Andrei Svištš Teie 15.05.2025
Advokaadibüroo RASK Meie 30.05.2025 nr 12.2-1/2313-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud vandeadvokaadid Svištš ja Kõiv
Advokaadibüroo RASK kliendiks oleva ettevõtja esindajatena esitasite Rahandusministeeriumile
ning Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuurile taotlusena pealkirjastatud
pöördumise järelevalve ja asjakohasel juhul süüteomenetluse alustamiseks seoses kontsessiooni-
lepingu sõlmimise menetluse "Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021", viitenumber 224521,
(edaspidi ka: riigihange) tulemusena Tartu Linnavalitsuse kaudu Tartu linna (edaspidi ka: hankija)
ja Eesti Keskkonnateenused AS-i, registrikood 10277820, (edaspidi ka: jäätmevedaja) vahel
veopiirkondades 1-4 sõlmitud kontsessioonilepingute (edaspidi ka: hankeleping) väidetava
õigusvastase muutmisega.
Riigihangete seaduse (RHS) § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, mis osutab
RHS-i rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. Tulenevalt
RHS § 206 lg-st 3, kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab
Rahandusministeerium teate esitajat järelevalvemenetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest.
Järelevalveteatele vastamiseks RHS eraldi tähtaega ei sätesta, mistõttu tuleb järelevalveteate kui
märgukirja puhul juhinduda MSVS §-st 6, mille järgi vastatakse märgukirjale 15 kalendripäeva
jooksul selle registreerimisest.
Järelevalveteatest nähtuvalt on riigihanke kõikides osades hankelepingud sõlmitud, mida kinnitavad
ka riigihangete registrile 2021. aastal vastavalt RHS § 83 lg-le 1 esitatud hankelepingu(te) sõlmimise
andmed (kontsessiooni andmise teated). Kuna hankelepingud on sõlmitud, ei ole juhtumipõhise
järelevalvemenetluse alustamine antud juhul võimalik. Nimelt on avalik võim õigustatud tegutsema
üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse – avaliku võimu poolne sekkumine
(hanke)lepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse, võib toimuda ainult
seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-
1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19).
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise
järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks
peab olema küllaldane alus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse
tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest
järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei
saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada ka siis, kui esineb
põhjendatud rikkumiskahtlus.
Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu
sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalve-
menetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane. Seepärast näeb RHS § 206 lg 1
p 4 ette, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui
riigihanke menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb riigihanke menetlus muu
hulgas hanke- või raamlepingu sõlmimisega (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139).
RHS § 8 lg 1 ja § 131 lg 2 järgi on (teenuste) kontsessioonileping hankeleping ning vastavalt
RHS § 137 lg-le 1 lõpeb kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus sarnaselt hankemenetlusega
RHS § 73 lg-s 3 sätestatud juhtudel (vt osadeks jaotatud menetluse korral ka RHS § 73 lg 4).
Eelnimetatud sätete koostoimest tulenevalt on hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, sõlmituse
korral ad hoc järelevalvemenetluse läbiviimine RHS § 206 lg 1 p-s 4 nimetatud absoluutse
menetlustakistuse tõttu välistatud ka siis, kui järelevalveteates sisalduv etteheide seisneb väites,
et hankelepingu sõlmimisel on rikutud RHS § 120 lg-s 1 sätestatud kohustust sõlmida
hankeleping riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel või hankelepingu muutmisel on
eiratud RHS §-s 123 sätestatud hankelepingu muutmise reegleid.
Hankelepingu sõlmimine on seega järelevalvemenetlust välistav imperatiivne asjaolu, mille
korral on järelevalvemenetluse alustamine igal juhul välistatud. Lepingu sõlmimise korral on
võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam võimalik (vt
M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Seega ei võimalda kehtiv õigus Rahandus-
ministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, alusel hankija
ja tema lepingupartneri vahelisse õigussuhtesse.
Arvestades, et järelevalveteates nimetatud lepingud on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205
lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, 73 lg 3 p-st 1 ja § 206 lg-st 3, teatab Rahandusministeerium,
et ei alusta järelevalvemenetlust kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse "Korraldatud
jäätmevedu Tartus 2021", viitenumber 224521, tulemusel sõlmitud kontsessioonilepingute
väidetava muutmise õiguspärasuse kontrollimiseks.
Järelevalveteates sisalduva võimaliku väärteoetteheite (RHS § 213) osas käsitleme Teie pöördumist
väärteoteatena ning vastame sellele eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §
59 lg-s 2 ette nähtud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur
Mihhail Antonov 58851448
[email protected]
2