Hankija vastus

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Riigihangete vaidlustuskomisjon - RAM, Ulvi Reimets - RAM, Menetlus | TGS Baltic, Kadri Matteus Teema: [vako] Hankija vastus vaidlustusele riigihankes 286703 Tere Edastan hankija vastuse vaidlustusele riigihankes 286703 (manuses). Lugupidamisega Kairi Osolainen Riigihangete juht Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Tel: 569 99557 www.rmit.ee <https://www.rmit.ee> | Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn <https://www.rmit.ee/sites/default/files/2023-10/Meilisignatuur.png> From: Kadri Matteus <[email protected]> Sent: Wednesday, May 28, 2025 12:18 PM To: RAM RHVAKO Vaidlustuskomisjon <[email protected]>; Ulvi Reimets <[email protected]> Cc: Kairi Osolainen <[email protected]>; Menetlus | TGS Baltic <[email protected]> Subject: RE: Vaidlustuskomisjoni teade riigihankes 286703 vaidlustuse esitamise kohta Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Lugupeetud vaidlustuskomisjon Kirjutan kolmanda isiku lepingulise esindajana (kinnitan käesolevaga esindusõigust) ja esitan taotluse tutvumaks 16.05.2025 otsusega, millega jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata ja selle põhjendustega. Kuivõrd vaidlustaja on vaidlustuses juba avaldanud hankepassis nimetatud referentslepingute andmed ja osaliselt hankija põhjendused, siis ei saa otsus ega selle põhjendused sisaldada vaidlustaja ärisaladust (teave ei ole salajane EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 mõttes). Kolmandal isikul on enda kaitseõiguse tagamiseks vaja tutvuda otsuse põhjendustega kogumis. Sellest tulenevalt taotleme ka vastamise tähtaja pikendamist vähemalt kuni 30.05.2025, eeldusel, et saame otsuse koos põhjendustega tänase tööpäeva jooksul. Lugupidamisega Kadri Matteus Vandeadvokaat │ Partner Advokaadibüroo Matteus E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> Telefon: +372 53419810 www.abmatteus.ee <http://www.abmatteus.ee/> From: Mari-Ann Sinimaa - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: 26 May 2025 10:38 To: [email protected] <mailto:[email protected]> ; OTRS Hanked - RTK <[email protected] <mailto:[email protected]> >; IS_Helmes AS <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Dmitri Tsurkan - HELMES <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Menetlus | TGS Baltic <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vaidlustuskomisjoni teade riigihankes 286703 vaidlustuse esitamise kohta Tere! Edastame Teile vaidlustuskomisjoni teate vaidlustuse esitamise kohta riigihankes nr 286703. Palume kinnitada teate kättesaamist e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Mari-Ann Sinimaa Peaspetsialist | Riigihangete vaidlustuslkomisjon 6113713| [email protected] <mailto:[email protected]> Tartu mnt 85, 10115 Tallinn | www.fin.ee <https://www.fin.ee/> ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. Pr Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 Teie: 26.05.2025 nr 12.2-10/127 10115 Tallinn [email protected] Meie: 29.05.2025 nr 1.1-5/061-1 Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, registrikood: 70009244 Hankija esindaja: Kairi Osolainen e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ, registrikood: 14133207 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Erki Fels e-post: [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES, registrikood: 10364097 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus e-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ Riigihanke viitenumber: 286703 Askend Estonia OÜ (edaspidi vaidlustaja) on esitanud vaidlustuse seoses riigihankes „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (edaspidi riigihange) hankija otsustele jätta vaidlustaja kvalifitseerimata, tunnistada AKTSIASELTS HELMES pakkumus edukaks ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata AKTSIASELTS HELMES. Hankija seadis riigihankes pakkujatele alljärgneva kvalifitseerimistingimuse (referentslepingute nõue): „Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 (kaks) Java tehnoloogial põhinevat tarkvara arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu kohta. Referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja vastu võetud. Iga lepingu raames peab olema teostatud vähemalt järgmised tööd: • äri- ja süsteemianalüüs; • infosüsteemi arendamine, testimine ja juurutamine. /…/ Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud.“ Kvalifitseerimistingimustele vastavad lepingud pidi pakkuja esitama hankepassis. Vaidlustaja esitas hankepassis andmed ühe hankelepingu ja nelja raamlepingu kohta. Pooltel puudub vaidlus selle üle, mida vaidlustaja hankepassis esitas. Vaidlus puudutab kolme aspekti - pakkuja hoolsuskohustuse täitmist, hankija kohustust kinni pidada enda kehtestatud tingimusest ja Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn / [email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244  2 (4) seda, kas hankija peab aktsepteerima pakkuja kvalifikatsiooni kontrolliks nende lepingute andmeid, mida vaidlustaja ei esitanud hankepassis, kuid esitas selgitusega. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.12 märkinud, et „RHS § 101 lg 1 p 2, mille alusel on hankija referentslepingu nõude sätestanud, kõneleb üksnes „lepingutest“, mitte hankelepingutest“. Sellest järeldab vaidlustaja, et seadus ei keela esitada kvalifitseerimistingimuste täitmiseks hankepassis andmeid ka raamlepingute kohta ning keeld viidata raamlepingutele on tühine (vaidlustuse punkt 2.10). Esmalt märgib hankija, et ei vaidlustaja ega ükski teine pakkuja ei ole riigihanke alusdokumente vaidlustatud, mistõttu tuleb riigihankes esitatud kvalifitseerimistingimust kohaldada märgitud sõnastuses. Hankija pidi kõikide pakkujate kvalifikatsiooni kontrollima etteantud tingimustest lähtuvalt. Hankija seda ka tegi. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimine teostatud õiguspäraselt. Hankija on nõus, et RHS § 101 lõige 1 punkt 2 kõneleb „lepingutest“. Ka riigihankes seatud tingimus on esitatud lepingute kohta (pakkujal peab olema täidetud vähemalt kaks lepingut, mille alusel on teostatud kindla sisuga tööd, need on tellijale üleantud ja tellija poolt vastu võetud ning nende maksumus on vähemalt 100 000 eurot). Lepingu mõiste avab VÕS, mille § 8 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. RHS § 4 punkti 15 kohaselt on raamleping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused. Seega raamleping on oma olemuselt tühi leping, mille alusel pooled alles hakkavad tehinguid tegema. Raamleping ilma hankelepinguta ei näita, et pakkuja oleks osutanud nõutud teenuseid. Raamleping ei ole osapooltele täitmiseks kohustuslik – tellija ei ole kohustatud selle alusel midagi tellima ja täitja ei ole kohustatud ka pakkuma. Sisuliselt on raamleping vahend või meetod hankelepingu sõlmimiseks. Hankeleping on aga poolte vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, mille esemeks saab olla tellitud teenuse osutamine. VÕS § 8 ja RHS § 101 lõike 1 punkti 2 kohaseks lepinguks ei saa seega olla raamleping, vaid viimase alusel sõlmitavad hankelepingud, sest raamleping ei ole täitmiseks kohustuslik tehing. Eeltoodut arvesse võttes on hankija ka riigihanke alusdokumentidesse lisanud pakkujatele selge ja ühtlasi selgitava tingimuse – referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud. Hankija eesmärk kvalifitseerimistingimuse seadmisel on leida partner, kes on võimeline täitma teatud mahu ja sisuga lepinguid. Pakkujate sõlmitud raamlepingud ei näita pakkujate suutlikkust täita nõutud tingimustega lepinguid. Kuivõrd raamlepingud ilma sõlmitud hankelepinguta ei võimalda tõendada näiteks konkreetset tööde sisu ega ka seda, kas raamlepingu alusel on üldse midagi tellitud või üleantud, siis ei saa raamlepingud juba eos vastata riigihankes esitatud nõudele. Seega ei saa raamlepingud kuidagi vastata ka „hankija kindlaksmääratud tunnustele“ pakkuja kvalifitseerimiseks nagu märkis vaidlustaja vaidlustuse punktis 2.12. Vaidlustuse punkti 2.14 kohaselt on vaidlustaja selgitanud, et ilmselgelt on vaidlustaja soovinud tõendada vastavust referentslepingute nõudele just raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga. Vaatamata asjaolule, et pakkuja soovis tõendada oma vastavust riigihankes esitatud kvalifitseerimistingimusele tema poolt sõlmitud hankelepingutega, esitas vaidlustaja hankepassis millegipärast raamlepingute andmed. Pakkuja ilmselgelt eksis oma hoolsuskohustuse täitmisel. Kohtupraktika kohaselt lasub pakkujal hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, mille realiseerimiseks peab pakkuja muuhulgas veenduma ka selles, kas pakkumuses esitati nimelt need dokumendid ja andmed, mida hankija nõudis ja mida pakkuja ise esitada soovis (nt VAKO 22- 25/285880). Kuna pakkumuse vastavuse eest riigihankes esitatud nõuetele vastutab pakkuja, kannab pakkuja ka seda riski, et pakkumuses oleks esitatud õiged andmed. RHS § 104 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab hankepass sisaldama kvalifitseerimiseks nõutud andmeid ehk kui vaidlustaja soovis tõendada oma vastavust referentslepingutele just raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutega, siis oleks nimetatud hankelepingute andmed pidanud sisalduma hankepassis. Pakkuja hankepass aga sisaldas ühe hankelepingu kõrval nelja erineva raamlepingu andmeid. Sõlmitud hankelepingute andmed, millega pakkuja soovis tõendada vastavust referentslepingute nõudele, esitas vaidlustaja  3 (4) alles hankija selgitustaotlusele vastates. Sisuliselt esitas vaidlustaja selgitusega uute lepingute andmed – uute kuupäevadega ja uute tähtaegadega, uute maksumuste ja konkreetsete tööde kohta. Seega vaidlustaja ei täpsustanud hankepassis esitatud andmeid, vaid esitas selgitusega täiesti uute lepingute andmed, olenemata sellest, et need lepingud olid sõlmitud nende raamlepingute alusel, mis vaidlustaja hankepassis esitas. Kui hankija asuks teostama selgituses esitatud hankelepingute riigihanke nõuetele vastavuse kontrolli, siis ei kontrolliks hankija vaidlustaja hankepassis esitatud referentslepinguid, vaid selgitusega esitatud referentslepinguid, kuid kvalifitseerimistingimuste täitmist peab hankija kontrollima hankepassis esitatud andmete põhjal. Hankija ei eita, et vaidlustajal võib olla riigihankes hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavaid lepinguid, kuid vaidlustaja ei ole neid esitanud hankepassis ja hankija ei saa ise hakata sisustama pakkuja pakkumust pakkuja asemel, otsides hankepassis esitatud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepinguid, mis võiksid vastata riigihankes esitatud nõuetele. Vaidlustuskomisjon on 23.12.2024 otsuses nr 235-24/285420 asunud seisukohale, et hankija ei pidanud ise hakkama otsima riigihangete registrist ja tuvastama sealt oma äranägemisel võimalikke lepinguid, mis tõendaksid vaidlustaja kvalifikatsiooni vastavust hankes esitatud tingimustele, sest hankija ei saa kvalifikatsiooni kontrollimise käigus hakata vaidlustaja eest valima lepinguid, millega vaidlustaja võiks soovida oma kvalifikatsiooni tõendada, samuti ei saa hankija asuda registriandmete kohta selgitusi küsima lepingute kohta, millele tuginemisele pole vaidlustaja hankepassis isegi viidanud. Ka RHS § 104 lõige 7 ei näe ette, et pakkuja võiks andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, esitada täiendavalt hiljem. Eeltoodust tulenevalt ei saa hankija aktsepteerida vaidlustaja poolt selgitusega esitatud uusi tõendeid (lepingute andmeid), mida vaidlustaja ei esitanud hankepassis, sest vastasel juhul läheks hankija vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 punkt 2) ning hankija läbipaistva ja kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3 punkt 1). Vaidlustaja väidab (vaidlustuse punkt 2.16), et tema eksimus hankepassi täitmisel ei ole sisuline puudus ja et pakkuja kvalifitseerimata jätmine pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Hankija ei nõustu vaidlustaja käsitlusega puuduse olemusest. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-24-13 (p 22) selgitanud, et hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt, kuna see ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Hankija on riigihanke alusdokumendis pakkujatele sõnaselgelt teada andnud, et raamlepinguid ei saa esitada referentslepinguks kvalifikatsiooni tõendamisel. Seega pakkuja poolt pakkumuses esitatav ja pakkuja kvalifikatsiooni tõendav andmete kogum, pidi vastama hankija esitatud nõudele, sest see on see, mille alusel hankija kontrollib nõuetele vastavust. Seega ei saa võrdne kohtlemine olla see, kui vaidlustaja esitatud tingimust ei täida ja hankija peab tegema ühe pakkuja suhtes esitatud nõudest erandi ning hakkama kvalifitseerimiseks vajalikke täiendavaid dokumente küsima selgituste teel ja lisaks nendega ka kvalifitseerimisel arvestama. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-131/16 (vt p 33), märkinud, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud. Ka käesoleval juhul ei palunud hankija vaidlustajal esitada selgitusega uusi lepinguid või andmeid uute lepingute kohta, vaid hankija palus esitada hankijale need lepingud, mille vaidlustaja esitas hankepassis, et veenduda, kas tegemist on raam- või hankelepingutega. Hankija selgitas selgitustaotluses vaidlustajale, et riigihankes oli kvalifitseerimistingimustes sõnaselge keeld raamlepingute esitamisele referentslepinguteks. Vaidlustaja sai selgitustaotlust lugedes aru oma eksimusest hankepassi täitmisel ning esitas hankija selgitustaotlusele vastates kolm tõendit hankepassis esitatud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute täitmise kohta. Vaidlustaja ei selgitanud oma vastuses mitte ühegi sõnaga oma teguviisi ega seda, mida vaidlustaja soovib esitatud tõenditega tõendada. Vaidlustaja lihtsalt esitas uusi andmeid, mida ta pakkumuse esitamise hetkel ei esitanud. Ilmselgelt oli vaidlustaja eesmärk esitada kvalifitseerimiseks vajalikud andmed, kuid vaidlustaja oleks pidanud kvalifitseerimiseks vajalikud andmed esitama hankepassis, nagu pidid seda tegema teised pakkujad, mitte hiljem - selgitustaotlusele vastates.  4 (4) Hankija peab vajalikuks toonitada, et nii vaidlustuskomisjon kui kohtud on korduvalt rõhutanud, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud tingimustest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-336/12: Manova, p 40) - kuivõrd riigihanke alusdokumentides oli selge nõue, et referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, siis on hankija kohustatud pakkujate kvalifitseerimisel ise kinni pidama enda poolt kindlaks määratud reeglitest ning veenduma, et pakkujad ei esitaks kvalifitseerimistingimuste täitmiseks raamlepinguid. Veelgi enam Euroopa Kohtu otsus asjas nr C- 496/9,9 p 115 sedastab, et hankija peab olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni, mistõttu ei saa hankija eirata enda kehtestatud tingimusi keset vaidlusaluse riigihanke menetlust. Lähtuvalt antud selgitustest ja põhjendustest palub hankija jätta vaidlustaja poolt esitatud vaidlustus rahuldamata ja kulud vaidlustaja kanda. Palume vaidlustus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Osolainen Riigihangete juht Lisa: Volikiri hankija esindamiseks  27.05.2025 nr 1.1-3/062 VOLIKIRI Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, registrikood 70009244, asukoht Lõõtsa 8 a, Tallinn 11415, keda esindab Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse põhimääruse alusel direktor Meelis Riimaa, volitab käesoleva volikirjaga Kairi Osolainen’i, isikukood 47501280279 esindama Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskust kõigi volitajale kuuluvate õiguste teostamisel riigihangete vaidlustuskomisjonis seoses riigihankes „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703) esitatud vaidlustuse läbivaatamisega. Volikiri kehtib kuni 31.12.2025.a ning on antud edasivolitamise õiguseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Riimaa direktor Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn / [email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244