Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 26.03.2025 Kehtib kuni: 26.03.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2, AvTS § 35 lg 1 p 3 (1) Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium [email protected] 26.03.2025 nr 13-6/1355-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Austatud Jürgen Ligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi reservfond) vahenditest tagastamatu toetusena Maa- ja Ruumiametile kogusummas 700 000,00 euro eraldamist. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi Kord) punkt 4 sätestab, et reservfondist raha eraldamise taotluse võib esitada riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja. Korra punkti 3 alapunktide 7 ja 16 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks, samuti ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleb Maa- ja Ruumiametile reservfondist raha eraldamist, et teostada aeromõõdistamise lennuki kapitaalremont. Lennuki kapitaalremont on vajalik, kuna lennundusreeglid seda nõuavad ning ilma selleta ei ole võimalik jätkata maareformi läbiviimiseks vajalike ruumiandmete tootmist, protsesside automatiseerimist ja maareformi lõpetamist. Kapitaalremondi teostamine pikendab lennuki kasutusiga üle kümne aasta. Uued aeromõõdistusseadmed, mis hangiti 2024. aastal, võimaldavad aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise andmete paremat resolutsiooni, mis omakorda võimaldab täpsemat kaardistamist ja maareformiga seotud tegevuste automatiseerimist. Aeromõõdistusandmete kogumine ja töötlemine võimaldab efektiivselt korraldada maa reformimisele järgnevaid tegevusi, sealhulgas riigimaade haldamist ja ohtlike ehitiste tuvastamist. Täpsete ja ajakohaste ruumiandmete olemasolu on eelduseks ka paljude riigi teenuste toimimisel, sealhulgas julgeoleku, keskkonnaseire, metsanduse, katastri ja ruumiplaneeringute, põllumajandustoetuste, pääste ning taastuvenergia projektide puhul. Ajakohased ruumiandmed loovad eeldused ka ettevõtluskeskkonna arenguks. Täpsemad põhjendused ja selgitused summade vajaduse ja kasutamise kohta on esitatud rahataotluse kohta Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirjas (lisatud). Arvestades eeltoodut palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõud Vabariigi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena kogusummas 700 000,00 euro (seitsesada tuhat eurot) eraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaat: Maa- ja Ruumiamet Vello Kima [email protected] 2 (2)  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa- ja Ruumiametile tagastamatu toetusena 700 000 eurot mõõdistuslennuki kapitaalremonti teostamiseks. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi kord) punkti 3 alapunktide 7 ja 16 alusel võib omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks, samuti ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Taotluse eesmärk on teostada kapitaalremont aeromõõdistus lennukile, et jätkata maareformi läbiviimiseks vajalike ruumiandmete tootmist, võimaldada protsesside automatiseerimine ja maareformi lõpetamine. 2. Olukorra kirjeldus Maareformi seaduse alusel on maareformi teostatud juba üle 30 aasta. Olulises osas on maareform lõpetatud ehk reformimata maale on määratud omanikuks riik, kohalik omavalitsus või maa on erastatud. Endiselt on siiski üle üheteist tuhande katastriüksuse, millel omanik puudub ja mille kasutamine (nt põllumajanduses vmt) on oluliselt raskendatud. Reeglina on need katastriüksused väikesed ning märkimisväärne hulk neist on tingitud varasematel aegadel kasutatud ebatäpsetest katastriga seotud mõõtmistest, kus metoodika mõõtemääramatuse ja muude sarnaste tegurite tõttu tekkis katastriüksuste vahele ebaloogilisi ribasid. Varasemate katastriandmete väikese kvaliteedi tõttu esineb olukordi, kus katastris selline riba esineb kuid maastikul piirimärke lugedes mitte. Piirimärgid on reeglina seotud mingi maastikul oleva objektiga, milleks võib olla nii raudpost, kivi, kiviaed, ehitis vmt. Üheks maareformi eesmärgiks on maareformi seaduse alusel sellised reformimata maatükid kaotada ja liita ribad kõrval olevate üksustega. Kui piirid on täpselt tuvastatavad kaardimaterjalilt ja ortofotodelt, siis lähtutakse muudatuste tegemisel sellest ning maastikule minna ei ole vaja. Kaardimaterjalilt piiride tuvastamise vajadus esineb enamiku maareformi ülesannete juures. Kui katastripidaja ei suuda olukorda kaardimaterjalidelt tuvastada ollakse sunnitud minema olukorra täpsustamiseks maastikule. Viimasega kaasneb oluline ajakulu nii seotud maaomanikele kui ka aja ja raha kulu katastripidajale. Kaardimaterjalilt olukorra tuvastamiseks on vaja täpseid ning ajakohaseid ortofotosid ja aerolaserskanneerimise andmeid. Neid andmeid on seni kogutud Maa- ja Ruumiamet lennukiga aeromõõdistusi tehes. Juba olemasolevate maareformiga seotud protsesside jätkamiseks ning maareformi eesmärkide täitmiseks on vajalik aeromõõdistuslendude jätkamine. 1 RePowerEU programmi toel hangiti 2024.a uued aeromõõdistusseadmed. Uued seadmed võimaldavad aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise andmete suurusjärgu võrra paremat resolutsiooni võrreldes varasemaga. See omakorda võimaldab mõõdistusandmetelt piire leida senisega võrreldes oluliselt keerulisemalt tuvastatavate maastikuobjektide juurest ning kasutada maastikuobjektide tuvastamiseks tehisintellekti lahendusi. Katsemõõtmised on näidanud et tehisintellekti rakendustega võivad olla tuvastatavad nii aiad kui suuremad postid. See omakorda võimaldab automatiseerida ja kiirendada maareformiga seotud tegevusi ning maareform lõpetada. Aeromõõdistamisega kogutavad andmed võimaldavad efektiivselt korraldada maa reformimisele järgnevaid, eelkõige riigimaade haldamisega seonduvaid tegevusi. Näiteks võimaldavad aeromõõdistamise andmed korraldada riigimaade kasutusse andmist ilma eelnevalt maastikul käimata, tuvastada ortofotodelt ja kaldaerofotodelt riigimaadel olevaid ohtlike ehitisi, puid jmt hinnata ohu kõrvaldamise vajadust ning riskide maandamise tegevusi prioriseerida. Sellega vähendatakse riigimaade haldamisega seotud kulusid ning maandataks võimalike kahjunõuete riski. Lennuk on Maa-ameti ja käesoleva aasta algusest Maa- ja Ruumiamet kasutuses olnud alatest aastas 2007. Lennundusreeglid nõuavad edasi lendamiseks selle kapitaalremonti. Kui see on tehtud, siis on järgmised ca 10-15 aasta aeromõõdistused tehtavad tavapäraste lennuki käitamisest sõltuvate kuludega (kütus, piloodid, jooksev hooldus jmt) mis on suurusjärgus 200k eurot aastas. Mõõteseadmed soetati 2024.a ja nende kasulik eluiga on kapitaalremonditud lennuki kasutusajaga sarnane. 3. Alternatiivsete lahenduste kirjeldus Mõõdistuslennuk on spetsiaalselt ümber ehitatud, et oleks võimalik mõõteseadmed paigaldada. Seadmed ja lennuk peavad laitmatult koos töötama. Hoolimata aktiivsest alternatiivide otsingust lennukiga kaardistusele neid leitud ei ole. Kaalutud on teenuse sisse ostmist, mis ei ole aeromõõdistuse kitsa ajaraami tõttu võimalik. Mõõdistused on võimalikud ajal kui maapind on lumevaba, puud ei ole lehtes ja päikese nurk on suurem kui 30 kraadi. Praktikas vastab nendele tingimustele kevadeti 5-6 nädalat, mis kattub suures osas lähiriikide vajadusega ning ei võimalda nende ressursse kasutada. Ka vaba kaardistusressursi olemasolul oleks sisse ostetava teenuse maksumuse ligikaudne prognoos 1,1 miljonit eurot aastas, mis on tänasest püsikulust ligikaudu viis korda enam. Kaalutud on ka droonide kasutamist, kuid droonide puhul on limiteerivaks faktoriks nende lennukõrgus ja seega ka mõõdistatava ala suurus, mistõttu sama ala aeromõõdistamiseks on droonide kasutamine lennukiga võrreldes aeganõudvam ning kulukam. Maa- ja Ruumiamet on uurinud võimalusi satelliitfotode kasutamiseks, kuid seni kättesaadavad satelliitfotod ei võimalda kaardistuseks piisavat täpsust, neil esinevad kasutust raskendavad elemendid (lumi, lehed, pilved) ning kommertssatelliitide piltide soetamismaksumus on sarnane lennuki kuludega. Uue lennuki soetamine koos vastavate ümberehitustega maksaks hetkel ca 4 miljonit eurot. 4. Taotletav rahastus Ajakohaste andmete olemasolu on eelduseks maareformiga seotud tegevuste jätkamisel ja maareformi eesmärkide saavutamisel. Aeromõõdistusega jätkamine eeldab mõõdistuslennuki kapitaalremonti. Lennuki mootori kapitaalremont on vaja teha mootori 3600 töötunni juures. Praeguseks on mootor töötanud ca 3002 tundi ehk ressurssi on jäänud 598 tundi (seisuga 11.03.2025). Iga- 2 aastane lennutundide arv on olnud eelnevatel aastatel ca 180 tundi, millest ca 100 tundi moodustab kevadine kaardistuslend (uuendatud ortofotod, kaldaerofotod ja kaarditooted), ca 50 tundi lennud metsanduse andmehõiveks (uuendatud metsanduse ortofotod ja punktipilved) ja ca 30 tundi madallennud linnades ja asulates (uuendatud ortofotod, kaldaerofotod, punktipilved ja kaarditooted). Kapitaalremondi prognoositud maksumus on kokku 700 000 eurot eurot, millest 500 000 eurot moodustab kasutusest tingitud mootori kapitaalremont ja 200 000 eurot moodustavad kokku kasutusest tingitud propelleri vahetus, vananenud autopiloodi vahetus ning vananenud transponderi vahetus. 5. Saavutatav tulemus Peale lennuki kapitaalremonti pikeneb lennuki kasutusiga üle kümne 10 aasta. Lennuk on praeguseks kasutuses olnud 20 aastat, mõõdistuslennuki puhul on tavapärane kasutusiga 30-40 aastat. Maa- ja Ruumiameti prognooside järgi on maareform lennuki ressursi ammendumise ajaks lõpetatud ning maareformiga seoses hilisemat lisarahastust ei vajata. Kaardistuslendude käigus kogutud ja töödeldud andmeid on võimalik kasutada avaliku sektori teenuste osutamiseks ning suurt osa neist jagatakse avaandmetena, mis on kasutatavad kõigile andmete kasutajatele Maa- ja Ruumiamet geoportaali kaudu pakutavate veebiteenustena või allalaadimisteenustena. Lennuki kapitaalremondi eelduslikuks läbiviimise ajaks on 2026. aasta teine pool. Planeeritud kapitaalremont kestab ligikaudu 6-8 kuud. 6. Riskide realiseerumine rahastuse puudumisel Maareformi ning maatoimingutega seotud tegevused muutuvad kõigile osapooltele, ka era ning juriidilisest isikust klientidele, aeganõudvamaks ning seeläbi kulukamaks. Suureneb vajadus teha mõõtmisi maastikul, mis suurendab maaomanike ja katastripidaja otseseid kulusid. Oluliselt vähenevad võimalused maatoiminguid automatiseerida ning seeläbi kiirendada. Lennukil baseerub hetkel kogu Eesti aeromõõdistus ja sellest lähtuvad tooted (aerofotode, ortofotod, kaldaerofotod ja laserskaneerimise punktipilved ) ning nendest lähtuvad tuletised nt Eesti põhikaart. Andmeid kasutatakse muuhulgas järgmisel otstarbel: 1. Sise- ja välisjulgeolek - Kasutatakse NATO kaartide uuendamisel ja riigikaitselistes tegevustes. 2. Keskkonnaseire ja metsandus - Jälgitakse ja analüüsitakse keskkonnaseisundit ning metsade seisundit, kaardistatakse raieinfot. 3. Kataster ja ruumiplaneeringud - Hallatakse maaomandit ja kinnisvara ning planeeritakse ja arendatakse maa- ja linnaruumi. 4. Põllumajandustoetused - Määratakse ja kontrollitakse põllumassiivide pindalasid. 5. Pääste ja julgeolek - Kiirabi, tuletõrje ja politsei tegevuses, tagades kiire ja täpse reageerimise, operatiivse ning strateegilise planeerimise. 6. Säästev areng ja keskkonnakaitse - kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja keskkonnamõjude vähendamiseks on vajalik mh suurendada taastuvenergia kasutamist, mille planeeringumenetlustes tuleb kasutada ajakohaseid andmeid planeeringumenetlustes. 7. Järelevalve - Keskkonna ja ehituse valdkonnas hinnatakse maastikul toimuva vastavust kokku lepitud reeglitele. 3 Teenuse kliendid on: ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium), riigiasutused (Maa- ja Ruumiamet, PRIA, Kaitsevägi, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet, RMK), kohalikud omavalitsused (linnaplaneerimine, haljastus, liikluskorraldus), eraettevõtted (taastuvenergia rajatiste planeerimine ja projekteerimine), teadlased ja uurijad (keskkonna- ja maastikuanalüüsid). Ajakohased andmed on eelduseks Eesti topograafiliste andmete loomisel. Kaardistuslendude tulemusel tekkinud andmed ning neist lähtuvad tuletised on eelduseks paljude riigi teenuste toimimisel. Lennuki puudumine tähendaks, et andmed ei uuene ning osa protsesse jääb kohe seisma ja enamik protsesse jääb seisma mõne aasta jooksul andmete vananedes. Näited vahetult mõjutatud protsessidest: 1. Andmete ajakohasus ja täpsus väheneks: Keskkonnaseire ja metsanduse kaardistamine muutuksid ebatäpseks ja ebausaldusväärseks. Katastriandmed ja ruumiplaneeringud muutuksid vananenuks ja ebatäpseks, PRIA ei saaks ajakohastada põllumassiivide andmeid. 2. Riiklikud infosüsteemid kannataksid: Eesti topograafia andmekogu, maakataster, aadressiandmete infosüsteem ja teised riiklikud infosüsteemid ei saaks vajalikku andmevärskendust. 3. Keskkonnaseire ja metsandus: Keskkonnaseire ja metsanduse kaardistamine muutuksid ebatäpseks ja ebausaldusväärseks. See raskendaks metsade seisundi jälgimist ja keskkonnamõjude hindamist, mis omakorda mõjutaks looduskaitset ja metsade majandamist. 4. Katastri pidamine ja ruumiplaneeringud: Katastriandmed ja ruumiplaneeringud muutuksid vananenuks ja ebatäpseks. 5. Põllumajandustoetused: PRIA ei saaks ajakohastada põllumassiivide andmeid, mis võib viia eurotoetuste tagasinõudmiseni ja sanktsioonideni. 6. Riigikaitse: Kaitsevägi kaotaks olulise osa oma olukorrateadlikkusest ja kõrgusinfost, mis on kriitiline riigikaitselistes operatsioonides. See vähendaks riigi kaitsevõimet ja ohustaks julgeolekut. 7. Pääste ja julgeolek: Kiirabi, tuletõrje ja politsei operatsioonid muutuksid vähem tõhusaks, kuna puuduksid täpsed ja ajakohased ruumiandmed millest lähtuvalt operatsioone planeerida või reageerimist korraldada. 8. Taastuvenergia projektid: Taastuvenergia rajatiste planeerimine ja projekteerimine muutuks keerulisemaks, kuna puuduksid täpsed ja ajakohased ruumiandmed. 9. Järelevalve: Keskkonna ja ehituse valdkonnas muutuks järelevalve keerulisemaks ja vähem tõhusaks, kuna puuduksid täpsed ja ajakohased ruumiandmed. 10. Kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise ning järelevalvega seonduvad tegevused. Kohalikud omavalitsused reeglina ruumiandmeid ise ei kogu ja kasutavad Maa- ja ruumiamet loodud andmeid. Erandiks on suuremad linnad kes võivad ruumiandmeid koguda üksikute nähtuste või väiksemate alade lõikes. Täpsete andmete puudumine vähendaks ruumilise planeerimise tulemuslikkust ja kvaliteeti ning vähendaks omavalitsuste võimekust keskkonna ja planeerimise protsessidega seonduvat järelevalvet teostada. Mõlemad toovad ühiskonnale kaasa pikaajalise ning suure rahalise mõjuga tagajärjed. 11. Erasektor: Erasektor ei saaks ajakohaseid ruumiandmeid, mida kasutatakse planeerimises, ehitamises, teenuste osutamisel ja loob eeldused ettevõtluskeskkonna arenguks jmt. Maa- ja Ruumiamet kaardiserveris on suurusjärgus 1500 erinevat geoinfo rakendust, mille sisu loomisel on enamasti vähemalt mõnes etapis kasutatud alusena aeromõõdistuse andmeid. 4 Märkimisväärne osa kaardirakenduste alusandmeid on otseselt tuletatud aeromõõdistuse andmest. Lennuki puudumisel jäävad kasutuseta 2024.a soetatud aeromõõdistusseadmed, mille soetamismaksumus oli ca 3,3 miljonit eurot. 6. Kokkuvõte Aeromõõdistus lennukile kapitaalremondi teostamiseks, et jätkata maareformi läbiviimiseks vajalike ruumiandmete tootmist, võimaldada protsesside automatiseerimine ja maareformi lõpetamine, taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maa- ja Ruumiametile tagastamatu toetusena 700 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa- ja Ruumiametile tagastamatu toetusena 700 000 eurot maareformi läbiviimise kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on …. miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivaraosakonna … , Maa- ja Ruumiameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakonna juhataja Karin Kollo (tel 5694 1205; e-post [email protected]), Maa- ja Ruumiameti andmehõive ja maakatastri teenistuse direktor Erik Ernits (e-post [email protected]), Maa- ja Ruumiameti finantsjuht Tony Schmidt (tel 5190 0057; e-post [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapoliitika osakonna valdkonnajuht Vello Kima (e-post [email protected]). 5  KORRALDUS 2025 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas mõõdistuslennuki kapitaalremonti teostamise rahastamiseks Maa- ja Ruumiametile 700 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  Riigikantselei Meie 28.05.2025 nr 1.1-10.1/2501-1 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu raha eraldamiseks Maa- ja Ruumiametile mõõdistuslennuki kapitaalremondi tegemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. korralduse eelnõu 2. seletuskiri 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotlus Annike Riibe 5885 1316 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUSE KORRALDUS 2025 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa- ja Ruumiametile tagastamatu toetusena 700 000 eurot (ilma käibemaksuta) mõõdistuslennuki kapitaalremondi tegemiseks. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa- ja Ruumiametile tagastamatu toetusena 700 000 eurot mõõdistuslennuki kapitaalremonti teostamiseks. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi kord) punkti 3 alapunktide 7 ja 16 alusel võib omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks, samuti ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Taotluse eesmärk on teha aeromõõdistus lennukile kapitaalremont, et jätkata maareformi läbiviimiseks vajalike ruumiandmete tootmist, võimaldada protsesside automatiseerimine ja maareformi lõpetamine. 2. Olukorra kirjeldus Maareformi seaduse alusel on maareformi teostatud juba üle 30 aasta. Olulises osas on maareform lõpetatud ehk reformimata maale on määratud omanikuks riik, kohalik omavalitsus või maa on erastatud. Endiselt on siiski üle üheteist tuhande katastriüksuse, millel omanik puudub ja mille kasutamine (nt põllumajanduses vmt) on oluliselt raskendatud. Reeglina on need katastriüksused väikesed ning märkimisväärne hulk neist on tingitud varasematel aegadel kasutatud ebatäpsetest katastriga seotud mõõtmistest, kus metoodika mõõtemääramatuse ja muude sarnaste tegurite tõttu tekkis katastriüksuste vahele ebaloogilisi ribasid. Varasemate katastriandmete väikese kvaliteedi tõttu esineb olukordi, kus katastris selline riba esineb kuid maastikul piirimärke lugedes mitte. Piirimärgid on reeglina seotud mingi maastikul oleva objektiga, milleks võib olla nii raudpost, kivi, kiviaed, ehitis vmt. Üheks maareformi eesmärgiks on maareformi seaduse alusel sellised reformimata maatükid kaotada ja liita ribad kõrval olevate üksustega. Kui piirid on täpselt tuvastatavad kaardimaterjalilt ja ortofotodelt, siis lähtutakse muudatuste tegemisel sellest ning maastikule minna ei ole vaja. Kaardimaterjalilt piiride tuvastamise vajadus esineb enamiku maareformi ülesannete juures. Kui katastripidaja ei suuda olukorda kaardimaterjalidelt tuvastada ollakse sunnitud minema olukorra täpsustamiseks maastikule. Viimasega kaasneb oluline ajakulu nii seotud maaomanikele kui ka aja ja raha kulu katastripidajale. Kaardimaterjalilt olukorra tuvastamiseks on vaja täpseid ning ajakohaseid ortofotosid ja aerolaserskanneerimise andmeid. Neid andmeid on seni kogutud Maa- ja Ruumiameti lennukiga aeromõõdistusi tehes. Juba olemasolevate maareformiga seotud protsesside jätkamiseks ning maareformi eesmärkide täitmiseks on vajalik aeromõõdistuslendude jätkamine. RePowerEU programmi toel hangiti 2024.a uued aeromõõdistusseadmed. Uued seadmed võimaldavad aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise andmete suurusjärgu võrra paremat resolutsiooni võrreldes varasemaga. See omakorda võimaldab mõõdistusandmetelt piire leida senisega võrreldes oluliselt keerulisemalt tuvastatavate maastikuobjektide juurest ning kasutada maastikuobjektide tuvastamiseks tehisintellekti lahendusi. Katsemõõtmised on näidanud et tehisintellekti rakendustega võivad olla tuvastatavad nii aiad kui suuremad postid. See omakorda võimaldab automatiseerida ja kiirendada maareformiga seotud tegevusi ning maareform lõpetada. Aeromõõdistamisega kogutavad andmed võimaldavad efektiivselt korraldada maa reformimisele järgnevaid, eelkõige riigimaade haldamisega seonduvaid tegevusi. Näiteks võimaldavad aeromõõdistamise andmed korraldada riigimaade kasutusse andmist ilma eelnevalt maastikul käimata, tuvastada ortofotodelt ja kaldaerofotodelt riigimaadel olevaid ohtlike ehitisi, puid jmt hinnata ohu kõrvaldamise vajadust ning riskide maandamise tegevusi prioriseerida. Sellega vähendatakse riigimaade haldamisega seotud kulusid ning maandataks võimalike kahjunõuete riski. Lennuk on Maa-ameti ja käesoleva aasta algusest Maa- ja Ruumiameti kasutuses olnud alates aastast 2007. Lennundusreeglid nõuavad edasi lendamiseks selle kapitaalremonti. Kui see on tehtud, siis on järgmised ca 10-15 aasta aeromõõdistused tehtavad tavapäraste lennuki käitamisest sõltuvate kuludega (kütus, piloodid, jooksev hooldus jmt), mis on suurusjärgus 200 000 eurot aastas. Mõõteseadmed soetati 2024.a ja nende kasulik eluiga on kapitaalremonditud lennuki kasutusajaga sarnane. 3. Alternatiivsete lahenduste kirjeldus Mõõdistuslennuk on spetsiaalselt ümber ehitatud, et oleks võimalik mõõteseadmed paigaldada. Seadmed ja lennuk peavad laitmatult koos töötama. Hoolimata aktiivsest alternatiivide otsingust lennukiga kaardistusele neid leitud ei ole. Kaalutud on teenuse sisse ostmist, mis ei ole aeromõõdistuse kitsa ajaraami tõttu võimalik. Mõõdistused on võimalikud ajal kui maapind on lumevaba, puud ei ole lehtes ja päikese nurk on suurem kui 30 kraadi. Praktikas vastab nendele tingimustele kevadeti 5-6 nädalat, mis kattub suures osas lähiriikide vajadusega ning ei võimalda nende ressursse kasutada. Ka vaba kaardistusressursi olemasolul oleks sisse ostetava teenuse maksumuse ligikaudne prognoos 1,1 miljonit eurot aastas, mis on tänasest jooksvast püsikulust ligikaudu viis korda enam (arvestatud ei ole kapitaliseeritavate kuludega). Kaalutud on ka droonide kasutamist, kuid droonide puhul on limiteerivaks faktoriks nende lennukõrgus ja seega ka mõõdistatava ala suurus, mistõttu sama ala aeromõõdistamiseks on droonide kasutamine lennukiga võrreldes aeganõudvam ning kulukam. Maa- ja Ruumiamet on uurinud võimalusi satelliitfotode kasutamiseks, kuid seni kättesaadavad satelliitfotod ei võimalda kaardistuseks piisavat täpsust, neil esinevad kasutust raskendavad elemendid (lumi, lehed, pilved) ning kommertssatelliitide piltide soetamismaksumus on sarnane lennuki kuludega. Uue lennuki soetamine koos vastavate ümberehitustega maksaks hetkel ca 4 miljonit eurot. 4. Taotletav rahastus Ajakohaste andmete olemasolu on eelduseks maareformiga seotud tegevuste jätkamisel ja maareformi eesmärkide saavutamisel. Aeromõõdistusega jätkamine eeldab mõõdistuslennuki kapitaalremonti. Lennuki mootori kapitaalremont on vaja teha mootori 3600 töötunni juures. Praeguseks on mootor töötanud ca 3002 tundi ehk ressurssi on jäänud 598 tundi (seisuga 11.03.2025). Iga- aastane lennutundide arv on olnud eelnevatel aastatel ca 180 tundi, millest ca 100 tundi moodustab kevadine kaardistuslend (uuendatud ortofotod, kaldaerofotod ja kaarditooted), ca 50 tundi lennud metsanduse andmehõiveks (uuendatud metsanduse ortofotod ja punktipilved) ja ca 30 tundi madallennud linnades ja asulates (uuendatud ortofotod, kaldaerofotod, punktipilved ja kaarditooted). Kapitaalremondi prognoositud maksumus on kokku 700 000 eurot eurot, millest 500 000 eurot moodustab kasutusest tingitud mootori kapitaalremont ja 200 000 eurot moodustavad kokku kasutusest tingitud propelleri vahetus, vananenud autopiloodi vahetus ning vananenud transponderi vahetus. Mootori kapitaalremonti (ingl k overhaul) teostavad ainult mootori tootja Pratt ja Whitney Canada sertifitseeritud hooldusfirmad, nt Eestile lähim asub Poolas Krakowi lähedal. 2025. a fikseeritud (flat rate) minimaalne hind on 350 000 USD (USD on lennunduses kasutatav valuuta). Tegelik hind selgub peale mootori lahti võtmist kui on kindlaks tehtud mootori tegelik seisukord ja vahetatavate detailide hulk ja tööde maht. Otsingud internetis on viidanud maksimaalseks summaks vahemikus 600 000-650 000 USD. Tööd ja maksmine hooldusfirmale käib järgnevalt: - Esimene makse 68 000 USD, mille eest hooldusfirma võtab töö järjekorda (shop induction); - Pärast mootori lahti võtmist esitatakse kapitaalremondi täpne hinnang; - Klient kinnitab kapitaalremondi summa ja sooritab 50% ettemaksu; - Lõplik summa tasutakse peale kapitaalremondi teostamist kuid enne mootori tagasi saatmist kliendile. Mootori võtab lennukilt maha ja saadab hooldusfirmasse vastavaid sertifikaate omav lennukite hooldusfirma. Maa- ja Ruumiamet saab selleks kasutada lennukile tavapärast hooldust teostavat ettevõtet (Future Sky Oy, Soome). Mootori kapitaalremondi kuludele lisanduvad mootori mahavõtmine, pakendamine, saatmine hooldusfirmasse, hooldusfirmast tagasisaatmine, mootori montaaž lennukile, angaari rent ajaks kui mootor on hoolduses. Eeldatavad kulud loetletud toimingutele on 50 000 EUR. Arvestades lennuki vanust, on vaja teha ka täiendavad tööd: Propelleri vahetus = 100 000 eurot Autopiloodi vahetus = 70 000 eurot Transponderi vahetus = 30 000 eurot Lennuki kapitaalremondi eelduslikuks läbiviimise ajaks on 2026. aasta teine pool. Planeeritud kapitaalremont kestab ligikaudu 6-8 kuud. 5. Saavutatav tulemus Peale lennuki kapitaalremonti pikeneb lennuki kasutusiga üle kümne 10 aasta. Lennuk on praeguseks kasutuses olnud 20 aastat, mõõdistuslennuki puhul on tavapärane kasutusiga 30- 40 aastat. Maa- ja Ruumiameti prognooside järgi on maareform lennuki ressursi ammendumise ajaks lõpetatud ning maareformiga seoses hilisemat lisarahastust ei vajata. Kaardistuslendude käigus kogutud ja töödeldud andmeid on võimalik kasutada avaliku sektori teenuste osutamiseks ning suurt osa neist jagatakse avaandmetena, mis on kasutatavad kõigile andmete kasutajatele Maa- ja Ruumiamet geoportaali kaudu pakutavate veebiteenustena või allalaadimisteenustena. 6. Riskide realiseerumine rahastuse puudumisel Maareformi ning maatoimingutega seotud tegevused muutuvad kõigile osapooltele, ka era ning juriidilisest isikust klientidele, aeganõudvamaks ning seeläbi kulukamaks. Suureneb vajadus teha mõõtmisi maastikul, mis suurendab maaomanike ja katastripidaja otseseid kulusid. Oluliselt vähenevad võimalused maatoiminguid automatiseerida ning seeläbi kiirendada. Lennukil baseerub hetkel kogu Eesti aeromõõdistus ja sellest lähtuvad tooted (aerofotod, ortofotod, kaldaerofotod ja laserskaneerimise punktipilved ) ning nendest lähtuvad tuletised nt Eesti põhikaart. Andmeid kasutatakse muuhulgas järgmisel otstarbel: - Sise- ja välisjulgeolek - kasutatakse NATO kaartide uuendamisel ja riigikaitselistes tegevustes. - Keskkonnaseire ja metsandus - jälgitakse ja analüüsitakse keskkonnaseisundit ning metsade seisundit, kaardistatakse raieinfot. - Kataster ja ruumiplaneeringud - hallatakse maaomandit ja kinnisvara ning planeeritakse ja arendatakse maa- ja linnaruumi. - Põllumajandustoetused - määratakse ja kontrollitakse põllumassiivide pindalasid. - Pääste ja julgeolek - kiirabi, tuletõrje ja politsei tegevuses, tagades kiire ja täpse reageerimise, operatiivse ning strateegilise planeerimise. - Säästev areng ja keskkonnakaitse - kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja keskkonnamõjude vähendamiseks on vajalik mh suurendada taastuvenergia kasutamist, mille planeeringumenetlustes tuleb kasutada ajakohaseid andmeid planeeringumenetlustes. - Järelevalve - keskkonna ja ehituse valdkonnas hinnatakse maastikul toimuva vastavust kokku lepitud reeglitele. Teenuse kliendid on ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium), riigiasutused (Maa- ja Ruumiamet, PRIA, Kaitsevägi, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet, RMK), kohalikud omavalitsused (linnaplaneerimine, haljastus, liikluskorraldus), eraettevõtted (taastuvenergia rajatiste planeerimine ja projekteerimine), teadlased ja uurijad (keskkonna- ja maastikuanalüüsid). Ajakohased andmed on eelduseks Eesti topograafiliste andmete loomisel. Kaardistuslendude tulemusel tekkinud andmed ning neist lähtuvad tuletised on eelduseks paljude riigi teenuste toimimisel. Lennuki puudumine tähendaks, et andmed ei uuene ning osa protsesse jääb kohe seisma ja enamik protsesse jääb seisma mõne aasta jooksul andmete vananedes. Näited vahetult mõjutatud protsessidest: - Andmete ajakohasus ja täpsus väheneks: Keskkonnaseire ja metsanduse kaardistamine muutuksid ebatäpseks ja ebausaldusväärseks. Katastriandmed ja ruumiplaneeringud muutuksid vananenuks ja ebatäpseks, PRIA ei saaks ajakohastada põllumassiivide andmeid. - Riiklikud infosüsteemid kannataksid: Eesti topograafia andmekogu, maakataster, aadressiandmete infosüsteem ja teised riiklikud infosüsteemid ei saaks vajalikku andmevärskendust. - Keskkonnaseire ja metsandus: Keskkonnaseire ja metsanduse kaardistamine muutuksid ebatäpseks ja ebausaldusväärseks. See raskendaks metsade seisundi jälgimist ja keskkonnamõjude hindamist, mis omakorda mõjutaks looduskaitset ja metsade majandamist.  - Katastri pidamine ja ruumiplaneeringud: Katastriandmed ja ruumiplaneeringud muutuksid vananenuks ja ebatäpseks. - Põllumajandustoetused: PRIA ei saaks ajakohastada põllumassiivide andmeid, mis võib viia eurotoetuste tagasinõudmiseni ja sanktsioonideni. - Riigikaitse: Kaitsevägi kaotaks olulise osa oma olukorrateadlikkusest ja kõrgusinfost, mis on kriitiline riigikaitselistes operatsioonides. See vähendaks riigi kaitsevõimet ja ohustaks julgeolekut. - Pääste ja julgeolek: Kiirabi, tuletõrje ja politsei operatsioonid muutuksid vähem tõhusaks, kuna puuduksid täpsed ja ajakohased ruumiandmed millest lähtuvalt operatsioone planeerida või reageerimist korraldada. - Taastuvenergia projektid: Taastuvenergia rajatiste planeerimine ja projekteerimine muutuks keerulisemaks, kuna puuduksid täpsed ja ajakohased ruumiandmed. - Järelevalve: Keskkonna ja ehituse valdkonnas muutuks järelevalve keerulisemaks ja vähem tõhusaks, kuna puuduksid täpsed ja ajakohased ruumiandmed. - Kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise ning järelevalvega seonduvad tegevused. Kohalikud omavalitsused reeglina ruumiandmeid ise ei kogu ja kasutavad Maa- ja ruumiamet loodud andmeid. Erandiks on suuremad linnad kes võivad ruumiandmeid koguda üksikute nähtuste või väiksemate alade lõikes. Täpsete andmete puudumine vähendaks ruumilise planeerimise tulemuslikkust ja kvaliteeti ning vähendaks omavalitsuste võimekust keskkonna ja planeerimise protsessidega seonduvat järelevalvet teostada. Mõlemad toovad ühiskonnale kaasa pikaajalise ning suure rahalise mõjuga tagajärjed. - Erasektor: Erasektor ei saaks ajakohaseid ruumiandmeid, mida kasutatakse planeerimises, ehitamises, teenuste osutamisel ja loob eeldused ettevõtluskeskkonna arenguks jmt. Maa- ja Ruumiamet kaardiserveris on suurusjärgus 1500 erinevat geoinfo rakendust, mille sisu loomisel on enamasti vähemalt mõnes etapis kasutatud alusena aeromõõdistuse andmeid. Märkimisväärne osa kaardirakenduste alusandmeid on otseselt tuletatud aeromõõdistuse andmest. Lennuki puudumisel jäävad kasutuseta 2024.a soetatud aeromõõdistusseadmed, mille soetamismaksumus oli ca 3,3 miljonit eurot. 7. Kokkuvõte Aeromõõdistuslennukile kapitaalremondi teostamiseks, et jätkata maareformi läbiviimiseks vajalike ruumiandmete tootmist, võimaldada protsesside automatiseerimine ja maareformi lõpetamine, taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maa- ja Ruumiametile tagastamatu toetusena 700 000 eurot. Tegemist on lennuki tööks vajaliku kuluga, mis oleks tulnud ette näha asutuse eelarves. Taotluses infot vahendite ettenägemise kohta eelarves ei olnud. E-kirjaga teatas Maa- ja Ruumiamet, et nende eelarves vahendeid selleks ei ole. Remondi eelarve küsimust on iga- aastaselt erinevate ministeeriumidega (ReM, KLIM, RaM) arutatud, kuid kuna remonditööde teostamise ajahetk, millal lennutunnid seda konkreetselt nõuavad, ei olnud veel saabunud, siis riigieelarvesse vastavat finantseerimist varasemalt ministeeriumide poolt planeeritud ei ole. ELRKS alusel on toetuse kasutamise otstarbeks märgitud maareformi läbiviimine ja ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomine, mis vastab seadusele. Riigi osutatud teenus lihtsustab maareformi läbiviimist ning ühtlasi teenuste kvaliteedi parandamise ja jätkamisega tõhustab ka riigi majanduskeskkonda. Remondi tegemata jätmisel jääks teenus osutamata. Eeltoodust tulenevalt teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa- ja Ruumiametile tagastamatu toetusena 700 000 eurot kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on 50,11 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316; e-post [email protected]), Maa- ja Ruumiameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakonna juhataja Karin Kollo (tel 5694 1205; e-post [email protected]), Maa- ja Ruumiameti andmehõive ja maakatastri teenistuse direktor Erik Ernits (e-post [email protected]), Maa- ja Ruumiameti finantsjuht Tony Schmidt (tel 5190 0057; e-post [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapoliitika osakonna valdkonnajuht Vello Kima (e-post [email protected]).