Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 2a osas kehtestamise teavitus

LÜGANUSE VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 13.07.2026 nr 6-1/33-267 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 2a osas kehtestamise teavitus Lüganuse Vallavalitsus teatab planeerimisseaduse § 122 lõike 6 alusel, et Lüganuse Vallavolikogu kehtestas 30.06.2026 otsusega nr 46 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 2a osas. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine algatati Lüganuse Vallavolikogu 25.04.2024 otsusega nr 181. KOV EP eesmärgiks oli leida tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivad asukohad Lüganuse vallas. Eriplaneeringuga otsiti asukohta kahele tuulepargile. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide KOV EP ala nr 2a paikneb Matka ja Purtse külade territooriumil. Planeeringuala suurus on ca 287 ha, tuulikute arv on kuni viis, ühe tuuliku kogukõrgus kuni 270 meetrit ja ühe tuuliku eeldatav võimsus kuni 9 MW. Tuulepargid võivad avaldada kahetist mõju Lüganuse valla majanduskeskkonnale. Ühelt poolt võib piirkonna kinnisvara väärtus väheneda, sest tuuleparkidega kaasneb visuaalne häiring ja mürahäiring. Teisalt võivad tuulepargid tuua kinnistu omanikele ka tulu läbi tuulikutasu. Seega saavad tuuleparkide mõjupiirkonda jäävate kinnistute omanikud tuulepargi rajamisest majanduslikku kasu ning ka kohaliku omavalitsuse tulubaas suureneb, mis omakorda võimaldab kohalikul omavalitsusel pikaaegselt paremini täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Tuulepargi rajamise tulemusel võib Lüganuse valda tulla täiendavaid ettevõtteid ning töökohti. Kokkuvõtvalt, tuulepargi rajamisel on kohalikule majandusele ja majapidamistele pigem positiivne mõju, mis kaalub üles võimalikud häiringud nendele kinnistuomanikele, kelle kinnistuid ja/või majandustegevust tuulepark mõjutab. Tuuleparkide rajamisega ei kaasne prognooside ja läbiviidud mürauuringute kohaselt negatiivseid mõjusid elanike tervisele, kuid tuulepark võib omada visuaalset mõju. Otsene mõju kultuuripärandi objektidele puudub. KOV EP tasakaalustab võimalikke negatiivseid mõjusid ja tuulepargi rajamisega võib kaasneda laiem ühiskondlik heaolu, kuna panustatakse kliimaeesmärkide ja riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmisesse. KSH tulemused olid planeeringulahenduse kujundamisel sisuliseks aluseks. Läbi viidi järgnevad uuringud: linnustiku, nahkhiirte, lendorava ja taimestiku uuring, väärtuslikele maastikele Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank avalduva mõju analüüs ja visuaalse mõju hindamine. Eriplaneeringu dokumendid kajastavad uuringute tulemusi ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjud on piisava põhjalikkusega tuvastatud. Kavandatava tegevusega kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest on antud ülevaade järgmistes teemavaldkondades: mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale; mõju looduskeskkonnale; mõju pinnasele sh niiskusrežiimile, pinna- ja põhjaveele; mõju maavaradele; jäätmeteke ja ringmajandus; valgusreostus; avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed; kumulatiivne mõju. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja vähendamiseks on aladel töötatud välja ettepanekud ja leevendavad meetmed arvestades konkreetse ala vajadusi. Tuulepargi rajamisel on küll keskkonnamõju, kuid kaasnevat keskkonnamõju on võimalik leevendada ja /või minimeerida tasemeni, milles see pole oluline. Materjalidega on võimalik tutvuda Lüganuse valla kodulehel lingilt https://lyganuse.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/eriplaneeringud/evecon-ou- ja-enery-estonia-ou-tuulepargid/ Masinloetaval kujul materjalid on lisatud käesoleva kirja lisana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Dmitri Dmitrijev vallavanem Lisa 1. DD100_Evecon_ja_Enery_KOV_EP_Ala2a Liisa Maria Mihhailov 5883 4908, [email protected] LÜGANUSE VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 13.07.2026 nr 6-1/33-267 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 2a osas kehtestamise teavitus Lüganuse Vallavalitsus teatab planeerimisseaduse § 122 lõike 6 alusel, et Lüganuse Vallavolikogu kehtestas 30.06.2026 otsusega nr 46 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 2a osas. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine algatati Lüganuse Vallavolikogu 25.04.2024 otsusega nr 181. KOV EP eesmärgiks oli leida tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivad asukohad Lüganuse vallas. Eriplaneeringuga otsiti asukohta kahele tuulepargile. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide KOV EP ala nr 2a paikneb Matka ja Purtse külade territooriumil. Planeeringuala suurus on ca 287 ha, tuulikute arv on kuni viis, ühe tuuliku kogukõrgus kuni 270 meetrit ja ühe tuuliku eeldatav võimsus kuni 9 MW. Tuulepargid võivad avaldada kahetist mõju Lüganuse valla majanduskeskkonnale. Ühelt poolt võib piirkonna kinnisvara väärtus väheneda, sest tuuleparkidega kaasneb visuaalne häiring ja mürahäiring. Teisalt võivad tuulepargid tuua kinnistu omanikele ka tulu läbi tuulikutasu. Seega saavad tuuleparkide mõjupiirkonda jäävate kinnistute omanikud tuulepargi rajamisest majanduslikku kasu ning ka kohaliku omavalitsuse tulubaas suureneb, mis omakorda võimaldab kohalikul omavalitsusel pikaaegselt paremini täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Tuulepargi rajamise tulemusel võib Lüganuse valda tulla täiendavaid ettevõtteid ning töökohti. Kokkuvõtvalt, tuulepargi rajamisel on kohalikule majandusele ja majapidamistele pigem positiivne mõju, mis kaalub üles võimalikud häiringud nendele kinnistuomanikele, kelle kinnistuid ja/või majandustegevust tuulepark mõjutab. Tuuleparkide rajamisega ei kaasne prognooside ja läbiviidud mürauuringute kohaselt negatiivseid mõjusid elanike tervisele, kuid tuulepark võib omada visuaalset mõju. Otsene mõju kultuuripärandi objektidele puudub. KOV EP tasakaalustab võimalikke negatiivseid mõjusid ja tuulepargi rajamisega võib kaasneda laiem ühiskondlik heaolu, kuna panustatakse kliimaeesmärkide ja riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmisesse. KSH tulemused olid planeeringulahenduse kujundamisel sisuliseks aluseks. Läbi viidi järgnevad uuringud: linnustiku, nahkhiirte, lendorava ja taimestiku uuring, väärtuslikele maastikele Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank avalduva mõju analüüs ja visuaalse mõju hindamine. Eriplaneeringu dokumendid kajastavad uuringute tulemusi ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjud on piisava põhjalikkusega tuvastatud. Kavandatava tegevusega kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest on antud ülevaade järgmistes teemavaldkondades: mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale; mõju looduskeskkonnale; mõju pinnasele sh niiskusrežiimile, pinna- ja põhjaveele; mõju maavaradele; jäätmeteke ja ringmajandus; valgusreostus; avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed; kumulatiivne mõju. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja vähendamiseks on aladel töötatud välja ettepanekud ja leevendavad meetmed arvestades konkreetse ala vajadusi. Tuulepargi rajamisel on küll keskkonnamõju, kuid kaasnevat keskkonnamõju on võimalik leevendada ja /või minimeerida tasemeni, milles see pole oluline. Materjalidega on võimalik tutvuda Lüganuse valla kodulehel lingilt https://lyganuse.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/eriplaneeringud/evecon-ou- ja-enery-estonia-ou-tuulepargid/ Masinloetaval kujul materjalid on lisatud käesoleva kirja lisana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Dmitri Dmitrijev vallavanem Lisa 1. DD100_Evecon_ja_Enery_KOV_EP_Ala2a Liisa Maria Mihhailov 5883 4908, [email protected]  Töö nr 24005036 | 10.02.2026 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Asukoha eelvalik Seletuskiri ja joonised Tartu 2024–2026 Planeeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu Planeeringu projektijuht, planeerimisekspert Merlin Kalle KSH juhteksperdid Jaak Järvekülg ja Ingrid Vinn Projektijuht Kaarel Hendrik Zernant Planeeringu korraldaja: Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli linn Ida-Viru maakond [email protected] Eriplaneeringu konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 9 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn Huvitatud isikud: Enery Estonia OÜ Telliskivi tn 60/1 10412 Tallinn Harju maakond Evecon OÜ Lossi tn 3 93819 Kuressaare Saare maakond Sisukord SELETUSKIRI ......................................................................................................................................................... 5 1. KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED .......................... 5 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS....................................................................................................... 7 2.1. Eelvaliku alade ja nende mõjuala iseloomustus ....................................................................................... 7 2.1.1. Maakasutus .............................................................................................................................................. 8 2.1.2. Maaparandus........................................................................................................................................... 8 2.1.3. Veekogude ja maaparandussüsteemidega seotud kitsendused ........................................................ 9 2.1.4. Liiklus ..................................................................................................................................................... 10 2.1.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................................................... 11 2.2. Keskkonnatingimused ............................................................................................................................... 11 2.2.1. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................................... 11 2.2.2. Natura 2000........................................................................................................................................... 11 2.2.3. Nahkhiired ............................................................................................................................................. 12 2.2.4. Linnustik ................................................................................................................................................ 12 2.2.5. Taimestik ja muud loodusväärtused ................................................................................................... 13 2.2.6. Lendorav.................................................................................................................................................14 2.2.7. Rohevõrgustik ........................................................................................................................................14 2.2.8. Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................................... 15 2.2.9. Maavarad ............................................................................................................................................... 15 3. KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGU SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA, SH PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA........................................................................... 17 3.1.1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................................. 17 3.1.2. Lüganuse valla üldplaneering ..............................................................................................................19 3.1.3. Koostatav riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ......................................................................... 21 3.1.4. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ................................................................................................ 22 3.1.5. Koostatavad Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1–3 detailplaneeringud ja keskkonnamõju strateegiline hindamine................................................................................................................................. 23 3.1.6. Koostatav Varja tuulikupargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine................................................................................................................................. 24 3.1.7. Koostatav VKG Wind tuulepargi detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 24 3.1.8. Koostatav Alexela Kiviõli hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine................................................................................................................................. 25 3.1.9. VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering .............................................. 26 3.1.10. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompeksi Lüganuse valla eriplaneering .................. 27 3.1.11. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering ...................................................................................... 28 3.1.12. Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Toila valla üldplaneering ................................................................ 30 3.1.13. Vinni valla üldplaneering .................................................................................................................... 31 4. PLANEERIMISETTEPANEK............................................................................................................................ 33 4.1. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek ......................................................................................... 33 4.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ..................................................................................................... 34 4.3. Eelvalikuala/planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ............................................................................................................................................. 34 4.4. Planeeringulahenduse valiku põhjendused ........................................................................................... 35 4.4.1. Eelvalikuala 1 ......................................................................................................................................... 36 4.4.2. Eelvalikuala 2a ja 2b............................................................................................................................. 36 4.4.3. Eelvalikuala 3........................................................................................................................................ 36 4.5. Kruntideks jaotamine................................................................................................................................ 39 4.6. Kruntide hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ...............................41 4.7. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted ........................................................................................................................................................ 45 4.8. Haljastus, piirdeaiad ................................................................................................................................. 48 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised ........................................................................................................................ 48 4.10. Maaparandus ........................................................................................................................................... 50  4.11. Tuleohutuse tagamine............................................................................................................................. 50 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ......................................................................................... 51 4.13. Keskkonnatingimused ............................................................................................................................. 51 4.13.1. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ..................................................................... 52 4.13.2. Natura 2000 ........................................................................................................................................ 52 4.13.3. Nahkhiired ........................................................................................................................................... 52 4.13.4. Linnustik .............................................................................................................................................. 53 4.13.5. Taimestik ja muud loodusväärtused ................................................................................................ 55 4.13.6. Lendorav .............................................................................................................................................. 55 4.13.7. Rohevõrgustik...................................................................................................................................... 56 4.13.8. Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................................ 57 4.13.9. Maavarad ............................................................................................................................................. 57 4.13.10. Avariiolukorrad ................................................................................................................................. 57 4.13.11. Jäätmed................................................................................................................................................ 57 4.13.12. Müra ja vibratsioon ...........................................................................................................................58 4.13.13. Varjutamine........................................................................................................................................ 61 4.13.14. Valgusreostus..................................................................................................................................... 62 4.13.15. Seire läbiviimise vajadus................................................................................................................... 63 4.13.16. Leevendavad meetmed .................................................................................................................... 68 4.14. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ............................................................................... 77 4.14.1.1. Kalda kaitse eesmärkide analüüs Satsu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas. ...................................................................................................................................... 79 4.14.1.2. Kalda kaitse eesmärkidele vastavuse analüüs Sõreda oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas .......................................................................................................... 79 4.15. Piirangud ................................................................................................................................................... 81 4.15.1. Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid ........................................................................................ 81 4.15.2. Servituudi vajaduse määramine ........................................................................................................ 81 4.15.3. Geodeetilised märgid ja nende kaitsevööndid.................................................................................82 5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ............................................................................................83 6. MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK............................................................................. 84 7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE .......................................................................................................................85 7.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..............................................85 7.1.1. Majanduslikud mõjud ...........................................................................................................................85 7.1.2. Kultuurilised mõjud ..............................................................................................................................85 7.1.3. Sotsiaalsed mõjud ................................................................................................................................ 86 7.1.4. Mõjud looduskeskkonnale .................................................................................................................. 86 7.2. Planeeringu elluviimise tingimused ....................................................................................................... 86 8. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDMISE ALUSEKS OLEVAD TINGIMUSED ..................................... 89 8.1. Üldised tingimused ................................................................................................................................... 89 8.2. ALA 1 ........................................................................................................................................................... 90 8.3. ALA 2a........................................................................................................................................................ 104 8.4. ALA 2b ........................................................................................................................................................ 117 8.5. ALA 3.......................................................................................................................................................... 130 9. JOONISED ...................................................................................................................................................... 144 10. LISAD ............................................................................................................................................................ 145 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 5 Seletuskiri 1. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise eesmärk ja alused Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.04.2024 otsusega nr 181 Lüganuse vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks, tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Planeeringu eesmärgiks on leida tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivad asukohad Lüganuse vallas. Eriplaneeringuga otsitakse asukohta kahele tuulepargile. Vastavalt KOV EP algatamise otsuse lisale koosneb planeeringuala erinevatest osadest kogupindalaga ca 4000 ha, mis jagunevad eelvalikualadeks 1, 2a ja 2b ning 3. Sealjuures võib üks tuulepark paikneda mitmel eelvalikualal. KOV EP koostamisest huvitatud isikuteks on Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ. Enery Estonia OÜ on huvitatud isikuks tuulepargialal, mille moodustavad eelvalikualad 1, 2a ja 2b, Evecon OÜ on huvitatud isikuks tuulepargialal, mille moodustab eelvalikuala 3. Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärgist minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele ning saavutada kõikide sektorite üleselt kliimaneutraalsus aastaks 2050. Strateegia “Eesti 2035” tegevuskava üks lisadest on Eesti taaste- ja vastupidavuskava (Taastekava), mille komponendi nr 8 „REPowerEU“ eesmärgiks on hõlbustada taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu. Hetkeolukorras on Eestis elektrienergia defitsiit ning tarbimine ületab tootmist, mistõttu elektrihinnad on kõrgemad kui mõnes naaberriigis. Nt tarbiti 2024. a Eestis 8,26 TWh elektrienergiat, millest kohapeal toodeti vaid 5,36 TWh. Eestis kui tuultele avatud mereriigis on tuul üks peamisi taastuvenergiaressursse, millele kliimaeesmärkide täitmisel tähelepanu pöörata. Sellest tulenevalt on tuuleparkide arendamine üks peamistest meetmetest, millega kliima- ja energiapoliitikas seatud eesmärkide saavutamiseni jõuda püütakse. Tuuleenergia tootmise suurendamine on oluline samm elektrihindade stabiliseerimiseks ja sõltuvuse vähendamiseks impordist. KOV EP menetlus koosneb vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 95 lg 7 ehitise asukoha eelvalikust ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Vastavalt PlanS § 951 võib kohalik omavalitsus tuuleparki kavandava eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Planeeringu koostamisega on lahutamatult seotud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsess. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on KSH eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; ning edendada säästvat arengut. Käesoleva ruumilise planeeringu KSH konkreetsemaks eesmärgiks on eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. Tuulepark on Vabariigi Valitsuse määruse nr 1841 tähenduses mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest 1 Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184 „Võrgueeskiri″ 6 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering koosnev elektrijaam. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 1022 kuulub olulise ruumilise mõjuga ehitiste (edaspidi ORME) nimekirja tuulepark, mis koosneb üle 30 meetristest tuulikutest. PlanS § 95 lg 1 kohaselt koostatakse ORME püstitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering (KOV EP), kui ORME asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide KOV EP eelvaliku alade määramisel lähtus Lüganuse Vallavolikogu Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ poolt esitatud planeeringu algatamise taotlustest. Eelvalikualad kinnitati Lüganuse Vallavolikogu 25.04.2024 otsusega nr 181. Vastavalt nimetatud otsusele koosneb KOV EP ala erinevatest osadest kogupindalaga ca 4000 ha ja hõlmab alasid Uljaste, Satsu, Varinurme ja Koljala külade territooriumil (ala 1), Koljala, Vainu, Matka, Purtse külade ja Erra aleviku territooriumil (ala 2a ja 2b) ning Varja, Voorepera ja Aa külade territooriumil (ala 3), vt Joonis 1.1. Joonis 1.1. Eriplaneeringu eelvalikualade paiknemine Lüganuse valla territooriumil (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2024). KOV EP koostamisel lähtuti eesmärgist tagada planeeringu selline täpsusaste, mis võimaldab selle kehtestamist asukoha eelvaliku otsuse alusel. See on võimalik juhul, kui tuulepargi edasist kavandamist projekteerimistingimustega ei takista välistavad tegurid ning eelvaliku otsuses on määratletud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. 2 Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri″ Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 7 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1. Eelvaliku alade ja nende mõjuala iseloomustus Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koosneb kolmest eelvalikualast: ala 1, ala 2a ja 2b ning ala 3. Sealjuures moodustab ala 2a ja 2b kahest lahustükist ühtse eelvalikuala. Ala nr 1 lähimad tihedamalt asustatud paigad on Sonda alevik lõunas (ligikaudu 1 km kaugusel) ning Kiviõli linn kagus (ligikaudu 2 km kaugusel). Ala nr 2b lähimaks tihedamalt asustatud paigaks on Kiviõli linn ja Erra alevik, mis paiknevad ligikaudu 1–1,5 km kaugusel KOV EP eelvalikuala piirist. Matka külakeskus paikneb KOV EP eelvalikuala piirist ligikaudu 800 m kaugusel. Ala nr 2a paikneb suurematest asulatest eemal, lähimateks külakeskusteks on Kestla ja Liimala külakeskused, mis paiknevad ligikaudu 1 km kaugusel eriplaneeringu ala piirist. Ala nr 3 piirist paikneb Voorepera, Mustmätta ja Varja külakeskustest ligikaudu 1,5 km kaugusel, 2,5 km kaugusel Lüganuse alevikust, Kohtla-Nõmme alevist 2,5 km kaugusel ning ligikaudu 3 km kaugusel Püssi linnast ja Kohtla-Järve linnast. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 55³ lg 2 28 ulatub kuni 250 meetri kõrguste tuulikute puhul mõjuala (keskkonnatasude seaduse kontekstis) kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Kuivõrd tuulikute paigutus võib hoonestusala sees muutuda ja seega hetkel pole tuulikute lõplik paigutus selge, siis arvestatakse mõjuala piiri hoonestusalade piiridest. Eriplaneeringu tuulikupositsioonide hoonestusaladest 2 km mõjualasse jääb ETAK andmetel 493 ja 3 km mõjualasse 1305 elu- ja ühiskondlikku hoonet. KOV EP LS ja KSH programmi avalikustamise tulemusel otsustati käsitleda tuulepargi rajamiseks esialgselt sobivate aladena kõiki alasid (st alasid 1, 2a, 2b ja 3). Tuulikute positsioonide eelvaliku käigus teostati ruumianalüüs, kus kasutati tuulikutele sobivate asukohtade leidmiseks välistamise meetodit. Analüüsi käigus arvestati Tabel 2.1 toodud välistavate teguritega. Tabel 2.1. Tuulikute asukohavalikul rakendatud tegurite puhvrid. Tegur Puhvri suurus Olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned 750 m hoone välisseinast. Kokkuleppel elu- (ETAK-i alusel) ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest kuni 500 m, kui on tagatud välisõhus leviva müra normtasemed3. Kultuurimälestised Vastavalt Muinsuskaitseameti tingimustele. Riigikaitsealased objektid Vastavalt Kaitseministeeriumi tingimustele. Riigimaanteed Vähemalt kavandatava tuuliku kogukõrgus avaliku tee servast. Vastavalt Kliimaministri määrusele “ Tee projekteerimise normid“ § 63 lõikele 54 on elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast võrdne planeeritava tuuliku kogukõrgusega. 3 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid″ 4 Kliimaministri määrus 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid″ 8 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Tegur Puhvri suurus Elektriliinid – õhuliinidel nimipingega 110 kV ja Vähemalt kavandatava tuuliku masti enam kahekordne kõrgus õhuliini juhtmest. Aluseks võetakse õhuliinide EVS-EN standardit5. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus. Gaasitrassid Vastavalt Elering AS esitatud tingimustele. Kaitstavad loodusobjektid Puhvri määramise aluseks kasutati planeeringu käigus läbi viidud loodusuuringute tulemusi. Veekogude ehituskeeluvöönd Lähtuvalt looduskaitseseaduse §-s 38 sätestatud nõuetest . 2.1.1. Maakasutus Eelvaliku ala 1 on kasutuses valdavalt metsamaana, alal 2a asub ligikaudu pooleks metsmaad ning põllu- ja rohumaad, alal 2b asub valdavalt põllumaa ja alal 3 valdavalt metsamaa. Maapinna keskmiseks absoluutkõrguseks on alal 1 ca 50-60 m/abs, alal 2a ca 50 m/abs ja alal 2b ning 3 ca 45-50 m/abs. 2.1.2. Maaparandus Kõrge põhjaveetaseme tõttu kattub suur osa EP eelvalikualadest maaparandushoiuala territooriumiga. Lisaks paiknevad eelvalikualadel mitmed maaparandussüsteemide eesvoolud. Ala 1 lääneservas paikneb maaparandussüsteemide eesvoolud Uljaste 1/PÜ-114 (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²) ning Satsu oja (avatud eesvool valgalaga 10-25 km²). Ala 1 idaserva läbib Ilmaste peakraav (avatud eesvool valgalaga 10-25 km²) ja ääristab idast Uuemõisa oja (avatud eesvool valgalaga 10-25 km²). Ala 2a läbib maaparandussüsteemide eesvooludest Sõreda oja (Sõrida oja) (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²) ja Kestla I (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²). Ala 2b idakülge läbib maaparandussüsteemide eesvooludest Koljala 1 (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²), Aru-Vainu 3 (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²) ning idakülge ääristab Aru-Vainu 2 (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²). Ala 3 kaguserva läbib maaparandussüsteemide eesvooludest Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²) ning kirdeserva läbib Seljamäe 1/PÜ-54 Kohtla (avatud eesvool valgalaga kuni 10 km²). Alljärgnevas Tabel 2.2 on toodud maaparandussüsteemide aladega kattuvad eelvalikualad. Tabel 2.2. Eelvalikualadega kattuvad maaparandussüsteemide maa-alad. EP ala Maaparandussüsteemi nimi Maaparandussüsteemi kood nr 1 Uljaste 1/PÜ-114 1107030010010 Ilmaste 2 1107020020080 5 EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 9 EP ala Maaparandussüsteemi nimi Maaparandussüsteemi kood nr Liignurme 1/TTP-269/Püssi 1107060020030 Liignurme 2/TTP-269 Püssi 1107020020080 Uuemõisa II-3 1107060020010 Satsu 1 1107030010010 2a Purtse-Kestla 1107150010010 Mehide 1106820010020 2b Uuemõisa II-4 1107060020020 Uuemõisa II-5 1107020020060 Aru-Vainu 2 1107020020020 Aru-Vainu 3 1107020020040 Koljala 1 1107020020050 3 Seljamäe 1/PÜ-54 Kohtla 1107120020050 Seljamäe 2/PÜ-54 Kohtla 1107110020040 Roodu 1/TP-758 Kohtla 1107070010010 Roodu 2/TP-758 Kohtla 1107110020010 Ahu/PÜ-54 Kohtla 1107110020030 Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla 1107070010010 Tuhavälja 2/PÜ-54 Kohtla 1107070010020 2.1.3. Veekogude ja maaparandussüsteemidega seotud kitsendused Kuna aladel asuvad kuivenduskraavid, millest osad täidavad maaparandussüsteemi eesvoolu rolli (vt ptk 2.1.2), ulatuvad osadele käsitletavatest kinnisasjadest järgmised kitsendused: Ala 1 ▪ maaparandussüsteemi maa-ala6; ▪ maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m (Uljaste 1/PÜ-114) või 15 m (Satsu oja, Ilmaste peakraav, Uuemõisa oja) Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast7; ▪ maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m (Satsu oja, Ilmaste peakraav, Uuemõisa oja) või 1 m (Uljaste 1/PÜ-114) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv8; 6 Maaparandusseadus 7 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord″ 8 Veeseadus 10 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering ▪ jõe ja kraavi kalda piiranguvöönd laiusega 50 m (Satsu oja, Uuemõisa oja) ja ehituskeeluvöönd laiusega 25 m (Satsu oja, Ilmaste peakraav, Uuemõisa oja) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist9; erisusega jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini10. Ala 2a ▪ maaparandussüsteemi maa-ala; ▪ maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m (Kestla I) või 15 m (Sõreda oja) Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast; ▪ maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m (Sõreda oja või 1 m (Kestla I) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv; ▪ jõe ja kraavi kalda piiranguvöönd laiusega 50 m (Sõreda oja) ja ehituskeeluvöönd laiusega 25 m (Sõreda oja) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist11; erisusega jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ala 2b ▪ maaparandussüsteemi maa-ala; ▪ maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m (Koljala 1, Aru-Vainu 2 ja Aru-Vainu 3) Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast; ▪ maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd laiusega 1 m (Koljala 1, Aru-Vainu 2 ja Aru-Vainu 3) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv; Ala 3 ▪ maaparandussüsteemi maa-ala; ▪ maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m (Tuhavälja 1/PÜ-54 ja Seljamäe 1/PÜ-54 Kohtla) Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast; ▪ maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd laiusega 1 m (Tuhavälja 1/PÜ-54 ja Seljamäe 1/PÜ-54 Kohtla) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. 2.1.4. Liiklus Lähimaks avalikult kasutatavaks riigiteeks alale 1 on läänesuunas ala piiriga külgnev kõrvalmaantee 17117 Pada–Sonda tee, mille aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks on 100 sõidukit. Ala 2a vahetus läheduses kirdeosas asub põhimaantee 1 Tallinna–Narva tee, ala 2b läbib ligikaudu selle keskosas kagu– loodesuunaline riigi kõrvalmaantee 13132 Kõrkküla–Erra tee, mille aasta keskmine ööpäevane 9 Looduskaitseseadus ja veeseadus 10 Looduskaitseseadus 11 Looduskaitseseadus ja veeseadus Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 11 liiklussagedus on 183 sõidukit. Ala 3 ühegi riigiteega otseselt ei külgne, ala põhjaosast ca 1 km kaugusel asub 1 Tallinna–Narva tee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4546-7605 sõidukit; ala 3 lääneosast jääb linnulennult ca 2 km kaugusele põhjasuunda samuti põhimaantee 1 Tallinna–Narva tee ja kohaliku avalikult kasutatava 4370031 Varja küla tee lõik. Ala 1 lääneosas kulgeb kirde–edelasuunaline kohalik avalikult kasutatav 7510149 Kaubastu tee, ülejäänud olemasolevad teed lääneosas on metsateed. Ligikaudu ala 1 keskosas asub põhja–lõuna suunaline kohalik avalikult kasutatav 7510220 Sonda–Satsu tee ning idaosas kohalik avalikult kasutatav 7510002 Ilmaste tee, mis läheb idasuunas üle samanimeliseks metsateeks. Ala idapiirist linnulennult ca 940 m kaugusel asub kohalik avalikult kasutatav 3090092 Mäealuse tee. Teed on väga väikese liiklussagedusega. Ala 2a kirdeosas kulgeb alale kohalik avalikult kasutatav madala liiklussagedusega 4370060 Kutase tee ning rohkem avalikult kasutatavaid kohalikke teid seal ei asu. Ala 2b lääneosa läbib 7510005 Uuemõisa–Koljala ning idaosa põhja–lõuna suunaline kohalik avalikult kasutatav 7510007 Vainu tee. Alal 3 põhjaosas selle piiril muutub põhja–lõunasuunaline kohalik avalikult kasutatav 4370023 Aa– Kohtla tee samanimeliseks metsateeks. Alal 3 lääneosast avalikult kasutatavate teedeni viivad erateed; ala 3 edelaosast linnulennult ca 300 m kaugusel kulgeb 4370094 Püssi–Kohtla-Nõmme metsatee, avalikult kasutatavaid teid seal pole. 2.1.5. Tehnovõrgud Alast 1 põhjasuunas ning alast 2b ja 3 lõunasuunas kulgeb Elering AS 110 kV ja 330 kV kõrgepinge elektriõhuliinide trassikoridor. Valdavalt samas koridoris asuvad Telia Eesti AS side maakaabelliinid. Alast 3 ca 2,4 km läänesuunas asub Püssi alajaam. Ala 2a põhjaosa läbib 110 kV kõrgepinge elektriõhuliin, 2b läbivad keskpinge elektriõhuliinid ja idaosa 330 kV kõrgepinge elektriõhuliin. 330 kV kõrgepinge elektriõhuliiniga samas koridoris kulgeb ka side maakaabelliin. Ala 2a, 2b ja 3 läbivad D kategooria gaasitorustikud. Valdavalt kulgeb gaasitorustikuga paralleelselt ka side maakaabelliin. 2.2. Keskkonnatingimused 2.2.1. Kaitstavad loodusobjektid Oluline mõju looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitsealused liigid ja kivistised, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid) on suures osas välistatud juba sobivate alade valiku etapis, mil arendusalad valiti nii, et need üldjuhul ei kattuks kaitstavate loodusobjektidega. Eriplaneeringu eelvalikualadel on EELIS andmetel kaitstavaid loodusobjekte pigem vähe. Aladel 2a ja 2b ning nendega piirneval alal EELIS andmetel kaitstavaid loodusobjekte ei asu. Täielikult või osaliselt asub eriplaneeringu eelvalikualadel 1 ja 3 kaitstavatest loodusobjektidest I kaitsekategooria merikotka püsielupaik ning lisaks erinevate II ja III kaitsekategooria taime- ja linnuliikide leiukohti. 2.2.2. Natura 2000 Eriplaneeringu aladega kattuvalt ei asu ühtegi Natura 2000 ala. Lähimaks linnualaks on Sirtsi linnuala, mis asub eriplaneeringu eelvalikualast 1 üle 4 km lõunas. Loodusaladest lähim on Uljaste loodusala (LoA, Uljaste maastikukaitsealaga samades piirides), mis asub alast 1 minimaalselt veidi üle 70 m kaugusel ning lähimast kavandatavast tuulikust (sh kaasnev taristu) enam kui 1,4 km kaugusel. Juurdepääsutee alale 1 on kavandatud mööda Pada-Sonda teed, mis osaliselt piirneb Uljaste loodusalaga, kuid juurdepääs on kavandatud Sonda poolt ja seal ei ulatu loodusala teeni (asub enam kui 870 m kaugusel). Ülejäänud 12 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering loodusalad asuvad eelvalikualadest juba oluliselt kaugemal: Aseri ja Uhaku LoA-d üle 1 km kaugusel; Pangametsa LoA pea 3 km ja Sirtsi LoA üle 4 km. 2.2.3. Nahkhiired Eriplaneeringu aladel ei ole nahkhiireliikide leiukohti EELIS andmebaasis registreeritud. Lähimad nahkhiirte (tiigilendlane, veelendlane ja põhja-nahkhiir) leiukohad on registreeritud eriplaneeringu alast (alast 1) ca 500 m kaugusel Uljaste järve piirkonnas. Kõik Eestis leiduvad nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooriasse. Ala 1 paikneb pea terves ulatuses metsamaastikul, millel muuhulgas kaasikute ja männikute kõrval leidub ka haava, sanglepa ja halli lepa enamusega puistuid. Alal 1 leidub (erinevalt aladest 2a ja 2b) võrdlemisi palju vanu metsi. Nahkhiirte jaoks eriti olulistena tuleb esile tõsta esimeses rindes haabasid sisaldavaid üle 55 aasta vanuseid puistuid, kus kohtab haabades suuri, varjepaikadeks sobivaid õõnsusi. Metsaregistri andmetel leidub alal selliseid metsi võrdlemisi palju. Lisaks läbib ala lõuna-põhja suunaliselt Satsu oja, mida nahkhiired võivad kasutada toitumisalana ja liikumisteena. Kohalikud kuivenduskraavid ja eesvoolud ning lõuna pool paiknevad karjääri tranšeed ja muud karjääri seisuveekogud võivad piisava veetaseme korral olla nahkhiirtele potentsiaalseteks toitumisaladeks. Käesoleva KSH raames läbiviidud nahkhiirte uuringu tulemusel varieerus nahkhiirte arvukus loenduste ja loenduspunktide lõikes suurel määral, kuid üldiselt võib ala pidada keskmisest nahkhiirte rohkemaks. Uuringu tulemused langevad kokku 2023. aastal läbi viidud uuringu „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ (nn KAURi RePower uuring) tulemustega. Uuring näitas samuti suurt nahkhiirte arvukust peaaegu kogu uuringuala ulatuses. 2023. ja 2024. aasta vaatlusandmed sobivad kokku maastiku analüüsennustusega, mis näitab, et suurt osa uuringualast katab nahkhiirtele potentsiaalselt kõrge väärtusega mets. Ala 2a asub metsa- ja põllumajandusmaastikul, kattudes osaliselt maaparandussüsteemidega. Peapuuliigi järgi on valdavad on kaasikud ja haavikud, vähem esineb hall- ja mustlepikuid. Puistute vanus on madal ning üle 55 aastaseid puistuid leidub alal vähe, kuid esile tuleb tõsta noorte haabaderohkete metsade suurt osakaalu. Ala 2b eelvalikuala asub valdavalt põllumajandusmaastikus ning metsi leidub alal vähe. Peapuuliigi järgi leidub ala hall-lepikuid, kaasikuid ja haavikuid ning valdav osa neist on alla 40 aasta vanused metsad. Suur osa põllumajandusmaastikest asuvad maaparandussüsteemidel. Ala läbib lõuna–loode suunaliselt Erra jõgi, mida nahkhiired võivad kasutada toitumisalana ja liikumisteena. Lisaks on potentsiaalsed toitumisalad eelvalikualal asuvad kuivenduskraavid ja maaparandussüsteemide eesvoolud. Käesoleva KSH raames läbiviidud nahkhiirte uuringu tulemusel võib ala 2a ja 2b piirkonda pidada nahkhiirte arvukuse osas keskmiselt oluliselt madalamaks. Ala 3 ei läbi nahkhiirte jaoks eelduslikult olulisi toitumisveekogusid. Looduslikud eeldused nahkhiirte kõrgeks arvukuseks alal on pigem madalad. Nahkhiirte uuringus tehtud kaardimaterjali analüüs näitas, et nahkhiirte tõenäolised koondumiskohad uuringualal paiknevad metsamassiivis ala põhja- ja lõunaosas. Käesoleva KSH raames läbiviidud nahkhiirte uuringu tulemusel saab järeldada, et nahkhiirte arvukuse hinnangud alal 3 on suhteliselt madalad, mis viitab sellele, et nahkhiirte suuri kolooniaid selles piirkonnas ei leidu. 2.2.4. Linnustik Suur osa linnuliike kuulub Eestis kaitstavate liikide hulka. Eriplaneeringu eelvalikualad suures osas linnukaitseliste aladega (Natura linnualad, kaitstavad alad, kus kaitstakse linde jm) ega tundlike/rangelt kaitstavate linnuliikide leiukohtadega ei kattu, mis välistab suuresti tuulikute otsesed füüsilised mõjud Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 13 linnustikule (nt elukohtade kadumise arenduse elluviimisel jm), välja arvatud I kaitsekategooria merikotka püsielupaik ja leiukoht ala 3 lääneservas. KSH protsessi raames on eelvalikualadel viidud läbi täpsustavad linnustiku uuringud, mis täiendavad olemasolevaid andmeid Keskkonnaagentuuri 2024. aasta koostatud tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamise aruandest (nn KAURi RePower uuring) ning EOÜ koostatud üle- eestilisest maismaalinnustiku analüüsist. Eelvalikualal Ala 1 hanede ja laglede rändekogumeid arendusalal ei peatunud, kuid tuvastati sookurgede (Grus grus, III kaitsekategooria) ööbimispaik, milletõttu on vajalik toitumisalade ja ööbimiskoha vahale piiritleda siirdekoridor. Vaatluste ajal tuvastati röövlindusid üksikutel juhtudel, nendest kõige tihedamini merikotkast (Haliaeetus albicilla, I kaitsekategooria), mistõttu on vajalik antud linnuliigi kaitseks seada leevendusmeetmeid. Eelvalikuala on olemuselt sobiv händkakule (Strix uralensis, III kaitsekategooria) ja rähnide pesitsemiseks, ületades asutustiheduselt Eesti keskmise. Seetõttu on vajalik tagada pesitsuspaikade kaitsmine ning seada selleks leevendusmeetmed. Aladel 2a ja 2b vaadeldi mitmeid hanede ja lagleliste kogumeid ning vaatlustulemuste põhjal hukkumisriskide modelleerimisest saab järeldada, et arenduse mõju linnuliikide elupaigakasutusele on ebaoluline. Vaadeldud linnuliigid liikusid eelvalikualade läheduses erinevatel lennukõrgustel, mistõttu on avalduv mõju sõltuvuses kavandatavate tuulikute kogukõrgusest. Vaadeldud haned ning sookured (Grus grus, III kaitsekategooria) liikusid pigem madalamatel kõrgustel, luiged seevastu suurematel kõrgustel. Lisaks tuvastati sookurgede ööbimispaik, milletõttu on vajalik toitumisalade ja ööbimiskoha vahale piiritleda siirdekoridor. Kiivitajate lennuaktiivsus on eelvalikualadel kõrge nii kevadise kui eriti sügisese rände ajal ning isendite lennukõrgus jäi keskmiselt 61 m kõrgusele. Eelvalikualadel esineb kolm rukkiräägu (Crex crex, III kaitsekategooria) pesitsuselupaika. Röövlindudest kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) ja raudkulli (Accipiter nisus, III kaitsekategooria) vaadeldi uuringualadel harva ning lennukõrgus oli enamjaolt kõrgusvahemikus, millega ei kujuta kavandatavad tuulikud endast lindudele ohtu. Seevastu merikotkaid nähti linnustiku uuringute vältel sagedasti, mistõttu on vajalik seada isendite hukkumise vältimiseks leevendusmeetmeid. Ala 3 lääneservas paikneb merikotka (Haliaeetus albicilla, I kaitsekategooria) pesa, mis leiti 2024. aastal. Piirkonda iseloomustab väga suur inimtegevus – lähiajal realiseeritakse mitmeid arendusi (VKG biotoodete tehas ja VKG jäätmehoidla), metsades toimub aktiivne metsamajandus ning läheduses paiknevad suured põllumaad. Kuivõrd merikotka pesa paikneb lageraielangi säilikpuul, ei saa merikotka kaitse tegevuskava kohaselt taolisi pesi pidada merikotkale optimaalseks ja jätkusuutlikuks elupaigaks. Eelvalikualal on registreeritud kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) leiukoht, mistõttu on vajalik vastavalt EOÜ maismaalinnustiku analüüsile moodustada pesapuu ümber 1 km laiuse puhvriga tuulikute püstitamiseks mittesobiv ala – tsoon 1. Teiste eelvalikualal vaadeldud II kaitsekategooria linnuliikide – laululuige (Cygnus cygnus) ja valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) modelleeritud hukkumisriskid olid madalad. II kaitsekategooria linnuliik, raudkulli (Accipiter nisus) ja hiireviud (Buteo buteo), vaadeldi uuringualal mitmeid kordi, mistõttu on vajalik antud liikide hukkumisriski vähendamiseks seada leevendusmeetmeid. Haneliste ja värvuliste lennukõrgused jäid linnustiku uuringute käigus madalaks, mistõttu ei satu nad eeldatavasti tuulikute labade töötsooni kõrgusele. 2.2.5. Taimestik ja muud loodusväärtused Ala 1 iseloomustab aktiivses kasutuses metsamaa. Eelvalikualal läbi viidud uuringu käigus inventeeriti mitmeid looduskaitsealuseid taimeliike ja koosluseid (nii avatud liinialused, häiringutega alad kui ka varem inventeeritud vääriselupaigad). Vähem leidus kaitsealuseid taimeliike aga värskelt lageraiutud aladel. Alal tuvastati mitmeid II kaitsekategooria taimeliike, näiteks kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) 4 kasvukohaga ja madal uniloog (Sisymbrium supinum) 68 isendiga ühes kasvukohas. III kaitsekategooria taimi paiknes eelvalikualal arvukalt, näiteks arvukamaid nendest laialehine neiuvaip 14 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering (Epipactis helleborine, 30 kasvukohast 832 taime), kahkjaspunne sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, kahest kasvukohast kokku 12 isendit), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii, neljast kasvukohast kokku 381 isendit) ning suur käopõll (Listera ovata, viiest kasvukohast kokku 269 isendit). Antud taimeliikide kaitseks seatakse soovituslikud leevendusmeetmed. Eelvalikualal ala 1 on inventeeritud mitmeid vääriselupaikasid (VEP) ning Natura elupaigatüüpe. Ehitustegevusega antud objektide kahjustamine ei ole lubatud. Aladel 2a ja 2b domineerivad aktiivses kasutuses põllu- ja rohumaad ning metsamaad. Uuringu käigus inventeeriti II ja III kaitsekategooria taimeliike, näiteks kaunis kuldking (Cypripedium calceolus, 24 isendit ühes kasvukohas alal 2a) ning laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine, 500 isendit 12 kasvukohas alal 2a ning 84 isendit 9-s kasvukohas alal 2b). Antud taimeliikide kaitseks seatakse soovituslikud leevendusmeetmed. Mõlemal alal asuvad Natura elupaigatüübid. Ala 3 on olnud peamiselt metsa-, heina- ja karjamaa, väikesel alal ka turbakaevandus. 1960. aastatel rajati kuivendussüsteem, mis kujundas alast põllumaa. Taimkatet on tugevasti mõjutanud metsaraied (eriti alates 2000. aastast) ning 1950–1990 toimunud Kohtla-Järve SEJ ja väetisetehase õhusaaste, mis muutis turbamullad keskmisest viljakamaks ja kiirendas puude kasvu. Kokkuvõttes on ala taimkate inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Eelvalikualal on leitud vaid III kaitsekategooria taimeliike, näiteks kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kuradi- sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) jt. Kuivõrd on tegemist III kaitsekategooria taimeliikidega, siis seatakse soovituslikud leevendusmeetmed. Eelvalikualal ala 1 on inventeeritud mitmeid vääriselupaikasid (VEP) ning Natura elupaigatüüpe. Ehitustegevusega antud objektide kahjustamine ei ole lubatud. 2.2.6. Lendorav Alal 1 olemasolevale neljale lendorava leiukohale (KLO9126869, KLO9124671, KLO9132031, ja KLO9133511) ala naabruses ei leitud käesoleva KSH käigus teostatud uuringu tulemusel piirkonnast uusi lendorava leiukohti. Lendorava ekspert on kinnitanud nii lendorva uuringus osaliselt kui hiljem kirjavahetuse teel kavandatud tuulikute positsioonide sobivust alal ning tõdenud, et ükski tuuliku positsioon ei jää RMK poolt kaardistatud lendorava koridoride alale. Leevendusmeetmete seadmine on vajalik minimeerimaks tuulepargi rajamisest lendoravale tulenevat negatiivset mõju. Olemasolevad lendorava leiukohad jäävad ala 2a ja 2b eelvalikualadest kaugemale. Lähimaks on leiukoht KLO9132031, mis jääb alast 2b pisut vähem kui 2 km kaugusele. Alade 2a ja 2b lähiümbrusest kui ka aladelt (eelkõige ala 2a) on viimastel aastatel seal kasvanud vanemad metsad suures osas maha võetud uuendatud, mistõttu käesolevalt kavandatavatel tuulikualadel lendoravale sobivaid elupaiku enam ei leidu. 2.2.7. Rohevõrgustik Kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu12 kohaselt on alade 1, 2a ja 3 suuremal või vähemal määral rohevõrgu tugialade ja koridoridega kattuvad ning vaid ala 2b ei ole rohevõrgus. Rohevõrgustiku (edaspidi ka RV) peamised eesmärgid saab jagada kolmeks: elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse edendamine. Nende eesmärkide täitmiseks ja rohevõrgustiku toimimiseks peavad võrgustiku struktuurid (koridorid ja tugialad) olema ökoloogiliselt sidusad. Samuti peab rohevõrgustik olema multifunktsionaalne ja täitma samaaegselt erinevaid ülesandeid elurikkuse säilitamisest majanduslike funktsioonideni (nt loodusturism)13. 12 Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243 13 Hendrikson & Ko. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 15 Ida-Viru maakonnaplaneeringus ei ole käsitletud rohevõrgustikualale tuulikute rajamisega seonduvat, kuid planeering toob välja, et maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade (osaliselt jäävad sinna ka käesoleva EP alad) väljaarendamine toimub läbi detailsema planeerimise (sh kohaliku omavalitsuse eriplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. 2.2.8. Põhjavesi ja pinnavesi Valdavalt levib EP alal Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum, mille keemiline seisund oli 2020. a kinnitatud andmetel halb14, koguseline seisund hea ja koondseisund halb. Alad 1 ja 3 jäävad osaliselt Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi piirkonda, selle kogumi keemiline ja koguseline seisund hinnati 2020. a halvaks, mistõttu oli ka koondseisund halb. Maapinnalt teise kogumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas, keemiline ja ka koguseline seisund hinnati 2020. a heaks. Põhjaveekogumitest sügavaim, Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum, oli nii keemiliselt kui koguseliselt heas seisundis. Hüdrogeoloogilised tingimused eelvalikualal on varieeruvad: ala 2a ja 2b asuvad kaitsmata põhjaveega alal, alal 1 on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning ala 3 lõunaosa jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonda, idapoolne osa aga nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda. Aladele 2a ja 3 puurkaevusid ei jää. Alal 2b asuvad järgmised olmevee puurkaevud: ▪ PRK0022410 (Vainu küla, Koka kinnistu, kt 75101:003:0650, sanitaarkaitseala ulatus 50 m); ▪ PRK0056250 (Vainu küla, Paju kinnistu, kt 75101:003:0319, hooldusala ulatus 10 m); ▪ PRK0055119 (Vainu küla, Koidu kinnistu, kt 75101:003:0194, hooldusala ulatus 10 m); ▪ PRK0065922 (Koljala küla, Kihva kinnistu, kt 75101:003:0189, hooldusala ulatus 10 m). Alal 1 olmevee puurkaevusid pole, kuid seal asuvad 5 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu ja 1 kaevanduse puurkaev: ▪ hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud PRK0068438, PRK0068439 ja PRK0002425 (Uljaste küla, Sonda metskond 2 kinnistu, kt 75101:001:0120). Samal kinnistul paikneb ka kaevanduse puurkaev PRK0054441, sanitaarkaitseala ulatus 10 m); ▪ hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud PRK0026266 ja PRK0026268 (Varinurme küla, Sonda metskond 6 kinnistu, kt 75101:003:0297) Pinnaveekogudest on piirkonnas olulisemad järgmised vooluveekogud: ▪ alal nr 1 Satsu oja (VEE1070300), Ilmaste peakraav (VEE1070500) ja Uuemõisa oja (VEE1500007); ▪ alal nr 2a Sõreda oja (VEE1071500, pinnaveekogumi koondseisund15 2022 seisuga kesine); ▪ alal nr 2b Erra jõgi (VEE1070200, pinnaveekogumi koondseisund 2022 seisuga halb ); ▪ alal nr 3 Varbe peakraav (VEE1071100). Lisaks eelpool mainitule esineb eelvalikualal väiksemaid kraave, sh maaparandussüsteemide eesvoolusid. Suuremaid seisuveekogusid EP aladele ei jää. 2.2.9. Maavarad Ala nr 1 lääneosa kattub osaliselt Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja maardlaosa (maavarade registri registrikaart nr 31) põlevkivi aktiivse reservvaru 3. ja 8. plokkidega, Sonda (Uljaste II) 14 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9416 15 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 16 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 176) ehitusliiva passiivse reservvaru 1. plokiga, Kure turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 524) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokiga, Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Uljaste uuringuruumiga (taotleja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING) ning Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri (loa taotleja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Eelnimetatud ala põhjaosa kattub osaliselt Aseri fosforiidi-maardla juures kirjeldatud fosforiidi prognoosvaru 45. plokiga (prognoosvaru ei ole maardla). Ala nr 1 külgneb lõunaservas Põhja- Kiviõli II põlevkivikarjääri (kaevandamisloa nr KMIN-105; loa omaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ; kehtiv kuni 27.01.2036) ja Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (kaevandamisloa nr KMIN-045; loa omaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kehtiv kuni 18.07.2028) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega. Lisaks külgneb ala lõunaservas Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri (loa taotleja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga ja taotletava Sonda II põlevkivikaevanduse (loa taotleja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Lisaks asub ala nr 1 põlevkivi aktiivsel reservvarul. Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöö aruandes „Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti“53 (edaspidi EGT uuring) käsitletud kavandatav tuulepark Viru 22 kattub osaliselt käesoleva EP alaga nr 1. Eelnimetatud EGT uurimistöös on ära märgitud järgmist: Ala nr 2a kattub täielikult Aseri fosforiidimaardla (maavarade registri registrikaart nr 191) fosforiidi passiivse tarbevaru 47. plokiga ja osaliselt fosforiidi passiivse tarbevaru 9., 10., 21., 28., 33., 40. ja 50. plokkidega. Lisaks kattub eelnimetatud ala põhjaosa osaliselt Suurkõrtsi lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 808) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1. ja 3. plokkidega, ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 2., 4. ja 5. plokkidega, madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 18. plokiga ning Kõrtsi kruusamaardla (maavarade registri registrikaart nr 779) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. plokiga. Eelnimetatud ala põhjaosa kattub osaliselt Suurkõrtsi lubjakivikarjääri (kaevandamisloa nr L.MK/317612; loa omaja AS Kiviluks; kehtiv kuni 02.10.2034) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga ning külgneb vahetult Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri (kaevandamisloa nr KL-508031; loa omaja AS Kiviluks ; kehtiv kuni 10.02.2050) ja Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri (loa taotleja AS Kiviluks) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega. Ala 2a puhul esineb ka kattuvus lubjakivilasundi leviala Väo kihistu perspektiivse alaga (perspektiivsed alad on seotud nii olemasolevate karjääride laiendamisega kui ka uute lubjakivi kasutusalade otsimisega, nt killustik, tsemenditööstus, lubjatootmine). Väo kihistu levib Eesti põhjarannikul Paldiskist Narvani ja on strateegilise tähtsusega lubjakivilasund, mis moodustab olulise osa Eesti ehituslubjakivireservidest. Ala nr 2b kattub suures osas Aseri fosforiidimaardla fosforiidi passiivse tarbevaru 28. plokiga. Ala nr 3 kattub osaliselt Aseri fosforiidimaardla fosforiidi passiivse tarbevaru 26. ja 28. plokkidega. Alad nr 2a, 2b ja 3 asuvad fosforiidi passiivsel tarbevarul. EGT uuringu hinnangul ei piira Aseri fosforiidimaardla kavandatavate tuuleparkide ajutist rajamist. Eelvalikuala 3 kattub ka lubjakivilasundi levialaga Väo kihistu perspektiivne ala ning Voorepere turba perspektiivalaga. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 17 3. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu seosed asjakohaste strateegiliste dokumentidega, sh planeerimisdokumentidega Kavandatav tegevus on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu tasandi strateegiliste dokumentidega: Euroopa roheline kokkulepe16 ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“17. Tuuleparkide rajamist toetavad järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: Nõukogu määrus 2022/257718, millega kehtestati raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks19 ja 2023. aastal jõustunud uuendatud Taastuvenergeetika direktiiv20. Kavandatav tegevus on kooskõlas selliste Eesti siseriiklike strateegiliste arengudokumentidega nagu Kliimapoliitika põhialused aastani 205021, 2023. aastal uuendatud Kliimapoliitika põhialuste arengudokument22, Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)23, Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203024, Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) 25, ning Eesti Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“26. Asjakohaseks kehtivaks kõrgema tasandi planeerimisdokumendiks kavandatava tegevuse alal on Ida- Viru maakonnaplaneering 2030+27. Tuulepargi rajamist toetavad ka regionaalsed strateegilised arengudokumendid nagu Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava28 ning Lüganuse valla arengukava aastateks 2024–203529. 3.1.1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kohaselt seatakse planeeringuga ruumilise arengu põhimõtted kogu maakonnale, sh käsitletakse elukeskkonna väärtustena väärtuslikke maastikke ja rohevõrgustikku. Käesoleva planeeringu eelvalikualade suhtes on asjakohased järgmised väärtuslikud maastikud: Uljaste, Lüganuse–Purtse, Ontika–Sope, Maidla ja Kohtla-Nõmme, millest osad kattuvad eelvalikualaga ja osad paiknevad eelvalikualade lähialal. 16 Euroopa roheline kokkulepe. Komisjoni teatis Brüssel, 11.12.2019 COM(2019) 640 17 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Brüssel, 20.05.2020 COM(2020) 380 18 Nõukogu määrus (EL) 2022/2577, 22. detsember 2022 19 NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/223, 22. detsember 2023, millega muudetakse määrust (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks 20 Euroopa Liidu uuendatud Taastuvenergeetika direktiiv on vastu võetud 18. oktoobril 2023. 21 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on vastu võetud 05.04.2017 Riigikogu otsusega. 22 8.02.2023 heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamine. 23 2023. aastal uuendatud „Riiklik energia- ja kliimakava“ 24 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 25 ENMAK 2030 kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 20.10.2017 26 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestas Vabariigi Valitsus 30.08.2012 korraldusega nr 368 27 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 28 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava võeti vastu Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt 19.04.2024. 29 Lüganuse valla arengukava 2024-2035 on vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 31.10.2024 määrusega nr 80. 18 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on välja töötatud kasutustingimused, mille hulgas on välja toodud, et tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide ehitamine on üldjuhul keelatud. Erandkorras ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamisevajadust. Käesoleva KOV EP raames teostati maastikuanalüüs ja planeeringulahendus antakse täpsusastmes, millest saab edasi liikuda projekteerimistingimuste koostamisega ehk põhimõtteliselt detailplaneeringu täpsusastmes. KOV EP-ga paralleelselt koostatud KSH käsitleb väärtuslike maastike teemat ja teeb ettepanekud ning määrab leevendusmeetmed (vt ptk 4.13.16). KOV EP eelvalikualadest ei asu maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal vaid ala 2b30. Ka rohevõrgustikule on selle sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest lähtuvalt määratud tingimused. Käesoleva KOV EP lahenduse puhul on maakonnaplaneeringus seatud rohevõrgustiku kasutustingimused täidetud (vt ptk 4.13.7). Maakonnaplaneeringu kohaselt on Ida-Virumaa tuuleressursist lähtuvalt arvestatav tuuleenergeetika tootmise piirkond. Maakonnaplaneering on kaardistanud potentsiaalsed tuuleparkide asukohad. Tuuleenergeetika teemaplaneering määrab lisaks tuuleparkide arenduspiirkondadele ka tuuleenergeetika üldised arendamistingimused. Maakonnaplaneeringusse on sisse viidud Lüganuse valla üldplaneeringuga kehtestatud potentsiaalsed tuuleenergeetika alad. Maakonnaplaneering on seadnud järgnevad üldised arendamistingimused tuuleparkidele: ▪ Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse üld-, teema- või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine. ▪ Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid. ▪ Tuuleparkide planeerimisel kooskõlastatakse tuulikute paigutus ja kõrgused Siseministeeriumi haldusala vastavate asutustega. ▪ Tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaantee ja raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest. ▪ Tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel piirkondades, mis seni on märkimisväärsest mürast mõjutamata (nt elamumaad hajaasustusalal), tuleb lähtuda tööstusmüra taotlustasemest (2025. a kehtiva seadusandluse kohaselt samaväärne sihtväärtusega), mis tagab head tingimused. Olemasolevate tootmispiirkondade läheduses või kokkuleppel maaomanikuga/mõjupiirkonda jääva elanikuga võib tuulikute kavandamisel lähtuda ka piirtaseme (2025. a kehtiva seadusandluse kohaselt samaväärne piirväärtusega) nõuetest, mis tagab rahuldavad tingimused. ▪ Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide ehitamine on üldjuhul väärtuslikule maastikule keelatud. Erandkorras ehitamise 30 Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire ja kasutamistingimusi Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 19 kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust. Eriplaneeringu alad kattuvad osaliselt maakonnaplaneeringus välja toodud tuuleparkide arenduspiirkondadega (Joonis 3.1). Joonis 3.1. Käesoleva KOV EP eelvalikualade paiknemine Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ tuulepargi alade suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2024). PlanS § 95 lõike 81 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Käesolev tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks alade 1, 2a, 2b ja 3 osas, vt ptk 6. 3.1.2. Lüganuse valla üldplaneering Haldusreformi järgset Lüganuse valla territooriumi hõlmava üldplaneeringu (ÜP) algatas Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018. Lüganuse valla üldplaneering kehtestati 29.05.2025. Lüganuse valla ÜP seletuskiri toob välja ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt tootmise üldiseks suunaks on keskkonnasõbralikuma ja vähem saastava ettevõtluse arendamine. Mõjude ilmnemisel (nt häiringud, tegevuse ohtlikkus) on oluline neid leevendada või kavandada tootmistegevus eemale tundlikust maakasutusest. Olulise ruumilise mõjuga ja ohtliku ettevõtte kavandamisel on vajalik hoolikas asukohavalik, mis arvestab erinevate mõjude kõrval ka kõrgekvaliteedilise ja väärtusliku elukeskkonna säilimisega. Vastavalt ÜP seletuskirjale on Lüganuse vallas taastuvenergeetikas eelkõige potentsiaali tuule- ja päikeseenergeetika arendamisel. Potentsiaalsete tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade väljaselgitamisel on arvestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladega 20 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering ja täiendavalt ÜP koostamise protsessi käigus leitud potentsiaalsete tuuleenergeetika aladega 31. ÜP raames läbi viidud põhimõtteliselt sobivate tuuleenergeetika alade analüüs tugines üldplaneeringu sisenduuringule ja üldplaneeringu protsessi käigus täiendavalt arvesse võetud argumentidele. Üldplaneeringus planeeritud põhimõttelisi tuuleparkide kavandamiseks sobivaid alasid kujutab Joonis 3.2. Käesoleva KOV EP eelvaliku ala 2a ja 2b kattuvad osaliselt Lüganuse-Purtse väärtusliku maastikuga. Üldplaneeringuga määratud väärtuslikele maastikele tuuleparke ei kavandata, välja arvatud Lüganuse- Purtse väärtuslikul maastikul põhimõtteliselt sobiva ala piires. Käesoleva KOV EP eelvalikualad 1, 2a ja 2b ning 3 kattuvad rohevõrgustiku koridoride ja tugialadega. Rohelise võrgustiku koridorides peab sidususe ja funktsioneerimise tagamiseks säilima vähemalt 100 m laiune ala ning looduslike alade osatähtsus tugialadel ei tohi langeda alla 90%. Tugialadele ja koridoridele pole üldplaneeringu kohaselt soovitatav teatud taristute rajamine ning nende planeeringu koostamise korral tuleb koostada KSH ning näha meetmed keskkonnamõjude leevendamiseks. Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist. Metsa raadamisega tuleb arvestada ca 1 ha ulatuses ühe tuuliku rajamiseks, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha eripära arvestades. Täiendav raadamine on lubatud juurdepääsuteeks või muu tuulikute püstituseks vajaliku taristu rajamiseks. Vastavalt üldplaneeringule on võimalik aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud põhimõtteliselt sobivatest aladest, tuuleparkide kavandamiseks algatada eriplaneering, mille tulemusena võib ette näha üldplaneeringu tuuleparke käsitlevas peatükis sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume. Käesolevas eriplaneeringus seda tehakse. Samuti nähakse käesoleva eriplaneeringuga ette üldplaneeringuga määratud tuuleparkide kavandamiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele, mis kattuvad aladega 1, 2a, 2b ja 3 tingimused, mis erinevad üldplaneeringuga määratust. PlanS § 95 lõike 82 kohaselt võib tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal. Seega teeb käesolev tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks alade 1, 2a, 2b ja 3 osas (vt ptk 4.2). 31 Tuulepark on üldplaneeringus defineeritud tuginedes Vabariigi Valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 184 “Võrgueeskiri”: tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 21 Joonis 3.2. Eriplaneeringu eelvalikualade paiknemine Lüganuse valla üldplaneeringu tuuleenergeetika alade suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025). 3.1.3. Koostatav riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Riigi eriplaneeringu algatas Vabariigi Valitsus 23.03.2022 ning hetkel leiab aset asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise etapp. Lõplik maanteekoridori asukoht selgub 2027. aasta alguses. Planeeritav teelõik kulgeb läbi mitmete Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste ning riigi eriplaneeringu käigus on võrdluses erinevad trassikoridori alternatiivid. Käesoleva KOV EP eelvalikuala 2a piirkonnas kaalutakse trassikoridori alternatiivide 1L2/1G2+2M+2J+2K+2L, 1L2/1G2+2M+2B+2I+2L ja 1N2+1E+2C+2I+2L ning eelvalikualaga 3 piirkonnas alternatiivi 3K+3A+3G, 3E+3L+3G ja 3E+3B+3G vahel (vt Joonis 3.3). 22 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Joonis 3.3. Eriplaneeringu eelvalikuala 2a paiknemine koostatava Halja-Kukruse vahelise teelõigu 2+2 trassikoridoride (roosa) suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025). 3.1.4. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering Riigi eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas Vabariigi Valitsus 15.02.2024. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk oli planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Riigi eriplaneering kehtestati osaliselt 22.08.2025 Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Riigi eriplaneeringu käigus olid käsitluses erinevad eelvalikualad üle Eesti, sh Lüganuse vallas paiknev Põhja-Kiviõli ala- põlevkivikarjäär. Planeeringu kehtestamise korralduse kohaselt leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Põhja-Kiviõli ala piirneb põhjaküljel käesoleva KOV EP eelvalikualaga 1 (vt Joonis 3.4). Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 23 Joonis 3.4. Eriplaneeringu eelvalikuala 1 paiknemine koostatava Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Põhja- Kiviõli põlevkivikarjääri territooriumil paikneva eelvaliku ala (sinisega) suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025). 3.1.5. Koostatavad Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1–3 detailplaneeringud ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Detailplaneeringud algatati Lüganuse Vallavolikogu poolt 25.08.2021 ning 31.10.2023 avalikustati detailplaneeringu lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Varja tuulepark koosneb kolmest tuulikute grupist, igale tuulikutegrupile on algatatud eraldi detailplaneering ja ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tuulikute kõrguseks kavandatakse kuni 300 m maapinnast ning elektriliseks võimsuseks vähemalt 3 MW. Detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruande avalik väljapanek ning avalikud arutelud toimusid. 2024. aasta sügisel. DP ja KSH aruande eelnõu aladel nr 1 ja 3 kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine toimus mai-august 2025. Käesoleva eriplaneeringu eelvalikualad 1, 2a, 2b ja 3 piirnevad osaliselt Varja tuulikupargi detailplaneeringu nr 1–3 planeeringualadega (vt Joonis 3.5). 24 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Joonis 3.5. Käesoleva KOV EP eelvalikualade paiknemine Varja DP planeeringualade suhtes, seisuga september 2025 (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025). 3.1.6. Koostatav Varja tuulikupargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Varja tuulikupargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus algatati Lüganuse Vallavolikogu poolt 25.05.2021 ning algatamise otsust muudeti 30.11.2023. Otsusega laiendati planeeringuala territooriumi kogu Lüganuse valla haldusterritooriumile. Eriplaneeringuga kavandatakse kuni 12 tuulikust koosnevat Varja tuulikuparki, mille ühe tuuliku elektriline võimsus on kuni 8 MW. Varja tuulepark koosneks neljast alast, millest kolm on detailplaneeringu alad ja üks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala, kokku kuni 38 tuulikust maksimaalse koguvõimsusega 225 MW. 2025.a augusti seisuga on toimunud eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek, nendele on laekunud arvamused ja toimunud on avalik arutelu. Kuna Varja KOV EP ala hõlmab tervet Lüganuse valla territooriumit, siis kattuvad sellega ka käesoleva KOV EP eelvalikualad. Kuna PlanS kohaselt KOV EP kehtestamisega peatub KOV EP-ga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud KOV EP ja detailplaneering või nende osa ja peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab KOV EP peatunud kehtivusega planeeringuid, siis on vajalik Varja KOV EP planeeringualast välja arvata käesoleva KOV EP planeeringuala, millel lahendus kehtestatakse. 3.1.7. Koostatav VKG Wind tuulepargi detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamise menetlus algatati Lüganuse Vallavolikogu poolt 26.06.2024. Planeeringuala hõlmab peamiselt Varja küla territooriumit. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 25 Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 14 tuulikust koosnevat tuulikuparki, mille ühe tuuliku kõrguseks on kuni 250 m ja tuulikupargi nimivõimsuseks vähemalt 42 MW. 2025.a augusti seisuga toimub antud detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise muudetud programmi avalikustamine koos esitatud ettepanekutega. Käesoleva eriplaneeringu eelvalikuala 3 idaosa piirneb VKG Wind detailplaneeringu planeeringualadega (vt Joonis 3.6). Joonis 3.6. Käesoleva KOV EP eelvalikuala 3 paiknemine VKG Wind tuulepargi DP planeeringuala suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2024). 3.1.8. Koostatav Alexela Kiviõli hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Alexela Kiviõli hübriidpargi KOV EP ja KSH menetlus algatati Lüganuse Vallavolikogu poolt 30.05.2024, mille planeeringuala paikneb valdavalt Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri territooriumil ning Varinurme, Satsu ja Ilmaste külade territooriumitel. KOV EP eesmärgiks on rajada hübriidpark, mis hõlmab endas nii tuule- ja päikeseenergia tootmist. Eriplaneeringuga kavandatakse kuni 20 tuulikust koosnevat tuulikuparki, mille ühe tuuliku elektriline võimsus on kuni 7 MW ja kõrgus kuni 300 m. 2025.a augusti seisuga on toimunud eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek ja nendele laekunud arvamused. Käesoleva eriplaneeringu eelvalikuala ala 1 piirneb Alexela Kiviõli hübriidpargi KOV EP planeeringualaga (vt Joonis 3.7). 26 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Joonis 3.7. Käesoleva KOV EP eelvalikuala 1 paiknemine Alexela Kiviõli hübriidpargi KOV EP planeeringuala suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2024). 3.1.9. VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering Lüganuse Vallavolikogu algatas 29.10.2020 VKG tööstusjäätmete prügila KOV EP ja KSH. VKG tööstusjäätmete prügila KOV EP kehtestati Lüganuse Vallavolikogu 19.12.2024 otsusega32. Planeeringu koostamise eesmärk oli viia läbi tööstusjäätmete prügila parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja prügila rajamise detailne lahendus. Olemasoleva tööstusjäätmete prügila kõrgus on käesoleval ajal ca 175 m, kuid kavas on selle mahtu suurendada, seejuures laiendusega kujundada ladestule uus hari, mille kõrgeim punkt on ca 250 m ü.m.p. Suhteliseks kõrguseks kujuneb kuni 200 m maapinnast, mis on ca 25 m kõrgem ladestu senisest kõrgeimast punktist. Käesoleva KOV EP eelvalikualast Ala 3 idas paikneb VKG tööstusjäätmete prügila KOV EP planeeringuala (vt Joonis 3.8). 32 dokument kättesaadav: https://atp.amphora.ee/lyganusevv/index.aspx?o=934&o2=10366&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=t%C3%B6%C3%B6stusj%C3%A4%C3%A4tmete&itm=249551 &clr=history&pageSize=20&page=1 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 27 Joonis 3.8. Käesoleva KOV EP eelvalikuala 3 paiknemine VKG tööstusjäätmete prügila EP ala (punasega) suhtes (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2024). 3.1.10. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompeksi Lüganuse valla eriplaneering Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi KOV EP ja KSH. KOV EP kehtestati 29.05.202533. Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda biotoodete tootmiskompleksi (BTT) rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle rajamiseks detailne lahendus. BTT põhitegevuseks on plaanitud puittoorme väärindamine ning muuhulgas ka bioenergia tootmine. KOV EP tulemusena leiti asukoha eelvaliku protsessiga sobivaim asukoht Aa küla territooriumil, mis piirneb idast käesoleva KOV EP eelvalikualaga ala 3 (vt Joonis 3.9). 33 dokument kättesaadav: https://atp.amphora.ee/lyganusevv/index.aspx?o=934&o2=10366&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=biotoodete&itm=261425&clr=history&pageSize=20&page=1 28 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Joonis 3.9. Käesoleva KOV EP eelvalikuala 3 paiknemine Viru Keemia Grupp AS BTT KOV EP ala suhtes. 3.1.11. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering Eelvaliku alad 1, 2a ja 2b asuvad Lüganuse valla loodeosas, kus Lüganuse vallal on ühine piir Viru-Nigula vallaga. Ala 2a asub vahetult vallapiiril, alad 1 ja 2b jäävad piirist minimaalselt 800 m kaugusele, vt Joonis 3.10. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 29 Joonis 3.10. Käesoleva KOV EP eelvalikualade paiknemine ümbritsevate omavalitsuste suhtes. Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Viru-Nigula Vallavolikogu poolt 27.06.2018 ja planeeringu vastuvõtmine toimus 29.12.2022. 2025.a augusti seisuga on toimunud avalik väljapanek ja avalikud arutelud. Vastavalt koostatavale üldplaneeringule on Lüganuse valla ja Viru-Nigula valla ühise piiri kontaktalal planeeritavat maakasutuse juhtotstarvet minimaalselt määratud ning valdavalt säilitatud olemasolev puittaimestikuga ala ja haritav maa. Määratud on rohevõrgustikualad ja Viru-Nigula valla kirdenurgas mäetööstuse maa ja planeeritav tuuleenergeetika ala. Tuuleenergeetika ala on määratud elu- või ühiskondlikest hoonetest min 500 ja min 750 m kaugusele ning asub valla piiril külgnevana käesoleva eriplaneeringu eelvaliku alaga 2a. Samuti on üldplaneeringu kohane tuuleenergeetika ala planeeritud valla piirile käesolevast eriplaneeringu alast 1 loodesuunas, vt Joonis 3.11. Müratundlikke alasid (üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega virgestusrajatiste maa-alad, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad, keskuse maa-alad ning ühiskondlike hoonete maa-alad) eriplaneeringu alade kontaktvööndisse üldplaneeringuga planeeritud ei ole. Olemasolevate elamu- ja ühiskondlike hoonetega Viru-Nigula vallas on arvestatud vastavalt eriplaneeringu planeerimispõhimõtetele. Samuti on arvestatud üldplaneeringu kohaste väärtuslike maastike, kauni vaatega kohtade, teelõikude jm-ga. Eriplaneeringu lahendus ei ole vastuolus koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu põhimõtetega ning naabervalla üldplaneering on ellu viidav käesoleva eriplaneeringu realiseerumisel ehk tuuleparkide ehitamisel. 30 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Joonis 3.11. Väljavõte koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu Taristu joonisest (seisuga 24.03.2025), kus käesoleva KOV EP eelvalikualad on tähistatud punase pidevjoonega. 3.1.12. Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Toila valla üldplaneering Eelvaliku ala 3 asub Lüganuse valla kirdeosas, kus Lüganuse vallal on ühine piir Kohtla-Järve Järve linnaosa piiriga ning Toila vallaga. Ala 3 kirdenurk jääb Kohtla-Järve linna ja Lüganuse valla ühisele piirile ja ala kagunurk Toila valla piirist minimaalselt 200 m kaugusele, vt Joonis 3.10. Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering on kehtestatud 20.02.2008 ja Toila valla üldplaneering 23.04.2025. Vastavalt Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringule on Lüganuse vallaga ühise piiri kontaktalal määratud jäätmekäitluse maa ja tootmismaa maakastutuse juhtotstarve, vt Joonis 3.13. Müratundlikke alasid eriplaneeringu ala 3 kontaktvööndisse üldplaneeringuga planeeritud ei ole. Eriplaneeringu lahendus ei ole vastuolus kehtiva Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega ning naaberomavalitsuse üldplaneering on ellu viidav käesoleva eriplaneeringu realiseerumisel ehk tuuleparkide ehitamisel. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 31 Joonis 3.12. Väljavõte Toila valla üldplaneeringu Joonis 3.13. Väljavõte Kohtla-Järve Järve linnaosa põhijoonisest, kus käesoleva KOV EP eelvalikuala on üldplaneeringu Maakasutuse joonisest, tähistatud punase pidevjoonega. kus käesoleva KOV EP eelvalikuala on tähistatud punase pidevjoonega. Vastavalt Toila valla üldplaneeringule on Lüganuse vallaga ühise piiri kontaktalal maalise asustuse maa-ala maakastutuse juhtotstarve ja planeeritud rohevõrgustik. Maaline ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, kus üldjuhul ei või kavandada negatiivsete välismõjudega tegevust (nt tavafooni ületav müratase, tolmu tekitav, senisest oluliselt suuremat liiklust tekitav jms), vt Joonis 3.12. Müratundlikke alasid eriplaneeringu ala 3 kontaktvööndisse üldplaneeringuga planeeritud ei ole. Olemasolevate elamu- ja ühiskondlike hoonetega Toila vallas on arvestatud vastavalt eriplaneeringu planeerimispõhimõtetele. Eriplaneeringu lahendus ei ole vastuolus kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhimõtetega ning naaberomavalitsuse üldplaneering on ellu viidav käesoleva eriplaneeringu realiseerumisel ehk tuuleparkide ehitamisel. 3.1.13. Vinni valla üldplaneering Eelvaliku ala 1 asub Lüganuse valla loodeosas, kus Lüganuse vallal on ühine piir Vinni vallaga. Ala 1 edelanurk jääb Vinni valla piirist minimaalselt 900 m kaugusele, vt Joonis 3.10. Vinni valla üldplaneering on kehtestatud 27.06.2024. Vastavalt Vinni valla üldplaneeringule on Lüganuse vallaga ühise piiri kontaktalal määratud maalise asustuse maa-ala maakastutuse juhtotstarve ja planeeritud rohevõrgustik), vt Joonis 3.14. Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusega alasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse-ja kaevandatud alasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse maa-ala hõlmab endas metsa-, põllu-ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega. Maalise asustuse maa-ala tuleb kavandatavate hoonete ja rajatiste kasutamiseotstarbeiseloomust lähtuvalt järgida 32 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering konkreetsele ehitisele/sellega seotu tegevusele sätestatud nõudeid(nt elamutele kehtivad nõuded, põllumajandusehitistele kehtivad nõuded). Müratundlikke alasid eriplaneeringu ala 1 kontaktvööndisse üldplaneeringuga planeeritud ei ole. Olemasolevate elamu- ja ühiskondlike hoonetega Vinni vallas on arvestatud vastavalt eriplaneeringu planeerimispõhimõtetele. Eriplaneeringu lahendus ei ole vastuolus kehtiva Vinni valla üldplaneeringu põhimõtetega ning naaberomavalitsuse üldplaneering on ellu viidav käesoleva eriplaneeringu realiseerumisel ehk tuuleparkide ehitamisel. Joonis 3.14. Väljavõte Vinni valla üldplaneeringu põhijoonisest, kus käesoleva KOV EP eelvalikuala on tähistatud punase pidevjoone ja ala numbriga. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 33 4. Planeerimisettepanek 4.1. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek 29.05.2025 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustati Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohelise võrgustiku struktuurelemente ja kasutustingimusi ning tehti ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks, sh tuuleenergeetika alade osas. Muudatused on maakonnaplaneeringusse sisse viidud. Kuna üldplaneeringuga aga ei määratud tuuleenergeetika alaks kas täielikult või osaliselt käesoleva eriplaneeringu eelvaliku alasid 1, 2a, 2b ja 3, siis teeb eriplaneering ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks nimetatud alade tuuleenergeetika alaks lisamiseks (vt Joonis 3.1), sätestades neile kehtivast üldplaneeringust erinevad tingimused ja kriteeriumid. Võrreldes maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamise ajaga on oluliselt muutunud reaalne olukord füüsilises keskkonnas ja täienenud teadmised tuuleenergeetika vajaduse ja mõjude osas, samuti arenenud tehnoloogia. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini34, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärgiks on teha otsustavaid samme, et tõsta taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist. Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. a sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht35. Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks prioriteet tuuleenergial. Tuuleenergia on suurima kasvupotentsiaaliga ja tuuleparkide rajamine kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit36. Vastavalt strateegiale Eesti 2035 on aastaks 2050 Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada37. Kehtiv energiamajanduse korralduse seadus1 sätestab muuhulgas taastuvenergia edendamise põhimõtted ja koostamisel on Energiamajanduse arengukava aastani 2035. Nimetatud arengukava üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki: energiajulgeoleku tagamine; energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine ning energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Arvestades eeltoodut on maakonnaplaneeringu muutmine täiendavate tuuleenergeetika alade (eelvaliku ala 1, 2a , 2b ja 3) lisamise näol põhjendatud, vajalik ja otstarbekas. 34 Riigikogu 05.04.2017 otsus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050″ 35 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia- arendamine?view_instance=0&current_page=1 36 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia 37 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 34 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 4.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lahendusega nähakse ette Lüganuse valla üldplaneeringu peatükiga 6.5.8.1 võrreldes erinevad tingimused tuulikute rajamiseks. Eriplaneeringuga kavandatavad alad 1, 2a, 2b ja 3 asuvad osaliselt väljaspool üldplaneeringuga määratud tuuleparkide kavandamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid, millel on üldplaneeringu kohaselt jäetud võimalus näha ette üldplaneeringust erinevaid tingimusi38. Vastavalt eriplaneeringule on tuuliku minimaalseks kauguseks määratud 750 m elu- ja/või ühiskondliku hoone (ETAK-i alusel) välisseinast ning kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete (ETAK-i alusel) omanikega hoonest kuni 500 m39, kui on tagatud välisõhus leviva müra normtasemed40. Eesti seadusandluses ei ole eluhoonete ja tuulikute vahelist miinimumkaugust sätestatud, mistõttu on puhvertsooni arvestamisel lähtutud vajadusest tagada määrusekohane müratase. Planeeringulahenduse koostamisel lähtuti KSH tulemustest (vt sh KSH joonised 3.5 ja 3.6). Ühtlasi on arvesse võetud tuuleenergeetika arendamise kiirendamise raames 2022. aastal ministeeriumite koostöös valminud analüüsi, milles on viidatud, et müranorme ei ületata ka kõige konservatiivsemate eelduste korral tuulikust 500-700 m kaugusel41. Lisaks on alade 1, 2a, 2b ja 3 piires planeeritud hoonestusaladel lubatud tuulikuid kavandada arendajate/omanike omavahelisel kokkuleppel olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist lähemale kui 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter. Kokkulepe tuleb esitada kohalikule omavalitsusele enne ehitusloa taotlemist42. 4.3. Eelvalikuala/planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid Käsitletava ala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükis 2 ja 3 toodud kirjeldusele ja järeldustele. Arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, on eelvaliku alade ruumilise arengu eesmärgiks tasakaalustatult ehitatud ja looduskeskkonda käsitledes välja töötada 38 Lüganuse valla üldplaneeringus ptk 6.5.8.1: Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud põhimõtteliselt sobivatest aladest, on võimalik tuuleparkide kavandamine konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusraamistiku kohase tegevuse alusel, mille tulemusena võib ette näha käesolevas peatükis sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume. 39 Lüganuse valla üldplaneeringus ptk 6.5.8.1 p 6: Tingimused tuuleparkide kavandamiseks sobivatel (ORME) aladel: tuulikut ei rajata elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku paigutada elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid. 40 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid″ 41 Keskkonnaagentuur. Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine – 28.05.2022. Veebis: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2022- 06/280522%20Tuuleenergeetika%20arendamist%20piiravate%20kitsenduste%20kaardistamine%20ning%20va bade%20alade%20tuvastamine.pdf 42 Lüganuse valla üldplaneeringus ptk 6.5.8.1 p 9: Tingimused tuuleparkide kavandamiseks sobivatel (ORME) aladel: Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist. Tuulikute vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel. Kokkulepe tuleb esitada koos detailplaneeringu algatamise taotlusega. Kokkuleppe puudumisel tuleb kaaluda detailplaneeringu algatamisest loobumist. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 35 tuuleparkide rajamiseks sobivatel aladel tuulikute, juurdepääsuteede ja vajalike tehnorajatiste kavandamise lahendus. Planeeritud ruumilahendus soodustab Eesti riigil suuremas mahus taastuvenergia kasutamist. Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb strateegias Eesti 2035 seatud eesmärgist minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele ning saavutada kõikide sektorite üleselt kliimaneutraalsus aastaks 2050. Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb nii strateegias Eesti 2035 seatud eesmärgist kliimaneutraalsele energiatootmisele, aga samuti ka Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest, mis on seatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 203043. Seejuures peetakse tähtsaks, et taastuvenergia arendamisel „panustatakse lahendustele, mis kasutavad maksimaalselt ära Eesti geograafilistest ning looduslikest tingimustest tulenevaid võimalusi“. Eestis, kui tuultele avatud mereriigis, on tuul üks peamisi taastuvenergiaressursse, millele kliimaeesmärkide täitmisel tähelepanu pöörata. Sellest tulenevalt on tuuleparkide arendamine üks peamistest meetmetest, millega kliima- ja energiapoliitikas seatud eesmärkide saavutamiseni jõuda püütakse. 4.4. Planeeringulahenduse valiku põhjendused Planeeringulahenduse kujunemisel oli üheks oluliseks tingimuseks perspektiivsete tuulikute kaugus olemasolevast elu- ja ühiskondlikust hoonest, mille alusel kujunesid ka eriplaneeringu eelvaliku alade piirid. Vastavalt eriplaneeringule on tuuliku minimaalseks kauguseks määratud 750 m elu- ja/või ühiskondliku hoone (ETAK-i alusel) välisseinast ning kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete (ETAK-i alusel) omanikega hoonest kuni 500 m, kui on tagatud välisõhus leviva müra normtasemed44. Lisaks on alade 1, 2a, 2b ja 3 piires planeeritud hoonestusaladel lubatud tuulikuid kavandada arendajate/omanike omavahelisel kokkuleppel olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist lähemale kui 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter, sh kokkulepe tuleb esitada kohalikule omavalitsusele enne ehitusloa taotlemist. Planeeringulahenduse koostamise käigus määrati planeeringuala piir s.t eelvalikuala piirist lähtuvalt kujundati planeeringuala piir selliselt, et see järgiks võimalusel maksimaalselt olemasolevate katastriüksuste piire, millele tuulik kavandatud on (täpsemal mõõtmisel: planeeringu algatamisel eelvalikualad kokku ca 3041 ha, planeeringu koostamisel kujunenud planeeringuala lahustükkidest kokku ca 2031 ha). Planeeringulahenduse koostamisel lähtuti KSH tulemustest detailsemalt eelvaliku alade sees, sh Tabel 2.1 toodud välistavatest teguritest, teostatud uuringute tulemustest ning nende järeldustest; samuti tuulikute ja neid teenindava taristu kavandamise tehnilistest põhimõtetest, kehtivast seadusandlusest jmt. KSH tulemused olid planeeringulahenduse kujundamisel sisuliseks aluseks, suunates nii planeeringualade valikut ja ulatust; tuulikupositsioonide ja taristu paiknemist; planeeringuga seatud tingimusi ja piiranguid kui ka edasiste projekteerimis- ja loamenetluste nõudeid. Planeeringulahendus kujunes paralleelselt koos KSH-ga, arvestades hindamise käigus tuvastatud keskkonnatingimusi ja riske. Planeeringulahenduse lähtealuseks olid võimalikud esialgsed tuulikute asukohad, millest lähtuti loodusuuringute läbiviimisel. KSH käigus hinnati alade keskkonnatundlikkust, mille tulemusel välditi arenduste kavandamist aladele, kus KSH tuvastas ebamõistlikult suure keskkonnariski. 43 https://energy.ec.europa.eu/system/files/2020-03/ee_final_necp_main_ee_0.pdf 44 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid″ 36 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering KSH-s välja töötatud meetmed kajastuvad planeeringulahenduses nii kohustuslike tingimustena; ajastamisnõuetena, mis piiravad tegevust lindude ja nahkhiirte aktiivsusperioodidel kui ka tehniliste ja korralduslike nõuetena, mis vähendavad keskkonnamõju. Planeeringulahendus ei piira meetmeid üksnes analüütiliselt, vaid seob need edasiste menetluste ja projektlahendustega. Planeeringu koostamise ajal tehti läbiviidud loodusuuringute tulemuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus teostatud keskkonna analüüsi alusel esialgse võimaliku tuulikute paiknemise osas olulisemad muudatused käesoleva planeeringulahenduse kujunemiseks. Lisaks rakendati veel mitmeid väiksemaid muudatusi – osade tuulikute ja teede asukohti nihutati tulenevalt loodusuuringute tulemustest, looduskaitselistest tingimustest (näit veekogu kalda ehituskeeluvööndist väljapoole), pärandkultuuriobjektide asukohtadest, maaomandist, tehnilistest vajadustest, koostöötegijate esitatud seisukohtadest ja kehtivast seadusandlusest. KSH ja planeeringu koostamisel tuvastati, et käsitletavatel aladel puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega asukoha eelvalikus toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste põhjal. Alapõhised teostatud muudatused on esitatud alljärgnevates peatükkides. Illustratiivsed põhimõttelised tuulikupositsioonid on kujutatud lähtuvalt arvestamist vajavatest tingimustest, piirangutest jmt ning maksimaalsest perspektiivsest tuulikute tootlikkusest. 4.4.1. Eelvalikuala 1 Eelvalikualal 1 loobuti kahe tuuliku kavandamisest, kuna need oleksid avaldanud mõju teistele kavandatavatele tuulikutele. Pärast muudatuste sisse viimist on alale 1 lubatud püstitada kuni 14 elektrituulikut kogukõrgusega kuni 270 meetrit. 4.4.2. Eelvalikuala 2a ja 2b Eelvalikualal 2a loobuti kahe tuuliku ning alal 2b loobuti ühe tuuliku planeerimisest seoses mõjudega kontaktala elamutele ning linnustiku uuringu tulemustega. Lisaks loobuti vastavalt KSH-s antud soovitusele kaalutluse tulemusena tuulikust (Koljala 12) Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku äärealal ning korrigeeriti tuuliku Koljala 13 hoonestusala, et perspektiivse tuuliku labad ei ulatuks väärtuslikule maastikule. Seega eelvalikualal 2a loobuti kokku kolme tuuliku planeerimisest. Alale 2a kavandatakse kuni 5 ning alale 2b kuni 2 elektrituulikut, maksimaalse kõrgusega kuni 270 meetrit. 4.4.3. Eelvalikuala 3 Eelvalikualal 3 loobuti viie tuuliku planeerimisest ala keskosas seoses kanakulli elupaiga (KLO9135828) pesapuude 1 km puhvertsooniga (vastavalt EOÜ koostatud üle-eestilisest maismaalinnustiku analüüsi kohane tsoon 1). Lisaks järgiti tuulikute põhimõtteliste juurdepääsuteede asukoha kavandamisel võimalikult maksimaalselt olemasolevate teede, kraavide ja metsasihtide trajektoore. Põhimõttelised tehnovõrguliinid kavandati maakaabelliinidena valdavalt ühtses koridoris olemasolevate liinidega ja/või juurdepääsutee ääres. Alale 3 kavandatakse pärast muudatuste sisse viimist kuni 12 elektrituulikut, maksimaalse kõrgusega kuni 300 meetrit. Alal 3 paikneb osaliselt I kaitsekategooria Varja merikotka elupaik (KLO9133783) ning pesapaiga kaitseks loodud püsielupaik (KLO3003114). Nende ulatuses planeeringuga ehitustegevust ei kavandata ning täidetud on Energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) § 3211 lõike 1 punktis 1 toodud eeldus. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 37 Eriplaneeringu ja selle KSH koostamisel jõuti järeldusele, et kavandatud tuulepargi puhul ei ole võimalik ja ka põhjendatud tõhusalt toimivaid merikotkale suunatud leevendusmeetmeid rakendada. Väga tõenäoline on, et Varja merikotkapaar hülgab oma senise pesapaiga ka olukorras, kui rakendada leevendusmeetmeid. Seda nii tulenevalt koosmõjust planeeringuala lähinaabrusesse kavandatavate teiste tuuleparkidega kui piirkonda kavandatavate teiste suurarendustega, milliste keskkonnamõjud (sh maastikumuutused) võivad suure tõenäosusega viia merikotka elupaiga hülgamiseni ning seda ka ilma tuuleparkide arendusteta (täpsemalt kirjeldatud KSH aruande ptk 3.2.4). Kuigi merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse, on tema arvukus jõudsalt kasvav, mistõttu kasvab märkimisväärselt ka liigi olulise mõju lävend. Seega võib järeldada, et käesoleva planeeringuga kavandatud merikotka negatiivne mõjutamine (mis väljendub nii tuulepargis hukkumise riskis kui suure tõenäosusega elupaiga hülgamiseni viivas häiringus) ja mõjude kompenseerimiseks ettenähtud meetmete rakendamine ei vii liigi kui terviku seisundi halvenemisele ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist. Kavandatava tuulepargi ning sellega külgnevatel aladel algatatud tuuleparkide (Varja tuulikupargi ala nr 3 (vt ptk 3.1.5) ja VKG Wind tuulepargi alad (vt ptk 3.1.7) 1 ja 3) näol on tegemist taastuvenergeetika ülekaaluka avaliku huviga ning merikotka leiukoha lähedusse tuulikute rajamise korral on vajalik rakendada EnKS § 3211 lg 1 ja 2 ning § 3214. EnKS § 3214 kohaselt saab ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide tegevusloa andmisel rakendada hüvitusmeetmeid, kui kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult kahju leevendada. Antud tegevusluba antakse vaid tingimusel, et tegevusel puuduvad alternatiivid ning tegevusega kaasnev kahju kaitsealustele looma- ja taimeliikidele ning looduslikele linnuliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist. Järgnevalt on toodud EnKS viidatud paragrahvi ja punkti rakendamise põhjendus. Nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artikli 3a lõike 1 kohaselt tuleb taastuvenergia projektide elluviimisel analüüsida, kas puuduvad realistlikud ja võrreldava mõjuga alternatiivid, mille abil oleks võimalik saavutada samaväärsed eesmärgid samas tehnoloogilises raamistikus, ilma märkimisväärselt suuremate kulude ja ajakuluta. Järgnevalt on esitatud kaalutlused arendusprojekti elluviimiseks alal 3 arvestades ülekaalukat avalikku huvi ning kohalikku olukorda. Tuuleolud Eestis on piirkonniti äärmiselt erinevad ning üks parimate tuuleoludega piirkondi on Lüganuse vald. Seega võrdluses teiste Eesti maismaatuuleparkidega tuleb arvestada, et sama arv sama võimsaid tuulikuid toodab Lüganuse valla piirkonnas oluliselt rohkem taastuvenergiat kui mujal. Suurem tuule kiirus tagab suurema energia toodangu installeerituid võimsuse kohta ja madalama tootmise omahinna. Ala 3 (ja ka sellega külgnevad võimalikud tuulepargialad) on võrreldes teiste Eesti tuulepargiarendustega majanduslikkult konkurentsivõimelisem ja võimaldab pakkuda elektrienergiat alternatiividest soodsama hinnaga. Eelvalikuala 3 asub valla hajaasustatud piirkonnas, kus perioodil 2015–2024 on vastavalt Eesti väikeasulate uuringule toimunud elanikkonna kahanemine. Lähimateks asulateks on Voorepera, Mustmätta ja Varja külad läänesuunas. Alast 3 edelasuunas on rajatud ulatuslik päikesepark, idasuunas asuvad Kohtla-Järve poolkoksimäed ja settebasseinid, mille vahetus läheduses on kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila45 ehitamiseks ja alaga 3 külgnevana eriplaneering Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi46 ehitamiseks; 45 Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtestati 19.12.2024. 46 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtestati 29.05.2025. 38 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering lõunasuunas asub ulatuslik elektriliinide koridor ja kaugemal raudtee. Lisaks on koostamisel Haljala- Kukruse lõigu riigi eriplaneering. Kokkuvõtvalt on eelvalikuala 3 valdavalt ümbritsetud tehnogeense maastikuga. Samuti ei ole kontaktvööndis kehtivate ülevamate planeeringutega kavandatud täiendavaid elamu- või ühiskondlike hoonete alasid, millele perspektiivis tuulepargist lähtuv mõju avalduda võiks. Eelvaliku ala asukoha osas on oluliseks kriteeriumiks ka olemasoleva taristu lähedus: Eesti üks suurimaid alajaamasid – Püssi põhivõrgualajaam, millega on kavandatud tuulepark ühendada, asub lähedal, jäädes ca 2,5 km kaugusele; uute elektriliinide trajektooridena on võimalik kasutada olemasoleva taristu vahetut lähedust. Lisaks asuvad lähedal avalikult kasutatavad teed, millega tuulepargisisene teede võrk siduda. Piirkonnas üleüldiselt on ajalooliselt väljaarenenud tööstuspiirkond, millest tulenevalt teadvustavad kohalikud elanikud paremini sellega kaasnevaid eeliseid ning omavad realistlikumat vaadet võimalikele kaasnevatele negatiivsetele mõjudele. Kõik nimetatu on oluliseks eeliseks teiste Eesti piirkondade ees ning võimaldab pärast planeeringu kehtestamist võimalikult kiiresti jõuda ehitamise ja seejärel tootmise etappi. Tuulepargi kavandamine ümbritsevana olemasolevast ja perspektiivsest tootmispiirkonnast toob kaasa võimaliku positiivse mõju ümbruskonna arengule ja arendustele, sest võimalikuks võivad osutuda kokkulepped võrgutasuta elektriühenduse otseliinide väljaehitamiseks. Piirkonna unikaalsusest tulenevalt on iga piirkonnas realiseeritav arendus märkimisväärse sotsiaalmajandusliku mõjuga nii kohalikul tasandil kui ka üle-eestiliselt, arvestades lisaks taastuvenergia eesmärkidele vajadust meelitada Eestisse rohkem tööstusettevõtteid. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtivus on Planeerimisseaduse kohaselt piiratud viie aastaga ning selle aja jooksul tuleb projektiga jõuda reaalsete ehitustegevusteni. Evecon OÜ on selgelt väljendanud konkreetset ja teostatavat arendushuvi ja teinud ulatuslikke samme planeeringu elluviimise suunas, sealhulgas sõlminud lepinguid kinnistute kasutamiseks ning alustanud liitumistaristu arendamist. Planeeringu elluviidavuse oluline kriteerium on huvitatud isiku õiguslik alus planeeringualal kavandatavat tegevust teostada. Ala 3 osas on Evecon OÜ hoonestusõigused sõlminud või maad omandanud ligikaudu 230 ha ulatuses, mis hõlmab märkimisväärse osa eelvalikualast. Maakasutuskokkulepetest tulenevalt on Evecon OÜ-l juba olemas õigus rajada planeeritud 12-st tuulikust 6 tuulikut. Evecon OÜ on sõlminud kasutusõigused alale 3 kavandatud tuulepargi haldamiseks vajalike juurdepääsuteede ja kaabelliini trassi osas ning välja ehitanud tuulepargi teenindamiseks planeeritud liitumispunkti Püssi alajaamas. Seega on Evecon OÜ-l olemas faktiline võimalus ehitada välja alale 3 enamik kavandatud tuulikutest, hallata vastavat tuuleparki, kasutada juurdepääsuteid, ning liita vastav tuulepark võrguga. Vastavalt uuendatud ENMAK 2035 põhimõtetele on uue ENMAK kohaselt eesmärgiks saavutada aastaks 2035 olukord, kus taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises oleks üle 80 %47, see tähendab, et prognoositavast kogutarbimisest aastal 2030, s.o 10,4 TWh-st ligi 8 TWh peaks tulema taastuvenergiast. Alale 3 kavandatav tuulepark on oma efektiivsuse ja realiseerumise tõenäosuse tõttu oluline osa ENMAKis sätestatud taastuvenergia eesmärkide täitmisest ja suure majanduslikku mõjuga. Eelnevast tulenevalt puudub majanduslikult mõistlik ja õiguslikult teostatav alternatiivne asukoht, kuhu tuuleparki samaväärsetes tingimustes rajada. Teise piirkonna valimine tooks kaasa täiendavaid kulusid, märkimisväärset ajakadu ning riski, et projekt jääb üldse teostamata. 47 ENMAK 2035, lk 9 kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 07/Lisa%201.%20ENMAK%202035%20eeln%C3%B5u.pdf Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 39 Üldisemal tasandil on taastuvenergia arendamisel – eelkõige maismaatuule puhul – määrava tähtsusega avalik huvi. Nii Euroopa Liidu õigusaktid kui ka Eesti kohtute praktikad rõhutavad taastuvenergia edendamise rolli energiajulgeoleku, sotsiaalse ja keskkondliku heaolu, tehnoloogilise arengu ning majanduse elavdamise seisukohalt. Tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt on oluline nii keskkonna- kui varustuskindluse vaates. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rakendada EnKS § 3214, mille kohaselt on vajalik hüvitusmeetmete rakendamine merikotkale põhjustatava kahju hüvitamiseks. Hüvitusmeetmed töötatakse välja koostöös liigieksperdiga ehitusloamenetluse hetkeks. Hüvitusmeetmete rakendamine on täpsemalt kirjeldatud peatükis KSH aruande ptk-s 3.2.4. Lõpliku otsuse loodusväärtusi kahjustava taastuvenergeetika arendusprojekti elluviimiseks saab teha Keskkonnaamet tegevusloa (kõnealusel juhul ehitusloa) menetluses48, mille käigus hindab amet lõplikult alternatiivide olemasolu, lähtudes tollel ajahetkel olemasolevatest juhistest ja teadaolevatest asjaoludest. Kokkuvõttes kinnitavad nii õiguslikud kui faktilised asjaolud, et kavandatud tuulepargi rajamine alale 3 on teostatav, põhjendatud ning kooskõlas nii riikliku energia- kui keskkonnapoliitikaga. Arvestades teadaolevate rahuldavate alternatiivide puudumist ning projekti realistlikkust, vastab planeering kõikidele nõuetele ning aitab kaasa avalikkuse huvide kaitsmisele ja riiklikult oluliste eesmärkide saavutamisele. 4.5. Kruntideks jaotamine Eelvaliku aladele on planeeringus kavandatud krundid, vt Tabel 4.1. Alal 1, 2a, 2b ja 3 on krundid kavandatud arvestades planeeritud hoonestusala asukohta ja võimalusel olemasolevaid katastriüksuste piire. Kuna alale 3 kavandatud tuulikud asuvad valdavalt vaid kolmel kinnisasjal (v.a tuulik 3, mille hoonestusala ulatub üle kolme kinnisasja), on neile moodustatud kokku kaks krunti. Krunt on käesolevas töös planeeringuline termin ja krundist katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik. Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi. Samuti on lubatud planeeringu elluviimisel elektrituuliku täpse asukoha selgumisel moodustada planeeringujärgsest krundist erinev katastriüksus. Planeeringujärgsest krundist erinevat katastriüksust on võimalik moodustada vaid juhul, kui ehitusõigus ei muutu. Tabel 4.1. Kruntideks jaotamine. Ala nr Krundi Tuuliku Krundi Kinnisasja/katastriüksuse nimetus, millest krunt nr nr suurus moodustatakse (ehk millele ulatub elektrituuliku (m²) hoonestusala) 1 1 Koljala 74193 75101:001:0012 (Tõrukese), 75101:001:0120 (Sonda metskond 1 2) 2 Koljala 89757 75101:001:0011 (Metsla), 75101:001:0120 (Sonda metskond 2) 2 48 kui EnKS § 3211 lg-tes 1-4 toodud tingimused esinevad ka EnKS § 3214 lg 9 alusel läbiviidavas tegevusloa (kõnealusel juhul ehitusloa) menetluses. 40 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Ala nr Krundi Tuuliku Krundi Kinnisasja/katastriüksuse nimetus, millest krunt nr nr suurus moodustatakse (ehk millele ulatub elektrituuliku (m²) hoonestusala) 3 Koljala 111600 75101:001:0009 (Ülase), 75101:001:0037 (Sonda metskond 3 27), 44201:001:0734 (Tulbi), 75101:001:0008 (Sinilille), 75101:001:0120 (Sonda metskond 2) 4 Koljala 58693 75101:001:0007 (Kanarbiku), 75101:001:0120 (Sonda 4 metskond 2) 5 Satsu 1 198458 75101:002:0400 (Kailaru), 75101:001:0130 (Sonda metskond 3), 75101:001:0306 (Laaneoti) 6 Satsu 2 75129 44201:001:0406 (Laiamänni) 7 Satsu 3 105185 44201:001:0398 (Saueaugu) 8 Satsu 4 199302 44201:001:0379 (Mesikäpa), 75101:001:0305 (Sonda metskond 133) 9 Satsu 5 355802 75101:002:0004 (Reinuvaderi), 44201:001:0404 (Lepikpõllu), 44201:001:0379 (Mesikäpa) 10 Satsu 6 170317 44201:001:0403 (Tennu), 44201:001:0404 (Lepikpõllu) 11 Satsu 7 123066 44201:001:0394 (Võsavillemi) 12 Satsu 8 187351 75101:002:0025 (Karulaane), 75101:002:0024 (Kitse), 75101:003:0297 (Sonda metskond 6) 13 Koljala 122742 75101:003:0297 (Sonda metskond 6) RMK 1 14 Koljala 139102 75101:003:0142 (Nahapõllu) 6 2a 15 Koljala 34603 43701:001:0184 (Tülli), 43701:001:0289 (Piirivälja) 11 16 Koljala 63388 44201:001:129849 (Tagaaia), 43701:001:0302 (Kaseoru) 13 17 Koljala 62603 43701:001:0289 (Piirivälja) RMK 9 18 Koljala 71393 43701:001:0302 (Kaseoru), 43701:001:0289 (Piirivälja) RMK 8 19 Koljala 56305 43701:001:0026 (Sakala), 43701:001:0301 (Kohtla metskond RMK 7 251), 43701:001:0302 (Kaseoru) 2b 20 Koljala 160438 75101:003:0187 (Suurepõllu), 44201:001:1173 (Kivipõllu), 7 75101:003:0424 (Vareniidu), 75101:003:0423 (Vareniidu), 75101:003:0382 (Vaheniidu) 21 Koljala 248921 44201:001:1068 (Suur-Kupra), 75101:001:0288 (Kaserinna) 9 49 Muudatus MaRu maainfo portaalis registreeritud 12.12.2025 (kinnisasi moodustatud Kutase kinnisasjast) Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 41 Ala nr Krundi Tuuliku Krundi Kinnisasja/katastriüksuse nimetus, millest krunt nr nr suurus moodustatakse (ehk millele ulatub elektrituuliku (m²) hoonestusala) 3 22 1 2367314 43701:004:0110 (Pihlaka), 43801:001:0186 (Tuisumetsa), 43801:001:0187 (Nurga) 2 43701:004:0168 (Aasa), 43701:004:0176 (Aru) 3 4 5 6 23 7 2814016 43701:003:0310 (Kohtla metskond 2) 8 9 10 11 12 Käsitletava ala kruntide lahendust illustreerib Joonis 4.1 ja Joonis 4.2 4.6. Kruntide hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Kruntide ehitusõigused on toodud Tabel 4.2, põhilahendus Joonis 4.1 ja Joonis 4.2. Eelvaliku aladele on lubatud ehitada tuulepargi kompleksi moodustavaid ehitisi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 „Võrgueeskiri″ on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Tuuleelektrigeneraator ehk tuulik muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks. Tuulik koosneb lihtsustatult öeldes vundamendist, mastist ehk tornist ning generaatorist koos rootorilabadega ehk tiivikuga. Tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. Planeeringuga on määratud ehitusõigus alal 1 kuni 14, alal 2a kuni viie, alal 2b kuni kahe ja alal 3 kuni 12 elektrituuliku püstitamiseks. 42 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Joonis 4.1. Eriplaneeringu põhilahendus eelvaliku alal 1 ja 2b, kus punane kriipsjoon tähistab eelvaliku ala piiri, punane pidevjoon planeeritud krundi piiri, roheline kriips-punktjoon illustreerivat põhimõttelist tuuliku asukohta, must kriips-punktjoon krundi hoonestusala, sinine pidevjoon põhimõttelist juurdepääsuteed. Joonis 4.2. Eriplaneeringu põhilahendus alal 2a ja 2b ning 3, kus punane kriipsjoon tähistab eelvaliku ala piiri, punane pidevjoon planeeritud krundi piiri, roheline kriips-punktjoon illustreerivat põhimõttelist tuuliku asukohta, must kriips-punktjoon krundi hoonestusala, sinine pidevjoon põhimõttelist juurdepääsuteed. Planeeringuga on määratud igal alal igale krundile hoonestusala50. Krundi hoonestusala määramisel on osaliselt arvestatud krundile ulatuvate kitsendustega ja nendele kehtivate erisustega. Samas tuleb hoonestusalal arvestada sellele ulatuvate kitsenduste ja tingimustega, mida planeeringus välistavaks teguriks hoonestusala määramisel ei arvestatud. Et planeeringut oleks lihtsam realiseerida, on planeeringukohane hoonestusala määratud näiteks kattuvana maaparandussüsteemi eesvooluga, kuid eesvoolukraavi säilimisel tuleb selle kaldaalal arvestada sealsete piirangutega vastavalt kehtivatele õigusaktidele51. Käesoleva planeeringuga on hoonestusalad kavandatud ja ehitusõigus määratud tuulikutele. Alajaamade tarbeks hoonestusalasid planeeritud ei ole, kuna nende asukohad võivad projekteerimisel muutuda. Teisi planeeritud rajatisi (alajaam, plats, tee jmt) on lubatud püstitada nii hoonestusalale kui väljapoole seda. Ehitusõiguses toodule lisaks on lubatud alajaama (-de) kavandamine, st alajaama 50 Planeerimisseaduse kohaselt on krundi hoonestusala planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi 51 Veeseadus, maaparandusseadus, maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord″, looduskaitseseadus jmt Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 43 ehitisealune pind ja jaamade arv kruntide ehitusõigustes ei kajastu. Määratud ehitusõigus ei hõlma ehitisi väljaspool eelvalikuala piiri. Elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on valdavalt hoonestusala määratud suurem kui rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel rajatist/-si hoonestusala ulatuses nihutada. Nihutamisel tuleb järgida kehtivaid kitsendusi ja planeeringus määratud tingimusi. Alal 1, 2a ja 2b on võimalusel (piirangute puudumisel) kavandatud perspektiivne tuuliku nihutusala ehk hoonestusala põhimõttelisest illustreerivast tuuliku tsentrist 50 m raadiuses. Alal 3 on tuulikuid lubatud nihutada kogu hoonestusala ulatuses. Põhimõttelisel illustreerival lahendusel on tuuliku rootori raadius kujutatud ulatusega 90 m. Vastavalt kehtiva määruse52 definitsioonile on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal. Tabel 4.2. Kruntide ehitusõigus. Ala nr Krundi nr Tuuliku nr Krundi Rajatiste suurim Rajatiste Rajatiste suurus lubatud lubatud suurim (m²) ehitisealune pind maksimaalne lubatud (m²) suhteline arv kõrgus (m) 1 1 Koljala 1 74193 25447 270 1 2 Koljala 2 89757 25447 270 1 3 Koljala 3 111600 25447 270 1 4 Koljala 4 58693 25447 270 1 5 Satsu 1 198458 25447 270 1 6 Satsu 2 75129 25447 270 1 7 Satsu 3 105185 25447 270 1 8 Satsu 4 199302 25447 270 1 9 Satsu 5 355802 25447 270 1 10 Satsu 6 170317 25447 270 1 11 Satsu 7 123066 25447 270 1 12 Satsu 8 187351 25447 270 1 13 Koljala 122742 25447 270 1 RMK 1 14 Koljala 6 139102 25447 270 1 2a 15 Koljala 11 34603 25447 270 1 16 Koljala 13 63388 25447 270 1 17 Koljala 62603 25447 270 1 RMK 9 52 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused″ 44 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Ala nr Krundi nr Tuuliku nr Krundi Rajatiste suurim Rajatiste Rajatiste suurus lubatud lubatud suurim (m²) ehitisealune pind maksimaalne lubatud (m²) suhteline arv kõrgus (m) 18 Koljala 71393 25447 270 1 RMK 8 19 Koljala 56305 25447 221 1 RMK 7 2b 20 Koljala 7 160438 25447 261 1 21 Koljala 9 248921 25447 270 1 3 22 1 2367314 31416*6=188496 300 6 2 3 4 5 6 23 7 2814016 31416*6=188496 300 6 8 9 10 11 12 Aladele 1, 2a ja 2b on kavandatud tuulikud kogukõrgusega kuni 270 m, alale 3 kogukõrgusega kuni 300 m. Valdavalt saab tuulikud püstitada maksimaalse lubatud kõrgusega. Madalama tuuliku püstitamise tingib lähedal asuv tehnorajatis või avalikult kasutatav riigitee. Erisused, millega tuulikute kõrguse projekteerimisel tuleb arvestada on toodud ptk-s 8.2–8.5. Eelvaliku aladel ei ole puutumust ühegi lennuvälja lähiümbruse, lennuvälja kaitsevööndi ega piirangupindadega, seega lennunduse vaatest täiendavaid kitsendusi vaja seada ei ole vaja. Üldjuhul loetakse üle 45m kõrgused ehitised lennutakistusteks, kuna kujutavad ohtu lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik arvestada mh tuulegeneraatorite märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg 21). Väiksematel kruntidel, mis hõlmavad valdavalt vaid hoonestusala, on kruntide kasutamise otstarbeks kavandatud elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa53; suurematel kruntidel, mille koosseisus säilib ka endine maakasutuse sihtotstarve ehk maatulundusmaa (krundi kasutamise otstarvete kohaselt kas põllumajandusmaa või metsamaa), on kruntide kasutamise otstarbena kavandatud olemasolevale otstarbele lisada elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa. 53 Vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 45 Elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega, mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. Eelnevast lähtudes ei ole võimalik ega vajalik määrata kavandatud tuulikutele arhitektuurseid tingimusi. Samuti on tuulikutootjatel olemas standardsed vundamendi lahendused, mis on samuti läbinud ehitusekspertiisi. Lõplik vundamendi lahendus tuleb välja selgitada pärast tuulikutootja väljavalimist ning ehitusgeoloogia tegemist vastavalt väljavalitud tuulikutootja nõuetele. Tuulikute asukohtades tehtavate geoloogiliste uuringute tulemused tuleb võtta aluseks tuulikute vundamentide arvutuses koos konkreetse piirkonna tuule ja muude normkoormustega ning tuulikutootjapoolsete nõuetega. Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine. Ehitustegevuse ajaks ohutuse eesmärgil tuleb krundi omanikuga kokku leppida ajutised piirangud teatud alade kasutamisel (põllumaa kasutamine, alal viibimine jmt). 4.7. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted Alale 1 kavandatud tuulikutele Koljala 1–4 on eeldatavalt kavandatud juurdepääs marsruudil: riigi eriveotee 17120 Sämi–Sonda–Kiviõli -> riigi kõrvalmaantee 17117 Pada–Sonda tee (Sonda alevik Lembitu tn) -> kohalik avalikult kasutatav 7510149 Kaubastu tee -> metsatee 7510169 Kaubastu–Kuresoo tee -> metsatee 7510168 Faasi tee. Tuulikutele Satsu 1–8 ja Koljala RMK 1 on eeldatavalt kavandatud juurdepääs marsruudil: riigi eriveotee 17120 Sämi–Sonda–Kiviõli (Sonda alevik Sonda tee) -> kohalik avalikult kasutatav 7510220 Sonda–Satsu tee ->planeeritud teed -> metsatee 7510002 Ilmaste tee. Tuulikule Koljala 6 on eeldatavalt kavandatud juurdepääs marsruudil: riigi eriveotee 17120 Sämi–Sonda–Kiviõli (Sonda tee) -> kohalik avalikult kasutatav 3090092 Mäealuse tee ->planeeritud tee. Joonis 4.3. Illustreeriv põhimõtteline juurdepääsuteede lahendus alal 1 ja 2b. Alale 2a kavandatud tuulikutele Koljala 11 ja 13 ning Koljala RMK 7–9 on eeldatavalt kavandatud juurdepääs marsruudil: riigi eriveotee 1 Tallinna–Narva tee -> planeeritud tee. Alale 2b kavandatud tuulikutele Koljala 7 ja 9 on eeldatavalt kavandatud juurdepääs marsruudil: riigi eriveotee 17120 Sämi–Sonda–Kiviõli) -> kohalik avalikult kasutatav 3090092 Mäealuse tee -> kohalik avalikult kasutatav 7510006 Uuemõisa tee -> 7510005 Uuemõisa–Koljala-> planeeritud tee tuulikuni 46 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Koljala 7. Ja sealt edasi tuulikuni Koljala 9: 7510005 Uuemõisa–Koljala->riigitee 13132 Kõrkküla–Erra tee -> mitteavalik 7510070 Kupra tee -> planeeritud tee. Alale 3 planeeritud tuulikutele 1–6 on eeldatavalt kavandatud juurdepääs marsruudil: riigi eriveotee 1 Tallinn–Narva tee -> kohalik avalikult kasutatav 4370031 Varja küla tee -> mitteavalik 4370032 Kalmeistri–Soodumäe tee-> mitteavalik 4370033 Varja oru uudismaa tee -> mitteavalik 4370029 Varja oru uudismaa tee -> mitteavalik 4370028 Varja uudismaa tee -> mitteavalik 4370028 Varja uudismaa tee -> planeeritud tee, tuulikutele 7–12 on eeldatavalt kavandatud juurdepääs marsruudil: riigi eriveotee 1 Tallinna–Narva tee -> kohalik avalikult kasutatav Aa–Kohtla tee -> metsatee Aa–Kohtla tee -> planeeritud tee. Joonis 4.4. Illustreeriv põhimõtteline juurdepääsuteede lahendus alal 2a ja 2b ning 3. Vähendamaks raadamisvajadust metsamaal, on nii tuulepargisiseste kui avalikult kasutatavatelt teedelt alguse saavad teenindusteed planeeritud maksimaalselt kas olemasoleva tee trajektoorile, olemasoleva kraavi äärde või olemasolevale metsasihile. Tuulikute ehitamiseks ja hilisemaks hoolduseks on vaja suure kandevõimega ja igal ajal ligipääsetavaid juurdepääsuteid. Planeeritud tuulikute juurdepääsuteed on põhimõttelises lahenduses kavandatud 5-6 m laiuse ruumivajadusega. Ka kasutatavaid olemasolevaid teid tuleb laiendada ja tugevdada (teostada ehitamine), et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Reeglina rajatakse montaažiplats vahetult tuuliku vundamendi kõrvale, et võimaldada kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Peale tuuliku püstitamist kasutatakse platsi vajadusel hooldustöödeks. Teede ja platside lahendus tuleb täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest. Parkimisvajadus tuulikute juures puudub, seega eraldi parkimiskohti kavandatud ei ole. Hooldustööde ajal on võimalik parkida montaažiplatsil. Tuulikute kaugus avalikult kasutatavate teede teekatte servast on määratletud määruses nr 7154, mille kohaselt elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. 54 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid″ Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 47 Planeeritud elektrituulikud tuleb avalikult kasutatavatest riigiteedest projekteerida määruse kohasele kaugusele. Põhimõttelises lahenduses on tuulikud kavandatud olemasolevatest avalikult kasutatavatest riigiteedest määruse kohasele kaugusele. Võimalusel tuleb tuulikud ka avalikult kasutatavatest kohalikest teedest projekteerida määruse kohasele kaugusele. Kui see pole võimalik (näit tootlikkuse maksimeerimise huvides tuulikute omavahelise maksimaalse kauguse saavutamiseks vmt), on vajalik kohaliku omavalitsuse luba/nõusolek tuulik nimetatud teele lähemale kavandada. Põhimõttelises lahenduses on ülaltoodud määrusega arvestatud maksimaalsel võimalikul määral. Siiski on põhimõttelises lahenduses planeeritud mõned tuulikud avalikult kasutatavale kohalikule teele lähemale kui määruses sätestatud, sest esitatud põhimõttelisele asetusele on kohalik omavalitsus andnud loa/nõusoleku. Nõusolek on antud planeerimisprotsessi jooksul tingimusel, et labade horisontaalprojektsioon ei kattu teega ja põhjendusega, et tee ei ole suure liiklussagedusega, kuna ei vii elamupiirkonnani või avalikult kasutatava kohani., vt Tabel 4.3. Tabel 4.3. Avalikult kasutatavad kohalikud teed, mille osas on Lüganuse Vallavalitsus andnud nõusoleku tuulik kavandada teekatte servale lähemale kui kliimaministri määruses nr 71 esitatud. Avalikult kasutatava kohaliku Eelvaliku ala number, millel Tuuliku nr, mille läheduses tee nimetus avalikult kasutatav kohalik tee avalikult kasutatav tee asub asub 7510149 Kaubastu tee 1 Koljala 3, Koljala 4 7510220 Sonda–Satsu tee 1 Satsu 3 7510002 Ilmaste tee 1 Satsu 8 4370060 Kutase tee 2a Koljala 13 Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel lahti murduvate jäätükkide oht. Eesti asub alal, kus on mõningane oht jäätumiseks ja see oht peab olema välistatud avalikult kasutataval teel liikujale. Jäätumisest tingitud ohutegurite minimeerimiseks peab tuulikusse olema integreeritud seiresüsteem, mis tuvastab jäätumist, labade soojussüsteem vms või: ▪ projekteerimisel tuleb määrata elektrituulikute lähialale ohutsoon ning koostada juhised seal tegutsemiseks; ▪ konkreetse elektrituuliku või lähestikku paiknevate elektrituulikute ohutsoonis tuleb teel tähistada ohutsoon koos selgitusega ohu olemuse kohta; ▪ kui tee läbib ohutsooni, tuleb eelneval ristmikul paigaldada vastav tähistus, et teekasutaja saaks enne otsustada, kas soovib teed kasutada. Tuulikute osad, sh tuulikute labad, tuuakse eeldatavalt Paldiski sadamast mööda suuremaid maanteid (eriveoteid) eelvalikualadele. Transpordiameti andmetel ei kulge olemasolevad eriveoteed eelvalikualadeni ja täpne juurdepääsuteede lahendus eriveoteedelt tuleb määrata projekteerimisel, arvestades sealjuures tuulikute osi transportivate või paigaldatavate sõidukite mõõtmetega ning erinevate tuulikuosade (mis kohale on vajalik transportida) parameetritega (sh pöörderaadiused, ristmike laiendused jmt). Projekteerimisel arvestada looduskaitseliste (näit Pada-Sonda tee ääres lendorava püsielupaik (KLO3002863) jt) jm kitsendustega, mis lähtuvad tee äärde jäävast objektist (näit tee laiendamine võib olla komplitseeritud vmt). Tuulikute teenindamiseks vajalike mahasõitude kavandamisel riigiteelt tuleb nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks taotleda Transpordiametilt. Tulenevalt Transpordiameti nõuetest võib riigitee ristmike asukoht ja geomeetria võrreldes planeeringus toodud lahendusega muutuda. 48 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Põhimõtteline juurdepääsuteede lahendus on kajastatud Joonis 4.3 ja Joonis 4.4. 4.8. Haljastus, piirdeaiad Alal 1 asuvad planeeritud tuulikud valdavalt metsamaal, alal 2a valdavalt põllumaal, alal 2b on tuulikud kavandatud täielikult põllumaale. Alale 3 kavandatud tuulikutest asuvad ligikaudu pooled metsa- ja pooled põllumaal. Kuigi tuulikute juurdepääsuteede asukoha kavandamisel on lahenduses järgitud olemasolevate teede, kraavide ja metsasihtide trajektoore, tuleb ka olemasolevaid teid laiendada ning ehitada tuulikute montaažiplatsid, mille ümber tuleb jätta vaba ala. Nimetatud tegevuste tõttu tuleb osaliselt olemasolevat metsa raadata. Illustreerival lahendusel ei ole perspektiivselt likvideeritavat metsaala märgitud likvideeritava objektina, kuna täpne lahendus tuleb anda projekteerimisel. Olulist maapinna kõrguste muutmist ega istutatavat haljastust planeeringulahendus ette ei näe. Territoorium planeeritud tuulikute ümbruses jääb kasutusele maatulundusmaana. Kavandatud tuulikute ümber piirdeaedu planeeritud ei ole, kuid lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda. 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvalikualadele kui nendest väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Valdavalt on kaabelliinid planeeritud juurdepääsuteede äärde. Maakaabelliini ruumivajadus ja kaitsevöönd on oluliselt väiksem kui õhuliinil, põhjustades seetõttu väiksemas ulatuses kitsendusi ning reeglina ei häiri olemasolevat maakasutust. Maakaabelliinil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju PlanS § 6 p 13 tähenduses. Üldjuhul puudub maakaablil ka oluline keskkonnamõju või on see lihtsamini leevendatav (ümber suunamine, läbi puurimine). Seetõttu võib maakaabelliini kavandamisel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult eriplaneeringu alale. Kõik tuulepargi eelvaliku alade ühendused on planeeritud maakaabelliinidega ja planeeringus on näidatud liinide põhimõttelised illustreerivad asukohad. Kuna EhS kohaselt ei saa projekteerimistingimustega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut täpsustada, tuleb täpne liinide lahendus anda projektiga. Projekteerimisel tuleb arvestada, et uued kaabelliinid järgiks võimalusel maksimaalselt olemasolevaid tehnilise taristu koridore või nende vahetut lähedust. Eesmärgiks on vältida täiendava tehisobjekti poolt põhjustatavat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist erinevate kaitsevöönditega. Soovitatavalt vältida maksimaalselt kaitstavate loodusobjektide läbimist. Põhimõttelise lahendusega on kavandatud alade 1, 2a ja 2b tarbeks üks alajaam (väljaspool eelvaliku alasid 1 ja 2b vahel, Suurepõllu kinnisasja (kt 75101:003:0187) edelanurk) ja ala 3 tarbeks teine alajaam (osaliselt väljaspool eelvaliku alasid, Aasa kinnisasja (kt 43701:004:0168) edelanurk). Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada nii eelvalikualale kui väljaspoole seda ja planeeringuga kavandatud alajaamade põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Alajaama hoone on lubatud ehitada ehitisealuse pinnaga kuni 200 m2 ja kuni 10 m kõrgune. Põhimõttelise lahenduse kohaselt on alade 1, 2a ja 2b alajaam kavandatud ühendada ehitatava põhivõrgu alajaamaga, mis eeldatavalt kavandatakse alajaama vahetusse lähedusse. Ala 3 alajaam on planeeritud ühendada Püssi põhivõrgualajaamaga, mis Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 49 jääb ca 2,5 km kaugusele. Liitumispunkti asukohad tuleb täpsustada projekteerimisel ja eriplaneering ei välista teisi lahendusi (näit uue liitumisalajaama rajamist olemasolevale 110 kV õhuliinile vmt). Tuulikute sideühenduse tagamiseks tuleb projekteerida side maakaabelliin, mis kavandada samasse trassi elektrikaabelliiniga. Elektripaigaldistel ja sideliinidel peab olema tagatud normide kohane kaitsevöönd. Eelvaliku alale 1 kavandatud tuulikud ei tohi põhjustada rongiliikluse häirimist (Sonda raudteejaam). Põhimõtteline elektriliinide ühenduse skeem on kajastatud Joonis 4.5. ja Joonis 4.6. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus tuleb anda projektiga. Joonis 4.5. Illustreeriv põhimõtteline kavandatud elektripaigaldiste asendiskeem eelvaliku alal 1 ja 2b. Joonis 4.6. Illustreeriv põhimõtteline kavandatud elektripaigaldiste asendiskeem eelvaliku alal 2a ja 2b ning 3. Põhimõttelisel illustreerival lahendusel ei ole elektriliine kavandatud riigitee alusele maale. Projekteerimisel riigitee alusele maale tehnovõrgu kavandamise vajaduse tekkimisel tuleb arvestada, et riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrkude rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama EhS-st tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis lepitakse kokku Transpordiametiga koostöös. 50 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Eelvaliku aladele on lubatud ehitada juurdepääsuteid, montaažiplatse, elektri- ja side maakaabelliine, alajaamasid ja muid tuulepargiga seonduvaid ja tuulepargi toimimist toetavaid ehitisi. Tuuleparki teenindavat taristut võib ehitada ka väljaspoole eelvaliku-/planeeringuala. Planeeringujoonisel on kujutatud põhimõtteline illustreeriv tuulikute, teede, platside ja tehnovõrkude lahendus, mis tuleb projekteerimisel täpsustada sealjuures arvestades planeeringus esitatud tingimuste ja kehtivate õigusaktidega. 4.10. Maaparandus Eelvaliku aladele planeeritud tuulikud, juurdepääsuteede ja montaažiplatsid jmt jäävad mitmele maaparandushoiualale (vt Tabel 2.2). Mitme planeeritud tuuliku põhimõttelise asukoha vahetus läheduses asub maaparandussüsteemi eesvool (täpsemalt on need välja toodud ptk-s 8). Illustreerival põhimõttelisel lahendusel ei ole perspektiivselt likvideeritavaid või truupidega asendatavaid kraave jmt märgitud likvideeritava objektina, kuna täpne maaparandusehitiste rekonstrueerimise lahendus tuleb anda projekteerimisel. Planeeritud tuulikute ümbruses jätkub metsa majandamine, põlluharimine või karjatamine maatulundusmaal, kus maaparandus tagab viljelusväärtuse suurendamise või keskkonnakaitse. Vastavalt maaparandusseadusele peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. Seega peab tuulikute valdaja tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (ka väljaspool eelvaliku-/planeeringuala) jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast eelvaliku- /planeeringualal muudatuste tegemist. Projekteerimisel tuleb leida selleks vastavad lahendused (vajadusel uute kollektorite rajamine ja olemasolevate dreenide nendega ühendamine, läbilõigatud dreenide otsakorkidega sulgemine, vajadusel uute kollektorite ja dreenide rajamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Maa- ja Ruumiametile. Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse kooskõlastab ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja Ruumiametiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda maaparandusseadusest. Eelvaliku aladele jääb kaks riikliku tihendusvõrgu märki, mis tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Märgi kõrvaldamisest tuleb teavitada Maa- ja Ruumiametit. 4.11. Tuleohutuse tagamine Tuulikutele juurdepääsuks ja päästetehnikaga manööverdamiseks saab päästetransport kasutada tuulikute teenindusteid ja montaažiplatse. Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 1055 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise 55 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord″ Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 51 kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas tuleb määrata ehitusprojektis lähtudes suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. Eelvaliku aladele lähedal asuvad välised tuletõrjeveevõtu kohad puuduvad. Tuulepargi tuleohtlikkust tuleb täpsemalt käsitleda teede ja/või maaparandusprojekti koostamise raames. Olenevalt realiseeritavate tuulikute arvust ja lõplikust paiknemisest tuleb projekteerimisel kavandada veevõtukohad. Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 56. Päästeameti info kohaselt peab tuletõrje veevõtukoht asuma elektrituulikust kuni kolm km kaugusel. Projekteerimisel arvestada, et veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³ ja, et see peab paiknema teenindustee ääres ja sellele peab olema vähemalt 15 m raadiusega mahasõit. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht on elektrituulikule lähemal kui elektrituuliku kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks kasutama järgmist lähimat veevõtukohta (kaugus mööda teed kuni kolm km). Tuulikute siseselt saab tuleohutust tagada paigaldades rajatistele automaatse tulekahju tuvastamise süsteemi. Tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu- ja/või avariiolukordade lahendamiseks. 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb planeeritud elektrituulikud varustada kaugjälgitava turvasignalisatsiooniga. 4.13. Keskkonnatingimused Paralleelselt planeeringu koostamisega viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). KSH konkreetsemaks eesmärgiks on eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Hindamise alusena kasutati põhimõttelist võimalikku tuulepargi asendiplaani, mis kajastub planeeringujoonistel. Planeeringulahenduse koostamisel lähtuti keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes välja toodud tingimustest, mis vähendavad tuulepargi rajamisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, kaitsealustele liikidele, avanevatele vaadetele jm. Kuivõrd antud meetmetega on juba lahenduse välja töötamisel arvestatud, siis neid käesolevas seletuskirjas välja enam ei tooda. Seesugusteks meetmeteks oli näiteks tuulikupositsiooni Koljala 13 nihutamine ja tuulikupositsiooni Koljala 12 kaotamine sõltuvalt Lüganuse-Purtse väärtuslikule maastikule, eelvalikualadele 1, 2a ja 2b 56 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded″ 52 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering kavandatavate tuulikute ja neid teenindava taristu paigutus sõltuvalt rähnide elupaikadest ning kavandavate tuulikute kõrguspiirangud sõltuvalt ümbritsevast taristust. 4.13.1. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Oluline mõju looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitsealused liigid ja kivistised, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid) on suures osas välistatud juba sobivate alade valiku etapis, mil arendusalad valiti nii, et need üldjuhul ei kattuks kaitstavate loodusobjektidega. Eriplaneeringu eelvalikualadel on EELIS andmetel kaitstavaid loodusobjekte pigem vähe. Aladel 2a ja 2b ning nendega piirneval alal EELIS andmetel kaitstavaid loodusobjekte ei asu. Täielikult või osaliselt asub eriplaneeringu eelvalikualal kaitstavatest loodusobjektidest vaid 1 püsielupaik ning lisaks erinevate kaitstavate liikide leiukohti57. 4.13.2. Natura 2000 KSH programmis jõuti järeldusele, et planeeritavate alade mõjualas Natura 2000 võrgustiku alasid ei leidu ning seetõttu ei ole eriplaneeringu protsessis vajalik Natura eel- ega asjakohase hindamise läbiviimine. Ebasoodne mõju Natura võrgustikule ja selle sidususele on välistatud. KSH aruande koostamisel ei lisandunud informatsiooni, mille põhjal ulatuks kavandatud tegevuse mõjualasse Natura alasid. Seega ei olnud vajalik ka KSH aruande koostamise etapis Natura eel- ja asjakohase hindamise läbiviimine. 4.13.3. Nahkhiired Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab selle mehhanismi järgi jagada kaheks - elupaikade kadumine ja muutumine ning nahkhiirte hukkumine (nii otseste kokkupõrgete kui barotrauma tõttu). Mõjud elupaikadele võivad olla liikumisteede ja toitumisalade kadumine, poegimiskolooniate, varjepaikade ja talvituspaikade hävimine või nahkhiirte poolt maha jätmine. Mõlema mõju realiseerumine ja ulatus olenevad tuulikute paiknemisest maastikus, mistõttu on tuulikute rajamisele eelnevalt oluline hinnata arendusala sobivust nahkhiirte elupaigana. Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade muutumisele väiksemaks (sageli väikeseks) ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks58. Viimastel aastatel on aga aina rohkem uuringuid näidanud, et osad liigirühmad väldivad tuulikute lähiümbrust, seda eriti metsamaastikus, mistõttu võib olla vajalik arvestada ka elupaikade kaoga59. Nahkhiirte hukkumine tuuleparkides võib olla hooajaline nähtus ning hukkuvate loomade hulk on sageli suurem sügisesel rändeperioodil, mistõttu suurendavad nahkhiirte hukkumisriski just rändeteedele paigutatud tuulikud. 57 Vastavalt EELIS infosüsteemi 04.03.2025 seisuga andmetele. 58 Rodrigues, Luísa, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Branko Karapandža, Dina Kovač, Thierry Kervyn, Jasja Dekker, Andrzej Kepel, Petra Bach, ja Jan Collins. 2015. Guidelines for consideration of bats in wind farm projects: Revision 2014. UNEP/EUROBATS. 59 Ellerbrok, Julia S., Anna Delius, Franziska Peter, Nina Farwig, ja Christian C. Voigt. 2022. „Activity of Forest Specialist Bats Decreases towards Wind Turbines at Forest Sites“. Journal of Applied Ecology 59 (10): 2497–2506. https://doi.org/10.1111/1365-2664.14249. Ellerbrok, Julia S., Nina Farwig, Franziska Peter, ja Christian C. Voigt. 2024. „Forest bat activity declines with increasing wind speed in proximity of operating wind turbines“. Global Ecology and Conservation 49 (jaanuar):e02782. https://doi.org/10.1016/j.gecco.2023.e02782. Reusch, Christine, Ana Ailin Paul, Marcus Fritze, Stephanie Kramer-Schadt, ja Christian C. Voigt. 2023. „Wind Energy Production in Forests Conflicts with Tree-Roosting Bats“. Current Biology 33 (4): 737-743.e3. https://doi.org/10.1016/j.cub.2022.12.050. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 53 Tuuleparkides töötavad tuulikud ohustavad eelkõige neid nahkhiireliike, kes lendavad kõrgel, s.t maapinnast 50 m ja kõrgemal60. Need on avatud kohtades toituvad suuremad liigid nagu suurvidevlane, hõbe-nahkhiir ja põhja-nahkhiir. Kõik need liigid leidusid ka kõigil uuringualadel. Ka väiksemad loomad nagu rändliik pargi-nahkhiir (leidus samuti kõigil uuringualadel) võib rände ajal ning vaikse ilmaga tõusta sellele kõrgusele. Ala 1 jääb suures osas tuulikutevabaks, sealsed elupaigad on külgnevate alade suhtes sidusad ning tuulepargile nähakse ette tööpiiranguid. Seetõttu ei ole eeldada märkimisväärset nahkhiirtele sobilike elupaikade kadumist ning seega ei seata selles osas leevendusmeetmeid. Tulenevalt ala 1 keskmisest kõrgemast nahkhiirte arvukusest on vajalik leevendusmeetmena näha ette tuulikute tööaja piirangud, leevendamaks kõrget hukkumisriski tervel alal ja kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel. Aladel 2a ja 2b paikneb üldiselt vähe nahkhiirtele sobivaid elupaikasid ning nahkhiirte arvukust võib pidada seal keskmisest oluliselt madalamaks. Siiski on nahkhiirte uuringute alusel võimalik eeldada, et augustis on nahkhiirte hukkumisrisk suurem ning sel ajal leidus nahkhiiri kohati palju ka aladel 2a ja 2b paiknevate metsade ja lineaarsete maastikuelementide servades. Seetõttu tuleb tuulikute puhul, mis paiknevad puistutele ja lineaarsetele maastikuelementidele (nt kuivenduskraavide servades kasvava põõsarivid) lähemal kui 200 meetrit, rakendada tööaja piirangud. Soovitatav on tuulikud aga paigutada kaugemale, mida on ka käesolevas planeeringus tuulikute paigutamisel osaliselt arvesse võetud. Nahkhiirte uuringus on muuhulgas piiritletud lagealad, kus piirangu seadmine ei ole vajalik. Selgitamaks püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist teostada järelseire. Järelseire võimaldab hinnata rajatud tuulepargi mõju nahkhiirte suremusele ja elupaigakasutusele. Ala 3 lõunaosas paikneb nahkhiirtele oluline koondumispaik, mistõttu sinna tuulikute rajamisel on oodata nahkhiirte arvukuse langust ja elupaikade kadumist. Lisaks võib tuulikute rajamine ning töötamine tuua kaasa nahkhiirte hukkumise, mistõttu on vaja koondumispaigas ning soovitatavalt ka ülejäänud ala 3 rakendada tööaja piiranguid, peatades tuulikud päikeseloojangust päikesetõusuni soodsa lennuilmaga ajal (sademeteta ja sademetevaestel soojadel öödel – vähemalt +6 kraadi ning tuulekiirus kuni 6 m/s. Käesolevas planeeringus pole antud koondumispaika tuulikuid planeeritud. Kuna nahkhiirte hukkumist tuulikute mõjul ei saa välistada, siis tuleb alale tuulepargi rajamisel rakendada järelseiret ning selle alusel vajadusel välja töötada täiendavad meetmed, mis võivad seisneda tuulikute peatamises teatud ilmastikutingimustes ja aastaajal, mil nahkhiirte lennuaktiivsus on kõrge. 4.13.4. Linnustik Tuuleparkide mõju linnustikule on järgmine61: 1. Häirimine (sunnib linde elupaika vahetama); 2. Linnud võivad hukkuda kokkupõrgetes tuulikutega; 3. Senised elupaigad kaovad või muutuvad ning ei ole lindudele enam sobivad (elupaikade hävitamine ja kahjustamine); 4. Kaudsed mõjud saagi kättesaadavusele; 60 Masing, M. 2006. Nahkhiirte vaatlused rannikul seoses tuuleturbiinidega. – Rmt: Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine. (Toim. V. Tiit) Seitsmenda konverentsi kogumik. Tartu, Estonia, 95–111. Rodrigues, L. et al. (14 authors) 2014. Guidelines for consideration of bats in wind farm projects. Revision 2014. – UNEP/EUROBATS, Publication Series No. 6. 133 pp. 61 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D., & Scrase, I. (2013). Wind Farms and Birds: An Updated Analysis of the Effects of Wind Farms on Birds, and Best Practice Guidance on Integrated Planning and Impact Assessment. Strasbourg. 54 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 5. Tuulepargid võivad olla takistus lennuteekonnal, nn barjääriefekt. Ala 1 territooriumil vaadeldud põllumajandusmaastikul toituvate suurlindude luikede ja haneliste hukkumisriskide modelleerimise tulemused näitavad, et tuulikute püstitamise ja töötamisega kaasnev mõju on ebaoluline. Sookurgede (Grus grus, III kaitsekategooria liik) hukkumisriski leevendamiseks ning ööbimispaiga ja toitumisala vahel turvalise lennukoridori tagamiseks piiritleti eelvalikualal siirdekoridor, mis on tuulikute rajamiseks ebasobiv ala. Röövlindudest kalakotka (Pandion haliaetus, I kaitsekategooria), herilaseviu (Pernis apivorus, III kaitsekategooria) kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) ja raudkulli (Accipiter nisus, III kaitsekategooria) vaatluste põhjal modelleeritud hukkumisriskide põhjal saab püstitavate tuulikute mõju eelnimetatud liikidele pidada ebaoluliseks. Linnustiku uuringu kohaselt peeti põhjendatuks kanakulli pesade ümber moodustada 500 m raadiusega tuulikute püstitamiseks ebasobilik ala. Merikotka (Haliaeetus albicilla, I kaitsekategooria) ja hiireviu (Buteo buteo, III kaitsekategooria) vaatluste alusel modelleeritud arvutuslikud hukkumisriskid ületasid olulise mõju lävendit, mistõttu on vajalik leevendusmeetmete rakendamine. Arvestades rähnide ja kakuliste kõrget asustustihedust alal 1, tuleb händkaku ja rähnide elupaigad arendamiseks sobivate alade hulgast välja arvata. Elupaikadega tuleb arvestada ka tuulepargi taristu (teed, trassid) projekteerimisel ja ehitamisel. Ala 2a ja 2b territooriumil haneliste ja luikede vaatluste põhjal modelleeritud hukkumisriskide tulemustest võib järeldada, et püstitavate tuulikute mõju eelnimetatud liikidele on ebaoluline. Sookurgede (Grus grus, III kaitsekategooria) vaadeldud lennukõrguste ning prognoositud hukkumisriskide järeldusena on soovitatav vältida 132 m ja sarnaste madalama mastiga tuulikute kasutamist alal 2b. Täiendavalt piiritleti sookurgede ööbimiskoha ning toitumisala vahele u 1,3 km laiune siirdekoridor, et tagada sookurgedele turvaline lend ööbimispaiga ja toitumisala vahel. Enamuse kohatud röövlinnuliikide hukkumisrisk selgitati modelleerimise käigus ja selle eeldatav mõju oli ebaoluline, v.a merikotka (Haliaeetus albicilla, I kaitsekategooria) puhul. Merikotkale avalduva mõju leevendamiseks eelistati tuulikute arvu vähendamist, millega vähenes merikotkaste arvutuslik hukkumissagedus 132 m mastiga tuuliku puhul allapoole olulise mõju lävendit. Arvestades rähnide elupaikade olemasolu ala 2a territooriumil, tuleb seal rähnide elupaigad arendamiseks sobivate alade hulgast välja arvata. Ala 3 lääneservaga piirneval alal leiti linnustiku uuringu käigus merikotka (Haliaeetus albicilla, I kaitsekategooria) pesapaik. Tuginedes alal tehtud merikotka uuringule ja Keskkonnaametiga toimunud konsultatsioonidele saab järeldada, et antud tuuleala puhul ei kanna võimalike leevendusmeetmete rakendamine (eeskätt hukkumisriski vähendamine) oma eesmärki, kuivõrd kotkaste elujärge ja elupaigakasutust mõjutavad oluliselt ka muud piirkonnas kavandatud ja rajamisel olevad arendused. Seega isegi kui leevendusmeetmeid rakendada, siis jääb hukkumise ja/või pesahülgamise risk kõrgeks. Kuivõrd aga kõnealuse tuulepargi rajamisega kaasneb otseselt merikotkaste hukkumisriski märgatav suurenemine, siis tuleb tuulepargi rajamisega seotud mõju merikotkale kompenseerida. Kanakullile (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) avalduva negatiivse mõju vältimiseks moodustati linnuliigi pesapuude ümber 1000 m laiuse puhvriga tsoon, kuhu tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Punktvaatlustest saadud andmete alusel modelleeritud kokkupõrkesageduste hindamise tulemusel ei ole peetud mõju luikedele oluliseks. Vähendamaks mõju valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos, II kaitsekategooria) pesitsuselupaikadele, lubatakse taristut antud pesituspaikades planeerida üksnes olemasolevatele sihtidele sihtide ristumiskohtadesse. Sarnane taristu paiknemist suunav tingimus seati ka III kaitsekategooria liikide händkaku (Strix uralensis), öösorri (Caprimulgus europaeus), musträhni (Dryocopus martius), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), laanepüü (Bonasa bonasia) ning väike- kärbsenäpi (Ficedula parva) elupaikadele avalduva võimaliku mõju leevendamiseks. Hiireviu (Buteo buteo, III kaitsekategooria) ja raudkulli (Accipiter nisus, III kaitsekategooria) hukkumisriski vähendamise eesmärgil seati soovitatavaks leevendusmeetmeks tuuliku labade värvimine. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 55 4.13.5. Taimestik ja muud loodusväärtused Ala 1 territooriumil kasvav II kaitsekategooria taimeliik madal uniloog (Sisymbrium supinum), mis on valdavalt leitav inimtegevusest mõjutatud aladel ja seega kaasneb tuulikute ja seda teenindava taristu rajamisega uusi ajutisi sobivaid kasvukohti. Kõik alal paiknevad II kaitsekategooria kasvukohad tuleb säilitada, mistõttu ehitustegevust antud kohtades kavandatud pole. Alal paikneb arvukalt III kaitsekategooria taimeliike ja nende kasvukohti. Arvestades antud taimeliikide arvukust ja inventeeritud kasvukohtade arvu, siis üksikute isendite võimalik kadumine antud liikide puhul ei oma liigi antud asukohas säilimise osas tähtsust. Siiski on leevendusmeetmena soovitatav paigutada tuulegeneraatorid ja ligipääsutrassid III kaitsekategooria liikide kasvukohtadest väljapoole. Ala 1 territooriumil paiknevaid vääriselupaikasid ei tohi kahjustada ning nendesse tuulikuid ja teid ehitada ei saa Aladel 2a ja 2b leidub mitmed II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti, mis on väga selgelt seotud antud piirkonnas lehtmetsade ja puisniitude esinemisega. Antud kaitsealustele taimeliikidele avalduva võimaliku mõju vähendamiseks on soovitatav paigutada tuulegeneraatorid ja ligipääsutrassid väljapoole antud liikide kasvukohti. Ehitustegevus on EP-ga kavandatud väljapoole kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, välja arvatud alal 2a, kus juurdepääsutee on kavandatud läbi laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine, III kaitsekategooria) kasvukoha. Taimestiku inventuuri käigus ei ole tee asukohas registreeritud isendite paiknemist. Seega enne ehitustegevuse alustamist tuleb täpsustada laialehise neiuvaiba isendite paiknemist kavandatava tee alal ning isendite olemasolul analüüsida sealses leiukohas laialehise neiuvaiba ümberasustamise võimalikkust ja otstarbekust. Arvestades, et piirkonnas on laialehine neiuvaip laialdaselt levinud, siis tõenäoliselt üksikute isendite tee alla jäämine ei oma liigi antud piirkonnas säilimise osas tähtsust. Ala 3 territooriumil leidub mitmeid III kaitsekategooria taimeliike. Kavandatava tuulepargi negatiivne mõju taimestikule avaldub eelkõige läbi raadamise ja sellele järgneva ehitustegevuse. Raadamise mõju vähendamiseks saab tuulikute ja teede ehitamisel ära kasutada olemasolevaid sihte ja teid ning eelistada tuulikute ehitamist sihtide ristumiskohtadesse ja värskematele raiesmikele. Uuringualal levivatest kaitsealustest liikidest ei ole ükski Eestis ohustatud ning on meie metsades (sh majandatavates metsades) suhteliselt harilikud. Seetõttu ei ole kaitsealuse taimeliigi kasvukoht tuuliku ehitamist välistav, sest see ei põhjusta liigi kadumist isegi mitte lokaalsel tasemel. Ala 3 territooriumil paiknevaid vääriselupaikasid ei tohi kahjustada ning nendesse tuulikuid ja teid ehitada ei saa. Lisaks on soovitatav vältida tuulikute ehitamist ka uuringus piiritletud tähelepanuväärsetesse kooslustesse. 4.13.6. Lendorav Otseselt tuulikute mõju kohta lendoravatele ei ole spetsiaalseid uuringuid avaldatud. Samuti pole ka andmeid, kus lendoravad elaksid tuuleparkide lähistel. Seega tuleb võimalike mõjutegurite puhul lähtuda ettevaatusprintsiibist. Lendoravatele võib tuulikutest lähtuda erinevat tüüpi mõjusid: ▪ müra, seal hulgas madalsageduslik müra; ▪ tiivikute pöörlemisest tekkiv varjutus; ▪ leiukohtade vaheliste ühendusteede katkemine; ▪ elupaikade kadu. Üheks metsaelustikku häirivaks teguriks on müra. Kuigi tuulikud ei tee võrreldes metsatöömasinatega kuigi tugevat müra, on see aga suhteliselt madala sagedusega. Arvestades, et metsloomad on oluliselt erksamate meeltega kui inimesed, siis mõjutab see kindlasti ka neid. Kuna vastava sisuga uuringuid lendorava kohta ei ole avaldatud, siis tuleb tuulikute asukoha planeerimise etapis välistada nende paiknemist vähemalt 500 meetri kaugusele lendorava elupaikade piirist. Seetõttu ei ole tuulikuid kavandatud elupaikade piirile lähemale kui 500 meetrit. Teiseks häirivaks teguriks on tiivikute pöörlemisest tekkiv päikese varjutus. 56 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Kuigi lendorav on valdavalt öise eluviisiga loom, käivad emasloomad suvel poegade imetamise ajal toitumas ka päevasel ajal. Kui jälgida päevasel ajal puu ladvas toituvat lendoravat, siis selgub, et lendoravat ei häiri eriti see, mis toimub metsa all ega sealt lähtuvad tavapärased helid. Tuulikute positsioonide valikul on sellega arvestatud ja varjutus nendel aegadel lendorava elupaikadesse ei ulatu. Kolmandaks ohuks on laiad taristu trassid: teede ja õhuliinide trassid. Lendoravatele kujutavad juba üle 30 meetri laiused taristu trassid väga olulist liikumise takistust. Mida madalam on trassi kõrval kasvav mets, seda kitsamat lagedat ala suudavad lendoravad liueldes ületada. Juba praegu on kavandatavast tuulikute alast põhja pool kulgev kõrgepinge liinide trass väga suureks kui mitte ületamatuks levikutõkkeks. Seega tuleb vältida täiendavate üle 30 meetri laiuste trasside rajamist ning vältida, et raadatavad alad ei lõikaks täielikult läbi võimalikke liikumiskoridore. Ala 1 territooriumile kavandatud ükski tuuliku positsioon ei jää RMK poolt kaardistatud lendorava koridoride alale. Aladele 2a ja 2b on enamik tuulikuid kavandatud rajada lagedatele aladele ning noorendikesse, mis vähemalt lendorava seisukohalt nende potentsiaalseid elupaigametsi ja elupaikade sidusust täiendavalt ei halvenda. 4.13.7. Rohevõrgustik Kavandatud tegevusega rohevõrgustikule kaasneva mõju hindamisel on lähtekohaks eeldus, et võrgustik peab toimimiseks olema sidus ja funktsionaalne (sh leevendama arendustegevuste mõju). Eriplaneeringu kontekstis võib peamine mõju rohevõrgustikule seisneda elustiku liikumise takistamises ning tuumalade kui terviklike elupaikade ja elupaigakogumike killustamises. Sealjuures võib negatiivne mõju olla otsene, kui liigi elupaik ja/või liikumistee arendustegevuse käigus hävib (nt raadatakse metsaliikidele liikumiseks vajalik puistu), kuid võib avalduda ka kaudselt koosluste teisenemise läbi. Viimase all mõeldakse arendustegevuse tõttu looduslike koosluste muutumist pikema aja jooksul seal varem elutsenud liikide jaoks ebasobivaks. Maismaa selgrootutele, kahepaiksetele ja roomajatele on oluline eelkõige säilitada terviklikke elupaiku. Võimalik mõju on liigi- ja asukohapõhine ning seotud suuresti liikide elupaikade ja killustunud elupaikade vahelise sidususe säilimisega. Imetajatel mängivad rolli nii liikumise takistamine kui ka elupaikade killustumine, nt sõralised vajavad elupaikadena eelkõige suuri, vähese mõjuga elupaiku . Suurkiskjate osas on andmed vastuolulised. Horvaatias toimunud uuringu näitel on nende jaoks häiriv vaid tuulepargi ehitamiseperiood ning selle käitamise ajal nad tuuleparki ei väldi. Teisalt on nad sõltuvad saakloomade (nt metskits ja halljänes) olemasolust, kes olgugi, et teoreetiliselt inimmõjule vähemtundlikud, võivad mõnede uuringute põhjal tuuleparke vältida. Piirkonna ökosüsteemide seisundi ja nende vahelise sidususe kohta annavad hea sisendi ja ülevaate Keskkonnaagentuuri ELME projekti käigus koostatud üle-eestilised ökosüsteemide, loodushüvede ja nende vaheliste seoste ruumilised teemakaardid. Alljärgnevalt on eelnevat arvesse võttes hinnatud igal analüüsitaval alal tuuleenergeetika arendamisega potentsiaalselt kaasnevat ebasoodsat mõju piirkonna rohevõrgustikule. Ala 1 territooriumil on tuulikud kavandatud valdavalt rohevõrgu elementide (tugialade ja koridoride) servadesse ning üks tuulik on kavandatud väljapoole rohevõrku. Kavandatud tuulikute paigutuse järel säilib rohevõrgu tugialadel ja koridorides vähemalt (paljudel juhtudel oluliselt laiem) 400 m laiune ala, kuhu EP-ga tegevusi pole kavandatud. Ala 2a Tuulikud on osaliselt kavandatud väljapoole rohevõrku. Kaks tuulikut on kavandatud rohevõrgu tugialale ja kaks koridori. Rohevõrku planeeritud tuulikud on paigutatud selliselt, et nende vahele jääb ca 400 m. Tuulikute positsioonidel Koljala RMK 8 ja Koljala 12 vaheline tee on kavandatud selliselt, et see Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 57 lõikab läbi tee rohevõrgu tugialalt koridori. Eelkõige on oluline, et säiliks rohevõrgustiku koridori sidusus. Kuna kavandatakse vaid juurdepääsuteed tuulikule ja eeldatavasti on rajatava tee kasutuskoormus madal, siis ala kasutavale elustikule omab see väheolulist mõju. Vastavalt KSH-s antud soovitusele kaalutluse tulemusena loobuti tuulikust Koljala 12, mis jääb Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku äärealale Ala 3 arendusala maastikud valdavalt väga tugevalt inimese poolt mõjutatud – metsad on intensiivselt majandatud ja vanemaid metsatükke leidub vaid üksikute fragmentidena, alal on põllumajandusmaastikud, ala on kaetud tiheda teede ja kraavide võrgustikuga ning inimpelglike ja häirimistundlike liikide jaoks elupaiku napib. Kavandatavad objektid on paigutatud nii, et säiliksid vähesed alal asuvad kõrge loodusväärtusega alad. Eelnevast lähtuvalt ei ole tuulepargi rajamisel piirkonna looduskaitselise väärtusele ja ökosüsteemide seisundile olulist mõju oodata. 4.13.8. Põhjavesi ja pinnavesi Tuulikute vundamendi rajamiseks on vajalik eelnevalt vundamendiaugu rajamine, millega võib kaasneda teatav mõju lähemate kaevude veekvaliteedile. Mõju on ajutine ja esineb eeldatavalt ainult vundamentide rajamiseks puurtööde tegemise ajal. Kuna kavandatavad tuulikud jäävad lähimatest registreeritud joogiveekaevudest vähemalt 500 m kaugusele, siis ebasoodsat mõju puurkaevude veekvaliteedile ette näha ei ole. Juurdepääsuteede projekteerimisel tuleb juurdepääs Koljala 6 tuulikule lahendada selliselt, et tee-ehitus Nahapõllu kinnistul ei toimuks puurkaevude PRK0002313 ja PRK0002316 sanitaarkaitsealas. Ülejäänud planeeringulahenduse osas ei ole konflikte seoses veehaarete kaitsevöönditega ette näha. 4.13.9. Maavarad Kõik EP eelvalikualad kattuvad kas osaliselt või tervikuna maardlate maa-aladega. Kui planeeritav maa- ala asub maardlal või selle osal, annab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule PlanS-s sätestatud korras kooskõlastuse Eesti Geoloogiateenistus. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõike 2 alusel võib Eesti Geoloogiateenistus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust ainult siis, kui see ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimist ega juurdepääsu sellele. Tegevust võib lubada ka juhul, kui sellega kaasnevad negatiivsed mõjud on ajutised või kui see on seotud taastuvenergiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja sellega kaasneva taristu rajamisega elektrituruseaduse tähenduses. Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane negatiivne mõju maavarade kättesaadavusele seoses planeeritavate tuulikute ja Väo kihistuga kattuvusega. Väo kihistuga kattuvus on kavandatava tuulepargi puhul marginaalne – kasutusest jääb välja üksnes tuulikute vundamentide alla jääv ala, mis on võrreldes kihistu ulatusliku levikuga ebaoluline. Seega ei kujuta kavandatav tegevus endast olulist takistust maavara edasiseks kasutamiseks. 4.13.10. Avariiolukorrad Korrektsel monteerimisel, kvaliteetse ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuulikutest lähtuv keskkonnarisk kuigi suur – kollabeerumise (ümber kukkumise) juhud on üliharvad. Riske aitab maandada ka tuuleparkide arendajate huvi tagada oma seadmete pikaajalist tööd ja tagada seadmete stabiilsus, mis hoiab ära vibratsiooni ja resonantsid. 4.13.11. Jäätmed Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist mõju keskkonnale. Suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis. Jäätmekäitluseks (eelkõige ehitamise etapis, nt mineraalsete jäätmete kasutamine teede ja platside rajamiseks) on vajalik arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine 58 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning KOV jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Vajadusel tuleb tegevuseks Keskkonnaametilt taotleda keskkonnaluba või registreering. Jäätmete nõuetekohaseks käitluseks ja keskkonnakasutuse vähendamiseks on soovituslik rakendada keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus välja töötatud meetmeid. 4.13.12. Müra ja vibratsioon Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise mõjuga, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata müra normtasemete tagamisele ning vajadusel ette näha müra teket vähendavad meetmed. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Tuulepargist lähtuva müra hindamisel soovitab KSH ekspertrühm öisel ajal aluseks võtta tööstusmüra sihtväärtuse (nt eluhoonete puhul öine sihtväärtus 40 dB), seda vähemalt aladel, kus sihtväärtus on hetkel eelduslikult tagatud. Praeguse seadusandluse taustal võib maaomanikuga kokkuleppel olemasolevatel elamualadel lähtuda ka öise müra piirväärtuse nõuetest (45 dB), kuid elanikud peavad teadvustama, et sel juhul on tagatud mõnevõrra kehvemad tingimused (häiringute esinemise tõenäosus on suurem) kui müra sihtväärtusest (40 dB) lähtumise korral. Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB (mis on tagatud ka tuulikute täiskoormusel töötamise korral), kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. Planeeringu raames ei fikseerita ühte konkreetset tuuliku tüüpi või mudelit, mis selgub hanke käigus. Seega on vajalik müraolukorra täpsustamine (nt ehitusloa etapis) sõltuvalt välja valitud tuuliku tüübist. Nt on võimalik valida väiksemate parameetritega ning müratasemega mudel, samuti võib ka käsitletud mudelite (nt Vestas V162-6,2 MW või samaväärne) puhul tuulikutootja poolt hanke raames esitatav täpsustatud garanteeritud müratase jääda väiksemaks kui käesoleva KSH aruande raames teostatud müra leviku arvutuste lähteandmed (helivõimsustase LwA + määramatus 2 dB). Samuti on võimalik valida võimsam ja mõnevõrra suurema müratasemega tuulik, kuid sel juhul on tõenäoliselt vajalikud täiendavad kokkulepped mõjutatud eluhoonete omanikega ja/või täiendavad tööaja piirangud teatud tuule suundade korral (või teatud tuulikute positsioonidest loobumine). Ühtlasi ei ole välistatud ka tuulikute arvu muutused, nt tehnoloogilistel põhjustel mõne tuuliku kavandamisest loobumine (küll ei ole lubatud tuulikute arvu keskkonnamõju hindamise järgselt suurendada). Seega on tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel vajalik teostada täiendav müra modelleerimine (nt ehitusloa etapis), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset paigutust. Samuti tuleb täpsemalt üle vaadata tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimus. Eelvalikualade 2a ja 2b puhul tuleb lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal teatud tuule suuna korral) kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öise müra normtaseme nõuete täitmise elamupiirkondades ning minimeerivad öisel ajal võimaliku müra koosmõju esinemise eelvalikualade 2a ja 2b piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega. Tuulepargi rajamise järel (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teha müra kontrollmõõtmisi (vajadusel ka siseruumides), sh hindamaks, kas KSH aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 59 töötada ehitusloa menetluse raames) öiste müra normtasemete tagamiseks ning eelvalikualade 2a ja 2b läheduses olemasolevate tuulikutega öise koosmõju minimeerimiseks on asjakohased. Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku tornis. Tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus, peab tuuliku konstruktsioon olema vibratsiooni teket minimeeriv, vibratsiooni summutav ja vibratsiooni edasikandumist takistav. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimisel ja summutamisel on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike. Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate tundlike aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega minimaalselt 0,7…0,75 km), mis on piisav vältimaks ülenormatiivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu leviva vibratsioon levikut tundlike objektideni. Kavandatava tuulepargi mürast tingitud võimalikud täiendavad tingimused Käesoleva KSH raames on juba arvestatud olemasolevate müratundlike hoonete (eluhooned) ja teadaolevalt planeeritavate müratundlike objektide (nt elamualade detailplaneeringud või üldplaneeringutes määratud perspektiivsed elamualad) asukohtadega ning seatud tingimused olemasolevatel ja planeeritavatel müratundlikel aladel nõuete tagamiseks. Kehtiva müraalase seadusandluse põhjal on vajalik hinnata müratasemeid ainult müratundlike alade põhiselt ning normtasemeid ei rakendata aladel, kus puuduvad müratundlikud alad/objektid ja/või püsiv asustus. Kuna tuulikute rajamine toob piirkonnas kaasa teatud mürataseme suurenemise, tuleb kavandatud tuulepargi vahetus ümbruses uute müratundlike ehitiste kavandamisel edaspidi arvestada tuulepargi poolt põhjustatavate müratasemetega ning võimalike häiringutega (nii nagu uute müratundlike alade planeerimisel tuleb tavapäraselt arvestada ka olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate maanteede või muude võimalike häiringuallikatega). Nt võib II kategooria müratundlike alade öisele tööstusmüra piirväärtusele vastava mürataseme tsooni (45 dB) käsitleda alana, mille sees ei ole soovitatav uute müratundlike hoonete rajamine (atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt võib müra piirväärtuse ületamine põhjustada olulist keskkonnahäiringut). Indikatiivne 40 dB mürataseme joon ehk sihtväärtuse ületamise võimalik tsoon kirjeldab hinnanguliselt ala, mille sees tuleb samuti arvestada võimaliku müra esinemisega ning häiringutega. KSH ja planeeringu raames ei valita välja ühte konkreetset tuuliku mudelit (samuti võib väheneda tuulikute arv, kuna kõikide tuulikute väljaehitamine ei ole kohustuslik), mistõttu ei saa võimalikke müratsoone praeguses etapis üheselt lõpliku täpsusega fikseerida. Küll aga saab välja tuua võimalikud indikatiivsed müratsoonid, mis ligikaudselt kirjeldavad võimalikku müra levikut ja vastavalt kujunevaid piirkondi, kus tuulikutest tingitud müraga peab edaspidisel planeerimisel ja ehitamisel arvestama. Täpsem mürahinnang on toodud KSH aruandes. Indikatiivsed müra leviku tsoonid ulatuvad kohati ka naaberomavalitsuste territooriumile, mis samas ei tähenda, et ülenormatiivne mõju leviks teise omavalitsuse territooriumile, kuna normtasemeid rakendatakse ainult müratundlike alade põhiselt ning naaberomavalitsuste territooriumil asuvad teadaolevad (sh planeeritavad) müratundlikud alad on KSH müraanalüüsis juba välja toodud ning arvesse võetud. Käesoleva planeeringu kehtestamise järgselt tekivad kohati ka naaberomavalitsuste territooriumil tuulepargi ümbruses tsoonid, kus edaspidisel planeerimisel peab arvestama võimaliku tuulepargist lähtuva müraga ning alad, kus lähtuvalt võimalikust müratasemest ei ole soovitatav uute eluhoonete rajamine. Viru-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt planeeritavate tuulikute võimalikus 40 dB mõjutsoonis (Joonis 4.7) ühtegi uut müratundlikku ala ei planeerita. Kõik asjakohased olemasolevad Viru-Nigula valla territooriumil asuvad eluhooned on aga KSH aruandes juba müratundlike aladena (II kategooria alad) 60 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering arvesse võetud. Lisaks võib välja tuua, et Viru-Nigula valla idaosas (valla piirile lähima kavandatava tuuliku ehk K11 läheduses) on Viru-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt ette nähtud „planeeritav tuuleenergeetika ala“. Seega ei too käesoleva planeeringu kehtestamine kaasa vastuolu Viru-Nigula valla üldplaneeringuga, võimalikud mõjutatavad alad on peamiselt põllumaad (nii olemasolevas olukorras kui üldplaneeringu perspektiivse maakasutuse korral), mida ei saa müratundlikeks aladeks lugeda, sealjuures kattub üle omavalitsuse piiri ulatuv 40 dB mõjuala osaliselt just Viru-Nigula valla perspektiivse tuuleenergia arendusalaga. Joonis 4.7 Väljavõte tuulikute koosmõju mürakaardist (teoreetiline maksimaalne koosmõju) alade 1, 2a ja 2b piirkonnas. Kaardil on välja toodud võimalik (indikatiivne) 40 dB ületava müratasemega ala (lilla viirutus), mis jääb Viru-Nigula valla territooriumile. Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart, 2025 Toila valla üldplaneeringu kohaselt planeeritavate tuulikute võimalikus 40 dB mõjutsoonis (Joonis 4.8) samuti ühtegi uut müratundlikku ala ei planeerita. Kõik asjakohased olemasolevad Toila valla territooriumil asuvad eluhooned on aga KSH aruandes juba müratundlike aladena (II kategooria alad) arvesse võetud. Seega ei too käesoleva planeeringu kehtestamine kaasa vastuolu Toila valla Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 61 üldplaneeringuga, võimalikud mõjutatavad alad (nii olemasolevas olukorras kui üldplaneeringu perspektiivse maakasutuse korral) on põllu- ja metsamaad, mida ei saa müratundlikeks aladeks lugeda. Joonis 4.8. Väljavõte tuulikute mürakaardist ala 3 piirkonnas. Kaardil on välja toodud võimalik (indikatiivne) 40 dB ületava müratasemega ala (lilla viirutus), mis jääb Toila valla territooriumile. Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart, 2025 4.13.13. Varjutamine Varjutamise arvutuste teostamisel lähtuti planeeringuga lubatud maksimaalsest tuuliku kõrgusest (lubatud on tuuliku kogukõrgus kuni 300 m), rootori diameetriks võeti 200 m, torni kõrguseks 200 m). Tulemuste analüüsimisel tuleb siiski silmas pidada, et hetkel ei ole teada tuuliku tootja ega täpne mudel, mida ka planeeringuga ei kehtestata. Samuti ei ole hetkel tootmises eespool toodud parameetritega tuulikuid, seega võib eeldada, et varjutamise arvutustulemused on teatud määral üle hinnatud ning tegelik mõju (varjutamise kestus mingis konkreetses piirkonnas jääb väiksemaks). Konkreetse tuuliku mudeli ja parameetrite (samuti tuulikute arvu ja asukohtade) täpsustamisel tuleb tuulikute kavandamise järgmistes etappides (nt ehitusloa menetlemise raames) modelleerimistulemusi täpsustada. Võrdluseks toodi välja ka varjutamine realistlikuma tuuliku mudeli korral ehk tuulikust Vestas V162- 6,2 MW lähtumise korral. KSH raames teostatud varjutamise modelleerimisel aluseks olnud parameetritega tuulikute (sh maksimaalne variant ehk rootori diameeter 200 m, torni kõrgus 200 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse korral eelvalikualade 2a, 2b ja 3 ümbruses mitmetes elamupiirkondades selgelt ületatud nii soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse väärtus (30 tundi) kui ka realistlikele oludele vastav soovituslik väärtus (8h). See tähendab, et kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. 62 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel võimalik konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta antud juhul varjutamise soovituslike maksimaaltasemete ületamist teatud tuulikute rajamist üheselt takistava ning välistava tegurina. Kuna antud juhul on ilma leevendavaid meetmeid rakendamata (ehk tuulikuid ebasoovitava varjutamise ilmnemise ajal välja lülitamata) mitmetes piirkondades ületatud planeeringus eesmärgiks seatud varjutamise väärtused, peavad kavandatavad tuulikud omama automaatset tuulikute väljalülitamise süsteemi. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise (olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades täiendava varjutamise mõju) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. 4.13.14. Valgusreostus Rahvusvahelised ja riiklikud lennundusnõuded näevad ette tuulikute selge ja usaldusväärse nähtavuse pimedal ajal. Tuulikute ohutuled põhjustavad öisel ajal teatud määral valgusreostust ja visuaalset häiringut, kuna suure intensiivsusega lennuohutuse takistusmärgistus on pimedas keskkonnas nähtav ning võib muuta öist maastikupilti. Häiring võib olla tajutavam eeskätt olukordades, kus tuuliku labade liikumine põhjustab tule ja vaatleja vahel näiva perioodilise katkendlikkuse. Samas on tegemist vältimatu tehnilise elemendiga, mis tuleneb lennundusohutuse nõuetest ning millele puuduvad samaväärset ohutustaset tagavad valgusvabad alternatiivid. Keskkonnamõju ulatust hinnates tuli arvestada, et ohutuledega kaasnev mõju on ruumiliselt piiratud ning avaldub eelkõige tuulepargile lähemal paiknevates majapidamistes. Mõju ei ole sellise iseloomuga, mida oleks vajalik normatiivsel tasandil rangelt piirata. Võrreldes varjutusega on ohutuledega seotud valgusreostus vähem intensiivne ja valdavalt subjektiivselt tajutav. Lisaks on häiring üldjuhul tajutav vaid juhul, kui ohutuled on otseselt nähtavad eluruumide, eelkõige magamistubade akendest. Sellisel juhul on mõju praktiliselt leevendatav tavapäraste meetmetega, nagu pimendavate kardinate või muude aknakatete kasutamine, mis vähendavad või välistavad valguse sissetungi siseruumidesse. Ohutuledega kaasnev valgusreostus ei olnud hinnatav olulise keskkonnamõjuna, vaid tegemist on pigem kohaliku ja mõõduka visuaalse häiringuga, mille mõju ulatust ja tajutavust on võimalik vähendada ning mis ei takista kavandatava tuulepargi elluviimist keskkonnakaitselisest vaatenurgast. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 63 4.13.15. Seire läbiviimise vajadus Ettepanekud seire osas on teemavaldkondade kaupa toodud järgnevalt: Müra Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks (alade 2a ja 2b puhul) on asjakohased. Linnustik Ala 1 Tuulepargi püstitamisel on vajalik ehituseelne, -aegne ja -järgne seire vastavalt käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringu aruandes toodule. Seire kavandamisel lähtuda järgnevast: 1. Kakuliste pesitsusuuring ehituse ajal 1 aasta jooksul ning pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb sama metoodikat, mida on kasutatud käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringus (vt lisa 2). 2. Rähnide ja laanepüü seire ehituse ajal 1 aasta jooksul ning pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb sama metoodikat, mida on kasutatud käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringus (vt lisa 2). 3. Sookure ööbimiskogumi sügisene seire Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris ehituse eelsel ajal 1 aasta jooksul, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb Keskkonnaagentuuri metoodikat62. 4. Raopesade asustatuse kontrollimine ja röövlindude pesitsustulemuse selgitamine ehituse eelsel ajal 1 aasta jooksul, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb sama metoodikat, mida on kasutatud käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringus (vt lisa 2). 5. Lindude hukkumissageduse selgitamine 2 aasta jooksul pärast tuulepargi töölehakkamist. Seiret tuleb teostada mõne traditsioonilisel hukkunud lindude otsimise meetodil või kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades. Üheks metoodika näiteks on IFC, EBRD, & KfW 2023. aasta metoodika63. Kui mõne liigi puhul ilmneb prognoositavast kõrgem (ja oluline) suremuse suurenemine, on võimalik rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid, näiteks üksikute tuulikute või tuulepargi ajutine vajaduspõhine seiskamine vms. Linnustiku uuringus on ka eraldi välja toodud, kui alal 1 ehitusjärgsel seirel selgub kalakotka(ste) hukkumine, tuleb rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid, näiteks üksikute tuulikute või kogu tuulepargi vajaduspõhine seiskamine kriitiliste lennusündmuste puhul. 6. Peale esimest järelseireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab 62 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2023- 10/seiret%C3%B6%C3%B6_ankeet_linnud_randekogumid_2024.docx 63 IFC, EBRD, & KfW. (2023). Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Retrieved from https://www.ifc.org/content/dam/ifc/doc/2023/handbook-post-construction-bird-bat-fatality-monitoring- onshore-wind-ems.pdf 64 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). 7. Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Ala 2a ja 2b Tuulepargi püstitamisel on vajalik ehituseelne, -aegne ja -järgne seire vastavalt käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringu aruandes toodule. Seire kavandamisel lähtuda järgnevast: 8. Sookure ööbimiskogumi sügisene seire Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris ehituse eelsel ajal 1 aasta jooksul, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb Keskkonnaagentuuri metoodikat64. 9. Rukkiräägu seire on soovitatav teostada 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb Keskkonnaagentuuri metoodikat65. 10. Punktvaatlused 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Enne tuulepargi ehitust on seire eesmärk koguda täiendavaid lennusageduse andmeid ala kasutavate lindude kohta. Olulisem seiratav rühm on röövlinnud, eriti loorkullid, merikotkas ja tuuletallaja. Vaatluste periood on 15. aprillist 15. augustini ja nii kevadel (apr–mai) kui suvel (juuni–aug) ühe põhipunkti nominaalne loendusaeg on 18 tundi. Ehituse ajal ja järel tuleb kasutada sama metoodikat, mis linnustiku uuringus (vt lisa 1). Soovitatav on suvist nominaalset loendusaega ühest põhipunktis suurendada 18 tunnilt 36 tunnini. 11. Loorkulli pesade otsimist tuleb teostada 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal. Kui ehituse eelsel ajal leitakse loorkulli pesi, siis tuleb pesi otsida ka ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Eesmärk on saada andmeid loorkullide seostest tuuleparkidega, mis Eestis seni puuduvad. Ühel pesitsusperioodil enne tuulepargi ehitamist teha sihitud otsimispingutus loorkullipesade leidmiseks (sisend on punktvaatlused sama aasta kevadel ja suvel). Kui arendusalal ja selle 500 m puhvris enne ehitustegevust pesi leitakse, jätkata pesade otsimist ka ehituse ajal ja ehitusjärgselt. 12. Lindude hukkumissageduse selgitamine 2 aasta jooksul pärast tuulepargi töölehakkamist. Seiret tuleb teostada mõne traditsioonilisel hukkunud lindude otsimise meetodil või kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades. Üheks metoodika näiteks on IFC, EBRD, & KfW 2023. aasta metoodika66. Kui mõne liigi puhul ilmneb prognoositavast kõrgem (ja oluline) suremuse suurenemine, on võimalik rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid, näiteks üksikute tuulikute või tuulepargi ajutine vajaduspõhine seiskamine vms. 13. Peale esimest järelseireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, 64 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2023- 10/seiret%C3%B6%C3%B6_ankeet_linnud_randekogumid_2024.docx 65 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2023- 10/seireproj_ankeet_rukkir%C3%A4%C3%A4k_2024.docx 66 IFC, EBRD, & KfW. (2023). Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Retrieved from https://www.ifc.org/content/dam/ifc/doc/2023/handbook-post-construction-bird-bat-fatality-monitoring- onshore-wind-ems.pdf Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 65 mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). 14. Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Ala 3 Tuulepargi püstitamisel on vajalik alal 3 läbi viia linnustiku järelseire. Järelseire eesmärgiks on välja selgitada eeluuringuga tuvastatud linnustiku seisundi baastasemete muutumine, mis omakorda võimaldab hinnata negatiivse mõju olemasolu (ja olulisust) või selle puudumist. Samuti on eesmärgiks välja selgitada lindude hukkumissagedus tuulepargis. Ehitusjärgse seirega hinnatakse KSH-s prognoositud mõju suuruse vastavust tegelikule mõjule ja selle alusel otsustatakse juba rakendatud leevendavate meetmete tõhususe üle või vajadusel töötatakse välja täiendavad leevendavad meetmed. Järelseire kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast: 15. Linnustiku järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise (käivitamise) järgselt ja see peab kestma vähemalt 2 hooaega, s.t sisaldama 2 aastast seireperioodi. 16. Järelseire hõlmab: kaitsealuste haudelinnuliikide inventuuri, mis viiakse läbi kuni 5 aasta jooksul pärast tuulepargi valmimist (käivitamist) vähemalt kahel hooajal (aastal). Kahe seireaasta vahele on soovitatav jätta vähemalt 1 seirevaba aasta. 17. Järelseire hõlmab: hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega kahel aastal peale tuulikupargi käivitamist. Soovitatavalt kavandada hukkunud lindude otsimine samadele aastatele kaitsealuste haudelinnuliikide inventuuriga. Hukkunud lindude otsimise välitööd viiakse läbi ainult lumevabadel perioodidel sagedusega minimaalselt kaks korda kuus. Hukkunud linde otsitakse vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiusega alalt mõõdetuna tuuliku tornist. Täpsemalt on metoodikat kirjeldatud maismaalinnustiku analüüsi67 aruandes (ptk 5.3). 18. Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). 19. Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Nahkhiired Alad 1, 2a ja 2b Selgitamaks aladel 1, 2a ja 2b püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele, tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist teostada järelseire. Järelseire võimaldab hinnata rajatud tuulepargi mõju nahkhiirte suremusele ja elupaigakasutusele. Seire põhjal selgub, kas rajatud tuulepark on nahkhiirte elutingimusi ja elupaigakasutust mõjutanud ning antakse hinnang aastas hukkuvate loomade hulgale. Seire 67 Volke V, Kuus A, Leivits M, Luigujõe L, Mägi M, Ojaste I, Sellis U, Tammekänd I, Väli Ü, Võhandu K. 2022. Üle- eestiline maismaalinnustiku analüüs. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing. 66 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate leevendusmeetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Vajadusel määratakse täpsemad või täiendavad meetmed ning edasise järelseire vajadus. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: 20. Järelseire peab koosnema kahest osast: akustilisest uuringust ja hinnangust hukkuvate loomade arvule. 21. Akustiline uuring peab järelseire käigus katma käesoleva töö raames koostatud nahkhiirte uuringuga sama ajaperioodi ehk kestma 1. maist kuni 20. septembrini. Selle käigus tuleb kindlaks teha alal leiduvad nahkhiireliigid, nahkhiirte suhtelise arvukuse muutused piirkonnas ning hinnata nahkhiirte arvukust tuulikute juures (võimalusel ka rootori kõrgusel). Töö tulemused peavad võimaldama võrrelda nahkhiirte seisundit uuringualal enne ja pärast tuulikute püstitamist. 22. Hukkuvate nahkhiirte arukuse hindamiseks tuleb alal läbi viia uuring, mis koosneb hukkuvate nahkhiirte otsimisest tuulikute alt 1. maist kuni 20. septembrini. Arvukuse hinnangu metoodika peab sisaldama hukkunud nahkhiirte otsimist, otsijate otsinguefektiivsuse hinnangut ning hinnangut hukkunud loomade korjuste püsivusele tuulikute all (nn kiskluskoormuse katse). Hukkumishinnangu arvutamiseks eelnevalt nimetatud komponentide põhjal on mitmeid arvutusmetoodikaid, täpse arvutusmetoodika valimisel tuleb lähtuda järelseire teostamise ajaks kujunenud parimatest praktikatest. On võimalik, et metsamaastikus on hukkunud loomade suure kisklusmäära tõttu mõistlik otsida neid tsüklitena, kus otsinguintervall on üks ööpäev, millele järgneb periood, mil otsinguid ei toimuks. 23. Järelseire periood peab kestma kaks aastat. 24. Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed (sh hindab nii täiendava tuulikute tööaja piirangu seadmise vajadust kui ka algsest piirangust loobumise võimalust) ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). 25. Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Ala 3 Tuulepargi püstitamisel alal 3 on vajalik nahkhiirte järelseire läbiviimine, et jälgida tuulepargi rajamisele ja kasutuselevõtule järgnevaid muutusi käsitiivaliste käitumises ning täpsustada võimalikku mõju liigirühmale. Ehitusjärgse seirega hinnatakse KSH-s prognoositud mõju suuruse vastavust tegelikule mõjule ja selle alusel otsustatakse juba rakendatud leevendavate meetmete tõhususe üle või vajadusel töötatakse välja täiendavad leevendavad meetmed. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: 26. Vajalik on hõlmata seiresse eri maastikutüüpidel paiknevad tuulikud. 27. Järelseire peab koosnema kolmest osast: käsidetektoriga uuringust, automaatregistraatoriga uuringust ja uuringust tuulikute töökõrgusel. Detektoritega tehtavad nahkhiirte loendused peavad olema läbi viidud sama metoodikaga nagu toimus käesoleva töö raames teostatud nahkhiirte uuring. Selle jaoks on kõigil uurimisaladel valitud nahkhiirte uuringus käsidetektori loenduspunktid (vt lisa 5). 28. Käsidetektoriga uuring ja automaatregistraatoriga uuring peavad järelseire käigus katma sama ajaperioodi, mille kattis käesoleva töö raames valminud nahkhiirte uuring ehk kestma 1. maist kuni 20. septembrini. Selle käigus tuleb kindlaks teha alal leiduvad nahkhiireliigid, nahkhiirte Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 67 suhtelise arvukuse muutused piirkonnas ning hinnata nahkhiirte arvukust tuulikute juures. Töö tulemused peavad võimaldama võrrelda nahkhiirte seisundit uuringualal enne ja pärast tuulikute püstitamist. Nahkhiirte arvukust tuleb hinnata ka tuulepargis asuvate tuulikute vahel, kuna tuulepark võib nahkhiiri pärast tuulikute püstitamist ligi meelitada. Uuring teostatakse sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava arendusala tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist. 29. Uuring tuuliku labade töökõrgusel viiakse läbi tuvastamaks rakendatava tööaja piirangu sobivust ja täpsustamise vajadust (sh nii täiendava tööaja piirangu seadmise vajadust kui ka algsest piirangust loobumise võimalust). Nahkhiirte tuvastamiseks labade töökõrgusel sobivad nii ultraheli automaatregistraatorid kui võimalusel ka termokaamera- või radarisüsteemid vms. Uuringu eesmärk on tuvastada nahkhiirte lennuaktiivsust ja seega hukkumisriski labade töökõrgusel, ning selle alusel vajadusel korrigeerida tööaja piirangut vältimaks nahkhiirte arvukat hukkumist. 30. Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). 31. Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Lendorav Tuulepargi püstitamisel alal 1 on lähtuvalt käesoleva töö raames koostatud uuringust vajalik lendorava järelseire läbiviimine, et jälgida tuulepargi rajamisele ja kasutuselevõtule järgnevaid muutusi lendorava käitumises ning täpsustada võimalikku mõju liigile. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: 32. Lendorava järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise (käivitamise) järgselt ja see peab kestma vähemalt 2 hooaega. Kasutada tuleb Keskkonnaagentuuri lendorava riikliku seire metoodikat68. Soovitatav on teha järelseire raames koostööd riikliku seire teostajatega, kuna see võib anda piirkonna lendoravate olukorras terviklikuma ülevaate. 33. Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). 34. Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. 68 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2024-12/seireproj_ankeet_Lendorav_2025.docx Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 68 4.13.16. Leevendavad meetmed Tabel 4.4. Leevendavad meetmed alade kaupa. Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused Mõju kultuuripärandile 1 Ala 1 läheduses täpsustada raadamisala ulatust kauniks teelõiguks määratud Pada–Sonda tee ääres vastavalt reaalsele vajadusele (eelkõige sirgetel lõikudel) ja vältida ebavajalikku raadamist. Lisaks vältida positsiooni Koljala 4 juures pärandkultuuriobjekti (lehise-nulukultuur) raadamist, st positsiooni sissesõidutee projekteerimisel säilitada selle asukoht tuulikupositsioonile läänest (mitte muuta suunda, näit põhjasuunast). Täpsustada alal 1 reaalset raadamise vajadust pärandkultuuriobjektidena väärtustatud Kaubastu tee ja Pada–Aruküla–Kuresoo–Sonda taliteel ning vältida ebavajalikku raadamist. 2b ja 3 Viia arheoloogiatundlikul alal läbi arheoloogiline eeluuring, mille käigus saab hinnata edasiste uuringute vajadust ja mahtu ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad positsioonid ja taristud planeerida, et kahju arheoloogiapärandile oleks minimaalne. 3 Vältida alal 3 positsiooni 1 kavandamisel pärandkultuuriobjekti (kuusekultuur) raadamist. Nihutada ala 3 positsioon 12 ümberpööramise tee asukohta selliselt, et see ei kattuks pärandkultuuriobjektiks määratud põlise metsatee/hobuteega. Nihutada ala 3 positsiooni 1 selliselt, et tuulikud labad ei ulatuks pärandkultuuriobjekti kohale. Visuaalne mõju 1 Alale 1 kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Sonda aleviku idaosas, Kiviõli linna (nt Jaama tn ja raudteeülesõidu piirkonnas), Ilmaste ja Satsu külade Sonda tee piirkonnas, Varinurme ja Salaküla külade avatud maastikuga aladel ning Koljala küla sissesõidu piirkonnas mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. 2a Alale 2a kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Kestla küla ja Kõrkküla ala 2a vahetus läheduses, Liimala küla Tallinn-Narva maantee ääres, Purtse küla edelaküljel ning Matka küla lääneküljel ja Lüganuse aleviku lääneküljel mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi 2a Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 69 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused Visuaalne mõju koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. 2b Alale 2b kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Koljala ja Vainu külade sissesõitudel ning Matka küla ja Lüganuse aleviku läänekülgedel paiknevate elamute puhul mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. 1, 2a ja 2b Kestla küla elamute puhul, mis kogevad mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju, tuleb üksiktaludele keskenduva analüüsi koostamisel arvestada ala 1, 2a ja 2b tuulikute rajamisel mõjuga küla ida- ja lääneosa vaadetes. 3 Alale 3 kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Varja küla lõunapiiril, Aa ja Saka külade Tallinn- Narva maantee ääres ning Lüganuse aleviku idaküljel paiknevate elamute puhul mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. Müra 1, 2a, 2b ja 3 Planeeringu raames ei fikseerita ühte konkreetset tuuliku tüüpi või mudelit, mis selgub hanke käigus. Seega on vajalik müraolukorra täpsustamine (nt ehitusloa etapis) sõltuvalt välja valitud tuuliku tüübist. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb vajadusel välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal teatud tuule suuna korral kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad müra normtaseme (sh öiste) nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades. Ala 2a ja 2b puhul tuleb lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel välja töötada meetmed ja tingimused, mis minimeerivad võimaliku müra koosmõju tekke (öisel ajal) käesoleva planeeringuga kavandatavate Müra 1, 2a, 2b ja 3 tuulikute ja olemasolevate tuulikutega. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 70 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele ajale mitte kavandada. Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on öisel ajal soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas olukorras tagatud. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB (mis on tagatud ka tuulikute täiskoormusel töötamise korral), kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. Varjutamine 1, 2a, 2b ja 3 Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise (olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades täiendava varjutamise mõju) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning vajadusel tuleb välja töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. Mõju linnustikule 1 Kui ala 1 kavandatakse kasutada 132 m mastikõrgusega (ja sarnaste madalama mastiga) tuulikuid, siis tuleb alal 1 merikotka ja hiireviu kaitseks läänepoolsete tuulikute Koljala 1, Koljala 2, Koljala 3 ja Koljala 4 puhul üks tuulikulaba (osaliselt) värvida mustaks. Herilaseviu puhul kehtib see sama soovitusena. . Alal 1 tuleb vältida kaitstavate liikide teadaolevate elupaikade hävitamist, st pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse ega õhuliine, kui selle tulemusel kahjustatav või hävitatav metsa pindala on üle 5% liigi elupaiga pindalast. Erandina võib ka olemasolevaid teid, mis läbivad kaitstavate liikide elupaiku, Mõju linnustikule 1 laiendada ja nende kandevõimet suurendada. Alal 1 tuleb raadamis- ja muud raietööd ajastada väljapoole lindude pesitsusaega. Ala 1 puhul on liikide pesitsusfenoloogiat arvestades vajalik rahuperiood läänepoolse tuulikuklastri (tuulikud Koljala 1, Koljala 2, Koljala 3 ja Koljala 4)) puhul 1. märts kuni 30. august. Teiste tuulikupositsioonide puhul piisab rahuperioodist 1. märts (valgeselg-kirjurähn ja händkakk) kuni 15. juuli (tavapärane piirangu lõpuaeg). Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 71 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused Metsa raadamine peab toimuma võimalikult väiksel pindalal. 2a ja 2b Aladel 2a ja 2b tuleb merikotka ja tuuletallaja kaitseks rakendada tuulikulabade osalist värvimist mustaks Alternatiivne leevendav meede merikotka ja tuuletallaja kaitseks aladel 2a ja 2b on lindude automaatse tuvastussüsteemi kasutamine mõlemal arendusalal. Soovituslikult kaaluda automaatse tuvastussüsteemi paigaldamist ja kasutuselevõttu koheselt tuulepargi töö alustamisel. Lisaks on soovitatav sookure kaitseks alal 2b vältida 132 m ja sarnaste madalama mastiga tuulikute kasutamist. Aladel 2a ja 2b peab metsa raadamine toimuma võimalikult väiksel pindalal ning raadamis- ja muud raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusaega, alal leiduvaid elupaiku ja liike arvestades 1. märts kuni 15. juuli. 3 Ala 3 ulatuses on tuulikute tiivikulabade värvimine soovitatav märgatavuse tõstmiseks. Lisaks tohib ala 3 valgeselg-kirjurähni elupaiga piires ehitada olemasolevatele sihtidele ja nende ristumiskohtadesse. Händkaku, musträhni, väike-kirjurähni ja väike-kärbsenäpi elupaikade kahjustamist – tuulikud ja teed tuleb ehitada eelistatult sihtidele, sihtide ristumiskohtadesse, raiesmikele ja madalamate (< 5 m) puudega noorendikesse. Laanepüü kaitseks liigi elupaikades vältida madalal asetsevad õhukaablite, alaliste kinnitustrosside ja piirdeaedade paigaldamist ning tuulikud ja teed tuleb ehitada eelistatult sihtidele, sihtide ristumiskohtadesse, raiesmikele ja madalamate (< 5 m) puudega noorendikesse. Öösorri kaitseks tuulikute ehitamise käigus võimalikult vähe kahjustada olemasolevat taimkatet ning kasutada ära olemasolevaid teid ja sihte. Alal 3 ei tohi tuulikute ja kaasnevate ehitiste rajamiseks vajalikke raietöid (sh raadamine) teha kevadise 3 linnurahu perioodil, s.o vahemikus 15.04–30.06. Merikotka pesapuust 500 m raadiuses ei tehta Mõju linnustikule mürarikkaid töid (sh metsaraie) pesitsusperioodil 15.02–31.07. Metsa raadamine peab toimuma võimalikult väiksel pindalal. Mõju merikotkale tuleb kompenseerida. Kui Varja merikotkapaar senise pesapaiga hülgab, tuleb Varja merikotka kodupiirkonnas (ala kuni 10 km raadiuses praegusest pesapaigast) uus pesapaik ülesse otsida. Lisaks tuleb kogu Kirde-Eesti rannikualal (merest kuni 15 km sisemaale) ülesse otsida vähemalt kaks seniteadmata merikotka pesitsusterritooriumi ning paralleelselt otsida sobivaid pesapuid (eelistatult kaitstavate alade sihtkaitsevööndites riigimaal, nt 3-4 alale 2-3 pesa, seega 6-12 pesaalust sobivatele Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 72 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused puudele) tehispesade paigaldamiseks. Tehispesade asustamise soodustamiseks saab kasutada merikotkaste lisatoitmist. Kui rannikul pesapaikade leidmine ei õnnestu, võib otsitavat ala laiendada Ida- Virumaa ja Lääne-Virumaa maakonnapiirideni. Koostöös liigieksperdi ja Keskkonnaametiga täpsustatud hüvitusmeetmed esitab arendaja koos ehitusloa taotlusega. Mõju nahkhiirtele 1 Alal 1 tuulepargi rajamise järel peavad kõik tuulikud olema perioodil 1. mai–15. september peatatud pimedal ajal (päikeseloojangust tõusuni) tuulekiirustel alla 5 m/s (maapinna lähedal), sademeteta ilmade puhul. Külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses (mai) ja lõpus (september), mil temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Tuulikute töö peatamise täpsed tehnilised üksikasjad, ilmastikuparameetrite mõõtmise kohad, sademete lävendid jms lepitakse kokku tuulepargi käivitamise ajaks ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 2a ja 2b Alal 2a tuulepargi rajamise järel peavad tuulikud Koljala 13, Koljala RMK 8 ja Koljala RMK 7 (paiknevad puistu servadele lähemal kui 200 m, nimetatud tuulikud ei jää nahkhiirte uuringus piiritletud lagealadele, kus piirangud ei kehti) olema perioodil 1. august–15. september peatatud pimedal ajal (päikese loojangust tõusuni) tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul. Külmade ilmade puhul, mil öine temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Tuulikute töö peatamise täpsed tehnilised üksikasjad, ilmastikuparameetrite mõõtmise kohad, sademete lävendid jms lepitakse kokku tuulepargi Mõju nahkhiirtele käivitamise ajaks ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Lisaks on soovituslik tuulikud aladel 2a ja 2b 2a ja 2b paigutada puistute servadest kaugemale kui 200 m. Ala 2b tuulikud sellistel aladel ei paikne ja meetme rakendamine vajalik ei ole. Samas võimaldab tuuliku Koljala 9 hoonestusala ulatus tuuliku nihutamist piiranguga alale ja sellisel juhul on meetme rakendamine tuuliku Koljala 9 puhul vajalik. Seega kui tuulikud paigutatakse alal 2b eespool nimetatud aladele, siis piiranguga alal peavad tuulepargi rajamise järel tuulikud olema perioodil 1. august–15. september peatatud pimedal ajal (päikese loojangust tõusuni) tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul. Külmade ilmade puhul, mil öine temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Tuulikute töö peatamise täpsed tehnilised üksikasjad, ilmastikuparameetrite mõõtmise kohad, sademete lävendid jms lepitakse kokku tuulepargi käivitamise ajaks ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 3 Alal 3 on soovitatav säilitada nahkhiirte elupaigad metsades ja veekogude ääres eeskätt alal nahkhiirte uuringus piiritletud koondumiskohas, kus leiduvad vee- ja varjumetsad. Koondumiskohas on metsa raadamine maakaabli paigaldamisel soovitatav minimaalselt vajalikus mahus. Kui alal 3 kavandatakse Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 73 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused tuulikuid nahkhiirte koondumisalale, siis tuleb sealsed tuulikud peatada nahkhiirte aktiivsusperioodil aprilli keskpaigast septembri lõpuni (15. aprill kuni 30. september) päikeseloojangust päikesetõusuni soodsa lennuilmaga ajal (sademeteta ja sademetevaestel soojadel öödel – vähemalt +6 ºC, mil tuulikute käivitumist lubada alates tuule kiirusest 6 m/s). Soovitatav on meedet rakendada ka koondumisalast idapoolsel metsaalal ning 15. juulist kuni 30. septembrini kogu ala 3 tuulikutel. Tegemist on soovitusliku iseloomuga leevendusmeetmega, mille rakendamata jätmine ei põhjusta olulist keskkonnamõju (ehk tegu on vabatahtliku meetmega). Kuna meede hõlmab mitmeid tuulikuid, võib selle rakendamise põhjendatuse ulatus olla ebapiisavalt tõlgendatav. Seetõttu on soovitatav koostada ehitusloa etapis täiendav ekspertarvamus, milles hinnatakse soovituslike leevendusmeetmete (sh nt automaatsete tuvastussüsteemide) vajalikkust iga tuuliku kaupa ning määratletakse konkreetselt, milliste tuulikute puhul on meetme rakendamine otstarbekas. Kui alal 3 arendatakse välja muid võrdväärseid või tõhusamaid leevendusmeetmeid, võib kaaluda koostöös ekspertidega nende rakendamist. Mõju taimestikule ja muudele 1, 2a ja 2b Aladel 1 ja 2a II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad tuleb säilitada, sinna ehitustegevust mitte loodusväärtustele kavandada. Aladel 1, 2a ja 2b tuulegeneraatorite ja ligipääsutrasside planeerimisel on soovitatav paigutada need väljapoole III kaitsekategooria liikide kasvukohti, eeskätt väga arvukate isenditega kasvukohtade puhul. Tuleb silmas pidada, et LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Juhul, kui see ei ole võimalik (nt ala 1 positsioonil Satsu 5 ja Satsu 4 läheduses asuvate Mõju taimestikule ja muudele 1, 2a ja 2b kavandatud teede alal), tuleb enne ehitustegevuse alustamist antud piirkondades hinnata taimeisendite loodusväärtustele ümberasustamise vajalikkust, pidades silmas mh LKS § 55 lg 8 isendikaitsesätteid, võimalikkust ja otstarbekust, sh täpsustada isendite paiknemist kavandatud tööde alal. Praegu teadaoleva kaitstavate taimeliikide info põhjal ei ole alust arvata, et kavandatav ehitustegevus aladel 1, 2a ja 2b oleks vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. EP-ga ehitustegevust (sh kaasnev raadamine) vääriselupaikades ei kavandata. Ehitised, mida on võimalik rajada väljapoole hoonestusalasid (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm)) tuleb kavandada Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 74 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused väljapoole vääriselupaikasid. Vääriselupaikadesse tuulikuid ega juurdepääsuks vajalikku infrastruktuuri (ega muud ehitustegevust) mitte projekteerida. 3 Alal 3 on soovitatav vältida ehitustegevust III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtades. Kui ehitustegevus kaitstavate taimeliikide leiukohtades ei ole välditav, siis on soovitatav kaitstavate liikide leiukohtades (eelkõige roomava öövilke ja sulgja õhiku kasvukohtades) ehitustegevus (sh tuulikud) planeerida võimalusel eelkõige olemasolevatele sihtidele (sh tee, kraavi jms sihid) või vahetult sihi kõrvale. Tuleb silmas pidada, et LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu teadaoleva kaitstavate taimeliikide info põhjal ei ole alust arvata, et kavandatav ehitustegevus alal 3 oleks vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Lisaks tuleb alal 3 tuleb väike käopõlle kasvukohas (KLO9347152) raadamisala kavandada võimalikult väikses ulatuses ja maakaabel paigaldada võimalikult tee ja sihi serva. Enne kavandatud tegevuste elluviimist täpsustada taimeisendite paiknemist tööde alal ja hinnata taimeisendite ümberasustamise vajalikkust. EP-ga ehitustegevust (sh kaasnev raadamine) vääriselupaikades ei kavandata. Ehitised, mida on võimalik rajada väljapoole hoonestusalasid (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm)) tuleb kavandada väljapoole vääriselupaikasid. Vääriselupaikadesse tuulikuid ega juurdepääsuks vajalikku infrastruktuuri (ega muud ehitustegevust) mitte projekteerida. Alal 3 on soovitatav vältida (sh tuulikud ja ehitised, mida on võimalik rajada väljapoole hoonestusalasid) ehitamist tähelepanuväärsetesse kooslustesse. Mõju taimestikule ja muudele 3 loodusväärtustele 1, 2a, 2b ja 3 Kavandatavatel kõikidel ehitusaladel, mis ei jää põhikaardi järgsele haritavale maale, hiljutistele uuendusraie lankidele ja noorendikesse, tuleb ehitusloa menetlemise etapiks viia läbi taimestiku inventuur. Inventuuri käigus muu hulgas hinnatakse isendite ümberistutamise võimalikkust, pidades silmas mh LKS § 55 lg-te 7 ja 8 isendikaitsesätteid, ja vajalikkust ning vajadusel korraldada koostöös Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 75 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused Keskkonnaametiga taimede ümberasustamine. Täiendavalt lähtuda KSH raames koostatud taimestiku uuringutes toodust. Mõju lendoravale 1 Alal 1 tuleb vältida üle 30 meetri laiuste trasside rajamist ning tuulikute püstitamisel tuleb arvestada, et raadatavad alad ei lõikaks täielikult läbi lendorava võimalikke liikumiskoridore ega hävitaks lendoravatele kõrge potentsiaaliga elupaigaks sobivaid metsaosi. Pinnas, põhjavesi ja pinnavesi 1 ja 2a Aladel 1 ja 2a tuleb Keskkonnaametilt taotleda planeeringulahenduse realiseerimiseks kalda ehituskeeluvööndi vähendamist seoses juurdepääsuteede kavandamisega üle Satsu ja Sõreda ojade ja Koljala 11 tuuliku rootorilabade ulatumisega üle Sõreda oja. 1 Juurdepääsuteede projekteerimisel tuleb juurdepääs Koljala 6 tuulikule lahendada selliselt, et tee-ehitus Nahapõllu kinnistul ei toimuks puurkaevude PRK0002313 ja PRK0002316 sanitaarkaitsealas. 1, 2a, 2b ja 3 Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms platsid planeerida võimalikult kaugele veekogudest ja kraavidest. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. Jäätmeteke ja ringmajandus 1, 2a, 2b ja 3 Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, Jäätmeteke ja ringmajandus 1, 2a, 2b ja 3 ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 76 Mõjuvaldkond EP ala nr Alapõhised tingimused Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja - muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul). Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal. Infrastruktuur, teedevõrk, 1, 2a, 2b ja 3 Tuulepargi rajamise ja kasutamise etapis tuleb tagada avalikus kasutuses olevate juurdepääsuteede mobiilside korrastamine, kui ehitus- ja/või hooldustegevuse tulemusena teed kahjustuvad. Kui pärast tuulepargi rajamist esinevad tuulikute mõju tõttu sidekvaliteedi probleemid, siis tuleb sobivad tehnilised lahendused välja selgitada iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 77 4.14. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Kavandatud lahenduse kohaselt ulatuvad Koljala 11 tuuliku rootorilabad Sõreda oja kohale, mistõttu jäävad rootorilabade alusele pinnale nii Sõreda oja piirangu-, ehituskeelu- kui ka veekaitsevööndid. Sisuliselt ei ole ette näha, et rootorilabade ulatumine üle veekogu võiks mõjutada Sõreda oja seisundit. Koljala 11 positsiooni ei ole võimalik nihutada selliselt, et rootorilabad ei ulatuks Sõreda oja veekaitsevööndi kohale, kuna seda takistavad ülejäänud piirangud (põhjasuunas paiknev hoone jms). Tuulepargi toimimiseks on vajalik tagada tuulikutele ligipääs nii nende paigaldamise kui ka hilisema hoolduse eesmärgil. Juurdepääsuteede kavandamisel lähtub planeeringulahendus põhimõttest kasutada maksimaalselt olemasolevaid teid ja metsasihte. Siiski ei võimalda olemasolev teedevõrk igas asukohas tuulikute transpordiks vajalikke parameetreid, mistõttu näeb planeeringulahendus ette teatud lõikudes ka uute teede rajamist. Kahes kohas ristuvad kavandatavad tuulepargi juurdepääsuteed vooluveekogudega: ▪ Alal 1 ristub Satsu 1 tuuliku edela–kirdesuunaline juurdepääsutee Satsu ojaga (VEE1070300, ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu), vt Joonis 4.9. Joonis 4.9. Kavandatud põhimõttelise teekoridori ristumine Satsu ojaga. 78 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering ▪ Alal 2a ristub Koljala 13 ja Koljala RMK 7–9 tuulikutele põhja–lõunasuunaline juurdepääsutee Sõreda ojaga (VEE1071500, ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, pinnaveekogumi koondseisund69 2022 seisuga kesine), vt Joonis 4.10. Joonis 4.10. Kavandatud põhimõttelise teekoridori ristumine Sõreda ojaga ja Koljala 11 tuuliku rootorilabade ulatumine üle veekogu. Satsu ja Sõreda ojadele on LKS § 38 lg 1 p 5 alusel kehtestatud 25 m laiune ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene LKS § 38 lg 4 p 8 kohaselt maakaabelliinile, LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ning p 9 kohaselt sillale. Kavandatava tegevuse puhul ei laiene ehituskeeld seega Satsu ja Sõreda ojadega ristuvate sildade rajamisele. Küll aga on vajalik sillale viivate erateede (st avalike teede hulka mitte kuuluvate teede) rajamisel taotleda LKS § 40 lg 4 p 4 menetluses Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist. Samuti on vajalik taotleda Sõreda oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist seoses Koljala 11 tuuliku rootorilabade ulatumisega üle veekogu, vt Joonis 4.10. Lisaks näeb planeeringulahendus ette tuulikule Koljala RMK 1 ja Satsu 8 juurde pääsemiseks Ilmaste peakraavi (VEE1070500, tüüp: peakraav, valgala 10 km² ja üle) kaldal kulgeva olemasoleva 7510002 Ilmaste metsatee ümberehitamist. Tee jääb maaparandussüsteemi Ilmaste 2 piiranguvööndisse. Kavandatava tegevuse jaoks on vajalik saada vastav luba Maa- ja Ruumiametilt. Järgnevalt esitatakse kalda kaitse eesmärkidele vastavuse analüüs Satsu ja Sõreda oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 69 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 79 4.14.1.1. Kalda kaitse eesmärkide analüüs Satsu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik üle Satsu oja viiva tee rajamiseks Laiamänni (kt 44201:001:0406), Saueaugu (kt 44201:001:0398), Laaneoti (kt 75101:001:0306) ja Kailaru (kt 75101:002:0400) kinnistute vahele. Looduskoosluste säilitamine Kavandatud tee kalda Laiamänni kinnistu poolsel ehituskeeluvööndisse jääval alal on 2024. a kinnitatud metsateatise kohaselt tehtud lageraiet. Raielangiga kattuval alal ei ole looduslik seisund veel lõplikult taastunud ning tee rajamisega kaasnev häiring omab looduskoosluste säilitamisele vähest mõju. Ülejäänud tee maa-ala osas näeb kavandatud lahendus ette raadamist, mille mõjusid on täpsemalt käsitletud ptk-s 4.13. Looduskeskkonnale avalduva mõju vähendamiseks seatud tingimuste kohaselt peab metsa raadamine peab toimuma võimalikult väikesel pindalal. Raadamis- ja muud raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusaega. Satsu oja ületuskoha rajamisel ei tohi ehitustegevusega mõjutada III kat kaitselause taimeliigi laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukohta, mis jääb ca 30 m kaugusele kavandatavast teest. Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Kavandatud veekoguga ristumised paiknevad väljaspool asustatud alasid ja teede rajamine ei oma mõju asustuse suunamisele. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ehituskeeluvööndi vähendamise alal täidab Satsu oja maaparandussüsteemide Uljaste 1/PÜ-114 ja Satsu 1 eesvoolu funktsiooni. Käsitletaval lõigul on Satsu oja registreeritud maaparandussüsteemide eesvooluna (Satsu 2, avatud eesvool valgalaga 10-25 km2, maaparandussüsteemi kood 1107030010010). EP eelvalikualale 1 kavandatud juurdepääsutee võimaldab ligipääsu Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist põhjasuunda kavandatud tuulikutele. Kavandatud tee saab alguse olemasolevalt Ilmaste teelt (teeregistri nr 7510002). Kavandatud tee pikkuseks on ca 4 km ja see hakkab ühendama juurdepääse Satsu 1–7 tuulikutele. Satsu 1 tuulikule juurdepääsuks tuleb rajada ülepääs kas truubi või torusillaga. Silla täpne lahendus antakse projekteerimise faasis, projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada, et kavandatav lahendus ei tohi halvendada Laiamänni kinnistul paikneva Satsu 1 maaparandussüsteemi toimimist. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne olulist lisamõju Satsu ojale võrreldes olemasoleva olukorraga, kuna oja funktsioneerib juba inimtekkelise kuivendussüsteemi osana ning tema ökoloogiline seisund on kujundatud maaparandustööde ja põllumajandusliku maakasutuse mõjul. Kavandatava tee rajamisega seotud mõju on ajutine ning avaldub eelkõige ehitusetapis, kuid mõju on leevendatav tehniliste ja keskkonnakaitseliste abinõudega, mis on välja toodud leevendavate meetmete peatükis. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine juurdepääsu kaldaalale ei mõjuta, kuna kallasrada ei suleta. Teede rajamise järgselt on tagatud vaba liikumine ja juurdepääs Satsu ojale. 4.14.1.2. Kalda kaitse eesmärkidele vastavuse analüüs Sõreda oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik seoses tee rajamisega üle Sõreda oja Tülli (kt 43701:001:0184) ja Piirivälja (kt 43701:001:0289) kinnistute vahele ning seoses Koljala 11 tuuliku rootorilabade ulatumisega üle Sõreda oja, sh üle ehituskeeluvööndi. 80 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Looduskoosluste säilitamine Ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala jääb PRIA veebikaardi andmetel valdavalt püsirohumaale. Alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Arvestades, et tegemist on regulaarselt niidetava põllumajandusliku alaga, ei leidu seal eeldatavalt tundlikke kooslusi. Teede rajamisega mõjutatakse tee maa-alale ja äärde jäävaid kooslusi. Kuna kavandatava tee asukoht jääb püsirohumaale, siis puudub vajadus raadata metsa, kuid vajalik on puu- ja põõsarinde raie, milleks tuleb taotleda Keskkonnaametilt vastav nõusolek. Vahetult tee maa-alale jäävatele kooslustele avalduv mõju on püsiv. Ehituskeeluvööndisse kavandatud tee ala on väikesemahuline (alla 1000 m2), mistõttu avaldub otsene mõju looduskoosluste säilimisele väga piiratud alal. Tee äärde jäävatele kooslustele avaldub peamine mõju ehitusperioodil ja tegemist on ajutise häiringuga, mille mõju on leevendatav tehniliste ja keskkonnakaitseliste abinõudega (leevendavad meetmed). Eeldatavasti taastuvad kooslused teede maa-alalt välja jäävatel aladel trasside rajamise järgselt. Tuuliku Koljala 11 rootorilabade ulatumine üle veekogu, sh üle ehituskeeluvööndi ei mõjuta looduskoosluste säilimist, kuna rootorite alune maapind ei nõua erihooldust (nt niitmine vms). Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Kavandatud veekoguga ristumised paiknevad väljaspool asustatud alasid ja teede rajamine ei oma mõju asustuse suunamisele. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Alale 2a kavandatud juurdepääsutee saab alguse Tallinna–Narva maanteelt ja kulgeb ca 1 km mööda Sõreda oja kallast. Koljala 11 tuulikule juurdepääsuks on vajalik rajada ülepääs Kestla I maaparandussüsteemi eesvoolust. Selleks tuleb taotleda Maa- ja Ruumiametilt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused, koostada ehitusprojekt ning saada vastav ehitusluba. Juurdepääsuks Koljala 13 ja Koljala RMK 7–9 tuulikutele nähakse ette Sõreda oja ületuskoht (asukoha orienteeruvad paiknemine X: 6590697, Y: 667321) kas truubi või torusillaga. Silla täpne lahendus antakse projekteerimise faasis. Kavandatav lahendus ei tohi halvendada Purtse-Kestla maaparandussüsteemi toimimist. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine juurdepääsu kaldaalale ei mõjuta, kuna kallasrada ei suleta. Teede rajamise järgselt on tagatud vaba liikumine ja juurdepääs Sõreda ojale. Tuuliku Koljala 11 rootorilabade ulatumine üle veekogu ei takista samuti juurdepääsu veekogule, kuid talvisel ajal tuleb arvestada tuulikulabadelt kukkuva jää ohuga. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise kokkuvõte Kalda ehituskeeluvööndi vähendamised on seotud ojade ületuskohtade kavandamisega. Seega on tegemist kitsalt piiritletud alaga. Kavandatava tegevuse osas ei ole ette näha, et see võiks avaldada pikaaegset olulist negatiivset mõju ojade seisundile ning kaldakooslustele. Satsu ja Sõreda ojade kalda ehituskeeluvööndite vähendamisega luuakse eeldused tuulepargi ehitamiseks. Samuti ei ole ette näha, et tuuliku Koljala 11 rootorilabade ulatumine üle veekogu võiks mõjutada Sõreda oja seisundit. Taastuvenergiaprojektid on ülekaaluka avaliku huviga edendades rahva tervist ja ohutust 70. Samuti teenib tuulepargi rajamine loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. 70 Alus: energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) §-d 321 lg 1 – 321 lg 4, mida kohaldatakse ka planeeringumenetluses. Ülekaaluka avalik huvi sisu: eelduslikult on avalik huvi taastuvenergiaprojektide elluviimiseks suurem kui avalik huvi kaitsta loodusväärtusi. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 81 Leevendavad meetmed ja kokkuvõte Tuulepargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside, montaažiplatside, juurdepääsuteede, trasside ning alajaama ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms platsid planeerida võimalikult kaugele veekogudest ja kraavidest. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kavandatava tuulepargi arendus, sh juurdepääsuteede rajamine ei tohi mõjutada karjääride veeärastuse toimivust. Kavandatud Satsu ja Sõreda ojaga ristuvate teede ehitamisega kaasneb vähene negatiivne mõju oja kallastel asuvatele kooslustele. Mõju kaasneb valdavalt pinnasetöödega ja on lühiajaline. Eeldatavasti taastuvad kooslused teede maa-alalt välja jäävatel aladel trasside rajamise järgselt. Teede rajamisega ei suleta juurdepääsu kallastele ega takistata seal vaba liikumist. Kaldale avalduva inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramiseks on oluline vältida saasteainete sattumist pinnavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole eelpool toodud leevendusmeetmete rakendamisel näha ette põhja- ja pinnaveele oluliste ebasoodsate mõjude ilmnemist. Planeeringulahenduse realiseerimiseks taotleti tuginedes LKS § 40 lg 4 p 4 Keskkonnaametilt kalda ehituskeeluvööndi vähendamist seoses juurdepääsuteede kavandamisega üle Satsu ja Sõreda ojade ning Koljala 11 tuuliku rootorilabade ulatumisega üle Sõreda oja. Keskkonnaamet andis 09.02.2026 kirjaga nr 6-5/26/2555 nõusoleku Satsu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseseks Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Satsu küla Saueaugu, Laiamänni ja Kailaru kinnistutel ning Sõreda oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Purtse küla Piirivälja ja Tülli kinnistutel vastavalt KOV EP jooniste „Põhijoonis - ala 1“ ja „Põhijoonis - ala 2a“ (15.10.2025) ning Lüganuse Vallavalituse 09.12.2025 taotluse joonistel 1 ja 2 näidatud juurdepääsuteede ulatuses ja alal 2a Koljala 11 tuuliku rootorilabade ulatuses. Keskkonnaameti kalda ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolek kehtib EP jooniste „Põhijoonis - ala 1“ ja „Põhijoonis - ala 2a“ (15.10.2025) planeeringulahendusele. Juhul kui planeeringulahendust muudetakse viisil, mis mõjutab maakasutuse sihtotstarbeid või ehituskeeluvööndi ulatust ja ehitustingimusi, ei kohaldu varasem ehituskeeluvööndi vähendamise otsus, kuna vastavaid mõjusid kalda kaitse eesmärkidele ei ole hinnatud. Sellest tulenevalt tuleb ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda uuesti looduskaitseseaduse § 40 alusel ehitusprojekti olulise muutmise või uue ehitusprojekti koostamise korral. 4.15. Piirangud 4.15.1. Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid Tehnovõrkudel ja -rajatistel tuleb arvestada kehtivast seadusest tulenevate kaitsevööndite ulatuse ning vööndis kehtivate tingimustega. Kaitsevööndiks on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. 4.15.2. Servituudi vajaduse määramine Servituudid (sh isiklikud kasutusõigused) seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja 82 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Projekteeritavatele tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses (võrgu-) valdajate kasuks. Planeeringulahenduse kohaselt on moodustatud krundid, kuid krundist katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik. Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi. 4.15.3. Geodeetilised märgid ja nende kaitsevööndid Eelvaliku aladele või nende vahetusse lähedusse jääb kokku kuus geodeetilist märki. Alale 1 jääb kaks geodeetilist märki: nr 9435 (GPA ID 292540; 64-852-99435; riiklik kõrgusvõrk, pinnasereeper) ja nr 1953 (GPA ID 69203; 64-862-1953; muu varasem võrk). Alale 2a jääb geodeetiline märk Ahli nr 1620 (GPA ID 73903; 64-962-1620; riiklik geodeetiline võrk, tihendusvõrk). Alale 2b jääb geodeetiline märk Vainu nr 1729 (GPA ID 69598; 64-864-1729; riiklik geodeetiline võrk, tihendusvõrk). Alale 3 jääb kaks geodeetilist märki: Kohtlasoo nr 1741 (GPA ID 70195; 64-874-1741; riiklik geodeetiline võrk, tihendusvõrk) ja Kohtlasoo nr 1742 (GPA ID 70196; 64-874-1742; riiklik geodeetiline võrk, tihendusvõrk). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. Ruumiandmete seaduse § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. Ruumiandmete seaduse § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Riikliku kõrgusvõrgu märk nr 9435 tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus saab rikutud märgi tähistus (näiteks kaitseaed, tunnuspost), siis tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui geodeetilise märgi kaitsevööndis toimuvad ehitustööd, siis tuleb peale ehitustööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised. Kui nimetatud geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga. Geodeetilised märgid Kohtlasoo nr 1741, Kohtlasoo nr 1742, Ahli nr 1620, Vainu nr 1729 ja nr 1953 tuleb võimalusel säilitada nende praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus saab rikutud märgi tähistus (näiteks kupits, tunnuspost), siis tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke praeguses asukohas säilitada ja edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine võib märgi kõrvaldada ning seda asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest tuleb teavitada Maa- ja Ruumiametit. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 83 5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta Lüganuse valla üldplaneeringut, kuna üldplaneeringu kehtestamise järgselt on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal. Üldplaneeringu muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et eriplaneeringuga kavandatavad alad 1, 2a, 2b ja 3 kattuvad osaliselt üldplaneeringuga määratud tuuleparkide kavandamiseks põhimõtteliselt sobivatele aladega, kuid eriplaneeringu aladele nähakse ette tingimused, mis erinevad üldplaneeringu tingimustest. Üheks selliseks erinevuseks on tuulikute kaugus olemasolevast elu- ja ühiskondlikust hoonest, mille alusel kujunesid ka eriplaneeringu eelvaliku alade piirid. Vastavalt eriplaneeringule on tuuliku minimaalseks kauguseks määratud 750 m elu- ja/või ühiskondliku hoone (ETAK-i alusel) välisseinast ning kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete (ETAK-i alusel) omanikega hoonest kuni 500 m71, kui on tagatud välisõhus leviva müra normtasemed72. Lisaks on alade 1, 2a, 2b ja 3 piires planeeritud hoonestusaladel lubatud tuulikuid kavandada arendajate/omanike omavahelisel kokkuleppel olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist lähemale kui 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter. Kokkulepe tuleb esitada kohalikule omavalitsusele enne ehitusloa taotlemist73. 71 Lüganuse valla üldplaneeringus ptk 6.5.8.1 p 6: Tingimused tuuleparkide kavandamiseks sobivatel (ORME) aladel: tuulikut ei rajata elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku paigutada elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid. 72 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 73 Lüganuse valla üldplaneeringus ptk 6.5.8.1 p 9: Tingimused tuuleparkide kavandamiseks sobivatel (ORME) aladel: Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist. Tuulikute vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel. Kokkulepe tuleb esitada koos detailplaneeringu algatamise taotlusega. Kokkuleppe puudumisel tuleb kaaluda detailplaneeringu algatamisest loobumist. 84 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 6. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatakse Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohelise võrgustiku struktuurelemente ja kasutustingimusi ning tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks, sh tuuleenergeetika alade osas. Kuna üldplaneeringuga ei ole tuuleenergeetika alaks määratud kas täielikult või osaliselt käesoleva eriplaneeringu eelvaliku alasid 1, 2a, 2b ja 3, siis teeb eriplaneering ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks nimetatud alade tuuleenergeetika alaks lisamiseks (vt Joonis 3.1), sätestades neile tingimused ja kriteeriumid. Võrreldes maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamise ajaga on oluliselt muutunud reaalne olukord füüsilises keskkonnas ja täienenud teadmised tuuleenergeetika vajaduse ja mõjude osas, samuti arenenud tehnoloogia. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini74, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärgiks on teha otsustavaid samme, et tõsta taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist. Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. a sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht75. Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks prioriteet tuuleenergial. Tuuleenergia on suurima kasvupotentsiaaliga ja tuuleparkide rajamine kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit76. Vastavalt strateegiale Eesti 2035 on aastaks 2050 Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada77. Kehtiv energiamajanduse korralduse seadus1 sätestab muuhulgas taastuvenergia edendamise põhimõtted ja koostamisel on Energiamajanduse arengukava aastani 2035. Nimetatud arengukava üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki: energiajulgeoleku tagamine; energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine ning energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Arvestades eeltoodut on maakonnaplaneeringu muutmine täiendavate tuuleenergeetika alade (eelvaliku ala 1, 2a , 2b ja 3) lisamise näol põhjendatud, vajalik ja otstarbekas. 74 Riigikogu 05.04.2017 otsus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050″ 75 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia- arendamine?view_instance=0&current_page=1 76 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia 77 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 85 7. Planeeringu elluviimine 7.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Asjakohaste mõjude all käsitletakse kavandatud tegevusega kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning mõju looduskeskkonnale. 7.1.1. Majanduslikud mõjud Tuulepargi rajamine loob ehitusperioodil ajutisi töökohti, sh ehituse, transpordi ja teeninduse valdkonnas. Käitamisperioodil tekib piiratud arv püsitöökohti hoolduse ja seirega seotud tegevustes. Kaudselt suureneb kohalike teenuste kasutamine. Taastuvenergia tootmise sektori laienemine suurendab majanduskeskkonna mitmekesisust ja toetab üleminekut kliimaneutraalsele energiatootmisele. Konkurents kohalike teenuste osas pigem elavneb, kuid olemasolevate teenuste kadumise riski ei ole. Planeeringulahendus näeb ette tuulikute liitmise ühtse elektrivõrguga ning juurdepääsuteede rajamise valdavalt olemasolevaid teid kasutades. See muudab lahenduse tehnilis-majanduslikult otstarbekaks ja väldib liigset survet kohalikele maastikele. Perspektiivselt on võimalus piirkonnas arendada energiamahukat ettevõtlust ning valda laekuva talumistasu kasutamine elavdab kohaliku omavalitsuse majanduskeskkonda. Tuulepargid ei mõjuta otseselt kohalike teenuste kättesaadavust, kuid visuaalsed ja maastikumõjud võivad mõjutada turismi- ja puhkemajanduse atraktiivsust, eelkõige Liimala rannas, Koljala puhkemajas ja Saka mõisa piirkonnas. Visuaalselt tundlikele aladele on KSH-s ette nähtud meetmed mõju vähendamiseks. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 553 toob tuulepargi ehitamine nii kohalikule omavalitsusele laiemalt kui kohalikele elanikele kitsamalt kaasa rahalisi hüvesid. Elanikele makstakse hüveks pool kohalikule omavalitsusele makstud tuulepargi talumistasust, mis omakorda sõltub nii tuulikute võimsusest, tuuleenergia aasta toodangust, kui ka keskmisest elektri börsihinnast ning kohaliku valla volikogu poolt määratavast talumismäärast (0,7–1%). Planeeringu elluviimine suurendab seega kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja annab elanikele otsese rahalise hüve. Kinnisvaramõjud on mitmesuunalised: mõnes piirkonnas võib kinnisvara väärtus väheneda visuaalse ja mürahäiringu tõttu, samas võivad talumistasud ja taristu parendused pakkuda omanikule lisakasu. Seega seoses varustuskindluse ja energiajulgeoleku suurenemisega on planeeritud tegevusega kaasnev mõju positiivne ja pikaaegne. 7.1.2. Kultuurilised mõjud KSH järelduste kohaselt ei kaasne tuuleparkide rajamisega otsest mõju kultuuripärandi objektidele ega nende kaitsevöönditele. Eriplaneeringu eelvalikualadel puuduvad miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid, XX sajandi arhitektuuripärandi ja maaehituspärandi objektid. Samuti puuduvad looduslikud pühapaigad ja militaarpärandi objektid. Tuulikud kujundavad piirkonna visuaalset ilmet ning on nähtavad laial alal. Mõju on olulisem aladel, kus paiknevad väärtuslikud maastikud. Planeeringulahenduses on arvestatud KSH soovitusi, jättes välja või nihutades tuulikuid, mis oleksid põhjustanud kõige suurema visuaalse häiringu. Tuulikud muudavad mõningaid maastikuvaateid ja kultuuriobjektide siluette. Lüganuse kiriku ja mõisakomplekside nähtavus säilib, kuid nende vaated võivad saada täiendava tehnogeense tausta. Ala 3 kattub arheoloogiatundliku alaga, mistõttu on vajalikud täiendavad uuringud ja tööde ajal järelevalve. 86 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 7.1.3. Sotsiaalsed mõjud Tuulepargi mõjud jaotuvad elanike vahel ebaühtlaselt: lähielanikud võivad tajuda otseseid häiringuid (müra, varjutus, visuaalne mõju), samal ajal kui kaugemal elavad inimesed saavad kasu taastuvenergia tootmise panusest. Modelleeritud tulemuste järgi ei ületata normtasemeid. Planeeringu tingimustes on ette nähtud automaatsed seiskamismeetmed. Vibratsiooni mõju hinnati ebaoluliseks. Ehitusetapis suureneb raskeliiklus, kuid olemasolevate teede maksimaalne kasutamine vähendab mõju. Pärast ehitamist on liikluskoormus marginaalne. Operatiivtranspordi ligipääs on planeeringuga tagatud. Tuulepark ei loo uut avalikku ruumi, kuid planeeringu tingimused tagavad ohutuse: tuulikute minimaalne kaugus elamutest, seiskamissüsteemid avariiolukorras ja juurdepääsuteede projekteerimise nõuded. Turvalisuse tase kogukonnas ei vähene. Negatiivseid mõjusid elanike tervisele normide piires ei prognoosita, kuid visuaalne mõju võib mõjutada subjektiivset heaolu. Visuaalse mõju tajumine on subjektiivne ning sõltub vaatepunktist, maastiku iseloomust, olemasolevast haljastusest ja vaatleja tundlikkusest. Mõju võib mõnes kohas olla domineeriv. KSH soovitab visuaalse mõju leevendamiseks kasutada haljastusmeetmeid, sealhulgas vaatevälja piiravaid elemente. Positiivse mõjuna paraneb piirkonna panus kliimaeesmärkidesse ja seeläbi ka laiem ühiskondlik heaolu. 7.1.4. Mõjud looduskeskkonnale Tuuleparkide rajamisega seotud keskkonnamõjud puudutavad peamiselt linnustikku ja nahkhiiri. KSH tulemustel vähendati tuulikute arvu ja muudeti paiknemist, et vältida olulist mõju rändeteedele ja pesitsusaladele. Varja merikotka puhul tuvastati võimalik kumulatiivne mõju, mis vajab kompensatsioonimeetmeid. Elluviimise tingimustes on ette nähtud seire ja vajadusel tuulikute töö juhtimine, sealhulgas automaatne seiskamine. Tuulepargi rajamisest nahkhiirtele tuleneva negatiivse mõju minimeerimiseks tuuakse KSH aruandes välja leevendavad meetmed, millest peamiseks on nahkhiirte aktiivsusperioodil tuulikute töö peatamine. Käsitletaval alal arvestati ka lendoravaga ja planeeringulahenduse kujundamisel võeti arvesse KSH-s toodud ettepanekuid lendoravale avalduva mõju minimeerimiseks. Rohevõrgustiku sidusust planeering ei katkesta. Vääriselupaigad ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohad on jäetud ehitusalast välja või ette nähtud leevendusmeetmed, millega minimeerida võimalik mõju. Tuulepargi panus kliimapoliitikasse on positiivne. Planeering toetab taastuvenergia osakaalu suurenemist ja aitab kaasa riiklike kliimaeesmärkide saavutamisele. 7.2. Planeeringu elluviimise tingimused Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule (EhS). Planeeritud kruntidest katastriüksuste moodustamine ei ole kohutuslik. Krunt on käesolevas töös planeeringuline termin. Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi. Samuti on lubatud planeeringu elluviimisel elektrituuliku täpse asukoha selgumisel moodustada planeeringujärgsest krundist erinev katastriüksus. Planeeringujärgsest krundist erinevat katastriüksust on võimalik moodustada vaid juhul, kui ehitusõigus ei muutu. Eriplaneeringuga ei seata tingimusi tuulepargiga mitteseonduvate ehitiste ehitamiseks, kui see ei ole käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. Planeeringut on lubatud ellu viia ka etapiviisiliselt, näit eelvalikualade kaupa vmt. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 87 Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid): 1. Projekteerimistingimuste väljastamine 2. Planeeritud tuulikute asukohtades geoloogiliste uuringute teostamine. 3. Tuulikute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (sh maaparandussüsteemi alal truupide, kollektorite jmt) ning rajatiste (juurdepääsutee jmt) projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine. 4. Servituutide seadmine. 5. Tuulikute projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine. 6. Ehitistele kasutuslubade väljastamine. 7. Seire, mis on planeeringus määratud ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus. Elluviimise järgsed tingimused/nõuded on toodud käesolevas peatükis allpool. Planeeringulahendusega on kavandatud tehnovõrguühendused maakaabelliinidega. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus tuleb anda projektiga. Planeeritud tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub arendaja ning tehnovõrkude valdaja koostöös. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt osapoolte kokkulepetele. Tehnovõrkude rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab tuuliku igakordne valdaja, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Alale 1 on tuulegeneraatorid Koljala 1–4 lubatud rajada 35-ks aastaks juhul, kui tegevus kooskõlastatakse ning saadakse nõusolek taotlustega kattuval alal luba taotlevalt või omavalt ettevõttelt (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ). Alal 2a on tuulegeneraatorid lubatud rajada 35-ks aastaks, soovitusega vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale alale. Alal 2b on tuulegeneraatorid Koljala 7 ja Koljala 9 lubatud rajada 35-ks aastaks. Alal 3 on tuulegeneraatorid nr 7, 8, 10 ja 11 lubatud rajada 35-ks aastaks, soovitusega vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale alale. Tuulegeneraatorite nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 , 9 ja 12 rajamisel on soovitus vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale alale. Ehitusprojektide koostamisel teha koostööd Transpordiametiga, et selgitada välja lennundusseadusest tulenevad nõuded ning riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega. Ala 2a ja 3 puhul teha koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Transpordiametiga, et planeeritav lahendus oleks kooskõlas riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringuga. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Lennundusseaduse § 35 lg 61 ja EhS § 31 lg 4 kohaselt tuleb tuulikute projekteerimistingimused ja ehitusprojektid Transpordiametiga kooskõlastada. Tuulepargid seavad piiranguid tuulikute läheduses lennutegevust teostavale kopterile. 88 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Maa- ja Ruumiametile. Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekt või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb ehitus- või muu loa andjal või ehitusteatise menetlejal kooskõlastada Maa- ja Ruumiametile. Kinnisasjade, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet puhul tuleb projekteerimistingimuste menetlusse kaasata Maa- ja Ruumiamet. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevale riigimaale kavandatud tuulikute ehitusõiguse andmine toimub Metsaseaduses ja Riigivaraseaduses sätestatud korras. Kõik käesolevast planeeringust lähtuvad ehitusprojektid (sh kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks vajalikud maaparandussüsteemide ümberehituse projektid) tuleb kooskõlastada RMK halduses oleva riigimaa osas RMK-ga täiendavalt. Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks tuleb kasutusele võtta meetmed, mis on toodud ptk-s 4.13.16. Kohustuslik on läbi viia seire, mis on toodud ptk-s 4.13.15. Planeeringulahendusega on kavandatud planeeringuala lähistel pesitseva I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka kahjustamist ning energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 3211 lg 4 ja § 3214 rakendamist. EnKS § 3211 lg 4 kohane lõplik kaalumine, sh alternatiivide puudumise hindamine ja hüvitusmeetmete määramine, toimub tegevusloa etapis (EnKS § 3214 kohase menetluse raames). Piirkonnas asuvate teiste tuuleparkide käimasolevate planeeringutega käesoleva planeeringu KSH aruande koostamisel detailselt ei arvestatud, kuna käimasolevad planeeringud ei olnud veel jõudnud etappi (nt planeeringu vastuvõtmine), mille korral oleks teada konkreetne lahendus ning planeeritavate tegevuste (tuulikute rajamine) realiseeritavus. Detailplaneeringu puhul loetakse selliseks staadiumiks detailplaneeringu vastuvõtmist (PlanS § 134). Asukoha eelvaliku alusel kehtestatava tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui ilma vastuvõtmise etapita planeeringu puhul võetakse koosmõjude hindamisel arvesse planeeringuid, mis on kas juba kehtestatud või mille materjalid on planeerimisseaduse § 108 lõike 2 alusel parandatud ja valla veebilehel avalikustatud. Käesoleva planeeringu lahendusega tuleb arvestada teiste (Varja tuulepark (detailplaneeringud ja eriplaneering), VKG Wind tuulepark ja Alexela Kiviõli hübriidpark, vt ptk 3) loetletud tuuleparkide planeerimisel alates hetkest, kui käesoleva eriplaneeringu menetlus on jõudnud viidatud § 108 lg 2 kirjeldatud tegevusteni. Vastavalt PlanS § 122 lg 2 peatub KOV EP kehtestamisega KOV EP-ga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud KOV EP ja DP või nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab KOV EP peatunud kehtivusega planeeringuid. Käesoleva KOV EP-ga hõlmatud planeeringualal ei asu ühtegi kehtivat KOV EP-t või DP-t, mis peatuks. Küll aga hõlmab kogu valla territooriumit koostatav Varja KOV EP, mille koostamisel tuleb planeeringualast välja arvata käesoleva KOV EP planeeringuala, millel lahendus kehtestatakse. Planeeringuala(de)le võib koostada detailplaneeringu (d), kui DP lahendus ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ega KOV EP-s seatud tingimustega ning DP-ga kavandatava tegevusega ei takistata ega kahjustata KOV EP-ga kavandatud tuulepargi põhilahenduse elluviimist ega toimimist. Juhul, kui koostatav DP ei vasta ÜP-le, on seda võimalik koostada põhjendatud vajaduse korral ÜP-d muutvana. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 89 8. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused 8.1. Üldised tingimused PlanS § 951 lõike 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 951 lõike 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP projekteerimistingimuste andmise alus. EhS § 261 lõike 1 alusel on projekteerimistingimused vajalikud asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. EhS § 261 lõike 2 kohaselt lähtutakse projekteerimistingimuste andmisel seaduse § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused. Vastavalt EhS § 26 lõikele 4 määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise: ▪ kasutamise otstarve; ▪ suurim lubatud arv maa-alal; ▪ asukoht; ▪ lubatud suurim ehitisealune pind; ▪ kõrgus ja vajaduse korral sügavus; ▪ arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; ▪ maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; ▪ ehitusuuringu tegemise vajadus; ▪ haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted; ▪ lammutamise tähtaeg. Eriplaneeringuga ei seata tingimusi tuulepargiga mitteseonduvate ehitiste ehitamiseks, kui see ei ole käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga määratud tuulepargi elluviimist. Samuti tuleb kavandatud tuulepargi ümbruses müratundlike ehitiste kavandamisel arvestada tuulepargi poolt põhjustatavate müratasemetega. Planeeringulahendusega on eelvaliku aladel kavandatud kahe tuuleelektrijaama ehk energiatööstuse rajatise ehitamine: 1, 2a, 2b (moodustavad ühe tuuleelektrijaama) ja 3, mille moodustavad elektrituulikud (ehitise kasutamise otstarve: 23023 tuuleelektrijaama rajatis78) ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised. Tuuliku minimaalseks lubatud kauguseks elu- ja/või ühiskondliku hoone (ETAK-i alusel) välisseinast on 750 m ning kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete (ETAK-i alusel) omanikega kuni 500 m, kui on tagatud välisõhus leviva müra normtasemed. Kokkulepe tuleb esitada kohalikule omavalitsusele enne ehitusloa taotlemist. 78 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu″ lisa, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf 90 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Alade 1, 2a, 2b ja 3 piires planeeritud hoonestusaladel on lubatud tuulikuid kavandada arendajate/omanike omavahelisel kokkuleppel olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist lähemale kui 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter, sh kokkulepe tuleb esitada kohalikule omavalitsusele enne ehitusloa taotlemist. Projektide koostamisel tuleb lähtuda ptk-st 7.2 Planeeringu elluviimise tingimused, kehtivatest normidest, standarditest, Eesti Vabariigi õigusaktidest ja planeeringus esitatud tingimustest. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused on antud tuuleelektrijaama alade kaupa. Projekteerimistingimusi on lubatud anda kogu tuulepargi alale kui ka igale elektrituulikule eraldi. Samuti võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele vajadusel väljastada eraldiseisvad projekteerimistingimused. 8.2. ALA 1 ▪ Maa-alale on lubatud ehitada kuni 14 elektrituulikut. ▪ Ehitatav elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on valdavalt hoonestusala määratud suurem kui tuuliku suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel tuulikut mõningal määral nihutada. Võimalusel (piirangute puudumisel) on valdavalt kavandatud perspektiivne tuuliku nihutusala ehk hoonestusala põhimõttelisest illustreerivast tuuliku tsentrist 50 m raadiuses. Hoonestusala määramisel on arvestatud eelvaliku ala piiriga, osaliselt krundile ulatuvate õigusaktidest, standarditest või normidest tulenevate kitsendustega (näit minimaalne kaugus elektriõhuliinist, veekogu kalda ehituskeeluvöönd jmt), läbiviidud uuringute tulemustega, maaomandi suhetega, planeeringu lähtealuseks olevate tingimustega (vt ptk 2.1., näit kaugus olemasolevatest elu- ja ühiskondlikest hoonetest jne) jm. ▪ Hoonestusalal tuleb arvestada sinna ulatuvate õigusaktidest, standarditest või normidest tulenevate kitsendustega ja planeeringus määratud tingimustega. ▪ Elektrituuliku Satsu 1, Satsu 4 ja Satsu 5 projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada põhjasuunas asuvate elektri õhuliinidega nimipingega 110 kV ja enam ning elektrituulik projekteerida hoonestusalal asukohta, kus vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) on tuuliku masti kahekordne kõrgus. Planeeringujoonisel on hoonestusala planeerimisel lähtutud Eesti Põhikaardil kuvatavast elektriliini keskteljest. ▪ Elektrituuliku Satsu 8 projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada lõunasuunas kehtestatud kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringuga ja elektrituulik projekteerida hoonestusalal asukohta, kus elektrituuliku minimaalne kaugus kaitsetööstuspargi piirist ei ole väiksem kui elektrituuliku tipukõrgus. ▪ Elektrituuliku suurim lubatud ehitisealune pind on 25 447 m² 79. ▪ Elektrituuliku lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (vundament + tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) on 270 m olemasolevast maapinnast. ▪ Kavandatud tuulikud planeeritud kõrguses on lennutakistuseks ning vastavalt lennundusseaduse § 342 kohalduvad lennutakistuse omanikule markeerimise või valgustamise nõuded. Lennutakistus kantakse AIP-i ning lennuväljatakistuste andmestikku. ▪ Elektrituuliku Koljala 3 ja Koljala 4 põhimõtteline asukoht on kavandatud avalikult kasutatava kohaliku tee 7510149 Kaubastu tee vahetusse lähedusse saades nimetatud teelt ka juurdepääsu. Elektrituuliku Satsu 3 põhimõtteline asukoht on kavandatud avalikult kasutatava kohaliku tee 79 Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 91 7510220 Sonda–Satsu tee vahetusse lähedusse. Elektrituuliku Satsu 8 põhimõtteline asukoht on kavandatud avalikul kasutatava kohaliku tee 7510002 Ilmaste vahetusse lähedusse. Koljala 3, Koljala 4, Satsu 3 ja Satsu 8 tuulikute projekteerimine avalikult kasutatava kohaliku tee teekatte servale lähemale kui õigusnormis on lubatud, kuna selleks on olemas Lüganuse Vallavalitsuse nõusolek. Määruse nr 7180 kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus avalikult kasutataval asulavälisel teel teekatte servast valemiga L = (H + 0,5D), kus: kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. ▪ Arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi elektrituulikutele ei ole määratud. Tingimusi ei määratud, kuna ala ei asu linnalises piirkonnas või ehitatud keskkonnas ning elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega, mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. ▪ Elektrituuliku teenindamiseks vajalike teede (ehitise kasutamise otstarve: 21100 teed) ja platside võimalik asukoht on planeeringujoonisel kujutatud põhimõttelisena, mida tuleb vajadusel projekteerimisel täpsustada. Olulisel kõrvalekaldumisel planeeringus esitatud põhimõttelisest lahendusest tuleb projektlahendusega esitada asjakohased põhjendused ja kokkulepped maaomanikega. Projekteerimisel teede asukohtade täpsustamisel põllu- ja rohumaal soovitatavalt kaaluda tee projekteerimist põllu- ja rohumaa serva või olemasoleva säiliva kraavi äärde vältimaks põllu- ja rohumaa killustamist ning tagamaks põllumajandusmaa võimalikult suur kasutus ka tulevikus. ▪ Planeeritud alasisesed teed ei ole kavandatud avalikuks kasutamiseks. ▪ Kohtades, kus ei ole Keskkonnaamet andnud nõusolekut veekogu kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks tee ja/või platsi rajamiseks, tuleb projekteerimisel teed ja platsid kavandada veekogude kalda piiranguvööndisse väljapoole kalda ehituskeeluvööndit. ▪ Elektrituuliku Satsu 1 põhimõtteline juurdepääsutee koridor on kavandatud üle Satsu oja. Planeeritud juurdepääsutee ristumine Satsu ojaga on võimalik lahendada terasprofiilist sildadega (e torusildadega). LKS § 38 lg 5 p 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld sillale. Sillale viiva eratee (st avalike teede hulka mitte kuuluva tee) rajamiseks on kalda ehituskeeluvööndi vähendamist taotletud Keskkonnaametilt (vt ptk 4.14. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek). Projekteerimisel lähtuda Keskkonnaameti vastuskirjas toodust. ▪ Elektrituulikule Koljala RMK 1 ja Satsu 8 juurde pääsemiseks Ilmaste peakraavi (VEE1070500, tüüp: peakraav, valgala 10 km² ja üle) kaldal kulgeva olemasoleva 7510002 Ilmaste metsatee ümberehitamiseks, mis jääb maaparandussüsteemi Ilmaste 2 piiranguvööndisse, on vajalik saada vastav luba Maa- ja Ruumiametilt. ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud elektri maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22143 maakaabelliin) on kavandatud põhimõttelisena ja tuleb vajadusel täpsustada projekteerimisel (vt ptk 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised). ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud side maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22245 side õhu- või kaabelliin) kavandada soovitatavalt samasse trassikoridori perspektiivse elektri maakaabelliiniga. Sidevarustuse lahendus tuleb anda ehitusprojektis. ▪ Piirdeaedade ja väravate (ehitise kasutamise otstarve: 24212 piirdeaiad ja väravad) võimalikke asukohti ei ole planeeringuga määratud. Vajadusel tuleb määrata asukoht projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel. Lubatud on montaaživäljakute tee 80 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid″ 92 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda. ▪ Muude asjakohaste eelpool nimetamata ehitiste (v.a oluline rajatis) asukoht tuleb vajadusel määrata lähtuvalt ehitise iseloomust projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel arvestades planeeringus esitatud põhimõtetega (näit ptk 4.10. Maaparandus, ptk 4.11. Tuleohutuse tagamine jne) ja mõjusid leevendavate meetmetega. ▪ Projekteerimise aluseks tuleb võtta asjakohastele nõuetele vastav ehitusgeoloogiline uuring ja topo- geodeetiline mõõdistus. Asjakohasel juhul võib kohalik omavalitsus nõuda muu ehitusuuringu tegemist, kui selline vajadus on ilmnenud. ▪ Haljastuse põhimõtteid ei ole määratud. ▪ Heakorra (sh jäätmete käitlus jm) põhimõtetes tuleb juhinduda ptk-st 4.13.11. Jäätmed. ▪ Liikluskorralduse põhimõtete osas tuleb juhinduda ptk-st 4.7. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted. ▪ Tuulegeneraatorid Koljala 1–4 on lubatud rajada 35-ks aastaks (tegevus peab olema eelnevalt kooskõlastatud ning saadud nõusolek taotlustega kattuval alal luba taotlevalt või omavalt ettevõttelt (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ)). ▪ Elektrituulikute elueaks arvestatakse kuni ca 50 aastat. Elektrituuliku amortiseerumisel tuleb see asendada uuega või lammutada. Elektrituuliku lammutamise või rekonstrueerimise/uuendamise tähtaeg on kaks aastat, selle kasutamisest välja langemise ajast arvestatuna. ▪ Projekteerimisel arvestada, et elektrituuliku Satsu 3 hoonestusala on planeeritud Satsu 1 maaparandussüsteemi eesvoolu kohale, kus eesvoolu säilimisel tuleb selle kaldal arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele81. ▪ Projekteerimisel arvestada, et elektrituulikute Satsu 1 ja Satsu 2 lähialal asub Satsu oja (VEE1070300, tüüp: oja, kuni 10 ha pind, kuni 25 km² valgalaga veekogu; ühtlasi Uljaste 1/PÜ-114 maaparandussüsteemi eesvool), mille kaldal tuleb arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele82. ▪ Projekteerimisel arvestada, et elektrituuliku Koljala 6 lähialal asub Uuemõisa oja (VEE1070600, tüüp: oja, kuni 10 ha pind, kuni 25 km² valgalaga veekogu, ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool), mille kaldal tuleb arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele83. Täiendavalt asub kirdesuunas Uuemõisa II-3 maaparandussüsteemi eesvool (valgala kuni 10 km²), kus samuti tuleb arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele84. ▪ Projekteerimisel arvestada, et elektrituuliku Satsu 8 lähialal asub Ilmaste peakraav (VEE1070500, tüüp: peakraav, valgala 10 km² ja üle), mille kaldal tuleb arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele85. ▪ Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks tuleb projekteerimisel (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm), mida on võimalik rajada ka väljapoole hoonestusalasid) arvestada ja edaspidi kasutusele võtta meetmed, mis on välja toodud Tabel 8.1. 81 Veeseadus, maaparandusseadus, maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord″, looduskaitseseadus jmt 82 samas (eespool viidatud) 83 samas (eespool viidatud) 84 samas (eespool viidatud) 85 samas (eespool viidatud) Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 93 ▪ Projekteerimisel tuleb arvestada ja edaspidi on kohustuslik läbi viia seire, mis on välja toodud Tabel 8.2-Tabel 8.5. 94 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Tabel 8.1. Ala 1 põhised leevendusmeetmed. Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Mõju Ala 1 läheduses täpsustada raadamisala ulatust kauniks teelõiguks määratud Arendaja KOV Projekteerimine kultuuripärandile Pada–Sonda tee ääres vastavalt reaalsele vajadusele (eelkõige sirgetel lõikudel) ja vältida ebavajalikku raadamist. Lisaks vältida positsiooni Koljala 4 juures pärandkultuuriobjekti (lehise- nulukultuur) raadamist, st positsiooni sissesõidutee projekteerimisel säilitada selle asukoht tuulikupositsioonile läänest (mitte muuta suunda, näit põhjasuunast). Täpsustada alal 1 reaalset raadamise vajadust pärandkultuuriobjektidena väärtustatud Kaubastu tee ja Pada–Aruküla–Kuresoo–Sonda taliteel ning vältida ebavajalikku raadamist. Visuaalne mõju Alale 1 kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Sonda aleviku idaosas, Arendaja KOV Ehitusloa Kiviõli linna (nt Jaama tn ja raudteeülesõidu piirkonnas), Ilmaste ja Satsu külade taotlemine Sonda tee piirkonnas, Varinurme ja Salaküla külade avatud maastikuga aladel ning Koljala küla sissesõidu piirkonnas mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. Kestla küla elamute puhul, mis kogevad mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju, tuleb üksiktaludele keskenduva analüüsi koostamisel arvestada ala 1, 2a ja 2b tuulikute rajamisel mõjuga küla ida- ja lääneosa vaadetes. Müra Planeeringu raames ei fikseerita ühte konkreetset tuuliku tüüpi või mudelit, mis Arendaja ja ehitaja KOV Ehitus ja selgub hanke käigus. Seega on vajalik müraolukorra täpsustamine (nt ehitusloa kasutus etapis) sõltuvalt välja valitud tuuliku tüübist. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 95 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb vajadusel välja töötada detailsed meetmed ja tingimused, mis tagavad müra normtaseme (sh öiste) nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades. Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele ajale mitte kavandada. Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on öisel ajal soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas olukorras tagatud. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB (mis on tagatud ka tuulikute täiskoormusel töötamise korral), kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. Varjutamine Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb Tuulepargi KOV Kasutus teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda operaator/omanik varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning vajadusel tuleb välja töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. Mõju linnustikule Kui ala 1 kavandatakse kasutada 132 m mastikõrgusega (ja sarnaste madalama Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine mastiga) tuulikuid, siis tuleb alal 1 merikotka ja hiireviu kaitseks läänepoolsete Keskkonnaamet ja ehitus tuulikute Koljala 1, Koljala 2, Koljala 3 ja Koljala 4 puhul üks tuulikulaba (osaliselt) värvida mustaks. Herilaseviu puhul kehtib see sama soovitusena. 96 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Alal 1 tuleb vältida kaitstavate liikide teadaolevate elupaikade hävitamist, st pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse ega õhuliine, kui selle tulemusel kahjustatav või hävitatav metsa pindala on üle 5% liigi elupaiga pindalast. Erandina võib ka olemasolevaid teid, mis läbivad kaitstavate liikide elupaiku, laiendada ja nende kandevõimet suurendada. Alal 1 tuleb raadamis- ja muud raietööd ajastada väljapoole lindude pesitsusaega. Ala 1 puhul on liikide pesitsusfenoloogiat arvestades vajalik rahuperiood läänepoolse tuulikuklastri (tuulikud Koljala 1, Koljala 2, Koljala 3 ja Koljala 4)) puhul 1. märts kuni 30. august. Teiste tuulikupositsioonide puhul piisab rahuperioodist 1. märts (valgeselg-kirjurähn ja händkakk) kuni 15. juuli (tavapärane piirangu lõpuaeg). Metsa raadamine peab toimuma võimalikult väiksel pindalal. Mõju nahkhiirtele Alal 1 tuulepargi rajamise järel peavad kõik tuulikud olema perioodil 1. mai–15. Tuulepargi KOV ja Kasutus september peatatud pimedal ajal (päikeseloojangust tõusuni) tuulekiirustel alla operaator/omanik Keskkonnaamet 5 m/s (maapinna lähedal), sademeteta ilmade puhul. Külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses (mai) ja lõpus (september), mil temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Tuulikute töö peatamise täpsed tehnilised üksikasjad, ilmastikuparameetrite mõõtmise kohad, sademete lävendid jms lepitakse kokku tuulepargi käivitamise ajaks ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Mõju taimestikule ja Alal 1 tuleb II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad säilitada, sinna Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine muudele ehitustegevust mitte kavandada. Keskkonnaamet ja ehitus loodusväärtustele Alal 1 tuulegeneraatorite ja ligipääsutrasside planeerimisel on soovitatav paigutada need väljapoole III kaitsekategooria liikide kasvukohti, eeskätt väga arvukate isenditega kasvukohtade puhul. Juhul, kui see ei ole võimalik (nt positsioonil Satsu 5 ja Satsu 4 läheduses asuvate kavandatud teede alal), tuleb enne ehitustegevuse alustamist antud piirkondades hinnata taimeisendite ümberasustamise vajalikkust, võimalikkust ja otstarbekust, sh täpsustada isendite paiknemist kavandatud tööde alal. Tuleb silmas pidada, et LKS § 55 lg 8 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 97 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu teadaoleva kaitstavate taimeliikide info põhjal ei ole alust arvata, et kavandatav ehitustegevus alal 1 oleks vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Kavandatavatel ehitusaladel, mis ei jää põhikaardijärgsele haritavale maale, hiljutistele uuendusraie lankidele ja noorendikesse, tuleb ehitusloa menetlemise etapiks viia läbi taimestiku inventuur. Inventuuri käigus muu hulgas hinnatakse isendite ümberistutamise võimalikkust, pidades silmas mh LKS § 55 lg-te 7 ja 8 isendikaitsesätteid, ja vajalikkust ning vajadusel korraldada koostöös Keskkonnaametiga taimede ümberasustamine. Täiendavalt lähtuda KSH raames koostatud taimestiku uuringus toodust. EP-ga ehitustegevust (sh kaasnev raadamine) vääriselupaikades ei kavandata. Ehitised, mida on võimalik rajada väljapoole hoonestusalasid (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm)) tuleb kavandada väljapoole vääriselupaikasid. Vääriselupaikadesse tuulikuid ega juurdepääsuks vajalikku infrastruktuuri (ega muud ehitustegevust) mitte projekteerida. Mõju lendoravale Alal 1 tuleb vältida üle 30 meetri laiuste trasside rajamist ning tuulikute Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine püstitamisel tuleb arvestada, et raadatavad alad ei lõikaks täielikult läbi Keskkonnaamet ja ehitus lendorava võimalikke liikumiskoridore ega hävitaks lendoravatele kõrge potentsiaaliga elupaigaks sobivaid metsaosi. Pinnas, põhjavesi ja Alal 1 juurdepääsuteede projekteerimisel tuleb juurdepääs Koljala 6 tuulikule Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine pinnavesi lahendada selliselt, et tee-ehitus Nahapõllu kinnistul ei toimuks puurkaevude Keskkonnaamet ja ehitus PRK0002313 ja PRK0002316 sanitaarkaitsealas. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate 98 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp parkimisalad jms platsid planeerida võimalikult kaugele veekogudest ja kraavidest. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. Alal 1 tuleb Keskkonnaametilt taotleda planeeringulahenduse realiseerimiseks KOV Keskkonnaamet Planeerimine kalda ehituskeeluvööndi vähendamist seoses juurdepääsutee kavandamisega üle Satsu oja Jäätmeteke ja Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus Arendaja, ehitaja KOV Ehitus ja ringmajandus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada ja tuulepargi kasutus jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki operaator/omanik ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul). Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 99 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal. Infrastruktuur, Tuulepargi rajamise ja kasutamise etapis tuleb tagada avalikus kasutuses Arendaja, ehitaja KOV Ehitus ja teedevõrk, mobiilside olevate juurdepääsuteede korrastamine, kui ehitus- ja/või hooldustegevuse ja tuulepargi kasutus tulemusena teed kahjustuvad. operaator/omanik Kui pärast tuulepargi rajamist esinevad tuulikute mõju tõttu sidekvaliteedi probleemid, siis tuleb sobivad tehnilised lahendused välja selgitada iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Müra Tabel 8.2. Ala 1 puudutavad müra seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra Tuulepargi KOV (vajadusel Ehitusloa kontrollmõõtmised hindamaks planeeringulahenduse vastavust kehtivatele nõuetele, samuti arendaja/ koostöös taotlemine ja hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, operaator/omanik Terviseametiga) kasutus mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks (alade 2a ja 2b läheduses ehk võimalikus koosmõju piirkonnas) on asjakohased. Linnustik Tuulepargi püstitamisel on vajalik ehituseelne, -aegne ja -järgne seire vastavalt käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringu aruandes toodule. Seire kavandamisel lähtuda järgnevast: 100 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Tabel 8.3. Ala 1 puudutavad linnustiku seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Kakuliste pesitsusuuring ehituse ajal 1 aasta jooksul ning pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Tuulepargi KOV ja Ehitus ja Kasutada tuleb sama metoodikat, mida on kasutatud käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringus operaator/omanik Keskkonnaamet kasutus (vt KSH lisa 2). Rähnide ja laanepüü seire ehituse ajal 1 aasta jooksul ning pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta Tuulepargi KOV ja Ehitus ja jooksul. Kasutada tuleb sama metoodikat, mida on kasutatud käesoleva töö raames teostatud linnustiku operaator/omanik Keskkonnaamet kasutus uuringus (vt KSH lisa 2). Sookure ööbimiskogumi sügisene seire Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris ehituse eelsel ajal 1 aasta jooksul, Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb arendaja/ Keskkonnaamet ehitus ja Keskkonnaagentuuri metoodikat86. operaator/omanik kasutus Raopesade asustatuse kontrollimine ja röövlindude pesitsustulemuse selgitamine ehituse eelsel ajal 1 Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, aasta jooksul, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada arendaja/ Keskkonnaamet ehitus ja tuleb sama metoodikat, mida on kasutatud käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringus (vt lisa 2). operaator/omanik kasutus Lindude hukkumissageduse selgitamine 2 aasta jooksul pärast tuulepargi töölehakkamist. Seiret tuleb Tuulepargi KOV ja Kasutus teostada mõne traditsioonilisel hukkunud lindude otsimise meetodil või kaasaegseid tehnilisi lahendusi operaator/omanik Keskkonnaamet kasutades. Üheks metoodika näiteks on IFC, EBRD, & KfW 2023. aasta metoodika87. Kui mõne liigi puhul ilmneb prognoositavast kõrgem (ja oluline) suremuse suurenemine, on võimalik rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid, näiteks üksikute tuulikute või tuulepargi ajutine vajaduspõhine seiskamine vms. Linnustiku uuringus on ka eraldi välja toodud, kui alal 1 ehitusjärgsel seirel selgub kalakotka(ste) hukkumine, tuleb rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid, näiteks üksikute tuulikute või kogu tuulepargi vajaduspõhine seiskamine kriitiliste lennusündmuste puhul. 86 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2023-10/seiret%C3%B6%C3%B6_ankeet_linnud_randekogumid_2024.docx 87 IFC, EBRD, & KfW. (2023). Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Retrieved from https://www.ifc.org/content/dam/ifc/doc/2023/handbook-post-construction-bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-ems.pdf Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 101 Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Peale esimest järelseireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning Tuulepargi KOV ja Kasutus koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab operaator/omanik Keskkonnaamet sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Nahkhiired Selgitamaks alal 1 püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele, tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist teostada järelseire. Järelseire võimaldab hinnata rajatud tuulepargi mõju nahkhiirte suremusele ja elupaigakasutusele. Seire põhjal selgub, kas rajatud tuulepark on nahkhiirte elutingimusi ja elupaigakasutust mõjutanud ning antakse hinnang aastas hukkuvate loomade hulgale. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate leevendusmeetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Vajadusel määratakse täpsemad või täiendavad meetmed ning edasise järelseire vajadus. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.4. Ala 1 puudutavad nahkhiirte seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Akustiline uuring peab järelseire käigus katma käesoleva töö raames koostatud nahkhiirte uuringuga Tuulepargi KOV ja Kasutus sama ajaperioodi ehk kestma 1. maist kuni 20. septembrini. Selle käigus tuleb kindlaks teha alal operaator/omanik Keskkonnaamet leiduvad nahkhiireliigid, nahkhiirte suhtelise arvukuse muutused piirkonnas ning hinnata nahkhiirte arvukust tuulikute juures (võimalusel ka rootori kõrgusel). Töö tulemused peavad võimaldama võrrelda nahkhiirte seisundit uuringualal enne ja pärast tuulikute püstitamist. Hukkuvate nahkhiirte arukuse hindamiseks tuleb alal läbi viia uuring, mis koosneb hukkuvate Tuulepargi KOV ja Kasutus nahkhiirte otsimisest tuulikute alt 1. maist kuni 20. septembrini. Arvukuse hinnangu metoodika peab operaator/omanik Keskkonnaamet sisaldama hukkunud nahkhiirte otsimist, otsijate otsinguefektiivsuse hinnangut ning hinnangut hukkunud loomade korjuste püsivusele tuulikute all (nn kiskluskoormuse katse). Hukkumishinnangu arvutamiseks eelnevalt nimetatud komponentide põhjal on mitmeid arvutusmetoodikaid, täpse arvutusmetoodika valimisel tuleb lähtuda järelseire teostamise ajaks kujunenud parimatest 102 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp praktikatest. On võimalik, et metsamaastikus on hukkunud loomade suure kisklusmäära tõttu mõistlik otsida neid tsüklitena, kus otsinguintervall on üks ööpäev, millele järgneb periood, mil otsinguid ei toimuks. Järelseire periood peab kestma kaks aastat. Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte Tuulepargi KOV ja Kasutus tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat operaator/omanik Keskkonnaamet tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed (sh hindab nii täiendava tuulikute tööaja piirangu seadmise vajadust kui ka algsest piirangust loobumise võimalust) ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku Tuulepargi KOV ja Projekteerimine leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest arendaja/ Keskkonnaamet ja kasutus praktikatest. operaator/omanik Lendorav Tuulepargi püstitamisel alal 1 on lähtuvalt käesoleva töö raames koostatud uuringust vajalik lendorava järelseire läbiviimine, et jälgida tuulepargi rajamisele ja kasutuselevõtule järgnevaid muutusi lendorava käitumises ning täpsustada võimalikku mõju liigile. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.5. Ala 1 puudutavad lendorava seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Lendorava järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise (käivitamise) järgselt ja see peab kestma Tuulepargi KOV ja Kasutus vähemalt 2 hooaega. Kasutada tuleb Keskkonnaagentuuri lendorava riikliku seire metoodikat88. Soovitatav on operaator/omanik Keskkonnaamet teha järelseire raames koostööd riikliku seire teostajatega, kuna see võib anda piirkonna lendoravate olukorras terviklikuma ülevaate. 88 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2024-12/seireproj_ankeet_Lendorav_2025.docx Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 103 Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada Tuulepargi KOV ja Kasutus need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh operaator/omanik Keskkonnaamet metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). 104 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 8.3. ALA 2a ▪ Maa-alale on lubatud ehitada kuni viis elektrituulikut. ▪ Ehitatav elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on valdavalt hoonestusala määratud suurem kui rajatise suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel rajatist mõningal määral nihutada. Võimalusel (piirangute puudumisel) on valdavalt kavandatud perspektiivne tuuliku nihutusala põhimõttelisest illustreerivast tuuliku tsentrist 50 m raadiuses. Hoonestusala määramisel on arvestatud eelvaliku ala piiriga, krundile ulatuvate õigusaktidest, standarditest või normidest tulenevate kitsendustega (minimaalne kaugus D kategooria gaasitorustikust, veekogu kalda ehituskeeluvöönd jmt), läbiviidud uuringute tulemustega, maaomandi suhetega, planeeringu lähtealuseks olevate tingimustega (vt ptk 2.1., näit kaugus olemasolevatest elu- ja ühiskondlikest hoonetest jne) jm. ▪ Elektrituuliku Koljala 13 põhimõtteline asukoht on planeeritud Kutase (kt 44201:001:1299) kinnisasja eluhoonestuse vahetusse lähedusse ja Koljala RMK 9 elektrituulik nimetatud eluhoonestusele lähemale kui 500 m. Elektrituulikud Koljala 13 ja Koljala RMK 9 on lubatud ehitada vaid tingimusel, kui Kutase kinnisasja eluhoonestus on lammutatud ja ehitisregistrist kustutatud. Planeeringu koostamise ajal on Lüganuse Vallavalitsuse 19.08.2025 korraldusega nr 539 väljastatud ehitusluba nr 2512271/13209 Kutase kinnistul asuva elamu lammutamiseks. ▪ Elektrituulikute Koljala RMK 7 ja Koljala RMK 8 põhimõttelised asukohad on kavandatud Arupealse (kt 43701:001:0038) kinnisasja eluhoonestusele lähemale kui 750 m. Samuti võimaldab hoonestusala nihutada elektrituuliku Koljala 13 asukohta nimetatud eluhoonestusele lähemale kui 750 m. Elektrituulikud Koljala 13, Koljala RMK 7 ja Koljala RMK 8 on lubatud ehitada vaid tingimusel, kui Arupealse kinnisasja elamukompleksis on tagatud välisõhus leviva müra normtasemed89 (maaomanikuga kokkuleppe kohaselt90) või eluhoone on lammutatud ja ehitisregistrist kustutatud. ▪ Elektrituuliku Koljala 13 põhimõtteline asukoht on kavandatud avalikult kasutatava kohaliku tee 4370060 Kutase tee vahetusse lähedusse. Koljala 13 tuuliku projekteerimine avalikult kasutatava kohaliku tee teekatte servale lähemale kui on toodud määruses nr 71, on lubatud, kuna selleks on olemas Lüganuse Vallavalitsuse nõusolek. Määruse nr 7191 kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus avalikult kasutataval asulavälisel teel teekatte servast valemiga L = (H + 0,5D), kus: kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. ▪ Elektrituuliku Koljala 13, Koljala RMK 7 ja Koljala RMK 8 projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada kaugusega perspektiivse avalikult kasutatava Haljala-Kukruse maantee teekatte servast vastavalt määrusele nr 7192, mille kohaselt elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. Alternatiivselt saab nimetatud elektrituulikute kavandamisel kaaluda ajalist piirangut tulenevalt tuulikute elueast ning maanteelõigu väljaehitamise ajakava pikaajalisusest – tuuliku võib rajada arvestusega, et maantee ehitusvajaduse tekkimisel see eemaldatakse. 89 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid″ 90 Arupealse kinnisasja (kt 43701:001:0038) omanikuks on Enery Estonia OÜ 91 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid″ 92 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid″ Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 105 ▪ Elektrituuliku Koljala RMK 7 projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada põhjasuunas asuvate D kategooria gaasitorustikega ja elektrituulik projekteerida hoonestusalal asukohta, kus vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel on pooleteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus. Planeeringujoonisel on hoonestusala planeerimisel lähtutud ETAK vastavast andmekihist. ▪ Elektrituuliku suurim lubatud ehitisealune pind on 25 447 m² 93. ▪ Valdavalt on elektrituuliku lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (vundament + tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) 270 m olemasolevast maapinnast. ▪ Erisus maksimaalse suhtelise kõrguse osas rakendub elektrituuliku Koljala RMK 7 osas, kuna arvestada tuleb põhjasuunas asuvate D kategooria gaasitorustikega, et vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel oleks tagatud pooleteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus. Elektrituuliku Koljala RMK 7 lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (vundament + tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) on 221 m olemasolevast maapinnast. ▪ Kavandatud tuulikud planeeritud kõrguses on lennutakistuseks ning vastavalt lennundusseaduse § 342 kohalduvad lennutakistuse omanikule markeerimise või valgustamise nõuded. Lennutakistus kantakse AIP-i ning lennuväljatakistuste andmestikku. ▪ Arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi elektrituulikutele ei ole määratud. Tingimusi ei määratud, kuna ala ei asu linnalises piirkonnas või ehitatud keskkonnas ning elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega, mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. ▪ Elektrituuliku teenindamiseks vajalike teede (ehitise kasutamise otstarve: 21100 teed) ja platside võimalik asukoht on planeeringujoonisel kujutatud põhimõttelisena, mida tuleb vajadusel projekteerimisel täpsustada. Olulisel kõrvalekaldumisel planeeringus esitatud põhimõttelisest lahendusest tuleb projektlahendusega esitada asjakohased põhjendused ja kokkulepped maaomanikega. Kohtades, kus ei ole taotletud kalda ehituskeeluvööndi vähendamist tee ja/või platsi rajamiseks, on projekteerimisel lubatud teid ja platse kavandada väljapoole veekogude kalda ehituskeeluvööndit. Projekteerimisel teede asukohtade täpsustamisel põllu- ja rohumaal soovitatavalt kaaluda tee projekteerimist põllu- ja rohumaa serva või olemasoleva säiliva kraavi äärde vältimaks põllu- ja rohumaa killustamist ning tagamaks põllumajandusmaa võimalikult suur kasutus ka tulevikus. ▪ Planeeritud alasisesed teed ei ole kavandatud avalikuks kasutamiseks. ▪ Elektrituuliku Koljala 11 põhimõtteline juurdepääsutee on kavandatud Sõreda oja kaldale selle piiranguvööndisse ja seal tuleb arvestada veekogu kaldale kohanduvate õigusaktide nõuetega. Juurdepääsuks tuulikutele Koljala 13, Koljala RMK 9 jt on planeeritud põhimõtteline juurdepääsutee ristumine Sõreda ojaga, mis on võimalik lahendada terasprofiilist sildadega (e torusildadega). LKS § 38 lg 5 p 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld sillale. Sillale viiva eratee (st avalike teede hulka mitte kuuluva tee) rajamiseks on kalda ehituskeeluvööndi vähendamist taotletud Keskkonnaametilt (vt ptk 4.14. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek). Projekteerimisel lähtuda Keskkonnaameti vastuskirjas toodust. ▪ Elektrituulik Koljala 11 on planeeritud Sõreda oja kaldale lahendusega, kus tuuliku rootorilabad ulatuvad Sõreda oja kohale, sh oja kalda ehituskeeluvööndi kohale. Võimaldamaks planeeritud 93 Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal. 106 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering lahendust, on kalda ehituskeeluvööndi vähendamist planeeritud hoonestusala ulatuses taotletud Keskkonnaametilt (vt ptk 4.14. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek). Projekteerimisel lähtuda Keskkonnaameti vastuskirjas toodust. ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud elektri maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22143 maakaabelliin) on kavandatud põhimõttelisena ja tuleb vajadusel täpsustada projekteerimisel (vt ptk 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised). ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud side maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22245 side õhu- või kaabelliin) kavandada soovitatavalt samasse trassikoridori perspektiivse elektri maakaabelliiniga. Sidevarustuse lahendus tuleb anda ehitusprojektis. ▪ Piirdeaedade ja väravate (ehitise kasutamise otstarve: 24212 piirdeaiad ja väravad) võimalikke asukohti ei ole planeeringuga määratud. Vajadusel tuleb määrata asukoht projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel. Lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda. ▪ Muude asjakohaste eelpool nimetamata ehitiste (v.a oluline rajatis) asukoht tuleb vajadusel määrata lähtuvalt ehitise iseloomust projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel arvestades planeeringus esitatud põhimõtetega (näit ptk 4.10. Maaparandus, ptk 4.11. Tuleohutuse tagamine jne) ja mõjusid leevendavate meetmetega. ▪ Projekteerimise aluseks tuleb võtta asjakohastele nõuetele vastav ehitusgeoloogiline uuring ja topo- geodeetiline mõõdistus. Asjakohasel juhul võib kohalik omavalitsus nõuda muu ehitusuuringu tegemist, kui selline vajadus on ilmnenud. ▪ Haljastuse põhimõtteid ei ole määratud. ▪ Heakorra (sh jäätmete käitlus jm) põhimõtetes tuleb juhinduda ptk-st 4.13.11. Jäätmed. ▪ Liikluskorralduse põhimõtete osas tuleb juhinduda ptk-st 4.7. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted. ▪ Tuulegeneraatorid on lubatud rajada 35-ks aastaks, soovitusega vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale alale (tuulegeneraatorid Koljala RMK 8, Koljala RMK 9, Koljala 11, Koljala 12 ja Koljala 13 kattuvad Väo kihistu perspektiivse alaga, tuulegeneraatoril Koljala RMK 7 kattuvus puudub). ▪ Elektrituulikute elueaks arvestatakse kuni ca 50 aastat. Elektrituuliku amortiseerumisel tuleb see asendada uuega või lammutada. Elektrituuliku lammutamise või rekonstrueerimise/uuendamise tähtaeg on kaks aastat, selle kasutamisest välja langemise ajast arvestatuna. ▪ Projekteerimisel arvestada, et elektrituuliku Koljala 11 lähialal asub Sõreda oja (VEE1071500, tüüp: oja, kuni 10 ha pind, kuni 25 km² valgalaga veekogu; ühtlasi Purtse-Kestla maaparandussüsteemi eesvool), mille kaldal tuleb arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele94. Täiendavalt asub kirdesuunas Kestla I maaparandussüsteemi eesvool (valgala kuni 10 km²), kus samuti tuleb arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele95. ▪ Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks tuleb projekteerimisel (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm), mida on võimalik rajada ka väljapoole hoonestusalasid) arvestada ja edaspidi kasutusele võtta meetmed, mis on välja toodud Tabel 8.6. 94 Veeseadus, maaparandusseadus, maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord″, looduskaitseseadus jmt 95 samas (eespool viidatud) Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 107 ▪ Projekteerimisel tuleb arvestada ja edaspidi on kohustuslik läbi viia seire, mis on välja toodud Tabel 8.7-Tabel 8.9. 108 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Tabel 8.6. Ala 2a põhised leevendusmeetmed. Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Visuaalne mõju Alale 2a kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Kestla küla ja Arendaja KOV Ehitusloa Kõrkküla Ala 2a vahetus läheduses, Liimala küla Tallinn-Narva maantee ääres, taotlemine Purtse küla edelaküljel ning Matka küla lääneküljel ja Lüganuse aleviku lääneküljel mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. Kestla küla puhul tuleb analüüsi koostamisel arvestada ka ala 1 ja 2b tuulikute mõjuga küla ida- ja lääneosa vaadetes. Müra Planeeringu raames ei fikseerita ühte konkreetset tuuliku tüüpi või mudelit, Arendaja KOV Ehitusloa mis selgub hanke käigus. Seega on vajalik müraolukorra täpsustamine (nt taotlemine ehitusloa etapis) sõltuvalt välja valitud tuuliku tüübist. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal teatud tuule suuna korral kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad müra normtaseme (sh öiste) nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra koosmõju esinemise (öisel ajal) piirkonnas (alade 2a ja 2b läheduses) asuvate olemasolevate tuulikutega. Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd Arendaja ja ehitaja KOV Ehitus ja võimalusel öisele ajale mitte kavandada. kasutus Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on öisel ajal soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas olukorras tagatud. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB (mis on tagatud ka tuulikute Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 109 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp täiskoormusel töötamise korral), kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. Varjutamine Ala 2a puhul tuleb teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid Tuulepargi KOV Kasutus meetmeid (ebasoovitava varjutamise ilmnemise ajal automaatset välja operaator/omanik lülitamist) vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise (olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades täiendava varjutamise mõju) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. Mõju linnustikule Alal 2a tuleb merikotka ja tuuletallaja kaitseks rakendada tuulikulabade osalist Tuulepargi KOV Projekteerimine värvimist mustaks. Alternatiivne leevendav meede merikotka ja tuuletallaja arendaja/ ja ehitus kaitseks aladel 2a ja 2b on lindude automaatse tuvastussüsteemi kasutamine omanik/operaator mõlemal arendusalal. Soovituslikult kaaluda automaatse tuvastussüsteemi paigaldamist ja kasutuselevõttu koheselt tuulepargi töö alustamisel. Metsa raadamine peab toimuma võimalikult väiksel pindalal ning raadamis- ja muud raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusaega, alal leiduvaid elupaiku ja liike arvestades 1. märts kuni 15. juuli. 110 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Mõju nahkhiirtele Alal 2a peavad tuulepargi rajamise järel tuulikud Koljala 13, Koljala RMK 8 ja Tuulepargi KOV ja Projekteerimine Koljala RMK 7 (paiknevad puistu servadele lähemal kui 200 m, nimetatud arendaja/ Keskkonnaamet ja kasutus tuulikud ei jää nahkhiirte uuringus piiritletud lagealadele, kus piirangud ei operaator/omanik kehti) olema perioodil 1. august–15. september peatatud pimedal ajal (päikese loojangust tõusuni) tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul. Külmade ilmade puhul, mil öine temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Tuulikute töö peatamise täpsed tehnilised üksikasjad, ilmastikuparameetrite mõõtmise kohad, sademete lävendid jms lepitakse kokku tuulepargi käivitamise ajaks ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Lisaks on soovituslik tuulikud alal 2a paigutada puistute servadest kaugemale kui 200 m (uuringus piiritletud lagealadele). Mõju taimestikule ja Alal 2a tuleb II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad säilitada, sinna Tuulepargi KOV ja Projekteerimine muudele ehitustegevust mitte kavandada. arendaja/ Keskkonnaamet ja ehitus loodusväärtustele Alal 2a on soovitatav tuulegeneraatorite ja ligipääsutrasside planeerimisel operaator/omanik paigutada need väljapoole III kaitsekategooria liikide kasvukohti, eeskätt väga ja ehitaja arvukate isenditega kasvukohtade puhul. Juhul, kui see ei ole võimalik, tuleb enne ehitustegevuse alustamist antud piirkondades hinnata taimeisendite ümberasustamise vajalikkust, võimalikkust ja otstarbekust, sh täpsustada isendite paiknemist kavandatud tööde alal. Tuleb silmas pidada, et LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu teadaoleva kaitstavate taimeliikide info põhjal ei ole alust arvata, et kavandatav ehitustegevus alal 2a oleks vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Kavandatavatel ehitusaladel, mis ei jää põhikaardijärgsele haritavale maale, hiljutistele uuendusraie lankidele ja noorendikesse, tuleb ehitusloa menetlemise etapiks viia läbi taimestiku inventuur. Inventuuri käigus muu Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 111 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp hulgas hinnatakse isendite ümberistutamise võimalikkust, pidades silmas mh LKS § 55 lg-te 7 ja 8 isendikaitsesätteid, ja vajalikkust ning vajadusel korraldada koostöös Keskkonnaametiga taimede ümberasustamine. Täiendavalt lähtuda KSH raames teostatud taimestiku uuringus toodust. EP-ga ehitustegevust (sh kaasnev raadamine) vääriselupaikades ei kavandata. Ehitised, mida on võimalik rajada väljapoole hoonestusalasid (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm)) tuleb kavandada väljapoole vääriselupaikasid. Vääriselupaikadesse tuulikuid ega juurdepääsuks vajalikku infrastruktuuri (ega muud ehitustegevust) mitte projekteerida. Pinnas, põhjavesi ja Alal 2a tuleb Keskkonnaametilt taotleda planeeringulahenduse KOV Keskkonnaamet Planeerimine pinnavesi realiseerimiseks kalda ehituskeeluvööndi vähendamist seoses juurdepääsuteede kavandamisega üle Sõreda oja ja Koljala 11 tuuliku rootorilabade ulatumisega üle Sõreda oja. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Keskkonnaamet ja ehitus Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms platsid planeerida võimalikult kaugele veekogudest ja kraavidest. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. Jäätmeteke ja Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb Arendaja, ehitaja KOV Ehitus ja ringmajandus jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele ja tuulepargi kasutus õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 operaator/omanik määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või 112 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul). Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal. Infrastruktuur, Tuulepargi rajamise ja kasutamise etapis tuleb tagada avalikus kasutuses Arendaja ja KOV Ehitus ja teedevõrk, mobiilside olevate juurdepääsuteede korrastamine, kui ehitus- ja/või hooldustegevuse tuulepargi kasutus tulemusena teed kahjustuvad. operaator/omanik Kui pärast tuulepargi rajamist esinevad tuulikute mõju tõttu sidekvaliteedi probleemid, siis tuleb sobivad tehnilised lahendused välja selgitada iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Müra Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 113 Tabel 8.7. Ala 2a puudutavad müra seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra Tuulepargi KOV (vajadusel Ehitusloa kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning arendaja/ koostöös taotlemine ja täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa operaator/omanik Terviseametiga) kasutus menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks (alade 2a ja 2b puhul) on asjakohased. Linnustik Tuulepargi püstitamisel on vajalik ehituseelne, -aegne ja -järgne seire vastavalt käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringu aruandes toodule. Seire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.8. Ala 2a puudutavad linnustiku seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Sookure ööbimiskogumi sügisene seire Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris ehituse eelsel ajal Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, ehitus ja 1 aasta jooksul, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta arendaja/ Keskkonnaamet kasutus jooksul. Kasutada tuleb Keskkonnaagentuuri metoodikat96. operaator/omanik Rukkiräägu seire on soovitatav teostada 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal, ehituse ajal 1 Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, ehitus ja aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb arendaja/ Keskkonnaamet kasutus Keskkonnaagentuuri metoodikat . operaator/omanik 96 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2023-10/seiret%C3%B6%C3%B6_ankeet_linnud_randekogumid_2024.docx 114 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Punktvaatlused 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, ehitus ja tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Enne tuulepargi ehitust on seire eesmärk arendaja/ Keskkonnaamet kasutus koguda täiendavaid lennusageduse andmeid ala kasutavate lindude kohta. Olulisem operaator/omanik seiratav rühm on röövlinnud, eriti loorkullid, merikotkas ja tuuletallaja. Vaatluste periood on 15. aprillist 15. augustini ja nii kevadel (apr–mai) kui suvel (juuni–aug) ühe põhipunkti nominaalne loendusaeg on 18 tundi. Ehituse ajal ja järel tuleb kasutada sama metoodikat, mis linnustiku uuringus (vt lisa 1). Soovitatav on suvist nominaalset loendusaega ühest põhipunktis suurendada 18 tunnilt 36 tunnini. Loorkulli pesade otsimist tuleb teostada 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal. Kui ehituse Tuulepargi KOV ja Projekteerimine ning eelsel ajal leitakse loorkulli pesi, siis tuleb pesi otsida ka ehituse ajal 1 aasta jooksul ja arendaja ning Keskkonnaamet vajadusel ehitus ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Eesmärk on saada andmeid loorkullide vajadusel kasutus seostest tuuleparkidega, mis Eestis seni puuduvad. Ühel pesitsusperioodil enne operaator/omanik tuulepargi ehitamist teha sihitud otsimispingutus loorkullipesade leidmiseks (sisend on punktvaatlused sama aasta kevadel ja suvel). Kui arendusalal ja selle 500 m puhvris enne ehitustegevust pesi leitakse, jätkata pesade otsimist ka ehituse ajal ja ehitusjärgselt. Lindude hukkumissageduse selgitamine 2 aasta jooksul pärast tuulepargi Tuulepargi KOV ja Kasutus töölehakkamist. Seiret tuleb teostada mõne traditsioonilisel hukkunud lindude otsimise operaator/omanik Keskkonnaamet meetodil või kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades. Üheks metoodika näiteks on IFC, EBRD, & KfW 2023. aasta metoodika. Kui mõne liigi puhul ilmneb prognoositavast kõrgem (ja oluline) suremuse suurenemine, on võimalik rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid, näiteks üksikute tuulikute või tuulepargi ajutine vajaduspõhine seiskamine vms. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 115 Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Peale esimest järelseireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest Tuulepargi Keskkonnaamet Kasutus järeldustest ning koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada operaator/omanik seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika Tuulepargi Keskkonnaamet Projekteerimine tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada arendaja/ olevatest parimatest praktikatest. operaator/omanik Nahkhiired Selgitamaks alal 2a püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele, tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist teostada järelseire. Järelseire võimaldab hinnata rajatud tuulepargi mõju nahkhiirte suremusele ja elupaigakasutusele. Seire põhjal selgub, kas rajatud tuulepark on nahkhiirte elutingimusi ja elupaigakasutust mõjutanud ning antakse hinnang aastas hukkuvate loomade hulgale. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate leevendusmeetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Vajadusel määratakse täpsemad või täiendavad meetmed ning edasise järelseire vajadus. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.9. Ala 2a puudutavad nahkhiirte seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Akustiline uuring peab järelseire käigus katma käesoleva töö raames koostatud nahkhiirte Tuulepargi KOV ja Kasutus uuringuga sama ajaperioodi ehk kestma 1. maist kuni 20. septembrini. Selle käigus tuleb operaator/omanik Keskkonnaamet kindlaks teha alal leiduvad nahkhiireliigid, nahkhiirte suhtelise arvukuse muutused piirkonnas ning hinnata nahkhiirte arvukust tuulikute juures (võimalusel ka rootori kõrgusel). Töö tulemused peavad võimaldama võrrelda nahkhiirte seisundit uuringualal enne ja pärast tuulikute püstitamist. Hukkuvate nahkhiirte arukuse hindamiseks tuleb alal läbi viia uuring, mis koosneb Tuulepargi KOV ja Kasutus hukkuvate nahkhiirte otsimisest tuulikute alt 1. maist kuni 20. septembrini. Arvukuse operaator/omanik Keskkonnaamet hinnangu metoodika peab sisaldama hukkunud nahkhiirte otsimist, otsijate 116 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp otsinguefektiivsuse hinnangut ning hinnangut hukkunud loomade korjuste püsivusele tuulikute all (nn kiskluskoormuse katse). Hukkumishinnangu arvutamiseks eelnevalt nimetatud komponentide põhjal on mitmeid arvutusmetoodikaid, täpse arvutusmetoodika valimisel tuleb lähtuda järelseire teostamise ajaks kujunenud parimatest praktikatest. On võimalik, et metsamaastikus on hukkunud loomade suure kisklusmäära tõttu mõistlik otsida neid tsüklitena, kus otsinguintervall on üks ööpäev, millele järgneb periood, mil otsinguid ei toimuks. Järelseire periood peab kestma kaks aastat. Peale esimest seireaastat tuleb teha Tuulepargi KOV ja Kasutus vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need operaator/omanik Keskkonnaamet vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed (sh hindab nii täiendava tuulikute tööaja piirangu seadmise vajadust kui ka algsest piirangust loobumise võimalust) ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika Tuulepargi KOV ja Projekteerimine ja tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada operaator/omanik Keskkonnaamet kasutus olevatest parimatest praktikatest. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 117 8.4. ALA 2b ▪ Maa-alale on lubatud ehitada kuni kaks elektrituulikut. ▪ Ehitatav elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on valdavalt hoonestusala määratud suurem kui rajatise suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel rajatist mõningal määral nihutada. Võimalusel (piirangute puudumisel) on valdavalt kavandatud perspektiivne tuuliku nihutusala põhimõttelisest illustreerivast tuuliku tsentrist 50 m raadiuses. Hoonestusala määramisel on arvestatud krundile ulatuvate õigusaktidest, standarditest või normidest tulenevate kitsendustega (minimaalne kaugus elektriõhuliinist jmt), kontaktalal kehtiva detailplaneeringu lahendusega (Koljala küla Kihva detailplaneering, ehitusõigus määratud elamule ja selle abihoonele, arvestatud min horisontaalseks kauguseks planeeritud Kihva krundi hoonestusala lähimast küljest 750 m), läbiviidud uuringute tulemustega, maaomandi suhetega, planeeringu lähtealuseks olevate tingimustega (vt ptk 2.1., näit kaugus olemasolevatest elu- ja ühiskondlikest hoonetest jne) jm. ▪ Elektrituuliku Koljala 7 projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada lõunasuunas asuvate elektri õhuliinidega nimipingega 110 kV ja enam ja elektrituulik projekteerida hoonestusalal asukohta, kus vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) on tuuliku masti kahekordne kõrgus. Planeeringujoonisel on hoonestusala planeerimisel lähtutud Eesti Põhikaardil kuvatavast elektriliini tsentrist. ▪ Elektrituuliku suurim lubatud ehitisealune pind on 25 447 m² 97. ▪ Elektrituuliku Koljala 9 lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (vundament + tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) on 270 m olemasolevast maapinnast. ▪ Elektrituuliku Koljala 7 lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (vundament + tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) on 261 m olemasolevast maapinnast. Elektrituuliku projekteerimisel tuleb arvestada lõunasuunas asuvate elektri õhuliinidega nimipingega 110 kV ja enam, kus vähim lubatud horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) peab olema tuuliku masti kahekordne kõrgus. ▪ Kavandatud tuulikud planeeritud kõrguses on lennutakistuseks ning vastavalt lennundusseaduse § 342 kohalduvad lennutakistuse omanikule markeerimise või valgustamise nõuded. Lennutakistus kantakse AIP-i ning lennuväljatakistuste andmestikku. ▪ Arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi elektrituulikutele ei ole määratud. Tingimusi ei määratud, kuna ala ei asu linnalises piirkonnas või ehitatud keskkonnas ning elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega, mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. ▪ Elektrituuliku teenindamiseks vajalike teede (ehitise kasutamise otstarve: 21100 teed) ja platside võimalik asukoht on planeeringujoonisel kujutatud põhimõttelisena, mida tuleb vajadusel projekteerimisel täpsustada. Olulisel kõrvalekaldumisel planeeringus esitatud põhimõttelisest lahendusest tuleb projektlahendusega esitada asjakohased põhjendused ja kokkulepped maaomanikega. 97 Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal. 118 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Projekteerimisel teede asukohtade täpsustamisel põllu- ja rohumaal soovitatavalt kaaluda tee projekteerimist põllu- ja rohumaa serva või olemasoleva säiliva kraavi äärde vältimaks põllu- ja rohumaa killustamist ning tagamaks põllumajandusmaa võimalikult suur kasutus ka tulevikus. ▪ Planeeritud alasisesed teed ei ole kavandatud avalikuks kasutamiseks. ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud elektri maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22143 maakaabelliin) on kavandatud põhimõttelisena ja tuleb vajadusel täpsustada projekteerimisel (vt ptk 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised). ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud side maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22245 side õhu- või kaabelliin) kavandada soovitatavalt samasse trassikoridori elektri maakaabelliiniga. Sidevarustuse lahendus tuleb anda ehitusprojektis. ▪ Piirdeaedade ja väravate (ehitise kasutamise otstarve: 24212 piirdeaiad ja väravad) võimalikke asukohti ei ole planeeringuga määratud. Vajadusel tuleb määrata asukoht projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel. Lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda. ▪ Muude asjakohaste eelpool nimetamata ehitiste (v.a oluline rajatis) asukoht tuleb vajadusel määrata lähtuvalt ehitise iseloomust projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel arvestades planeeringus esitatud põhimõtetega (näit ptk 4.10. Maaparandus, ptk 4.11. Tuleohutuse tagamine jne) ja mõjusid leevendavate meetmetega. ▪ Projekteerimise aluseks tuleb võtta asjakohastele nõuetele vastav ehitusgeoloogiline uuring ja topo- geodeetiline mõõdistus. Asjakohasel juhul võib kohalik omavalitsus nõuda muu ehitusuuringu tegemist, kui selline vajadus on ilmnenud. ▪ Haljastuse põhimõtteid ei ole määratud. ▪ Heakorra (sh jäätmete käitlus jm) tuleb juhinduda ptk-st 4.13.11. Jäätmed. ▪ Liikluskorralduse põhimõtete osas tuleb juhinduda ptk-st 4.7. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted. ▪ Tuulegeneraatorid Koljala 7 ja Koljala 9 on lubatud rajada 35-ks aastaks. ▪ Elektrituulikute elueaks arvestatakse kuni ca 50 aastat. Elektrituuliku amortiseerumisel tuleb see asendada uuega või lammutada. Elektrituuliku lammutamise või rekonstrueerimise/uuendamise tähtaeg on kaks aastat, selle kasutamisest välja langemise ajast arvestatuna. ▪ Projekteerimisel arvestada, et elektrituuliku Koljala 9 hoonestusala on planeeritud Koljala 1 maaparandussüsteemi eesvoolu kohale, mille kaldal tuleb arvestada sealsete kitsendustega ning toimida vastavalt kehtivatele õigusaktidele98. ▪ Kuigi põhimõttelises lahenduses ei ole elektrituulikud ega vajalik taristu kavandatud arheoloogiatundlikule alale, tuleb arvestada, et arheoloogiapärandi leidmine on võimalik ka väljaspool märgitud arheoloogiatundlikke alasid. ▪ Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).99 ▪ Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks tuleb projekteerimisel (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm), mida on võimalik rajada ka väljapoole hoonestusalasid) arvestada ja edaspidi kasutusele võtta meetmed, mis on välja toodud Tabel 8.10. 98 Veeseadus, maaparandusseadus, maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord″, looduskaitseseadus jmt 99 Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 119 ▪ Projekteerimisel tuleb arvestada ja edaspidi on kohustuslik läbi viia seire, mis on välja toodud Tabel 8.11-Tabel 8.13. 120 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Tabel 8.10. Ala 2b põhised leevendusmeetmed. Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Mõju kultuuripärandile Viia arheoloogiatundlikul alal läbi arheoloogiline eeluuring, Arendaja Muinsuskaitseamet Ehitusloa taotlemine mille käigus saab hinnata edasiste uuringute vajadust ja mahtu ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad positsioonid ja taristud planeerida, et kahju arheoloogiapärandile oleks minimaalne. Visuaalne mõju Alale 2b kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Arendaja KOV Ehitusloa taotlemine Koljala ja Vainu külade sissesõitudel ning Matka küla ja Lüganuse aleviku läänekülgedel paiknevate elamute puhul mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. Kestla küla elamute puhul, mis kogevad mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju, tuleb üksiktaludele keskenduva analüüsi koostamisel arvestada ala 1, 2a ja 2b tuulikute rajamisel mõjuga küla ida- ja lääneosa vaadetes. Müra Planeeringu raames ei fikseerita ühte konkreetset tuuliku tüüpi Arendaja KOV Ehitusloa taotlemine või mudelit, mis selgub hanke käigus. Seega on vajalik müraolukorra täpsustamine (nt ehitusloa etapis) sõltuvalt välja valitud tuuliku tüübist. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal teatud tuule suuna korral kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad müra normtaseme (sh öiste) nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra koosmõju esinemise (öisel ajal) Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 121 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp piirkonnas (alade 2a ja 2b läheduses) asuvate olemasolevate tuulikutega. Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad Arendaja ja ehitaja KOV Ehitus ja kasutus tööd võimalusel öisele ajale mitte kavandada. Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on öisel ajal soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas olukorras tagatud. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB (mis on tagatud ka tuulikute täiskoormusel töötamise korral), kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. Varjutamine Ala 2b puhul tuleb teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi Tuulepargi KOV Kasutus piiravaid meetmeid (ebasoovitava varjutamise ilmnemise ajal operaator/omanik automaatset välja lülitamist) vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise (olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades täiendava 122 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp varjutamise mõju) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. Mõju linnustikule Ala 2b puhul tuleb merikotka ja tuuletallaja kaitseks rakendada Tuulepargi KOV Projekteerumine, ehitus ja tuulikulabade osalist värvimist mustaks. Alternatiivne arendaja/ kasutus leevendav meede merikotka ja tuuletallaja kaitseks aladel 2a ja operaator/omanik 2b on lindude automaatse tuvastussüsteemi kasutamine mõlemal arendusalal. Soovituslikult kaaluda automaatse tuvastussüsteemi paigaldamist ja kasutuselevõttu koheselt tuulepargi töö alustamisel. Lisaks on soovitatav sookure kaitseks alal 2b vältida 132 m ja sarnaste madalama mastiga tuulikute kasutamist. Metsa raadamine peab toimuma võimalikult väiksel pindalal ning raadamis- ja muud raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusaega, alal leiduvaid elupaiku ja liike arvestades 1. märts kuni 15. juuli. Mõju nahkhiirtele Soovituslik on tuulikud alal 2b paigutada puistute servadest Tuulepargi KOV ja Kasutus kaugemale kui 200 m (uuringus piiritletud lagealadele). Kui operaator/omanik Keskkonnaamet aga tuulikud paigutatakse nimetatud eespool nimetatud aladele, siis konkreetsel alal peavad tuulepargi rajamise järel tuulikud olema perioodil 1. august–15. september peatatud pimedal ajal (päikese loojangust tõusuni) tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul. Külmade ilmade puhul, mil öine temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Tuulikute töö peatamise täpsed tehnilised üksikasjad, ilmastikuparameetrite mõõtmise kohad, sademete lävendid jms lepitakse kokku tuulepargi käivitamise ajaks ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Ala 2b tuulikud sellistel aladel planeeringulahenduse kohaselt ei paikne. Samas Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 123 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp võimaldab tuuliku Koljala 9 hoonestusala ulatus tuuliku nihutamist piiranguga alale ja sellisel juhul on meetme rakendamine tuuliku Koljala 9 puhul vajalik. Mõju taimestikule ja Alal 2b on soovitatav tuulegeneraatorite ja ligipääsutrasside Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine ja ehitus muudele planeerimisel paigutada need väljapoole III kaitsekategooria Keskkonnaamet loodusväärtustele liikide kasvukohti, eeskätt väga arvukate isenditega kasvukohtade puhul. Juhul, kui see ei ole võimalik, tuleb enne ehitustegevuse alustamist antud piirkondades hinnata taimeisendite ümberasustamise vajalikkust, võimalikkust ja otstarbekust, sh täpsustada isendite paiknemist kavandatud tööde alal. Tuleb silmas pidada, et LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu teadaoleva kaitstavate taimeliikide info põhjal ei ole alust arvata, et kavandatav ehitustegevus alal 2b oleks vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Kavandatavatel ehitusaladel, mis ei jää põhikaardijärgsele haritavale maale, hiljutistele uuendusraie lankidele ja noorendikesse, tuleb ehitusloa menetlemise etapiks viia läbi taimestiku inventuur. Inventuuri käigus muu hulgas hinnatakse isendite ümberistutamise võimalikkust, pidades silmas mh LKS § 55 lg-te 7 ja 8 isendikaitsesätteid, ja vajalikkust ning vajadusel korraldada koostöös Keskkonnaametiga taimede ümberasustamine. Täiendavalt lähtuda KSH raames teostatud taimestiku uuringus toodust. EP-ga ehitustegevust (sh kaasnev raadamine) vääriselupaikades ei kavandata. Ehitised, mida on võimalik 124 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp rajada väljapoole hoonestusalasid (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm)) tuleb kavandada väljapoole vääriselupaikasid. Vääriselupaikadesse tuulikuid ega juurdepääsuks vajalikku infrastruktuuri (ega muud ehitustegevust) mitte projekteerida. Pinnas, põhjavesi ja Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine ja ehitus pinnavesi välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti Keskkonnaamet tugevatel sajuperioodidel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms platsid planeerida võimalikult kaugele veekogudest ja kraavidest. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. Jäätmeteke ja Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) Arendaja, ehitaja KOV Ehitus ja kasutus ringmajandus tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust ja tuulepargi reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, operaator/omanik keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 125 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul). Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal. Infrastruktuur, Tuulepargi rajamise ja kasutamise etapis tuleb tagada avalikus Arendaja ja KOV Ehitus ja kasutus teedevõrk, mobiilside kasutuses olevate juurdepääsuteede korrastamine, kui ehitus- tuulepargi ja/või hooldustegevuse tulemusena teed kahjustuvad. operaator/omanik Kui pärast tuulepargi rajamist esinevad tuulikute mõju tõttu sidekvaliteedi probleemid, siis tuleb sobivad tehnilised lahendused välja selgitada iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Müra 126 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Tabel 8.11. Ala 2b puudutavad müra seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra Tuulepargi KOV (vajadusel Ehitusloa kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning arendaja/ koostöös taotlemine ja täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa operaator/omanik Terviseametiga) kasutus menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks (alade 2a ja 2b puhul) on asjakohased. Linnustik Tuulepargi püstitamisel on vajalik ehituseelne, -aegne ja -järgne seire vastavalt käesoleva töö raames teostatud linnustiku uuringu aruandes toodule. Seire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.12. Ala 2b puudutavad linnustiku seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Sookure ööbimiskogumi sügisene seire Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris ehituse eelsel ajal 1 aasta Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, jooksul, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb arendaja/ Keskkonnaamet ehitus ja kasutus Keskkonnaagentuuri metoodikat100. operaator/omanik Rukkiräägu seire on soovitatav teostada 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, pärast tuulepargi töölehakkamist 2 aasta jooksul. Kasutada tuleb Keskkonnaagentuuri metoodikat. arendaja/ Keskkonnaamet ehitus ja kasutus operaator/omanik 100 https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2023-10/seiret%C3%B6%C3%B6_ankeet_linnud_randekogumid_2024.docx Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 127 Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Punktvaatlused 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal, ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi Tuulepargi KOV ja Projekteerimine, töölehakkamist 2 aasta jooksul. Enne tuulepargi ehitust on seire eesmärk koguda täiendavaid arendaja/ Keskkonnaamet ehitus ja kasutus lennusageduse andmeid ala kasutavate lindude kohta. Olulisem seiratav rühm on röövlinnud, eriti operaator/omanik loorkullid, merikotkas ja tuuletallaja. Vaatluste periood on 15. aprillist 15. augustini ja nii kevadel (apr– mai) kui suvel (juuni–aug) ühe põhipunkti nominaalne loendusaeg on 18 tundi. Ehituse ajal ja järel tuleb kasutada sama metoodikat, mis linnustiku uuringus (vt lisa 1). Soovitatav on suvist nominaalset loendusaega ühest põhipunktis suurendada 18 tunnilt 36 tunnini. Loorkulli pesade otsimist tuleb teostada 1 aasta jooksul ehituse eelsel ajal. Kui ehituse eelsel ajal leitakse Tuulepargi KOV ja Projekteerimine loorkulli pesi, siis tuleb pesi otsida ka ehituse ajal 1 aasta jooksul ja pärast tuulepargi töölehakkamist 2 arendaja ja Keskkonnaamet ning vajadusel aasta jooksul. Eesmärk on saada andmeid loorkullide seostest tuuleparkidega, mis Eestis seni vajadusel ehitus ja kasutus puuduvad. Ühel pesitsusperioodil enne tuulepargi ehitamist teha sihitud otsimispingutus operaator/omanik loorkullipesade leidmiseks (sisend on punktvaatlused sama aasta kevadel ja suvel). Kui arendusalal ja selle 500 m puhvris enne ehitustegevust pesi leitakse, jätkata pesade otsimist ka ehituse ajal ja ehitusjärgselt. Lindude hukkumissageduse selgitamine 2 aasta jooksul pärast tuulepargi töölehakkamist. Seiret tuleb Tuulepargi KOV ja Kasutus teostada mõne traditsioonilisel hukkunud lindude otsimise meetodil või kaasaegseid tehnilisi operaator/omanik Keskkonnaamet lahendusi kasutades. Üheks metoodika näiteks on IFC, EBRD, & KfW 2023. aasta metoodika . Kui mõne liigi puhul ilmneb prognoositavast kõrgem (ja oluline) suremuse suurenemine, on võimalik rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid, näiteks üksikute tuulikute või tuulepargi ajutine vajaduspõhine seiskamine vms. Peale esimest järelseireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning Tuulepargi KOV ja Kasutus koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab operaator/omanik Keskkonnaamet sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. 128 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Nahkhiired Selgitamaks alal 2b püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele, tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist teostada järelseire. Järelseire võimaldab hinnata rajatud tuulepargi mõju nahkhiirte suremusele ja elupaigakasutusele. Seire põhjal selgub, kas rajatud tuulepark on nahkhiirte elutingimusi ja elupaigakasutust mõjutanud ning antakse hinnang aastas hukkuvate loomade hulgale. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate leevendusmeetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Vajadusel määratakse täpsemad või täiendavad meetmed ning edasise järelseire vajadus. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.13. Ala 2b puudutavad nahkhiirte seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Akustiline uuring peab järelseire käigus katma käesoleva töö raames koostatud nahkhiirte Tuulepargi KOV ja Kasutus uuringuga sama ajaperioodi ehk kestma 1. maist kuni 20. septembrini. Selle käigus tuleb operaator/omanik Keskkonnaamet kindlaks teha alal leiduvad nahkhiireliigid, nahkhiirte suhtelise arvukuse muutused piirkonnas ning hinnata nahkhiirte arvukust tuulikute juures (võimalusel ka rootori kõrgusel). Töö tulemused peavad võimaldama võrrelda nahkhiirte seisundit uuringualal enne ja pärast tuulikute püstitamist. Hukkuvate nahkhiirte arvukuse hindamiseks tuleb alal läbi viia uuring, mis koosneb Tuulepargi KOV ja Kasutus hukkuvate nahkhiirte otsimisest tuulikute alt 1. maist kuni 20. septembrini. Arvukuse operaator/omanik Keskkonnaamet hinnangu metoodika peab sisaldama hukkunud nahkhiirte otsimist, otsijate otsinguefektiivsuse hinnangut ning hinnangut hukkunud loomade korjuste püsivusele tuulikute all (nn kiskluskoormuse katse). Hukkumishinnangu arvutamiseks eelnevalt nimetatud komponentide põhjal on mitmeid arvutusmetoodikaid, täpse arvutusmetoodika valimisel tuleb lähtuda järelseire teostamise ajaks kujunenud parimatest praktikatest. On võimalik, et metsamaastikus on hukkunud loomade suure kisklusmäära tõttu mõistlik otsida neid tsüklitena, kus otsinguintervall on üks ööpäev, millele järgneb periood, mil otsinguid ei toimuks. Järelseire periood peab kestma kaks aastat. Peale esimest seireaastat tuleb teha Tuulepargi KOV ja Kasutus vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning koondada need operaator/omanik Keskkonnaamet vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed (sh hindab nii täiendava tuulikute tööaja piirangu Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 129 Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp seadmise vajadust kui ka algsest piirangust loobumise võimalust) ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika Tuulepargi KOV ja Projekteerimine ja tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada operaator/omanik Keskkonnaamet kasutus olevatest parimatest praktikatest. 130 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 8.5. ALA 3 ▪ Maa-alale on lubatud ehitada kuni 12 elektrituulikut. ▪ Ehitatav elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on hoonestusalad määratud tuulikutegruppidele ja on suuremad kui sinna kavandatud rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel rajatist ümber paigutada. Hoonestusala määramisel on arvestatud eelvaliku ala piiriga, krundile ulatuvate õigusaktidest, standarditest või normidest tulenevate kitsendustega ja nendele kehtivate erisustega (vääriselupaigad, minimaalne kaugus elektriõhuliinist jm), läbiviidud uuringute tulemustega, maaomandi suhetega, planeeringu lähtealuseks olevate tingimustega (vt ptk 2.1., näit kaugus olemasolevatest elu- ja ühiskondlikest hoonetest jne) jm. ▪ Ala 3 põhjapoolse hoonestusala lõunapiir on planeeritud Varbe peakraavi veekaitsevööndi piirile. Hoonestusalal planeerides tuleb arvestada peakraavi kaldal asuvate kitsendustega101. Hoonestusala on kavandatud ka peakraavi kalda ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 5 p 12 kohaselt ei laiene ehituskeeld maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale. Varbe peakraav ei kattu loodusliku veekoguga. ▪ Ala 3 põhjapoolse hoonestusala põhjapiir on planeeritud avalikult kasutatava kohaliku tee 4370023 Aa - Kohtla tee vahetusse lähedusse. Tuulikute põhimõttelise paigutuse muutmisel projekteerimisel, selliselt et tuulik kavandatakse hoonestusalal avalikult kasutatava kohaliku tee teekatte servale lähemale, kui on toodud määruses nr 71, on lubatud, kui selleks on saadud Lüganuse Vallavalitsuse nõusolek. Määruse nr 71102 kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus avalikult kasutataval asulavälisel teel teekatte servast valemiga L = (H + 0,5D), kus: kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. ▪ Ala 3 põhjapoolse hoonestusala põhjaossa kavandatud elektrituulikute projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada kaugusega perspektiivse avalikult kasutatava Haljala-Kukruse maantee teekatte servast vastavalt määrusele nr 71103, mille kohaselt elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. Alternatiivselt saab nimetatud elektrituulikute kavandamisel kaaluda ajalist piirangut tulenevalt tuulikute elueast ning maanteelõigu väljaehitamise ajakava pikaajalisusest – tuuliku võib rajada arvestusega, et maantee ehitusvajaduse tekkimisel see eemaldatakse. ▪ Elektrituuliku lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (vundament + tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) on 300 m olemasolevast maapinnast. ▪ Elektrituulikute (põhimõttelises lahenduses tuulik nr 5 ja 6 ) projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada lõunasuunas asuvate elektri õhuliinidega nimipingega 110 kV ja enam ja elektrituulik projekteerida hoonestusalal asukohta, kus vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) on tuuliku masti kahekordne kõrgus. Planeeringujoonisel on hoonestusala planeerimisel lähtutud Eesti Põhikaardil kuvatavast elektriliini tsentrist. 101 Veeseadus, maaparandusseadus, maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 ″Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord″, looduskaitseseadus jmt 102 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid″ 103 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid″ Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 131 ▪ Elektrituulikute (põhimõttelisel lahendusel nr 1, 2 ja 9) projekteerimisel hoonestusalale tuleb arvestada kontaktalal asuva D kategooria gaasitorustikuga ja elektrituulik projekteerida hoonestusalal asukohta, kus vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel on pooleteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus või elektrituuliku projekteerimisel D kategooria gaasitorustikule lubatust lähemale, tuleb teostada riskianalüüs. Õigusnormi kohaselt on vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel lubatud pooleteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus. Kui kaalutakse D kategooria gaasitorustiku ohualasse elektrituulikute kavandamist, peab see põhinema laiaulatuslikul riskianalüüsil, mille raames on kaardistatud ja hinnatud kõiki võimalikke ohte olemasolevale Eleringi taristule ja ohtude realiseerumisel võimalikke tagajärgi inimestele, loomadele, keskkonnale ja varale. Riskianalüüsile tuginedes peab ohualasse elektrituulikute kavandamisel kasutusele võtma meetmed, mis välistavad ohu realiseerumise või minimeerivad võimalikkuse. Riskianalüüsi läbiviimisel peab lähtuma heast inseneri tavast ja see tuleb läbi viia kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud parima praktikaga. Riskianalüüsi koostaja peab olema eelnevalt kooskõlastatud Eleringiga ja riskianalüüsi läbiviimisse on vajalik teiste spetsialistide kõrval kindlasti kaasata gaasi- ja elektri valdkonna spetsialistid Eleringist. Seejuures ei võta Elering endale kohustusi riskianalüüsist tulenevate meetmete teostamiseks ja kõik kulud jäävad planeeringust huvitatud isikute kanda. ▪ Elektrituuliku suurim lubatud ehitisealune pind on 31 416 m² 104. ▪ Kavandatud tuulikud planeeritud kõrguses on lennutakistuseks ning vastavalt lennundusseaduse § 342 kohalduvad lennutakistuse omanikule markeerimise või valgustamise nõuded. Lennutakistus kantakse AIP-i ning lennuväljatakistuste andmestikku. ▪ Arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi elektrituulikutele ei ole määratud. Tingimusi ei määratud, kuna ala ei asu linnalises piirkonnas või ehitatud keskkonnas ning elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega, mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. ▪ Elektrituuliku teenindamiseks vajalike teede (ehitise kasutamise otstarve: 21100 teed) ja platside võimalik asukoht on planeeringujoonisel kujutatud põhimõttelisena, mida tuleb vajadusel projekteerimisel täpsustada. Olulisel kõrvalekaldumisel planeeringus esitatud põhimõttelisest lahendusest tuleb projektlahendusega esitada asjakohased põhjendused ja kokkulepped maaomanikega. Kohtades, kus ei ole taotletud kalda ehituskeeluvööndi vähendamist tee ja/või platsi rajamiseks, on projekteerimisel lubatud teid ja platse kavandada väljapoole veekogude kalda ehituskeeluvööndit. Projekteerimisel teede asukohtade täpsustamisel põllu- ja rohumaal soovitatavalt kaaluda tee projekteerimist põllu- ja rohumaa serva või olemasoleva säiliva kraavi äärde vältimaks põllu- ja rohumaa killustamist ning tagamaks põllumajandusmaa võimalikult suur kasutus ka tulevikus. ▪ Planeeritud alasisesed teed ei ole kavandatud avalikuks kasutamiseks. Kui tuulikutele 1–6 juurdepääsemiseks kasutatakse planeeringus eeldatud trajektoori võib vajalik olla eelvalikualast väljaspool asuva mitteavaliku 4370029 Varja oru uudismaa tee Varja ojaga külgneva lõigu avalikult kasutatavaks teeks määramine, kuna tee asub Varja oja kalda ehituskeeluvööndis. ▪ Elektrituuliku 3 ja 6 põhimõttelised montaažiplatsid on kavandatud Varbe peakraavi kaldale selle piiranguvööndisse ja seal tuleb arvestada veekogu kaldale kohanduvate õigusaktide nõuetega. Projekteerimisel on lubatud teid ja platse kavandada väljapoole veekogu ehituskeeluvööndit. 104 Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal. 132 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud elektri maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22143 maakaabelliin) on kavandatud põhimõttelisena ja tuleb vajadusel täpsustada projekteerimisel (vt ptk 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised). ▪ Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud side maakaabelliinid (ehitise kasutamise otstarve: 22245 side õhu- või kaabelliin) kavandada soovitatavalt samasse trassikoridori elektri maakaabelliiniga. Sidevarustuse lahendus tuleb anda ehitusprojektis. ▪ Piirdeaedade ja väravate (ehitise kasutamise otstarve: 24212 piirdeaiad ja väravad) võimalikke asukohti ei ole planeeringuga määratud. Vajadusel tuleb määrata asukoht projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel. Lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda. ▪ Muude asjakohaste eelpool nimetamata ehitiste (v.a oluline rajatis) asukoht tuleb vajadusel määrata lähtuvalt ehitise iseloomust projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel arvestades planeeringus esitatud põhimõtetega (näit ptk 4.10. Maaparandus, ptk 4.11. Tuleohutuse tagamine jne) ja mõjusid leevendavate meetmetega. ▪ Projekteerimise aluseks tuleb võtta asjakohastele nõuetele vastav ehitusgeoloogiline uuring ja topo- geodeetiline mõõdistus. Asjakohasel juhul võib kohalik omavalitsus nõuda muu ehitusuuringu tegemist, kui selline vajadus on ilmnenud. ▪ Haljastuse põhimõtteid ei ole määratud. ▪ Heakorra (sh jäätmete käitlus jm) põhimõtetes tuleb juhinduda ptk-st 4.13.11. Jäätmed. ▪ Liikluskorralduse põhimõtete osas tuleb juhinduda ptk-st 4.7. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted. ▪ Tuulegeneraatorid nr 7, 8, 10 ja 11 lubatud rajada 35-ks aastaks, soovitusega vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale alale. Tuulegeneraatorite nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 , 9 ja 12 rajamisel on soovitus vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale alale. Tuulegeneraatorid nr 1, 7, 8 ja 12 kattuvad Väo kihistu perspektiivse alaga, teistel tuulegeneraatoritel kattuvus perspektiivalaga puudub. ▪ Elektrituulikute elueaks arvestatakse kuni ca 50 aastat. Elektrituuliku amortiseerumisel tuleb see asendada uuega või lammutada. Elektrituuliku lammutamise või rekonstrueerimise/uuendamise tähtaeg on kaks aastat, selle kasutamisest välja langemise ajast arvestatuna. ▪ Elektrituuliku 3 ja 6 põhimõtteline asukoht on illustreerival lahendusel planeeritud Varbe peakraavi äärde lahendusega, kus tuuliku vundament ja montaažiplatsid on kavandatud väljaspoole Varbe peakraav kalda ehituskeeluvööndit, kuid rootorilabad ulatuvad Varbe peakraavi kalda ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 5 p 12 kohaselt ei laiene ehituskeeld maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale. Varbe peakraav ei kattu loodusliku veekoguga. ▪ Vajadusel on lubatud ka teisi tuulikuid, mis illustreerival lahendusel on rootorilabadega kujutatud väljaspool Varbe peakraavi, paigutada sarnaselt tuulikuga 3 ja 6 (kehtib LKS § 38 lg 5 p 12 erisus). ▪ Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).105 ▪ Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks tuleb projekteerimisel (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm), mida on võimalik rajada ka väljapoole hoonestusalasid) arvestada ja edaspidi kasutusele võtta meetmed, mis on välja toodud Tabel 8.14. 105 arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 133 ▪ Projekteerimisel tuleb arvestada ja edaspidi on kohustuslik läbi viia seire, mis on välja toodud Tabel 8.15-Tabel 8.17. 134 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Tabel 8.14. Ala 3 põhised leevendusmeetmed. Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Mõju kultuuripärandile Viia arheoloogiatundlikul alal läbi arheoloogiline eeluuring, mille käigus Arendaja Muinsuskaitseamet Ehitusloa saab hinnata edasiste uuringute vajadust ja mahtu ning seda, kuhu oleks taotlemine mõistlik rajatavad positsioonid ja taristud planeerida, et kahju arheoloogiapärandile oleks minimaalne. Vältida alal 3 positsiooni 1 kavandamisel pärandkultuuriobjekti Arendaja KOV Projekteerimine ja (kuusekultuur) raadamist. ehitus Nihutada ala 3 positsioon 12 ümberpööramise tee asukohta selliselt, et see ei kattuks pärandkultuuriobjektiks määratud põlise metsatee/hobuteega. Nihutada ala 3 positsiooni 1 selliselt, et tuulikud labad ei ulatuks pärandkultuuriobjekti kohale. Visuaalne mõju Alale 3 kavandatud tuulikute realiseerimisel nähakse ette Varja küla Arendaja KOV Ehitusloa lõunapiiril, Aa ja Saka külade Tallinn-Narva maantee ääres ning taotlemine Lüganuse aleviku idaküljel paiknevate elamute puhul mõõdukast kõrgemat visuaalset mõju kogevatele üksiktaludele analüüsi koostamist, mis hindab olemasoleva haljastuse piisavust ning vajadusel ja vastava kinnistu omaniku soovil/nõusolekul tema kinnistu piires täiendava taimestiku istutamise vajadust. Müra Planeeringu raames ei fikseerita ühte konkreetset tuuliku tüüpi või Arendaja ja ehitaja KOV Ehitus ja kasutus mudelit, mis selgub hanke käigus. Seega on vajalik müraolukorra täpsustamine (nt ehitusloa etapis) sõltuvalt välja valitud tuuliku tüübist. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb vajadusel välja töötada detailsed meetmed ja tingimused, mis tagavad müra normtaseme (sh öiste) nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades. Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele ajale mitte kavandada. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 135 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on öisel ajal soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB), seda vähemalt aladel, kus eelduslikult on sihtväärtus olemasolevas olukorras tagatud. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB (mis on tagatud ka tuulikute täiskoormusel töötamise korral), kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. Varjutamine Ala 3 puhul tuleb teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid Tuulepargi KOV Kasutus meetmeid (ebasoovitava varjutamise ilmnemise ajal tuulikute operaator/omanik automaatset seiskamist) vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. Mõju linnustikule Ala 3 ulatuses on tuulikute tiivikulabade värvimine soovitatav Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine ja märgatavuse tõstmiseks. Lisaks tohib ala 3 valgeselg-kirjurähni Keskkonnaamet ehitus elupaiga piires ehitada olemasolevatele sihtidele ja nende ristumiskohtadesse. Händkaku, musträhni, väike-kirjurähni ja väike- kärbsenäpi elupaikade kahjustamist – tuulikud ja teed tuleb ehitada eelistatult sihtidele, sihtide ristumiskohtadesse, raiesmikele ja madalamate (< 5 m) puudega noorendikesse. Laanepüü kaitseks liigi 136 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp elupaikades vältida madalal asetsevad õhukaablite, alaliste kinnitustrosside ja piirdeaedade paigaldamist ning tuulikud ja teed tuleb ehitada eelistatult sihtidele, sihtide ristumiskohtadesse, raiesmikele ja madalamate (< 5 m) puudega noorendikesse. Öösorri kaitseks tuulikute ehitamise käigus võimalikult vähe kahjustada olemasolevat taimkatet ning kasutada ära olemasolevaid teid ja sihte. Alal 3 ei tohi tuulikute ja kaasnevate ehitiste rajamiseks vajalikke raietöid (sh raadamine) teha kevadise linnurahu perioodil, s.o vahemikus 15.04– 30.06. Merikotka pesapuust 500 m raadiuses ei tehta mürarikkaid töid (sh metsaraie) pesitsusperioodil 15.02–31.07. Metsa raadamine peab toimuma võimalikult väiksel pindalal. Mõju merikotkale tuleb kompenseerida. Kui Varja merikotkapaar senise Arendaja koostöös Keskkonnaamet Ehitusloa pesapaiga hülgab, tuleb Varja merikotka kodupiirkonnas (ala kuni 10 liigieksperdi ja taotlemine km raadiuses praegusest pesapaigast) uus pesapaik ülesse otsida. Lisaks Keskkonnaametiga tuleb kogu Kirde-Eesti rannikualal (merest kuni 15 km sisemaale) ülesse otsida vähemalt kaks seniteadmata merikotka pesitsusterritooriumi ning paralleelselt otsida sobivaid pesapuid (eelistatult kaitstavate alade sihtkaitsevööndites riigimaal, nt 3-4 alale 2-3 pesa, seega 6-12 pesaalust sobivatele puudele) tehispesade paigaldamiseks. Tehispesade asustamise soodustamiseks saab kasutada merikotkaste lisatoitmist. Kui rannikul pesapaikade leidmine ei õnnestu, võib otsitavat ala laiendada Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa maakonnapiirideni. Koostöös liigieksperdi ja Keskkonnaametiga täpsustatud hüvitusmeetmed esitab arendaja koos ehitusloa taotlusega Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 137 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp Mõju taimestikule ja Alal 3 on soovitatav vältida ehitustegevust III kaitsekategooria Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine ja muudele taimeliikide leiukohtades. Kui ehitustegevus kaitstavate taimeliikide Keskkonnaamet ehitus loodusväärtustele leiukohtades ei ole välditav, siis on soovitatav kaitstavate liikide leiukohtades (eelkõige roomava öövilke ja sulgja õhiku kasvukohtades) ehitustegevus (sh tuulikud) planeerida võimalusel eelkõige olemasolevatele sihtidele (sh tee, kraavi jms sihid) või vahetult sihi kõrvale. Lisaks tuleb alal 3 tuleb väike käopõlle kasvukohas (KLO9347152) raadamisala kavandada võimalikult väikses ulatuses ja maakaabel paigaldada võimalikult tee ja sihi serva. Enne kavandatud tegevuste elluviimist täpsustada taimeisendite paiknemist tööde alal ja hinnata taimeisendite ümberasustamise vajalikkust. Tuleb silmas pidada, et LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu teadaoleva kaitstavate taimeliikide info põhjal ei ole alust arvata, et kavandatav ehitustegevus alal 3 oleks vastuolus LKS § 55 lg-ga 8. Kavandatavatel ehitusaladel, mis ei jää põhikaardijärgsele haritavale maale, hiljutistele uuendusraie lankidele ja noorendikesse, tuleb ehitusloa menetlemise etapiks viia läbi taimestiku inventuur. Inventuuri käigus muu hulgas hinnatakse isendite ümberistutamise võimalikkust, pidades silmas mh LKS § 55 lg-te 7 ja 8 isendikaitsesätteid, ja vajalikkust ning vajadusel korraldada koostöös Keskkonnaametiga taimede ümberasustamine. Täiendavalt lähtuda KSH raames teostatud taimestiku uuringus toodust. EP-ga ehitustegevust (sh kaasnev raadamine) vääriselupaikades ei kavandata. Ehitised, mida on võimalik rajada väljapoole hoonestusalasid (sh nt alajaamad ja muud rajatised (plats, tee jm)) tuleb kavandada väljapoole vääriselupaikasid. Vääriselupaikadesse 138 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp tuulikuid ega juurdepääsuks vajalikku infrastruktuuri (ega muud ehitustegevust) mitte projekteerida. Alal 3 on soovitatav vältida (sh tuulikud ja ehitised, mida on võimalik rajada väljapoole hoonestusalasid) ehitamist tähelepanuväärsetesse kooslustesse. Mõju nahkhiirtele Alal 3 on soovitatav säilitada nahkhiirte elupaigad metsades ja Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine ja veekogude ääres eeskätt alal nahkhiirte uuringus piiritletud Keskkonnaamet ehitus koondumiskohas, kus leiduvad vee- ja varjumetsad. Koondumiskohas on metsa raadamine maakaabli paigaldamisel (ka muu ehitustegevus, mida on võimalik väljapoole hoonestusalasid rajada) soovitatav minimaalselt vajalikus mahus. Kui alal 3 kavandatakse tuulikuid nahkhiirte koondumisalale, siis tuleb sealsed tuulikud peatada nahkhiirte aktiivsusperioodil aprilli keskpaigast septembri lõpuni (15. aprill kuni 30. september) päikeseloojangust päikesetõusuni soodsa lennuilmaga ajal (sademeteta ja sademetevaestel soojadel öödel – vähemalt +6 ºC, mil tuulikute käivitumist lubada alates tuule kiirusest 6 m/s). Soovitatav on meedet rakendada ka koondumisalast idapoolsel metsaalal ning 15. juulist kuni 30. septembrini kogu ala 3 tuulikutel. Tegemist on soovitusliku iseloomuga leevendusmeetmega, mille rakendamata jätmine ei põhjusta olulist keskkonnamõju (ehk tegu on vabatahtliku meetmega). Kuna meede hõlmab mitmeid tuulikuid, võib selle rakendamise põhjendatuse ulatus olla ebapiisavalt tõlgendatav. Seetõttu on soovitatav koostada ehitusloa etapis täiendav ekspertarvamus, milles hinnatakse soovituslike leevendusmeetmete (sh nt automaatsete tuvastussüsteemide) vajalikkust iga tuuliku kaupa Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 139 Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp ning määratletakse konkreetselt, milliste tuulikute puhul on meetme rakendamine otstarbekas. Kui alal 3 arendatakse välja muid võrdväärseid või tõhusamaid leevendusmeetmeid, võib kaaluda koostöös ekspertidega nende rakendamist. Pinnas, pinna- ja Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud Arendaja ja ehitaja KOV ja Projekteerimine ja põhjavesi saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel Keskkonnaamet ehitus sajuperioodidel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms platsid planeerida võimalikult kaugele veekogudest ja kraavidest. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. Jäätmeteke ja Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb Arendaja, ehitaja KOV Ehitus ja kasutus ringmajandus jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele ja tuulepargi õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri operaator/omanik 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige 140 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering Mõjuvaldkond Alapõhine tingimus Täitja Kontrollija Etapp lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul). Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal. Infrastruktuur, Tuulepargi rajamise ja kasutamise etapis tuleb tagada avalikus Arendaja ja KOV Ehitus ja kasutus teedevõrk, mobiilside kasutuses olevate juurdepääsuteede korrastamine, kui ehitus- ja/või tuulepargi hooldustegevuse tulemusena teed kahjustuvad. operaator/omanik Kui pärast tuulepargi rajamist esinevad tuulikute mõju tõttu sidekvaliteedi probleemid, siis tuleb sobivad tehnilised lahendused välja selgitada iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Müra Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 141 Tabel 8.15. Ala 3 puudutavad müra seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra Tuulepargi KOV (vajadusel Ehitusloa kontrollmõõtmised hindamaks planeeringulahenduse vastavust kehtivatele nõuetele. Kui ehitusloa arendaja/ koostöös taotlemine ja menetlemise raames on määratud ka tuulikute tööaja piirangud, siis tuleb lisaks hinnata, kas määratud operaator/omanik Terviseametiga) kasutus tuulikute töörežiimi piirangud müra normtasemete tagamiseks on asjakohased. Linnustik Tuulepargi püstitamisel on vajalik alal 3 läbi viia linnustiku järelseire. Järelseire eesmärgiks on välja selgitada eeluuringuga tuvastatud linnustiku seisundi baastasemete muutumine, mis omakorda võimaldab hinnata negatiivse mõju olemasolu (ja olulisust) või selle puudumist. Samuti on eesmärgiks välja selgitada lindude hukkumissagedus tuulepargis. Ehitusjärgse seirega hinnatakse KSH-s prognoositud mõju suuruse vastavust tegelikule mõjule ja selle alusel otsustatakse juba rakendatud leevendavate meetmete tõhususe üle või vajadusel töötatakse välja täiendavad leevendavad meetmed. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.16. Ala 3 puudutavad linnustiku seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Linnustiku järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise (käivitamise) järgselt ja see peab kestma Tuulepargi KOV ja Kasutus vähemalt 2 hooaega, s.t sisaldama 2 aastast seireperioodi. operaator/omanik Keskkonnaamet Järelseire hõlmab: kaitsealuste haudelinnuliikide inventuuri, mis viiakse läbi kuni 5 aasta jooksul pärast Tuulepargi KOV ja Kasutus tuulepargi valmimist (käivitamist) vähemalt kahel hooajal (aastal). Kahe seireaasta vahele on soovitatav operaator/omanik Keskkonnaamet jätta vähemalt 1 seirevaba aasta. Järelseire hõlmab: hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega Tuulepargi KOV ja Kasutus kahel aastal peale tuulikupargi käivitamist. Soovitatavalt kavandada hukkunud lindude otsimine operaator/omanik Keskkonnaamet samadele aastatele kaitsealuste haudelinnuliikide inventuuriga. Hukkunud lindude otsimise välitööd viiakse läbi ainult lumevabadel perioodidel sagedusega minimaalselt kaks korda kuus. Hukkunud linde 142 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering otsitakse vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiusega alalt mõõdetuna tuuliku tornist. Täpsemalt on metoodikat kirjeldatud maismaalinnustiku analüüsi106 aruandes (ptk 5.3). Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning Tuulepargi KOV ja Kasutus koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab operaator/omanik Keskkonnaamet sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Nahkhiired Tuulepargi püstitamisel alal 3 on vajalik nahkhiirte järelseire läbiviimine, et jälgida tuulepargi rajamisele ja kasutuselevõtule järgnevaid muutusi käsitiivaliste käitumises ning täpsustada võimalikku mõju liigirühmale. Ehitusjärgse seirega hinnatakse KSH-s prognoositud mõju suuruse vastavust tegelikule mõjule ja selle alusel otsustatakse juba rakendatud leevendavate meetmete tõhususe üle või vajadusel töötatakse välja täiendavad leevendavad meetmed. Järelseire kavandamisel lähtuda järgnevast: Tabel 8.17. Ala 3 puudutavad nahkhiirte seiremeetmed. Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Vajalik on hõlmata seiresse eri maastikutüüpidel paiknevad tuulikud. Tuulepargi KOV ja Kasutus operaator/omanik Keskkonnaamet Järelseire peab koosnema kolmest osast: käsidetektoriga uuringust, automaatregistraatoriga uuringust Tuulepargi KOV ja Kasutus ja uuringust tuulikute töökõrgusel. Detektoritega tehtavad nahkhiirte loendused peavad olema läbi operaator/omanik Keskkonnaamet viidud sama metoodikaga nagu toimus käesoleva töö raames teostatud nahkhiirte uuring. Selle jaoks on kõigil uurimisaladel valitud nahkhiirte uuringus käsidetektori loenduspunktid (vt lisa 5). 106 Volke V, Kuus A, Leivits M, Luigujõe L, Mägi M, Ojaste I, Sellis U, Tammekänd I, Väli Ü, Võhandu K. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing. Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 143 Alapõhine seiremeede Täitja Kontrollija Etapp Käsidetektoriga uuring ja automaatregistraatoriga uuring peavad järelseire käigus katma sama Tuulepargi KOV ja Kasutus ajaperioodi, mille kattis käesoleva töö raames valminud nahkhiirte uuring ehk kestma 1. maist kuni 20. operaator/omanik Keskkonnaamet septembrini. Selle käigus tuleb kindlaks teha alal leiduvad nahkhiireliigid, nahkhiirte suhtelise arvukuse muutused piirkonnas ning hinnata nahkhiirte arvukust tuulikute juures. Töö tulemused peavad võimaldama võrrelda nahkhiirte seisundit uuringualal enne ja pärast tuulikute püstitamist. Nahkhiirte arvukust tuleb hinnata ka tuulepargis asuvate tuulikute vahel, kuna tuulepark võib nahkhiiri pärast tuulikute püstitamist ligi meelitada. Uuring teostatakse sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava arendusala tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist. Uuring tuuliku labade töökõrgusel viiakse läbi tuvastamaks rakendatava tööaja piirangu sobivust ja Tuulepargi KOV ja Kasutus täpsustamise vajadust (sh nii täiendava tööaja piirangu seadmise vajadust kui ka algsest piirangust operaator/omanik Keskkonnaamet loobumise võimalust). Nahkhiirte tuvastamiseks labade töökõrgusel sobivad nii ultraheli automaatregistraatorid kui võimalusel ka termokaamera- või radarisüsteemid vms. Uuringu eesmärk on tuvastada nahkhiirte lennuaktiivsust ja seega hukkumisriski labade töökõrgusel, ning selle alusel vajadusel korrigeerida tööaja piirangut vältimaks nahkhiirte arvukat hukkumist. Peale esimest seireaastat tuleb teha vahekokkuvõte tulemustest ja esialgsetest järeldustest ning Tuulepargi KOV ja Kasutus koondada need vahearuandesse. Peale teist seireaastat tuleb koostada seire lõpparuanne, mis peab operaator/omanik Keskkonnaamet sisaldama mh metoodika, tulemuste ja järelduste osa. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Nii seire vahearuanne kui ka lõpparuanne tuleb esitada Keskkonnametile (koos kogutud seireandmetega). Toodud metoodikat võib vajadusel muuta või täpsustada: järelseire lõplik metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. 144 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 9. Joonised Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena Kavandatud tuulikute numeratsioon/nimetused on sama kogu eriplaneeringu vältel ehk lahenduse täpsustumisel protsessis on numeratsioon/nimetused säilitatud 1. Põhijoonis - ala 1 M 1 : 5 000 2. Põhijoonis -ala 2a M 1 : 5 000 3. Põhijoonis – ala 2b M 1 : 5 000 4. Põhijoonis – ala 3 M 1 : 7 000 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering 145 10. Lisad Eriplaneeringu menetlusdokumendid on kättesaadavad Lüganuse Vallavalitsuse dokumendiregistris, mis on kättesaadav lingil: https://atp.amphora.ee/lyganusevv/index.aspx?o=934&o2=10366&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=Evecon%20O%C3%9C%20ja%20Enery%20Estonia %20O%C3%9C%20tuuleparkide%20kohaliku%20omavalitsuse%20eriplaneering Eraldi digitaalsete failidena on digitaalses lisade kaustas järgmised dokumendid: 1) Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koos selle lisadega 2) Kirjavahetus mobiilsidefirmadega 3) Kirjavahetus AS-ga Eesti Raudtee 4) KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja KSH aruandele esitatud kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel 5) KOV EP ja KSH avalikustamisel laekunud arvamused ja nendele esitatud seisukohad 6) KOV EP ja KSH täiendaval avalikustamisel laekunud arvamused ja nendele esitatud seisukohad 7) Avaliku arutelu protokoll (Kiviõli) 8) Avaliku arutelu protokoll (Lüganuse) 9) Avaliku arutelu protokoll (Sonda) 10) Täiendava avaliku arutelu protokoll (Sonda) 11) Keskkonnaameti nõusolek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks  Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering Ala 2a Ü ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Liimala küla ja da o Sõre Kõrkküla Koljala 11 Koljala 13 Koljala RMK 9 Purtse küla Kestla küla Koljala RMK 8 TAUSTAINFO Koljala RMK 7 Olemasolev tuulik Pärandkultuuriobjekt (punkt) Geodeetilised märgid Pärandkultuuriobjekt (joon) Matka küla Pärandkultuuriobjekt (ala) Vääriselupaik Väärtuslik maastik Alla 110 kV elektriliin 110 - 330 kV elektriliin PLANEERITUD LAHENDUS D-kategooria gaasitrass Planeeringu koostamise korraldaja Raudtee Lüganuse Vallavalitsus Eelvalikuala piir Riigitee Töö nimetus Planeeringuala piir Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuulepa Kohalik avalik tee kohaliku omavalitsuse eriplaneering Krunt Metsatee Asukoht Lüganuse vald Hoonestusala Eratee Ida-Virumaa Joonis Planeeritud põhimõtteline tuulik nime/numbriga Muu tee Põhijoonis - ala 2a Asustusüksuse piir Mõõtkava Planeeritud põhimõtteline tuuliku tiiviku ulatus 1:5 000 Hoone koos õuega Projektijuht-planeerija Koljala küla Planeeritud põhimõtteline tuuliku vundament Merlin Kalle Kalda ehituskeeluvöönd Joonise koostaja Planeeritud põhimõtteline juurdepääsutee Maaparandussüsteemi eesvool Jürgen Pikk Kuupäev Planeeritud põhimõtteline montaažiplats Vooluveekogu 10.02.2026 Planeeritud põhimõtteline elektri maakaabelliin Seisuveekogu / suurem vooluveekogu Planeeritud põhimõtteline alajaam Puittaimestik OÜ HENDRIKSON & KO ^ ^ ^ ^ ^ Raekoja plats 9 +372 7409 800 Vähendatud kalda ehituskeeluvöönd ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Märgala Tartu 51004 [email protected] www.dge.ee Saatja: [email protected] Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: 6-1/33-267 Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 2a osas kehtestamise teavitus Kuupäev: 2026-07-13 12:53 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Lüganuse Vallavalitsus edastab 13.07.2026 kirja nr 6-1/33-267. Lugupidamisega Kristel Lahe Sekretär-juhiabi <http://email.mg.lyganuse.ee/o/eJxEzr9OwzAQgPGniTei--OLfcMNFTB05Q0c-5pG1C1qAhJvjyqG7p9--g7963y7lw-_lN3bcfd-fDNSloShGc4zBjdMmTUmVAlni7VNQOCY8inNCaYEio0EojK0SGE1ApogISMJo4wOEj2z8FxzZfIhQl_Gy-9Srt-bj-6h-7aVxV_WZgO_0oiIVVUwKXMVAcw5DxHK_-yoHAd-D3dbr6fbQ_vsD2W3wzMIP0Z_AQAA__-dQz3b>