjaoludest; v edaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine; esineb mistahes muu asjaolu, mida arvestades ei saa t ellijalt mõistlikult eeldada l epingu jätkamist v edajaga . Lepingu erakorralisel ülesütlemisel t ellija poolt v edajast tingitud asjaoludel, mis kujutavad endast v edaja lepingurikkumist, on t ellijal õigus nõuda v edajalt leppetrahvi lepingu täitmistagatise summa ulatuses, mida loetakse täiendavaks leppetrahviks ülesütlemist tinginud lepingurikkumiste eest. Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv muutub sissenõutavaks alates t ellija poolt v edajale lepingu ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist ; Vedajal on õigus lõpetada leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 (kuuskümmend) päeva, kui t ellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole v edaja saanud tasu ning võlgnevus v edaja ees ületab lepingu ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 2 (kahe) kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri maksumuse korrutise summat (arvestades normaalbusside ja liigendbusside erinevat läbisõitu ja lkm maksumust). Nimetatud etteteatamistähtaeg algab vedaja poolt tellijale kirjaliku teate esitamisest. Mistahes muul alusel ei ole vedajal õigust lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda ; Tellija poolt l epingu ennetähtaegsel lõpetamisel v edajast tingitud asjaolude tõttu kohustub v edaja jätkama t ellija nõudmisel l epingu täitmist seni, kuni t ellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist. Tellijal on õigus sätestada lühem periood, mille vältel v edaja on kohustatud l epingu täitmist jätkama. Lepingu täitmise jätkamise periood on maksimaalselt 6 (kuus) kuud; Pooltel on alati õigus lõpetada l eping ennetähtaegselt p oolte ühisel kirjalikul kokkuleppel; Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel p 11 . 6 ja p 11. 8 sätestatud alustel tagastatakse v edajale l epingu täitmistagatis, arvestades sellest maha v edaja võlgnevused t ellija ees ; Käesoleva lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel teostavad pooled kõik tasaarveldused 2 ( kahe ) nädala jooksul arvates lepingu lõpetamise kuupäevast . Vaidluste lahendamine Kõik l epingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras t ellija asukohajärgses kohtus ; Lepingu tõlgendamisel lähtutakse p oolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui p oolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb l epingut tõlgendada nii, nagu teise p oolega samasugune mõistlik isik pidi l epingut samade asjaolude esinemise korral mõistma; Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos l epingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab l epingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Teabe vahetamine Pooled kohustuvad teist p oolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada l epingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on poolele edastatud kirjas, sealhulgas e-kirjas, l epingus märgitud või pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud postiaadressil (väljastusteatega) või e-posti aadressil. E-postiga saadetud teade loetakse kättesaaduks hiljemalt saatmisele järgneval tööpäeval ; Kõigist muudatustest l epingus nimetatud andmetes teatatakse teisele p oolele 2 (kahe) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Muud sätted Kumbki Pool ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise p oole nõusolekuta; Juhul, kui t ellija või v edaja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele p oolele koheselt kirjalikult; Kõik l epingu ja l epingu lisade muudatused jõustuvad poolte p oolt allakirjutamise hetkest või p oolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Poolte andmed ja allkirjad: VEDAJA TELLIJA ________________ MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Registrikood __________ _ Aadress: ______________ ______________________ Registrikood 80375665 Aadress: Pikk tn 13, Pärnu, 80010, Pärnu linn Telefon: _______________ Telefon: +372 447 9725 e-post: _________________ e-post: [email protected] pank, IBAN: ___________________ pank, IBAN: SEB Pank EE081010220236426228 / Swedbank EE542200221060620199 Kontaktisik: Kontaktisik: _______________ Toomas Talt Telefon: __________ Telefon: 52 479 02 e-post: ______________ e-post: [email protected] Allkirjastatud digitaalselt: Allkirjastatud digitaalselt: _______________ Andrus Kärpuk Juhatuse liige Juhatuse liige MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus RIIGIHANKE ALUSDOKUMENDID RIIGIHANGE " Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 - 2036 " CPV kood 60112000-6 ( maantee ühistransporditeenused ) Riigihanke viitenumber 2 90 179 TEENUSE OSTMINE AVATUD HANKEMENETLUS Pärnu 20 2 5 Üldteave MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi Hankija või PÜTK) korraldab avatud hankemenetlusega riigihanke nimetusega „Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 - 2036“ (viitenumber 290179, edaspidi Riigihange) ning teeb ettepaneku esitada pakkumused vastavalt hanketeates (edaspidi HT) ja hanke alusdokumentides (edaspidi hanketeade ja riigihanke alusdokumendid ühiselt nimetatud RHAD) sisalduvatele tingimustele. Hankemenetlus viiakse läbi riigihangete registri s ( https://riigihanked.riik.ee , edaspidi Register ). Hankija viib käesoleva hankemenetluse enda nimel läbi ja sõlmib R iigihanke tulemusena avaliku teenindamise lepingu (edaspidi ATL või Hankel eping ) eduka pakkumuse esitanud pakkujaga. Hankija nimi ja andmed: MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus, registrikood 80375665, Pikk tn 13, Pärnu linn, 80010, Pärnu, telefon + 372 4479 725 , e-post [email protected] . Riigihanke eest vastutav isik: Külliki Kübar, telefon + 372 5176 763, e-post [email protected] . RHA D sisu kohta saab selgitusi R egistri vahendusel . Telefoni-, posti- või e-posti teel edastatud küsimusi vastu ei võeta. Hankija vastab esitatud küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastavate küsimuste saamisest arvates, lisades vastused R egistri Teabevahetuse lehele. Hankija annab selgitusi eesti keeles. Hankija teavitab R egistri vahendusel pakkujaid hankemenetluses tehtud otsustest riigihangete seaduses (edaspidi RHS) §-s 47 sätestatud korras. Hankemenetluse läbiviimisele kohaldub RHS ja muud Eesti Vabariigi õigusaktid, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kodulehel http://www.riigiteataja.ee ja millega pakkujad ning huvitatud isikud peavad iseseisvalt tutvuma. Hankija on moodustanud Riigi hanke läbiviimiseks komisjoni (edaspidi Hankekomisjon ). Hankekomisjon on moodustatud PÜTK juhatuse otsusega nr 63 . Hankemenetluses osalemiseks tuleb huvitatud isikul registreeruda R egistri s . Hankijal on õigus enne pakkumuste esitamise tähtpäeva teha RHAD-s mu udatusi. RHAD muutmisel avaldatakse muudatused Registri s , mis edastab teate muudatuste kohta automaatselt ja üheaegselt kõigile hankemenetluses osalejaks registreerunud isikutele . RHA D muutmisel pikendab Hankija vajadusel pakkumuste esitamise tähtaega lähtuvalt RHS - st . Iga viide RHAD -s RHS § 88 lg 2 alusele või § 88 lg 6 allikale loetakse täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Hankel epingu ese Hankel epingu esemeks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses sõitjate vedu bussidega ATL-i alusel Pärnu linna liinidel eeldataval t perioodil 01.0 1 .202 7 – 31. 12 .203 6 , sh sõidupiletite müügi ja muude avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste ning nende üle järelevalve teostamise korraldus RHAD -s ja selle lisades ettenähtud tingimustel. Vastavalt ATL Lisas 7 toodud sõiduplaanidele ning ATL Lisas 8 toodud liiniringidele ja bussitüüpidele on perioodi 01.01.2027-31.12.2027 eeldatavaks läbisõiduks liinidel kokku 2 186 880 liinikilomeetrit (lkm), sellest normaalbussidega 1 737 252 lkm ja liigendbussidega 449 628 lkm. Eeldatav liiniläbisõit kogu ATL kehtivuse peale kokku on 21 868 800 liinikilomeetrit ehk eeldatavalt 2 186 880 liinikilomeetrit igas aastas. Täpne liiniläbisõit sõltub igal aastal erinevate nädalapäevade arvust, riiklike pühade sattumisest erinevatele nädalapäevadele ja võimalikest sõiduplaanide ja bussitüüpide liiniringidel kasutamise muudatustest. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud RHAD Lisas 1 „ Tehniline kirjeldus “ ja RHAD Lisas 2 „ ATL projekt “ . Hanke osadeks jagamine Hankija ei jaga hanget osadeks, sest Pärnu lin na liinid on Hankija poolt korraldatud ühtse op t imaalse logistilise terviku na , mis tagab efektiivse ressursikasutuse kaudu madalaima teenuse maksumuse . Pakkumuse tagatis ja Hankel epingu täitmistagatis Pakkumuse tagatis e suurus on 5 0 000 ( viiskümmend tuhat) eurot . Pakkumuse ta g atis loetakse Hankijale antuks: p 4 .1 nimetatud rahasumma deponeerimisega Hankija arvelduskontole EE081010220236426228 (SEB Pank) või EE542200221060620199 (Swedbank), või Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelvalve kontrollile alluva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi Garantiikiri ) originaaleksemplari esitamisega, mille kohaselt on Hankija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt p 4 .1 nimetatud rahasumma väljamakse Hankija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Hankija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Hankija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena . Garantiikirja kehtivus ei tohi olla lühem kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg . Hankija nõuab Hankel epingu täitmistagatist, mille suurus ja tingimused on toodud RHAD Lisas 2 „ ATL projekt“ punktis 9 . Hankemenetlusest kõrvaldamise alused Hankija kontrollib pakkujal RHS § 95 lg 1 ja lg 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Pakkuja esitab hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnitused hankepassis. Kvalifitseerimistingimused Kutsetööga tegelemise sobivus: p akkuja peab omama pakkumuse esitamise tähtpäeval tasulise sõitjateveo teostamiseks kehtivat ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS ) § 39 lg 1 nimetatud ühenduse tegevusluba. Juhul kui välisriigi p akkuja ei oma eelpool nimetatud ühenduse tegevusluba, peab ta omama oma asukohariigis tasulise sõitjateveo teenuse osutamiseks nõutavat registreeringut või tegevusluba (kui need on selle ettevõtja asukohariigi õigusaktide kohaselt nõutavad). Pakkuja kinnitab eelpool nimetatud nõudele vastavust hankepassis. Pakkuja esitab H ankija nõudmisel kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks koopia tegevusloast või välisriigi pakkuja puhul muu asjakohase tõendi, mis kinnitab pakkuja õigust teostada tasulist sõitjatevedu pakkuja asukoha õigusaktide kohaselt. Majanduslik- ja finantsseisund: p akkuja netokäive viimasel kolmel käesoleva hankemenet luse algamise ajaks lõppenud majandusaastal peab kokku olema vähemalt 8 0 00 000 ( kaheksa miljonit) eurot. Pakkuja kinnitab eelpoo l nimetatud nõudele vastavust hankepassis , märkides seal ära viimase kolme majandusaasta ajavahemiku ja netokäibe kogusumma eurodes . Pakkuja esitab H ankija nõudmisel viimase kolme käesoleva hankemenetluse algamise ajaks lõppenud majandusaasta aruanded, kui need ei ole avaldatud Eesti Vabariigi äriregistris. Juhul kui välisriigi p akkuja ei ole oma asukoha riigi seaduste kohaselt kohustatud majandusaasta aruannet avalikustama, siis tõendab pakkuja H ankija nõudmisel muul H ankijale vastuvõetaval viisil kvalifitseerimistingimusele vastavust. Tehniline ja kutsealane suutlikkus : pakkuja peab olema teostanud käesoleva hankemenetluse algamise le ( HT avaldamise kuupäevale) eelnenud 36 kuu jooksul kokku sõitjate liinivedu (ÜTS § 4 tähenduses) v ä hemalt mahus 4 000 000 ( neli miljonit ) liinikilomeetrit. Pakkuja kinnitab eelpool nimetatud nõudele vastavust hankepassis, märkides seal ära : teostatud liiniveo nimetus, lii k , mah t liiniki lomeetrites , periood , tellija ja tellija kontaktandmed . Pakkuja esitab Hankija nõudmisel kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks liiniveo tellija kinnituskirja , koopia liiniloast või muid asjakohaseid tõendei d. Tehniline ja kutsealane suutlikkus : p akkuja peab olema määranud vähemalt ühe veokorrald usjuhi , kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklites 4, 6, 8 ja 9 sätestatud nõuetele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele ( Eesti s ÜTS § 43 lg 7 ja § 44 ). Pakkuja kinnitab eelpool nimetatud nõudele vastavust hankepassis , märkides seal ära veokorraldusjuhi ees- ja perekonnanime ning info tema ameti alase pädevuse kohta. Pakkuja esitab H ankija nõudmisel kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks järgmised dokumendid: koopia d veokorrald usjuh i määra mise dokumentidest ; koopia dokumendist, mis kinnitab veokorraldusjuhi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 3 (1) d) sätestatud ametialase pädevuse nõudele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele , st kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt sätestatud tingimustele vastav veokorraldusjuhi ametialast pädevust kinnitav tunnistus või välisriigi p akkuja puhul tema asukoha riigi seaduste kohaselt väljastatud veokorraldusjuhi ametialast pädevust kinnitav tunnistus või sertifikaat (koos eestikeelse tõlkega ). Tuginemine teise ettevõtja vahenditele kvalifikatsiooni tõestamisel Juhul k ui pakkuja tõenda b oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, siis peavad pakkuja ja see teine ettevõtja vastuta ma ATL-i nõuetekohase täitmise eest ühiselt . A TL -i juurde sõlmitakse sellekohane lepingulisa . Juhul kui see on pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. Selleks peab ta H ankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal on võimalik neid vajaduse korral H ankelepingu täitmiseks kasutada. Tuginemi sel teise ettevõtja vahenditele kvalifikatsiooni tõestamisel peab pakkuja esitama teise ettevõtja andmed oma ha n kepassis , teise e ttevõtja hankepassi ning seejuures tuleb hankepassis näidata, milline on sellise teise isiku roll ATL täitmisel . Lisaks esitab pakkuja selle teise ettevõtte nõustumuse RHAD Vormil 6 (allkirjastatud selle ettevõtja allkirjaõigusliku isiku poolt) . Vastavustingimused Juhul k ui p akkujat hankemenetluses esindava füüsilise isiku esindusõiguse andmed ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist, esitab pakkuja koos pakkumuse ga RHAD Vorm 7 kohase selgituse p akkuja nimel pakkumuse allkirjastanud ning p akkujat hankemenetluses esindava füüsilise isiku esindusõiguse kohta . Lisaks nimetatud selgitusele esitab p akkuja koos pakkumusega kas : 1. pakkuja asukoha riigi pädeva ametiasutuse poolt väljastatud dokumendi (nt pakkuja asukoha riigi äriregistri väljavõte) koopia, mis tõendab isiku õigust pakkujat eelnimetatud toimingutes esindada vastavalt pakkuja asukoha riigi seadusele (nt on juriidilise isiku juhatuse liige) võ i 2. kui isiku õigus pakkujat esindada ei ole tõendatav Eesti Vabariigi äriregistrist, esitatakse RHAD Vorm 8 kohane volikiri, mille on allkirjastanud isik, kelle õigus volikirja allkirjastada nähtub Eesti Vabariigi äriregistrist või pakkumusele lisatud pakkuja asukoha riigi pädeva ametiasutuse poolt väljastatud dokumendist . Ühispakkumuse esitamise puhul nimetavad ühispakkujad endi hulgast (st üks ühispakkumust esitavatest isikutest) hankemenetlusega ning ATL sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja. Volitatud esindaja nimetamiseks hankemenetluses lisab iga ühispakkumuses osalev isik peale ühispakkujate poolt volitatava isiku pakkumuse juurde RHAD Vorm i 1 „ Volikiri ühispakkujate esindamiseks hankemenetluses “. Ühispakkujate hulgast nimetatud volitatud esindaja lisab pakkumuse juurde RHAD Vormil 2 toodud nõusoleku ühispakkujate volitatud esindajaks olemise kohta . Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi R iigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Pakkuja esitab pakkumuses kirjaliku kinnituse kõigi RHAD - s esitatud tingimuste ülevõtmise kohta RHAD Vorm il 4 „ Hankemenetluses osalemise avaldus “. ATL-i täitmiseks kasutata vad bussid peavad vastama RHAD Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ toodud nõuetele. Pakkuja esitab pakkumuses RHAD Vormil 5 „Busside loetelu“ nõutud andmed busside kohta. Pakkuja esitab Hankija nõudmisel vastavustingimuse täitmise tõendamiseks busside tüübikinnitused, busside valmistajapoolse dokumentatsiooni või muud asjakohased tõendid . ATL-i täitmiseks kasutatavad bussid peavad täiel määral vastama tehnilise kirjelduse nõuetele ning olema pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 16 kalendripäeva enne veoteenuse osutamise eelduslikku algust, st hiljemalt 15.12.2026. Pakkuja esitab pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad tehnilise kirjelduse nõuetele täiel määral vastavate busside pakkuja omandis või kasutuses olemist nõutud ajaks . Pakkumuse maksumus. Pakkumuse maksumus tuleb esitada Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt (lahtrisse „KM %“ /käibemaksu protsent/ tuleb pakkujal märkida pakkumuse tegemise hetkel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaksu protsent). Lisaks Registris täidetavale pakkumuse maksumuse vormile esitab pakkuja RHAD Vormi 3 „Pakkumuse maksumus“. Vastuolude korral RHAD Vormi 3 andmete ja Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kajastatud andmete vahel loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 näidatud andmed. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki ATL-i täitmisega seotud kulusid arvestades RHAD-st ja õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Pakkuja esitab pakkumuses RHAD Vormi 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“. Pakkumuses vormil 3 esitatud normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus ja liigendbussi ühe liinikilomeetri maksumus peab vastama Vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ toodud andmetele. Vastuolu korral vorm 3 näidatud ühe liinikilomeetri maksumuse ja vormil 9 näidatud arvandmete vahel loetakse prioriteetseks vormil 9 näidatud ühikhinnad . Rahvusvahelise sanktsiooni objekt. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine . EL Nõukogu sanktsioon. Alltöövõtjad, tarnijad ja tuginetavad isikud. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. Täiendav selgitus. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. Juhul kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis pakkuja esitab pakkumuses ärisaladus e kirjelduse koos põhjendustega selle määramiseks ärisaladuseks . Nõuded pakkumuse dokumentide ja individuaalset seisundit iseloomustavate dokumentide vormistamisele ja esitamisele Käesolevas punktis sätestatud nõudeid ja tingimusi rakendatakse pakkumuse dokumentide ja individuaalset seisundit iseloomustavate dokumentide suhtes, seda ka siis, kui viidatud on nt ainult pakkumuse dokumentidele, v.a kui RHAD -st ei tulene teisiti. Pakkuja peab esitama pakkumuses kirjaliku kinnituse kõigi RHAD - s esitatud tingimuste ülevõtmise kohta ( RHAD Vorm 4 ). Pakkumus ei või olla mistahes viisil eksitav, pakkujal ei ole õigust esitada pakkumuses lisatingimusi või tingimuslikku pakkumust. Pakkumus esitatakse üksnes asjaolude kohta, mille kohta Hankija soovib võistlevaid pakkumusi . Pakkuja individuaalset seisundit tõendavad dokumendid, pakkumus ning muud hankemenetluses osalemiseks nõutud dokumendid (sh hankepass) esitatakse eesti keeles. Dokumentide puhul, mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge, mis on lisatud vahetult võõrkeelse dokumendi järele. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt R egistri kaudu hiljemalt R egistris määratud tähtajal . Peale pakkumuste esitamise tähtaja möödumist esitatud pakkumusi arvesse ei võeta ega avata. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku juhatuse liikme või tema poolt volitatud esindaja poolt (esitada volikiri, RHAD Vorm 8) . Juhul kui digiallkirjastamine ei ole võimalik (näiteks piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse need skaneerituna läbi R egistri . Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuse dokumentide osas üldlevinud dokumendi formaate : .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate . Esitatud failid ei tohi olla kaitstud kopeerimise, printimise või muu sarnase käsitlusfunktsiooni suhtes. Pakkumuse dokumentide mahu piirangud on soovitavalt 5 MB ühe dokumendi kohta ja 20 MB pakkumuse kogumahu kohta. Ilma digiallkirjata saab esitada dokumente kogumahus kuni 100 MB . Pakkuja ei krüpteeri pakkumuse dokumente, sest R egistris on tagatud pakkumuste konfidentsiaalsus ning see, et pakkumused saab avada ning tutvuda nende sisuga alles pärast esitamise tähtaja möödumist. Juhul k ui R egister ei ole pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul enne nimetatud tähtpäeva saabumist töökorras, peatub hankemenetlus automaatselt ja pakkumuste esitamise tähtpäev ei saabu. Sellisel juhul pikendab Hankija R egistri töö taastumise järgselt pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt viie päeva võrra. Pakkuja kohustub kandma kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamise ning H ankelepingu sõlmimisega seotud kulud. ATL tingimused Hankija sõlmib R iigihanke tulemusena eduka pakkumuse esitanud pakkujaga RHAD Lisas 2 toodud tingimustel avaliku teenindamise lepingu (ATL) tähtajaga 10 ( kümme ) aastat . ATL-i täitmisega seotud tehnilised nõuded on kirjeldatud RHAD Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. ATL -i täitmise eelduslik alguskuupäev on 01.01.20 2 7 ja eelduslik lõppkuupäev on 3 1 . 12 .20 3 6 . Juhul kui ATL -i sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt käesoleva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks ATL alusel liiniveo teostamise alustamine p 10 . 3 sätestatud alguskuupäeval, alustatakse liinivedu hankija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi p 10 . 3 sätestatud liiniveo teostamise lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas liiniveo teostamise alustamine viibis. Hankija tagab ettevalmistusaja vähemalt 1 8 2 kuud ATL -i sõlmimise ja liiniveo osutamise alguse vahel. Hankijal on õigus ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu suurendada või vähendada kuni 20% (k.a) kalendriaastas võrreldes p 2.2 nimetatud aastase läbisõiduga ning muuta liine võrreldes ATL Lisades 7 ja 8 nimetatutega (sh sulgeda või avada uusi liine, muuta olemasolevate liinide marsruute, sõiduplaane, busside arvu liinil, suunata liigendbusse normaalbusside poolt teenindatavatele liiniringidele ja vastupidi) ent kogu ATL kehtivusaja jooksul kokku mitte rohkem kui +/-20% kogu ATL prognoositud veomahust vastavalt RHAD p 2.2 sätestatule . Vedajat teavitatakse ette vähemalt 10 (kümme) päeva kehtivate sõiduplaanide, väljumisaegade või marsruutide muudatustest, millega kaasneb kuni 1%-line veomahu muutus võrreldes kehtivate sõiduplaanidega. Juhul kui sõiduplaanide muutmine toob kaasa veomahtude muutuse 1% - 5% või muudetakse bussitüüpide jaotust liiniringidel, on etteteatamise aeg vähemalt 40 (nelikümmend) päeva. Rohkem kui 5% veomahu muutmise korral on etteteavitamise aeg vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva enne muudatuse ellurakendamist. Kui veomahtude suurendamisel osutub tarvilikuks lisabussi rakendamine, on etteteatamistähtaeg vähemalt 90 (üheksakümmend) kalendripäeva, v.a kui vedaja on nõus lühema ett eteatamisajaga. Etteteatamise tähtajad võivad kokkuleppel vedajaga olla ka lühemad. Vedaja kohustub vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellurakendamiseks. Pakkujad peavad arvestama, et Hankijal on õigus toodud tingimustel muuta eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane juba enne ATL täitmise algusaega, teavitades sellest vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning ka sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellurakendamiseks . Kõigi Vedaja ATL täitmisega seotud kohustuste täitmise eest makstakse tasu vastavalt v edaja pakkum u ses esitatud normaal- ja liigend busside liinikilomeetri maksumusele , arvestades ATL-s sätestatud täiendavaid tingimusi. Vedaja kannab ATL -i täitmisega seotud tasu- ja kuluriski , samuti asjaolude muutumise riski, välja arvatud ATL-s või seaduses sätestatud juhtudel. Vedaja poolt pakkum u ses esitatud normaal- ja liigendbusside liinikilomeetri maksumus on v edaja tasu arvestamise aluseks kogu ATL -i kehtivusaja vältel ning v edaja tasu muutmine on võimalik ainult ATL-s või seaduses nimetatud alustel ja korras. ATL-ga seotud kohustuste täitmisel on v edajal õigus üksnes liinikilomeetri maksumuse alusel makstavale tasule , muid tasusid ning kulusid v edajale ei hüvitata . Vedaja kannab Hankija ees täielikku vastutust teenuse osutamise kvaliteedi eest ka siis, kui kasutab lepingujärgse teenuse osutamisel alltöövõtjaid. Juhul k ui pakkuja tugines kvalifitseerimistingimuste täitmise ks teise ettevõt ja majanduslikele ja finantsseisundi näitajatele, siis kooskõlas hanketingimustega vastutab selline teine ettevõtja solidaarselt ATL -i täitmise eest ning ATL -i juurde sõlmitakse sellekohane lepingulisa selle teise ettevõtjaga . ATL sõlmitakse eesti keeles. Pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg Pakkumus peab olema jõus vähemalt 3 (k olm ) kuud alates pakkumuste esitamise täht päevast . Hankija võib pakkujatelt taotleda pakkumuste jõusoleku perioodi pikendamist Hankija poolt määratud lisaperioodi võrra vähemalt 10 (kümme) päeva enne pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemist. Vastav taotlus ning pakkuja vastus tuleb vormistada R egistris . Pakkuja nõusolek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks tuleb pakkujal esitada Hankijale kirjalikult 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused Hankijal on õigus lükata kõik pakkumused tagasi, kui: kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad ATL-i eeldatavat maksumust; hankemenetluse ajal selgub, et Hankija kaotab planeeritud rahalised vahendid ATL-i täitmiseks; hankemenetluse toimumise ajal saavad Hankijale teatavaks muud asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebamõistlikuks hankemenetluse lõpuleviimise RHAD -s sätestatud tingimustel; Hankijal tekib vajadus H anke lepingu eset olulisel määral muuta; vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, siis on H ankijal õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks konkurentsi puudumise tõttu ; Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamisel on kinni peetud seadusandluses sätestatud nõuetest ja pakkumused on tagasi lükatud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. Pakkumuse maksumuse esitamise struktuur ja valuuta Pakkumuse maksumus esitatakse ATL esemeks oleva bussiliiniveoteenuse esimese 12-kuulise perioodi (eelduslikult 01.01.2027-31.12.2027) kohta lähtudes RHAD p 2.2 sätestatud liiniläbisõitudest. Pakkumuse maksumus peab sisaldama järgnevaid andmeid: normaalbussidega osutatava liiniveo ühe liini kilomeetri maksumus ja ühe aasta maksumus (arvestades RHAD p 2.2 toodud normaalbusside aastast läbisõitu ); liigendbussidega osutatava liiniveo ühe liinikilomeetri maksumus ja ühe aasta maksumus (arvestades RHAD p 2.2 toodud liigend busside aastast läbisõitu) . Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes täpsusega kaks (2 ) kohta peale koma ning ilma käibemaksuta; Pakkumuse maksumuse esitamisel lähtub pakkuja RHAD-s ja selle lisades (sh ATL-is) sätestatud tingimustest. Pakkumuse maksumus peab olema Hankija jaoks lõplik ja pakkujale siduv ning pakkumuses esitatud liinikilomeetri hindadest lähtudes toimub p akkuja tasustamine terve ATL kehtivuse jooksul, arvestades ATL-s sätestatud vedaja tasu indekseerimise mudelit ; Pakkuja täidab R egistris (töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“) Riigih anke maksumuse vormi. Lisaks R egistris täidetavale pakkumuse maksumuse vormile esitab pakkuja RHAD Vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ ja RHAD Vorm 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“; R egistris täidetava maksumuse vormi lahtrisse „KM %“ (käibemaksu protsent) tuleb pakkujal märkida pakkumuse tegemise hetkel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaksu protsent . Pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide loetelu Pakkumus ja pakkuja individuaalset seisundit tõendavad dokumendid esitatakse eesti keeles ning alljärgnevalt nimetatud koosseisus ning struktuuri kohaselt: Kohustuslikult esitatavad dokumendid: RHAD Vorm 4 Hankemenetluses osalemise avaldus; Pakkuja hankepass ; Pakkumuse maksumus ( R egistri vorm tööleh el „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ); RHAD Vorm 3 Pakkumuse maksumus; Pakkumuse tagatise andmist kinnitavad dokumendid ; RHAD Vorm 9 Pakkumuse maksumuse arvutus ; RHAD Vorm 5 Busside loetelu ; B usside omandiõigust või muul õiguslikul alusel kasutamise õigust tõendava d dokumen did . Vajadusel esitatavad dokumendid: RHAD Vorm 7 Selgitus pakkujat esindava isiku esindusõiguse kohta (pakkuja puhul, kelle esindaja esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist ) ; Pakkuja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid (pakkuja puhul, kelle esindaja esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist) ja vajadusel esitada RHAD Vorm 8 V olikiri pakkuja esindamiseks hankemenetluses ; J uhul k ui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuste täitmisel teise ettevõtja näitajatele, siis sellise teise ettevõtja hankepass ; RHAD Vorm 6 Nõusolek tuginemiseks teise ettevõtja andmetele ja näitajatele ; RHAD Vorm 1 Volikiri ühispakkujate esindamiseks hankemenetluses; RHAD Vorm 2 Nõusolek ühispakkujate esindamiseks. Hankija nõudmisel esitatavad dokumendid: Dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise kohta vastavalt RHS regulatsioonile ; ATL-i täitmiseks kasutata vate bussid e tüübikinnitused, busside valmistajapoolne dokumentatsioon või muud asjakohased tõendid, mis kinnitavad busside vastav ust hanketingimustele ; V iimase kolme R iigihanke alustamise ajaks lõppenud majandusaasta aruanded, kui need ei ole avaldatud Eesti Vabariigi äriregistris; K oopia ühenduse tegevusloast; K oopia dokumentidest, millega veokorraldusjuht määrati; K oopia dokumendist, mis kinnitab veokorraldusjuhi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 3 (1) d) sätestatud ametialase pädevuse nõudele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele. Pakkumuste avamine Pakkumused avatakse R egistris, R egistris märgitud ajal . Pakkumuste avamise kohta saavad p akkujad infot R egistris . Pakkumuste hindamine ja eduka pakkuja väljaselgitamine, H ankelepingu sõlmimine Ainsaks hindamiskriteeriumiks on madalaim hind. Hankija tunnistab edukaks pakkumuse, mille R egistri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumus on väikseim. Juhul kui R egistri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuste vahel on erinevusi, lähtutakse ja loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuse andmed. RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumuse andmed peavad olema täielikus kooskõlas RHAD Vormil 9 esitatud maksumuse andmetega, erinevuste korral loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 9 näidatud ühikhinnad. Juhul k ui madalaima hinnaga pakkumusi on rohkem kui üks, eelistatakse nende hulgast pakkumust, milles normaal busside ühe liinikilomeetri maksumus on väiksem . Juhul k ui ka normaalbusside ühe liinikilomeetri maksumus on võrd ne, siis valitakse edukas pakkumus liisu heitmisega. Hankija annab nõusoleku ATL sõlmimiseks, kui on möödunud RHS-s sätestatud kohustuslik ooteaeg. ATL loetakse Hankija poolt sõlmituks ATL sõlmimise kohta nõustumuse andmise teate, mis on Hankija poolt digitaalselt allkirjastatud, esitamisega. Koos sellise teate esitamisega võib (kuid ei pea) Hankija teavitama pakkujale ATL eraldi dokumendina vormistamise (sh allkirjastamise) aja ja vormi. Juhul kui Hankija poolt määratud tähtajaks pakkuja ATL-t eraldi dokumendina allkirjastanud ei ole, käsitatakse seda RHS § 119 sätestatud olukorrana, mis annab Hankijale õiguse ATL üles ütelda ja sõlmida ATL paremuselt järgmise pakkumuse teinud pakkujaga RHS-s sätestatud nõudeid järgides ja nõuda hinnavahe hüvitamist pakkujalt, kes tähtaegselt ATL -t ei allkirjastanud. Juhul kui Hankija esitab teate ATL sõlmimise kohta nõustumuse andmiseks muus vormis kui p 16.3 nimetatud, loetakse ATL sõlmituks alates ATL eraldi dokumendina allkirjastamisest mõlema poole poolt. Juhul kui pakkuja keeldub Hankija määratud ajaks ATL allkirjastamisest eraldi dokumendina, käsitatakse seda RHS § 119 sätestatud olukorrana, mis annab Hankijale õiguse ATL üles ütelda ja sõlmida ATL paremuselt järgmise pakkumuse teinud pakkujaga RHS-s sätestatud nõudeid järgides ja nõuda hinnavahe hüvitamist pakkujalt, kes tähtaegselt ATL-t ei allkirjastanud . Tehnilised tõrked Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad R egistri s Hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või Hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta R egistri kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. Hankedokumentide lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus. Lisa 2 ATL projekt. Nõuded pakku musele – vastavustingimused . Pakkumuse maksumus ( R egistri vorm) . Hankepass. RHAD v ormid: Vorm 1 Volikiri ühispakkujate esindamiseks hankemenetluses; Vorm 2 Nõusolek ühispakkujate esindamiseks; Vorm 3 Pakkumuse maksumus ; Vorm 4 Hankemenetluses osalemise avaldus; Vorm 5 Busside loetelu ; Vorm 6 N õusolek tuginemiseks teise ettevõtja andmetele ja näitajatele ; Vorm 7 Selgitus pakkujat esindava isiku esindusõiguse kohta; Vorm 8 Volikiri pakkuja esindamiseks hankemenetluses; Vorm 9 Pakkumuse maksumuse arvutus .