Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE)

Vabariigi Valitsus .05.2025 nr 1-1/15-659/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova k.a 21. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on võrdsustada lapsetoetused iga lapse kohta summas 100 eurot kuus. Hetkel on esimese ja teise lapse toetuse suurus 80 eurot, samal ajal kui kolmanda ja iga järgmise lapse kohta makstakse 100 eurot. Lisaks tõstetakse eelnõuga üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus . Eelnõu eesmärgiks on parandada ka üksikvanemaga laste perede toimetulekut ja tõsta üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja iga järgmise lapse kohta . See tähendab, et lisaks tavalisele lapsetoetusele makstakse üksikvanemaga lapsele veel üks lapsetoetus lapse kohta ( 100 €+ 100 €= 200 €). Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega tõusma. Eelnõu viib kõik lapsetoetused võrdsele tasemele, kajastades selgelt põhimõtet, et iga laps on väärtuslik ning väärib võrdset riiklikku tuge. Perede majanduslik toimetulek on viimastel aastatel saanud tugeva löögi – elukalliduse kiire kasv, eriti toidukorvi kallinemine, on märkimisväärselt suurendanud survet pere-eelarve le . Statistikaameti andmetel on toidukaupade hinna d aastatel 2021–2024 tõusnud kokku üle 30%. See tähendab, et ka lapsetoetuste ostujõud on ajas vähenenud. Riigil on kohustus seista laste heaolu eest ning v ähendad a vaesuse ja ebavõrdsuse süvenemist. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut ning tagada laste võrd ne kohtlemi ne , tõstes esimese ja teise lapse toetus e seniselt 80 eurolt 100 euroni. Lisaks muudetakse üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja iga järgmise lapse kohta . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtiv a seaduse kohaselt on l apsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Üksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot. Kavandatav a muudatus e kohaselt on lapsetoetuse suurus iga lapse kohta 100 eurot kuus . See tähendab 20-eurost kasvu esimese ja teise lapse kohta ning parandab seeläbi perede toimetulekut ja laste heaolu. Lisaks muudetakse üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja iga järgmise lapse kohta , mis on 100 eurot kuus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei sätesta standardeid peretoetuste suurusele, see on riigi pädevuses. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatus puudutab üle 230 000 lapse ning aitab kaasa laste vaesuse vähenemisele. 2023. aastal oli Statistikaameti andmete kohaselt 0–17-aastaste laste absoluut se vaesuse määr 3,4% . Lapsetoetuste ühtlustamine aitab seda vähendada ning saadab ühiskonnale tugeva sõnumi laste võrdsest väärtustamisest. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Rahandusministeeriumi varasemate arvutuste kohaselt toob muudatus kaasa riigieelarvelise lisakulu ca 55–60 miljonit eurot aastas. Tegemist on investeeringuga laste heaolusse ja sotsiaalsesse sidususse. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustu b 1. jaanuaril 2026. a. ________________________________________________________________________ Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon , Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 2 1 .0 5 .202 5 . a. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige Andre Hanimägi Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seadus § 1 . Perehüvitiste seaduse s tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 17 l õige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta on 100 eurot .“ ; 2) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on võrdne lapsetoetuse suurusega pere esimese ja iga järgmise lapse kohta vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 3 . “. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 5 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon , Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Züleyxa Izmailova 2 1 . 0 5 .20 2 5 . a. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige Andre Hanimägi Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige Perehuvitiste muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus Eelnöu eesmärk on vördsustada lapsetoetused iga lapse kohta summas 100 eurot kuus. Hetkel on esimeseja teise lapse toetuse suurus 80 eurot, samal ajal kui kolmandaja igajärgmise lapse kohta makstakse 100 eurot. Lisaks töstetakse eelnöuga uksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus. Eelnöu eesmärgiks on parandada ka uksikvanemaga laste perede toimetulekut j a tösta uksikvanema lapse toetuse suurus vördseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja igajärgmise lapse kohta. See tähendab, et lisaks tavalisele lapsetoetusele makstakse uksikvanemaga lapsele veel uks lapsetoetus lapse kohta (100 €+100 €= 200 €). Uksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega töusma. Eelnöu viib köik lapsetoetused vördsele tasemele, kajastades selgelt pöhimötet, et iga laps on väärtuslik ning väärib vördset riiklikku tuge. Perede majanduslik toimetulek on viimastel aastatel saanud tugeva löögi - elukalliduse kiire kasv, eriti toidukorvi kallinemine, on märkimisväärselt suurendanud survet pere-eelarvele. Statistikaameti andmetel on toidukaupade hinnad aastatel 2021-2024 töusnud kokku ule 30%. See tähendab, et ka lapsetoetuste ostujöud on ajas vähenenud. Riigil on kohustus seista laste heaolu eest ning vähendada vaesuseja ebavördsuse suvenemist. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut ning tagada laste vördne kohtlemine, töstes esimese ja teise lapse toetuse seniselt 80 eurolt 100 euroni. Lisaks muudetakse uksikvanema lapse toetuse suurus vördseks lapsetoetuse suurusega pere esimeseja igajärgmise lapse kohta. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Kehtiva seaduse kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmandaja igajärgmise lapse kohta on lapsetoetuse suums 100 eurot. Uksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot. Kavandatava muudatuse kohaselt on lapsetoetuse suurus iga lapse kohta 100 eurot kuus. See tähendab 20-eurost kasvu esimese ja teise lapse kohta ning parandab seeläbi perede toimetulekutja laste heaolu. Lisaks muudetakse uksikvanema lapse toetuse suurus vördseks lapsetoetuse suurusega pere esimesejaigajärgmise lapse kohta, mis on 100 eurot kuus. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. l 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Euroopa Liidu öigus ei sätesta standardeid peretoetuste suurusele, see on riigi pädevuses. Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse mojud Muudatus puudutab ale 230 000 lapse ning aitab kaasa laste vaesuse vahenemisele. 2023. aastal oli Statistikaameti andmete kohaselt 0-17-aastaste laste absoluutse vaesuse maar 3,4%. Lapsetoetuste uhtlustamine aitab seda vähendada ning saadab uhiskonnale tugeva sönumi laste vördsest väärtustamisest. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Rahandusministeeriumi varasemate arvutuste kohaselt toob muudatus kaasa riigieelarvelise lisäkulu ca 55-60 miljonit eurot aastas. Tegemist on investeeringuga laste heaolusse ja sotsiaalsesse sidususse. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jöustumine Seadus jöustub l. jaanuaril 2026.a. Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakon^qf fraktsioon, Jaak Aab, Ester Kamse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Zuleyxa Izmailova / / 21.05.2025. a. Lauri Läänerufets SotsiaaldemcUcraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jaak Aab Ester Karuse Riigikogu liige^/ Q Riigikogu liige Andre Hanimägi Tanel Kiik ÖJ^A^ Riigikogu liige ^ Riigikogu liige Zuleyxa Izmailova Riigikogu liig^,^"" 2  EELNÖU Perehuvitiste seaduse muutmise seadus § l. Perehuvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: l) paragrahvi 17 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3) Lapsetoetuse suurus pere esimeseja igajärgmise lapse kohta on 100 eurot."; 2) paragrahvi 19 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3) Uksikvanema lapse toetuse suurus on vördne lapsetoetuse suumsega pere esimese ja iga järgmise lapse kohta vastavalt käesoleva seaduse § 17 löikele 3.". § 2. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l.jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Kamse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Zuleyxa Izmailova 21.05.2025.a. Riigikogu Kantselei Kuupäev ^ly_ö£,_^Q^^ l ^^-//.,/I-5S3_  / £^ZS Lau? äänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees JaaK Aab Ester Karuse Riigikogu liige Riigikogu liige fA(^Li^4 Y Ire-Hanimägi Tanel Kiik Riigikogu liige Riigikogu liige •"-^ Zuleyxa Izmailova Riigikogu liige 2 Saatja: "Elo Piksarv - RAM" <[email protected]> Saaja: "Gerli Baida - SOM" <[email protected]> Teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) Kuupäev: 2025-06-11 08:33 Tere, Edastan Rahandusministeeriumi seisukoha perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE), mis on algatatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Rahandusministeerium ei kooskõlasta seaduse muudatuse eelnõu ettepanekut, kuna see toob kaasa pikaajalise mõju riigieelarvele ( eelnõus välja toodud hinnanguline mõju ca 55-60 mln eurot aastas), millega ei ole kehtivas RES 2025-2028 arvestatud ning lapsetoetuse tõusu ei ole ka planeeritud perioodi RES2026-2029. Eelnõu ettepanekus puuduvad arvestuse alused ja võimalikud katteallikad. Tervitades, Elo Piksarv Nõunik | Strateegiatalitus 59825069| [email protected]<mailto:[email protected]> Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee<https://www.fin.ee> _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0566 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 23.5.2025 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 12.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/757718f3-bd8b-4dc9-98c1-4082d17a0aeb Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/757718f3-bd8b-4dc9-98c1-4082d17a0aeb?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 22.05.2025 / 1-1/15-659; Riigikantselei / 22.05.2025 / 2-5/25-01023 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 12.06.2025 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 05.06.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.6.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-0566). Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.05.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655