dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendavad seisukohad

Rahandusministeerium · 29. mai 2025
Seotud ettevõtted
Tele2 Eesti Aktsiaselts (adressaat)
Viit
12.2-10/25-120/147-11
Registreeritud
29. mai 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tele2 Eesti Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-120
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Täiendav seisukoht_Tele2_29.05.2025.asice63 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Vaidlustaja: Tele2 Eesti AS Registrikood: 10069046 Valukoja 8, 11415 Tallinn esindaja: Anna Pauliina Sutt [email protected] Hankija: Haridus- ja Teadusministeerium Registrikood 70000740 Munga 18, 50088 Tartu [email protected] [email protected] Kolmas isik: Telia Eesti AS Registrikood: 10234957 Mustamäe tee 3, Tallinn esindaja: Kristi Rohtmets [email protected] [email protected] 29.05.2025 TÄIENDAV SEISUKOHT VAIDLUSTUSES riigihange „Tartu-Viljandi-Tallinn kiudoptiliste liinide kasutusõigus“ (viitenumber 289789) 1. Vaidlustaja ei nõustus kolmanda isiku poolt 23.05.2025 esitatud seisukoha ega tõlgendusega riigihanke alusdokumendi (RHAD) osaks olevast tehnilisest kirjeldusest. Tehnilise kirjelduse punktis 2 olev viide ITU-T G.652 standardile, mille kohaselt on maksimaalseks lubatud sumbuvuseks lainepikkusel 1550 nm 0,35 dB/km ei muuda kehtetuks sama dokumendi punktis 11 olevat Hankija poolt konkreetselt välja toodud nõuet, et optilise kiu sumbuvus ei tohi olla rohkem kui 0.24 dB/km 1550 nm lainepikkusel. Kolmanda isiku poolne tõlgendus nagu punktis 11 toodud kõrgem nõue oleks justkui kõrgem ootus, aga mitte kohustus ei ole Vaidlustaja hinnangul õige. On arbitraarne väita, et punktis 11.1 toodud nõue on üksnes soovituslik. Tegu on hanke kohustusliku elemendiga, millele pakkumuse objektiks olev teenus peab vastama. Vaidlustaja hinnangul ELA SA poolt pakutava kiurendi teenuse kasutamisel, ei ole võimalik tagada ega kinnitada pakkumuse objektiks oleva teenuse vastavust hanke kohustuslikule nõudele. 2. Vaidlustaja hinnangul peab tehnilises kirjelduses olevate üksteist täiendavate ja/või vastuoluliste nõuete puhul lähtuma kõrgemast nõudest, st punktis 11 sätestatud piirmäärast. Samuti, võttes arvesse, et Hankija on võtnud vaevaks punkti 11.1 eraldi ja konkreetselt välja tuua Hankija jaoks olulise näitaja maksimaalse piirmäära, siis oleks meelevaldne tõlgendada antud nõuet kui üksnes „soovitusliku“ ning lähtuda üldisemast viitest standardile, mis sisaldab samuti antud näitaja piirmäära. Ka Hankija on oma 23.05.2025 edastatud vastuses nr 5.3-5/25/6-7 viidanud üksnes nende poolt tehnilise kirjelduse punktis 11.1 viidatud piirmäärale, mis tõttu tuleb lähtuda ning käesolevas vaidluses hinnata kolmanda isiku pakkumist antud piirmäärale. 3. Vaidlustaja hinnangul ei ole samuti kohane kolmanda isiku viide kaabli tootjate standarditele, kuivõrd olukorras kus kolmas isik kasutus omakorda kolmandate isikute (sh ELA SA) renditoodet teenuse osutamiseks, tuleb lähtuda siiski rendileandja poolt antud tingimustest ja tehnilistest näitajatest, kuivõrd rendileandjal on tavapäraselt õigus teha muudatusi teenuse osutamiseks kasutatavas tehnilises lahenduses. Antud õigus on sätestatud ka ELA SA poolt kehtestatud ja kehtivates valguskaabli kiu rendilepingu tüüptingimuste1 punktis 2.2 (d). Seetõttu ei ole kohane viide kaabli tootjate standarditele, kuivõrd teenuse osutamiseks kasutatav kaabel võib ajas muutuda, sh kaabli tehnilised näitajad, mis tõttu ei olegi ELA SA poolt võimalik tagada ELA SA renditoote kasutamisel madalamat sumbuvust kui 1550 nm lainepikkuse korral 0,3 db/km. 4. Samuti on Vaidlustaja hinnangul ebaõige tõlgendus, et pakkumise osaks oleva ühenduse sumbuvus on lepingu täitmise, mitte pakkumuse vastavuse küsimus, kuivõrd selline tõlgendus oma olemuselt tähendab, et pakkumus justkui ei peakski vastama juba pakkumuse tegemise hetkel tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Selline tõlgendus ei ole aga kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 110 tulenevate nõuetega pakkumusele. 5. Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et sõltumata kolmanda isiku poolt esitatud võimalikest tõenditest on kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus tingimuslik. Antud asjaolu on oma vastuses kinnitanud ka hankija tõdedes punktis 2.4, et „nimetatud tehnilise kirjelduse punkti reaalset vastavust lepingu tingimustele saab kontrollida peale tehniliste tööde teostamist… .“ Juhul kui Hankija teadis või eeldas, et nende poolt seatud tingimust ei ole võimalik pakkumiste esitamise hetkel kontrollida, oleks pidanud Hankija jätmata antud nõude kehtestamata, kuivõrd vastavalt RHS § 88 lõikele 7 peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Käesoleval juhul, võttes arvesse Vaidlustaja vaidlustust ning kolmanda isiku seisukohta, nähtub et Hankija poolt koostatud tehniline kirjeldus ei ole antud kohustust täitnud. 6. Sõltumata asjaolust, et Vaidlustajal puudub ligipääs kolmanda isiku poolt hanke pakkumisega esitatud võrguskeemile või esitatud tõenditele pakkumise vastavuses osas, on Vaidlustaja jätkuvalt seisukohal, et juhul kui kolmas isik kasutab Hankijale teenuse osutamiseks mingis osas ELA SA poolt renditavat kiudu, ei vasta kolmanda isiku pakkumus RHAD nõuetele. ELA SA renditoote kasutamise korral teenuse vastavust RHAD nõuetele hindamisel tuleb ja saab lähtuda üksnes ELA SA kui rendileandja poolt antavatest teenusetingimustest, mitte kolmandate isikute, st kaabli tootjate, tingimustest. 1 https://www.elasa.ee/tuup-ja-tootetingimused/ Lugupidamisega Anna Pauliina Sutt jurist Tele2 Eesti AS /allkirjastatud digitaalselt /
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →