dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 26. mai 2025
Viit
12.2-10/25-129/157-1
Registreeritud
26. mai 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Green IT OÜ ja Aktsiaselts SEB Liising
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-129
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Kviitung.pdf84 KB
  • 📎Vaidlustus_SMIT minikonkurss nr 292611_26.05.2025.asice60 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 2 6 . 0 5 .20 2 5 [email protected] Vaidlustaja: Green IT OÜ Registrikood: 11306239 Mustamäe tee 3, Tallinn [email protected] , [email protected] esindaja: Asko Pukk AS SEB Liising Registrikood 10281767 Hankij a : Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Registrikood: 70008440 Mäealuse 2/2, Tallinn [email protected] , [email protected] Riigihange: minikonkurss „850 A1 lauaarvuti rentimine“ (viitenumber 292611) VAIDLUSTUS Hankija 19.05.2025 otsusele tunnistada minikonkurss kehtetuks FAKTILISED ASJAOLUD Hankij a vii b RIT raamlepingu nr 5-3/24-0288-1 alusel läbi minikonkurs s i. 13.05.2025 otsus e nr 3-17/257 kohaselt tunnistas hankija vastavaks ühispakkujate Green IT OÜ ja Aktsiaselts SEB Liising, AS Atea (pakkumus nr 557387), OIXIO IT AS ja Aktsiaselts Datel pakkumused ning mittevastavaks AS Atea (pakkumus nr 554515) pakkumuse. Sama otsusega tunnistas hankija edukaks ühispakkujate Green IT OÜ ja Aktsiaselts SEB Liising pakkumuse. AS Atea vaidlustas i) AS Atea pakkumus e nr 554515 mittevastavaks ning ii) Green IT OÜ ja Aktsiaselts SEB Liising pakkumus e edukaks tunnistamise otsused . Hankija tunnistas oma 19.05.2025 otsusega nr 3-17/270 minikonkursi kehtetuks (edaspidi Otsus) . 20.05.2025 otsusega nr 118-25/292611 jättis Vaidlustuskomisjon AS Atea vaidl ustuse läbi vaatamata. Vaidlustaja sai minikonkursi kehtetuks tunnistamisest teada 19.05.2025. Seega on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. VAIDLUSTUSE ESE JA PÕHJENDUSED Otsuse kohaselt on hankija minikonkursi kehtetuks tunnistanud Pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi PEE) dokumendi punkti 6.2 alusel . Viidatud punkt 6.2. sõnastus on järgmine: „ 6.2. Hankijal on õigus tunnistada põhjendatud vajaduse korral omal algatusel minikonkurss kehtetuks. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. Tekib vajadus minikonkursi eset olulisel määral muuta; 6.2.2. minikonkursi läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 6.2.3. minikonkursi käigus ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega minikonkurssi seetõttu ka õiguspäraselt lõpuni viia . “ Otsuse kohaselt on minikonkursi kehtetuks tunn i stamise põhjuseks asjaolu, et „ minikonkursi käigus on ilmnenud, et pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 2 toodud tingimust „Protsessor/CPU“ on võimalik mitmeti tõlgendada “ . Hankija hinnangul ei ole tal võimalik vastavat tingimust täpsustada ja minikonkurssi õiguspäraselt lõpule viia. Sisuliselt on hankija seega minikonkursi kehtetuks tunnistanud PEE punkti 6.2.3. alusel. Kahtlemata o n õige, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole võimalik hanke alusdokumente muuta. Ekslik on aga hankija väide , et tal puudus võimalus minikonkurss õiguspäraselt lõpule viia. Vaidlustaja ei nõustu ka seisukohaga, nagu oleks minikonkursi lõpule viimiseks vaja muuta selle alusdokumente. Eesti kohtupraktikas tunnustatakse hankija väga laia kaalutlusruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute läbiv seisukoht on, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas r iigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-452, p 13). See kaalutlus ei tohi aga olla meelevaldne. Ühtlasi on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum, seda põhjalikum peab olema motivatsioon, st et otsuse põhjendus peab nii v aidlustajat kui ka vaidlustuskomisjoni veenma selles, et h ankija on diskretsiooni teostades arvestanud olulisi ja asjakohaseid asjaolusid ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt . Käesoleva l juhul see nii ei ole . H ankijal puudus põhjendatud vajadus minikonkurss kehtetuks tunnistada , selleks esitatud põhjendused ei ole piisavad ega kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega . S eetõtt u ei ole Otsus õiguspärane . Hankija ainuke põhjendus minikonkursi kehtetuks tunnistamisel on väide, et minikonkursi tehnilise kirjelduse (TK) tingimust (mis sätestas nõuded protsessorile) oli võimalik mitmeti tõlgendada. Tegemist on paljasõnalise väitega . Seda, et tegemist on mitmeti tõlgendatava tingimusega, ei ole väitnud mitte keegi peale hankija enda. Vaidlustaja hinnangul tunnistas hankija minikonkursi kehtetuks üksnes põhjusel, et AS Atea esitas vaidlustuse. AS Atea vaidlustuses ei asunud ka AS Atea ise seisukohale, nagu oleks kõnealune TK tingimus olnud mitmeti mõistetav. AS Atea etteheide seisnes selles, et hankija oli AS Atea arvates tema pakkumuse vastavuse kontrolli teostamisel kaldunud kõrvale hanke alusdokumentide tingimustest. Selle asemel, et vaidlustusmenetluses selgitada otsuse tegemise põhjendusi, otsustas hankija aga minikonkursi kehtetuks tunnistada. Selline toimimine ei ole õiguspärane . Isegi kui hankijal on lai kaalutlusruum hanke kehtetuks tunnistamisel, ei saa see olla vaidlustusmenetluse vältimise vahendiks. Pakku muse esitamine eeldab pakkujatelt märkimisväärses mahus tööd . K ergekäeline hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ilma vastava sisulise vajaduseta alavääristab pakkujate tööd , kahjustab konkurentsi ega ole efektiivne . O lukord, kus hankija teeb ilma tegeliku vajaduseta sama hanget mitu korda , ei ole kuidagi kooskõlas ka hankija kohustusega kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isegi kui hankija teeb minikonkursi tehnilises kirjelduses minimaalseid muudatusi, on pakkujate jaoks alati tegemist uue hankega, milles osalemine eeldab palju tööd ning see ei seisne kunagi sama pakkumuse samal kujul uuesti esitamises. Kõnealuse TK tingimuse sisu ja tõlgendamise kohta ei küsitud enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ü htegi küsimust, seega oli see kõikidele pakkujatele piisavalt selge. Hankija tunnistas minikonkursi raames vastavaks 4 pakkumust (seejuures oli üks neist AS Atea oma) , mis on piisavalt representatiivne tulemus, väitmaks, et kõnealune TK tingimus ei ole põhjustanud arusaamatusi. Tallinna Ringkonnakohus on 16.10.2024 otsuse 3-24-2008 p-is 14 märkinud, et õigusdogmaatikas on „põhjendatud vajaduse“ juhtumeid hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks jagatud sisu poolest tinglikult viieks suuremaks kaasusgrupiks: (i) hankija vigadest tingitud vajadus; (ii) hankija vajaduse muutumine; (iii) hankija võimaluste muutumine; (iv) riigihanke eesmärgi saavutamise võimatus; (v) vähene konkurents. K äesoleval juhul saab tegemist olla h ankija veaga. Selleks, et menetlust kehtetuks tunnistada , peab vea esinemisega riigihanke alusdokumentides kaasnema võimatus riigihanget jätkata ja lisaks ka ebasoodne tagajärg h ankija jaoks. Vaidlustaja hinnangul käesoleval juhul hankija viidatud väidetava t eksimus t (mitmeti mõistetav TK tingimuse sõnastus) tegelikkuses ei esine ning hankijal puudus vajadus minikonkurss kehtetuks tunnistada . Nagu hankija oma Otsuses kirjeldas, tõlgendas hankija ise TK-s sätestatud protsessori nõuet selliselt, et pakutava protsessori keskmine skoor peab ületama 30 000 punkti (veebilehel https://cpubenchmark.net/ viitab vastavale näitajale „ average CPU mark multithread rating “). Otsuse kohaselt ei saaks hankija AS Atea tõlgendusest lähtudes seadmeid sellises konfiguratsioonis nagu hankijale vajalik. AS Atea vaidlustus tugines aga asjaolule, et hankija ei ole TK-s vastava tingimuse juures märkinud keskmise skoori nõuet , kuid viitas sellele oma otsuses, millega AS Atea pakkumuse mittevastavaks tunnistas . Teisisõnu – AS Atea vaidlustus tugines otsuse ja TK erinevale sõnakasutusele, mitte sellele, nagu oleks TK sõnastus arusaamatu. Otsuses ei selgita ega põhjenda hankija , mille l põhineb tema järeldus, et AS Atea TK tingimust üldse teisiti tõlgendas kui hankija ( või miks hankija peaks sellest lähtuma, kui AS Atea ka sellise väite oleks esitanud) . AS Atea esitas hankes kaks pakkumust, neist ühe tunnistas hankija vastavaks, seega ei ole õige järeldus, et AS Atea tõlgendas TK tingimust tegelikkuses teisiti , vastasel korral oleks pidanud ka teine pakkumus samal põhjusel osutuma mittevastavaks. CPU performance test skoor kujuneb kõikide testitud seadmete CPU skooride keskmisena, st sõltumata sellest, kas hankija on nõudesse ja/või otsusesse kirjutanud „keskmine“ või mitte, on reaalselt viidatud veebilehel CPU perfo r mance test skoori puhul alati tegemist keskmise näitajaga. Otsusest ei nähtu põhjendusi, miks ei olnud hankija hinnangul võimalik täpsustada 13.05.2025 otsuse sõnastust, täiendades vajadusel põhjendusi, millest lähtudes AS Atea pakkumus mittevastavaks tunnistati (st hankija oleks saanud ka viidatud otsust vajadusel parandada, kui seal oli sõnakasutus, mida hankija tegelikult otsuse tegemisel silmas ei pidanud). Hankijal ei ole keelatud oma otsuseid vajadusel täpsustada või nendes vigu kõrvaldada. Seoses tingimuse sõnastuse tõlgendamisega on oluline märkida, et väide, et tingimus on mitmeti mõistetav, ei saa olla paljasõnaline. Isegi kui keegi väidab, et sai tingimusest teisiti aru, ei tähenda see, et tingimus ei saaks algsel kujul kehtida , või et üksnes sellise väite esitamine väljendab absoluutset ja ümberlükkamatut tõde , mis ei ole vaieldav . Vastasel korral peaks alati iga hankemenetluse kehtetuks tunnistama, kui mistahes hetkel keegi esitab väite TK tingimus e mitmeti mõistetav use kohta, vaevumata seda isegi põhjendama. See ei ole aga ei loogiline ega õiguspärane. Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et hankija Otsus, millega ta tunnistas minikonkursi kehtetuks, ei ole põ hjendatud ega õiguspärane. Vaidlustuskomisjoni praktika järgi peab hankija otsus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks võimaldama järeldada, et kehtetuks tunnistatava hankemenetluse jätkamine pole võimalik. Käesoleval juhul hankija Otsuses esitatud põhjendused seda tingimust ei täida. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise lai kaalutlusruum ei tähenda, et hankija võib piirduda üksnes formaalse põhjuse esitamisega . Põhjendus peab olema sisuline ja vastama tegelikkusele . Käesoleval juhul aga ei võimalda h ankija Otsuses esitatud põhjendus ed veenvalt järeldada, et hankemenetluse kehtetuks tunnistami ne oli vältimatult vajalik ja ainuvõimalik lahendus . VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE Vaidlustaja on seisukohal, et hankija poolt vastu võetud otsus, millega minikonkurss kehtetuks tunnistati, on õigusvastane ja põhjendamatu ning rikub vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huve. Hankija tunnistas v aidlustaja pakkumuse minikonkursil vastavaks ja edukaks. Hankija poolne õigusvastane minikonkursi kehtetuks tunnistamine takistab v aidlustaja ga hankelepingu sõlmimist. Käesoleva vaidlustuse eesmärgiks on niisuguse õigusvastase takistuse kõrvaldamine. Asjaolu, et vaidlustajal on võimalik osaleda ka järgmisel minikonkursil, mida hankija võib sama hankeeseme suhtes korralda da , ei õigusta minikonkursi kehtetuks tunnistamist ega välista vaidlustaja vaidlust use esitamise õigust. Vaidlustajal puudub kindlus, et ta järgmisel minikonkursil edukaks osutub, mistõttu ei ole uue minikonkursi korraldamine võrreldav alternatiiv hankelepingu sõlmimiseks käesoleva minikonkursi raames . Tulenevalt ee ltoodust palume: RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada käesolev vaidlustus ja tunnistada kehtetuks hankija 19.05.2025 otsus, millega tunnistati kehtetuks minikonkurss "850 A1 lauaarvuti rentimine" ; RHS § 198 lg 1 alusel mõista h ankijalt v aidlustaja kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Vaidlustaja ei ole lisanud vaidlustusele vaidlustuses viidatud hankija otsuseid, kuna hankemenetlus on läbi viidud e-menetlusena ja dokumentatsioon on kättesaadav riigihangete registrist. Lugupidamisega Asko Pukk Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt /             !" #$%& '  ()   *    +, -./0- -12342 5 -6678 9:;<8:=>?@; 5 43ABB4CD/ 2-B-            !"#$$%   &'( )*+   !,- . /$%    00123415 6$7-$ 7 89:; < =>??-  @ ABC 89:;   DC  ://$?7- $( 89:; 7% /? 7/. 02020244223E14F204 G --0- -12342 5 -6678 9E:FG;<8:H 5 414IAJA-CKD/ 2-B-           :H:GIJIGJ 6$7-$ 7 89:;  @ ABC 89:;  ://$?7- $( 89:; K5020244221FL53200 I< M7! 9N 7 < % ,,  9N O ) P*QB C   *   +&A  97R/ .S, T7# 9N 7 7% %% ,, GH4U :I I9 V:6 JW 4 :XX 0E202 I: J#, ,? 87?T - < ,Y7%!; < =>??-  ZQ P C[ 8\ &   P&*PA]D;   DC  :$?7- $R M.7- 87 7?T , 7% ^$ %,; 7% /? 7/. 04K2(22 8_#, -?`- ##,,% #`#,#_7% (22; G I>!-?,  a* A  ->, $R M.7- =%>?,-?, ,-7 `7#, 7 454300 b-7?T  * & AAc)  R 7/ $( 45222K4043 7?,-,?  a C  *OAQ[   N$,,$7 R 7?,-,?#$7-$ < =>??-  ZBC + P Cc  *OAQ[    DC  2(22 N$,,$7 R //$?7- 7% /? 7/. (-1L- .A11ABM/ 5 EN<O8PQN86?8 R;6@; 5 -1.D/ JS1IAC3-BAS1 W #>7% 7- 7-M7#9?,7,, 7- 7- T7# 152122EE2F 43(2E(424E 00d04d2E :I I9 V7# $ 7e 4 0E202 >>77 ,- !"#$$% 0222F4E4 404 1E1
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel