Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

Riigikantselei Meie 28.05.2025 nr 1.1-10.1/2499-1 Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu Austatud proua/härra Perekonnanimi või ametinimetus Saadame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010 määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kersti Rahlin 5885 1391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  VABARIIGI VALITSUS EELNÕU Mai 2025 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse „Audiitortegevuse seaduse“ § 153 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruses nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „avaliku sektori siseaudiitori“ tekstiosaga „, kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori“; 2) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kutse“ tekstiosaga „liik, selle“; 3) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori andmed registrikaardil (1) Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kohta kantakse registrikaardile vähemalt: 1) vandeaudiitori number või registrikood; 2) vandeaudiitori tegevusloa number, märge tegevusloa andmise ja kehtivuse kohta; 3) vandeaudiitori ees- ja perekonnanimi või ärinimi; 4) vandeaudiitori isikukood või sünniaeg ja elukoha või tegevuskoha aadress; 5) vandeaudiitori sidevahendite numbrid ja elektronposti aadress; 6) vandeaudiitori kutse liik või tegevusalad, kutse andja, selle andmise aeg ja riik; 7) vandeaudiitorile audiitortegevuse järelevalve nõukogu määratud kehtivad karistused ja ettekirjutused; 8) vandeaudiitori registrist kustutamine. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud vandeaudiitori isikukoodi või sünniaja ja elukoha aadressi andmed ei ole avalikud.“; 4) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „osanike nimed“ tekstiosaga „omanike nimed ja tegevuskoha aadressid“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna „osanikuna“ sõnaga „omanikuna“. Kristen Michal Peaminister Jürgen Ligi Rahandusminister Keit Kasemets Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmise määruse eelnõu (edaspidi määruse eelnõu) on koostatud audiitortegevuse registrisse vandeaudiitori kohta kantavate andmete täiendamiseks ja audiitorettevõtja kohta kantud andmete täpsustamiseks ning kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori andmete audiitortegevuse registrisse kandmiseks. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2025/794, millega muudetakse direktiive (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses kuupäevadega, millest alates peavad liikmesriigid kohaldama teatavaid äriühingute kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõudeid, lihtsustati kestlikkusaruandluse reegleid, ei ole plaani kaotada aruannete auditeerimist ega kestlikkusvandeaudiitori institutsiooni. Kuna audiitortegevuse register on riiklik register, millega tehakse avalikuks informatsioon audiitorite kohta ja sealne info on aluseks riikliku järelevalve tegemiseks, tuleb kestlikkusvandeaudiitorite lisandumisel igal juhul muuta ka registrisse kantavate andmete koosseisu. Määruse eelnõu kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 153 lõike 1 alusel. Määruse eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin ([email protected], 5885 1391) ja rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Marika Taal ([email protected], 5885 1432), juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ([email protected], 5885 1301). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Määruse eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määruse eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.09.2017, 12. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 – punktis 1 sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori kohta registrikaardi avamine. Kehtiva määruse kohaselt avatakse registrikaart registrisse kantud vandeaudiitori, atesteeritud siseaudiitori, avaliku sektori siseaudiitori ja audiitorettevõtja kohta. Muudatuse kohaselt avatakse registrikaart ka kolmanda riigi vandeaudiitori kohta juhul, kui ta registreeritakse audiitortegevuse registris. Audiitortegevuse register on riiklik register, mis sisaldab informatsiooni audiitortegevuse valdkonda kuuluvate isikute ja nende tegevuse kohta. Punktis 2 sätestatakse audiitortegevuse registris vandeaudiitori registrikaardi andmete täiendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) (edaspidi direktiiv 2022/2464), millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014 (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77–112), direktiivi 2004/109/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), direktiivi 2006/43/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107) ja direktiivi 2013/34/EL (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76) seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (edaspidi direktiiv (EL) 2022/2464) artikli 3 lõike 11 kohaselt peab avalik register sisaldama muuhulgas audiitorühingus töötavate või sellega partnerina või muul viisil seotud vandeaudiitori nime ja registreerimisnumbrit ning märget selle kohta, kas ta on tunnustatud ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegijana. Seetõttu lisatakse audiitortegevuse registrisse vandeaudiitori registrikaardile andmed vandeaudiitori kutse liigi (finantsvandeaudiitor, kestlikkusvandeaudiitor või mõlemad) kohta. Punktis 3 esitatakse audiitortegevuse registrisse kantavate kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori andmete loetelu. Audiitortegevuse seaduse §-s 11 on sätestatud kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori mõiste. Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitor erineb audiitortegevuse seaduse §-s 3 sätestatud vandeaudiitorist ning tema audiitortegevuse registrisse kantavatest andmetest peab selgelt nähtuma, et tegemist on kolmanda riigi vandeaudiitoriga. Seetõttu lisatakse audiitortegevuse registrisse eraldi kolmanda riigi vandeaudiitori registrikaart ning loetletakse sellele kantavad andmed. Sellega täidetakse direktiivi 2022/2464 artikli 3 punktis 11c sätestatud kolmanda riigi vandeaudiitori kutse liigi audiitortegevuse registri registrikaardile kandmise kohustus. Samuti täidetakse sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107) (edaspidi direktiiv 2006/43), mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ, artikli 16 lõikes 2 sätestatud kolmanda riigi vandeaudiitori audiitortegevuse registrisse kandmise kohustus. Samuti sätestatakse asjaolu, et kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori isikukood või sünniaeg ja elukoha aadress ei ole avalikud andmed. Selline piirang on eraelu puutumatuse kaitse aspektist lähtuvalt sätestatud ka vandeaudiitori samadele andmetele. Punktides 4 ja 5 täpsustatakse audiitorettevõtja andmeid registrikaardil. Kuna audiitorettevõtja äriühingu liigiks võib olla peale osaühingu ka muu juriidiline isik (nt aktsiaselts), siis ei ole põhjendatud vaid osanike nimede ja nende vandeaudiitori numbrite audiitortegevuse registrisse kandmisega. Samasugused andmed tuleb registrisse kanda kõikide audiitorettevõtjate kohta olenemata äriühingu liigist. Audiitorettevõtja andmete täiendamine omanike tegevuskoha aadressidega on sätestatud ka direktiivi 2006/43 artikli 17 lõike 1 punktis f. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EL, mis on vastu võetud 17. mail 2006 ning mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit. Eelnõu on koostatud direktiivi (EL) nr 2022/2464, artikli 3 punktis 11c sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE § 46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: puudub; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: puudub; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: puudub. Määrusega muudetakse riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse ametliku nimetusega „Audiitortegevuse register“ vandeaudiitorite, audiitorettevõtjate ja kolmandate riikide vandeaudiitorite kohta kantavate andmete koosseisu. Määruse eelnõuga puudutatud sihtrühma kuuluvad kestlikkusvandeaudiitorid ja kolmanda riigi vandeaudiitorid, kes kohustuvad esitama audiitortegevuse registrile määruse eelnõus sätestatud andmeid. 2025. a veebruari seisuga on Eestis 97 kestlikkusvandeaudiitorit ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitoreid Eestis ei ole. Audiitorettevõtja äriühingu liigi kohta andmete täpsustamine ei too kaasa registrisse kantud audiitorettevõtjatele täiendavaid kohustusi, vaid see lahendatakse nimetatud andmekogu tehnilise lahenduse teel. Sihtrühma kuulub ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes teeb audiitortegevuse registrist päringuid audiitorettevõtjate ning vandeaudiitorite osas majandusaasta aruandele ligipääsu andmisel aruande ülevaatamiseks ning vandeaudiitori aruande lisamiseks. Olemasolevat päringut tuleb täiendada kestlikkusvandeaudiitori kutse pärimisega juba olemasoleva finantsvandeaudiitori kutse pärimisele. Muudatuste tegemisega kaasneb ühekordne töökoormuse kasv. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu ametliku nimetusega „Audiitortegevuse register“ arendusvajadus, mille kulud on ligikaudu 40 000 eurot. Nimetatud kulu kannab Rahandusministeerium. Eelnõu jõustumisega seotud eeldatavad tulud puuduvad. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Andmekaitse Inspektsioonile. Märkuste tabel on lisatud seletuskirjale.  Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel I KOOSKÕLASTUSRINGI TAGASISIDE Andmekaitse Inspektsioon Märkused nr 1– 12 Arvestatud/ Nr Märkused mittearvestatud/ RAM märkused selgitatud Andmekaitse Inspektsioon 1 Soovitame muuta kehtiva põhimääruse pealkirja Mittearvestatud Kooskõlastamiseks ja selliselt, et pealkirjast eemaldatakse tekstiosa arvamuse avaldamiseks „asutamine ja registri pidamise“. Ühtlasi saadetud määruse muutmise soovitame vaadata üle põhimääruse § 1 ning eelnõu on koostatud eemaldada sealt asutamist puudutav osa. Tegemist direktiivi (EL) 2022/2464 on juba asutatud andmekoguga ning põhimääruse mõnede sätete ülevõtmiseks, eesmärk ongi reguleerida andmekogu pidamist. millega märkus ei ole seotud. Lisaks kuna nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud ning määruse muutmiseks koostatud eelnõu on mõnevõrra kiireloomuline, siis on Andmekaitse Inspektsioon 8. mail 2025 e-kirja teel andnud RAM-ile nõusoleku kooskõlastamisele saadetud määruse eelnõu versiooniga jätkamiseks. Arvestame Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekus välja toodud tingimust ning võtame määruse muutmise esitatud tähelepanekute osas ette esimesel võimalusel. 2 Põhimääruse § 2 lõike 1 järgi on audiitortegevuse Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. register riiklik register. Selgitame, et kuni 31.12.2007 kehtinud andmekogude seadus nägi ette andmekogude liigid, milleks oli riigi põhiregister, riiklik register ja riigiasutuste peetavad muud andmekogud. Avaliku teabe seadus (AvTS) ei tunne aga mõistet „riiklik register“. AvTS § 433 järgi asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga andmekogu. Lisaks, kuigi sõna „register“ peetakse sõna „andmekogu“  sünonüümiks, soovitame siiski põhimääruses kasutada läbivalt sõna „andmekogu“. 3 Põhimääruse § 3 lõigete 1 ja 2 järgi on andmekogu Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. vastutavaks töötlejaks Rahandusministeerium ja volitatud töötlejaks Audiitorkogu. AvTS § 434 lõike 1 järgi korraldab andmekogu vastutav töötleja andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on andmekogu vastutaval töötlejal õigus edasi volitada andmekogu majutust ja andmete töötlemist. Sama sätestab ka põhimääruse § 3 lõige 3, mille kohaselt on andmekogu vastutaval töötlejal õigus nimetada teisi volitatud töötlejaid. Siinjuures aga juhime tähelepanu sellel, et audiitortegevuse seaduse (AudS) § 153 lõige 4 määrab andmekogu volitatud töötlejaks Audiitorkogu, andmata andmekogu vastutavale töötlejale õigust määrata põhimääruses teisi volitatud töötlejaid. Seega laiendatakse madalama taseme õigusaktiga kõrgema taseme õigusaktis toodut. 4 Põhimääruse § 3 lõige 3 määrab vastutava ja Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. volitatud töötleja registripidajateks. Selgitame, et AvTS ei tunne mõistet „registripidaja“. Tegemist on ENSV riiklike registrite 2 (4) seaduse mõistega, mille kohaselt registri andmete kogumine, salvestamine, säilitamine, kontroll ja kasutamise korraldamine tehakse ülesandeks ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, keda nimetatakse registripidajaks. Ilmselt on sättega soovitud määrata, et registris teevad erinevaid andmetöötlustoiminguid nii vastutav kui volitatud töötleja. Samas ei selgu põhimäärusest, milline on vastutava ja volitatud töötleja vaheline tööjaotus ja vastutus. Näiteks ei ole selge, kes milliseid andmeid sisestab, parandab, muudab, kes haldab kasutajaõigusi, kes vastab päringutele ja millises osas, kellel on õigus andmeid kustutada. Kuigi AudS § 4 järgi teevad Audiitorkogu juhatus ja järelevalvenõukogu registritoiminguid ja kasutavad registris olevaid andmeid, siis on mõistlik vastavalt tegelikule tööjaotusele kirjeldada põhimääruses, kes mida ja milliste andmetega teeb ning mille eest vastutab. Lisaks märgime, et kuna andmekogu sisaldab ka isikuandmeid, siis nende töötlemisel võivad Rahandusministeerium ja Audiitorkogu olla kaasvastutavad töötlejad IKÜM1 mõistes. See aga tähendab, et põhimääruses tuleks määrata kindlaks  ka IKÜM-st tulenevad vastutusvaldkonnad ehk kes milliseid ülesandeid peab täitma, et andmete töötlemine vastaks IKÜM-st tulenevatele kohustustele. Eelkõige puudutab see andmesubjekti õiguste kasutamist, s.t põhimääruses määratakse kindlaks kontaktpunkt, kuhu inimesed seoses oma isikuandmete töötlemisega võivad pöörduda. 5 Põhimääruse § 4 järgi on andmekogusse kantud Vt vastust märkusele nr 1. andmetel informatiivne tähendus, õiguslik tähendus on neil ainult seaduses sätestatud ulatuses. Märgime, et kuigi AvTS seda nõuab, siis on sellised sätted sisutühjad. Ilmselgelt lähtuvad asutused oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks andmekogu pidamine mõttetu. Nii on kohatu märkida põhimääruses, et andmekogu andmetel on vaid informatiivne või statistiline tähendus. Eristada tuleks vaid need juhud, kus andmekogu andmetel on kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus. 6 Kehtiva põhimääruse § 5 lõike 1 järgi peetakse Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. andmekogu ühetasandilise digitaalse andmekoguna. Selgitame, et varasemalt kehtinud andmekogude seaduse § 35 punktis 3 oli sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel ning andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kehtiva AvTS § 435 aga andmekogu tehnilise ülesehituse detailset sätestamist põhimäärustes ei nõua. Kuigi praktikas kirjeldatakse kehtivates põhimäärustes andmekogu eri tasandeid ka praegu, jääb enamasti selgusetuks, mida andmekogu haldajad selle all tegelikult mõtlevad. Seetõttu teeme ettepaneku kõnealune säte põhimäärusest eemaldada. Sealjuures ka see osas, mis puudutab andmekogu digitaalset pidamist. AvTS § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem, infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalsete andmete automaatset töötlemist ehk tegemist on mittevajaliku sättega. 7 Põhimääruse § 5 lõike 2 kohaselt esitavad Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. andmekogule andmeid audiitortegevuse seaduse kohaselt registrile andmete esitamiseks kohustatud isikud. Sätte teise lause kohaselt võivad andmeid esitada ka muud isikud. Märgime, et AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses muu hulgas loetleda andmekogule andmeandjad koos esitatava andmekoosseisuga. Sättes toodud lahtine  loetelu ei taga aga läbipaistvust andmekogus toimuva andmetöötluse kohta, mistõttu palume sätet muuta ning loetleda andmete allikad ning andmed, mida andmekogule esitatakse. 8 Põhimääruse §-s 14 on sätestatud menetlustoimiku Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. koosseis. Nimetatud paragrahvi lõike 2 järgi säilitatakse menetlustoimikus muud infot ja dokumente, mis käivad registrisse kantud isiku kohta. Juhime tähelepanu sellele, et AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekogude juhendis on inspektsioon selgitanud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust selguma, kelle kohta (s.o andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. Kui andmekoosseis on väga mahukas, võib loetelu esitada põhimääruse lisana. 9 Põhimääruse § 15 reguleerib andmete ristkasutust. Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. Sätte kohaselt on registri vastutaval ja volitatud töötlejal lubatud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja saada sealt andmeid. Esmalt selgitame, et varasemalt kehtinud andmekogude seaduse § 12 reguleeris andmete ristkasutust, kuid kehtiv AvTS ristkasutuse mõistet ei tunne. Nagu punktis 7 selgitasime, siis tuleb andmekogu põhimääruses sätestada andmekogule andmete andjad, mis tähendab, et põhimääruses tuleb välja tuua need andmekogud, asutused või isikud, kust audiitortegevuse register andmeid saab ning loetleda saadav andmekoosseis. Läbi selle määratakse kindlaks ka see, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Teiseks märgime, et õigus teistelt isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis selle konkreetse asutuse tegevusele kohalduvad. Selline säte on mitteregulatiivne ja sisutühi, mistõttu soovitame põhimäärusest eemaldada. 10 Põhimääruse § 17 reguleerib andmekogust Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. andmete väljastamist. Nimetatud sätte kohaselt väljastatakse registrisse kantud avalikke andmeid registri infosüsteemi vahendusel esitatud avalduse alusel. Samas on reguleerimata juurdepääsupiiranguga andmete väljastamine. Samuti ei selgu põhimäärusest, kuidas toimub andmete väljastamine arhiivist. Palume põhimäärust selles osas täiendada. 11 Samuti puuduvad põhimääruses sätted andmetega Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. tehtavate toimingute logimise ja logide säilitamise kohta. Põhimääruse §-st 19 nähtuvalt jääb igast registrisse tehtud kandest jälg, kuid põhimäärusest ei nähtu, kas andmekogusse tehtud päringud ja muud andmetega tehtavad toimingud (nt kustutamine) logitakse. Palume määrust selles osas täiendada. Lisaks palume täiendada põhimääruse § 26 selliselt, et oleks selge, mis toimub arhiveeritud andmetega pärast säilitamistähtaja lõppemist. 12 Samuti puuduvad põhimääruses sätted andmetega Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1. tehtavate toimingute logimise ja logide säilitamise kohta. Põhimääruse §-st 19 nähtuvalt jääb igast registrisse tehtud kandest jälg, kuid põhimäärusest ei nähtu, kas andmekogusse tehtud päringud ja muud andmetega tehtavad toimingud (nt kustutamine) logitakse. Palume määrust selles osas täiendada. Lisaks palume täiendada põhimääruse § 26 selliselt, et oleks selge, mis toimub arhiveeritud andmetega pärast säilitamistähtaja lõppemist.