Riigikogu majanduskomisjon Teie 15.05.2025 nr RIIGIKOGU/25-
[email protected] 0408/-3T
Meie 28.05.2025 nr 1.1-11/2328-2
Vabariigi Valitsuse arvamus liikluskindlustuse
seaduse muutmise seadus eelnõu (631 SE) kohta
Riigikogu edastas Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni
algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE). Eelnõu eesmärgiks
on muuta liikluskindlustuse seadust selliselt, et liikluskindlustusega oleksid kindlustatud ka
sellised kergliikurid, mis kuuluvad rendiettevõttele ja seda sõltumata nende kaalust ja kiirusest
ning tingimusel, et ettevõttele kuulub üle kümne liikluses kasutatava kergliikuri.
Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 15. mai 2025 istungil, tuginedes Rahandusministeeriumi
arvamusele. Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Otsuse tegemise kaalutlused olid
järgmised:
Eelnõuga täiendatav liikluskindlustuse seaduse § 4 jõustus kehtivas sõnastuses 2024. aasta 1.
detsembril. Selle muutmise tingis Euroopa Liidu direktiiv 2021/2118 (edaspidi direktiiv),
mille kohaselt laienes liikluskindlustus Euroopa Liidus ka kiirematele ja raskematele mootori
jõul liikuvatele kergliikuritele. Liikluskindlustuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 5 toodud kaalu
ja kiiruse kriteeriumid on vastavuses direktiivis sätestatud sõiduki definitsiooniga.
Direktiivi põhjenduspunkt 6 selgitab direktiivis sõiduki kaalu ja kiiruse kriteeriumide
sätestamist. Esitatud argumentatsiooni kohaselt on mõned sõidukid teistest väiksemad,
mistõttu võimalus, et need põhjustavad olulist isiku- või varakahju, on teiste sõidukitega
võrreldes väiksem. Nende lisamine direktiivi kohaldamisalasse oleks direktiivi koostajate
hinnangul ebaproportsionaalne ega oleks tulevikukindel. Lisaks takistaks nende hõlmamine
uuemate, mitte üksnes mehhaanilise jõuallikaga sõidukite (näiteks elektrijalgrattad)
kasutuselevõttu ja takistaks innovatsiooni. Direktiivi koostajate hinnangul puudusid direktiivi
ettevalmistamise ajal piisavad tõendid selle kohta, et need väiksemad sõidukid võiksid
põhjustada kahjustatud isikutega õnnetusi samal määral nagu muud sõidukid, nt autod või
veoautod.
Samas ütleb direktiivi põhjenduspunkt 4, et kuigi direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta
kerged elektrisõidukid, mis ei kuulu „sõiduki“ mõiste alla, siis ei tohiks direktiiv teisalt
kuidagi takistada liikmesriike nõudmast liikmesriigi õiguse alusel ja tema poolt kehtestatud
tingimustel liikluskindlustust mis tahes maismaal kasutatava mootoriga varustatud sõiduki
puhul, mis ei kuulu kõnealuse direktiivi mõiste „sõiduk“ alla ja mille puhul seetõttu kõnealuse
direktiiviga sellist kindlustust ei nõuta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seega on tõepoolest direktiivist lähtuvalt liikmesriikidel õigus nõuda kohustusliku
liikluskindlustuse sõlmimist ka selliste sõidukite puhul, mis direktiivi kohaldumisalasse
muidu ei kuulu, sh ka algatatud eelnõus sätestatud kergliikurite rentimisega tegelevatelt
ettevõtetelt.
Direktiivi ülevõtva eelnõu ettevalmistamisel otsustati, et kuivõrd tavapäraste sõidukite kõrval
on kergliikurite kindlustamine liikluskindlustusega uus etapp liikluskindlustuse valdkonnas,
siis esialgu võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle selle minimaalses nõutavas ulatuses ehk siis
rakendades kaalu ja kiiruse parameetreid täpselt selliselt, nagu need direktiivis on sätestatud.
Alternatiivina oli kaalumisel ka lahendus nõuda direktiivist rangemat kergliikurite
kindlustamist laiendades seda kõikidele renditavatele elektritõukeratastele, kuid sellest
loobuti just põhjusel, et tervikuna on sellist tüüpi sõidukite kindlustamine uudne ja vajab
kõigilt osapooltelt kohanemist ning lisaks järgis see otsus ka üldist hoiakut mitte võtta
Euroopa Liidu õigust üle rangemalt.
Kehtivaid liikluskindlustuse lepinguid, mis on sõlmitud elektritõukeratta suhtes, on selle aasta
mai seisuga ca 2000. Võib eeldada, et see number on kasvutrendis, kuna selliste sõidukite
kasutamine on Eesti kliimas tugevalt hooajaline. Uus regulatsioon on olnud jõus viis kuud ja
selle aja jooksul ei ole kindlustatud elektritõukeratta või muu kergliikuriga põhjustatud ühtegi
kahju (kindlustusele pole esitatud ühtegi nõuet).
Eeltoodud kaalutlustel leiab Vabariigi Valitsus, et on liiga vara minna hiljuti jõustunud
regulatsiooni muutma, ootamata ära selle muutuse mõju ja praktilise kogemuse. Leiame, et
järelhinnangu koos võimalike muudatusettepanekutega kergliikurite kindlustust puudutava
regulatsiooni toimivusele võiks anda siis, kui see on olnud jõus vähemalt aasta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Siiri Tõniste 5885 1466
[email protected]
2