OÜ Rail Baltic Estonia 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

AINUOSANIKU OTSUS Tallinn 28.05.2025 nr 1-3/25/12 OSAÜHING RAIL BALTIC ESTONIA Registrikood: 12734109 Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138 Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister - taristuminister Häälte arv: 2 510 OÜ Rail Baltic Estonia 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud OÜ Rail Baltic Estonia 2024. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, osaühingu nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 168 lg 1 punktis 5 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2. Kinnitada 2024. aasta puhaskasum summas 96 914 928 eurot ning kanda see eelmise perioodide jaotamata kasumiks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist on 176 763 652 eurot. 3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on hea. Riigi osaluse säilitamine osaühingus on vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Saata: OÜ Rail Baltic Estonia, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andres Agukas, Andres Lindemann, Kaido Zimmermann, Mari Lahtmets  OÜ RAIL BALTIC ESTONIA Juhatuse taotlus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks Nr. TÜK2025.05.02-1 Esitatud: 02.05.2025 Teema: Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise ettepanek, nõukogu töökorra kinnitamine Koosoleku aeg: 07.05.2025 1. Kinnitada Rail Baltic Estonia OÜ 2024.a. majandusaasta aruanne koos Otsuse ettepanek: kasumijaotamise ettepanekuga. 2. Jaotada 2024. a. majandusaasta kasum järgnevalt: 2.1. Arvata aruandeaasta kasum summas 96 914 928 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu. 1. Vastavalt ÄS § 179 lg-le 2 esitab juhatus kasumi jaotamise ettepaneku Seletuskiri: osanikele koos majandusaasta aruande kinnitamise ettepanekuga. Rail Baltic Estonia OÜ nõukogu on 2024.a. majandusaasta aruande 07.04.2025 nõukogu otsusega nr 2025.04.07-67 heaks kiitnud. Vastavalt äriseadustiku § 179 lg-le 2 nõutav nõukogu arvamus majandusaasta aruande kohta esitatakse osanike üldkoosolekule nõukogu aruande koosseisus. Rail Baltic Estonia OÜ puhaskasum seisuga 31.12.2024 on järgmine: • Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum: 79 848 724 eurot • Aruandeaasta kasum: 96 914 928 eurot • Jaotamata kasum kokku: 176 763 652 eurot. Kasumi jaotamise ettepanek: • Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) 176 763 652 eurot. Taotlusele on lisatud Rail Baltic Estonia OÜ 2024.a. majandusaasta aruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ Anvar Salomets juhatuse esimees Lisatud: 1. Rail Baltic Estonia OÜ 2024.a. majandusaasta aruanne 2. Nõukogu aruanne 2024. a kohta  Majandusaasta aruanne 2024 aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: 12734109 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Veskiposti 2/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond posti sihtnumber: 10138 telefon: +372 6867067 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.rbestonia.ee 3 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 5 Tegevusaruanne 8 Lühidalt Rail Baltic Estoniast 8 Missioon ja visioon 9 Olulisemad sündmused ja arengud aastal 2024 9 RBE: strateegiline roll Balti regioonis 10 Rail Baltica ja piirkondlik julgeolek: ühenduste strateegiline tähtsus 11 Koostöö- ja lepingupartnerid 12 Koostööpartnerid meist 14 Kestlikkus ja sotsiaalne vastutus 16 Liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides ja kestliku arengu koostöövõrgustikes 17 Raudteeohutusalane koostöö OLE-ga 17 Kogukonnad ja partnerlused: koostöö kohalike omavalitsuste ja elanikega 18 Kestlikkus 18 Keskkonnamõjude hindamine, järelevalve ja seire 19 Kestlik ehitus ja uuenduslikud lahendused 21 Roheline kontor ja kasvuhoonegaaside jalajälg 21 Eesmärgid ja tegevused 2025 22 Ettevõtte areng 23 Inimesed Rail Baltic Estonias 23 Mitmekesisus ja võrdsed võimalused 24 Töötajate väärtustamine ja kaasamine 24 Värbamine aastal 2024 24 2025 personaliplaan ja fookus 25 Noorte kaasamine 25 Tööohutus 26 4 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Ülevaade projektidest 27 Ülemiste ühisterminal 27 Kohalikud peatused 28 Pärnu reisiterminal 29 Põhitrass 29 Rajatised 31 Ülemiste veeremidepoo 31 Infrastruktuuri hoolduskeskused 32 Soodevahe kuivsadam 32 Kontaktliini liitumised elektrivõrguga 33 Õhuliini- ja gaasiristumised 33 Maade omandamine 33 RBE 2025. aasta tegevuskava 34 Innovatsioon ja tulevikusuunad 34 Projekteerimistegevused 35 Kohalike peatuste projekteerimine 36 Ehitustegevused 37 Põhitrassi arendused 37 Kohalikud peatused ja uued transpordisõlmed 37 Rahvusvaheline koostöö ja regulatiivsed ettevalmistused 38 Opereerimise ettevalmistus 38 Tasuvusanalüüs: Rail Baltica majanduslik potentsiaal 39 Raamatupidamise aastaaruanne 40 Raamatupidamise aastaaruande lisad 46 5 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! Et 2024. aasta Rail Baltica raudteeprojekti Eestis toimunud tegevusi süvitsi kirjel- dada ja analüüsida, jääb etteantud tähe- märkide arvust väheseks. Teisalt on see hea indikaator sellest, et meie regiooni kõige olu- lisema taristuprojekti edenemine Eestis oli 2024. aastal ilmne ning märk sellest, et raudtee ehitamine on hoogsalt käima läinud, leiab tänaseks pea kõikidest omavalitsustest, mida Rail Baltica tulevikus läbima hakkab. Loodetavasti annab käesolev aastaraamat kõikidele huvilistele siiski piisavalt ammendava ülevaate oma 10. tegutsemisaastat tähistanud Rail Baltic Estonia (RBE) tegemistest rahvusvahelise raudteeprojekti arendamisel. Algasid tööd Rail Baltica Eesti põhitrassi ehitusel 2024 võib pidada aastaks, kus lõikasime jõudsalt dividende varasematel aastatel tehtud eeltööst. Kui meie eesmärgiks sellele eelneval, 2023. aastal oli panna piir nn jooksvatele hilinemistele, mis olid tingitud projekteerimistööde viibimisest, siis 2024. aasta pidi aitama meid tagasi reaalselt saavutatavasse graafikusse, mis võimaldaks veendumusega öelda, et rongiliikluse avamine 2030. aasta lõpus on teostatav. Selle jaoks oli kriitilise tähtsusega hakata realiseerima hankeid ning alustada uue hankestrateegia rakendamisega. Juba 2024. aasta jaanuaris sõlmisime Eesti põhitrassi alusehituse esimese lõigu ehituslepingu, millele lisandusid aasta jooksul veel seitsme põhitrassi lõigu 6 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD ehituslepingud, need kokku tähistavad rohkem maikuus saime pidulikult tähistada ka Ülemiste kui 73 kilomeetri jagu Rail Baltica alusehitust terminalile, kui Rail Baltica raudtee nullpunktile, koos sinna juurde kuuluva taristuga. Lisaks sai nurgakivi asetamist. ehitusküpseks veel üle 30 kilomeetri põhitras- sist, mille osas lepinguteni oleme jõudmas 2025. Terminalihoonele lisaks toimub ehitusmaal ka aasta alguses. Füüsilises keskkonnas tähendab järk-järguline rööbasteede ümberpaigutamine ja see suuremahuliste ehitustöödega alustamist ehitamine, et juba peagi saaksid esimesed reisi- trajektooril Tallinnast Tootsini Põhja-Pärnumaa jad rongilt maha astuda Ülemiste terminali uutel vallas ning moodustab ligikaudu poole Eesti Rail perroonidel. Huvi arhitektuurselt silmapaistva Baltica trassist. hoone vastu on kõrge ning seda saime 2024. aas- tal tutvustada kümnetele kodumaistele ja rah- Samas oli juba 2023. aasta lõpus selge, et ehituse vusvahelistele delegatsioonidele. kiiremaks edenemiseks peame muutma oma lähenemist ning 2024. aasta kevadel võtsime Ka ei ole me unustanud teist Rail Baltica rahvus- selge suuna liikuda edasi allianssmudelil põhi- vahelist terminali Eestis. 2024. aastal valmis järje- neva strateegiaga, mis võimaldaks võtta ette kordne ligipääs kavandatavale terminalihoonele, vajalikus ulatuses põhitrassi ehitustöid. Aasta seekord Liivi tee kergliiklustunneli näol. Nii Pär- viimases kvartalis algatasime vastavad han- numaal kui Harjumaal valmisid edasist ehitamist ked, mille tulemused selguvad juba 2025. aasta toetavad mahukad ehitusbaasid, kus hakatakse kevadel. Seejärel saame öelda, et pea kogu Eesti juba lähiaastatel ladustama põhitrassi ehitami- põhitrass on ehituslepingutega kaetud. On hea- seks vajalikke materjale, sealhulgas rööpaid ja meel tõdeda, et hankestrateegia muutmine on liipreid. toonud mahukate lepingute nimel Eesti ettevõ- tetega koostöös võistlema ka nimekad Euroopa Rail Baltica ehitus on tõepoolest üha kaalukama- ehitusettevõtted. See toob meie regiooni maail- tes mastaapides jõudmas igasse Eestimaa nurka, matasemel raudteekompetentsi ning tõstab ka mida tulevikuraudtee läbima hakkab. 2024. aas- kodumaiste tegijate konkurentsivõimet. tal liikusime edasi ka Lõuna-Pärnumaad puudu- tava planeeringu uuendamisega, kuid selle lõplik Suure sammu astusime edasi ka ristuvate raja- kehtestamine jääb siiski veel 2025. aastasse ning tiste ehitamisega – ehituslikult said joone alla nõuab kõigilt asjaosalistelt seetõttu veelgi inten- rohkem kui kümme erinevat ristumist Rail Bal- siivsemat pingutust, et aidata projekteerimis- ja tica põhitrassil, maanteeviaduktid, ökoduktid, ehitusfaasis kaotatud aega tagasi teha. raudteesillad, kergliiklustunnel. See tähendab, et oleme täitmas endale seatud eesmärki, saada Kui 2023. aastal ulatusid Rail Baltica investeerin- 2025. aasta alguseks valmis 30 ristumist, mis olu- gud pisut enam kui 53 miljoni euroni, siis 2024. liselt leevendavad kohalike inimeste igapäevast aasta lõpu seisuga on Rail Baltica projekti Eesti liikumist raudtee põhitrassi ehituse ajal. osas tehtud väljamakseid rohkem kui 200 miljoni eest ning lepingud sõlmitud pea 800 miljoni euro Uhkust tasub tunda ka tõeliselt ägeda progressi eest. 2024. aasta oli ehitusturg jätkuvalt tellijat üle, mida näeme Rail Baltica Ülemiste terminali soosiv – konkurentsitihedas ehitussektoris oli ehitusel. Lõviosas 2024. aastal teostatud tööde võimalik sõlmida lepinguid mõistlikul hinnatase- tulemusena on tänaseks Ülemiste terminali ehi- mel ja saavutada prognooseelarvetega võrdluses tusega seotult sõlmitud neli erinevat lepingut ka teatavat säästu. Tänases geopoliitilises olukor- ning valminud mastaapsed ooteplatvormid, ras on keeruline adekvaatselt prognoosida järg- betoonist tugistruktuurid, mis annavad tänava- miste aastate trende, kuid argiloogika ütleb, et pildis aimu ehitise imposantsusest. 2024. aasta ükski asi ei lähe ajas üldiselt odavamaks, mistõttu 7 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD on mõistlik mitte ootama jääda, vaid hoida või- Kuigi Rail Baltica arendamise algusaastatel ei malusel tänaseks saavutatud head tempot. rõhutatud liialt selle ühenduse julgeolekulist vajalikkust, arvestati selle gabariitides juba toona On ütlematagi selge, et Rail Baltica vahetu ehitus- vajadusega militaarmasinaid transportida. Täna- aegne majandusmõju Eesti riigile on positiivne, ses maailmas näeme, et raudteed võib meil elu- panustades nii riigi eelarvesse, ettevõtete tulu- liselt tarvis minna ka sellistes olukordades. Oleks baasi, lisandväärtuse ja töökohtade loomisesse. hea, kui see nii ei oleks ning saaksime raudteed vaid tsiviilotstarbele mõeldes arendada. Paraku Edu võti on kompetentne meeskond räägib reaalsus muud keelt ning näitab läbi ja hea koostöö Ukraina kogemuse seda, kui vastupidav võib Tunnen uhkust, et oleme ka 2024. aastal suutnud raudtee transporditeenuse pakkujana olla isegi jätkata oma organisatsiooni täiendamist päde- kineetilise konflikti ajal. vate spetsialistidega. Aasta lõpu seisuga töötas RBE meeskonnas rohkem kui 140 oma valdkonna Tahan uskuda, et raudteede jätkuvast olulisu- tugevat professionaali, neist valdava osa moo- sest inimeste ja kohtade ühendajana saavad aru dustavad projektijuhid ja inseneeriakutsega spet- ka tänased ja homsed otsustajad, kes peavad sialistid, jõudsalt on kasvanud ka meie keskkon- jõudma kokkuleppeni, mis tagaks raudteede naküsimustega tegelev üksus. Oleme selgemaks arenguks vajaliku rahastamise nii meil siin Eestis, teinud organisatsiooni struktuure, mis võimaldab Baltikumis aga ka kõikjal mujal Euroopas. üksustel ja inimestel paremas koostöös täita neile antud ülesandeid. Olulise muudatusena on uue Anvar Salomets tehnilise juhi lisandumisega 2024. aasta novemb- RBE juhatuse esimees ris kasvanud RBE juhatus kolmeliikmeliseks. Organisatsiooni kasv, rahvusvahelistumine, paindliku tööaja rakendamine aga ka üha kas- vavad tööülesanded, toovad endaga kaasa oma- jagu väljakutseid, kuid inimeste motiveeritus ja valmisolek sageli ka keerukatele probleemidele lahendusi leida püsib kõrge. Olen veendunud, et tänase meeskonnaga, mis koosneb riigi parima- test ja jätkab mõõdukat kasvamist, on võimalik meile usaldatud eesmärk saavutada. Lootus püsib keeruliste aegade kiuste Oleme Rail Baltica tähtsusest ja vajalikkusest rää- kides alati rõhutanud erinevaid aspekte – tavaka- sutaja vaatest saab see teenus olema mugavam, kiirem ja turvalisem. Loomulikult ei pääse mööda sellest, et raudtee on opereerimisfaasis ainus tõeliselt jätkusuutlik, et mitte öelda keskkonna- sõbralik massitranspordi võimaldaja, seda nii ini- meste kui kaupade liigutamisel. 8 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Rail Baltic Estonia OÜ 2024. aasta tegevusaruanne Lühidalt Rail Baltic Estoniast Rail Baltic Estonia OÜ on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asutati 10.10.2014 seoses Rail Baltica projektiga, mille eesmärk on uue, Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB lahendab seni puuduva raudteeühenduse Euroopa Liidu riikidega, liites Eesti nii reisijate kui kau- padega TEN-T raudteevõrgustikku Põhjamere-Balti koridoris. RBE tegevust rahasta- takse riigieelarvelistest vahenditest ja Euroopa Liidu kaasrahastusest. Rail Baltica struktuur Kasusaajad – Leedu – Transpordi- ja kolm Eesti – Kliimaministeerium Läti – Transpordiministeerium kommunikatsiooniministeerium ministeeriumi RB Raili Rail Baltic Estonia Eiropas Dzelzceļa linijas Lietuvos Geležinkeliai aktsionärid Projekti Rail Baltica Statyba keskne RB RAIL kordinaator Eesti Läti Leedu Riiklikud rakendus- asutused Rail Baltic Estonia Eiropas Dzelzceļa Līnijas LTG Infra 9 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD RBE lähtub oma tegevustes 17.07.2024 otsusega Missioon ja visioon kinnitatud omaniku ootustest, mis on järgnevad: } RBE missioon on rajada 2030. aastaks kiire, } Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri arenda- keskkonnasõbralik, turvaline ja toimiv mine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriu- raudteeühendus Balti riikide ja ülejäänud mil Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine Euroopa vahel. riikidevahelises koostöös, mis on vajalik ter- } RBE visioon on võimaldada nii reisijatele vikliku Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri kui kaupadele kiiret, mugavat ja turvalist rajamiseks. liikumist Euroopas, põhjast lõunasse ning } Tagada transpordi ja liikuvuse arengukava vastupidi. 2021-2035 elluviimine Rail Baltica raudtee, infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamist ja haldamist puudutavas osas ning Olulisemad sündmused ja arengud kindlustada Rail Baltica raudtee vastavus aastal 2024 ohutusnõuetele, kaasaegsetele tehnilistele } Rail Baltica põhitrassi ehituse algus normidele ja avatud veoturu ootustele. Harjumaal } Järgida raudteeseaduse ning Euroopa Liidu y Ülemiste-Soodevahe (4,8 km) õigusaktide nõudeid, et oleks võimalik taot- y Soodevahe jaam – Kangru (9,2 km) leda raudteeinfrastruktuuri ettevõtja tege- y Kangru-Saku (8,7 km) vusluba Rail Baltica raudtee valmimisel ja 2024 veel ehituse ettevalmistuses avalikuks kasutuseks määramisel. y Saku – Harju-Rapla maakonnapiir } Teha koostööd Läti ja Leedu Rail Baltica (10,5 km) raudtee infrastruktuuri haldajatega, et sõl- } Rail Baltica põhitrassi ehituse algus mitud kokkulepete tulemusel luua alused Raplamaal Rail Baltica raudteele seatud eesmärkide y Harju-Rapla maakonnapiir – Loone saavutamiseks esimesel võimalusel. (Sihi tee) (9,7 km) } Pakkuda taristukeskkonda, mis toetab rii- y Loone-Hagudi (7,1 km) giasutuse põhitegevust, on optimaalsete y Hagudi (Kuku) – Alu (7 km) elueakuludega ja on kooskõlas valdkondlike y Alu-Kärpla (17,2 km) strateegiate eesmärkidega. 2024 veel ehituse ettevalmistuses } Olla Kliimaministeeriumile strateegiline } Alliansshangete konsultatsioonilepingu partner riigi transpordipoliitika kujundami- sõlmimine. sel, kestliku taristu arendamisel ja riigieel- } Ülemiste raudteejaama “Tunnel nr 5” ehitus- arve protsessi sisendi andmisel. lepingu sõlmimine. } Olla targa tellijana avaliku sektori eeskuju, } Ülemiste terminali nurgakivi asetamine. transpordivaldkonna innovatsiooni ja kestli- } Ülemiste reisiterminali põhjapoolsete väli- kusse eestvedaja, parimate praktikate looja alade ehituslepingu allkirjastamine. ja levitaja. } Arvestada taristu kavandamisel (sh elekt- rifitseerimisel) mõju avalikule ruumile, elukeskkonnale ja regionaalarengule seal- hulgas pidades silmas kohaliku arengu võimestamist.  10 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD RB strateegiline roll Rail Baltica võimaldab sujuvat kaubavedu Balti regioonis Euroopa ja Põhjala sadamate vahel, muutes Bal- Regiooni Euroopaga ühendava raudteevõrgu timaad transiidikeskuseks. Suurem osa regiooni rajamist on Balti riigid oodanud aastakümneid. praegusest transpordist sõltub maanteedest, mis Euroopa Liidu toetusel rajatav Rail Baltica suur- on mitte ainult kallimad ja aeglasemad, vaid ka projekt muudab Balti riigid isoleeritud äärealast oluliselt saastavamad kui raudteel põhinevad Kesk-Euroopa majandusruumi lahutamatuks lahendused. Rail Baltica toob keskkonnasäästliku osaks. See pole pelgalt raudtee – see on geopo- alternatiivi, vähendades süsinikuheidet ja paran- liitiline ja majanduslik julgeolekutelg, mis kujun- dades regiooni logistikavõimekust​. dab regiooni kaubandus-, reisijate- ja ärivõima- lusi järgnevatel kümnenditel. Eestis kujunevad Rail Baltica sõlmpunktideks Tal- linna Ülemiste ja Pärnu terminalid ning Muuga Rail Baltica loob täiesti uue transpordikoridori, sadam, mis saavad võtmerolli nii regiooni reisi- mille elektrifitseeritud Euroopa standardlaiusega jate- kui ka kaubaveos. Ülemiste terminalist saab (1435 mm) raudteeühendus tagab kiire ja tõhusa üks moodsamaid transpordikeskusi Põhja-Euroo- ühenduse Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel. pas, integreerides Rail Baltica, linnaliikluse ja len- nujaama. Terminali ehitus on juba käimas. Ajal, mil Euroopa otsib võimalusi sõltumatuse suurendamiseks Venemaa energiast ja tarneahe- Pärnu reisiterminal, mida arendatakse paralleel- latest, pakub Rail Baltica Balti riikidele majandus- selt põhitrassi ehitusega, saab olema oluline likku autonoomiat ning ühendab need tugevalt regionaalne peatus, mis avab Balti regiooni lõu- Lääne-Euroopa logistikasüsteemidega. See pro- napoolsematele piirkondadele. Terminaliga kaas- jekt pole ainult Eesti, Läti ja Leedu jaoks – see on neb kohalik taristuarendus, mis hõlmab jalakäi- terve Euroopa jaoks. jate tunneli rajamist, ligipääsuteede ehitust ning tulevasi kaubaterminali lahendusi​. Ülemiste terminali ehitus, suvi 2024 Foto: Estfilm Production OÜ 11 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Rail Baltica mõju on tunda juba enne raudtee val- peamiselt reisijate ja kaupade tõhusamale liiku- mimist – ainuüksi Eestis luuakse projekti raames misele, siis täna on see strateegiline tööriist, mil- tuhandeid töökohti ehituse, inseneeria ja logisti- lega Euroopa Liit kinnitab oma solidaarsust ida- kaga seotud sektorites. tiiva liikmesriikidega. Selle majanduslikud mõjud laienevad kauge- Rail Baltica rajamine standardse Euroopa raud- male kui ainult raudteetööstus. Rail Baltica loob teelaiusega (1435 mm) loob otsese ühenduse soodsa pinnase ka uutele ärimudelitele, nagu Lääne-Euroopa raudteevõrguga, vähendades logistikakeskused, kaubajaamad ja uued ette- sõltuvust endise Nõukogude Liidu aegsetest laie- võtlusvõimalused, mis saavad kasu tõhusamast matest rööbastest (1520 mm), mida kasutatakse ühendusest Euroopa majanduskeskustega. Venemaal ja teistes endistes Nõukogude Liidu rii- Rail Baltica strateegiline roll Balti regioonis on kides. See samm tugevdab Balti riikide sidemeid selge: see ühendab kolme riiki nii füüsiliselt kui Lääne-Euroopaga ning vähendab nende sõltu- ka majanduslikult, muutes regiooni osa Euroopa vust idapoolsetest taristutest. peamistest transpordikoridoridest. Kui rongid hakkavad 2030. aastal lõpuks liikuma, ei tähenda Rail Baltica saab olema NATO transpordi selgroog. see ainult kiiremat ja keskkonnasõbralikumat See suurendab oluliselt võimekust kiiresti liigu- transporti – see on märk Balti riikide integreeru- tada sõjaväepersonali ja varustust vastavalt vaja- misest Euroopa majandusruumi. dusele. Rail Baltica võib vähendada sõjatehnika ja varustuse transpordiaega nädalalt 24 tunnile. Ilma selleta oleks logistika palju keerulisem. See Rail Baltica ja piirkondlik kinnitab projekti tähtsust sõjalise valmisoleku ja julgeolek: ühenduste strateegiline kiire reageerimise tagamisel. tähtsus Algselt kavandatud majandusliku ja keskkonna- Lisaks on Rail Baltica kavandatud osana Euroopa sõbraliku transpordilahendusena nähakse seda Liidu TEN-T Põhjamere–Balti koridorist, mis seob nüüd Balti riikides elutähtsa julgeolekuprojek- Euroopa suurimaid sadamaid Rotterdami, Ham- tina, mis tugevdab piirkonna kaitsevõimet ja burgi ja Antwerpenit läbi Hollandi, Belgia, Saksa- sõjalist mobiilsust. maa ja Poola kolme Balti riigiga, ulatudes edasi Soome lahe kaubateede kaudu Soome. See stra- Hiljutise uuringu kohaselt peab märkimisväärne teegiline ühendus suurendab piirkonna konku- osa Balti riikide elanikest Rail Balticat võtmetäht- rentsivõimet ning loob uusi võimalusi, tugevda- susega julgeolekuprojektiks. Leedus usub 78% des Balti riikide sidemeid ülejäänud Euroopaga. elanikest selle kriitilisse tähtsusse sõjalise mobiil- suse kontekstis, Lätis 62% ja Eestis 60%. See pee- Eesti president Alar Karis on rõhutanud Rail Bal- geldab kasvavat arusaama, et raudtee ei ole pel- tica julgeolekupoliitilist tähtsust, märkides, et galt tsiviiltranspordi taristu, vaid ka strateegiline selle mõõde on ajas vaid kasvanud. Ta on rõhu- koridor, mis võimaldab kiiret sõjalist reageerimist. tanud vajadust tagada projekti rahastamine ning kutsunud Balti riikide valitsusi üles tegema tihe- See peegeldab muutunud geopoliitilist olu- dat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kindlus- korda ja vajadust tugevdada sidemeid Lääne- tada vajalikud vahendid projekti elluviimiseks. Euroopaga. Venemaa impeerium andis meile raudtee ja majanduskoridori, kuid nüüd on ida- Rail Baltica ei ole enam pelgalt raudteeprojekt, naaber agressor. Venemaa täiemahuline sisse- see on muutunud elutähtsaks julgeolekuküsi- tung Ukrainasse 2022. aastal on muutnud Rail museks, mis sümboliseerib Balti riikide püüdlust Baltica tähendust. Kui varem keskendus projekt tugevama Euroopa sidususe ja iseseisvuse poole. 12 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Koostöö- ja lepingupartnerid Advantage Austria Riga Büroomaailm Brandnewday USESOFT Infragate Eesti ATEA CER BCS Itera Bertolotti Rail Srl Change Partners Business Sweden EETL Circle K Eesti CoffeeCup UNIFE Columbus Eest Eestimaa Looduse Fond ELRON Dvigatel-Energeetika Ekspress Grupp Connecto Eesti CV Online Eesti Kaubandus-Tööstuskoda GO Group Confido Meditsiinikeskus CV Keskus CINEA Danobat Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Raudtee Grolls Elektrilevi Eesti Tööandjate Keskliit ETFL ELLE ERGO Estravel Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Geoengineering Haridus- ja Noorteamet GT Tarkvara Enersense Euroopa Komisjoni esindus Eestis AllSpark Esplan GRK Eesti Elering Hamburg ja Partnerid Kotkaklubi GRK Suomi Hendrikson & Ko DG MOVE KMG Infra Kinkston Merko Ehitus Eesti Keskkonnaagentuur LEONHARD WEISS HHLA TK Estonia Inf Infra Keskkonnaamet NordProjekt InfraBIM Kaamos Group Mobire Eesti ATEMO Infragreen Läti Suursaatkond Meliva K-Projekt Mainor Ülemiste Germany Trade & Invest Instar Maaamet Operation Lifesaver Estonia Navirec Taalri Varahaldus North Sea-Baltic ETC/TEN-T 13 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Riigimetsa Majandamise Keskus Rootsi Suursaatkond Postimees Grupp ShareCloud Stebby Soome-Eesti Kaubanduskoda Skepast&Puhkim Saksa-Balti Kaubanduskoda Tallinna Linnaehituse AS Stell Eesti PROLOG Stricto reWild Sorainen advokaadibüroo Zaha Hadid Taalri Varahaldus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Psience Tallinna Lennujaam OIXIO P.P. EHITUSJÄRELEVALVE Obermeyer Pluss Arhitektid Pineparks Koopia Niini & Rauam Novarc Group Pärnumaa Ettevõtete Koda Reaalprojekt RB Rail Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Tallinna linnaplaneerimise amet Tallinna Sadam Tallinna Linnavaraamet Tariston TalTech TREF Nord Tallinna Strateegiakeskus Trev-2 Grupp Tallinna Tehnikakõrgkool TGS Baltic Titania Tõlked Teamdash Triniti advokaadibüroo Telia Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Wemply Work in Estonia Verston Eesti Ülemiste Center Äripäev Union Internationale des Chemins de fer VIVID Studio YE INTERNATIONAL Valitsuse kommunikatsioonibüroo kohalikud omavalitsused valitsusasutused Ülemiste Ärimaja omavalitsusliidud jpt 14 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Koostööpartnerid meist “Strateegiline koostöö RBE-ga on meie “Maa- ja Ruumiametil on suur au osaleda jaoks äärmiselt oluline, kuna terviklik Rail Baltica projektis partnerina ning viia lähenemine toetab nii säästvat transiiti läbi riigile pandud ülesandeid maade kui ka liiklusohutust. Uute taristuobjektide omandamisel. Maade omandamine on järkjärguline valmimine aitab meil koos pakkunud ametile olulisi väljakutseid. luua keskkonnahoidliku raudteeühenduse Tasakaalustatult riigi vajadusega oman- Euroopaga ning panustada transpordi- dada raudteetaristu alla jääv maa või- sektori õhusaaste vähendamisse. Samuti malikult kiiresti, on olnud oluline jälgida, suurendab ohutute maanteeviaduktide et ka maaomanike huvid saaksid mõist- rajamine Rail Baltica raudteeületuskoh- likul viisil rahuldatud. Suurprojekt andis tadele liiklusohutust, aidates ennetada ja hoovad seadusandluse korrastamiseks. vähendada tõsiste õnnetuste riski” Maaomanike kompensatsioonipaketti kuuluvad täiendavad rahalised hüvitised, maade vahetamine ja maakorraldus. Priit Sauk Lisaks on projekti raames pidevalt arenda- transpordiameti peadirektor tud riigi kompetentse, täiendatud on maa ja metsa hindamise metoodikaid ja kah- jude hüvitamise põhimõtteid. See kõik on võimaldanud hoida sundvõõrandamise, “RBE kavandab raudteed vastutustund- kui viimase abinõu, kõigist omandamis- likult, rakendades keskkonnameetmeid test alla 2%. Rail Baltica mastaabiga pro- suuremal määral, kui õigusaktid seda jekt on eriline oma kiire kulgemise poolest. nõuavad. See näitab, et tegemist on vas- Koostöö RBE ja teiste projekti osapooltega tutustundliku ettevõttega, mille oluliseks on igapäevaselt tihe ja tulemuslik ning see eesmärgiks on jätkusuutlikkus. RBE-ga võimaldab leida lahendusi ka keerulistes koostöö on olnud meeldiv ja sujuv tänu olukordades.” seal töötavate pühendunud professio- naalsetele spetsialistide.“ Kati Tamtik Maa- ja Ruumiameti peadirektor Eleri Kautlenbach Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteeriumi Rail Baltica projektijuht Lepplaane ökodukt, november 2024 15 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD “Rail Baltica on Verstoni jaoks kahtlemata “Hea koostöö algab selgest ja täpsest viimaste aastate kõige olulisem projekt. suhtlemisest, et kõik ootused, nõudmised 2024. aasta lõpuks oli Verstoni portfellis ja võimalused oleksid üheselt mõisteta- seitse Rail Baltica lepingut, millest neli on vad. Koostöö vundament on vastastikune põhitrassilõigud ja kolm kohtobjektid, ausus ja põhimõte, et iga osapool täidab kaks kohtobjekti said juba ka lõpetatud. oma kohustused kokkulepitult ja kvaliteet- Esimeste põhitrassi lõikude ehitusega selt. Nii kasvab usaldus tellija ja ehitaja alustasime 2024. aastal ja nagu sageli vahel, mis aitab ennetada arusaamatusi uute tööde puhul, kulges algus kõigi jaoks ning toetab objekti õigeaegset valmi- pisut raskelt. Kuna Rail Baltica sarnaseid mist. Eriti keeruliste projektide puhul on projekte pole kumbki osapool varem teos- võtmetähtsusega paindlikkus ja valmis- tanud, võttis töödega alustamine esialgu olek kohandada lahendusi vastavalt oodatust kauem aega. Koostöötahe ja muutuvatele tingimustele. Kui pooled on lahenduste leidmise soov oli aga mõlemal valmis üksteist kuulama ja koos lahendusi poolel tugev. leidma, on projekti edu tagatud. Meil on tellija meeskonnaga vedanud. Valdab Kiitus ja tänu RBE juhtkonnale, kes on koostööaldis õhkkond, meie mõtteid ja võtnud enda südameasjaks lahenduste ideid võetakse kuulda, arutatakse kaasa leidmise: toimuvad regulaarsed arutelud ja koos leitakse ka lahendusi. Täidame töövõtjatega, probleemid ja lahendu- tellija kõrgeid nõudmisi parimal võimali- sed jõuavad kiirelt kõikide osapoolteni. kul moel.” Inimesed on uute protsessidega harjunud ja enamik murekohti harutatakse juba projektimeeskondade tasandil lahti. Allar Maaring Rail Baltica Harjumaa põhitrassi RBE on organisatsioonina teinud läbi neljanda etapi projektijuht GRK ja tohutu arengu. Tänu sellele oleme Merko nimel saavutanud sujuva töörütmi ja tõhusa kommunikatsiooni, mis tagab, et ehitaja saab enda tööd parimal võimalikult viisil „RBE väärib tunnustust silmapaistva ja teha ning tellija saab endale õigeaegselt konstruktiivse koostöö eest, mis on aida- ja kvaliteetselt valminud objektid.” nud viia Rail Baltica trassi ehitusetappi. See on ainulaadne võimalus kõigile Rail Alan Muruväli Baltica ehitajatele teha koostööd erine- Verston Eesti ehituse vate osapooltega – sealhulgas konkuren- valdkonnajuht tide, projekteerijate ning kohalike omava- litsustega. RBE oskuslik koordineerimine mängib selles protsessis keskset rolli, tagades sujuva suhtluse ja tõhusa koostöö kõikide osapoolte vahel, mis on eduka projekti elluviimisel väga oluline.“ Kristjan Toome INF Infra projektijuht 16 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Kestlikkus ja sotsiaalne vastutus Liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides ja kestliku arengu koostöövõrgustikes PRIME (vaatleja) Rohetiiger Kaubandus- ja tööstuskoda Operation Lifesaver Estonia (OLE) Standardiseerimise Tehniline Komitee Rail Baltica Business Saksa-Balti Network Estonia (RBBN) kaubanduskoda Rail Freight Corridor 8 – North Sea-Baltic (vaatleja) Mitmekesisuse kokkulepe 17 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Raudteeohutusalane koostöö OLE-ga “Operation Lifesaver Estonia (OLE) ja RBE koos- väärtustega inimesi. Me kõik oleme ühise ees- töö tähistab olulist sammu raudteeohutuse märgi „Hoiame elu“ nimel väljas ja kasvatame edendamisel. Juhtides niivõrd suurt taristu- ühiselt teadlikkust raudteeohutuse valdkonnas projekti, mille eesmärk on rajada kaasaegne Eestis. ja turvaline raudteeühendus Eestist Euroopa südamesse, soovime tõsta rongi kasutajate 2024. aastal läbis OLE raudteeohutussaa- teadlikkust ohutust käitumisest raudteel ja dikute koolituse täiendavalt 3 RBE töötajat. selle lähistel juba enne Rail Baltica valmimist. Seega RBE-s on tänasel päeval 6 töötajat, Ühinesime OLE-ga 2022. aasta augustis ning kes on läbinud OLE raudteeohutussaadikute teeme aktiivselt koostööd tänaseni. väljaõppe programmi ning kes omavad väärt teadmisi, mida laiema avalikkuseni viia. RBE Raudtee-ettevõtte ohutuskultuur saab alguse OLE ohutussaadikud osalesid 2024. aastal mõtteviisist ja väärtustest, mida kantakse kokku kuuel ennetusüritusel. edasi ettevõttes kehtestatud juhtimiskultuuri ning protsesside kaudu. Rail Baltica raud- 2024. aasta detsembris tunnustati OLE poolt teetrassi arendamisega toome Eestisse uue ettevõtteid, organisatsioone ja vabatahtlikke ohutusstandardi. Uue raudteega kaasnevad raudteeohutusalase tegevuse eest. Raudtee­ veelgi kiiremad rongid ja suuremad riskid ohutuse valdkonna kõrgeima tunnustuse – raudteel. Riskide haldamine ja maandamine OLE teenetemärgi - pälvis RBE raudtee operee- algab teadlikest inimestest ning seda hindame rimise ja ohutuse tagamise üksuse juht Heigo me RBE-s väga kõrgelt. Tulevikus peame vas- Saare. OLE tunnustuse „Sädeinimene“ pälvis tutama ka Rail Baltica raudteetaristu ope- RBE tööohutuse valdkonna juht Birgit Vana- reerimise eest raudtee-ettevõtjana. Koostöös veski. Täiendavalt tunnustati tänukirjaga ca OLE-ga suudame luua tugeva pinnase, et 40 era- ja juriidilist isikut, sh RBE kommunikat- hoida ja kasvatada raudteeohutusest tead- sioonispetsialist Kelly Koort, opereerimise ja likke inimesi meie ettevõttes ning ühiskonnas. hooldusvaldkonna juht Magnus Roosma ja raudteeohutuse ekspert Triinu Kaur. RBE eristub teistest OLE liikmetest selle poolest, et meil on 0 km füüsilist raudteed ja meil pole RBE jaoks on ühine tegevus OLE-ga oluline mitte ühtegi rongi. Sellegipoolest ei takistanud mitte ainult projekti eduks, vaid ka laiemalt, et see meid OLE kogukonnaga liitumast, sest kasvatada ühiskonnas vastutustundlikku suh- OLE ei seo ainult vastutustundlikke ettevõt- tumist raudteedesse ning vähendada õnnetusi teid, vaid ennekõike sarnase ohutuskultuuri ja Eestis ja mujal.” Heigo Saare RBE raudtee opereerimise ja ohutuse tagamise juht 18 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Kogukonnad ja partnerlused: erinevaid kohalikke meediakanaleid, et jõuda koostöö kohalike omavalitsuste võimalikult laia sihtrühmani. ja elanikega Olles Eesti ajaloo üks suuremaid infrastruktuu- Dialoogi osas on eesmärgiks luua avatud suhtlus- riprojekte, mille mõju hõlmab nii sotsiaalset, keskkond, kus kogukonna liikmed saavad tekki- majanduslikku kui ka keskkondlikku sfääri, on nud küsimusi ja muresid jagada. Selleks on tavaks kogukondade kaasamine ja teavitamine tähtis saanud regulaarsed avalikud infoõhtud, kuhu on osa Rail Baltica arendusest. Niivõrd suure mastaa- lisaks kohalikule kogukonnale kaasatud ka töö- biga projekti puhul on oluline tagada, et koha- võtjad. Selline lähenemine aitab luua kohtakti likel elanikel, ettevõtetel ja teistel sidusrühma- ehitaja ja kogukonna vahel. del oleks selge arusaam projekti eesmärkidest, tegevustest ja mõjust. Läbimõeldud ja järjepidev Lisaks on RBE 2024. aasta jooksul avanud ehi- suhtlus võimaldab luua usaldusväärse koos- tuse edenedes trassiäärsetes tõmbekeskustes tööplatvormi ning aitab ennetada võimalikke info­punktid, kus RBE poolne ehituse projektijuht erimeelsusi. aitab jooksvaid küsimusi kohapeal lahendada. Tänaseks on avatud infopunktid Kohilas ja Raplas. Alates 2023. aasta detsembrist liitus RBE kom- munikatsioonitiimiga kogukonnajuht Liis Ollin, Kaasamine tähendab aga enamat kui pelgalt kelle peamiseks ülesandeks on raudtee arenda- suhtlust – see tähendab ka kogukondade ette- misest mõjutatud kogukondadega luua ja hoida panekutega arvestamist, luues vastastikust väär- usalduslikke suhteid ning olla nende jaoks esi- tust. Mõtestatud suhtlus ning kohalike murede ja meseks vahetuks kontaktiks. 2024. aasta rõhk oli vajadustega arvestamine aitab leevendada nega- tugevalt kogukondlike suhete kujundamisel. tiivset kuvandit ning ühtlasi muudab projekti arusaadavamaks ja vastuvõetavamaks. Suhtlus kogukondadega on oluline mitmel põh- jusel. Esiteks mõjutab projekt otseselt paljusid inimesi ja nende igapäevaelu, mistõttu on vajalik Kestlikkus arvestada kohalike inimeste vajaduste ja mure- Kestlikkus hõlmab mitmeid mõisteid ja lühen- dega. Teiseks loob avatud ja läbipaistev suhtlus deid, nagu jätkusuutlikkus, CSR (corporate social usaldust, mis omakorda toetab projekti sujuvat responsibility ehk vastutustundlik ettevõtlus) ja elluviimist. Lisaks, kui kogukonnad näevad, et ESG (environmental, social, governance ehk kesk- nende arvamustega arvestatakse, tekib projektile konnaalased, sotsiaalsed ja juhtimise põhimõt- laiem ühiskondlik toetus. Sellest tulenevalt on ted). Neid ühendab soov viia organisatsioonide kogukondade kaasamine mitte lihtsalt hea tava, mõju kooskõlla ühiskonna ja keskkonna pikaaja- vaid äärmiselt vajalik tegevus. liste vajadustega. Lõppeesmärk on tegutseda vii- sil, mis hoolib nii inimestest kui planeedist ning RBE lähenemine kogukondlikele suhetele tugi- tagab ka ettevõtte säilenõtkuse kiiresti muutuvas neb suuresti kolmele osale, kus rõhutatakse sel- maailmas. get teavitust, avatud dialoogi ja pidevat koos- tööd - miks, kuidas ja mida tehakse. Teavitamisel RBE alustas 2024. aastal kestlikkusstrateegia loo- keskendutakse sellele, et kõik seotud osapooled mist kahese olulisuse analüüsiga, et olla tulevikus saaksid operatiivset ja kergesti mõistetavat infot. valmis ka kestlikkusaruandluse direktiivi koha- Näiteks jagatakse põhjalikke infomaterjale, kor- seks raporteerimiseks. Kahese olulisuse analüüsi raldatakse kohalikke infopäevi ja luuakse digitaal- tulemusena saame selge arusaamise, millised seid kanaleid, kust elanikud saavad jooksvalt aja- on meie organisatsiooni jaoks olulised fookus- kohast teavet ehituse kohta. Samuti kasutatakse teemad keskkonna, sotsiaalsetes ja ärijuhtimise 19 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD teemades. 2024. aastal viisime läbi tausta­analüüsi, Keskkonnamõjude hindamine, kaardistasime oma väärtusahela ja sidusrühmad järelevalve ja seire ning 2025. aastal on planeeritud põhjalik sidus- Endiselt on käimas Pärnu maakonnaplaneeringu rühmade kaasamine ja mõjude, riskide ja võima- „Rail Baltica raudtee trassikoridori asukoha mää- luste kaardistamine ning hindamine. ramine“ menetlus. 2024. aasta detsembris kiideti heaks keskkonnamõju strateegilise hindamise Direktiivi kohase aruandluse võimaliku kohus- aruanne (KSH). Planeeringu kehtestamiseni jõu- tuse rakendumiseni on ettevõttel veel mitmed takse eelduslikult 2025. aasta esimeses kvartalis. aastad aega. Siiski näeme oma projekti ulatusliku Jätkus ka Rail Baltica raudteetrassi rajamisega mõju ja avaliku huvi raames vajalikuks kestlikku- seonduva mõju hindamine läbi ehituslõikude saruandlus lisada vabatahtlikult lähiaastatel oma keskkonnamõju hindamiste (KMH). majandusaruande osaks, et suurendada seeläbi organisatsiooni ja projekti tegevuse läbipaistvust. Keskkonnamõju hindamine lõigus nr 8 (Pärnu – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir) otsustati Keskkonnahoid on meie jaoks oluline teema, jagada kaheks – Pärnu - Kabli (KMH lõik nr 8) ja pöörame erilist tähelepanu loodusressursside Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir (KMH säästlikule kasutamisele ning elurikkuse kait- lõik nr 9). KMH lõigus nr 8 on võimalik KMH alga- sele. Eesmärk on kasutada 100% taastuvelektrit tada uuendatud maakonnaplaneeringu keh- rongide opereerimisel ning leida lahendusi, mis testamise järgselt. KMH lõigus nr 9 on keskkon- aitaksid vähendada keskkonnajalajälge ressurs- namõju hindamine algatatud. KMH 9 aruanne side kasutamisel. Keskkonnamõjude hindamise valmib eelduslikult 2026. aasta alguses ning raames uuritakse Rail Baltica projekti mõjusid 2025. aasta alguse seisuga on selleks vajalikud liikidele ja ökosüsteemidele ning töötatakse tegevused graafikus. välja leevendusmeetmeid ja viise elupaikade taastamiseks. Vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamised 2024. aasta lõpuga: Sotsiaalses kontekstis keskendub kestlikkus ini- } Ülemiste – Kangru (KMH lõik nr 1) meste heaolu, ohutuse ja õiguste tagamisele, } Kangru – Harju- ja Rapla maakonna piir läbipaistvale suhtlusele ning kogukondade kaa- (KMH lõik nr 2) samisele. See tähendab näiteks tööohutuse ran- } Soodevahe – Muuga (KMH lõik nr 3) get jälgimist ehitusobjektidel ning läbipaistvat } Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi infovahetust, et sidusrühmad oleksid kursis meie (KMH lõik nr 4) tegevustega ja saaksid kaasa rääkida neile olulis- } Hagudi – Rapla- ja Pärnu maakonna piir tes teemades. (KMH lõik nr 5) } Rapla- ja Pärnu maakonna piir – Tootsi Kestlikkuse teemade strateegiasse integreeri- (KMH lõik nr 6) mine võimaldab ettevõttel juhtida oma kesk- konna, sotsiaalse kui ärijuhtimise mõjusid, riske Projekteerimise ja ehitustegevuse järelevalve ja võimalusi targalt ja struktureeritult. Planeerime Jooksvalt on kontrollitud töövõtjatelt laekunud kestlikkusteemade juhtimise integreerida oma tööprojektide materjalide vastavust KMH nõue- olemasolevatesse protsessidesse ja rakendamisel tele ja ehitusaegsete keskkonnameetmete järgi- olevasse juhtimissüsteemi. mist ehitusplatsil.  20 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Väljakutseks on osutunud KMH-des sõnasta- kahepaiksetele, käsitiivalistele, väike-konnakot- tud keskkonnameetmete ühtne tõlgendamine kale, laanerähnile, metsisele ning Lõo raba kait- RBE, töövõtjate ja ametkondade poolt. Ühtse sealustele linnuliikidele. arusaama tagamiseks on olnud tarvilik meet- mete sõnastusi korrastada ja parandada. Lisaks 2024. aasta kahepaiksete eelseiretes selgus, et on olnud vajalik üksikuid meetmeid mitmeid Männiku rabas asuvad kaks veekogu ning Rõue kordi Keskkonnaameti, asjakohaste ekspertide jõe luht koos jõeosaga, mis raudtee ehitustege- ja TTJA-ga läbi arutada, tagamaks meetme ees- vusest otseselt mõjutada saavad ja seetõttu sei- märgi kõige tõhusam täitmine. resse valiti, ei ole kahepaisetele sigimiseks sobi- likud ning seetõttu neis kolmes kohas edaspidi Keskkonnaseire seiret ei tehta. Jätkusid planeeritud keskkonnaseire tegevused, sh loomastiku seire koostöös Keskkonnaagen- Laiendati rabade veetasemete seiret, ehk nüüd tuuriga, märgalade seire ja töövõtjate poolt läbi- on seires vaatluse all kolme raba veetase (Rääma, viidavad veeseired. Männiku ja Lõo rabad), kusjuures nii Männikul kui Räämas kirjeldati eelseire raames ka taimestikku. Koostööleping Keskkonnaagentuuriga võimal- Lisaks tuvastati seire käigus ka täiendavaid kait- das loomastiku seiresse 2024. aastal lisada ka sealuste liikide kasvukohti, mis võimaldas aeg- mitmed erinevad liigid, mis 2023. aasta tööplaani sasti planeerida ümberistutusi või teisi vajalikke ei jõudnud. Seireplaani olid 2024. aastal liidetud mõju vähendavaid meetmeid. kõik KMH 1, KMH 2, KMH 4, KMH ja KMH 6 lõi- kude loomastiku eelseired ja lisaks Lõuna-Pärnu 2025. aastal lisandub seiremahtu Põhja-­ trassilõigus metsise elupaikade eelseire seoses Pärnumaa ehk KMH 7 ala eelseired. Uute liikidena menetluses oleva planeeringu raames koos- pakuvad väljakutset musta-toonekure, kassikaku tatud hüvitusmeetmete kavaga. Seiret tehti ja kivisisaliku seire. Kuklaste ümberasustamine 08.05.2024 21 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Kestlik ehitus ja uuenduslikud juures kasutatud elektri ja kütuste kogused. lahendused Praegu puuduvad meil täielikud andmed kõikide Raudtee ehituse käigus kasutatakse väga suu- töövõtjate tegevuste kohta, kuid eesmärk on rel hulgal erinevaid materjale, mistõttu on eriti parandada aruandluse täpsust ja andmete kvali- oluline, kui leitakse võimalusi teiseste materja- teeti. Ehituse käigus kasutatud kütuste ja energia lide kasutamiseks ja jäätmete taaskasutamiseks. jalajälg on 1061,81 t CO2 ekv. Seeläbi on võimalik vähendada esmase tooraine kasutust ja koormust keskkonnale. Näiteks 2024. “Meie organisatsiooni KHG jalajälg on 173,93* aastal saame välja tuua kaks ehitusobjekti, kus oli t CO2 ekv, millest 87,42% ulatuses moodustab võimalus kasutada teiseseid materjale. mõjuala 3. Mõjuala 1 sisaldab meie enda sõi- } Pärnu laoplats ehitati kasutades kohapeal dukite bensiini kasutust. Lisaks on meil kasu- olemasolevaid materjale. Objektil kasutati tusel ka hübriidmootoriga sõidukid, mille arvu hoone lammutamisel tekkinud betoonijäät- soovime tulevikus suurendada, mille kaudu on meid ja olemasolevat pinnast. See vähendas meil samuti võimalik oma jalajälge vähendada. märkimisväärselt esmase tooraine vajadust Mõjuala 2 püsib madal kuna meie Tallinna kon- ning ehitusele toodi juurde ainult 1400 toris on kasutusel taastuvelekter ja maasoojus. tonni betooni. Kogu meie jalajälje suurust mõjutab enim meie } Soodevahe platsi ehitushankes oli ettenäh- töötajate tööle-koju liikumisega kaasnev fossiil- tud võimalus, et töövõtja saaks pakkuda sete kütuste kasutamine. Järgmiste sammudena alternatiivseid lahendusi võrreldes esialgse on meil oluline mõtestada, kuidas oma jalajälje projektlahendusega. Eesmärgiga oli opti- andmete kvaliteeti ja kättesaadavus parandada meerida materjalide kasutust ja transpordi ja seejärel paika panna tegevusplaan oma jala- kulu, seetõttu asendati liiv ja kruus ligikaudu jälje vähendamiseks. “ selgitab RBE kestlikkuse 80 000 m3 ulatuses põlevkivi tootmisel ekspert Mari Salmu. järele jäänud aherainega. Mõjuala 1 tähistab otsest heidet, mis pärinevad allikatest, mida ettevõte kontrollib või omab. Siia Roheline kontor ja kasvuhoone- kuuluvad näiteks kohapealne energia tootmine, gaaside jalajälg mehhaanilised või keemilised protsessid ning ette- Organisatsiooni üheks eesmärgiks aastal 2025 on võtte masinapargist tulenevad heitkogused. saada rohelise kontori märgis. Selle saavutamiseks alustati 2024. aastal kontori tegevuste keskkon- Mõjuala 2 tähistab kaudset heidet, mis on seotud naaspektide kaardistamisega. Koostöös Waste- ettevõtte poolt sisse ostetava ja tarbitava ener- Locker OÜ-ga kaardistati Tallinna kontori jäätmete giaga. Selleks võib olla soojus-, elektri-, jahutuse- kogused ning liigiti kogumise kvaliteet ja korral- nergia ning aur. dati töötajatele jäätmete liigiti kogumise koolitus. Mõjuala 3 hõlmab kõiki muid kaudseid emis- Esimest korda arvutati 2024. aastal ka oma orga- sioone, mis ei tulene otseselt ettevõtte omandatud nisatsiooni kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälg, või kontrollitud varade tegevusest, vaid on seotud keskendudes kontori tegevustele. Andmetes väärtusahelas üles- ja allavoolu toimuvate prot- toodi välja mõjuala 3 andmed ehitustegevuse sessidega. Näiteks toodete ostmine, kasutamine ja jalajälje kohta eraldiseisvalt, tuginedes töövõt- kõrvaldamine. jate poolt esitatud keskkonnaaruandlusele. *Kalkulatsioonides on arvestamata hetkel sõidukikütustest (nii organsatsiooni enda sõidukite, sisseostetud transporditeenuse Organisatsiooni KHG jalajälg on väike võrreldes kui ka tööreiside ja tööle-koju liikumisest) tulenevat ülesvoolu sellega kui me võtame juurde ehitustegevuse ehk nn well-to-tank (toorkütuse kaevandamise, rafineerimise ja transpordiga) seotud KHG heide. 22 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Graafik 1. RBE kontori tegevuste Graafik 2. Kasvuhonegaaside jalajälg kasvuhoonegaaside jalajälg detailsemalt mõjualade ja tegevuste kaupa 1,72% 58,33% 0,05% 87,24% 11,39% 12,08% 0,68% 12,08% 0,11% 15,65% Mõjuala 1 Organisatsiooni sõidukite kütus 0,68% Mõjuala 2 Ostetud elektrienergia Mõjuala 3 Kauba- või inimeste veoks sisseostetud transport Mõjuala 1 kokku Mõjuala 3 Töötajate tööreisid Mõjuala 2 kokku Mõjuala 3 Töötajate tööle-koju liikumine Mõjuala 3 kokku Mõjuala 3 Kodukontor Mõjuala 3 Jäätmed Mõjuala 3 Ostetud tooted Eesmärgid ja tegevused 2025 } Keskkonnajuhtimissüsteemi edasine aren- } Organisatsioonis rohelise kontori tegevuste dus ja valmisolek ehitustööde planeerimi- ja põhimõtete rakendamine ning Tallinna seks ja järelevalveks terves Eesti lõigus. kontorile Rohelise kontori märgise saamine. } Töövõtjate edasine toetamine keskkonna- } Kestlikkusstrateegia loomine ja integreeri- meetmete rakendamisel ning tööde kor- mine juhtimissüsteemi. raldamisel selliselt, et pidevalt vähendada } Seada konkreetsed eesmärgid mõjualade kaasnevat keskkonnamõju. ja tegevuste ulatuses KHG jalajälje } Keskkonnajärelevalve ja kontrollitegevus- vähendamiseks. tega jätkamine projekteerimise ning ehitus- } Suurendada organisatsiooni KHG jalajälje tegevuse käigus. andmete kvaliteeti ja lihtsustame andmete } Keskkonnaseire jätkamine ning laiendamine kogumist. vastavalt keskkonnaseire tegevuskavale. } Panustada Kliimaministeeriumi algatatud } Kompensatsioonimeetmete rakendamise taristuobjektide kasvuhoonegaaside jala- kava edasiarendamine ja kompenseerivate jälje kalkulaatori arendusse, mis oleks sobi- meetmete rakendamine kogu Eesti lõigus, lik tööriist raudtee ehitusel alternatiivsete vastavalt kavale. materjalide ja/või lahenduste valimisel. 23 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Ettevõtte areng Inimesed Rail Baltic Estonias “Inimesed RBE-s on väga kohanemisvõimelised - probleemidele vaadatakse peale väga erinevate nurkade alt, et siis parim lahendus leida ning kõigil on siht ja ambitsioonikus selle suurprojekti teostamiseks. Samuti on tugev õlg õla kõrval tunne. Töö ise on väga mitmekülgne ja vaheldusrikas.” Silver Suurorg peaprojektijuht „Tegu on eelkõige ainulaadse asjaga ja väga põneva välja- „Mul kui kestlikkuse eksperdil kutsega. Meil on sõbralikud ja on võimalik luua kogu orga- töökad inimesed. Ettevõtet ise- nisatsiooni ja projekti mõttes loomustab korrektsus, puhtus ja midagi täiesti uut. Mind paelub kindel ning stabiilne töö olemus. see väljakutse, et saan raken- Õpin kogu aeg midagi uut.“ dada kestlikkuse elemente läbi kogu organisatsiooni strateegia ja põhimõtete - alates ehitusest Vahur Loo kuni hangete ja kontorieluni vanemprojektijuht välja.“ „RBE töökultuur on väga root- Mari Salmu silik – inimsõbralik, pingevaba jätkusuutlikkuse ekspert ja üksteist austav. Töö ise on huvitav ja väga suure mõjuga ja just see mind kütkestab.“ Andres Alamaa peaprojektijuht 24 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD „Mulle meeldib kogu see detailsus ja rah- „RBE töökultuuri iseloomustab minu jaoks vusvaheline mõõde, mis meie projektides töökus, väljaspool raame mõtlemine, on. Lisaks on hea tööle tulla, kui sind ümb- tiimide vaheline koostöö ja innovatiiv- ritsevad toetavad ja arukad kolleegid.“ sus. Tunnen uhkust selle üle, et mul on võimalus muuta tööohutuse kultuuri Eesti maastikul.“ Hurmet Heinmaa vanem teedeinsener Birgit Vanaveski tööohutuse valdkonna juht „Projekt on suur, oluline ja väga suure vastutusega, aga inimesed on sõbralikud ja alati tunnen, et mind väärtustatakse.“ Daria Myrna tehnilise vastavuse koordinaator Tehniliste tiimide pädevuse tõstmiseks korraldati viienädalane CCS koolitus. Töötajate kaasatuse ja meeskonnavaimu tugevdamiseks korraldati mit- meid üritusi, sealhulgas aastagala, suvepäevad, Mitmekesisus ja võrdsed terviseüritused ja RBE 10. juubeli tähistamine. võimalused RBE väärtustab mitmekesisust ja tagab võrdsed Töötajad osalesid aktiivselt organisatsioonikul- võimalused kõigile töötajatele. Seitse meeskon- tuuri arendamises – üle 20 töötaja panustas ette- naliiget ei räägi emakeelena eesti keelt, mistõttu võtte põhiväärtuste uuendamisse. on sisekommunikatsioon osaliselt ingliskeelne. Lisaks Tallinna kontorile on ka Tartu esindus, või- maldades paindlikke töötingimusi. Värbamine aastal 2024 RBE kasv oli 2024. aastal kiire – meeskonnaga 2024. aastal loodi siseveebi vilepuhumise teavi- liitus rekordiliselt 47 uut töötajat, kellest enamik tuskanal, mis tagab turvalise ja anonüümse või- täidab tehnilisi rolle. Suurima täienduse said pro- maluse võimalike probleemide teavitamiseks. jektijuhtimise ning süsteemitehnika ja vastavuse tagamise üksused. Värbamiskanalitena kasutati uuendatud karjäärilehte, tööportaale, LinkedIni Töötajate väärtustamine ning sihtotsingut. Lisaks tehti koostööd Tallinna ja kaasamine Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. RBE panustas 2024. aastal tugeva töökultuuri loomisse, pakkudes paindlikke töötingimusi, Värbamisprotsessi kiirendamiseks ja tõhusta- tervisetoetusi ja professionaalse arengu võima- miseks võeti kasutusele värbamistarkvara, mis lusi. Ettevõte pälvis Instari atraktiivse tööandja automatiseeris mitmeid etappe ja parandas kan- märgise. Töötajate heaolu toetamiseks viidi didaatide haldamist. Samuti tehti paremaks töö- läbi vaimse tervise uuring ning käivitati juhtide andja kuvandit ning sisseelamisprogrammi, pak- arenguprogramm. kudes uutele töötajatele paremat tuge. 25 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD 2025 personaliplaan ja fookus 2025. aastal keskendume olemasolevate tööta- jate arenguvajadustele ning kompententsi tõst- misele. Oleme planeerimas juhtide arenguprog- rammi järgmiseid koolitusi, mis keskenduvad nii keskastmejuhtidele, kui ka juhtide järelkasvule. Lisaks keskendume individuaalsetele arengu- ja järelekasvuplaanidele, millest tulenevalt kaardis- tame personaalsed koolitusvajadused. Värbamisplaanide eesmärgiks on vähendada värbamisprotsessi kestust, mis parendaks vär- bamiskiirust ning sobivate talentide leidmist õigeaegselt. Suuname oma tegevused ka töötajate kaasatuse I klassi astujate vastuvõtt ja lojaalsuse tugevdamisele, mis tõstaks rahulolu RBE kontoris 23.08.2024 ning vähendaks töötajate voolavust. Jätkame väärtuste projekti elluviimist, et kindlustada RBE selge ja järjepidev organisatsioonikultuur. } RBE toetas 2024. aasta suvel Erasmus+ programmis “DiscoverEU” osalenud viite Noorte kaasamine noort rahalise stipendiumiga, mis oli abiks Noortel on Rail Baltica projektis täita oluline roll Euroopa avastamisel rongidega. juba enne raudtee valmimist: } Rail Baltica noortekogukond kohtus 2024. 1. noored on tuleviku kujundajad ja nende aastal suuremas koosseisus viiel korral, mil- kaasamine aitab tagada, et projekt vas- lest kolm infokohtumist peeti RBE kontoris, taks ka tulevaste põlvkondade ootustele ja üks vaatluskohtumine Ülemiste terminali vajadustele; ehitusplatsil ning üks aktiivsem kohtumine 2. noorte kaasamine tagab projekti laiema Laser Tagis. ühiskondliku toetuse ja suurendab sidusust kogukondadega, mis omakorda võib Lisaks said noortekogukonna liikmed osa- vähendada vastuseisu ja takistusi projekti leda TalTechi mudelraudtee ehitamise võist- elluviimisel; lusel Rööpameister, esineda Rail Baltica 3. noortel on projektist võimalik saada hin- mobiilsuskonverentsi noortepaneelis ning damatu kogemus ja õppida eri oskusi öelda oma sõna sekka transpordi ja liikuvuse ning teadmisi suurprojekti juhtimisest ja teemadel Rail Baltica kvartaalses ajakirjas elluviimisest. Järgmine Peatus. 2024. aasta tegevused noorte suunal 2024. aasta lõpu seisuga kuulub RB noorte- kogukonda 70 noort. } RBE osales 2024. aastal erinevatel tudengi- tele suunatud konverentsidel ja karjäärimes- } 2024. aasta novembris viis RBE koostöös sidel ning võimaldas noortel tutvuda oma Millenzialsiga, mille nimemeesteks on Art- töö ja tegemistega töövarjunädala, ettevõt- jom Savitski ja Kris Lüüs (laiemalt tuntud tekülastuse ja praktika raames. kui Krispoiss) läbi noortekampaania “Tulevik 26 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD on rongis”, mille ülesandeks oli luua noorte võimalikke tööõnnetusi ning aidanud juurutada visioon Rail Baltica tulevikurongist. Kam- ohutuskultuuri läbi tellija, töövõtja ja omaniku- paania eesmärk oli innustada noori vanuses järelevalve tihedama koostöö. Rail Baltica pro- 13-30 mõtlema transpordi ja infrastruktuuri jekt püüdleb „0 õnnetust töökohal” eesmärgi tuleviku üle, pakkuda võimalust väljendada poole ning kehtib põhimõte, et kõik õnnetused oma loovust ja tehnoloogilisi oskusi ning on ennetatavad. tutvustada Rail Balticat kui tulevikku suu- natud, mugavat, turvalist ja innovaatilist Miks peaks olema tööohutus taristuprojekti. ettevõtete fookuses? Ettevõttel on tervise- ja ohutusriskide juhtimi- Töid laekus kokku 41, millest lõpphääletu- seks kolm peamist põhjust: moraalne, juriidiline sele jõudis vastavalt reeglitele 36. Esitatud ja majanduslik. töid hinnati kolmes kategoorias ja žürii kõr- val sai oma sõna sekka öelda ka publik. Moraalsed põhjused peaksid olema riskijuhti- mise peamiseks motivaatoriks, kuigi kas see ka tegelikult nii on, on mõnel juhul vaieldav. Need Tööohutus põhinevad arusaamisel, et tööandjal on kohus- Rail Baltica projektis on tööohutus keskse tähtsu- tus oma töötajate eest mõistlikult hoolitseda. Ei sega, milles järeleandmisi ei tehta. RBE-s oleme eeldata, et töötaja riskib töötamise tingimusena selles valdkonnas Eestis teerajaja rollis. Selleks oma elu või füüsilise tervise ja heaoluga. Ühis- oleme tellijana kehtestanud koostööpartneritele konnana on see meie ootus ja ka tööõnnetuste, tööohutusnõuded, mis seavad neile kõrgemad ohuolukordade ja terviseprobleemide statistika ootused kui kehtiv seadusandlus või harjumus- toetab selgelt sõnumit, et tööohutust ei tohi pärane tavapraktika. jätta juhuse hooleks ning see vajab tähelepanu ja juhtimist. Alates 2023. aasta septembrist liitus RBE mees- konnaga tänaseks tööohutuse valdkonna juht Tööohutus ei ole ainult eetiline kohustus, vaid Birgit Vanaveski, kes tegeleb igapäevaselt ka seaduslik nõue. Tööandjatele ja ka töötajatele valdkonna erinevate teemade ja küsimustega. on kehtestatud juriidilised kohustused, mis on Muuhulgas antakse kõikidesse hangetesse kaasa seotud töötajate ja teiste ettevõttest mõjutatud tööohutuse valdkonna sisend koos juhendiga isikute ohutusega. Eestis reguleerib tööohutust ”Töötervishoiu ja tööohutuse juhend Rail Bal- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 ja lisaks tica projektis” ning enne töödega alustamist reguleerivad ehitusvaldkonnas tööohutust veel vaadatakse üle lepingupartnerite, see on töö- hulk määruseid. võtjate ja omanikujärelevalve, tööohutuse doku- mendid ning tehakse ettepanekuid täiendami- Kolmas põhjus miks tööohutus on tähtis on seks ja kontrollitakse võtmeisikute pädevust. majanduslik – ettevõtted, kes tegelevad aktiivselt tervise- ja ohutusriskide maandamise ja tööohu- Ühe kõige olulisema ülesandena tegeleb RBE tuse edendamisega, on edukamad kui need, kes tööohutuse tiim regulaarsete ohutusvaatluste seda ei tee. Kahjujuhtumid, nagu tööõnnetused läbiviimisega ehitusobjektidel, mille kohta koos- või terviseprobleemid, põhjustavad ettevõtetele tatakse raportid tehtud märkuste, fotomaterjali märkimisväärseid otseseid ja kaudseid kulusid. ja puuduste kõrvaldamise tähtaegadega. Sel- line tegevus on oluliselt kaasa aidanud ohutuse parandamisele RBE ehitusobjektidel, ennetada 27 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Ülevaade projektidest Ülemiste ühisterminal Ehitus Jätkusid Ülemiste 1520 mm raudteetaristu rekonstrueerimise lepingujärgsed tööd. Töövõtjaks GRK Eesti AS ja GRK Suomi Oy. Lepingu maksumus 27,6 mln eurot. Tööd valmivad 2026. aasta lõpuks. Jätkusid Ülemiste terminali raudteerajatiste ehitustööd. Töövõtjaks aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumus 46,8 mln eurot. Tööd val- mivad 2027. aasta lõpus. Esimese etapi tööd lõpetati tähtaegselt detsembris 2024. Töödega jätkatakse juunis 2025. 19.01.2024 kuulutati välja Ülemiste raudteejaama tunnel nr 5 ehitustööde hange. Leping sõlmiti 16.05.2024 ja töövõtjaks on LEONHARD WEISS OÜ. Lepingu maksu- mus on 3,6 mln eurot. Tööd valmivad 2027. aasta keskpaigas. 07.02.2024 kuulutati välja Ülemiste reisiterminali põhjapoolsete välialade ehitus- tööde hange. Leping sõlmiti juulis ja töövõtjaks on Aktsiaselts TREF Nord ja ATEMO OÜ. Lepingu maksumus on 20,9 mln eurot. Tööd valmivad 2027. aasta keskpaigas. Hanked 22.10.2024 kuulutati välja Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ehitustööde hange. Hange avati 23.01.2025. 10.12.2024 kuulutati välja Ülemiste jaamaala raudteetrassi alusehituse hange (1,8 km). Ettevalmistamisel on Ülemiste terminali lõunapoolsete teede, tänavate ja välja- kute ehitustööde hange, Kantsi tunneli ehituse hange ja Ülemiste kunstihange.  28 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Foto: Verston Eesti Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I ja II etapi ehitustööd 20.06.2024. Kunstihanke väljakuulutamine nihkub suure tõe- tulenevalt mõistliku ligipääsu võimaluse puu- näosusega 2026. Lisaks valmistatakse ette tule- dumisest. 2024. aasta lõpus valmisid Harjumaa vaste lepingute omanikujärelevalve hankeid. kohalike peatuste eelprojektid. Eelprojektide koostajaks oli Ardanuy Ingenieria S.A. Kohalikud peatused Raplamaa kohalikud peatused Tallinn-Pärnu lõiku jääb 10 kohalikku peatust: 2024. aasta lõpu seisuga on Kohila, Rapla ja Jär- Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järva- vakandi peatuse detailplaneeringud kohalike kandi, Kaisma, Tootsi ja Urge. Pärnu-Eesti/Läti riigi omavalitsuste poolt kehtestatud. Projekteerimise piir lõiku jääb 2 kohalikku peatust: Surju ja Uris- käigus on valminud ooteplatvormide ja nende- saare. 2024. aasta lõpuga on kehtestatud Saku, vaheliste ülepääsude projektid. Samuti valmisid Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi 2024. aasta lõpus hoonete tüüpprojektid, mida ja Urge detailplaneeringud ning käimas on veel on võimalik kasutada Harju- ja Pärnumaa koha- Assaku ja Luige detailplaneeringute protsess. likes peatustes. Töö jätkub juurdepääsuteede ja Surju ja Urissaare peatuste detailsusega arvesta- jaamadega seotud välialade põhiprojekti koosta- takse juba RB maakonnaplaneeringu uuendami- misel. Projekteerijaks on Novarc Group AS. sel alamlõigus nr 2 ning nende objektide edasine projekteerimine on kavas lahendada projekteeri- Pärnumaa kohalikud peatused mistingimuste alusel. Kaisma, Tootsi ja Urge kohalike peatuste detail- planeeringud on 2024. aasta lõpu seisuga koha- Harjumaa kohalikud peatused like omavalitsuste poolt kehtestatud. 2024. aasta Detailplaneeringutest on veel käimas Assaku lõpuks valmisid Pärnumaa kohalike peatuste ja Luige peatuste menetlused. On tõenäo- eelprojektid. Eelprojektide koostajaks oli Arda- line, et Luige peatust esimeses etapis ei ehitata nuy Ingenieria S.A.  29 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Ehitusload 2024. aasta novembris väljastas Tarbijakaitse ja lõpuks. Käib kasutusloa menetlus. Valmistatakse Tehnilise Järelevalve Amet Kohila, Rapla ja Jär- ette 2025. aasta tegevuskava koos vajaliku finant- vakandi jaamade ooteplatvormidele ja nende- seerimise vajadusega. vahelistele ülepääsude ehitusload. Alustatud on jaamade juurdepääsuteede, välialade ja hoonete ehituslubade menetlustega. Taotlused nendeks Põhitrass esitati vastavatele kohalikele omavalitsustele Soodevahe-Muuga lõik (16,4 km) novembris ja detsembris. Ehitus 2024. aastal valmisid Soodevahe-Muuga lõigus Pärnu reisiterminal kaks õhuliini ristumise ümberehitust. Projekt 2024. aasta lõpus valmis Pärnu reisiterminali Hanked põhiprojekt. Soodevahe-Muuga Lõik sisaldab Muuga sada- maala ja Soodevahe-Muuga põhitrassi lõiku. 2024. Ehitus aasta viimases kvartalis valmistati ette projektee- 23.02.2024 avaldati koostöös Transpordiametiga rimishanget põhiprojekti koostamiseks. Hange Liivi tee jalg- ja jalgrattatee tunneli ehituse hange. avaldati 31.01.2025 ning pakkumiste esitamise Liivi tee tunnel saab olema üheks juurdepääsu- tähtaeg oli 03.03.2025 aastal. Põhiprojekt valmib punktiks tulevasele Pärnu reisiterminalile. Hange eelduslikult 2027. aasta I kvartali lõpuks. Paral- avati 09.04.2024 ja leping sõlmiti 15.05.2024. Töö- leelselt projekteerimisega viiakse läbi ka Muuga võtjaks oli OÜ RTS Infra Eesti ja lepingu maksu- sadamaala keskkonnamõjude hindamine (KMH). museks 944 560 eurot. Tööd valmisid 2024. aasta Ehitustegevusega on kavandatud alustada 2027. aastal. Alu viadukt, oktoober 2024  30 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Foto: Karli Saul Alliansshanke väljakuulutamine Ülemistel, 2.10.2024. Vasakult – Anvar Salomets, Vladimir Svet, Janar Tükk. Tallinn-Pärnu lõik (144 km) } Rail Baltica Paide mnt raudteeviadukti ja riigitee nr 59 Pärnu - Tori km 0 – 0,3 lõigu Ehitus põhiprojekti koostamine. 2024. oktoobris valmis Raplamaa põhitrassi } Rail Balticat ületava kohaliku tee nr 1490910 Sverre tee (0,2 km) ehitus (RW 1400 juurdepää- Kaseküla tee Murru viadukti, Rail Baltica sutee). Lepingu maksumus oli 287 739,00 eurot Elbi ökodukti ja teede põhiprojektide ja töid teostas AS TREV-2 Grupp. Tallinn-Pärnu lõi- koostamine. gus on põhitrassi alusehituse lepinguid sõlmitud } Rail Balticat ületava riigitee nr 19203 Are- kokku 73,9 km ulatuses Suigu Timmermanni viadukti, Rail Baltica Sanga ökodukti ja teede põhiprojektide Tootsi-Pärnu lõigus on valminud põhiprojekti põhiprojekti koostamine. esimene versioon. Põhi- ja tööprojektid lõpeta- takse lõigus alliansslepingu raames 2026. aastal. 01.10.2024 kuulutati välja alliansshange Rail Bal- Tootsi-Pärnu alamlõigu keskkonnamõjude hin- tica Ülemiste-Pärnu lõigu projekteerimiseks ja damise aruande (KMH 7) avalikustamine oli 2024. ehituseks (Allianss 1), sh Ülemiste-Tootsi (142,1 aasta detsembris. Sõltuvalt esitatud seisukoh- km) pealisehituse projekteerimis- ja ehitustöö- tadest ja aruande täiendamisest on keskkonna- deks ning Tootsi-Pärnu (36,6 km) projekti täien- mõjude hindamise aruande vastavaks tunnista- damiseks ja pealisehituse projekteerimis- ja ehi- mise eeldatav aeg 2025. aasta esimeses kvartalis. tustööde teostamiseks ning Pärnu – Ikla (Läti piir) Kiire ajakava objektidena on selles lõigus koos- projekteerimiseks ja tervikehituseks. Hange avati töös Transpordiametiga ettevalmistamisel neli 2024. aasta detsembris ja hanke tulemusena on projekteerimishanget: kavas sõlmida kaks alliansslepingut: } Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee } Allianss 1 – Ülemiste – Pärnu pealisehitus 19271 Tootsi-Piistaoja tee km 1,0-2,6 Tootsi + Tootsi – Pärnu lõigu alusehitus. Eeldatav viadukti ja riigitee 19270 Suigu-Tootsi tee kogumaksumus 394 miljonit eurot. km 7,5-8,15 põhiprojekti koostamine. } Allianss 2 – Pärnu – Ikla (Läti piir) projektee- rimine ja tervikehitus. Eeldatav kogumaksu- mus 332 miljonit eurot. 31 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Allianssi ehituslepingute sõlmimine on kavanda- Ülemiste veeremidepoo tud 2025. aasta teise kvartalisse. Sellele järgneb Ehitus ca aasta kestev arendusetapp. Veeremidepoo I etapi ehitustööd (depoo seisu- teede ja hooldusteede alune muldkeha ning ris- Pärnu-Eesti/Läti riigi piir lõik (58,2 km) tuvad ja ümbertõstetavad tehnovõrgud) teosta- takse Harjumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Maakonnaplaneering ehitustööde Ülemiste-Soodevahe raames. Harju- Selles lõigus on käimas Pärnu maakonnaplanee- maa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööde ringu „Rail Baltica raudtee trassi koridori asukoha leping sõlmiti jaanuaris. Ehitustööd valmivad määramine“ menetlus. Planeeringu kehtestami- 2027. aasta keskpaigas. seni jõutakse eelduslikult 2025. aasta I kvartalis. Natura hüvitusmeetmete elluviimine suuremas Hanked mahus on kavandatud 2025. aastal ja kogumahus Ettevalmistamisel on veeremidepoo raudteeinf- lõpetamine 2026. aastal. rastruktuuri muldkeha, tehnovõrkude II etapi ehi- tustööde hange. Lepingu sõlmimine on kavanda- tud 2025. aasta esimeses pooles. Rajatised Ehitus Kiire ajakava rajatiste projekti raames on koos- Infrastruktuuri hoolduskeskused töös Transpordiametiga 2024. aasta lõpuks valmi- Projekt nud 14 tee viadukti, 2 raudteesilda ja 7 ökodukti 2024. aasta jaanuaris võeti vastu Pärnu kaubater- (Vaskjala - Ülemiste kanali raudteesild; Rae via- minali eelprojekt ja juunis kehtestati hoolduskes- dukt; Elveso viadukt; Põrguvälja viadukt; Assaku kuse ja kaubaterminali detailplaneering. viadukt; Saustinõmme viadukt; Saustinõmme ökodukt; Kirdalu-Kiisa viadukt; Tagadi-Kurtna via- Ehitus dukt; Tagadi ökodukt; Tagadi viadukt; Urge öko- 15.04.2024 avaldati Pärnu hoolduskeskuse I ehi- dukt; Künka tee viadukt; Loone ökodukt; Kuku tusetapi ehk laoala ettevalmistamise hange. viadukt; Seli-Koigi-Alu viadukt; Kalevi ökodukt; Laoplats on vajalik Rail Baltica põhitrassi ehitu- Sikeldi viadukt; Kodila jõe raudteesild; Põlma via- seks tarvilike materjalide ladustamiseks. Hange dukt; Selja ökodukt; Lepplaane ökodukt; Kivisilla avati 28.05.2024 ja leping sõlmiti 26.08.2024. viadukt). Töövõtjaks oli AS Trev-2 Grupp ja lepingu mak- sumuseks 1,8 mln eurot. Ehitustööd valmisid 2025. aastal jätkuvad Kangru liiklussõlme (Kangru 2024. aasta lõpuks. Valmistatakse ette tulevaste viadukt, Raku viadukt, Männiku kergliiklustee tööde tegevuskava koos vajaliku finantseerimise viadukt,), Saku-Tõdva viadukti, Tõdva-Hageri via- vajadusega. dukti, Alu viadukti, Parila viadukti ning Juula via- dukti ehitustööd. Ehitustööd planeeritakse lõpe- 2024. aasta lõpus valmis Soodevahe infrastruk- tada 2025. aasta jooksul. tuuri hoolduskeskuse ehituse I etapp - materja- lide laoplatsi ettevalmistus. Töövõtjaks oli KMG Infra OÜ ja tööde maksumuseks 4,6 mln eurot. Tööd valmisid 2024. aasta lõpuks. Valmistatakse ette tulevaste tööde tegevuskava koos vajaliku finantseerimise vajadusega.  32 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Soodevahe kuivsadam Kontaktliini liitumised Projekt elektrivõrguga Soodevahe kuivsadam on planeeritud samale Järveküla liitumispunktiga seonduvalt on kõik maa-alale infrastruktuuri hoolduskeskusega, sel- tööd lõpetatud ja maksed tasutud. lest tulenevalt viiakse ehitusõiguse saamiseks vajalikke kavandamistegevusi mõlema koht­ Selja liitumispunktiga liitumiseks on makstud esi- objekti osas läbi üheaegselt. mene ja teine osamakse. Alajaama asukoht ja toi- teliini koridor on valitud ning toimub kooskõlas- Ehitus tamise protsess maaomanikega. Taristu omanik 2024. aasta lõpus valmis Soodevahe infrastruk- AS Elering on sõlminud lepingu alajaama ehitu- tuuri hoolduskeskuse ehituse I etapp - materja- seks, lepingupartner on S-Power OÜ. Õhuliinide lide laoplatsi ettevalmistus. Töövõtjaks oli KMG ehituse hanke pakkumised on esitatud, toimub Infra OÜ ja tööde maksumuseks 4,6 mln eurot. pakkumiste hindamine, lepingu sõlmimine toi- Tööd valmisid 2024. aasta lõpuks. Valmistatakse mub eelduslikult 2025. aasta aprillis. ette tulevaste tööde tegevuskava koos vajaliku finantseerimise vajadusega. Õhuliini- ja gaasiristumised 2024. lõpuks valmisid kõik kõrgepingeliinide ja gaasitrassi ristumised, mida teostati kiire ajakava projekti raames, ülejäänud kõrgepingeliinide ja gaasitrasside ristumiste ümberehituse tööd teos- tatakse põhitrassi alusehituse lepingute raames. Ülemiste 1520 mm raudteeinfrastruktuuri ümberehitustööd 7.06.2024  33 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Foto: Karli Saul Kivisilla viadukt, 19.11.2024 Maade omandamine Omandatud või riigi omandis on 1898-st maa­ Tallinn-Pärnu lõigus on omandamiseks töösse üksusest 1482 ehk ehitusõigus on 78%-l trassist. antud 1779 ja omandatud 1004 maaüksust. Soodevahe-Muuga lõigus on nii era- kui riigi­ Pärnust Eesti-Läti riigipiirini jäävas lõigus on omandist omandamiseks töösse antud 53 maa- omandamiseks töösse antud 66 ja omandatud 11 üksusest. 2024. aasta lõpu seisuga on omanda- maaüksust. tud 9 maaüksust. 34 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 RBE 2025. aasta tegevuskava Innovatsioon ja tulevikusuunad Rahvusvaheline koostöö ja regulatiivsed ettevalmistused Rail Baltica kui Euroopa üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) üks võtmeprojekte nõuab ulatuslikku koostööd rahvusvaheliste partneritega. RBE on juba alustanud läbirääkimisi potentsiaalsete rahvusvaheliste vedajate ja terminalioperaatoritega, kes võiksid hakata kasutama Rail Baltica taristut. Lisaks on käivitatud kontaktid Rail Network Europe’iga (RNE), mis saab tulevikus mängima olulist rolli rahvusvahelise läbilaskevõime jaotajana. Seoses raudtee haldamise ja teenuste pakkumise regulatsioonidega toimub paral- leelselt ka õiguslike aluste loomine. RBE teeb koostööd Euroopa Komisjoniga, et välja töötada ühtsed reeglid raudtee kasutusmudelitele, tagamaks sujuv ja läbi- paistev tegevus pärast raudtee valmimist. Esimese piiriülese raudtee juhtimismudeli väljatöötamine RBE osaleb koos Läti ja Leedu partneritega ainulaadses algatuses, mille eesmärk on luua Euroopa esimene ühtne piiriülene raudtee juhtimismudel. See innovaati- line lahendus võimaldab Rail Baltica valmides vedajatel läbida kogu Balti koridor ilma eraldi lube ja kooskõlastusi taotlemata, lahendades ühe olulisema kitsaskoha Euroopa raudteesektoris. Koostöös osalevad Eesti ettevõte RBE, Läti taristuhaldaja Europos Dzelzcela Linijas ning Leedu LTG Infra, kelle ülesandeks on uue Rail Baltica taristu haldamine oma riikides. Koostöö eesmärk on töötada välja lahendus, mis võimaldab vedajatel taot- leda piiriülest liikumisluba üheainsa taotlusega, luues ühtse teeninduspunkti kogu Balti raudteekoridori ulatuses.  35 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Harju III põhitrassilõigu ehituslepingu allkirjastamine, 11.11.2024. Vasakult - Rein Rätsep, Anvar Salomets, Robert Sinikas Praegune Euroopa raudteeinfrastruktuur on kil- Rail Baltica taristuhaldusmudeli väljatöötamine lustatud – rahvusvahelisi vedusid korraldavad ja infrastruktuuri opereerimise ettevalmistamine ettevõtted peavad eraldi taotlema lube igalt rii- viiakse ellu paralleelselt raudtee ehitamisega. gilt, mille territooriumi nad läbivad. Rail Baltica Juhtimismudel hõlmab 12 põhikomponenti, juhtimismudel seab eesmärgiks selle keeruka sealhulgas taristule ligipääsu tingimusi, liiklus- protsessi kaotamise ja ühtlustamise. korraldust, ohutusnõudeid ja taristu hooldust. Rail Baltica taristuhaldajate koostöö algatati juba 2020. aastal, kuid 2024. aasta tõi läbimurde, kui Projekteerimistegevused Euroopa Komisjoni peadirektoraat DG REFORM Töös on mitmed olulised infrastruktuuriele- sõlmis ametliku lepingu Balti riikide toetamiseks mendid, alates Ülemiste terminali ja põhitrassi tehniliste ja regulatiivsete reformide elluviimisel. projekteerimisest kuni kohalike peatuste Euroopa Komisjon koos välisekspertidega aitab detailplaneeringuteni. Eestil, Lätil ja Leedul välja töötada ühtse metoo- dika, et Rail Baltica oleks võimalikult tõhus ja Tootsi-Pärnu lõigu põhiprojekti esimene versioon sujuvalt toimiv. on valminud ning lõplikud projektid lõpetatakse alliansslepingute raames 2026. aastaks. Keskkon- Kui Rail Baltica juhtimismudel osutub edukaks, namõjude hindamise aruanne (KMH 7) avalikus- võib see saada eeskujuks ka teistele EL-i riikidele. tati 2024. aasta detsembris ning selle vastavaks Euroopa raudteeinfrastruktuurihaldajad otsivad tunnistamine on kavandatud 2025. aasta esimeses pidevalt viise, kuidas muuta teenuseid vedajatele kvartalis. Pärnu–Eesti/Läti riigi piiri lõigu maakon- kiiremaks ja tõhusamaks, kuid siiani pole keegi naplaneeringu menetlus on käimas ning planee- suutnud välja töötada tõelist piiriülest lahendust. ring kehtestatakse 2025. aasta esimeses kvartalis.  36 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Hanked hõlmavad mitmeid kiire ajakava projek- avaldamine 25.02.2025. Lisaks valmistatakse ette teerimistöid, sealhulgas: Ülemiste terminali lõunapoolsete teede, täna- } Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee vate ja väljakute ehitustööde hange ning Kantsi 19271 Tootsi-Piistaoja tee km 1,0-2,6 Tootsi tunneli ehituse hange. viadukti ja riigitee 19270 Suigu-Tootsi tee km 7,5-8,15 põhiprojekti koostamine (hanke avaldamine 03.01.2024, pakkumuste esita- Kohalike peatuste projekteerimine mise tähtaeg 07.02.2025). Tallinn-Pärnu lõigu kohalike peatuste osas on } Rail Baltica Paide mnt raudteeviadukti ja kehtestatud kaheksa detailplaneeringut ning riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 0–0,3 lõigu Assaku ja Luige peatused on veel menetluses. põhiprojekti koostamine (hanke avaldamine Raplamaa peatuste osas on valminud ooteplat- 03.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg vormide ja ülepääsude projektid, samuti hoonete 10.02.2025). tüüpprojektid, mida saab kasutada ka Harju- ja } Rail Baltica põhitrassi Soodevahe-Muuga Pärnumaa peatustes. Surju ja Urissaare peatuste lõigu projekteerimine (hanke avaldamine detailsusega on arvestatud RB maakonnaplanee- 31.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg ringu uuendamisel alamlõigus nr 2 ning nende 03.03.2025). objektide edasine projekteerimine on kavas lahendada projekteerimistingimuste alusel. Pro- Lisaks toimub Pärnu–Eesti/Läti piiri lõigu Loigu, jekteerimistööd jätkuvad juurdepääsuteede ja Treimani ja Piiri ökoduktide projekteerimise jaamade välialade põhiprojekti koostamisega. hanke avaldamine 03.02.2025 ning pakkumuste esitamise tähtaeg on 06.03.2025. 31.0. 2025 toi- 2025. aastal jätkatakse ka ehituslubade menet- mub Lemmejõe raudteesilla projekteerimise lust. 2024. aasta novembris väljastas Tarbijakaitse hanke avaldamine, mille pakkumuste esitamise ja Tehnilise Järelevalve Amet Kohila, Rapla ja Jär- tähtaeg on 06.03.2025. vakandi jaamade ooteplatvormidele ja ülepääsu- dele ehitusload ning 2025. aastal jätkatakse juur- Ülemiste jaamaala raudteetrassi alusehituse depääsuteede, välialade ja hoonete ehituslubade hange (1,8 km) kuulutati välja 10.12.2024 , hanke taotluste menetlemist. Harjumaa Omavalitsusliidu ekskursioon Ülemiste terminali ehitusplatsil 27.09.2024 37 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Ehitustegevused 2025. aasta kujuneb Eestis üheks kõige kriitilise- Alliansshange hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu pro- maks aastaks ehitustegevuse ja projekteerimis- jekteerimist ja ehitamist ning on jaotatud kaheks otsuste osas, töös mitmed olulised infrastruk- etapiks: tuurielemendid, alates Ülemiste terminalist kuni 1. Allianss 1 – Ülemiste–Pärnu pealisehitus + põhitrassi lõikude ja kohalike peatusteni. Tootsi–Pärnu lõigu alusehitus. 2. Allianss 2 – Pärnu–Ikla (Läti piir) projekteeri- Ülemiste terminali ehitustööd jätkuvad mitmel mine ja tervikehitus. rindel. Jätkub 1520 mm raudteetaristu rekonst- rueerimine, mida viivad läbi GRK Eesti AS ja GRK Edukate pakkujate selgumisel alustatakse nende Suomi Oy. Lepingu maksumus on 27,6 miljonit ettevõtete taustakontrolliga vastavalt riigihan- eurot ning tööd valmivad 2026. aasta lõpuks. gete seadusele. See protsess hõlmab nende vas- Raudteerajatiste ehitustööde leping AS Merko tavuse kontrollimist kehtivatele nõuetele ning Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ-ga jätkub, lepingu varasema tegevuse ja finantsseisundi hindamist. maksumus on 46,8 miljonit eurot ning valmimis- Kui kontroll on edukalt läbitud, algavad etteval- tähtaeg on 2027. aasta lõpp. mistused alliansslepingute sõlmimiseks. Täiendavalt on ettevalmistamisel Ülemiste termi- Pärast alliansslepingute sõlmimist algab tööde nali lõunapoolsete teede, tänavate ja väljakute kavandamine ja detailne väljatöötamine. See ehitustööde hange, samuti Kantsi tunneli ja Üle- etapp hõlmab ehitusgraafikute koostamist, miste kunstihange. materjalide hankimist ning tehniliste lahen- duste täpsustamist, et tagada projekti tõrgeteta elluviimine. Põhitrassi arendused Põhitrassi Tootsi-Pärnu lõigus on valminud Kui ettevalmistustööd on lõpule viidud ja kõik põhiprojekti esimene versioon ning lõplikud pro- osapooled on plaanid heaks kiitnud, liigub pro- jektid lõpetatakse alliansslepingute raames 2026. jekt aktiivsesse ehitusfaasi. aastaks. Pärnu–Eesti/Läti riigi piiri lõigu maakonna- planeeringu menetlus on käimas ning planeering kehtestatakse 2025. aasta esimeses kvartalis. Kohalikud peatused ja uued transpordisõlmed Hanked hõlmavad mitmeid kiire ajakava objekte, Rail Baltica trassile on planeeritud 12 kohalikku sealhulgas: peatust, neist 10 asuvad Tallinn–Pärnu lõigus: } Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Jär- 19271 Tootsi-Piistaoja tee km 1,0-2,6 Tootsi vakandi, Kaisma, Tootsi ja Urge. Pärnu–Eesti/Läti viadukti ja riigitee 19270 Suigu-Tootsi tee piiri lõigus on plaanitud Surju ja Urissaare peatu- km 7,5-8,15 põhiprojekti koostamine (hanke sed. Detailplaneeringud on kehtestatud kaheksa avaldamine 03.01.2025, pakkumuste esita- peatuse jaoks, kuid Assaku ja Luige peatused on mise tähtaeg 21.02.2025). veel menetluses. 2025. aastal jätkuvad rajatiste } Rail Baltica Paide mnt raudteeviadukti ja ehitustööd, sealhulgas Kangru liiklussõlm, Saku- riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 0–0,3 lõigu Tõdva viadukt, Tõdva-Hageri viadukt, Alu viadukt põhiprojekti koostamine (hanke avaldamine ja Parila viadukt. Kõik need rajatised on planeeri- 03.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg tud valmima sama aasta jooksul. 10.02.2025). } Rail Baltica põhitrassi Soodevahe-Muuga Jätkub töö õhuliini- ja gaasiristumiste projekti- lõigu projekteerimine (hanke avaldamine dega, mille tööd on osa põhitrassi alusehituse 31.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg lepingutest. 03.03.2025). 38 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 Rahvusvaheline koos- töö ja regulatiivsed ettevalmistused Opereerimise ettevalmistus Innovatsioon ja tulevikusuunad: opereerimise ettevalmistamine RBE on käivitanud laiaulatuslikud ettevalmistustööd, et tagada taristu sujuv kasu- tuselevõtt pärast raudtee valmimist. 2025. aastal on keskmes opereerimise valmis- oleku tagamine, kaubavedude ja reisijateveo korraldamine ning rahvusvaheline koostöö, mis kujundab projekti pikaajalist majanduslikku tasuvust. RBE juhatuse kinnitatud opereerimise tegevuskava on aluseks kogu taristu halda- mise ja opereerimise valmidusele. Kuna Rail Baltica peab olema täisfunktsionaalne ja konkurentsivõimeline platvorm rahvusvahelisele kauba- ja reisijateveole, hõl- mab tegevuskava kõiki võtmevaldkondi – alates IT-süsteemidest ja personalipla- neerimisest kuni õiguslike ja finantsiliste aspektideni. 2025. aasta alguses viiakse läbi Eesti Raudtee AS-iga kompetentside ristkasutuse analüüs, et optimeerida res- sursse ja vältida dubleerimist. Kauba- ja reisijateveod ning terminalid Rail Baltica on kavandatud võtmetegijaks regionaalses kaubaveos, pakkudes alter- natiivi maanteetranspordile ning tugevdades Baltikumi positsiooni Euroopa tar- neahelates. RBE-l on alanud aasta jooksul käinud intensiivsed läbirääkimised logis- tikasektori osapooltega, et kaardistada turu vajadused ning tagada optimaalne kaubaveo infrastruktuur. Muuga terminali arendamine on prioriteet, kuna see hakkab täitma olulist rolli multimodaalses transpordisüsteemis, ühendades mere- ja raudteetranspordi. RBE töötab välja terminalide toimemudeleid ja juhtimisstruktuure, et määratleda  39 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD võimalikud operaatorid ja nende rollid. Samuti Tasuvusanalüüs: Rail Baltica tehakse koostööd Läti ja Leedu partneritega, et majanduslik potentsiaal ühtlustada kaubaveo- ja terminalihalduse prot- RBE tellimusel on koostatud uuendatud tasu- sesse kogu Rail Baltica koridoris. vusanalüüs (CBA), mis arvestab projekti faas 1 konfiguratsiooni. Analüüs hõlmab põhjalikke Lisaks kaubaveole on Rail Baltica keskendunud finantsmudeleid, mis võimaldavad täpsustada ka reisijateveo infrastruktuuri ettevalmistamisele. Rail Baltica äristrateegiat ning määratleda, kuidas RBE teeb tihedat koostööd Elroniga, et välja töö- projekt suudab pikaajaliselt genereerida tulu ja tada Rail Baltica raames toimiv reisijateveo kont- soodustada piirkondlikku majanduskasvu. septsioon. Ülemiste terminal, mis saab olema Tallinna peamine raudteesõlm, on hetkel detailse RBE teeb koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni finantsplaani koostamise faasis. Samuti analüü- Sihtasutuse (EIS) ning kohalike arenduskeskus- sitakse terminali laiendamise võimalusi, sealhul- tega, et töötada välja väärtuspakkumine nii reisi- gas kaugliinibusside ühendamist rongireisidega, jate- kui ka kaubaveo sektorile. Projekti eesmärk et pakkuda reisijatele terviklikku ja mugavat on tuua kasu kogu piirkonnale, luues uusi võima- liikumisvõimalust. lusi nii logistikasektoris, tööstuses kui ka turismis. Samal ajal on RBE algatanud protsessi Ülemistel asuva 1520 mm rööpmelaiusega platvormi kasu- tusse andmiseks Eesti Raudtee AS-ile. See samm tagab sujuva ülemineku ning koostöö riigisisese ja rahvusvahelise raudteeoperaatorite vahel. Rail Baltica mobiilsuskonverents 30.05.2024. Foto: Vallo Kruuser 4040 Rail Baltic Rail Baltic Estonia / Majandusaasta Estonia / Majandusaasta aruanne aruanne 2024 SISUKO RD Raamatupidamise aastaaruanne 41 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 28 937 288 16 401 293 2 Nõuded ja ettemaksed 8 130 924 5 793 104 3,4 Kokku käibevarad 37 068 212 22 194 397 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 324 269 2 381 626 6,7 Nõuded ja ettemaksed 60 632 48 254 3 Materiaalsed põhivarad 209 743 895 98 830 651 8 Immateriaalsed põhivarad 0 3 062 Kokku põhivarad 212 128 796 101 263 593 Kokku varad 249 197 008 123 457 990 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 17 335 438 10 232 009 10 Sihtfinantseerimine 32 029 051 17 976 433 14 Kokku lühiajalised kohustised 49 364 489 28 208 442 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 840 351 1 172 308 10 Kokku pikaajalised kohustised 1 840 351 1 172 308 Kokku kohustised 51 204 840 29 380 750 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 510 2 508 15 Ülekurss 21 225 755 14 225 757 Kohustuslik reservkapital 251 251 42 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Eelmiste perioodide jaotamata kasum 79 848 724 47 511 381 (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 96 914 928 32 337 343 Kokku omakapital 197 992 168 94 077 240 Kokku kohustised ja omakapital 249 197 008 123 457 990 43 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Muud äritulud 136 885 908 55 723 834 16 Mitmesugused tegevuskulud -33 391 771 -19 270 691 17 Tööjõukulud -6 497 671 -3 871 407 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -248 321 -141 583 8 Muud ärikulud -172 813 -10 320 19 Kokku ärikasum (-kahjum) 96 575 332 32 429 833 Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -57 357 -84 723 7 Intressitulud 396 960 656 20 Intressikulud 0 -8 423 Muud finantstulud ja -kulud -7 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 96 914 928 32 337 343 Aruandeaasta kasum (kahjum) 96 914 928 32 337 343 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -125 126 453 -50 124 991 14 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum 205 901 98 338 ja väärtuse langus Aruandeaasta kasum (kahjum) -28 005 624 -17 689 310 sihtfinantseerimise netomeetodi korral 44 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Rahavoogude aruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 96 575 332 32 429 833 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 248 321 141 583 8 Muud korrigeerimised -97 526 071 -34 179 152 1 s.h saadud sihtfinantseerimine -125 126 453 -50 124 991 põhivara soetuseks Edasi antud sihtfinantseerimine 27 600 382 15 945 839 põhivara soetuseks Kokku korrigeerimised -97 277 750 -34 037 569 Äritegevusega seotud nõuete -2 056 583 389 538 ja ettemaksete muutus Äritegevusega seotud kohustiste 1 297 283 389 326 ja ettemaksete muutus Laekunud intressid 308 689 621 Makstud intressid -7 -8 423 Kokku rahavood äritegevusest -1 153 036 -836 674 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete -105 971 889 -37 530 601 põhivarade soetamisel Muud väljamaksed investeerimistegevusest -26 519 627 -14 842 415 Kokku rahavood investeerimistegevusest -132 491 516 -52 373 016 Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtfinantseerimisest 139 180 547 62 862 736 14 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 7 000 000 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 146 180 547 62 862 736 Kokku rahavood 12 535 995 9 653 046 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 401 293 6 748 247 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 12 535 995 9 653 046 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 28 937 288 16 401 293 2 45 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Osakapital Kohustuslik Jaotamata nimi­ Ülekurss reserv­ kasum Kokku väärtuses kapital (kahjum) 31.12.2022 2 508 14 225 757 47 511 632 61 739 897 Aruandeaasta kasum 0 0 32 337 343 32 337 343 (kahjum) Muutused muudest 0 0 251 -251 0 väljamaksetest omanikele 31.12.2023 2 508 14 225 757 251 79 848 724 94 077 240 Aruandeaasta kasum 0 0 96 914 928 96 914 928 (kahjum) Emiteeritud 2 6 999 998 0 0 7 000 000 osakapital 31.12.2024 2 510 21 225 755 251 176 763 652 197 992 168 4646 Rail Baltic Rail Baltic Estonia / Majandusaasta Estonia / Majandusaasta aruanne aruanne 2024 SISUKO RD Raamatupidamise aastaaruande lisad 47 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Üldine informatsioon eurodes. Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatu- pidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Raha suurettevõtte nõuetele ja Eesti finantsaruandluse Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi standardile, lähtudes soetusmaksumusest, v.a. kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt võimalik konverteerida teadaoleva summa raha kirjeldatud teisiti. Eesti finantsaruandluse stan- vastu ning mille puhul puudub oluline turuväär- dard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse tuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele olev raha. suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupida- Välisvaluutas toimunud tehingud mise seaduses ja Avaliku sektori finantsarvestuse ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -aruandluse juhendis ning mida täiendavad ja -kohustised Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastami- sel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuu- olulised vara ja kohustiste hindamist mõjuta- takursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad vad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva sei- aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud suga ümber eurodesse aruandekuupäeval amet- aruandeperioodil või varasematel perioodidel likult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakurs- toimunud tehingutega. side alusel. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasu- ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võe- mid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majan- kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes dusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaa- kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, ruandes avalikustatud. mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajas- Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1. tatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad koostatud kasutades kaudset meetodit, inves- Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese teerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood või kaudse (st valitseva või olulise mõju all ole- on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja vate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidi- -väljamaksetena. line isik. Rahavoogude aruandes real “Muud korrigeerimi- Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasu- sed” kajastatakse muud korrigeerimised 97 526 tades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering 071 eurot, 2023. aastal 34 179 152 eurot. võetakse algselt arvele tema soetusmaksumu- ses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks investori osalusega muutustes sidusettevõtja 125 126 453 eurot, 2023. aastal 50 124 991 eurot. omakapitalis. Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara soe- tuseks 27 600 382 eurot, 2023. aastal 15 945 839 eurot. 48 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad Pikaajaliste nõuete arvestus kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapita- Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajas- liosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida tatavad nõuded hinnatakse alla juhul, kui on tõe- kasumiaruandes kajastatakse real “Finantstulud näoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui ja -kulud”. bilansiline jääkväärtus. Allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Individuaalselt oluliste Nõuded ja ettemaksed finantsvarade allahindlust teostatakse iga objekti Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlae- jaoks eraldi. Selliste finantsvarade, mis ei ole indi- kumised ning muud lühiajalised nõuded), välja viduaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud teada, et nende väärtus oleks langenud, võib alla- nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigee- hindlusi teostada kogumina. ritud soetusmaksumuses. Kui eelnevalt allahinnatud korrigeeritud soetus- Lühiajaliste nõuete arvestus maksumuse meetodil kajastatavate nõuete kae- Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksu- tav väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, mus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu- tühistatakse varasem allahindlus. sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoli- Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaru- selt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks andes kulu vähendusena. arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel ana- Alates 2022. aastast on põhivara soetusmaksu- lüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hinda- muse alampiir 10 000 eurot. Varad, mille kasulik misel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmak- teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt sumus on alla 10 000 euro, loetakse väheolulise selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete maksumusega varaks ja kantakse soetamisel laekumise tõenäosust. kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle pee- takse arvestust bilansiväliselt. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti eba- kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhi- realistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning vara kapitaliseerimise alampiir on 10000 eurot, kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksuses enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ette- arvele olenemata maksumusest. võttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga piisa nõude tasumiseks). terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähe- malt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt ühe ja sama vara komponentidel on erinevad laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hil- kasutusead, võetakse komponendid raamatupi- jem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse damises arvele eraldi varadena. perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö- vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, 49 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutu- Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusvälja- sed transpordile, paigaldamisele, lammutusku- minekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui: lud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud kasutamisest tulevikus koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud majanduslikku kasu; kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järel- (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt valve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma hinnatav. töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldus- väärselt määratav või oluline. Samuti ei kapita- Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt liseerita varade soetamisega seotud makse ja arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb lõive. ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikema Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse aja jooksul (garantiiajaks tasumata kohustis), loe- määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest takse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksu- nüüdisväärtust, kasutades diskontomäära 4% muse määramisel. aastas. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdis- väärtuse vahel kajastatakse intressikuluna garan- Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste tiiperioodi jooksul. teadmiste või vastava informatsiooni kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uuri- Arendustegevusega seotud väljaminekud kajas- mistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi tatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete mis vastab vara kajastamise tingimustele. ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajasta- takse kuluna nende tekkimise hetkel. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasu- tusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil Arendustegevus on uurimistulemuste raken- ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja damine uute toodete, teenuste, protsesside või asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeri- süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või tava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõp- testimiseks. Arendustegevusega seotud väljami- liku eemaldamiseni kasutusest. nekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaob- jekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitalisee- ritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses. 50 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 20-50 aastat Rajatised 10-100 aastat Kasutusrendile võetud varade remondiinvesteeringud 5-10 aastat Masinad ja seadmed, transpordivahendid 5-10 aastat Arvutustehnika 2-3 aastat Muu materiaalne põhivara 2-10 aastat Individuaalselt oluliste või ebastandardsete Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajas- objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär mää- tatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasu- rata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konk- miaruande real ”intressikulud”. Finantskohustise reetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui Eraldised ja tingimuslikud kohustised kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohus- hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul tisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva loetakse rendilepingut kasutusrendiks. toimunud sündmuste tagajärjel ning mille rea- liseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juht- bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajas- konna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoli- tatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. selt vajamineva summa ning eraldise realiseeru- mise aja kohta. Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise kohustis, mille realiseerumine on vähemtõenäo- eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajas- line kui mitterealiseerumine või mille suurust ei tatakse finantskohustisi nende korrigeeritud ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. soetusmaksumuses. Tingimuslikke kohustisi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende kohta avali- Edasimüügi eesmärgil soetatud finantsko- kustatakse aastaaruande lisas. hustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. 51 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Sihtfinantseerimine Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul määra- kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid takse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aru- toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on andlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuleb maksta andjale tagasi. tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimise liigid on: Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residen- laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, tidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas saadud sihtfinantseerimine; kodumaise lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhi- sihtfinantseerimise eriliik on välismaise vara on soetatud ja puudub sisuline toetuse lae- sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine kumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine annab toetuse saajale lisaks Euroopa tuluna ja nõudena. Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele; Alates 2020. aastast OÜ Rail Baltic Estonia vahen- 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresi- dab siht- ja kaasfinantseeringut vastavalt sõl- dentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt orga- mitud lepingule Transpordiametile. 2022. aasta nisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. lõpust vahendab OÜ Rail Baltic Estonia siht- ja kaasfinantseeringut Riigimetsa Majandamise Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja Keskusele. põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfi- nantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja Tulud peab ostma, ehitama või muul viisil soetama tea- Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õig- tud põhivara. lases väärtuses. Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koos- Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasu- tab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti miaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest finantsaruandluse standardist ning Avaliku sek- tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis järgmiselt – sihtfinantseerimine kajastatakse ei ole eraldivõetuna olulised. tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tin- Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, gimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tin- tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajas- gimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida tatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude kadumisel. eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioo- Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha dis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olu- ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantsee- korras, kus sihtfinantseeringu tulu kajastamise rimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfi- kulude arvelevõtmise kuupäeval. nantseerimine bilansis kohustisena. Kohustise 52 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD klassifitseerimine lühi- või pikaajalisena tuleneb ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioo- täitmise ajast. dil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulu- Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. tatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividen- Kulud dide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajas- Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei tatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekita- vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväär- misel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasi- tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna lükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksuko- (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). hustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividen- Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu teki- dide väljamaksmisel. tamisel aruande perioodil või ei osale majandus- liku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende Seotud osapooled tekkimise perioodil. Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning Maksustamine nende pereliikmed, kelleks loetakse vähe- Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksus- malt abikaasa, elukaaslane ja laps; tata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äri- kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi ühingud, kelle üle eelmises punktis nimeta- jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. tud isikutel üksi või koos pereliikmetega on 2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 valitsev või oluline mõju. makstavatest netodividendidest) ning kehtis eri- kord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse 14% (14/86 dividendide netosummast) raken- tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud damise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. ja olulised soodustused. Muude seotud osapool- jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär tega tehtud tehingute osas avalikustatakse läh- 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). tuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raama- Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud tupidamise aastaaruandes informatsioon nende soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõi- tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või gile dividendidele rakendub ühtne maksusta- ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või mine. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Arvelduskontod 28 937 288 16 401 293 Kokku raha 28 937 288 16 401 293 53 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2024 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 430 413 430 413 0 Ostjatelt 430 413 430 413 0 4 laekumata arved Maksude ettemaksed 6 179 265 6 179 265 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 88 927 88 927 0 Intressinõuded 88 927 88 927 0 Ettemaksed 104 380 43 748 60 632 Muud makstud 104 380 43 748 60 632 ettemaksed Käibemaksu deklareerimata 409 708 409 708 0 ettemaks Ettemaksed 148 939 148 939 0 21 sidusettevõttele Ettemakstud toetuse 829 924 829 924 0 vahendus Kokku nõuded ja 8 191 556 8 130 924 60 632 ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2023 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 358 067 358 067 0 Ostjatelt 358 067 358 067 0 4 laekumata arved Maksude ettemaksed 3 750 084 3 750 084 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 381 1 381 0 Intressinõuded 656 656 0 Viitlaekumised 725 725 0 Ettemaksed 89 134 40 880 48 254 54 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2023 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Tulevaste 40 880 40 880 0 perioodide kulud Muud makstud 48 254 0 48 254 ettemaksed Ettemaksed 1 018 112 1 018 112 0 21 sidusettevõttele Ettemakstud toetuse 624 580 624 580 0 vahendus Kokku nõuded ja 5 841 358 5 793 104 48 254 ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 430 413 358 067 3 Nõuded leppetrahvide ja viiviste eest 336 994 336 994 Kulude hüvitamise nõuded 93 419 8 049 Nõuded töövõtjatele täiendavate kulude eest 0 3 024 Kokku nõuded ostjate vastu 430 413 358 067 55 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 4 451 980 0 1 522 355 0 Üksikisiku tulumaks 0 88 683 0 65 095 Erisoodustuse tulumaks 0 3 595 0 2 753 Sotsiaalmaks 0 155 365 0 114 450 Kohustuslik kogumispension 0 6 421 0 4 909 Töötuskindlustusmaksed 0 10 100 0 7 489 Muud maksude ettemaksed 0 2 640 0 0 ja maksuvõlad Ettemaksukonto jääk 1 727 285 2 227 729 Kokku maksude ettemaksed 6 179 265 266 804 3 750 084 194 696 ja maksuvõlad Maksude ettemakse kajastub Lisa 3 rida 3 ja maksuvõlg kajastub Lisa 10 rida 3. Real Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad kajastub maksukohustus Läti Vabariigi maksuametile. Lisa 6 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 2 324 269 2 381 626 7 Kokku investeeringud 2 324 269 2 381 626 tütar- ja sidusettevõtjatesse 56 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 7 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2024 Sidus­ Sidus­ Osaluse määr (%) Asukoha- Põhitegevus- ettevõtja ettevõtja maa ala registrikood nimetus 31.12.2023 31.12.2024 Raudteede ja 40103845025 RB Rail AS Läti 33.33 33.33 metroo ehitus Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum (kahjum) Sidusettevõtja nimetus 31.12.2023 31.12.2024 kapitaliosa- luse meetodil RB Rail AS 2 381 626 -57 357 2 324 269 Kokku sidusettevõtjate aktsiad 2 381 626 -57 357 2 324 269 ja osad, eelmise perioodi lõpus Vt. lisa 6. 2023. ja 2024. aastal Rail Baltic Estonia OÜ oma RB Rail AS-i kui kolme Balti riigi ühisettevõtte roll osalust RB Rail AS-is ei muutunud. 2024. aastal sai on projekti keskne koordineerimine ning OÜ Rail ettevõte osalusest RB Rail AS-is kahjumit kapita- Baltic Estonia investeeringut sidusettevõtjasse ei liosaluse meetodil 57 357 ( 2023 : 84 823 kahjumit) saa hinnata võrdselt finantsilise osalusena, vaid eurot. peab lähtuma terviklikust panusest Rail Baltic projekti teostamisse. Projekti jätkusuutlikkust RB Rail AS on oma tegevust eelnevatel aastatel vaatame me tervikuna (st ühisettevõtte ja kõi- finantseerinud aktsionäride omakapitali teh- kide Balti riikide elluviijate lõikes) ning näitlikult tud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute öeldes ühe lüli vahelt ära jätmisel ei täidaks pro- alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud jekt seatud eesmärke. Projekti elluviimine ning lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmi- sellega seotud kohustiste võtmine toimub riiki- seks. 2021. aastal toimus RB Rail AS-i finantseeri- devaheliste kokkulepete põhjal ning juhatuse mine lisaks CEF rahastuslepingute alusel saadud hinnangul on see üheks ettevõtete tegevuse maksetele ka aktsionäride poolt läbi riiklike toe- jätkusuutlikkuse aluseks. Kui poliitiliste otsuste tuste, teenustasude, omakapitali sissemaksete ja tagajärjel peaks toimuma projekti rakendatavate sildfinantseerimise (lähtuvalt aktsionäride vahe- ettevõtete ümberstruktureerimine, siis ei muu- listest kokkulepetest). tuks selle tõttu juba läbiviidud investeeringute väärtus ning endiselt oleks projekti lõppeesmärk RB Rail AS 2024. aasta majandusaasta aruanne sama. on koostatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes. 57 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Muud mate­ Lõpe­tamata riaalsed Lõpe­tamata projektid ja Ehitised põhivarad projektid Ette­maksed ettemaksed Kokku 31.12.2022 Soetusmaksumus 0 196 782 54 945 718 2 600 767 57 546 485 57 743 267 Akumuleeritud 0 -9 840 0 0 0 -9 840 kulum Jääkmaksumus 0 186 942 54 945 718 2 600 767 57 546 485 57 733 427 Ostud ja 104 694 0 35 505 315 5 624 913 41 130 228 41 234 922 parendused Amortisatsiooni- -98 338 -39 360 0 0 0 -137 698 kulu Ümber- 20 481 905 0 -20 481 905 0 -20 481 905 0 liigitamised 31.12.2023 Soetusmaksumus 20 586 599 196 782 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 978 189 Akumuleeritud -98 338 -49 200 0 0 0 -147 538 kulum Jääkmaksumus 20 488 261 147 582 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 830 651 Ostud ja 0 0 98 983 711 12 174 792 111 158 503 111 158 503 parendused Amortisatsiooni- -205 901 -39 358 0 0 0 -245 259 kulu Ümberliigitamised 29 368 -29 368 -29 368 31.12.2024 Soetusmaksumus 20 615 967 196 782 168 923 471 20 400 472 189 323 943 210 136 692 Akumuleeritud -304 239 -88 558 0 0 0 -392 797 kulum Jääkmaksumus 20 311 728 108 224 168 923 471 20 400 472 189 323 943 209 743 895 2024. aastal klassifitseeriti ümber lõpetamata põhivarast ehitiseks Kuku viadukti ehituse jaoks Elektrilevi võrgu ümberehitus 29 368 eurot. 58 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2024 2023 Kasutusrendikulu 1 117 656 323 814 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2024 31.12.2023 12 kuu jooksul 873 211 318 354 1-5 aasta jooksul 715 937 996 038 Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti Tallinna kontoris 314 794 eurot (2023 : 261 567 eurot), Tartu kontori renditasu 8 700 eurot (2023 : 3 150 eurot), muude ruumide renditasu 4 403 eurot (2023 : 2 193 eurot) ning 8 auto kasutusrent 83 375 eurot (2023 : 56 904 eurot 8 auto rent), Info- ja kom- munikatsioonitehnoloogilise riist-ja tarkvara rent ja majutusteenus 706 384 eurot. 59 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2024 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 15 789 315 14 042 048 1 747 267 Võlad töövõtjatele 818 825 818 825 0 11 Maksuvõlad 266 804 266 804 0 5 Muud võlad 9 311 9 311 0 Muud viitvõlad 9 311 9 311 0 12 Täitmistagatis 93 084 0 93 084 Toetuste ja siirete 2 198 450 2 198 450 0 kohustised Kokku võlad 19 175 789 17 335 438 1 840 351 ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2023 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 9 617 104 8 537 880 1 079 224 Võlad töövõtjatele 569 024 569 024 0 11 Maksuvõlad 194 696 194 696 0 5 Muud võlad 930 409 930 409 0 Muud viitvõlad 930 409 930 409 0 12 Täitmistagatis 93 084 0 93 084 Kokku võlad 11 404 317 10 232 009 1 172 308 ja ettemaksed 60 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 11 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Töötasude kohustis 643 184 448 779 Puhkusetasude kohustis 175 641 120 245 Kokku võlad töövõtjatele 818 825 569 024 10 Lisa 12 Muud võlad (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2024 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Muud viitvõlad 9 311 9 311 0 10 Tagatis 9 000 9 000 0 Krediitkaardi 311 311 0 kohustis Kokku muud võlad 9 311 9 311 0 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2023 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Muud viitvõlad 930 409 930 409 0 10 Tagatis 18 000 18 000 0 Krediitkaardi 58 58 0 kohustis Toetuse kohustis 912 351 912 351 0 Kokku muud võlad 930 409 930 409 0 2023. aastal kajastati toetuse kohustist töövõtjale kolmepoolse lepingu alusel, (kus Transpordiamet on hankija ja Rail Balti Estonia OÜ finantseerija) Muude võlgade all Lisas 12 real Muud viitvõlad. 2024. aastal on toetuse kohustis kolmepoolse lepingu alusel kajastatud lisas 10 Võlad ja ettemaksed real Toetuste ja siirete kohustis summas 2 198 450 eurot. 61 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2024 Tingimuslikud kohustised Antud garantiid 3 743 000 Kokku tingimuslikud kohustised 3 743 000 Rail Baltic Estonia OÜ poolt on antud üks panga garantiikiri nr 2024016405, kus garantii saajaks on Pärnu Linnavalitsus ja garant on AS SEB Pank. Garantii aluseks on 20.06.2024 sõlmitud haldusleping nr 3-13.11/6, garantiisummaks on 3 743 000 eurot ning garantii kehtivus on 15.11.2024 – 15.11.2029. 62 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SI SU KO R D Lisa 14 Sihtfinantseerimine (eurodes) Kajastatud 31.12.2022 31.12.2023 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Välismaine sihtfinantseerimine 722 674 3 851 440 42 971 441 0 28 112 655 28 112 655 0 17 987 552 põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise 127 531 -59 166 6 236 533 0 6 066 497 6 066 497 0 -16 661 kaasfinantseerimine põhivara soetuseks Sihtfinantseerimise 0 0 13 654 762 2 291 077 15 945 839 0 0 0 vahehndamine Kokku sihtfinantseerimine 850 205 3 792 274 62 862 736 2 291 077 50 124 991 34 179 152 0 17 970 891 põhivarade soetamiseks 63 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SI SU KO R D 31.12.2022 Kajastatud 31.12.2023 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeerium 0 5 542 0 0 0 0 0 5 542 Välismaine sihftinantseerimine Saamata seadusandlusest 0 0 0 0 0 0 0 0 tulenevad toetused Välismaine sihtfinantseerimine 0 2 194 653 2 883 059 940 104 4 137 608 0 0 0 tegevuskuludeks Välismaise sihtfinantseerimise 0 96 424 716 012 0 812 436 0 0 0 kaasfinantseerimine tegvuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 2 296 619 3 599 071 940 104 4 950 044 0 0 5 542 tegevuskuludeks Kokku 850 205 6 088 893 66 461 807 3 231 181 55 075 035 34 179 152 0 17 976 433 16 sihtfinantseerimine 64 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SI SU KO R D 31.12.2023 Kajastatud 31.12.2024 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Põhivara sihtfinantseerimiseks 0 17 987 552 96 385 950 0 80 507 909 80 507 909 0 33 865 593 saadud ettemaksed Põhivara kaasfinantseerimiseks 0 -16 661 15 194 217 0 17 018 162 17 018 162 0 -1 840 606 saadud ettemaksed Kodumaise sihtfinantseerimise 0 0 5 001 842 0 5 001 842 0 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 18 650 731 0 18 650 731 0 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise 0 0 3 947 809 0 3 947 809 0 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Kokku sihtfinantseerimine 0 17 970 891 139 180 549 0 125 126 453 97 526 071 0 32 024 987 põhivarade soetamiseks 65 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SI SU KO R D 31.12.2023 Kajastatud 31.12.2024 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimiseks 0 5 542 0 0 1 477 0 0 4 065 saadud ettemaksed Välismaine sihtfin 0 0 6 620 411 0 6 620 411 0 0 0 tegevuskuludeks Välismaise sihtfin kaasfin 0 0 1 423 367 0 1 423 367 0 0 0 tegevuskuludeks Kodumaine sihtfinantseerimine 0 0 820 1 545 -725 0 0 0 tegevuskuludeks Kodumaise sihtfinantseerimise 0 0 95 887 0 95 887 0 0 0 vahendamine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 5 542 8 140 485 1 545 8 140 417 0 0 4 065 tegevuskuludeks Kokku 0 17 976 433 147 321 034 1 545 133 266 870 97 526 071 0 32 029 052 16 sihtfinantseerimine 66 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 15 Osakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Osakapital 2 510 2 508 Osade arv (tk) 1 1 Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali 890 000 eurot, sellest 2 500 eurot osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi. Omanik on omakapitali suurendamiseks sooritanud sissemakseid: 16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 923 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 13.05.2016; 12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 01.11.2017; 31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 24.04.2018; 02.11.2018 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.01.2019; 09.05.2019 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 20.05.2019. 29.10.2020 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 14.04.2021. 19.10.2021 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 05.11.2021. 05.10.2022 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 25.11.2022. 20.12.2023 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 1.02.2024. 05.11.2024 otsus summas 4 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.12.2024. Seega moodustab ettevõtte osakapital 2 510 eurot ning ülekurss 21 225 755 eurot. 67 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2024 2023 Tulu sihtfinantseerimisest 133 266 870 55 075 760 Trahvid, viivised ja hüvitised 3 520 613 614 331 Muud 98 425 33 743 Kokku muud äritulud 136 885 908 55 723 834 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent 323 494 264 717 Energia 40 734 32 896 Elektrienergia 20 430 19 749 Soojusenergia 10 936 6 820 Kütus 9 368 6 327 Veevarustusteenused 1 884 1 370 Mitmesugused bürookulud 833 413 423 724 Uurimis- ja arengukulud 826 741 143 189 Lähetuskulud 85 904 46 135 Koolituskulud 69 024 48 392 Riiklikud ja kohalikud maksud 172 813 10 154 Ostetud teenused 956 642 720 059 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 455 124 1 619 756 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 27 600 382 15 945 839 Muud autasud 0 3 125 Liikmemaksud 11 295 11 335 Rajatiste majandamiskulud 14 321 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud 33 391 771 19 270 691 68 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu 5 753 234 3 813 235 Sotsiaalmaksud 1 924 289 1 274 902 Tööjõukulude kapitaliseerimine -1 457 639 -1 432 480 Muud 277 787 215 750 Kokku tööjõukulud 6 497 671 3 871 407 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 117 83 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 119 86 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 6 7 Lisa 19 Muud ärikulud (eurodes) 2024 2023 Kahjum valuutakursi muutustest 204 166 Trahvid, viivised ja hüvitised 570 0 Keskkonnatasud 154 365 0 Riigilõivud 7 663 7 998 Maamaks 1 941 858 Reklaamimaks 8 052 1 298 Trahvid 18 0 Kokku muud ärikulud 172 813 10 320 69 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 20 Intressitulud (eurodes) 2024 2023 Intressitulu hoiustelt 396 960 656 Kokku intressitulud 396 960 656 Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Lühiajalised 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Sidusettevõtjad 148 940 1 018 112 3 Kokku võlad ja ettemaksed 148 940 1 018 112 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 315 549 283 666 Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks Kliimaminitseerium. Juhatuse liikmetele arvestatud tasud on 267 890 eurot ( 2023: 231 153 eurot), sealhulgas arvestatud juhatuse liikme tasu 251 500 eurot ( 2023: 216 000 eurot), muud hüvitised 16 390 eurot (2023: 15 153 eurot). Nõukogu liikmetele arvestati tasu 47 659 eurot (2023: 52 513 eurot). Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegevja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ette- võtte sisemiste dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§ 49’1. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2024. ja 2023. aastal ei olnud. 70 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKO RD Lisa 22 Tegevuse jätkuvus Ettevõtte lühiajalised kohustused ületavad Lühiajalised kohustused on peamiselt sihtfinant- 31.12.2024 seisuga käibevara. Lühiajaliste kohus- seering, millega ettevõttele likviidsuse muret ei tuste täitmiseks on planeeritud piisav rahastus ja kaasne (või hindame väga madalaks), sest see rahavood. Ettevõtte tegevuse jätkuvusele juht- kajastub tuluna sihtfinantseerimise tingimuste kond riski ei näe. täitumisel (ehitusobjekti akteerimisel) ning Klii- maministeeriumi ega ka Euroopa Komisjoni toe- tuslepingute kohaselt ei ole ajalisi ega muid kaas- nevaid toetuse tagastamise tingimusi sätestatud.  KPMG Baltics OU Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10151 Internet www.kpmg.ee Estonia SQLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rail Baltic Estonia 00 osanikule Arvamus Oleme auditeerinud Rail Baltic Estonia 00 (ettevote) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2024, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupaeval loppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspohimotete kokkuvotet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab lehekulgedel 41 kuni 70 esitatud raamatupidamise aastaaruanne koigis olulistes osades oiglaselt ettevotte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupaeval loppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskolas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi labi kooskolas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse taiendavalt meie aruande osas ,,Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme ettevottest soltumatud kooskolas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh soltumatuse standardid), ja oleme taitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nouetele. Me usume, et auditi toendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei holma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei holma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat jareldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest voi meie poolt auditi kaigus saadud teadmistest voi tundub muul viisil olevat oluliselt vaarkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses satestatud nouetega. Kui me teeme tehtud too pohjal jarelduse, et muu informatsioon on oluliselt vaarkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ale sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskolas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses satestatud nouetega. Juhtkonna ja nende, kelle iilesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja oiglase esitamise eest kooskolas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et voimaldada kas pettusest voi veast tulenevate oluliste vaarkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. KPMG Salties OU, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. Reg no 10096082. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame a uditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu a uditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase a uditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud a uditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, miilega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas a uditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Siim Kulasepp Vandeaudiitori number 698 KPMG Baltics oO Audiitorettev6tja tegevusloa number 17 Ahtri 4, 10151, Tallinn 31.03.2025 www.rbestonia.ee  OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu aruanne 20 2 4 . aasta ma jandusaasta aruande juurde OSAÜHING : O Ü Rail Baltic Estonia , registrikood 12734109 ASUKOHT : Tallinn , Veskiposti 2/1 , Harjumaa , Eesti Vabariik A INU OSANIK : Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina kliima minister OS AKAPITAL: 2 5 10 eurot I Ülevaade majandusaasta tegevustest O Ü Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE) on 100% riigile kuuluv osa ühing, mille peamiseks tegevusalaks on p õhikirja kohaselt rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse ja käikuandmise korraldamine. Osaühingu peamisteks tegevusteks on: • Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, s.t 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste tehniline projekteerimine, ehitamine ning haldamine ja nendega kaasnev tegevus; • osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu rajamiseks ja käikuandmiseks ; • osaluse omamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning aktsionäriõiguste teostamine Eesti Vabariigi huvides; • avalike raudteede ülese ühisdepoo rajamine 1435 mm ja 1520 mm standardil põhineva veeremi hoolduse paremaks korraldamiseks. Osaühing saab rajatava Rail Baltic raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal ning on Rail Baltic taristu käiku andmise hetkest Eesti Vabariigis raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeseaduse tähenduses. Juhtimi s- ja kontrollisüsteem RBE juhtimisel rakenda b juhatus H ea Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on äriühingu tegevusega seotud õigusaktide ja sisekorraeeskirjade järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil ( välisaudit ) toimib sise kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist kehtestatud ettevõttesiseste meetmete ja protseduuride abil . Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Põhikiri Eetikakoodeks Raamatupidamise sise -eeskiri Nõukogu töökord Töötajate ametijuhendid Projektide juhtimise kord Hankeplaan Hankekord ning selle osaks olev korruptsiooniohtliku tegevuse ja huvide konflikti vältimise kord K una RBE müügitulu ja töötajate arv jäävad alla seaduses ja põhikirjas sätestatud piirmäärade , siis siseaudiitori ametikoht ja a uditikomitee moodustamise kohustus RBE-l puudub . S ellegipoolest otsustas RBE nõukogu alates 2022.a. osta sisse s iseaudiitori teenus eid auditi-, maksu- ja nõustamisteenuste ettevõttelt KPMG , kellega sõlmitud leping lõppes 2023.a mai s . Siseaudiitori teenused osteti sisse ka 2024.aastal. RBE majandusaasta aruandeid auditeerib KPMG 2025.a oktoobrini kehtiva raamlepingu alusel. II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e RBE nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja selle üle järelevalv et teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad oma ülesandeid täites RBE huve järgides. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses , e i kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses äriühingu ja Eesti Vaba riigi kui äriühingu omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale era ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning see läbi on juhtimisel esindatud erinevate sektorite kompetentsid. Juhatus 202 4 . aastal oli RBE juhatus esmalt kaheliikmeline : juhatuse esimees Anvar Salomets ja juhatuse liige Taavi Laja . Alates 11.11.2024 o n juhatus kolmeliikmeline : lisandus juhatuse liige Lauri Ulm , volituste tähtajaga 31.10.2027 (vastavalt nõukogu 30.09.2024 otsusele) . RBE juhat use liikmete le 20 2 4 . aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma on toodud järgnevas tabelis . Nimi Anvar Salomets Taavi Laja Lauri Ulm Kokku Periood 01.01.2024-31.12.2024 01.01.2024-31.12.2024 0 1.11.2024 - 31.12.2024 Juhatuse liikme tasu 112 500,00 88 000,00 19 000,00 219 500,00 Juhatuse liikme tulemustasu 18 000,00 1 4 000,00 32 000,00 Puhkuse hüvitis Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 7554,31 7516,03 1319,70 16 390,04 Kokku 138 054,31 109 516,03 20 319,70 267 890,04 Juhatuse liikme te le maksti 202 4 . aasta jooksul tulemustasu kokku 32 000 € . Nõukogu RBE nõukogu liikmeteks olid 202 4 . aasta alguse seisuga André Küüsvek ( esimees ), Andres Agukas , Mari Lahtmets, Kaido Zimmermann ja Kristjan Kaunissaare . André Küüsvek lahkus nõukogust 17.04.2024. Nõukogu uueks esimeheks nimetati alates 17.04.2024 Andres Agukas. Ainuosaniku otsusega kutsuti alates 2 4 .04.2024 nõukogust tagasi Kristjan Kaunissaare ja nimetati nõukogusse Andres Lindemann. Kokku toimus 20 2 4 . aastal 6 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 49 otsust vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate RBE tegevustest, projektidest ja majandustulemustest, see võimaldab nõukogul olla kursis RBE tegevusega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. N õukogu käsitles 202 4 . aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi olulisemaid teemasid: 20 2 3 . majandusaasta aruande heakskiitmine ja nõukogu aruande kinnitamine; Juhatuse aruanded ühingu tegevusest koos kvartaalsete majandustulemustega; RBE 202 5 . a eelarve kinnitamine ; Juhatusele nõusoleku andmine toimunud riigihangete tulemusel hankelepingute sõlmimiseks. N õukogu liikmete osalemine 20 2 4 . aastal to imunud koosolekutel ja hääletustel : Toimumise kuupäev Koosolek André Küüsvek Kaido Zimmermann Kristjan Kaunissaare Andres Lindemann Mari Lahtmets Andres Agukas 04.01.2024 (1) * jah jah jah x jah jah 04.01.2024 (2) * jah jah jah x jah jah 16.01.2024 * jah jah jah x jah jah 23.01.2024 * jah jah jah x jah jah 26.01.2024 * jah jah jah x jah jah 15.0 2 .2024 * jah jah jah x jah jah 16.02.2024 * jah jah jah x jah jah 19.02.2024 * jah jah jah x jah jah 19.02.2024 60 jah jah jah x jah jah 04.03.2024 * jah jah jah x jah jah 15.03.2024 * jah jah jah x jah jah 25.03.2024 * jah jah jah x jah jah 26.03.2024 * jah ** jah x jah jah 01.04.2024 * jah jah jah x jah jah 02.04.2024 * jah ** jah x jah jah 08.04.2024 (1) * jah jah jah x jah jah 08.04.2024 (2) * jah jah jah x jah jah 12.04.2024 61 jah jah jah x jah jah 17.04.2024 * x jah jah x jah jah 03.05.2024 * x ** x jah jah jah 13.05.2024 * x jah x jah jah jah 14.05.2024 * x jah x jah jah jah 17.05.2024 * x ** x jah jah jah 05.06.2024 (1) * x jah x jah jah jah 05.06.2024 (2) * x ** x jah Jah jah 11.06.2024 62 x jah x jah jah jah 02.07.2024 * x jah x jah jah jah 04.07.2024 * x jah x jah jah jah 16.07.2024 * x jah x jah jah jah 05.08.2024 * x ** x jah jah jah 06.08.2024 * x jah x jah Jah jah 07.08.2024 * x jah x jah Jah jah 13.08.2024 (1) * x jah x jah jah jah 13.08.2024 (2) * x jah x jah jah jah 19.08.2024 * x jah x jah jah jah 26.08.2024 63 x jah x jah jah jah 30.08.2024 (1) * x ** x jah jah jah 30.08.2024 (2) * x jah x jah jah jah 02.09.2024 * x jah x jah jah jah 06.09.2024 * x jah x jah jah jah 17.09.2024 * x jah x jah jah jah 20.09.2024 * x jah x jah jah jah 23.09.2024 (1) * x jah x jah jah jah 23.09.2024 (2) * x jah x jah jah jah 24.09.2024 (1) * x jah x jah jah jah 24.09.2024 (2) * x jah x jah jah jah 24.09.2024 (3) * x jah x jah jah jah 04.11.2024 64 x jah x jah jah jah 05.11.2024 * x jah x jah jah jah 07.11.2024 (1) * x jah x jah jah jah 07.11.2024 (2) * x ** x jah jah jah 02.12.2024 * x ** x jah jah jah 10.12.2024 * x jah x jah jah jah 11.12.2024 65 x jah x jah jah jah 23.12.2024 * x ** x jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata ** taandas end hääletusest seoses AS Eesti Raudtee juhatuse liikme rolliga x – lahkus nõukogust või pole veel sellega liitunud N õukogu liikmetele 20 2 4 . aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma : Nimi Tasu liik Summa (€) Periood André Küüsvek nõukogu esimehe tasu 5 386,36 01.01.202 4 –17.04.2024 Andres Lindemann nõukogu liikme tasu 6 170,45 2 0 .04.2024–31.12.2024 Kristjan Kaunissaare nõukogu liikme tasu 2 761,36 01.01.2024– 19 . 0 4.2024 Kaido Zimmermann nõukogu liikme tasu 9 000,00 01.01.2024–31.12.2024 Mari Lahtmets nõukogu liikme tasu 9 000,00 01.01.2024–31.12.2024 Andres Agukas nõukogu liikme tasu 2 659,09 01.01.2024 – 16.04.2024 Andres Agukas nõukogu esimehe tasu 12 681,82 17.04.2024 - 31.12.2024 Kokku 47 659,08 III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021-2035 ja viima selle ellu Rail Baltic u raudtee, raudtee infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamist ja haldamist puudutavas osas . Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud). Äriliseks eesmärgiks on Rail Baltic raudtee infrastruktuuri Eesti osa rajamine ja haldamine. Lisaks seab omanik osaühingule Rail Baltic Estonia eesmärgiks toimida kauba- ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning soodustades uute kontaktide, võrgustike ja äriideede teket , ning olla strateegiline partner riigi transpordipoliitika kujundamisel, kestliku taristu arendamisel . 2024.a algul kehtinud s trateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi elluviiva asutusena osaleb RBE aktiivselt riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Baltic raudteega seonduvates tegevustes ning teostab aktsionäriõigusi ühisettevõttes RB Rail AS ( RBR ) , tehes selleks koostööd teiste RBR aktsionäridega . RBE juhib rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse Eestis tehtavaid investeeringuid ning korraldab raudtee ja sellega seonduvate ehitiste projekteerimist, ehitamist ning nendega kaasnevaid tegevusi , lähtudes Rail Balticu etapiviisilise ehitamise otsusest . Finantseesmärgid Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks on Rail Baltica raudtee, raudtee infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamise etapis osanikupoolne finantseering, kas sihtfinantseeringu, kapitalisissemakse või muul sarnasel viisil. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud. Eesmärk on täidetud. Kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele kokkulepetele ning lähtudes riigi eelarvestrateegias kavandatud eelarvevahendite mahust. Rahandusministeerium ei ole osaluste valitsemise 202 3 . a koondaruandes RBE- le optimaalset omakapitali osakaalu määranud, kuid RBE omakapital moodustab 2024. a lõpu seisuga ca 79% varadest . Finantsplaneerimisel on eesmärgiks äriühingu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-järgulise parandamise poole. Efektiivsuseesmärk ide täi tmisel ja f inantsplaneerimisel lähtutakse eesmärgist tagada äriühingu pikaajaline jätkusuutlikkus . E elarvest on suudetud valdavas osas kinni pidada , kohandades selleks vajadusel tegevust arvestamaks väliskeskkonnast, sh ettenägematutest muutustest Euroopa julgeoleku - ja majandus olukorras, tulenevat mõju. Omanikutulu Kuna OÜ Rail Baltic Estonia ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik ei oota OÜ-lt Rail Baltic Estonia stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis. Kuna RBE on investeeringuid ettevalmistavas ja teostavas faasis, kus kasum ega omakapitali tootlus ei ole eesmärgiks, ei ole Rahandusministeerium osaluste valitsemise 202 3 . a koondaruandes RBE- le omakapitali hinda määranud. RBE ei teeni oma põhitegevusest kasumit ega plaani omanikule dividendi maks t a. Nõukogu hinnangul toimis RBE 202 4 . aastal omaniku poolt seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. Kasumlikkus OÜ Rail Baltic Estonia tegutseb valdusettevõttena kuni Rail Baltica raudteetaristu valmimiseni ja ei teeni lähiaastatel kasumit. Pärast Rail Baltic raudtee valmimist tegutseb OÜ Rail Baltic Estonia vastava avaliku raudtee taristu ettevõtjana. Eesmärk on täidetud . RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena. Kuna äriühing kajastab Eesti finantsaruandluse standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist lähtudes laekunud sihtfinantseerimist tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodi tuluna, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, siis teenib äriühing alates 2019. aastast puhaskasumit. IV Nõukogu hinnang RBE 20 2 4 . a. majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku paragrahvi 179 lõikest 2 on osaühingu Rail Baltic Estonia nõukogu vaadanud läbi osaühingu 20 2 4 . majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb osaühing u ainuosanikule ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning juhatuse ettepanekust lähtudes jätta aruandeaasta puhas kasum jaotamata . /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ And res Agukas OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev