Lennuliiklusteeninduse AS 2024. aasta majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine ning audiitori nimetamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 28.05.2025 nr 1-3/25/13 LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS Registrikood: 10341618 Aadress: Kanali põik 3, 10112, Rae küla, Rae vald, Eesti Vabariik Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister Häälte arv: 1 011 294 Lennuliiklusteeninduse AS 2024. aasta majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine ning audiitori nimetamine Tutvunud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruandega, kasumi jaotamise ettepanekuga, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.04.2025 korraldusest nr 80 Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2025. aastaks: 1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2. Kinnitada 2024. aasta puhaskasum summas 6 392 447 eurot ja jaotada puhaskasum järgmiselt: (i) kanda 2024. majandusaasta kasum summas 6 392 447 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumiks; (ii) moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 319 622 eurot; (iii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena riigieelarvesse 4 539 000 eurot; (iv) 1 533 825 eurot jätta jaotamata. 3. Maksta dividendidena välja 4 539 000 eurot ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. 4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on väga hea. Riigi osaluse säilitamine äriühingus on vajalik. Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 5 ja § 305 lõike 1 alusel:  5. Nimetada Lennuliiklusteeninduse AS 2025-2026 majandusaasta aruannete audiitoriks audiitorühing KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082), juhtivaudiitor Indrek Alliksaar (vandeaudiitori tegevusloa nr 446). Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkt 7 1 alusel: 6. Kinnitada omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse AS-le (lisatud). 7. Lugeda kehtetuks majandus- ja taristuministri 30.11.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-080 kinnitatud omaniku ootused. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Saata: Lennuliiklusteeninduse AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Kuldar Väärsi, Taivo Linnamägi, Sven Kirsipuu  Omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile Riigi osalemise põhjused äriühingus Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts on riigi äriühing, milles riik osaleb avalikust ja strateegilisest huvist lähtuvatel kaalutlustel. Riik omab osalust Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis selleks, et pakkuda kvaliteetseid rahvusvahelistele standarditele vastavaid aeronavigatsiooniteenuseid, lennuliikluse korraldamise teenuseid ja instrumentaallennuprotseduuride väljatöötamist Tallinna lennuinfopiirkonnas võimalikult paindlikult ning kõigi õhuruumi kasutajate vajadusi arvestavalt. Samuti tuleb äriühingul tagada lennuohutus Eesti õhuruumis ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) delegeeritud neutraalvete kohale jäävates osades. Eesti Vabariik omab osalust Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis järgmistel kaalutlustel: • tegemist on riigile strateegiliselt olulise, avalikust huvist lähtuvat teenust osutava äriühinguga, mis tagab teenusevalmiduse ka tsiviilkriiside, muude konfliktide või riigikaitseliste vajaduste korral; • riik kindlustab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused äriühingu pakutavate teenuste saamiseks Tallinna lennuinfopiirkonnas; • omatulu teenimiseks lennuliikluse toimimiseks tehtavate riigi kulude katmiseks; • koostöö edendamiseks ning valdkondlikes projektides ja rahvusvahelistes koostööprogrammides osalemiseks eesmärgiga arendada teenuseid ning tagada vastavus tänapäevastele nõuetele. Üldised eesmärgid äriühingule Eesti Vabariik seab äriühingule järgmised üldised eesmärgid: • tegeleda kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu; • täita riigi kehtestatud valdkondlikke eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele; • olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest, järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid, mis toetavad majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme loomulikku integreerimist äriühingu strateegiasse; • tagada vajalikud arendustegevused tõhusaks ja jätkusuutlikuks teenuse osutamiseks eestvedades ka valdkondlikku väliskoostööd; • vältida või vähendada oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju negatiivset mõju ehk jalajälge ning integreerida kestlikkuse kaalutlused riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemidesse; • tagada piisavad strateegilised kompetentsid, sh ka turutõrgete korral; • hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning vältida selliseid ärisuhteid. 1 Valdkondlikud eesmärgid Tegevuste planeerimisel peab äriühing lähtuma transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021-2035, rahvusvahelistest konventsioonidest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest, lennundusseadusest, tulemuslikkuse kavast konkreetse ajaperioodi kohta ning ja 23. detsembril 2013. aastal jõustunud riikidevahelisest lepingust, mille alusel moodustasid Eesti, Läti, Soome ja Norra Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa. Eesti Vabariik seab Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile järgmised valdkondlikud eesmärgid: 1. Tagada lennuliikluse ohutus ja operatsioonide sujuvus Eesti õhuruumis ja ICAO delegeeritud neutraalvete kohale jäävates osades kõigile õhuruumi kasutajatele: • täita Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ohutusalase tegevuskava European Plan for Aviation Safety1 ja Eesti riikliku lennundusohutusprogrammi2 eesmärke; • täita perioodi 2025-2029 tulemuslikkuse kava (ingl Performance Plan) RP43 raames kokku lepitud eesmärke. RP4 täitmisel tuleb äriühingul: - arvestada Ukraina sõjast tingitud lennuliikluse eripärasid, riske Eesti õhuruumis ja nende maandamise võimalusi; - säilitada ohutustaset või seda tõsta järgides EASA tõhusat ohutusjuhtimise süsteemi (ingl Effectiveness of Safety Management); • töötada välja ja rakendada infoturbega seotud tingimusi vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/203; • tsiviil-militaarvaldkondade koostöös rakendada õhuruumi ühiskasutuse protseduure ja arvestada teenusevalmidusega vastavalt Kaitseväega kokku lepitud õhuruumi kontrolli plaanile; • hoida Eesti õhuruumi ja Eestis asuvate lennuväljade lennuprotseduure ajakohastena ning koostöös partneritega tagada alternatiivne võimekus teenuse osutamiseks regulaarlende teenindavatel lennuväljadel (sh GNSS häirete korral). 2. Tõhustada ja arendada teenuseid, mh koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega: • lähtuda ICAO pikaajalistest eesmärkidest; • tagada Euroopa ühisprojektide ja lennuliikluse korraldamise taristu üldkava (ingl ATM Masterplan) eesmärkide täitmine; • rakendada etapiviisiliselt Eesti ja Soome vahelist FINEST koostööd, et tagada riigipiiriülene lennuliikluse korraldamise süsteem ja aeronavigatsiooni- ning lennuliikluse korraldamise teenuse osutamise võimekus; • esitada omanikule uuendatud tasuvusanalüüs ja ettepanekud lennuliikluse korraldamise teenuse irdtorni tehnoloogia kasutuselevõtuks piirkondlikel lennuväljadel (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Jätkata irdtorni tehnoloogia juurutamist vastavalt tasuvusanalüüsi alusel tehtud otsustele. Töötada koostöös huvirühmadega välja teenuse osutamise tingimused, sh arvestada irdtorni teenuse osutamisel mehitamata õhusõidukite vajadustega; • arendada välja mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteem kaasaegse tehnoloogia kaudu vastavalt turu vajadustele ning nõudlusele, luua mehitamata lennuliikluse korralduse tegevusplaan, mida uuendatakse iga-aastaselt; 1 ELi ohutusalane tegevuskava EASA kodulehel https://www.easa.europa.eu/en/domains/safety- management/european-plan-aviation-safety. 2 Riiklik lennundusohutusprogramm avaldatakse Transpordiameti kodulehel https://transpordiamet.ee/lennuohutus. 3 Tulemuslikkuse kava ELi ülesed eesmärgid Euroopa Komisjoni kodulehel https://eu-single- sky.transport.ec.europa.eu/ses-performance-and-charging-scheme/rp4-target-setting_en. 2  • töötada välja mehitamata lennuliikluskorralduse äri- ja rahastamismudel; • osaleda Eesti side, navigatsiooni ja seire (ingl Communication, Navigation and Surveillance – CNS) tegevuskava koostamisel ning rakendamisel koostöös Euroopa Komisjoni ja selle asutustega; • osaleda Euroopa minimaalse toimevõrgustiku (ingl Minimum Operational Network – MON) loomisel ja koostada ning võimalusel rakendada Eesti vastavat toimevõrgustiku plaani arvestades õhuruumi kasutajate ja lennuväljade vajadusi; • Osaleda tehisintellekti kasutamise võimaluste analüüsimisel ATS/ATM teenuse osutamiseks. 3. Tagada elutähtsa teenuse võimekuse olemasolu vastavalt regulatsioonidele: • kriitilise taristu ja objektide turvameetmed tagatud vastavalt riigikaitse objekti või elutähtsa teenuse tasemele seatud tingimustele; • kriitilise personali asendatavus ja turvameetmed; • küberkaitse ja -turvalisus. Mõõdikud: 1) teenuste osutamisega seotud 2025-2029 perioodi iga-aastased tulemuslikkuse kava, EASA ohutusalase tegevuskava ja Eesti riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgid on täidetud; 2) lennuohutusliku mõjuga juhtumite suhtarv teenuste osutamisel on väiksem kui 41; 3) õhuruumi läbilaskevõime on tagatud vähemalt 2024. aasta tasemel ning on olemas valmidus suurendada õhuruumi läbilaskevõimet vastavalt teenuste kasutajate lisandumisele; 4) täiendava piiriülese koostöö võimaluste ärianalüüs on koostatud 2029. aastaks; 5) mehitamata õhusõidukite käitamiseks vajalikud ohutust tagavad teenused toimivad hiljemalt aastaks 2030. Finantseesmärgid Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid: 1. Kasumlikkus: • teenuste hinnakujundamisel lähtub äriühing eeskätt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2019/317; • finantsplaanide koostamise aluseks oleva omakapitali hind määratakse omaniku poolt igakordselt tulemuslikkuse kava koostamisel kogu kehtestatava tulemuslikkuse kava 5- aastasele perioodile (perioodil 2025-2029 on omakapitali hinnaks 7,3%). 2. Efektiivsus: • äriühingul tuleb keskpikas perspektiivis tagada kuluefektiivsus; • äriühingu juhtkonnal tuleb defineerida tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud; • äriühingu juhtkonnal tuleb kindlustada majandustegevus, mis tagab äriühingu arengu ning omanikutulu riigile, sh lennuliikluse toimimiseks vajalike tulemuslikkuse kavas kajastatud riigi kulude katmise. 3. Dividendipoliitika: • äriühingul tuleb tagada optimaalset kapitalistruktuuri tagav stabiilne omanikutulu (dividend). • omanikutulu arvestamisel peab aktsionär lähtuma: 1 Sündmuste arv 100 000 operatsiooni kohta. 3  - ICAO kehtestatud nõuetest, mille kohaselt ei tohi dividendisumma ületada riigilt lennuliiklusteenuse toimimise võimaldamiseks tehtud kulutusi; - Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2019/317, mille alusel sätestatakse teenuste ühised eesmärgid ning tasude kulubaasi alused. 4. Konservatiivsus: • äriühing osaleb majandustegevuses sektori keskmise võrreldava riskitaseme ja optimaalse kapitalistruktuuriga; • optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma, määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“; • investeeringud kaetakse äriühingu põhitegevuse rahavoogudest, võõrvahenditest, vajadusel laenukapitali kaasates, kusjuures riik reeglina omakapitali investeeringuid äriühingusse ei tee. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab osaluse valitseja üle ning ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal. 4  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri tn 4 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10151 Internet www.kpmg.ee Estonia Lennuliiklusteeninduse AS Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald 10112 Harjumaa 28. märts 2025 Käesolevaga kinnitame nõusolekut audiitorühingu KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082; aadress: Ahtri tn 4, 10151 Tallinn; tegevusluba nr. 17) nimetamiseks Lennuliiklusteeninduse AS (registrikood 10341618) audiitoriks. Juhtivaudiitoriks pakume Indrek Alliksaar (isikukood 37404020281, vandeaudiitori tegevusloa nr 446). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Alliksaar Juhatuse liige KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.  MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 ÜLDINE TEAVE JA KONTAKTID Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Äriregistri kood: 10341618 Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste osutamine Aadress: Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 Telefon: +372 671 0250 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.eans.ee Aruandeperiood: 01.01.2024–31.12.2024 Audiitor: KPMG Baltics OÜ Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 2 SISUKORD 1. Tegevjuhi pöördumine .................................................................................................................... 5 2. Ülevaade ettevõttest ........................................................................................................................ 7 2.1. Lennuliiklusteeninduse visioon aastaks 2024 ......................................................................... 9 2.2. Väärtused .............................................................................................................................. 10 2.3. Ettevõtte juhtimine ................................................................................................................. 11 2.4. Strateegia 2021–2024 ........................................................................................................... 15 3. Turuülevaade ja lennuliikluse maht ............................................................................................. 18 4. Majandustulemused ...................................................................................................................... 23 5. Teenused ja valdkonnad ............................................................................................................... 32 5.1. Lennuohutus ja kvaliteet ........................................................................................................ 32 5.2. Lennuliikluse korraldamine .................................................................................................... 33 5.3. Lennundusteabe osakond ..................................................................................................... 35 5.4. Tehnikaosakond .................................................................................................................... 35 5.5. Äriarenduse osakond ............................................................................................................. 37 6. Jätkusuutlikus lennuliiklusteeninduses ...................................................................................... 40 6.1. Mõju keskkonnale .................................................................................................................. 40 6.2. Meie töötajad ja ühiskondlik panus ........................................................................................ 43 6.3. Vastutustundlik juhtimine ....................................................................................................... 45 7. Raamatupidamise aastaaruanne .................................................................................................. 47 7.1. Finantsseisundi aruanne........................................................................................................ 47 7.2. Koondkasumiaruanne ............................................................................................................ 48 7.3. Rahavoogude aruanne .......................................................................................................... 49 7.4. Omakapitali muutuste aruanne .............................................................................................. 50 8. Raamatupidamise aastaaruande lisad ......................................................................................... 51 Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused ........... 51 Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid ................................................................................................... 61 Lisa 3. Finantsinstrumendid ........................................................................................................... 62 Lisa 4. Nõuded ostjate vastu .......................................................................................................... 63 Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed .............................................................................................. 64 Lisa 6. Põhivara ................................................................................................................................ 65 Lisa 7. Võlakohustused ................................................................................................................... 67 Lisa 8. Võlad töövõtjatele ................................................................................................................ 69 Lisa 9. Muud lühiajalised kohustused ........................................................................................... 70 Lisa 10. Omakapital ........................................................................................................................... 71 Lisa 11. Müügitulu põhitegevusest .................................................................................................. 72 Lisa 12. Tööjõukulud ......................................................................................................................... 73 Lisa 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused .................................................................................. 74 Lisa 14. Mitmesugused tegevuskulud ............................................................................................. 75 Lisa 15. Tulumaks .............................................................................................................................. 76 Lisa 16. Sihtfinantseerimine ............................................................................................................. 77 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 3 Lisa 17. Tehingud seotud pooltega .................................................................................................. 78 Lisa 18. Juhtkonnad olulised hinnangud ........................................................................................ 79 Lisa 19. Finantsriskide juhtimine ..................................................................................................... 80 9. Kasumi jaotamise ettepanek ......................................................................................................... 85 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 4 1. TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE Hea lugeja 2024. aasta tõi Eesti taevasse märgatavalt rohkem lendajaid, kui julgesime oma plaanides ette näha. Praeguses olukorras, kus iga lisandunud lend on oluline, pakub selline areng suurt rõõmu. Liiklusmahu kasv ning kohandatud hinnad mõjusid hästi ka meie finantstulemustele. Esimest korda üle nelja aasta teenisime kasumit ja tulemus osutus paremaks, kui prognoosisime. Peame muidugi jätkuvalt arvestama, et mitmed Vene operaatorid on meile osutatud teenuste eest endiselt võlgu. Samas annab kindlustunnet see, et probleemiga tegeletakse rahvusvahelisel tasandil väga jõudsalt. Üldiselt parandas lõppev aasta märgatavalt meie finantsseisu, mida hindame kõrgelt. Geopoliitilisel tasandil ja rahvusvahelise lennuohutuse vaates oli aasta aga pingeline. Oleme pidanud kohanduma GPS-side häiringutega, töötama kõrgendatud tähelepanuga ning tugevdama alternatiivset navigatsioonitaristut. Samuti leidis eelmisel aastal maailmas aset mitu lennuõnnetust, mis jätsid paratamatult ka meile emotsionaalse jälje. Seetõttu väärib suurt tunnustust, et meie ettevõtte töötajad suudavad vaatamata sellele, mis maailmas toimub, hoida kindlat meelt ja tagada, et lennud Eesti taevas toimuvad alati ohutult. Meie teenused aitavad tagada lennuliikluse ohutuse. Oleme teadlikud riskidest, planeerime oma tööd hoolikalt ning tegutseme otsustavalt. Ettevõtte tegevusaastat 2024 jäävad ilmestama mitmesugused saavutused: võtsime üle Kuressaare lennuvälja lennuinfoteenuse, hakates seda pakkuma Tallinna digitornikeskusest; rakendasime uuendatud Tallinna lähiala, millega viisime lähiala paremasse vastavusse nüüdisaja vajaduste ja võimalustega; korraldasime ülemineku TopSky lennujuhtimissüsteemi uuele, B11 versioonile, mis on kaasaegne lahendus ja vastab ühtlasi meie tulevastele vajadustele seoses FINESTi programmi rakendamisega. Need on vaid mõned näited hästi õnnestunud projektidest. Möödunud aastal tegime olulisi arengusamme ka jätkusuutlikkuse valdkonnas. Kui 2023. aasta lõpus plaanisime, et 2024. aasta lõpuks oleme vähemalt 50% ulatuses roheenergia tarbija, siis tegelikkuses pärines selleks ajaks 96% elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest. Meie kontorihoonel on päikesepaneelid, mis andsid 2024. aasta maist augustini 14% ettevõtte energiatarbest. Oma hoonetele ostame sisse ainult taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergiat. 2025. aastal on plaanis mõõta ettevõtte kliimamõju mõjualas 3, mis võimaldab saada tervikpildi ettevõtte kliimamõjust tervikuna. Saadud tulemuste põhjal teeme otsused lisameetmete kohta, et vähendada heitkoguseid. Viimastel aastatel on ettevõtte meeskonna suurus püsinud stabiilsena. 2024. aastal kasvas meeskond veidi: 31. detsembri 2024. aasta seisuga oli ettevõttes 191 töötajat. Voolavuse näitajad on väikeses langustrendis: ettevõtte tööjõu koguvoolavus oli 6,5% ja vabatahtlik voolavus 4,3%. 2024. aasta üks suurimaid ettevõtmisi oli järgmise strateegiaperioodi ettevalmistus, pikemaajalise visiooni loomine ning väärtuste ülevaatamine. Uue strateegiaperioodi plaan on kujundada Lennuliiklusteeninduse AS-ist ladusalt toimiv ja tõhus organisatsioon – ettevõte, mis saab edukalt hakkama kõigega, mida tulevik toob. Sel teel aitavad meid ettevõtte väärtuste juhtpõhimõtted: julgen hoolida, minust sõltub, koos kaugemale ja alati ohutult. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 5 Kokkuvõttes ootab meid ees üks igati toimekas aasta – palju jaksu meile kõigile! Koos turvalisema taeva nimel tegevjuht ja juhatuse esimees Ivar Värk Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 6 2. ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi „Lennuliiklusteenindus“ või „ettevõte“) on uue põlvkonna lennujuhtimisteenuste pakkuja, mille peakontor asub Rae vallas Harjumaal. Lennuliiklusteeninduse peamine tegevusvaldkond on mehitatud ja mehitamata lendudele ohutu, digitaalse, keskkonnasäästliku ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise lennujuhtimisteenuse pakkumine koos lennuliikluse korraldamisega ning rahvusliku kaitse vajaduste toetamine Eesti õhuruumi suveräänsuse tagamisel. Lennuliiklusteeninduse juhatus korraldab ettevõtte majandustegevust, pidades silmas kolme tähtsama huvirühma põhiootusi: • klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat, paindlikku ja õiglase hinnaga lennujuhtimisteenust koos lennuliikluse korraldamisega; • omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud omakapitali tootlikkuse; • personali huvi on teha põnevat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö eest väärikat tasu. Lennuliiklusteeninduse aktsiate omanik on Eesti Vabariik ja ettevõte kuulub kliimaministeeriumi haldusalasse. Majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõttes 191 töötajat. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 7  77 080 km² 176 619 Tallinna FIRi suurus Juhitud lende kokku +13% 2024 vs. 2023 129 957 38 189 8 473 Sealhulgas ülelende kokku Saabuvaid/lahkuvaid lende Kohalikke lende kokku kokku +15% vs. 2023 +14% vs. 2023 –14% vs. 2023 2024. aasta arvudes Müügitulu Äritulu Bilansimaht 30,9 mln € 31,2 mln € 43,3 mln € +73% vs. 2023 +71% vs. 2023 +36% vs. 2023 Investeeringute maht Kasum Töötajate arv 1,1 mln € 6,4 mln € 191 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 8  Lennuliiklusteeninduse visioon aastaks 2024 Lennuliiklusteeninduse visioon on olla uuendusliku, digitaalse ja piiriülese lennujuhtimisteenuse suunanäitaja Euroopas. Oleme Euroopa kolme parima Oleme eestvedajad piiriülese Teeme tihedat koostööd eri aeronavigatsiooniteenuse koostöö valdkonnas valdkondade ekspertidega ning osutajate seas võtame kasutusele targad lahendused ohutu ja keskkonnasäästliku õhuruumi loomiseks ning kliendile kulutõhusa teenuse pakkumiseks Oleme kõigis oma tegevustes 2024 Oleme loonud uuenduslikud ja keskkonnateadlikud kestlikud ärilahendused oma tegevuse laiendamiseks Oleme eelistatuim tööandja Eesti Oleme mehitamata lennunduse Oleme lihtsate ja kliente abistavate lennunduses valdkonna teenuste pakkujad, U-space'i teenuste osutaja suunanäitajad ja eestvedajad lähipiirkonnas ning meil on toimiv Eestis lahendustele suunatud koostöövõrgustik Oleme suunanäitajad aeronavigatsiooniteenuste digitaliseerimisel oma valdkonnas Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 9  Väärtused Lennuliiklusteenindus väärtustab pidevat ja stabiilset arengut ning majanduslikku tõhusust. Oma tegevuses tugineme põhiväärtustele – koostööle, arengule, aususele ja avatusele. Väärtustame koostööd. Saavutame eesmärgid koostöö kaudu ja hindame kõrgelt meeskonnatööd. Peame meeskonna eesmärke isiklikest eesmärkidest olulisemaks. Jagame lahkelt ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet, hindame kolleegide aega ning märkame enda ja kolleegide panust. Oleme valdkonna pädevad ja mõjukad asjatundjad. Suhtume lugupidavalt ja hoolivalt nii endasse kui ka teistesse. Arendame ennast ja lennundust ning oleme kursis valdkonna arengu ja spetsiifikaga. Tänu sellele saame üheskoos arendada ettevõtet ja lennundust tervikuna nii Eestis kui ka maailmas. Näeme katsumustes võimalusi, mitte takistusi, ja mõtleme kaasa, kuidas toetada ettevõtte ning seeläbi kogu lennunduse arengut. Oleme ausad ja avatud. Peame antud lubadustest kinni ning viime lubatu kvaliteetselt ellu. Oleme avatud uutele ideedele. Jagame oma kavatsuste ja tegude kohta teavet nii ettevõtte sees kui ka väljaspool. Oleme oma tegemistes ausad ja läbipaistvad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 10  Ettevõtte juhtimine Organisatsiooni struktuur Lennuliiklusteeninduse juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Igapäevategevust juhib ettevõtte juhtkond. Lennuliiklusteeninduse juhtimisstruktuur (seisuga 31.12.2024) Nõukogu Auditikomitee Esimees: Sven Kirsipuu Esimees: Kuldar Väärsi Liikmed: Liikmed: Andres Uusma Taivo Linnamägi Taivo Linnamägi Sven Kirsipuu Juhatus Esimees: Ivar Värk Liikmed: Meelis Kruusmann Mihkel Haug Administratsioon Lennuliikluse korraldamine ja tehnika Finants ja äriarendus Mihkel Haug – juhatuse liige, lennujuhtimisvaldkonna juht Meelis Kruusmann – juhatuse liige, finantsvaldkonna juht Ivar Värk – juhatuse esimees, tegevjuht Lennujuhtimise Ohutus- ja kvaliteediosakond Finantsosakond osakond Lennundusteabe Äriarenduse Tehnikaosakond osakond osakond Personali- ja koolitusosakond Büroo Infoturve ja julgestus Juristid Kommunikatsioon Jätkusuutlikus Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 11 Üldkoosolek Üldkoosolek on Lennuliiklusteeninduse kõrgeim juhtimisorgan, mille kaudu teostab riik oma aktsionäri õigusi. Üldkoosolek kehtestab Lennuliiklusteenindusele omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal. Üldkoosolek käib korraliselt koos üks kord aastas. Omanikku esindab üldkoosolekul kliimaminister, alates 2024. aasta augustist taristuminister. 2024. aasta korraline üldkoosolek kinnitas 2023. aasta majandusaasta aruande, tegi ettepaneku katta 2023. majandusaasta kahjum ülekursi vähendamisega. Nõukogu Nõukogu ülesanne on kinnitada Lennuliiklusteeninduse strateegilised eesmärgid ja äriplaan ning jälgida juhatuse tegevust nende elluviimisel. Samuti annab nõukogu juhatusele korraldusi ettevõtte sisekontrollisüsteemi tagamiseks ja nõusolekuid tehinguteks, mis ei kuulu igapäevase majandustegevuse alla. Lennuliiklusteeninduse nõukogu koosneb põhikirja alusel 3–6 liikmest. Nõukogu liikmed määrab ametisse omaniku esindajana 2024. aasta algusest taristuminister. Liikmete määramisel lähtutakse riigi osalusega äriühingute nõukogude nimetamiskomitee ettepanekutest. Nõukogu liikme volitused kestavad kolm aastat. 2024. aastal jätkas nõukogu kolmeliikmelisena. Nõukogu koosseis Esimees Liikmed Kuldar Väärsi Taivo Linnamägi Sven Kirsipuu Nõukogu kohtus 2024. aastal seitsmel korral. Nõukogu liikmete tasustamise korda reguleerib riigivaraseadus. Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikme tasu on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, mil ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku olid 2024. aastal 25 750 eurot (2023. aastal 29 188 eurot). Lennuliiklusteeninduse nõukogu organ on auditikomitee. Nõukogu liikme auditikomitee tegevuses osalemise eest makstakse komitee liikmele tasu, mis moodustab 25% nõukogu liikme tasust. Komitee esimehe tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust. Lahkumishüvitist ja teisi lisatasusid Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 12 peale tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmetele ei maksta. 2024. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmed teavitanud ettevõtjat ühestki teadaolevast huvide konfliktist. Auditikomitee Auditikomitee nõustab nõukogu järelevalveküsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse järelevalve küsimustes, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise korral. Esimees Liikmed Sven Kirsipuu Taivo Linnamägi Andres Uusma 2024. aastal toimus neli auditikomitee koosolekut. Vaadati üle ja kiideti heaks 2023. aasta majandusaasta aruanne. Koosolekutel käsitleti ettevõtte vahearuandeid, investeeringute kava, täiendava kapitali kaasamist, auditite käigus tehtud tähelepanekuid ja soovitusi. Tulemused esitati ettevõtte nõukogule. Juhatus Lennuliiklusteeninduse igapäevase majandustegevuse eest vastutab juhatus, mille liikmed määrab ametisse nõukogu. 2024. aastal jätkab juhatus kolmeliikmelisena. Esimees Liikmed Ivar Värk Mihkel Haug Meelis Kruusmann administratsioon ja lennujuhtimise finants- ja äriarenduse valdkond tehnikavaldkond valdkond Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 13 2024. aastal toimus 27 juhatuse koosolekut. Lennuliiklusteeninduse juhatuse liikmetele tasuti 2024. aastal kokku 371 924 eurot. 2024. aasta majandustulemuste eest makstava võimaliku preemia otsustab nõukogu pärast majandusaasta aruande kinnitamist. Juhatuse liikmele makstava lisatasu ja lahkumishüvitise piirmäärad on sätestatud riigivaraseaduses, mille alusel ei tohi Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liikmele makstava lisatasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Seisuga 31. detsember 2024 on Lennuliiklusteeninduses kehtivate lepingute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. Lisatasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne liikme volituste tähtaja möödumist ja selle suurus ei tohi ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhtkond Lennuliiklusteeninduse juhtkond on 8-liikmeline ning koosneb strateegiliste valdkondade juhtidest ja juhatuse liikmetest. Juhtkond juhib ettevõtte igapäevategevust. Koosseis: • Ivar Värk, juhatuse esimees, administratsioon ja tehnikavaldkond • Mihkel Haug, juhatuse liige, lennujuhtimise korraldamine • Meelis Kruusmann, juhatuse liige, finantsjuhtimine ja äriarendus • Kristjan Telve, ohutus ja kvaliteet • Chris-Helin Loik, personal ja koolitus • Kalmer Sütt, lennundusteave • Teve Rahula, äriarendus • Imbi Kivi-Sild, tehnikavaldkond Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 14  Strateegia 2021–2024 TURVALINE JA NUTIKAS TEEJUHT EESTI JA EUROOPA TAEVAS Lennuliiklusteeninduse strateegia fookuses on ettevõtte visioon olla uuendusliku, digitaalse ja piiriülese lennujuhtimisteenuse suunanäitaja Euroopas, täita omaniku ootused ning tagada kestlik areng. Strateegia Strateegia ning sellest tulenevate äri- ja tegevusplaanide koostamisel on aluseks võetud Eesti-sisesed arengukavad ja partneritega kokkulepitu, Euroopa Liidu asjakohased algatused ning Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa (European Functional Airspace Block, NEFAB) koostöö, samuti Eesti lennuliikluse korraldamise süsteemi harmoneeritud toimimine koos Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemiga ning tulemuslikkuse kava põhieesmärkide saavutamine ja inimkeskne lähenemisviis. Strateegia elluviimisel arvestatakse kliendi, omaniku ja töötajate ootustega. Kuna lennuliiklusmaht on märkimisväärselt vähenenud, on fookus praegu kulude ja rahavoogude juhtimisel, et tagada Lennuliiklusteeninduse kestlik areng ja aidata ettevõttel toime tulla katsumustega lennunduse valdkonnas. Tähtsal kohal on ohutu lennujuhtimisteenuse tagamine pädeva personali ja piiriülese koostöö abil. Strateegilised eesmärgid: • lennuohutuse taseme tagamine ja tõstmine; • ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärkide elluviimine; • nõudlusele vastava läbilaskevõime tagamine; • kestlik areng; • uute ärilahenduste väljatöötamine tegevuse laiendamiseks; • optimaalne arv pühendunud ja pädevaid töötajaid; • süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korraldamine ja koostöövõrgustiku arendamine. Omaniku poolt ettevõttele seatud eesmärgid: • irdtornitehnoloogia teenuse väljatöötamine regionaalsetele lennuväljadele; • Eesti ja Soome vahelise ühtse õhuruumi ja programmi FINEST rakendamine pärast pädevatelt asutustelt nõusoleku saamist; • tsiviil-militaarkoostöös osalemine; • mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteemi kasutuselevõtt. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 15 Euroopa Liidu ülesed eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 on sätestatud raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks. Võttes arvesse komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem, kinnitab Euroopa Komisjon aeronavigatsiooniteenuste hinnad ja määrab teenusepakkujatele tulemuslikkuse eesmärgid neljas põhivaldkonnas: • ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid peavad vastama seatud kriteeriumitele; • lennuliiklusele lubatud hilinemised peavad jääma kehtestatud piiridesse; • lennumarsruudid peavad olema võimalikult lühikesed ja võimalikult piiramatud; • marsruudi aeronavigatsioonitasuga seotud kulud peavad olema kehtestatud maksimumtasemest väiksemad. Lennuliiklusteeninduse peamiste tulemuslikkuse näitajate täitmine 2024. aastal* Tulemusvaldkond Mõõdik Eesmärk Saavutatud 2024 2024 Ohutus Ohutusjuhtimise Ohutuspoliitika ja - ≥C D tulemuslikkuse eesmärgid eesmärgid väljendatuna rakendamise tasemena, Ohutusriskide ≥D D mis ulatuvad EASA juhtimine A-tasemest D-tasemeni Ohutuse tagamine ≥C D Ohutuse ≥C D edendamine Ohutusele keskenduv ≥C D töökultuur Läbilaskevõime Aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud ≤ 0,03 0,01 marsruutlennu lennuliiklusvoo juhtimisest tingitud hilinemiste keskmine pikkus ühe lennu kohta minutites Keskkonna- Marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori ≤ 1,22 6,14 säästlikkus keskmine tõhusus protsentides Kulutõhusus Kehtestatud marsruudi aeronavigatsiooni- ≤ –0,1 +3,4 teenuste kulude keskmine tegelik aastane muutus protsentides * Tulemuslikkuse kava sihtväärtused on kehtestatud Eesti tulemuslikkuse kava projekti raames Euroopa Komisjoni 13. aprillil 2022. aasta otsusega. 2024. aastal teenindati 171 tuhat IFR-lendu võrreldes RP3 tulemuslikkuse kavas Statfori prognoositud 224 tuhande lennuga. Teenindatud marsruudi aeronavigatsiooniteenuste IFR-lendudega seotud teenusühikute maht jäi prognoositud mahust 40% väiksemaks: 546 tuhat vs. 912 tuhat teenusühikut. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 16 Teenindatud lendude mahu vähenemine ei võimaldanud saavutada ettevõttele seatud finantseesmärke. Tegevuste planeerimisel keskenduti tegevuseesmärkidele, mille täitmine aitab pakkuda liikluse kasvades tehtud investeeringute abil klientidele paremat teenust. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 17 TURUÜLEVAADE JA LENNULIIKLUSE MAHT Turuülevaade Euroopas ja naaberriikides 2024. aastal teenindati Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu piirkonnas (Eurocontrol Network Manager Area) 10,7 miljonit lendu, mis on 5% rohkem kui 2023. aastal. Euroopa lendude arv on pärast COVID- 19 puhangu lõppu järk-järgult taastunud ning aastane kasvutempo on stabiliseerunud ning võrreldes kriisieelse 2019. aastaga teenindati ainult 4% vähem lende. Liiklusmahud olid eriti suured suvekuudel. Samas olid suured lennuliiklusvoo juhtimise viivitused (Air Traffic Flow Management Delays), eelkõige õhuruumi piirangute, äärmuslike ilmastikuolude sagenemise ning läbilaske- ja personaliprobleemide (näiteks lennujuhtide puuduse) tõttu. Meie regioonis ei ole lennuliikluse maht nii kiiresti taastunud kui Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Teenindasime 2024. aastal Eestis 13% rohkem lende kui eelneval aastal, mis on märkimisväärne kasv, kuid võrreldes kriisieelse 2019. aastaga teenindasime veerandi võrra vähem lende. Oluliselt on oma lende 2024. aastal suurendanud Hiina lennufirmad, lisaks on tõuke kasvule andnud meie suurima kliendi Finnairi täiendav lendude lisamine lennugraafikule. Samuti on suurenenud Kaliningradi lendavate Venemaa lennukite liiklusmaht; osutame neile aeronavigatsiooniteenust tulenevalt rahvusvahelistest reeglitest. Lennuliikluse maht (IFR) Baltimaades ja Soomes 2019–2024 300 298 285 242 250 224 205 229 229 200 200 178 190 211 184 189 150 139 164 171 119 123 149 131 143 100 110 097 50 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Eesti Leedu Läti Soome Eesti lennuliikluse IFR-lendude mahuks kujunes 2024. aastal 171 tuhat lendu (võrreldes 2023. aastaga kasv 22 tuhat lendu ehk +14%). Balti riikide ja Soome võrdluses näitas kõige suuremat kasvu absoluutnumbrites Läti, mille mahuks kujunes 229 tuhat lendu (võrreldes 2023. aastaga kasv 29 tuhat lendu ehk +14%). Leedu lennuliikluse mahuks kujunes 2024. aastal 211 tuhat lendu (võrreldes 2023. aastaga kasv 22 tuhat lendu ehk +11%). Soome lennuliikluse mahuks kujunes 2024. aastal 242 tuhat lendu (võrreldes 2023. aastaga kasv 18 tuhat lendu ehk +8%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 18 Lennuliikluse maht Eestis Eesti õhuruumis teenindatud lendude arv kasvas 2024. aastal kokku +13% (2023. aastal +5%). Arvestades nii instrumentaal- (IFR) kui ka visuaallennureeglite (VFR) alusel toimunud lendude mahtu, teenindati kokku 177 tuhat lendu (2023. aastal 156 tuhat). Võrreldes varasema aastaga suurenes ülelendude (2023. aastaga võrreldes +15%) ja saabuvate/lahkuvate lendude maht (2023.aastaga võrreldes +14%), aga kohalikke lende teenindati vähem (2023. aastaga võrreldes -14%). Teenindatud lendude arv 2022–2024 (tuhandetes) 200 177 156 8 160 149 10 38 10 33 120 34 80 130 106 113 40 0 2022 2023 2024 Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud Teenindatud lendude mahust 74% moodustasid Eestist ülelennud, saabuvate/lahkuvate lendude osakaal oli 21% ja kohaliku liikluse osa 5%. Teenindatud lendude jaotus 2022–2024 (protsentides) 100% 5% 7% 6% 23% 21% 22% 75% 50% 71% 72% 74% 25% 0% 2022 2023 2024 Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 19 Lennuliikluse mahud olid 2024. aastal kõikidel kuudel suuremad kui aasta tagasi samal perioodil. Protsentuaalselt näitasid aasta esimesed kuud suuremat kasvu, samuti oli aasta viimases kvartalis lendude kasvumäär oodatust suurem. Kõige tihedama liiklusega kuuks osutus august, mil teenindati keskmiselt 586 lendu päevas. Tihedaima liiklusega päeval teenindati kokku 652 lendu. Teenindatud lendude arv ja muutuse määr 2019, 2023 ja 2024 25000 40% 19% 15% 16% 16% 13% 13% 11% 13% 11% 12% 12% 12% 20% 20000 0% 15000 -20% -19% -19% -18% -23% -23% -22% -22% -27% -30% -40% -36% -34% -33% 10000 -60% 5000 -80% 0 -100% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2019 2023 2024 muutus % 2024 vs. 2019 muutus % 2024 vs. 2023 Ülelendude maht kasvas 2023. aastaga võrreldes 15%. Ülelendude arvestuses oli ettevõtte suurim klient 2024. aastal endiselt Finnair (31% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Air China (8%), Aeroflot (5%), Rossiya Airlines (5%) ja Türk Hava Yollari (4%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 20  5 suurimat ülelendajat-lennufirmat (tuhandetes) 80 70 5.5 60 TÜRK HAVA YOLLARI 5.9 4.6 4.1 6.4 ROSSIYA AIRLINES 50 6.3 10.2 40 7.3 AEROFLOT 30 AIR CHINA 20 37 40 FINNAIR OY 10 0 2023 2024 Ülelennuliiklusest toimus 44% Soome suunas, 28% SRÜ riikide suunas, 22% Aasia/Okeaania suunas ja 6% moodustasid muud sihtkohad. Ülelennuliikluse sihtkohtade jaotus 2023/2024 2024 4%2% Soome 4%2% 22% 17% SRÜ 44% 2023 47% Aasia ja Okeaania Soome- 30% Aasia/Okeaania 28% Muud Võrreldes varasema aastaga kasvas saabuvate/lahkuvate lendude maht 2024. aastal +14%. Kasvule andis tõuke Tallinna lennujaama läbinud 3,5 miljonit reisijat, mis on läbi aegade parim tulemus. Üle 60% Eesti lennuväljadele ja lennuväljadelt toimunud rahvusvahelistest lendudest opereeris viis lennuettevõtjat. Ettevõtte suurim klient Tallinna lennujaamas on endiselt Air Baltic, kellele järgnesid Finnair, Ryanair, Scandinavian Airlines ja Lufthansa. Eespool nimetatud lennuettevõtjate lennud moodustasid vastavalt 23%, 19%, 10%, 9% ja 6% Eesti lennuväljadel opereeritud lendude koguarvust. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 21  5 suurima lennuettevõtja rahvusvaheliste lendude saabumised/väljumised (tuhandetes) 25 2.4 DEUTSCHE LUFTHANSA 3.4 AG 20 2.1 SAS 2.6 3.9 15 2.8 RYANAIR 7.2 10 5.5 FINNAIR 5 AIR BALTIC 7.5 8.6 0 2023 2024 Tallinnasse ja Tallinnast teenindatud lendudest toimus 45% Euroopa, 24% Soome ,12% Vahemere ja 11% Rootsi suunas ning ülejäänud 9% teistes suundades. Tallinnasse ja Tallinnast lendude jaotus 2023/2024 2024 9% Muu Euroopa 11% 8% 9% Soome 45% 12% 48% 12% 2023 Vahemere piirkond 23% Rootsi 24% Muud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 22 MAJANDUSTULEMUSED Finantsnäitajad 2023–2024 (eurodes) 2024 2023 Müügitulu 30 981 344 17 923 424 Käibe muutus 72,9% 14,3% EBITDA 10 598 816 –68 100 Ärikasum 7 120 445 –2 720 670 Maksueelne kasum 6 392 447 –3 062 822 Puhaskasum 6 392 447 –3 062 822 Puhaskasumi muutus 309% 37% Müügitulu töötaja kohta 173 080 103 604 EBITDA marginaal 34% 0% Maksueelse kasumi marginaal 21% –17% Puhasrentaablus 21% –17% Omakapitali osakaal 39% 33% Omakapitali rentaablus (ROE) 46% –25% Varade tootlus (ROA) 17% –10% Maksevõime kordaja 1,6 1,1 Võlakordaja 0,6 0,7 Keskmine töötajate arv 179 173 EBITDA = kasum enne finantstulusid ja -kulusid, dividendide tulumaksu ning amortisatsiooni EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu × 100% Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu × 100 Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu × 100% Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht × 100% Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital × 100% Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht × 100% Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht Keskmine töötajate arv = osalise- ja täistööajaga töötajate keskmine arv aastas Tulemuslikkuse kava ja ühikuhinnad Muudatused Lennuliiklusteeninduse ASi navigatsiooniteenuste ühikuhindades Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/317, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 23 Teenuste tariifid korrigeeritakse ja kooskõlastatakse regulatsiooni alusel igal aastal õhuruumi kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees. Komisjoni 3. novembri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/1627 (COVID-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024)) kohaselt võimaldati 2020.–2021. aasta ühikumäärasid suurendada jaotatuna alates 2023. aastast viiele kalendriaastale ehk aastatel 2020–2021 hinnad sisuliselt külmutati. Marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind oli 2024. aastal 50,64 eurot, aasta varem oli see 36,04 eurot. Alates 1. jaanuarist 2025 on marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind 86,99 eurot. Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind oli 2024. aastal 139,91 eurot, aasta varem oli see 108,47 eurot. Alates 1. jaanuarist 2025 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind 289,6 eurot. Navigatsioonitasud perioodil 2021–2025 Navigatsioonitasud perioodil 2021-2025 (eurodes) 350 289.60 300 250 200 139.91 150 124.94 108.47 90.72 86.99 100 50.64 33.78 32.99 36.04 50 0 2021 2022 2023 2024 2025 Marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind Terminali navigatsioonitasu ühikuhind Tulud ja kulud Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ja muudest ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu ehk tulud marsruudi ja terminali navigatsioonitasudest katavad muuhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks. Lennuliiklusteeninduse 2024. aasta äritulud kokku olid 31,2 miljonit eurot (2023. aastal 18,3 miljonit eurot), ettevõtte 2024. aasta müügitulu oli sealjuures 30,9 miljonit eurot (2023. aastal 17,9 miljonit eurot), kasvades aastaga 73%. Müügitulude kasv on tingitud ülelennuliikluse mahu kasvust ning teenusühiku hinna kasvust, mis on võrreldes varasema aastaga kõrgem. Marsruudi navigatsiooniteenuse müügitulud moodustavad peamise osa müügituludest – 2024. aastal 91%. Marsruudi navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 75% rohkem. Suurimaks marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga kliendiks kujunes Finnair (võrreldes 2023. aastaga +54%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 24  Marsruudi navigatsiooniteenuse viie põhikliendi tulu (tuhandetes eurodes) 16 000 942 1 433 Aeroflot 12 000 2 217 Air Baltic 8 000 China Eastern 643 4 118 962 795 Air China 1 987 4 000 Finnair 5 546 3 590 0 2023 2024 Terminali navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 54% rohkem. Suurim marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga klient oli Air Baltic (võrreldes 2023. aastaga +47%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 25  Terminali navigatsiooniteenuse viie põhikliendi tulu (tuhandetes eurodes) 2 000 1 800 198 1 600 SAS 223 1 400 Lufthansa 311 1 200 114 1 000 Finnair 148 357 800 186 Ryanair 600 201 Air Baltic 400 739 503 200 0 2023 2024 Ettevõtte ärikuludest moodustavad enamiku püsikulud. Ärikulud kasvasid 2024. aastal 15%, ulatudes 24,1 miljoni euroni (2023. aastal 21,0 miljonit eurot). Tööjõukulud moodustasid 2024. aastal kokku 15,3 miljonit eurot (2023. aastal 13,8 miljonit eurot) ja kasvasid võrreldes 2023. aastaga 10%. Muud tegevuskulud kasvasid aastaga 539 tuhat eurot (+38%), põhivara amortisatsioonikulud kasvasid aastaga 826 tuhat eurot (+31%). Finantstulud ja -kulud kokku olid 2024. aastal 728 tuhat eurot (2023. aastal 342 tuhat eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 26  Äritulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 31 246 30 000 25 000 24 125 Müügitulu 21 015 Muu äritulu 20 000 18 294 Tööjõukulud 15 250 30 981 15 000 Põhivara kulum 13 812 Kaubad, toore, materjal ja 10 000 teenused 17 923 Muud tegevuskulud 3 478 2 653 5 000 3 452 3144 1 406 1 945 0 370 264 Tulud 2023 Tulud 2024 Kulud 2023 Kulud 2024 Kasumlikkus Ettevõtte 2024. aasta ärikasum enne põhivara kulumit (EBITDA) oli 10,6 miljonit eurot ehk saavutati 10,7 miljoni euro võrra parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil. Puhaskasum oli 2024. aastal 6,4 miljonit eurot, aasta varem oli kahjum samal perioodil –3,1 miljonit eurot. EBITDA ja puhaskasum (miljonites eurodes) 10.6 10 6.4 5 0 -0.1 -3.1 -5 2023 2024 EBITDA Kasum/kahjum Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 27 Investeeringud 2024. aastal investeeriti materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 1,1 miljonit eurot (2023. aastal 6,6 miljonit eurot). Lennuliiklusteeninduse ASi varade maht oli aasta lõpu seisuga 43,3 miljonit eurot, suurenedes aasta algusega võrreldes 11,6 miljoni euro võrra (+36%). Omakapital moodustas 16,9 miljonit eurot. Majanduslik lisaväärtus Et täiustada ettevõtte majandustulemuste hindamist, kasutab ettevõtte juhatus majandusliku lisaväärtuse mõõtmist. Kui tavaliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle põhjal hinnangute andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse ka omakapitali kasutamise kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks ongi omanikule üle tema nõutava taseme teenitud kasum: majanduslik lisaväärtus = puhaskasum – omakapital × omakapitali hind Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitletud näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks tulemuslikkuse kava kolmandale perioodile arvestatud 7,3% (eelmisel tulemuslikkuse kava perioodil ehk 2015.–2019. aastal 8,9%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 28 Põhiteenuste kaupa kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt. 2024 Marsruudi Terminali Muud Kokku navigatsiooni- navigatsiooni- teenused teenus teenus Tulud 28 074 614 2 883 308 384 253 31 342 175 Ärikulud 20 593 451 3 523 240 8 557 24 125 248 Kapitaliga seotud 1 538 221 275 495 3 396 1 817 112 kulud Majanduslik 5 942 943 -915 428 372 300 5 399 815 lisaväärtus ettevõtte tasandil Riigi kulud 7 636 584 400 155 0 8 036 739 Majanduslik -1 693 641 -1 315 583 372 300 -2 636 924 lisaväärtus riigi tasandil 2023 Marsruudi Terminali Muud Kokku navigatsiooni- navigatsiooni- teenused teenus teenus Tulud 16 036 825 1 953 854 337 999 18 328 678 Ärikulud 18 296 198 2 711 693 6 645 21 014 536 Kapitaliga seotud 1 012 040 225 080 1 593 1 238 713 kulud Majanduslik –3 271 413 –982 919 329 761 –3 924 571 lisaväärtus ettevõtte tasandil Riigi kulud 7 335 702 384 074 0 7 719 776 Majanduslik –10 607 115 –1 366 993 329 761 –11 644 347 lisaväärtus riigi tasandil Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 29 2025. aasta väljavaated 2024. aasta oli Euroopa lennundusele taas edukas – lennuliikluse mahud jätkasid kasvu ning on peaaegu taastunud pandeemiaeelsele tasemele. Euroopas teenindati 2024. aastal kokku 10,7 miljonit lendu, mis on 5% enam (+0,5 miljonit lendu) kui eelneval aastal. Võrdluses kriisieelse 2019. aastaga teenindati ainult 4% vähem lende. 2024. aasta oktoobris uuendas Eurocontrol lennumahtude prognoose perioodiks 2025–2030. Baasprognoosi kohaselt taastub Euroopa lennuliiklus 2019. aasta tasemele käesoleval, 2025. aastal. Euroopa IFR lendude Statfor prognoos 2025-2030 (miljonit lendu) 14 13.3 12.9 12.6 12.2 12.0 12.2 11.7 11.8 12 11.3 11.3 11.5 11.1 10.7 11.1 10.7 10.1 10.8 10.8 10.9 10.9 11.0 11.0 10.6 10 9.2 8 6.2 6 5.0 4 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase Eurocontroli Eesti IFR-lendude prognoos on 2025. aastaks 180 tuhat lendu, mis on Statfori kevadisest prognoosist kõrgem (165 tuhat IFR-lendu) ehk liiklus taastub kiiremini kui kevadel prognoositi. Lennud küll taastuvad kiiremas tempos, aga prognoosi kohaselt ei jõua Eesti lennuliikluse mahud 2019. aasta kriisieelsele tasemele järgmise viie aasta jooksul. Meie regioonis avaldab lennundusele jätkuvalt kõige suuremat ja pikaajalisemat mõju Venemaa alustatud agressioonisõda Ukraina vastu ning sellest tulenevad vastastikku kehtestatud sanktsioonid. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 30  Eesti IFR lendude Statfor prognoos 2025-2030 (lendu tuhandetes) 250 229 230 221 208 214 210 200 196 193 191 194 184 184 187 190 180 168 170 167 175 175 175 176 176 175 149 166 150 143 130 110 110 97 90 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase Ehkki geopoliitiline ja välispoliitiline ebakindlus ning maailmamajanduse olukord lisavad määramatust, oleme 2025. aasta tegevuste planeerimisel ja sihtide seadmisel optimistlikud. Positiivse märgina suurendasid mitmed suuremad kliendid 2024. aasta viimases kvartalis lennumahte. Eeldame, et sarnane suundumus jätkub käesoleval aastal. Oluliselt kõrgemal tasemel on 2025. aastal ka teenusühikute hinnad, kuna 2023. aasta teenusühikute mahu langusest tulenev hinnakorrektsioon arvestatakse reegliga N + 2 ehk seda võetakse arvesse 2025. aasta teenuste hinna kehtestamisel. Samuti pöördub enamiku ekspertide hinnangul Eesti majandus 2025. aastal kasvutsüklisse, intressimäärad on langustrendis ning ka palgakasvu määr peaks aasta-aastalt stabiliseeruma. Seetõttu on olemas eeldused selleks, et teisel järjestikusel aastal oleks rahavoog positiivne ja 2025. aasta lõpetataks kasumlikult. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 31 TEENUSED JA VALDKONNAD Lennuohutus ja kvaliteet Lennuohutuse tagamine ja ohutustaseme pidev parandamine on Lennuliiklusteeninduse jaoks prioriteetne valdkond. Ettevõttes tehakse iga päev tööd selle nimel, et tagada ohutus ja turvalisus ning vastata kõikidele rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Organisatsioonina toetatakse pidevalt ohutuskultuuri arengut. Ettevõttes pööratakse palju tähelepanu olemasolevate ohtude ja riskide kindlakstegemisele, nende ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaatilisele järelevalvele. Selle tegevuse eesmärk on tuvastada protseduurides, metoodikas, tehnilistes süsteemides ja mujal õigel ajal võimalikke kitsaskohti, mis võiksid reaalses ohuolukorras määravaks saada. Euroopa Komisjoni poolt aeronavigatsiooniteenuste pakkujatele seatud ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärkide vallas oleme saavutanud kõrgeima ehk D-taseme kõigis viies alamkategoorias: • ohutuspoliitika ja -eesmärgid • ohutusriskide juhtimine • ohutuse tagamine • ohutuse edendamine • ohutusele keskenduv töökultuur Kindlasti on ettevõtte jaoks oluline saavutatud taset hoida. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 nõuetele vastamiseks on ettevõttes ohutusjuhtumi tüübi kohta seatud kindlad sise-eesmärgid, mille täitmist jälgitakse kord kvartalis. Need hõlmavad nii lennujuhtimisega seotud tegevusi (nt piisav hajutamine) kui ka üldisi lennuliikluse korraldamise teemasid (nt side-, seire- või navigatsioonisüsteemide ja -seadmete töökindlus või lennuinfoteenuse kvaliteet). Möödunud aastal täideti kõik seatud eesmärgid. Teavituskultuur on ettevõttes jätkuvalt hea – inimesed teavad, millal ja miks nad peavad ohutusjuhtumitest teada andma ning annavad sellega olulise panuse ohutuskultuuri parandamisse. Tugev ohutuskultuur loob aluse ka kõige väiksemate vigade kõrvaldamiseks ja tagab võimalikult ohutu teenuse osutamise. Kokku esitati 2024. aasta jooksul 751 juhtumiteavitust, mis on oluliselt suurem arv kui eelneval aastal. Seda näitajat mõjutas ka asjaolu, et Transpordiametiga lepiti kokku GPS-häirete ja Venemaa Föderatsiooni õhusõidukitega seotud teavituste uus rühmitamisviis: eelneval päeval laekunud teavitused rühmitati mõlemal juhul ühe teavituse alla. Ainuüksi GPS-häireid puudutavaid teavitusi oli 2024. aastal 338. Igaüks neist sisaldas mitut erinevat GPS-häiretega seotud teavitust. 2024. aastal uuriti 234 juhtumit – 25 võrra vähem kui eelmisel perioodil. Oluline mõjutaja oli siinkohal see, et võrreldes eelmise perioodiga oli Lennuliiklusteeninduse poolt otseselt või kaudselt põhjustatud ohutusjuhtumite arv oluliselt väiksem ning 2024. aastal ei toimunud ühtegi tõsist lennuohutusjuhtumit. Kõikide uuritud juhtumite puhul leiti nende algpõhjused ja need saadeti osakondadele analüüsiks ning kõrvaldamiseks, et samalaadsed juhtumid ei korduks. Kui uurijad esitasid juhtumite uurimisel Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 32 ohutussoovitusi, saadeti need samuti osakondadele, et osakonnad neid analüüsiksid ning võimaluse korral rakendaksid eesmärgiga tõsta ohutuse taset organisatsioonis ja osutatavate teenuste puhul. Ohutus- ja kvaliteediosakond teeb regulaarselt järelevalvet selle üle, kas algpõhjused on lahendatud, ja kohtub osakondadega, et arutleda, kas ja kuidas need lahendused võivad tulevikus mõjutada sarnaste juhtumite kordumist. 2024. aastal suurenes militaarlennuliiklust puudutavate teavituste arv, sealhulgas nende teavituste arv, mis käsitlesid Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate lende rahvusvaheliste neutraalvete kohal, millel puudus vastav lennuplaan. Ohutushindamisi tehti majandusaasta jooksul kokku kümme. Nende eesmärk on tuvastada riske projekti või muudatuse varajases etapis ja kontrollida, et need oleksid maandatud tasemele, kus nende realiseerumisel ei satu ohtu ettevõtte tegevus ega ka projektide edukas edasiliikumine. Ohutushindamisi tehakse kõikide ettevõtte funktsionaalsete osade muutmise korral, samuti muudatuste korral, millele Transpordiamet on soovinud ohutushindamist saada, olemaks kindel, et muudatus viiakse ellu maksimaalse ohutuse tasemega ja seda isegi parandades. Juhtimissüsteemi järelevalve Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteemi aluseks on standardi ISO 9001 kvaliteedijuhtimise põhimõtted. See tagab klientidele stabiilse ja kvaliteetse teenuse. Ettevõtte juhtimissüsteem vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 nõuetele, mida tõendab Transpordiameti väljastatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat, ning rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001:2015, mida tõendab aeronavigatsiooni-, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seireteeninduse ja aeronavigatsiooniteabe teeninduse osutamise sertifikaat. Mõlema sertifikaadi hoidmiseks tehakse välisauditeid, et hinnata vastavust nimetatud rakendusmääruse ja standardi nõuetele. Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite alusel: kvaliteet, ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, keskkond, kommunikatsioon, andmekaitse ja infoturbe haldamine. Süsteem aitab tagada tegevuse kliendikesksuse, süsteemsuse ja jälgitavuse ning selle saavutamiseks on välja töötatud juhendmaterjalid. Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustatakse head töökultuuri, et töötajad oleksid teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud nõuetest. Püstitatakse eesmärke ja hoolitsetakse vajalike ressursside olemasolu eest. Igal aastal teeb juhtkond juhtimissüsteemi ülevaatuse, et saada ellu viidud tegevustest, eesmärkide täitmisest ja tulevikuplaanidest ülevaade. Ettevõttes toimib siseauditite süsteem, mille käigus hinnatakse nõuetele vastavust ettevõtte kõikides protsessides. Peale juhtimissüsteemi välis- ja siseauditite korraldatakse auditikomitee kinnitatud välisauditite plaani alusel ka täiendavaid välisauditeid eri valdkondades. Lennuliikluse korraldamine Ettevõte korraldab lennuliiklust Eesti õhuruumis, pakkudes nii mehitamata kui ka mehitatud lendudele ohutut ja digitaalset lennujuhtimisteenust. 2024. aastal teenindati 176 619 õhusõidukit, mis on 13% rohkem kui eelmisel aastal. Kuigi kasv oli märkimisväärne, jäädi endiselt 25% võrra alla 2019. aasta taseme. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 33 Digitaalne ja korralduslik areng 2024. aasta mais alustati Kuressaare lennuvälja lennuinfoteenuse osutamist Tallinnas asuvast digitornist. See oli oluline samm ettevõtte teenuste moderniseerimise suunas, lisades Tallinna lennujuhtimiskeskusesse Kuressaare lennuvälja AFIS-e. Nüüdsest hallatakse samas keskuses nii Tartu kui ka Kuressaare lennuvälja digitorni kaudu, mis võimaldab tõhusamalt ja paindlikumalt teenuseid pakkuda. Märtsi alguses võeti kasutusele lennujuhtimissüsteemi Topsky uus versioon B11. Topsky uuele versioonile üleminek on osa FINESTi projektist, mis parandab riikidevahelist lennujuhtimist. Topsky versioon B10 jäi kasutusele varusüsteemina. See aitas suurel määral kaasa ohutusele, luues Lennuliiklusteeninduse AS-is esimest korda olukorra, kus põhi- ja varusüsteem on teineteisega väga sarnased ning võimaliku rikke korral saavad lennujuhid varusüsteemi kasutada. Märtsist automatiseeriti ka lennujuhtimises kasutatavate süsteemide LARA ja Topsky omavaheline infovahetus. See muudatus aitab tõhustada tööd ning vähendada võimalikke inimtekkelisi vigu. GPS-häiringute tõttu olid aprilli lõpus ajutiselt häiritud Tartu lennuvälja teenused, kuid need taastati uute protseduuridega juuni alguses. See näitab ettevõtte võimekust kriisiolukordades kiiresti ja operatiivselt reageerida. 2024. aasta aprillist on Tallinna lennuväljal lubatud CATII protseduurid. Tehnilise lahenduse pakkus küll Tallinna Lennujaam, kuid protseduuride koostamine ja valideerimine oli Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimisosakonna töö. CATII protseduurid võimaldavad kasutada lennuvälja ka oluliselt kehvemate ilmastikutingimuste korral või märkida selle varulennuväljaks. See aitab parandada ohutust ja ka suurendada liiklust lähenemis- ja lähialas. Tihedas koostöös Tallinna Lennujaamaga võeti aasta lõpus kasutusele ka uued jäätõrje protseduurid. Sarnaselt CATII muudatustele toimus taristuga seotud tegevus Tallinna Lennujaamas, kuid protseduuride väljatöötamine ning kehtestamine olid Lennuliiklusteeninduse AS-i ülesanne. Uued jäätõrjealad ja nendega seotud tegevus aitab säästa keskkonda ning väheneb reostuse oht. Muudatused õhuruumis 2024. aasta aprillist jõustus muudatus Tallinna lennuvälja ümber asuva lähiala kohta. Muudatust ette valmistades võeti arvesse pilootide tagasisidet ning mõju ohutusele ja lennujuhtimise ning keskkonnamõju. Muudetud lähiala aitab lennujuhtimisega seotud koormust paremini korraldada ning sellel on positiivne mõju ka keskkonnale. Lähiala projekt nomineeriti ka Eesti lennunduse aasta teo konkursil. Ettevõtte paindlikkust õhuruumi korraldamisel vastavalt liiklusmahule näitab ka mais kasutusele võetud uued sektorid ülelendava liikluse sujuvamaks juhtimiseks ning töökoormuse jaotamiseks. Muudatus aitas leevendada liikluse koondumist ühte sektorisse ning lõi võimaluse vajaduse korral tööd teha ka kolmes sektoris. Seeläbi väheneb vajadus tipptundidel liiklust piirata ning ühtlustub saadavalolevate piirkondlike lennujuhtide töökoormus. Mehitamata lennundus Suuri edusamme tehti droonide haldamise valdkonnas; rakendati uued UTM-protseduurid Tallinna lähialas. Erikategooria droonilennud kooskõlastati, mis on oluline mehitamata lennuvahendite ohutuks integreerimiseks olemasolevasse õhuruumi. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 34 Tulevikuväljavaated 2024. aasta edusammud kinnitavad valmisolekut tulevaste väljakutsetega tegelemiseks. Kuigi üldine lennuliikluse kiire kasvu ootus on olnud sanktsioonide jätkuva mõju tõttu pigem tagasihoidlik, on ettevõttes parandanud tööprotsesse ja paindlikkust, et olla valmis edasisteks muutusteks ja kasvu võimalusteks. Kokkuvõttes iseloomustas 2024. aastat lennujuhtimisosakonna jaoks paljude, nii välis- kui sisekeskkonnast tulenevate uuenduste elluviimine ning kaasnevate muudatustega kohanemine. See kõik aitab kaasa tõhusale ja ohutule lennuliikluse korraldamisele. Lennundusteabe osakond Sujuva lennuliikluse korraldamiseks Eesti õhuruumis tegeleb ettevõte aeronavigatsiooniteabe teenuse pakkumisega. Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärk on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks lennuliikluseks vajaliku teabe (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ning edastamine. See tähendab, et ettevõtte ülesanne on hallata kogu Eesti õhuruumis (Tallinn FIR) lendamiseks vajalikku infot ja teha see õhuruumi kasutajatele sobilikus vormingus kättesaadavaks. Lendamise jaoks olulise teabe hulk on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Nii see kui ka tehnoloogiline areng ja sellega kaasnev info töötlemise võimaluste enesestmõistetavus on suunanud valdkonna arengut. Eesmärk on jõuda olukorda, kus piloot ei pea talle olulist infot lugema enam paberi pealt ja kodeeritud teatena, vaid seda teeb tema eest masin. See aga tähendab, et info peab olema digitaliseeritud kujul ja kokkulepitud vormingus, et saavutada info liikumise automatiseeritus ja seeläbi vähendada vigade võimalust, suurendada olukorrateadlikkust ning parandada õhuruumi läbilaskevõimet. Digitaliseerituse taseme ühtlustamiseks ja ka selle kiirendamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud määruse, mille kohaselt peavad lennuliiklusteenindused üle Euroopa looma 2025. aasta lõpuks digitaalse teabevahetuse tehnoloogilise võimekuse (System Wide Information Management, SWIM) ja hakkama pakkuma digitaalseid teabevahetuse teenuseid (SWIM-teenused). Kõikides AIM-valdkonna arendusprojektides on seda ka silmas peetud. 2024. aastal jätkusid aeronavigatsiooniteabe süsteemi CADAS uuendamistööd. Arendustellimuste leping sõlmiti 2019. aasta lõpus. Uuenduse läbivad nii aeronavigatsiooniteabe andmebaas, NOTAM- teadete töötlemise infosüsteem kui ka lennuplaaniteadete töötlemise infosüsteem. Eesmärk on suurendada süsteemide kasutusmugavust ja viia need vastavusse SWIM-teenuste pakkumiseks. Viimased tarned ja tööde lõpp olid algselt planeeritud 2023. aasta lõppu. Osa arenduste tarnest on siiski lükkunud ka 2025. aastasse, kuna arendustööd on osutunud planeeritust oluliselt keerukamaks. 2025. aastal keskendutakse arenduste kasutuselevõtule ja valmistutakse SWIM-teenuste pakkumiseks. Tehnikaosakond Lennuliikluse korraldamine tugineb tänapäeval keerukatele tehnilistele süsteemidele, mis tagavad ohutuse ja tõhususe. Need süsteemid hõlmavad radarite, lennujuhtimiskeskuste, navigatsiooniseadmete ja sidevahendite kasutamist ning need peavad vastama väga rangetele nõuetele, et tagada õhusõidukite ohutu ja sujuv liikumine õhuruumis. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 35 Tehnikaosakond hoolitseb selle eest, et ettevõttes oleksid olemas nõuetele vastavad süsteemid ja seadmed, et need oleksid töökindlad ja -korras ning varustaksid töötajaid täpsete andmetega. Samuti tegeleb tehnikaosakond järjepidevalt tehniliste lahenduste ajakohastamise ja uute süsteemide kasutuselevõtuga, et pakkuda pidevalt kvaliteetset ja ohutust arvestavat teenust. 2024. aastal leidis aset mitu olulist arengut seoses keskse lennujuhtimissüsteemiga, samuti navigatsiooni- ja seireseadmete süsteemidega. 2024. aastal sõlmiti leping Kaitseministeeriumiga Lääne-Eestisse paigaldatavate tuulikute mõjuga toimetulemiseks. Riigikaitse põhjustel on tuulikute kõrguse piirang u 150 m, kuna nende tegevus võib segada õhuseire radareid, sealhulgas lennuliiklusega seotud seiresüsteeme. Selleks et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on riik otsustanud piiranguid lõdvendada. ELi taaste- ja vastupidavuskavast Lennuliiklusteenindusele antava toetuse maht on 5,1 miljonit eurot ning sellega modifitseeritakse õhuseireahelat. 2024. aastal korraldati hulk riigihankeid. Projekti käigus hangitakse Tallinna radari asemele uus radar, arendatakse WAM-süsteemi, uuendatakse taristut, mis tähendab sideliini rajamist ja Tallinna radari objekti kordategemist, samuti integreeritakse õhuväe radari süsteemi väljund ja võetakse kasutusele ADS-B. Kogu tegevus plaanitakse ellu viia 2025. aasta lõpuks. See on oluline investeering, et pakkuda jätkuvalt oma põhiteenust kvaliteetselt ja ohutult. 2024. aasta märtsis võeti kasutusele uus lennujuhtimissüsteem TopSky B11. TopSky B11 versioonile mindi üle põhjusel, et kasutatav lennujuhtimissüsteemi riistvara oli vananenud ja vajas väljavahetamist – tarkvara uuenduseta seda teha ei saanud. TopSky B11 on vajalik tulevikku silmas pidades. Kasutusele võetakse Soomega sarnane lahendus ja see on väga oluline FINESTi programmi rakendamiseks. Lisaks tehti ettevalmistusi tulevase varulennujuhtimissüsteemi kasutuselevõtuks, mis plaaniti 2025. aasta veebruari. Varulennujuhtimissüsteem kasutab sama tarkvara mis põhilennujuhtimissüsteemgi ning see võimaldab teenuse jätkamist kõigil lennujuhtidel, kuna puudub eraldi pädevuse vajadus. 2023. aastal alustatud projekti, mis puudutas telefonikeskjaama vahetust ja uue kõneside salvestussüsteemi (VoiceCollect) kasutuselevõttu, elluviimise järel korrastati telefoninumbreid ja 2024. aasta aprillis suleti umbes 250 analoogtelefoni numbrit. 2024. aasta märtsis rakendati viit uut maapeal asuva kaugusmõõtjat (Distance Measurement Equipment, DME). DMEd on lendajate jaoks alternatiivne navigeerimisvõimalus GNSS-signaali häirete korral. Uute DMEde kasutuselevõtt on osa navigatsioonitaristu uuendamisest. See parandab DMEde katvust Eestis ja on väga oluline lennuohutuse seisukohalt. Erinevalt GNSSist on maal toimiv võrgustik häirete suhtes vähem tundlik. 2024. aasta mais hakati osutama Kuressaare lennuväljale lennuinfoteenust Tallinna digitorni keskusest. Sellele eelnesid aktiivsed varioperatsioonid ja testid, et tagada nii tehniline kui ka operatsiooniline valmisolek lennuinfoteenuse osutamiseks. 2024. aastal astuti samm andmepõhise juhtimise poole. Andmeanalüütika lahendus täienes tehniliste süsteemide haldamis- ja hooldamisandmete ning lennuliikluse andmetega. Aruanded on koostamisel. 2024. aastal muutus Lennuliiklusteenindus riigihangete kohuslaseks. Kuna enamik ettevõtte hankeid on seotud seadmete ja süsteemide ning nende arendamise ja haldamisega, töötab hangete spetsialist tehnikaosakonnas. 2024. aastal viidi läbi 118 hanget ja ostu. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 36  Äriarenduse osakond Et tagada lennuliiklusteenuste osutamise ja lennuliikluse juhtimise süsteemi toimimine, parandatakse ettevõtte süsteemsust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. 2024. aastal jätkati mitme juba varem alustatud projekti elluviimisega. FINEST FINEST on piiriülese lennuliikluse korraldamise süsteem, mis on loodud koostöös Soome lennuliiklusteenindusega Fintraffic Air Navigation Services Oy (Fintraffic ANS). FINESTi eesmärk on Eesti ja Soome õhuruumi lõimimine, mille abil tagatakse turvalisem, jätkusuutlikum ja tõhusam ühine õhuruum ning teenus, mis vastab mõlema riigi ja klientide vajadustele ning muudab lennuliikluse keskkonnasäästlikumaks. 2024. aastal taasalustati tegevuste ja rakendamise aruteludega kõikides programmi töövoogudes. Ühise nägemuse kinnitamiseks Fintraffic ANSiga koostati uus laiapõhjaline opereerimise kontseptsiooni dokument, mille käigus vaadati üle varasem lähenemisviis programmile ning lepiti kokku uued eesmärgid, lahendused ja etapi kaupa lähenemine õhuruumide lõimimisele. Uute eesmärkide ja lahenduste kokkuleppimise järel koostati ja kinnitati projektiplaan FINESTi 1. etapi rakendamiseks. Kahe ettevõtte vahel kinnitati ühiste muudatuste juhtimise põhimõtted, mis tagavad programmi edenedes ettevõtetevahelise koostöö. Piiriülese teenuse osutamiseks ja FINESTi käivitamiseks jätkati uute tehniliste süsteemide rakendamisega. Lennuliiklusteenindus ja Fintraffic ANS liikusid üle uuele ja ühtsele lennujuhtimissüsteemi tarkvara versioonile. Lisaks alustasid ettevõtted tulevase lennujuhtimissüsteemi nõuete analüüsimist ja kirjeldamist. Fintraffic ANS jätkas ühtse piiriülese teenuse osutamist võimaldava kõnesidesüsteemi testimist ja rakendamist. Seireseadmete parameetrite muutmisel võeti arvesse FINESTi eesmärke ning parameetreid hoiti kogu aasta ühtsetena. Õhuruumikorralduse muudatuste puhul säilitati FINESTi juba varem saavutatud valmidus. Muudatusi tehes jälgiti, et kõik muudatused toetaksid piiriülese teenuse rakendamist. Lisaks jätkati mitme operatsioonilise protseduuri ühtlustamisega. Aasta jooksul vaatas Soome Kaitseministeerium üle oma andmekaitsenõuded ning riikide ministeeriumid pidasid koosolekuid, et liikuda riikidevahelise lepingu sõlmimise suunas. Digi- ehk irdtorn 2016. aastal käivitati koostöös Tallinna Lennujaamaga digitorniprojekt, mille eesmärk on Eesti nelja regionaalse (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) lennuvälja teenuse digitaliseerimine. Selleks on välja töötatud lahendused koos Adacel Technologies Limitediga digitornitehnoloogia kasutuselevõtuks kohalikel lennuväljadel. Digitornitehnoloogia võimaldab osutada lennuliiklusteenust ühel ajal ja ühest keskusest mitmel lennuväljal, tagades ohutu ja kvaliteetse teenuse ööpäev läbi olenemata ilmastikuoludest. Ühtlasi võimaldab digitornitehnoloogia pakkuda lennuliiklusteenuseid paindlikumal ja kulutõhusamal moel. 2024. aastal alustati lennuliiklusteenuse pakkumist digitornist Kuressaare lennuväljale. Teenuse ettevalmistamiseks ja valideerimiseks tehti 2023. aasta teisel poolel varioperatsioone, mis jätkusid 2024. aasta alguses. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 37 2024. aastal tehti ka võrdlev analüüs lennuliiklusteenuse optimaalseks osutamiseks Eesti regionaallennuväljadel. 2025. aastal jätkatakse optimaalseima lahenduse otsimist, kasutades multitornitehnoloogiat. Mehitamata lennuliikluse korraldus Lennuliiklusteeninduse üks oluline strateegiline eesmärk on mehitamata lennunduse valdkonna arendamine ning mehitatud ja mehitamata õhusõidukite ühise õhuruumi teenuste väljatöötamine ja rakendamine läbi UTM (mehitamata lennuliikluskorralduse) tarkvara. Õhuruumi paindlikumaks kasutamiseks võeti 2024. aasta veebruaris kasutusele uued lennujuhtimisprotseduurid, mis võimaldavad erikategooria käitamisloaga tõusta Tallinna lähialas kuni 120 m kõrgusele. Tänu Tallinna lähiala mõõtmete vähendamisele muutus väiksemaks ka linna ümbritsev geoala, mistõttu suurenes seal lubatud lennukõrgus. Nagu planeeritud, viidi 2024. aasta kevadel lõpuni UTM-tarkvaraga seotud arendused, mille tulemusena on rakendus saadaval nii iOS- kui ka Android-süsteemis. Osaleti EASi tootearendusprogrammis Disaini Meistriklass, mille käigus kaardistati riigisektori mehitamata lennuliikluse korraldamisega seotud vajadused ning alustati mitmesuguste teenuste väljatöötamist. Koos Transpordiameti, Eurocontroli ja Eesti Lennuakadeemiaga jätkati Tallinna lähiala riskihindamist U-space’i õhuruumi loomiseks. Projekti käigus hinnatakse riske maapealsele taristule, inimestele ja tavalennuliiklusele ning leitakse U-space’i õhuruumile sobivaim asukoht, et tagada ohutu mehitatud ja mehitamata lennuliiklus. Tegevused jätkuvad 2025. aastal. Aasta jooksul pandi suurt rõhku järgmise viie aasta tegevuse planeerimisele ning kaardistati probleemkohad ja vajalikud arendused. Muuhulgas loodi UTMi tegevuskontseptsioon, mis asendab varasema mehitamata lennunduse valdkonna strateegia. U-space’i õhuruumi kehtestamiseks ja teenuste rakendamiseks vajalike arenduste finantseerimiseks esitati koos partneritega avaldus CEF 2 rahastusprogrammis osalemiseks. Positiivne rahastusotsus võimaldab oluliselt kiirendada nende arenduste elluviimist, mis on vajalikud valdkonna arengu jaoks. Strateegia 2025–2029 2024. aastal uuendati äriarenduse osakonna eestvedamisel ettevõtte strateegiat aastateks 2025–2029. Ettevõtte visioon on korraldada lennuliiklust globaalsel turul, vähendades hilinemisi ja säästes keskkonda. Eesmärk on, et viie aasta pärast on ettevõte oluliselt tugevam organisatsioon kui praegu. Lähiaastad on olulised, et saavutada paindlikkus ja kohanemisvõime, et tulla edukalt toime igal ajal ja igas olukorras. Lennuliiklusteeninduse strateegia 2025–2029 keskendub turvalise ja nutika teejuhi rollile Eesti ja Euroopa taevas. Strateegia alus on õigus- ja majanduskeskkond, rahvusvaheline koostöö ning omaniku ja kliendi ootused. Lähiajal keskendutakse ettevõtte ladusale toimimisele. Strateegia on jagatud nelja tulemusvaldkonda: ohutus, teenuse kvaliteet, tõhusus ja kestlikkus. Järgmise perioodi strateegia on ajas kohandatav, see tähendab, et raamistik on paigas, kuid strateegiat vaadatakse igal aastal üle ja selles tehakse vajaduse korral muudatusi. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 38 Strateegiat luues töötati välja väga selge mõõdikute süsteem. See võimaldab pidevalt strateegia edenemise protsessi jälgida ja sellele vastavalt reageerida. Strateegias mängivad olulist rolli partnerlus ja koostöö ning selle fookuses on • FINEST – piiriülese teenuse osutamine Soome Fintrafficuga; • digitaalne tulevik – mehitamata lennuliikluskorraldus ja digitornikeskus; • rahvusvaheline võrgustik – koostöö lennundusorganisatsioonide ja -ettevõtetega; • riigisisene koostöö – lennundusvõrgustik ning tsiviil-militaarkoostöö. Aasta strateegilised tegevused on kajastatud tegevuskavas, mida uuendatakse igal aastal. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 39 JÄTKUSUUTLIKUS LENNULIIKLUSTEENINDUSES Lennuliiklusteenindus on osa ühiskonnast ning ettevõtte jaoks on oluline olla kogu oma tegevuses jätkusuutlik, arvestades seejuures keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ning lähtudes vastutustundlikust juhtimisest. 2024. aastal loodi ettevõttes eraldi ESG (environmental, social, governance) töörühm, mille eesmärk on aidata ellu viia ettevõtte strateegiast tulenevaid kestlikkuse eesmärke. Töörühmas alustati vastutustundliku ettevõtte põhimõtete sõnastamist ja väärtusahela kaardistamist. Väärtusahela kaardistus on esimene oluline samm kahese olulisuse hindamise läbiviimiseks, mis on planeeritud 2025. aastaks. Kestlikkuse eesmärgid uuel perioodil: Keskkond • Vähendame oma kliimamõju. • Oleme teadlikud kliimamuutustest ja arvestame nendega riskijuhtimisel. Töötajad ja ühiskondlik panus • Suurendame töötajate pühendumust ja rahulolu. • Parandame juhtimiskvaliteeti. • Hoiame tööheaolu taset. • Arvestame oma tegevuse sotsiaalse mõjuga. • Tagame järelkasvu. Vastutustundlik juhtimine • Oleme heade juhtimistavadega eeskujuks. • Arendame ettevõtte kultuuri. • Arendame lennuliikluskorralduse valdkonda rahvusvahelise ja riigisisese koostöö kaudu. Mõju keskkonnale Ettevõte on teadlik lennunduse tekitatava CO2 heite mõjust keskkonnale ja maailma lennundussektori eesmärkidest süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Arvestatakse keskkonnamõju vähendamisega nii Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 40 oma äritegevuses, arendusprojektides kui ka igapäevases maapealses tegevuses. Ka kontorihoone ja lennujuhtimistorn tekitavad CO2 heidet, mis on peamiselt seotud elektrienergia tarbimisega. 2024. aastal mõõdeti oma kliimamõju mõjualades 1 (otsene heide) ja 2 (kaudne heide). Mõõtmise tulemusel on ettevõtte CO2 heitkogused 80,33 tonni Co2 ekvivalenti. Kui mõjuala 1 heiteallikad on ettevõtte sõiduautod, varugeneraatorid ja hajusheitmed, siis mõjuala 2 heide tuleneb elektrienergiast. Lennuliiklusteeninduse ASi kogutud andmed 2024 Lennuliiklusteeninduse kliimamõju 40.1% 80,3 t CO2 e 59.9% Mõjuala 1 Mõjuala 2 Jahutusenergia 0 t CO2 ekv 0.0% Soojusenergia: Lokaalne küte 0 t CO2 ekv 0.0% Elektrienergia: Ostetud elekter 48 t CO2 ekv 59.92% Teised sõidukid 0 t CO2 ekv 0.0% Paiksed põletusseadmed* 4 t CO2 ekv 5.2% Hajusheitmed 6 t CO2 ekv 7.0% Sõiduautod 22 t CO2 ekv 27.9% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% * Tarbimise hulk on puudu/puudulik. Elektrienergia pärineb 96% ulatuses taastuvatest energiaallikatest (arvestades nii ettevõtte hooneid kui ka renditavaid pindu). Ettevõtte kontorihoonel on päikesepaneelid, mis andsid 2024. aasta maist kuni augustini 14% energiatarbest. Hoonetele ostetakse sisse ainult taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergiat. 2025. aastal on plaanis mõõta ettevõtte kliimamõju mõjualas 3, mis võimaldab saada tervikpildi kogu kliimamõjust ja tulemuste põhjal võtta täiendavaid heitkoguste vähendamise meetmeid. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 41 Keskkonna hoidmisel on väga oluline ka tõhus lennujuhtimine. Lennujuhtimisega seotud protseduurid ja õhuruumi disain mõjutavad otseselt lennukite kütusekulu ning sellega seotud horisontaal- ja vertikaallennu efektiivsuse näitajaid. 2024. aastal moodustasid pideva laskumise protseduurid (continuous descent operations, CDO) 70% kõikidest laskumistest. Horisontaallennu efektiivsuse osas jälgitakse Euroopa Komisjoni seatud mõõdikut KEA (key performance environment indicator based on actual trajectory), mille arvutused põhinevad tegelikult lennatud trajektooril. Eesti õhuruumi läbinud lendude osas oli KEA üle 6%, mida mõjutab jätkuvalt tugevalt geopoliitiline olukord. Hinnanguliselt moodustavad järgneva 20 aasta jooksul kondensjäljed suure osa lennunduse jalajäljest (lisaks süsinikule muu mõju, mida ei põhjusta CO2). Sellega seonduvalt jätkusid BOREALISe CONCERTO projekti raames tegevused arendusmeeskonnaga, mille eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas saaks Euroopas luua protseduure kondensjälgede tekke vähendamiseks. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 42  Meie töötajad ja ühiskondlik panus Meeskond Lennuliiklusteeninduse meeskonna suurus on olnud viimastel aastatel stabiilne. 2024. aastal suurenes meeskond veidi: 31. detsembri 2024. aasta seisuga oli ettevõttes 191 töötajat. Kaadrivoolavuse näitajad on väikeses langustrendis, ettevõtte tööjõu koguvoolavus oli 6,5% ja vabatahtlik voolavus 4,3%. Ettevõte soovib pakkuda oma töötajatele jätkuvalt tähendusrikast tööd, head juhtimist ning tervislikku ja arengut toetavat töökeskkonda. 2024. aasta jooksul arendati tööandja väärtuspakkumist, täiendades töötajate sisendi põhjal nii hüvede loetelu kui ka luues uusi ühisüritusi. Septembris-oktoobris ajakohastati Lennuliiklusteeninduse väärtused. Sellesse ettevõtmisesse oli eri etappidel kaasatud kogu organisatsioon, sisutöörühmas töötas kaasa ligi 30 inimest, sealhulgas juhtkond. Uued väärtused on pälvinud töötajatelt positiivset tagasisidet ja tõid kaasa ettevõtteülese tunnustuse kategoorias „Aasta tegu“. Ettevõtte uued väärtuste juhtlaused: julgen hoolida, minust sõltub, koos kaugemale, alati ohutult. 2024. aastal 191 töötajat, 113 meest 78 naist keskmine staaž 11 aastat Värvati kokku Lahkus 12 töötajat 21 uut kolleegi Rahulolu ja pühendumus Töötajate kaasamiseks ning pideva tagasiside saamiseks tehti ka 2024. aastal kolm pulsiuuringut, millega mõõdeti töötajate rahulolu ja pühendumust. Uuringutes osalemise määr on jätkuvalt kõrge – keskmiselt 76%, mis kõneleb nii soovist kaasa rääkida kui ka usust, et tagasisidet võetakse arvesse. Lisaks pulsiuuringutele tehti koostöös välispartneriga ka põhjalikum uuring, milles jälgiti arengut võrreldes 2022. aastaga ja kaardistati detailsemalt tugevused ja arengukohad. Uuringutulemused näitasid positiivset suundumust nii pühendumuses kui ka rahulolus erinevate tööd puudutavate valdkondadega. Kõige rohkem oldi rahul töötingimuste, info liikumise ning juhtimisega. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 43 Uuringutulemuste ja järgnenud arutelude põhjal kavandati järgmisi samme töötajate rahulolu säilitamiseks ja suurendamiseks. Uueks strateegiaperioodiks uuendati töötajate rahulolu ja pühendumuse jälgimise plaani. Tööheaolu Ettevõtte kontor ja töökeskkond laiemalt on endiselt kõrgel tasemel ning püütakse teha kõik selles, et hoida oma töötajaid tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist tervise heaks. Töötajad saavad kasutada nii Stebby heaoluteenuseid, ettevõtte jõusaali kui ka osaleda üheskoos spordiüritustel. 2024. aastal keskenduti vaimse heaolu hoidmisele, jätkates koostööd Melivaga. Eelkõige operatsioonilist tööd tegevatele töötajatele mõeldes hangiti massaažitool, et töötajad saaks lõõgastuda. Samuti uuendati töökeskkonna riskianalüüsi, mis võimaldas üle vaadata töökeskkonnas peamiselt esile kerkivad riskid. Märkimisväärseid ohte töökeskkonnas ei ole, kuid siiski koostati ajakohastatud tegevuskavad, et maandada riske. Hea meel on tõdeda, et juba mitmes aasta ei olnud tööõnnetusi. Ettevõte kuulub tervist toetavate ettevõtete võrgustikku ning sellele on omistatud peresõbraliku tööandja ja vaimset tervist toetava ettevõtte kuldmärgis. Koolitus- ja arendustegevus 2024. aastal suurendati investeeringuid töötajate arendamisse. Koolitus- ja arenduskulud (sh koolituslähetused) moodustasid 2024. aastal 2,6% tööjõukuludest (2023. aastal 1,9%). Koolituskuludest kaks kolmandikku olid põhiosakondade koolitus- ja arenduskulud ning ülejäänud kolmandiku moodustasid ettevõtteülesed ja tugiosakondade koolitus- ja arendustegevused. Koolituskulude kasv tõi kaasa ka koolitustundide arvu kasvu peaaegu kõikides osakondades. Keskmine koolitustundide arv inimese kohta oli 53 (2023. aastal 36). Võrreldes eelmise aastaga on kolmekordistunud e-õppe maht, mis näitab, et töötajad eelistavad paindlikumaid õppimisviise, ning osalt ka seda, et e-õppe keskkond Coursy on hästi juurdunud. 2024. aastal keskenduti ettevõtteülese arengufookuse teemana digipädevuse arendamisele. Aasta jooksul toimus sel teemal 17 arendustegevust, milles osales 52% töötajaskonnast. Jätkuvalt toetati elukestvat õpet, sealhulgas kajastati tasemeõppega seonduvaid teemasid. Jätkati juhtide toetamist oma meeskonna eesmärkide elluviimisel, selleks viidi läbi individuaalsed planeerimisvestlused kõigi juhtidega. Toetava töövahendina valmis juhtimise aastaring. Ühiskondlik panus ja koostöö Ettevõttel on head suhted riiklike institutsioonide ja valdkonda reguleerivate asutustega nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Nendega koostööd tehes tagatakse, et lennundus on jätkusuutlik, ökonoomne ja jätkuvalt ohutu. Koostööd tehakse ka lennundusvaldkonna tippekspertidega, et luua uuenduslik, keskkonda arvestav ja tuleviku tingimustele vastav jagatud õhuruum. Lennuliiklusteenindus teeb koostööd järgmiste organisatsioonidega: • Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Organization, ICAO) Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 44  • Tsiviillennuliiklusteeninduste Organisatsioon (Civil Air Navigation Services Organization, CANSO) • Põhja-Euroopa lennuliiklusettevõtete koostöögrupp (Borealis Alliance) • Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumi osa töögrupp (European Functional Airspace Block, NEFAB) • Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) • Ühtse Euroopa taeva arendustegevuse programm (Single European Sky Air Traffic Management Research) • Eesti Lennundusklaster • Eesti Maksumaksjate Liit • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) Oluline on tagada pidev järelkasv. 2024. aastal osales Lennuliiklusteeninduse praktikaprogrammis kaheksa praktikanti, kellest üks jätkas tööd lennundusteabe osakonnas ja teisest sai lennuinformaator. Vastutustundlik juhtimine Hea ühingujuhtimise tava aruanne Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ainuomanik on Eesti Vabariik ja ettevõte kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse. Omanikku esindab taristuminister. Lennuliiklusteeninduse juhtimisel lähtutakse äriseadustikust, riigivaraseadusest ja hea ühingujuhtimise tavast (edaspidi „HÜT“), võttes arvesse riigivaraseadusest tulenevaid erisusi. Kuna Lennuliiklusteeninduse aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, siis on aktsionäri huvid kaitstud riigivaraseaduses sätestatud põhimõtete alusel. Seega ei järgi Lennuliiklusteenindus teatavaid hea ühingujuhtimise tava juhiseid, eelkõige neid, mis on seotud üldkoosoleku ja nõukoguga. Juhtimisotsuste tegemisel lähtutakse riigi kui omaniku ootustest, ettevõtte visioonist, strateegiast ja väärtustest ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest. Omanik ootab ettevõttelt, et see oleks lisaks efektiivsele majandustegevusele ka heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja tugeva ärikultuuri poolest Eesti äriühingutele eeskujuks. Lennuliiklusteeninduse nõukogu, juhatus ja juhtkond töötavad selle nimel, et lõimida seatud ootused ettevõtte igapäevategevusse, arendades ettevõtet seeläbi järjepidevalt. Lennuliiklusteeninduse strateegilised eesmärgid seatakse viieaastaste strateegiaperioodide kaupa ja nende elluviimist hinnatakse igal aastal võtmemõõdikute abil. Juhtide roll on kaasata töötajad heade juhtimistavade kaudu strateegiliste eesmärkide elluviimisse. Majandustulemustest antakse regulaarselt aru kord kvartalis ilmuvate finantsaruannete kaudu, mis avaldatakse ettevõtte kodulehel. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 45 Lennuliiklusteeninduse juhatus koostab ettevõtte majandusaasta finantsaruande, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse põhimõtteid. Aruannet kontrollivad audiitor ja Lennuliiklusteeninduse nõukogu. Teabe avaldamine Lennuliiklusteenindus ei rakenda täielikult HÜTi punkti 5. Mitterakendamise põhjus on Lennuliiklusteeninduse aktsionäride struktuur – Lennuliiklusteenindusel on üks aktsionär. Seega ei ole teabe avaldamine veebilehel tõhus ja otstarbekas aktsionäride teavitamise viis. Samuti ei ole seetõttu otstarbekas jagada kogu teavet inglise keeles. Olenemata sellest, et HÜTi punkti 5 nõudeid täies ulatuses ei rakendata, saadab ettevõte vajalikud aruanded aktsionärile otse ja avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab Lennuliiklusteenindus HÜTi alapunktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ja teiste huvirühmadega. Lennuliiklusteeninduse veebilehel avaldatakse igal juhul teave, mille avaldamise kohustus tuleneb kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas riigivaraseadusest. Finantsaruandlus ja auditeerimine HÜTi alapunktis 6.2.3 on sätestatud, et audiitorite rotatsiooni korraldamisel võtab emitent aluseks Finantsinspektsiooni 24. septembri 2003. aasta juhendi „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon“. Nimetatud soovituslikku juhendit siiski ei järgita ja audiitor nimetatakse kolmeks kalendriaastaks konkursi tulemuste alusel. Ärieetika ja infoturve Lennuliiklusteeninduse toimimise alus on usaldusväärsus ja eetiline äritegevus. Kokkulepitud käitumisstandardid kolleegide, klientide, partnerite ja avalikkusega on esitatud Lennuliiklusteeninduse eetikakoodeksis. Lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõttest ning hoidutakse diskrimineerimisest, hirmutamisest ja igasugusest ahistamisest. Töötajatele on loodud võimalus teatada konfidentsiaalselt võimalikust rikkumisest või ebaeetilisest käitumisest. Valikuid tehes jälgitakse, et need ei kahjusta ettevõtte tegevust ja mainet. Hoidutakse huvide konflikti tekkimisest. Ohutu teenuse osutamise juurde kuuluvad ka taustal toimuvad infoturbetegevused. 2024. aastal täideti seatud eesmärk – põhiteenust mõjutavaid infoturbeintsidente ei olnud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 46 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Finantsseisundi aruanne (eurodes) Varad Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja raha ekvivalendid 2; 3 13 162 335 1 483 367 Nõuded ostjate vastu 3; 4 5 435 451 3 088 761 Muud nõuded ja ettemaksed 5 340 224 354 275 Käibevara kokku 18 938 010 4 926 403 Materiaalne põhivara 6 13 824 881 14 641 451 Immateriaalne põhivara 6 10 567 871 12 206 580 Põhivara kokku 24 392 752 26 848 031 Varad kokku 43 330 762 31 774 434 Kohustused ja omakapital Lühiajalised laenukohustused 3; 7 8 455 943 684 905 Võlad töövõtjatele 8 110 591 126 917 Lühiajalised eraldised 8 1 324 620 836 250 Muud lühiajalised kohustused 3; 9 1 620 562 2 733 570 Lühiajaline sihtfinantseering 16 0 110 250 Lühiajalised kohustused kokku 11 511 716 4 491 892 Pikaajalised laenukohustused 3; 7 11 242 796 16 698 739 Pikaajaline sihtfinantseering 16 3 632 356 32 356 Pikaajalised kohustused kokku 14 875 152 16 731 095 Kohustused kokku 26 386 868 21 222 987 Omakapital 10 Aktsiakapital 10 112 940 10 112 940 Kohustuslik reservkapital 0 0 Ülekurss 438 507 3 501 329 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 0 Koondkahjum/kasum 6 392 447 -3 062 822 Omakapital kokku 16 943 894 10 551 447 Kohustused ja omakapital kokku 43 330 762 31 774 434 Lehekülgedel 51–84 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 47  Koondkasumiaruanne (eurodes) Lisa 2024 2023 Müügitulu 11 30 981 344 17 923 424 Muu äritulu 264 348 370 444 Äritulud kokku 31 245 692 18 293 868 Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 –3 452 054 –3 144 178 Muud tegevuskulud 14 –1 944 549 –1 405 925 Tööjõukulud 12 –15 250 273 –13 811 865 Põhivara kulum 6 –3 478 371 –2 652 570 Ärikulud kokku –24 125 247 –21 014 538 Ärikahjum/kasum 7 120 445 –2 720 670 Finantstulud 96 484 34 809 Finantskulud 7 –824 482 –376 961 Kahjum/kasum majandustegevusest 6 392 447 –3 062 822 Puhaskahjum/kasum 6 392 447 –3 062 822 Koondkahjum/kasum 6 392 447 –3 062 822 Lehekülgedel 51–84 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 48  Rahavoogude aruanne (eurodes) Rahavoog äritegevusest Lisa 2024 2023 Aruandeaasta kasum/kahjum 6 392 447 –3 062 822 Korrigeerimised Finantstulud/kulud 727 998 342 152 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 3 478 371 2 652 570 Kasum (kahjum) põhivara müügist 0 –1 495 Sihtfinantseering kulude katmiseks 16 –56 664 –199 096 Kokku korrigeerimised 4 149 705 2 794 131 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4;5 –2 332 639 –781 004 Varude muutus 0 3 195 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 8;9 697 539 342 835 Laekumised sihtfinantseerimisest tegevuskulude katmiseks 16 –53 586 231 452 Kokku rahavood äritegevusest 8 853 466 –472 213 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 6 –2 357 389 –5 537 089 Laekumine põhivara müügist 1 556 47 669 Laekunud intressid 96 484 34 809 Saadud põhivara sihtfinantseeringud 16 3 600 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 1 340 651 –5 454 611 Rahavood finantseerimisest Saadud laenud 7 3 000 000 14 760 457 Saadud laenude tagasimaksed 7 –684 905 –10 674 692 Makstud intressid 7 –830 244 –369 894 Kokku rahavood finantseerimisest 1 484 851 3 715 871 Perioodi netoraha muutus (+/–) 11 678 968 –2 210 953 Raha perioodi alguses 2 1 483 367 3 694 320 Raha perioodi lõpus 2 13 162 335 1 483 367 Lehekülgedel 51–84 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 49  Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Aktsiakapital Kohustuslik Ülekurss Jaotamata Kokku reservkapital kasum Saldo 31.12.2022 10 112 940 0 3 501 329 0 13 614 269 Koondkahjum/ 0 0 –3 062 822 0 –3 062 822 kasum 2023 Saldo 31.12.2023 10 112 940 0 438 507 0 10 551 447 Koondkahjum/ 0 0 0 6 392 447 6 392 447 kasum 2024 Saldo 31.12.2024 10 112 940 0 438 507 6 392 447 16 943 894 Täpsem teave aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 10. Lehekülgedel 51–84 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 50 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA HINDAMISALUSED Üldteave Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi „ettevõte“) on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, mille aktsiatest 100% kuulub Eesti Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte aadress on Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa. Siinne raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ja kajastab perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2024. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 25. märtsil 2025. Äriseadustiku alusel on juhatuse koostatud majandusaasta aruande (mille üks osa on raamatupidamise aastaaruanne) kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Aktsionäril on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Koostamise alused Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja töötatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgenduste alusel nii, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud (EL IFRS). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist. Arvestus- ja esitusvaluuta Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluuta on euro. Muutused teabe esitusviisis Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted teabe esitusviisi kohta on samad, mida kasutati ettevõtte 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes, välja arvatud allpool kirjeldatud juhtudel. Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Uued standardid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2024, ei avalda olulist mõju ettevõtte finantsaruannetele. Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 1. jaanuari 2024 algavatele aruandeperioodidele ning lubatud on varasem rakendamine. Ettevõte ei ole ühtki neist uutest ja muudetud standarditest enne tähtaega kasutusele võtnud . Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 51 IFRS 18 „Finantsaruannete esitamine ja avalikustamine“: (Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine). Standardiga IFRS 18 asendatakse standard IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“. Peamised muutused nõuetes: Struktureeritum kasumiaruanne Standardiga IFRS 18 kehtestatakse uute määratlustega vahesummad – „ärikasum“ ja „kasum (kahjum) enne finantseerimist ja tulumaksu“ ning nõue, et kõik tulud ja kulud tuleb jaotada kolme uue eraldiseisva kategooria vahel, lähtudes ettevõtte peamistest tegevustest: äritegevus, investeerimine ja finantseerimine. IFRS 18 kohaselt ei ole ettevõtetel enam lubatud avalikustada tegevuskulusid ainult lisades. Ettevõte peab esitama tegevuskulud viisil, mis annab kõige kasulikuma struktureeritud kokkuvõtte tema kuludest, tehes seda • olemuse, • funktsiooni või • kombineeritud esitusviisi kaudu. Kui tegevuskulud esitatakse funktsiooni alusel, siis rakenduvad uued avalikustamisnõuded. Juhtkonna määratletud tulemuslikkuse näitajad, mida tuleb avalikustada ja auditeerida IFRS 18 kohaselt tuleb raamatupidamise aruandes avalikustada ka mõned näitajad, mida nn hea raamatupidamistava ette ei näe. Standardiga kehtestatakse juhtkonna määratletud tulemuslikkuse mõõdikute kitsas määratlus, mille kohaselt • need on tulude ja kulude vahesumma; • neid kasutatakse avalikus kommunikatsioonis väljaspool finantsaruandeid ja • need peegeldavad juhtkonna hinnangut finantstulemustele. Iga esitatud juhtkonna määratletud tulemuslikkuse mõõdiku kohta peab ettevõte ühes raamatupidamise aruande lisas selgitama, miks selle mõõdikuga esitatav teave on kasulik ja kuidas see on arvutatud, ning võrdlema seda IFRS standardite kohaselt arvestatud näitajaga. Andmete suurem eristamine Selleks et tagada investoritele parem ülevaade finantstulemustest, antakse uue standardiga täpsemaid juhiseid teabe rühmitamise kohta raamatupidamise aruandes. See hõlmab juhiseid selle kohta, kas teave tuleb esitada põhiaruannetes või esitada detailsemalt lisades. Ettevõtetel ei soovitata kasutada rida „Muud“, kui nad seda edaspidi siiski teevad, tuleb neil esitada täiendavat teavet. Muud põhiaruannetele kohaldatavad muudatused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 52 Standardiga IFRS 18 määratakse äritegevuse rahavoogude kaudmeetodil esitamisel lähtepunktiks ärikasum ning kaotatakse võimalus liigitada intressi- ja dividendirahavood rahavoogude aruandes äritegevuseks (see erineb täpsustatud põhitegevusega ettevõtete puhul). Lisaks kehtestatakse uus nõue esitada firmaväärtus bilansis eraldi kirjena. Üleminek Raamatupidamise aastaaruandes, mis on koostatud perioodi kohta, mil uut standardit esimest korda rakendatakse, peab (majandus)üksus esitama sellele perioodile vahetult eelnenud võrdlusperioodi kasumiaruande iga kirje võrdluse, avalikustades • IFRS 18 nõuete kohaselt esitatud korrigeeritud summad ja • IAS 1 kohaselt eelnevalt esitatud summad. Ettevõte kavatseb uut standardit rakendada alates 1. jaanuarist 2027. Ettevõte hindab parajasti IFRS 18 rakendamisest tulenevat võimalikku mõju tema raamatupidamise aruandele. Muud jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 1. jaanuari 2024 algavatele aruandeperioodidele ja lubatud on varasem rakendamine. Ettevõte ei ole ühtki neist uutest ja muudetud standarditest ennetähtaegselt kasutusele võtnud ja tema hinnangul ei avalda need jõustudes ettevõtte raamatupidamise aruandele olulist mõju. • „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused) • IFRS standardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide • „Vahetatavuse puudumine“ (IAS 21 muudatused) Välisvaluuta arvestus Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandeperioodi lõpul ümber hinnatud aruandeperioodi lõpul kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi järgi. Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud koondkasumi aruandes. Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui need realiseeruvad 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena. Finantsvara Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ja rahavoogude lepingulistest tingimustest. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 53 Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, mil ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega kasumiaruandes. Õiglases väärtuses muutustega kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ja finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik finantsvarad on liigitatud järgmistesse kategooriatesse: • nõuded ostjate vastu; • raha ja raha ekvivalendid. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku teabe põhjal. Rakendatav väärtuse languse metoodika oleneb sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitut võimalikku tulemust, ii) raha ajaväärtust ja iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ning põhjendatud teavet mineviku sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemisviisi ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte vaatas üle väärtuse Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 54 languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse metoodika muutuse tulemusel ei tekkinud 1. jaanuari seisuga allahindluse reservis olulisi muutusi, seega korrigeerimisi jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli 1. jaanuari 2023. aasta ja 31. detsembri 2024. aasta seisuga ebaoluline. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moodustavad sularaha kassas, raha arvelduskontodel ja lühiajalised (kuni kolm kuud) deposiidid. Finantsaruannete koostamisel on äritegevuse rahavood kajastatud kaudse meetodi abil ning investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood otsese meetodi abil. Materiaalne põhivara Kajastamine ja mõõtmine Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega. Omatarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõukuludest ning muudest kuludest, mis on otseselt vajalikud vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamiseks. Põhivara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid komponentide kasuliku eluea järgi. Edaspidised väljaminekud Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või renoveerida. Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaobjekti osa soetusmaksumust usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse. Eelmises lõigus esitatud arvelevõtmise põhimõtete alusel ei kajastata materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase hooldusega seotud kulusid. Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud. Kulumi arvestus Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ja selle eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortiseerita. Ettevõte kasutab järgmisi amortisatsiooninorme: • maa 0% • rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2–20% • masinad ja seadmed 1–40% • muu inventar 10–40% Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 55 Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna plaanitud eesmärgi kohaselt, ning lõpetatakse juhul, kui vara lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara eemaldatakse lõplikult kasutusest või klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Materiaalsele põhivarale määratud kasulik eluiga, jääkväärtused ja amortisatsioonimeetodid vaadatakse üle igal aastal. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes real „põhivara kulum“ perioodil, mil kajastamine lõpeb. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeritakse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui on sellele viitavaid asjaolusid, analoogselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta selle kasuliku eluea järgi määraga 4–20% aastas. Mittefinantsvarade väärtuse langus Mittefinantsvara Igal bilansipäeval hindab ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsvarade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, tehakse vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomääraga, mis väljendab hetke turuväärtuse suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara väärtuse languse testimiseks rühmitatakse varad kõige väiksemasse võimalikku varade rühma, mille pidevast kasutamisest on võimalik rahavoogusid eristada ning mis on olulises osas sõltumatud teistest varadest või varade rühmadest saadavatest rahavoogudest. Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse bilansiline väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tekkinud kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes. Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on kasvanud ja kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on kasvanud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiir on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel tavapärast amortisatsiooni. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 56 Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud tasu õiglane väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohustustega kaasnevad kulutused (sh intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandepäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti kajastatakse lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda laenulepingu rikkumise tõttu. Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna ettevõtte hinnangul on laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline (on pigem tõenäoline, et vahendite väljavool on vajalik kohustuse rahuldamiseks) ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandeperioodi lõpu seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale isikule. Eraldiste kulu ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse muutuste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide kahjumite katmiseks. Kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Rendiarvestus Rendilevõtjad peavad a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute puhul, välja arvatud juhul, kui renditav vara on väheväärtuslik, ning b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 57 Rendilepinguid kajastatakse kasutusõiguse varana ja vastava kohustusena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval. Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnatakse summas, mis võrdub rendikohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei ole vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul olenevalt sellest, kumb on lühem. Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust: • püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused; • muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, euribor); • summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel; • ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab. Rendimaksed diskonteeritakse, kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida rentnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel. Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on alla 12 kuu. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT-tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse rakendamiseks või rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust. Lepingute järgi ei ole lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust. Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid: • alla 12-kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine raamatupidamises lühiajaliste rentidena; • väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine; • rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otseste kulude välistamine standardi esmasel kohaldamisel. Ettevõte rendib transpordivahendeid ja tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16 rakendamisel analüüsis ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis standardi IAS 17 („Rendid“) järgi olid varem klassifitseeritud kui kasutusrent. 31. detsembril 2024 kehtivad rendilepingud on alla 12-kuulise katkestamise võimalusega või on renditavad varad väheolulise maksumusega, mistõttu 2024. aastal kasutusrente arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusõiguse varana ei kajastatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 58 Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamist kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse. Finantseerimise komponent Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Seepärast ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju järgi. Intressitulu Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes finantstulude koosseisus. Tööjõukulud Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tekkinud kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega ning tehtud erisoodustused koos nendelt makstud tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. Puhkusetasu kulu ja kohustuse suurus arvestatakse jooksvalt. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning võetakse finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise kohustusena. Maksustamine Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. 2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest) ning kehtis erikord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine. Füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt, millele oli varem rakendatud 14% maksumäära, tuleb endiselt kinni pidada täiendav 7% tulumaksu. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 15. Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse täieulatuslikult Eestis ajutine julgeolekumaks, mis koosneb järgmistest komponentidest: • käibemaksu standardmäär tõuseb 22%-lt 24%-le alates 1. juulist 2025; Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 59  • füüsiliste isikute maksustatavale tulule rakendub täiendav 2% maks alates 2026. aastast; • ettevõtete kasumile rakendub täiendav 2% maks alates 2026. aastast, mis tähendab, et ettevõtete kasumi maksustamise kogumäär on 24% (22% tulumaks + 2% julgeolekumaks). Julgeolekumaksu eesmärk on katta kulutusi riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja muude julgeolekuga seotud investeeringute tegemiseks. Ettevõtted peavad arvestama, et see maks tasutakse avansiliste maksetena alates 2026. aastast, lähtudes eelmise majandusaasta (või teatud juhtudel kvartali) kasumist. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele selle soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on olemas piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena, kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järgneva 12 kuu jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena. Rahavood Rahavoogude aruanne koostatakse kaudsel meetodil. Raha ja selle ekvivalentidena käsitletakse rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel „Raha ja raha ekvivalendid“ kajastatud varasid. Sündmused pärast aruandeperioodi Raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse olulisi varade ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu, 31. detsembri 2024 ja aruande koostamise kuupäeva vahel, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta kasumile ega 31. detsembri 2024. aasta seisuga mõju varadele ja kohustustele, kuid mis mõjutavad oluliselt järgnevate perioodide tulemusi, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 60 LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (eurodes) Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Raha arvelduskontodel 14 129 12 267 Üleöödeposiit 13 148 206 1 471 100 Kokku 3;7 13 162 335 1 483 367 Ettevõte hoiustas aruandeaasta jooksul vabu rahalisi vahendeid üleöödeposiidina intressimääraga 1,0– 2,2% keskmiselt jäägilt eurohoiuselt. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 61 LISA 3. FINANTSINSTRUMENDID (eurodes) Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Finantsvarad Raha ja raha ekvivalendid 2 13 162 335 1 483 367 Nõuded ostjate vastu 4 5 435 451 3 088 761 Finantsvarad kokku 18 597 786 4 572 128 Finantskohustused Võlakohustused 7 19 698 739 17 383 644 Muud lühiajalised kohustused 9 1 107 246 2 278 495 Finantskohustused kokku 20 805 985 19 662 139 Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31. detsembri 2024. aasta ja 31. detsembri 2023. aasta seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul alates bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 62 LISA 4. NÕUDED OSTJATE VASTU (eurodes) Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Ostjatelt laekumata arved 6 152 557 3 380 071 sh seotud osapooltelt laekumata arved 48 264 20 330 Ebatõenäoliselt laekuvad arved –717 106 –291 310 Nõuded ostjate vastu 3 5 435 451 3 088 761 Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 445 651 euro (2023. aastal 29 516 euro) ulatuses ja võeti tagasi varasematel perioodidel ebatõenäoliseks kantud nõudeid summas 100 eurot (2023. aastal 5574 eurot). Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 19 855 euro (2023. aastal 35 128 euro) ulatuses (lisainfot krediidiriski kohta vt lisast 19). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 63 LISA 5. MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Maksude ettemaksed 98 369 173 984 Muud ettemaksed ja nõuded 241 855 180 291 Kokku 340 224 354 275 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 64 LISA 6. PÕHIVARA Materiaalne põhivara (eurodes) Maa, Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku hooned, seadmed materiaalne investee- ehitised ja põhivara ringud nende tehno- süsteemid Jääkmaksumus 7 834 951 4 086 974 297 979 1 159 052 13 378 956 31.12.2022 Soetamine 2 189 675 2 189 675 Müük –4 0 0 0 –4 Ümberklassifitseerimine –100 460 1 496 788 0 –1 396 328 0 Ümberklassifitseerimine –2 433 0 0 0 –2 433 immateriaalseks põhivaraks Ümberklassifitseerimine 0 295 325 0 0 295 325 immateriaalse põhivara lõpetamata investeeringust Arvestatud kulum –291 070 –876 936 -52 062 0 –1 220 068 Jääkmaksumus 7 440 984 5 002 151 245 917 1 952 399 14 641 451 31.12.2023 Soetamine 438 934 438 934 Müük 0 –1 556 0 0 –1 556 Ümberklassifitseerimine 319 829 1 684 699 131 188 –2 135 716 0 Ümberklassifitseerimine 0 314 088 0 0 314 088 immateriaalse põhivara lõpetamata investeeringust Ümberklassifitseerimine 0 0 0 –70 039 –70 039 kuluks Arvestatud kulum –298 042 –1 129 673 –70 282 0 –1 497 997 Jääkmaksumus 7 462 771 5 869 709 306 823 185 578 13 824 881 31.12.2024 Seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 11 743 709 16 146 956 527 008 1 159 052 29 576 725 Akumuleeritud kulum –3 908 758 –12 059 982 –229 029 0 –16 197 769 Seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 11 636 813 16 238 265 527 008 1 952 399 30 354 485 Akumuleeritud kulum –4 195 829 –11 236 114 –281 091 0 –15 713 034 Seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 11 956 640 17 348 440 658 196 185 578 30 148 854 Akumuleeritud kulum –4 493 869 –11 478 731 –351 373 0 –16 323 973 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 65 Immateriaalne põhivara (eurodes) Tarkvara Lõpetamata Kokku investeeringud Jääkmaksumus 31.12.2022 5 207 277 4 378 262 9 585 539 Soetamine 0 4 392 604 4 392 604 Ümberklassifitseerimine 1 368 158 –1 368 158 0 Ümberklassifitseerimine materiaalsest 2 433 0 2 433 põhivarast Ümberklassifitseerimine materiaalseks 0 –295 325 –295 325 põhivaraks Müük 0 –46 169 –46 169 Arvestatud kulum –1 432 502 0 –1 432 502 Jääkmaksumus 31.12.2023 5 145 366 7 061 214 12 206 580 Soetamine 0 701 922 701 922 Ümberklassifitseerimine 4 487 840 –4 487 840 0 Ümberklassifitseerimine materiaalseks 0 –314 088 –314 088 põhivaraks Müük 0 -46 169 –46 169 Arvestatud kulum –1 980 374 0 –1 980 374 Jääkmaksumus 31.12.2024 7 652 832 2 915 039 10 567 871 Seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 29 369 700 4 378 262 33 747 962 Akumuleeritud kulum –24 162 423 0 –24 162 423 Seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 30 056 789 7 061 214 37 118 003 Akumuleeritud kulum –24 911 423 0 –24 911 423 Seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 33 308 186 2 915 039 36 223 225 Akumuleeritud kulum –25 655 354 0 –25 655 354 Aruandeaasta lõpus lõpetamata põhivara investeeringutena kajastatud summadest olulisema osa moodustavad aeronavigatsiooniteabe süsteemi CADASe tarkvarauuendus (1 832 789 eurot) ja lennujuhtimissüsteemi Topsky B11 varusüsteem Shadow (903 480 eurot), mis võetakse eeldatavalt kasutusele 2025. aastal. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 66 LISA 7. VÕLAKOHUSTUSED (eurodes) Võlausaldaja Võla- pikaajaline lühiajaline Intressimäär Võlgnevuse kohustuse osa osa lõpliku jääk kokku kustutamise tähtaeg Seisuga 31.12.2023 Swedbank AS 2 623 187 1 938 282 684 905 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 5,24% 21.04.2028 Solidaarsusfond 1 760 457 1 760 457 0 0,00% 01.12.2025 Nordic Investment 3 000 000 3 000 000 0 4,99% 31.12.2025 Bank Kokku 17 383 644 16 698 739 684 905 Seisuga 31.12.2024 Swedbank AS 1 938 282 1 242 796 695 486 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 4,10% 21.04.2028 Solidaarsusfond 1 760 457 0 1 760 457 0,00% 01.12.2025 Nordic Investment 6 000 000 0 6 000 000 3,68% 31.12.2025 Bank Kokku 19 698 739 11 242 796 8 455 943 Ettevõttel on neli laenu. Laenulepingud on tagatiseta. Swedbanki esimese laenu intress on baasmäär seitsme aasta euro intressi-swap’ist ja marginaalist, s.o 1,50%, teise laenu intress on kuue kuu euribor ja marginaal, s.o 4,10%. Laen Solidaarsusfondilt on intressita. Põhjamaade Investeerimispanga laenu intress on kuue kuu euribor ja marginaal, s.o 3,68%. Laenu kajastamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja efektiivne intressimäär ei erine oluliselt. 2024. aasta laenuintressist 824 482 eurot (2023. aastal 376 961 eurot) on kajastatud koondkasumiaruandes finantskuluna. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 67 Netovõlg (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 13 162 335 1 483 367 Lühiajalised võlakohustused –8 455 943 –684 905 Pikaajalised võlakohustused –11 242 796 –16 698 739 Netovõlg –6 536 404 –15 900 277 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 13 162 335 1 483 367 Fikseeritud intressimääraga võlakohustused –19 698 739 –17 383 644 Netovõlg –6 536 404 –15 900 277 Raha ja raha Võlakohustused Võlakohustused Kokku ekvivalendid tagasimaksega tagasimaksega kuni 1 aasta üle 1 aasta Netovõlg 31.12.2022 3 694 320 –10 674 692 –2 623 187 –9 603 559 Muutused –2 210 953 0 0 –2 210 953 Tagastatud (+) / 0 10 674 692 –14 760 457 –4 085 765 saadud (–) laenud Laenu 0 –684 905 684 905 0 klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks Netovõlg 31.12.2023 1 483 367 –684 905 –16 698 739 –15 900 277 Muutused 11 678 968 0 0 11 678 968 Tagastatud (+) / 0 684 905 –3 000 000 –2 315 095 saadud (–) laenud Laenu 0 –8 455 943 8 455 943 0 klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks Netovõlg 31.12.2024 13 162 335 –8 455 943 –11 242 796 –6 536 404 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 68 LISA 8. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE (eurodes) Kohustuse liik Algjääk Muutus Lõppjääk Väljamaksmata puhkusekohustus ja lahkumishüvitised 2024 126 917 –16 326 110 591 2023 156 289 –29 372 126 917 Väljamaksmata tulemustasu eraldise lühiajaline osa 2024 836 250 488 370 1 324 620 2023 401 400 434 850 836 250 Kokku 31.12.2024 963 167 472 044 1 435 211 Kokku 31.12.2023 557 689 405 478 963 167 Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud, kuid kasutamata puhkusepäevade eest makstav puhkusetasu koos selle pealt makstava 33% sotsiaalmaksu ja 0,8% töötuskindlustusmaksega. Puhkusekohustuse väljamaksed tehakse töötajate puhkusele minekul. Moodustatud tulemustasu eraldis kajastatakse lühiajalisena. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 69 LISA 9. MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED (eurodes) Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Tarnijatele tasumata arved 3 1 091 333 2 256 493 Maksuvõlad 513 316 455 075 Sotsiaalmaks 305 830 271 114 Üksikisiku tulumaks 167 133 144 199 Töötuskindlustusmakse 20 194 17 745 Kogumispension 15 485 13 310 Erijuhtude tulumaks 4 674 8 707 Viitintress 3 14 792 20 554 Muud lühiajalised kohustused 3 1 121 1 448 Kokku 1 620 562 2 733 570 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 70 LISA 10. OMAKAPITAL Aktsiakapital Aktsiate arv oli 31.12.2024 seisuga 1 011 294 (31.12.2023 – 1 011 294), aktsiate keskmiseks arvuks kujunes aruandeaastal 1 011 294 (2023 – 1 011 294). Kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtuseks on 10 eurot ja see koosneb lihtaktsiatest. Aktsiaseltsi miinimum aktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimum aktsiakapitaliks 20 451 760 eurot. Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üldkoosolekul. Kohustuslik reservkapital 2023. aastal kaeti reservkapitali arvelt summas 511 294 eurot 2022. aruandeaasta kahjumit. Reservkapitali suurus oli 31.12.2023 seisuga 0 eurot. Reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist. Ülekurss 2024. aastal kaeti ülekursi arvelt summas 3 062 822 eurot 2023. aruandeaasta kahjumit. Ülekurss oli 31.12.2024 seisuga 438 507 eurot (31.12.2023 – 3 501 329 eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 71 LISA 11. MÜÜGITULU PÕHITEGEVUSEST Müügitulu teenuste kaupa (eurodes) Teenuse liik 2024 2023 Navigatsiooniteenus (EMTAK 52239), sh 30 957 922 17 907 366 marsruudi navigatsiooniteenus 28 074 614 16 036 825 terminali navigatsiooniteenus 2 883 308 1 870 541 Konsultatsiooniteenus (EMTAK 52239) 23 422 16 058 Kokku 30 981 344 17 923 424 Navigatsiooniteenus klientide kaupa (eurodes) Marsruudi Terminali navigatsiooniteenus navigatsiooniteenus Klient 2024 2023 Klient 2024 2023 Finnair 5 546 271 3 590 362 Air Baltic 739 417 502 523 Air China 4 117 876 1 987 103 Ryanair 356 790 201 223 China Eastern 2 216 666 795 063 Finnair 311 394 186 214 Air Baltic 1 433 263 961 594 Lufthansa 223 470 148 341 Aeroflot 941 581 643 302 SAS 197 926 113 525 Turkish 833 001 552 932 LOT 160 881 120 873 Airlines Air China 754 220 733 657 Turkish Airlines 111 885 74 891 Cargo Lufthansa 702 169 456 164 Nyxair 75 047 36 046 Ryanair 697 350 424 975 European Air 48 198 34 486 Transport Leipzig Rossiya 660 949 327 832 ASL Airlines 47 469 36 495 Airlines Muud kliendid 10 171 268 5 563 841 Muud kliendid 610 831 415 925 Kokku 28 074 614 16 036 825 Kokku 2 883 308 1 870 541 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 72 LISA 12. TÖÖJÕUKULUD (eurodes) 2024 2023 Tööjõukulud –11 165 157 –10 085 757 Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse –3 756 023 –3 395 463 Erisoodustused koos maksudega –329 093 –330 645 Kokku –15 250 273 –13 811 865 Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 179 (2023. aastal 173), millest töölepingu alusel töötavate isikute keskmine arv oli 176 (2023. aastal 170) ja juriidilise isiku juhtorgani liikmete keskmine arv oli 3 (2023. aastal samuti 3). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 73 LISA 13. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED (eurodes) 2024 2023 Seadmete hooldekulud –1 617 094 –1 362 416 Meteoinformatsioon –461 596 –422 617 Seadmete ekspluatatsioonikulud –446 893 –287 837 Kaubad, materjalid, energia –296 519 –324 099 Kindlustuskulud* –290 359 –289 139 Teenused** –190 353 –304 360 Kommunikatsioonikulud –66 479 –94 976 Vahendid –43 065 –24 646 Julgestuskulud –39 696 –34 088 Kokku –3 452 054 –3 144 178 * Kindlustuskuludest 92,73% (2023. aastal 93,46%) moodustab 650 miljoni euro (2023. aastal 650 miljoni euro) suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia. ** Teenused sisaldavad auditi tasu 15 900 euro ja muud äritegevuse auditi kulu 10 000 euro ulatuses (2023. aastal oli auditi tasu 14 700 eurot ja muu äritegevuse auditi kulu 3150 eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 74 LISA 14. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD (eurodes) 2024 2023 Muud ärikulud –689 015 –247 230 Rendikulud –437 287 –445 759 Koolituskulud –302 794 –215 934 Lähetuskulud –225 721 –197 428 Hoonete, ruumide, rajatiste korrashoid –219 782 –228 616 Töökeskkonna kulud –50 839 –47 416 Transpordikulud –19 111 –23 542 Kokku –1 944 549 –1 405 925 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 75 LISA 15. TULUMAKS Ettevõtte kogu jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 moodustas 6 392 447 eurot (31.12.2023 seisuga oli kahjum –3 062 822 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 1 406 338 eurot, seega oleks netodividendidena võimalik välja maksta 4 986 109 eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate netodividendide ja 2024. aasta koondkasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2024. Juhatuse poolt tehtud kasumi jaotamise ettepanek on kanda kogu 2024. aasta kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse ning maksta eelnevate perioodide jaotamata kasumist dividende 4 736 804 eurot, millega kaasneb tulumaksukohustus summas 1 336 022 eurot. Otsuse kasumi jaotamise kohta teeb aktsionäride üldkoosolek, mistõttu seda ei ole kajastatud majandusaasta aruandes kohustusena. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 76 LISA 16. SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) 2024 2023 Sihtfinantseerimise kohustus perioodi alguses 142 606 110 250 Laekunud ettemaksena 3 600 000 231 452 Tagastatud tegevuskulude sihtfinantseerimisena –53 586 0 Kajastatud tegevuskulude sihtfinantseerimise tuluna –56 664 –199 096 Kajastatud põhivara sihtfinantseerimise tuluna 0 0 Sihtfinantseerimise kohustus perioodi lõpus 3 632 356 142 606 lühiajaline 0 110 250 pikaajaline 3 632 356 32 356 kuni 6 k 0 0 6–12 k 0 110 250 1–2 a 3 632 356 32 356 Põhivara sihtfinantseeringut laekus Taaste- ja vastupidavusrahastust 3 600 000 eurot, mis on kajastud real „Laekunud ettemaksena.“ Tegevuskulude katteks laekumisi ei olnud (2023. aastal 231 452 eurot), mis on kajastatud real „Laekunud ettemaksena“. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 77 LISA 17. TEHINGUD SEOTUD POOLTEGA Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on seotud poolteks loetud juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju. Samuti on seotud poolteks loetud kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju. Ettevõte avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega. (eurodes) Seotud osapool Aasta Nõuded Kohustused Äritulud Ärikulud Riigi kontrolli või valitseva mõju 2024 24 053 13 620 408 952 –134 469 all lennundusettevõtted 2023 9 591 12 571 245 980 –115 535 Kõik tehingud seotud pooltega on tehtud turutingimustel ja nõuetes seotud pooltega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil. Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu ja palgana 307 674 eurot ja lisatasuna 64 250 eurot (2023. aastal juhatuse liikme tasu ja palgana 344 383 eurot ja lisatasuna 58 125 eurot). Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu liikme tasudena ja nõukogu juurde moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 25 750 eurot (2023. aastal 29 188 eurot). Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute kohaselt on ettevõttel kohustus maksta kompensatsiooni olenevalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna selle kohustuse realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 78 LISA 18. JUHTKONNAD OLULISED HINNANGUD Rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid järgiva aastaaruande koostamine nõuab juhtkonna teatud otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi juhtkond on hinnangud teinud parimate teadmiste kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad käesoleva raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsteabele suurimat mõju. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. 31. detsembri 2024. aasta seisuga oli jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus kokku 27 140 288 eurot (31. detsember 2023 – 26 548 266 eurot). Kõikide varade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit 191 077 euro võrra. Aruandeperioodil ei korrigeeritud amortisatsiooniarvestust ega rakendatud kiirendatud amortisatsiooniarvestust. Juhtkonna hinnang varade kasuliku eluea muutuse kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt. Hinnangu muudatust aruandeperioodil ei olnud, puudus täiendav amortisatsioonikulu ja mõju perioodi koondkasumile (2023. aastal 15 139 eurot). Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist. Eesti lennuliikluse 2024. aasta maht oli veerandi võrra väiksem kui kriisieelsel 2019. aastal. Tuginedes aruande koostamise ajal kehtinud hinnangutele lennuliikluse taastumise kohta ning arvestades Euroopa Komisjoni 3. novembri 2020. aasta rakendusmäärust (EL) 2020/1627 (COVID-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024)), millega võimaldatakse 2020.–2021. aasta ühikumäärade suurendamine jaotatuna alates 2023. aastast viiele kalendriaastale, koostati finantsprognooside alusel vara väärtuse test ning vara väärtuse langust ei tuvastatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 79 LISA 19. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on välja töötatud finantsriskide juhtimise kord, mis reguleerib järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsus-, krediidi-, valuuta- ja intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega olulisi muutusi toimunud. Kapitali juhtimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusi, millega määratakse igal aastal kindlaks omanikule makstavate dividendide määr või summa. Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on olulisemad eesmärgid tähtsuse järjekorras järgmised: • likviidsus; • kapitali säilimine; • tulu teenimine. Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid ettevõte ei ole neid aruande- ega võrdlusperioodil kasutanud. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda rahavoo puudujäägi tõttu oma finantskohustusi täita. Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu väljaminekute suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väljaminekuid. Lühiajaliste tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus ka ühekordsete tavalisest oluliselt suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Likviidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte eri finantseerimisallikaid, milleks on pangalaen, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev seire. Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate kaupa on järgmised: Diskon- Seisuga teerimata 31.12.2024 Kuni 6 6–12 1–2 Üle 5 rahavood Bilansiline kuud kuud aastat 2–5 aastat aasta kokku väärtus Võlakohustused (lisa 3; 7) 4 558 574 4 559 714 1 135 986 11 094 975 0 21 349 249 19 698 739 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisad 3; 9) 1 107 246 0 0 0 0 1 107 246 1 107 246 Kokku 5 665 820 4 559 714 1 135 986 11 094 975 0 22 456 495 20 805 985 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 80  Diskon- teerimata Seisuga Kuni 6 6–12 1–2 Üle 5 rahavood Bilansiline 31.12.2023 kuud kuud aastat 2–5 aastat aasta kokku väärtus Võlakohustused (lisad 3; 7) 716 948 717 115 6 147 637 12 499 580 0 20 081 280 17 383 644 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisad 3; 9) 2 278 495 0 0 0 0 2 278 495 2 278 495 Kokku 2 995 443 717 115 6 147 637 12 499 580 0 22 359 775 19 662 139 Likviidsusriski juhtimisel on ettevõte võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisavalt rahalisi vahendeid, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on ettevõtte igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad. Olemasolev rahaline puhver ja sanktsioonide alt välja jäänud riikide liikluse mahu teenindamine võimaldavad ettevõttel täita oma finantskohustusi igal ajal. Lisateave maksetähtaegade kohta on esitatud lisades 7–9. Krediidirisk Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma kohustusi. Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s reitinguid. Ettevõtte raha paigutamiseks eri võlainstrumentidesse on kehtestatud kindlad kriteeriumid emitendi valiku tegemiseks, AS raha võib paigutada deposiidina Eesti Panga tegevuslitsentsi omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody’s) reiting või selle ekvivalent. Võttes arvesse, et ettevõtte müügitulu koosneb navigatsiooniteenuse osutamisest lennufirmadele, ja arvestades seda, et navigatsiooniteenus on oma olemuselt lennufirmadele nende äritegevuses eluliselt vajalik (ilma teenust kasutamata ei ole lennuoperatsioonid võimalikud), on krediidirisk üldjuhul oluline vaid lennuettevõtete pankrotistumise korral. Ettevõtte krediidikahjumid on aruandeaastal ja võrdlusperioodil võrreldes varasemaga suurenenud. Seisuga 31. detsember 2024 hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks nõuded ostjate vastu summas 445 651 eurot (31.12.2023 – 29 516 eurot). 2024. aasta ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kasvu põhjuseks on olulises osas Venemaa päritolu lennuettevõtete võlgnevuste kasv teenuste eest, mida osutatakse Eesti kontrollitava kuid rahvusvaheliste vete kohale jääva lennuliikluse osas. Püsivate Venemaa päritolu võlgnike hulgas on ettevõtteid, kelle osas on rakendatud rahvusvahelisi sanktsioone, mis ei võimalda nimetatud ettevõtetel Euroopa-suunalisi makseid teostada, kuid ka ettevõtteid, kes kasutavad olukorda ära ja ei maksa neile osutatud marsruudinavigatsiooniteenuse eest. Aktiivsete lendajate ebatõenäoliselt laekuvate võlgade eraldiste määramine Eurocontroli poolt põhineb võlgnevuste vanuselise jaotuse alusel maksejõuetuse protsentide arvutamisel, mis on otseselt tuletatud arveldussüsteemis registreeritud ajaloolistest krediidimüügi kahjudest. Selle kindlakstegemiseks võetakse välja viimase viie aasta krediidimüük ja laekumised ning määratakse keskmine maksejõuetuse protsent võlgnevuste vanuselise jaotuse järel pärast arvete maksetähtpäeva. Seejärel Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 81 arvutatakse välja tõenäoline kahju igaks perioodiks pärast maksetähtaega ja rakendatakse seda protsenti iga vastava perioodi arve tasumata jäägile. Teostatud arvutuse tulemusel kehtivad 31.12.2024 järgmised määrad ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel: Võlgnevuste vanuseline jaotus (protsentides) % provisjon Tähtaeg ei ole saabunud 0,39% Üle tähtaja 1-30 päeva 13,70% Üle tähtaja 31-60 päeva 30,02% Üle tähtaja 61-90 päeva 42,18% Üle tähtaja 91-120 päeva 73,68% Üle tähtaja >120 päeva 100,00% Aastaaruande koostamise hetkeks on laekunud 86% aasta lõpu seisuga üleval olnud nõuetest. Nõuded ostjate vastu maksetähtaegade kaupa (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Maksetähtaeg saabumata 4 824 437 78,4% 2 872 583 85,0% Üle tähtaja 1–30 päeva 294 327 4,8% 166 314 4,9% Üle tähtaja 31-60 päeva 283 846 4,6% 35 869 1,1% Üle tähtaja 61–90 päeva 208 174 3,4% 41 916 1,2% Üle tähtaja 91–120 päeva 84 608 1,4% 16 740 0,5% Üle tähtaja 121 päeva 457 165 7.4% 246 649 7.3% Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 3;4) 6 152 557 100,0% 3 380 071 100,0% Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded maksetähtaegade lõikes (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Maksetähtaeg saabumata 8 813 1.2% 5 652 1.9% Üle tähtaja 1-30 päeva 30 097 4.2% 6 167 2.1% Üle tähtaja 31-60 päeva 72 754 10.1% 10 431 3.6% Üle tähtaja 61-90 päeva 87 508 12.2% 13 125 4.5% Üle tähtaja 91-120 päeva 64 182 9.0% 16 182 5.6% Üle tähtaja üle 121 päeva 453 752 63.3% 239 753 82.3% Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 3;4) 717 106 100.0% 291 310 100.0% Nõuded ostjate vastu, piirkondlik jaotus (eurodes) Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 82  31.12.2024 31.12.2023 Hiina 2 294 392 37.3% 1 187 805 35.1% Venemaa 1 549 427 25.2% 592 332 17.5% Soome 885 032 14.4% 564 324 16.7% Läti 298 067 4.8% 259 786 7.7% Türgi 191 966 3.1% 122 088 3.6% Iirimaa 167 877 2.7% 110 099 3.3% Saksamaa 145 864 2.4% 142 832 4.2% Rootsi 109 794 1.8% 42 996 1.3% Muud 510 138 8.3% 357 809 10.6% Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 3;4) 6 152 557 100.0% 3 380 071 100.0% * Nõuded ostjate vastu sisaldavad ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid. Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 18 938 010 eurot (2023. aastal 4 926 403 eurot, vt lisad 2–5). Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli 31. detsembri 2023. aasta ja 31. detsembri 2024. aasta seisuga ebaoluline. Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut AA3 13 162 335 1 483 367 Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (lisa 2) 13 162 335 1 483 367 Tururisk Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda ettevõte valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maandada, kui avatud netopositsioon samas valuutas ületab 100 000 eurot. Ettevõttel ei olnud aruandeperioodi ega eelneva perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone. Valuutariski vältimiseks toimub arvete väljastamine müügitulu osas eurodes. Intressirisk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte pikaajalised kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade intressirisk lühiajaliste Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 83 rahapaigutuste puhul on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soetatud finantsvarasid nende lunastustähtajani. Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel lühiajalistesse instrumentidesse, millesse investeerimiseks on seatud mahupiirangud. Kapitali juhtimine Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte põhieesmärk kapitali juhtimisel on tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Omanik on seadnud eesmärgi hoida omakapitali osakaal varadest vahemikus 40–45%. Otsused võõrkapitali kaasamise kohta tehakse rahavoogude prognoosi alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide maksmise kohta teeb omanik, võttes arvesse ettevõtte majandustulemusi ja arenguplaane, aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja sihtturgudel. Kapitali haldamise eesmärgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks seatuga: ettevõte lõpetas majandusaasta kasumiga ning täitis üle mitme aasta kapitali tootlusele seatud eesmärgid. Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 3) bilansilised väärtused 31. detsembri 2024. aasta ja 31. detsembri 2023. aasta seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 84 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta kasum on 6 392 447 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kasum jaotada järgmiselt: • kanda 2024. majandusaasta kasum 6 392 447 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumiks: • moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 319 622 eurot; • maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena välja 4 736 804 eurot. Makstes omanikule 4 736 804 eurot dividende tekib ettevõttel tulumaksu kohustus 1 336 022 euro ulatuses, mis kajastub 2025. aasta majandusaasta koondkasumiaruandes. Ivar Värk juhatuse esimees Mihkel Haug juhatuse liige Meelis Kruusmann juhatuse liige Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruanne 85  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Ahtri 4, Tallinn 25.03.2025  LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTSI NÕUKOGU ARUANNE 2024. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA ESITAMISEKS ÜLDKOOSOLEKULE Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogukoosseis 31.12.2024. a: Kuldar Väärsi (esimees), Sven Kirsipuu ja Taivo Linnamägi. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi auditikomitee koosseis 31.12.2024. a: Sven Kirsipuu (esimees), Andres Uusma, Taivo Linnamägi. 2024. aastal toimus üks korraline üldkoosolek, seitse (7) nõukogu ja neli (4) auditikomitee koosolekut. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2 NÕUKOGU HINNANG 2024. MAJANDUSAASTA TULEMUSTELE Nõukogu hindab juhatuse (juhatuse esimees Ivar Värk, juhatuse liikmed Meelis Kruusmann ja Mihkel Haug) tööd väga heaks ning kiidab heaks ja saadab üldkoosolekule kinnitamiseks juhatuse esitatud ja KPMG Baltics OÜ auditeeritud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruande. Ootused äriühingule Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi: Lennuliiklusteenindus või ettevõte) kõige tähtsam eesmärk on aeronavigatsiooniteenuste osutamine. Majandustegevuses lähtub Lennuliiklusteenindus vastutustundliku ettevõtte põhimõtetest, panustades keskkonnakaitsesse, ühiskonna arengusse ja Eesti lennunduse jätkusuutlikusse. Nõukogu ja auditikomitee tegevus • Nõukogu koosolekud (nr 186–192) toimusid: • 12.01.2024; 05.02.2024; 01.03.2024; 10.06.2024; 30.08.2024; 12.11.2024; 02.12.2023. • Auditikomitee koosolekud (nr 92–95) toimusid: • 09.02.2024; 03.04.2024; 23.08.2024; 09.12.2024. Nõukogu olulisemad otsused Hinnati 2024. majandusaasta tegevuse ja ettevõtte tulemuste vastavust strateegia, omaniku ootuste dokumendi ja tulemuslikkuse plaani eesmärkidele: • otsustati kiita heaks eelnenud majandusaasta aruanne; • hinnati eelnenud aasta ettevõtte finants- ja tegevuseesmärke ning otsustati maksta juhatuse liikmetele tulemustasu vastavalt lepingus ettenähtule, võttes sealjuures arvesse 2023. aasta eesmärkide saavutamist ja majandustulemusi: • kinnitati 2024. aasta ettevõtte finants- ja tegevuseesmärgid ning neist tulenevad juhatuse töö hindamise alused; • otsustati pikendada auditikomitee liikmete Taivo Linnamägi, Andres Uusmaa ja Sven Kirsipuu lepinguid tulenevalt nende tähtaegade lõppemisest; • paluti juhatuse esimehel koostada visioonidokument ja seda toetav tegevuskava aastateks 2024-2027, kus välja tuua milliseid tegevusi peab EANS ellu viima, et muutuda Eesti lennunduse eestvedajaks ning olla ka regioonis valdkonna innovatsiooni mootoriks. • otsustati pikendada juhatuse esimehe Ivar Värk-i ja juhatuse liikme Meelis Kruusmann-i teenistuslepinguid alates nende lõppemisest 3 aastat ja seda, et juhatuse liikme Mihkel Haug`i lepingu arutelu toimub selle lõppemise eelselt aastal 2026. • otsustati ajutiselt peatada digitornide arendamine Kärdlasse ja Pärnusse, ning paluti juhatusel koostada analüüs, mis võtaks arvesse Eesti regionaallennuväljad (4) ja Tallinna lennuvälja ning tooks välja lahendused, mis tagaks teenuse osutamise nendes asukohtades 15 aasta lõikes kõige optimaalsemalt. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 3  • kinnitati perioodi 2025-2029 Strateegia ja seda toetav Äriplaan; • kinnitati 2025. aasta eelarve planeerimise alused; • kinnitati eelarve 2025. aastaks. Kõikide otsuste tegemisel võeti arvesse Ukrainas toimuvast sõjast tulenevat mõju lennundusele tervikuna ning ettevõtte toimimisele. Pikaajalist strateegiat silmas pidades otsustati jätkata peamiste arendusprojektiga, mis on omanikule olulistena kajastatud ka omaniku ootuste dokumendis. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 4 TULEMUSED Strateegilised eesmärgid Lennuliiklusteeninduse nõukogu jälgis oma koosolekutel strateegiaperioodiks 2020–2024 püstitatud eesmärkide täitmist. Strateegiliste eesmärkide valdkonnad: • lennuohutuse taseme tagamine ja tõstmine; • ühtse Euroopa taeva (Single European Sky) algatuse eesmärkide elluviimine; • nõudlusele vastava läbilaskevõime tagamine; • jätkusuutlik areng; • uute ärilahenduste loomine Lennuliiklusteeninduse tegevuse laiendamiseks; • optimaalne arv pühendunud ja kompetentseid inimesi; • süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korraldamine ja koostöövõrgustiku arendamine. Eesmärkide täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevuskavadega. Majandustulemused Ettevõtte igapäevategevust ja majandustulemust mõjutasid jätkuvalt märgatavalt Ukrainas toimuv sõda ning sellest tulenevad Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikku kehtestatud sanktsioonid ning ulatuslikud õhuruumi piirangud. Ettevõtte äritulu koosneb müügitulust (tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ja muust äritulust. Ettevõtte põhitegevuse tulu marsruudi- ja terminalinavigatsioonitasudest katab sealhulgas riigi kantud kulu aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks. • Lennuliiklusteeninduse 2024. aasta äritulu kokku oli 31,2 miljonit eurot (2023: 18,3 miljonit eurot), ettevõtte 2024. aasta müügitulu oli sealjuures 30,9 miljonit eurot (2022: 17,9 miljonit eurot); • Puhaskasum kasvas 2024. aastal 6,4 miljoni euroni, aasta varem oli puhaskasumi asemel puhaskahjumiks samal perioodil 3,1 miljonit eurot. • Teenindasime 2024. aastal Eestis 13% rohkem lende kui eelneval aastal, mis on märkimisväärne kasv, kuid võrreldes kriisieelse 2019. aastaga teenindasime veerandi võrra vähem lende. • Marsruudinavigatsiooniteenuse müügitulu moodustab peamise osa müügitulust, 2024. aastal 91% ja terminali navigatsiooniteenuse müügitulu 9%. Navigatsiooniteenuste tulu teeniti 2024. aastal 13,1 miljoni võrra enam, marsruudinavigatsiooniteenuse tulu teeniti 2024. aastal 75% enam ning terminali navigatsiooniteenuse müügitulu suurenes 54% võrreldes eelmise aastaga. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 5 Tegevus likviidsuse parandamiseks 21. mai 2024 otsustas aktsionäride üldkoosolek kinnitada 2023. aasta majandusaasta aruande ja tegi ettepaneku katta 2023. majandusaasta kahjum eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt ning vähendades reservkapitali ja ülekurssi. Omaniku ootused Viimati uuendati ettevõttele püstitatud omanike ootusi aastal 2022. Nõukogu hinnangul on 2024. aastaks püstitatud eesmärgid olulises osas täidetud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 6 JÄRELEVALVE Auditid 2024. aastal viidi ettevõttes läbi järgmised välisauditid: • 2023 majandusaasta aruande lõppaudit – I kvartal, KPMG Baltics OÜ; • Transpordiameti audit määruse (340/2015) nõuded – 04.2024, Transpordiamet. • ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi audit – 05.2024, Bureau Veritas OÜ; • Transpordiameti audit määruse (373/2017) nõuded – 11.2024, Transpordiamet. • Riigi Infosüsteemi Ameti korraldatud ja Clarified Security läbi viidud Purple Team turvatestimine - november-detsember 2024. Eesmärk oli purple teaming metoodikaga turvatestimise kaudu hinnata Lennuliiklusteeninduse AS küberturvalisust, tuvastada nõrkusi ning tõsta töötajate praktilisi oskusi küberründe tõrjumisel. Sponsorlus Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel Lennuliiklusteeninduse toetuste maksmise ja annetuste tegemise korrast ja riigivaraseadusest ning leidis, et ettevõtte viimase kolme eelneva majandusaasta tulemused ei võimalda maksta toetusi. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 7 JUHTORGANID JA TÖÖTASUD Aruandeaastal juhtorganid 2024. aastal. Nõukogu koosseis 2024. aastal: Nõukogu liikmed 01.01–31.12.24: • Kuldar Väärsi • Andres Uusma • Sven Kirsipuu Auditikomitee koosseis 01.01–31.12.24: • Sven Kirsipuu (auditikomitee esimees) • Andres Uusma • Taivo Linnamägi Nõukogu- ja auditikomitee liikmetele maksti aasta jooksul tasudena eurodes: kokku nõukogu auditikomitee Andres Uusma 500 0 500 Kuldar Väärsi 12 000 12 000 0 Sven Kirsipuu 6 750 6 000 750 Taivo Linnamägi 6 500 6 000 500 25 750 24 000 1 750 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 8 Juhatuse koosseis ja tasud 2024. aastal Aruandeaastal maksti juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasuna ja lisatasudena eurodes: • juhatuse esimees Ivar Värk 01.01.2024–31.12.2024 – 138 969,45; • juhatuse liige Meelis Kruusmann 01.01.2024–31.12.2024 – 124 913,10. • juhatuse liige Mihkel Haug 01.01.2024–31.12.2024 – 108 041,03; Dividendide maksmise ettepanek Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta kasum on 6 392 447 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku katta Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum järgmiselt: • kanda 2024. majandusaasta kasum 6 392 447 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumiks: • moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 319 622 eurot; • maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena välja 4 736 804 eurot. Makstes omanikule 4 736 804 eurot dividende tekib ettevõttel tulumaksu kohustus 1 336 022 euro ulatuses, mis kajastub 2025. aasta majandusaasta koondkasumiaruandes. Ettevõtte nõukogu on seisukohal, et ettevõtte juhatus on täitnud temale pandud kohustused. Nõukogult juhatusele seatud eesmärk on lennuohutuse tagamine ja teenuse kvaliteedi hoidmine, ettevõtte jätkusuutlik ja vastutustundlik arendamine ning efektiivsuse jätkuv kasvatamine. Ettevõtte nõukogu kiidab heaks juhatuse koostatud 2024. aasta majandusaasta aruande. Kuldar Väärsi Nõukogu esimees Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 9