Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

Kooskõlastamiseks: Justiits- ja Digiministeerium 29.05.2025 nr 8-1/25/2400 Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 30. maiks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kristel Siimula-Saar 735 0638 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 29.05.2025 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeeriumi osakonnad on: 1) eestikeelsele õppele ülemineku osakond; 2) haldusosakond; 3) järelevalveosakond; 4) keelepoliitika osakond; 5) kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakond; 6) kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond; 7) kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond; 8) noorte- ja andepoliitika osakond; 9) personalipoliitika osakond; 10) riigikoolide ja -varade osakond; 11) siseauditiosakond; 12) strateegia- ja finantsosakond; 13) teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond; 14) tehnoloogia juhtimise osakond; 15) õiguspoliitika osakond; 16) üldhariduspoliitika osakond. (2) Eestikeelsele õppele ülemineku osakonna põhiülesanded on tagada eestikeelsele õppele üleminekuga seonduva poliitika kujundamine ja elluviimine, üleminekuks vajalike tingimuste loomine erinevates poliitikavaldkondades ja protsessi hindamise seire korraldamine. (3) Haldusosakonna põhiülesanded on tagada ministeeriumi tõhusa majandamise ning asjaajamise ja dokumendihalduse ning arhiivitöö nüüdisaegne ja nõuetekohane korraldamine ja koordineerimine.  2 (4) Järelevalveosakonna põhiülesanne on haridusvaldkonna järelevalve. (5) Keelepoliitika osakonna põhiülesanded on valdkondade üleselt eesti keele hoidmise ja arendamisega arvestamise tagamine, eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamiseks tingimuste loomine, samuti laste ja täiskasvanute eesti keele ja võõrkeelte õppimise ja õpetamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. (6) Kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanded on ministeeriumi sise- ja väliskommunikatsiooni kavandamine ja korraldamine ning ministeeriumi tegevuse koordineerimine Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsustusprotsessides ja rahvusvahelises koostöös. (7) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna põhiülesanded on tagada riikliku kutsehariduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ministeeriumi hallatavate kutseõppeasutuste poliitika kujundamine ja suuniste andmine õppeasutuste võrgu arendamiseks, samuti elanikkonna kvalifikatsioonide ja kutsete süsteemi kujundamine ja elluviimise korraldamine ning oskuste prognoosisüsteemi arendamine. (8) Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna põhiülesanded on tagada riikliku kõrghariduspoliitika kujundamine ja elluviimine ning täiskasvanuhariduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. (9) Noorte- ja andepoliitika osakonna põhiülesanded on tagada riikliku noorte-, ande-, huvi- ja vabahariduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ning noorsootöö kavandamine ja elluviimise korraldamine. (10) Personalipoliitika osakonna põhiülesanded on kavandada ja rakendada ministeeriumi personalipoliitikat ning koordineerida ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste personalitööd. (11) Riigikoolide ja -varade osakonna põhiülesanded on poliitika ja arengusuundade kujundamine haridusasutuste võrgu ja ministeeriumi hallatavate õppeasutuste arendamiseks ning tagada ministeeriumi haldusala asutuste tõhusa majandamise ning varade sihipärase valitsemise, sealhulgas omandamise, kasutamiseks võtmise, valdamise, kasutamise ja käsutamise ning säilimise nõuetekohane korraldamine ja koordineerimine. (12) Siseauditiosakonna põhiülesanded on tagada sõltumatu hinnangu andmine ministeeriumi ning ministeeriumi valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemide, finants- ja muu tegevuse seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse kohta, samuti õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumiste kohta ning teha ettepanekuid sisekontrollisüsteemi parandamiseks, et aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste eesmärkide saavutamisele. (13) Strateegia- ja finantsosakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilise planeerimise korraldamine ja koordineerimine ning seire, ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste eelarve- ja finantsjuhtimise efektiivne korraldus ja arendamine, poliitikakujunduse toetamiseks statistika ja analüüside koostamine, Euroopa Liidu struktuurifondide ja teiste välisvahendite eesmärgipärase ja efektiivse kasutamise korraldamine ning kvaliteedijuhtimise ja andmehalduse korraldamine.  3 (14) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna põhiülesanded on tagada riikliku teaduspoliitika ja valitsemisala innovatsioonipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. (15) Tehnoloogia juhtimise osakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja valitsemisala valdkondade ning ministeeriumi haldusala haridusvaldkonna infosüsteemide ja andmekogude tõhusa ja jätkusuutliku arendamise ja toimimise juhtimine ning nende turvalisuse ja töökindluse tagamine. (16) Õiguspoliitika osakonna põhiülesanded on tagada Eesti haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine, ministeeriumi struktuuriüksuste õiguspärane tegevus ja õigusloome ühtlane kvaliteet ning ministeeriumi ja valitsemisala toimimiseks vajaliku õiguskeskkonna kvaliteet. (17) Üldhariduspoliitika osakonna põhiülesanded on tagada riikliku alus-, põhi- ja üldkeskhariduse, õpetajate, tugispetsialistide ja haridusasutuse juhtide ning kaasava hariduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ning haridustöötajate ja haridusasutuste kvaliteedihindamissüsteemi väljaarendamine.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2025. a. Kristen Michal peaminister Kristina Kallas haridus- ja teadusminister Keit Kasemets riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Eelnõuga muudetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka ministeerium) struktuuri seoses kantsleri otsealluvusse kuuluvate valdkondade ja keelepoliitika asekantsleri vastutusvaldkonna ümbervaatamisega. Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuri muutmise eesmärgiks on määratleda täpsemalt vastutus ja ülesannete jaotus. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Eelnõu ja seletuskirja koostas õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar (735 0638, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse ministeeriumi põhimääruse paragrahvi 12, milles tuuakse ministeeriumi osakondade loetelu ja nende põhiülesanded. Selguse huvides muudetakse tervet paragrahvi, kuid sisuliselt puudutab muudatus kahte osakonda: keelepoliitika osakonda ning õigus- ja personalipoliitika osakonda. Keelepoliitika osakond tegeleb hetkel nii riigi üldise keelepoliitika kujundamise kui ka eestikeelsele haridusele ülemineku (EHÜ) küsimustega. Samas ei ole EHÜ (enam) üksnes keelepoliitiline muudatus, vaid suuresti valdkondade ülene haridusreform, mille eesmärk on kvaliteetne eestikeelne haridus. Reformi ettevalmistamisel ja sellega alustamisel sai suurimat tähelepanu keel kui alus kogu reformi õnnestumiseks. Seetõttu juhtis käivitamise faasis vajalikke ressursse (nii inimesi kui raha) keelepoliitika osakonna juhataja. Praeguses ülemineku staadiumis on vaja hoida fookuses muudatuse käigus hoidmine (mitte enam käivitamine), saades seejuures aru, et keelepoliitilised otsustused üksi ei taga reformi edukust. Reformi eduks on vaja peale keelepoliitilise visiooni ja teadmise veel nii alg-, üld- kui kutsehariduse teemade, aga ka huvi- ja kõrghariduse tundmist ning erivaldkonna partnerite kaasamist. Lisaks, EHÜ ajakava näeb ette, et aastaks 2030 õpivad kõik Eesti õpilased Eesti koolides eesti keeles. See aga ei tähenda, et selle ajaga saab lugeda „projekti“ lõpetatuks. Juba praegu tuleb mõelda ka nn jätkutegevustele, seiresüsteemidele, neist lähtuvatele pidevatele parendustele protsessis jne. Seda võimaldab eraldi struktuuriüksuse loomine, mis koondab meeskonna ühe juhtimise alla ning võimaldab osakonna juhil otsustada ja ka vastutada ressursside (nii aja, inimeste kui raha) kasutamise üle ning korraldada tööd võimalikult efektiivselt. Vajadusega kohaneda hetkeolukorraga ja tagada reformi jätkusuutlik ja stabiilne kulgemine, tuuakse eestikeelsele õppele ülemineku teemade lahendamine keelepoliitika üldistest teemadest eraldi. Selleks luuakse eestikeelsele õppele ülemineku osakond, mis kuulub keelepoliitika asekantsleri vastutusalasse (eelnõus § 12 lg 1 p 1 ja lg 2). Osakonna ülesandeks on tagada eestikeelsele õppele üleminekuga seonduva poliitika kujundamine ja elluviimine, samuti üleminekuks vajalike tingimuste loomine erinevates poliitikavaldkondades ja protsessi hindamise seire korraldamine. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse keelepoliitika osakonna põhiülesandeid (eelnõus § 12 lg 5), et viia need kooskõlla keelepoliitiliste suundade, ühiskonna hetkevajaduste ja pikema perspektiiviga. Tähtis on keele läbiv ja horisontaalne roll kõikides poliitikavaldkondades ja sellega arvestamine poliitika kujundamisel. Keelepoliitika osakond peab olema pidevalt kaasas erinevate poliitiliste suundadega, hinnates pidevalt nende mõju eesti keelele ja selle püsimisele ja arenemisele. Lisaks on keelepoliitikas eesti keele hoidmise ja kõikides valdkondades tähtsustamise kõrval oluline kujundada keeletehnoloogiline maastik, mis võimaldaks arendada eesti keelt, rakendada keeletehnoloogilisi lahendusi erinevates, sh haridusvaldkonnas ning suurendada eesti keele levikut ja nähtavust. Lisaks peab keelepoliitika kujundamine toimuma selliselt, nagu keeleseadus ette näeb – Haridus- ja Teadusministeeriumis (hetkel on olukord äärmiselt killustunud). Seetõttu tehakse keelepoliitika osakonna ülesannetes muudatus, seades eraldi fookusesse eesti keele ja ka võõrkeelte õppimise ja õpetamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tänane õigus- ja personalipoliitika osakond hõlmab kolme iseseisvat tegevust: haridusõiguspoliitika kavandamine ja õigusloome, haridusasutuste üle järelevalve tegemine ning personalipoliitika kavandamine. Eesmärgiga muuta nimetatud valdkondades otsustusprotsess kiiremaks, vähendada juhtimistasandeid ja suurendada lähimuslikkust tippjuhile, korraldatakse valdkonnad ümber eraldiseisvateks osakondadeks. Ehk luuakse kantsleri otsealluvusse järelevalve osakond, personalipoliitika osakond ja õiguspoliitika osakond (eelnõus § 12 lg 1 p-d 3, 9 ja 15 ning lg-d 4, 10 ja 16). Erinevate funktsioonide lahutamine eraldiseisvatesse osakondadesse tekitab igale funktsioonile (personalipoliitika, järelevalve ja õigusloome) oma vahetuma juhtimis- ja vastutusahela. Samuti annab see juhtidele suurema vabaduse juhtida valdkonna töö sisulist arendamist ja selleks vajalikku ressurssi, samuti võimaldab hoida erinevate ressursside juhtimisel selged piirid. Järelevalve valdkonna ümberkorraldamine iseseisvaks osakonnaks kannab ka eesmärki tagada järelevalve sõltumatus, kuivõrd efektiivne järelevalve vajab teistest valdkondadest sõltumatut positsiooni (so kohustuste lahusus ja huvide konflikti vältimine) ja distantsi. Ümberkorralduse tulemusena loodavate osakondade ülesanded on järgmised . Järelevalve osakonna ülesandeks on haridusvaldkonna järelevalve ehk järelevalve selle üle, kas haridusasutused järgivad õigusaktidega neile kehtestatud nõudeid. Samuti tegeleb järelevalveosakond õppeõiguse andmise korralduse küsimustega. Personalipoliitika osakonna ülesandeks on kujundada ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste tulemuslikku tegevust toetavat personalipoliitikat. Õiguspoliitika osakonna ülesandeks on kujundada ja ellu viia Eesti haridus-, teadus-, arhiivi, noorte- ja keelepoliitika valdkondade õiguspoliitikat. Paragrahvis 2 reguleeritakse põhimääruse muudatuste jõustumise aeg, milleks on 1. august 2025. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõuga ei kaasne mõjusid teistele ministeeriumidele või ministeeriumi valdkondadega seotud sihtrühmadele, kuna muudatus puudutab ministeeriumi sisemist töökorraldust. Muudatuse tulemusel on vaja ellu viia ministeeriumi struktuuri muutmine praeguse kahe osakonna suhtes. Seoses osakondade vastusvaldkondade muutumisega võib kaasneda mõnel juhul koondamissituatsioon. Muudatusega kaasneb puudutud valdkondades selgem ülesannete jaotus ja vastutus. Keelepoliitika asekantsleri vastutusalas eestikeelsele õppele ülemineku protsessi puhul tekib rolliselgus ja vastutuse võtmine. Muudatuse tulemusel on selgem ka personalipoliitikaga seotud ülesannete jaotus ja vastutus. Selle tulemusel on muudatusel positiivne mõju nii ministeeriumi töökorraldusele kui oluliste muudatuste juhtimisele. Järelevalve valdkonna viimine eraldi juhtimise alla aitab tagada selle läbipaistvuse, sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning efektiivse poliitika tagasisidesüsteemi. Seega on muudatusel eeldatav positiivne mõju ministeeriumi töökorraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele, võimalike koondamistega kaasnevad kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumise aeg on seotud struktuuris ümberkorralduste ettevalmistamiseks vajaliku mõistliku ajaga ning on kavandatud 1. augustiks 2025. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Kristina Kallas minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0602 - Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22a0238d-5909-47cf-91d5-4a572bc10b2e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22a0238d-5909-47cf-91d5-4a572bc10b2e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main