AS Eesti Raudtee 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 28.05.2025 nr 1-3/25/14 AKTSIASELTS EESTI RAUDTEE Registrikood: 11575838 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Telliskivi tn 60/2, 15073 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister Häälte arv: 80 302 814 AS Eesti Raudtee 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud AS Eesti Raudtee 2024. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2. Kinnitada 2024. majandusaasta puhaskasumiks 0 eurot. Kinnitada jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 summas 91 341 tuhat eurot ning otsustada jätta see jaotamata. 3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on hea/rahuldav. Riigi osaluse säilitamine äriühingus on vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Saata: AS Eesti Raudtee, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Rene Varek, Indrek Laineveer, Anvar Salomets, Hannes Luts, Kaupo Raag  Aastaraamat 2024 Aastaaruanne 2024 Aastaraamat 2024 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee 2024. aastaraamatus on esitatud hea ühingujuhtimise tava aruan- ne, tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne, lisaks muu sidusrühmadele oluline info. Esimest korda sisaldub aastaraamatus ka kestlikkusaruanne. Meie eesmärk on pakkuda avatud ja ülevaatlikku teavet Eesti Raudtee eri tegevust puudutavate aspektide kohta. Aruanded on valminud ettevõtte juhtkonna ja valdkonnaspetsialistide koostööna. Oleme aruanded koostanud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse, Euroopa Liidu poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS – International Financial Reporting Standards), Euroopa kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) standardite (ESRS) ja Finantsinspektsiooni hea ühingujuhtimise tava (HÜT) nõuetega. Üldandmed ■ Ettevõtte nimi: aktsiaselts Eesti Raudtee ■ Äriregistri kood: 11575838 ■ Majandusaasta algus: 1. jaanuar ■ Majandusaasta lõpp: 31. detsember ■ Juriidiline aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti Vabariik ■ Telefon: (+372) 615 8610 ■ E-post: [email protected] ■ Koduleht: www.evr.ee ■ Tegevusala: raudteeinfrastruktuuri majandamine ■ Juhatus: Kaido Zimmermann, Andrus Kimber, Arvo Smiltinš ■ Nõukogu: Rene Varek (esimees), Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag, Anvar Salomets ■ Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers. 2024. aasta aastaraamatu kohta ei kehti kestlikkusaruande auditeerimise kohustus ja kestlikkusaruande osa ei ole auditeeritud kooskõlas kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) standarditega (ESRS) 3 Aastaraamat 2024  SISUKORD AASTARAAMAT Eesti Raudteest lühidalt 8 Juhatuse pöördumine 10 Organisatsioon ja juhtimine 14 Eesmärgistatud juhtimine, visioon ja missioon 14 Väärtused ja juhtpõhimõtted 15 Organisatsiooni struktuur 17 Riskijuhtimine, ohutusjuhtimine ja kvaliteedijuhtimine 18 Hea ühingujuhtimise tava 20 2024. aasta tulemused 22 2024. aasta põhinäitajad 22 2024. aasta eesmärgid ja nende täitmine 24 Finantsnäitajad 26 Tegevusmahud 26 Taristu uuendamine ja hooldamine 29 Innovatsioon ja digitaliseerimine 35 2024. aasta olulisemad sündmused ja tunnustused 36 2025. aastaks seatud eesmärgid 38 KESTLIKKUSARUANNE* 39 ESRS 2 Üldine avalikustatav teave 40 Kestlikkusaruande koostamise aluspõhimõtted 40 Kestlikkuse teemade integreerimine juhtimisse 41 Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates 45 Sidusrühmad ja olulised teemad 47 4 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad (E) 52 Vastavus Euroopa Liidu taksonoomiale 52 E1 Kliimamuutused 52 E1 Energiatarbimine ja kasvuhoonegaasid 56 E2 Saaste 57 E3 Elurikkus ja ökosüsteemid 60 E4 Ressursikasutus ja ringmajandus 62 Sotsiaalsed teemad (S) 66 S1 Oma töötajaskonnaga suhtlemine 66 S1 Töötajatega seotud poliitika, meetmed ja eesmärgid ja näitajad 68 S3 Mõjutatud kogukondadega suhtlemine 79 S3 Kogukondadele avalduva mõju juhtimine ja ohutuse tagamine 81 S4 Tarbijad ja lõppkasutajad 85 Valitsemine (G) 90 G1 Äriline käitumine 90 KESTLIKKUSARUANDE LISA 98 Lisa 1 ESRS 2 GOV-4 Avaldus kestlikkusalase 98 hoolsuskohustuse kohta MAJANDUSAASTA ARUANNE 100 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 110 *Kestlikkusaruanne lehekülgedel 39–99 ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul 5 Aastaraamat 2024  Aastaaruanne 2024 6 Aastaraamat 2024  Aastaaruanne 2024 7 Aastaraamat 2024  Eesti Raudteest lühidalt EESTI RAUDTEEST LÜHIDALT Oleme Eesti riigile kuuluv raudteeinfrastruktuuri majandamisega tegelev äriühing (aktsiaselts). Meie põhi- ülesanded on raudtee läbilaskevõime jaotamine, raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine ja infrastruktuuri kasutustasude kogumine raudteeseaduses kindlaks määratud korra alusel. 1186 km 61 jaama 135 reisijate raudteed ooteplatvormi (sh elektrifitseeritud rööbasteede pikkus 237 km) 154 aastat ajalugu ja 100 aastat 722 elektriraudteed töötajat üle Eesti (koos käsunduslepinguga töötajatega) 8 Aastaraamat 2024 Eesti Raudteest lühidalt 9 Aastaraamat 2024  Juhatuse pöördumine JUHATUSE PÖÖRDUMINE 2024. aasta oli Eesti Raudtee jaoks projektiderohke. Suurim tähelepanu oli Tartu suuna töödel, mis võimal- davad 2025. aastal pakkuda reisijatele veelgi mugavamat ja kiiremat rongisõitu. Lisaks taristu arendamise töödele keskendusime ettevõtte kestlikkuse arendamisele, organisatsioonikultuuri muutmisele töötajasõb- ralikumaks ja mitmekesisust arvestavaks ning protsesside kvaliteedi parandamisele. Avalikkusele pakkusime pilguheitu ajalukku, tähistades elektriraudtee 100 aasta juubelit, mis sümboliseerib raudteeliikluse arengut Eestis selle algusest möödunud 154 aasta jooksul. Märkimisväärne oli taas meie määramine elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) 2024. aasta sügisel – see toob ettevõttele kaasa vajaduse täita mitmeid ühiskondlikult olulisi ülesandeid. Elektrifitseerimine aitab täita Eesti riigi kliimaeesmärke Raudtee elektrifitseerimine suurendab Eesti Raudtee elektrifitseeritud teede pikkust 237 kilomeetrilt enam kui 700 kilomeetrile ning selle eesmärk on muuta raudteetransport kiiremaks, sujuvamaks ja keskkonnasõbralikumaks. Taastuvenergia kasutamisega loodav uus reisijateveo kvaliteet aitab olu- liselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju. Ehitustöid alustati 2023. aastal ning esialgsete plaanide kohaselt pidi elektrifitseeritud taristu kuni Tartuni valmima 2024. aasta lõpuks. Aasta keskel selgus siiski, et ajakavas tuleb teha täpsustusi. Lõuna-Eestis toimunud Tartu 2024 sündmuste ja NATO õppuste tõttu sai raudtee tavaliiklust piirata vähem kui esialgu kavandatud. Seetõttu ei olnud võimalik saada piisavas mahus liikluskatkestu- si raudtee ja kontaktvõrgu töödeks. Tartu suuna elektrifitseerimise uueks tähtajaks sai 2025. aasta kolmas kvartal. 10 Aastaraamat 2024  Juhatuse pöördumine 160 km/h on uus norm Planeeritud tähtaegadest kinnipidamine on väljakutse, kuna korraga tegeleb Eesti Raudtee mitme suure- mahulise investeerimisprojektiga. Lisaks elektrifitseerimisele õgvendatakse raudtee kõveraid, ehitatakse ümber ooteplatvorme, jaamateid ja raudteeületuskohti. Väga oluline on taristuülene turvanguseadmete moderniseerimise projekt, mis võimaldab suurendada raudteetaristu ohutust ja aitab kaasa reisirongide kii- ruse tõstmisele kuni 160 km/h. Oleme sel teekonnal koos oma peamise kliendiga Eesti Liinirongid (Elron), kelle uute Škoda rongide katsetused algasid meie taristul 2024. aasta suvel. Tapa jaama ümberehitus kui ringmajanduse musternäide 2024. aasta suvel valmisid Tapa sorteerimisjaam ja uus energiatõhus liginullenergia haldushoone, kus paiknevad nüüd kõik meie Tapa teenistused ning ametid. Tapa jaama ümberehitus suurendab piirkonna tähtsust raudtee olulise sõlmpunktina, kandes rohelist mõtteviisi uute keskkonnasäästlike lahendustega. Selles projektis kasutati rohkem kui 80% ulatuses varem kasutusel olnud ehitusmaterjale. Lisaks kaubaron- gide sorteerimispargile on tegemist keskse vahejaamaga nii Tartu- kui ka Narva-suunalisele reisirongiliiklu- sele. Tapa veetorni fassaadi uuendamisega panustasime raudteepärandi hoidmisesse. 11 Aastaraamat 2024  Juhatuse pöördumine Kestlikkus, töötajasõbralikkus ja kvaliteet käivad käsikäes Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) kohustab ettevõtteid avalikustama teavet oma tegevuse mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. CSRDd rakendatakse Eesti Raudtee suhtes alates 2025. majandusaasta aruandest, kuid soovime juba varem oma aruandluse direktiiviga vastavusse viia. 2024. aastal tegime ära suure eeltöö, kaasates sidusrühmi ja analüüsides ettevõtte mõju kestlikkuse valdkondades. Aasta lõpus valmis Eesti Raudtee kestlikkuse strateegia kuni aastani 2030, mis aitab meil sel teekonnal edasi liikuda. Oleme uhked, et saime hõbemärgise peresõbraliku tööandja programmis ja ühinesime mitmekesisuse kokkuleppega. See kõik aitab kaasa töötajakeskse organisatsioonikultuuri arendamisele. Oleme üks Eesti suurimaid tööandjaid, meie rohkem kui 700 töötaja seas on eri vanuses, eri rahvusest ja mitmesuguse kultuuritaustaga inimesi. Soovime, et nad kõik tunneksid end meie juures hoitult. Raudteeohutusse panustati nii taristu uuenduste kui ka teadlikkuse suurendamise kaudu Pole kahtlustki, et tõkkepuude ja fooride lisamine ülesõitudele ning tunnelite ja viaduktide ehitamine aitavad suurendada raudteetaristu ohutust. 2024. aastal lisandusid meie taristule tunnelid ja viaduktid Ausis, Kaa- reperes, Mullaveres ja Põdrangul ning 2025. aastaks on meil Tartu linnaga koostööleping kahe uue tunneli ehitamiseks. Samuti valmivad tunnelid Aluperes, Nelijärvel, Jänedal ja Lehtses. Raudteeülesõidukohtadest aktiveeriti 2024. aastal 50 ülesõitu. Esmakordselt kasutasime oma taristul ka nelja tõkkepuuga lahendusi. Avalikus raudteeohutuses tegime koostööd Operation Lifesaver Estonia (OLE) tiimiga ning meie töötajad korraldasid koolides ja lasteaedades raudteeohutuskoolitusi rohkem kui 2 000 lapsele. 12 Aastaraamat 2024  Juhatuse pöördumine Kaubavedu ja reisijate arv Kaubaveomahud vähenesid 2024. aastal Venemaa- ja Valgevene-vastaste sanktsioonide tõttu oluliselt. Kõige enam kahanes võrreldes 2023. aastaga transiitvedu, kuid ka kohalik vedu oli surve all. Hea meel on aga selle üle, et hoolimata suurtest taristutöödest ja ajutistest liikluskatkestustest jäid reisijad raudteeveole kindlaks – nende arv jäi eelneva aastaga sarnasele tasemele. 2025. aastal jätkuvad mahukad ümberehitustööd Tartu suunal ning lisanduvad Narva suuna tööd. Kui 2024. aastal olid investeeringud üle 120 mln euro, siis 2025. aastal soovime Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarve toel investeerida juba üle 160 mln euro selleks, et pakkuda meie klientidele aina kvaliteetsemat ja ohutumat raudteetaristut. Kaido Zimmermann Juhatuse esimees-peadirektor 13 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Eesmärgistatud juhtimine, visioon ja missioon Eesti Raudtee visioon on saada regiooni kaasaegseimaks raudteetaristu-ettevõtjaks. Eesti Raudtee missioon on olla raudteealane kompetentsikeskus ning tagada ohutu ja efektiivne teenus raudteel. Eesti Raudtee nõukogu kinnitab igal aastal strateegiliste suundumuste saavutamiseks ettevõtte eesmärgid. Juhatus kinnitab selle alusel täpsemad struktuuriüksuste eesmärgid. Visioon, missioon, põhiväärtused Pa Eesti Raudtee Ettevõtte tasand Strateegiline tasand n strateegilised eesmärgid us str at ee Eesti Raudtee gi v lis s operatiivsed eesmärgid ka te e ee s su ms ail är Struktuuriüksuse t Struktuuriüksuste eesmärgid kid Operatiivne tasand De tasand e sa av ut am Individuaalne Individuaalsed eesmärgid iss tasand e Funktsionaalsed strateegiad, tegevuskavad, tuleminäitajad Funktsionaalne tasand 14 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine Eesti Raudtee väärtused Eesti riigi kui omaniku ootus Eesti Raudteele on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutus- nõuetele ning avatud veoturule vastav kvaliteetne avalik teenus. Eesti Raudtee vastutab raudteeinfrast- ruktuuri majandamise eest ning kannab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt ja riigikaitseliselt olulise taristuettevõttega. Riik tagab läbi äriühingu kõiki- dele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel. KOOSTÖÖ AUSUS on Eesti Raudtee jaoks tähtis nii on Eesti Raudtee tegevussektoris ettevõtte sees kui ka väljaspool, et oluline väärtus. Tegemist on riigi- töötajad väärtustaksid omavahelist le kuuluva ettevõttega ning seda suhtlust, arvestaksid kolleegidega enam tahame olla eeskujulik ning ning lahendaksid tööülesandeid aus oma tegudes ja otsustes. Eel- koos. Ettevõtte koostöövalmidus dame ausat suhtumist ka oma peab peegelduma olemasolevatele koostööpartneritelt. ning potentsiaalsetele partneritele ning avalikkusele. UUENDUSMEELSUS PROFESSIONAALSUS on väärtus, mille poole ettevõte pür- on ettevõtte tugisammas. Töötajad gib. Eesti Raudteel on käesoleva kannavad endas “raudtee tarkust” aruande koostamise hetkel rohkem ning on oma valdkonna tippspet- kui 154 aastat ajalugu, kuid konku- sialistid. Meile on oluline töötajate rentsivõime säilitamiseks tänapäe- arendamine, sest oma professio- va maailmas tuleb ajaga kaasas naalsust tõstes on töötajatel võima- käia ning oma protsesse jätkuvalt lik mõjutada ka ettevõtte majandus- uuendada. Kindlasti saab olla seni- tulemusi. sest palju innovaatilisem ning uuen- dusmeelsete otsuste abil ettevõtet edasi viia. 15 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine Eesti Raudtee juhtimissüsteemi, sh ohutuse-, tööohutuse-, infoturbe-, varahalduse-, kvaliteedi- ja keskkonna-alased juhtpõhimõtted ■ Vastutustundliku ettevõttena peab Eesti Raudtee oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ning strateegilist panustamist sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse. ■ Selgitatakse välja ohud, hinnatakse regulaarselt riske ja kavandatakse ennetavaid meetmeid (perioodilised hooldused, automaatseire) selleks, et raudteetaristut oleks ohutu kasutada nii klientidel kui ka töötajatel ning see ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. ■ Järgitakse kehtivaid rahvusvahelisi, riiklikke ning ettevõttesiseseid raudteeohutuse-, tööohutuse-, töötervishoiu-, infoturbe-, keskkonna- ja varahalduse-alaseid ning muid kohalduvaid õigusakte. ■ Kehtestatakse raudteetaristu korrashoiu ja kasutamise tingimused, ohutusnõuded ning kontrollitakse nende täitmist. ■ Jälgitakse töötajate ja koostööpartnerite küberhügieeni nõuete täitmist. ■ Kvaliteetse liiklusjuhtimise ja taristurikete minimeerimise kaudu tagatakse raudteetaristu maksimaalne läbilaskevõime ning varadega seotud tegevusi planeeritakse ja prioritiseeritakse andmepõhiselt. ■ Selgitatakse välja toimunud tööõnnetuste, raudteeohutust mõjutavate infoturbeintsidentide ja muude raudteeliiklust ohustanud juhtumite juurpõhjused ning rakendatakse meetmeid juhtumite vältimiseks. ■ Raudtee ehitamisel, remondil ja hooldamisel eelistatakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ning keskkonnasõbralikumaid materjale, mis tagavad ohutult toimiva raudteeliikluse ja väldivad keskkonna saastumist. ■ Arendatakse järjepidevalt töötajate teadmisi ja oskusi raudteetaristu operatiivse, efektiivse, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva toimimise ning majandamise tagamiseks. Tagatakse kaasaegsed töövahendid ja veebilahendused ning võimalused areneda digitaliseeritud ja automatiseeritud protsessidega ettevõtteks. ■ Kaasatakse töötajaid, töötajate esindajaid ja koostööpartnereid töötervishoiu ning töökeskkonna ohtude väljaselgitamisesse, analüüsi ja edasistesse kontrolltegevustesse. ■ Järgitakse keskkonna-, kvaliteedi-, töökeskkonna ja -ohutuse-, varahalduse ja infoturbejuhtimissüsteemi standardite (ISO 14001:2015, ISO 9001:2015, ISO 55001:2015, ISO 45001:2018, ISO 27001:2013) nõudeid. ■ Tagatakse töötajatele ja koostööpartneritele juhtpõhimõtete kättesaadavus. Juhtpõhimõtteid viivad ellu kõik ettevõtte töötajad. ■ Vastutatakse oma valdkonna varade (sh digitaalsete) ja info ajakohastamise, kaasaegsuse ja järjepidevuse tagamise eest. ■ Nullvisiooni põhimõttest lähtuvalt kujundatakse koos raudteetaristu majandamise ja kasutamisega seotud osapooltega ohutuse tagamine nii, et ka eksimuse korral inimesed ei hukkuks ega saaks raskelt vigastada. ■ Juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted on osa Eesti Raudtee terviklikust sisekontrollisüsteemist, mida parendatakse järjepidevalt. Iga juhi kohustus on teha Eesti Raudtees need oma alluvatele mõistetavaks. Riskijuhtimise, ohutusjuhtimise ja kvaliteedijuhtimise kohta leiab täpsemat teavet vastavas peatükis. 16 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine ORGANISATSIOONI STRUKTUUR Riskijuhtimise ja Nõukogu siseauditi osakond Juhatus Rahvusvaheliste Taristusteenistus Ehitusteenistus Liiklusteenistus Ohutusteenistus Finantsteenistus suhete ja kommerts- teenistus Digitaliseerimise ja Eelarve- ja Rahvusvaheliste Investeeringute innovatsiooni Projektiosakond Juhtimiskeskus Turvaosakond analüüsiosakond suhete osakond osakond osakond Telekomi ja Raudtee Rongiliikluse Päästerong Raamatupidamise turvangusüsteemide ehitusosakond planeerimise Kommertsosakond osakond osakond Personaliosakond amet Rajatiste Jaamatöö Vagunimajanduse Teeamet osakond Hankeosakond ehitusosakond osakond Õigusosakond Elektrivõrkude Arendus- ja Rahahalduse tehnoloogia- amet osakond osakond IT osakond Kinnisvara - Liikluse Dokumendihalduse haldusosakond automatiseerimise osakond Kommunikatsiooni- osakond osakond Tehnikaosakond Infoturbe osakond Kvaliteedijuht 17 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine Riskijuhtimine, ohutusjuhtimine ja kvaliteedijuhtimine Riskijuhtimine Riskijuhtimine on Eesti Raudtee jaoks oluline juhtimisinstrument, mille kaudu saame kindluse, et stratee- giliste ja tegevuseesmärkide täitmine toimub kontrollitult ning võimalikud riskid on korrektselt ja mõjusate maandamismeetmetega kaetud. Ettevõtte riskide juhtimine on suunatud ennetamisele – riskid on kaardistatud ja konkreetse riski eest vastutaja on kohustatud rakendama parimaid meet- meid riski esile kutsuvate tegurite maandamiseks. Riskijuhtimise põhimõtted on sõnastatud dokumendina, kus on kirjeldatud nii riskide juhtimise poliitika, riskijuhtimise protsess kui ka poolte rollid ja vastutusalad. Ettevõtte väljatöötatud riskijuhtimise lahen- dusele tuginedes on loodud ülevaatlik riskijuhtimise aruandlus. Riskide ja nende maandamistegevuste hindamine toimub koos töötajatega. Ühistes töötubades vaadatakse läbi riski mõjutavad ja esile kut- suvad tegurid ning analüüsitakse rakendatud maandamismeetmete sobivust ja tõhusust. Kõigi oluliste struktuuriüksuste juhid tutvustavad vähemalt kord aastas nõukogu auditikomiteele valdkonnaga seotud riske ning juhtimisega seotud kitsaskohti ja meetmeid nende haldamiseks, et riskide realiseerumise tõenäosus ja mõju oleksid ettevõttele võimalikult väikesed. Nende tegevuste kaudu jälgib ettevõte, kas ja kui mõjusalt töötavad riskide maandamiseks rakendatud meetmed. Olulisemad parendustegevused on seotud perioodi detailsete eesmärkidega. Juhid ja konkreetsete riskide eest vastutavad inimesed läbivad regulaarselt riskijuhtimise koolitusi. Eesti Raudteel vastutab riskijuhtimise eest ettevõtte juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi järelevalve kohustus on ettevõtte nõukogul, selle auditikomiteel ning Eesti Raudtee riskijuhtimise ja si- seauditi osakonnal. Sisekontrollisüsteemi ja riskijuhtimise käigus on määratud töötajad, kes vastutavad konkreetsete riskide mõjusa juhtimise eest. 2024. aastal viidi esmakordselt läbi ka ESG riskide hindamine kahese olulisuse hindamise protsessi osana. Oluline on märkida, et ettevõttes kehtestatud riskijuhtimise põhimõtteid peavad rakendama ka välised osapooled, kes on Eesti Raudteega lepingulises suhtes. 18 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine Ohutusjuhtimine Eesti Raudtee teeb kõik endast oleneva, et inimesed ei saaks raudteel raskelt vigastada ega hukkuks. Kõik Eesti Raudtee ja ettevõtte taristu kasutajate töötajad peavad kogemusele ja väljaõppele tuginedes olema teadlikud oma ülesannetega seotud võimalikest ohuteguritest ning hoiduma töö tegemi- sel teiste ohtu seadmisest. Eesti Raudtee on pühendunud ohutuse juhtimissüsteemi toimimise tagamisele ja järjepidevale arenda- misele. Ettevõtte juhtkond innustab töötajaid tunnustuse ja motiveerimise kaudu lähtuma oma tegevuses ühistest väärtustest ning positiivsest ohutuskultuurist. Kõik Eesti Raudtee töötajad, alates juhatusest, vas- tutavad ohutustaseme tagamise eest. Kvaliteedijuhtimine Eesti Raudtee uuendas 2024. aastal oma juhtimissüsteemi käsiraamatut, mis sisaldab ka juhtimissüsteemi juhtpõhimõtteid. Käsiraamat hõlmab erinevate standardite nõudeid, pakkudes terviklikku lähenemist kvali- teedi, keskkonna, infoturbe, tööohutuse ja varahalduse juhtimisele. Eesti Raudtee rakendab oma tegevustes protsessipõhist lähenemist. Eristatud on põhi-, tugi- ja juhtimis- protsessid. Igal protsessil on konkreetne vastutaja, üldjuhul vastava valdkonna struktuuriüksuse või valdkon- najuht. Protsesse kirjeldavad normdokumendid, sealhulgas põhimäärused, protsessid, korrad ja juhised. Protsessikaart RAUDTEEINFRASTRUKTUURI MAJANDAMINE (RAUDTEEINFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA JA VÕRGUVALDAJANA) RAUDTEEHOID, RAUDTEE RAJATISTE JA HOONETE HOID RAUDTEEINFRASTRUKTUURI KÄITAMINE VEONDUSE TOETUSTEGEVUSED Põhi- protsessid Läbilaskevõime Läbilaskevõime Lisa- ja abiteenus- Raudteeadminist- Uuendamine, Hooldamine ja kasutada and- Raudteeliikluse Kasutustasude jaotamine ja te osutamine ning ratsiooni funktsioo- Arendamine Ehitamine ajakohastami- järelevalve mine ja jaa- ja manöövritöö määramine ja teabe edasta- teenindusrajatiste ni, sh piiriüleste ne sh remont made tehniline korraldamine kogumine mine kasutada andmine lepingute, täitmine teenindamine • Töö- ja liiklusohutus • Turvalisus, infoturve, küberturve • Hangete ja ostude korraldamine • Finants- ja kuluarvestus, raha- ja lepinguhaldus • Keskkonnahoid Tugi- • Sise- ja väliskommunikatsioon • Personali korraldamine • Siseaudit ja -kontroll • IT korraldamine • Teabehalduse korraldamine • Varade haldamine protsessid • Ehitiste ja seadmete korraldamine • Kvaliteedijuhtimine • Riskide korraldamine • Sidusrühmade korraldamine • Õigusalane teenindamine • Tehniliste tingimuste andmine ja projektide kooskõlastamine • Maakorralduse toimingud Juhtimis- KAVANDAMINE, ORGANISEERIMINE, EESTVEDAMINE, MEHITAMINE, KONTROLLIMINE, MUUDATUSTE JUHTIMINE protsessid 2024. aastal toimusid erinevate juhtimisstandardite sertifitseerimised, sealhulgas välisauditid ja ka neile eelnenud siseauditid. Välisauditite intervjuusid tehti kokku 30 päeval eri piirkondades ja valdkondades. 19 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine Hea ühingujuhtimise tava Üldkoosolek Aktsiaseltsi Eesti Raudtee ainuaktsionär on Eesti Vabariik ning aktsiakapitali suurus on 80 302 814 eurot. Kliimaminister oli ainuaktsionäri esindajana osalust valitsev minister kuni 23.07.2024, mil see roll läks üle taristuministrile. Kliimaminister kinnitas 20.05.2024 ainuaktsionäri otsusega Eesti Raudtee 2023. aasta ma- jandusaruande. Nõukogu 2024. aastal kuulusid nõukogusse Rene Varek (esimees), Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag ja Anvar Salomets. Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimi- se korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate või nõukogu otsusega määratud juhatuse volituste piirmäära ületavate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja ainuaktsionäri huvides. Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2024. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut ja neli otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud kahe nõukogu otsuse arutelul ja hääletamisel, kuna taandas end võimalike huvide konflikti riski tõttu. Auditikomitee Auditikomitee osaleb nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimuste arutelus, jälgib ja ana- lüüsib rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aasta- aruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2024. aastal toimus viis auditikomitee koosolekut. Auditikomitee liikmed on Roman Laidinen (esimees), Indrek Laineveer ja Kaur Kajak. Ohutuskomitee Ohutuskomitee osaleb nõukogu nõustava organina ohutusjärelevalvega seotud küsimuste arutelus, lähtu- des raudtee eripärast. Ohutuskomitee koosseisu kuulusid 2024. aastal Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Indrek Laineveer ja Sirle Loigo ning kuni 06.02.2024 Tauno Suurkivi (pärast seda sai ohutuskomitee liikmeks Viktor Saaremets). 2024. aastal toimus neli ohutuskomitee koosolekut. Riik on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra. Selle järgi on nõukogu esime- hel teistest nõukogu liikmetest kõrgem tasu. Nõukogu koosolekult puudunud liikmele nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditi- ja ohutuskomi- teesse kuuluvatele nõukogu liikmetele sealsetel koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele lahku- mishüvitist ei maksta. 20 Aastaraamat 2024  Organisatsioon ja juhtimine Juhatus Juhatus esindab äriühingut ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirjaga. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada Eesti Raudtee jätku- suutlik areng seatud eesmärkide kohaselt, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Eesti Raudtee juhatuse kehtestatud töökord sätestab juhatuse sisemise töökorralduse, otsuste vastuvõt- mise ja täitmise jälgimise korra ning muud juhatuse tegevuseks vajalikud regulatsioonid. 2024. aastal toi- mus 64 juhatuse koosolekut. Aktsiaseltsi võivad kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksinda ja juhatuse liikmed kahe- kesi ühiselt. Edasivolitamise õigus on juhatuse esimehel üksinda ja kahel juhatuse liikmel ühiselt. ASi Eesti Raudtee juhib juhatuse esimehe ja peadirektorina Kaido Zimmermann, kes on ühtlasi OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu liige. Juhatuse koosseisu kuuluvad veel juhatuse aseesimees ja finantsdirektor Andrus Kimber ning juhatuse liige ja tehnikadirektor Arvo Smiltinš, kes on ka raudteeinseneri kutseid andva SA Raudteekutsed kutsekomisjoni liige ja hindamiskomisjoni esimees. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitise maksmise tingimused sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. Juhatuse liikmetele lisatasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte finantstulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ning isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. 2024. aastal maksti nõukogu otsuse alusel ASi Eesti Raudtee juhatuse liikmetele tulemustasu 2,2-kordse 2023. aastal makstud keskmise kuutasu suuruses summas. Teabe avaldamine AS Eesti Raudtee avaldab oma veebilehel teateid ettevõtte tegevuse peamiste asjaolude ja sündmuste kohta seadustes ette nähtud korras. 21 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused 2024. AASTA TULEMUSED 2024. aasta põhinäitajad Müügitulu EBITDA Varad kokku 28,1 27,4 596,5 mln eurot mln eurot mln eurot (2023: 28,6) (2023: 23,8) (2023: 489,8) Omakapital Investeeringud Raudteel toimunud 176,1 127,8 õnnetuste / kannatanute / mln eurot mln eurot hukkunute arv 2024: 10 / 9 / 3 (2023: 176,1) (2023: 83,9) (2023: 17/ 15 /8) Kohalike reisijate Elektrienergia Töötajate arv Eestis kokku arv Eestis omatarve 722 töötajat 7,8 11 400 (naisi 284, mehi 438) mln reisijat MWh (2023: 7,8) (2023: 12 300 MWh) (2023: 703 töötajat, naisi 294 ja mehi 409) Rööbaste ja liiprite taaskasutamisega saavutatud kokkuhoid Tapa jaamas 2,88 mln eurot 22 Aastaraamat 2024  23 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused 2024. aasta eesmärgid ja nende täitmine Eesti Raudtee jätkas mullu taristu uuendamist, siseprotsesside tõhustamist, ohutustaseme tõstmist ning töötajate arendamist ja vastutustundlikkuse edendamist. Eesti Raudtee jaoks oli positiivne, et riik on jätku- valt leidnud võimaluse finantseerida ettevõtte eesmärkide täitmiseks vajalikke kulutusi ja jaganud suures mahus investeeringutoetusi. Lähtuvalt ettevõtte strateegiast seati 2024. aastaks 11 tegevuseesmärki neljas kategoorias. Neist olulise- mate täitmise kohta annab ülevaate alljärgnev tabel. 2024. aasta eesmärgid ja tulemused Kategooria Eesmärk Tulemus TARISTU Kulumieelne kasum (EBITDA) on vähemalt Eesmärk täideti (27,4 mln eurot) 24,5 mln eurot Investeeringute eelarvest on täidetud vä- Eesmärk täideti hemalt 85% kassaeelarvest Elektrifitseerimise projektis on Aegviidu– Eesmärk täideti olulises osas. Valdav osa Tapa–Tartu kontaktvõrk valmis pingesta- raudtee kontaktvõrgust sai valmis, kuid miseks. Tapa–Narva kontaktvõrgu projek- võrgu pingestamine jääb 2025. aastasse. teerimis- ja ehitushange on läbi viidud Tapa–Narva kontaktvõrgu projekteerimis- ja ehitushange on läbi viidud ning lepingud sõlmitud Taristuüleses turvangusüsteemide (CCS) Eesmärk täideti osaliselt. Ehitustööd viiak- moderniseerimise suurprojektis on Tapa– se lõpule aprilliks 2025. Ülemiste tehase- Tartu liini põhilised ehitustööd lõpetatud katsetus planeeriti ringi ja toimub uue aja- ning Ülemistel teostatud tehasekatsetus kava järgi 2025. aasta 4. kvartalis Raudteetaristule mittevajalike hoonete Eesmärk täideti olulises osas. Võõranda- arvu on vähendatud kümne võrra ja et- ti või lammutati seitse hoonet ja ettevõtte tevõtte elektrienergia tarbimine on kõige elektrienergia tarve oli 11 400 MWh rohkem 13 000 MWh aastas 24 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused SIDUS- Kaubaveo kasvule kaasa aitamiseks on Eesmärk täideti RÜHMAD välja arendatud kaks uut teenust (vagunite registreerimiseelne ülevaatus ja kommerts- ülevaatus) Reisirongide aastakäive on 4,8 mln rongi- Eesmärk täideti (4,9 mln rongikilomeetrit) kilomeetrit Uuendatud on vähemalt 3 reisijate oote- Eesmärk täideti olulises osas. Nelijärve platvormi platvorm ning Kaarepere platvorm ja tunnel on valmis ehitatud ning reisijatele kasuta- miseks avatud Liiklusgraafiku täitmine on vähemalt 99,2% Eesti Raudtee poolt mõjutatavast liiklus- nii reisijate- kui kaubaveol. Rongiliiklust graafikust täideti reisirongide puhul 99,3% takistavate rikete tõttu ei hiline rohkem kui ja kaubarongide puhul 100%, taristurike- 220 rongi te tõttu hilines 282 rongi Toimepidevuse ja ohutusprotsesside paren- Raudteekraana hange viidi läbi ja sõlmiti damiseks on läbi viidud raudteekraana ostuleping soetamise hankemenetlus Taristu hooldustööde ja sündmuste info- Pilootprojekt käivitatakse 2025. aasta 1. süsteemi (FSM) pilootprojekt on käivitatud kvartalis PROTSESSID Ettevõttele on omistatud varahalduse Eesmärk täideti juhtimissüsteemi sertifikaat ISO 55001 Moderniseeritud on 39 raudteeülesõidu- Valmis ehitati ja kasutusse anti 24 raudtee- kohta ülesõidukohta, aktiveeriti 34 raudtee- ülesõidukohta, ülejäänud moderniseeri- takse 2025. aastal Raudteeülesõidukohtade ettevõtte poolt Eesmärk täideti. Rikkeid oli 92 mõjutatavate rikete arv ei ületa 100 Raudteeülekäigukohtade riskianalüüsid on Eesmärk täideti. Valmisid kõigi 147 Eesti koostatud Tallinn–Tartu ja Tapa–Narva lõi- Raudtee raudteeülekäigukoha riskianalüü- kudele sid TÖÖTAJAD Liiklusteenistuse eesti keelt valdavate Eesmärk täideti. Eesti keele oskus vähe- (keeleoskus vähemalt B2-kategooria ta- malt B2-tasemel oli 38,7% töötajatest semel) töötajate osakaal on vähemalt 37% Küberhügieeni koolituse on läbinud ja testi Eesmärk täideti on sooritanud valdav osa töötajatest Ettevõttes on vähemalt 20 praktikanti ning Eesmärk täideti on korraldatud töörahulolu ja pühendumu- se uuring Eesti Raudtee kestliku arengu (ESG) stra- Eesmärk täideti teegia on koostatud ja juhatuses kinnita- tud 25 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Finantsnäitajad mln eurot 2024 2023 2022 2021 2020 Äritulud kokku 69,1 64,3 59,0 55,8 63,8 Müügitulu 28,1 28,6 29,4 32,8 31,1 sh infrastruktuuriteenused 22,8 23,1 24,7 29,3 28,4 sh muud teenused 5,4 5,5 4,7 3,5 2,7 Muud äritulud 41,0 35,7 29,6 23,0 32,7 sh varade sihtfinantseerimine 9,6 7,9 7,9 7,1 7,8 sh sihtfinantseerimine tulemuseesmärkide 30,7 25,9 20,7 14,6 24,1 saavutamiseks sh muud äritulud 0,7 1,9 1,0 1,3 0,8 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) 27,4 23,8 23,6 22,4 32,7 Puhaskasum 0,0 0,0 0,0 0,0 7,1 Investeeringud 127,8 83,9 55,6 34,6 32,0 Varad aasta lõpus 596,5 486,2 417,4 374,4 356,9 Omakapital aasta lõpus 176,1 176,1 176,1 176,1 176,1 Intressikandvad kohustised aasta lõpus 102,9 70,8 49,2 34,8 26,3 Ärikulud kokku 69,7 64,6 58,7 55,5 56,4 sh kaubad, materjalid, teenused 10,7 12,1 11,9 9,8 8,0 sh mitmesugused tegevuskulud 5,8 4,8 4,4 3,5 4,3 sh tööjõukulud 24,8 22,1 19,5 18,7 18,4 sh põhivara kulum 27,9 24,2 23,3 22,1 25,3 sh muud ärikulud 0,5 1,4 -0,4 1,4 0,3 Tegevusmahud Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril tegutses liiniveol viis kaubaveo ettevõtjat (Ope- rail, Sillamäe Sadam, Enefit Power, GoRail, LDz Cargo Eesti filiaal) ning kaks reisijateveo ettevõtjat (Elron ja Pasažieru vilciens (Vivi)). Alates liiklusgraafikuperioodist 2021/2022 on Eesti Raudtee sõlminud infrastruktuuri kasutamise lepinguid ka mitteavaliku raudteeveo ettevõtjatega (nt Skinest Rail), kes veavad kaubasaatjate ja -saajate kaupu üle avaliku ja mitteavaliku raudtee vahelise piiri. 2024. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 2,87 mln tonni kaupu. Võrreldes 2023. aastaga vähenes veomaht 40,1%. 54,4% kaupadest vedas raudteeveo ettevõtja Operail (2023: 41,0%). Muutusi 2024. aasta veomah- tudes põhjustasid peamiselt Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas. Kaubaveomaht vähenes mullu nii Läti kui ka Leedu raudteeinfrastruktuuril. 26 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Veomahud Balti riikide avalikel raudteedel 2023-2024 (tuh tonni) -5,7% 27 224 -20,6% 25 662 -40,1% 14 432 11 465 4 794 2024 2 872 2023 Eesti Raudtee Läti Raudtee Leedu Raudtee Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti 2024. aastal diisel- ja elektrirongidega 6,65 mln reisijat (–0,3%) ning Eestis kokku 7,77 mln reisijat (–0,5%). Rahvusvahelist reisirongiliiklust aastatel 2021–2024 ei toimunud. Teistest Baltimaadest oli kohalike raudteereisijate arv 2024. aastal Lätis 19,4 mln (2023: 17,1 mln) ja Leedus 5,0 mln (2023: 4,7 mln). Kohalike reisijate kuine arv Eesti Raudtee infrastruktuuril 2022-2024 (arvestamata lõiku Tallinn/Tallinn-Väike, tuh) 700 637,1 617,9 615,0 608,0 603,0 594,1 578,8 572,3 580,9 571,5 579,3 576,7 573,6 557,3 564,8 549,6 554,1 548,8 548,4 600 533,0 529,7 524,0 520,2 516,9 517,9 510,1 506,0 505,9 504,2 490,7 484,2 491,1 483,3 500 410,2 401,7 380,4 400 300 200 100 0 i i r er r r ar r l st un ul ts ai ua ril be be be b gu Ju ru M är Ap Ju an oo m em m eb M Au ve e Ja kt pt ts Ve No O De Se 2024 2023 2022 Kokku oli reisirongide käive ettevõtte infrastruktuuril 4,98 mln rongikilomeetrit, mis moodustas 90,2% kõiki- de rongide kogukäibest (2023: 88,1%). Reisirongide käive kasvas võrreldes 2023. aastaga 0,4% ja kauba- rongide käive vähenes 19,9%. 27 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Rongide käive (tuh rongikm) 5 000 4 978 4 957 4 000 3 000 2 000 1 000 2024 672 539 0 2023 Reisijatevedu Kaubavedu Veeremi töö moodustas 2024. aastal Eesti Raudtee infrastruktuuril 1 777 mln bruto tonnkilomeetrit, seal- hulgas kaubarongide töö 989 mln bruto tonnkilomeetrit ehk 55,7% (2023: 61,7%). Võrreldes 2023. aastaga vähenes kaubarongide töö 21,3% ja reisirongide töö kasvas 1,1%. Veeremi töö (mln bruto tonnkm) 1 400 1 200 1 258 1 000 989 800 788 779 600 400 200 2024 0 2023 Reisijatevedu Kaubavedu 28 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Taristu uuendamine ja hooldamine Eesti Raudtee taristu seisukord 2024. aasta lõpuks: ■ teatud kiirusi võimaldavate raudteeliinide osakaalud: 3% – 140km/h, 29% – 135 km/h ja 52% – 120 km/h; ■ kasutusel olevad reisijate ooteplatvormid on 100% vastavuses kasutatava veeremiga; ■ raudteeülesõidukohtadest on 95% (2023: 90%) heas korras; ■ raudteeülesõidukohtadest on automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega varustatud 60%, ainult foorisignalisatsiooniga 26% ülesõidukohtadest; ■ teerajatistest (sillad, viaduktid, truubid) on 66% heas korras. 2024. aasta kvaliteedinäitajad: ■ raudtee piirijaamade läbilaskevõime suhteline kasutamine: Narva 5,0%, Koidula 15,0%, Valga 21,1% (2023. aasta näitajad ei ole võrreldavad, kuna rongiliiklus Narva ja Koidula piirijaamades toimub muudetud ajutise tehnoloogia alusel); ■ reisirongide liiklusgraafiku täitmine 99,3% (2023: 99,8%); ■ kaubaveo töörežiimi järgimine 100% (2023: 100%); ■ rikete arv 2 271 (2023 korrigeeritud: 1 723). Suurprojektid Elektrifitseerimise projekti raames rajatakse 25 kV vahelduvvoolul töötav kon- taktvõrk koos veoalajaamadega Tapal, Jõgeval, Püssil, Orus ja Raasikul. Kontakt- võrgu täielik rekonstrueerimine algas Lagedi–Aegviidu lõigul. 2024. aastal jätkusid tööd aasta varem sõlmitud lepingu alusel Aegviidu–Tapa–Tartu lõigul. 13.02.2025 toimus Aegviidu–Tapa jaamavahe ning Tapa jaama 25 kV kontaktvõrgu pingestami- ne. Sõlmiti leping Tapa–Narva raudtee varustamiseks kontaktvõrguga. Aasta lõpuks valmisid 110 kV pingel liitumised Jõgeva ja Tapa veoalajaamade toiteks ning sõlmiti liitumislepingud Oru ja Püssi veoalajaamadele. Aegviidu–Tapa–Tartu lõigus on plaan kontaktvõrk valmis saada 2025. aasta teises pooles. Lagedi–Raasiku kontaktvõrgu rekonstrueerimine lõppeb 2025. aasta lõpus ning Tapa–Narva raudteelõik saab va- rustatud kontaktvõrguga 2027. aasta keskpaigaks. Taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine. Projekti käigus asenda- takse jaamades paiknevad seadmed ning vahetatakse välja foorid ja pöörmeaja- mid. 2024. aastal lõpetati turvanguseadmete ehitus- ja paigaldustööd Tapa jaamas. Rajati uus kaablikanalisatsioon ja paigaldati kaablid jaama piirkonda. Võeti kasutu- sele seadmeruum uues haldushoones, kuhu meie lepingupartner paigaldas uued liiklusjuhtimisseadmed. Lisaks viidi läbi Tapa–Jõgeva ja Jõgeva–Tartu liinide turvan- gusüsteemide ehitushanked. Tänaseks on ehitustööd juba alanud. Seoses uute seadmeruumide kasutuselevõtuga uuendati ka Eesti Raudtee fiiberoptilise kaabli võrku. 29 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Liikluskorralduse automatiseerimine. Projekti käigus luuakse terviklik liikluskorralduse tarkvara, mis liidestatakse turvangusüsteemidega. Tehtud on uue tarkvara testimine Tartu–Koidula liinil ja Lääne-Harju piirkonna liidese tehasetestid. Raudteeületuskohtade moderniseerimine. Ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade uuendamise käigus lisatakse või vahetatakse välja olemasolevad tõkkepuud, foorid ja seadmed. Projekti koosseisus on ka- sutusele võetud ka uus seiresüsteem, mis annab reaalajas infot võimalikest riketest ning võimaluse neid operatiivselt lahendada. 2022. aasta lõpul otsustati ohutuse suurendamiseks raudteeülesõidukohtadel, kus rongide kiirused on suuremad, võtta kasutusele nelja tõkkepuuga lahendus. 2024. aasta lõpuks oli kasutusele võetud 7 nelja tõkkepuuga ülesõidukohta. Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Tartu–Koidula raudteeliinil. Tallinn–Tapa– Tartu suunal rekonstrueeritakse raudtee vastavaks reisirongide kiiruspiirangule kuni 160 km/h. 2023. aasta lõpul valmis Aegviidu–Tapa raudteelõigu kapitaalremont. 2024. aastal paigaldati ja avati Tapa–Tartu lõigul liiklusele 21,2 km peateed (sh 15 õgvendust 16,8 kilomeetril ja 4,4 km kapitaalremonti) ning rekonstrueeriti 9,3 km jaamateid. 2025. aastal jääb Tapa–Tartu lõigul veel teha 29,3 km peateed (sh 4 õgvendust 9,8 kilo- meetril ja 19,5 km kapitaalremonti) ning 5,8 km jaamateid. Projekt hõlmab ka raudteerajatiste ehitustöid. 2024. aastal on valminud Põdrangu raudteeviadukt, Kiltsi sild, Ausi jalakäijate tunnel, Kaarepere tunnel ja platvorm, Tapa-Kaarepere õgvendustel 12 truupi ja 1 nõl- vakindlustus, Kaarepere–Kärkna õgvendustel 7 truupi, Lagedi–Raasiku jaamavahel 2 truupi. Teostamisel on Mullavere viadukti ehitustööd ning Vägeva ja Pedja platvormid. Algamas on Kiltsi, Rakke, Tabivere ja Kärkna platvormide, Alupere ökotunneli, Lehtse ning Jäneda platvormide ja tunneli (kokku 3 tunnelit ja 6 platvormi) ehitustööd. Veel on planeeritud suurendada Kärkna viadukti gabariiti. Kohalike omavalitsustega tehakse koostööd uute tunnelite rajamiseks, näiteks valmisid 2024. aastal koostöös Tallinna linnaga Tondi raudteeülesõit ja Paldiski maanteel kergliiklejate tunnel. Tartu linnaga on alustatud koostööd kahe uue jalakäijate tunneli rajamiseks. Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tapa–Narva raudteeliinil. Tapa–Narva kapitaalre- mondi käigus rajatakse neli õgvendust (Tapa–Kadrina, väike õgvendus enne Püssit, Püssi–Kohtla ja Jõhvi– Oru) ning osaliselt ehitatakse ümber 9 jaama (Rakvere, Sonda, Kiviõli, Püssi, Kohtla, Jõhvi, Oru, Soldina, Narva). Oru jaamas ehitatakse uus laiem ooteplatvorm. Õgvendustel asendatakse 2 olemasolevat silda truubiga ja ehitatakse 3 uut truupi. Tööde põhiraskus langeb aastatele 2025–2027. 30 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tartu–Valga raudteeliinil. Tööde käigus teos- tatakse Palupere–Puka õgvendused (10,2 km) ning Puka–Keeni kapitaalremont 11,4 km, likvideeritak- se Puka jaam ja ehitatakse 7 truupi. Tööde põhiraskus langeb aastatele 2026-2027. Raudtee hooldus Teemajanduse 2024. aasta plaaniliste hooldustööde eesmärgiks oli hoida ohutut rongiliiklust kehtestatud kiirustega. Põhilised hooldustööd olid järgmised: ■ raudtee toppimine masinaga 186,5 kilomeetril (+46% võrreldes 2023. aastaga); ■ 68 pöörme masinaga toppimine (2023: 69); ■ Fastclip-tüüpi rööpakinnituste korrashoid 12 kilomeetril (+118%); ■ asendasime 2 677 puitliiprit (+24%) ja 1 266 pöörmeprussi (+38%); ■ tehti 52 termiitkeevitust (-35%) ja 67 riströöpa pealekeevitust (+26%); ■ tehti 233 kontaktkeevitust (+60%); ■ asendati 2 075 m pikkrööbast (-28%). 31 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused 2024. aastal tehti põhjalikud analüüsid raudteerajatiste seisukorra kohta, teisendades tulemused ühtsesse skaalasse (vt allpool). SI (seisukorra indeks) ■ 0-25 punkti – vajab pidevat tähelepanu ■ 26-50 punkti – vajab tähelepanu ■ 51-75 punkti – heas seisukorras ■ 76-100 punkti – väga heas seisukorras Keskmine hinnang Eesti Raudtee peateede rööbasteele oli 76 (+1 võrreldes 2023. aastaga), sildadele ja truupidele 60,3 (+0,1) ning raudteeületuskohtadele 83,5 (+2,1). Hinnanguga 76-100 Hinnanguga 51-75 Hinnanguga 26-50 Eesti Raudtee rööbastee SI hinnang (kogupikkus km) Hinnanguga 0-25 500 520 450 492 400 439 350 362 300 250 289 200 219 150 185 167 149 145 100 129 118 50 3 2 0 1 2021 2022 2023 2024 Hinnanguga 76-100 Hinnanguga 51-75 Hinnanguga 26-50 Hinnanguga 0-25 Eesti Raudtee teerajatised SI hinnanguga (tk) Hindamata 213 202 202 194 194 187 200 159 150 147 142 150 114 109 104 93 100 63 50 33 31 15 16 13 8 5 6 1 1 2020 2021 2022 2023 2024 32 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Hinnanguga 76-100 Eesti Raudtee ületuskohad SI hinnanguga (tk) Hinnanguga 51-75 Hinnanguga 26-50 Hinnanguga 0-25 300 Hindamata 250 269 252 200 239 238 150 100 50 78 84 22 3 56 12 6 37 3 26 4 2 2 2021 2022 2023 2024 Elektrivõrgud 2024. aasta jooksul ehitati sarnaselt varasematele aastatele välja mitmeid toitepunkte turvangusüsteemidele, uuendati valgustussüsteeme, ehitati välja pöörmete elektrilisi soojendusi jms. Eesti Raudtee tegeleb ka elektrienergia vahendamisega, mis tähen- dab, et hangitavat elektrienergiat müüakse edasi alltarbijatele, kellest suurim on Elron. Nende elektrirongid sõidavad Eesti Raudtee poolt tarnitava elektrienergia toitel. 2024. aastal viidi läbi riigihange, mille tulemusena sõlmiti AS-iga Enefit kaheks aastaks elekt- rienergia ostuleping hinnangulisele kogusele 80 GWh. Kogu hangitud elektrienergia pärineb taastuvatest allikatest, mille tulemusena kasutavad ka kõik Eesti elektrirongid ainult taastuvat elektrienergiat. Hindade volatiilsus sunnib järjest enam otsima lahendusi elektrienergia tarbimise vä- hendamiseks. Üks võimalus on ehitada lokaalseid elektritootmissüsteeme. Nii valmis Eesti Raudteel 2022. aastal Tapa jaamas esimene päikesepark võimsusega 50 kW, 2023. aasta lõpuks valmis 50 kW võimsusega park Narvas ning 2024. alguses 50 kW võimsusega park ka Valgas. Igal aastal investeeritakse ka elektrivõrkude ja -seadmete uuendamisse, mistõttu on võrkude seisund igati rahuldav. 33 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Kinnisvara Eesti Raudtee üheks suunaks on pakkuda oma töötajatele paremaid, mugavamaid ning kaasaegsemaid töötingimusi. Eesmärgi täitmiseks valmis 2024. aasta suvel Tapal uus liginullenergia põhimõttel ehitatud haldushoone. Tartus Riia tänava sidemajas ja Ülemiste mäeposti hoones uuendasime olemasolevaid ruume ning aasta lõpus alus- tasime Keilas uue haldushoone ehitamisega. Renoveeriti kolm hoonet, millesse rajati ruumid uutele liiklusjuhtimise seadmetele (Tamsalu, Ülemiste ja Jõgeva). Paremate töötingimuste loomiseks soovib Eesti Raudtee Toompuiestee 35 kinnistule ehitada uue peahoone, selleks esitati kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu al- gatamise taotlus. Hetkel tegutseb ettevõte üüripinnal Telliskivi kvartalis, kuid juba täna on probleemiks ruumikitsikus ning nähakse vajadust lisaruumi järele liiklusjuhtimiskes- kuse tulevikuvajaduste realiseerimiseks. Uus hoone on kavandatud peamiselt ettevõtte omakasutusse, samuti planeeritakse sinna kokku tuua seni erinevates asukohtades üle linna paiknevad struktuurüksused. Taristu optimeerimise raames lammutati 2024. aastal 7 hoonet. Väljakutseks on kuju- nenud ajalooliste, jaamakompleksi kuuluvate hoonete saatus. Suures osas on need kasutusotstarbeta, halvas seisukorras ja vajavad suuremahulist renoveerimist, teisalt püütakse enne korrastamist leida neile uus kasutusotstarve. Ühtegi ajaloolist jaama- hoonet ei lammutata kergekäeliselt, kuid kahjuks paiknevad nad reeglina raudtee ligi- duses, mistõttu jäävad ette taristu ümberehitusele. Üks selliseid oli 2024. a Tabivere jaamahoone. Püüti leida hoonele uut hingamist koostöös Muinsuskaitseametiga, pa- kuti seda ka Eesti Vabaõhumuuseumile ja korraldati avalik oksjon, kuid kahjuks see ebaõnnestus. Elektrifitseerimise ja uue juhtimissüsteemi rajamiseks tuleb hoone siiski lammutada. Heaks ajaloolise kultuuripärandi eest hoolitsemise näiteks oli 2024. aastal Tapa jaama veetorni fassaadi ja avatäidete remont. Kuna 2025. aastal alustatakse jaamahoone välisosa renoveerimisega, peaks lähiaastatel saama väliselt korda Tapa linna jaoks oluline maamärk. Eesti Raudtee loodab, et edaspidises koostöös Tapa linnaga saa- vad neist hoonetest kohaliku kogukonna kogunemiskohad ning kultuuri edendamise vedurid. Heaks näiteks koostööst kohaliku omavalitsusega on arengud Kopli kaubajaamas. Nimelt on Eesti Raudtee koostöös Tallinna Strateegiakeskusega välja töötanud Kopli jaama tulevikulahenduse ja esitanud sellekohased ettepanekud Põhja-Tallinna üldpla- neeringusse. Lahenduse kohaselt jääb osa jaama territooriumist alles, kuid suur osa hoonestatakse ning muudetakse rohealaks. Väärib märkimist, et Kopli jaamal on olu- line osa Tallinna rohevõrgus – nii planeeritakse juba 2025. aastal rajada Putukaväila freespuruga kaetud kergliiklustee lõik Kopli Kaubajaama territooriumile. 34 Aastaraamat 2024  2024. aasta tulemused Innovatsioon ja digitaliseerimine Eesti Raudtee digistrateegia on koostatud eesmärgiga maksimeerida tehnoloogia kasutamisest saadavat väärtust, et saavutada Eesti Raudtee äristrateegias püstitatud strateegilisi eesmärke. Digistrateegia elluvii- miseks leidsid 2024. aastal aset järgmised olulised tegevused. Taristu hooldustööde ja sündmuste infosüsteemi (Field Service Management) projektis viidi 2024. aastal läbi hange ServiceNow platvormi soetamiseks. Projekt on jagatud kaheks funktsionaalseks moodu- liks: taristu intsidentide haldamine ning plaaniliste hooldustööde haldamine. 2024. aastal tegeleti arendus- töödega ning 2025. aastaks on seatud eesmärk testida lahendust Lõuna-Eestis ja Lääne-Harju piirkonnas. Geoinfosüsteemi (GIS) arenduste osas lisati GIS-kaardile täiendavaid kriitilisi objekte ning viidi andmed uuele platvormile, mis pakub eeliseid andmete importimisel, haldamisel ning lihtsustab nende korrigeeri- mist. Lõpetati suurandmete kogumise ja analüüsi pilootprojekt Lääne-Harju pöörmeajamite kohta Hitachi Rail–TIRIS platvormil. Pooleteise aasta jooksul testiti ning analüüsiti pöörmeajamite käitumist antud piirkon- nas. Pilootprojekt andis väärtusliku ülevaate süsteemist, mis võimaldab kriitilisi varasid hooldada enneta- valt ning teha otsuseid andmepõhiselt. Eesti Raudtee tegevuse automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks uuendati 13 ärianalüütika rakenduse PowerBI aruannet, valmisid pilvepõhisel koostööplatvormil Sharepoint siseveeb, isikukaitsevahen- dite tellimise keskkond ja puhkuste rakendus, lõpetati ERP-süsteemi Dynamics 365 pilvemigrat- sioon ning käivitati vagunite juhtimise süsteemi VJS akende (liiklusgraafikusse planeeritud tehnoloogiliste vaheaegade) korralduse teenus. 35 Aastaraamat 2024  2024. aasta olulisemad sündmused 2024. AASTA OLULISEMAD SÜNDMUSED JAANUAR ρ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastas Eesti Raudteele avaliku raudtee majandamiseks ohutusloa, mis kehtib kuni 25.01.2029. ρ Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühing sõlmisid 2024. aastaks kollek- tiivlepingu. VEEBRUAR ρ Eesti Raudtee osales ise ja aitas korraldada Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) võistlust „Rööpameister 2024“. ρ Toimus päev „Laps tööle kaasa“, kus töötajate lapsed kuulasid ohutusloengut, tutvusid rongidega ning värvisid linnumaju, mis pandi meie jaamadesse üles. MÄRTS ρ Toimus toimepidevuse õppus strateegiliselt olulise hoone elektrivarustuse testi- miseks ja sujuva liiklusjuhtimise tagamiseks. ρ Tiksoja ülesõidukoht sai esimesena Eestis nelja tõkkepuuga lahenduse. APRILL ρ Eesti Raudteel tähistati esmakordselt mitmekesisuse kuud, mille raames korral- dati tervisenädal „Mitmekesiselt tervise hoidmine“, töövarjunädal „Eesti Raudtee kui mitmekesine tööandja – tutvu oma kolleegi tööga“ ning Inimõiguste Kesku- se koolitus. MAI ρ Tapa veetorn läbis uuenduskuuri. Tööde käigus remonditi veetorni fassaad ja konserveeriti depoohoone. ρ Eesti Raudtee koolitas välja ning algatas töötajate vaimse tervise saadikute grupi, kes aitab kolleege nende muredes. ρ 31. mail kogunesid Eesti Raudtee töötajad koos lastega Vabaõhumuuseumi raudteeLASTEpäevale. Kohal oli ka OLE ohutustelk. DA JA ÄITU AUDTEE L JUUNI AS K KUIDAS KÄITUDA JA KUID IDA R MIDA JÄLG ING IM ISEL N JU HTU MIST MIDA JÄLGIDA RAUDTEEL VIIBIMISEL NING ρ Valmis raudtee põhitõdesid koondav ohutusteatmik nii töötajatele kui ka partne- V IIB I JA AAB ESM AMINE TEAV IT ESMAABI JA JUHTUMIST TEAVITAMINE ritele. MIK TEATMIK TEAT Ljäkin Rein Ljäkin Rein 36 Aastaraamat 2024  2024. aasta olulisemad sündmused JUULI ρ Škoda Grupp alustas koostöös Elroni ja Eesti Raudteega 23. juuli hommikul reisirongi Škoda EMU 21Ev tüübikatsetusi Eesti avalikul raudteetaristul. ρ Elektriraudtee sajanda sünnipäeva puhul valmisid kunstnik Kadri Roosi teosed Nõmme rongipeatustes. ρ Riik eraldas 2,25 mln eurot Lehtse ja Jäneda raudtee ooteplatvormide rekonst- rueerimiseks. AUGUST ρ Korraldati Eesti Raudtee töötajate pühendumuse ja rahulolu uuring. ρ Algasid Škoda rongi kiiruskatsed Keila ja Klooga vahel. SEPTEMBER ρ Nõmme jaamas tähistati elektriraudtee 100 aasta juubelit. Pääsküla, Nõmme ja Rahumäe raudteejaamades avati infotahvlid. ρ Eesti Raudteel toimus infoturbepäev. OKTOOBER ρ Toimusid ettevõtteülesed infopäevad Tartus, Narvas ja Tallinnas. ρ Läti Raudtee külastas Eesti Raudteed, et arutada koostööd ja õppida meie kogemustest. ρ Riisiperes toimus operatiivreageerijatega koostöös suurõppus “Morna madin”, kus mängiti läbi äkkrünnaku stsenaarium. Selleks, et operatiivteenistused olek- sid igapäevaselt valmis raudteel toimunud õnnetusteks, korraldati enne õppust esmareageerijatele ka koolitusi. ρ 18. oktoobril jõustus hädaolukorra seaduse muudatus, millega Eesti Raudteest sai elutähtsa teenuse osutaja (ETO). ρ Eesti Raudtee pälvis Peaasi.ee poolt väljastatava vaimset tervist väärtustava organisatsiooni hõbemärgise. ρ Oktoobri lõpus toimusid Lavassaare muuseumraudteel tee-ehitustalgud, kus osalesid ka Eesti Raudtee töötajad, kokku ehitati 98 m raudteed. NOVEMBER ρ Eesti Raudtee pälvis eripreemia „Aasta õppijasõbralik tööandja 2024“ töötajate eesti keele oskuse arendamise eest. ρ Kuulutati välja riigihange Tapa–Narva raudteeliini õgvenduste ja kapitaalremondi tarbeks. ρ Eesti Raudtee pälvis esmakordselt rahvusvahelise varahalduse sertifikaadi ISO 55001 ning töökeskkonna ja tööohutuse sertifikaadi ISO 45001. Uuendati kesk- konna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaate ISO 14001 ja ISO 9001. DETSEMBER ρ Eesti Raudtee juhatus kinnitas ettevõtte kestlikkuse strateegia kuni aastani 2030. ρ ASiga GRK Eesti sõlmiti lepingud Tapa–Narva raudteelõigus elektrirongidele vajaliku kontaktvõrgu ja veoalajaamade projekteerimiseks, ehitamiseks ning ehitatava kontaktvõrgu hooldamiseks viieaastase perioodi vältel peale kontakt- võrgu valmimist. ρ Toimus OLE tänusündmus „Kuldne tõkkepuu“, kus OLE teenetemärgi pälvis Eesti Raudtee ohutusteenistuse juht ning tänukirja sai veel neli ettevõtte töötajat. 37 Aastaraamat 2024  2025. aastaks seatud eesmärgid 2025. AASTAKS SEATUD EESMÄRGID LÄHTUDES EESTI RAUDTEE STRATEEGIAST, ON ETTEVÕTE SEADNUD 2025. AASTAKS 12 EESMÄRKI, SEALHULGAS: ■ EBITDA on vähemalt 30,3 mln eurot; ■ investeeringute eelarvest on täidetud vähemalt 85% ehk 138,9 mln eurot; ■ turvangusüsteemide moderniseerimise suurprojektis on Tapa–Tartu liinil septembriks kasutusele võetud uus liiklusjuhtimise süsteem, Kitseküla–Ülemiste liini tehasekatsetused on vastu võetud ja põhilised ehitustööd on lõpetatud; ■ elektrifitseerimise projektis on Aegviidu–Tapa–Tartu liini kontaktvõrk ja alajaamad valmis elektrirongiliikluse avamiseks septembris, Tapa–Rakvere lõigu kontaktvõrk on valmis pingestamiseks ja Lagedi–Aegviidu lõigu kontaktvõrgu rekonstrueerimise põhilised ehitustööd on lõpetatud; ■ raudtee kapitaalremondis kiiruste tõstmiseks 160 km/h on Tapa–Tartu liinil ehitustööd lõpetatud, Tapa– Narva liini ehitustööde hankeleping on sõlmitud ja töid on alustatud, Palupera–Puka–Keeni lõigu ehitustööde hankeleping on sõlmitud; ■ elektrienergia tarbimine ei ületa 13 000 MWh aastas; ■ reisirongide aastakäive on 4,9 mln rongikilomeetrit, tagatud on liiklusgraafiku täitmine vähemalt 99,2% ulatuses nii kauba- kui reisijateveol, Tapa–Tartu lõigule on paigaldatud 12 infotablood; ■ ettevõtte toimepidevuse süsteem on viidud vastavusse uute hädaolukorra seaduse ja elutähtsat teenust korraldava asutuse (ETKA) poolt kehtestatud nõuetega, taristu hooldustööde ja sündmuste infosüsteemi pilootprojekt on testitud Lääne-Harju ja Lõuna-Eesti piirkondades; ■ moderniseeritakse viimased 20 raudteeülesõidukohta (valminud on juba 78, lõppeesmärk on 98); ■ liiklusteenistuse eesti keelt valdavate (keeleoskus B2-kategooria tasemel) töötajate osakaal on 40% ja loodud on digimentorite võrk, läbi on viidud vähemalt kaks koolitust töötajate digiteadlikkuse suurendamiseks; ■ töötaja- ja peresõbraliku tööandja märgise hõbetase on säilitatud ning ettevõttes on vähemalt 20 praktikanti (sh tööle on asunud 3); ■ vastutustundliku ettevõtluse indeksi kuldtase on kaitstud ning tarnijate küsitlus ESG kaudse mõju (mõjuala 3) tuvastamiseks on läbi viidud (sada suurema lepingumahuga tarnijat on küsitluse juba saanud ning tulemused on esitatud peatükis „Tarneahela juhtimine“). 38 Aastaraamat 2024  Kestlikkusaruanne 2024 KESTLIKKUSARUANNE Kuigi me peame esitama Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivile ja standarditele vastava aruande alles järgmisel aastal, tahtsime sellega juba tänavu algust teha. Varasemalt koostasime oma aruande kestlik- kusosa Globaalse Aruandlusalgatuse (GRI) juhiseid järgides. Meie ees- märk on varasema nõuete rakendamise kaudu suurendada läbipaistvust ning vastata ühiskonna ja omaniku ootustele. Monika Lilles, Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht 39 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave ESRS 2 ÜLDINE AVALIKUSTATAV TEAVE Kestlikkusaruande koostamise aluspõhimõtted ESRS 2 BP-1 • Kestlikkusaruande koostamisest Eesti Raudtee 2025. aastal esitatav kestlikkusaruanne peab vastama Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) ja standardite (ESRS) nõuetele. Käesolev aruanne on koostatud nende põhimõtete järgi, kuid võib sisaldada puudujääke, mis on vastavalt välja toodud. Kestlikkusaruanne ei kuulu konsolideerimisele ning see ei konsolideeri ühtegi teist aruannet. Ärisaladuse või konfidentsiaalsuse tõttu välja jäetud andmeid Eesti Raudteel ei ole. Kui esimesel aruande- aastal kohustuslike andmete kohta kõikehõlmavalt infot pole, on see vastavas peatükis esile toodud. Aruandest on välja jäetud teemad ja andmepunktid, mis ei ole kahese olulisuse analüüsi alusel Eesti Raud- teele olulised teemad: ■ ESRS E3 Vee- ja mereressursid; ■ ESRS S2 Töötajad väärtusahelas. Samuti on välja jäetud teemad ja andmepunktid, mille kohta teave puudub, vastavat analüüsi ei ole läbi viidud ning samal ajal ei ole nende esitamine esimesel aruandeaastal vastavalt ESRSi standardi liites C toodud teabele kohustuslik (v.a E5-4): ■ ESRS E1 E1-9 Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning potentsiaalsetest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju; ■ ESRS E2 E2-6 Saastega seotud mõju, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju; ■ ESRS E4 E4-1 Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvestamine strateegias ja ärimudelis; ■ ESRS E4 E4-3 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid; ■ ESRS E4 E4-6 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju; ■ ESRS E5 E5-4 Ressursside sisendvood; ■ ESRS E5 E5-6 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju; ■ ESRS S1 S1-7 Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused. Aruandes ei ole spetsiaalselt eraldatud Eesti Raudtee enda ja väärtusahela tegevusi, kuid need on erista- tavad lähtuvalt teemast ja kontekstist. Eesti Raudtee käsitleb oma tegevust järjepidevalt kogu väär- tusahela ulatuses. 40 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Ettevõte on läbi viinud kahese olulisuse hindamise, mis hõlmas nii Eesti Raudtee enda tegevust kui ka olulisi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemasid kogu väärtusahelas. Aruanne tugineb kahese olulisuse analüüsi tulemustele. ESRS 2 BP-2 • Ajaperspektiivid Kahese olulisuse analüüsiga hinnati mõjude, riskide ja võimaluste avaldumist keskmise ajaperspektiivi vaates ehk kuni viie aasta ulatuses. Teised aruandes esitatud ajalised määratlused on kirjeldatud vastavate aastatega ning üldist määratlust, nagu lühike, keskmine või pikk perspektiiv, ei kasutata. Andmed on esitatud seisuga 31.12.2024, kui ei ole märgitud teisiti. Mõnel juhul on kirjeldatud ka 2025. aasta andmeid. ESRS 2 MDR-P, MDR-A, MDR-M • Oluliste kestlikkusaspektidega seotud poliitika, eesmärgid ja meetmed Olulised kestlikkusaspektidega seotud poliitikad, neist tulenevad eesmärgid ja seotud meetmed on toodud keskkonnateemade, sotsiaalsete teemade ja valitsemise teemade vastavates alapeatükkides. Kestlikkuse teemade integreerimine juhtimisse ESRS 2 • Eesti Raudtee haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll kestlikkuses Eesti Raudtee haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolle ning sõltumatust on kirjeldatud peatükis „Hea ühin- gujuhtimise tava“. Haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseis, sealhulgas tegevjuhtkonda kuuluvate liikmete esindatus eri rollides, palgatöötajate ja muude töötajate esindatus, mitmekesisus ning pädevus, on esitatud tabelis lk 42-43. Kuna kestlikkuse eesmärgid on osa Eesti Raudtee üldistest strateegilistest eesmärkidest, järgitakse ka juhtorganite valikul põhimõtteid, mis tagavad nende pädevuse ja teadlikkuse kestlikkusega seotud küsi- mustes. Eesti Raudtee ei arvesta juhtorganite valimisel mitmekesisuse aspekte eraldi, vaid lähtub vald- kondlikust pädevusest, mis on viidatud tabelis vastavalt välja toodud. Mõju, riskide ja võimaluste tuvastamisel osalesid: kommunikatsioonijuht, eelarve ja analüüsi peaspetsia- list, personaliosakonna juhataja, ohutusteenistuse juht, eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja, juhatuse liikmed, kvaliteedijuht, keskkonnakaitse peaspetsialist, kommertsosakonna juhataja, riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja ning hankeosakonna juhataja. Protsess on täpsemalt lahti kirjutatud peatükis „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus ning seosed strateegia ja ärimudeliga“. ESRS 2 GOV-2 • Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitle- tavad kestlikkuse aspektid ESG juhtrühm, kuhu kuuluvad ka haldus,- juht- ja järelevalveorganite liikmed, vaatab olulised mõjud, riskid ja võimalused üle kord aastas. 41 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave NÕUKOGU, JUHATUSE JA KOMITEEDE LIIKMED Nimi Sünni- Haridustase Positsioon Positsioonile Eelnev töökogemus aasta asumise aasta Rene Varek 1972 Tallinna Tehnika- Nõukogu 2023. Amserv Grupi AS tegevjuht. Vara- ülikooli majan- esimees aastal semalt töötanud muuhulgas Eesti dusteaduskonna valiti nõukogu Raudtee juhatuse liikmena ja ärijuhtimise baka- esimeheks, turundusdirektorina ning ka laureus varasemalt raudteeveeremi renditeenuseid liige aastast pakkuva Railcar OÜ juhatuse 2020 liikmena Indrek Laineveer 1978 Tallinna Tehnika- Nõukogu liige 2020 Kliimaministeeriumi ja varasemalt ülikooli majandus- Auditikomitee majandus- ja kommunikatsiooni- teaduse bakalau- liige ministeeriumi raudteetalituse juha- reus Ohutuskomitee taja liige Hannes Luts 1988 Müncheni Tehni- Nõukogu liige 2023 Regionaal- ja põllumajandusminis- kaülikooli trans- ja alates teeriumi ühistranspordiosakonna pordisüsteemide 28.01.2025 nõunik, transpordi- ja liikuvuskon- magister auditikomitee sultatsioone pakkuva OÜ Loco- liige smart konsultant. Varasemalt tööta- nud konsultandina Šveitsi ettevõttes Xrail AG Kaupo Raag 1980 Tallinna Tehnika- Nõukogu 2023 Rahandusministeeriumi osaluspolii- ülikooli finants- liige tika ja riigiabi valdkonna juht, vara- alane magistri- semalt tegutsenud ka Eesti Geoloo- kraad giakeskuse, Eesti Meremuuseumi, Lennuliiklusteeninduse, Rail Baltic Estonia (RBE), Nordica ja Levira nõukogude liikmena Anvar Salomets 1983 Tallinna Tehnika- Nõukogu 2023 RBE juhatuse esimees, varasemalt ülikooli transpor- liige töötanud nii Eesti Raudtee arendus- ditehnika magist- direktorina kui ka TTJA peadirektori rikraad asetäitjana Roman Laidinen 1980 Sisekaitseaka- Auditikomitee 2016 Riskijuhtimise lektor Eesti Ettevõtlus- deemia tolli eriala esimees kõrgkoolis Mainor ning tegutsenud bakalaureus siseauditijuhina ettevõtetes IPF Digital AS, BLRT GRUPP AS, Tallinna Vesi AS Kaur Kajak 1974 Tallinna Ülikooli Auditikomitee 2022 Rahandusministeeriumi haldus- riigiteaduste liige poliitika asekantsler, varasemalt magistrikraad töötanud TTJA peadirektorina ning Päästeameti järelevalveosakonna juhina 42 Aastaraamat 2024 Nimi Sünni- Haridustase Positsioon Positsioonile Eelnev töökogemus aasta asumise aasta Tamo Vahemets 1967 Olustvere Sov- Ohutuskomitee 2015 OLE tegevjuht ning Eesti Energia hoostehnikum, esimees turvalisuse ja tuleohutuse juht, agronoomia eriala, varasemalt töötanud ka Eesti Raud- EBS ärijuhtimine, tee turvajuhina (õpingud pooleli) Dago Antov 1956 Tartu Ülikooli geo- Ohutuskomitee 2017 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika informaatika ja liige ja tööstustehnika instituudi emeriit- kartograafia doktor professor ja varasemalt ka logistika ja transpordi teaduskeskuse juht Sirle Loigo 1977 Sisekaitseakadee- Ohutuskomitee 2020 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) mia politseikolledž liige arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo liiklusjärele- valve teenuse omanik Tauno Suurkivi 1973 Sisekaitseakadee- Ohutuskomitee 2016 (oli Päästeameti peadirektori asetäitja, mia sisejulgeoleku liige liige kuni Sisekaitseakadeemia elanikkonna- magistrikraad 06.02.2024) kaitse teadus- ja arenduskeskuse juht Viktor Saaremets 1978 Tallinna Ülikooli Ohutuskomitee 2024 Päästeameti päästetöö osakonna organisatsiooni- liige juht, varasemalt ennetustöö osa- käitumise magister konna juht Kaido Zimmermann 1965 Tallinna Tehnika- Juhatuse 2021 RBE nõukogu liige. Varasemalt RB ülikooli raudtee- esimees- Rail AS-is planeerimise ja projektee- ehituse magistri- peadirektor rimise osakonna juht, Läti Raudtee kraad peainsener, Eesti Raudtee juhatuse esimees aastatel 2007-2012 Andrus Kimber 1972 Tartu Ülikooli ra- Juhatuse 2017 Varasemalt Keskkonnainvesteerin- handuse ja stra- aseesimees- gute Keskus SA juhatuse liige, SEB teegilise juhtimise finantsdirektor Eesti Ühispank asepresident, kre- magister ning diidivaldkonna juht, juhatuse liige, Tallinna SEB Ühisliisingu nõukogu esimees Tehnikaülikooli digimuutused ettevõttes ma- gister Arvo Smiltinš 1969 Tallinna Tehnika- Juhatuse liige- 2021 SA Raudteekutsed kutsekomisjoni ülikooli raudtee- tehnikadirektor liige ja hindamiskomisjoni esimees. ehituse magistri- Varasemalt LEONHARD WEISS OÜ kraad juhatuse liige ning Eesti Raudtee juhatuse liige ja infrastruktuuri direktor 43 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Kestlikkuse aspekte võetakse arvesse Eesti Raudtee strateegia koostamisel, oluliste tehingutega seotud otsuste ja riskijuhtimisprotsessi järelevalves, arvestades sealjuures kestlikkuse aspektidega seotud komp- romissidega. ESRS 2, ESRS E1 GOV-3 • Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse Motivatsioonikava ehk stiimulite süsteem on mõeldud töötajate motiveerimiseks ja tulemuslikkuse suu- rendamiseks. Selle peamised omadused ja nende kehtestamise tasand on Eesti Raudtees kestlikkusega seotult järgmine. ■ Kestlikkuse aspektid on ettevõttes määratletud strateegilisel tasemel. Sellest tulenevalt lepitakse igal aastal nii nõukogu, osakonna kui ka töötajate tasandil kokku eesmärgid, mis seonduvad ka kestlikkusega. ■ Ettevõttes kehtib palgakomponendina tulemustasu, mis on seotud kokkulepitud aasta eesmärkide täitmisega. Igal kevadel hinnatakse nende täitmist ning võetakse vastu otsused tulemustasu maksmise kohta. ■ Kuna kestlikkusega seotud eesmärgid on osa ettevõtte üldeesmärkidest, ei ole nende jaoks loodud eraldi muutuvtasusüsteemi. Kestlikkusega seotud tulemuslikkuse mõõdikuid hinnatakse samadel alustel kui muid strateegilisi eesmärke ning need kajastuvad üldises tulemustasu süsteemis. Ettevõtte aasta eesmärgid kinnitab nõukogu. Seejärel kinnitab juhatus struktuuriüksuste tegevuskava nõu- kogu poolt kinnitatud eesmärkide saavutamiseks, mille tulemusena on ka igal struktuuriüksusel omad ees- märgid. Tulemustasu on töötaja töötasu muutuv komponent, mille maksmine ja suurus on seotud ettevõtte ja töö- taja kokkulepitud aasta eesmärkide täitmisega. Selle suurus on töötajate kaupa erinev. Tulemustasufond moodustab kuni 5% ettevõtte töötasufondist (keskmine aastane tulemustasu on u 60% töötaja kuupalgast). Eesmärkide täitmise hindamine ja tasu maksmine toimub peale majandustulemuste auditeerimist kevadel. Üldgrupi (nt liikluskorraldaja) ja operatiivtöötajate (nt tööjuht), spetsialistide (nt projektiinsener) gruppi kuu- luvatele töötajatele tulemustasu maksmise aluseks on töötaja tööülesannete kvaliteetne täitmine. Ope- ratiivtööjuhtide (nt teeosakonna juhataja), võtmetöötajate (nt teenusejuht), projektijuhtide ja juhtide grupi töötajatele tulemustasu maksmise aluseks on arvestusperioodiks planeeritud tegevuste ja eesmärkide saavutamine. 44 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Tulemuslikkuse hindamisel võetakse arvesse kestlikkusega seotud eesmärke, mis on mää- ratletud ettevõtte strateegias. Sellisteks eesmärkideks on näiteks: ■ elektrifitseeritud ja kaasaegse täisautomaatse liikluskorraldusega taristu; ■ sidusrühmade rahulolu; ■ väärtuspõhine juhtimine, kestlik ja sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte; ■ nullvisioon raudteetaristu ohutuses; ■ atraktiivne tööandja. Nendele eesmärkidele tuginedes määratakse koostöös eri osakondade juhtidega ettevõtteülesed aasta eesmärgid, näiteks: ■ Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrk on valmis pingestamiseks; ■ moderniseeritud raudteeületuskohti lisandub 39; ■ raudteeülekäigukohtade riskianalüüsid on koostatud Tallinna–Tartu ja Tapa-–Narva lõikudele; ■ ESG strateegia on kinnitatud; ■ reisijate ooteplatvorme on uuendatud; ■ töötaja- ja peresõbraliku tööandja tegevusplaan on täidetud. ESRS 2 GOV-5 • Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll Ettevõtte ESG juhtrühma kuulub riskijuhtimise ja siseauditi osakonna esindaja, kes osales ka oluliste mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) hindamisel. Mõjude, riskide ja võimaluste hindamise käigus tuvastatud riskid kattusid enamjaolt juba varasemalt riskijuhtimise protseduuride raames kaardistatud riskidega. Eesti Raudtee ei rakenda kestlikkusaruandele eraldi sisekontrolli. Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates ESRS 2 SBM-1 • Strateegia, ärimudel ja väärtusahel Eesti Raudtee on riigile kuuluv ettevõte, mille põhitegevus on raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimissüstee- mide ehitamine, remont ja hooldamine, samuti raudteeliikluse ja manöövritöö korraldamine. Eesti Raudtee jaotab raudtee läbilaskevõimet, võimaldab raudteeveoettevõtjatel eraldatud läbilaskevõimet kasutada, ko- gub raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid ning viib ellu taristuprojekte, et tagada ohutu, tõhus ja keskkon- nasõbralik transpordivõrk. Seega on Eesti Raudtee ärimudel varakeskne. Eesti Raudtee juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted sätestavad muuhulgas, et vastutustundliku ettevõttena peab Eesti Raudtee oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ning strateegilist panustamist sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse. Juhtimispõhimõtted tervikuna on välja too- dud peatükis „Organisatsioon ja juhtimine“. Strateegiliselt keskendub Eesti Raudtee neljale strateegilisele suunale – taristu, sidusrühmad, töötajad ja protsessid, mis on omakorda seotud kestlikkuse eesmärkidega. Strateegilised suunad ja seosed on esita- tud järgneval (lk 46) joonisel. 45 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Eesti Raudtee kestlikkuse strateegia 2024–2030 ja selle rakenduskava sätestavad kestlikkuse eesmär- gid, tegevused ja vastutajad. Eesmärgid on välja toodud iga kestlikkusaruande teema all. Eesti Raudtee strateegia seos kestlikkuse eesmärkidega TARISTU SIDUSRÜHMAD TÖÖTAJAD PROTSESSID ■ Elektrifitseeritud ja kaas- ■ Kvaliteetsed teenused ■ Professionaalsed ja ■ Digitaliseeritud ja automati- aegse täisautomaatse liiklus- ■ Sidusrühmade rahulolu pühendunud töötajad seeritud protsessid korraldusega taristu ■ Väärtuspõhine juhtimine ■ “Nullvisioon” raudteetaristu ■ Raudteeliikluse kasv ■ Optimeeritud taristu ohutuses ■ Kestlik ja sotsiaalselt ■ Tõhus ettevõte vastutustundlik ettevõte ■ Atraktiivne tööandja Reisijatevedu Kaubavedu Kinnisvara Taristu ja liiklusjuhtimine KESTLIKKUSE EESMÄRGID 2030 KESKKOND INIMESED JUHTIMINE ■ Kliimamõju vähendamine ■ Reisijasõbraliku teenuse pakkumine ■ Ettevõtte väärtuste kinnistamine ■ Keskkonnamõju vähendamine töötajates ■ Teadlikkuse suurendamine raudtee- ■ Korduskasutuse suurendamine ohutusest ■ Riskide haldamine ■ Kogukondadega koostöö edendamine ■ Korruptsiooni ennetamine ■ Töötajaskonna järelkasvu tagamine ■ Vilepuhumise soodustamine ■ Tööõnnetuste vältimine ■ Tarneahela mõjude juhtimine ■ Töötajate tervise edendamine ■ Jätkusuutliku hankimise rakendamine ■ Töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte ■ Rohekontori arendamine kujundamine ■ Teadlikkuse suurendamine infoturbest ■ Mitmekesise ja mittediskrimineeriva ■ Innovatsiooni toetamine töökultuuri tagamine ■ Protsesside modelleerimine ■ Ettevõtte kestliku arengu tagamine 46 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Eesti Raudtee väärtusahel hõlmab raudteeinfrastruktuuri kasutada andmist veo-ettevõtjatele reisijate- või kaubaveoks, samuti vajadusel teenindusrajatiste kasutada andmist, veoelektri vahendamist ning lisa- ja abiteenuste osutamist. Eesti Raudtee väärtusahel Reisijatevedu Veoelekter Reisijate liikumine Raudtee- ja eel- Liiklus- Teenindus- Reisijate jaama taristu soojendus juhtimine rajatised vedu Mõjuala 1 (sõidukid, katlamajad, lähetused) Mõjualad 2 (sh ostetud ja vahendatud elektrienergia) ning 3 (sisenev, seesmine ja väljuv logistika) Kaubavedu Kauba vedu Raudtee- Lisa- ja Liiklus- Teenindus- Kauba jaama taristu abiteenused juhtimine rajatised vedu Mõjuala 1 Mõjualad 2 ja 3 Eesti Raudtee poolt osutatavad teenused Klientide jt sidusrühmade poolt osutatavad teenused Sidusrühmad ja olulised teemad ESRS 2, ESRS S1, ESRS S3, ESRS S4 SBM-2 • Sidusrühmade huvid ja seisukohad Käesolev peatükk hõlmab kõiki ESRS standardi punkte, mis käsitlevad sidusrühmade huvisid ja seisukohti. Eesti Raudtee peamised sidusrühmad, nende kaasatus ning kaasamise kategooriad, viisid ja eesmärgid on toodud järgneval leheküljel. 47 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Sidusrühmad ja nende kaasamine Rollid Näited Kaasamise eesmärk Kaasamise viisid Kliendid Veoettevõtjad (Operail, LDz Kliendi tagasiside kogumi- Iga-aastane kliendirahul- Cargo, LTG Cargo, Enefit ne, murekohtade lahenda- olu uuring ja regulaarsed Power, GoRail, Elron, Vivi, mine ning rahulolu suuren- kohtumised, töötoad Silport jt), Tallinna Sadam, damine HHLA TK Estonia jt Lepingulised Töövõtjad, tarnijad, rahvus- Koostöö arendamine, part- Regulaarsed töökohtumi- koostöö- vahelised organisatsioonid, nerite vajaduste arvestami- sed, töötoad partnerid raudteeadministratsiooni ne, ühistegevuse kavan- funktsioonide täitjad teistes damine, raudteeohutuse riikides, avalikud raudteed suurendamine (Edelaraudtee), mitteavali- ke raudteede valdajad (nt Maardu Raudtee), kliimami- nisteerium, krediidiasutused (nt EIB), OLE, kõrgkoolid (Tallinna Tehnikakõrgkool, TalTech, Eesti Kunstiakadee- mia) jt Sihtrühmad Reisijad, ekspedeerijad, Regulatsioonidele vasta- Regulaarsed kohtumised, kaubasaajad ja -saatjad, vuse tagamine, sihtrühma töötoad, sotsiaalmeedia, ministeeriumid (majandus- vajaduste arvestamine, ühised projektid ja üritu- ja kommunikatsiooniminis- raudteeohutuse suurenda- sed, aruandluse esitamine teerium, rahandusministee- mine rium, regionaal- ja põllu- majandusministeerium), valitsusasutused (eelkõige TTJA ), kohalikud omavalit- sused jt Töötajad Eesti Raudtee töötajad Töötajaskonna rahulolu suu- Ettevõtte rahulolu-uuring rendamine ja koostöös et- üle aasta, erinevad küsitlu- tevõtte arendamine sed, ideepank ja töötoad, koolitused Ametiühing Eesti Raudteelaste Ameti- Töötajate huvide kaitse ja Regulaarsed kohtumised, ühing rahulolu suurendamine, mure- üritused kohtade lahendamine Kogukonnad Luite Selts, koolid, jalgrat- Informeerimine, vajaduste Pressiteated, sotsiaalmee- turid, filmitegijad, kunsti- arvestamine, raudteeohu- dia, otsekontaktid ja ühised projektide eestvedajad jt tusteabe levitamine projektid, üritused Meedia Eri veebi-, raadio- ja tele- Informeerimine ja mure- Pressiteated, päringud ja kanalid kohtade lahendamine intervjuud, sotsiaalmeedia, üritused 48 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave ESRS 2 IRO-1, ESRS 2 SBM-3, ESRS E1 SBM-3, ESRS E4 SBM-3, ESRS E5 IRO-1, ESRS G1 IRO-1, ESRS S1 SBM-3, ESRS S3 SBM-3, ESRS S4 SBM-3 • Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus ning seosed strateegia ja ärimudeliga Käesolev peatükk hõlmab kõiki ESRS standardi punkte, mis käsitlevad IRO kindlasktegemise ja hindamise protsessi ja kirjeldust. Sünteesides Eesti Raudtee poolt 2024. aasta kevadel läbi viidud ühiskondliku mõju ja vastutuse hindamise tulemusi ning sama aasta suvel läbi viidud majandusliku olulisuse hindamise tulemusi, tuvastati peamised aspektid, mille põhjal arutati ettevõttes moodustatud töörühmas läbi teemad, mis peavad järgnevatel aas- tatel olema Eesti Raudtee tähelepanu keskmes. Täpsustavalt on mõjude hindamine välja toodud peatükkides „Tarbijad ja lõppkasutajad“ ning “Elurikkus ja ökosüsteemid”. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamise protsess Eesti Raudtee viis läbi oluliste mõjude, riskide ja võimaluste välja selgitamiseks kahese olulisuse analüüsi 2024. aasta mais, kasutades selleks varasemalt koostatud sisendit. Analüüs tugines 2018. aastal GRI ju- hise rakendamise käigus kaardistatud olulistele teemadele, 2024. aasta jaanuaris toimunud väärtusahela töötoa tulemustele ja sama aasta aprillis ja mais läbi viidud sidusrühmade küsitluse tulemustele. Hindamine toimus ESRS 2 standardi metoodika alusel ning keskendus tegelikele mõjudele, majanduslikele riskidele ja võimalustele, mille puhul arvestati finantsmõju ja realiseerumise tõenäosust. 49 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Alloleval joonisel on olulised mõjud, riskid ja võimalused, millele tugineb ka standardi kestlikkusaspektide valik ehk käesoleva kestlikkusaruande ülesehitus. Olulist mõju ei tuvastatud väärtusahela töötajate ja vee- ja mereressursside suhtes. KESKKONNATEEMAD (E) SOTSIAALSED TEEMAD (S) VALITSEMINE (G) MÕJUD MÕJUD MÕJUD Aus, eetiline ja läbipaistev juhtimine, Raudteevõrgu elektrifitseerimine Turvaline ja ohutu raudtee korruptsioonivastane tegevus Vastutustundlik toodete ja teenuste Eluslooduse kaitsmine RISKID hankimine Veomahtude vähenemine Müra ja vibratsioon RISKID sanktsioonide tõttu Võimetus täita sidusrühmade ootusi Reostus, lekked, kemikaalid Küberohu suurenemine kiiremale raudteeühendusele Energiatarbimine ja kasvuhoone- Õnnetused inimestega (mitte Sanktsioonide rikkumine gaaside (KHG) emissioonid töötajatega) liikluses, taristul jm Kestlikkusteemade juhtimise Jäätmed Kvalifitseeritud tööjõu puudus vähese tulemuslikkuse mõju finantseerimisele Täiendavad nõuded tarneahela RISKID VÕIMALUSED juhtimisele, sh hangetel Ressursside hinnatõus Raudteeinfrastruktuuri arendamine VÕIMALUSED Rangemad eluslooduse Automatiseerimine ja Töötajate tervis ja ohutus kaitse nõuded digitaliseerimine Rangemad materjalide valiku ja Töötajate koolitus ja areng jäätmekäitluse nõuded KHG emissioonid Täpne ja kvaliteetne teenus Tööandja maine ja Täiendavad aruandlusnõuded töötajate järelkasv Fossiilkütuste vähenenud tarbimise Aus palk ja atraktiivne mõju veomahtudele motivatsioonipakett Töötajate pühendumus, rahulolu Füüsilised kliimariskid ja kaasamine Transpordisektori arengu Vee- ja pinnasesaaste eestvedamine Majanduslik mõju/panus VÕIMALUSED Eesti ühiskonda Raudteetranspordi eelistamine Huvigruppide kaasamine (modaalnihe) Sääst materjalide taas- ja Mitmekesisus ja korduskasutusest mitte-diskrimineerimine Kohalike kogukondade toetamine 50 Aastaraamat 2024  ESRS2 Üldine avalikustatav teave Lisaks eelnevale on Eesti Raudtee strateegia tarbeks koostatud SWOT-TOWS analüüs, mis on täpsemalt kirjeldatud peatükis „Tarbijad ja lõppkasutajad“. Kuna Eesti Raudteel on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem ISO14001, siis hindab ettevõte igal aas- tal oma keskkonnaaspekte ja mõjusid. Samad aspektid sisalduvad ka riskide hindamise ja ESG strateegia koostamise protsessis. 51 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad KESKKONNATEEMAD (E) Vastavus Euroopa Liidu taksonoomiale Eesti Raudtee tegevus on seotud Euroopa Liidu taksonoomiamääruse keskkonnaeesmärkidest eelkõi- ge kliimamuutuste leevendamise, kliimamuutustega kohanemise, saaste vältimise ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning ringmajandusele üleminekuga. Lähtudes taksonoomiakompassis toodud sõe- lumiskriteeriumidest, panustab ettevõtte tegevus kahe esimesena nimetatud eesmärgi saavutamisse, ei põhjusta kahju teistele keskkonnaeesmärkidele ning vastab minimaalsetele sotsiaalsetele tagatistele. Eesti Raudtee kuulub taksonoomiamääruse kohaselt transpordi infrastruktuuri kategooriasse. Hetkel ei ole Eesti Raudtee veel viinud läbi taksonoomianõuetele vastavat kapitalikulude (CapEx) ja tege- vuskulude (OpEx) hindamist. Eesti Raudtee on alustanud aruande esitamise perioodil ettevõtte kestlikkuse eesmärkide kuluarvutuste tegemist (investeeringud, investeeringute kava, tegevuskulud), millega ettevõtja kavatseb viia oma majandustegevuse (müügitulu, kapitali- ja tegevuskulud) vastavusse komisjoni dele- geeritud määruses EL 2021/2139 sätestatud eesmärkidega, et ettevõtte tegevus vastaks Euroopa Liidu taksonoomiaga seotud ülalnimetatud keskkonnaeesmärkidele, mis on Eesti Raudteele prioriteetsed. E1 Kliimamuutused ESRS E1 E1-1 • Üleminekukava kliimaneutraalsuse saavutamiseks ■ Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 on Eesti Raudteele seadnud eesmärgiks raudtee elektrifitseerimise, et vähendada kasvuhoonegaaside emissioone mõjualades 2 ja 3. ■ Eesti Raudtee on oma strateegilised eesmärgid joondanud riiklike eesmärkidega ettevõtte strateegias ja äriplaanis, õgvendades kõverad, remontides tee ning elektrifitseerides Tallinn–Tapa–Tartu (2025) ja Tapa–Narva (2027) raudteeliinid. Juba 2021. aasta algusest läks Eesti Raudtee täielikult üle taastuvatest allikatest pärineva elektrienergia kasutamisele ja vahendamisele, panustades sellega kliimaneutraalse liikuvuse suurendamisse. ■ Rohetiigri algatuse raames koostatud „Transpordi teekaardi 2040“ positiivse baasstsenaariumi kohaselt väheneb raudteetranspordi heide mõjualas 3 2040. aastaks 66%, jõudes tasemeni 17,2 kt CO2ekv (2019: 50,2 kt). Tulemuslikkuse stsenaariumis peetakse võimalikuks heite vähenemist isegi kuni 90%. Stsenaariumide eelduseks on muu hulgas taktsõiduplaani rakendamine. Heitkogustega kauplemise süsteemist eraldatud riiklike vahendite toel on Eesti Raudtee alustanud vastavaid investeeringuid. 52 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad ■ Eesti Raudtee tegevusest tekkiv õhusaaste mõjualas 1 on pigem vähene. Süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja looduslike orgaaniliste ühendite heide tekib ühe kergkütteõlil ja ühe maagaasil töötava katlamaja kütmisel ning ettevõtte autopargi kasutamisel. Suund on võetud säästlike küttesüsteemide kasutamisele. Ettevõtte kestlikkuse strateegia eesmärkideks on muu hulgas lokaalsete energiatootmissüsteemide poolt toodetud elektrienergia kogus ja liginullenergia hoonete arv, millega ettevõte panustab energiatõhususse. Ka ettevõtte autopargi suhtes on kestlikkuse strateegias ära määratud keskkonnahoidlike sõidukite ja elektrisõidukite laadimisjaamade arvu suurendamine. ■ Kaasnevalt on iga-aastaseks operatiivseks eesmärgiks vähendada elektrienergia tarbimist. Näiteks kasutatakse pöörmete elektersoojendussüsteeme kaalutletult, rakendades neid vajaduspõhiselt. Valgusteid vahetatakse kaasaegsete ja säästlike süsteemide vastu. Nimetatud tegevused aitavad kaasa ka kliimamuutustega kohanemisele, vähendades nende mõju inimestele ja elusloodusele. ■ Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest lähtuvalt on transpordi ja liikuvuse arengukavas siht vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1 700 CO2ekv kilotonnini aastas ehk 669 kilotonni võrra võrreldes 2019. aastaga. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel koosmõjus modaalnihke ja raudteeveeremi asendamisega oleks võit 103 kilotonni CO2ekv aastas, millega oleks võimalik saavutada ligikaudu 15% Eesti kliimaeesmärgist. ■ Kestlikkuse eesmärkidega seotud investeeringute planeerimise kohta on rohkem kirjas peatükis „Vastavus Euroopa Liidu taksonoomiale“. ■ Konkreetsed kliimamuutuste leevendamisega seotud eesmärgid on kirjeldatud järgnevates peatükkides. 53 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad ESRS E1 E1-2 • Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika Eestis moodustas transpordisektor 2022. aastal 18% riigi kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis vastab 2,6 mln tonnile CO2ekv (2024. a valminud Kliimaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuur perioodi 1990–2022 kohta). Rohetiigri “Transpordi teekaardi 2040” alusel on raudteetranspordi osakaal sellest suh- teliselt väike. Praegu liigub mööda raudteed 8% kõikidest reisijatest ja 7% kaupadest, kuid energiatarbimi- se osas jääb raudtee kanda ainult 2% kogu transpordiks kuluvast energiast. Need arvud näitavad, et raud- tee näol on tegemist säästliku transpordiliigiga (illustreeritud alloleval joonisel). Seda asjaolu arvestades on Euroopa Komisjon oma transpordipoliitika Valges raamatus sedastanud, et 30% maanteekaubavedudest tuleks asendada muude transpordiliikidega, näiteks raudtee- või veetranspordiga 2030. aastaks ja üle 50% kõnealustest vedudest tuleks asendada muude transpordiliikidega 2050. aastaks. Energia erikulu sihttasemed Euroopa maismaatranspordis aastaks 2030, kWh/tonnkm 0,28 6X 0,05 Allikas: 30 by 2030. Rail Freight strategy to boost modal shift, www.railfreightforward.eu Eesti Raudtee põhimõtted kliimamuutuste leevendamiseks ning nendega kohanemiseks on järgmised: ■ emissioonide kaardistamine tarneahelaüleselt (kasvuhoonegaaside heide mõjualades 1–3); ■ kasvuhoonegaaside heite eesmärgistamine ja vähendamine, mis on kirjeldatud järgmises peatükis. Eraldiseisev tegelike ja eeldatavate kliimamuutuste ja nende mõjudega kohanemise protsessi poliitika Eesti Raudteel käesolevaga puudub. 54 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad ESRS E1 E1-3 • Kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid ESRS E1 E1-4: kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid Kliimamuutuste leevendamine on üks Euroopa Liidu taksonoomiamääruse viiest Eesti Raudteed puuduta- vast keskkonnaeesmärgist. Lähtudes Euroopa Liidu taksonoomiakompassis toodud sõelumiskriteeriumi- dest, annab ettevõtte majandustegevus olulise panuse järgmiste eesmärkide saavutamisse: ■ kliimamuutuste leevendamine; ■ kliimamuutustega kohanemine. Kliimamuutustega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tuleminäitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Kliimamõju vähendamine Lokaalsete energiatootmis- 150 170 257 325 382 382 382 süsteemide (sh päikeseparkide ja CCS* konteinerite, Kauba 8 ja Keila uus hoone) poolt toodetud elektrienergia, MWh Taastuvenergia osakaal elektri- 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% energia tarbimises mõjualas 1 Emissioonid (kasvuhoone- Teada on Emissioo- Määratak- Mõju- gaaside heide mõjualades 1-3) enda ja nid kaar- se kvan- ala 1 klientide distatakse titatiivsed null- emissioonid tarneahela eesmär- emis- üleselt gid KHG sioon Teadaolev emis- koguheide sioonide on 41 842 vähenda- tonni CO2ekv miseks Keskkonnahoidlike sõidu- 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% autode (M1, N1) protsent soetata- pistik- pistik- täis- täis- täis- täis- täis- vate autode koguarvust hübriid hübriid elekter elekter elekter elekter elekter Liginullenergia hoonete arv 1 (Tapa 2 (+Keila 3 (+Jõhvi haldus- haldus- haldus- hoone) hoone) hoone) Elektrisõidukitele laadimisjaama- 2 (Tapa) 12 12 18 18 18 18 de arv (+Ülemis- (+Valga, te, Narva, Koidula, Telliskivi, Keila) Tartu) *CCS (Control-Command and Signalling) on rongiliikluse kontrolli- ja juhtimissüsteem, mis tagab rongiliikluse ohutuse ja sujuvuse. CCS konteinerid on ruumid vastavate seadmete mahutamiseks. 55 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad E1 Energiatarbimine ja kasvuhoonegaasid ESRS E1 E1-5 • Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus 2024 (1) Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh) 0 (2) Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine (MWh) 107,3 MWh (3) Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh) 0 (4) Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine (MWh) 0 (5) Fossiilsetest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- ja jahutusenergia (MWh) 0 (6) Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 1–5 summana) 107,3 MWh Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises (%) 0,93% (7) Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh) 0 Tuumaenergia allikatest toodetud energia kogutarbimine energia kogutarbimises (%) 0 (8) Taastuvate allikate, sh biomass (mis hõlmab ka bioloogilist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid, biogaasi, taastuvatest allikatest toodetud vesinikku jne), kütusetarbimine (MWh) 0 (9)Taastuvatest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- ja jahutusenergia tarbimine (MWh) 11 400 MWh (10) Muuks kui kütuseks kasutatava enda toodetud taastuvenergia tarbimine (MWh) 0 ESRS E1 E1-6 • 1., 2. ja 3. mõjuala koguheide ning kasvuhoonegaaside koguheide Tabelis on esitatud mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heide. Mõjuala 3 heitkoguse andmetest on teada klientide heitkogused. Andmete täiendava kogumisega hakatakse tegelema 2025. aastal. 56 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad Kasvuhoonegaaside heide (mõjualad 1-3) Arvutamisel on kasutatud kliimaministeeriumi jalajälje arvutusmudelit (2024.19.11) ja seal esitatud eri- heitetegureid. Mõjuala 1 Energia ja sõidukid (tonni CO2ekv) 1 402,32 Mõjuala 2 Asukohapõhiselt mõõdetud mõjuala 2 koguheide, ostetud elektrienergia KHG heide (tonni CO2ekv) 0 Mõjuala 3 Klientide KHG heide (reisijakilomeetrid elektrirongides ja diiselrongides, bruto tonnkilomeetrid kaubaveol) (tonni CO2ekv) 40 440 Teadaolev KHG heide kokku KHG heide tuleneb kergel kütteõlil töötavatest väikestest lokaalsetest katlamajadest, sõidukitest ja ostetud elektrienergiast ning klientide tegevusest KHG heide kokku (tonni CO2ekv) 41 842 ESRS E1 E1-7 • KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsiniku- krediitide kaudu ning ESRS E1 E1-8: ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine Eesti Raudtee ei osta KHG heitkoguste vähendamiseks süsinikukrediiti. E2 Saaste ESRS E2 E2-1 • Saastega seotud poliitika Eesti Raudtee suhtub saastetemaatikasse pühendunult ja on teinud palju ennetustegevusi. Ka- hese olulisuse hindamisel on saaste oluline nii keskkonna- kui ka ohutusriskina ja sellest lähtuvalt on kirjel- datud riski maandamise tegevusi. ■ Eesti Raudteel on olemas taastekava reostusjuhtumite puhuks. ■ Ohtlike ainete kasutamist (taimekaitsevahenditena ja liiprite immutamisel) jälgitakse ning võimalusel piiratakse. ■ Reostusjuhtumite ja hädaolukordade vältimiseks tegeleb Eesti Raudtee veeremist tekkiva reostuse ennetusega. Kuigi seaduse järgi on reostuse likvideerimine reostuse põhjustaja kohustus, on Eesti Raudtee taristu valdajana siiski valmis reostusi vajadusel likvideerima – ohutusteenistus teeb regulaarselt õppusi ja taristul toimuvate õnnetuste korral osutatakse abi. ■ Üha olulisem risk on veeremist tulenev müra ja vibratsioon, millega seoses on Eesti Raudtee koostamas müra vähendamise tegevuskava. Taristu valdajal pole kontrolli rongidest tuleneva müra vähendamise üle, kuid Eesti Raudtee tegeleb raudtee läheduses elavate inimeste elamisväärse keskkonna säilitamise ja parendamisega. 57 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad ESRS E2 E2-2 • Saastega seotud meetmed ja ressursid Ohtlikud ained Eesti Raudtee kasutab oma tegevuses kahte suuremat kemikaalirühma: umbrohutõrjevahendeid ja õlisid. Umbrohutõrjeks kasutatakse glüfosaadipõhiseid vahendeid, mille kasutamine jätkub ka edaspidi. Kesk- konnamõju vähendamiseks järgitakse kindlaid meetmeid: glüfosaadipõhiseid tõrjevahendeid kasutatakse tuulekiirusega mitte üle 4 m/s, temperatuuriga mitte üle 25 kraadi, kuiva ilmaga ja tavaliselt öösiti. Pritsimine toimub vaid kuni kuue meetri kaugusel rööpapeast. Umbrohutõrjet ei tehta õitsvate taimede korral, et mitte häirida mesilasi. Mesinikke teavitatakse tööde teostamisest ette. Strateegiline eesmärk on vältida ka- sutatavate pestitsiidide koguse suurenemist. Minimeerimaks kemikaalide kasutamise kahjulikku mõju inimesele ja keskkonnale, kasutatakse pöörmete määrimiseks biolagunevat määret ja survepritse, mille abil saab määrdeaine optimaalses koguses pöörme- padjale paigutada. Uued paigaldatavad pöörmed on juba määrdeainevabad. Müra ja vibratsioon Euroopa Liidu taksonoomiamääruses hõlmab mõiste „saaste“ ka müra ja vibratsiooni. Eesti Raudtee infra- struktuuril tekib müra peamiselt kas diiselrongide mootoritest või veeremi lihkelohkudega ratastest. Sellise müra vältimiseks saab Eesti Raudtee infrastruktuuriettevõttena kahjuks vähe midagi ette võtta, kuid sel- legipoolest on rajatud müratõkkeid ja looduslikke müraseinu. Raudtee kõverates tuleb müra vältimiseks rööpaid regulaarselt määrida. Liiprite ja rööbaste vahele paigaldatavad aluslapid aitavad samuti müra vä- hendada. Peamise vahendina vibratsiooni vähendamiseks kasutab Eesti Raudtee uute raudteelõikude rajamisel kok- kukeevitatud rööpaid. Ka raudteetööd võivad olla mürarikkad, näiteks puhuritega lume- või lehekoristus. Sellise müra leevendamiseks ajastab ettevõte võimalusel tööd päevasele ajale. Kestlikkuse strateegia rakenduskavas seab Eesti Raudtee eesmärgiks vähendada enda tegevusest tulenevate mürakaebuste arvu strateegiaperioodi lõpuks 17% võrreldes 2024. aasta tasemega. Eesti Raudtee on teostanud müra modelleerimisi ning reaalseid müra ja vibratsiooni mõõtmisi peaaegu kogu oma taristu ulatuses. Kaardistatud on probleemsed asukohad ning toimub suhtlus si- dusgruppidega – kohalike elanikega, kes on rongidest põhjustatud müra kohta kaebusi esitanud. Näiteks 2024. aasta oktoobris mõõdeti Terviseameti füüsika kesklabori abiga Läti veduri tekitatavat müra Nõmme ja Balti jaama piirkonnas. ESRS E2 E2-3 • Saastega seotud eesmärgid Saaste vältimine ja tõrje on üks Euroopa Liidu taksonoomiamääruse viiest Eesti Raudteed puudutavast keskkonnaeesmärgist. Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias on see koondatud koos elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega kesk- konnamõju vähendamine eesmärgi alla. 58 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad Saastega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Keskkonna- Müraga seotud 24 20 20 20 20 20 20 mõju vähen- juhtumite arv (seo- damine tud Eesti Raudtee tegevusest tuleneva müraga) Utiliseeritud ohtlike 1 105 1 000 900 800 700 100 100 jäätmete kogus, t Pestitsiidide kasu- 3 200 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 tuse kogus, l ESRS E2 E2-4 • Õhu, vee ja pinnase saaste Välisõhuheide langes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga märkimisväärselt ja seda peamiselt Operaili keerulise olukorra tõttu. Koondamiste tulemusel polnud vaja enam hooneid nii palju kütta ja vedurite tanki- mist ei toimunud samuti endises mahus. Eesti Raudtee monitoorib veesaastet Muuga jaama sadeveeväljalasust võetud proovidest. Saasteainete kogused Saasteaine Kogus (kg) Heljum 0,044 Nafta 0,013 BHT7 2,0 KHT 15,0 Üldfosfor (Püld) 0 Üldlämmastik (Nüld) 1,0 Tsink (Zn) 0,013 ESRS E2 E2-5 • Probleemsed ja väga ohtlikud ained Eesti Raudtee kasutas 2024. aastal umbrohutõrjeks raudteelt ja selle ümbrusest (6 m raadiuses) 3 200 liitrit glüfosaadipõhist taimekaitsevahendit. Euroopa Liidus on kreosoot liigitatud kantserogeensete ainete nimekirja. Eesti Raudtee on võtnud vastu otsuse, et enam ei osteta juurde kreosoodiga immutatud liipreid ning need asendatakse järk-järgult be- toon- ja komposiitliipritega. Remondi käigus teedest välja tulnud liipreid utiliseeriti 2024. aastal 1 092 tonni. 59 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad E3 Elurikkus ja ökosüsteemid ESRS E3 E3-1 SBM-3 • Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Eesti Raudtee ei ole teostanud säilenõtkuse ja kliima stsenaariumianalüüsi, mille tõttu ei saa välja tuua täpsemaid seoseid strateegia ja ärimudeliga, kui need on esitatud peatükis „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus ning seosed strateegia ja ärimudeliga“. ESRS E3 E3-2 • Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika Eesti Raudtee rakendab vajadusel elurikkuse suhtes leevendusmeetmeid, mida on nõutud Eesti ja rahvus- vahelistes normdokumentides, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojek- tide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 1 lõike 2 punktis g määratletud keskkonnamõju hindamine jm. Eesti Raudteel puudub konkreetne elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse poliitika, mis hõlmab elurikkuse sei- sukohast tundlikul alal või selle läheduses asuvaid tegevuskohti, maakasutuse/põllumajanduse kestlikke tavasid ja raadamist. ESRS E3 E3-3 • Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine on üks Euroopa Liidu taksonoomiamääruse viiest Eesti Raudteed puudutavast keskkonnaeesmärgist. Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias on elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid koondatud koos saastet puudutavate eesmärkidega „Keskkonnamõju vähendamine“ eesmärgi alla. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Keskkonna- Niitmise mõõdik 1 562 1 550 1 500 1 500 1 450 1 450 1 400 mõju vähen- (rohekoosluste damine pindala ha) Rohetaristu 0 1 - - - - - projektide arv 60 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad ESRS E3 E3-4 • Elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad Elurikkuse seisukohast tundlikke alasid mõjutab Eesti Raudtee tegevus kaudselt. Tavapäraselt tegutseb Eesti Raudtee oma taristu kaitsevööndi sees. Raudtee ääres on ka looduskaitsealasid, kuid need ei ulatu raudtee kaitsevööndisse. Näiteks on Valga–Koidula lõigul üks liblikate kaitseala, Tapa–Tartu suunal Põd- rangu looduskaitseala, Äntu maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala ja Mustallika looduskaitseala. Neile on kehtestatud sihtkaitsevööndid, mille puhul on kaitsealal lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Ettevõte on tellinud kaitsealuste taimede inventeerimisi ettevõtte tegevusalale jäävate kaitse- aluste taimede leiukohtades, kus on kogutud asukohtade statistikat ja taotletud ka taimede üm- beristutamist. Õgvendamiste ja kapitaalremontide puhul arvestatakse kõigi piirkonda jäävate kaitsealuste liikidega. Kõige sagedamini on ettevõtte ehitustöödel piiranguks kaitsealused linnud, kanakullid ja konna- kotkad, kelle pesitsusajaga arvestatakse projektide teostamisel. Uute raudteelõikude rajamisel arvestab ettevõte ka loomade liikumistrajektooriga, rajades läbipääsudeks tunneleid. Ökosüsteemide kaitseks planeerib Eesti Raudtee taristu ehitustegevust varasemate keskkonnauuringute alusel. Kestlikkuse strateegia eesmärkideks on muu hulgas rohekoosluste pindala suurendamine (vähen- dades niidetavate alade ulatust) ja koostöös sidusrühmadega ellu viidud rohetaristu projektide arv, millega aidatakse kaasa elurikkuse kaitsele ja säilitamisele. Edaspidi on plaanis kaardistada kõik Eesti Raudtee niidetavatel aladel kasvavad kaitsealused taimed. Raudtee-ehitus võib kaasa tuua puude ja põõsaste raie, maapinna ja taimestiku tallamise ning pinnase ümberpaigutamise. Maa degradeerumise, kõrbestumise ja mulla katmisega seotud negatiivseid mõjusid ning mõju ohustatud liikidele pole mõõdetud. 61 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad E4 Ressursikasutus ja ringmajandus ESRS E4 E4-1 • Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika Eesti Raudtee ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud kahese olulisuse analüüsil tuvastatud oluline võimalus on sääst materjalide taas- ja korduskasutusest. Eesti Raudtee käsitleb enda tegevuses ning väär- tusahela eelnevates ja järgnevates etappides materjalide taas- ja korduskasutuse meetmeid. Järk-järgult suurendatakse taaskasutatud materjalide osakaalu taristu ehitusel ning hooldusel. Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eraldiseisev poliitika ettevõttel puudub. Üleminekul ringmajandusele lähtub Eesti Raudtee raudteematerjalide vastupidavusest ja korduskasuta- tavusest. Jäätmeid sorteeritakse liigiti ja ohtlikud jäätmed utiliseeritakse. Ohtlikke aineid sisaldavate ma- terjalide asendamiseks ehitab ettevõte kõik uued raudteelõigud betoonliipritele, kuna varem kasutatud immutatud puitliiprid on olnud ettevõtte suurimaks ohtlike jäätmete tekke allikaks. Samuti taaskasutatakse eelnevalt kindlaksmääratud ulatuses rööpaid, liipreid ja pööranguid. Juba 2019. aastal juurutas Eesti Raudtee ettevõtte peahoones rohelise kontori juhtimissüsteemi, mis käsitleb küll ka teisi keskkonnaaspekte, kuid paistab eriti silma just ringmajanduse põhimõtete edukal rakendamisel inimeste igapäevases töökeskkonnas. 2023. aastal toimus sertifitseerimisaudit, mis läbiti edukalt. Rohelise kontori põhimõtete järgimiseks: ■ sorteeritakse jäätmeid liigiti, et neid taaskasutada – köökides ja väljas asuvas prügimajas on konteinerid eri jäätmete jaoks; ■ välditakse asjatut dokumentide printimist; ■ juuakse ise ja pakutakse külalistele puhast kraanivett; ■ kasutatakse liikumisanduritega valgusteid, et säästa energiat. ESRS E4 E4-2 • Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid ESRS E4 E4-3 • Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid Kestlikkuse strateegia eesmärgiga „Korduskasutuse suurendamine/Ringmajanduse edendamine“ on seo- tud võimalus materjalide taas- ja korduskasutuseks. Eesmärk on seotud järgmiste jäätmehierarhia tasan- ditega: ■ korduskasutuseks ettevalmistamine; ■ ringlussevõtt; ■ muu taaskasutamine. 62 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi 2024 2025 2026 2027 2028–2030 näitajad tegelik Rohekontori Rohekontori 1 2 3 3 4 arendamine sertifikaati ja laienda- omavate mine Eesti hoonete arv Raudtee hoonetes Korduska- Ringluses- Tapa jaama Tapa–Narva Tapa–Narva Jaamateede Jaamateede sutuse suu- se võetud ümberehi- lõigul pla- lõigul pla- rekonstruee- rekonstruee- rendamine/ materjalide tus, kus üle neeritud neeritud rimisel taas- rimisel taas- Ringmajan- osatähtsus 80% ulatu- taaskasutus: taaskasutus: kasutame kasutame duse eden- taristu ehitu- ses kasutati pööranguid pööranguid rööpaid ja rööpaid ja damine ses korduva- taaskasuta- taaskasuta- liipreid vähe- liipreid vä- kasutavaid tud 54%; tud 29%; malt 80% hemalt 80% materjale. rööpaid taas- rööpaid taas- Tapa–Tartu kasutatud kasutatud lõigul pöö- 65%; 46%; ranguid liipreid taas- liipreid taas- taaskasuta- kasutatud kasutatud tud 45%; 65% 46% liipreid 30%; killustikku 30%; killustiku taaskasutus kõrvalteedes 75% Ringluses- 45% 45% 45% 45% 45% se võetud materjalide osatähtsus taristu hool- duses 63 Aastaraamat 2024  Keskkonnateemad ESRS E4 E4-4 • Ressursside väljundvood Eesti Raudtee kogub liigiti nii tava- kui ohtlikke jäätmeid, valmistades neid ette taaskasutuseks või ümber- töötluseks peale jäätmekäitlejale üleandmist. Jäätmete koguse teavet on kogutud ainult ohtlike jäätmete kohta. Eesti Raudtee suurimaks jäätmeprobleemiks on siiani olnud vanad, kasutuskõlbmatuks muutunud puit- liiprid, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, sest need on immutatud kantserogeense aine kreosoodiga. Selliste männiliiprite eluiga on kuni 20 aastat ja nende nõuetekohane utiliseerimine on äärmiselt kulukas. Ettevõttel on kaks jäätmeloaga platsi liiprite ladustamiseks – Tapal ja Tallinnas. Mõlemal platsil on olemas kindlustus vastavalt kehtivale seadusandlusele ja tagatised ohtlike jäätmete utiliseerimiseks. Alates 2021. aastast ei hangi Eesti Raudtee enam uute ehitusprojektide raames puitliipreid. Kõik uued raudteelõigud ehitatakse betoonliipritele. 2024. aastal utiliseeriti vanu puitliipreid 1 092 tonni, mis on ka 2024. a ladestamisest säästetud ehk muude taaskasutustoimingute jäätmete teadaolev koguhulk (tavajäätmete andmed siin puuduvad, arvestatud on vaid ohtlikke jäätmeid). Liigiti kogutud ohtlikke jäätmeid oli 2024. a kokku 1 105 tonni. Jäätmekäitlejale anti üle ehk taaskasutuseks valmistati ette 13,17 tonni ohtlikke jäätmeid. Jäätmekäitlejale üle antud tavajäätmete kohta andmed puu- duvad. Eesti Raudteel on ka leping tootjavastutusorganisatsiooniga, kes tagab veo- ja rühmapakendi taaskasu- tusse võtmise, tagades nii kauba transpordiks ja grupiviisiliseks käsitsemiseks kasutatavate pakendite nõuetekohase ringlussevõtu. Veo- ja rühmapakendite kogused Pakendi liik Kogus (tonni) Müügipakend Paber ja kartong (komposiit) 0,04 Veo- ja rühmapakend Plast 0,11 Paber ja kartong 0,34 Mustmetall (alates 2022) 1,28 Puit 15,96 Jäätmete hulk Jäätme liik Kogus (tonni) Tekitatud jäätmete koguhulk Andmed puuduvad Ohtlikud jäätmed 1 105 Radioaktiivsed jäätmed 0 Segaolmejäätmed Andmed puuduvad Biojäätmed Andmed puuduvad Paber ja papp Andmed puuduvad Ehitus- ja lammutusjäätmed 7,25 64 Aastaraamat 2024 Keskkonnateemad 65 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad SOTSIAALSED TEEMAD (S) S1 Oma töötajaskonnaga suhtlemine ESRS S1 S1-2 • Protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal Ettevõttes on teabevahetusprotsessid reguleeritud Eesti Raudtee kommunikatsioonistrateegias. Selles on sõnastatud kommunikatsiooni eesmärgid, peamised sõnumid ja vastutusvaldkonnad ning prioriteetsed sihtrühmad ja infokanalid, mis tagavad teabevahetuse järjepidevuse. Selleks et hoida töötajaid ühtses infoväljas, korraldatakse iga-aastaseid infopäevi. 2024. aasta oktoobris viidi neid läbi nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas. Kokku osales üritusel üle 350 töötaja. Infopäevi sai vaadata voogedastuse vahendusel otseülekandena ja tagantjärele ettevõtte siseveebis, seda võimalust kasutati üle 200 korra. Ettevõttesisesteks suhtluskanaliteks on ka siseveeb (ja selle inforuumid), siseekraanid suurema- tes jaamades ning kvartaalne siseleht regulaarseks teabejagamiseks. Teabevahetuskanalitena kasutatak- se ka e-kirju, koosolekuid, tehnilisi õppusi ja vahetuste-eelseid juhendamisi. Ettevõte korraldab üle aasta töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringut (viimane toimus 2024). Igas kvartalis toimuvad Eesti Raudtee töökeskkonnanõukogu koosolekud, kus saab esitada erinevaid murekohti. Töötajatega toimub regulaarne kahepoolne suhtlus: aastavestlused, katseaja alguse ja lõpu keskustelu ning töösuhte lõppemise vestlus. Töötajad osalesid ka sidusrühmade küsitlusel, mis korraldati oluliste mõjude, riskide ja võimaluste välja- selgitamiseks. Eesti Raudtee on töötajatega sõlminud ül- dise raamlepingu kollektiivlepinguna. Eesti Raudteelaste Ametiühinguga toimuvad igal aastal kollektiivlepingu läbirääkimised ja li- saks vajaduspõhised kohtumised. Kollektiiv- lepingus on kokku lepitud informeerimise ja konsulteerimise kord. Lepingu täitmist kont- rollivad Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu volitatud isikud vastavalt kol- lektiivlepingu seadusele. Lepingu rikkumi- sest teavitavad pooled teinetest kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates rikkumise ilmnemise 66 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad päevast. Kui lepingu täitmisel tekib vastuolusid (näiteks streigi või töösulu kavandamise puhul), in- formeerib üks pool teist kolme tööpäeva jooksul ning kümne kalendripäeva jooksul moodustatakse töötüli lahendamise komisjon. Personaliosakonna juhataja vastutab töötajaskonnaga suhtlemise tagamise eest ning panustab sel- lesse, et ettevõte arvestab töötajatega eri tavade kujundamisel. ESRS S1 S1-3 • Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajaskonnal probleeme tõstatada Eesti Raudtee pakub oma töötajatele järgmisi kanaleid, kus nad saavad otse ettevõttele teatada oma mu- redest või vajadustest. ■ Ettevõttes on võimalik teavitada anonüümselt murekohtadest vihjekanalites, mis on kättesaadavad nii veebilahendusena (siseveebis ja ettevõtte veebilehel) kui ka telefoni teel. ■ Töötajate panust oodatakse ideepanka, kuhu saab edastada oma ettepanekuid. Ideed saadetakse lahendamiseks vastutava valdkonna esindajale ning asjakohase idee puhul need võimalusel ka teostatakse. 2024. aastal ideepanka laekunud ideedest viidi ellu järgmised: • töötajate lastele korraldati linnumajade meisterdamise töötuba ja hiljem pandi need meie jaamadesse üles; • puhkusekorda muudeti paindlikumaks, varasema kohustusliku seitsme järjestikuse päeva asemel saab puhkust välja võtta ka viis tööpäeva; • peamajja loodi lastetuba, et suurendada peresõbralikkust. ■ 2024. aastal viidi läbi töötajate pühendumuse ja rahuolu uuring. Küsimustik edastati kõigile töötajatele, kellest 80,4% ka vastasid. Lisaks hinnangutele laekus 89 lehekülge kommentaare, mis kõik läbi töötati. 86% vastajatest soovitaks Eesti Raudteed tööandjana. Tugevustena toodi välja meeskonna juhtimise ning eesmärgistamise ja väärtustega seonduvad teemad. Arenguvajadustena nimetati aga koostöö suurendamist osakondade vahel, juhtimiskultuuri ning vastutuse ja kaasamisega seonduvaid teemasid. Tulenevalt töötajate ettepanekutest tehti ka juhtidega töötoad ja tegevuskavad arenguvajadustega tegelemiseks. Eesti Raudtee soovitamine ja üldine heaolu on võrdlusgrupiga võrreldes keskmisest kõrgemal tasemel ning Eesti Raudtee töötajate seas on lahkumise kaalumine võrreldes võrdlusgrupiga madalamal tasemel. ■ Ettevõttes on kasutusel juhtumitest teavitamise ja nende registreerimise süsteem Pony, mille kaudu töötajad saavad teada anda negatiivsetest mõjudest (libedus, kontoritooli sobimatus, halb valgustus, ruumi sobimatu temperatuur jne). See võimaldab teostada järelevalvet esinenud probleemide ja nende lahendamise üle. ■ Töötajatega peetavate vestluste üks eesmärke on vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ja anda võimalus oma muresid avada. Töötajad on rahulolevamad, kuna probleemidest räägitakse ja neid lahendatakse. ■ Töötajad saavad teemasid püstitada ka ametiühingu kaudu. 67 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad S1 Töötajatega seotud poliitika, meetmed ja eesmärgid ja näitajad Peatükis käsitletakse töötajate arvu inimeste arvuna, ilma osalise tööajaga töötajaid täistööajale teisaldamata, ning kaasates käsundus- lepingu alusel töötajad. ESRS S1 S1-4 • Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus ja töötajatega ESRS S1-1 • Oma töötajatega seotud poliitika Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias on töötajate suunal kokku viis eesmärki, mis on täpsemalt välja too- dud järgmises peatükis. Järgnevalt on välja toodud nende eesmärkidega seotud meetmed ja põhimõtted. Töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kujundamine 2023. aastal liitus Eesti Raudtee pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte märgise programmiga. 2024. aastal loodi töögrupp tegevuskava täitmiseks ja arendamiseks. Töögrupi igakuistel kohtumistel käsitletakse tee- masid, mis aitavad muuta ettevõtte pere- ja töötajasõbralikumaks, kuna tegeletakse otseselt töötaja koge- muse parendamisega. 2024. aastal omistati Eesti Raudteele Pere- ja Töötajasõbraliku ettevõtte algtaseme hõbemärgis. Ettevõte võimaldab ka kaugtööd teha. Töötajatelt küsitakse tagasisidet, neid peetakse meeles juubelitel, tööjuubelitel, perekondlikel sündmustel, staažikate töötajate ettevõttest lahkumisel. Tööõnnetuste vältimine ■ Töökeskkonnas toimuda võivaid õnnetusi, vigastusi, tööga seotud haigusi ning ebaturvalisi toiminguid ennetatakse töötajate ohutusteadlikkuse järjepideva suurendamisega. Eesmärk on teha tervise, ohutuse ja heaoluga seonduv kultuur Eesti Raudtee töötajate igapäevatöö osaks. ■ Töökoha ohutumaks muutmise nimel tegutsetakse pidevalt, näiteks tehakse ohutusringkäike, kaardistatakse võimalikud ohuallikad ning valmib tegevuskava, kuidas riske maandada ja milliseid meetmeid rakendada. ■ Töökohtadele on paigaldatud selged märgised, juhendid ja ohutushoiatused. Töötajatele on tagatud sobivad töökaitsevahendid (kiivrid, kaitseprillid, kõrvatropid, kindad, turvajalatsid ja respiraatorid jne). Korraldatakse töövahendite hooldusi ja kontrollitakse regulaarselt masinate tehnilist korrasolekut. Olemas on tööriiete ja töökaitsevahendite tellimise portaal. ■ Teadlikkust suurendatakse pidevate sisekoolituste ning sisemistes infokanalites avaldatud artiklitega. ■ Töötajaid julgustatakse teatama ka kõigist peaaegu juhtunud õnnetustest ja ohtlikest olukordadest. Töökeskkonna ohutegurite hindamine on järjepidev tegevus, mille käigus uuendatakse töökeskkonna riskianalüüse ning ohutusjuhendeid. Tööõnnetusi dokumenteeritakse. ■ Tegeletakse tööohutuse ja -tervishoiu digiuuendustega, et luua automatiseeritud töövoog, viia tööohutusprotsessid ühte kohta, et töötajatel oleks vajalik info hõlpsasti kättesaadav, toimingud kiired ja mugavad ning töökeskkonnaspetsialistil täielik ülevaade oma vastutusvaldkonnast. ■ Uute töötajate tööohutusalase juhendamise protsessi lisati võimalus läbida sissejuhatav juhendamine ka videoloenguna, mis võimaldab juhendamise korraldada ilma töökeskkonnaspetsialisti juuresolekuta ka otsesel juhil. Lisaks jätkub veebipõhise, interaktiivse e-õppe keskkonna loomine, mis võimaldaks hallata kogu õppesisu (õppematerjalid ja -ülesanded, juhendamise tagasiside, testid jne). Tööohutuse parandamise meetmete tõhususest annab märku madal tööõnnetuste arv. 68 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Töötajate tervise edendamine ■ Eesti Raudtee väärtustab tervist hoidva ja tervislikke eluviise soodustava töökeskkonna loomist. Töötingimuste parendamise osas soetati 2024. aastal reguleeritavad töölauad. Teist aastat järjest toimus tervisenädal, kus töötajad said osa võtta eri tegevustest: loengutest, kus tutvustati nippe kontorijoogast kuni vaimse terviseni, sportlikest ühisüritustest ning tervisega seonduvatest loosimängudest. Kõigil töötajatel on võimalus kasutada ka tervisekompensatsiooni 400 eurot aastas ning kolme tervisepäeva vastavalt vajadusele. ■ Keskendutakse töötajate spordiharrastuste toetamisele. Eesti Raudteel tegutseb juba mitmendat aastat spordiklubi, kes aasta jooksul korraldas meie töötajatele üle kümne sporditegevuse ning -võistluse (parvematk, eri jooksudest osavõtt, bowlinguturniir, korvpalli- ja võrkpallitreeningud, sari „Sportlikem riigiasutus“, Suvespartakiaad jne). ■ Töötajad saavad lisapuhkepäevi erirežiimiga ja psühhoemotsionaalsest tööst välja puhkamiseks. Mitmekesise ja mittediskrimineeriva töökultuuri tagamine ■ Eesti Raudtee koondab ja avalikustab andmed diskrimineerimise/töökiusu kaebuste, soolise palgalõhe ja juhtivatel kohtadel töötavate naiste osakaalu kohta. 69 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Töötajaskonna järelkasvu tagamine ■ Osaletakse karjäärimessidel, käiakse koolides ja kutsutakse koole külla, et tutvustada Eesti Raudteed tööandjana. Selle tulemusena on leitud igal aastal paarkümmend noort, kes läbivad oma praktika Eesti Raudteel. Praktika juhendajad on oma ala professionaalid. Nende vastutusrikast tööd tunnustatakse ja tõstetakse esile teiste töötajate seas. Eesti Raudtee osales Tööandjate Keskliidu korraldatud konkurssidel Parim Praktikakoht ja Parim Praktikant. Korraldati õpilastele töövarjupäevi ja külaskäike. ■ Töötajate järelkasvu tagamiseks tehakse koostööd ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolidega. Eelnevatel aastatel anti välja ka stipendiume TalTechi energeetika ja mehhatroonika ning teedeehituse eriala üliõpilastele. Valdkonna eksperdina kuulub ettevõtte esindaja TalTechi logistika ja kestliku juhtimise magistriõppekavade ning ärinduse bakalaureuseõppekava programminõukodadesse. Eesti Raudtee töötajad on paljudes õppeainetes lektoriteks, lõputööde juhendajateks või kuuluvad lõputööde kaitsmiskomisjonide koosseisu nii Tallinna Tehnikakõrgkoolis kui TalTechis. ■ Ettevõtte töötasusüsteemi eesmärk on toetada kvalifitseeritud töötajate värbamist ja hoidmist, makstes töötajatele konkurentsivõimelist ja õiglast töötasu ning tasustatakse töö tulemuslikkust, kvaliteeti, ettevõtte väärtustest lähtuvaid ning töös väljenduvaid hoiakuid ja käitumist. ■ Uutele töötajatele toimub juhtimissüsteemide koolituste sari, kus iga valdkonna eest vastutaja tutvustab oma valdkonda. Koolitused toimuvad kaks korda aastas aprillis ja novembris. ■ Töötajaid tunnustatakse ja motiveeritakse organisatsiooni väärtuste järgimise eest. Igal aastal antakse välja väärtuste auhindu üheksas kategoorias valdkonna edendamise või silmapaistva tegevuse eest. ■ Lisaks sisemisele tööandja maine kujundamisele tegeleb ettevõte ka välise tööandja kuvandi loomisega. Osaletakse iga kahe aasta tagant tööandja atraktiivsuse uuringus ja lähtuvalt uuringu tulemustest koostatakse tegevuskava tööandja maine tõstmiseks. ■ Traditsiooniks on saanud ettevõttesisesed töövarjupäevad, mille raames saavad töötajad varjutada kolleege. Töövarjupäevade eesmärgiks on üksteise töö parem tundmaõppimine ja erinevate ametikohtade ja tööde vahel ühisosa leidmine, samuti koostöö parandamine ettevõttes. 70 Aastaraamat 2024  Kestlikkusaruanne 2024 ESRS S1 S1-5 • Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid 2024. aasta töötajatega seotud eesmärgid ja nende täitmine Eesmärk Tulemus Võtmeprotsesside arendamine Katseaja vestluste ja puhkuste protsess uuendati, raken- dused juurutati Töötajate arendamine: liiklusteenistuse eesti keelt Liiklusteenistuse eesti keelt valdavate (keeleoskus B2 kate- valdavate (keeleoskus B2 kategooria tasemel) gooria tasemel) töötajate osakaal on 38% töötajate osakaal on vähemalt 37% Töötajate eesti keele oskuse tase on kaardistatud Töötajate eesti keele oskuse tase taristuteenistuses kaardis- tati Teenuse juhtimise ja teenusdisaini alase koolituse Teenuse juhtimise ja teenusdisaini alase koolituse läbis on läbinud vähemalt 45 töötajat rohkem kui 45 töötajat Eesmärgistamise koolituse on läbinud vähemalt 30 Eesmärgistamise koolituse läbis 33 juhti juhti Eesti keele õppe portaali kontseptsiooni loomine Eesti keele õppe kontseptsioon loodi ja kinnitati juhatuse poolt Küberhügieeni alase teadlikkuse kasv Küberhügieeni koolituse läbisid ja testi sooritasid kõik tööta- jad (erandina taristuteenistuses sooritasid testi 69% töötaja- test); loodi alamleht siseveebi. 71 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Töötajatega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Tööõnnetuse Tööõnnetuste arv (nullvisioon) 2 0 0 0 0 0 0 vältimine Töötajate tervise Töövõimetuslehel olevate tööta- 5 919 5 500 5 500 5 000 5 000 5 000 5 000 edendamine jate haiguspäevade arv Töötaja- ja Töötaja- ja peresõbraliku Hõbe Hõbe Hõbe Hõbe Hõbe Kuld Kuld peresõbraliku tööandja märgis ettevõtte kujun- Tööandja soovitusindeksi 86% 86% 86% 86% damine taseme hoidmine Kaugtööd võimaldavate töö- 90% 100% 100% 100% 100% 100% 100% kohtade osakaal kontoritööta- jate seas Töötajaskonna Praktikantide arv 26 20 25 25 25 25 25 järelkasvu taga- mine Mitmekesise ja Diskrimineerimise/töökiusu 2 0 0 0 0 0 0 mitte-diskrimi- kaebuste arv (nullvisioon) neeriva töö- Sooline palgalõhe samadel 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% kultuuri taga- ametikohtadel (määratletud mine nais- ja meestöötajate kesk- mise palgataseme erinevusena ja väljendatud protsendina meestöötaja keskmisest palga- tasemest) Naiste osakaal juhtivatel 27% 30% 30% 30% 30% 30% 30% kohtadel 72 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad ESRS S1 S1-6 • Ettevõtja palgatöötajate tunnused Töötajate sooline jaotus 722 284 438 2023 • 703 2023 • 209 2023 • 403 Kõigi 722 töötaja püsiv töökoht asub Eestis (Tallinnas ja Tartus ning Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Valga, Põl- va, Jõgeva, Võru, Järva maakondades). Töötajate andmed lepinguliikide kaupa soolise jaotuse alusel Töötajate arv 284 438 722 Tähtajatu töölepinguga töötajate arv 279 429 708 Ajutiste (tähtajalise lepinguga) töötajate arv 4 3 7 Käsunduslepinguga (garanteerimata tööaeg) töötajate arv 1 6 7 Täistööajaga töötajate arv (alalised ja ajutised töötajad, välja arvatud 284 428 710 osalise ajaga töötajad) Osalise ajaga töötajate arv 1 4 5 73 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Töötajate arv piirkonniti TALLINN LÄÄNE-VIRU 403 HARJU 63 60 IDA-VIRU 61 JÄRVA 1 JÕGEVA 8 TARTU 70 PÕLVA 11 VALGA 41 VÕRU 4 Garan- Alatiste Ajutiste Täistööaja- Töötajate teerimata Osaajatöö- Piirkond töötajate töötajate ga töötaja- arv tööajaga tajate arv arv arv te arv töötajad Tallinn 403 392 7 4 394 5 Tartu 70 70 70 Harju 63 63 63 Lääne- 60 60 60 Viru Ida-Viru 61 58 3 58 Valga 41 41 41 Põlva 11 11 11 Jõgeva 8 8 8 Võru 4 4 4 Järva 1 1 1 Kokku 722 708 7 7 710 5 74 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Töötajate voolavus OMATÖÖTAJATE ETTEVÕTTEST LAHKUNUD VOOLAVUS TÖÖTAJATE ARV 5,25% 52 2023 • 5,85% 2023 • 61 ESRS S1 S1-8 • Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog Kõik ettevõtte töötajad on kaasatud sotsiaaldialoogi oma tööpiirkonnas, kuna Eesti Raudteel on kollektiiv- lepinguga kaetud kõik ettevõtte töötajad. ESRS S1 S1-9 • Mitmekesisuse näitajad Sooline jaotus tippjuhtkonnas 1 6 75 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Palgatöötajate vanuseline jaotus 56 244 422 KUNI 30– AASTASED 31–50– AASTASED ÜLE 50– AASTASED 2023 • 37 2023 • 251 2023 • 415 ESRS S1 S1-10 • Piisav töötasu Piisava töötasu määratlemiseks osaleb Eesti Raudtee Figure palgauuringus, et võrrelda oma töötajate töötasusid turu mediaanidega. Töötajaid, kelle töötasu jääb alla võrdlusaluse, Eesti Raudteel 2024. aastal ei olnud. Eesti Raudtee maksab õhtu- ja öötundide eest suuremat lisatasu kui seadus ette näeb. ESRS S1 S1-11 • Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitsega (haigus, töötus, tööga seotud vigastus või puue, vanemapuhkus, pension) on hõlmatud kõik Eesti Raudtee töötajad tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest. ESRS S1 S1-12 • Vähenenud töövõimega isikud Andmeid on kogutud vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlikele piirangutele. Teave vähenenud töövõimega inimeste osakaalu kohta töötajatest on avaldatud vähenenud töövõime tõttu võetud puhkuste alusel. 2024. aastal oli Eesti Raudtee töötajatest 1,66% vähenenud töövõimega. Töövõimetuslehel olevate töötajate haiguspäevade arv aastal 2024 oli 4 547, 2023. a 5 919. ESRS S1 S1-13 • Koolituse ja oskuste arendamise tuleminäitajad Arenguvestlustel ja koolitustel osalemine Arenguvestlusel osalenud töötajaid, % 100 Keskmine koolitustundide arv töötaja kohta, h 20,3 Arenguvestlusel osalevad Eesti Raudtees kõik töötajad. Keskmiste koolitustundide sooline jaotus ei ole teada. 76 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad ESRS S1 S1-14 • Tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud Toimunud tööõnnetuste korral analüüsitakse tekkepõhjuseid, et vältida samalaadse õnnetuse kordumist. Samal eesmärgil arutatakse töötajatega läbi ka peaaegu juhtunud õnnetused. Tööõnnetuste järel läbivad töötajad ohutusalase täiendjuhendamise. Pikema perioodiga võrreldes on näha, et aastatel 2020–2024 on tööõnnetuste arv aastatega vähenenud ning viimase viieaastase perioodi vältel püsinud vahemikus 0–3. Töötervishoiu ja -ohutuse mõõdikud Omatöötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, % 100 Tõendatud tööõnnetuste arv, tk 2 Raskete tööõnnetuste arv, tk 1 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, tk 0 Tööõnnetusest põhjustatud kaotatud päevade arv, tk 53 Tööõnnetusest põhjustatud kaotatud tööpäevade arv aastate kaupa 161 150 100 53 48 50 27 25 2020 2021 2022 2023 2024 Tööst põhjustatud haiguste info Eesti Raudteel puudub. Töötervishoiuarst teavitab Tööinspektsiooni, kes teeb üldkontrolli ilma konkreetseid haigestumisi avaldamata. ESRS S1 S1-15 • Töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud Perepuhkuse võtnud töötajad 3,9% 1,5% 5,4% Aruande valmimise ajal on määratlemata, kui palju on perepuhusele kvalifitseeruvaid töötajaid kokku. 77 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Perepuhkus sisaldab järgmisi variante: a) emapuhkus (mida nimetatakse ka rasedus- ja sünnituspuhku- seks) – puhkus töötavatele naistele vahetult enne ja pärast sünnitust; b) isapuhkus – lapse sünni korral või lapsendamise ajal isale või võrdväärsele teisele vanemale lapse eest hoolitsemiseks; c) vanema- puhkus – lapse sünni või lapsendamise järgselt lapse eest hoolitsemiseks; d) hooldaja puhkus – tööta- jate puhkus raske meditsiinilise terviseseisundiga sugulase või samas leibkonnas elava isiku hooldami- se eest. Eesti Vabariigi seaduste kohaselt on hoolduspuhkus tasustatud puhkus, mida antakse töötajale täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. ESRS S1 S1-16 • Tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu) Palgalõhe ja aastase kogutöötasu suhtarv Sooline palgalõhe 4% Aastase kogutöötasu suhtarv Info puudub ESRS S1 S1-17 • Juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud Eesti Raudtee peab oluliseks, et töötajad julgeksid tekkinud probleemidest rääkida ja juhtumitest teada anda. Töötajatele on siseveebis loodud inforuum „Vaimse tervise esmaabi“ ning juhendmaterjal psühholoogiliselt raskete olukordadega toimetulekuks. Pingeliste konfliktiolukordade lahendamiseks ja töötajate läbipõlemise vältimiseks on kaasatud ka tööpsühholooge, kes on viinud läbi nii individuaalseid kui ka meeskondlikke nõustamisi. Ettevõte toetab vaimse tervise teemalise teadlikkuse kasvu ja oskuste omandamist ka veebikoolituste kaudu ning juhtidele on tehtud vastavaid koolitusi. Ettevõttes on lisaks nn usaldusisikud (töökeskkonnavolinikud ja vaimse tervise saadikud), kelle poole saab probleemi tekkimisel pöörduda. Ahistamisjuhtumid Ahistamisjuhtumite koguarv 0 Kaebuste arv, mis on esitatud töötajaskonnale mõeldud probleemidest 2 teatamise kanalite kaudu Kaebused esitati töötervishoiu ja -ohutuse juhile e-kirja teel. 78 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad S3 Mõjutatud kogukondadega suhtlemine ESRS S3 S3-1 • Mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika Ettevõte kaasas mõjutatud kogukondi, korraldades sidusrühmadele 2024. aasta kevadel küsitluse. Sel- lest tulenevalt võeti kogukondade arvamus aluseks kahese olulisuse analüüsis ning lisati ka eesmärke ja tegevusi ettevõtte kestlikkuse strateegiasse, mis juhib vastava valdkonna tegevusi kuni aastani 2030. Eesti Raudteel on ametlikud kanalid, mille kaudu saab pöörduda ettevõtte poole murekohtade lahendami- seks, info saamiseks või ettevõtte kaasamiseks eri protsessidesse. Kõik taolised päringud saadetakse ettevõtte kommunikatsiooniosakonda, mis kaasab vastava valdkonna töötajaid küsimuste ja ettepaneku- te lahendamisse. ESRS S3 S3-2 • Kogukondadega mõjude teemal suhtlemise protsessid Koostöö mõjutatud kogukondadega toimub nii projekti- kui ka vajaduspõhiselt. Suurem suhtlus käib läbi kohalike omavalitsuste või ettevõtte otsekontaktide. Näiteks oli 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses küsimuse all Eesti Raudtee ja Riigi Kaitseinvesteerin- gute Keskuse esitatud taotlus Ühtekuuluvusfondi (CEF) Valga–Koidula raudteelõigu renoveerimiseks ning Sõmerpalu raudteesõlme ehituseks. Seetõttu korraldati Sõmerpalus ka avalik kohtumine raudtee plaanide tutvustamiseks. Eriti tihe suhtlus oli Nõmme linnaosavalitsuse ja sealsete kohalike seltsidega seoses elektriraudtee 100. sünnipäevaga, mis toimus 2024. aasta septembris. Selle auks korraldati kogu aasta jooksul erinevaid üritu- si: avati infotahvleid Nõmme piirkonna raudteepeatustes, korraldati elektriraudtee juubeli fotonäitus, Nõm- me jaamas toimus suur elektriraudtee ja rongide juubelisünnipäev kohalikule elanikkonnale ning samuti kaunistati raudteepeatused kohaliku kunstiga. 79 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Viimaste aastate üks suurimaid ehitusi, mis valmis 2024. aasta suvel, oli Tapa sorteerimisjaam koos uue keskkonnasäästliku haldushoonega. Selleks et tutvustada uut jaama, seal tehtavat tööd, ettevõtte töövõi- malusi, raudteeohutust ja Eesti Raudtee eritehnikat, korraldati Tapa jaamas 2024. aasta juulis avatud uste päev koos avamisüritusega. Koostöös Tapa linnaga korraldati oktoobri lõpus Tapa ettevõtluspäev. Praegu tehakse linnaga koostööd Tapa vaksalihoone ja veetorni renoveerimisel, et kohalik kogukond leiaks pinnale hea otstarbe. Vastavalt Eesti Raudtee ja Tapa kokkuleppele antakse ehitised pärast fassaadi restaureeri- mist ning veduridepoo konserveerimist vallavalitsuse kasutusse. Tallinna linnaga on üheks arutelukohaks Kopli kaubajaama pinna vähendamine putukaväila ehitamiseks. Tartu linnaga on pooleli ettevalmistustööd kahe uue tunneli rajamiseks ja koostöös kohaliku omavalitsuse- ga toimusid koolidele pakutud ohutuskoolitused. Kohalike kogukondadega suheldakse ka otsekontaktide kaudu. Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitus- töödest tingitud müra või töövõtjate vaegtööd (nt peale ehitustöid taastamata jäetud pinnas). Pöördutud on ülesõitude tehnika helisignalisatsiooni tugevuse pärast (nt Tiksoja ülesõidul) või vähese valgustuse küsimuses raudteetaristu läheduses. Eesti Raudtee on üritanud võimalusel arvestada kohalike kogukon- dade soove ja näiteks on palutud töövõtjatel pinnas korda teha, helisignalisatsiooni tugevust vaiksemaks reguleerida või raudteetaristule valgustust lisada. Suhtlus kohalike kogukondadega kuulub vastavalt küsimuse iseloomule konkreetse valdkonna juhi vastu- tusalasse. Ettevõtte kommunikatsiooniosakond aitab hallata infovahetust kohalike kogukondadega. Koha- like omavalitsustega suhtlevad otse nii juhatus kui ka teenistuste ja osakondade juhid. ESRS S3 S3-3 • Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada Ettevõttel on ööpäevaringne telefoninumber, mis on välja toodud kõikidel ülesõitudel ja ka kodulehel. Sellel numbril saab Eesti Raudtee juhtimiskeskuse dispetšerile teatada juhtumitest raudteel. 80 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Seoses suurte raudteetaristu ehitustöödega tehakse vastavalt vajadusele infopäevi. Regulaarselt korralda- takse ka ohutuskampaaniaid ning tehakse teavitustööd koolides, lasteaedades ja avalikel üritustel koos- töös operatiivpartnerite ning OLE esindajatega. Suhtluskanalid on kirjeldatud ka järgmises peatükis „Tarbijad ja lõppkasutajad“. Ettevõte hindab suhtluse tulemuslikkust probleemide lahendamise kaudu ja kogukonna esindajate rahul- olu otsesuhtluse teel. S3 Kogukondadele avalduva mõju juhtimine ja ohutuse tagamine ESRS S3 S3-4 • Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega, lähenemisviisid mõjuta- tud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutami- seks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus Kogukondadega seotud riskide maandamiseks korraldatakse raudteeohutuskoolitusi ning jaga- takse avalikkuses raudteeohutusteavet. OLE raudteeohutustelk koos Eesti Raudtee ohutussaadiku- tega osales muu hulgas näiteks üritusel „Elektriraudtee 100“, Vabaõhumuuseumis lasteüritusel ning Tapa jaama avamisüritusel. Ettevõte paigaldab üle Eesti taristul lisatõkkepuid ning foori- ja helisignalisatsiooniseadmeid, et suuren- dada raudteeohutust. Kui on tulnud kaebusi helitugevuse kohta (2024. aastal tuli neid kokku 3), siis on ettevõte seadmete helitugevuse ümber reguleerinud. Regulaarselt toimuvad müra ja vibratsiooni mõõtmised raudteeäärsetes piirkondades, kus elanikud on kaebusi esitanud. Õgvenduste jm ehitustegevuste puhul modelleeritakse müra ja piirväärtuste ületamise korral rakendatakse leevendusmeetmeid. Meetmete hulka kuulub ka ootekodade ümberehitus ilmastikukindlamaks. 2024. aastal ehitati ümber Kaa- repere ja Nelijärve ootekojad. 81 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Samaaegselt reisirongide kiiruse ja liiklussageduse kasvuga maandame sellest tulenevaid ohte ja riske liiklejatele ning reisijatele. 2023. aasta suvel kinnitas kliimaminister uue ohutusnõudeid karmistava raudtee tehnokasutuseeskirja, mille lisaga kehtestati täiendavad nõuded raudteeületuskohtadele. Varasemalt puudusid raudteeülekäi- gukohtadel kategooriad. Viimaste määramiseks viidi 2024. aastal läbi kergliiklejate loendused ja koostati iga raudteeülekäigukoha kohta (147 tk) riskianalüüsid. Tulemuste põhjal selgitati välja, kas konkreetsel üle- käigukohal peaks olema tunnel, automaatika, automaatsed tõkked või sobib praegune lahendus. Samuti selgus reisijate ooteplatvormide ja ülekäigukohtade investeerimisvajadus. Ohutusega seotud näitajad 20 Pea 70 km 68 jalakäijate rajatud tõkkepuuga tunnelit piirdeaedu varustatud ehitatud viimaste raudtee vales raudteeülesõitu aastate jooksul kohas ületamise (150st), takistamiseks aastaks 2025 saavad tõkke- puud 98 ülesõitu 126 126 Rohkem kui 460 Üle 2 000 automaatse helisignalisat- 14,6 miljo- isikut kooli- ja foorisignalisat- siooniga nit (Eesti Raudtee lasteaialast siooniga varustatud eurot ja töövõtjate said 2024. a varustatud raudteeülesõitu investeeritakse töötajat, esma- meie töötajatelt raudteeülesõitu (150st) uue ohutus- reageerijat) raudteeohutuse (150st) varustuse sai ohutusalast alast koolitust paigaldamiseks koolitust 2024. (2023: 5 000) 110-le aastal raudteeülesõidu- (2023: 570) kohale 82 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad Ennetustöö Meie asutatud mittetulundusühing OLE koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtjaid. Igal aastal korraldatakse nii lasteaedades kui ka koolides raudteeohutuse teavi- tuskoolitusi. 2024. aastal jagati ohutusteavet 4 300le lap- sele. Neist 2 000 last koolitasid Eesti Raudtee töötajad. Tegime 2024. aastal koostöös OLEga mitmeid avalikke kampaaniaid raudteeohutuse suurendamiseks, kesken- dudes raudteeületajate panusele ohutuse suurendamisel (nt „Sind oodatakse jõuluks koju“ kampaania). Toimus ka raudteeohutusnädal ja tähistati OLE 20. juubeliaastat. Taastevõimekus Eesti Raudtee omab taastevõimekust päästerongi kujul, millega on tagatud ööpäevaringne valmidus reageerida raudteel toimunud juhtumitele ja kriisiolukordadele ning likvideerida nende tagajärgi. Päästerong koosneb Tallin- na ja Tapa avariigruppidest, kelle põhivarustusse kuulu- vad muu hulgas kolm raudteekraanat, raudteel sõitmise võimekusega eriautod, raudteeveeremi rööbastele taga- sitõmbamiseks vajalik eritehnika ja keemiahaagis ohtlike kaupadega tekkinud juhtumitele reageerimiseks. Päästerongi raudteekraanad osalesid ka infrastruktuuri ehitustöödel. 2024. aastal tehti hange ja sõlmiti leping uue raudteekraana saamiseks, mis ehitatakse ja tarnitakse 24 kuu jooksul. Raudteekraana võimaldab teha palju tõhu- samalt ehitus- ja taastamistöid elektrifitseeritud raudteel. Eesti Raudtee viib koostöölepingute alusel läbi partnerite (sh Päästeamet, PPA, kiirabi, Kaitsevägi) koolitusi ja kor- raldab õppusi eesmärgiga vältida õnnetusjuhtumeid ning tagada nende tagajärgede leevendamiseks ja raudteeliik- luse kiiremaks taastamiseks eri osapoolte võimalikult kiire ja professionaalne tegutsemine. Suurõppuse “Morna madin”, käigus mängiti läbi äkkrünnaku stsenaarium, mille kohta loe rohkem peatükist „2024. aasta olulisemad sündmused ja tunnustused“. Lisaks korraldatakse oma töötajatele toimepidevuse õppusi. Juhtumid Raudteeohutusega seotud juhtumid klassifitseeritakse vastavalt raudteeseadusele tõsisteks õn- netusjuhtumiteks, õnnetusjuhtumiteks, vahejuhtumiteks ja tehnilisteks juhtumiteks. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2024. aastal ei olnud. Õnnetusjuhtumeid koos suitsiididega oli 10 (2023: 17), nendes sai vigastada kokku üheksa inimest (2023: 15), sh kolm (2023: 8) hukkus. Vahejuhtumeid oli kokku kaheksa (2023: 6), sh kolm rööpamurdu ja viis vedurijuhtide tegevusest tingitud ohuolukorda. Tehnilisi juhtumeid oli 2024. aastal 368 (2023: 335). Kasv oli seotud mahukate ehitustööde käigus tekitatud kaablite lõhkumisega ja ka ilmastikuoludega (tormituul, äike). Vandalismijuhtumeid oli 2024. aastal kokku 154 (2023: 186), sh 32 tõkkepuude mahasõitmist (2023: 60). Vaatamata sellele, et tõkkepuudega varustatud raudteeülesõidukohti lisandus, vähenes siiski tõkkepuude mahasõitmiste arv, mis viitab positiivsele trendile liikluskultuuris. 83 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad ESRS S3 S3-5 • Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid Ohutusalased eesmärgid määratakse kindlaks valdkonnapõhiselt, et ohutustaset säilitada ja võimalusel tõsta. Omaniku ootustest tulenevate taristu arendustööde abil on eesmärk viia raudteeinfrastruktuuri kvali- teet, liiklusjuhtimine ja ohutus uuele tehnoloogilisele tasemele. Peaaegu kõik strateegiliste suundumuste eesmärgid ning iga-aastased täpsemad struktuuri- üksuste eesmärgid, tegevuskavad ja nendega seotud tegevused sisaldavad raudteeohutust parendavat komponenti. Kogukondadega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Kogukondadega Vabatahtlikuks 100 300 300 300 400 400 400 koostöö edenda- tööks annetatud mine tundide arv Raudteeohutusega seonduvad eesmärgid on kirjas järgmises peatükis „Tarbijad ja lõppkasutajad“, lisaks ka peatükkides „2024. aasta eesmärgid ja nende täitmine“ ning „2025. aastaks seatud eesmärgid“. 84 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad S4 Tarbijad ja lõppkasutajad ESRS S4 SBM-3 • Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Lisaks peatükis „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjel- dus ning seosed strateegia ja ärimudeliga“, on Eesti Raudtee tarbijate ja lõppkasutajatega seonduvalt analüüsinud ettevõtte välis- ja sisekeskkonna negatiivseid ja positiivseid mõjusid SWOT–TOWS analüüsis, mille tulemused on toodud allolevas tabelis. TOWS-analüüs näitab, et SWOT-maatriksis toodud tugevused on loonud eeldused ühiskonnale oluliste investeerimisprojektide elluviimiseks kas iseseisvalt või koostöös teiste taristuettevõtetega. Investeerimisprojektid on suunatud ka seniste tehnoloogiliste nõrkuste likvidee- rimisele, mis kätkevad endas poliitilise riski kõrval peamist ohtu ettevõtte jätkusuutlikkusele. Toimivad rah- vusvahelised suhted on aidanud teatud ulatuses kaasa kaubaveomahtude säilimisele, mh uute veoviiside (riigisisesed konteinerveod, riikidevaheline kontreilerrong) tekkele põhja-lõuna teljel. Teadmussiire on pea- miseks võimaluseks digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. 85 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad SWOT–TOWS analüüsi tulemusel tuvastatud välis- ja sisekeskkonna negatiivsed ja positiivsed mõjud Tugevused Nõrkused ■ Juhtkonnapoolne strateegiline eestvedamine ■ Protsesside ja teenuste vähene seostatus ning ebapiisav automatiseerituse tase ■ Pühendunud, kompetentsed ja missiooni- tundega töötajad ■ Liiklusjuhtimise tehnoloogiline tase ■ Usaldustloov juhtimiskultuur ■ Koostööpartnerite ebakindel tegevus ■ Raudtee on transpordipoliitiliselt soositud ja ■ Sõltuvus välisest sihtfinantseerimisest madalate väliskuludega veoliigi infrastruktuur ■ Investeeringute elluviimise suutlikkus ■ Vastutustundlik ettevõte ■ Killustunud organisatsioonikultuur ■ Piisav läbilaskevõime, võimekus käidelda pikk- ja raskekaubaronge ning teenindada ■ Töötajate järelkasvu puudumine kaitseotstarbelisi vedusid ■ Ettevõtte tuntus, kuid vähene atraktiivsus noorte ■ Olemasolevad või taastatavad ühendused seas potentsiaalsete kaubasaajate/-saatjatega ■ Keskastmejuhtide juhtimisvõimekus ■ Toimivad rahvusvahelised suhted ■ Töötajate vähesed digipädevused ■ Tarnijate usaldus Võimalused Ohud ■ Ühiskonnale oluliste investeerimisprojektide ■ Kaubaveomahtude järsk vähenemine poliitilise elluviimine ja/või majandusliku riski realiseerumisel ■ Osalemine nii 1435 mm kui 1520 mm rööpme- ■ Sõltuvus tehnoloogiapartneritest tehnoloogiate laiusega raudteevõrkude rahvusvaheliste valikul, mis toob kaasa kõrged omamiskulud töögruppide töös ■ Taristu rikked, mis häirivad tõhusat liikluskorraldust ■ Koostöö Rail Baltic projekti raames ■ Taristuehituse turu küllastumine ■ Uute kaupade vedu infrastruktuuril ja uute veoviiside (nt kiire raudteelogistika) käivitamine ■ Pikaajaliste investeerimisprojektide ebakindel rahastus ■ Kolmandate riikide transiitvedude säilitamine ■ Sisendhindade, sh tööjõukulude, kontrollimatu kasv ■ Teadmus- ja tehnoloogiasiire töövõtjatele ja teistele raudteedele ning vastupidi ■ Haridusasutuste vähene huvi raudtee-erialade vastu ■ Koostöö teadus- ja haridusasutustega ■ Raskused võtmepositsioonide mehitamisel ■ Koostöö digiriigi algatustega 86 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad ESRS S4 S4-1 • Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted Ettevõttes kehtestatud riskijuhtimise põhimõtted kehtivad kõigi osapoolte kohta ja neid pea- vad rakendama ka välised huvirühmad, kellel on sõlmitud Eesti Raudteega lepinguline suhe. Teadlikkuse tagamiseks tutvustatakse raudteeveo-ettevõtjatele Eesti Raudtee riskijuhtimise põhimõtteid ning regulaarsetel ohutusteemalistel kohtumistel vaadatakse läbi ohtude ja riskide aruandlus. Raudteehoiu töövõtjatega käsitletakse riskijuhtimise põhimõtteid projektdokumentatsioonis ja töötehnoloogiates ning regulaarsetel projektimeeskondade töökoosolekutel. Lepinguid sõlmides ja tööloa protsessi järgides teavitab Eesti Raudtee koostööpartnereid oma tegevusega ning laiemalt raudteega kaasnevatest ohtudest, millega koostööpartnerite töötajad võivad tööülesandeid täites kokku puutuda ning nendest hoidumise abinõudest. Tõhusa toimimise, ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks toimub koostööpartneritega pidev infovahetus. Ana- lüüsitakse andmeid ja töötatakse välja parendusmeetmeid selleks, et vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada raudteevõrgu ja kõikide teiste teenuste tõhusat toimimist. Juhtumid registreeritakse Eesti Raudtee juhtumite registris, muu oluline info ja kokkulepped registreeritakse infohaldussüsteemis ning toimingute elluviimist jälgitakse. ESRS S4 S4-2 • Protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal Eesti Raudtee soovib olla usaldusväärne partner kõikidele sidusrühmadele. 2024. aastal oli kommunikatsioonis oluline jagada informatsiooni nii raudteega seotud plaanide kui ka arengusuundade kohta, samuti ohutuse ning suuremahuliste Tapa–Tartu raudtee ehitustööde ja piirangute kohta, mis mõjutasid rongide sõidugraafikuid. Sanktsioonide tõttu oli jätkuv huvi raudteel veetavate kau- bagruppide, veeremimärgistuse ja veoettevõtjate vastu. Huvi Eesti Raudtee tegevuse vastu on tõusvas trendis, mistõttu oleme järjest enam kesken- dunud elanikkonna ohutusteadlikkuse suurendamisele ja ennetava teabe jagamisele. 2024. aastal kasvas avalikkuse huvi taristu ümberehituste, uute rongide kasutuselevõtu, elektrifitseerimise ede- nemise ja ootekodade ümberehitamise plaanide vastu. Eesti Raudteel on oma sotsiaalmeedia kanalid (Facebook, Instagram, LinkedIn, YouTube), mille jälgijas- kond pidevalt kasvab ning kus jagatakse informatsiooni raudteeohutuse, ettevõtte, selle hangete ja projek- tide kohta. Samuti esitletakse Eesti Raudteed kui potentsiaalset tööandjat – koostöös ettevõtte brändisaa- dikutega tehti sotsiaalmeedia tarbeks kampaaniad, et tutvustada raudtee elektri- ja turvangusüsteemide valdkondi. Jagatakse operatiivselt teavet ka kohalike omavalitsuste veebilehtede ja reisijaid teenindava veoettevõtja kodulehe kaudu. Sotsiaalmeedias pöörduti Eesti Raudtee poole kõige enam seoses vanade jaamahoonete ettepanekutega, aga ka platvormide heakorratööde ja riketest teavitamise asjus. 2024. aasta kevadel osaleti Transpordisektori Rohefoorumi korraldajate tiimis ning jagati seal avalikkusega Tapa jaama ringmajandusliku ümberehitamise kogemust. Kliendisuhtluses domineerisid läbivalt kaks peamist teemat: kaubavedudega seonduvad sanktsioonid ja raudteetöödest tingitud ajutised liikluspiirangud. Kui esimesed mõjutasid (ja mõjutavad jätkuvalt) kaubavedajaid, siis liikluspiirangute keskmes on reisijatevedu. Mõlemad mõjutegurid on dünaamilise iseloomuga ja eeldavad ebastandardsetes oludes pidevat kohanemist. Peamiseks suht- lusvormiks on kujunenud operatiivsed võrguülesed töögrupi kohtumised, mis võimaldavad tuua lühikese etteteatamisega ühisesse inforingi laia spektri asjaosalisi. Operatiivsete tegevuste taustal osalesime jaanuarist maini 2024. aastal EASi poolt toetatud töötoa projektis „Disaini meistriklass“, mille käigus kujundasime kaubavedajatele raudtee kasutamist hõlbustavat IT-tee- nust. Iganädalastesse sprintidesse olid kaasatud mitmed kaubaveoettevõtjad ja välised teenusepakkujad. 87 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad ESRS S4 S4-3 • Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada Eesti Raudtee korraldab oma klientidele anonüümseid rahulolu-uuringuid. 2024. aastal kohtusime veoette- võtjatega ka silmast silma, et teha nendega süvaintervjuud. Ettevõtte kodulehel on anonüümne võimalus teavitada ebaseaduslikust tegevusest ja/või väärtegudest ning muudest asjaoludest, mis puudutavad Eesti Raudtee. Vilepuhumise ehk rikkumisest teavitamise vih- jeliin on üks tööriist, mis suurendab läbipaistvust, aitab riske vähendada ning toetab ettevõtte väärtusi ja eetilist töökultuuri. Soovi korral on info teatajal võimalik jätta oma kontaktandmed, et juhtumi menetluse kohta tagasisidet saada. Infot töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse määrusele ning seejuures tagatakse vihje saatja konfidentsiaalsus. Samuti on olemas telefoninumber, kuhu soovi korral helistada. Vihjemenetlus toimub sõltumatuse printsiipide järgi, mis tähendab, et sellega ei ole seotud tegevjuhtkond. Lisaks on seadusandja näinud veoettevõtjatele ette võimaluse pöörduda raudteeinfrastruktuuriettevõtja otsustega seotud päringutega Konkurentsiameti poole, kellel on vastav voli, vastutus ja kompetents nende menetlemiseks. ESRS S4 S4-4 • Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele. Lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ning lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus Kuna ettevõtte infoturbe tõhusus mõjutab ka sidusrühmi (kliendid, reisijad), on digitaalne turvalisus Eesti Raudteele prioriteetne teema. 2024. aastal oli Eesti Raudtee infoturbevald- konna prioriteediks organisatsiooni digitaalse taristu kaitse, turvameetmete tõhustamine ning töötajate teadlikkuse tõstmine. Aprillis loodi eraldi infoturbe osakond, et tugevdada infoturbe haldamist ja koordineerimist organisatsioonis. Infoturbepoliitika vaadati põhjalikult läbi ja uuendati seda, et tagada vastavus kehtivatele õigusaktidele ning rahvusvahelistele standarditele nagu ISO/IEC 27001. Oktoobris toimunud ISO 27001 korraline audit kinnitas süsteemide vastavust. IT-teenustes võeti kasutusele ZeroTrusti tehnoloogia, mis tagab põhjaliku juurdepääsukontrolli ja pideva autentimise. Lisaks loodi tsentraliseeritud kõrvalekallete haldussüsteem, mis võimaldab kiiret reageerimist infoturbeintsidentidele. Septembris korraldati infoturbepäev, kus osalesid ettevõtte juhid ning esinesid eri asutuste töötajad, ja- gades teadmisi ja parimaid tavasid. Samuti viidi läbi mitu küberõppust, mis aitasid töötajatel harjutada käitumist erinevates küberintsidentide olukordades. Küberhügieeni koolitused on läbinud kõik ettevõtte töötajad, välja arvatud taristuteenistuse töötajad, kes teevad pigem välitöid. Lisaks viidi läbi mitmeid turvahindamisi ja -testimisi, et tuvastada võimalikke nõrkusi ning riske. 88 Aastaraamat 2024  Sotsiaalsed teemad ESRS S4 S4-5 • Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Reisija- Renoveeritud lisan- 2 16 6 selgu- selgu- selgu- selgu- sõbraliku duvate ootekodade misel misel misel misel teenuse arv pakkumi- ne Lisanduvate erita- 3 2 4 selgu- selgu- selgu- selgu- sandiliste raudtee- misel misel misel misel ületuskohtade arv Infoturbe Õngitsustestides 20% 15% 13% 11% 10% 10% 10% tead- sisestatud paroolide likkuse osakaal (mitte roh- tõstmine kem kui) Raudtee- Koolitatud väliste 500 500 500 500 500 500 500 ohutuse sidusrühmade esin- tead- dajate arv aastas likkuse kasv Raudteeohutusakt- 0/3/10 1/3/10 1/3/10 1/3/10 1/3/10 1/3/10 1/3/10 sioonide arv/OLE avalike ohutuskam- paaniate arv/OLE väliürituste arv Ohutuskoolituse ja 200 200 200 200 200 200 200 juhendamise läbinud töötajate arv 89 Aastaraamat 2024  Valitsemine VALITSEMINE (G) G1 Äriline käitumine ESRS G1 G1-1 • Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur Eesti Raudtee juhtimiskultuur lähtub viiest äriühingute valitsemise kuldreeglist: ■ ettevõttes on kinnitatud väärtused ja eetikakoodeks; ■ sõnastatud on strateegilised eesmärgid, mis on asja- ja ajakohased ning ettevõttesiseselt teadvustatud; ■ strateegiline juhtimine on läbipaistev ning selle abil viiakse ellu pikaajalisi eesmärke, kuhu on kaasatud kõik ettevõtte struktuuriüksused; ■ töötajatel on vastutus oma ülesannete täitmise eest; ■ ettevõttes on toimiv aruandlussüsteem ja sisemine kommunikatsioon. Ärilise käitumise ja ettevõtluskultuuri kohta saab ülevaate peatükkidest „Organisatsioon ja juhtimine“ ning „Hea ühingujuhtimise tava“. 90 Aastaraamat 2024  Valitsemine Valitsemisega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Keskkonnasõbra- Jätkusuutlike han- 12% 14% 16% 18% 20% 22% 24% likumate hangete gete osatähtsus põhimõtete raken- kogu hangete ar- damine vust Ettevõtte kestliku Vastutustundliku Kuld- Kuld- Kuld- Kuld- Kuld- Kuld- Kuld- arengu tagamine ettevõtluse indeksi tase tase tase tase tase tase tase tulemus Vilepuhumise ehk Vilepuhumise kana- 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% rikkumisest teavi- lite kättesaadavus tamise soodusta- on tagatud mine Eetilise ja läbi- Korruptsioonitõkes- 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% paistva juhtimise tamise koolitustel tagamine, korrupt- osalenud hangete- siooniennetamine ga seotud töötajate osakaal Ettevõtte väärtus- Väärtuste teadlik- Uuring Uuring 80% 80% 80% 80% 80% te kinnistamine kuse osakaal tööta- toimub toimub töötajates jaskonnas 2026 2026 Tarneahela mõju- ESG mõjusid rapor- 0 5 10 10 10 20 20 de juhtimine teerivate tarnijate arv Innovatsiooni toe- Ideepanka laeku- 30% 30% 30% 30% 30% 30% 30% tamine nud teostatud ette- panekute osakaal Protsesside mo- Modelleeritud 0% 0% 25% 40% 50% 80% 100% delleerimine võtmeprotsesside (tehnilise osakaal vahendi hankimine) Riskide haldamine Kriitiliste riskide 13% 12% 12% 12% 10% 8% 8% osakaal 91 Aastaraamat 2024  Valitsemine ESRS G1 G1-2 • Tarneahela juhtimine Hanked Eesti Raudtee tegutseb valdkonnas, kus määrava tähtsusega on ohutus ja keskkonnahoid ning seda võe- takse arvesse ka riigihanke alusdokumentide koostamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneritelt eel- datakse korrektset ja lepingutingimustele vastavat teenuse osutamist. Tihti on keskkonnanõuded kirjeldatud hanketingimustes, näiteks hangitavad, teenuse osutamisel või töö tegemisel kasutatavad materjalid peavad vastama nõutud sertifikaatidele. Võimaluse korral rõhutakse han- getes materjalide taaskasutusele. Hanketingimuste koostamisel lähtutakse elutsükli kuludest, arvestades näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid. Eesti Raudtee korraldab igal aastal hankeid sadade mln eurode väärtuses: tellime ehitus- ja remonditöid, mitmesuguseid teenuseid, ostame seadmeid, varuosi, tehnikat jne, et arendada raudtee infrastruktuuri ja tagada selle kvaliteet. 2024. aastal sõlmiti kokku 299 hankelepingut maksumusega ligikaudu 158 mln eurot (2023: 318 lepingut maksumusega ligikaudu 256 mln eurot). Riigihangete protsess on seadusandlikul tasandil detailselt reguleeritud ning hankijana järgib Eesti Raud- tee kõiki nõudeid, mida on korduvalt kinnitanud ka mitmed auditid ja järelevalveasutused. Hangete korral- damisel järgitakse, et oleks tagatud riigihangete üldpõhimõtted, sealhulgas läbipaistvus ja proportsionaal- sus, pakkujate võrdne kohtlemine ja huvide konflikti vältimine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Lisaks soovib Eesti Raudtee edendada väärtuspõhiseid hankeid ja keskkonnateadlikku mõtteviisi. Hanke alusdokumentide kriteeriumid aitavad hinnata pakkumuste kvalitatiivseid näitajaid ning jätkusuutlikkust. 92 Aastaraamat 2024  Valitsemine Kui riiklikult on eesmärgiks seatud, et keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest kasvaks 2025. aastaks 9%-ni ja 2035. aastaks 20%-ni, siis Eesti Raudteel oli see näitaja juba 2023. aastal 16% ning 2024. aastal koguni 27% kõigist meie hangetest. Tarneahel Lähiaastatel on kavas kaardistada ESG mõju tarneahelas ning seada eesmärgiks eelistada kestlikke too- teid ja teenuseid. 2024. aasta lõpus viis Eesti Raudtee läbi tarnijate kestlikkusalase küsitluse, mille tulemused selgusid 2025. aasta veebruaris. Küsitlus saadeti sajale kõige suuremale tarnijale 2024. aastal lepingumahu poolest. Vas- tused laekusid 41-lt tarnijalt. Eesti Raudtee tarnijate ESG hinnangus on tugevaim valdkond sotsiaalne vastutus (55%), järgneb juhti- mine (34%) ja keskkond (31%), mis kajastub ka alloleval joonisel. Keskkonnamõjude osas mõõdab 48% tarnijatest oma energiakasutust, kuid vaid 26% keskendub kliimamõjudele ning ringmajanduse põhimõt- teid järgib 37%. Saaste vähendamise meetmeid rakendab 67% tarnijatest, kuid vee- ja mereressursside säästlikku kasutamist hindab vaid 12%. Sotsiaalses valdkonnas on tulemused tugevamad – 85% tagab head töötingimused, 98% rakendab tööohutusmeetmeid ning 61% panustab kohalike kogukondade arengusse, mis kajastub ka 59% skooris töötajate heaolu osas. Ettevõtete juhtimise küpsus on 34%, kus 35% tarnijatest on kehtestanud ärieetika koodeksi ning 57% rakendab korruptsioonivastaseid meetmeid, kuid ESG-andmeid oma tarneahelas kogub vaid 15%. Üldine ESG tase viitab sellele, et tarnijad on kõige paremini edenenud sotsiaalses vastutuses, kuid keskkonnamõjude juhtimine ja vastu- tustundlikud äripraktikad vajavad veel arendamist. Tarnijate ESG küsitluse kokkuvõtlik tulemus ÜLDINE KESKKOND SOTSIAALNE JUHTIMINE 49% 31% 55% 34% Üldised ESG tavad Kliimamuutused Oma töötajad Äriline käitumine 49% 26% 59% 34% Saaste Tarbijad ja 67% lõppkasutajad 49% Ringmajandus 37% Mõjutatud kogukonnad Vee- ja 61% mereressursid 12% Looduslik mitmekesisus 22% 93 Aastaraamat 2024  Valitsemine Küsitluses osalenud tarnijate jaotus Tarnijate Sektor arv Spetsialiseeritud ehitustegevus 5 Mootorsõidukite ja mootorratastega mitteseotud hulgikaubandus 5 Arvutiprogrammeerimine, nõustamine ja sellega seotud tegevused 4 Mootorsõidukite ja mootorratastega mitteseotud jaekaubandus 3 Hoonete ehitus 2 Tsiviilehitus 2 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgimüük, jaemüük ja remont 2 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 2 Hoonete ja maastike hooldusteenused 2 Organisatsioonide tegevus 2 Infoteenuste tegevus 1 Turva- ja uurimistegevused 1 Reisibüroode, reisikorraldajate ja muude reserveerimisteenuste ning sellega seotud tegevused 1 Õigus- ja raamatupidamistegevused 1 Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevused 1 Muude mittemetallsete mineraaltoodete tootmine 1 Telekommunikatsioon 1 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 Masinate ja seadmete tootmine, v.a mujale liigitamata 1 Elektriseadmete tootmine 1 Puidu ja puittoodete (va mööbel) ning korktoodete tootmine; õlg- ja punutistoodete valmistamine 1 Arvutite ja isiklike ning kodutarbekaupade remont 1 94 Aastaraamat 2024  Valitsemine ESRS G1 G1-3 • Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine Eesti Raudtee rakendab korruptsiooniennetusel kõiki vajalikke meetmeid, et vähendada võimalikke pettu- se- ja korruptsioonijuhtumeid. Olulisemad neist on: ■ väärtuste ja eetika koodeks; ■ regulaarne riskide, kontrolli ja siseauditi toimimise, struktuuriüksuste tegevuse ülevaatus juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus; ■ pettuse- ja korruptsiooniriskide tuvastamine riskiregistris; ■ huvide konflikti vältimise kord ja huvide regulaarne deklareerimine (kord aastas); ■ kingituste tegemise ja vastuvõtmise piirmäärade ning põhimõtete kehtestamine; ■ pisteline taustakontroll töötajatele seadusega lubatud ulatuses ja avalikest andmebaasidest; ■ kindlaks määratud vastutus ja volitused, vastutuse hajutamine eri juhtimistasemetel; ■ regulaarne ostu- ja müügireskontro analüüs; ■ hankekorra kinnitamine ja iganädalaste hankekoosolekute läbiviimine sõltumatute liikmete osalusel; ■ koostöö õiguskaitseametite ja MTÜga Korruptsioonivaba Eesti; ■ väärkäitumisest teavitamise juhendi (sh väärkäitumise menetluse) kehtestamine ja kanalite (telefon, e-post, vihjeliin, ankeet) määratlemine; ■ juhtumite laiapõhjalisem registreerimine, mis tähendab, et lisaks taristu intsidentidele registreeritakse näiteks hangete ebaõnnestumisi, lepingu rikkumisi, töötajate hooletusi; ■ arvete puhul kehtivad mitme silmapaari kinnitusreeglid ja allkirjaõigus; ■ vihjekanalid ettevõtte kodulehel; ■ pikaajalise koolitusplaani (korruptsiooniennetus ja riskide juhtimine) koostamine ning regulaarsete koolituste korraldamine vastavalt vajadusele ja sihtrühmale. Töötajaid teavitatakse korruptsioonialastest reeglitest läbi regulaarsete koolituste ja sisemiste infokanalite. Töötajad on ettevõtte väärtuste kogumist teadlikud. Eraldi pööratakse tähelepanu korruptsiooni ja pettuse ennetamisele. 2024. aastal tehti vihjeliinile kokku 17 pöördumist, mille puhul ei olnud alust täiendavat menetlust alustada. Eesti Raudtee väärtuspõhised ootused laienevad nii töötajatele kui ka ettevõtte partneritele. Korruptsiooni ennetuse, vähendamise ja juhtumitele reageerimise eest vastutab riskijuhtimise ja siseauditi osakond, kes teeb regulaarset riskide, kontrolli ja siseauditi toimimise ning struktuuriüksuste tegevuse ülevaatust juhatu- ses, auditikomitees ja/või nõukogus. ESRS G1 G1-4 • Korruptsiooni- ja altkäemaksu juhtumid 2024. aastal ei esinenud ühtegi ettevõttega seotud korruptsioonijuhtumit ega muud olulist seadustele mit- tevastavust. 95 Aastaraamat 2024  Valitsemine ESRS G1 G1-5 • Poliitiline mõju ja lobitöö Eesti Raudtee suhtleb riigiga valdkondades, mis tulenevad ettevõtte omandisuhetest ja omaniku ootustest. Peamised teemad on seotud infrastruktuuri investeerimisprojektide, nende rahastamise, raudtee ohutus- nõuete täitmise ning ettevõtet mõjutavate seaduste ja määrustega. Eesti Raudtee tegutseb järgmistes riiklikes ja rahvusvahelistes erialaliitudes: ■ Euroopa Raudteede Ühendus (CER – Community of European Railway and Infrastructure Companies) asukohaga Brüsselis; ■ Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostööplatvorm PRIME; ■ Põhjamere-Balti raudteekaubaveo koridori (RFC 8, RFC NS-B) korralduskogu; ■ Euroopa raudteetaristuettevõtjate ühendus RNE (RailNetEurope) asukohaga Viinis; ■ BIC (Bureau International des Containers et du Transport Intermodal) asukohaga Pariisis; ■ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; ■ MTÜ Logistika ja Sadamate Liit; ■ MTÜ Rail Baltic Business Network; ■ MTÜ Operation Lifesaver Estonia; ■ Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA); ■ Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE); ■ MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit KELL (endine MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum); ■ MTÜ Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit; ■ SA Raudteekutsed; ■ SA Rohetiiger; ■ Ausa Ettevõtluse Võrgustik (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti). Ainuaktsionäri (Eesti Vabariik) volituse alusel tegutseb Eesti Raudtee järgmistes organisatsioonides: ■ Rahvusvaheline Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD – Organisation for Co-operation between Railways) asukohaga Varssavis; ■ Raudteetranspordi Nõukogu. ESRS G1 G1-6 • Maksetavad Ostulepingute üldtingimustes on fikseeritud 30-päevane maksetähtaeg. Raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu üldtingimustes on standardne maksetähtaeg klientidele kümme päeva. Hilinenud maksetega seo- tud pooleliolevaid kohtumenetlusi või süüdimõistetud kohtuotsuseid 2024. aastal ei olnud. Eesti Raudtee kasutab arvete haldamiseks e-arvete süsteemi Finbite, mille kaudu saadetakse arved asjakohastele tööta- jatele üle vaatamiseks ning kinnitamiseks. 96 Aastaraamat 2024  Valitsemine 97 Aastaraamat 2024  Kestlikkusaruanne 2024 KESTLIKKUSARUANDE LISA Lisa 1 ESRS 2 GOV-4 • Avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta Kestlikkusalase hoolsuskohustuse ülevaade Hoolsuskohustuse Kestlikkusaruande punktid põhielemendid Hoolsuskohustuse integ- ■ ESRS 2 BP-1 Kestlikkusaruannete koostamisest; reerimine valitsemisse, strateegiasse ja äri- ■ ESRS 2 BP-2 Ajaperspektiivid; mudelisse ■ ESRS 2 GOV-1 Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll kestlikkuses; ■ ESRS 2 GOV-2 Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkuse aspektid; ■ ESRS 2 GOV-5 Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll; ■ ESRS 2 SBM-1 Strateegia, ärimudel ja väärtusahel; ■ ESRS E1 GOV-3 Kliimamuutused: kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse; ■ ESRS E1 E1-2 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika; ■ ESRS E1 E1-4 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid; ■ ESRS E2 E2-1 Saastega seotud poliitika; ■ ESRS E2 E2-3 Saastega seotud eesmärgid; ■ ESRS E4 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga; ■ ESRS E4 E4-2 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika; ■ ESRS E4 E-4 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid; ■ ESRS E5 E5-1 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika; ■ ESRS E5 E5-3 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid; ■ ESRS S1 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga; ■ ESRS S1 S1-1 Oma töötajaskonnaga seotud poliitika; ■ ESRS S1 S1-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid; ■ ESRS S3 S3-1 Mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika; ■ ESRS S3 S3-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid; ■ ESRS S4 S4-1 Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted; ■ ESRS S4 S4-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid; ■ ESRS G1 G1-1 Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur; ■ ESRS G1 G1-2 Tarneahela juhtimine; ■ ESRS G1 G1-6 Maksetavad. Mõjutatud sidusrühmade ■ ESRS 2 GOV-3 Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse; kaasamine hoolsuskohus- tuse kõigisse olulistesse ■ ESRS 2 SBM-2 Sidusrühmade huvid ja seisukohad; etappidesse ■ ESRS S1 S1-6 Ettevõtja palgatöötajate tunnused; ■ ESRS S1 S1-8 Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog; ■ ESRS S1 S1-9 Mitmekesisuse näitajad; ■ ESRS G1 G1-5 Poliitiline mõju ja lobitöö. 98 Aastaraamat 2024  Kestlikkusaruanne 2024 Kahjulike mõjude tuvasta- ■ ESRS 2 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende koostoime strateegia ja mine ja hindamine ärimudeli(te)ga; ■ ESRS 2 IRO-1 Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus; ■ ESRS E1 E1-5 Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus; ■ ESRS E1 E1-6 1., 2. 3. mõjuala koguheide ning KHG koguheide; ■ ESRS E2 E2-4 Õhu, vee ja pinnase saaste; ■ ESRS E2 E2-5 Probleemsed ja väga ohtlikud ained; ■ ESRS E5 E5-5 Ressursside väljundvood; ■ ESRS G1 G1-3 Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine. Meetmete rakendamine ■ ESRS E1 E1-1 Üleminekukava kliimaneutraalsuse saavutamiseks; nende kahjulike mõjude leevendamiseks ■ ESRS E1 E1-3 Kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid; ■ ESRS E1 E1-7 KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu; ■ ESRS E1 E1-8 Ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine; ■ ESRS E2 E2-2 Saastega seotud meetmed ja ressursid; ■ ESRS E5 E5-2 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid; ■ ESRS S1 S1-2 Protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal; ■ ESRS S1 S1-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajaskonnal probleeme tõstatada; ■ ESRS S1 S1-4 Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus; ■ ESRS S1 S1-10 Piisav töötasu; ■ ESRS S1 S1-11 Sotsiaalkaitse; ■ ESRS S1 S1-12 Vähenenud töövõimega isikud; ■ ESRS S3 S3-2 Protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõjude teemal; ■ ESRS S3 S3-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada; ■ ESRS S3 S3-4 Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus; ■ ESRS S4 S4-2 Protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal; ■ ESRS S4 S4-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada; ■ ESRS S4 S4-4 Meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus. Nende jõupingutuste ■ ESRS E4 E4-5 Elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad; tõhususe jälgimine ja sellest teavitamine ■ ESRS S1 S1-13 Koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud; ■ ESRS S1 S1-14 Tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud; ■ ESRS S1 S1-15 Töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud; ■ ESRS S1 S1-16 Tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu); ■ ESRS S1 S1-17 Juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud; ■ ESRS G1 G1-4 Korruptsiooni- ja altkäemaksu juhtumid. 99 Aastaraamat 2024  Raamatupidamise aastaaruanne AS EESTI RAUDTEE 2024. MAJANDUSAASTA ARUANNE 100  Raamatupidamise aastaaruanne SISUKORD Tegevusaruanne 102 Raamatupidamise aastaaruanne 106 Finantsseisundi aruanne 106 Koondkasumiaruanne 107 Omakapitali muutuste aruanne 108 Rahavoogude aruanne 109 Raamatupidamise aastaaruande lisad 110 Lisa 1. Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 110 Lisa 2. Finantsriskide juhtimine 119 Lisa 3. Materiaalne põhivara 123 Lisa 4. Immateriaalne põhivara 124 Lisa 5. Varud 125 Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed 125 Lisa 7. Omakapitali muutused 126 Lisa 8. Laenud ja liisingukohustised 126 Lisa 9. Võlad tarnijatele ja muud kohustised 128 Lisa 10. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 128 Lisa 11. Müügitulu ja muud äritulud 128 Lisa 12. Ärikulud 129 Lisa 13. Finantstulud ja -kulud 131 Lisa 14. Tulumaks 131 Lisa 15. Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustised ning tingimuslikud varad 131 Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega 133 Lisa 17. Sihtfinantseerimine 134 Kasumi jaotamise ettepanek 136 Juhatuse liikmete allkirjad 136 Tegevusalade loetelu 137 101  Raamatupidamise aastaaruanne TEGEVUSARUANNE Tegevusvaldkond Eesti Raudtee (järgnevalt ka Ettevõte) tegutseb korraga mitmes rollis: võrguvaldaja ja raudteeinfrastruktuu- ri-ettevõtjana majandame, käitame, hooldame, uuendame ja aitame kaasa avaliku raudtee arendamisele. Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetena jaotab Eesti Raudtee endale kuuluva avaliku raud- tee läbilaskevõimet, annab seda kasutada veo-ettevõtjatele ja kogub infrastruktuuri kasutustasusid. 24.02.2022 algas Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina Vabariigis. Omaniku ootustes aktsiaseltsi- le Eesti Raudtee (28.04.2022) anti Ettevõttele juhis hinnata Venemaa ja Valgevene ettevõtjatega ärisuhete eetilisust ning loobuda sellistest ärisuhetest, mis ei ole vältimatult vajalikud piiriülese raudteeliikluse ja avaliku raudtee toimepidevuse tagamiseks ning seaduses ja rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud kohustuste täit- miseks. Jätkuvalt täidab Ettevõte osalust valitseva ministri volitusel 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu osana raudteeadministratsiooni funktsiooni piiriülesel koostööl Baltimaade ja kolmandate riikidega. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika teostamiseks on Euroopa Liit kokku leppinud mitmed sanktsioonide pake- tid Venemaa ja Valgevene kaupadele, pankadele, ettevõtetele ja eraisikutele. Sanktsiooninimekirja on kan- tud ka AS Venemaa Raudteed, kes täidab Venemaa Föderatsiooni raudteeadministratsiooni funktsioone. Keelatud on investeerimisteenused Venemaa Raudteedele. Nimetatud teenuseid Eesti Raudtee ei osuta. Piiravate meetmete elluviimiseks töötas Ettevõte välja rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise korra ja moodustas ettevõttesisese tööorganina rahvusvaheliste sanktsioonide komisjoni. See tegeleb rahvusva- heliste sanktsioonide kohaldamisega seotud küsimuste lahendamisega, teostab järelevalvet rahvusvahe- liste sanktsioonide rakendamise üle, hindab rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud riske ettevõttes ning kinnitab nimekirja Valgevene Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni isikutest, kellega ettevõttel toimuvad regulaarsed arveldused. Sanktsioonide järgimine tõi 2024. aastal kaasa veomahtude jätkuva languse kõikides Balti riikides, mis Eestis põhistas raudteeinfrastruktuuri ümberkujunemist peamiselt massveostele orienteeritud kaubaraud- teest euroopalikuks reisiraudteeks. Eesti Raudtee taristul veeti 2024. aastal diisel- ja elektrirongidega 6,65 mln reisijat ning Eestis kokku 7,77 mln reisijat (2023: vastavalt 6,67 ja 7,80 mln reisijat), mis on lähedane COVID-eelsele 2019. aasta tasemele. Transpordi ja liikuvuse arengukavas aastateks 2021–2035 on ees- märgiks jõuda 2035. aastal 20 miljoni raudteereisijani. Selleks soovitakse tõsta 1520 mm rööpmelaiusega raudtee kiiruseid, et vähendada aegruumilisi vahemaid Eesti suuremate tõmbekeskuste vahel. Äritulud Eesti Raudtee müügitulu oli 2024. aastal 28,13 mln eurot (2023: 28,58 mln eurot). Müügitulust 75,9% moo- dustasid tulud infrastruktuurile juurdepääsu tagavatest põhiteenustest ehk minimaalsest juurdepääsupa- ketist (2023: 73,1%). 25,1% infrastruktuuri kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt (2023: 33,6%). Aastaga vähenes kaubaveo-ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest 23,6% ja reisijateveo-ettevõtjatelt saadav kasutustasu suurenes 15,3%. Ülejäänud osa müügitulust saadi peamiselt teenindusrajatiste (veeremi seisuteed, reisiteabe tablood, oo- teruumid Tartu ja Narva vaksalites) kasutada andmisest, infrastruktuurile juurdepääsu tagavate lisatee- nuste ja juurdepääsu abiteenuste osutamisest, samuti kinnisvara, fiiberoptilise kiu ja vagunite rendist ning vanametalli ja elektrienergia müügist. Muudest ärituludest (2024: 41,0 mln eurot, 2023: 35,7 mln eurot) moodustas 74,8% (2023: 72,4%) raud- teetaristu-ettevõtja nõue Eesti Vabariigi vastu tulemuseesmärkide riigieelarvelise sihtfinantseerimise eest. Ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse ning raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi tagamiseks sõlmiti 2015. aasta lõpul Eesti Vabariigiga finantseerimisleping riigieelarveliste vahendite eraldamiseks. Lepinguga tagatakse, et ettevõtte tulud (mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ning riigi või muude isikute eraldatud vahendid) ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud on tasakaalus. 102  Raamatupidamise aastaaruanne Seisuga 31.12.2024 oli raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude ja kulude tasakaal ajavahemiku 2015–2023 kohta tagatud. Alates 2023. aastast sisalduvad Eesti Raudtee kulude ja tulude tasakaalu tagamiseks va- jalikud vahendid nii riigieelarves kui ka riigieelarve strateegias. Nimetatud finantseerimisleping on ka Eesti Raudtee likviidsusriski maandavaks instrumendiks raudteekaubaveo katkemise või kaubandusembargo puhul. Ärikulud Eesti Raudtee ärikulud olid 2024. aastal 69,68 mln eurot (2023: 64,65 mln eurot), suurenedes aastaga 7,8%. Kaupade, materjalide ja teenuste kulud vähenesid võrreldes 2023. aastaga 11,2% eelkõige elektri- energia madalama hinna ja energiasäästu programmi käivitamise tõttu. Mitmesugused tegevuskulud suu- renesid 19,0% ja tööjõukulud 12,0%. Seoses Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa ja Valgevene vastu puuduvad otsesuhted Eesti Raudtee ning Venemaa ja Valgevene tarnijate vahel, Eesti Raudteel on olemas ka piisavad varud tarneriskide maan- damiseks keskpikas perspektiivis. Aastatulem Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 2024. aastal 27,38 mln eurot (2023: 23,84 mln eurot). Arvestades Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude kujunemise loogikat, võrdub tema kulumieelne ärikasum kulumi ja puhta finantstulu vahega. Puhaskasumit selliste arvestusmeetodite juu- res Ettevõte ei teeni. Dividendide väljamaksmise otsustab ettevõtte üldkoosolek, kellena tegutseb Eesti Vabariigi taristuminister. Arvestades kaubaveomahu järjepidevat vähenemist, põhimõtet raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määra- misel järgida erinevate turusegmentide võimekust seda tasu maksta ja suurt investeerimisvajadust eeldab ainuaktsionär, et Eesti Raudtee ei teeni lähiaastatel kasumit. Omaniku ootustes on sõnastatud, et kuna Ettevõte ei ole vabaturul tegutsev äriühing, siis riik ei oota Eesti Raudteelt stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse, arvestades ettevõtte võimalusi pikaajalises plaanis. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2024 varasid 596,54 mln eurot (31.12.2023: 489,82 mln eurot), millest 498,88 mln eurot ehk 83,6% (31.12.2023: vastavalt 407,05 mln eurot ja 83,1%) moodustas põhivara. Tähtsamad kree- ditoride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule (vt raamatupidamise aastaaruande lisa 2.6). 2024. majandusaastal valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske ei realiseerunud. Täpsemalt käsitatakse finantsinstrumentide arvestuspõhimõtteid raamatupidamise aas- taaruande lisas 1.6. ja finantsriske lisas 2. Finantsinstrumentide finantsriskide juhtimise eesmärgiks on ennetavate maandamismeetmete väljatöötamine ja rakendamine, et tagada Ettevõtte likviidsus ja krediidi- kõlbulikkus. Investeeringud Eesti Raudtee kui infrastruktuuri-ettevõtja strateegiliseks ülesandeks on omaniku ootustes seatud tehno- loogilise mahajäämuse vähendamine ja kaasaegsete lahenduste kasutusele võtmine liikluskorralduses ja taristu majandamises. Selle saavutamiseks investeeritakse aastatel 2025–2028 ca 409 mln eurot, sh 198 mln eurot raudtee elektrifitseerimiseks, 119 mln eurot turvangu- ja liiklusjuhtimissüsteemide uuendamiseks ning 49 mln eurot raudtee ja raudteerajatiste rekonstrueerimiseks võimaldamaks kiiruste tõstmist. Kõik investeerimisprojektid sisaldavad endas ka raudteeohutust parendavat komponenti. 103  Raamatupidamise aastaaruanne 2024. aastal investeeriti 127,8 mln eurot (2023: 83,9 mln eurot). 2024. aasta suuremad projektid olid all- järgnevad. ■ Avaliku raudtee elektrifitseerimine – 51,3 mln eurot ■ Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Tartu–Koidula, ja maade omandamine Tartu–Valga raudteeliinidel – 33,6 mln eurot ■ Turvangusüsteemide moderniseerimine (CCS) ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine (TTCMS) – 15,8 mln eurot ■ Raudteeületuskohtade renoveerimine – 4,9 mln eurot ■ Tapa–Tartu raudteelõigu rekonstrueerimine reisirongide kiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h – 4,4 mln eurot ■ Raudtee tõsteremont ja liiprite massvahetus – 3,0 mln eurot ■ Raudtee kapitaalremont Tartu–Valga liinil kahese kasutuse eesmärgil – 2,7 mln eurot ■ Baltimaade raudteesüsteemi koostalituse (TAF-TAP TSI) saavutamine – 2,0 mln eurot ■ Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tapa–Narva raudteeliinidel – 1,1 mln eurot Vastutustundlik tegevus Eesti Raudtee on vabatahtlikult koostanud Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) ja stan- dardite (ESRS) nõuetele vastava kestlikkusaruande (mida ei ole auditeeritud), milles on käsitatud ettevõtte tegevust ja peamisi tuleminäitajaid riskijuhtimise, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korrupt- sioonivastase võitluse valdkondades, samuti ettevõtte tegevuse keskkonnamõjusid. Nimetatud aruan- dest on näha, et 2024. aastal ei olnud ettevõtte ega tema tarnijatega seotud ühtegi korruptsioonijuhtumit. Eesti Raudtee tegevuse mõju keskkonnale on ettevõtte suurust arvestades mõõdukas, nt kasutab Ette- võte taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat ning selle tarbimine vähenes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 7,0%. 104 Raamatupidamise aastaaruanne 105  Raamatupidamise aastaaruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 3 471 633 386 594 Immateriaalne põhivara 4 11 703 8 296 Ettemaksed põhivara eest 3 15 541 12 148 Pikaajalised nõuded 5 7 Põhivara kokku 498 882 407 045 Käibevara Varud 5 11 651 9 737 Nõuded ja ettemaksed 6 52 885 29 038 Raha ja pangakontod 2.3 33 122 44 004 Käibevara kokku 97 658 82 779 VARAD KOKKU 596 540 489 824 OMAKAPITAL JA KOHUSTISED Omakapital Aktsiakapital 80 303 80 303 Kohustuslik reservkapital 4 473 4 473 Jaotamata kasum 91 341 91 341 Omakapital kokku 7 176 117 176 117 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 8 86 951 70 161 Sihtfinantseerimine 17 280 919 211 636 Muud võlad 128 256 Eraldised 313 270 Pikaajalised kohustised kokku 368 311 282 323 Lühiajalised kohustised Laenukohustised 8 15 949 4 234 Võlad ja ettemaksed 9 35 312 26 151 Sihtfinantseerimise ettemaksed tegevustoetuseks 17 136 284 Eraldised 715 715 Lühiajalised kohustised kokku 52 112 31 384 Kohustised kokku 420 423 313 707 OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU 596 540 489 824 Lisad lehekülgedel 110-135 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 106  Raamatupidamise aastaaruanne Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2024 2023 ÄRITULUD Müügitulu 28 125 28 581 Muud äritulud 41 001 35 730 ÄRITULUD KOKKU 11 69 126 64 311 ÄRIKULUD Kaubad, materjal ja teenused 12.1 10 714 12 062 Mitmesugused tegevuskulud 12.2 5 775 4 852 Tööjõukulud 12.3 24 773 22 110 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 27 934 24 180 Muud ärikulud 487 1 444 ÄRIKULUD KOKKU 69 683 64 648 ÄRIKASUM/-KAHJUM -557 -337 Finantstulud ja -kulud 13 557 337 ARUANDEAASTA KASUM 0 0 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 0 0 ARUANDEAASTA KOONDKASUM 0 0 Lisad lehekülgedel 110-135 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 107  Raamatupidamise aastaaruanne Omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Jaotamata tuhandetes eurodes Aktsiakapital reservkapital kasum KOKKU SALDO SEISUGA 31.12.2022 80 303 4 473 91 341 176 117 2023. aasta koondkasum 0 0 0 0 SALDO SEISUGA 31.12.2023 80 303 4 473 91 341 176 117 2024. aasta koondkasum 0 0 0 0 SALDO SEISUGA 31.12.2024 80 303 4 473 91 341 176 117 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete osas toodud lisas 110-135. Lisad lehekülgedel 110-135 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 108  Raamatupidamise aastaaruanne Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2024 2023 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeaasta kasum 0 0 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 27 934 24 180 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 17 -9 639 -7 885 Kasum/kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest 3,4 448 -5 Eraldiste korrigeerimine/ümberhindlus 23 713 Hoonestusõiguse tasu -128 -128 Riigieelarveline tegevustoetus -30 685 -25 855 Kasum/kahjum finantstuludelt/kuludelt 13 -557 -337 Muud korrigeerimised 75 75 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6 -2 982 -2 238 Varude muutus 5 -1 914 -2 388 Kasutatud varud põhivara ehitusel 3 -1 526 -2 504 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 2 534 -488 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 14 903 19 668 Saadud intressitulu 13 1 617 1 142 Makstud intressid 13 -1 058 -822 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST KOKKU -955 3 128 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 3,4 -110 249 -71 939 Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 281 5 Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 18 021 1 600 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 17 55 864 57 805 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -36 083 -12 529 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Saadud laenud 8 30 000 25 000 Saadud laenude tagasimaksed 8 -2 291 -2 050 Kapitalirendi osamaksed 8 -1 553 -1 598 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 26 156 21 352 RAHAVOOD KOKKU -10 882 11 951 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 44 004 32 053 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 33 122 44 004 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -10 882 11 951 Lisad lehekülgedel 110-135 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 109  Raamatupidamise aastaaruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Üldine informatsioon Aktsiaselts Eesti Raudtee on Eesti Vabariigis 14.01.2009 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Ettevõ- te kuulub Eesti Vabariigi kliimaministeeriumi haldusalasse. Aktsiaselts Eesti Raudtee raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 17.märtsil 2025. Ettevõtte omanikul puudub pärast aruande kinnitamist õigus aastaaruannet muuta. Lisa 1 Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning nende muutused Ettevõtte 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru- andluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil. Raamatupidamise aasta- aruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Muutused arvestuspõhimõtetes Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused, mis muutusid Ettevõttele kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2024 Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähen- dab, et Ettevõte järgib alati samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi muudetakse üksnes juhul, kui seda nõutakse uute või muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlus- standardite (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja nende tõlgenduste alusel või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis annab objektiivsema ülevaate ettevõtte finantsseisust, finantstule- mustest ja rahavoogudest. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes. ■ Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks – IAS 1 muudatused (rakendus 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudatused selgitavad, et kohustised liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustised on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustiste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. ■ Muudatused standardis IAS 7 „Rahavoogude aruanne“ ja IFRS 7 „Finantsinstrumendid. Avalikustatav teave. Tarnija finantskokkulepped“ Muudatuse nõuavad ettevõtte tarnijate finantskokkulepete avalikustamist, mis võimaldaks finantsaruannete kasutajatel hinnata nende kokkulepete mõju ettevõtte kohustistele ja rahavoogudele ning ettevõtte likviidsus- riskile. Avalikustamisnõuete eesmärk on suurendada tarnijate finantskokkulepete läbipaistvust. Muudatused ei mõjuta kajastamise ega mõõtmise põhimõtteid, vaid ainult avalikustamisnõudeid. 110  Raamatupidamise aastaaruanne Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis on vastu võetud 2024. aastal kuid muu- tuvad ettevõttele kohustuslikuks järgmistel perioodidel. ■ IFRS 18 Finantsaruannetes andmete esitamine ja lisainformatsiooni avalikustamine (jõustub alates 01. jaanuar 2027, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta võrdlusandmetele). Uus standard vahetab välja IAS 1. Eelkõige uuendatakse kasumiaruande formaati, sellesse lisanduvad ko- hustuslikud vahesummade read. Paljud teised IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäävad alles või nendesse tehakse piiratud muudatusi. Muudatused IFRS 18 on sisse viidud eelkõige investorite ja teiste aruannete kasutajate soovil. Muudatused ei mõjuta kajastamise põhimõtteid, vaid omavad mõju aruande esitlusele. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole Ettevõttele eeldatavasti olulist mõju. 1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid juhtkonnapoolseid raamatupidamis- hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Hinnangutes on juhtkond lähtunud oma parimast teadmisest ning need ei pruugi kokku minna hilisema tegeliku tulemusega. Muu- datusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil koondkasumiaruandes. All- järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju 2024. a aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. a) Põhivara kasuliku eluea määramine Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusiga osutub üldjuhul pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Põhivara kaalutud keskmine amortisatsioonimäär on 3,85% põhivara soetusmaksumusest. Amortisatsioo- nimäärade muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks amortisatsioonikulu 6,5 miljoni võrra aastas. b) Põhivara väärtuse langus Vara väärtus on langenud juhul, kui raamatupidamises kajastatav väärtus ületab varaobjekti tegelikku tule- vaste tuludega kaetavat väärtust. Sellisel juhul tuleb teha vara väärtuse allahindlus. Seoses Venemaa-suunaliste vedude vähenemisega on oluliselt langenud Koidula jaama kasutatavus ja sellelt teenitav tulu. Sellest tulenevalt hindas juhtkond Koidula jaamas asuvate varade väärtuse alla proport- sionaalselt kommertstegevuse langusega. c) Põhivara kaetava väärtuse määramine Ettevõte koostas seisuga 31. detsember 2024 põhivara kaetava väärtuse testi Ettevõtte põhivarale terviku- na, leides diskonteeritud tulevaste rahavoogude meetodil varade kasutusväärtuse. Kasutades diskontomäärana regulatiivset kapitali kaalutud keskmise hinda, mille omakapitali hinna kom- ponendist on elimineeritud beetakordaja võimendus 4,079% (2023. aastal 5,36%), ja jätkukasvumäärana Rahandusministeeriumi poolt prognoositud pikaajalist aastakeskmist inflatsioonimäära (2,218%), ületab põhivara kaetav väärtus nende bilansilist jääkmaksumust. 111  Raamatupidamise aastaaruanne 1.3 Materiaalne põhivara Soetusmaksumus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. ■ Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. ■ Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, valmista- misel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule. Kulum Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetusmaksumus on oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi. Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita. Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aas- tainventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnan- guline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Põhivara kasulik eluiga Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi koh- ta. Ettevõttes kasutatavad põhivaraobjektide eeldatavad kasulikud eluead on järgmised. Ehitised Hooned 10 - 100 aastat Rajatised 5 - 100 aastat Raudteed 20 - 50 aastat Masinad ja seadmed 2 - 30 aastat Muu inventar 3 - 15 aastat 1.4 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara all kajastatakse tarkvara, mis on piiratud kasuliku elueaga. Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud sisaldavad tööjõukulusid ja muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse 5 aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. 112  Raamatupidamise aastaaruanne 1.5 Varud Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. 1.6 Finantsinstrumendid Finantsvarad Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseeri- mine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuu- päeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finants- varade lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soe- tusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimää- ra meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes ärituludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidikah- jumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. 113  Raamatupidamise aastaaruanne Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevi- kus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Ettevõte mõõdab väärtuse langust järgmiselt: ■ nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ■ sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ■ kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohustised korrigeeri- tud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtuse- ga, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas sum- mas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustistega kaasnevad intressikulud kajastatakse finantskuluna. Pikaajaliste kohustistena on finantsseisundi aruandes kajastatud kohustised, mille maksetähtaeg on hiljem kui üks aasta peale finantsseisundi aruande kuupäeva või kui Ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Ülejäänud kohustised on kajas- tatud lühiajalistena. Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. 1.7 Mittefinantsvara väärtuse langus Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade, välja arvatud kin- nisvarainvesteeringud, väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raa- matupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse perioodi kuludes. Ettevõtte põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügi- kulutused) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha väärtuse muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara puhul, mis ei genereeri oluliselt iseseisvaid rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub. Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väär- tuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse leidmisel. 114  Raamatupidamise aastaaruanne Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväär- tus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui vara allahindlust tehtud ei oleks. 1.8 Tulude kajastamine Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhin- nas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üle- andmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Tulud raudteeinfrastruktuuri kasutusest Eesti Raudtee tagab kõigile raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses kindlaks määratud korras teenu- sed, milleks on üldistatult Ettevõttele kuuluva infrastruktuuri kasutusele andmine raudteeveo-ettevõtjatele. Teenuseid osutatakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule, mis sõlmitakse läbilaskevõime saanud raudteeveo-ettevõttevõtjatega iga aasta detsembrikuu teisel pühapäeval algavaks ja järgmise aas- ta detsembrikuu teisele pühapäevale eelneval laupäeval lõppevaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinf- rastruktuuri kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste eest määratakse vastavalt majandus-ja taristuministri poolt kehtestatud metoodikale TTJA peadirektori poolt terveks liiklusgraafikuperioodiks segmentide kaupa. Kasutustasu teenindusrajatiste kasutada andmise eest määratakse Ettevõtte juhatuse poolt samuti terveks liiklusgraafikuperioodiks. Tulu raudteeinfrastruk- tuuri kasutusest kajastatakse perioodil, mil Ettevõte on teenuseid osutanud. Kinnisvarateenused Kinnisvarateenustena kajastatakse renditulu, mis on saadud ruumide rendist ja renditud pindade kommu- naalteenuste vahendamisest. Kinnisvarateenuse tulu kajastatakse teenuse osutamise perioodis. Varude müük Ettevõte kajastab varude müügina peamiselt vanametalli müüki, mis tekib infrastruktuuri uuendamise prot- sessis vanade materjalide vahetamisel uute vastu. Lisaks vanametallile realiseerib ettevõte oma tegevu- seks mittevajalikuks osutunud varusid ja materjale. Müügitulu varade müügist kajastatakse kui kontroll vara üle on kliendile üle antud. Muud teenused Muude teenustena käsitletakse erinevaid teenuseid, kus Ettevõte on teenuse põhiosutaja, näiteks vagunite ka- sutada andmist, tasu eksamineerimise läbiviimisest jmt. Teenustasu kajastatakse teenuse osutamise perioodil. 1.9 Töötajate hüvitised Töötajatega seotud lühiajalised kohustised (palgavõlad, puhkusetasude kohustis, tulemustasude reserv) kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele. Palgavõla ja puhkusetasude kohustise tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepin- guid reguleerivad seadused, millest tuleneb Ettevõttele juriidiline kohustis teha väljamakseid. 115  Raamatupidamise aastaaruanne Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, mida makstakse, kui Ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töövõtjaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töövõtja otsustab töölt lahku- da vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustis tekib eeskätt töösuhte lõpetamise tagajärjel, seetõttu peab Ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui Ettevõte on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuu- päeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist ja Ettevõte ei saa pakkumist tagasi võtta. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruande kuupäeva, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõude- õigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning finantssei- sundi aruandes arvele võetud lühiajalise kohustisena. Ettevõte kajastab preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis, kui tal on juriidiline või faktiline kohustis teha selliseid makseid ja kui kohustist on võimalik usaldusväärselt hinnata. 1.10 Tulumaks Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud ku- ludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt. 1.11 Rendiarvestus Ettevõte kui rendileandja Rendile antud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes materiaalse põhivarana. Rendile antud põhivara amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõt- jale antud soodustused) näidatakse kasumiaruandes aruandeperioodi tuluna. Ettevõte kui rentnik Esmane mõõtmine Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendipe- rioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab: ■ rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; ■ kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid; ■ kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi; ■ rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes kirjel „Materiaalne põhivara“. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüü- disväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku 116  Raamatupidamise aastaaruanne alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse ese- meks oleva varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on ettevõte kasutanud kolmanda osapoole poolt saa- dud laenu intressimäära. Edasine mõõtmine Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mu- deli järgi. Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomää- raga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastak- sid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Ettevõte on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepin- gute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepin- gud on IT-seadmete rendilepingud. 1.12 Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes selle diskonteeritud väärtuses. Ettevõttel lasub kohustus tasuda Ettevõtte süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõime kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eelda- tav periood ja hüvitise suurus. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mittereali- seerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aruande lisades (lisa 15) tingimuslike kohustistena ning neid ei kajastata Ettevõtte finantssei- sundi aruandes. 117  Raamatupidamise aastaaruanne 1.13 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõtte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Varade sihtfinantseerimine Ettevõte lähtub varade sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, mille kohaselt sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusväärtuses ning varade soetamise toetuseks saadud siht- finantseerimise summas kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui tulevaste pe- rioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse finantseerimislepin- gus ettenähtud tulemuseesmärkide täitmise hetkel. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kasutab Ettevõte brutomeetodit, mille kohaselt kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust eraldi vastavalt kulu- des ja tuludes. 1.14 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused Varade ja kohustiste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aas- taaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandeperioodi lõpu sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. 1.15. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigee- ritud puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibe- varade ja lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 1.16 Tehingud seotud osapooltega Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks aktsiaseltsi Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada ettevõtte finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondla- sed ja nendega seotud ettevõtted. Kuna aktsiaselts Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, on raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks ka Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudteeveoga seotud ettevõtted. 118  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 2 Finantsriskide juhtimine 2.1 Finantsriskide tegurid Ettevõtte tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: ■ tururisk, mis hõlmab valuutakursiriski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski; ■ krediidirisk; ■ likviidsusrisk. Ettevõttes kinnitatud finantsriskide juhtimise kord kehtestab reeglid finantsriskide maandamiseks ettevõtte- siseselt. Suurimaks riskiks Eesti Raudteele on likviidsusrisk, et suuta täita kõik ettevõttele võetud kohustu- sed ning tagada jätkusuutlik investeeringute tase. 2.2 Tururisk Valuutarisk on risk, et arvestusvaluutast erinevas valuutas finantsinstrumentide õiglane väärtus või raha- vood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja ja kohustisi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja kohustusteks. Ettevõte on avatud valuutariskidele eelkõige seoses Šveitsi frangi ja Vene rublaga. 31. detsembri 2023 ja 31. detsembri 2024 seisuga puudusid Ettevõttel olulised valuutakursiriskid, sh kohustised olid valdavalt eurodes. Järgnevas tabelis on esitatud Ettevõtte avatud valuutapositsioonid aruande kuupäeval. tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 CHF RUB CHF RUB Raha ja raha ekvivalendid 184 0 116 0 Nõuded 24 0 83 0 Kohustised -40 -19 0 -22 Netopositsioonid 168 -19 199 -22 Nende valuutade netopositsioonid on Ettevõtte seisukohalt ebaolulised ning võimalikud valuutakursimuu- tused ei omaks olulist mõju Ettevõtte finantsaruannetele. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib Ettevõtte ujuva intressimääraga kohustistena ja seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõte on EIB laenu väljamaksmisel kasutanud nii fikseeritud intressimäärasid kui ujuvat intressimäära, et vähem sõltuda EURIBORi muutumistest. Intressimäärad on toodud lisas 8. 119  Raamatupidamise aastaaruanne Sensitiivsus intressimäärade muutusele Ettevõttel on kaks ujuva intressimääraga laenukohustist, ujuva intressimäära mõju on avaldatud järgmi- ses tabelis: tuhandetes Intressimäär Saldo Keskmine Mõju 2024. Saldo Keskmine Mõju 2023. eurodes 31.12.2024 intressi- aasta intressi- 31.12.2023 intressimäär aasta intressi- määr 2024 kulule, kui 2023 aastal kulule, kui aastal EURIBOR EURIBOR muutuks muutuks +/-1 PP võrra +/-1 PP võrra Swedbank 6 kuu EURIBOR 12 844 4,84% 128 14 913 4,16% 149 laenuleping + 0,95% EIB laenu- 6 kuu EURIBOR 30 000 3,96% 300 0 0% 0 leping V + 0,319% Sensitiivsustest ei võta arvesse intressimäära muutumise tõenäosust. 2.3 Krediidirisk Krediidirisk seisneb ettevõtte võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole või- metusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha arvelduskontodel, deposiitidel, nõuded ostjate vastu, sihtfinantseerimisega seotud nõudeid ja muud nõuded. Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuete osas moodustatud allahindluse reserv nende arvete osas, mille maksetähtajad on oluliselt ületatud. Oodatava krediidikahjumi eraldise moodustamisel on arvestatud asjaoluga, et Ettevõttel on õiguslik alus nõuete sissenõudmiseks ning allahinnatud nõuete osas on algatatud või algatamisel kohtumenetlused. Nõuete allahindlus ostjatelt laekumata nõuete osas seisuga 31.12.2024: tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 81 Aruandeperioodi allahindlused (lisa 12.2) 0 -81 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 0 0 Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on finantsseisundi aruandes kajastatud vaid selles osas, milles esineb kindlus nende nõuete laekumises, kuna Ettevõtte poolt on täidetud kõik tingimused, mis on seatud sihtfinant- seerimislepingus. Võttes arvesse sihtfinantseerimislepingu partneri varasemat maksekäitumist ja finantsseisu, puudub Ettevõttel kahtlus nõuete laekumise osas, mistõttu krediidikahjumi mõju Ettevõtte hinnangul puudub. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2023 ja 31. detsembri 2024 seisuga. Ettevõtte raha ja raha ekvivalente ning üle 3-kuulise tähtajaga hoiuseid hoitakse suurpankades Swedbank, SEB Pank ning Luminor Eesti. tuhandetes eurodes Arvelduskontod ja deposiidid 31.12.2024 31.12.2023 Reiting Moody’s järgi Swedbank 12 754 18 688 Aa2 SEB Pank 10 330 15 175 Aa2 Luminor Eesti 10 038 10 141 A2 33 122 44 004 120 Arvestades pangareitinguid, hindab juhatus raha ja raha ekvivalentidega seotud krediidiriski minimaalseks.  Raamatupidamise aastaaruanne 2.4 Likviidsusrisk Likviidsusrisk seisneb ohus, et Ettevõttel ei ole piisavalt finantsvarasid oma kohustuste tähtajaliseks täit- miseks. Likviidsuse tagamiseks peab Ettevõte omama likviidsuspuhvrit (vabade vahendite mahtu) minimaalselt 2 miljoni euro väärtuses. Vabu vahendeid on lubatud paigutada ainult deposiitidesse, vahendite paigutamise muudesse instrumentidesse otsustab nõukogu. Likviidsusriski juhtimiseks kasutatavad instrumendid on laenud ja võlakirjad, kasutus- ja kapitalirent, müügi-tagasirent, faktooring, garantii, akreditiiv ja derivatiivid. Ettevõtte peab hajutama oma rahalisi vahendeid erinevate pankade vahel. Alljärgnevas tabelis on toodud finantskohustiste analüüs maksetähtaegade lõikes, sealhulgas hinnanguli- sed tuleviku intressimaksed seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023: 31.12.2024 Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5 tuhandetes eurodes maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta Lisa Pangalaenud 92 622 116 762 14 785 3 904 16 007 82 066 8 Swedbank 12 844 13 468 13 468 0 0 0 EIB 79 778 103 294 1 317 3 904 16 007 82 066 Kapitalirendi 10 278 12 607 2 510 2 553 4 553 2 991 8 kohustused Võlad tarnijatele 29 436 29 436 29 436 0 0 0 9 Muud võlad 96 96 96 0 0 0 Kokku 132 432 158 901 46 827 6 457 20 560 85 057 31.12.2023 Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5 tuhandetes eurodes maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta Lisa Pangalaenud 64 913 72 175 4 051 15 613 9 395 43 116 8 Swedbank 14 913 16 262 2 794 13 468 0 0 EIB 50 000 55 913 1 257 2 145 9 395 43 116 Kapitalirendi 9 483 10 453 2 318 1 975 4 401 1 759 8 kohustused Võlad tarnijatele 20 455 20 455 20 455 0 0 0 9 Kokku 94 851 103 083 26 824 17 588 13 796 44 875 2.5 Tegevusrisk Ettevõte näeb tegevusriskina eelkõige äri katkemist ja varade olulist kahjustamist. Ettevõte on kindlusta- tud varakahju ja ärikatkestuse vastu ning omab tegevuse vastutuskindlustust, kaitseks kolmandate isikute nõuete eest. Lisaks omab ettevõte kindlustuslepinguid juhtkonna (juhatus, nõukogu, juhtivtöötajad) vastu- tuse ja tööandja vastutuse kaitseks. Päästerongi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumi vastu. Ettevõte omab kindlustuslepinguid ka küberturvalisuse kaitseks ning mootorsõidukite kahjustuse vastu. 121  Raamatupidamise aastaaruanne 2.6 Kapitali juhtimine Kapitali juhtimise eesmärgil koosneb ettevõtte kapital põhikirjajärgsest kapitalist (seisuga 31.12.2024 80 303 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist (4 473 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist (91 341 tuhat eurot). Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise kohta teeb Eesti Vabariik kliimaministeeriumi kaudu. Ettevõtte eesmärgiks on omada piisavalt kapitali usaldusväärsuse säilitamiseks finantsturgudel. Ettevõtte käsutuses on mitmed krediidiinstrumendid, mille kestvus ja maht võimaldavad juhtkonnal ellu viia järg- nevaks 12 kuuks kavandatud investeerimisprogrammi. Kui Ettevõtte, kes on keskvalitsuse juriidiline isik riigieelarve seaduse mõistes, netovõlakoormus ületab 40% samaks eelarveaastaks kavandatud põhi- tegevuse tuludest, otsustab selle lubamise Vabariigi Valitsus. Nimetatust kõrgemad Eesti Raudtee neto- võlakoormuse ülempiirid kehtestas Vabariigi Valitsus 19.12.2024. Ettevõte on oma laenulepingutes võtnud kohustuse mitte ületada kokku lepitud omakapitali suhet kogu- varasse ja netovõla suhet EBITDAsse. Ettevõtte omakapital on piisav võimaldamaks vajadusel täienda- vate laenuvahendite kaasamist. 31. detsembri 2024 seisuga oli omakapitali osakaal bilansimahust 42% (31.12.2023: 36%). Täiendavalt vaata Ettevõtte omakapitali kohta lisast 7. tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Võlakohustised (lisa 8) 102 900 74 395 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 2.3 ja 8) 33 122 44 004 Netovõlg (võlakohustised – raha ja raha ekvivalendid) (lisa 8) 69 778 30 391 Omakapital 176 117 176 117 Kogukapital (netovõlg + omakapital) 245 895 206 508 Võlakohustiste suhe kogukapitali 42% 36% Netovõla suhe kogukapitali 28% 15% 2.7 Õiglane väärtus IFRS 7-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hinda- mistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid; mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia: 1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel; 2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest); 3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid). Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse võimaluse korral jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik Ettevõtte enda hinnangutele. Ettevõtte hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finants- varade ja -kohustiste õiglased väärtused oluliselt Ettevõtte finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023, kajastatud jääkväärtustest. Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud alla- hindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. 122  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 3 Materiaalne põhivara Kasutus- õigusega Masinad Kasutus- Lõpeta- Maa ja rendi- ja õigusega Muu mata tuhandetes eurodes ehitised pinnad seadmed sõidukid inventar ehitus Kokku Lisa Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 495 777 6 666 82 136 364 1 071 37 901 623 915 sh EL ja KOV toetus 188 873 0 13 820 0 0 0 202 693 Akumuleeritud kulum -233 649 -2 034 -49 871 -309 -903 0 -286 766 sh EL ja KOV toetus -50 946 0 -2 901 0 0 0 -53 847 Jääkmaksumus 31.12.2022 262 128 4 632 32 265 55 168 37 901 337 149 2023.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 158 0 931 0 5 66 043 67 137 sh kapitalirendi tingimustel 0 0 185 0 0 0 185 Kasutusõigusega varade muu- 0 3 671 0 0 0 0 3 671 tus Ümberklassifitseerimised 37 628 0 12 668 -2 0 -50 824 -530 sh EL ja KOV toetus 27 414 0 8 707 0 0 -36 121 0 Ümberklassifitseerimised 0 0 0 0 0 2 504 2 504 varudest Müüdud ja mahakantud varad 0 0 1 0 0 0 1 jääkväärtuses Kulum ja põhivara väärtuse -17 587 -567 -5 064 -53 -67 0 -23 338 langus sh EL ja KOV toetus -7 068 0 -817 0 0 0 -7 885 17 Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 529 267 10 337 93 111 0 929 55 624 689 268 sh EL ja KOV toetus 215 445 0 22 525 0 0 0 237 970 Akumuleeritud kulum -246 940 -2 601 -52 310 0 -823 0 -302 674 sh EL ja KOV toetus -57 214 0 -3 715 0 0 0 -60 929 Jääkmaksumus 31.12.2023 282 327 7 736 40 801 0 106 55 624 386 594 2024.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 135 -777 1 834 2 132 6 107 227 110 557 sh kapitalirendi tingimustel 0 0 732 0 0 0 732 Kasutusõigusega varade muu- 0 228 0 0 0 0 228 tus Ümberklassifitseerimised 49 031 0 7 466 0 0 -56 761 -264 sh EL ja KOV toetus 38 324 0 2 811 0 0 -41 135 0 Ümberklassifitseerimised 0 0 0 0 0 1 526 1 526 varudest Müüdud ja mahakantud varad -85 0 -77 -34 0 0 -196 jääkväärtuses Kulum ja põhivara väärtuse -20 276 -784 -5 473 -190 -50 -39 -26 812 langus sh EL ja KOV toetus -8 463 0 -1 176 0 0 -9 639 17 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 569 798 9 788 96 270 2 097 408 107 577 785 938 sh EL ja KOV toetus 253 663 0 25 293 0 0 0 278 956 Akumuleeritud kulum -258 666 -3 385 -51 719 -189 -346 0 -314 305 sh EL ja KOV toetus -65 572 0 -4 849 0 0 0 -70 421 Jääkmaksumus 31.12.2024 311 132 6 403 44 551 1 908 62 107 577 471 633 123  Raamatupidamise aastaaruanne 2024. aastal müüdi põhivara müügihinnaga 281 tuhat eurot (2023 müügitulu: 5 tuhat eurot). Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 231 eurot (2023: 0 eurot), vt ka lisa 11.3. Ettevõttel on 0-väärtuseni amortiseerunud põhivarasid nende soetusmaksumuses alljärgnevalt. tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Ehitised (hooned ja rajatised) 43 410 52 150 Masinad ja seadmed 18 826 19 129 Muu inventar 278 573 Kokku 62 514 71 852 Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 Ettevõtte põhivarasid laenu tagatiseks panditud ei ole. Lisa 4 Immateriaalne põhivara Lõpetamata Kokku Immateriaalne tarkvara- immateriaalne tuhandetes eurodes vara projektid vara Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 3 235 2 329 5 564 Akumuleeritud kulum -1 875 0 -1 875 Jääkmaksumus 31.12.2022 1 360 2 329 3 689 2023.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 1 066 4 383 5 449 Ümberklassifitseerimised 124 -124 0 Kulum ja põhivara väärtuse langus -842 0 -842 Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 4 426 6 588 11 014 Akumuleeritud kulum -2 718 0 -2 718 Jääkmaksumus 31.12.2023 1 708 6 588 8 296 Ostud ja parendused 596 3 690 4 286 sh EL ja KOV toetus 0 Ümberklassifitseerimised 2 204 -1 940 264 sh EL ja KOV toetus 432 -432 0 Mahakantud vara jääkväärtuses -21 0 -21 Kulum ja põhivara väärtuse langus -1 122 0 -1 122 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 6 814 8 338 15 152 sh EL ja KOV toetus 432 0 432 Akumuleeritud kulum -3 449 0 -3 449 Jääkmaksumus 31.12.2024 3 365 8 338 11 703 Lõpetamata projektides kajastuvad liikluskorralduse juhtimissüsteemi arendustööd, mille eeldatav valmi- mine on planeeritud 2027. aastaks. 124  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 5 Varud tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Teeameti varuosad 5 051 5 026 Telekomi ja turvanguameti varuosad 5 677 4 202 Elektrivõrkude varuosad 818 371 Muud varud 105 138 Varud kokku 11 651 9 737 Aruandeperioodil nagu ka eelneval perioodil ei olnud vajadust varusid alla hinnata. 2024. aastal on mater- jale kasutatud põhivara ehitusel summas 1 526 tuhat eurot (2023: 2 504 tuhat eurot). Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Ostjatelt laekumata arved 1 668 2 017 Laekumata tegevuskulude toetus (lisa 17) 30 685 14 905 Sihtfinantseerimisnõuded (lisa 17) 11 204 6 119 Maksude ettemaksed (lisa 10) 8 618 5 525 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 639 200 Muud lühiajalised nõuded 71 272 Nõuded ja ettemaksed kokku 52 885 29 038 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete liikumine tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 81 Aruandeperioodi allahindlused (lisa 12.2) 0 -81 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 0 0 125  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 7 Omakapitali muutused 7.1 Aktsiakapital Kõik aktsiaselts Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on kliimaministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul taristuminister. Seisuga 31. detsember 2024 on ettevõtte aktsiakapital 80 303 tuhat eurot (2023.a. 80 303 tuhat eurot), mis koosneb 80 302 814 üheliigilisest lihtaktsiast nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Kõigi aktsiate eest on täielikult tasutud. Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrdselt ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideerimisjaoti- sele Ettevõtte võimaliku likvideerimise korral. Ettevõtte põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 127 823 296 ja maksimaalne akt- siakapital 127 823 tuhat eurot. 7.2 Kohustuslik reservkapital Aastal 2024 nagu ka 2023 kohustuslikku reservkapitali sissemakseid ei tehtud. Lisa 8 Laenud ja liisingukohustised Võlakohustised seisuga 31.12.2024 Tagasi- sh pikaajaline sh lühi- makse tuhandetes eurodes Saldo osa ajaline osa tähtaeg Intressimäär 6 kuu EURIBOR Swedbank laenuleping 12 844 0 12 844 15.12.2025 + 0,95% EIB laenuleping I 9 777 9 333 444 31.12.2047 0,32% EIB laenuleping II 15 000 14 333 667 31.12.2047 1,16% EIB laenuleping III 15 000 15 000 0 31.12.2048 3,37% EIB laenuleping IV 10 000 10 000 0 31.12.2048 3,23% 6 kuu EURIBOR EIB laenuleping V 30 000 30 000 0 31.12.2049 + 0,319% Kapitalirendikohustised 10 279 8 285 1 994 keskmine 3,69% Kokku võlakohustised 102 900 86 951 15 949 126  Raamatupidamise aastaaruanne Võlakohustised seisuga 31.12.2023 Tagasi- sh pika- sh lühi- makse- tuhandetes eurodes Saldo ajaline osa ajaline osa tähtaeg Intressimäär 6 kuu EURIBOR Swedbank laenuleping 14 913 12 844 2 069 15.12.2025 + 0,95% EIB laenuleping I 10 000 9 778 222 31.12.2047 0,32% EIB laenuleping II 15 000 15 000 0 31.12.2047 1,16% EIB laenuleping III 15 000 15 000 0 31.12.2048 3,37% EIB laenuleping IV 10 000 10 000 0 31.12.2048 3,23% Kapitalirendikohustised 9 483 7 540 1 943 keskmine 2,44% Kokku võlakohustised 74 396 70 162 4 234 2024. aastal kajastati kasumiaruandes pangalaenude ning võlakirjade intressikulu 698 tuhat eurot (2023: 664 tuhat eurot) (lisa 13). Ettevõte sõlmis Swedbankiga 10.01.2025 laenulepingu muudatuse laenulimiidi suurendamiseks 19 827 tuhande euroni tagasimaksetähtajaga 15.12.2029. Netovõlg Võlakohustised Võlakohustised Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega tuhandetes eurodes ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku Netovõlg 31.12.2022 32 053 -3 402 -45 754 -17 103 Saadud laenud 0 0 -28 887 -28 887 Tagasimaksed 0 3 648 0 3 648 Klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -4 480 4 480 0 Netovõlg 31.12.2023 44 004 -4 234 -70 161 -30 391 Saadud laenud 0 0 -33 126 -33 126 Laenude ümberhindlus 0 651 126 777 Tagasimaksed 0 3 844 0 3 844 Klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -16 210 16 210 0 Netovõlg 31.12.2024 33 122 -15 949 -86 951 -69 778 Ettevõttel on sõlmitud laenuleping Euroopa Investeerimispangaga (EIB) 113,5 miljoni suuruse laenu võtmi- seks 25-aastase tähtajaga. Seisuga 31.12.2024 on laenu väljastatud 80 miljonit eurot. Laenu eesmärgiks on finantseerida ettevõtte investeerimiskava Eesti raudteevõrgu kaasajastamiseks. Osalt on väljamaksetele kinnitatud fikseeritud intress, et maandada EURIBOR-i muutusest tingitud mõjusid. 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2023 seisuga ei ole Ettevõtte varasid laenude tagatiseks seatud. 127  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 9 Võlad tarnijatele ja muud kohustised tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Võlad kaupade ja teenuste eest 29 436 20 738 sh võlad tarnijatele põhivara eest 23 733 17 254 Muud võlad 96 63 Viitvõlad töötajatele 3 748 3 450 Maksuvõlad 998 876 Tulevaste perioodide tulud 1 034 1 024 Kokku 35 312 26 151 Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 4 776 0 2 785 0 Üksikisiku tulumaks 0 340 0 294 Erisoodustuse tulumaks 0 9 0 8 Sotsiaalmaks 0 597 0 528 Kogumispensionimakse 0 14 0 12 Töötuskindlustusmakse 0 38 0 34 Ettemaksukonto jääk 3 842 0 2 740 0 Kokku 8 618 998 5 525 876 Lisa 11 Müügitulu ja muud äritulud 11.1 Müügitulu tegevusalade lõikes tuhandetes eurodes 2024 2023 Infrastruktuuritasud 23 299 23 556 Renditulud (kinnisvaratulud) 496 505 Varude müük 2 390 2 483 Muud teenused* 1 940 2 037 Kokku müügitulud 28 125 28 581 *Muude teenustena kajastatakse vahendatud telekommunikatsiooniteenuste ja elektri müüki ning muid ühekordseid teenuseid (eksamineerimine, vagunite vahendus jne). 128  Raamatupidamise aastaaruanne 11.2 Müügitulu geograafiline jaotus tuhandetes eurodes Müük Euroopa Liidu riikidele 2024 2023 Eesti 27 916 26 644 Läti 95 1 789 Leedu 13 12 Muud riigid 19 46 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Venemaa 81 90 Muud riigid 1 0 Kokku müügitulud 28 125 28 581 11.3 Muud äritulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Tegevuskulude sihtfinantseerimine (lisa 17) 30 685 25 856 Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (lisa 17) 9 639 7 885 Trahvid, viivised, hüvitised 138 1 584 Kasum põhivara müügist (lisa 3) 231 5 Muud äritulud 308 400 Kokku äritulud 41 001 35 730 Lisa 12 Ärikulud 12.1 Kaubad, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2024 2023 Raudtee remont ja hooldus 2 420 3 074 Energiakandjad 2 082 2 351 Materjalid, varuosad ja töövahendid 1 094 1 721 Turvateenused 1 104 1 104 Kinnisvara hooldus 912 899 Müügi eesmärgil ostetud kaubad 683 750 Masinate ja seadmete hooldus 778 627 Side-, elektri- ja turvangusüsteemide hooldus 485 284 Muud raudteeinfrastruktuuriga seotud teenused 1 156 1 252 Kaubad, materjal ja teenused kokku 10 714 12 062 129  Raamatupidamise aastaaruanne 12.2 Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2024 2023 IT kulud 1 609 1 197 Kommunaalkulud 1 229 1 035 Töötajatega seotud kulud 641 512 Üüri-, rendi- ja hoonestusõiguse kulud 34 377 Mitmesugused äriteenused 414 320 Bürookulud 353 311 Riiklikud ja kohalikud maksud 343 304 Transpordikulud 341 262 Kindlustuskulud 222 218 Koolituskulud 180 149 Lähetuskulud 146 122 Keskkonnakulud 174 54 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete eraldis (lisa 6) 0 -81 Muud kulud 89 72 Kokku tegevuskulud 5 775 4 852 12.3 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 21 097 18 671 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 6 660 5 865 Tööjõukulude kapitaliseerimine -2 229 -1813 Tööjõukuludelt arvestatud maksude kapitaliseerimine -755 -613 Kokku tööjõukulud 24 773 22 110 Töötajate arv Töötajate arve perioodi algul 700 676 Töötajate arv perioodi lõpul 719 700 Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 707 688 130  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 13 Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Intressitulud 1 617 1 142 Intressikulud -1 058 -822 sh intressikulu laenudelt -2 356 -1 123 intressikulu kapitalirendilt -359 -158 intressikulude kapitaliseerimine 1 657 459 Kasum/kahjum valuutakursi muutustest -2 17 Finantstulud ja -kulud kokku 557 337 Lisa 14 Tulumaks Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suh- tes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tu- lumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 on 91 341 tuhat eurot. Võttes arvesse äriseadus- tikus ette nähtud kohustust kanda vähemalt 5% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali on seisuga 31. detsember 2024 võimalik jaotamata kasumist teha väljamakseid summas kuni 91 341 tuhat eurot (2023: 91 341 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena 31. detsembri 2024 seisuga, on 18 268 tuhat eurot (2023: 18 268 tuhat eurot) ning netodividendid 73 073 tuhat eurot (2023: 73 073 tuhat eurot). Ettevõtte juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt ei makstud 2024. aastal välja dividende. Lisa 15 Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustised ning tingimuslikud varad Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil 01.01.2024-31.12.2024. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, int- ressid ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata riigile kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava summa. Ehituslepingutest tulenevad kohustised Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2024 aastateks 2025 kuni 2045 sõlmitud lepinguid, millest lepingupe- rioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 350,2 miljonit eurot (2023: 328,0 miljonit eurot). 131  Raamatupidamise aastaaruanne Olulisemad sõlmitud ehituslepingud on seotud järgmiste investeeringuprojektidega: ■ taristuülene turvangusüsteemide uuendamine; ■ ülesõitude moderniseerimine; ■ liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine; ■ kontaktvõrgu ehitamine. Sihtfinantseerimisest tulenevad kohustused Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida. Ettevõte on kohustatud tagama sihtfinantseeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest. 31.12.2024 seisuga oli välismaist sihtfinant- seeringut saadud 313,6 miljonit eurot (31.12.2023: 228,0 miljonit eurot), millest 218,3 miljoni euro ulatuses ei olnud nimetatud viieaastane tähtaeg veel saabunud. Pooleliolevad kohtuvaidlused 1) Harju Maakohtu menetluses on Capital Kinnisvara OÜ avaldus kinnistule Tehnika tn 16 kinnistu kaudu avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes. Kuna prae- gu pääseb Capital Kinnisvara OÜ enda kinnistule läbi Toompuiestee 37//Tallinn-Balti ja Toompuiestee 35/ Tehnika tn 16d kinnistute, millest esimene on Eesti Raudtee hoonestusõiguse all olev raudteemaa ja teine Eesti Raudteele kuuluv ärimaa, on Eesti Raudtee kaasatud menetlusse puudutatud isikuna, kuna kohus kaalub ühe võimaliku lahendusena juurdepääsutee servituudi määramist läbi nimetatud kinnistute. Eesti Raudtee esitas 07.06.2023 kohtule mõlema kinnistu maamaksu andmed, Toompuiestee 37 kinnistu kohta täiendavad selgitused, miks selle kinnistu kaudu pole võimalik servituuti määrata ning Toompuiestee 35 kinnistu kohta kinnisvara eksperthinnangu, mille kohaselt oleks juurdepääsuservituudi ühekordne tasu 100 500 eurot ning aastane servituuditasu 6 030 eurot. Ülejäänud puudutatud isikud on enda arvestused ja seisukohad samuti esitanud ning otsuse tegemise kuupäev ei ole menetlusosalistele veel teada. 2) Eesti Raudtee vaidlustas Jõelähtme Vallavalitsuse 31.08.2023 korralduse nr 745, millega vallavalitsus Eesti Raudtee hinnangul ebaõigesti määras kinnistutele Nuudi tee 19, Maardu raudteejaam ja Keldrimäe uueks sihtotstarbeks tootmismaa (varasemalt transpordimaa), kuna tootmismaa maamaksumäär on kõr- gem kui transpordimaa maamaksumäär. Kõne all olevaid katastriüksusi ei kasutata tegelikult mitte millegi tootmise eesmärgil, seal ei ladustata toodangut ning katastriüksustel puuduvad tootmis- ja tööstusehitised. 05.07.2024 rahuldas Tallinna Halduskohus Eesti Raudtee kaebuse. 05.08.2024 esitas Jõelähtme vald otsu- sele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Eesti Raudtee on enda seisukohad esitanud ning menetlus on pooleli. Võimalikku rahalist mõju ja menetluse tulemusi ei ole võimalik hetkel prognoosida. 3) Mipro Oy esitas 23.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse nõudes aktsiaseltsilt Eesti Raudtee Mipro Oy kasuks põhivõlana töövõtutasu 144 633,89 euro ja viiviste väljamõistmist. Mipro nõuab Eesti Raudteelt 144 633,89 euro väljamõistmist põhjendusega, et vastavas ulatuses ületavad Eesti Raudtee poolt Miprolt nõutud leppetrahvid hankelepinguga kokku lepitud leppetrahvide maksimumsummat ehk piirmäära. Põ- himõtteliselt on vaidlus selle üle, milliselt summalt leppetrahve arvutada, kas algselt lepingusummalt või lepingu täitmise käigus suurendatud lepingusummalt. Eesti Raudtee on seisukohal, et leppetrahvid on arvutatud ja sissenõutud vastavalt lepingu tingimustele. Eelistung toimub 26.03.2025. 132  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega Ettevõtte juhatus avalikustab tehingud juhtimisorgani liikmetega ja nende lähikondsetega seotud ettevõ- tetega ning tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate rauteevaldkonna ettevõtetega. Juhatuse liikmete lepingutes on ette nähtud juhatuse liikme tagasikutsumise korral lahkumishüvitis 3 kuu tasu ulatuses. Saldod seotud osapooltega tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 4 0 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 1 079 1 756 Kohustised Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 1 0 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 720 771 Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes 2024 2023 Müüdud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 90 0 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 22 230 22 423 Ostetud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 33 41 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 28 62 tuhandetes eurodes 2024 2023 Juhtimisorgani liikmetele arvestatud tasud 523 499 Seotud osapoolte nõuete osas ei ole moodustatud allahindlusi. 133  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 17 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise nõue (lisa 6) tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Saamata põhivara sihtfinantseerimine 11 204 6 033 Riigieelarvest saamata tegevuskulude toetus 30 685 14 903 Muude sihtfinantseerimisprojektide nõuded 0 86 Tegevuskulude sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2024 2023 Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus tulude-kulude tasakaalu tagamiseks (lisa 11.3) 30 685 25 856 Muude sihtfinantseerimiseprojektide tulud 10 17 Varade sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2024 2023 Varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi alguses 211 771 171 843 EL fondid (soetatud põhivarad) 148 282 120 646 EL fondid (saadud ettemaksed) 24 578 16 529 kodumaine sihtfinantseerimine 37 706 31 104 ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 1 205 3 564 Liikumised arvestusperioodil Soetatud põhivarade sihtfinantseerimiskohustuse lisandumine 78 923 47 813 EL fondid 59 281 42 213 kodumaine sihtfinantseerimine 19 642 5 600 Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse -9 639 -7 885 EL fondid -8 145 -6 528 kodumaine sihtfinantseerimine -1 494 -1 357 Pikaajalised varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi lõpul 281 055 211 771 EL fondid (soetatud põhivarad) 174 860 148 282 EL fondid (saadud ettemaksed) 49 136 24 578 kodumaine sihtfinantseerimine 49 539 37 706 ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 7 520 1 205 134  Raamatupidamise aastaaruanne Ettevõte ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 28. detsembril 2015 finantseerimisle- pingu, millega tagati ettevõtte tegevuskulude finantseerimine 5-aastase perioodi jooksul. Leping on piken- datud kuni 31.12.2030. Finantseerimisel on olulised üldised kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid järgmistes valdkondades: rongiliikluse tulemuslikkus rongiliini kiiruse ja töökindluse seisukohast, võrgu läbilaskevõime, ohutuse tase, tegevuse maht, keskkonnakaitse ning tarbijate rahulolu. Kuna nimetatud lepingus seatud eesmärgid ei seondu otseste põhivarade soetamisega, kajastatakse saadud vahendeid tegevuskulude sihtfinantseerimisena. 2023. aasta jaanuaris allkirjastati rahastusotsused EL programmiperioodi 2021-2027 investeeringuprojekti- de finantseerimiseks kokku summas 319 miljonit eurot, millest 85% finantseeritakse EL Ühtekuuluvusfondist ning 15% riigieelarvest. Programmi raames viiakse ellu raudtee elektrifitseerimise ja kõverate õgvendami- se ja raudtee kapitaalremont vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavale tegevuskavale aastateks 2021-2028“. 135  Raamatupidamise aastaaruanne KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Aktsiaselts Eesti Raudtee 2024. aasta puhaskasum oli 0 eurot. Aktsiaselts Eesti Raudtee juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kinnitada jaotamata kasumi jäägiks 91 341 tuhat eurot. JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD Aktsiaseltsi Eesti Raudtee 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevus- aruandest, raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. Kaido Zimmermann Juhatuse esimees-peadirektor Andrus Kimber Juhatuse aseesimees-finantsdirektor Arvo Smiltinš Juhatuse liige-tehnikadirektor 17. märts 2025 136  Raamatupidamise aastaaruanne TEGEVUSALADE LOETELU tuhandetes eurodes Tegevusala EMTAK kood 2024 2023 Infrastruktuuriteenused 52219 22 759 23 084 Rendi ja üürimisteenused 77391 326 454 Ostetud ja edasimüüdud energia 35141 864 905 Telekommunikatsiooniteenused 61901 540 472 Kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rent 68201 497 505 Varude müük 45311 2 390 2 483 Muud teenused 82991 749 678 28 125 28 581 137  Aastaaruanne Töötajate tabel2024 138 Aastaraamat 2024  Aastaaruanne 2024 139 Aastaraamat 2024  Aastaaruanne 2024 140 Aastaraamat 2024  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE aktsiaseltsi Eesti Raudtee aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt aktsiaseltsi Eesti Raudtee (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab aastaraamatut, kestlikkusaruannet, kestlikkusaruande lisa ja tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 17. märts 2025 Tallinn, Eesti  Kinnitatud Aktsiaseltsi Eesti Raudtee nõukogu 27.03.2025 otsusega nr 211/4 AKTSIASELTSI EESTI RAUDTEE NÕUKOGU ARUANNE 2024. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Aktsiaseltsi Eesti Raudtee põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. 2024. aastal kuulusid nõukogusse Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag, Anvar Salomets ja Rene Varek. 2024. aastal oli nõukogu esimeheks Rene Varek. Nõukogu on moodustanud nõukogu nõustavate organitena auditikomitee ja ohutuskomitee. Auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2024. aastal kuulusid auditikomiteesse Kaur Kajak, Roman Laidinen ja Indrek Laineveer. 2024. aastal oli auditikomitee esimeheks Roman Laidinen. Ohutuskomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina ohutusjärelevalvega seotud küsimustes raudtee eripärast lähtudes. Ohutuskomitee koosseisu kuulusid 2024. aastal Dago Antov, Indrek Laineveer, Sirle Loigo, Tamo Vahemets ning kuni 06.02.2024 Tauno Suurkivi ja alates 06.02.2024 on ohutuskomitee liikmeks Viktor Saaremets. 2024. aastal oli ohutuskomitee esimeheks Tamo Vahemets. Juhatus esindab äriühingut ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. 2024. aastal oli juhatus kolmeliikmeline: juhatusse kuulusid juhatuse esimees-peadirektor Kaido Zimmermann, juhatuse aseesimees- finantsdirektor Andrus Kimber ja juhatuse liige-tehnikadirektor Arvo Smiltinš. Aktsiaseltsi Eesti Raudtee nõukogu pidas aktsiaseltsi tegevuse planeerimiseks, juhtimise korraldamiseks ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks 2024. aastal kaheksa nõukogu koosolekut ja võeti vastu neli otsust koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud kahe nõukogu otsuse arutelul ja hääletamisel, kuna oli end taandanud võimalike huvide konflikti riski tõttu. Võimalike huvide konflikti riski korral taandab nõukogu liige end küsimuse arutelult ega osale hääletamisel ning temale ei saadeta nimetatud teemaga seotud materjale ja otsust. I. Tegevuse planeerimine ja finantseerimine Nõukogu kiitis heaks AS Eesti Raudtee 2023. aasta majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, müügitulu jaotusest ja vandeaudiitori aruandest, mille kohaselt oli AS Eesti Raudtee bilansi kogumaht 31.12.2023 seisuga 489 824 tuhat eurot, põhivara 407 045 tuhat eurot, omakapital 176 117 tuhat eurot, aruandeaasta puhaskasum 0 eurot ning müügitulu 2023. majandusaastal 28 581 tuhat eurot. Nõukogu kinnitas nõukogu kirjaliku aruande 2023. aasta majandusaasta aruande kohta koos nõukogu ja juhatuse liikmetele 2023. aastal makstud tasudega. Nõukogu otsustas teha üldkoosolekule ettepaneku 2023. majandusaasta eest dividende mitte maksta. Nõukogu otsustas esitada AS Eesti Raudtee 2023. aasta majandusaasta aruande koos nõukogu kirjaliku aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks. Nõukogu kiitis heaks juhatuse poolt koostatud aktsiaseltsi Eesti Raudtee finantsplaani aastateks 2024-2028. Nõukogu kuulas ära juhatuse tegevusplaani valitsuselt saadud kärpekava täitmiseks, mille kohaselt vähendatakse 4 aasta jooksul kokku põhitegevuskulusid ja investeeringuid 15 miljoni euro suuruses summas. Nõukogu nõustus ettepaneku tegemisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendada infrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu vähendatud määraga segmendi Siseriiklik/EL sisene raudteeliinide loetelu Valga-Koidula-Tartu raudteeliinidega alates 01.05.2024 kuni 2023/2024. liiklusgraafikuperioodi lõpuni ning pidas otstarbekaks konsulteerida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga eelkirjeldatud soodustuse andmist ka Muuga-Kopli-Paldiski lõigule. Nõukogu kinnitas aktsiaseltsi Eesti Raudtee 2025. aasta eelarve äritulud summas 74 964 042 eurot, ärikulud summas 75 012 668 eurot, EBITDA summas 30 300 374 eurot ning puhaskasumi summas 0 eurot, kassapõhise investeeringute eelarve summas 163 385 764 eurot ning juhatuse liikmete 2025. aasta koolituskulude eelarve summas 29 744 eurot, millega kaetakse juhatuse liikme koolituskulud maksimaalselt kuni juhatuse liikme kuutasu suuruses summas. II. Juhtimise korraldamine Nõukogu otsustas teha üldkoosolekule ettepaneku muuta aktsiaseltsi Eesti Raudtee põhikirja ja kinnitada selle uus redaktsioon. Nõukogu pikendas Tamo Vahemetsa AS Eesti Raudtee nõukogu ohutuskomitee liikme ja ohutuskomitee esimehe ametiaega kolme aasta võrra, s.o kuni 25.03.2027 ja Indrek Laineveeri AS Eesti Raudtee nõukogu ohutuskomitee liikme ametiaega kolme aasta võrra, s.o kuni 25.03.2027. Nõukogu kutsus tagasi AS Eesti Raudtee nõukogu ohutuskomitee liikme kohalt Tauno Suurkivi ja valis AS Eesti Raudtee nõukogu ohutuskomitee liikmeks Viktor Saaremetsa. Nõukogu kinnitas auditikomitee, riskijuhtimise ja siseauditi osakonna ning ohutus- komitee 2024. aasta tööplaanid. Nõukogu kinnitas AS Eesti Raudtee 2024. aasta korralise üldkoosoleku päevakorra. Nõukogu kinnitas AS Eesti Raudtee 2023. aasta tegevuseesmärkide täitmise määraks 90,5%. Nõukogu kinnitas aktsiaseltsi Eesti Raudtee 2025. aasta tegevuseesmärgid. Nõukogu otsustas maksta tulemustasu 2023. aasta majandusaasta eest juhatuse esimehele Kaido Zimmermannile 2023. majandusaastal makstud 2,2-kordse keskmise kuutasu suuruses summas, juhatuse aseesimehele Andrus Kimberile 2023. majandusaastal makstud 2,2-kordse keskmise kuutasu suuruses summas ja juhatuse liikmele Arvo Smiltinšile 2023. majandusaastal makstud 2,2-kordse keskmise kuutasu suuruses summas. Nõukogu otsustas premeerida 2023. aasta tulemuste eest riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhatajat Taavi Saati 1,65-kordse keskmise kuutasu määras ja siseaudiitor Merike Riimad 1,65-kordse keskmise kuutasu määras. Nõukogu otsustas suurendada alates 01.04.2024 juhatuse liikmete tasusid 4%. Nõukogu otsustas suurendada alates 01.04.2024 riskijuhtimise ja siseauditi osakonna töötajate töötasusid 4%. 2 Nõukogu koosolekul lepiti kokku nõukogu töö korralduses ning nõukogu koosolekute korraldamise ja päevakorra põhimõtetes. III. Järelevalve teostamine Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu oma koosolekutel ära juhatuse aruanded majandustulemustest, s.h eelarve täitmisest, laenu andnud pankade kehtestatud tingimuste täitmisest, tehingutest, mille maksumus ületab 150 tuhat eurot, ning finantsprognoosidest. Igal nõukogu koosolekul andis juhatuse esimees ülevaate kommertstegevusest, s.h kauba- ja reisijateveo mahtudest, konteinervedudest, turusituatsioonist ja transiidi- probleemidest ning juhatuse tegevusest kaubaveomahtude suurendamisele kaasaaitamisest. Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt ohutusolukorrast, s.h tööohutus, tehnilised juhtumid, raudteeõnnetused. Seoses šunditundlikkuse probleemiga kuulati ära juhatuse ja ohutuskomitee esimehe selgitused ning tegevuskava probleemi lahendamiseks. Nõukogu kuulas regulaarselt ära juhatuse aruanded suuremate projektide hetkeseisust ning projektidega seonduvatest riskidest ja projektide elluviimisel tekkinud probleemidest, s.h ka raadamisega seotud teemad. Nõukogu kuulas ära juhatuse aruande ESG strateegia koostamisest. Nõukogu kuulas ära kokkuvõtte töötajate pühendumuse ja töörahulolu uuringu tulemustest. Nõukogu kuulas oma koosolekutel ära auditikomitee esimehe ja ohutuskomitee esimehe aruanded 2023. aasta tegevusest. IV. AS Eesti Raudtee nõukogu andis nõusolekud igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks ning tehingute tegemiseks, milleks seaduse ja põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek, ning tehingute tegemiseks, mille maksumus ületab 600 000 eurot, alljärgnevalt: (1) rekonstrueerimis-, projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks: • leping Evicon Ehitus OÜ-ga Ülemiste jaamahoone rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks; • ühispakkujatega aktsiaselts TARTU EHITUS ja Tera Ehitus OÜ Tartu sidemaja (Riia 43) rekonstrueerimiseks; • AS-iga Paide MEK Keila vana veoalajaama hoone ümberehitustöödeks; (2) avaliku raudtee elektrifitseerimisprojektiga seoses: • liitumislepingud Elering AS-ga Jõgeva ja Tapa veoalajaamade elektrilisteks liitumisteks; • leping Elero Elekter OÜ ja aktsiaselts Elero Jõgeva ja Tapa veoalajaamade 110 kV toiteühenduste projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks; • leping GRK Eesti AS-ga Tapa-Narva raudteelõikudel kontaktvõrgu, veoalajaamade, autotrafopunktide ja muude kommunikatsioonide projekteerimiseks ja ehitamiseks ning Tapa-Narva raudtee kontakt- võrgusüsteemi, sh veoalajaamade, autotrafopunktide ja kontaktvõrguga seotud konstruktsioonide ning seadmete käitamiseks; • lepingud Enefit AS-iga veoalajaamade elektri ja muu elektri tarbeks; 3  • liitumislepingud Elering AS-ga Oru (Kotinuka) veoalajaama ja Püssi veoalajaama elektrilisteks liitumisteks; (3) raudteeinfrastruktuuri ehitus- ja remonditööd: • leping LEONHARD WEISS OÜ-ga Vägeva ja Pedja platvormide projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks; • leping INF INFRA OÜ-ga Põdrangu riste projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks; (4) turvangusüsteemide tööprojektide koostamine ja ehitustööd: • leping AllSpark Infra OÜ ning Enersense Aktsiaselts turvangusüsteemide (CCS) ehitustööde tööprojektide koostamiseks ja ehitustööde teostamiseks Tapa- Nõmmküla jaamavahest kuni Pedja-Jõgeva jaamavaheni ja Jõgeva jaamas; • leping AllSpark Infra OÜ ja Enersense Aktsiaselts turvangusüsteemide (CCS) ehitustööde tööprojektide koostamiseks ja ehitustööde teostamiseks Jõgeva- Kaarepere jaamavahe kuni Kärkna-Tartu jaamavaheni ja Tartu jaam; • GRK Eesti AS-ga turvangusüsteemide (CCS) ehitustööde tööprojektide koostamiseks ja ehitustööde teostamiseks Aegviidu-Jäneda lõigul; • muudeti GRK Eesti AS-ga sõlmitud lepingut turvangusüsteemide (CCS) ehitustööde tööprojektide koostamiseks ja ehitustööde teostamiseks Aegviidu- Tapa jaamavahes, Tapa jaamas ja Tapa sorteerimispargis; (5) raudteematerjalide ja -mehhanismide ost: • leping ühispakkujatega voestalpine Railway Systems Latvia SIA ja voestalpine Railway Systems Lietuva UAB 31 pöörmekomplekti ostuks; • leping ProTruck OÜ-ga rööbaste ultraheliseadme ostuks koos alussõidukiga; • leping Aktsiaseltsiga SEB Liising nelja HR hooldussõiduki ostu finantseerimiseks; • leping firmaga Techne Rail & Mill GmbH raudteekraana MULTI TASKER KRC 1200 ostuks; • raamleping ühispakkujatega UAB EMTech Solutions ja HSG Service UAB drossel-transformaatorite 1DT-1-300 ja 1DT-0,6-1000 ostuks; (6) infosüsteemide arendus ja litsentsid: • raamleping ühispakkujatega Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy taristu tööde ja sündmuste halduse infosüsteemi litsentside rentimiseks ja juurutamiseks; • leping Squalio Estonia OÜ-ga Microsofti toodete ja teenuste litsentside rentimiseks; • muudeti Mipro Oy-ga sõlmitud lepingut, tellides täiendavalt Mipro TMS-i ja Indra TTCMS süsteemide vahelise liidese; • muudeti ühispakkujatega Solita OÜ ja Solita Oy sõlmitud lepingut vagunijälgimissüsteemi VJS Euroopa raudteede sõnumivahetuse formaadiga TAF/TAP TSI integreerimiseks; (7) hoooldustööd: • lepingud jaamade pöörmete käsitsi lumetõrjeks LEONHARD WEISS OÜ-ga, OÜ-ga GoTrack, Finrak OÜ-ga, Osaühinguga Ferrander, Steel Buckle OÜ-ga; • leping PUHASTUSPROFF OÜ-ga platvormide ja väliterritooriumide heakorra- tööde teostamiseks; 4 (8) muud tehingud, mille tegemise otsustab nõukogu • Nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga müüa enampakkumise korras 48 kasutatud sõidukit, mis on uutega asendatud. • Nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga Vorbuse külas asuva kinnistu koosseisus oleval katastriüksusel asuva Jänese raudteesilla võõrandamisega ning selleks vajaliku maa-ala ulatuses aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks seatud hoonestusõiguse lõpetamisega Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel kinnisasjadel. • Nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga müüa Sisekaitseakadeemiale õppe- otstarbeks Eesti Raudteel tööks kasutuskõlbmatu amortiseerunud reisivagun. • Nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga sõlmida Tapa vallaga leping, millega antakse Tapa veetorn (hoone) kuni 25 aastaks Tapa valla kasutusse, kusjuures hoone kulude eest tasub Tapa vald. Aktsiaseltsi Eesti Raudtee juhatuse ja nõukogu liikmetele 2024. aastal makstud tasud (eurodes) Juhatuse liikmetele 2024.aastal makstud tasud Juhatuse liige/esimees Juhatuse Sealhulgas Periood liikme/esimehe 2023. aasta tasu tulemuste eest Kaido Zimmermann 171 610 23 650 01.01.24-31.12.24 Andrus Kimber 137 800 18 920 01.01.24-31.12.24 Arvo Smiltinš 138 488 18 920 01.01.24-31.12.24 Kokku 447 898 61 490 Nõukogu liikmetele 2024.aastal makstud tasud Nõukogu liige/esimees Nõukogu Auditikomitee Ohutuskomitee Periood liikme/esimehe töös osalemise töös osalemise tasu eest eest Varek, Rene (esimees) 18 000 01.01.24-31.12.24 Luts, Hannes 9 000 01.01.24-31.12.24 Raag, Kaupo 9 000 01.01.24-31.12.24 Salomets, Anvar 9 000 01.01.24-31.12.24 Laineveer, Indrek 9 000 937,50 750 01.01.24-31.12.24 Kokku 54 000 937,50 750 Nõukogu kiidab heaks aktsiaseltsi Eesti Raudtee juhatuse poolt koostatud ja nõukogule läbivaatamiseks esitatud 2024. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. 5