Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

LM541a A A 2  Kambja Vallavalitsus Teie 07.04.2025 nr 4-8/648-1 [email protected] Pargi tn 2 Meie 18.05.2025 nr 7.1-2/25/5636-2 61714, Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik Kambja valda riigiteele nr 22180 uute bussipeatuste rajamise kooskõlastamine Olete teavitanud meid uute bussipeatuste rajamise vajadusest Tartu maakonnas Kambja vallas riigiteele nr 22180 Nõo-Kambja tee (edaspidi riigitee), orienteeruvalt asukohas km 9,07. Bussipeatuste asukohad on tähistatud skeemil (Lisa 1). Tuginedes liiklusseaduse § 71 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“ § 2 ja 9 sätetele ning esitatud taotlusele kooskõlastame bussipeatuste asukohad riigitee km 9,02 (paremal pool teed, Joonis 1) ja km 9,13 (vasakul pool teed, Joonis 2), ootealade ehitamise ja liiklusmärkide 541a paigaldamise järgmistel tingimustel. 1. Ooteala rajamine. 1.1 Bussi ootajatele tuleb peatustesse kavandada ooteala (kruus-, killustik-, freespuru- või tolmuvaba kate koos kasvupinnase eemaldamisega) ning kitsa teepeenra korral näha ette truup või laiendus vastavalt meie tüüpjoonisele ( Lisa 2). 1.2 Ooteala rajamiseks ja märkide paigaldamiseks tuleb meie käest ([email protected]) taotleda liiklusvälise tegevuse luba. 1.3 Kui ooteala rajatakse erakinnistutele, siis tuleb kokkulepped kinnistute omanikega sõlmida Kambja Vallavalitsusel. 2. Liiklusmärkidega seotud tingimused. 2.1. Liiklusmärgid valmistada vastavalt standardi EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ ning „Riigiteede liikluskorralduse juhendi“ nõuetele. 2.2. Märkidele kanda peatuse nimi (nime määrab kohalik omavalitsus). 2.3. Märk paigaldada ooteala taha, ooteala selle otsa juurde kuhu jääb peatuva bussi esiuks. 2.4. Märgi alumise serva kõrgus ooteala kattest minimaalselt 2,2 m. 3. Üldised tingimused liiklusmärkide paigaldamiseks riigiteele. 3.1. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud vastavalt EVS 613 nõuetele. 3.2. Märgi paigaldaja ja ooteala ehitaja on kohustatud välja selgitama riigitee muldes olevad tehnovõrgud ja kooskõlastama tegevused võrgu kaitsevööndis võrguvaldajaga. 3.3. Märkide valmistamise ja paigaldamisega seotud kulud kannab nende omanik. 3.4. Pärast liiklusmärkide paigaldamist tuleb teavitada tööde lõpetamisest ning 5 Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  tööpäeva jooksul esitada need meie esindajale ülevaatamiseks ([email protected]), et võimalikud paigalduspuudused saaksid operatiivselt likvideeritud ning uute peatuste asukohad kantud Riiklikusse Teeregistrisse. 3.5. Pärast vajaduse möödumist (peatuse likvideerimist) tuleb märgid eemaldada. Joonis 1. Riigitee nr 22180 km 9,02 bussipeatuse asukoht paremal pool teed, väljavõte Maa-ameti geoportaalist Joonis 2. Riigitee nr 22180 km 9,13 bussipeatuse asukoht vasakult pool teed, väljavõte Maa-ameti geoportaalist 2 (3) Me ei võta endale kohustusi seoses uute bussipeatuste rajamisega, sh peatusetaskute, peenralaienduste, platvormide, istepinkide vms ehitamine. Vajadusel tuleb sellised tööd finantseerida kohalikul omavalitsusel. Kui ei täideta eespool loetletud tingimusi, siis on meil vastavalt haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 punktile 1 õigus tunnistada luba kehtetuks. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsuse kohta on võimalik esitada meile vaie (Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: 1. Peatuste asukoht 2. Bussipeatuse ooteala Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 3 (3) Saku Vallavalitsus Teie 11.04.2025 [email protected] Juubelitammede tee 15 Meie 13.04.2025 nr 7.1-1/25/6025-2 Saku alevik, Saku vald, 75501, Harju maakond Lillemäe tee ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete kaasanud Transpordiameti Harju maakonnas Saku vallas Kurtna külas Viimsi metskond 46 (tunnus 71901:001:0127) kinnistul paikneva kohaliku 7180440 Lillemäe tee ehitusloa eelnõu menetlusse (menetlus nr 481968, EHR kood nr 221481109). Palume edaspidi esitada ehitusloa eelnõu Transpordiametile kooskõlastamiseks (EhS §42 lõige 7 punkt 1 alusel). Lillemäe tee ristub riigiteega 11152 Kirdalu-Kiisa tee km 3,67. Ehitusloa aluseks on projekt „Lillemäe tee ja riigitee 11152 Kirdalu-Kiisa tee km 3,67 ristumiskoha rekonstrueerimine ja Lillemäe tee rekonstrueerimise ehitusprojekt“ (Road Engineering OÜ, töö nr P2404) projekt. Märgime, et riigitee 11152 km 3,67 ja Lillemäe tee ristumiskoha ehitamiseks on Transpordiamet ja ristumiskoha ehitamisest huvitatud isik Evecon Solar 461 OÜ sõlminud 07.06.2024 ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-1/24/8574-1. Kooskõlastatud projekt on lepingu Lisa 1. Kahepoolselt allkirjastatud leping annab huvitatud isikule õiguse ehitustöödeks riigitee alusel maal lepingus toodud tingimustel. Lähtudes eeltoodust ning ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku tee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 3. Ehitise ehitamiseks tuleb koostada liikluskorralduse skeem (vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele) ning esitada see enne ehitustööde algust kooskõlastamiseks Transpordiametile [email protected] koos infoga tööde teostamise ajavahemiku Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  kohta. Töödega võib alustada siis, kui liikluskorralduse skeem on saanud kooskõlastuse. Palume teavitada Transpordiametit tööde alustamisest vähemalt kolm päeva ette. 4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Joonsaar peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Merike Joonsaar 58627078, [email protected] 2 (2) SAKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Saku Vallavalitsuse 13.01.2023 korralduse nr 91 “Projekteerimistingimuste andmine” muutmine EELNÕU Saku __. ________ 2025 nr ___ Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26, § 28, § 31 ja § 33 lõike 1, Saku Vallavolikogu 18.05.2017 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“ § 6 punkti 1 alusel ning arvestades Saku valla üldplaneeringus määratud tingimusi. Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus (registreeritud 04.10.2024 nr 7-7/2447-1) Saku Vallavalitsuse 13.01.2023 korralduse nr 91 „Projekteerimistingimuste andmine“ muutmiseks, millega anti projekteerimistingimused PT-011-23 üksikelamu ja abihoone ehitusprojektikoostamiseks aadressil Saku vald, Kasemetsa küla, Maali (katastritunnus 71801:006:1003). Taotluses palutakse Saku Vallavalitusel anda haldusakt, millega eemaldatakse Saku Vallavalitsuse 31.01.2023 korraldusest nr 91 „Projekteerimistingimuste andmine“ Transpordiameti nõue Maali kinnistule mahasõidu ristumiskoha ümberehitamise kohta ja sellega seotud AS Connecto Eesti nõue Maali (71801:006:1003) kinnistule rajatava mahasõidu projekti ELA SA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti-ga kooskõlastamise kohta. Saku Vallavalitsuse 13.01.2023 korraldusega nr 91 antud projekteerimistingimuste andmise järgselt on Maali kinnistu omaniku esindaja 01.12.2023 esitatud selgitustaotluse järgselt toimunud Transpordiameti ja Saku Vallavalitsuse vahel kirjavahetuses antud mahasõidu küsimuses. Ajavahemikul jaanuar–mai 2024. aastal on vallavalitsuse teedeinseneri poolt e- kirja teel Transpordiametile selgitatud, et 2005.-2006. aastal Traani tee rekonstrueerimise käigus vastavalt Reaalprojekti projektile nr P43/04 ja Põhja Regionaalse Maanteeameti teehoiutööde ehitusloale nr 42 on välja ehitatud mahasõidutee Maali kinnistu piirini. Tööd on vastu võetud ja teedele on väljastatud kasutusluba. Selgitustele lisati väljavõtted teeprojektist, koopia ehitusloast, koopia tööde vastuvõtuaktist, koopia tee kasutusloast ja Maali kinnistu mahasõidu geodeetiline mõõdistus (OÜ Kirjanurk 03.05.2024. a töö nr 11922G). Selgituste tulemusel on Transpordiameti riigiteede haldur 13.05.2024. a muutnud Maali kinnistu mahasõidutee andmed riiklikus teeregistris elukoha sissesõiduks. Transpordiamet andis sellest 27.05.2024 e-kirja teel teada Saku Vallavalitsusele, Maali kinnistu omanikule ja tema esindajale. See tähendab, et mahasõit Maali kinnistule oli välja ehitatud ehk oli tegelikult olemas ka projekteerimistingimuste andmise ajal, kuigi ei olnud riiklikusse teeregistrisse eraldi elukoha sissesõiduna kantud. Saku Vallavalitsuse 13.01.2023 korraldusega nr 91 “Projekteerimistingimuste andmine” lisaks olevate projekteerimistingimuste p 1.6. kohaselt on olemas juurdepääs avalikult kaustatavalt riigiteelt olemasolevalt mahasõidult üle munitsipaalomandis oleva kergliiklustee ning p 6.6. kohaselt on Reaalprojekt OÜ poolt koostatud projekti (P43/04) alusel mahasõit riigiteelt üle kergliiklustee Maali kinnistu piirile välja ehitatud. Transpordiameti 27.01.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/1211-2 seatud esialgsed tingimused on lisatud projekteerimistingimustele. Saku Vallavalitsus on projekteerimistingimuste muutmist kaalunud ning jõudnud seisukohale, et Saku Vallavalitsus ei saa muuta projekteerimistingimuste andmise korraldust kuni Transpordiamet ei ole uusi või muudetud tingimusi mahasõiduga seonduvalt andnud. Oleme sellest teavitanud ka projekteerimistingimuste andmise korralduse muutmist taotlenud isikuid. Ühtlasi taotlesime Transpordiametilt õigusselguse huvides uut kooskõlastust ja tingimusi projekteerimistingimuste PT-011-23 juurde, mis ei sisaldaks enam nõudeid ristumiskoha väljaehitamisele. Transpordiamet palus saata kooskõlastamiseks vallavalitsuse korralduse eelnõu 31.01.2023 korralduse nr 91 „Projekteerimistingimuste andmine“ muutmiseks. Lisaks on 2023. aastal projekteerimistingimuste andmise järel likvideeritud kinnistut läbiv keskpingeliin (kaitsevööndiga 10 + 10 m) ning paigaldatud uus elektrimaakaabelliin (kaitsevööndiga 1 + 1 m) munitsipaalomandis oleva kergliiklustee maale ja Maali kinnistu loodepiiri taha. Sellest tulenevalt muudetakse käesoleva korralduse andmisel ka projekteerimistingimuste tekstiosa ja skeemi kitsendusi seadvate tehnotrasside ja lubatava hoonestusala osas. Eeltoodus tulenevalt ning arvestades asjaolu, et mahasõit on riigiteelt üle kergliiklustee Maali kinnistule välja ehitatud, esitatakse projekteerimistingimuste andmise korralduse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks Transpordiametile ning arvamuse avaldamiseks Connecto Eesti OÜ-le ja Elektrilevi OÜ-le koos muutetud projekteerimistingimuste tekstiosa ja skeemiga. 1. Muuta Saku Vallavalitsuse 31.01.2023 korralduse nr 91 „Projekteerimistingimuste andmine“ punkti 1 lisaks olevaid projekteerimistingimusi PT-011-23 üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks (korraldusele lisatud muudetud tingimused koos kõigi lisadega). 2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat nende andmisest ehk kuni 31.01.2028. 3. Korralduse peale on õigus esitada vaie Saku Vallavalitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 ettenähtud tähtajal. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marti Rehemaa Vallavanem Siiri Raagmets vallasekretär  Lisa Saku Vallavalitsuse __. _______ 2025 korraldusele nr ___ EELNÕU PROJEKTEERIMISTINGIMUSED PT-011-23 /muudetud __.__.2025/ AADRESS Saku vald, Kasemetsa küla, Maali KINNISTU Katastritunnus: 71801:006:1003 Registriosa: 8155202 Sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Pindala: 19065,0 m² Projekteerimistingimused antakse üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks. 1. Kasutamise otstarbe tingimuste selgitus 1.1. Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. 1.2. Projekteerimistingimused määratakse vastavalt kehtivale Saku valla üldplaneeringule. 1.3. Kinnistu asub hajaasustusega alal, kus tuleb arvestada Saku valla üldplaneeringu punktis 2.3.4 sätestatud tingimustega uue hoonestuse rajamisele hajaasustusega alal, sealhulgas naaberkinnistutele kavandatavate õuealade grupeerimisega kuni kolme kaupa, kus gruppidevaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 m. 1.4. Ehitusõigusi kinnistul kitsendavad riigitee /11342 Saku-Tõdva tee/ kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest servast). 1.5. Kinnistust kirdes munitsipaalmaal, 11342 Saku-Tõdva tee (71801:006:1004), kulgeb sideliin /ELA035/ kaitsevööndiga (1 + 1 m liinist) ja elektrimaakaabelliin /AHXAMK- W.3x240+35Cu 24kV/ kaitsevööndiga (1 + 1 m), mis jätkuvalt kulgeb piki kinnistu loodepiiri. 1.6. Olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt riigiteelt, 11342 Saku-Tõdva tee (71801:006:1014) 2,986 km mahasõidult üle munitsipaalomandis oleva kergliiklustee 11342 Saku-Tõdva tee (71801:006:1004) on registreeritud teeregistris elukoha sissesõiduna kui Maali kinnistu ligipääs. 1.7. Taotlusega soovitakse kinnistule rajada ühepereelamu koos seda teenindavate abihoonetega ning tuleb lahendada muu kinnistuga seotud ehitustegevus. 2. Ehitise suurimad lubatud mõõtmed 2.1. Projekteeritavad hooned peavad jääma lisatud skeemil näidatud lubatavasse hoonestusalasse moodustatavale õuealale. 2.2. Lubatud õueala suurus kuni 1906 m² /kuni 10% kinnistu pindalast/ ning hoonete ehitisealune pind kuni 400 m². 2.3. Õuealal võib paikneda üks üksikelamu ja selle juurde kuuluvad abihooned. Väljapoole õueala hoonestust rajada ei ole lubatud. 2.4. Suurim lubatud kõrgus maapinnast üksikelamul kuni 9 m, abihoonetel kuni 6 m. 3. Arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused 3.1. Maksimaalne korruselisus üksikelamul kaks. 3.2. Katuste kalded 0o - 45o. Hoonete põhimahus soovitatav viilkatus. 3.3. Hoone välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale: puit, kivi, krohv. Arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi. 3.4. Piirdeaed peab olema läbipaistev, lubatud kõrgusega kuni 2,0 m. Piirdeaed on soovitatav rajada vaid õueala ümber. Projekti koosseisus esitada piirdeaia ja väravate joonis. 3.5. Arhitektuurne eskiislahendus kooskõlastada Saku Vallavalitsuse arhitektiga. 3.6. Hoonete minimaalne tulepüsivuse aste: TP3. Ehitusprojekt kooskõlastatakse ehitusloa menetluse käigus vajadusel Päästeametiga. 3.7. Ehitusprojekti kausta lisada situatsiooniskeem M 1:10000 ja projekteerimistingimused. 4. Maa-alal asuv ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht 4.1. Asendiplaanil näidata kommunikatsioonide liitumispunktide asukohad ning vee-, kanalisatsiooni ja elektrivarustuse lahendus. Tehnovõrkude valdajatelt taotleda vajadusel täiendavad tehnilised tingimused. 4.2. Veevarustus lahendada lokaalse puurkaevu baasil. Vältida potentsiaalseid reostusallikaid veevõtukoha hooldusalas (R 10 m). 4.3. Reovee kanaliseerimiseks paigaldada kinnistule sertifitseeritud kogumismahuti või omapuhasti rajamisel esitada hoonete ehitusprojekti koosseisus eriala spetsialisti poolt koostatud omapuhasti ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Kui omapuhasti kuja või imbväljaku mõjuala (R 50 m) ulatub naaberkinnistule kooskõlastada lahendus naaberkinnistu omanikuga. 4.4. Ehitusprojekt kooskõlastada tehnilised tingimused väljastanud asutuste ja ettevõtetega. Kooskõlastused ja seisukohad ehitusprojekti kohta esitada ehitusprojekti koosseisus. 4.5. Situatsiooniskeemil näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Vajadusel lahendada tuletõrje veevarustus lokaalselt. 4.6. Asendiplaanil näidata jäätmemahuti asukoht. 4.7. Digitaalne asendiplaan (dwg-failina) lisada ehitusprojekti konteinerisse ehitusloa taotlemisel [email protected]. 5. Ehitusuuringute tegemise vajadus 5.1. Ehitusprojekt koostada või kontrollida vastavat, kehtivat arhitekti kutsepädevust omava juriidilise või füüsilise isiku poolt. 5.2. Asendiplaan vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil mõõdus M 1:500, mis kajastab naaberkruntide ehitisi ja rajatisi vähemalt 50 m ulatuses väljaspool planeeritava õueala piire. 5.3. Ehitusprojekti koosseisus esitada majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrusele nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele¹“ vastav energiamärgis, mis on kantud ehitisregistrisse energiamärgise andja poolt. 6. Haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtted 6.1. Asendiplaanil esitada kavandatavate katendite, haljastuse ja vertikaalplaneeringuline lahendus. 6.2. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. 6.3. Vastavalt metsaseadusele võib õueala ja juurdepääsutee osas teostada metsa raadamist ehitusloa saanud ehitusprojekti alusel. 6.4. Asendiplaanile kanda piirdeaia ja väravate asukoht. 6.5. Lahendada parkimine õuealal. 6.6. Maali kinnistu omaniku ja Saku Vallavalitsuse vahel 14.09.2005 sõlmitud kokkuleppe punkti 4.3 järgselt kohustus vallavalitsus koostama ja kooskõlastama kinnistu omanikuga kinnistule mahasõidu projektdokumentatsiooni enne töödega alustamist ning punkti 4.4 järgselt kohustus vallavalitsus vastavalt projektdokumentatsioonile nr. 47 (Töö nr K03/04) välja ehitama mahasõidu kinnistu piirile, samaaegselt koos kergliiklustee ehitamisega. Reaalprojekt OÜ poolt koostatud projekti (P43/04) alusel on mahasõit riigiteelt üle kergliiklustee Maali kinnistu piirile välja ehitatud. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Lisad: Skeem projekteerimistingimuste juurde; Transpordiameti __.__.2025 kiri nr _._-_/__/____-_. Projekteerimistingimused koostas Leho Vilu, arhitekt (tel 6712 420, [email protected]).  EELNÕU Skeem projekteerimistingimuste PT-011-23 juurde M 1:1000 Saku vald, Kasemetsa küla, Maali /muudetud __.__.2025/ Sideliin kaitsev ööndiga 1+1m Ri igi t ee EL A0 35 k ait 24k V se +35 Cu v öö 240 K- W .3x nd AM 30 AH X m 4m ~4 0,0 m 7,5 m ~4 4m 4m Tingtähised Kinnistu piir Kitsendused ja piiranguvööndid Lubatav hoonestusala Õueala suurus (kuni 1906 m²) ja võimalik, soovitatav asukoht Koostas: Leho Vilu, arhitekt  Saku Vallavalitsus Teie 15.04.2025 nr 7-7/2447-6 [email protected] Juubelitammede tee 15 Meie 18.05.2025 nr 7.1-2/25/1211-7 Saku alevik, Saku vald, 75501, Harju maakond Maali kinnistu projekteerimistingimuste muutmise korralduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saku Vallavalitsuse 31.01.2023 korralduse nr 91 “Projekteerimistingimuste andmine” muutmise korralduse eelnõu koos lisadega. Taotlusele olid lisatud esialgselt antud projekteerimistingimused ja huvitatud isiku taotlus projekteerimistingimuste korralduse muutmiseks. Põhjused, miks projekteerimistingimusi on vaja muuta, on toodud eelnõus (Lisa 1). Jätsime projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata 05.01.2023 kirjaga nr 7.1-2/22/29200- 2, peale uut taotlust kooskõlastasime projekteerimistingimuste eelnõu ja andsime nõuded ristumiskoha ehitamiseks 27.01.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/1211-2. Projekteerimistingimuste esemeks olev Maali kinnistu (katastritunnus 71801:006:1003) asub Kasemetsa külas ning jääb riigitee nr 11342 Saku-Tõdva tee km 2,971-3,089 kaitsevööndisse. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkuste alusel. 1. Korralduse eelnõu preambula viimases lõigus asendatakse sõna „esitatakse“ sõnaga „esitati“ ning lisatakse lõigu lõppu lause „Transpordiamet kooskõlastas projekteerimistingimuste muutmise korralduse eelnõu 18.05.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/1211-7, kirjas toodud nõuetega tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada“. 2. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Kanda joonistele teekaitsevööndisse jäävate ehitiste (hoone, tehnorajatis, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume eelnõu kohase hoone paigutusega väljapoole teekaitsevööndit. 5. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhist tee numbrit ja nimetust. 6. Juurdepääs kavandada riigitee km 2,986 olemasoleva ristumiskoha kaudu. 7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 11. Puurkaevu asukoha kavandamisel lähtuda veeseaduse (VeeS) § 127 lg 1, mille alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Sellest lähtuvalt ei tohi puurkaevu ümbritsev ala, kus ei ole lubatud heitvee ning saasteainete pinnasesse juhtimine, ulatuda riigiteele ning riigiteega külgnevale vaba ruumi alale (normide lisa 1 tabel 10). 12. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus ehitusprojekti lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 13. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 14. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti kaardi väljavõtet (ortofoto). 15. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus 2 (3) Lisa: 1. Saku Vallavalitsuse korralduse eelnõu 58581095, [email protected] 3 (3) EHITUSPROJEKTI TELLIJA: Tori Vallavalitsus Reg. 77000341 Pärnu mnt 12, Sindi linn Tori vald, Pärnu maakond EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA: Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Marko Raid Reg. 14785938 E-post: [email protected] Mustamäe tee 6B Kutse nimetus: Diplomeeritud Tallinn, Harju maakond veevarustuse- ja MTR: EEP004288 kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064 TÖÖ NR: AQ24201 STAADIUM: Põhiprojekt VERSIOON/KUUPÄEV v01/30.01.2025 KÖIDE: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (VKV) TÖÖ NIMETUS: Sauga Tehnopargi veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud OBJEKTI AADRESS(ID): Kirjuta tee 6, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond; Kirjuta tee // Lomba tee // Veermiku tee // Velje tee, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond; Kirjuta tee T2, Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond; Lomba tee T2, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond; KATASTRIÜKSUSE 73001:001:1220; 73001:001:1265; 73001:001:1266; 73001:001:1267 TUNNUS(ED): Tallinn 2025 ASUKOHASKEEM (M 1:20000) Aluskaart: Maa-amet 2025 Tallinn 2025  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 SISUKORD SELETUSKIRI ................................................................................................................................................................ 3 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................................................. 3 1.1 Projekti tellija üldandmed ......................................................................................................................... 3 1.2 Projekti koostaja üldandmed .................................................................................................................... 3 2. PROJEKTI ANDMED ................................................................................................................................................ 4 2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................................ 4 2.2 Projekteerimistöö piiritlus ......................................................................................................................... 4 2.3 Süsteemide kirjeldus ................................................................................................................................. 5 2.4 Alusdokumendid ....................................................................................................................................... 5 2.5 Normdokumendid ..................................................................................................................................... 6 2.5.1 Täiendavad kriteeriumid ........................................................................................................................... 8 3. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ................................................................................................................................... 9 3.1 Olemasolev olukord .................................................................................................................................. 9 3.2 Projekteeritud veevarustus ....................................................................................................................... 9 3.3 Kinnistute planeeritavad arvutuslikud vooluhulgad ................................................................................. 9 3.4 Kinnistute liitumispunktid ....................................................................................................................... 10 3.4.1 Väline tuletõrjeveevarustus .................................................................................................................... 10 4. KANALISATSIOONIVÕRK ....................................................................................................................................... 11 4.1 Olemasolev kanalisatsioonivõrk ............................................................................................................. 11 4.2 Projekteeritud kanalisatsioon ................................................................................................................. 12 4.3 Kinnistute liitumispunktid ....................................................................................................................... 12 4.4 Reoveekanalisatsiooni arvutusvooluhulk ................................................................................................ 12 4.4.1 Eelvool ..................................................................................................................................................... 13 4.4.2 Reoveepumpla ........................................................................................................................................ 13 4.4.3 Reoveepumpla elektrivarustus ja automaatika ...................................................................................... 14 4.5 NÕUDED MATERJALIDELE ....................................................................................................................... 14 4.5.1 Survetorustikud ja armatuur ................................................................................................................... 14 4.5.2 Vabavoolsed torustikud .......................................................................................................................... 15 4.6 PAIGALDUSNÕUDED ............................................................................................................................... 15 4.6.1 Tööde teostamise aeg ............................................................................................................................. 15 4.6.2 Ettevalmistustööd ................................................................................................................................... 16 4.6.3 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine ............................................................................................. 16 4.6.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ................................................................................ 16 4.6.5 Üldised nõuded töötamise elektrikaablite kaitsevööndis ....................................................................... 17 4.6.6 Torustike ja kaevude paigaldamine ........................................................................................................ 17 4.6.7 Kaeviku rajamine .................................................................................................................................... 18 4.6.7.1 Kaeviku toestamine................................................................................................................................. 18 4.6.7.2 Kaeviku kaevamine ................................................................................................................................. 19 4.6.7.3 Veetõrje kaevikust................................................................................................................................... 19 4.6.7.4 Tasanduskiht/aluskiht ............................................................................................................................. 19 4.6.7.5 Algtäide ................................................................................................................................................... 20 4.6.7.6 Lõpptäide ................................................................................................................................................ 20 4.6.8 Torustike tähistamine, märkelint ............................................................................................................ 21 4.6.9 Külmakaitse, soojusisolatsioon ............................................................................................................... 22 4.6.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil ...................................................................................................... 22 5. NÕUDED TAASTAMISELE ...................................................................................................................................... 23 5.1.1 Üldist ....................................................................................................................................................... 23 Lk 1 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 5.1.2 Taastamistööd väljaspool heakorrastatavat ala .................................................................................... 23 5.1.3 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine ........................................................... 23 6. KESKKONNAKAITSE .............................................................................................................................................. 24 6.1 Keskkonnakaitse aspektid ....................................................................................................................... 24 6.1.1 Jäätmekava ............................................................................................................................................. 24 7. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE ................................................................................................... 26 7.1 Lubatud kõrvalekalded............................................................................................................................ 26 7.2 Nõuded teostusjoonisele ......................................................................................................................... 26 7.3 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ....................................................................................................... 26 7.4 Survetorustiku survekatese ..................................................................................................................... 27 7.5 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ......................................................................... 27 Lk 2 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Projekti tellija üldandmed Nimi: Tori Vallavalitsus Registrikood: 77000341 Aadress: Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond 1.2 Projekti koostaja üldandmed Ettevõte: Aquare OÜ Registrikood: 14785938 MTR: EEP004288 Aadress: Mustamäe tee 6B, Tallinn, Harju maakond Telefon: +372 5801 0491 E-mail: [email protected] Projekteerija: Irina Moseitšuk/Marko Raid Vastutav spetsialist: Marko Raid Kutse nimetus: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064 Lk 3 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 2. PROJEKTI ANDMED 2.1 ÜLDANDMED Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt. 2.2 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev töö käsitleb Pärnumaakonnas, Tori vallas, Kilksamaa külas asuva Sauga Tehnopargi kinnistutele veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni liitumispunktide ehituse lahendusi põhiprojekti staadiumis. Käesolevas töö tagatakse veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumise võimalused 30 kinnistule: Jrk. Aadress Märkus 1 Kirjuta tee 1, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 2 Kirjuta tee 2, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 3 Kirjuta tee 3, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 4 Kirjuta tee 4, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 5 Kirjuta tee 5,Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond - 6 Kirjuta tee 6, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 7 Kirjuta tee 8, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 8 Kirjuta tee 10, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 9 Kirjuta tee 12, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 10 Kirjuta tee 14, Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond - 11 Kirjuta tee 16, Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond - 12 Lomba tee 10, Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond - 13 Veermiku tee 1, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond 14 Veermiku tee 2, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 15 Veermiku tee 3, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 16 Veermiku tee 4, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 17 Veermiku tee 5, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 18 Veermiku tee 6, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - Kinnistu on liitunud ühisveevärgiga. Reoveekanalisatsioon on ette nähtud 19 Veermiku tee 7, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond ühendada ümber arendusala torustikuga. 20 Veermiku tee 8, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - Lk 4 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 21 Veermiku tee 10, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 22 Veermiku tee 12, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 23 Velje tee 1, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 24 Velje tee 2, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 25 Velje tee 3, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 26 Velje tee 4, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 27 Velje tee 5, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 28 Velje tee 6, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 29 Velje tee 7, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - 30 Velje tee 9, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond - Projekteeritud veevarusutuse torustik ühendatakse kahes punktis olemasoleva veetoruga: 1. Tallinna maanteel Kirjuta tee 6 kinnistu piiri taha varem rajatud ühisveevärgi torustik De160 mm. 2. Veermiku tee 7 kinnistul olev varem rajatud ühisveevärgi torustik De110 mm. Projekteeritava ala ärajuhitav reovesi on ette nähtud juhtida Tallinna maanteel Kirjuta tee 6 kinnistu piiri taha varem rajatud ühiskanalisatsioonitorustikku De110 mm. 2.3 Süsteemide kirjeldus Käesolevas projektis on kirjeldatud järgmisi VK süsteeme: • Veevarustuse välisvõrk • Kanalisatsiooni välisvõrk 2.4 Alusdokumendid Projekti kavandamisel on arvestatud järgmiste lähteandmete ja alusdokumentidega: Jrk. Lähteandmete Dokumendi nimetus Dokumendi nr, Märkused väljastaja kuupäev 1 AS Pärnu Vesi Tehnilised nõuded (leitavad - - www.parnuvesi.ee) 2 AS Pärnu Vesi Tehnilised tingmused TT-240743, VKV-1-01 29.10.2024 Lk 5 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Jrk. Lähteandmete Dokumendi nimetus Dokumendi nr, Märkused väljastaja kuupäev 3 Pärnu Topo-Geodeetiline TM-108/24, 2024 - Maamõõduteenist alusplaan a. us OÜ 4 Innopolis Insenerid Sauga tehnopargi 044-2008, 2008 a. - OÜ detailplaneering 5 Infreks OÜ Teede-ehituslik asendiplaan 1608RT24, 2024 - a. Geoloogilisi uuringuid käesoleva projekti käigus ei teostatud. 2.5 Normdokumendid Ehitustegevusel järgida kehtivaid seaduseid, määruseid, asjakohaseid standardeid ning AS Pärnu Vesi tehnilistes nõuetes ja tingimustes esitatud nõudeid. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia allpool esitatud dokumentides toodud kvaliteedinõuded järgides. Nr. Dokumendi nr. Dokumendi nimetus Seadused/määrused 1 Siseministri määrus Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, 18.02.2021 nr 10 korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. 2 - Ehitusseadustik 3 Majandus- ja taristuminister Nõuded ehitusprojektile määrus 17.07.2015 nr 97 4 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus 5 Majandus- ja taristuministri Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise 25.06.2015 määrus nr. 73 kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded Standardid 1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt Lk 6 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 2 EVS 843:2016 Linnatänavad 3 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk 4 EVS 835:2022 Hoone veevärk 5 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon 6 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk 7 EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine 8 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 9 MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid 10 Infra RYL 2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded 11 EVS 860 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. 12 EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus 13 EVS-EN 16932 Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid. Pumpamissüsteemid. 14 Tööinspektsioon Tööohutus ehitusplatsil Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. Lk 7 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 2.5.1 Täiendavad kriteeriumid • Juhul kui olemasolevad tehnovõrgud paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilisel alusplaanil ja/või joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. • Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m. • Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: seletuskiri (1); joonised (2); töömahtude tabelid (3). Projekti tuleb käsitleda koos kõikide teiste projektiosadega terviklikult sh Tellija tingimustega. • Projektis esitatud toodete viited on illustratiivsed ning töövõtja võib pakkuda mõne teise tootja sarnast toodet. • Kõikide materjalide ja seadmete paigaldamisel tuleb eelkõige lähtuda seadmete tarnija ja tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest ning hooldusnõuetest. • VK rajatiste ehitamisel pidada kinni AS Pärnu Vesi tehnilistest nõuetest. • Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi. Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. • Projekteeritud rajatiste eluiga, kui materjali tootja ei määra teisiti: • Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 50 aastat; • Kaablid, elektriseadmed, elektrikilbid 25 aastat; • Tehnoloogilised seadmed 15 aastat. • Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõik vajalikud materjalid, ka muud abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis ja plaanidel näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid. • Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi. Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. Lk 8 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 • Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“). • Nõuded teostusdokumentatsioonile on esitatud AS Pärnu Vesi tehnilistes nõuetes. • Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)). • Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 3.1 Olemasolev olukord Detailplaneeringualal puuduvad olemasolevad veevarustuse torustikud. Veermiku tee 7 kinnistut läbib olemasolev ühisveevärgi torustik PE De110 mm, mis on lõpetatud elekterkeevis otsakorgiga Veermiku tee kinnistust ca 6 m kaugusel Veermiku tee 7 kinnistu sees. 3.2 Projekteeritud veevarustus Käesoleva tööga on ette nähtud rajada piirkonda uus ühisveevärgi torustik. Lomba tee äärne ringistustorustik on ette nähtud rajada kinnisel meetodil. Peatorustik on ette nähtud rajada veetorustikust De110 - De160 mm. Kinnistutele on ette nähtud rajada liitumispunktid – tarnetorude läbimõõdud PE De63 mm. Lepplaane tee ja Kirjuta tee ning Lepplaane tee ja Lomba tee ristmikute juurde äärde on ette nähtud jätta veetorustike perspektiivsed otsad. Veesõlmede skeemid on esitatud joonisel nr VKV-7-03. 3.3 Kinnistute planeeritavad arvutuslikud vooluhulgad Kinnistule on planeeritud äri- ja tootmishooned. Arvutusvooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud standard EVS 835:2022 ja EVS 846:2021 ning tellijalt saadud lähteandmed. Iga kinnistu tegelik veetarve personalile ning tehnoloogiline veetarve täpsustatakse kinnistusiseste projektidega. Projektiga ette nähtust suurema veetarbimise korral tuleb kinnistule ette näha lahendused vajaliku tarbevee kogumiseks. Ühe kinnistu veevarustuse arvutusvooluhulk Vooluhulk Lk 9 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Ööpäevane veetarbimine Qdmax (m3/öp) 1,0 Tunnine veetarbimine Qhmax (m3/h) 0,3 Perspektiivne külma vee summaarne arvutusvooluhulk Qa,külm 2,5 vesi (L/s) Kogu arendusala veevarustuse arvutusvooluhulk Vooluhulk Ööpäevane veetarbimine Qdmax (m3/öp) 30 Tunnine veetarbimine Qhmax (m3/h) 9,8 Külma vee summaarne arvutusvooluhulk Qa,külm vesi (L/s) 2,7 3.4 Kinnistute liitumispunktid Kokku rajatakse projekti alas 29 kinnistule võimalus liituda ühisveevärgiga. Igale kinnistule on ette nähtud üks veevarustuse liitumispunkti. Kinnistute liitumisühendustele on üldjuhul kuni 1 m väljaspoole kinnistu piiri projekteeritud PE-otstega maakraan läbimõõtudega DN50 mm, millega on ühtlasi määratletud kinnistu liitumispunktid ühisveevärgiga (asendiplaanil tähistusega „Liitumispunkt V1“). Peale liitumuspunkti on ette nähtud rajada torustik kinnistu sisse rajatva juurdepääsu tee ulatuses ja lõpetada elekterkeevis otsakorgiga. 3.4.1 Väline tuletõrjeveevarustus Väline tuletõrjeveevarustus on projekteeritud vastavalt EVS 812-6:2012 nõuetele. Tuletõrjevesi 20 l/s tagatakse maa-aluste tuletõrjehüdrantidega ühisveevärgi võrgust. Välise tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on piirkonda projekteeritud neli maa-alust tuletõrjehüdranti katvusalaga R=200 m. Hüdrant peab vastama siseministri määrususele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja EVS-EN 14384:2005 (maapealsed). Maa-alune tuletõrjehüdrant peab paiknema kaevus selliselt, et oleks võimalik paigaldada püstik ning liitmiku ja kaevuluugi ülaservade vaheline kaugus peab olema 0,2 - 0,4m. Hüdrandi ja peatoru vaheline ühendustoru peab olema minimaalse pikkusega. Hüdrandi automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažitoruga, millega tagatakse püsttoru tühjenemine peale siibri sulgemist. Hüdrandi drenaažtoru ümbritseda dreeniva killustikupadjaga, mille paksus drenaažtoru alla jääb minimaalselt 200 mm. Killustikupadja alla paigaldada filterkangas. Maa-alune hüdrant tuleb paigaldada Lk 10 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 veetihedasse PE kaevu. Kaevu siseläbimõõt peab olema minimaalselt 1000 mm ja puhas sissepääsu ava tagada minimaalselt 360 mm. Joonis 1. Plastkaevus paiknev hüdrant. Veevõtukoha väljundil peab üldjuhul olema Storz 125 liitmik. Hüdrandi paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“ Hüdrandi paigaldamisel järgida tootja juhendeid ja nõudeid. 4. KANALISATSIOONIVÕRK 4.1 Olemasolev kanalisatsioonivõrk Detailplaneeringualal puuduvad olemasolevad kanalisatsioonitorustikud. Veermiku tee 7 kinnistul on olemasolev reoveepumpla, mis kuulub peale torustiku kasutuselevõttu likvideerimisele. Lk 11 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 4.2 Projekteeritud kanalisatsioon Käesoleva projektiga on projekteeritud vabavoolse kanalisatsioonitorustike läbimõõt on De160 mm. Lisaks vabavoolsele kanalisatsioonitorustikule on projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku läbimõõduga De110 mm ja üks reoveepumpla (RVP-1). 4.3 Kinnistute liitumispunktid Kokku rajatakse projekti alas 30 kinnistule võimalus arendusala ühiskanalisatsiooniga liituda. Kinnistute liitumispunkt (mõtteline punkt torustikul, kontrollkaev või survetorustiku siiber) ühiskanalisatsiooniga on rajatud on üldjuhul kuni 1 m väljapool kinnistupiiri (asendiplaanil tähistusega „Liitumispunkt K1). Kohades, kus on liitumispunktiks projekteeritud kontrollkaev teostada ühiskanalisatsiooni peatrassiga ühendus pimeühendusega ehk 45° kolmikuga. Kolmikuga ühendamiseks võib maksimaalselt kasutada kuni 45° poognaid. Rajatav PVC De160 mm liitumistoru paigaldada kinnistu sisse juurdepääsu tee ulatuses ja lõpetada otsakorgiga. Pimeühenduse tüüplahendus on esitaud järgneval joonisel: Joonis 1. Pimeühenduse tüüplahendus 4.4 Reoveekanalisatsiooni arvutusvooluhulk Arvutusvooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud standard EVS 846:2021 ja EVS 848:2021. Ühe kinnistu olmereovee arvutusäravool Vooluhulk Ööpäevane reovee äravool Qdmax (m3/öp) 1,0 Lk 12 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Tunnine reovee äravool Qhmax (m3/öp) 0,3 Reovee sekundiline arvutusvooluhulk Qa,r (L/s) 2,2 Kogu arendusala olmereovee arvutusäravool Vooluhulk Ööpäevane reovee äravool Qdmax (m3/öp) 30 Tunnine reovee äravool Qhmax (m3/öp) 9,8 Reovee sekundiline arvutusvooluhulk Qa,r (L/s) 3,3 4.4.1 Eelvool Planeeringuala olmereovesi kanaliseeritakse Jänesselja tänava isevoolsesse ühiskanalisatsioonitorustikku. 4.4.2 Reoveepumpla Enne pumpla tellimist Töövõtja poolt, peab Töövõtja kooskõlastama AS Pärnu Vesi esindajaga pumpla tööjoonised. Piirkonda on ette nähtud paigaldada üks reoveepumpla läbimõõduga ID=1600 mm (vt joonis VKV- 7-04 – Reoveepumpla RVP-1 joonis). Reoveepumpla sanitaarkaitse tsoon on R=20 m. Reoveepumpla arvutuslik vooluhulk ühe pumba puhul on 3,73 l/s. Reoveepumplasse valitud pumpade vooluhulk on valitud 5,0 l/s. Reoveepumbad (2 tk) peavad olema valitud vastavalt järgnevale: Pumpla H mVs Pumpla läbimõõt mm Qmin l/s (ühe pumba töötamisel) RVP-1 8,0 1600 5,0 Pumpla sisene torustik peab olema PE De90 PE. Täisautomaatsesse pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Pumpla varustatakse redeli ja katteluugiga. Pumplasse paigaldada digitaalne surveandur. Reoveepumplasse sisenevale isevoolsele torustikule näha ette muhvotstega siiber DN150 mm. Pumplate paigaldamine (ka ankurdamine) peab toimuma vastavalt tootja tingimustele. Lk 13 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Pumpla luugi avanemine selliselt, et see ei jääks segama hooldusmasinat ega sisenemist pumplasse ning kilbile oleks hea juurdepääs. Pumpla ümber tuleb ette näha betoonkivi sillutis mõõtudega 3 x 3 m (lahendatakse eraldi teede- ehitusliku projektiga). 4.4.3 Reoveepumpla elektrivarustus ja automaatika Pumpla komplekteeritakse automaatkilbiga ja vajalike kaablitega. Pumpla automaatika ja ühendamine AS Pärnu Vesi automaatikavõrku kuulub pumpla tarnija töövõttu. Elektri-automaatika projekt koostatakse pumpla tellimisel ja antakse lahendus pumplate ühendamiseks AS Pärnu Vesi SCADA-ga. Elektri-automaatika projekt tuleb kooskõlastada AS-ga Pärnu Vesi ennem pumpla tellimist. 4.5 NÕUDED MATERJALIDELE 4.5.1 Survetorustikud ja armatuur Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada HDPE (standard EVS-EN 12201 või ISO4427) torudest surveklassiga vähemalt PN10/SDR17. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel tuleb kasutada spetsiaalseid toruliitmikke. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleendieenkummist (EPDM). Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Maakraanid ja siibrid peavad olema PE-otstega. Peale maakraani paigaldada veetoru maakraanist kuni kinnistu piirini ja lõpetada elektrikeeviskorgiga. Maakraanide ja siibrite spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Maakraanid ja siibrid peavad sulguma päripäeva. Lk 14 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Asfalteeritud pindadel kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mis on varustatud PE- kaitsetoruga, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust. Sulgarmatuur ja spindlipikendus peavad olema ühelt ja samalt tootjalt. 4.5.2 Vabavoolsed torustikud Kanalisatsiooni vabavoolsete torustike materjalina kasutada täisseinalist PVC toru rõngasjäikusega vähemalt SN8. PVC torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 1401. Kõik torud ja liitmikud peavad olema valmistatud sama tootja poolt. Kaevud, kaevuluugid, kaped Kõik kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud vastavalt EVS-EN 13598-le. Kaevud peavad olema veekindlad, teleskoopilised. Teleskoop osa pikkus peab olema vähemalt 800. Lõplik ehitusjärgne teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 300 mm. Plastkaevudena kasutada moodulkaeve. PE materjalist käsitööna valmistatud kaevusid on lubatud kasutada omanikujärelevalvega eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud asukohtades juhul, kui puudub tehniline võimalus kasutada selleks moodulkaevusid. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Teleskoobi rüngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Rõngasjäikus tuleb kanda teleskoobile. Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega, keelatud on kasutata 90° nurgad ja liitumised voolurennides. Voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab selle sisenemiskohaall olev kaevupõhi olema piisavakaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Kaevuluugid, nende raamid ja kaped peavad olema tempermalmist, toodetud vastavalt EVS-EN 124- le, kandejõuga 40T. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad“) ja klassist D400. Kiviparketi korral tuleb kasutada mitteujuvaid luugikomplekte. Asfaltkatendiga teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, haljasalal 50 mm kõrgemal. Kaevukellad on esitatud joonisel VKV-7-01. 4.6 PAIGALDUSNÕUDED Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Torustike, kaevude paigaldamine ja ehitamine peab vastama AS Pärnu Vesi tehnilistele nõuetele. Kaevetööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Projekteeritud torustikud rajatakse lahtisel meetodil (kaevikuga). Torustikud, armatuur ja kaevud tuleb rajada vastavalt asendiplaanil näidatule. 4.6.1 Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse täiendavalt kokku tellija ja tööde teostaja vahel. Lk 15 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 4.6.2 Ettevalmistustööd Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja filmima kogu tööpiirkonna ning edastama vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Erilist tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olema suuteline ehitustööde ajal tõestama, milline oli olukord enne töödega alustamist. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad ja taotleda kaevetööde luba. 4.6.3 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ja koostada ajutise liikluskorralduse projekt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid, reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja ohutulesid ning teisi liikluskorraldusvahendeid. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust). Töövõtja peab informeerima elanikkonda (samuti kohalikku omavalitsust) kõigist liikluskorraldusega seotud muudatustest, esitades vajadusel kohalikus ajalehes ka liikluskorralduse skeemi. Lehes avaldatud info esitatakse ka kohaliku omavalitsusele avaldamiseks selle veebilehel. 4.6.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Lahtised kaablid kaitsta vältimaks nende mehaanilist vigastamist. Kommunikatsioonide liivalused (soojatorustikul ümber kogu toru) tuleb taastada. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Kaevetöödel kommunikatsioonide kaitsetsoonis lähtuda vastavatest eeskirjadest. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Lk 16 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 5 m märgi tsentrist. Tööd geodeetilise märgi kaitsetsoonis tuleb enne tööde algust kooskõlastada Maa-ametiga. 4.6.5 Üldised nõuded töötamise elektrikaablite kaitsevööndis Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m elektrikaablist. Lahtikaevatud kaablid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada. 4.6.6 Torustike ja kaevude paigaldamine Torustike ja kaevude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate instruktsioone ning RIL 77 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega. Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja kõrgus. Kaevude alus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine välistatud. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse asendisse ning selliste operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine kaevu ümber tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev kaevik on maapinnani täidetud. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada. Projekteeritud torustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt. Lk 17 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 4.6.7 Kaeviku rajamine 4.6.7.1 Kaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Kaevikut tuleb toestada: • I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m; • II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui Lk 18 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. 4.6.7.2 Kaeviku kaevamine Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad vähemalt 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga avatud kaeviku 20 m peale või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema üks redel. See peab paiknema nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 m. 4.6.7.3 Veetõrje kaevikust Vajadusel tuleb teostada kaevikust veetõrjet. Selle vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Väljapumbatud vee loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke. Vee väljapumpamisel haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne. Väljapumbatava vee olemasolevasse torustiku juhtimine peab olema toru valdajaga kooskõlastatud. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning võimalike üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. 4.6.7.4 Tasanduskiht/aluskiht Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine” ja RIL 77-2013-le „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud“. Lahtisel kaevamisel tuleb torustikud paigaldada liiva, kruusa või killustiku alusele. Aluskihi rajamiseks kasutatava materjali valikul peavad olema täidetud järgnevad tingimused: • torustikud, mille läbimõõdud on suuremad De110 mm ja väiksemad kui De200 mm võib esmases täites kasutada looduslikku kruusa, mille osiste maksimaalne läbimõõt ei ületa 20 Lk 19 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 mm. Killustiku kasutamise korral võib maksimaalne osise suurus olla 16 mm ehk fraktsioon 8-16; • torustikud, mille läbimõõdud on vahemikus De200 mm kuni De600 mm võib rajada aluskihile kasutada kruusa ja/või killustiku mille maksimaalne terasuurus on 0,1×De. Alumise aluskihi paksus toru alt mõõdetuna ei tohi olla väiksem kui 150 mm. Ülemise aluskihi paksus ei tohi olla väiksem kui 100 mm. Kui kaevikus on torustikud erineval kõrgusel (torustike vahe alumise torustikuga võrreldes on üle 1 m, mõõdetuna alumise toru laest kuni ülemise toru aluseni), tuleb iga torustiku alla teha oma aluskiht, kusjuures ülemise torustiku aluskiht pannakse alumise toru lõpptäitekihi peale. Torustiku ja kaevude rajamisel turbasse tuleb aluskihi stabiliseerimiseks kasutada plankreste. Täiendavalt tuleb kogu kaeviku lõikes kasutada geotekstiili (mark: Typar SF37) takistamaks aluskihi, tasanduskihi ja algtäite materjalide segunemist ümbritseva pinnasega ning võimaldamaks tagasitäite tihendamist. 4.6.7.5 Algtäide Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada torusid). Algtäide tuleb teostada kahes etapis: • I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi; • II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool). Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalina kasutada liiva (Kf min 0,5 m/ööp). 4.6.7.6 Lõpptäide Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Torukaevikute tagasitäide tuleb teha asfaltkatendiga teedel juurde veetud materjaliga (liiv – Kf min 0,5 m/ööp). Tagasitäide kruus- ja betoonkivist sillutiskivi katendite taastamisel teha kasutades võimalusekorral olemasolevat mehaaniliselt tihendatavat pinnast. Kui olemasoleva tihendatava pinnase kasutamine ei ole võimalik siis kasutada liiva (Kf min 0,5 m/ööp). Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses (kuni 1 m kauguseni liiklusala servast). Lk 20 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud. Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m) kaevikute lõpptäidet mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada minimaalselt tihendusaste 0,9 Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavast masinast (vt. Tabelis 1). Masinad Maks. kaal (kg) Tihendatava kihi Läbimise kordade arv paksus, maks. (m) Kõrgus toru pealt (m) 0,3 – 1,00 Vertikaalne vibraator 60 0,4 4 Vibraatorplaadid 300 0,3 5 Vibraatorrullid 600 0,3 6 Kõrgus toru pealt (m) > 1.00 Vertikaalne vibraator 200 0,5 4 Vibraatorplaadid 750 0,5 5 Vibraatorrullid >600 0,5 6 Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctortest) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega maanteel peab olema 98%, teistel teedel 95% ja haljasalal 92%. 4.6.8 Torustike tähistamine, märkelint Survetorustikule tuleb paigaldada signaalkaabel - vaskjuhe Ø2,5 mm2. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldada tross Ø4,0 mm2. Kui veevarustuse ja survekanalisatsioonitorustik paigaldatakse kõrvuti, siis piisab signaalkaabli paigaldamisest veetorustiku külge. Survetorustike ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku kohale (ca 300 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised: • Veetorustik – sinine, tekstiga „VESI“; Lk 21 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 • Isevoolne reoveekanalisatsioon – pruun, tekstiga „KANAL“. • Survekanalisatsioon – kollane, tekstiga „SURVEKANAL“; 4.6.9 Külmakaitse, soojusisolatsioon Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1,5 m maapinnast toru peale. Projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1,3 m maapinnast toru põhjast. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusplaate, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, liiklusalal survetugevusuga min 350 kN/m2 ja väljaspool liiklusala survetugevusega min 200 kN/m2 , maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK, veeimavus kuni 0.2 % vastavalt EVS-EN 12087. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud torustik isoleerida kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on ≤1000 mm. Plaadi minimaalne paksus on 100 mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui külgedelt ning külgedel peab ulatuma soojustusplaat vähemalt 150 mm toru põhjast allapoole. Soojustamisel peab pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma vähemalt 1,5 m kummalegi poole toru teljest. Soojustusplaadi paigalduse tüüpristlõiked esitatud joonisel VKV-7-02. 4.6.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil Käesoleva projektiga on ette nähtud veetorustike paigaldamine kinnisel meetodil Lomba tee ääres. Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus). Enamikel juhtudel on toru kinnisel meetodil paigaldamine ehk suundpuurimine kaheetapiline tegevus. Esimeses etapis toimub pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Pilootpuurimise ajal pumbatakse bentoniit mööda puurvarraste keskel olevat ava puurvarda peani. Läbi düüside tungivad bentoniidisegu joad lõikavad pinnast ja võimaldavad pinnaseosakesi eemaldada, uhtudes need maapinnale, kus nad settivad kogumismahutis. Puurimise suunda juhitakse, pöörates puurpead vastavalt kas alla, üles, paremale või vasakule. Lk 22 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 Pilootpuurimist jälgitakse spetsiaalse lokaatori abil. Puurimispeas oleva anduri info edastatakse raadiosignaali kaudu maapinnal asuvale lokaatori displeile, kus arvuti ja operaator tõlgendab ja märgib saabunud info. Laiendus tehakse alati ca 30% suurem kui sisse veetav toru. Seega näiteks De110 toru jaoks tehakse maapinda ava 150mm läbimõõduga. Pilootpuurpea eemaldatakse lõpp-punktis, misjärel kinnitatakse laiendajad, et esmast ava suurendada vajaliku diameetrini. Pöörlev laiendi kinnitatakse puurvarraste külge, mida samaaegselt tõmmatakse puurimisseadme poole tagasi mööda esmast ava. Laiendaja järgi ühendatakse soovitud uus torustik, mis sama protsessi käigus sisse veetakse. Bentoniit, mida pumbatakse mööda varraste sisemuses olevat kanalit, kannab vedeldatud pinnaseosad maapinnale. Enne toru enda sissevedamist on torustik eelnevalt tarvis kokku keevitada põkk-keevituse abil. Kokku keevitatud toru ühendatakse seejärel veopea külge, mis omakorda kinnitatakse puurvarrastega. Seejärel veetakse torustik läbi laiendatud ava paigale. 5. NÕUDED TAASTAMISELE 5.1.1 Üldist Kaevikute ja katete taastamisel lähtuda Infreks tööst nr 1608RT24, 2024 a. ja joonisel VKV-7-02 esitatust. Peale ehitustööde lõppu tuleb ehituspiirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht, kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid, sõidualal taastada selle katend samaväärsega ehitustöödele eelneva olukorrale. Haljasalal taastada kasvumulla kiht, tasandada ja haljastada. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. 5.1.2 Taastamistööd väljaspool heakorrastatavat ala Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab töödele järelevalve teostav isik. 5.1.3 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud Lk 23 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, peab Töövõtja omal kulul asendama. 6. KESKKONNAKAITSE 6.1 Keskkonnakaitse aspektid Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Pinnaseid ja ehitustehnikat ei tohi hoida/ladustada hoiumetsa aladel, et säilitada võimalikult palju hoiumetsa ning alustaimestikku. Vajadusel tuleb ehituse ajal piirata ajutiste aedade/piiretega pääs metsa aladele. Kui ehitusmasinad kannavad teedele ratastega muda ja pori, selle peavad nad ise ära koristama. 6.1.1 Jäätmekava Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: • rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas • korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule • rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks • võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või Lk 24 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 • laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel • valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks • kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel • teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: • puit • kiletamata paber ja kartong • metall (eraldi must- ja värviline metall) • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne) • raudbetoon- ja betoondetailid • tõrva mittesisaldav asfalt • kile Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutitesse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Ehitamisel tuleb eelnevalt kasvupinnas koorida ja eraldada suuremad kivid ning muld ette valmistada hilisemaks haljastuseks. Väljaselekteeritud kivid ja juurikad teisaldatakse. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Edaspidises töös tuleb eraldada täiteks mittesobiv materjal, murupinna alla sobiv materjal, tagasitäiteks ning teekatte aluseks sobiv materjal. Kõik väljakaevatud pinnas, mis pannakse kõrvale tagasitäiteks või mõneks muuks otstarbeks, ladustatakse selleks ette nähtud laoplatsil. Kaevematerjale ei tohi paigutada kohtadesse, kus neid võib ära uhtuda või kus nad võivad valguda teedele või kõrvalterritooriumile. Kui midagi sellist juhtub, siis peab Töövõtja selle viivitamatult kõrvaldama oma kulul. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Lk 25 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 7. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE 7.1 Lubatud kõrvalekalded Valmis ehitatud survetorustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: • torustike vahekaugused on esitatud joonistel. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on ubatud -0/+100mm; • paigaldatavate torustike vahekaugus olemasolevatest paralleelsetest kommunikatsioonidest peab olema vähemalt 1,0m; • torustiku horisontaalkauguse lubatud kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100mm; • torustiku vertikaalkauguse lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest ±50mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele); • isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰; • isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku lubatud suurim läbivajumine on 10% toru sisediameetrist; • isevoolse sademevee kanalisatsioonitorustiku lubatud suurim läbivajumine on 20% toru sisediameetrist; 7.2 Nõuded teostusjoonisele Teostusjoonised tuleb koostada kooskõlas Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34: „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 7.3 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Videouuring tuleb teostada pärast killustikaluse lõpliku tihendamist ja enne asfaltkatte paigaldamist. Pärast asfaltkatte paigaldamist toimub kaevude visuaalne vaatamine, veendumaks, et asfalteerimistööde ajal ei ole rikutud kaevusid. Videouuringu ajaks tuleb pealevool torustiku sulgeda. Juhul kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge tuleb korraldada veeärastamine või - tõkestamine. Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv videouuring. Videouuringu läbiviimiseks kasutatav seadmestik tuleb valida sobilik vastavalt uuritava torustiku läbimõõdule ja olemusele. Kaamera komplekt peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Väikemahuliste tööde korral (kuni 50m torustiku) võib kasutada ilma kaldemõõtjata kaamerat. Videouuringu läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega jne). Videouuringu vaatluseraport peab sisaldama järgnevaid osasid: Lk 26 / 27  Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Marko Raid Sauga Tehnopargi veevarustuse Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond ja kanalisatsiooni välivõrgud Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ24201/põhiprojekt MTR: EEP004288 v01/30.01.2025 • kokkuvõtet teostatud uuringute lõikudest, kus on kirjeldatud uuritud torustiku lõik, pikkus ja seisukorra hinne; • üksikasjalik raport uuritud torustikulõikude kaupa, kus on torustikul (skemaatiliselt) toodud iga uuringu käigus ilmnenud tähelepaneku kohta info. Torustikulõigu all mõeldakse kahe kaevu vahelist torustikuosa koos lõpukaevuga. Uurimata ei tohi jääda uuringute alguskaev. Igast olulisest tähelepanekust teostada foto, mis lisada uuritud torustikulõigu raporti lehe juurde; • torustiku kaldegraafik. Videouuringu raporti vigade määratlus peab vastama standardile EVS-EN13508-2:2003+A1:2011. Videouuringu raport esitada PDF faili kujul ja videofilm tuleb esitada iga torustikulõigu kohta eraldi failina. 7.4 Survetorustiku survekatese Survetorustiku survekatse tehakse kõikidele survetorustikele, mille pikkus on üle 30 m. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 m. Enne surveproovi tuleb täita torustik veega ja jätta seisma võrgusurvel (~3,5 bar) vähemalt 24 tunniks. Samal ajal peab torustikust õhk olema täielikult eemaldatud. Surveproov teostada omanikujärelevalve juuresolekul. Surveproovi alustades tuleb tõsta rõhk torustikus 6,0 bar-ni ja lasta torustikul seista minimaalselt 2 tundi, tagamaks toru venimise. Seejärel vähendada rõhku 4,0 bar-ni ja jälgida 30 minuti jooksul rõhu vähenemist. Survekatse järel alandada survet 0 bar-ni. Surve alandamine toimub omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)s. Survekatse läbiviimine õhuga võib toimuda ainult omanikujärelevalve loal. 7.5 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. Lk 27 / 27  2) 1 11 .64 D .64 e 1+98. De 160 K1 38 De 16 0 V1 63 1 0/5 V 00 73 eerm 13 2 00 ik M 1:0 u t .80 KK 01 ee 14 K-24 DN 60 13 -20 :12 2 M 1) .30 (VL De 50 K1 14 K-22 KS1 13. 27 1) .60 V1 L= 63 V1 2) 12.4 P-2 M 2) 10.2 1) .10 (VL 4) 6.8 13 K-26 13.60 3.3 10.2 1 De 2) 12.2 P-2 1.8 12.4 3 De DN 2) Liit 7 3 D 63 50 1) .90 (VL De hu 1.8 12.2 3 De n 9 1 D 16 DN De 2) 12.0 P-2 nik 50 um e L= 160 K1 e1 0 3 D 63 63 KS1 Liit 7 6) 13 L= 160 De V1 isp 1.8 12.0 3 De i=0 6.8 V1 60 um e6 De L= 160 .90 isp 3 un kt VS i=0 6.8 Liit 7 3 D 63 KL .01 L= 160 KL V1 14 1-10 .01 um e6 14 P-2 0 14 P-3 i=0 6.8 un kt 1) .34 KL 0 is 3 i=0 6.8 .01 V1 De 13 P-26 VS punk 1) .05 8 KL .01 1) .90 0 0 2) 12.3 K1 L= 63 1) .90 2) 12.4 0 KS1 2) 13.4 V1 14 P-29 V1 1 t De VS 6.8 3) 12.3 8 D 2) 12.3 14 -1 V1 1.6 12.4 0 D De 1) .35 1.4 13.4 7 De De Tingmärgid (projekteeritud VK torustikud): L= 63 14 1-8 1.9 12.3 8 Dee160 1) .08 1 L= 63 De De160 L=37.8 L= 63 ,92 VS 1. 12.3 0 De Liit 5 0 D e16 2) 12.4 L= 63 7 D 16 De110 L=38.3 6.8 1) .40 De 6 8 D 63 2) 12.0 6.8 Liit 3 6.8 14 1-6 L= 160 Liit 60 0 D 16 3) 12.0 2 D um e1 0 1. 12.4 2 De 6.8 um e1 0 VS1-X Proj. veetorustiku sõlme tähis v=12 De160 L=45.9 i=0.006 1) .15 2) 12.4 e1 60 60 K1 To i=0 6.8 60 um e1 0 isp DN Liit 93 2 D 16 isp V1 2.0 12.0 2 D e160 KL DN 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus KS1 De V1 rus 3) 12.4 4 D Ko 60 un 50 un DN 2) 12.1 14 P-24 isp e1 0 50 14 V1 L= 160 .01 2 D e16 kt um kt tik 3) 12.1 9 D 1.9 12.4 4 Dee160 0 14 lmik un 6 K1 60 K1 50 De VS 1)00.00 DeXX toru põhja kõrgus ja läbimõõt lastik Hs 1) .30 M .00 VS 1 KS so i=0 6.7 kt e6 0 isp M L= 160 V1 13 1-2 oju VS 1.9 12.1 9 Dee160 KK 6 4 1) .34 45° L=13,7m; d=0,4m K1 3 14 K-27 un 14 K-28 M 14 1-19 0.00 toru sügavus (m) 6 1 Hsv=13,41 L=12,9m; d=0,4m 14 K-29 10 0 sta .01 L=13,3m;Dd=0,4m e1 3 2) 2.2 2) 11.6 kt L=14,5m; d=0,4m ← m 13 1-3 1) .05 (VL 1) .00 1 . 14 -25 L=16,4m; d=0,4m 13.7 KS 1) 40 i=0,005; plastik Hsv=13,23 1) .35 (VL .2 9 D 63 Hsv=13,08 K1 K1 d 6 0 Hsv=13,21 Ko i=0,005; plastik 2. 12.2 0 D 1) .50 (VL KK 60 VS i=0,005; plastik P-2 Hsv=13,02 i=0,002; plastik V1 3) 11.6 7 D i=0,0 m; d=0,4 V1 MK-X Proj. veetorustiku maakraani tähis +00a 1) .77 1) .10 (KLP 2) 12.0 V1 1 De 2) 12.1 P-2 KS1 2) 1.4 P K 2 14 -24 e1 14 lmik Liit 10 0 D e16 14 1-1 i=0,002; plastik 2) 12.4 13.70 0 63 P-3 2) 12.6 1 2.6 12.3 7 Dee160 KS 2) 11.8 60 2) 12.3 0/5 To 8) 9) 1.9 12.0 4 D 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus 13.7 1 4 -22 1) .40 45° e1 0 L=12,6m; d=0,4m 1) .10 2 1.8 12.1 8 D 1.8 12.4 8 De hu V1 1.9 1.4 D 3) 11.8 1 De 1) .15 um 7 6 D 16 00 Hsv=13,46 rus nn D 1.8 12.6 3 De 0) 4 D e16 1)00.00 DeXX toru põhja kõrgus ja läbimõõt 14. 6 4 D e16 1. 12.3 0 De ) De4 2) 11.2 60 To i=0,005; plastik Liit 7 8 D e63 8 D 63 ik e 6 1 isp Liit 7 05; p KS 2) 10.9 e1 0 hu 2) 12.3 tik De L= 160 3 D 63 Liit 80 rus Liit 7 e1 0 V1 e1 0 1.9 11.8 1 D 160 0 D 16 00 un nn so e6 e 0.00 toru sügavus (m) 10 3) 11.2 2 D um um hu Tor 60 63 =0 10.2 /31 3) 10.9 3 D 3) 12.3 4 De L= 160 ik 1K1 KS1 60 6 1 D e16 De um e1 0 5 VD eee16 To kt tik oju isp 3 VS isp i um e6 60 ik us V1 6 K 3 nn 3.1 12.3 2 Dee160 73001rm0ik/1u60 63 92 3.2 12.1 3 D e160 so i=0 10.2 KS1 V1 60 rus 1 VS 1.7 12.3 4 De 160 sta un 14 1-1 .01 isp K11 0/5 un tik V11 e1 0 L= 7, isp K11 oju ØXX Proj. veetoru läbimõõt V11 00 14 1-9 da un K11 tik kt V11 KS1 60 2 5 D e16 un 8 5 D 16 :00 tee 6 4 D 11 De 1) .47 4 .01 kt 0 so V1 K11 V11 so sta DN V1 V1 kt oju 0.00 K11 toru pikkus (m) V11 V1 KS kt e1 0 1:1 2a 1) .47 L=hun160 K11 e1 0 e1 0 0 V11 K1 22 oju da 10 2) 12.5 To To V1 s 13 1-5 KS1 60 60 8 sta 2) 12.5 0 60 1 n i=0 0i.k2 2 rus 2 rus tad 3) 12.5 1 De V1 .20 De K1 1) .40 De da 2 Sii 2 tik a ØXX Proj. kinnistul veetoru läbimõõt 3) 12.5 1 D .01 tik V1 1 V1 1 2 L= 601 14 ber D 1.9 12.5 1 De 160 1 so 14 L= 60 KS1 2 2) 11.4 KS1 De 0 1 so 0.00 toru pikkus (m) 1.9 12.5 1 Dee160 V1 1 To i=0 10.3 To 1 i=0 10.2 1) .09 N1 13 oju 13,00 ojust 1 5 13 6 1 D 11 K1 13,02 De63 L=9.7 1.9 11.4 9 De L= 60 13,05 1 rus rus 2 K1 De63 L=9.6 ,35 ,4 VS PK 1+63.38 De160 L=12.0 6 1 D 16 sta 12,98 K1 ,2 De63 L=9.7 .01 ,1 e1 0 13,07 ad 1 i=0 10.2 13 KS .01 t ,3 2) 12.3 00 13 K1 V1 De63 L=9.7 tik 13.80 9 D 11 13 ik so 14 1-18 1 da Proj. ühiskanalisatsiooni kaevu tähis 13 e6 0 KK-X 13 60 a K1 8 De63 L=9.7 0 0 9 hu K1 De63 L=9.7 so ,4 V1 V1 .01 1.7 12.3 2 D e1 0 3 nn V1 K1 1) .20 projekteeritud maapinna kõrgus KS1 ,20 oju V1 00.00 KS1 12 oju ik 0 ,15 V1 10 0 TH .82 2 D e11 V1 V1 De110 L=11.4 st 7 De160 L=7.0 sta 2) 12.2 1)toru põhja kõrgus väljavoolul ja läbimõõt V1 V 12.92 ad 1)00.00 DeXX 13 V1 hu e1 0 k KS -1 da a hu 1.9 12.2 4 De 80 K1 De 2)toru põhja kõrgus sissevoolul ja läbimõõt 20 2)00.00 DeXX K1 nn 10 nn K1 13 1-4 13.80 ik ik 923b L= 160 13. K1 1- De160 L=49.7 6 4 D 16 V1 hu L=45.0 De160 923b 923c 3)00.00 DeXX 3)toru põhja kõrgus sissevoolul ja läbimõõt K1 De160 L=18.7 2 923cV1 1) .75 923b n De160 L=39.8 14.60 14.50 K1 923c V1 1 2 V1 V1 V1 V1 in V1 nik923c 923b De160 L=64.6 V1 V1 7.0 e1 0 14.50 14.60 V1 V1 V1 14.00 V1 K1 V1 V1 V1 V1 De160 L=10.4 V1 V1 V1 V1 De160 L=29.5 V1 3 V1 14.20 1 K1 2 kaevu sügavus (m) V1 V1 K1 0.00 V1 K1 K1 uli V1 ← V1 K1 De160 L=36.5 K1 923c V1 V1 V1 K1 K1 K1 ← V1 K1 60 V1 K1 1 3 ← 2) 11.5 V1 V1 K1 De160 L=38.5 V1 V1 K1 K1 2 V1 V1 V1 K1 K1 K1 K1 De160 L=21.5 V1 V1 K1 K1 923c K1 K1 De160 L=26.8 K1 1 2 K1 De110 L=7.0 V1 K1 1 3 K1 2 V1 V1 K1 K1 923bDe160 L=72.5 V1 De160 L=19.2 i=0.006 iõh V1 K1 0 K1 V1 14.7i=0.008 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 1 2 K1 K1 K1 De160 L=45.0 V1 ← De160 L=40.8 i=0.006 V1 K1 V1 V1 K1 De V1 K1 3 V1 1 K1 2 V1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 K1 K1 V1 V1 V1 1 2 K1 ← 2.1 11.5 9 De V1 V1 V1 K1 K1 3 V1 K1 V1 V1 V1 V1 1 K1 K1 K1 K1 3 63 Veermiku tee V1 V1 K1 ← K1 2 ← V1 1 V1 K1 ← V1 K1 1 De160 L=63.5 i=0.006 V1 V1 K1 3 V1 K1 13.90 tr V1 K1 K1 K1 ← K1 K1 K1 K1 2 De160 L=29.5 i=0.006 K1 ← 0/5 ØXX K1 Proj. kanalitoru läbimõõt K1 K1 K1 K1 3 K1 K1 K1 ek K1 6 9 D 11 3 De160 L=74.9 i=0.006 3 De160 L=26.8 i=0.006 De160 L=21.5 i=0.006 De160 L=38.5 i=0.006 De160 L=36.5 i=0.006 To 00 KK V1 rus KK El Veermiku tee 14.50 L=0.0 toru pikkus (m) V1 e1 0 14.50 14.60 14.60 K1 De160 L=15.4 i=0.010 -34 De160 14.40 K1 14.20 V1 14.30 923b 14 923b VS 14.20 tik KK 14 -32 923c V1 De160 L=15.0 i=0.010 10 13. 14.10 De160 L=15.2 i=0.010 K1 923c 14.10 i=0.000 toru lang Ko To 923b Si 923c 1) .57 V1 Sii 80 14.00 14.20 14.30 14.40 14.50 0 14.3 0 923b 14.00 soo 14 -30 .25 14 1-1 To 14 iber 14.10 14.4 rus 923c 1 K1 V1 b 13.90 14 lmik De 923b 1) .27 7 De63 L=15.9 13 er D 923c 923c rus 63 jus 1) .12 ) 2) 13.0 2) 12.3 De63 L=15.9 923b VS tik K1 1) .47 DN1 De63 L=15.8 923b 1) .30 45° 0/5 tad L=15.7 tik ØXX Proj. kinnistu kanalitoru läbimõõt De110 L=17.3 14.00 1) .77 N1 14 1-7 so 00 so 13,55 a 13,40 2) 11.9 3) 12.3 0 De 13,33 De63 1.5 13.3 2 De De 2) 12.3 To 2) 12.13,22 50 921 2) 11.0 oju ← i=0.009 63 12,85 L=0.0 ← 13,14 toru pikkus (m) 2) 11.8 50 13,62 V1 1.9 12.3 1 D K1 rus 1) .13,35 30 oju 13,44 1 2 5 7 D 13,01 1 0 1.9 12.3 0 De 160 K1 5 V1 KK KK /50 ← s 3) 1.9 D 0/5 1.9 12.5 1 De e1 60 V1 ← 3) 12.213,25 9D sta tad 0 i=0.000 toru lang K1 1.9 11.8 1 D tik 13,16 De 2) 12.5 14 -27 14 -28 2.2 12.4 2 Dee160 00 6 1 D e16 V1 VS 13.01 16 da a 5 0 D 16 60 14.30 so 3.2 11.0 0 Dee160 6 1 D0 16 K1 TELG 2 V1 e e1 0 PK 0+00 0/1 6 1 D 16 13 1-4 Si oju 60 3) 12.5 0 D 1)0 .47 14.3 11)4.2.01 (KLP KL 0 9 D 16 e 1 0 10 20 14. e16 0 3 40 14 .50 VS 14.40 60 K1 De 0 14. 0 e1 0 1) .80 13 iber D 0 1 9 D 16 13.90 e1 0 13.90 0 14. 60 14. 14. 14.5 RVP-X Proj. ühiskanalisatsiooni reoveepumpla tähis 1.8 12.50 0 Dee160 14.10 60 sta 0 0 2) 11.4 2) 120.5 -25 14.00 L= 160 14 P-2 0 14 1-16 14e.116 60 da 0 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus 2) 11.8 98 1) .85 1N 14.0 0 . K1 0 14.40 3) 12.1 5 De 1.5 12.5 1 De 1) .03 7 V1 3.8 0 014.2 0 D 16 14.3 14.4 ) De i=0 11.5 1) 7 5 K1 V1 . 15 13.9 0 VS V1 40 1)00.00 DeXX 1)toru põhja kõrgus väljavoolul ja läbimõõt 3) 11.8 4 D 12 2) 11.8 e6 0 K1 0 3.0 11.4 0 De 160 Liit 0 1 D 16 2) 12.6 2) 12.8 V1 KL 0/3 13.9 0 3 15 .00 2 14 1-13 VS Hüdrandi ka 2)toru põhja kõrgus sissevoolul ja läbimõõt K1 V1 1.9 11.8 4 D e160 1 9 13 P-21 KK 1 5 D 16 um e 0 1 3) 12.8 8 De 2)00.00 DeXX 1.9 1.8 D 9 D e16 1 14 -26 2 e1 0 isp 16 0 6 11 2 1.3 12.6 4 D 1) .25 14 1-15 tvusala R=2 0.00 pumpla sügavus (m) 6 4 D e16 6 1) .90 2 2 Liit 9 4 D e16 2) 12.4 1.6 12.8 8 De 160 00 m e6 0 e1 0 2 . 1) 25 KLP ( 60 un De 1) .57 De16 2) 12.3 L=22,0m; d=0,4m 63 e1 0 PK 2+00 PK 4+50 PK 4+72 60 kt 0/5 um 3) 12.4 9 D 9 8 D 16 3 Hsv=13,45 2) 12.8 D 2) 12.5 60 PK 3+00 PK 4+00 PK 4+25 K11 0 1. 12.3 0 De -23 K1 00 isp e6 0 KS1-X Proj. survetorustiku sõlme tähis e1 130.9L= i=0,005; plastik 1.7 12.4 9 D e160 13.9 TH De 3) 12.8 8 D 3 1.7 12.5 0 De ) De4 un 10 VS Liit 60 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus De63 L=42.6 K1 V1 1 0 D 16 -2 63 PK 1+00 KK kL=21,6m; 9 D e16 V1 1 tK 6 0/5 1.6 12.8 8 D e160 L= 13,0 0 D 16 00 d=0,4m 13 -5 e1 0 DN Liit 5 14 -29 toru põhja kõrgus ja läbimõõt 0 41 um /31 DN 00 1)00.00 DeXX L=22,8m; d=0,4m 1 e6 0 L=20,9m; d=0,4m 6. 1) .85 60 50 e1 0 5 50 DN Hsv=13,41 9 8 D e16 ← isp um 1) .08 3 Hsv=13,23 9 KK De 6 De 6 Hsv=13,61 50 i=0,005; plastik i=0,005; plastik KK e6 0 0.00 toru sügavus (m) 30 2) 11.8 un MK isp 0 i=0,005; plastik De .5 i=0.007 13 -22 M sv= /50 kt L= 160 De - u 14 K-23 L= 63 M 2) 11.8 14 -33 3 1) .90 (KLP 0 3) 11.8 9 D K1 L= 63 13 21 L=22,3m; d=0,4m nk 14 K-25 3) 12.2 5 De 1) .57 ØXX Proj. survekanalitoru läbimõõt K1 i=0 5.2 V1 1) Hsv=12,98 .90 (V i=0,005; plastik tK 1) .25 (VL 5.1 KK 1.9 11.8 9 Dee160 lastik m H De 2) 12.2 -19 .01 5.2 LP 1 1) .00 (VL 2.2 11.8 0 De 160 63 2) 12.6 0.00 toru pikkus (m) 1.6 12.2 6 De ) 13 -21 6 9 D 16 2) 12.0 -21 De 2) 12.3 P-2 De 0/5 3) 12.3 6 D De P-2 5 D 16 1) .80 0 1 3 D L= 63 1.8 12.3 8 D 3) L= 160 2) 12.1 3 00 4 40 e1 0 ) e1 5 6 D 16 0/3 1.8 2.0 De 5 e1 0 1 2.2 12.6 2 Dee160 KSMK-X Proj. survekanalisatsiooni maakraani tähis i=0,0 5m; d=0, 10 L= 60 i=0 5.1 1.8 2.1 3 De ) 13,08 e1 0 15 2) 10.4 Liit 7 3 D 63 5.1 Liit 7 8 e 63 60 M KK 60 i=0 5.5 D 7 3 ka k Dn 14 -31 5 6 D 16 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus V1 K1 3) 10.4 8 D um e6 um e6 .01 Liit D 63 3 .01 3 e6 mp pe 1 ? 1) .02 e1 0 05; p X isp 0 um 1)00.00 DeXX toru põhja kõrgus ja läbimõõt 3.3 11.7 8 D e160 0 isp 3 tor 14. 4.00 Sii 60 14.00 un un isp 2) 12.6 0.00 toru sügavus (m) De 2 0 D e16 kt kt un u ? 00 PE Ol 14 ber D L= 160 e1 0 V1 V1 kt em 1.3 12.8 6 De 1) .47 N1 L=7, V1 V1 Proj. ühisveetorustik i=0 6.1 60 as 6 1 D 16 2) 12.5 50 K1 X V1 .01 ole e1 0 K1 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitorustik 0 VS vr e 60 1.9 12.5 1 De KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik De 14 1-12 vo 6 1 D 16 V11 Proj. kinnistu veetorustik ee e1 0 16 1) .00 b pu X Proj. kinnistu isvoolne kanalisatsioonitorustik 0 K11 14.00 0/1 60 14.0 60 2) 12.0 mp K1 V1 Proj. ühiskanalisatsioonikaev Ko 1.9 12.0 9 De la Proj. ühisveetorustiku maakraan → Hüd lik 0 L=10.8 i=0 .0130 1 14 lmik ran VS 1 9 D 11 vid Proj. veetorustiku siiber X 1 16K1 De e1 0 ee 2 K1 2 1) .01 45° d 13 1-12 Proj. reoveepumpla V1 V1 i ka 10 rid 2,98 1) .95 a K11 921 De63 L=10.3 2) 11.9 V11 tvu a Proj. isevoolse torustiku muhvotstega siiber 3) 11.9 9 De s ala 2) 12.0 Proj. pumpla elektri-automaatika kilp R= 1.9 12.0 4 De 2.0 12.1 9 De 160 sv=1 200 K1 2 5 D 16 m 1 4 D 11 Ol V1 De e1 0 e1 0 e ma mas Reoveepumpla kuja R=20 m X M L= 63 H 60 10 13 K-19 jan ole 14.10 07; p 0,4m 6.1 du v V 1) .90 (VL s-j Proj. maa-alune/maa-pealne tuletõrjehüdrant oo eerm lastik K1 2) 12.0 P-1 X V1 i=0,0 ,5m; d= giv ik 1.8 12.0 3 De 9) DN 50 PK 1+00 ee u te Tuletõrjehüdrandi katvusala R=200 m Liit 7 3 D 63 13,26 3,27 liit e 7 921 0 um e um 14.1 63 X isp isp K1De160 L=40.0 L=15 sv=1 X X X Likvideeritav/kasutusest kõrvaldatav torustik V1 un un kt kt Likvideeritav või kasutusest välja jääv objekt V1 VS De63 L=40.0 Proj. torustik kinnisel meetodil 14 1-4a H X Taastatav haljasala 1) .02 Kirjuta tee ← K1 08; p 4m Taastatav asaltkattega sõidutee 2) 12.0 V1 lastik Proj. puurimiskaeviku piirjoon 3) 12.0 6 D i=0.010 i=0,0 m; d=0, X KL 1.9 12.0 6 D e63 6 6 D e63 14 P-2 K1 e6 V1 1) .10 0 3 13,42 X L=21 2) 12.5 14.20 1.6 12.5 0 De To rus Liit 0 0 D 16 tik K1 X V1 um e1 0 so 20 isp 60 oju sta 14. un De da kt L= 160 K1 X i=0 6.2 V K1 73 eerm V1 922 .01 00 iku 1:0 0 01 tee 1 :12 X → 26 0 L=10.7 i=0 .0120 1 2 1 16K1 De K1 V1 0 V1 K11 .2 Ve V 14.3 V11 De63 L=10 Ve 73 erm 80 eerm .30 73 erm X 00 iku 90 iku 1:0 te 14 00 iku 1:0 te 1:0 te 01 e 5 01 e 7 De 01 e 3 :12 :13 MÄRKUSED: 63 :12 31 27 0/5 29 · Käesolev joonis on autoriõiguste kaitse all olev objekt. X 00 · Hilisema kuupäevaga joonis tühistab varasema. De KK · Ehitus- montaažtööde tegemisel järgida kehtivaid norme, valmistajatehase juhiseid, olemasolevate võrkude valdaja tingimusi. L= 63 14 -23 · Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 - 2013. 6.2 1) .27 40 X .40 · Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. 9 2) 12.3 14. M 13,5 14 14 K-20 13,58 · Topo-geodeetiline alusplaan on koostatud Pärnu Maamõõduteenistus OÜ poolt, töö nr TM-108/24, 2024 a. 1.8 12.3 9 D 1) .10 (VL 8 9 D e16 · Teede-ehitusliku alusplaanina on kasutatud Infreks OÜ poolt koostatud asendiplaani, töö nr 1608RT24, 2024 a. VS Hsv= X 2) 12.2 P-2 14 1-4 e1 0 · Koordinaadid L-EST`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0) 60 0 1.8 12.2 3 De 1) .28 b · Kaevamistööd olemasolevate tehnovõrkude läheduses teha käsitsi. 14 DN .5 5 14 3 0 · Tehnovõrkude olemasolul tuleb enne ehitustööde algust taotleda ehitustegevuse luba ehitusalasse jäävate tehnovõrkude valdajatelt. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate .50 Liit 7 D 63 2) 12.3 .50 e6 07; p 4m um 3 1.9 12.3 2 De tehnovõrguvaldajate kooskõlastuse tingimusi. 14 lastik isp 6 2 D 63 · Olemasolevate tehnovõrkude ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega alustamist koha peal. i=0,0 m; d=0, un .60 e6 X kt 14 · Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle taastamine, vajadusel V1 To 3 ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus. Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel. rus .70 tik 14 · Isevoolse reoveekanalisatsiooni torustike paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,3 m (mõõdetuna toru põhjast), vastasel juhul tuleb torustik soojustada. so .60 L=21 · Survetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,5 m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada. X oju 14 .80 sta · Olemasolevate rajatiste asukoht, paiknemissügavus tuleb kindlast määrata surfimise teel enne kaevetööde algust. Vajaduse tuleb projekti sisse viia muudatused või ehitada vastavalt 14 da täpsustatud andmetele tagades nõuetekohased vahekaugused olemasolevatest rajatistest (EVS 843:2016 - Linnatänavad) · Olemasolevad kaevuluugid, kaped tõsta/langetada projektiga etteantud tasapinda. Vanad amortiseerunud luugid ja kaped, kaevu teleskoobid, mida pole võimalik niisama reguleerida, X .90 tuleb välja vahetada uute vastu. Olemasolevate kaevude ja kapede, spindlipikenduste, kaevu kaante seisukord täpsustada 14 0 .7 15 · Torustikel on antud toru põhja kõrgusmärk. 14 .0 .00 · Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata. X 0 15 · Projekteeritud kaevude luugid peavad olema teleskoopkaanega nii, et saaks nende kõrgust muuta +/-15 cm. K .10 · Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega maapinnani kape alla. 0 73 irjuta 15 .8 · Projekteeritud survetorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga. kV 00 14 X 1:0 tee · Projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustiku ristumisel tuleb veetorustik paigaldada tagades minimaalne lubatud rajamissügavus ning tehnovõrkude vahelised vähimad kujad. 20 01 2 .20 1- :12 · PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalsest lubatud painderaadiuse nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid. 922 911 15 15 liin · Muudatuste sisseviimise korral tuleb sellest teavitada projekti koostajat. Vajadusel korrigeeritakse projekti. hu 0 X .9 .30 triõ 14 15 ek El .40 - - - X 15 0 .0 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev 15 15 .5 .50 0 15 Tellija: Riigitee kaitsevöönd X .60 15 .1 15 AQUARE OÜ Tori Vallavalitsus 0 Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110 Töö nimetus: X 944 15 .70 .2 15 0 Tallinn, Harjumaa Sauga Tehnopargi veevarustuse ja kanalisatsiooni 911 15 EEP004288 Tel +372 5801 0491 .3 välisvõrgud X 0 [email protected] 944 .80 Ette 15 15 .40 911 vaa 15 Koostas: Joonise nimetus: X tust .50 Marko Raid 0 15.9 15 Veevarustuse ja kanalisatsiooni asendiplaan nr 1 kaa 0 .6 Vastutav pädev isik: X bel 15 Marko Raid .7 16.00 15. 0 16. 15.90 00 80 Lähtefaili nimetus: Objekti aadress(id): 16. X 91 80 Se AQ24201_PP_v01_Sauga-Tehnopark-VKV.dwg Kilksamaa küla, Tori vald, Pärnu maakond TELG 1 0 90 lja 5 16 0 1:0 te 16.10 .1 01 e 6 PK 0+00.00 0 :05 a Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 73 X AQ24201 PP VKV-4-01 1:500 16.20 07.01.2025 30.01.2025  ülss De200 =39.5m L=41.94m De110PE De200PE PE Ühenduspunkt V1 1.96 2) 11.04 De160 1) 11.04 De160 13.00 VS1-1 Tingmärgid (projekteeritud VK torustikud): Ühenduspunkt K1 1.91 2) 11.09 De110 1) 11.09 De110 13.00 KS1-6 VS1-X Proj. veetorustiku sõlme tähis 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus 1)00.00 DeXX toru põhja kõrgus ja läbimõõt 0.00 toru sügavus (m) L=3.7 De160 MK-X Proj. veetorustiku maakraani tähis 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus 1)00.00 DeXX toru põhja kõrgus ja läbimõõt 0.00 toru sügavus (m) ØXX Proj. veetoru läbimõõt 0.00 toru pikkus (m) De160PE ØXX Proj. kinnistul veetoru läbimõõt De63PE 0.00 toru pikkus (m) mp 12.81 kape 13.01 Proj. ühiskanalisatsiooni kaevu tähis toru 10.94 160PE MkDn150 KK-X mp 12.70 kape 13.90 toru 10.95 50PE MkDn40 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus MkDn40 1)00.00 DeXX 1)toru põhja kõrgus väljavoolul ja läbimõõt KS1 2)00.00 DeXX 2)toru põhja kõrgus sissevoolul ja läbimõõt 73001:001:1225 3)toru põhja kõrgus sissevoolul ja läbimõõt Kirjuta tee 16 3)00.00 DeXX V1 0.00 kaevu sügavus (m) ØXX Proj. kanalitoru läbimõõt KS1 L=0.0 toru pikkus (m) V1 i=0.000 toru lang ØXX Proj. kinnistu kanalitoru läbimõõt KS1 L=0.0 toru pikkus (m) V1 i=0.000 toru lang RVP-X Proj. ühiskanalisatsiooni reoveepumpla tähis KS1 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus V1 1)00.00 DeXX 1)toru põhja kõrgus väljavoolul ja läbimõõt 2)00.00 DeXX 2)toru põhja kõrgus sissevoolul ja läbimõõt 0.00 pumpla sügavus (m) KS1 V1 73001:001:1223 KS1-X Proj. survetorustiku sõlme tähis Kirjuta tee 12 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus 1)00.00 DeXX toru põhja kõrgus ja läbimõõt KS1 0.00 toru sügavus (m) V1 ØXX Proj. survekanalitoru läbimõõt 0.00 toru pikkus (m) KS1 V1 KSMK-X Proj. survekanalisatsiooni maakraani tähis 73001:001:1222 Kirjuta tee 10 00.00 projekteeritud maapinna kõrgus 73001:001:1220 1)00.00 DeXX toru põhja kõrgus ja läbimõõt Kirjuta tee 6 0.00 toru sügavus (m) KS1 V1 V1 Proj. ühisveetorustik K1 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitorustik KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitorustik Proj. kinnistu veetorustik KS1 V11 Perpsektiivne toru ots 1.91 1) 9.39 11.30 K 7+31.90 Otsakork De160 V1 K11 Proj. kinnistu isvoolne kanalisatsioonitorustik 73001:001:1221 Kirjuta tee 8 Proj. ühiskanalisatsioonikaev P De160 Proj. ühisveetorustiku maakraan 73001:001:1224 Proj. veetorustiku siiber Kirjuta tee 14 KS1 V1 0,68 Proj. reoveepumpla Hsv=1d=0,4m Proj. isevoolse torustiku muhvotstega siiber 2 6 m; L= Proj. pumpla elektri-automaatika kilp Liitumispunkt K1 1.50 2) 10.00 De160 1) 10.00 De160 11.50 KLP-1 V1 KS1 Reoveepumpla kuja R=20 m 1.96 3) 9.63 De160 2) 9.63 De160 1) 9.63 De63 11.59 VS1-32e Proj. maa-alune/maa-pealne tuletõrjehüdrant 1.96 2) 9.63 De160 1) 9.63 De160 11.59 Siiber DN150 V1 10,6 KS1 Liitumispunkt V1 1.87 2) 9.63 De63 1) 9.63 De63 11.50 Liitumispunkt V1 MK-3 (VLP-3) 1.87 2) 9.63 De63 1) 9.63 De63 11.50 MK-1 (VLP-1) Tuletõrjehüdrandi katvusala R=200 m De110 L=13 8 V1 KS1 De160 L=4.13 Likvideeritav/kasutusest kõrvaldatav torustik L=6.0 X X X De63 PK 7+0 i=0.010 L=6.0 De160 Likvideeritav või kasutusest välja jääv objekt Liitumispunkt K1 1.60 2) 9.90 De160 1) 9.90 De160 11.50 KLP-3 V1 Proj. torustik kinnisel meetodil Torustik soojustada 8 V1 Taastatav haljasala V1 0.8 V1 Taastatav asaltkattega sõidutee Torustik soojustada KS1 V1 i=0.010 L=5.9 De160 0 V1 Proj. puurimiskaeviku piirjoon 2.06 3) 9.59 De63 2) 9.59 De160 1) 9.59 De160 DN50 11.65 VS1-32b DN50 V1 L=5.9 De63 Liitumispunkt K1 1.60 V1 2) 10.15 De160 1) 10.15 De160 11.75 KLP-4 RVP-1 V1 11.80 De160 1.61 2) 10.49 De110 1) 10.49 De110 12.10 V1 KS1-1 V1 0,76 L= Torustik soojustada 88.2 Liitumispunkt V1 1.87 2) 9.88 De63 1) 9.88 De63 11.75 MK-4 (VLP-4) V1 Hsv=1 =0,4m KS1 1.96 2) 9.64 De160 1) 9.64 De160 11.60 VS1-32d V1 11. m; d V1 70 K11 73001:001:1266 V11 ,0 kuja R= L=19 V1 Kirjuta tee T2 L=5.9 V1 De63 i=0.010 L=5.9 De160 V1 V1 11 2 V1 KS1 .80 V1 PK 6+0 1 911 Liitumispunkt V1 1.87 2) 10.63 De63 1) 10.63 De63 12.50 MK-14 (VLP-14) 2 V11 Liitumispunkt K1 K11 1.60 2) 10.90 De160 11.70 1) 10.90 De160 12.50 KLP-14 11.60 922 0m 5 K1 0,4m =10,8 L=5.7 De160 m; d= k Hsv De160 10,71 KS1 V1 10,6 ,2 944 2 1 9 10,6 L= 5; plas ti Torustik soojustada DN50 1 V1 i=0,00 i=0.010 De160 L=5.5 De160 L=5.5 De63 0 11.60 6 L=9.4 8 De63 L 4.61 2) 8.49 De160 1) 10.49 De110 12.10 RVP-1 V1 10,75 K1 K1 Liitumispunkt V1 1.87 2) 11.03 De63 1) 11.03 De63 12.90 MK-16 (VLP-16) 3.60 2) 8.50 De160 1) 8.50 De160 12.10 Siiber DN150 2.10 2) 10.80 De160 1) 10.80 De160 12.90 KK-17 (KLP-16) 10,78 L=15m KS1 V1 L=11.0 Torustik soojustada 11 L=6.0 De63 2 → i=0.010 TÜÜP II i=0.010 V11 L=6.0 .70 De160 De160 K11 =10V1 L=24.3 V1 K1 i=0.008 L=11.0 De160 Liitumispunkt K1 1.60 2) 11.74 De160 1) 11.74 De160 13.34 KLP-18 1 10,6 921 Liitumispunkt V1 2 1.87 2) 11.47 De63 1) 11.47 De63 13.34 MK-18 (VLP-18) 0,4m Hsv=11,0 V1 1.96 2) 10.23 De160 K1 1) 10.23 De160 12.19 Siiber DN150 DN50 1.91 2) 10.29 De110 1) 10.29 De110 11. 12.20 PK 4+60.12 KS1-2 .5 m; d= 10,84 V1 De160 K1 L=2K1511.60 60 L=19,65; plastik 2 V1 .3 K1 i=0.006 L=1.6 MÄRKUSED: De160 PK 5+0 → i=0.008 V1 Torustik soojustada 5 K1 L=6.0 De63 1 De160 V1 i=0,00 · Käesolev joonis on autoriõiguste kaitse all olev objekt. 1.91 2) 11.26 De110 1) 11.26 De110 PK 4+05.25 13.17 i=0.010 L=6.0 De160 K1 2 23 1 KS1 V1 PK 5DN150 K1 · Hilisema kuupäevaga joonis tühistab varasema. 3 De63 L= V1K1 1 V1 V1 K1 K1 0 11.6 V1 PK 4+00 11.50 K1 8 3 V1 · Ehitus- montaažtööde tegemisel järgida kehtivaid norme, valmistajatehase juhiseid, olemasolevate võrkude valdaja tingimusi. 10,96 PK 3+05.36 =12,2 =11,5 De160 0,4m 0,4m K1 11.70 i=0.0060 L=7.0 De160 L=11.1 De160 m; d= k Hsv m; d= tik Hsv V1 Torustik soojustada V11 K11 K1 L=55.1 · Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 - 2013. V1 DN50 ,9 ,3 V1 → i=0.010 1 De400/315 6 7 De63 L 1 K1 ti 1 7.35 = = 6 L 8; plas L 5; plas =11,3 +0 V1 · Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. 0,4m De160 K1 10.6 PK 3+00 i=0,00 i=0,00 m; d= k Hsv 10,72 1.91 V1 2) 11.49 De110 KS1 L=55.1 1) 11.49 De110 13.40 KS1-5 2 L=15.0 K1 11.50 ,79 ,4 11,00 → i=0.007 · Topo-geodeetiline alusplaan on koostatud Pärnu Maamõõduteenistus OÜ poolt, töö nr TM-108/24, 2024 a. 2.00 3) 9.61 De160 8 2) 9.61 De63 1) 9.61 De160 11.61 VS1-32c 0,68 V1 m sv=11 L= 2 ti K1 5; plas V1 Hsv=1 =0,4m ← i=0.010 ; d=0,4 0 1 K1 De160 L=11.5 i=0.01031 V1 H 11.7 De630/500 V11 K11 =15.5 11.80 DN50 K1 · Teede-ehitusliku alusplaanina on kasutatud Infreks OÜ poolt koostatud asendiplaani, töö nr 1608RT24, 2024 a. L=21m5; plastik i=0,00 i=0.010 L=11.0 De160 2.10 2) 11.50 De110 1) 11.50 De110 13.60 KS1-3 V1 K1 ; d V1 V1 m · Koordinaadid L-EST`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. De63 L=11.1 L=6,0 2 K1 V1 0 K1 PK 2+10.71 i=0,0 10,75 V1 K1 3 · Kaevamistööd olemasolevate tehnovõrkude läheduses teha käsitsi. 2 V1 K1 KS1 V1 11.60 · Tehnovõrkude olemasolul tuleb enne ehitustööde algust taotleda ehitustegevuse luba ehitusalasse jäävate tehnovõrkude valdajatelt. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate K1 11.90 1 0 1 V1 11,46 11.8 V1 V11 K11 → 11,52 21 K1 K1 PK 1 De160 L= K1V1 tehnovõrguvaldajate kooskõlastuse tingimusi. 1.69 2) 9.91 De160 1) 9.91 De160 11.60 KK-6 De63 L=10.5 70.5 V1 V1 K1 K1 2 V1 V1 · Olemasolevate tehnovõrkude ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega alustamist koha peal. 1 11,71 K1 V1 K1 KS1 De160 2 V1 12.00 KS1 De110 L=19.6 L=70.1 i=K1 · Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle taastamine, vajadusel 2 V1 K1 0.007 De160 L=11.0 i=0.010 11,78 De110 L=98.4 1 De160 L=18.7 KS1 V1 → 11.9 11.70 +98. De630/500 K1 ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus. Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel. K1 1.96 2) 11.44 De160 1) 11.44 De160 13.40 VS1-2 De110 L=73.8 V1 12.70 De160 L=99.7 0 i=0.007 L=5.7 De160 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 12V1 K1 V11 KS1 K11 .60 KS1 12.10 73001:001:1219 KS1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 KS1 V1 KS1 1V1 · Isevoolse reoveekanalisatsiooni torustike paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,3 m (mõõdetuna toru põhjast), vastasel juhul tuleb torustik soojustada. De63 L=10V1 V1 V1 2.50 KS1 De160 L=66.4 V1 V1 KS1 K1 12.90 KS1 12.80 K1 K1 V1 KS1 K1 V1 K1 K1 K1 K1 V1 KS1 KS1 Kirjuta tee 5a KS1 K1 V1 KS1 V1 2 K1 K1 V1 KS1 V1 KS1 V1 K1 V1 KS1 12 K1 KS1 12.0 3 V1 K1 K1 K1 K1 12.40 V1 KS1 V1 KS1 V1 De160 L=18.7 i=0.006 K1 K1 V1 V1 KS1 12,11 13.00 KS1V1 KS1 V1 V1 K1 K1 → K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 · Survetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,5 m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada. 1 3 K1 K1 K1 0 1K1 38 Torustik soojustad0 V1 K1 2.30 4 K1 2 ← 1 KS1 K1 K1 K1 2.16 2) 11.59 De110 1) 11.59 De110 13.75 KS1-4 KS1 K1 De160 L=100.2 i=0.006 V1 V1 921 · 2 13.1V1 KS1 V1 K1 Olemasolevate rajatiste asukoht, paiknemissügavus tuleb kindlast määrata surfimise teel enne kaevetööde algust. Vajaduse tuleb projekti sisse viia muudatused või ehitada vastavalt → De160 L=67.5 i=0.006 0 2) 11.81 De160 1) 11.81 De160 13.77 KS1 V1 De160 L=14.7 i=0.010 Siiber DN150 K1 12,27 KS1 V1 K1 11.80 Kirjuta tee De110 L=53.0 KS1 K1 KS1 3 KS1 V1 K1 K1 ← täpsustatud andmetele tagades nõuetekohased vahekaugused olemasolevatest rajatistest (EVS 843:2016 - Linnatänavad) 12.80 1.98 12.1 3) 9.67 De160 2) 9.79 De160 1) 9.67 De160 11.65 KK-4 KS1 De630/500 De160 L=53.8 K1 13.20K1V1 1 2 De63 L=15.2 K1 KS1 12.70 V1 12.60 0 12 12.50 KS1 3 12.40 · Olemasolevad kaevuluugid, kaped tõsta/langetada projektiga etteantud tasapinda. Vanad amortiseerunud luugid ja kaped, kaevu teleskoobid, mida pole võimalik niisama reguleerida, .5 V1 0,76 K1 K1 K1 12.30 KS1 V1 12.90 K1 Hsv=1d=0,4m KS1 V1 De630/500 V1 K1 V1 KS1 V1 13.30 tuleb välja vahetada uute vastu. Olemasolevate kaevude ja kapede, spindlipikenduste, kaevu kaante seisukord täpsustada 13.00 KS1 V1 K1 V1 De160 L=53.8 i=0 K1 12.20 De110 L=32 K1 KS1 V1 DN50 K1 ; De160 L=15.0 i=0 De630/500 KS1 V1 .006 V1 De160 L=31.5 K1 m ← · 2.00 Torustikel on antud toru põhja kõrgusmärk. 3) 9.83 De63 2) 9.83 De160 1) 9.83 De160 11.83 VS1-32a KS1 V1 K1 ← 11.90 0 ,4 3 L=2 P .6 KS1 V1 K1 13.40 PK 1.96 0 3) 10.24 De160 2) 10.24 De160 KS1 1) 10.24 De160 12.20 VS1-32 0 13.1 · Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata. 1 K1 K1 De63 L=15.5 Riigihange nr 291278 Kuupäev Kirjeldus Aeg Summa Suhtlus kliendiga ja asja materjalide analüüs, 08.05.2025 Transpordiametile teabenõude koostamine 02:00 320,00 € Transpordiameti vastuse analüüs, nõupidamine 13.05.2025 kliendiga 01:00 160,00 € 13.05.2025 Vaide koostamine 02:30 400,00 € 15.05.2025 Vaidlustuse täiendamine, nõupidamine kliendiga 03:00 480,00 € 16.05.2025 Nõupidamine kliendiga, kaebuse täiendamine 01:45 280,00 € VAKO 19.05.2025 dokumendiga tutvumine, suhtlus 19.05.2025 kliendiga 00:10 26,67 € Hankija 22.05.2025 seisukohtadega tutvumine ja 22.05.2025 analüüs kliendile 02:30 400,00 € Ühispakkujate 22.05.2025 seisukohtade analüüs ja 23.05.2025 suhtlus kliendiga 03:00 480,00 € 26.05.2025 Seisukohtade koostamine 05:00 800,00 € Seisukoha koostamine, sh Euroopa Kohtu praktikaga 27.05.2025 tutvumine ja analüüs. 03:00 480,00 € 27.05.2025 Nõupidamine kliendiga, seisukohtade täiendamine 03:50 613,33 € 28.05.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine 00:20 53,33 € 28.05.2025 Suhtlus kliendiga, seisukohtade täiendamine 01:00 160,00 € Kokku 29:05:00 4 653,33 € 2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU Ehitusprojekt eelprojek staadiumis Töö nr 25012901 Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond KÜ 91804:002:0055 EHR 121436040 Koostas: MIRKO MOPPEL Olevi tn 7, Võru [email protected] tel: +372 5634 6370 Kontrollis: TÕNU JÕGI Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ Reg.nr. 11046867 EEP000154 [email protected] tel: +372 502 0489 Tellija: Mait Munski Karl-Mar ni, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond tel: +372 5342 5564 [email protected] Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 1 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 SISUKORD I SELETUSKIRI AA-3-01 lk SISUKORD................................................................................................................................................2 1.ÜLDOSA................................................................................................................................................3 2.HOONE KONSTRUKTSIOONID, VIIMISTLUS JA ASENDIPLAAN.............................................................4 A)Elamu konstruktsioonid...................................................................................................................4 B) Elamu viimistlus...............................................................................................................................5 C) Asendiplaaniline lahendus..............................................................................................................6 3. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE JA KUIVENDUSVÕRGUD..................................................................7 4. TERVISEKAITSE....................................................................................................................................9 5. TEHNOSÜSTEEMID............................................................................................................................10 6. TULEOHUTUS....................................................................................................................................13 LISAD: 1. Projekteerimis ngimused, korraldus nr 121 (lk 1-5) AA-1-01 15 2. Transpordiame projekteerimis ngimused (lk 1-2) AA-1-02 20 3. Maa- ja ruumiame projekteerimis ngimused (lk 1-3) AA-1-03 22 4. Ehi se tehnilised andmed ja eluruumi andmed (lk 1-9) AA-9-01 25 5. Maakatastri kitsenduste väljavõte (lk 1-3) AA-9-02 34 6. Energiaarvutus (lk 1) EE-9-03 37 7. Mahasõidu seletuskiri (lk 1-10) AA-3-02 38 II GRAAFILISE OSA SISUKORD lk 1. Asendiplaan ja situatsiooniskeem (M 1:500) (M 1:4000) AS-4-01 (48) 2. Mahasõidu asendiplaan (M 1:500) AS-4-02 (49) 3. Mahasõidu asendiplaan ortofotol (M 1:500) AS-4-03 (50) 4. I korruse plaan ja konstruktsioonikihid (M 1:100) (M 1:20) AR-5-01 (51) 5. II korruse plaan ja konstruktsioonikihid (M 1:100) (M 1:20) AR-5-02 (52) 6. Vundamendi plaan jakonstruktsioonikihid (M 1:100) (M 1:20) AR-5-03 (53) 7. Katuse plaan (M 1:100) (M 1:20) AR-5-04 (54) 8. Lõige A-A ja konstruktsioonikihid (M 1:50) (M1:20) AR-6-01 (55) 9. Välisvaated (M 1:100) AR-6-02 (56) 10. Perspek ivsed vaated AR-8-01 (57) 11. Mahu- ja spetsifikatsioonitabelid AR-8-02 (58) Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 2 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 1.ÜLDOSA Projekteeritud objekt asub Võru maakonnas, Võru vallas, Lompka külas, Karl-Mar ni kinnistul; katastriüksuse tunnus (KÜ) 91804:002:0055; ehi sregistri tunnus (EHR) 121436040. Projekteeritud objek ks on 2-korruseline lamekatusega, ilma keldrita üksikelamu. Projek eesmärgiks on elamu rajamine uusehi sena. Kavandatud ehitustööd on ehitusloakohustuslikud. Kinnistu põhjapoolses osas paiknevad olemasolev elamu, kuur, kuur-kelder ja kuur-saun. Projek s käsitletud elamu on kavandatud olemasolevast hoonestusest eraldi. Hoone on kavandatud kinnistu edelapoolsest piirist 23,85m kaugusele. Kaugus olemasolevast elamust 177 meetrit edela suunas. Juurdepääs elamule toimub rajatava mahasõiduga 25195 Käätso - Rõuge – Luutsniku kõrvalmaantee km 2,232 põhja suunas. Rajatakse elamu juurdepääsutee kruusast katendiga. Juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5m. Mahasõit lahendatud eraldi projek ga. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid: Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur on –25°C; Suvine arvutuslik temperatuur +27°C. Kavandatud hoone vastab energiatõhususe nõuetele ning elamule väljastatakse arvutuslik energiamärgis, projek koosseisus esitatud energiaarvutuse lähteandmed ja tulemused. Projek koostamisel on kasutatud tellija poolt esitatud eskiisi koos lähteülesandega. Projek koostamisel ja ehitamisel lähtuda heast ehitustavast ning keh vast seadusandlusest, standarditest ja normidest. Projekteerimise aluseks on Võru Vallavalitsuse 25.02.2025 korraldusega nr 121 väljastatud projekteerimis ngimused. Aluseks võetud õigusak de, normdokumen de ja eeskirjade loetelu: Siseministri 01.03.2021 määrus nr.17 „Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded“; Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojek le“. Ehitusseadus k (Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015; RT I, 19.03.2019, 99); Ees Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; EVS 843:2016 Linnatänavad; Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; EVS 812-7:2018 Ehi se tuleohutus. Osa 7: Ehi sele esitatavadtuleohutusnõuded; EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; EVS-EN 1991-1-4: 2005+NA 2007. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus; EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus; Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumen de säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 3 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 2.HOONE KONSTRUKTSIOONID, VIIMISTLUS JA ASENDIPLAAN A)Elamu konstruktsioonid a) Vundamendid Hoone vundamendid rajatakse puutumatule pinnasele lintvundamen dena rajamissügavus 1200mm maapinnast. Taldmikuks rajatakse monoliitsest raudbetoonist (C25/30) vöö ristlõikega 400x200mm, armeeritud alumises kihis 3tk AIII pikiarmatuuriga d=12mm. Vundamendid rajatakse keramsiitkruusast väikeplokkidest paksusega 250mm. Välja poole paigaldatakse vahtpolüstüreenist ver kaalne isolatsioon min EPS120 100mm paksuselt. Sokkel krohvitakse niiskuskindla armeeritud soklikrohviga või kaetakse sokliplaa dega. Eenduvad puitkarkassist seinaosade jaoks rajatakse keramsiitkruusast väikeplokkidest lintvundamendid ilma soojustuseta. Korstna ja ahju vundamendiks rajatakse monoliitsest raudbetoonist (C25/30) vundamendiplaat paksusega 300m, mis armeeritakse alumises kihis AIII armatuurvõrguga #100/100/10/10. Korstna ja ahju vundament on eraldatud betoonpõrandast vajumisvuugiga. Terrassi vundamen deks on monteeritavad monoliitbetoonist taldmikud (talla pinnaga 400x400mm), mis paigaldatakse 200mm paksusele kruusapadjale. Monteeritavate taldmike asemel võib kasutada ka monoliitsest raudbetoonist vundamendiposte (betoon C25/30; d=160mm), mis armeeritakse igaüks 1tk AIII püstarmatuuriga d=10mm. b) Seinad: Esimese korruse välispiirded rajatakse gaasbetoonist väikeplokkidest paksusega 250mm. Seest poolt krohvitakse kipskrohviga paksusega 10mm. Välja poole paigaldatakse kivivillaplaat paksusega 100mm. Väljast krohvitakse ilmas kukindla armeeritud fassaadikrohviga. MiMekandvad vaheseinad rajatakse gaasbetoonist väikeplokkidest paksusega 100mm. Vaheseinad krohvitakse mõlemalt poolt kipskrohviga paksusega 10mm. Eenduvad seinaosad rajatakse puitkarkassist pos ristlõikega 50x150mm, sammuga 400mm, mis kaetakse mõlemalt poolt horisontaalse roovitusega ristlõikega 100x25mm, sammuga 600mm ja seejärel mõlemalt poolt ver kaalse puitvoodriga paksusega 21mm. c) Vahelaed ja põrandad I korruse põrandad on rajatakse pinnasele. Põrandakonstruktsiooni moodustab monoliitbetoonist plaat (vt Vundamendid) Aluskih dena max 200mm kih dena mehhaaniliselt hendatud killus k (fr16-32) ja/või kruus, seejärel vahtpolüstüreen (min. EPS80) paksusega 200mm, mille peale paigaldatakse 2 kih polüetüleenkilet (0.2+0.2mm) ülespööretega seinale. Seejärel paigaldatakse armeeritud monoliitne betoon (paksus 100mm, C25/30), mille peale paigaldatakse põrandakate (aluskaMega parkeM ja niisketes ruumides keraamiline plaat). Põrand armeeritakse #200/200/8/8 armatuurvõrguga ning enne valamist paigaldatakse põrandaküMetorus k. Terrassid rajatakse puidust sügavimmutatud puitmaterjalist ristlõikega 50x150mm, sammuga 600mm, mille peale paigaldatakse sügavimmutatud terrassilaudis paksusega min 28mm. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 4 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 Vahelagi rajatakse puidust taladest ristlõikega 45x195mm, sammuga 600mm. Talade vahele paigaldatakse kivivill paksusega 200mm. Talade alla paigaldatakse roovitus ristlõikega 100x25mm, sammuga 400mm ning laelaudis või kipsplaat. Talade peale paigaldatakse ristlaagid paksusega 45mm, sammuga 400mm, mille peale paigaldatakse sulundiga OSB paksusega 22mm. Seejärel paigaldatakse põrandakate. d) Katus Hoonele rajatakse sarikatest ristlõikega 50x400mm (liimpuit talad või topelt sarikad saematerjalist). Sarikad paigaldatakse ühekaldelisena. Sarikate samm 600mm. Sarikate vahel kivivill paksusega 400mm. Sarikate peal tuuletõkkeplaat paksusega 13mm, seejärel distantsliist ristlõikega 50x50mm, sammuga 600mm piki sarikaid. MiMehingav katuse aluskate. Distantsliist ristlõikega 50x25mm, sammuga 600mm. Seejärel roovitus ristlõikega 100x32mm sammuga 416mm, mille peale paigaldatakse sulundiga OSB paksusega 16mm. KatusekaMeks paigaldatakse 2-kihiline SBS katusekate või analoogne. Sarikate alumisele küljele paigaldatakse aurutõke, roovitus ristlõikega 100x25mm, sammuga 400mm ja laelaudis või kipsplaat. e) Avatäited Aknaraamid ja lengid PVC-profiilist, toon valge, klaasitud 3-või 4-kordse klaaspake ga (U=0.85). Välisuksedpuidust või metallist (U=1.1). B) Elamu viimistlus a) Välisviimistlus Puidust detailid (pos d, talad ja muud avatud puitosad) võõbatakse ilmas kukindla vesialuselise värviga. Oksakohad krunditakse enne viimistlemist. Soovitavalt kasutada karestatud materjali (lihvimata). Kehalise kohtak ulatuses paiknevad puitpinnad lihvitakse. Hoone sokliosa krohvitakse niiskuskindla tumehalli krohviga või kaetakse sokliplaa dega. KatusekaMeks on rullmaterjal, toon must. Hoonele paigaldada vihmaveerennid ja allavoolutorud sarnases toonis katusekaMega või tsinkplekist. Välisviimistluseks fassaadikrohv, toon hall ja osaliselt ver kaalne puitvooder, toon tumehall. b) Siseviimistlus Siseviimistluses kasutatakse tapeete ja värve, veega kokkupuutuvatel pindadel kasutatakse hüdroisolatsiooni ja märgumist taluvaid viimistlusmaterjale (keraamiline plaat). Osaliselt kasutatakse laudvoodrit. Põrandatele paigaldatakse aluskaMega parkeM. Niisketes ruumides kasutatakse põrandatel hüdroisoaltsiooni ja veekindlaid materjale (keraamiline plaat). Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 5 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 C) Asendiplaaniline lahendus a) Paiknemine Kinnistu põhjapoolses osas paiknevad olemasolev elamu, kuur, kuur-kelder ja kuur-saun. Projek s käsitletud elamu on kavandatud olemasolevast hoonestusest eraldi. Hoone on kavandatud kinnistu edelapoolsest piirist 23,85m kaugusele. Kaugus olemasolevast elamust 177 meetrit edela suunas. b) Juurdepääsud ja parkimine Juurdepääs elamule toimub rajatava mahasõiduga 25195 Käätso - Rõuge – Luutsniku kõrvalmaantee km 2,232 põhja suunas. Rajatakse elamu juurdepääsutee kruusast katendiga. Juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5m. Mahasõit lahendatud eraldi projek ga ning esitatud käesoleva projek koosseisus. Parkimine on kavandatud kinnistusiseselt. EMe nähtud parkimiskohad kolmele sõidukile. c) Piirdeaiad Kinnistul piirdeaiad puuduvad, piirdeaiad rajatakse vajadusel eraldi projek ga. d) Transpordiame ngimused 1. Projek asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate objek de (juurdepääsutee, piire, parkla, tehnovõrgud vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehi st. Riigitee kaitsevööndis keh vatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõMu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. 4. Projek s kasutada riikliku teeregistri (hMp://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Meil ei ole vastuväiteid juurdepääsu rajamiseks kohalikult teelt nr 9180184 Vana-Nursi - Nooska tee vastavalt lisatud skeemile. 6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, miMe eMe näha. 7. Lähtuvalt asjaolust, et projek ga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projek koostamisel arvestada olemasolevast ja perspek ivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projek koostamisel hinnata ning vajadusel võMa tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projek seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projek koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest 2 (2) põhjustatud häiringute leevendamiseks projek ga käsitletaval alal. Kõik müraga seotud leevendusmeetmed teostab arendaja. 8. Projek joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele miMe kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 6 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -raja ste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb väl da kanalisatsiooniehi ste kujade saMumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsioonieh stest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik saMumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 10. Projek koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuh mise lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punk le 5 ja § 70 lg 2 punk le 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehi st ja selle korrakohast kasutamist. SademeveM ei tohi juh da riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 11. Projek aluseks olev geodee line alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projek koostada ja kontrollida. Kõik projek ga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. 12. Me ei võta kohustusi projek ga seotud raja ste väljaehitamiseks 3. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE JA KUIVENDUSVÕRGUD Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Bioloogiliste jäätmete kompos mine on lubatud oma kinnistu piires. Ehitustöödel tekkiva ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumen dest: 1) Jäätmeseadus (Vastu võetud 28.01.2004, RT I, 04.07.2017, 43); 2) Võru valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 27.11.2013 määrusega nr 2, RT IV, 20.09.2014, 23); 3) ”Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025” (22.september 2020.a.); Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutusse anda. Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, miMekõlbulik puit tükeldada ja kasutada küMematerjalina (v.a. värvitud ja immutatud puit). Kivijäätmed sorteerida ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja vedada kas ümbertöötlemiseks või ehitusjäätmete ladustuspaika. Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitluseMevõMele. Kinnistul tekkiv vihmavesi imbub maasse kinnistu piires. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 7 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 KUIVENDUSVÕRGUD 1. Küsida MaRu Võru esindusest ([email protected]) maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjoonised. 2. Teostusjooniste alusel määrata kindlaks drenaažkuivenduse raja ste asukoht ja sügavus (töid teostada nii, et ei kahjustataks drenaažitorus kke). 3. Täpsustatud drenaažkuivenduse raja ste paiknemine kanda projek joonistele. 4. Hoone projekteerimisel arvestada, et maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi kavandatav ehi s takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist (MaaParS § 47 lg 56). 5. Tee projekteerimisel tuleb arvestada sellega, et tee maa-ala alla jäävad drenaažitorud tuleb asendada sama siseläbimõõduga plasMorudega (SN8) või paigaldada drenaaži kaitseks kaMe laud (maaparandusraja ste tüüpjoonis (2024) 2.22 Erateede teealune kollektor). 6. Maa-aluste kommunikatsioonide (elekter, vesi, kanalisatsioon jne) projekteerimisel tuleb need paigaldada drenaaži alla tagades nõutud vahekauguse (vähemalt 0,5 meetrit). Mullatööd drenaaži vahetus läheduses teostada käsitsi. 7. Projek s näha eMe lahendused drenaaži taastamiseks juhusliku vigastamise korral (MaaParS § 44 lg 3). 8. Ehi ste rajamisel rikutud maaparandussüsteemi raja sed (dreenid, kollektorid) tuleb taastada. Tööd teha maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg 5, ehitusseadus k (edaspidi EhS) § 11). 9. Kui projektlahendus ei võimalda drenaažisüsteemi nõuetekohast toimimist, siis tuleb drenaaž ümber rekonstrueerida. Selleks taotleda maaparandussüsteemi projekteerimis ngimused MaRu-lt (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12). 10. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt ja kommunikatsioonide projek d MaRu-le kooskõlastamiseks. 11. Kasutusluba esitada MaRu-le kooskõlastamiseks koos teostusjoonistega (EhS § 54 lg 1 ja lg 6 p 1). Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 8 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 4. TERVISEKAITSE Ehituse käigus tuleb järgida Ees Vabariigis keh vaid tervisekaitse alaseid seadusi, norme ja teisi õigusakte. Kõik ehitusel kasutatavad materjalid ja seadmed peavad vastama keh vatele standarditele ja normidele ning omama vastavat tooteser fikaa . Väljaspool projekteeritavat hoonet hoone lähialas puuduvad olulise keskkonnamõjuga ehi sed ja objek d. Ruumidesse on eMe nähtud loomulik valgustus akende kaudu. Ruume on võimalik ven leerida loomulikul viisil avatavate akende kaudu ja soojusvahe ga sisse- ja väljapuhkega ven latsioonisüsteemiga. Elamumaal tuleb tagada normtasemed vastavaltKeskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed jamürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.Elamualadel liiklusmürast ngitud müratase ei tohi ületada 55 dB päevasel ajal ja 50 dB öisel ajal. Vastavalt Sotsiaalministri 03.03.2002 määrusele nr 42 (RT I, 08.02.2017, 4) „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, ei tohi elamu eluruumides müra tase ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Radooni tõkestamine Radooni tõkestavate meetmetena kasutatakse hoones soojusvahe ga sisse- ja väljapuhke ven latsioonisüsteemi, millega saavutatakse madal kuni keskmine võimalik radooni tase hoones. hMps://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v %C3%A4hendamise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf Täiendavaid radooni tõkestamise meetmeid ei ole vaja kasutusele võMa. Hoone asub madala radooniriskiga piirkonnas. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 9 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 5. TEHNOSÜSTEEMID Elektrivarustuse ja muude tehnosüsteemide kohta on näidatud asendiplaanil põhimõMeline lahendus. Elektrivarustus Elamu elektrivarustus tagatakse olemasoleva 3x25A liitumisega. Ehitustööde käigus paigaldatakse uus maakaabel liitumispunk st elamu tehnoruumi, kuhu on kavandatud projekteeritud hoone peajaotuskilp. Elektri- ja nõrkvoolu seadmete ja juh misseadmete valik ning dimensioneerimine ei kuulu käesoleva projek töövõMu, vaid lahendatakse eraldi projek ga projek järgmises staadiumis. Kasutusloale eelnevalt koostatakse elektripaigalduse nõuetele vastavuse audit. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Elamu veevarustus tagatakse olemasolevast puurkaevust maa-aluse torus kuga PE PN10 De32s ügavusega1,8m maapinnast. Vajalik tarbeveenormaa ivne vajadus elamule on 0.46 l/s; 0.29 m3/h; 0.71 m3/d. Elamu reoveekanalisatsioon lahendatakse isevoolse torus kuga PVCSN8 De 160 elamust sep kusse ning immutatakse maasse imbväljakuga. Kinnistu kanalisatsioonilepaigaldatakse tagasivoolu tõkestamiseks tagasivooluklapp. Torus kulepaigaldatakse tuulutus. Kü-e- ja ven latsioonisüsteemid Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded EJKÜ soovitus / 2007 “Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad” Hoone tehnosüsteemide RYL 2012 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine” LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“ EVS-EN ISO 52016-1:2017 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks“ EVS-EN ISO 9972:2015Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod. EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ven latsioon. CEN/TR 16798-2:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ven latsioon Osa 2. KüMe- ja ven latsiooni osa tööde kohta koostatakse projek d vastavalt vajadusele projekteerimise järgmistes staadiumites. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 10 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 KüMe- ja ven latsioonisüsteemide torus ke planeeritav tööiga on 50 aastat. KüMe- ja ven latsioonisüsteemide erinevate komponen de tööiga on 15-20 aastat. Projekteeritava hoone soojusvõimsuse määramisel on aluseks võetud järgmised välispiirete soojusläbivused: Välissein U= 0,20 W/m2K Katuslagi U= 0,11 W/m2K Põrand pinnasel U= 0,15 W/m2K Aknad U= 0.85 W/m2K Välisuks U= 1.1 W/m2K Piirdetarindite soojusjuh vus summaarselt 63,2W/K Joonläbivus summaarselt 12,8 W/K Õhuleke H=5,3 W/K Energiaarvutuses kasutatud infiltratsiooni õhulekkearvu baasväärtust 1,5 m3/(h*m2). Vajalik mõõdistamine enne kasutusloa taotlemist (esitada koos kasutusloa dokumentatsiooniga). Vastavalt energiaarvutusele – netoenergiavajadus 132,0 kWh/(m2a), ja ETA 162,2 kWh/(m2a), Ven latsiooniseadmed ja soojuspumbad paiknevad tehnilises ruumis. Hoonele paigaldatakse rootorsoojustagas ga sisse- ja väljapuhke ven latsioonisüsteem. Ven latsioonisüsteemi erivõimsus 1,15 kW (m3/s). Ven latsioonitorus k on peidetud konstruktsioonide sisse (esiku ripp-lae alune, seintes ja pööningu soojusisolatsiooni sees). Torus k rajatakse ümaratest kergterasest ven latsioonitoudest. Ven latsiooniõhu lisasoojendamine toimub elektrikalorifeeriga. Kavandatud ven latsioonisüsteemi üld vooluhulk 60L/s. Ven latsiooniseadmed (tsentraalseadmed, ven laatorid, kalorifeerid jt) tuleb valida vastavalt arvutuslikule õhuvooluhulkale, teisaldatavale õhukeskkonnale, akus listele nõutele hoones, keh vatele tuleohutusnõuetele jm ngimustele. Seadmete ees peab olema normaalseks teenindamiseks vajalik vaba ruum elemendi paigalduse ja remondi tarbeks. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, lisaks paikneb hoones tahkel küMel küMeseade. KüMeseadmed peavad vastama standardi EVS 812-3:2018 (Ehi ste tuleohutus. Osa 3: KüMesüsteemid) nõuetele. Paigaldatakse õhk-vesi soojuspump võimsusega 6kW. Sooja vee tootmine toimub soojuspumbaga. Ven latsiooniseadmed ja soojuspumbad paiknevad tehnilises ruumis. I korruse soojajaotus on tagatud põrandaküMetorus kuga, II korrusel radiaatoritega. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid: Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur on –27°C; Suvine arvutuslik temperatuur +25°C. Hoone ruumitemperatuur +22°C. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 11 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 VesipõrandaküMe jaotuskarp (kollektor) asub samal korrusel tehnoruumi seinal. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaatmootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri op maalsena. Niisketes ruumides lahendatud põrandaküMe baasil, põrandaküMe vesi on parameetritega 36,6 – 31,6 °C . Maksimaalseks põrandapinna temperatuuriks on 27,7 °C. Ruumitermostaadid paiknevad eluruumide seintel, märgades ruumides aga termostaat andur paikneb põrandas. Vajaliku põrandaküMevee temperatuuri saavutamiseks kasutatakse segamissõlme (nt UPONOR PUSH 45A). Põrandatorus kena kasutatakse nt UPONOR PEX 20x2,0 põrandaküMe torus kke. KüMe torud mis läbivad seinu ja ukse avasid paigaldatakse hülsstorusse. PõrandaküMe kontuure ei paigaldata statsionaarsete objek de alla Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šah , peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhas ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 12 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 6. TULEOHUTUS Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt TP-3 tulepüsivusklassi. Kasutamisotstarbe järgi kuulub hoone I kasutusviisiga hoonete hulka (11101 üksikelamu). Projek koostamisel on tuginetud Siseministri 01.03.2021 määrus nr.17 „Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoone seinad ja laed vastavad D-s2,d2 klassi materjalile, välisseina välispind vastab D,d2 klassi materjalile, soojustus-süsteem vähemalt D,d0 klassi materjalile, õhutuspilu välispind vähemalt D,d2 klassi materjalile. Rõdu pind vastab vähemalt D-fl,s2 klassi materjalile. Kaablite tuletundlikkus peab vastama vähemalt Dca-s2,d2,a2 materjalile. Tehnilise ruumi ja panipaikade siseseinte ja lagede tuletundlikkus peab vastama klassile B-s1,d0 ning põrand klassile D-fl,s1 Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, lisaks paikneb hoones tahkel küMel küMeseade. KüMeseadmed peavad vastama standardi EVS 812-3:2018 (Ehi ste tuleohutus. Osa 3: KüMesüsteemid) nõuetele. Paigaldatakse õhk-vesi soojuspump võimsusega 6kW. Sooja vee tootmine toimub soojuspumbaga. Hoone suitsulõõridesse on eMe nähtud paigaldada puhastamiseks tahmaluugid, põranda põlevast materjalist 250mm kõrgemale. Luukide eMe peab jääma puhastamiseks 0,6m ruum. KüMekollete eMe põrandale paigaldatakse kas hedalt põranda ja küMekoldega liituv metall-leht (või naturaalne betoonviimistlus vms. lahendus), mis ulatub koldeavast külgedele 150mm ja eMepoole 400mm. Põlevmaterjalist ehi se osad peavad jääma kamina/ahju suitsukorstna välispinnast 100mm kaugusele, kui korstna välispinna temperatuur ei ületa 80⁰C. Lagedest läbiminekul tuleb paigaldada lisaks korstna välispinnale 100mm kivivilla (soovitavalt PAROC tüüp PAL või TUL, mahukaal 100kg/m3). Põlevmaterjalist tarindiosa (nt: vaheseina ja suitsulõõriseina ühenduskohale) tuleb samu paigaldada 100mm paksuselt kivivill (mahukaal 100kg/m3). Hoone suitsulõõridesse on eMe nähtud paigaldada puhastamiseks tahmaluugid, põranda põlevast materjalist 250mm kõrgemale. Luukide eMe peab jääma puhastamiseks 0,6m ruum. KüMekollete eMe põrandale paigaldatakse kas hedalt põranda ja küMekoldega liituv metall-leht (või naturaalne betoonviimistlus vms. lahendus), mis ulatub koldeavast külgedele 150mm ja eMepoole 400mm (avatud suuga kaminal 750mm). Kui korstna temperatuuriklass on üle T400 paigaldatakse põlevmaterjalist ehi sosa ja korstna vahele üldjuhul 250 mm paksune kiht mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m 3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600⁰ C. Moodulkorstna puhul lähtuda tootja paigaldusjuhistes toodud ohutuskujadest. Vastavalt EVS 812-3:2018 ptk 7.6.4. peab <T400temperatuuriklassiga müüri skorstna, mille läbiviigu pikkus 200 mm kuni 400 mm isoleerima põlevmaterjalidest min150mm miMepõleva isolatsioonimaterjaliga, mille mahukaal on min 100kg/m3 ja töötemperatuur min 600C (EVS 812- 3:2018 joonis A.6). <T400 korstna 400 mm kuni 600 mm läbiviigu pikkuse korral tuleb müüri skorstna läbiviik isoleeridaminimaalselt 200 mm laiuselt (EVS 812-3:2018 joonis A.7). Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootja juhisteseMenähtud ohutuskujadest. Korstna pikkus ulatub 1200mm üle katuse pinna (katus 2⁰). Pääs pööningule tagatud luugiga min mõõtmetega 600x800mm hoone rõdul. Kohtkindel redel korstnani pääsemiseks pole nõutud. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 13 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Mar ni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040 Elamusse tuleb paigaldada vähemalt ühte ruumi autonoomne vingugaasi signalisatsiooniandur ja autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur (määrus nr.17). Katusekate vastab nõuetele, mis näeb eMe piiratud osalemise põlemisprotsessis tähis BROOF(t2-t4). Päästeame sõidukite juurdepääs on tagatud hoone igale küljele, juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5m. Kujad teiste hoonetega on üle 8m. Hoones eraldi tuletõkke sektsioone ei moodustata. Tuletõrje veevarustuse lahendus peab vastama siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, ngimused ning kord“ nõuetele. Veevõtukoht peab olema rajatud kasutusloa taotlemise ajaks. Alus: Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojek le“ § 22 lg 1 p 15. Hoone paikneb hajaasutuses (naaberhoonete kaugus >40m). Tuletõrjevee vajadus on 10 L/s 3 tunni jooksul (maht 108m3), rakendub määruse nr 10 § 6 lõige (51) punkt 2: erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Lähim olemasolev veevõtukoht paikneb mööda teed lõuna suunas 5,6km kaugusel Rõuge alevikus, Hüdrant nr 1 (VID14157). Suitsueemaldus toimub akende-uste kaudu. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šah , peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhas ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul. Töö nr: 25012901 Võru, 09. aprill 2025.a. 14 / 14 Vastutav spetsialist: Koostas: Mirko Moppel Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ [email protected] EEP000154  Tähispost 99 2s 0 R5.0 3.5 2 1 Tunnus 91804:002:0055 127 0 Lähiaadress Karl-Martini 127. .50 2 Ehitis 1 ealu 62.3 ne pind Asustusüksus Lompka küla 1 m² 60 Omavalitsus Võru vald 4 127 Maakond Võru maakond Varju 10.9 all R5.00 m² Moodustamise aeg 13. juuni 2003.a. .70 Muudatuse registreerimise aeg8. aprill 2024.a. A 3 10. 00 Muudatuse põhjusKÜ ruumikuju B muutmine Maa maksustamishind 13625.00 € Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100% Pindala 49430.0 m² Haritav maa 19009.0 m² Metsamaa 22188.0 m² Õuemaa 7004.0 m² Muu maa 1229.0 m² Kinnistu nr. 2031441 Omandivorm Eraomand TINGMÄRGID PROJEKTIS KÄSITLETUD RAJATAV 1 ÜKSIKELAMU Planeeritud prügikonteineri asukoht Kavandatud ehitise 1.korruse põranda ±0.000 kõrgus PROJEKTEERITUD ELAMU (POS.1) Olemasolevad drenaažikraavid Krundi piirid KOORDINAADID L-EST SÜSTEEMIS X,Y 1. 6407685.81 674725.13 Rajatavad kruusakattega 2. 6407688.97 674714.55 Olemasolevad maa-alused drenaažitorud Kr. juurdepääsuteed 3. 6407695.32 674716.45 Töö nimetus: Objekt: 4. 6407692.16 674727.03 Karl-Martini /1, Lompka küla, Sissepääsud projekteeritud hoonesse / 2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU Võru vald, Võru maakond Rajatavad madalpinge maakaablid KÜ 91804:002:0055 juurdepääs kinnistule Koostas: Koostamise kuupäev: Töö nr: Mirko Moppel 09.aprill 2025.a. Rajatavad veetrassid Kontrollis: 25012901 MÄRKUSED: Tõnu Jõgi · Koordinaadid L-EST süsteemis; Joonise nimetus: Mõõtkava: Leht: Staadium: · Kõrgused EH2000 süsteemis; M 1:500 Rajatavad kanalisatioonitrassid Rajatav septik koos imbväljakuga · Asendiplaani koostamisel kasutatud Maa-ameti kaardiserveri digitaalset väljavõtet Asendiplaan ja situatsiooniskeem M 1:4000 AS-4-01 Eelprojekt  Võru Vallavalitsus Teie 11.04.2025 [email protected] Võrumõisa tee 4a Meie 13.04.2025 nr 7.1-2/25/5955-2 65605, Võru, Võru maakond Karl-Martini kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Lompka küla Karl-Martini kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 485017, EHR kood nr 121436040). Kinnistu (katastritunnus 91804:002:0055) asub riigitee nr 25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku tee (edaspidi riigitee) km 2,006-2,339 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ, töö nr 25012901 „2-korruseline üksikelamu. Ehitusprojekt eelprojekti staadiumis“. Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 10.02.2025 kirjaga nr 7.1- 2/25/2121-2 (edaspidi ettepanekud). Oleme tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga ning palume projekti korrigeerida järgmiselt. 1. Projekti asendiplaanile on ilmselt kantud riigitee kaitsevöönd vastavalt meie ettepanekute p 1, kuid asendiplaani tingmärkide loetelus ega asendiplaanil puudub vastava tingmärgi kirjeldus. 2. Täiendada projekti seletuskirja vastavalt meie ettepanekute p 7. 3. Eemaldada projekti seletuskirja ptk 2. „Hoone konstruktsioonid, viimistlus ja asendiplaan“, alajaotusest C) „Asendiplaaniline lahendus“, alajaotuses d) toodud Transpordiameti tingimuste loetelu. Ehitusregistris projekteerimistingimuste menetluses edastatud tingimuste loetelu ehitusloa aluse projekti seletuskirjas täiendavalt välja tuua ei ole asjakohane. 4. Projekti seletuskirja ptk 2. „Hoone konstruktsioonid, viimistlus ja asendiplaan“, alajaotuses C) „Asendiplaaniline lahendus“, alajaotuses b) „Juurdepääsud ja parkimine“ on kirjas: Mahasõit lahendatud eraldi projektiga ning esitatud käesoleva projekti koosseisus. Riigitee ristumiskoha ehitamiseks oleme 04.04.2025 edastanud huvitatud isikule (siin ja edaspidi Karl-Martini kinnistu omanik) allkirjastamiseks riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-1/25/163-5. Käesoleval hetkel ei saa me lugeda veel nimetatud lepingut sõlmituks, kuna huvitatud isik ei ole meile tagastanud ka omalt poolt allkirjastatud riigitee ristumiskoha ehitamise lepingut. Juhime tähelepanu, et kohalikul omavalitusel ei ole ehitusseadustiku (EhS) § 101 lg 2 alusel pädevust väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Sellest tulenevalt Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  palume korrigeerida käesoleva ehitusloa eelnõu aluseks esitatud projekti riigitee ristumiskoha ehitamise kontekstis järgmiselt: 4.1. Kanda projekti asendiplaanile riigitee ristumiskoha töömahu piir, lisada asendiplaanile viide riigitee ristumiskoha ehitamise aluseks olevale projektile (töö teostaja, töö nr, projekti nimetus) ning riigitee ristumiskoha ehitamise lepingule. 4.2. Eemaldada projekti materjalidest (seletuskiri, lisad vm) mis tahes riigitee ristumiskoha ehitamise projektiga seotud materjalid (sh ka riigitee ristumiskoha ehitamise nõuded). 4.3.Projekti seletuskirjas sobivas kohas kirjeldada riigitee ristumiskoha ehitamist viidates vastavale projektile ning ristumiskoha ehitamise lepingule. 5. Eemaldada ehitisregistrist ehitusloa eelnõu menetlusega seotud materjalide hulgast kõik riigitee ristumiskoha ehitamisega seonduvad materjalid. Riigitee ristumiskoha ehitamine ei ole käesoleva ehitusloa eelnõu ning selle aluseks oleva projekti osa. Ehitusloa aluseks olevast projektist peab selgelt ning ühemõtteliselt olema aru saada, mille ehitamiseks käesoleva ehitusloaga luba antakse ning mille ehitamine (riigitee ristumiskoht) toimub muude juriidiliste kokkulepete alusel. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning EhS § 101 lg 2 jätame ehitusloa eelnõu kooskõlastamata. Kooskõlastame ehitusloa eelnõu pärast seda, kui huvitatud isik on tagastanud meile [email protected] ka omalt poolt allkirjastatud riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: 1. 25012901_EP_AA-3-01_Seletuskiri 2. 25012901_EP_AS-4-01_Asendiplaan_2025-04-09 Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 2 (2) Riigihangete vaidlustuskomisjon 28. mai 2025 Riigihanke viitenumber: 291278 Vaidlustaja: AS TREF Nord registrikood: 10217746 Lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Ahtri 6A, Tallinn 10151 tel: +372 5660 1177 e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood: 70001490 e-post: [email protected] Lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni tn 4 / Sakala tn 10, Tallinn 10116 e-post [email protected] Kolmas isik I: KMG OÜ registrikood: 16196755 e-post: [email protected] Kolmas isik II: Infragreen OÜ registrikood: 16740489 e-post: [email protected] Kolmandate isikute vandeadvokaat Kadri Matteus lepinguline esindaja: Advokaadibüroo Matteus Maakri tn 30, Tallinn 10145 e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD I. MENETLUSE KÄIK 1. Vaidlustaja osales pakkujana Transpordiameti riigihankes „Riigitee 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km 108,5 - 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (viitenumber 291278) (edaspidi Are möödasõidu riigihange). Transpordiamet (edaspidi ka hankija) tegi Are möödasõidu riigihankega seonduvalt 08.05.2025 otsuse nr 1.3-2/25/002, millega tunnistas Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | [email protected] | www.emerald.legal Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 Malmö 21, Pärnu 80011 | +372 5607 6810  kõik esitatud pakkumused vastavateks. Sama otsusega tunnistas Transpordiamet edukaks kolmandate isikute KMG OÜ ja Infragreen OÜ (edaspidi ühiselt ühispakkujad) ühispakkumuse. 2. 14.05.2025 tegi Transpordiamet Are möödasõidu riigihankega seonduvalt otsuse nr 1.3-2/25/003, millega jättis ühispakkujad kõrvaldamata ning kvalifitseeris ühispakkujad. 3. Vaidlustaja esitas eelnimetatud otsustele 16.05.2025 vaidlustuse. Hankija ja ühispakkujad esitasid oma seisukohad 22.05.2025. 4. 23.05.2025 määras vaidlustuskomisjon asjas kirjaliku menetluse ning andis pooltele tähtajaks 28.05.2025, et esitada täiendavaid seisukohti ja menetluskulude nimekirju. Vaidlustaja esitab siinsega oma seisukohad hankija ja ühispakkujate dokumendi osas. Vaidlustaja esitab menetluskulude nimekirja eraldi dokumendiga. II. VAIDLUSTAJA VASTUS HANKIJA SEISUKOHTADELE 5. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hankija on õiguspäraselt tunnistanud ühispakkujate pakkumuse vastavaks, millest sõltub omakorda sellele järgnevate hankija otsuste õiguspärasus. Vaidlustaja on toonud välja, et ühispakkujate pakkumust ei oleks saanud vastavaks tunnistada, kuna ühispakkujate antud pakkumuse tagatis ei täitnud vastavustingimuste nõudeid. Pakkumuse tagatis oleks pidanud kehtima kuni 17.08.2025, kuid ühispakkujad andsid pakkumuse tagatise kuni 15.08.2025. Varasemas praktikas on läbivalt leitud, et pakkumuse tagatise nõutust lühem kehtivusaeg toob kaasa pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. 6. Hankija ja ühispakkujad on leidnud, et pakkumuse tagatise lühema kehtivusaja puhul ei ole siiski tegemist rikkumisega või, alternatiivselt, on tegemist väheolulise rikkumisega, sest 17.08.2025 on pühapäev ning 15.08.2025 on viimane sellele eelnev tööpäev. Need seisukohad ei tugine kehtivale õigusele ning hankija ega ühispakkujad ei ole ka viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mille kohaselt saaks pakkumuse tagatise tähtaeg lüheneda. 7. Hankijal oli soov nõuetele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Sellega on hankija rikkunud teiste hankes osalenud ning korrektse pakkumuse esitanud ettevõtete õigusi, koheldes pakkujaid ebavõrdselt. Ühispakkujad ei ole oma pakkumusega andnud nõuetele vastavat pakkumuse tagatist, mistõttu oleks tulnud nende pakkumus mittevastavaks tunnistada. 8. Pakkumuse tagatise kehtivus on seotud pakkumuse jõusoleku ajaga. Hankija ja ühispakkujad on oma seisukohtades väljendanud, et pakkumuse tagatise kehtivusaeg ei saanud jääda nädalavahetusele, sest nädalavahetuseti ei saa väidetavalt garantiikirja realiseerida ega dokumente kätte toimetada. Need väited on ka iseenesest põhjendamatud, kuid on märkimisväärne, et hankija ja ühispakkujad on käsitlenud pakkumuse tagatise kehtivust eraldiseisva tähtajana. Sellest tulenevalt on hankija ja ühispakkujad asunud seisukohale, et pakkumuse tagatise tähtaeg ei saa lõppeda nädalavahetusel. Seejuures on jäetud arvestamata, et Are möödasõidu riigihanke vastavustingimustes ei ole pakkumuse tagatise kehtivusaja jaoks sätestatud eraldi tähtaega. 9. Pakkumuse tagatise kehtivusaeg on vastavustingimustes sisustatud pakkumuse jõusoleku aja kaudu.1 Riigihankes on toodud, et pakkumuse tagatis peab kehtima pakkumuse jõusoleku aja lõpuni ning pakkumuse jõusoleku aeg on omakorda 4 kuud alates pakkumuste esitamise ajast. Kuna pakkumuste esitamise aeg oli 17.04.2025, siis järeldub, et pakkumuse jõusoleku aeg on 1 16.05.2025 vaidlustuse lisa 3: “Pakkuja esitab pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina summas 100 000 eurot või nimetatud summa deponeerimisena pakkumuse jõusoleku ajaks /…/” [rõhuasetused lisatud] 2  17.08.2025, mis on ühtlasi ka kuupäev, milleni tuli pakkumuse tagatis anda. Hanketingimustes on pakkumuse tagatise kestus üheselt seotud pakkumuse jõusoleku ajaga. 10. Nii hankija kui ka ühispakkujad on väitnud, et kuupäevani 15.08.2025 kehtiv pakkumuse tagatis vastab nõuetele, sest nõutav pakkumuse tagatise kehtivusaeg lüheneb nädalavahetuse tõttu kuupäevalt 17.08.2025 kuupäevale 15.08.2025. Hankija ja pakkuja on jätnud arvestamata, et pakkumuse tagatise kehtivusaeg oli seotud pakkumuse jõusoleku ajaga. Kui pakkumuse jõusoleku aeg kehtib kuni 17.08.2025, siis pidi ka pakkumuse tagatis olema sama tähtajaga. 11. Asjas tuleb seega leida vastus kahele küsimusele: (i) kas pakkumuse jõusoleku aeg lüheneb nädalavahetusele sattumise tõttu ning (ii) juhul, kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg ei lühene, siis kas nõuetele saab vastata pakkumuse tagatis, mis lõppeb enne pakkumuse jõusoleku tähtaega. 12. Pakkumuse jõusoleku aeg ei saa lüheneda. Asjas ei ole vaidlust, et pakkumuste esitamise aeg oli 17.04.2025 ning pakkumused peavad jõus olema 4 kuud. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt peavad pakkumused seega jõus olema kuni 17.08.2025. 13. RHS ega ükski muu seadus ei näe ette pakkumuse jõusoleku aja lühenemist juhul, kui tähtpäev satub puhkepäevale. RHS § 110 lg 1 sätestab, et pakkumus on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. On ilmne, et kui hankija esitaks pakkujale tahteavalduse lepingu sõlmimiseks näiteks 16.08.2025 (laupäeval), siis oleks pakkumus endiselt jõus ning pakkuja oleks kohustatud lepingu sõlmima. Pakkuja ei saaks sellises olukorras lepingu sõlmimisest keelduda, tuginedes vastuväitele, et pakkumuse jõusoleku aeg lõppes nädalavahetuse tõttu kaks päeva varem. 14. Ühtlasi on Tallinna Halduskohus 02.08.2017 otsuse nr 3-17-1306 punktis 29 selgitanud, et „RHS ega ükski muu õigusakt ei keela hankelepingu või mistahes muu lepingu sõlmimist puhkepäeval“ [rõhuasetus lisatud]. Kuna hankelepingu sõlmimine nädalavahetusel on võimalik, siis puudub põhjus, miks peaks pakkumuse jõusoleku tähtpäeva nädalavahetusele sattumine tähtaega lühendama. 15. Eelnevast järeldub, et Are möödasõidu riigihankes on pakkumuse jõusoleku tähtaeg 17.08.2025. Riigihanke vastavustingimustes on pakkumuse tagatise nõutud kehtivusaeg üheselt seotud pakkumuse jõusoleku ajaga. Seega pidi ka pakkumuse tagatis kehtima kuni 17.08.2025. 16. Pakkumuse tagatise kehtivusaeg ei saa lõppeda enne pakkumuse jõusoleku aega. Kuigi hankija ja ühispakkujad ei ole seda otsesõnu välja toonud, siis järeldub 22.05.2025 seisukohtadest, nagu oleks võimalik olukord, kus pakkumuse jõusoleku aeg on kuni 17.08.2025, kuid pakkumuse tagatis võib kehtida ka kuni 15.08.2025. Selline seisukoht on ebaõige ning taoliselt antud tagatis ei vasta nõuetele. 17. Hankijal on õigus anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks ka nädalavahetusel, mistõttu peab pakkumuse tagatis kehtima kogu pakkumuse jõusoleku perioodi, sh ka nädalavahetusel. Pakkumuse tagatis, mis ei kata kogu pakkumuse jõusoleku perioodi, ei vasta nõuetele. Kuna pakkumuse jõusoleku tähtaeg on 17.08.2025, siis ühispakkujate antud pakkumuse tagatis kehtivusega kuni 15.08.2025 ei vasta riigihanke tingimustele. 18. Hankija organisatsioonisisesed reeglid ei lühenda riigihankes toodud tähtaega. Nii hankija kui ühispakkujad on oma seisukohtades viidanud sellele, et hankija töökorralduse reeglite punkti 4.2 kohaselt on tööaeg esmaspäevast reedeni. Sellest on järeldatud, et pakkumuse tagatise kehtivusaeg ei saa lõppeda nädalavahetusel ning aktsepteerida tuleb pakkumuse tagatist, mille kehtivus lõppeb eelneval reedel. 19. Esiteks ei oma hankija organisatsioonisisene töökorraldus mõju riigihanke tingimustest ning RHS-st tulenevatele tähtaegadele. Tegemist on hankija sisedokumendiga, mis ei oma 3  organisatsioonivälistes suhetes tähtsust. Hankija organisatsioonisisesed reeglid ei prevaleeri riigihangete seaduse ega väljakuulutatud hanketingimuste ees. 20. Teiseks sätestab hankija töökorralduse reeglite punkti 4.2 teine lause, et „Teenistuja võib kokkuleppel vahetu juhiga kasutada paindlikku töökorraldust ja paindlikku tööaega eeldusel, et normtööaeg on 40 tundi nädalas“. Sellest järeldub, et kuigi hankija tavapärane tööaeg on esmaspäevast reedeni, siis on võimalik ka teistsugune töökorraldus. Dokumentide koostamine nädalavahetustel dokumentide ei ole seega hankija jaoks välistatud. 21. Kolmandaks nähtub hankija dokumendiregistrist, et ka praktikas on hankija erinevaid dokumente sageli nädalavahetuseti koostanud. Näiteks on hankija viimase paari kuu jooksul koostanud järgmised dokumendid: 21.1. volikiri Transpordiameti esindamiseks, allkirjastatud hankija peadirektori poolt 01.03.2025 (laupäev) (lisa 1); 21.2. torustike ehitusloa eelnõu kooskõlastamine, antud 16.03.2025 (pühapäev (lisa 2); 21.3. bussipeatuste rajamise kooskõlastamine, antud 30.03.2025 (pühapäev) (lisa 3); 21.4. hankija ja Riigilaevastiku vahel sõlmitud koostööleppe lisa, allkirjastatud hankija peadirektori poolt 06.04.2025 (pühapäev) (lisa 4); 21.5. ehitusloa eelnõus kooskõlastamine, antud 13.04.2025 (pühapäev) (lisa 5); 21.6. kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine, antud 13.04.2025 (pühapäev) (lisa 6); 21.7. detailplaneeringu eskiislahenduse täpsustamine, antud 13.04.2025 (pühapäev) (lisa 7); 21.8. kooskõlastus, antud 20.04.2025 (pühapäev) (lisa 8); 21.9. eelhaldusakt B-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse tegevusloa saamiseks, antud 11.05.2025 (pühapäev) (lisa 9); 21.10. projekteerimistingimuste muutmise korralduse eelnõu kooskõlastamine, antud 18.05.2025 (pühapäev) (lisa 10); 21.11. bussipeatuste rajamise kooskõlastamine, antud 18.05.2025 (pühapäev) (lisa 11). 22. Kokkuvõtlikult nähtub, et hankija on hiljutises praktikas väga erinevaid toiminguid nädalavahetuseti teostanud. Seejuures on seda teinud ka hankija peadirektor, allkirjastades nädalavahetusel nii volikirja kui ka koostööleppe lisa. 23. Eelnevast tulenevalt on ainetud väited selle kohta, nagu tuleks pakkumuse tagatise kehtivust lühendada seetõttu, et hankija ei saaks nädalavahetusel niikuinii nõudeid esitada. Hankijal on nii õiguslik kui ka faktiline võimalus nädalavahetuseti nõudeid esitada ning praktikas on hankija (sh hankija peadirektor) erinevaid dokumente nädalavahetuseti ka koostanud. 24. Hankija saab pangagarantiid realiseerida ka nädalavahetusel. Hankija on väitnud oma 22.05.2025 dokumendi punktis 8, et „kui pangagarantii kehtivuse viimane päev olnuks 17.08.2025 (pühapäev), siis selleks, et selle alusel esitatud nõue olnuks tähtaegne, pidanuks selle esitama hiljemalt 15.08.2025 (reede)“. See seisukoht on ebaõige. 25. Eeltoodust nähtub, et hankija oleks saanud garantiikirja alusel nõudeid esitada ka nädalavahetusel. Ühispakkujate esitatud garantiikirja punkt 4 sätestab, et „Nõue loetakse Garandi poolt kättesaaduks, kui see on /…/ saadetud e-allkirjastatult Garandi e-posti aadressil“. Tingimustes on seega toodud, et nõue loetakse kättesaaduks saatmisega, mistõttu ei oma hankija viited TsÜS § 69 lg-le 2 tähtsust. Garantiikirja kohaselt loetakse nädalavahetusel saadetud nõue ka nädalavahetusel kättesaaduks. 4 26. Hankijal oleks seega võimalik garantiikirja realiseerida ka nädalavahetusel juhul, kui see oleks antud õige kehtivusajaga. Veelgi enam – kuna pakkumuse jõusoleku periood lõppeb 17.08.2025, siis hankijal peab olema võimalik pakkumuse tagatist realiseerida vähemalt kuni 17.08.2025, st pakkumuse tegijad peavad esitama sellise garantiikirja, mis seda võimaldab. Kuna ühispakkujad ei ole taolist garantiikirja andnud, siis ei vasta nende pakkumus nõuetele. 27. Asjas kohaldub TsÜS § 136 lg 8. Isegi kui eeldada, et kuni 17.08.2025 (pühapäev) antud garantiikirja ei oleks võimalik 17.08.2025 realiseerida (mis on eluliselt ebatõenäoline), siis viitab see asjaolu sellele, et ühispakkujad oleksid pidanud esitama pikema kestusega garantiikirja, mitte lühema kestusega. Ühispakkujad ei saanud ühepoolselt otsustada, et neile kehtivad soodsamad hanketingimused kui teistele pakkujatele. 28. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Vaidlustaja jääb oma 16.05.2025 vaidlustuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et pakkumuse jõusoleku tähtaeg saab üksnes pikeneda, mitte lüheneda. 29. Seejuures on ebaõige hankija 22.05.2025 dokumendi punktis 5 toodud väide, nagu oleks tähtaja pikenemine vastuolus TsÜS § 136 lg-ga 3, mis sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Nende sätete vahel ei esine vastuolu. Kui TsÜS § 136 lg 3 alusel kuudes arvutatav tähtaeg satub puhkepäevale, siis pikeneb tähtaeg TsÜS § 136 lg 8 kohaselt esimese tööpäevani. 30. Taoliselt on seda käsitlenud ka Riigikohus, tuues näiteks otsuse nr 3-3-1-44-12 punktis 22 välja järgmist: „Ringkonnakohus leidis VangS § 64 lg‑le 4¹, TsÜS § 134 lg‑le 1 ja § 135 lg‑le 1 tuginedes, et 11. augustil 2010 toime pandud süüteo puhul hakkas karistuse määramise tähtaeg kulgema 12. augustil ja tähtpäev saabus 12. septembril, mis langes aga pühapäevale, ja TsÜS § 136 lg 8 alusel tuleb lugeda tähtpäev saabunuks esmaspäeval, 13. septembril 2010. /…/ TsÜS § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval /…/. Käesolevas asjas lõppes distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg seega 11. septembril 2010. Nimetatud kuupäev langes aga laupäevale. Hinnangut distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegsusele ringkonnakohtu seisukoht seega ei mõjutanud, sest TsÜS § 136 lg 8 alusel tuli karistuse määramise viimase päevana käsitada ikkagi 13. septembrit 2010.“ 31. Riigikohus on seega selgelt väljendanud, et TsÜS § 136 lg 8 kohaldub ka TsÜS § 136 lg 3 kohaselt arvutavale tähtajale. Sellest järeldub, et antud juhul oleks tulnud pakkumuse tagatis anda kuni 18.08.2025. 32. Vaidlustuse rahuldamine ei rikuks oluliselt rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärki ja põhimõtet. Hankija ja ühispakkujad on läbivalt rõhutanud sellele, et vaidlustaja ning ühispakkujate pakkumuste hinnavahe on 1 522 780 eurot, mistõttu tuleks vaidlustus jätta rahuldamata selleks, et hankija saaks võtta odavama pakkumuse. Selline seisukoht on põhjendamatu – ühispakkujate pakkumuse vastavus hanketingimustele ei saa sõltuda sellest, millised on teiste pakkujate pakkumused. 33. Hankija ja ühispakkujad on asunud seisukohale, et ühispakkujate pakkumus tuleks vastavaks tunnistada mh põhjusel, et vaidlustaja kui hinnalt järgmise pakkuja pakkumuse hind on 1 522 780 euro võrra kõrgem. Sellest järeldub, nagu sõltuks ühispakkujate pakkumuse vastavaus hanketingimustele sellest, milline on vaidlustaja (või mõne muu pakkuja) pakkumuse sisu. On ilmne, et taoline seisukoht on ebaõige. Hinnates pakkumuse vastavust hanketingimustele ei oma mingit tähtsust, millised on teised pakkumused. Selles etapis tuleb võrrelda üksnes pakkumust hanketingimustega, mitte pakkumusi omavahel. Vastasel juhul sõltuks pakkumuste vastavus hanketingimustele teiste pakkumuste sisust, mis ei oleks RHS-ga kooskõlas. 5 34. Lisaks ei esine ühispakkujate ja vaidlustaja pakkumuste vahel niivõrd suurt hinnaerinevust, mis annaks alust väita, nagu oleks vaidlustaja pakkumus vastuolus rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise põhimõttega. Ühispakkujate pakkumuse hind on 35 640 400 eurot ning vaidlustaja pakkumuse hind on 37 163 180 eurot. Vaidlustaja pakkumus on seega ca 4,3% kallim kui ühispakkujate oma. Ei ole võimalik väita, et tegemist oleks ebamõistlikult suure erinevusega. 35. Hankija ja ühispakkujad on korduvalt välja toonud asjaolu, et pakkumust summaline erinevus on ca 1,5 miljonit eurot, kuid võttes arvesse, et hanke eeldatav maksumus on mitukümmend miljonit eurot, ei ole pakkumuste hinnavahe ebamõistlikult suur. Pakkumuste hinnavahesid kaaludes tuleb lähtuda hanke mahust ning proportsionaalsest erinevusest, mitte kontekstist väljarebitud summast. 36. Näiteks võib 2-eurone erinevus olla arvestatav, kui üks pakkuja pakub mõnda kuluvahendit ühe euroga, aga teine pakkuja kolme euroga. Sellisel juhul kujutab 2-eurone erinevus 3 korda kõrgemat hinda. Antud juhul kujutab ca 1,5-miljoniline erinevus ainult 4,3% hinnaerinevust, mistõttu ei ole võimalik väita, nagu oleks vaidlustaja pakkumus vastuolus rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärgiga. 37. Tegemist on sisulise puudusega. Nii hankija kui ka ühispakkujad on väitnud, et garantiikirja lühema kehtivuse näol on tegemist mittesisulise puudusega. Hankija ja ühispakkuja on sellega kaudselt tunnistanud, et ühispakkujate antud pakkumuse tagatis ei vasta tegelikult hanketingimustele ning vaidlus on selle üle, kas see puudus on sisuline või mittesisuline. 38. Varasem praktika viitab selgelt sellele, et pakkumuse tagatise nõutust lühem kehtivusaeg on sisuline puudus. VAKO on 06.05.2021 otsuse nr 76-21/230933 punktis 10.7 toonud välja, et „Eeltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti pakkumuse tagatise lühemat kehtivusaega pidanud Vaidlustaja pakkumuses sisuliseks puuduseks“. Seejuures oli tegemist olukorraga, kus pakkumuse tagatise kestus oli nõutust ainult ühe päeva võrra lühem. 39. Samale seisukohale on VAKO asunud ka 22.11.2022 otsuse nr 141-22/253349 punktis 10.1, tuues välja järgmist: „Hankija on Käskkirjas õigesti leidnud, et Vaidlustaja tehtud viga on niisugune, mille korrigeerimiseks oleks vaja pakkumust muuta – pakkumuse koosseisus esitatud garantiikiri tuleks asendada uue, alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva koostatud garantiikirjaga. Selle aktsepteerimine tähendaks pakkumuse sisulist muutmist ning seda RHS ei luba.“ [rõhuasetus lisatud] 40. VAKO läbiva praktika kohaselt on seega tegemist sisulise puudusega, mistõttu ei vasta ühispakkujate pakkumus hanketingimustele. 41. Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamine ei ole ebaproportsionaalne. Hankija ja ühispakkujad on väitnud, nagu oleks ühispakkujate pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ebaproportsionaalne. Vaidlustuskomisjon on hiljutises praktikas samalaadses menetluses seda vastuväidet juba käsitlenud, asudes 22.11.2022 otsuse nr 141-22/253349 punktis 9.2 järgmisele seisukohale: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte ei ole olulisem riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetest (RHS § 3 p-d 1 ja 2) (Vaidlustaja on ka ise märkinud, et need on võrdse kaaluga). Euroopa Kohus on kohtuasja C-27/15 p-s 37 märkinud, et iga riigihanke korraldamist reguleerivad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted nõuavad, et menetluse põhitingimused, mis puudutavad hankes osalemist, peavad olema enne selgelt määratletud ja avalikustatud, et pakkujatele oleksid menetluse nõuded täpselt teada ning nad oleksid kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta (vt selle kohta kohtuotsus 9.2.2006, La Cascina jt, C 226/04 ja C 228/04, EU:C:2006:94, punkt 32). Antud juhul ei ole vaidlust selles, et nõuded 6  pakkumuse tagatisele olid AD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, mistõttu riigihanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkumuse vastavaks tunnistamine, mis nendele tingimustele ei vasta.“ [rõhuasetus lisatud] 42. Eelviidatud juhul oli samuti tegemist olukorraga, kus pakkumuse tagatis kehtis kaks päeva vähem kui riigihanke tingimused nõudsid. Tegemist oli seega samasuguse olukorraga nagu siinses menetluses ning vaidlustuskomisjon leidis, et proportsionaalsuse põhimõte ei prevaleeri riigihanke läbipaistvuse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete ees. Selle praktika muutmiseks puudub põhjus, mistõttu järeldub, et ka praegusel juhul ei saa hankija ja ühispakkujad tugineda proportsionaalsuse põhimõttele selleks, et tunnistada ühispakkujate puudustega pakkumine vastavaks. 43. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse prevaleerimine tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohus on hankemenetluses proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta selgitanud järgmist: 43.1. „Samas tuleb siiski täpsustada, et asi oleks teisiti juhul, kui hankedokumendid näeks dokumentide või andmete esitamisel ette tingimuse, et nende puudumise korral taotleja või pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Nimelt peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest“2 [rõhuasetus lisatud] 43.2. „Euroopa Kohus on siiski juba leidnud, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, mistõttu ta peab hankemenetlusest kõrvaldama ettevõtja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamine oli hankedokumentides ette nähtud ning mille esitamata jätmisel pidi ta menetlusest kõrvaldatama“ /…/ „Ühelt poolt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja eeldab seega, et need pakkumused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel. Teiselt poolt on läbipaistvuskohustuse eesmärk tagada, et puuduks oht hankija eelistusteks ja meelevaldsuseks.“3 [rõhuasetus lisatud] 43.3. „Siiski tuleb täpsustada, et kõikidele riigihankemenetlustele kehtivad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted, mille kohaselt pakkumise sisu ja pakkumisel osalemist puudutavad tingimused peavad olema enne selgelt määratletud, nõuavad, et see tähtaeg peab olema määratletud absoluutse täpsusega ja avalikustatud, et huvitatud isikutele oleks menetluse nõuded täpselt teada ning nad oleksid kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide jaoks. See tähtaeg võib olla sätestatud siseriiklikes õigusnormides või need võivad anda selle sätestamise õiguse tellijatele. Järelikult tuleb lugeda kohustused täitnuks kandidaat, kes on eespool punktis 31 käsitletud tähtaja jooksul teinud kõik oma sotsiaalkindlustusmaksete võlgade ja maksuvõlgadega seotud maksed, välja arvatud tagantjärele korrigeerimise ja halduskaebuse või kohtuliku kaebuse esitamise juhud, mida on käsitletud käesoleva otsuse punktides 34–39. Ainult tasumise alustamisest käsitletaval hetkel või tasumise kavatsuse tõendamisest või veel pärast seda hetke korrigeerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamisest ei piisa, kuna see rikuks kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet.“ [rõhuasetused lisatud]4 43.4. „Esitatud kaalutlustega arvestades tuleb esimese küsimuse punktile b vastata, et direktiivi 2004/18 sätteid, eeskätt direktiivi artiklit 2 ja VII A lisa punkti 17 tuleb võrdse kohtlemise põhimõtet ja sellest tulenevat läbipaistvuse kohustust arvestades tõlgendada nii, et nendega 2 C 336/12 Ministeriet for Forskning, Innovation og Videregående Uddannelser v Manova A/S, p 40. 3 C 42/13 Cartiera dell’Adda SpA v CEM Ambiente SpA, p-d 42 ja 44. 4 C 226/04 ja C 228/04 - La Cascina Soc. coop. arl ja Zilch Srl versus Ministero della Difesa, p-d 32 ja 33. 7  on vastuolus, kui hankija otsustab tunnistada edukaks sellise pakkuja pakkumuse, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, põhjendusel, et selle pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, samas kui asjaomase hanke hanketeate tingimuste kohaselt tuleb pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, tingimata hankemenetlusest kõrvaldada, kaalumata seda, kas selline sanktsioon on proportsionaalne või mitte.“5 44. Euroopa Kohus on seega otsesõnu välja toonud, et juhul, kui pakkuja on eksinud mõne nõude vastu, mille vastu eksimine toob hanketingimuste kohaselt hankemenetlusest kõrvalejätmise, siis ei ole võimalik taolist eksimust proportsionaalsuse põhimõtte alusel aktsepteerida. Viidatud Euroopa Kohtu lahendis toodud juhul oli pakkuja eksinud hanketingimuste nõude vastu, mille kohaselt ei tohtinud pakkuja olla raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. Euroopa Kohus leidis, et taolist pakkumust ei ole võimalik proportsionaalsuse põhimõtte alusel edukaks tunnistada, vaid pakkuja tuleb menetlusest kõrvaldada. 45. Antud juhul on ühispakkujad eksinud Are möödasõidu riigihanke vastavustingimustest tuleneva pakkumuse tagatise andmise nõude vastu. Hankija ei saa otsustada proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt tunnistada vastavaks pakkumust, mis ei ole kooskõlas vastavustingimustes toodud numbrilise nõudega, kuna see oleks vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Hankijal ei ole võimalik mittevastavat pakkumust vastavaks tunnistada läbi proportsionaalsuse põhimõtte subjektiivse kohaldamise. 46. Ühispakkujatele pidi olema arusaadav, et pakkumuse tagatis lõppkuupäevaga 15.08.2025 ei vasta hanketingimustele. Hankija on oma 22.05.2025 dokumendi punktis 17.2 toonud välja, et hankes osalenud viis pakkujat esitasid nelja erineva lõppkuupäevaga tagatisi. Hankija on sellega soovinud tõendada, et pakkujad on „mõistnud lausa neljal moel erinevalt pakkumuse tagatise jõusoleku perioodi“. 47. Ka ühispakkujad on oma 22.05.2025 dokumendi punktis 2.1.4 viidanud, et mitmeti mõistetavuse korral tuleb tingimusi tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil. Ühispakkujad on seejuures viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 otsuse nr 3-18-2338 punktile 27, kus kohus on selgitanud mh järgmist: „Kuna riigihangete registrist nähtuvalt ei ole hankemenetluses esitatud hankijale küsimusi hindamiskriteeriumi 2.1.2.A kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb selle kriteeriumi sisustamisel arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 2. lausega, mis sätestab, et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik pidi seda mõistma. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt tuleb mõistliku isikuna mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 75 komm 3.2.4). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist.“ [rõhuasetused lisatud] 48. Hankija ja ühispakkujate käsitlus on alusetu, kuna viiest pakkujast neli (st kõik peale ühispakkujate) on esitanud pakkumuse tagatise kestusega vähemalt kuni 17.08.2025. Kõik teised pakkujad peale ühispakkuja said seega aru, et kui pakkumuse esitamise kuupäev on 17.04.2025 ning pakkumuse tagatis peab kehtima vähemalt 4 kuud, siis peab pakkumuse tagatis TsÜS § 136 lg 3 kohaselt lõppema mitte varem kui 17.08.2025. Asjaolu, et mõned pakkujad otsustasid anda pakkumuse tagatise pikemaks ajaks, ei muuda hanketingimust ebaselgeks. 49. Ühispakkujad on kogenud hangetel osalejad. Riigihangete registri kohaselt on viimase kahe aasta jooksul KMG OÜ osalenud pakkujana 93 hankes (lisa 12) ning Infragreen OÜ 25 hankes (lisa 5 C 171/15 Connexxion Taxi Services BV v Staat der Nederlanden, p 44. 8  13). Ühispakkujatele pidi seega teada olema, et RHS ei sisalda sätet, mille kohaselt võiks puhkepäevale sattuv tähtaeg lüheneda. Sellest tulenevalt ei saanud ühispakkujatele tekkida ka õigustatud ootust, et 15.08.2025 kehtivuse kaotav pakkumuse tagatis on nõuetele vastav, kui pakkumuse jõusoleku aeg on kuni 17.08.2025. 50. Lisaks on märkimisväärne, et ka ühispakkujad ise said tegelikult aru, et pakkumuse tagatis tuleks anda kuni 17.08.2025. Ühispakkujad on oma 22.05.2025 dokumendi punktis 2.1.4 otsesõnu kinnitanud, et „garantiikirja kehtivuse tähtajaks pidi olema 17.08.2025“. Ühispakkujate vastusest nähtub täiendavalt, et ühispakkujad üritasidki tellida garantiikirja kestusega kuni 17.08.2025, kuid ilmnes, et Luminor pank ei väljastanud garantiikirja lõppkuupäevaga puhkepäeval.6 Selle asemel, et võtta garantiikiri mõnest muust pangast või võtta garantiikiri järgmise tööpäevani, otsustasid ühispakkujad aga võtta lühema kestusega garantiikirja kui vastavustingimustes oli nõutud. 51. Ühispakkujate taolist tegevust ei toeta ükski õigusnorm ega mitte mingi varasem praktika. Ühispakkujatel ei saanud olla mitte mingit õigustatud ootust, et kuupäevaks 15.08.2025 võetud pakkumuse tagatis vastab hanketingimustele. Ühispakkujad pidid sellest mõistlikult aru saama, kuna nad on siinses menetluses ka kinnitanud, et garantiikirja kehtivuse tähtajaks pidi olema 17.08.2025. 52. Kõik teised pakkujad (ning tegelikult ka ühispakkujad ise) said aru, et garantiikiri peab kehtima vähemalt kuni 17.08.2025 ning sellest lühema garantiikirja kehtivust ei toeta ükski asjaolu. Sellest tulenevalt ei saanud mõistlikul isikul tekkida arusaama, et kuupäeval 15.08.2025 lõppev pakkumuse tagatis vastaks hanketingimustele. Tahteavalduse tekstis ehk riigihanke dokumentides on üheselt toodud, et pakkumuse tagatis peab kestma 4 kuud alates kuupäevast 17.04.2025 ning ühispakkujatel ei saanud ühelgi alusel tekkida põhjendatud arusaama, nagu oleks lubatav anda pakkumuse tagatis kestusega kuni 15.08.2025. Sellest tulenevalt puudub alus tõlgendada hanketingimusi taolisel viisil, nagu hankija ja ühispakkujad on seda soovinud teha. III. VAIDLUSTAJA VASTUS ÜHISPAKKUJATE SEISUKOHTADELE 53. Hankija ja ühispakkujate seisukohad on mitmes osas kattuvad (nt pakkumuse tagatise kehtivuse kuupäev, proportsionaalsuse põhimõttele tuginemine, hankija töökorraldus jms), mistõttu ei korda vaidlustaja siinkohal väiteid, mida ta on esitanud eeltoodud peatükis. Vaidlustaja toob siinses peatükis välja oma seisukohad nende ühispakkujate väidete osas, mis ei kattu hankija seisukohtadega. 54. Hankemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Ringkonnakohus on 16.07.2021 otsuses nr 3-21-394 väga sarnase olukorra puhul leidnud, et liiga lühikese tähtajaga pakkumuse tagatise andmise korral ei ole pakkumus hanketingimustele vastav. Ringkonnakohus on selles menetluses oma seisukohta põhjendanud mh formaliseerituse põhimõttega. 55. Ühispakkujad on ringkonnakohtu eelviidatud käsitluse vaidlustanud ning on oma 22.05.2025 dokumendi punktis 2.1.9 väitnud, et „mistahes formaliseeritusse põhimõtte kohaldamine ei ole riigihankes kohane“. Ühispakkujad on seejuures tuginenud Riigikohtu 13.06.2013 lahendile nr 3-3-1-24-13. Ühispakkujad on jätnud arvestamata, et eelviidatud Riigikohtu lahend on tehtud eelmise riigihanke seaduse alusel. Hetkel kehtiva riigihanke seaduse seletuskirjas on seadusandja välja toonud järgmist: „Eelnõu kajastab käesoleva seletuskirja koostamise aja värskemat vaidlustus- ja kohtupraktikat ,//VIIDE 57- Lahendid, mis tõlgendavad „Töötukassa“ ehk Riigikohtu otsust 6 Ühispakkujate 22.05.2025 vastuse p 2.1.4: “Samuti selgus garantiikirja tellimise ajal, et kolmanda isiku kasutatav pank ei väljasta garantiikirju, mille kehtivus lõpeb puhkepäeval.” 9  nr 3-3-1-24-13 kitsendavalt, kaugenevad selle kohtuotsuse retoorikast, nagu ei peaks riigihanke menetluses juhinduma formaliseerituse põhimõttest, ja rõhutavad, et nii formaliseerituse põhimõte kui ka pakkuja hoolsuskohustus on endiselt riigihanke menetluses kesksel kohal: Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-14-50312, VAKO otsused nr 21-14/147095, 109-14/150491 ja 165-14/152437. Vt ka Euroopa Kohtu lahendid kohtuasjades C-336/12, C-42/13 ja C- 599/10.// mis liigub tagasi pakkuja hoolsuskohustuse ja sellega seonduva riigihanke formaliseerituse põhimõtte juurde, mis sellisena ei luba esitada selgitusi ega asjaolusid selgitavaid dokumente andmete kohta, mida pakkuja ei ole eelnevalt ehk pakkumuse esitamise tähtpäevaks juba esitanud. See puudutab nii andmeid kvalifikatsiooni kui ka pakkumuse sisu kohta.“ [rõhuasetused lisatud] 56. Seadusandja on seega otsesõnu välja toonud, et praktikas on kaugenetud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-24-13 toodud seisukohtadest ning ka seadusandja ise on pidanud põhjendatuks lähtuda värskemast praktikast, mis liigub tagasi formaliseerituse põhimõtte juurde. Ühispakkujate väited, nagu ei oleks formaliseerituse põhimõtte kohaldamine riigihankes kohane, on seetõttu põhjendamatud. 57. Uute pangagarantii esitamine pärast pakkumuse esitamise tähtaega ei ole lubatav. Ühispakkujad on 22.05.2025 esitanud uue pangagarantii, kehtivusega kuni 18.08.2025. Sellega on ühispakkujad kaudselt kinnitanud, et nende esialgne pakkumuse tagatis kehtivusega kuni 15.08.2025 ei vasta hanketingimustele, kuna vastasel korral oleks puudunud vajadus täiendava pangagarantii esitamiseks. Hankemenetluse praeguses etapis ei ole uue pakkumuse tagatise esitamine lubatav. 58. Ühispakkujad on oma 22.05.2025 dokumendi punktides 2.4.1.2 ja 2.4.1.3 viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-19-1501 ning väitnud, et tahtmatult tekkinud ebatäpsuseid on lubatav ka hiljem kõrvaldada. Ühispakkujad on jätnud arvestamata, et otsuse nr 3-19-1501 punktis 17 on Riigikohus toonud välja järgmist: „Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg.“ [rõhuasetus lisatud] 59. Ühispakkujate esitatud täiendav pangagarantii on antud 22.05.2025. Hankemenetluses oli pakkumuste esitamise tähtajaks 17.04.2025. Täiendav pangagarantii on seega koostatud pärast taotluste esitamise tähtaega. VAKO on 22.11.2022 otsuse nr 141-22/253349 punktis 10.1 otsesõnu välja toonud, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva koostatud garantiikirja aktsepteerimine tähendaks pakkumuse sisulist muutmist, mida RHS ei luba. Võttes arvesse, et VAKO on täpselt samasuguses olukorras toonud välja, et RHS ei luba pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva koostatud garantiikirja aktsepteerimist, on ilmne, et ühispakkujate 22.05.2025 garantiikirjaga arvestamine ei ole siinses hankemenetluses võimalik. 60. Eelnevat toetab ka Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2021 otsus nr 3-21-394, mille punktides 67, 68 ja 69 on ringkonnakohus selgitanud järgmist: „67. Ühispakkujad tuginevad RHS §-le 90, mis näeb ette tingimused pakkumuse tagatise nõudmisele. Ringkonnakohus selgitab, et RHS § 90 tõlgendus ei mõjuta lõppastmes RHS § 114 lg 2 tõlgendust ja seega käesoleva kaasuse lahendust. RHS § 90 reguleerib tagatise andmise menetlust ja tagatise õiguslikke tagajärgi. Praeguse juhtumi lahendus sõltub aga sellest, kas ühispakkujatelt uue tagatise küsimine oleks jätnud nende pakkumuse samaks või muudaks seda. Eelpool toodust tulenevalt oleks sellisel juhul olnud tegemist sisuliselt uue pakkumuse esitamisega. 68. Ühispakkujate arvates on mittekõrvaldatav selline puudus, mis kujutab endast pakkumuse eseme ehk hankijale pakutud asja või teenuse sisulisi omadusi nagu kogus, kaal, maksumus, 10  tarnetingimused, -tähtajad jms. Käesolev vaidlus käsitleb pelgalt pakkumuse tagatist ehk tingimust/nõuet, mille hilisem täpsustamine ei oma mis tahes mõju pakkumuse sisule. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu ja viitab haldusasjale nr 3-18-1619, kus kaebaja väitis samuti, et arstidel on tegelikult nõutav kvalifikatsioon olemas, kuigi see ühestki hankijale kättesaadavast dokumendist ega registrist ei nähtunud. 69. Pärast hankija 21.01.2021. a otsuse nr 1 saamist pöördus kaebaja uuesti ERGO Insurance SE poole ning viimane väljastas viivitamatult ilma mis tahes lisatasuta juba enne pakkumuste esitamise tähtpäeva küsitud korrektse kehtivustähtajaga garantiikirja. Ringkonnakohus osutab eelpool tõdetule, et pakkumus peab vastama hanketingimustele pakkumuse avamise ajal.“ [rõhuasetused lisatud] 61. Ühispakkujad on 22.05.2025 esitanud uue pakkumuse tagatise, mille puhul on tegemist sisuliselt uue pakkumuse esitamisega. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.04.2025. Hanketingimustele vastav pakkumuse tagatis on seega esitatud hilinenult. Ringkonnakohus on samataolises asjas juba leidnud, et pärast pakkumuse esitamise tähtaega esitatud garantiikirja ei ole võimalik arvestada, kuna pakkumus peab vastama hanketingimustele pakkumuse avamise ajal. 62. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu ka ühispakkujate 22.05.2025 dokumendi punktis 2.1.8 toodud viide VAKO 09.12.2024 lahendile nr 217-24. Viidatud juhul oli tegemist olukorraga, kus pakkuja tegi pakkumuses muudatuse enne pakkumuste esitamise tähtaega. Tegemist on olulise erinevusega võrreldes siinse menetlusega, kus ühispakkujad on esitanud nõuetele vastava garantiikirja alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Vaidlustaja nõustub, et kui ühispakkujad oleksid esitanud nõuetele vastava garantiikirja pärast pakkumuse esitamist, kuid enne pakkumuse esitamise tähtaja saabumist, siis oleks garantiikiri esitatud õigeaegselt. Hetkel ei ole aga tegemist sellise olukorraga. 63. Varasema praktika muutmiseks puudub põhjus, kuna vastasel juhul tekiks pretsedent, mis võimaldaks pakkumusi muuta pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Ühispakkujad on oma 22.05.2025 dokumendi punktis 2.3.1 otsesõnu väitnud, et varasem kohtupraktika „vajab muutmist“ ning asunud seisukohale, et nõutust lühem pakkumuse tagatis ei ole pakkumuse sisuline puudus. Ühispakkujad soovivad seega irduda varasemast praktikast ja õiguskindluse põhimõttest selleks, et nad saaksid siinses hankes ebavõrdse eelise teiste pakkujate ees ning saaksid esmakordselt riigihangete praktikas esitada nõuetele vastava pakkumuse tagatise alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Samuti saaksid ühispakkujad vastuolus kehtiva seadusandlusega erikohtlemise osaliseks, kui aktsepteerida 64. Kui asuda seisukohale, et ühispakkujatel on antud juhul võimalik esitada nõuetele vastav pakkumuse tagatis tagantjärele, siis peaks seaduse ühetaolise kohaldamise mõttes olema sama võimalus ka teistel pakkujatel teistes hankemenetlustes. Seaduse taoline kohaldamine tekitaks olukorra, kus pakkumus ei pea pakkumuse esitamise tähtajaks hanketingimustele vastama ning oleks RHS-i eesmärgiga selgelt vastuolus. Seetõttu tuleb ühispakkujate 22.05.2025 garantiikiri jätta arvestamata. 65. Hanketingimuste täitmine ei olnud ühispakkujate jaoks võimatu. Ühispakkujad on 22.05.2025 seisukoha punktides 2.1.4 ja 2.1.6 väitnud, et ühispakkujatel oli võimatu anda pakkumuse tagatist, mis vastaks hanketingimustele. Ühispakkujad on seejuures välja toonud, et „käesoleval juhul [on] vajalik arvestada asjaoluga, et „4 kuu“ nõude kuupäeva täpsusega täitmine oli võimatu, kuna tähtaeg langes edasilükkamatult pühapäevale, mistõttu sellele eelnev tööpäev oli garantiikirja kehtivuse ajaks ka märgitud panga poolt“. 66. Ühispakkujad on ise kinnitanud, et tähtaeg langes pühapäevale ehk kuupäevale 17.08.2025. Ühispakkujad olid seega teadlikud, et pakkumuse tagatis peab kehtima selle kuupäevani. Ühtlasi on nii HMS-st kui TsÜS-st tulenev üldprintsiip, et puhkepäevale sattuv tähtaeg pikeneb, mitte 11  ei lühene. Ühispakkujad teadsid seega selgelt, et pakkumuse tagatis peab kehtima kuni 17.08.2025, kuid tegid teadliku valiku võtta lühema kestusega pakkumuse tagatis. 67. Ühtlasi on ebaõige ühispakkujate seisukoht, nagu oleks nõuetekohase pakkumuse tagatise esitamine olnud nende jaoks võimatu. 68. Ühispakkujad on 22.05.2025 seisukoha punktis 2.1.4 toonud välja, et „samuti selgus garantiikirja tellimise ajal, et kolmanda isiku kasutatav pank ei väljasta garantiikirju, mille kehtivus lõpeb puhkepäeval“. Ühispakkujate seisukohast järeldub, et ühispakkujad üritasid tellida garantiikirja kehtivusega 17.08.2025, kuna vastasel korral ei oleks ilmnenud asjaolu, et Luminor ei väljasta garantiikirju, mille kehtivus lõpeb puhkepäeval. Seega said ühispakkujad ka ise aru, et garantiikiri peaks kehtima vähemalt kuni 17.08.2025. 69. Saades teada, et Luminor ei väljasta garantiikirju, mille kehtivus lõpeb puhkepäeval, otsustasid ühispakkujad nähtavasti võtta garantiikirja kehtivusega kuni 15.08.2025. Ühispakkujad on väitnud, justkui oleks taoline sündmuste kulg olnud nende jaoks vältimatu, kuid on ilmne, et nii see ei olnud. Ühispakkujate 22.05.2025 dokumendist nähtuvalt tegid ühispakkujad teadliku valiku tellida garantiikiri kuni 15.08.2025. 70. Ühispakkujad oleksid saanud pöörduda mõne muu panga poole. Hankemenetluses puudus kohustus võtta garantiikiri just Luminor pangast. Hankija 22.05.2025 dokumendi lisast 2 nähtub näiteks, et Verston Eesti OÜ on võtnud AS-st LHV Pank garantiikirja kehtivusega kuni 17.08.2025. Seega oli selleks kuupäevaks garantiikirja saamine võimalik. Ühispakkujad on ise otsustanud võtta garantiikirja pangast, mis ei väljasta puhkepäevadel lõppevaid garantiikirju. Sellise otsuse tegemine ei olnud kohustuslik ning asjas esitatud tõendist ilmneb, et garantiikirja oli võimalik väljastada ka kehtivusega kuni 17.08.2025. 71. Teiseks oleksid ühispakkujad saanud võtta garantiikirja kehtivusega kuni 18.08.2025. Jääb selgusetuks, millisel põhjusel otsustasid ühispakkujad – saades teada, et Luminor ei väljasta garantiikirju lõppemisega puhkepäeval – võtta lühema kestusega garantiikirja, mitte pikema. On ilmne, et kui pakkumuse jõusoleku aeg on 17.08.2025 (mida ühispakkujad on ka tunnistanud), siis peab pakkumuse tagatis kehtima vähemalt selle päevani. Samas ei ole keelatud anda pikema kehtivusajaga tagatist. Kui ühispakkujad soovisid kasutada panka, mis ei väljasta garantiikirja n-ö õigeks päevaks, siis oleksid nad saanud võtta pikema kehtivusega garantiikirja. 72. Igal juhul ei saanud hanketingimused ühispakkujate suhtes soodsamaks muutuda põhjusel, et ühispakkujad otsustasid kasutada panka, mille tingimused garantiikirjade väljastamiseks olid piiratud. Vastasel juhul saaksid pakkujad samale väitele tugineda ka hankemenetluste muudes aspektides (näiteks hanketingimustes on ette nähtud kindlate mõõtmetega toodete tellimine, aga üks pakkuja väidab, et tema koostööpartner valmistab teistsugustes mõõtmetes tooteid, mistõttu tuleb tema pakkumust aktsepteerida, sest muidu oleks tal osalemine võimatu). Pakkujal on võimalik valida, milliste ettevõtetega ta koostööd teeb. Ei ole oluline, kas pakkuja pakkumuse mittevastavus hanketingimustele tuleneb pakkujast endast või pakkuja koostööpartnerist – mõlemal juhul tuleb pakkumus tunnistada mittevastavaks. IV. KOKKUVÕTE 73. Asjas ei ole vaidlust, et Are möödasõidu riigihankel pidi pakkumuse tagatis kehtima pakkumuse jõusoleku aja lõpuni. Ühtlasi ei ole asjas vaidlust, et pakkumuse jõusoleku aeg oli 4 kuud alates 17.04.2025 ehk kuni 17.08.2025. Pakkumuse jõusoleku tähtaja kestust ei saa lühendada asjaolu, et see langeb puhkepäevale. Tähtpäeva langemine puhkepäevale võib tähtpäeva saabumist edasi lükata (TsÜS § 136 lg 8), kuid ei saa seda varasemaks tuua. Sellest tulenevalt tuli riigihankes anda pakkumuse tagatis vähemalt kuni 17.08.2025. Sellest asjaolust said aru kõik hankes osalenud pakkujad, sh ka ühispakkujad, kes üritasid võtta garantiikirja kestusega kuni 17.08.2025. 12 74. Ühispakkujad on pakkumuse tagatise andmise nõuet rikkunud, andes pakkumuse tagatise kuni 15.08.2025. Varasemas VAKO ja kohtupraktikas on läbivalt asutud seisukohale, et pakkumuse tagatise liiga lühike kestus – kasvõi ühe päeva võrra – toob vältimatult kaasa pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Lisaks on Euroopa Kohus selgitanud, et kõrvaldamise aluseks oleva hanketingimuse vastu eksimise korral prevaleerivad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted proportsionaalsuse põhimõtte ees. Hankija ei saa asuda ühte pakkujat teistele eelistama ning tõlgendama hanketingimusi subjektiivselt ühe pakkuja kasuks viisil, mis on vastuolus seaduse ja varasema praktikaga. 75. Hankija ja ühispakkujad on asunud seisukohale, et siinses menetluses tuleks varasemat praktikat eirata ning teha põhimõtteline seisukohamuudatus, võimaldades aktsepteerida pärast pakkumuse esitamise tähtaega koostatud garantiikirja. Hankija ja ühispakkujate seisukohtadest järeldub, et ilma põhimõttelise praktikamuutuseta peaks hankija edukaks tunnistama vaidlustaja pakkumuse, mis on 4,3% kallim kui ühispakkujate oma. On ilmne, et pakkumuste 4,3% suurune hinnaerinevus ei saa olla aluseks, et õigustada varasema läbiva praktika eiramist ega muutmist. 76. Eelnevast tulenevalt ei vasta ühispakkujate pakkumus hanketingimustele ning asjas ei esine ühtegi alust, mis võimaldaks ühispakkujate puudusega pakkumust vastavaks tunnistada. Tegemist on sisulise mittevastavusega, mida ühispakkujatel ei ole võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtaega kõrvaldada. Hankija on ebaõigesti tunnistanud ühispakkujate pakkumuse vastavaks, millest tulenevalt on õigusvastased ka hankija otsused ühispakkumise edukaks tunnistamise ning kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. Vaidlustaja palub, et vaidlustuskomisjon tunnistaks need otsused kehtetuteks. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Märt Mürk Lisad: 1. Hankija 01.03.2025 volikiri; 2. hankija 16.03.2025 kooskõlastus; 3. hankija 30.03.2025 kooskõlastus; 4. hankija peadirektori poolt 06.04.2025 allkirjastatud leping; 5. hankija 13.04.2025 kooskõlastus; 6. hankija 13.04.2025 kooskõlastamata jätmine; 7. hankija 13.04.2025 DP eskiislahenduse täpsustamine; 8. hankija 20.05.2025 kooskõlastus; 9. hankija 11.05.2025 eelhaldusakt; 10. hankija 18.05.2025 kooskõlastus; 11. hankija 18.05.2025 kooskõlastus; 12. kuvatõmmis RHR-st KMG OÜ pakkumuste kohta; 13. kuvatõmmist RHR-st Infragreen OÜ pakkumuste kohta. 13 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 11.05.2025 nr 11.1-12/25/13576-1 Munga tn 18 50088, Tartu, Tartu maakond Eelhaldusakt Transpordiamet on tuvastanud PRO Motokool OÜ (registrikood 17130126) liiklusseaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise liiklusseaduse § 113 lõike 2 punktides 2-7 nimetatud dokumentide alusel ning annab eelhaldusakti B-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse tegevusloa saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Lillepärg koolitajate teenusehaldur sõidukite juhtimisõiguse osakond 56901417, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 LM541a A A 2  Sander Saar Mittetulundusühing Kagu Teie 25.03.2025 Ühistranspordikeskus [email protected] Meie 30.03.2025 nr 7.1-2/25/4881-2 Kesk 20 63308, Põlva, Põlva maakond Võru valda riigiteele nr 25225 uute bussipeatuste rajamise kooskõlastamine Olete teavitanud meid uute bussipeatuste rajamise vajadusest Võru maakonnas Võru vallas riigiteele nr 25225 Holsta-Voki-Halla tee (edaspidi riigitee), orienteeruvalt asukohtades km 2,442 (paremal) ja 2,515 (vasakul). Peatused on kavandatud riigiteele, mille liiklussagedus ja mõjupiirkonnas elavate elanike arv on väike (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 29 sõidukit). Eeldame, et olete kaasanud bussipeatuste asukoha valimisse kohalikud elanikud ja võtnud kuulda nende arvamust. Tuginedes liiklusseaduse § 71 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“ § 2 ja 9 sätetele ning esitatud taotlusele kooskõlastame bussipeatuste asukohad riigitee km 2,442 (paremal, Joonis 1) ja km 2,515 (vasakul, Joonis 2), ootealade ehitamise ja liiklusmärkide 541a paigaldamise järgmistel tingimustel. 1. Ooteala rajamine*. 1.1 Bussi ootajatele tuleb peatustesse kavandada ooteala (kruus-, killustik-, freespuru- või tolmuvaba kate koos kasvupinnase eemaldamisega) ning kitsa teepeenra korral näha ette truup või laiendus vastavalt tüüpjoonisele ( vt Lisa). 1.2 Ooteala rajamiseks ja märkide paigaldamiseks tuleb meie käest [email protected] taotleda liiklusvälise tegevuse luba. 1.3 Kui ooteala rajatakse erakinnistutele, siis tuleb kokkulepped kinnistute omanikega sõlmida Võru Vallavalitsusel. * Ooteala rajamisest võib loobuda juhul, kui määratud asukohas on ootealana võimalik kasutada olemasolevat riigitee ristumiskohta. 2. Liiklusmärkidega seotud tingimused. 2.1. Liiklusmärgid valmistada vastavalt standardi EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ ning „Riigiteede liikluskorralduse juhendi“ nõuetele. 2.2. Märkidele kanda peatuse nimi (nime määrab kohalik omavalitsus). 2.3. Märk paigaldada ooteala taha, ooteala selle otsa juurde kuhu jääb peatuva bussi esiuks. 2.4. Märgi alumise serva kõrgus ooteala kattest (kõnnitee äärde paigaldamisel kõnnitee kattest) minimaalselt 2,2 m. 3. Üldised tingimused liiklusmärkide paigaldamiseks riigiteele. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  3.1. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud vastavalt EVS 613 nõuetele. 3.2. Märgi paigaldaja ja ooteala ehitaja on kohustatud välja selgitama riigitee muldes olevad tehnovõrgud ja kooskõlastama tegevused võrgu kaitsevööndis võrguvaldajaga. 3.3. Märkide valmistamise ja paigaldamisega seotud kulud kannab nende omanik. 3.4. Pärast liiklusmärkide paigaldamist tuleb meid teavitada tööde lõpetamisest ning 5 tööpäeva jooksul esitada need meie esindajale ülevaatamiseks [email protected], et võimalikud paigalduspuudused saaksid operatiivselt likvideeritud ning uute peatuste asukohad kantud Riiklikusse Teeregistrisse. 3.5. Pärast vajaduse möödumist (peatuse likvideerimist) tuleb märgid eemaldada. Joonis 1. Riigitee nr 25115 km 2,442 (paremal), väljavõte Maa-ameti geoportaalist Joonis 2. Riigitee nr 25115 km 2,515 (vasakul), väljavõte Maa-ameti geoportaalist 2 (3) Me ei võta endale kohustusi seoses uute bussipeatuste rajamisega, sh peatusetaskute, peenralaienduste, platvormide, istepinkide vms ehitamine. Vajadusel tuleb sellised tööd finantseerida kohalikul omavalitsusel. Kui ei täideta eespool loetletud tingimusi, siis on meil vastavalt haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 punktile 1 õigus tunnistada luba kehtetuks. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsuse kohta on võimalik esitada meile vaie (Transpordiamet, Valge 4/1, 11413 Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Bussipeatuse ooteala Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 3 (3) KOOSTÖÖLEPPE (sõlmitud 30.06.2023) Lisa nr 7 Transpordiamet, registrikood 70001490, asukoht Valge 4, 11413 Tallinn, mida põhimääruse alusel esindab Transpordiameti peadirektor Priit Sauk, ja Riigilaevastik, registrikood 77001814, asukoht Lume 9, 10416 Tallinn, mida põhimääruse alusel esindab Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma, edaspidi ka pool või pooled, sõlmivad tööohutusalase koostööleppe lisa nr 7 (edaspidi kokkulepe) alljärgnevas: 1. Kokkuleppe eesmärk on: kokku leppida poolte ülesanded ja tegevused tööohutust puudutavas korralduses (sh juhendamise jagamise valdkonnas) kahe asutuse vahel, tagamaks, et Transpordiameti teenistujad (sh praktikandid) on Riigilaevastiku laevadel (edaspidi laevad) töötades töötervishoiu ja -ohutusalaselt juhendatud ning töökeskkond on kõigi osapoolte jaoks ohutu. 2. Poolte ülesanded ja vastutus 2.1. Riigilaevastik: 2.1.1. koordineerib ja korraldab laeval töötavale Transpordiameti töötajale enne laevale tööle asumist praktilise ohutusalase juhendamise, mille käigus tutvustatakse laevas esinevaid ohte ja häireolukorras tegutsemist; 2.1.2. tagab, et laevadel kehtivad tööohutusstandardid vastavad seaduse nõuetele; 2.1.3. esitab Transpordiametile vastavalt seaduse nõuetele koostatud laevade riskianalüüsi tulemuste kokkuvõtted ning ohutusjuhendid; 2.1.4. jälgib töökeskkonna vastavust kokkuleppe tingimustest lähtuvalt; 2.1.5. on Transpordiametile lepingujärgseks partneriks tööohutusega seotud küsimustes laevadel; 2.1.6. vastutab ohutu töökeskkonna ja Transpordiameti teenistujate praktilise ohutusalase juhendamise eest laevadel; 2.1.7. teavitab viivitamatult Transpordiameti kontaktisikut Transpordiameti teenistujaga juhtunud õnnetusjuhtumist ja mistahes tööohutusega seotud asjaolust, mis võib mõjutada Transpordiameti teenistujaid või tekitab vajaduse muuta ohutusjuhendit; 2.1.8. võtab kohe tarvitusele abinõud, et vältida ja vähendada tööõnnetusest tulenevaid võimalikke kahjusid ning kõrvaldab tekkinud õnnetuse tagajärjed ning teavitab Transpordiametit viivitamatult avariist, tulekahjust või muust õnnetuse ohust laeval; 2.1.9. võimaldab Transpordiameti esindajatel takistamatult kontrollida kokkuleppe tingimuste täitmist. Kontrollimise aeg lepitakse omavahel kokku ja kontrollimisel viibivad juures mõlema poole esindajad. 2.2. Transpordiamet: 2.2.1. korraldab kõigi Transpordiameti teenistujate tööohutusalase teoreetilise juhendamise; 2.2.2. arvestab juhendite koostamisel Riigilaevastiku riskianalüüside kokkuvõtete tulemustega ja tutvustab Riigilaevastiku juhendeid teenistujatele, kui need on Transpordiametile saadetud ning seotud Transpordiameti teenistujate tööga laevadel; 2.2.3. vastutab oma teenistujate käitumise eest laevadel, tagades, et nad järgivad Riigilaevastiku juhiseid ja tööohutusnõudeid; 1 2.2.4. tagab oma töötajatele laevadel tööülesannete täitmiseks vajalikud isiklikud tööriided ja isikukaitsevahendid, sealhulgas vähemalt turvajalanõud, töökindad ja kiivri. 2.3 Pooled: 2.3.1. jagavad kokkuleppe täitmiseks teisele poolele vajalikku informatsiooni; 2.3.2. teavitavad üksteist viivitamata kokkuleppe täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; 2.3.3. teevad igakülgset koostööd, mis on vajalik tööõnnetuse uurimise protsessis. 2.4 Pool kannab kõik kulud, mis on seotud tema tööohutusalaste nõuete täitmise kohustusega. 3. Kontaktisikud ja teadete esitamine 3.1. Kokkuleppe täitmise korraldamine ning kokkuleppes ettenähtud teadete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu: 3.1.1. Transpordiameti kontaktisik kokkuleppega seotud küsimustes on Transpordiameti tugiteenuste teenistuse personaliosakonna personalipartner/töökeskkonnaspetsialist Egne Veisner, tel 56 490 339, e-post [email protected]. 3.1.2. Riigilaevastiku kontaktisik kokkuleppega seotud küsimustes on Riigilaevastiku tugiteenuste teenistuse personaliüksuse personalipartner/töökeskkonnaspetsialist Triin Piigli, tel 5012782, e-post [email protected]. 3.2. Kontaktisikute muutumisest tuleb teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teavitada vähemalt 5 kalendripäeva. 3.3. Teabevahetus kokkuleppe täitmiseks võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või muu selleks sobiva infosüsteemi teel. 4. Muud tingimused Juhul kui kokkuleppega tehtavate tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid, kohustuvad pooled töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Isikuandmete töötlemise täpsem kord ja eesmärk lepitakse vajadusel poolte vahel kokku eraldi kokkuleppe lisaga. 5. Üldised sätted: 5.1. Kokkulepe jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt. 5.2. Kokkulepet võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. 5.3. Kokkuleppe võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 5.4. Kokkuleppest tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppega. 5.5. Kokkuleppe allkirjastatakse digitaalselt. 6. Poolte allkirjad: Transpordiamet Riigilaevastik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk Andres Laasma peadirektor peadirektor 2 Riigihangete vaidlustuskomisjon 28. mai 2025 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI hankes nr 291278 RESOLUTSIOON: 1. Määrata kindlaks ning mõista Transpordiametilt Aktsiaselts TREF Nord kasuks välja menetluskulud summas 4653,33 eurot. I. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 1. Vaidlustuskomisjon vaatab läbi vaidlustaja vaidlustust. Siinsega esitab allakirjutanu vaidlustaja menetluskulude nimekirja. 2. Aktsiaselts TREF Nord on kandnud õigusabikulu (kulud lepingulisele esindajale) summas 4493,33 eurot (ilma käibemaksuta), vastavalt esitatud tööaruandele (lisa 1). Vaidlustaja palub nimetatud kulud Transpordiametilt vaidlustaja kasuks RHS § 198 lg 8 alusel välja mõista. 3. Kinnitan, et menetluskulude nimekirjas kantud kulu on seotud siinse menetlusega. Lisa: tööaruanne. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Märt Mürk advokaat, Aktsiaselts TREF Nord lepinguline esindaja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | [email protected] | www.emerald.legal Ahtri 6A, Tallinn 10145 | +372 5660 1177 Malmö 21, Pärnu 80013 | +372 5554 9685 KP Factory OÜ [email protected] [email protected] Meie 01.03.2025 nr 1.1-5/25/3366-1 VOLIKIRI Transpordiamet võtab tagasi 31.12.2024 antud volikirja nr 1.1-5/24/22031-1 ning volitab järgmisi Transpordiameti töötajaid esindama Transpordiametit KP Factory OÜ-s kaupade tellimisel ja kättesaamisel: 1. Kristi Palits (ik 47512125248), e-post: [email protected]; 2. Kai Simson (ik 47804140368), e-post: [email protected]; 3. Agneta Kardaš (ik 49801092020), e-post: [email protected]; 4. Kristi Orav (ik 47612030212), e-post: [email protected]; 5. Kersti Roslender (ik 49004066022), e-post: [email protected]; 6. Kristi Juhkam (ik 48109125225), e-post: [email protected]; 7. Annely Noobel (ik 47604292723), e-post: [email protected]; 8. Grete Piirsoo (ik 49210230239), e-post: [email protected]; 9. Kristo Jõks (ik 38710196526), e-post: [email protected]; 10. Helari Holm (ik 39105034232), e-post: [email protected]; 11. Karl Tiitson (ik 38708030024), e-post: [email protected]; 12. Helena Rattus (ik 49408020231), e-post: [email protected]; 13. Ilona Rosalka (ik 47912150223), e-post: [email protected]; 14. Marika Luik (ik 48009164214), e-post: [email protected]; 15. Kerstin Kolmann (ik 48310170240), e-post: [email protected]; 16. Kristiina Peterson (ik 49806154714), e-post: [email protected]. Palume Teil uuendada volitatud isikute andmed. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni 16.08.2026 või volituse tagasivõtmiseni. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Juhime tähelepanu, et aktsepteerime arveid, millel on märgitud kauba tellinud või kätte saanud Transpordiameti töötaja nimi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor Kristi Palits 57502980, [email protected] 2 (2) KOHTLA-JÄRVE LINNA JÄRVE LINNAOSAS EHITAJATE TN 130 KINNISASJA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ESKIIS Planeeringu korraldaja ja tellija : Kohtla-Järve Linnavalitsus Planeeringust huvitatud isik : Reme Grupp OÜ Planeeringu koostajad: KONTSEPT ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Arhitekt: Kristin Kilter Vastutav arhitekt: Kaidi Põder Kutsetunnistus 206646 Volitatud arhitekt, tase 7 Vastutav arhitekt: Margo Koppel Kutsetunnistus 203784 Volitatud arhitekt, tase 7 Tallinn, 2025 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 SISUKORD 1. Üldosa, planeeringu koostamise alused ..................................................................... 5 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ............................................... 6 3. Planeeringu eesmärgid, planeeringuala ulatus ja planeeringuala ettepanek .............. 7 4. Planeeritava ala linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed ...................................... 9 5. Planeeringuala kruntideks jaotamine ...................................................................... 11 6. Kruntide hoonestusala määramine .......................................................................... 12 7. Krundi ehitusõiguse määramine .............................................................................. 12 8. Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ............... 18 9. Liikluskorralduse põhimõtete määramine ja kruntidele juurdepääsud ..................... 19 9.1 Olemasolev olukord ................................................................................................... 19 9.2 Liikluslahenduse lähteseisukohad ............................................................................... 19 9.3 Planeeritud teede liikluskorraldus ja krundile pääs ..................................................... 19 9.4 Planeeritud parkimine................................................................................................ 20 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 21 10.1 Haljastuse põhimõtted ............................................................................................... 21 10.2 Väikevormid, piirded.................................................................................................. 21 10.3 Heakorrastus, jäätmehooldus ..................................................................................... 21 11. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...................................................................... 22 12. Ehitiste vahelised kujad, tuleohutuse tagamine ................................................... 22 13. Servituudi seadmine ja ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused 23 13.1 Olemasolevad servituudid ja kitsendused ................................................................... 23 13.2 Planeeritud servituudid ja kitsendused ....................................................................... 24 13.3 Ohualad Planeeringuala ei jää ühtegi ohualasse. ......................................................... 24 Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 2/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 14. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ....................................................................................................... 24 14.1 Vesi ja kanalisatsioon ................................................................................................. 24 14.2 Sademevee ärajuhtimine ........................................................................................... 25 14.3 Elektrivarustus ........................................................................................................... 25 14.4 Küte .......................................................................................................................... 25 14.5 Side ........................................................................................................................... 25 15. Müra-, vibratsiooni- ja saasteriski tingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ............................................................................................. 25 16. Planeeringu rakendamise võimalused ................................................................. 26 17. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ....................................... 27 18. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 28 18.1 Olulisemad arhitektuurinõuded.................................................................................. 28 18.2 Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks ...................................... 28 Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 3/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 JOONISED: 1. Situatsiooniskeem M 1:5000 2. Tugiplaan M 1:2000 3. Kontaktvööndi ehituslikud seosed M 1:5000 4. Põhijoonis M 1:1000 LISAD: 1. Planeeringuala mahuline illustratsioon 2. Planeeringuala mahuline illustratsioon kruntide potentsiaalsel kokkuliitmisel Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 4/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 1. Üldosa, planeeringu koostamise alused • Detailplaneeringust huvitatud isiku, Reme Grupp OÜ, esitatud taotlus Kohtla- Järve linnavalitusele Ehitajate tn 130 katastriüksusele detailplaneeringu koostamise algatamiseks. • Planeeringu koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringus sätestatud tingimustest, mis on suunatud kvaliteetse linnaruumi loomisele. Erilist tähelepanu pööratakse avaliku ruumi kvaliteedile, ligipääsetavusele ja funktsionaalsusele, järgides kaasaegseid planeerimispõhimõtteid. • Olemasolev olukord: Planeeritav ala asub Kohtla-Järve linna Ehitajate tänava ääres ning on hetkel hoonestamata. Kinnistu asub Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas, ümbritsetuna lao -ja tootmishoonetest. Lisaks on kinnistu kergesti ligipääsetav ning asub Kohtla-Järve-Mäetaguse maantee ääres, umbes 5 km kaugusel Kohtla-Järve keskusest. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 5/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid • Kohtla-Järve linna üldplaneering, kehtestatud otsus nr 265 20.02.2008; • Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 28.12.2016; • Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Geodeesia Partner OÜ poolt 2024. a oktoobris koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö nr. 1929-24 (kõrgussüsteem EH2000). • Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.09.2015 määrusega nr 79 vastu võetud Kohtla- Järve linna arengukava 2016-2034. • EV kehtivad seadused ja normatiivid. Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 6/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 3. Planeeringu eesmärgid, planeeringuala ulatus ja planeeringuala ettepanek Planeeringuala asub Ida-Viru maakonnas, Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas. Planeeritava ala pindala on ca 59 314 m2. Planeeringuala hõlmab Ehitajate tn 130 (katastriüksus 32101:001:0114) üksust. Katastriüksuse olemasolev sihtotstarve on: Ehitajate tn 130 kinnistu 100% sihtotstarbeta maa Detailplaneeringu eesmärgiks on rajada kinnistu maa-alale kaasaegse lahendusega äri- ja tootmiskeskus, mille krunte on võimalik paindlikult vastavalt vajadusele liita. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule ja parkimiskorraldusele. Ehitajate tn 130 kinnistul on valdavalt tasane reljeef, kaldega kirde suunast edela suunal. Kõrgusmärgid varieeruvad umbes 3,6 m ja jäävad vahemikku 49,49...50,64 abs/m. Piki ehitajate tänavat (krundi ida ja lõuna servas) on mitmes osas kraav. Krundil asub hõredalt paiknev kõrghaljastus. Kruntide sisesed alad on soovitatav haljastada nii kõrg- kui ka madalhaljastustega. Võimaluse korral tuleks säilitada krundil olemasolevad puud. Kruntide haljastus võiks paikneda eelkõige krundi piiridel, parkimisaladel, parklate liigendamiseks või eraldi suuremal haljasala. Planeeringuala on hoonestamata. Peamiseks juurdepääsuteeks on Kohtla-Järvelt ja Mäetagust ühendav Ehitajate tänav, millest hargnevad peateega risti paiknevad Tööstuse tänav ja Ehitajate kõrvaltänav, millelt mõlemalt on ligipääs planeeringualale. Lähim ühistranspordipeatus asub planeeringuala idaküljel, kus peatuvad bussid 15, 43 ja 64. Planeeringualale on ka kergliiklejatele ette nähtud mugav juurdepääs ja liikumine. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 7/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Detailplaneering asub ühest küljest riigitee kaitsevööndi alal( 30m äärmise sõiduraja välimisest servast). Riigitee kaitsevööndisse on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt Kohtla- Järve üldplaneeringule on käsitletava maa-ala juhtfunktsiooniks tootmismaa (T) . Detailplaneeringu kruntide maakasutuste sihtotstarbeks on määratud ärimaa ja tootmismaa. Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on antud asukoha pinnases kõrge kuni väga kõrge radooni sisaldus. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. Arvestades Kohtla-Järve piirkonna ajaloolist tööstustegevust võib planeeringualal esineda pinnase reostust. Peamised võimalikud reostusallikad on seotud varasema põlevkivitööstuse ja keemiatööstuse mõjudega. Seetõttu on vajalik läbi viia täiendavad uuringud, et selgitada välja pinnase tegelik seisund ning võimalike saasteainete olemasolu. Lisaks tuleb teostada ehitusgeoloogiline uuring, mis annab ülevaate pinnase kandevõimest, stabiilsusest ja ehitamiseks sobivusest. Vajadusel tuleb rakendada sobivaid meetmeid pinnase stabiilsuse tagamiseks ning võimalike keskkonnariskide maandamiseks. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 8/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Vaade planeeringualale, punase kriipsjoonega tähistatud Ehitajate tn 130 katastriüksus. Maa-ameti Fotoladu. 4. Planeeritava ala linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed Planeeritud maa-ala asub Ida-Viru maakonnas, Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas, tootmismaade piirkonnas. Planeeritud maa-ala hõlmab sihtotstarbeta maa, Ehitajate tn 130 kinnistut (32101:001:0114). Üldplaneeringu kohaselt on antud maa-ala maakasutuseks määratud tootmismaa. Maa-ala suurus on ca 5,9 ha Ehitajate tänav, mis ühendab Kohtla-Järvet ja Mäetagust, tagab lihtsa ja mugava ligipääsu ala idaküljelt. Lisaks sellele asub lähim ühistranspordipeatus, kus peatuvad bussid 15, 43 ja 64, planeeringu idaosas. Kergliiklejatele on samuti tagatud mugav juurdepääs olemasoleva kergliiklusteelt, mis kulgeb mööda Ehitajate tänavat ühendades planeeringuala Kohtla-Järve linnakeskusega ning Järve linnaosas paiknevate elamualadega. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 9/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Ehitajate tn 130 kinnistu maa-alale kaasaegse äri- ja tootmiskeskuse rajamise tulemusel muutub ümbruskond inimsõbralikumaks ja linnaehituslikult mitmekesisemaks nii arhitektuursest kui otstarbelisest küljest, andes võimaluse kujuneda esinduslikuks äri-tootmise ja töötamise piirkonnaks. Krunt asub tootmismaa piirkonnas, kus on olemas kõik vajalikud juurdepääsud ja infrastruktuur äri- ja tootmishoonete rajamiseks, mis võimaldab erinevate kruntide liitumist ja hoonete etapiviisilist ehitamist. Hoonestuse kujundamisel on oluline tagada ühtne ja terviklik arhitektuurne ansambel, mille eesmärk on luua atraktiivne ja kaasaegne äri- ja tootmiskeskus. Planeeritav äri- ja tootmiskeskus loob piirkonda uusi töökohti, andes kohalikule kogukonnale rohkem võimalusi töötamiseks ning majanduslikuks arenguks. Tootmisettevõtted ja teenusettevõtted, mis sinna asuvad, toovad kaasa ka uued ärivõimalused, tugevdades piirkonna majanduslikku elujõudu. Planeeritud ala lahendus arvestab paindlikkust kruntide liitmise osas, võimaldades alade otstarbelist ja funktsionaalset arengut vastavalt piirkonna vajadustele ja turutingimustele. Selline lähenemine loob avaliku ruumi, mis kohandub aja jooksul ning pakub mitmekesiseid kasutusvõimalusi nii äri- kui tootmisfunktsioonideks Uue äri- ja tootmiskeskuse rajamine toob kaasa linna infrastruktuuri arendamise ja täiustamise. Tootmismaade ja ärihoonete paigutus on läbi mõeldud selliselt, et tehniline ja logistiline infrastruktuur tagab sujuva ühenduse linnakeskusega ning ligipääsu põhimaanteedele. Keskuse alale on planeeritud kõrghaljastuse ja heakorrastustööde abil tagatud, et hoonestus sobitub ümbritseva keskkonnaga. Puhvertsoonide ja kinnistutel paiknev haljastus aitab hoida hoonete ja ümbruse vahelist tasakaalu, mis tagab, et arendus ei sega olemasolevat elukeskkonda, vaid täiustab seda, pakkudes visuaalselt meeldivat ja looduslähedast ümbrust. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 10/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 5. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala jagada kümneks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maaüksuseks, mida oleks võimalik paindlikult omavahel liita. Kruntide liitmisel liituksid ka kruntide ehitusõigus, mis võimaldab vajadusel luua ka suuremate äri-tootmishoonete rajamise. Arvestatud on Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruar 2008 otsusega nr 265 kehtestatud Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringus esitatud tingimustega ning on kooskõlas kõigi EV-s kehtivate seaduste ja normatiividega. Detailplaneeringu alale on kavandatud: • Kaheksaks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti (krundid Pos1–7 ja Pos 10), millele on määratud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Hoonete ehitusõigus võimaldab ehitada kuni 4-korruselisi hooneid, mille ehitisealuse pinna suurus ja kõrgus vastavad piirkonna infrastruktuuri ja arengusuundadele. Kui krundid liidetakse, liitub ka ehitusõiguse ulatus, võimaldades suurte äri- ja tootmishoonete rajamist. • Kaks tootmismaa sihtotstarbega krunti (krundid Pos 8–9), millele on määratud ehitusõigus tootmishoonete rajamiseks. Hoonete ehitusõigusvõimaldab ehitada kuni 4-korruselisi hooneid. Kui krundid liidetakse, liitub ka ehitusõiguse ulatus, võimaldades suurte äri- ja tootmishoonete rajamist. • Üks transpordimaa sihtotstarbega krunt (Pos 11) transpordimaa sihtotstarbega krundile kavandatud sõidu- ja kergliiklusteelt on moodustatud juurdepääs kruntidele. Kõik äri- ja toomisaa sihtotstarbega krundid on kavandatud nii, et neid on võimalik omavahel liita vastavalt arendaja vajadusele, et rajada suuremad äri- ja tootmishooned. Kruntide liitumisel liituvad ka ehitusõiguse piirangud ja tekivad võimalused suuremate hoonete rajamiseks. Kui krunte ei liideta, on iga krundi sisepiiridel ette nähtud hoonestatava ala kaugus vähemalt 4 m krundipiirist. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 11/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 6. Kruntide hoonestusala määramine Hoonestusala määramisel on arvestatud Kohtla- Järve linna üldplaneeringus kavandatava ehitusõigusega ja kitsendustest tulenevate nõuetega. Kui krunte ei liideta siis planeeritavate katastriüksuste hoonestusalad paiknevad kinnistu piirist vähemalt 4m kaugusel. Juhul kui krundid liidetakse, liitub ka lubatud ehitusõiguse ulatus. Planeeringujoonisele kantud hoonestusalad on suuremad kui joonisel näidatud hoone suurim lubatud ehitusalune pind, et anda projekteerimise käigus hoonele parim arhitektuurne lahendus ja hoone paigutus. Vastavalt piirangutele on kinnistutele näidatud võimalik hoonete asetsemise variant. Arvesse on võetud, et hoonete paiknemised ei kahjustaks planeeringualal olemasolevat keskkonnaseisundit ning moodustuks võimalikult kvaliteetne ja paindlik äri- ja tootmiskeskus. Pakutud hoonestus on näidatud joonisel nr 4 „põhijoonis“. 7. Krundi ehitusõiguse määramine Krundi ehitusõigusega määratakse: 1. Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. 2. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind. 3. Suletud brutopind. 4. Hoonete suurim lubatud arv krundil. 5. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus. 6. Suurim korruselisus. 7. Arvutuslik parkimiskohtade arv. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 12/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Planeeringuga määratud ehitusõigused on välja toodud joonisel nr 4 „Põhijoonis“ tabelis 1 „Planeeringuga määratud ehitusõigused“. Transpordimaale ei määrata ehitusõiguseid. Tabel 1. Planeeringuga määratud ehitusõigused. PLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED Pos Krundi Krundi Krundi Hoonete Suletud Hoonete Hoonete Suurim Arvutuslik Kitsendused ja nr. positsioon suurus kasutamise suurim brutopind suurim maksimaalne korruselisus parkimis- märkused m2 sihtotstarve lubatud m2 lubatud lubatud kohtade ehitisela arv kõrgus (m) arv* une krundil pind m2 1 Pos 1 2969,3 Ärimaa 20% 1781 m2 7142 m2 2 15 m 4 28tk Arhitektuurinõuded 2 m Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 2 Pos 2 3180,5 Ärimaa 20% 1908 m2 7632 m2 2 15 m 4 30tk Arhitektuurinõuded m2 Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 3 Pos 3 5431,2 Ärimaa 20% 3258 m2 13032 m2 3 15 m 4 52tk Arhitektuurinõuded 2 m Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 4 Pos 4 4554,1 Ärimaa 20% 2732 m2 10928 m2 3 15 m 4 44tk Arhitektuurinõuded 2 m Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 5 Pos 5 3421,1 Ärimaa 20% 2052 m2 8208 m2 2 15 m 4 33tk Arhitektuurinõuded 2 m Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 6 Pos 6 3443,3 Ärimaa 20% 2065 m2 8260 m2 2 15 m 4 33tk Arhitektuurinõuded 2 m Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 7 Pos 7 3523,5 Ärimaa 20% 2113 m2 8452 m2 2 15 m 4 34tk Arhitektuurinõuded m2 Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 8 Pos 8 6401,3 Tootmismaa 3840 m2 15360 m2 3 15 m 4 61tk Arhitektuurinõuded 2 m 100% vt. seletuskiri 2 2 9 Pos 9 6225,2 Tootmismaa 3735 m 14940 m 3 15 m 4 60tk Arhitektuurinõuded m2 100% vt. seletuskiri 10 Pos 10 5281,7 Ärimaa 20% 3169 m2 12676 m2 3 15 m 4 60tk Arhitektuurinõuded m2 Tootmismaa vt. seletuskiri 80% 11 Pos 11 14882, 100% - - - - - - Arhitektuurinõuded 4 m2 Transpordimaa vt. seletuskiri * Projekteerida vastavalt normatiivile. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 13/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 7.1 Planeeritud kruntide ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed, koormusnäitajad. POS 1 Krundi suures: 2969,3 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 1781 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 7142 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 2 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 2 Krundi suures: 3180,5 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 1908 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 7632 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 2 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 3 Krundi suures: 5431,2 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 3258 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 13032 m2 Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 14/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Hoonete suurim lubatud arv: 3 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 4 Krundi suures: 4554,1 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 2732 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind:10928 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 3 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 5 Krundi suures: 3421,1 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 2052 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 8208 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 2 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 6 Krundi suures: 3443,3 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 2065 m2 Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 15/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 8260 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 2 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 7 Krundi suures: 3523,5 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 2113 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 8452 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 2 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 8 Krundi suures: 6401,3 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmismaa 100% Suurim lubatud ehitisealune pind: 3840 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 15360 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 3 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 16/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 POS 9 Krundi suures: 6225,2 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmismaa 100% Suurim lubatud ehitisealune pind: 3735 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 14940 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 3 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 10 Krundi suures: 5281,7 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 20% Tootmismaa 80% Suurim lubatud ehitisealune pind: 3169 m2 Max täisehituseprotsent: 60% Suletud brutopind: 12676 m2 Hoonete suurim lubatud arv: 3 Hoonete max lubatud kõrgus: 15 m Suurim korruselisus: 4 Haljastuseprotsent: 5% POS 11 Krundi suures: 14882,4 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa 100% Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 17/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 8. Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Tulevased hooned peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et moodustuks ühtne terviklik arhitektuurne ansambel. Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja redaktsioonidest. Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Tabelis 2 on toodud üldised soovituslikud arhitektuurinõuded, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus. Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele Katusekalle 0-15º Katusetüüp lamekatus, kaldkatus Katusekatte materjalid kivi, plekk, rullmaterjal, teras, PVC Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, betoon, puit, klaas, metall, teras Hoonete minimaalne tulepüsivus TP3 klass Tänavamiljöö rikastamiseks tuleb hoonete peafassaad lahendada esindusliku arhitektuuriga. Külgfassaadide projekteerimisel tuleb arvestada, et need sobiksid oma stiililt ja arhitektuurselt peafassaadiga, et tekiks terviklik arhitektuurne ansambel. Viimistlusmaterjalide valikul tuleb eelistada kvaliteetseid, vastupidavaid ja atraktiivseid materjale, mis tagavad fassaadi esteetilise ja funktsionaalse väärtuse. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 18/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 9. Liikluskorralduse põhimõtete määramine ja kruntidele juurdepääsud 9.1 Olemasolev olukord Planeeringualale ligipääs on Ehitajate tn ja Tööstuse tn kõva kattega teelt. Mõlemad tänavad on aktiivses kasutuses ning ühendavad planeeritavat ala ümbritseva piirkonnaga. 9.2 Liikluslahenduse lähteseisukohad Kõik teed on projekteeritud nii, et igal krundil, välja arvatud POS1 , on vähemalt kaks ligipääsu. See tagab liiklusvabaduse ja vähendab võimalikke liiklusummikuid. Teede projekteerimisel on lähtutud järgmiste põhimõtete järgi: 1. Kohtla-Järve linna ehitusmäärus ja liikluskorralduse eeskirjad. 2. EVS 843:2003 tee projekteerimise ja ehitamise standardid. 3. Eesmärk on luua kaasaegsed ja ohutud liiklustingimused kõigi liiklejate, sealhulgas jalakäijate ja kergliiklejate jaoks. 4. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud ala ärilise ja tootmistegevuse eripäradega, et tagada tõhus ja ohutu teenindus. 9.3 Planeeritud teede liikluskorraldus ja krundile pääs Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud Eestis kehtivatest liikluskorralduspõhimõtetest ja normidest ning EVS 843:2016 „Linnatänavad“ normist. Liikluskorralduse eesmärk on tagada ohutu ja korraldatud liiklus nii jalakäijatele, kui kõigile liiklusvahenditele. Kõik planeeritud teed on kahesuunalised, et tagada mugav ringliiklus kinnistute siseselt (POS11). Sõiduteele sobiva teekatendiga osa moodustab 7 m, tänavamaa haljastus (muru) 5,0 m ühelpool teed ning 2,5 m planeeritakse kõnnitee laiuseks teiselpool sõiduteed, mida eraldab kruntidest 2 m haljastusriba. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 19/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Kvartalisisestel tänavatel on kiiruspiirangud 40 km/h. Ristmikud varustatakse liiklusmärkidega: anna teed , suurim kiirus, kiiruse piirangu ala. Planeeringualale on planeeritud kaks juurdepääsu 13126 Kohtla-Järve - Mäetaguse teelt L1 (32219:002:0040) maha sõites Ehitajate tänava lõigul 5 (32219:003:0026) ja Tööstuse tänavalt.(32201:001:0290). Liikluskorraldus on põhimõtteline, mis täpsustub eraldi projektis. 9.4 Planeeritud parkimine Planeeringu ala parkimine lahendatakse krundisiseselt maapealse, vajadusel maa- aluse või hoone mahus parkimisena. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ normi alusel. Arvutuslik suurim võimalik normatiivne parkimiskohtade arv krundil on välja toodud tabelis 1. Põhijoonisel on toodud põhimõttelised näitlikud parkimislahendused. Parkimisalade paiknemine, kohtade arv ja parkimiskorraldus tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud projekteeritavate hoonete täpne kasutamise otstarve, suurus ja paiknemine. Tuleb arvestada, et parkimiskohad peaksid paiknema planeeritud hoonetest kaugemal (ohutu kaugus 4 m hoone välisseinast). Pargitud mootorsõidukid ei tohi tekitada ehitisele tuleohtu, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust. Parkimisalasid on lubatud rajada planeeritud hoonestusalale ja vajadusel projekteeritava hoone mahus. Planeeritud liiklusalused pinnad (juurdepääsuteed, parklad) ning kõnniteed tuleb katta kõvakattega. Katendi liik täpsustatakse eraldi projektis. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 20/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 10.1 Haljastuse põhimõtted Planeeringualal tuleb säilitada olemasolevad heas tervislikus seisukorras olevad puud, mis ei jää ehitatavate hoonete, teede ja rajatiste alale. Puude säilitamise ja likvideerimise vajadus täpsustada projekteerimisel. Täpne krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse hoone projekteerimise mahus, arvestades piirkonna tervikilmet. Põhijoonisel on näidatud planeeritud kõrg- ja madalhaljastuse põhimõtteline asukoht ning arvestatud on nõudega, et tekiks puhvertsoonid ja kõrg- ja madalhaljastuse osakaal oleks hoonestatava krundi pinnast vähemalt 5%. Mitmerindeliselt kavandatud haljastus aitab vähendada müra ja saastet, vähendades halva mõju ulatust ümbritsevale keskkonnale. Krundisiseselt pole määratud kohustuslikku kõrghaljastust ega alasid, kuhu ei tohi puid istutada. Kruntide haljastus võiks paikneda eelkõige krundi piiridel, parkimisaladel, parklate liigendamiseks või eraldi suuremal haljasalal. 10.2 Väikevormid, piirded Piirdeaia vajadus ja kujundus vastavalt arhitektuursele projektile, naaberkinnistutega külgneva aia kujundus määrata vastavalt olemasolevale olukorrale. Territooriumi piiravad piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 2,0 m ja peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga. 10.3 Heakorrastus, jäätmehooldus Kohtla- Järve linna jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Järve linnaosa haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Kohtla-Järve linnas viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Kohtla- Järve linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 21/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 • Jäätmete kogumiskoha planeerimisel, jäätmemahutite tähistamisel ning nende suuruse valimisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Kohtla- Järve linna jäätmehoolduseeskirjast. • Planeeritud alal tekkivad jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. • Jäätmemahutid tuleb paigaldada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) pinnale ning soovitatavalt jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Mahuti võib varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. • Keelatud on jäätmete ladustamine selleks mitteettenähtud kohas. 11. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Nii vertikaalplaneerimise kui sademevete ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 12. Ehitiste vahelised kujad, tuleohutuse tagamine Planeeritava hoone tuleohutust iseloomustavad järgmised näitajad: • Hoone min tulepüsivusklass TP3 Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 22/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §-le 22 peab tule levimist teisele ehitisele vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Sellest tulenevalt: - Hoonete vaheline kuja on üldjuhul vähemalt 8 m. - Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõuetega, mis nähakse ette hoone projekteerimisel. (hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast). - Kui hooned on moodustavad ühe tuletõkkesektsiooni ja vastavad määruse sätestatud tingimustele, võib kuja olla väiksem. - Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõuetega. - Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeringuala lähimad tuletõrje hüdrandid asuvad lõunas Ehitajate tn 130a krundil, ca 90 m kaugusel planeeringu krundist ja läänes Ehitajate tn 126a krundil ca 170m kaugusel planeeringu krundist. 13. Servituudi seadmine ja ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused 13.1 Olemasolevad servituudid ja kitsendused Kitsendused: 1. Planeeritud ala ulatub avalikult kasutatava tee 13126 Kohtla-Järve - Mäetaguse tee (32001:001:0308) kaitsevööndi, mille mõjuala ulatub 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 23/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 2. Kinnistut läbib kaks olemasolevat Elektrilevi OÜ omandis olevat maakaabliliini. Maakaabliliinide mõjuala ulatub teljest kuni 1 m kaugusele. Olemasolevad elektrimaakaabliliinid tõstetakse ümber eraldi projekti alusel, mille täpsed lahendused määratakse projekti käigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kooskõlastatakse asjakohaste ametiasutustega. Kitsendused on määratud vastavalt: - tee kaitsevöönd ehitusseadustiku alusel; - Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 13.2 Planeeritud servituudid ja kitsendused Planeeringualale ei ole planeeritud ühtegi servituuti ega kitsendust. 13.3 Ohualad Planeeringuala ei jää ühtegi ohualasse. 14. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja - rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringu alale ehitatakse uued võrguühendused. Kõikide planeeringus käsitletud tehnovõrkude lahendused lahendatakse eraldi projektiga. 14.1 Vesi ja kanalisatsioon Veevarustus Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 24/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Veevarustuse lahendatakse võrguvaldaja TT alusel. Kanalisatsioon Kanalisatsioon lahendatakse võrguvaldaja TT alusel. 14.2 Sademevee ärajuhtimine Sademevete ärajuhtimine lahendatakse võrguvaldaja TT alusel. 14.3 Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse eraldi võrguvaldaja TT alusel. 14.4 Küte Hoonete soojusvarustus lahendatakse eraldi. 14.5 Side Side lahendatakse eraldi. 15. Müra-, vibratsiooni- ja saasteriski tingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualal puuduvad keskkonnaohtlikud objektid. Ala keskkonnaseisund on hea. Planeeringuga kavandatud tegevused, sh planeeritud ehitustegevus ei ole Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 25/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 olulise keskkonnamõjuga. Detailplaneeringu järgsete ehitusprojektide koostamisel ei ole vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamist. Avariiolukorrad võivad tekkida nii ehitise ehitamisel kui kasutamisel. Ehitusperioodil on töövõtja kohustatud järgima ohutuseeskirju, et välistada võimalikke avariiolukordi. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukordade tekkimise. Kasutusperioodil on avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitise tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib minimaalselt põhjustada müra. Müra leevendusmeetmega tuleb arvestada edasisel projekteerimisel. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid 16. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringuga ei tohi Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 26/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Planeeritud juurdepääsuteed, parklad, kõnniteed, haljastuse, välisvalgustuse ja teised krunti teenindavad tehnovõrgud rajab Arendaja. Tehnovõrkude rajamine toimub Arendaja ja Kohtla-Järve linnavalitsuse vaheliste kokkulepete alusel arenduslepingu sõlmimisel, arvestades tehnovõrguvaldajate tehnilisi tingimusi. Arendaja tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike Rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus sätestatud ulatuses. Enne projekteerimist teostada planeeringu alal geoloogilised uuringud. 17. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad, pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks: 1) Sõidukite parkimine hoone läheduses, Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 27/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses, 3) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine, 4) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid), 5) Kvaliteetse tehnika kasutamine (kaamerad, turvafirma vms). 18. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 18.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Hoonete projektide koostamiseks on määratud järgmised nõuded: • Katusekalle: 0…15º • Katusematerjal: Kivi, plekk, rullmaterjal, teras, PVC • Välisviimistluse nõuded: krohv, kivi, betoon, puit, klaas, metall,teras. Konkreetsed hoonete välisviimistluse materjalid määratakse ehitusprojektis. • Piirdeaedade kujundustingimused: Piirete vajadus ja kujunduslaad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Piirete rajamisel tuleb arvestada, et piirded rajada krundi piirjoonele mis moodustaks naaberkruntide piiretega katkematu joone. Piirete lubatud kõrgus on kuni 2 m. • Muud nõuded: Ehitusprojektis määrata hoonete välised tehnoseadmete asukohad, mille valikul arvestada hoonete arhitektuuriga. 18.2 Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks Haljastus : • Koostada haljastuse projekt või esitada haljastuse lahendus ehitusprojekti koosseisus. • Haljastuse osakaal peab hoonestavatel kruntidel olema vähemalt 5%. Jäätmekäitlus: • Jäätmete kogumiskoha planeerimisel, jäätmemahutite tähistamisel ning nende suuruse valimisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskirjast. • Planeeritud alal tekkivad jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 28/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 • Jäätmemahutid tuleb paigaldada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) pinnale ning soovitatavalt jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Mahuti võib varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. Mürast tulenevad nõuded: • Arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid. • Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid. • Kõrgema mürariskiga tegevused ja objektid projekteerida elamutest võimalikult kaugele, eraldades maksimaalselt kõrghaljastusega. Radoon: • Siseruumides tagada radooniohutu keskkond rakendades meetmeid vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. • Kõva kattega sh kaetud platside platside reostusohtlik sademevesi puhastada enne pinnasesse immutamist lokaalses puhastusseadmes (liiva-õlipüüdur). Vältida territooriumil lume ladustamist ning näha ette lume äravedu. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 29/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 Tuleohutusnõuded: • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. • Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4:2018 Tööstus - ja laohoonete ning garaažide tuleohutus, EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus. • Kuna hoonete asukohad hoonestusalas määratakse ehitusprojektis, siis tuleb ehitusprojekti koostamisel anda ja tagada normikohane välistulekustutusvee lahendus. • Ehitisesisese tuletõrje veevajadus, mahuti vajadus ja asukoht täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt ehitise kasutamise otstarbele, tegeliku suurusele. Nõuded tehnovõrkude osas: • Projektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused ning projektid kooskõlastada võrguvaldajatega. Kogu detailplaneering on ehitusprojektidele aluseks. Hoonete eskiislahendused kooskõlastada eelnevalt Kohtla-Järve linnavalitsusega. Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 30/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 JOONISED Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 31/35 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Ehitajate tn 130 kinnisasja ja lähiala detailplaneering Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Eskiis, Töö nr 24-170 LISAD Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ 32/35  Ehitajate tn 120 TINGMÄRGID 32219:001:0005 Ehitajate tn 122 planeeringuala piir e ol.olev katastriüksuse piir rdelõig 11 tee L1 63.84 v 122 juu planeeritud krundi piir guse Ehitajat001:1121 32201:001:0290 32219:001:0031 Tööstuse tänav L e täna Tööstuse tänava lõik 2 teekaitsevööndi piir Mäeta - - 32101: - ol.olev tee - 65.93 -Järve A x= 6585800 58.40 58.38 - - 65.87 62.93 13126 002:0040 58.49 58.38 58.50 58.73 58.58 14 882,4 m2 58.49 58.58 - 58.98 58.71 Kohtla 58.67 58.81 ol.olev kõrghaljastus 58.67 58.70 58.99 58.41 59.00 y= 684600 58.81 Tööstuse tn 58.41 59.00 58.51 A 59.19 59.19 58.62 59.45 58.51 59.45 58.77 58.62 59.71 61.40 32219: 59.71 58.77 58.93 60.01 59.05 60.19 60.01 60.19 58.39 60.37 58.93 60.37 58.46 58.39 59.30 60.57 61.28 60.57 likvideeritav kõrghaljastus 59.05 58.57 59.51 58.46 61.17 60.81 61.02 58.39 59.30 58.72 A 58.36 61.02 60.81 59.78 Tööstuse tn 58.57 58.30 59.51 58.87 60.03 58.72 60.26 58.28 59.03 59.78 58.06 58.87 60.03 59.24 60.51 60.26 59.03 60.69 58.68 59.48 60.91 59.24 60.51 58.45 58.17 59.72 61.06 58.12 60.69 59.48 58.82 59.97 planeeritud hoonestusala/planeeritud hoone võimalik asukoht 63.24 60.91 59.72 61.38 61.06 32219:001:0012 60.21 A 58.89 59.97 58.16 58.40 59.13 60.21 60.44 61.38 60.63 58.16 Ehitajate tn 124 58.18 60.44 58.42 58.12 61.53 60.63 59.75 60.84 58.14 61.61 61.01 58.18 60.84 61.52 58.81 60.89 A 61.01 58.06 61.52 planeeritud ehituskeeluala juhul kui krunte ei liideta 60.99 61.05 61.03 59.59 58.10 58.04 61.53 58.13 8 61.14 61.04 58.1 61.61 60.23 61.23 lagunenud A 61 58.21 61.52 58.16 58.14 62.26 57.99 61.13 58.16 .3 62.34 61.23 61.31 60.54 62.48 61.07 58.18 1 61.22 62.46 Fr.A 62.50 58.20 61.33 58.67 62.21 58.32 61.19 60.80 61.35 61.04 58.29 61.15 58.27 61.35 60.99 planeeritud haljasala 58.32 61.04 61.05 TPTP 61.03 58.42 60.09 60.74 61.38 60.96 60.97 6 61.01 61.41 kill lagunenud A va lõik H 60.26 61.40 61.35 60.01 61.71 6 60.79 58.31 58.3 61.06 E 58.31 60.62 61.41 61.41 Ehitaja 001:0240 61.38 60.81 planeeritud sõidutee ala asfalt / madalama klassi katend 60.93 58.36 61.56 63.87 60.26 32101:001:0114 58.24 7.0 5.0 61.04 61.89 61.47 Kr 61.14 te täna 57.82 58.25 61.40 60.60 61.41 58.20 61.34 61.50 60.63 61.10 Ehitajate tn 130 62.07 60.83 61.41 58.20 58.20 62.51 60.91 61.17 61.40 61.56 61.73 61.25 60.98 61.43 58.18 58.19 61.47 57.80 A A 61.40 61.24 58.23 61.07 58.16 57.91 59.15 planeeritud kergliiklustee (kuju ja asukoht täpsustatakse hoonestusprojektis) 58.14 32201: 61.40 57.85 59.78 61.15 61.26 A 124 58.12 59.40 59.41 57.66 57.91 58.10 A 57.65 60.35 61.29 61.22 60.87 7 57.54 57.64 57.91 60.35 3 58.1 58.02 57.99 58.05 61.30 58.1 61.71 58.05 58.52 60.00 58.06 61.26 61.32 planeeritud sissepääsud krundile 58.06 58.17 60.03 61.33 57.95 61.31 61.35 57.91 58.04 61.36 58.29 58.13 60.35 61.35 57.55 58.04 61.36 61.37 61.34 58.11 57.98 58.11 58.16 58.10 57.99 57.98 62.34 58.04 58.13 58.11 57.90 61.39 58.11 58.08 57.47 57.97 2.5 57.47 61.47 57.92 61.40 61.41 58.00 61.29 61.31 61.37 61.37 57.94 61.31 61.33 58.15 61.31 57.97 61.35 61.34 61.34 61.31 57.44 61.32 61.34 61.35 nt 61.31 60.91 planeeritud sissepääsud planeeringualale 61.34 61.39 bet 2.0 A 61.26 orie 61.34 58.08 57.54 61.47 58.20 61.37 61.36 kill lag. 61.33 61.37 58.14 57.97 57.83 58.00 2 57.97 61.26 59.07 61.25 60.2 57.69 braikivi 57.75 vpa 57.57 57.81 57.78 liikumissuund 59.69 57.62 61.30 60.22 57.60 61.28 61.23 4 2 57.72 57.53 58.0 61.2 9 57.94 61.2 57.58 58.24 4.0 57.45 57.61 60.05 61.30 57.80 57.84 58.04 61.22 57.77 57.50 8 57.52 57.41 57.62 61.22 60.89 57.83 58.0 61.29 61.28 61.38 57.50 ol.olev bussipeatus 57.75 61.31 61.23 58.00 57.42 61.30 57.49 59.92 58.08 te tn 32219:003:0014 61.21 61.38 57.86 57.45 60.21 57.68 61.31 Tööstuse tn 15 57.70 57.54 61.17 61.24 57.47 57.99 57.81 57.49 Ehitaja 61.14 57.27 58.14 58.09 57.98 60.21 57.62 57.60 57.52 57.66 4 64.74 planeeritud võimalik parkimisala 61.1 0 57.63 58.02 58.24 59.13 61.15 61.2 57.58 61.20 57.89 59.66 60.93 61.08 61.14 61.20 61.20 bet 61.29 61.68 57.58 61.51 61.14 61.68 58.03 57.61 61.25 61.11 57.57 57.59 60.86 61.20 61.12 59.92 61.29 60.86 61.17 61.25 61.07 61.11 61.57 KRUNDI EHITUSÕIGUS kill 61.05 57.51 61.07 A 60.20 59.98 61.03 61.12 61.07 61.08 61.05 61.00 61.10 61.00 57.85 61.03 61.06 61.11 10 1 2 61.01 61.12 62.58 61.10 61.08 Krudi positsiooni number 57.65 5 61.10 60.20 61.00 61.11 60.81 61.06 61.14 61.20 61.77 61.14 orient 61.78 61.19 61.10