Haridus- ja teadusministri 3.04.2024 määruse nr 13 "Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord" muutmine

Kooskõlastamiseks: 28.05.2025 nr 8-2/25/2372 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 3.04.2024. a määruse nr 13 „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ muutmine eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 27.05.2025 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 3.04.2024 määruse nr 13 „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 3.04.2024. a määruses nr 13 „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse välisõpingute stipendiumi taotlemiseks võib esitada igal aastal märtsis taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) ja taotluse õpirände stipendiumi taotlemiseks võib esitada igal aastal veebruaris, mais ja oktoobris taotluskeskkonnas. Kui taotluse esitamisel esineb taotluskeskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.“; 2) paragrahv 6 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) taotleja, kellel puuduvad ameti ees varasemad täitmata kohustused, sh ei ole jäetud esitamata §-des 14 ja 26 nimetatud aruanded, kellel varasemalt makstud välisõpingute või õpirände stipendiumi tagasimakse võlg on ajatatud.“; 3) paragrahv 7 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Eestis pikaajalise elaniku elamisloa koopia või Eestis alalist elamisõigust tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvasikuregistrist;“; 4) paragrahv 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „11 ) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;“; 5) paragrahv 7 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia või põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust eesti keeles omandanud haridustaseme tunnistuse koopia, kui taotleja ei ole omandatud põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust eesti keeles;“; 6) paragrahv 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;  2 2) paragrahv 9 lõikes 4 toimunud hindamise alusel on iga hindamiskriteeriumi osakaal vähem kui 50% vastava hindamiskriteeriumi maksimumhindest ja taotluse koondhinne jääb alla 80% maksimaalsest võimalikust koguhindest; 3) taotlus jääb paragrahv 9 lõike 7 alusel taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.“; 7) paragrahv 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (2) Täiskoormusega või määratlemata õppekoormusega väliskõrgkooli õppetöös osaledes arvestatakse elamistoetust 12 kuu kohta ühes õppeaastas kuni õppekava nominaalkestvuse lõpuni. Osakoormusega õppes õppetöös osaledes jagatakse täiskoormuse kohta arvestatud elamistoetuse summa proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta 12 kuu kohta ühes õppeaastas kuni õppekava kahekordse nominaalkestvuse lõpuni. Viimasel õppeaastal arvestatakse elamistoetust kuude eest kuni õppekava lõpetamiseni. Välisõpingute perioodil täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse üle minnes jagatakse täiskoormuse kohta arvestatud elamistoetus proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta ning osakoormusega õppest täiskoormusega õppesse minekul arvestatakse täiskoormusel ja osakoormusel viibimise aega, mis ei tohi ületada määramise maksimaalset võimalikku täiskoormusega elamistoetuse summat.“; 8) paragrahv 11 lõike 3 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „Distantsi arvutamisel hinnatakse vahemaa haldusüksuse täpsusega isiku rahvastikuregistri järgse Eesti elukoha ning sihtriigi linna vahel.“; 9) paragrahv 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse: „(7) Õppemaksu toetuse suurust võib põhjendatud taotluse esitamisel taotluskeskkonnas enne õppeaasta algust välisõpingute kestel suurendada, kuid mitte üle lõikes 6 nimetatud piirmäära, lisades õppemaksu tõendava kinnituse. Otsuse õppemaksu toetuse suurendamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb amet paragrahv 21 lõikes 5 nimetatud otsuses.“; 10) paragrahv 12 lõikes 4 asendatakse sõnad „õppekuude“ sõnaga „kuude“; 11) 2 peatüki 4 jao pealkirja ja § 13 pealkirja täiendatakse pärast sõna „saaja“ sõnaosaga „õigused ja“; 12) paragrahv 13 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) teavitada vastavalt § 12 lõikele 8 ja 9 õppe- ja teadustöös mitteosalemisest ja õppe- ja teadustööga jätkamisest.“; 13) paragrahv 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Välisõpingute stipendiumi saaja õigused: 1) loobuda stipendiumist või tagastada stipendium igal ajal täies ulatuses; 2) taotleda elamistoetuse kõrgemat määra, kui selleks on tekkinud alus vastavalt § 11 lõikele 4; 3) taotleda õppemaksu toetuse suuruse suurendamist vastavalt § 11 lõikele 7; 4) esitada taotlus stipendiumi tagasimaksmise ajatamiseks kuni neljaks aastaks 10 tööpäeva jooksul alates tagasinõude teatise saamisest; 5) esitada taotlus § 15 sätestatud tööleasumis- või töötamiskohustuse peatamiseks vastavalt § 15 sätestatule; 6) tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega ja saada ametilt informatsiooni (sh taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmisega seoses, tagasimaksmisega jne).“; 14) paragrahv 15 lõike 3 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  3 „(3) Lõikes 1 nimetatud tööleasumis- ja töötamiskohustuse täitmise võib peatada:“; 15) paragrahv 15 lõikes 4 asendatakse sõna „Töötamiskohustuse“ sõnaga „Tööleasumis- või töötamiskohustuse“; 16) paragrahv 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Välisõpingute stipendiumi tagasinõudmine“ 17) paragrahv 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ametil on õigus osaliselt või täielikult stipendium tagasi nõuda, kui: 1) stipendiumi saaja katkestab välisõpingud; 2) välisõpingud kestavad üle õppekava kahekordse nominaalkestuse; 3) stipendiumi saaja ei ole osalenud õppetöös ajal, mille eest talle maksti stipendiumi; 4) stipendiumi saaja ei täida tööleasumis- või töötamiskohustust; 5) õppemaksu tasumiseks on saadud toetust teistest rahastusallikatest.“; 18) paragrahv 16 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahv 16 lõige 5 täiendatakse kolmanda lausega ja sõnastatakse järgmiselt: „Otsuse stipendiumi tagasimaksmise ajatamise kohta teeb amet 30 päeva jooksul ning see edastatakse stipendiumi saajale taotluskeskkonna vahendusel.“; 20) paragrahv 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) isikud, kellele samal õppeaastal ei ole juba määratud õpirände stipendiumi.“; 21) paragrahv 18 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja, kellel puuduvad ameti ees varasemad täitmata kohustused, sh ei ole jäetud esitamata §-des 14 ja 26 nimetatud aruanded, kellel varasemalt makstud õpirände stipendiumi tagasimakse võlg on ajatatud.“; 22) paragrahv 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „11 ) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;“; 23) paragrahv 23 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Distantsi arvutamisel loetakse Eesti asukohaks isiku rahvastikuregistri järgne elukoht haldusüksuse täpsusega ning välisõpingute ja EUI stipendiumi saajate puhul väliskõrgkooli asukoht.“; 24) paragrahv 24 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 25) 3 peatüki 4 jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „saaja“ sõnaosaga „õigused ja“; 26) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 25. Õpirände stipendiumi saaja õigused ja kohustused (1) Õpirände stipendiumi saamisega võtab stipendiumi saaja järgmised kohustused: 1) osaleda taotluses nimetatud õpirändes; 2) esitada aruanne õpirändes osalemise kohta vastavalt §-le 26 lõikele 1; 3) tagastama väljamakstud stipendium täielikult või osaliselt vastavalt §-s 27 sätestatule; 4) teavitada viivitamata ametit õpirände toimumisaja muutusest ning õpirände alustamist, jätkamist või lõpetamist takistavatest asjaoludest ning tõendama muutumise või toimumist takistava asjaolu esinemist. (2) Stipendiumi saaja õigused: 1) loobuda stipendiumist või tagastada stipendium igal ajal täies ulatuses;  4 2) esitada taotlus stipendiumi tagasimaksmise ajatamiseks kuni üheks aastaks 10 tööpäeva jooksul alates ameti teatise saamisest tagasinõude kohta; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega ja saada ametilt informatsiooni (sh taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmisega seoses, tagasimaksmisega jne).“; 27) paragrahv 27 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Õpirände stipendiumi tagasinõudmine“ 28) paragrahv 27 lõike 1 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ametil on õigus osaliselt või täielikult stipendium tagasi nõuda, kui:“ 29) paragrahv 27 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Otsuse stipendiumi tagasimaksmise ajatamise kohta teeb amet 30 päeva jooksul ning see edastatakse stipendiumi saajale taotluskeskkonna vahendusel.“; 30) paragrahv 29 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse EUI stipendiumi saamiseks saab esitada igal aastal 1.-10. augustini taotluskeskkonnas juhul, kui Eestile on eraldatud doktoriõppe õppekoht Instituudi poolt ja doktorant on õppekohale vastu võetud. (2) Taotlemise tähtajast, eelarvest ja taotluse esitamise viisist teavitab amet oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne taotluse esitamise tähtaega.“; 31) paragrahv 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „21 ) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia, kui taotleja ei ole omandatud põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust eesti keeles;“; 32) paragrahv 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Amet jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.“. 33) paragrahv 33 lõikes 2 asendatakse sõnaosa „1470 eurot“ sõnadega „1620 eurot“; 34) paragrahv 33 lõikes 4 asendatakse sõnaosa „48 kuud“ sõnaosaga „36 kuud“; 35) paragrahv 33 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „EUI stipendiumi maksmisele kohalduvad määruse § 11 lõiked 1–5 ning § 12 lõiked 2–6 ja lõiked 8–10.“; 36) paragrahv 34 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks. 37) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige kantsler Lisa. Välisriigi stipendium  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 3.04.2024. a määruse nr 13 „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada suurem Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium, tõstes selle seniselt 1470 eurolt kuus 1620 euroni ning täpsustada stipendiumi taotlusvooru väljakuulutamise tingimusi. Lisaks tehakse mitmeid tehnilisi muudatusi määrusega antavate stipendiumite tingimuste ja korra täpsustamiseks. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (735 0186; [email protected]) ja sama osakonna peaekspert Nele Dresen (735 0200; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (735 0297; [email protected]). Eelnõule on oma ettepanekud esitanud Haridus- ja Noorteamet. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga tehakse määruses 37 muudatust ning teises paragrahvis sätestatakse jõustumise tähtaeg. Eelnõu § 1 punkti 1 muudatus tuleneb soovist täpsustada stipendiumi taotlusvooru väljakuulutamist Haridus- ja Noorteameti (edaspidi amet) poolt. Kehtiva seaduse alusel ei ole volitusnormis antud rakendusasutusele õigust kehtestada iseseisvalt stipendiumi andmise viis ja vorm. Seega tuleb kõik stipendiumi andmisega seotud asjaolud kirjeldada ministri määruse tasandil. Sellest lähtuvalt täpsustatakse määruse § 4 lõiget 1 vastava sõnastusega. Taotluse esitamise tähtajad kehtestatakse kuu täpsusega. Eelnõu § 1 punktidega 2 – 19 tehakse muudatused Kristjan Jaagu nimelise välisõpingute stipendiumi (edaspidi välisõpingute stipendium) osas. Punktiga 2 täpsustakse määruse § 6 punktis 4 taotlejale esitatavaid nõudeid. Määrus sätestab kindlad kriteeriumid, kes võib esitada taotluse välisõpingute stipendiumi saamiseks. Üheks tingimuseks on see, et taotlejal ei oleks ameti ees varasemaid täitmata kohustusi sh esitamata aruandeid varasemate stipendiumi saamiste kohta. Sellele lisaks täiendatakse määrust lausega, mis välistab stipendiumi taotlemise ka sellisel juhul, kui varasemalt makstud stipendiumi tagasimaksmise võlg on ajatatud. Üldine põhimõte on jätkuvalt see, et kui soovitakse taotleda uut stipendiumi, siis ei tohi olla ameti ees varasemaid täitmata kohustusi. Eelnõu punktidega 3-5 täpsustatakse määrust välisõpingute stipendiumi taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide osas. Määruse § 7 lõiget 3 punkti 1 ja 2 muudetakse ning lisatakse täiendavalt punkt 11 . Muudatused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et riik kogub teatud isikuandmeid rahavastikuregistrisse ja Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS), ning avaliku ülesande täitmisest lähtuvalt on ametil juurdepääs taotluse esitamiseks nõutud andmetele. Seega ei küsi edaspidi amet isikult täiendavalt neid andmeid, mida on võimalik teistest registritest kätte saada ja kontrollida. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 10, mille lõike 1 alusel otsustatakse välisõpingute taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmine. Määruses sätestatud regulatsiooni alusel tugineb taotluse rahuldamata jätmine hindamise tulemusel moodustunud paremusjärjestusele ning taotlusvooru eelarveliste vahendite võimalustele. Taotluse rahuldamata jätmine toimub ka juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või hindamisel selgub, et iga hindamiskriteeriumi osakaal on vähem kui 50% vastava hindamiskriteeriumi maksimumhindest ja sellise taotluse koondhinne jääb alla 80% maksimaalsest võimalikust koguhindest. Selleks, et määruses oleks selgelt ja üheselt arusaadav, mis juhul on õigus jätta taotlus rahuldamata ning et vastav info oleks koondatud ühte lõikesse, täiendatakse määruse §- i 10 lõikega 11 . Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse välisõpingute stipendiumi suuruse arvestamise põhimõtteid. Kehtiva määruse järgi ei ole selgelt sätestatud kui pikalt toimub stipendiumi elamistoetuse maksmine osakoormusega õppes õppides. Samuti ei ole öeldud, kui pikalt või kuidas peaks maksma stipendiumi, kui väliskõrgkool ei ole koormust määranud. Seega täiendatakse määrust vastavate täpsustustega ning osakoormusega õppe korral jagatakse täiskoormuse kohta arvestatud elamistoetuse summa proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta 12 kuu kohta ühes õppeaastas kuni õppekava kahekordse nominaalkestvuse lõpuni. Sõidutoetuse määra arvestamisel loetakse Eesti asukohaks isiku rahvastikuregistri järgne elukoht haldusüksuse täpsusega ning arvutatakse vahemaa sihtriigi linna vahel. Punktiga 9 täpsustatakse määruse § 11 lõiget 7, et selgitada mis juhul, kuidas ja kus on võimalik taotleda õppemaksu toetuse suurendamist ning mis dokumendid tuleb selleks ametile esitada. Põhjendatud juhtudel tuleb enne õppeaasta algust esitata vastav taotlus taotluskeskkonnas, koos õppemkasu tõendava kinnitusega. Punktiga 10 asendatakse stipendiumi makseperioodi „õppekuu“ sõnaga „kuu“. Kuna stipendiumi makstakse ka suvekuude eest, siis ei ole põhjendatud kasutada mõistet õppekuu. Punktides 11, 12 ja 13 tehtavad muudatused puudutavad määruse 4. jagu, mille § 13 koondab stipendiumi saaja kohustusi. Lisaks kohustustele on stipendiumi saajal ka õigused. Selleks, et stipendiumisaaja õigused ja kohustused oleksid üheselt arusaadavad, täiendatakse § 13 ning lisatakse eraldi lõige stipendiumi saaja õigustega. Stipendiumi saajal on õigus stipendiumit loobuda või tagastada täies ulatuses igal ajal, taotleda elamistoetuse kõrgemat määra või õppemaksu toetuse suurendamist, esitada taotlus stipendiumi tagasimaksmise ajatamiseks, tööleasumis- või töötamiskohustuse peatamiseks. Samuti on stipendiumi saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega ja saada ametilt informatsiooni. Punktide 14 ja 15 muudatused puudutavad stipendiumi saaja tööleasumis- ja töötamiskohustust. Stipendiumi saamise korral on üheks stipendiumi saaja kohustuseks asuda pärast lõpetamist Eesti heaks tööle. Tööle asumine ja töötamine on kohati erinevad mõisted, mistõttu täpsuse ja selguse huvides täpsustatakse määruses kasutatud mõistet „töötamiskohustus“ ja asendatakse see mõistega „tööleasumis- ja töötamiskohustus“. Punktides 16–19 täpsustatakse välisõpingute stipendiumi tagasinõudmisega seotud muudatusi. Senine määrus käsitles teatud olukordades stipendiumi tagastamist stipendiumisaaja kohustusena. Muudatusega see põhimõte säilib, kuid sätestatakse läbi ameti õiguse stipendium tagasi nõuda – olukorrale vastavalt kas siis täies mahus või osaliselt. Kuivõrd stipendiumisaaja kohustus stipendium tagasi maksta tuleneb määruse §-st 13 ja ametil puudub õiguslik alus stipendiumi tagasinõude otsuse tegemiseks, siis ongi vastavat sätet muudetud. Määruse § 16 lõikes 1 nimetatakse, millistel juhtudel on ametil õigus osaliselt või täielikut stipendium tagasi nõuda: välisõpingute katkestamisel õpingute kestmisel üle õppekava kahekordse nominaalkestuse, stipendiumi saaja ei ole osalnud õppetöös, tööleasumis- või töötamiskohustuse mittetäitmisel, kui õppemaksu tasumiseks on saadud toetust ka teistest rahastusallikatest. Eelnõu § 1 punktidega 20–27 tehakse muudatused Kristjan Jaagu nimelise õpirände stipendiumi (edaspidi õpirände stipendium) osas. Punktides 20 ja 21 täpsustatakse õpirände stipendiumi taotlejale esitatavaid nõudeid. Kehtiv määruse § 24 lg 4 näeb ette, et isikule, kellele on taotlusvooru tähtpäevaga samal õppeaastal määratud kuni kaks õpirände stipendiumi, ei määrata õpirände stipendiumi, kuid määruse § 18 ei välista sellise taotleja taotluse esitamist. Et selline isik taotlejana välistada (taotlusnõuetest tuvastaks, et ta pole taotleja ja teki alus lugeda selline taotleja mittevastavaks), täiendatakse määruse § 18 lg 1 punktiga 5. Punkti 21 muudatusega täpsustatakse, et stipendiumi ei ole võimalik taotleda ka neil, kes varasemalt on jäänud ameti ees võlgu, kuid kellele on tagasimaksmiseks koostatud maksegraafik või peatatud tagasimakse. Seega kehtib üldreegel, et ühegi varasema võlaga ei ole õigust uuesti stipendiumi taotlema tulla. Punktiga 22 täpsustatakse määrust õpirände stipendiumi taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide osas. Juhul kui isiku andmed on olemas rahvastikuregistris, siis ei ole vajalik esitada dokumentide koopiaid ametile, kuna need on kättesaadavad läbi andmevahetuse rahvastikuregistrist. Punkti 23 muudatusega täpsustatakse õpirände sõidutoetuse arvestamise põhimõtteid. Sõidutoetuse arvestuse aluseks loetakse vahemaad kahe sihtkoha vahel. Kuna § 23 lõige 2 sõidutoetuse arvestamise alguspunkti ei ole võimalik võtta aadressi täpsusega, siis muudetakse määruse sõnastust selliselt, et vahemaad mõõdetakse linnade vahelise dintsantsi põhjal. (Arvestuse aluseks olev Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhine kalkulaator (https://erasmus-plus.ec.europa.eu/resources-and-tools/distance-calculator) ei võimalda otsingut aadressi täpsusega.) Punktis 24 tunnistatakse kehtetuks määäruse § 24 lg 4, mis sätestab, et ühele isikule määratakse maksimaalselt kaks stipendiumi õppeaastas. Selleks, et kõik üliõpilase õigused oleks koos ühes paragrahvis, toodi vastav piirang § 18 lg 1 punkti 5. Seega puudub täiendavalt vajadus selle piirangu kehtestamiseks antud lõikes. Punktidega 25 ja 26, analoogselt punktide 11–13 muudatusetele, millega kehtestati välisõpingute stipendiumi saaja õigused ja kohustused, muudetakse vastavat sätet ka õpirände stipendiumi all ning lisatakse stipendiumisaaja õigused selgelt ühte paragrahvi. Välja on toodud nii stipendiumi saaja õigused kui ka kohustused. Punktide 27–29 muudatused puudutavad õpirände stipendiumi tagasinõudmist. Sarnaselt välisõpingute stipendiumi kohta sätestatud punktidele 16 –19 käsitles määrus stipendiumi saaja kohustust teatud olukordades stipendium tagastada. Muudatusega sätestatakse see põhimõte läbi ameti õiguse stipendium tagasi nõuda. Eelnõu § 1 punktidega 30–36 viiakse sisse muudatused on Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendiumi (edaspidi EUI stipendium) andmise kohta. Kehtiva määruse kohaselt on amet kohustatud igal aastal vähemalt korra kuulutama välja taotlusvooru EUI stipendiumi saamiseks. EUI stipendium on aga erandlik stipendium selle poolest, et seda on võimalik taotleda üksnes nendel isikutel, kes on vastu võetud EUI doktoriõppesse. Seega ameti stipendiumi taotluse eelduseks on EUI poolne doktorandi vastuvõtu otsus, mistõttu ei ole otstarbekas kuulutada iga-aastaselt välja taotlusvoor, kui on ette teada, et ühtegi kandidaati ei ole. Punktis 30 muudetakse määruse § 29 lg 1 ning halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ameti kohustus iga-aastaselt välja kuulutada taotlusvoor. Seda tehakse edaspidi üksnes juhul, kui on teada, et keegi on võetud vastu juba EUI doktoriõppesse. Itaalias Firenzes asuva EUI asutasid Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja Eesti ühines sellega 2005. aastal. Seega on Eestil kohustus vastavat stipendiumi välja anda. Kokku on Eesti toetanud 16 doktorandi õpinguid EUIs. Punktiga 31 täpsustatakse määrust EUI stipendiumi taotlemiseks vajalike andmete dokumentide esitamise osas sarnaselt välisõpingute stipendiumi osas tehtud muudatusega (punktid 3-5). Punkti 33 muudatusega suurendatakse senist EUI stipendiumi määra. Hetkel kehtiva määruse kohaselt on stipendiumi suuruseks 1470 eurot. Stipendiumi suurendatakse määruse muudatusega 1620 euroni tulenevalt EUI kõrgeima otsustuskogu otsusest suurendada EUI poolt doktorandile doktoriõppe viimasel aastal makstavat stipendiumi alates 1. jaanuarist 2025, põhjuseks elamiskulude kallinemine Firenzes. EUI liikmesriigid on kokku lepinud, et riikide poolt õpingute esimeseks kolmeks aastaks eraldatav stipendium on vähemalt sama suur kui EUI poolt määratav stipendium. Lisaks muudetakse punktiga 34 stipendiumi maksmise aega, mis kehtivas määruses on sätestatud nominaalse õppeaja lõpuni, kuni 48 kuud. Vastavalt EUI liikmesriikide kokkuleppele maksavad EUI liikmesriigid sh Eesti oma doktorantidele EUI stipendiumi kolm õppeaastat ehk 36 kuud ning Instituut maksab neljanda õppeaasta stipendiumi liikmesriikide osamaksust. Seega muudetakse määruse § 33 lg 4 ning EUI stipendiumi maksmise perioodiks sätestatakse 36 kuud. Muudatused punktides 32, 35 ja 36 on analoogsed juba välisõpingute ja õpirände stipendiumite muudatustega, et oleks tagatud läbivalt ühtne lähenemine sõltumata stipendiumi liigist. Seni puudusid EUI stipendiumi puhul osad välisõpingute regulatsioonis sätestatud alused stipendiumi väljamakse tegemise kohta ning seega muudetakse määruse § 33 lõiget 6 ning EUI stipendiumile kehtivad välisõpingute stipendiumiga samasugused tingimused stipendiumi komponentide ja maksmise osas. Punkt 37 muudatusega asendatakse senine lisa 2 uue lisaga 2, kus täpsustatakse ühte ebatäpsust, mis seni oli kehtivas lisas. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse tulemusena väheneb ameti halduskoormus, kuna enam ei ole kohustust formaalselt kuulutada välja taotlusvooru EUI stipendiumile olukorras, kus ei ole ühtegi kandidaati. Teiseks määruse mõjuks on võimalik stipendiaatide arv: kuna EUI toetuse summa tõuseb, siis võiks see olla ka motiveerivam kandideerida EUI doktorantuuri. Lisaks täpsustatakse praktika käigus ja eelkõige Haridus- ja Noorteameti praktilistest kogemustest tulenevate ettepanekute alusel määruse erinevaid sätteid, et muuta määruse rakendamine selgemaks ning arusaadavamaks erinevatele osapooltele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse mõju riigieelarvele sõltub kandideerivatest üliõpilastest. Ühel aastal ühele stipendiaadile tehtav makse suureneb aastas 1800 euro võrra. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub uuest õppeaastast ehk 1. septembrist 2025.a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Haridus- ja Noorteametile. Margus Haidak kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja  LISA 2 haridus- ja teadusministri määrusega „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ Ühikuhinnad 1. Ühikuhindu kasutatakse stipendiumite suuruse arvestamisel järgmiselt: 2. Stipendiumi liik Ühikuhinna kasutamine Välisõpingute • stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse stipendium kahekordse määra alusel (p 2.1.) • stipendiumist kaetakse vastava sihtriigi elamistoetus vastavalt p 2.3 määra alusel Õpirände • stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse määra stipendium alusel (p 2.1.) • stipendiumist kaetakse elamistoetus vastavalt p 2.2 määra alusel EUI stipendium • stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse kahekordse määra alusel (p 2.1.) • stipendiumist kaetakse elamistoetus 1470 eurot kuus 3. Ühikuhindade tüübid ja määrad 2.1.Sõidutoetus Ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestis kui välisriigis algavaid reise. Sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 7 astet: Distants linnast linna* Toetus edasi-tagasi reisi kohta kuni 99,9 70 eurot 100 – 499 km 180 eurot 500 – 1999 km 275 eurot 2000 – 2999 km 360 eurot 3000 – 3999 km 530 eurot 4000 – 7999 km 820 eurot 8000 või enam km 1500 eurot *Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm 3.2. Õpirände elamistoetus Õpirände stipendiumi elamistoetuse ühikuhind kehtestatakse päeva kohta ja makstakse välismaal toimuva ürituse toimumise päevade eest. Ühikuhinnal kasutatakse kahte astet:  Õpirände kestus Toetus 1 päeva kohta 1-14 päeva 120€ 15 või enam päeva 80€ 3.3. Välisõpingute stipendiumi elamistoetus Välisõpingute stipendiumi ühikuhind kehtestatakse kuu kohta. Elamistoetuse ühikuhinnad kehtestatakse sihtriikide põhiselt järgmiselt: Ühikuhinna kuumäär Piirkond Riik eurodes Grupp A Fääri Saared, Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia, 1470 Šveits, Taani Grupp B Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Fidži, Hispaania, Holland, Ida-Timor, Itaalia, Kanada, Kreeka, Küpros, Malta, Paapua Uus-Guinea, Portugal, 1170 Prantsusmaa, Saalomoni Saared, Saksamaa, Samoa, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Vanuatu Grupp C Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Bangladesh, Barbados, Belize, Benin, Boliivia, Botswana, Brasiilia, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Comoros, Costa Rica, Côte d'Ivoire, Djibouti, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, El Salvador, Eritrea, Etioopia, Filipiinid, Gabon, Gambia, Ghana, Gruusia, Guajaana, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Hiina Rahvavabariik, Honduras, Hongkong, Iisrael, India, Indoneesia, Jaapan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kambodža, Kamerun, Kasahstan, Keenia, Kesk- Aafrika 990 Vabariik, Kolumbia, Kongo DV, Kongo Vabariik, Korea Vabariik (L-Korea), Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Lesotho, Libeeria, Liibanon, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Mali, Maroko, Mauritaania, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Niger, Pakistan, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Rwanda, Sambia, Saudi Araabia, Senegal, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Sudaan, Suriname, Svaasimaa Kuningriik, Zimbabwe, Tadžikistan, Tai, Taiwan, Tansaania, Togo, Trinidad ja Tobago, Tšaad, Tšiili, Tuneesia, Türkmenistan, Uganda, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Venezuela, Vietnam Grupp D Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja- Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, 810 Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0590 - Haridus- ja teadusministri 3.04.2024 määruse nr 13 "Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d7706ba5-e4eb-4ce1-a687-2387bde3d8cf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d7706ba5-e4eb-4ce1-a687-2387bde3d8cf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main