Pakkumuskutse

PAKKUMUSKUTSE Riigihanke 258287 „Loovagentuuride leidmine Sotsiaalkindlustusametile” minikonkurss ”Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomine” 1. Üldandmed 1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn 1.2 Hanke nimetus „Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomine" 1.3 E-posti aadress teabe [email protected] saamiseks ja pakkumuste esitamiseks 1.4 Pakkumuste esitamise Hiljemalt 22.12.2025 kell 17.00. Pärast nimetatud tähtaeg tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta. 1.5 Pakkumuse jõusoleku 60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et tähtaeg pakkumuste pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul esitamise tähtajast arvates ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima. 1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – hankelepingu projekt; Lisa 3 – Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjal „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“. Lisa 4 – Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjal „Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat“. 1.7 Dokumentide ja andmete Pakkumusena tuleb esitada kujunduse loetelu, mille pakkuja esitab kontseptsiooni kirjeldus koos kahe visuaalse pakkumuse koosseisus näidisega ja pakkumuse maksumus (teenuse maksumus kokku). 1.8 Vastavustingimused Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses toodud tingimustele. 1.9 Eduka pakkuja valik Majanduslik soodsus. Vastavaks tunnustatud pakkumisi hindab Hankija 100-väärtuspunkti süsteemis: Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid Teenuse maksumus 30 Illustratsioonide 30 kontseptsioon koos põhjendusega Visuaalsed näidised 40 Kokku 100 1  Pakkumuste hindamine Eduka pakkuja valiku aluseks on väärtuspunktide tulemus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.  Illustratsioonide kontseptsiooni lahenduse kirjeldust ja esitatud näidiseid hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga antud hinde kohta kirjalikult lühikese sõnalise põhjenduse.  Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumise väärtuspunktid).  Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Väärtuspunktide arvutamine 1) Teenuse kogumaksumus ilma käibemaksuta Hindamiskriteeriumis „Teenuse maksumus”, saab maksimaalsed väärtuspunktid madalaima maksumusega pakkumus. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” – „madalaim pakkumuse maksumus”) / (jagatud) „suurim väärtus” x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 2) Illustratsioonide kontseptsioon ja selle põhjendus (maksimum 30 punkti) SUUREPÄRANE (30 punkti): Kujunduse kontseptsioon näitab, et pakkuja mõistab väga hästi materjalide eesmärke, sihtrühma mitmekesisust ja nende vajadusi kujunduse osas nagu lihtsasti mõistetavus ja visuaalne haaratavus ning psühholoogilise esmaabi põhimõtetega (turvalisus, rahustamine, ühenduse loomine ja lootuse pakkumine) ühtivus. Kujunduse kontseptsioon on selgelt läbimõeldud ja sisuliselt põhjendatud vastates täielikult tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõudmistele. Pakutud kontseptsioon on uudne ja mõjus, sobides samal ajal väga hästi materjali ülejäänud kujunduse ehk muutmisele mitte kuuluvate fotodega. Pakkuja pakub välja lahendusi, mis lisavad psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalidele 2  lisaväärtust, ületades tellija algseid ootusi, ning nende vajalikkus on arusaadavalt põhjendatud. HEA (20 punkti): Kujunduse kontseptsioon näitab, et pakkuja mõistab hästi materjalide eesmärke ja sihtrühma vajadusi. Kontseptsioon on läbimõeldud ja vastab suures osas tehnilises kirjelduses toodud nõudmistele ja psühholoogilise esmaabi põhimõtetele. Pakutud kontseptsioon on uudne, kuid mitte täielikult ülejäänud kujundusega haakuv. RAHULDAV (10 punkti): Kujunduse kontseptsiooni loomisel on materjalide eesmärke, sihtrühma mitmekesisust ja nende vajadusi kujunduse osas arvestatud osaliselt. Kontseptsioon on lahti kirjutatud, kuid vastab tehnilises kirjelduses toodud nõudmistele osaliselt. Kujunduse kontseptsioon on üldjoontes arusaadav, kuid senisest vähe eristuv, kohati psühholoogilise esmaabi põhimõtetega vastuolus ega pruugi sobituda materjalide ülejäänud kujundusega. Kontseptsioon sisaldab pakkuja poolset nägemust tööde teostamise ajakavast. VÄHENE (5 punkti): Kujunduse kontseptsioon arvestab vähesel määral materjalide eesmärke, sihtrühma ja psühholoogilise esmaabi põhimõtteid. Kontseptsioon on vähesel määral lahti kirjeldatud ja põhjendatud ega vasta tehnilises kirjelduses toodud nõudmistele. Kontseptsioon on segane ega sobitu materjalide ülejäänud kujundusega. 3) Visuaalsed näidised (millest üks on psühholoogilise esmaabi põhisammude jälgi-kuula-aita illustreerivad pildikesed/ikoonid ja teine illustratsioon vabalt valitud materjali lõigu või teema kohta) (maksimum 40 punkti) SUUREPÄRANE (40 punkti): Esitatud visuaalsed näidised kajastavad väga hästi psühholoogilise esmaabi tegevussammude ja valitud materjali lõigu/teema tähendust ja olemust. Näidised on meeldejääva disainiga ja emotsionaalselt tasakaalukad. Näidised on kvaliteetselt visualiseeritud ja kasutatavad erinevate teiste materjalide (nt psühholoogilise esmaabi slaidid, lühijuhised, veebimaterjalid vms) peal. Psühholoogilise esmaabi põhisammude illustratsioon on kasutatav must-valgena. HEA (30 punkti): Esitatud visuaalsed näidised kajastavad valdavalt hästi psühholoogilise esmaabi tegevussammude ja valitud materjali lõigu/teema tähendust ja olemust. Näidised on meeldejäävad ja empaatiat ning turvatunnet loovad, kuid mõnevõrra 3  võib olla piiratud nende kasutamine teistes materjalides. RAHULDAV (20 punkti): Esitatud visuaalsed näidised kajastavad osaliselt psühholoogilise esmaabi tegevussammude ja valitud materjali lõigu/teema tähendust ja olemust. Näidised on mõnevõrra liialdatud või emotsionaalselt häirivad ja nende kasutamine teistes materjalides on piiratud. VÄHENE (10 punkti): Esitatud visuaalsed näidised kajastavad vähesel määral psühholoogilise esmaabi tegevussammude ja valitud materjali lõigu/teema tähendust ja olemust. Näidised on visuaalselt ebasobivad, mistõttu ei sobi need kasutamiseks teistes materjalides. 2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. 2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro. 2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. 2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid. 2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. 4  Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461). 3. Minikokursi menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata. 3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. 3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. 3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. 3.4.1. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel; 3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia; 3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist. 3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult 5  soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt punktis 1.9 märgitud hindamiskriteeriumitele. 3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. 3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi edukate pakkujate järjestuse väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Liisuheitmine viiakse läbi veebiaadressil https://wheelofnames.com/et/. 3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras. 3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras. 3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi. 3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele. 6 Saatja: Helen Raja </o=Sotsiaalministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=8de061d196574170b037691db1d565e3-Hel> Saaja: 'Katrin Heimonen', '[email protected]', '[email protected]' Teema: Pakkumuskutsega seotud küsimused-vastused Tere! Olete saanud sotsiaalkindlustusametilt pakkumuskutse psühholoogilise esmaabi illustratsioonide loomiseks. Olen saanud hankega seoses mõned küsimused, millele püüan nüüd järgemööda vastata. ----------------------- Küsimused: Täpselt ei saa aru, mis mahus tööd tuleb eelarvestada. Hange on tehtud illustratsioonide loomisele, samas on küsitud juhendmaterjalide visuaalset kontseptsiooni, illustratsioonide stiili-arvu ja tööde üleandmise all juhenditele CMYKis lõikevaruga faili, mis viitab trükifailile. Et illustratsioonide maht arvuliselt paika saada, eeldaks see, et kõik vajalikud juhendid on algusest lõpuni valmis kujundatud ja see ei ole lihtsalt reaalne pakkumuse faasis - üks fail on 90lk-d, teine 27 lk-d. Palun täpsustage, mis tööd ja mis mahus on vaja hankeks esitada ja kas juhendid tuleb lõpuks täielikult valmis kujundada ja edastada trükifailid? Lisaks, kas saaksite viidata juhendmaterjalis osale, kust leiab praeguse sisu teemal mida on vaja muuta "Psühholoogilise esmaabi tegevussamme „Jälgi – Kuula – Aita“ toetavad illustratsioonid, piktogrammid või ikoonid, mis aitavad tegevused paremini meelde jätta ning oleksid kasutatavad ka must-valgena. “ Millises dolkumendis, mis lk-del see sisu asub, mida on vaja muuta? Otsinguga seda kahjuks failist ei leia. Ja kas hankele on ka eeldatav maksumus? Vastused * Hanke põhisisu on illustratsioonide tellimine. Pakkumusega kogu kujundust esitada ei ole tõesti reaalne. Seetõttu palume pakkumusega esitada: * kujunduse kontseptsiooni, mis annaks meile aimu, kui palju illustratsioone on plaanis luua (võib olla vahemik) ning selgitust, kuidas uued loodavad illustratsioonid toetavad õppimist ja sobituvad materjali ülejäänud kujundusega ehk fotodega, mis muutmisele ei kuulu. Samuti ootame pakkuja poolset arvamust, kas oleks vaja muuta pealkirjade, esikaane tagumise poole ja tagumise kaane värvi (hetkel rohelised) või veel midagi. * 2 näidisillustratsiooni, millest üks on psühholoogilise esmaabi põhisamme illustreerivad pildikesed/ikoonid/illustratsioonid ja teine pakkuja poolt valitud teema/alateema kohta käiv illustratsioon. Eduka pakkuja ülesanded oleksid: * Pakkumuses viidatud illustratsioonide valmis tegemine ja paigutamine wordi failides õigetesse kohtadesse; * kõigi loodud illustratsioonide üle andmine eraldiseisvate failidena; * mõlema juhendmaterjali üle andmine wordi failide kujul, millesse on lisatud loodud illustratsioonid. Vabandame, et tehnilises kirjelduses on nõutud pdf formaati CMYK lõikevarudega, mis tõesti viitaks lõplikult valmis kujundatud materjalile. Eduka pakkuja töö tulemuse põhjal tellib hankija juhendmaterjalidele trüki ja sellele vajalikud eeltööd, sh pealkirjade/peatükkide, esikaane tagumise poole ja tagumise kaane värvi muutmine juhul kui eduka pakkuja kontseptsioon seda vajalikuks pidas. * Psühholoogilise esmaabi tegevussammude Jälgi-Kuula-Aita praegused illustratsioonid leiate psühholoogilise esmaabi juhendist otsestele abistajatele (Lisa 3) lk 25 ja koolitaja juhendist (Lisa 4) näiteks lk 34. Igaks juhuks täpsustan, et ühe juhendi maht praegu Wordis on 65 lk ja teine 90 lk. Mõlemad juhendid on esmakordselt eesti keelde tõlgitud, illustreeritud ja trükitud 2020. aastal. Juhendeid oma senisel kujul on võimalik näha siit <https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/psuhholoogiline_esmaabi_abistajatele_veebi.pdf> ja siit. <https://iris.who.int/server/api/core/bitstreams/7660e753-3c6b-455e-804c-9b7041147a0c/content> Palume tähele panna, et need veebiversioonid on tänaseks läbinud keeletoimetuse ja seetõttu ei ühti sisuliselt pakkumuskutses kaasas olnud materjalidega. * Hanke eeldatav maksumus on kuni 8500 eurot (KM-ga). Head soovides Helen Raja ekspert (vaimne heaolu kriisides) ohvriabi osakond Sotsiaalkindlustusamet ___________________________ 54510252 www.sotsiaalkindlustusamet.ee <http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/> See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri. On 2. Dec 2025, at 16:26, [email protected] <mailto:[email protected]> wrote: Tere! Teile on saadetud dokument Sotsiaalkindlustusameti dokumendihaldussüsteemi kaudu. Pealkiri: Minikonkurss RH 258287 "Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomine" Registreerimise kuupäev: 02.12.2025 Registreerimise number: 5.2-8/30274-1. Olete sotsiaalkindlustusameti hankepartner loovlahenduste tellimisel. Palume teie pakkumist psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomiseks. Pakkumise esitamise tähtaeg on 22. detsember kell 17.00. Kogu vajalik lisainfo pakkumise esitamiseks on leitav kirjaga kaasas olevatest failidest. Küsimuste korral palume pöörduda Helen Raja ([email protected] <mailto:[email protected]> ) poole. Lugupidamisega Helen Raja ekspert (vaimne heaolu kriisides) ohvriabi osakond Sotsiaalkindlustusamet ___________________________ 54510252 Kui olete kirja saanud ekslikult, siis palume anda sellest esimesel võimalusel teada kirja saatjale aadressil [email protected] <mailto:[email protected]> ja kustutada kiri koos kõigi lisatud failidega. <http://www2.rik.ee/delta/SKA_logo.png> Paldiski mnt 80, 15092, Tallinn Tel. (372) 612 1360 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> www.sotsiaalkindlustusamet.ee <http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/> Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide illustratsioonide loomine” Minikonkursi esemeks on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) eesti keelde tõlgitud psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ ja „Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat“ illustratsioonide loomine. Abistaja juhendi eesmärk on anda lugejale lihtsad ja praktilised juhised, kuidas kriisiolukorras inimest toetada. Juhendit kasutatakse SKA psühholoogilise esmaabi koolitustel koolitusmaterjalina. Koolitused on suunatud esmareageerijatele ja kõigile teistele abistavate organisatsioonide ja asutuste töötajatele. Samuti on abistaja juhend leitav veebist kõigile huvilistele. Koolitaja juhendi eesmärk on toetada koolitajat psühholoogilise esmaabi koolituse planeerimisel ja läbiviimisel ning seda kasutatakse psühholoogilise esmaabi koolitajate väljaõppes. Mõlemad materjalid on eesti keelde tõlgitud ja illustreeritud 2020. aastal. Illustratsioonide uuendamise eesmärk on tagada, et psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide visuaalne keel oleks ühtne, ajakohane, sihtrühmale sobiv ja emotsionaalselt toetav. Illustratsioonid peavad toetama juhendi sisu mõistmist ning looma professionaalse ja usaldusväärse visuaalse mulje. Illustratsioonide muutmise vajadus tuleneb järgmistest asjaoludest:  Olemasolevad illustratsioonid ei sobitu juhendites oleva fotomaterjali ega sisuga oma tonaalsuse poolest. Materjalides olevad fotod jäävad muutmata ega kuulu selle hanke raames ümber tegemisele.  Juhendmaterjalide sisu on ajakohastatud, millest suurimaks visuaalset poolt mõjutavaks muudatuseks on psühholoogilise esmaabi põhisammude „vaata–kuula- ühenda“ asendamine „jälgi–kuula–aita“-ga.  Illustratsioone on vajadus kasutada ka teistes psühholoogilise esmaabi teemalistes materjalides, näiteks koolitusslaididel, lühijuhistel ning veebimaterjalides. Teenuse sisu Teenuse raames töötatakse välja juhendmaterjalide uus kujunduse kontseptsioon ning luuakse selle alusel valik neutraalse stiiliga illustratsioone, mis oleksid kasutatavad ka teistes psühholoogilise esmaabi teemalistes materjalides nagu koolitusslaidid, psühholoogilise esmaabi infomaterjalid jms. Illustratsioonide eesmärk on toetada õppimist ja hõlbustada juhendites toodud põhisõnumite meelde jätmist. Teenuse raames asendatakse ohvriabi logo uuendatud logoga ning vajadusel uuendatakse materjalide värvigammat. Valmivad psühholoogilise esmaabi juhendmaterjalide Illustratsioonid peavad olema neutraalsed, lugupidavad, vältima stereotüüpe, tõsiste teemade üle naljatamist ning hirmutavaid või liialdatud kujutisi. Illustratsioonid võivad mõlemas materjalis kattuda tingimusel, et need sobituvad teema/lõikude sisuga. Pakkumusega esitatakse: 1. kujunduse kontseptsioon, mis:  selgitab, kuidas loodavad illustratsioonid toetavad juhendite eesmärke ja õppimist;  tagab ühtse visuaalse stiili materjalide ülejäänud kujunduse (fotode) vahel;  kirjeldab illustratsioonide arvu ning paiknemise põhimõtteid juhendmaterjalides;   toob välja, milline kujundus ja värvitoonid sobiksid materjalide peatükkide, pealkirjade, esikaane tagumise poole ning tagakaane jaoks. Keelatud on materjalides olevate fotode muutmine. 2. kaks visuaalset näidist:  Psühholoogilise esmaabi tegevussamme „Jälgi – Kuula – Aita“ toetavad illustratsioonid, piktogrammid või ikoonid, mis aitavad tegevused paremini meelde jätta ning oleksid kasutatavad ka must-valgena.  Üks vabalt valitud illustratsioon mõne juhendmaterjali teema või alateema kohta. Hiljemalt üks nädal enne töö lõplikku üleandmist peab pakkuja esitama hankijale töö ülevaatamiseks. Tellijal on õigus esitada selle kohta põhjendatud ettepanekuid ja muudatussoove, mille pakkuja kohustub arvesse võtma enne lõplikku üleandmist. Töö üleandmise formaadid Mõlemad juhendmaterjalid antakse Tellijale üle järgmistes formaatides:  valmis kujul pdf formaadis (CMYK, lõikevarudega), mille kvaliteet peab olema kõrge, tagades selge ja terava tulemuse;  veebikasutuseks sobivad failid pdf ja png kujul (RGB värvimudelis);  kõik loodud illustratsioonid eraldiseisvate failidena (pdf ja png). Ajakava ja tähtajad Tööde üleandmise tähtaeg lepitakse kokku Tellija ja Täitja vahel, kuid see ei saa olla pikem kui 6 nädalat peale lepingu sõlmimist. Nõuded teenuse osutamisele 1. Kogu hankeprotsessi vältel on olulisel kohal Täitja ja Tellija vaheline koostöö. 2. Hankelepingu täitmiseks võtab Täitja initsiatiivi, otsib ise vajadusel lisamaterjale ja konsulteerib nende osas Tellijaga. 3. Kõik illustratsioonide ja juhendmaterjalide kujundusega seotud autoriõigused kuuluvad lepingu täitmise järgselt Tellijale. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 4. Täitja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. 5. Valminud illustratsioonid jm töödeldavad failid laetakse tööde üleandmisel üles Tellijaga kokku lepitud keskkonda. Keskkonnahoidlikud tingimused teenuse osutamisele Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1. Töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2. Vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3. Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4. Lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT - serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. Lisa 2 HANKELEPING nr ... Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja________________, registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ____________________, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 30 lõike 1 alusel, lähtudes töövõtjaga … (kuupäev) sõlmitud raamlepingust nr 258287. 1.2. Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 2. Lepingu maksumus ja maksetingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale … (summa sõnadega) eurot ja töö mahule (edaspidi lepingu maksumus). Hinnale lisandub käibemaks/ei lisandu käibemaksu. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid. 3. Kontaktisikud 3.1. Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud: 3.1.1. tellija kontaktisik on ekspert (vaimne heaolu kriisides) Helen Raja, 54510252, [email protected]; 3.1.2. töövõtja kontaktisik on ………………..…………….. (amet, nimi, tel, e-post). 4. Lõppsätted 4.1. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 4.2. Lepingule kehtivad kõik poolte vahel ……… (kuupäev) sõlmitud raamlepingus nr 258287 sätestatud tingimused. 4.3. Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 4.4. Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis puudutavad käesoleva lepinguga ettenähtud tööde teostamist. 5. Lisad 5.1. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: 5.1.1. Lisa 1 Tehniline kirjeldus 5.1.2. Lisa 3 Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjal „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“. 5.1.3. Lisa 4 Psühholoogilise esmaabi juhendmaterjal „Psühholoogiline esmaabi: otseste abistajate juhendamise käsiraamat“. 0 0 0 0 Psühholoogiline esmaabi: otseste abistaja te juhendamise käsiraama t 0 0 0 0 672465 798195 0 0 A v ald a tud Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni poolt 2013. aastal pealkirja all Psycholog ical first aid : F acilitator’ s manual for orienting field w or kers © Wor ld Health Organization 2013 . Maailma T e r viseo r ganis a tsioon on and n ud eesti k eelse v äljaande tõl k e- ja avaldamisloa Sotsiaalkindlustusametile , k es v astuta b ainuüksi eestik eelse tõlk e kvaliteedi ja tõe pärasuse eest. Kui ingliskeelsed ja eestik eelsed väljaanded on vastuolulised, on ingliskeelne originaalversioon siduv ja autentne väljaanne . Muudetud ja ajakohastatud versioonist „ Psühholoog iline esmaabi: otseste abistaja te juhendamise käsiraama t “ 2020 © Sotsiaalkindlustusamet, 202 5 . 7014845 791845 0 0 7127875 918845 PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI 0 0 PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI 7127875 4689475 JUHEND 0 0 JUHEND Psühholoogiline esmaabi: otseste abistaja te juhendamise käsiraama t 666115 791845 0 0 T ÄNUSÕNAD Selle dokumendi kirjutas Leslie Snider ( War T r auma Foundation) tihedas k oostöös Alison Schaf er i ( Wor ld Vision Inter national (WVI)), Mar k van Ommereni (Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni (WHO) v aimse te r vise ja ainete ku r ita r vitamise osa k ond) ja Khalid Saeediga (WHO V aheme r e idaosa pii r k ondlik b ü r oo). Täname jär gmisi toimetajaid: Megan McGr a th (WVI), Dev or a K estel (WHO / P an-Amee r ika T e r viseo r ganis a tsioon), Sa r ah Ha r r ison (Ü R O p a gulaste te r vishoiu v olinik), Inka W eissbe c k er (Inte r n a tional Medical Co r ps ) ja Emma n uel Str eel (konsultant). Illust r a tsioonid: Tööd r ahastasid WHO V aheme r e idaosa piirkondlik b ür oo ja Wor ld Vision A ustr alia . Psühholoogiline esmaabi: otseste a bistajate juhendamise käsiraama t Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele 485775 791845 0 0 7014845 -273050 0 0 7129780 -12065 SISUKORD 0 0 SISUKORD T ÄNUSÕNAD 4 KÄSIRAAMATU ÜLEVAADE 6 Sissejuhatus 7 Kuidas käsiraama tut kasutada 7 Juhendamiseks valmistumine 8 Näpunäited juhendajale 10 JÄRKJÄRGULINE JUHENDAMINE 14 tunnise juhendamise päevak or d 15 Juhendamise moodulid 16 OSA: psühholoogilise esmaabi mõiste ja r aamistik 16 OSA: psühholoogilise esmaabi tege vuspõhimõtete r akendamine 35 OSA: psühholoogilise esmaabi r ollimängud ja kokkuv õte, hoolitsemine enda ja kaaslaste eest, hindamine 52 ABIMATERJALID 65 Lisa 1: psühholoogilise esmaabi taskujuhend 66 Lisa 2: valikuline eel- või järeltest (ühepäevaseks juhendamiseks) 68 Lisa 3: simulatsiooni juhised 71 Lisa 4: näidisjuhtumi juhised 72 Lisa 5: suhtlemisharjutuse juhised 75 Lisa 6: hea suhtlemise jaotusmaterjal 77 Lisa 7: mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks – jaotusmaterjal 78 Lisa 8: haava ta va te inimeste harjutuse juhised 79 Lisa 9: hindamisv or m 82 Lisa 10: lühik e lõõgastumisharjutus abistajale (ühepäevaseks juhendamiseks) 83 Lisa 11: ühepäev ase juhendamise päevak or d 84 KÄSIRAAM A TU ÜLE V AADE KÄSIRAAM A TU ÜLE V AADE 7014845 69850 0 0 7131050 280035 ÜLE V AADE 0 0 ÜLE V AADE SISSEJUHATUS Käesolev käsiraama t on mõeldud a bistajate juhendamiseks psühholoogilise esmaabi andmisel pär ast tõsist kriisi. Psühholoogiline esmaabi kujutab endast inimliku, toeta va ja pr aktilise abi osutamist hädasolija tele, austades nende väärikust, kultuuri ja võimekust. Juhendaja käsiraama tut tuleb kasutada koos väljaandega „ Psühholoogiline esmaabi : juhend otsestele a bistajatele “ ( Psychological first aid: Guide for field wor k ers , Maailma T e r viseo r ganis a tsioon , W ar T r auma F ound a tion , W o r ld V ision Inte r n a tional , 2011). Juhendaja käsiraama tut tuleb kasutada koos väljaandega „ Psühholoogiline esmaabi : juhend otsestele a bistajatele “ ( Psychological first aid: Guide for field wor k ers , Maailma T e r viseo r ganis a tsioon , W ar T r auma F ound a tion , W o r ld V ision Inte r n a tional , 2011). Käsiraamat koosneb kolmest osast: Käsiraamatu ülevaade Selles osas antakse üldist tea v et käsiraama tu kasutamise ja juhendamiseks valmistumise k ohta ning näpunäiteid juhendajale . Järkjärguline juhendamine See osa sisaldab poolepäev ase juhendamise päevak or da ja iga mooduli eta piviisilist kirjeldust, sealhulgas õpieesmärk e, selgitusi ja näpunäiteid juhendajale , kaasasolevaid slaide ning juhiseid rühmaharjutusteks ja aruteluks. Abimaterjalid Selles lisadest koosnev as osas on osaleja tele pr inditavad jaotusmaterjalid. KUIDAS KÄSIRAAMA TUT KASUT ADA Käsiraama tus toodud juhised ja ma terjalid on mõeldud poolepäevaseks juhendamiseks (neli tundi, välja ar va tud pausid), et valmistada ette abistajaid, k es toeta vad hiljuti traumaatilisest sündm usest mõjutatud inimesi. Kui juhendamiseks on r ohk em aega, saa d kasutada teksti väljadel sisalduvaid lisa tege vusi ja slaide ühepäev aseks juhendamiseks (viis ja pool tundi, v älja a r va tud pausid) . V õimalusel tuleks k o r r aldada üh e pä e v aseid juhendamisi, mis v õimald a v ad teemasse põhjalikumalt süveneda. Oluline on kohandada juhendamist ja ma terjale kohaliku kultuuri, keele ja k ontekstiga ning tõenäoliste k r iisiolu k o r dadega, kus juhendatavad sa a v ad inimesi a bistada . T õlki kasutades tuleks juhendamiseks r ohk em aega v ar uda. Hea oleks, kui tõlk on eelnev alt tutvun ud väljaandega „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ ja juhendmaterjalidega. Käesolev käsiraama t on psühholoogilise esmaabi suunis, mida juhendaja saab kohandada oma stiili, kogem uste ja ideedega. Mida osalejad õpivad? Juhendamise eesmär k on tõsta a bistajate suutlikkust kriisioluk or dades: » läheneda olukor r ale nii enda kui ka teiste jaoks ohutult; » pakkuda abivajajatele nii sõnade kui ka tegudega võimalikult palju tuge; » MITTE põhjustada oma tegevusega lisakahju. Juhendamine pakub osaleja tele mitmesuguseid võimalusi oma psühholoogilise esmaabi oskuste ar endamiseks ja praktiseer imiseks. Juhendamine ei anna osaleja tele kliinilisi nõustamisoskusi. Õppe põhieesmärk on teha neile selgeks, mil määral nad saavad pakkuda tuge ja millal tuleks inimene asja tundlikuma abi saamiseks edasi suuna ta. Kellele on käsiraamat mõeldud? Seda käsiraama tut kasuta va tel juhendaja tel on sa geli v arasem vaimse tervise alane või psühhosotsiaalse toe pakkumise kogem us. Kasuks tuleb ka: » eelnev kogem us kriisioluk ordadest mõjutatud inimeste a bistamises; » huvi juhendamise ja koolitamise v astu ning v asta v kogem us. Kes peaksid osalema psühholoogilise esmaabi koolitusel? Psühholoogiline esmaabi on lähenemisviis, mida võivad õppida nii asja tundjad kui ka kõik teised, k es suudavad aida ta kriisiolukorrast mõjutatud inimesi. Nende hulka võivad kuuluda ka tastr oofiabi or ganisatsioonide töötajad või vabatahtlikud (tervishoiuvaldkonnas ja mujal), tervishoiutöötajad, õpetajad, kogukonna liikmed, kohaliku omav alitsuse ametnikud jt. Psühholoogilise esmaabi osutamiseks ei pea a bistajatel olema psühhosotsiaalset ega vaimse tervisega seotud tausta. Abistajad, k es pakuvad kriisi ajal mitmesugust leev endust ja abi, saavad psühholoogilise esmaabi oskusi är a kasutada ka oma igapäeva töös. Osalejad peaksid v astama järgmistele kriteeriumitele: » neil on aega ja tahtmist anda abi kriisioluk orras; » nad on kä ttesaada vad, et aida ta inimesi ; » akuutses kriisi oluk orras abi osutades on nad ühenduses tunn ustatud asutuse või rühmaga (nende ohutuse ja tõhusa r ea geer imise koordineerimiseks). JUHENDAMISEKS V ALMISTUMINE Isegi kui tööta d akuutses kriisioluk orras, peaksi d v ar uma aega ette v almistusteks, et juhendamine laabuks sujuv alt ja osaleja tel oleks sellest kasu. Juhendamiseks aita vad valmistuda muu hulgas jär gmised k ontr ollnimekirjad: 845820 31115 0 0 enda ette valmistamine: mida sul on vaja teada; materjalide , sh jaotusmaterjali ette valmistamine; toimumispaiga ette valmistamine . Enda ettevalmistamine: mida sul on vaja teada Juhendamiseks valmistudes tutvu kõige pealt: 845820 31115 0 0 väljaandega „ Psühholoog iline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele “. käesoleva käsiraama t uga , mis sisaldab jaotusmaterjale, slaide 1 ja tegev usi ; osalej a te taust a ga (kultuu r , k eel, amet, a bistaja r oll); kriisitüüpidega, mille s osalejad abi osuta vad . Slaidid on saadav al veebilehel http://www.who.int/mental_health/resources/emergencies/en/ 7014845 69215 0 0 7131050 280035 ÜLE V AADE 0 0 ÜLE V AADE Väljaanne „ Psühholoo giline esmaabi: juhend otsestele abistajatele “ on paljudes k eeltes tasuta saadaval elektr oonilises PDF-v or mingus 2 ja pa ber koopiaid saab tellida Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni r aam a tupoest 3 . Sam uti tasuks läbi vaada ta jär gmine põhidokument, mis on tasuta saadaval paljudes k eeltes: Inter-Ag enc y Standing Committee (IASC, 2007) Guidelines on mental health and psychosocial support in emerg encies : Chec klist for field use 4 ( „ ÜRO a gentuur ide vahelise alalise k omitee vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe suunised hädaoluk or dades: k ontr ollnimekiri kasutamiseks välitöödel “ ). Materjalide, sh jaotusmaterjali ettevalmistamine An na kõigile osaleja tele 2-leheküljelise psühholoogilise esmaabi taskujuhendi (vt lisa 1) prinditud k oopia nende k ohalikus k eeles . V õimaluse k o r r al an na neile ka jaotusm a terjalid, m uud m a terjalid ja väljaanne „ Psühholoo giline esmaabi: juhend otsestele abistajatele “ kohalikus k eeles. Mär kus: psühholoogilise esmaabi taskujuhendi ja jaotusmaterjalid leia te ka väljaandest „ Psühholoo giline esma a bi: juhend otsestele a bistajatele “. K o nt r olli Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni v eebilehelt, kas juhend on juba kohalikus k eeles olemas. Kohanda juhendma terjale v asta v alt osaleja te kultuuri taustale ja sotsiaalsele k ontekstile. Näiteks kohanda või loo uusi näidisjuhtumeid sõltuvalt kohalikust k ontekstist ja er ineva test kriisioluk ordadest, millega osalejad võivad kokku puutuda. Sam uti muganda juhendamise päevak or da v asta v alt oma koolitusele , st lisa konkr eetsed algus- ja lõpukellaajad. Kasuta järgmist k ontr ollnimekirja, et kõik sinu prinditud ma terjalid oleksid juhendamiseks valmis (vt lisad): 666115 31750 0 0 psühholoogilise esmaabi taskujuhend kohalikus k eeles; 666115 341630 0 0 „ Psühholoog iline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele “ (elektrooniline või prinditud koopia); seminari päevak ord; eel- või järeltest (valikuline); näidisjuhtum ja simulatsiooni juhised; suhtlemisharjutuse juhised; haava ta va te inimeste harjutuse juhised; jaotusmaterjalid (need leia d ka väljaandest „ Psühholoog iline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele “): » hea suhtl us , » mida saavad hooldajad teha la ste abi sta miseks ; 691515 14605 0 0 kirjalik hindamisv or m. Vt http://www.who.int/mental_health/publications/guide_field_w or kers/en/index.html Vt http://apps.who.int./book or ders/ Vt http://humanitarianinfo.org/iasc/pageloader.aspx?page=content-products-products&amp;productcatid=22 Toimumispaiga ettevalmistamine Juhendamise läbiviimise k oht oleneb mõneti situatsioonist. Akuutses kriisioluk orras ei pruugi k orr alikud koosolekuruumid olla kä ttesaada vad. Nende asemel võib kasutada alter na tii vseid k ohti, näiteks telki v õi isegi v älistingi m usi . V eendu, et k oht on sob i v ja juhendamiseks v almis, kasutades järgmist k ontr ollnimekirja: 845820 31115 0 0 piisav alt ruumi kõigile osaleja tele; piisav alt mugav ja turvaline; 852170 349885 0 0 piis a v alt p r i v a a tne ja v aikn e ; v ajadusel k ont r olli enne juhendamist toi m umispaiga helisüsteemi; 852170 349885 0 0 lauad ja toolid, mida saab liigutada või va balt ümber seada, et võimaldada r ollimäng e ja r ühma tööd; 845820 343535 0 0 sülea r vuti ja LCD-p r ojekto r , kui on olemas elekter ( v astasel juhul kasut a slaididest prinditud jaotusma terjale); pa ber - või mar k ertahv el ja mar k er id; teip või r õhknaelad paberi kinnitamiseks; pliia tsid ja märkmikud osaleja tele; registreer imisleht ja nimesildid (kui neid kasutatakse); joogid ja suupisted. 666115 46990 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE Juhendajana saa d õpikeskkonda täiustada: oskuste kujundamisega; turvalise ja toeta va õhkkonna loomisega; osalusõppe kasutamisega; hea ajakasutusega. Oskuste kujundamine Juhendades püü a v or mida oskusi ja omadusi, mida soo vi d osaleja tele õpetada: » ole osalejaid kaasa tes sõbralik, heatahtlik , lõõgastunud ja r ahulik; » demonst r eeri head v erbaalset ja mitte v erbaalset suhtlemisoskust, näida tes oma sõnade ja kehakeelega üles huvi ja indu; » näi ta üles lugupidamist ja austust ning är a mõist a k ohut. Kui tegutse d koos kaasjuhendajaga, siis püü a edasi anda head r ühmavaimu ja v astastikust toetust, mis oleks kriisi sündmuskohal eeskujuks nii enda kui ka rühmakaaslaste eest hoolitsemisel. T ur valise ja toetava õhkkonna loomine Psühholoogilise esmaabi koolitus hõlmab kriisioluk or d i ja stressi reaktsioon e käsitlevaid arutelusid ning r ollimänge . See võib olla seotud osaleja te endi kogem ustega ning nende mälestuste, tunnete ja r eaktsioonidega v arasematele või praegustele sündm ustele. Mõnda osaleja t võib otseselt mõjutadaka seesama kriis, milles nad abi osuta vad. Juhendaja eesmär k on luua juhendamiseks turvaline ja 7014845 69215 0 0 toeta v õhkkond. 7131050 69850 ÜLE V AADE 0 0 ÜLE V AADE » Pane juhendamise alguses paika põhireeglid, et õhkkond oleks kõigi jaoks innustav ja toet a v . » Juhendamist alustades ole valmis käsitlema ka häiriva sisuga lugusid või isiklikk e kogemusi. » K ui a r utelu tundub r ühma jaoks liiga häi r i v , siis pehmenda seda v õi lõpet a selle käsitlemine . » Kui osalejad näivad oleva t häiritud või pöörduvad sinu poole m ur edega, siis ole valmis neid aitama: » kuula nad är a ilma hukka mõistma ta ja ai ta neil r ahuneda; » loo võimalusi, et nad tunneksid end juhendamistegevustes osaledes hästi; » vajadusel võimalda juurdepääs täiendava abi saamiseks, kui see on võimalik. Osalusõppe kasutamine Osalusõppe meetodid , nagu simulatsioonid, r ollimängud ja näidisjuhtumid , on võimsad vahendid, mis aita vad täiskasvan utel ar endada oma psühholoogilise esmaabi andmise oskusi. Mida r ohk em aega peavad osalejad harjutama oma suhtlemis- ja abistamisoskusi, seda suurema t kasu nad juhendamisest saavad. Kuna osalejad v õta vad endale a bistaja või abivajaja rolli , elavad nad sa geli oma osasse sisse ning kogevad v ahetult, millistest ütlustest või tegudest on kasu ja millistest mitte. Osaleja tel on võimalus ka tsetada oma abistamisoskusi ohutus keskkonnas, kus nad saavad ta gasisidet ja õpivad üksteiselt. Need meetodid võimaldavad ühtlasi arutada, kuidas kohandada psühholoogilist esmaabi kohalikus k ontekstis. Mõne osaleja jaoks on osalusõppe meetodid uued ja nad võivad tunda end r ollimängudes k ohmetult. See võib aida ta neil endale tunnistada, et kolleegide ees eksimisega riskimine nõuab julgust ja kõik saavad psühholoogilise esmaabi oskuste harjutamisega vähemal või r ohkemal määral hakkama. Mõlemad on õppimise jaoks olulised kogemused . Nõuanded osaleja te julgustamiseks » Alusta sissejuha tusega, mille käigus osalejad saavad üksteisega tutvuda. » Õp i selgeks osaleja te nimed ja kasuta neid (abiks on nimesildid). » Küsi osaleja telt, millised on nende ootused juhendamisele . » Kasuta osaleja te kaasamiseks mänge . » Piira loenguaega. Kaasa osalejaid ideede ja kogem uste v ahetamisse pigem dialoogi kaudu. » Selgita välja osaleja te senised teadmised ja loomupärane abivalmidus. » Kui osalejad harjuta vad uusi oskusi, siis ole julgusta v ja positiivne . » An na ta gasisidet ala ti taktitundeliselt: küsi kõige pealt „mis läks hästi“ ja seejär el „mida saaks teha paremini“. » Esita küsimusi ja an na aega selgitusteks. » Ole ava tud ta gasisidele juhendamise k ohta ja te e vajadusel parandusi. Nõuanded r ühma tööks » Ole teadlik väga v aiksetest või häbelik est osaleja test ja neist, k es aruteludes domineerivad. Püü a ta gada, et igaüks saaks aktii vselt osaleda. » Moodusta r ühma tööks halla ta va suurusega rühmad (4–6 osalejat), et võimaldada kõigile elava t dialoogi ja aktiivset osalust. Nõuanded osaleja te kultuuri tausta ja sotsiaalse k ontekstiga kohanemiseks » Julgusta osalejaid välja mõtlema näiteid juhtumitest, mis sobivad oluk orr a ga, milles nad abi osuta vad. » Palu osaleja tel arutleda teemal, kuidas nad kohandaksid psühholoogilist esmaabi oma kultuurikeskkonnas. On täiesti normaalne , et psühholoogilise esmaabi demonstreer imisel tee vad vigu nii juhendajad kui ka osalejad . V eendu, et osalejad mõist a v ad, mida kujut a v ad endast head psühholoogilise esma a bi v õtted ja mida tuleks v ältida . T oo iga p r aktilise teg e vuse lõpus selgelt v älja põhipunktid või kõige olulisem, mis tuleks õpitust meelde jätta. Kirjuta põhipunktid tahvlile või näi ta slaide ning vii ta 2-leheküljelisele psühholoogilise esmaabi taskujuhendile . Hea ajakasutus Ajakasutus on tõhusa koolituse lahutama tu osa. P äe vak or d aita b juhendamist paremini ajastada. Mõnik or d on siiski r ask e hinna ta, kui palju aega r ollimängule või harjutusele kulub , või siis soo vi d pühendada mõne teema selgitamisele r ohk em aega. Aja tõhusaks kasutamiseks pööra tähele panu järgmistele nõuannetele . » V a r u enne koolituse algust aega saabumiseks ja r egistreerumiseks. » Alusta ja lõpeta õigel ajal. » Juhendamise alguses aruta osaleja tega läbi päevak or d ja pea kinni üldisest kav ast ( sh lühik estest pausidest). » Är a kuluta liiga palju aega slaididele . Pigem jät a piisav alt aega ar uteludele , r ollimängudele ja simulatsioonidele , mille kaudu toimub tõenäoliselt suurem osa õppimisest. » Hal da r ollimängude pikkust , et need ei k estaks liiga kaua. » Kui kasuta d tõlki, siis arvesta sellega, et kõik võtab r ohkem aega. » Jä t a juhendamise lõpus aega küsim usteks, selgitusteks ja hindamiseks. 0 792480 0 0 JÄRKJÄRGULINE JUHENDAMINE 4-TUNNISE JUHENDAMISE P ÄE V AKORD ( V .A P AUSID) 7014845 1391920 0 0 7146290 1478280 JÄRK-JÄRGU L T 0 0 JÄRK-JÄRGU L T Ühepäev ase juhendamise päevak or d – vt lisa 11. Ülevaade Kestus T eema/tegevus Enne juhendamist Osaleja te saabumine ja registreer umine I osa (70 minutit) Psühholoogilise esmaabi mõiste ja r aamistik 10 min utit T e r vitus ja sissejuh a tus » Tutvumine ja ootused » Eesmärk ja päevak or d » Põhireeglid 10 min utit Mis mõte tuleb pähe , kui kuulete väljendit „psühholoogiline esmaa bi“? » Hoolitsemine ennekõik e iseenda eest 20 min utit Kriisisündmuse simulatsioon ja arutelu 10 min utit Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi » Psühholoogiline esmaabi vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe r aamistikus » Psühholoogilised r eaktsioonid kriisisündm ustele » Peamised vastupidavuse (kaitse) tegurid 15 min utit Psühholoogiline esmaabi: k es, millal ja kus? 5 min utit Psühholoogilise esmaabi ülevaade » Ellujään ute sa gedased vajadused » Mida vajavad abistajad » Ülevaade põhimõtetest „v almistu … jälgi , kuula ja aita “ Paus 15 minutit II osa (85 minutit) Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete r akendamine 20 min utit Rühma töö näidisjuhtumiga 10 min utit Jälgi » Otsi kaitset » Inimesed, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist » T õsise st r essi reaktsiooniga inimesed 30 min utit K uula » Rollimäng: kuulamine » Demonstra tsioon: inimeste aitamine , et nad r ahuneksid » Hea suhtlemine 15 min utit Ait a » V õimald a põh i v ajaduste r ahuldamist » T oet a positi i vset toimetulekut » V õimald a te a v et » V õimald a sotsiaalset tuge » Abistamise lõpetamine 10 min utit Kohandamine kohaliku kultuurik ontekstiga Paus 15 minutit III osa (85 minutit) Psühholoogilise esmaabi r ollimängud, haava ta vad inimesed, psühholoogilise esmaabi ülevaade , enda ja kaaslaste eest hoolitsemine, hindamine 30 min utit Psühholoogilise esmaabi r ollimängud 20 min utit Inimesed, k es vajavad tõenäoliselt er itähelepanu 10 min utit Psühholoogilise esmaabi ülevaade » Mis on eetika seisukohast lubatud ja mis mitte 15 min utit Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine 10 min utit Hindamine ja lõpetamine OSA MOODULID: PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI MÕISTE JA RAAMISTIK T ervitus ja sissejuhatus (10 minutit) Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » mõistma juhendamise üldisi eesmär k e , päevak or da ja meetodeid ; » nõustuma tulem usliku ja toeta va tööõhkkonna põhir eeglitega . Materjalid » Juhendamise päevak or d Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » mõistma juhendamise üldisi eesmär k e , päevak or da ja meetodeid ; » nõustuma tulem usliku ja toeta va tööõhkkonna põhir eeglitega . Materjalid » Juhendamise päevak or d Psühholoogiline esmaabi Inimeste toetamine pär ast kriisisündmust Psühholoogiline esmaabi Inimeste toetamine pär ast kriisisündmust T utvumine ja ootused T utvusta end kui juhendaja t, öeldes oma nime ja or ganisatsiooni (nt ette v õtte või asutuse) ning kirjelda lühidalt oma asjasse puutuvaid kogemusi. Alusta osaleja te tutvustamist, paludes kõigil lühidalt öelda: oma nime; or ganisatsiooni või koha, kust nad tule vad. Kui koolitusel osaleb väik e rühm (vähem kui 15 osalejat), v õi d paluda neil nimetada ühe asja, mida nad loodavad juhendamise käigus õppida. P eatu tutvumisel võimalikult lühidalt, eriti suur e rühma k orr al. ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: JÄÄSULA TAMISHARJUTUS Mäng – 5 minutit See harjutus sisaldab küsimusi osaleja te kogem uste k ohta kriisioluk or dades ja k er gema te küsi m ustega . V ajaduse k o r r al k ohand a küsi m usi k onteksti ja kultuu r iga . Ütle osaleja tele : „ P alun tõuse püsti ja plaksuta , kui ... » sõitsi d siia täna kauem kui tund ; » ole d kunagi töötan ud kriisikoldes ; » sinu lemmikvärv on sinine ; » ole d kunagi elanud kohas , kus oli kriis ( nt üleujutus ); » ole d hea tantsija või laulja ; » ole d kunagi kriisioluk orras kedagi emotsionaalselt aidanud ; » magasi d täna öösel hästi .“ ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: JÄÄSULA TAMISHARJUTUS Mäng – 5 minutit See harjutus sisaldab küsimusi osaleja te kogem uste k ohta kriisioluk or dades ja k er gema te küsi m ustega . V ajaduse k o r r al k ohand a küsi m usi k onteksti ja kultuu r iga . Ütle osaleja tele : „ P alun tõuse püsti ja plaksuta , kui ... » sõitsi d siia täna kauem kui tund ; » ole d kunagi töötan ud kriisikoldes ; » sinu lemmikvärv on sinine ; » ole d kunagi elanud kohas , kus oli kriis ( nt üleujutus ); » ole d hea tantsija või laulja ; » ole d kunagi kriisioluk orras kedagi emotsionaalselt aidanud ; » magasi d täna öösel hästi .“ 7014845 -2273935 0 0 7146290 -2188210 JÄRK-JÄRGU L T 0 0 JÄRK-JÄRGU L T Eesmärk ja päevakord Selgita , et juhendamise eesmär k on aida ta osaleja tel teada saada, mida öelda ja teha, et toetada neid, k es on hiljuti kogenud kriisisündm ust. Psühholoogiline esmaabi on meetod, mida võib kasutada ka igapäeva töös, mitte üksnes ulatusliku kriisisündmuse ajal. Psühholoogiline esmaabi : juhend otsestele abistajatele » » Psühholoogiline esmaabi : juhend otsestele abistajatele Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni v äljaanne http://www.who.int/mental_health/emergencies/en/ K oostöös järgmiste organisatsioonidega : Maailma T e r viseo r ganis a tsioon War T r auma Founda tion Wor ld Vision Inter national » Heaks kiitnud 24 ÜRO/VVO r ahvusvahelist or ganisatsiooni » Saadaval paljudes k eeltes Psühholoogiline esmaabi : juhend otsestele abistajatele » » Psühholoogiline esmaabi : juhend otsestele abistajatele Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni v äljaanne http://www.who.int/mental_health/emergencies/en/ K oostöös järgmiste organisatsioonidega : Maailma T e r viseo r ganis a tsioon War T r auma Founda tion Wor ld Vision Inter national » Heaks kiitnud 24 ÜRO/VVO r ahvusvahelist or ganisatsiooni » Saadaval paljudes k eeltes Selgita , et „ Psühholoog iline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele “ on selle koolituse põhialus. Mida koolitus hõlmab » Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi » Psühholoogilise esmaabi k oht kriisioluk orr ale r ea geer imises » Psühholoogiline esmaabi : k es , millal ja kus » T eg e vuspõhimõtted : v almistu , jälgi , kuula ja aita » Hea suhtlemisoskus » Inimesed , k es vajavad tõenäoliselt er itähelepanu » Psühholoogilise esmaabi kohandamine kohaliku k ontekstiga » Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine Mida koolitus hõlmab » Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi » Psühholoogilise esmaabi k oht kriisioluk orr ale r ea geer imises » Psühholoogiline esmaabi : k es , millal ja kus » T eg e vuspõhimõtted : v almistu , jälgi , kuula ja aita » Hea suhtlemisoskus » Inimesed , k es vajavad tõenäoliselt er itähelepanu » Psühholoogilise esmaabi kohandamine kohaliku k ontekstiga » Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine Jaga osaleja tele päevak or d ja tutvusta seda lühidalt, sealhulgas käsitleta vaid põhiteemasid ja ajakav a. Selgita juhendamisel kasutata vaid meetodeid ja r õhuta jär gmisi punkte . » Juhendamine keskendub pr aktilistele oskustele ja on inter aktiivne . » T eg e vused on v älja tööt a tud nii, et need ann a v ad osalejatele v õimaluse harjutada ja üksteiselt õppida. » Igaühe o salus on p r otsessi jaoks olulin e . » Üksteise ees harjutusi tehes on kõik osalejad võrdses oluk orras. Me kõik ütleme ja teeme asju väga hästi ning me kõik teeme vigu. Nii me koos õpimegi. » V õt a seda kui v õimalust harjutada ja õppida, et tunda end r eaalses olu k o r r as kindlalt. Põhireeglid Palu osalistel mõelda, millistes põhir eeglites tuleks kokku leppida, et m uuta tege vus tulem uslikuks ja luua igaühe jaoks mugav tööõhkkond. Kirjuta nende v astused tahvlile . P õhi r eeglite lõplik nimeki r i v õiks sisaldada jä r gmist . » P ärast pause ole õigel ajal kohal. » Lülita oma telef on välja . » Är a katk esta kõneleja t. » Säilita konfidentsiaalsus – lood (nii meie kui ka teiste omad) jäävad sellesse ruumi. » Är a r ää gi isiklik est asjadest, mida teised ei peaks teadma. » Rääkides kellegi teise kogem usest, är a kasuta tuvastata vaid nimesid või muid andmeid. » Austa teiste arvamusi. » Osale täielikult harjutustes. » An na ta gasisidet ala ti nii: kõige pealt – mis läks hästi, seejär el – mis oleks võinud minna paremini . Lõpuks ar v esta, et koolitusel võib ette tulla häirivaid lugusid või jagatakse isiklikk e kogemusi. Me peame olema üksteise suhtes peenetundelised. Pak u igale osalejale , kellele harjutus või teema põhjustab ebamuga vust, võimalust v estelda abistaja(te) ga . ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: V ALIKULINE EELTEST 5 minutit Vt eel- või järeltesti küsimus i lisas 2. An na osaleja tele eeltesti tegemiseks 5 min utit ( mõni osaleja võib paluda r ohk em aega , kuid püü a lubada mitte üle 10 minuti ). Juhendamise lõpus v õi d lasta osaleja tel testi uuesti teha , et hinna ta koolituse mõju nende teadmistele ja enesekindlusele psühholoogilise esmaabi osutamisel . Mär kus : är a an na seda testi , kui osalejad ei pruugi keele barjääri või puuduliku kirjaoskuse tõttu küsim ustest aru saada . ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: V ALIKULINE EELTEST 5 minutit Vt eel- või järeltesti küsimus i lisas 2. An na osaleja tele eeltesti tegemiseks 5 min utit ( mõni osaleja võib paluda r ohk em aega , kuid püü a lubada mitte üle 10 minuti ). Juhendamise lõpus v õi d lasta osaleja tel testi uuesti teha , et hinna ta koolituse mõju nende teadmistele ja enesekindlusele psühholoogilise esmaabi osutamisel . Mär kus : är a an na seda testi , kui osalejad ei pruugi keele barjääri või puuduliku kirjaoskuse tõttu küsim ustest aru saada . 7014845 -1163955 0 0 7099300 -1077595 JÄRK-JÄRGU L T 0 0 JÄRK-JÄRGU L T Mis mõte tuleb pähe, kui kuule d väljendit „psühholoogiline esmaabi“? (10 minutit) Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » olema uurinud mõiste „ psühholoogiline esmaabi “ tähendust ; » olema saanud põhiteadmised sellest , mida kujutab endast psühholoogilise esmaabi osutamine ; » teadma , kui oluline on hoolitseda iseenda ja rühmakaaslaste eest . Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » olema uurinud mõiste „ psühholoogiline esmaabi “ tähendust ; » olema saanud põhiteadmised sellest , mida kujutab endast psühholoogilise esmaabi osutamine ; » teadma , kui oluline on hoolitseda iseenda ja rühmakaaslaste eest . 485775 -38735 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE See on lühike interaktiivne arutelu. Püü a dialoogi tempot üleval hoida, julgustades andma lühikesi vastuseid ja piirates pikki, ning kutsu osalejaid üles välja pakkuma ideid. Alustuseks küsi osaleja telt: „Milliseid kriise ole d kohanud oma elus või töös?“ Tä psemalt v õi d küsida: » sündm uste k ohta, mis mõjutasid samal ajal paljusid inimesi (loodusõnnetus, lennuõnnetus, sõda või konflikt ); » üksikisikuid mõjuta n ud sünd m uste k ohta ( liiklus õnnetus, r ö ö v , tulekahju k odus). Kriisid , millega ole d kokku puutunud » Ulatuslikud sündmused , mis mõjutasid paljusid loodusõnnetus , lennuõnnetus , sõda või konfl ikt » Üksikisikuid mõjutanud sündmused liiklus õnnetus , r ö ö v , tulekahju k odus » Millised olid inimeste füüsilised , sotsiaalsed ja psühholoogilised r eaktsioonid ? » Mida tehti inimeste abistamiseks ja toetamiseks ? Kriisid , millega ole d kokku puutunud » Ulatuslikud sündmused , mis mõjutasid paljusid loodusõnnetus , lennuõnnetus , sõda või konfl ikt » Üksikisikuid mõjutanud sündmused liiklus õnnetus , r ö ö v , tulekahju k odus » Millised olid inimeste füüsilised , sotsiaalsed ja psühholoogilised r eaktsioonid ? » Mida tehti inimeste abistamiseks ja toetamiseks ? Uuri osaleja telt, kuidas inimesed kriisidele r ea geer isid. Seejär el küsi , mida tehti kriisist mõjutatud inimeste abistamiseks, eelkõige emotsionaalseks või sotsiaalseks toetamiseks: „Mida inimesed r ääkisid või tegid ja kas sellest oli nendes oluk or dades kasu?“ Palu osaleja tel lühidalt välja tuua mõned punktid. See annab neile ideid, mida kasulikku öelda ja teha eesseisvas simula tsiooniharjutuses. MIS MÕTE TULEB P ÄHE, KUI KUULE D V ÄLJENDIT „PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI“ MIS MÕTE TULEB P ÄHE, KUI KUULE D V ÄLJENDIT „PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI“ Seejär el küsi osaleja telt: „Mis mõte tuleb pähe , kui kuule d väljendit „psühholoogiline esmaa bi“?“ Las e ideedel va balt voola ta ja kaasa arutellu kogu rühm. Mõned v astused kajasta vad täpselt psühholoogilise esmaabi eri aspekte, näiteks emotsionaalse toe pakkumist, inimeste a bistamist praktiliste v ajaduste r ahuldamisega, är akuulamist jms. Osalejad võivad anda ka valesid v astuseid, mis ei kuulu psühholoogilise esmaabi alla, näiteks nõustamine , r avimid või psühhoter aapia . Suuna osalejaid nii, et nad annaksid v astuseid, mis selgitavad psühholoogilist esmaabi õigesti . Selgita osaleja tele, et hoolima ta mõistest „psühholoogiline esmaabi“ ei tee selles koolituses osalemine kellestki nõustajat ega psühhoter a peuti . Küll aga õpivad nad seda, kuidas toetada teisi inimlikult ja pr aktiliselt. Hoolitsemine ennekõike iseenda eest V õt a hetk aega , et a r utada ja kirja panna jä r gmist : » Mida ma teen selleks , et enda eest hoolitseda ? » Mida tee vad m in u rühmakaaslased ( perekond , kolleegid ), et hoolitseda üksteise eest ? Hoi a paber hilisema arutelu jaoks alles . Hoolitsemine ennekõike iseenda eest V õt a hetk aega , et a r utada ja kirja panna jä r gmist : » Mida ma teen selleks , et enda eest hoolitseda ? » Mida tee vad m in u rühmakaaslased ( perekond , kolleegid ), et hoolitseda üksteise eest ? Hoi a paber hilisema arutelu jaoks alles . Selgita osaleja tele, et enne ülejäänud tege vusi on oluline alustada endast hoolimisega. Kriisioluk orras a bistajatena töötades peame kandma eriti suurt hoolt iseenda heaolu eest, et saaksime hoolitseda võimalikult hästi teiste eest. Palu osaleja tel arutada ja paberile kirja panna järgmist: » Mida teed enda eest hoolitsemiseks ja oma stressi ohjeldamiseks? » Mida tee vad sinu rühmakaaslased (perekond, kolleegid), et hoolitseda üksteise eest? Palu neil see paber alles hoida, sest hiljem tuleme juhendamise käigus nende punktide juurde ta gasi. Kriisisündmuse simulatsioon ja arutelu (20 minutit) Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » teadma , mis tunne on olla kriisioluk orras a bistaja või abivajaja » » » suutma kirjeldada , millist abi võivad er inevad inimesed vajada ; suutma v ahet teha , millistest ütlustest või tegudest on psühholoogilise esmaabi andmisel kasu ja millistest mitte ; aimama , milliseid oskusi ja teadmisi nad peavad ar endama , et osutada tõhusalt psühholoogilist esmaabi ; oskama kriisioluk orras abi osutades hinna ta turvalisusega seotud küsimusi . Materjalid » Simulatsiooni juhiste jaotusmaterjal iga rühma jaoks ( vt lisa 3) Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » teadma , mis tunne on olla kriisioluk orras a bistaja või abivajaja » » » suutma kirjeldada , millist abi võivad er inevad inimesed vajada ; suutma v ahet teha , millistest ütlustest või tegudest on psühholoogilise esmaabi andmisel kasu ja millistest mitte ; aimama , milliseid oskusi ja teadmisi nad peavad ar endama , et osutada tõhusalt psühholoogilist esmaabi ; oskama kriisioluk orras abi osutades hinna ta turvalisusega seotud küsimusi . Materjalid » Simulatsiooni juhiste jaotusmaterjal iga rühma jaoks ( vt lisa 3) 7014845 -1451610 0 0 485775 -102235 0 0 7158355 -1329690 I OSA MOODULID 0 0 I OSA MOODULID NÄPUNÄITED JUHENDAJALE See harjutus kaasab kõik osalejad ja aita b neil üksteisega mugav alt r ollimängu mängida. Luba osalejatel umbes 5 min utit oma r olle simulatsiooniks ette valmistada. Simulatsioon ise peaks kestma maksimaalselt umbes 5 min utit. Rollimäng võib mõjuda erutavalt, seega andke osalejatele pärast lõpetamist paar min utit aega , et minna ta gasi oma toolide juurde või korrastada ruumi, kui on liigutatud mööb lit jne. Hal da aega hästi, et aruteluks jääks 10 min utit. Simulatsiooniks on linnapiir konda ta banud maav är in. K ui see teema võib põhjustada osalejatele stressi ( näiteks kui nad on hiljuti läbi elanud sarnase sündmuse), siis kaalu teistsuguse simulatsiooni väljamõtlemist. Simulatsioon Simulatsioon Jaga osalejad kahte rühma. An na rühmale 1 kriisist mõjutatud inimeste simulatsiooni juhised ja rühmale 2 a bistajate juhised (vt lisa 3). A n n a neile ette valmistamiseks 5 min utit. Julgustakummagi rühma liikmeid jääma oma r ollidesse kogu simulatsiooni ajaks, et m uuta see võimalikult tõeliseks. Rühm 1 jääb koos (pea)juhendajaga ruumi. Rühm 2 lahkub koos juhistega ruumist. Kaasjuhendaja olemasolul võib ta saa ta rühma 2 väljaspool õpi ruumi ning anda täiendavaid juhiseid või v astata küsim ustele. Kui kaasjuhendaja t ei ole , siis aruta kõige pealt rühmaga 1 läbi nende juhised, v asta kõikidele küsim ustele, julgusta neid v õtma oma r olle ning luba neil mööb lit va balt ümber tõsta, kui see on vajalik sündmuskoha ette valmistamiseks. Seejär el v ee da mõned minutid rühma 2 osaleja tega väljaspool ruumi, et v astata küsim ustele ja julgustada neid arutlema, kuidas nad saaksid organiseeruda ja valmistuda selleks, mis võib neid ees ooda ta. K ontr olli , kas rühma 1 osalejad on valmis, ning kutsu sisse rühm 2. Rühma 1 juhised Keset tööpäeva on kesklinna ootamatult ta banud ulatuslik maav är in. Hooned on kokku v ar isenud, k õikjal on häving ja sina oled üks paljude seas, keda see on mõjuta n ud. Koos sinuga on mi tmekesine rühm inimesi (noored ja v anad, mehed ja naised), kes on ellu jää n ud ja viibivad n üüd turvalises kohas . T e k õik olete er inev al viisil mõjutatud ja murelikud, kuid ühelg i teist ei ole eluohtlikke vigastusi. P alun v alig e igaüks allolev ast loetelust üks r oll ( või b ka mõel da välja r oll i , mille ga suud etakse samastuda ) . Paiguta ge end sündmuskohale ja püsi ge oma r ollis kogu simulatsiooni kestel (umbes 5 min utit). Püü dke harjutuse ajal mitte naerda. Hetke pärast saabuvad mõned inimesed teid aitama. Rollid: » saatjata laps – üksi ja hir munud, umbes 10-aastane; » rase naine lapsega; » väga murelik, kuid vig astamata inimene, kelle pere on katastr oofis kadunud; » šokis inimene, kes ei suuda rääkida; » mitteeluohtlike vig astuste ga inimene; » närviline inimene, kes on endast väljas ja hakkab teisi ärritama; » inimene, kes on suhteliselt rahulik ja võimeline juhtunust rääkima; » nõr k eakas inimene. Rühma 2 juhised T e kuulete, et keset tööpäeva on kesklinna ootamatult ta banud ulatuslik maav är in. P aljud on vi g astatud ja hooned k okku v a r ise n ud. Sina ja sinu k olle e g id tundsite v ä r inat, kuid teiega on k õik korras. Kahjustuste ulatus ei ole teada. T eil paluti abistada turvalises kohas olevaid ellujäänuid, kes on e r in e v al viisil mõjutatud. T eil on 5 mi n utit, et näidata, kuidas osutada psühholo o g ilist esma a bi. (Ühelg i kriisist mõjutatud inimesel, kellega te kokku puutute , ei ole eluohtlikke vigastusi.) V õtke paar min utit, et otsustada, kuidas olukorrale läheneda. V õi te kasutada er inevaid a bistajar olle või jääda r olli, mis teil on tavaliselt kriisiolukordades abistamisel (kui see on osa teie tööst). Püüdke harjutuse ajal mitte naerda. Mär guande peale v õite siseneda sündmuskohale. Olenev alt osaleja te kogem ustest seoses ka tastr oofidega mängivad nad oma r olle er inev alt. Rühma 1 liikmed võivad lebada oia tes maas ja etendada oma r olle . Püüdes hinna ta kriisist mõjutatud inimeste vajadusi ja pakkuda neile abi, võivad rühma 2 osalejad leida, et oluk or d on kaootiline . Kaose tõttu võib neil olla r ask e kinni pidada eelnev alt k oostatud plaanidest. Juhendajana är a sega ega an na nõu, vaid lii gu ruumis ringi, jälgides toim uva t ning tehes vajaduse k orr al märkmeid psühholoogilise esmaabi er ineva te v astastikuse mõju aspektide – nii kasulik e kui ka kasutute – k ohta. Näiteks otsi suhtlust, mis aita b kaasa a bistaja ja mõjutatud inimese turvalisusele või mis võib olla ohtlik. Kasuta oma otsustusõigust simulatsiooni peatamiseks (maksimaalselt 5 min uti möödudes), ta v aliselt siis, kui on kogunenud piisav hulk olulisi õppetunde , millest lähtuda, või kui näib , et a bistajatel on otsa lõppenud ideed kasulik e ütluste ja tegude k ohta, või kui osalejad jäta vad v äsi n ud m ulj e . Või d lõpetada si m ul a tsiooni, öeldes: „ A e g on l ä bi! Lõpetame n üüd ja naaseme tavaellu. “ Las e osaleja tel paari min uti jooksul r ollist välja tulla ja maha r ahuneda ning vajaduse k orr al ruum k or da teha. Psühholoogilise esmaabi simulatsioon : arutelu » Kuidas sa tundsi d end abistajana , k es r ea geer ib sellele oluk orrale ? » Mida tegi d abistajana hästi ? Kas tundsi d , et sinust on kasu ? » Mida oleksi d ( oleksite ) abistaja ( te ) na saanud teha paremini ? » Kuidas tundsid end sellest õnnetusest mõjutatud inimesena ? » Kas tundsi d , et abistajad toetasid või aitasid teid ? » Kas abistajad ütlesid või tegid midagi sellist , millest EI olnud kasu , või mida oleks võinud teha paremini ? Psühholoogilise esmaabi simulatsioon : arutelu » Kuidas sa tundsi d end abistajana , k es r ea geer ib sellele oluk orrale ? » Mida tegi d abistajana hästi ? Kas tundsi d , et sinust on kasu ? » Mida oleksi d ( oleksite ) abistaja ( te ) na saanud teha paremini ? » Kuidas tundsid end sellest õnnetusest mõjutatud inimesena ? » Kas tundsi d , et abistajad toetasid või aitasid teid ? » Kas abistajad ütlesid või tegid midagi sellist , millest EI olnud kasu , või mida oleks võinud teha paremini ? 7014845 -1810385 0 0 7195185 -1688465 I OSA MOODULID 0 0 I OSA MOODULID Arutelus är a un usta kasutada ta gasiside meetodit, mille puhul küsitakse kõige pealt, mis läks hästi, ja seejär el, mi da võiks teha par em ini . Arutelu alustades küsi kõige pealt a bistajatelt (rühm 2) nende kogem use k ohta. » Mis tunne oli selles olukorras a bi osutada? » Mis läks sul abistajana enda arvates hästi? Kas tundsi d , et sinust on kasu? » Mida oleksi d saanud teha paremini? K o r r ald a a r utelu nii, et r ühma 2 e r in e v ad osalejad sa a v ad j a gada oma k oge m ust . V eendu, et igaüks mainib kõige pealt midagi, mida ta tegi hästi, enne kui ta on osutatud abi suhtes kriitiline . Kinnita , et tegemist oli k eer ulise oluk orr aga ja et tegelikkuses on ka tastr oofid sa geli kaootilised. An na rühmale ta gasisidet, osutades asjadele , mida tehti hästi (asjakohane toetus, inimeste kaitsmine jms), ning asjadele , mida oleks võinud teha paremini. Seejär el küsi mõjutatud inimes i kehastanud osaleja telt (rühm 1) nende kogem use k ohta. » Kuidas sa tundsi d end sellest õnnetusest mõjutatud inimesena? » Kas tundsi d , et abistajad toetasid või aitasid teid ? » Kas abistajad ütlesid või te g id midag i sellist, millest EI olnud kasu, või mida oleks võinud teha paremini? T ea d vust a emotsioon e , mis v õ i v ad osalej a tes esile k e r kida, kui nad v õt a v ad endale k r iisist mõjut a tud inimese r olli . V eendu, et nad ann a v ad a bistaj a tele k õig e pealt positi i vset t a gasisidet, enne kui too vad esile k onstr uktii vse kriitika. An na ta gasisidet ka mõjutatud inimeste r ollimängule ning r õhuta veel k or d olulisi punkte , mida märkasi d a bistajate ja mõjutatud inimeste v astastikuses suhtluses. Kinnita , et harjutus oli k eer uline , ja täna inimesi osalemise eest. K ui tunne d , et r ühm on pä r ast r ollimängu liiga ene r giline v õi ä re v , v õi d teha lühi k ese harjutus e , et aida ta neil r ahuneda. Näiteks , las e neil mugav alt ja vaikselt oma toolidel istuda. Kasutades leebet , rahusta va t hääletooni, palu osaleja tel panna jalad põrandale , neid tunnetada ning panna käed reitele. Palu neil jälgida oma hingamist ning kolm k or da aeglaselt sisse ja välja hing a ta . (Lisajuhise i d inimeste r ahustamiseks v aata väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ jaoti se s t 3.3.) Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi (10 minutit) Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » suutma määra tleda , mis on psühholoogiline esmaabi ja mis ei ole; » mõistma psühholoogilise esmaabi r olli kriisioluk orr ale r ea geer imises , sh vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe sekkumiste kontekstis ; » oskama seostada psühholoogilist esmaabi peamiste vastupidavuse ( säilenõtkuse ) teguritega . Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » suutma määra tleda , mis on psühholoogiline esmaabi ja mis ei ole; » mõistma psühholoogilise esmaabi r olli kriisioluk orr ale r ea geer imises , sh vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe sekkumiste kontekstis ; » oskama seostada psühholoogilist esmaabi peamiste vastupidavuse ( säilenõtkuse ) teguritega . Mis on psühholoogiline esmaabi ? » Humaanne , toeta v ja praktiline abi inimestele , kes on hiljuti kokku puutunud tõsise kriisiolukorraga , ja mis hõlmab järgmist : mitte pealetükkiv pr aktiline hoolitsus ja tugi ; v ajaduste ja m ur ede hindamine ; inimeste abistamine nende põhiv ajaduste r ahuldamisel ( toit , vesi ) ; inimeste kuulamine , sundima ta neid r ääkima ; inimeste lohutamine ja r ahustamine ; inimeste aitamine , et võimaldada neile juurdepääs tea bele , teenustele ja sotsiaalabile ; inimeste kaitsmine edasise kahju eest . Mis on psühholoogiline esmaabi ? » Humaanne , toeta v ja praktiline abi inimestele , kes on hiljuti kokku puutunud tõsise kriisiolukorraga , ja mis hõlmab järgmist : mitte pealetükkiv pr aktiline hoolitsus ja tugi ; v ajaduste ja m ur ede hindamine ; inimeste abistamine nende põhiv ajaduste r ahuldamisel ( toit , vesi ) ; inimeste kuulamine , sundima ta neid r ääkima ; inimeste lohutamine ja r ahustamine ; inimeste aitamine , et võimaldada neile juurdepääs tea bele , teenustele ja sotsiaalabile ; inimeste kaitsmine edasise kahju eest . L oe ette psühholoogilise esmaabi määra tlus väljaandest „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ ja seosta see viisidega, kuidas osalejad simulatsioonis kriisist mõjutatud inimesi toetasid . Psühholoogiline esmaa bi on ... humaanne, toetav ja praktiline abi inimestele, kes on hiljuti kokku puutunud tõsis e kriisiolukorraga , ja mis hõlmab järgmist: » mittepealetükkiv praktiline hoolitsus ja tugi; » v ajaduste ja m ur ede hindamine; » inimeste abistamine nende põhiv ajaduste r ahuldamisel (nt toit, vesi); » inimeste kuulamine , sundima ta neid r ääkima; » inimeste lohutamine ja r ahustamine; » inimeste aitamine , et võimaldada neile juurdepääs tea bele , teenustele ja sotsiaalabile; » inimeste kaitsmine edasise kahju eest. Mis EI ole psühholoogiline esmaabi ? » See EI ole selline abi , mida saavad anda ain ult asja tundjad . » See EI ole prof essionaalne nõustamine . » See EI ole kriisijärgne psühholoogiline arutelu . - Ei toimu tr aumeeriva sündmuse üksikasjalikku arutelu . » Inimesel EI paluta analüüsida tema ga juhtun ut ega järjestada sündmusi ajaliselt . » Kuigi psühholoogiline esmaabi hõlmab inimeste lugude kuulamist , EI tähenda see inimeste survestamist , et nad r äägiksid sulle oma tunnetest või r eaktsioonidest sündmusele . Mis EI ole psühholoogiline esmaabi ? » See EI ole selline abi , mida saavad anda ain ult asja tundjad . » See EI ole prof essionaalne nõustamine . » See EI ole kriisijärgne psühholoogiline arutelu . - Ei toimu tr aumeeriva sündmuse üksikasjalikku arutelu . » Inimesel EI paluta analüüsida tema ga juhtun ut ega järjestada sündmusi ajaliselt . » Kuigi psühholoogiline esmaabi hõlmab inimeste lugude kuulamist , EI tähenda see inimeste survestamist , et nad r äägiksid sulle oma tunnetest või r eaktsioonidest sündmusele . 7014845 -565785 0 0 7195185 -443865 I OSA MOODULID 0 0 I OSA MOODULID Järgmiseks kirjelda , mis ei ole psühholoogiline esmaabi. Psühholoogilise esmaabi k ohta on levinud väär ar usaamad, mis põhinevad osaliselt sõnal „psühholoogiline“ . T egelikult hõlmab psühholoogiline esmaabi lisaks lohutamisele ja emotsionaalsele hoolitsusele ka sotsiaalseid ja praktilisi toetusmeetmeid. Oluline on r õhutada, et psühholoogiline esmaabi ... » EI ole selline abi , mida saavad anda ain ult asja tundjad; » EI ole prof essionaalne nõustamine; » EI ole „psühholoogiline debriifing “. See termin viitab konkr eetsele sekkumisele , milles hiljuti kriisisündmuse s kanna tan ud inimestel palutakse lühidalt, kuid süsteemselt jutustada oma arusaamadest, mõtetest ja emotsionaalsetest r eaktsioonidest seoses sündmusega. Maailma T e r viseo r ganis a tsioon ja paljud ekspe r t r ühmad on so o vita n ud psühholoogilist esma a bi alter na tii vina psühholoogilisele debriifingule ; » EI palu inimesel analüüsida tema ga juhtun ut ega järjestada sündmusi ajaliselt; » võib küll hõlmata inimeste kuulamist, ent selle käigus EI sunnita inimesi r ääkima oma kogem ustest, kui nad seda ei soovi. Näited V aimse ter vise kliiniline ra vi ( esmatasandi ter visekeskuse töötajad või vaimse tervise spetsialistid ) Elementaarne emotsionaalne ja praktiline tugi v alitud inimestele või perek ondadele , näiteks psühholoogiline esmaabi Sotsiaalv õrgustik e aktiveerimine Toeta vad lapsesõbralikud ruumid T õhusa humanitaarabi propageerimine : turvalised , sotsiaalselt asjakohased ja väärikust kaitsvad põhiteenused Sekkumispüramiid Kliinilised teenused Fokuseeritud psühhosotsiaalne tugi Psühholoogilise esmaabi k oht üldises vaimse s tervise s ja psühholoogilises reageerimises Kogukondlik tugi ja perede toetamine Sotsiaalsed kaalutlused seoses põhiteenuste ja turvalisusega Näited V aimse ter vise kliiniline ra vi ( esmatasandi ter visekeskuse töötajad või vaimse tervise spetsialistid ) Elementaarne emotsionaalne ja praktiline tugi v alitud inimestele või perek ondadele , näiteks psühholoogiline esmaabi Sotsiaalv õrgustik e aktiveerimine Toeta vad lapsesõbralikud ruumid T õhusa humanitaarabi propageerimine : turvalised , sotsiaalselt asjakohased ja väärikust kaitsvad põhiteenused Sekkumispüramiid Kliinilised teenused Fokuseeritud psühhosotsiaalne tugi Psühholoogilise esmaabi k oht üldises vaimse s tervise s ja psühholoogilises reageerimises Kogukondlik tugi ja perede toetamine Sotsiaalsed kaalutlused seoses põhiteenuste ja turvalisusega Selgita IASC vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse (ingl Mental Health and Psychosocial Support (MHPSS)) püramiidi (kohanda tud loa alusel), 5 mis näitab psühholoogilise esmaabi r olli vaimse tervise ja psühhosotsiaalse r ea geer imise r aamistikus pär ast kriisisündm ust. Püramiidi alumine kiht näitab v ajadust põhiteen uste ja turvalisuse jär ele , mida tuleb pakkuda ohutult ja sotsiaalselt sobival viisil, et mitte kahjustada inimeste väärikust või heaolu. Järgmise s kihi s vajavad paljud inimesed tõenäoliselt sekkumist, mis tuge vdab kogukonna ja per ekonna toetust. Liikudes püramiidis ülespoole , vajavad mõned inimesed f okuseeritud spetsialiseer ima ta tuge. See hõlmab esmatasandi vaimse tervise teen useid ning elementaarset emotsionaalset ja pr aktilist tuge, näiteks psühholoogilist esmaabi. Püramiidi tip us vajab väik e hulk inimesi kliinilist tuge, mis võib seisneda r a vimite s või psühhoter aa pias ning hõlmab ta v aliselt esmatasandi arstia bi või vaimse tervise spetsialisti pakutava t r avi. Reaktsioonid kriisisündmustele » Inimesed võivad r ea geer ida kriisi sündmusele väga er inev alt . » Millised tegurid mõjuta vad individuaalset r eaktsiooni ? Reaktsioonid kriisisündmustele » Inimesed võivad r ea geer ida kriisi sündmusele väga er inev alt . » Millised tegurid mõjuta vad individuaalset r eaktsiooni ? 5 IASC suuniste täielik kirjeldus – vt: http://www.who.int/mental_health/emergencies/guidelines_iasc_mental_health_psychosocial_june_2007.pdf Selgita osaleja tele, et sündmus võib inimestes esile kutsuda er inevaid psühholoogilisi r eaktsioone . Küsi rühmalt, kas nad oskavad nimetada mõn da teguri t , mis võivad mõjutada ind i viduaalset r eaktsiooni . Selliste t egu r ite hulka kuulu v ad: » k ogeta va(te) sündmus(t)e laad ja raskusaste; » varasema te kriisi sündm uste mõju tugevus ; » toetus, mida inimesed saavad oma elus teistelt; » füüsiline tervis; » vaimse tervise pr obleemide isiklik ja per ekondlik ajalugu; » kultuuritaust ja tr aditsioonid; » van us (n äiteks eri van user ühmade lapsed r ea geer ivad er inevalt). Miks psühholoogiline esmaabi ? » Inimesed saavad pik emas per spektiivis paremini hakkama , kui … nad tunnevad end turvaliselt ning on k ontaktis teistega , r ahulikud ja lootusrikkad ; neil on juurdepääs sotsiaalsele , füüsilisele ja emotsionaalsele toele ; nad saavad ta gasi k ontr ollitunnetuse ja suudavad end ise aida ta . Miks psühholoogiline esmaabi ? » Inimesed saavad pik emas per spektiivis paremini hakkama , kui … nad tunnevad end turvaliselt ning on k ontaktis teistega , r ahulikud ja lootusrikkad ; neil on juurdepääs sotsiaalsele , füüsilisele ja emotsionaalsele toele ; nad saavad ta gasi k ontr ollitunnetuse ja suudavad end ise aida ta . 7014845 -743585 0 0 7195185 -621665 I OSA MOODULID 0 0 I OSA MOODULID Selgita osaleja tele, et kriisisündm ust 6 kogenud inimeste puhul on tõendeid teatud peamiste vastupidavuse ( säilenõtkuse ) tegurite k ohta. Need näitavad, et pik emas per spektiivis saavad inimesed üldiselt paremini hakkama, kui: nad tunnevad end turvaliselt ning on k ontaktis teistega, r ahulikud ja lootusrikkad; neil on juurdepääs sotsiaalsele , füüsilisele ja emotsionaalsele toele; nad saavad ta gasi k ontr ollitunnetuse ja suudavad end ise aida ta. Need tegurid on psühholoogilise esmaabi lahutama tu osa. 6 Hobfoll S, Watson P, Bell C, Bryant R, Brymer M, Friedman M, et al. (2007) Five essential elements of immediate and mid-term mass trauma intervention: Empirical evidence. Psychiatry 70 (4): 283-315. PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: KES, MILLAL JA KUS (15 MINUTIT) Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » teadma , k es saab kasu psühholoogilisest esmaa bist ja k es võib vajada täiendava t toetust ; » teadma , millal osutatakse psühholoogilist esmaabi ; » mõistma , kus saab psühholoogilist esmaabi anda ohutult ning mõjutatud inimese jaoks piisav alt väärikalt ja pr ivaa tselt . Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » teadma , k es saab kasu psühholoogilisest esmaa bist ja k es võib vajada täiendava t toetust ; » teadma , millal osutatakse psühholoogilist esmaabi ; » mõistma , kus saab psühholoogilist esmaabi anda ohutult ning mõjutatud inimese jaoks piisav alt väärikalt ja pr ivaa tselt . Rühmaharjutus (5 minutit ) Pär ast kriisisündmust ... » KES võib saada kasu psühholoogilisest esmaa bist ? » KES vajab täiendava t toetust ? » MILLAL tuleks osutada psühholoogilist esmaa bi ? » KUS tuleks osutada psühholoogilist esmaa bi ? Rühmaharjutus (5 minutit ) Pär ast kriisisündmust ... » KES võib saada kasu psühholoogilisest esmaa bist ? » KES vajab täiendava t toetust ? » MILLAL tuleks osutada psühholoogilist esmaa bi ? » KUS tuleks osutada psühholoogilist esmaa bi ? Jaga osalejad nelja rühma ja määr a igale rühmale üks slaidil oleva test küsim ustest. » Rühm 1: k es võib saada kasu psühholoogilisest esmaa bist? » Rühm 2: kes vajab täiendava t toetust? » Rühm 3: millal tuleks osutada psühholoogilist esmaa bi? » Rühm 4: kus tuleks osutada psühholoogilist esmaa bi? Las e rühmadel 5 min utit ar u pidada ja palu neil siis kõigi ees oma aruteludest rääkida . P ärast iga rühma ettek annet saa d põhisõnumi selgitamiseks kasutada nelja jär gmise slaidi tea v et. Rühma 1 aruanne: kes võib saada kasu psühholoogilisest esmaabist? V ajaduse k orr al kasuta arutelu er gutamiseks jär gmisi küsimusi . » Kas v õi d osutada psühholoogilist esmaabi la psele? Kas paku d psühholoogilist esmaabi kõigile , kellega kokku puutu d ? Psühholoogiline esmaabi : kes ? » Tugevalt mõjutatud inimesed , k es on hiljuti kokku puutunud tõsise kriisi sündmusega . » Abi võib osutada nii täiskas v a n utele kui ka lastel e . » Kõik kriisisündmuse üle elanud inimesed ei vaja või ei soovi psühholoogilist esmaabi . – Är a sun ni abi peale neile , k es seda ei soovi , kuid ol e k ergesti kä ttesaada v nende jaoks , k es võivad vajada tuge . Psühholoogiline esmaabi : kes ? » Tugevalt mõjutatud inimesed , k es on hiljuti kokku puutunud tõsise kriisi sündmusega . » Abi võib osutada nii täiskas v a n utele kui ka lastel e . » Kõik kriisisündmuse üle elanud inimesed ei vaja või ei soovi psühholoogilist esmaabi . – Är a sun ni abi peale neile , k es seda ei soovi , kuid ol e k ergesti kä ttesaada v nende jaoks , k es võivad vajada tuge . Selgita , et psühholoogilist esmaabi võib osutada igaühele , olenema ta van usest, soost, sotsiaalsest staatusest jms. Kuid kõik ei soovi või ei vaja psühholoogilist esmaabi. Oluline on mitte kunagi sundida abi peale neile , k es seda ei v aja. Sam uti on oluline sinu käsutuses olevaid ressursse maksimaalselt är a kasutada ( sa ei suuda aida ta kõiki). Psühholoogiline esmaabi on mõeldud kriisiseisundis inimestele . 7014845 84455 0 0 7195185 205740 I OSA MOODULID 0 0 I OSA MOODULID Rühma 2 aruanne: kes vajab lisaks psühholoogilisele esmaabile täiendavat toetust? V ajaduse k orr al julgusta arutelu, küsides, k es vajasid simula tsiooniharjutuses lisaks psühholoogilisele esmaabile lisa tuge. Kes vajab lisaks psühholoogilisele esmaabile täiendavat toetust ? » Rask ete või eluohtlik e vigastustega inimesed » Inimesed , k es on nii endast väljas , et ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest » Inimesed , k es võivad ennast ohustada » Inimesed , k es võivad kahjustada teisi või ohustada nende elu Kes vajab lisaks psühholoogilisele esmaabile täiendavat toetust ? » Rask ete või eluohtlik e vigastustega inimesed » Inimesed , k es on nii endast väljas , et ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest » Inimesed , k es võivad ennast ohustada » Inimesed , k es võivad kahjustada teisi või ohustada nende elu Selgita , et mõned inimesed vajavad lisaks psühholoogilisele esmaabile täiendava t abi. Nende inimeste hulka kuuluvad ... » r ask ete või eluohtlike vigastustega inimesed; » inimesed, k es on nii endast väljas, et ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest; » inimesed, k es võivad ennast ohustada; » inimesed, k es võivad teisi ohustada. Rühma 3 aruanne: millal tuleks osutada psühholoogilist esmaabi? V ajaduse k orr al kasuta arutelu er gutamiseks jär gmisi küsimusi . » Mis sa ar va d , millal k ohta d inimesi, kellele hakka d abi andma? Kui kaua aega pär ast kriisisündm ust see võiks juhtuda ? Psühholoogiline esmaabi : millal ? » Esimesel kokkupuutel tugevalt mõjutatud inimestega , ta v aliselt v ahetult pär ast sündm ust , mõnik or d mõne päeva või nädala pär ast Psühholoogiline esmaabi : millal ? » Esimesel kokkupuutel tugevalt mõjutatud inimestega , ta v aliselt v ahetult pär ast sündm ust , mõnik or d mõne päeva või nädala pär ast Selgita , et psühholoogilist esmaabi võib osutada kohe pär ast kriisisündm ust ( näiteks kui ole d liiklus õnnetuse sündmuskohal) või isegi mõned nädalad pär ast sündmuse toimumist ( näiteks pär ast suurt loodusõnnetust). Kui inimesed on mõned päevad või isegi mõned nädalad pär ast sündm ust endiselt tugevasti mõjutatud , võib psühholoogilisest esmaa bist endiselt kasu olla. Rühma 4 aruanne: kus tuleks osutada psühholoogilist esmaabi? V ajaduse k orr al kasuta arutelu er gutamiseks jär gmisi küsimusi . » Kas v õi d osutada psühholoogilist esmaabi otse kriisik oldes? Miks või miks mitte? » Kas vaja d psühholoogilise esmaabi andmiseks pr ivaa tsust? Millistes oluk ordades? Mis on pr ivaa tsuse seisuk ohast kultuuriliselt v astuvõetav? Psühholoogiline esmaabi : kus ? » K us iganes on piisav alt turvaline viibida » Ideaaljuhul pr ivaa tsemas kohas ( v asta v alt vajadusele ), et kaitsta kriisist mõjutatud inimese konfidentsiaalsust ja väärikust Psühholoogiline esmaabi : kus ? » K us iganes on piisav alt turvaline viibida » Ideaaljuhul pr ivaa tsemas kohas ( v asta v alt vajadusele ), et kaitsta kriisist mõjutatud inimese konfidentsiaalsust ja väärikust Selgita osaleja tele, et küsimuse „KUS tuleks osutada psühholoogilist esmaabi“ puhul on kõige tähtsam iseenda ja aidatavate inimeste tu r v alisus . Sa ei so o vi ohtu seada iseennast , kui lähe d a bistamiseks ohtlikku piirkonda, samuti ei soovi sa ohtu seada teisi inimesi . Psühholoogilist esmaabi v õi d osutada igal pool, kus on piisav alt turvaline viibida. Mõningates olu k o r dades on a biks, kui psühholoogilist esma a bi sa a b osutada p r i v a a tselt. P r i v a a tsus v õib olla oluline inimese väärikuse huvides ( näiteks et kaitsta teda pealtnägija te ja ajakirjanik e eest). Näitena võib tuua oluk orra, kus r äägitakse inimesega, keda on vä gistatud. Esineda võib ka eetilisi või kultuurilisi põhjuseid, miks tuleks olla ette vaatlik, kui v estle d kellegagi üksinda pr ivaa tses ruumis. Näiteks ole tähele panelik, kui on põhjust karta, et mõnda inimest, eriti last võidakse pr ivaa tses ruumis är a kasutada või kuritarvitada. 7014845 1235075 0 0 7158355 1356995 I OSA MOODULID 0 0 I OSA MOODULID Psühholoogilise esmaabi ülevaade (5 minutit) Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada ellujään ute sa gedasi vajadusi ; » oskama kirjeldada , mida abistajad vajavad abi osutamiseks ; » valdama psühholoogilise esmaabi peamisi tege vuspõhimõtteid : valmistu … jälgi , kuula ja aita . Õpieesmärgid Se ssiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada ellujään ute sa gedasi vajadusi ; » oskama kirjeldada , mida abistajad vajavad abi osutamiseks ; » valdama psühholoogilise esmaabi peamisi tege vuspõhimõtteid : valmistu … jälgi , kuula ja aita . Kui tekiks selline kriis ... » Mida vajaksite ELLUJÄÄNUN A? » Mida vajaksite ABISTAJAN A? Kui tekiks selline kriis ... » Mida vajaksite ELLUJÄÄNUN A? » Mida vajaksite ABISTAJAN A? 666115 791845 0 0 ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: HARJUTUS 10 minutit Palu osaleja tel v õtta paberileht ja m ur da see pik uti pooleks. Palu neil mõelda r ask e kriisi peale . Las e neil paberi vasakul poolel lühidalt loetleda, mida nad vajaksid ellujäänuna. P ar emal poolel las e neil lühidalt loetleda, mida nad vajaksid abistajana. An na selle harjutuse jaoks 3 min utit. Palu rühmal ja gada mõningaid punkte , mille nad kirjutasid paberi vasakule poolele – mida nad vajaksid, kui nad oleksid kriisisündm uses ellujään ute hulgas. Lõpeta arutelu kokkuv õttega ellujään ute sagedaste v ajaduste k ohta. Ühepäevane juhendamine Inimeste sa gedased vajadused pär ast kriisisündm ust » P õh i v ajadused : pe a v a r i , toit , v esi , hügieen » Arstiabi vigastuste või krooniliste tervisehäirete kor r al » Arusaadav ja õige tea ve sündmuse , lähedaste ja kättesaadava te teenuste kohta » V õimalus v õtta ühendust lähedastega » Juurdepääs konkr eetsele toetusele , mis on seotud kultuuri või r eligiooniga » Konsultatsioon ja kaasamine t ähtsa te otsuste tegemisel Ühepäevane juhendamine Inimeste sa gedased vajadused pär ast kriisisündm ust » P õh i v ajadused : pe a v a r i , toit , v esi , hügieen » Arstiabi vigastuste või krooniliste tervisehäirete kor r al » Arusaadav ja õige tea ve sündmuse , lähedaste ja kättesaadava te teenuste kohta » V õimalus v õtta ühendust lähedastega » Juurdepääs konkr eetsele toetusele , mis on seotud kultuuri või r eligiooniga » Konsultatsioon ja kaasamine t ähtsa te otsuste tegemisel Kriisis olnud inimesed vajavad sa geli järgmist: » pr aktilised vajadused, näiteks tekk, toit, v esi, peav ari; » arstiabi vigastuste või krooniliste tervise seisundite kor r al; » turvalisus ja kaitse; » tea ve sündmuse , lähedaste ja saadaoleva te teenuste kohta; » k eegi, k es soovib kuula ta; » võimalus v õtta ühendust lähedastega; » konkr eetne toetus, mis on seotud kultuuri või r eligiooniga; » k onsultatsioon ja inimeste kaasamine neid mõjuta va tesse otsustesse. Nüüd palu osaleja tel põgusalt ja gada mõnda paberi paremal poolel oleva t a bistajate v ajadust . V astused v õ i v ad sisaldada jä r gmist: » tea ve sündmuse kohta; » tea ve kriisist mõjutatud inimeste kohta; » piirkonda sisenemise ohutus; » mõjutatud inimestele pakutav pr aktiline abi ( näiteks toit, vesi); » tea v e selle k ohta, k es veel a bista vad ja millist abi nad osuta vad. Selgita , et psühholoogiline esmaabi on loodud ellujään ute v ajaduste r ahuldamiseks, sealhulgas pr aktiliseks abistamiseks, emotsionaalseks toetamiseks ning lähedaste , tea be ja teenustega kokkuviimiseks . Sam uti annab see a bistajatele abi osutamist võimaldava r aamistiku ning ellujään ute toetamiseks vajalikud oskused ja ressursid. V almistu T utvu kriisisündmusega. Tutvu saadaoleva te teenuste ja toetustega. Han gi tea v et turvalisusega seotud pr obleemide k ohta. » Kriisioluk or d võib olla kaootiline . » Sageli nõuab see kiir et tegutsemist . K ui väheg i võimalik, püü a hankida ENNE kr iisikoldesse sisenemist täpset teavet, et olla kaitstud ja te gutseda tõhusalt. 7014845 274955 0 0 4064635 -1748155 0 0 7195185 396875 I OSA MOODULID 0 0 I OSA MOODULID Psühholoogilise esma a bi esimene et a pp on V ALMISTUMINE. Selgit a , et k r iisiolu k o r r ad v õ i v ad olla kaootilised ja nõuavad sa geli kiir et tegutsemist. On siiski oluline v ar uda ENNE kriisikoldesse sisenemist aega V ALMISTUMISEK S , kui see on v ähegi v õimalik. V almistu Enne kriisikoldesse sisenemist püü a saada tea v et ... Kriisisündmus » Mis juhtus? » K us? » Millal? » Kui palju inimesi ja kes on mõjuta tud? Saadaolevad teen used » K es ta gab põhivajadused (erak orr aline arstia bi, toit, peav ar i)? » Millal ja kus on võimalik teenustele ligi pääseda? » K es a bista b , sh kogukonna liikmed? T ur valisus » Kas kriis on möödas või alles k esta b ( maavärina järeltõuked , sõja tege vus)? » Milliseid ohtusid kä tk eb endas keskk ond? » Kas on k ohti, mida tuleks vältida turvalisuse kaalutlustel või seetõttu, et seal ei ole luba tud viibida? Näi ta eespool oleva t slaidi ja/või selgita , et abistajana ette valmistumiseks tuleks püüda teada saada järgmist. » Kriisisündmus – mis juhtus, millal ja kus see toim us, kui palju inimesi on mõjutatud ja k es? » Saadaolevad teenused ja tugi – kes ta gab põhivajadused, kus ja kuidas pääsevad inimesed ligi teenustele või toetusele ning k es veel a bistab? » Turvalisus – kas kriis on möödas või k esta b edasi, millised ohud võivad peituda keskkonnas, kas on piirkondi, mida tuleb vältida turvalisuse kaalutlustel või seetõttu, et sinna ei ole luba tud minna? Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted J ä lgi V almistu Kuula Aita Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted J ä lgi V almistu Kuula Aita Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted on: valmistu … jälgi , kuula ja aita . Et osalej a tele jääks meelde p r intsiip „ jälgi , kuula ja aita “, on juhendis illust r a tsioonid. P õhimõtteid tutvustades või d neid näitlikustamiseks ise kuju tada või palu da osalejatel püsti tõusta ja teha seda koos endaga . Ütle osaleja tele, et jär gneb lühik e paus. Kui nad ta gasi tule vad, on neil võimalus r akendada tege vuspõhimõtteid näidisjuhtumis. Uuri , kas neil on seni käsitletud ma terjali k ohta küsimusi, ja palu anda juhendamise k ohta põgusa t ta gasisidet, et saaksi d teha vajalikk e parandusi. Paus (15 minutit) OSA MOODULID: PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI TEGEVUSPÕHIMÕTETE RAKENDAMINE Rühmatöö näidisjuhtumiga (20 minutit) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada peamisi tege vuspõhimõtteid : valmistu … jälgi , kuula ja aita ; » oskama kirjeldada , kuidas r akendada psühholoogilise esmaabi tege vuspõhimõtteid oma näidisjuhtumis . Materjalid » Näidisjuhtumit kirjeldavad jaotusmaterjalid juhistega ( vt lisa 4) » 2-leheküljeline psühholoogilise esmaabi taskujuhend kohalikus k eeles ( vt lisa 1) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada peamisi tege vuspõhimõtteid : valmistu … jälgi , kuula ja aita ; » oskama kirjeldada , kuidas r akendada psühholoogilise esmaabi tege vuspõhimõtteid oma näidisjuhtumis . Materjalid » Näidisjuhtumit kirjeldavad jaotusmaterjalid juhistega ( vt lisa 4) » 2-leheküljeline psühholoogilise esmaabi taskujuhend kohalikus k eeles ( vt lisa 1) Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted V ALMISTU » T utvu kriisisündmusega » Tutvu saadaoleva te teenuste ja toetustega » Han gi tea v et turvalisusega seotud pr obleemide k ohta JÄLGI » V eendu tu r v alisuses » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist » Ots i tugevalt mõjutatud inimesi KUULA » Loo k ontakt inimestega, k es võivad vajada tuge » Küsi , millised on inimeste vajadused ja m ur ed » Kuula inimesi ja ai ta neil r ahuneda AITA » Ai ta inimestel r ahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele » Ai ta inimestel pr obleemidega toime tulla » An na tea v et » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega 7014845 -920115 0 0 7195185 -824865 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Rühma töö ette valmistusena kirjelda üksikasjalikumalt psühholoogilise esmaabi tege vuspõhimõtteid, näida tes eespool toodud slaidi ja/v õi viida tes 2-leheküljelisele psühholoogilise esmaabi taskujuhendile . Näidisjuhtumid 1. Loodusõnnetus 2. Vägivald ja ümberasustamine 3. Liiklusõnnetus Näidisjuhtumid 1. Loodusõnnetus 2. Vägivald ja ümberasustamine 3. Liiklusõnnetus Palu osaleja tel ja guneda kolme rühma ning an na igale rühmale näidisjuhtum koos seda kirjeldava te jaotusmaterjalide ja juhistega (lisa 4). Sam uti an na 2-leheküljeline psühholoogilise esmaabi taskujuhend kohalikus k eeles (lisa 1), mida osalejad saavad kasutada oma näidisjuhtumiga töötades. Näidisjuhtumite eesmär k on illustr eer ida psühholoogilise esmaabi r ak endamist er ineva s k ontekstis ja oluk or dades ning esitada selle k ohta küsimusi. Rühmatöö näidisjuhtumiga Mõ tle selle üle : 1) mida sa vajaksi d ellujäänuna kõige kiiremini ja millest oleks sulle kõige r ohk em kasu ning 2) mida sa vajaksi d abistajana , et olla võimeline aitama ... » K uidas V ALMISTU D a bistamiseks ? » Mida JÄLGID kriisik ohas ? » Mida on oluline abivajajatele lähenedes arvesse v õtta , et KUULAT A? » Kuidas sa inimesi AITAD – mida nad vajavad ja milliseid ressursse saa d kasutada ? Rühmatöö näidisjuhtumiga Mõ tle selle üle : 1) mida sa vajaksi d ellujäänuna kõige kiiremini ja millest oleks sulle kõige r ohk em kasu ning 2) mida sa vajaksi d abistajana , et olla võimeline aitama ... » K uidas V ALMISTU D a bistamiseks ? » Mida JÄLGID kriisik ohas ? » Mida on oluline abivajajatele lähenedes arvesse v õtta , et KUULAT A? » Kuidas sa inimesi AITAD – mida nad vajavad ja milliseid ressursse saa d kasutada ? Rühmatöö (10 minutit) Palu igal rühmal arutada 10 min uti jooksul näidisjuhtumit, kasutades ülaltoodud slaidil olevaid juhiseid ja jaotusmaterjalis esitatud küsimusi . Mõtle selle üle : 1) mida sa vajaksid ellujäänuna kõige kiiremini ja millest oleks sulle kõige r ohk em kasu ning 2) mida sa vajaksid abistajana , et olla võimeline aitama ... » K uidas V ALMISTUD a bistamiseks ? » Mida JÄLGID kriisik ohas ? » Mida on oluline abivajajatele lähenedes arvesse v õtta , et KUULAT A? » Kuidas sa inimesi AITAD – mida nad vajavad ja milliseid ressursse saa d kasutada ? Selgita osaleja tele, et nende näidisjuhtum hõlmab ka r ollimängu, mille iga rühm v almista b ette ja esita b hiljem koolituse käigus. Lühike arutelu (5 minutit) Palu igal rühmal kirjeldada ühte huvipakkuva t ideed , mis k er kis esile nende rühma arutelus teemal „v almistu … jälgi , kuula ja aita “. 485775 -224790 0 0 ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: NÄIDISJUHTUMI RÜHMATÖÖ PLAKA TITEGA 20 minutit Rühma töö käigus palu igal rühmal kirjutada pabertahvlile oma näidisjuhtumi v astused ja ideed teemal „v almistu … jälgi , kuula ja aita “. Kinnita paberid seinale , et teised rühmad neid näeksid. Palu iga rühma ühel liikmel jääda oma paberi (plakati) juur de , et v astata teiste küsim ustele. Osalejad peaksid ruumis ringi liikuma, et vaada ta üksteise plak a teid ja nende üle a r utleda . T e e k okku v õt e , k o r r aldades lühi k ese a r utelu . A r utelu hõlbustamiseks v õi d kasutada ka jär gmisi küsimusi. Näiteks, kuidas v õttis iga rühm arvesse: » nende endi ja teiste TU R V ALISUS T ; » kriisist mõjutatud inimeste abistamiseks kä ttesaada vaid RESSURSSE ( näiteks teen used, muud er ak orr alised abimeetmed); » mõjut a tud inimeste V A J ADUSI seoses sünd m use laadi ja k ontekstiga; » KULTUURIküsimusi mõjutatud inimestele lähenemisel; » mõjutatud inimeste endi VÕIMEID või RESSURSSE; » inimes i , k es vajavad tõenäoliselt er itähelepanu, ning kelle juurde (ja kuidas) nad täiendava abi saamiseks SUUN ATA. Ütle osaleja tele, et jär gnev alt on kav as käsitleda iga tege vuspõhimõtet üksikasjalikumalt. 485775 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE 7014845 321310 0 0 7158355 416560 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Järgmiste sessioonide käigus kirjeldatakse iga tegevuspõhimõtet põhjalikumalt. Meenuta kindlasti rühmatööd näidisjuhtumitega, et tuua näiteid tegevuspõhimõtete rakendamise kohta praktikas. Mõned näited on toodud selleks, et saaksi d esile tõsta olulisemaid õpipunkte. Arutelu hõlbustamiseks tasub tutvuda ka näidisjuhtumi õpipunktidega väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele“ 5. p eatükis „Õpitu harjutamine “ . Jälgi (10 minutit) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada tege vuspõhimõtte JÄLGI põhielemente ; » mõistma turvalisuse k ontr ollimise olulisust ; » teadma , kuidas tuvastada inimesi , kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist ; » oskama kirjeldada , k es võib vajada kriisioluk orras er iabi . Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada tege vuspõhimõtte JÄLGI põhielemente ; » mõistma turvalisuse k ontr ollimise olulisust ; » teadma , kuidas tuvastada inimesi , kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist ; » oskama kirjeldada , k es võib vajada kriisioluk orras er iabi . An na ülevaade tegevuspõhimõttest JÄLGI , kasutades järgmiste slaidide tea v et. JÄLGI » V eendu tu r v alisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist. » Otsi tugevalt mõjutatud inimesi. » Kriisioluk orr ad võivad kiir esti muutuda. » See, millega kokku puutu d , võib erineda sellest, mida sai d teada enne kohapeale sisenemist. » Enne abi osutamist v ar u võimalusel na tuke aega, et olukorda JÄLGIDA . Ole r ahulik. Kaits e en d . Mõ tle enne tegutsemist. Juh i osaleja te tähele panu asjaolule , et kriisioluk orr ad võivad kiir esti muutuda ja tä pne tea v e ei p r uugi olla k e r gesti k ä ttesaad a v . Se e , millega nad k r iisist mõjut a tud elanik k onn a ga k ohtudes kokku puutuvad, võib erineda info st , mida nad teadsid v arem. Seepär ast on oluline v ar uda aega ja JÄLGIDA toimuvat , et hinna ta oluk or da enne abi osutamist . 666115 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE V õi d juhtida tähelepanu asjaolule, et simulatsiooniharjutuse abistajad võisid seda kogeda ruumi sisenedes. Olukord, millega nad puutusid kokk u harjutuse ajal ruumis, võis erineda sellest, millega nad olid arvestanud ette valmistudes . Esitle allpool oleva slaidi tea v et. VA ATA » V eendu tu r v alisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist. » Otsi tugevalt mõjutatud inimesi. T ur valisus Milliseid ohtusid tähelda d ? Kas saa d seal viibida ennast või teisi kahjustama ta? Kui sa ei ole ohutuses kindel , siis ÄR A MINE! Otsi abi teistelt. Suh tle ohutust kaugusest. Inimesed, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist Kas keegi vigasaan utest on kriitilises seisundis? Kas kedagi on vaja päästa? Kas kellelgi on ilmsed vajadused ( näiteks r ebenenud riided)? K es võib vajada abi juurdepääsuks teenustele või keda on vaja kaitsta? Keda on võimalik veel a bistada? Tea oma r olli. Püü a saa ta abi inimestele , k es vajavad täiendava t tuge. Suuna kriitilises seisundis inimesed r avile . Tugevalt mõjutatud inimesed Kui palju neid on ja kus nad asuv ad? Kas keegi on äärmiselt endast väljas, ei liigu, ei r ea geer i või on šokis? Kaalu , k es võivad saada kasu psühholoogilisest esmaa bist ja kuidas neid saaks kõige paremini aida ta. An na osaleja tele teada, et turvalisus on põhimõtte VAATA puhul esma tähtis. Kui kriisikoldes viibimine pole sinu jaoks ohutu, siis är a sinna min e ! Otsi abi teistelt ja võimaluse k orr al suh tle mõjutatud inimestega ohutust kaugusest. 485775 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE T ur valisusega seotud küsimused on olulised kõigi kolme näidisjuhtumi puhul. Näiteks loodusõnnetuse korral võib ette tulla kokkuvarisenud või ebastabiilseid hooneid. Liiklusõnnetuse puhul võib liiklus ohustada nii sind kui ka teisi sündmuskohale kogunenud inimesi. Juh i osaleja te tähele panu punktidele , mis viitavad „inimestele, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist”. Mõned kriisis t mõjutatud inimesed võivad olla väsinud, näljased ja janused. V õimaluse k o r r al v õ i v ad a bistajad pakkuda neile mõnda põh i v ajadust, näiteks toitu, v ett v õi tek k e . Sam uti on oluline otsida inimesi, k es võivad vajada arstia bi vigastuste või haiguse tõttu. Kasuta tööd näidisjuhtumiga, et tõsta esile eelkõige kahte punkti: 1) inimesed, k es vajavad tõenäoliselt er itähelepanu, ja 2) tugevalt mõjutatud inimesed. Mõned inimesed võivad vajada täiendava t toetust, et pääseda ligi teenustele või olla kaitstud vägivalla või är akasutamise eest. Inimesed , kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu (et olla kaitstud , et pääseda ligi teenustele ) » Lapsed ja noorukid Eelkõige need, k es on er a ldatud oma hooldaja test » Halvenenud terviseseisundi ja er ivajadustega inimesed Liikumisvõimetud inimesed või need, kellel on krooniline haigus , kuulmis - või nägemispuue või tõsised vaimse tervise probleemid Nõrgad eakad inimesed , r asedad naised või imeta vad emad » Inimesed , keda ohusta vad diskrimineerimine või vägivald Naised , teatud etnilistest või religioossetest rühmadest pärit inimesed , v aimse tervise probleemidega inimesed Inimesed , kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu (et olla kaitstud , et pääseda ligi teenustele ) » Lapsed ja noorukid Eelkõige need, k es on er a ldatud oma hooldaja test » Halvenenud terviseseisundi ja er ivajadustega inimesed Liikumisvõimetud inimesed või need, kellel on krooniline haigus , kuulmis - või nägemispuue või tõsised vaimse tervise probleemid Nõrgad eakad inimesed , r asedad naised või imeta vad emad » Inimesed , keda ohusta vad diskrimineerimine või vägivald Naised , teatud etnilistest või religioossetest rühmadest pärit inimesed , v aimse tervise probleemidega inimesed Rõhuta osaleja tele, et nad peaksid otsima tugevalt mõjutatud inimeste hulgast järgmisi abivajajaid : » lapsed ja noorukid, eelkõige need, k es on üksinda või er alda tud oma hooldaja test. Erilises ohus on tüdrukud. Eriabi osutamiseks peaksid abistajad püüdma tuvastada saa tjata lapsi ja noorukeid, sest just nemad on suur es kuritarvitamise ja är akasutamise ohus; » halvenenud terviseseisundi ja erivajadustega inimesed – nende hulka kuuluvad r asedad, vaegnägijad ja -kuuljad ; inimesed, k es võivad olla liikumisvõimetud ja vajada abi, et jõuda ohutusse k ohta ; tõsiste vaimse tervise probleemidega inimesed ning need, k es tarvita vad krooniliste haiguste tõttu r avimeid. Nad võivad vajada abi, et jõuda ohutusse k ohta ning pääseda ligi vajalikele teenustele ja arstia bile; » inimesed, keda ohustab diskrimineerimine või vägivald – nende hulka kuuluvad naised ja teatud etnilistest rühmadest pärit inimesed, k es võivad võimaliku diskrimineerimis- või vägivallaohu tõttu vajada kaitset või täiendava t toetust juurdepääsuks teenustele. 485775 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE V ägivalla ja ümberasustamise näidisjuhtumis võivad inimesed olla eraldatud oma per ekondadest, sealhulgas saatjata lapsed või tõrjutud etnilistest rühmadest pärit inimesed. Selgita osaleja tele, et on oluline ka OTSIDA inimesi, k es on tõsises kriisiseisundis. Küsi , kuidas osalejad võiksid ar u saada, kas keegi selles kogukonnas on tõsises kriisiseisundis. P ea lühik e r ühmaa r utelu . T e e kokkuv õte, kasutades järgmistel slaididel oleva t tea v et. Str essireaktsioonid kriisile » » » » » » » Füüsilised sümptomid ( v är isemine , peavalud , väsim us , isukaotus , muud valud ) Är e vus , hirm Nutt, lein , kurbus Süütunne , häbi ( näiteks ellujäämise või teiste päästma ta jätmise pärast ) V ai m ustus ellujäämise üle V al v elolek , nä r vilisus Viha , ärrituvus » » » » » Liikuma tu , endassesulgunud Desorienteeritud – ei tea oma nime , kust on pärit , mis juhtus Ei r ea geer i teistele , ei r äägi üldse Segadus , emotsionaalne tuim us , ebareaalsuse tunne , hämming Ei ole võimeline hoolitsema enda ega oma laste eest ( näiteks ei söö ega joo , ei ole võimeline langetama lihtsaid otsuseid ) Str essireaktsioonid kriisile » » » » » » » Füüsilised sümptomid ( v är isemine , peavalud , väsim us , isukaotus , muud valud ) Är e vus , hirm Nutt, lein , kurbus Süütunne , häbi ( näiteks ellujäämise või teiste päästma ta jätmise pärast ) V ai m ustus ellujäämise üle V al v elolek , nä r vilisus Viha , ärrituvus » » » » » Liikuma tu , endassesulgunud Desorienteeritud – ei tea oma nime , kust on pärit , mis juhtus Ei r ea geer i teistele , ei r äägi üldse Segadus , emotsionaalne tuim us , ebareaalsuse tunne , hämming Ei ole võimeline hoolitsema enda ega oma laste eest ( näiteks ei söö ega joo , ei ole võimeline langetama lihtsaid otsuseid ) Eespool toodud slaid näitab mõningaid r eaktsioone , mis võivad inimestel tekkida traumeer iva sündmusega kokku puutudes. P ar empoolses tulbas on r eaktsioonid (punasega), mis ei ole küll ta valised, kuid on eriti m urettekita vad. Abi vajavate inimeste aitamine » Enamik inimestest taastub aja jooksul hästi , eriti siis , kui nende põhivajadused on r ahulda tud . » T õsise lt ja pik ka aega kriisisündmusest mõjutatud inimesed v õ i v ad v ajada r ohk em abi . Püü a välja selgitada , ega nad ei ole jäetud üksinda . Ürita neid kaitsta , kuni r eaktsioon möödub või leia d abi teistelt . Abi vajavate inimeste aitamine » Enamik inimestest taastub aja jooksul hästi , eriti siis , kui nende põhivajadused on r ahulda tud . » T õsise lt ja pik ka aega kriisisündmusest mõjutatud inimesed v õ i v ad v ajada r ohk em abi . Püü a välja selgitada , ega nad ei ole jäetud üksinda . Ürita neid kaitsta , kuni r eaktsioon möödub või leia d abi teistelt . Selgita , et enamik inimesi (isegi paljud neist, k es võivad tunduda oleva t kriisisündmuse ajal tugevasti mõjutatud ) taastuv ad aja jooksul hästi, eriti siis, kui nende põhivajadused on r ahulda tud ja nad saavad abi. T õsiselt ja pikka aega kriisisündmusest mõjutatud inimesed v õ i v ad siiski v ajada r oh k em a bi. Mida s ina s aa d teha ? » püü a neid mitte jätta üksinda; » ürita neid kaitsta, kuni r eaktsioon möödub või leia d abi teistelt. 666115 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE Simulatsiooniharjutuses võisid abistajad jätta mõne tugevalt kriisist mõjutatud inimese üksinda. V õi d meenutada, mis mulje see jättis osalejatele harjutuse ajal, et rõhutada, kui oluline on mitte jätta abi vajavat inimest üksinda. Kuula (30 minutit) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada tege vuspõhimõtte KUULA põhielemente ; » teadma , mida kriisiseisundis täiskasvan utele või lastele öelda ja mida nendega teha ( ning mida MITTE öelda või teha ), olles teadlik sõnadest ja kehak eelest ; » teadma , kuidas aida ta abivajajal r ahuneda . Materjalid » Suhtlemisharjutuse juhised ( vt lisa 5) » Hea suhtlemise jaotusmaterjal ( vt lisa 6) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada tege vuspõhimõtte KUULA põhielemente ; » teadma , mida kriisiseisundis täiskasvan utele või lastele öelda ja mida nendega teha ( ning mida MITTE öelda või teha ), olles teadlik sõnadest ja kehak eelest ; » teadma , kuidas aida ta abivajajal r ahuneda . Materjalid » Suhtlemisharjutuse juhised ( vt lisa 5) » Hea suhtlemise jaotusmaterjal ( vt lisa 6) T utvusta tege vuspõhimõtet KUULA, näida tes alljärgneva t slaidi. KUULA » Loo k ontakt inimestega, k es võivad vajada tuge. » Küsi , millised on inimeste vajadused ja m ur ed. » Kuula inimesi ja ai ta neil r ahuneda. Rollimäng 7014845 -490220 0 0 7158355 -395605 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Ütle , et alustate r ollimänguga, et demonstreer ida ja harjutada kuulamist. Rollimäng: kuulamine (3 minutit) Palu ühel vabatahtlikul osalejal endaga r ollimängu mängida. Ütle , et sina k ehasta d a bistajat ja tema isikut pa gulaste rühmas (näidisjuhtumist 2), k es on endast väljas, hirmul ja n uta b . Selgita osalejale , et lähene d talle selleks, et teda KUULATA ja anda talle psühholoogilist esmaabi. 485775 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE Palu vabatahtlikul jääda oma rolli kogu rollimängu jooksul, mis kestab umbes 3 minutit, ning r eageerida sinu ütlustele või tegudele r ealistlikult (positiivselt või negatiivselt). An na nii endale kui ka osalejale hetk aega rolli sisseelamiseks ja alustage. V eendu, et järgi d teda toetades kuulamis- ja muid psühholoogilise esmaabi põhimõtteid, näiteks tervita d teda viisakalt, tutvusta d end nimepidi, räägi d ja käitu d lugupidavalt ning küsi d tema vajaduste ja mur ede kohta. Rollimängu arutelu (5 minutit) P ärast r ollimängu küsi vaba tahtlikult, milline oli tema kogem us ja kuidas ta tundis end kriisist mõjutatud inimesena. Mida tegid abistajana hästi ja mida oleksi d võinud teha paremini? Palu rühmalt lühik est ta gasisidet (mis läks hästi , ja seejär el – mis oleks võinud minna paremini). Mõ tle , mida sa ütlesi d ja tegi d , et demonstreer ida hea kuulamise ja psühholoogilise esmaabi põhimõtteid, ning milliseid vigu sa tegi d . T e e k okku v õt e , kasutades jä r gmisel slaidil ol e va t te a v et. KUULA Loo k ontakt » Lähene lugupidav alt. » T utvusta end, öeldes oma nime ja or ganisatsiooni. » Küsi , kas saa d aida ta, ning lei a ohutu ja vaikne k oht. » Ai ta inimesel tunda end mugav alt (v esi, tekk). » Proovi ta gada neile turvalisus. Küsi v ajaduste ja m ur ede k ohta » Ehkki mõned vajadused on ilmsed, küsi siiski. » Selgita välja prioriteedid – mis on inimese jaoks kõige tähtsam. Kuula ja ai ta r ahuneda » Püsi inimese lähedal. » Är a sun ni inimesi r ääkima. » Kuula , kui ta soovib r ääkida. » Kui inimene on väga tugevasti mõjutatud , siis ai ta tal r ahuneda ja veendu , et ta ei ole üksinda. T oonit a , kui oluline on end nime ja kuuluvuse jä r gi tutvustada, et aid a ta hi r m u n ud ja ebakindla tel inimestel tunda end abistajaga r ääkides mugav amalt. Lähene inimestele ala ti lugupidav alt, v asta v alt nende kultuurile , ning küsi , kas saa d aida ta. Kui keegi on väga endast väljas, tasub ehk leida r ääkimiseks vaikne k oht, võimaluse k orr al samas keskkonnas. Ehkki mõned vajadused võivad olla silm a nähtavad, on oluline ala ti küsida, millised on inimeste vajadused ja m ur ed. Nii suuda d paremini mõista nende oluk or da ja aida ta neil väljendada, mida nad peavad kõige prioriteetsemaks. Et pakkuda emotsionaalset tuge ja aida ta inimestel r ahuneda, jää nende lähedale ja kuula , mida nad juhtun ust r äägivad. Aga ära sunni neid r ääkima ! Kui inimene on väga endast väljas , siis hoolitse selle eest, et ta ei jääks üksinda. Küsi osaleja telt, kuidas nad aitaksid tugevalt mõjutatud inimesel tunda end r ahulikult. Pidage lühik e arutelu. Arutelust võivad selguda viisid, kuidas aida ta inimestel r ahuneda konkr eetse osaleja kultuu r i k ontekstis . T e e k okku v õt e , kasutades jä r gmisel slaidil ol e va t te a v et. Kuidas aidata inimestel rahuneda » Rää gi leebe ja r ahuliku tooniga . » Hoi a mõningast silmsidet . » Kinnita neile , et nad on kaitstud ja sa ole d seal selleks , et neid aida ta . » Kui keegi tunneb end „ ebareaalselt “, siis ai ta tal luua k ontakt : iseendaga ( tunnetada jalgu põrandal , panna käed sülle ); teda ümbr itse vaga ( märga ta asju enda ümber ); oma hingamisega ( keskenduda hingamisele ja hinga ta aeglaselt ). Kuidas aidata inimestel rahuneda » Rää gi leebe ja r ahuliku tooniga . » Hoi a mõningast silmsidet . » Kinnita neile , et nad on kaitstud ja sa ole d seal selleks , et neid aida ta . » Kui keegi tunneb end „ ebareaalselt “, siis ai ta tal luua k ontakt : iseendaga ( tunnetada jalgu põrandal , panna käed sülle ); teda ümbr itse vaga ( märga ta asju enda ümber ); oma hingamisega ( keskenduda hingamisele ja hinga ta aeglaselt ). Esitlus: kuidas aidata inimestel rahuneda (3 minutit) Selgita osaleja tele, et väga suur es stressis olija te r ahustamiseks on mõned meetodid. Näi ta osaleja tele slaidil, kuidas neid meetodeid kasutaksi d . Palu osaleja tel sõbraliku , rahusta va hääletooniga asetada jalad põrandale ja neid tunnetada ning panna siis käed oma reitele. Ütle , et nad keskenduksid oma hingamisele ja hingaksid aeglaselt. Seejär el palu neil oma r eisi õrnalt kä tega pa tsutada. Sam uti v õi d neil paluda pööra ta tähele panu nende ümber oleva tele mittehäir iva tele asjadele (mida nad näevad, kuulevad või tunnevad) ning jätkata keskendumist hingamisele . Lõpuks küsige osaleja telt, millise mulje see esitlus neile jättis ja kas neil on küsimusi. 7014845 476885 0 0 7195185 571500 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Hea suhtlemine (15 minutit) KUULA » Loo k ontakt inimestega, k es võivad vajada tuge. » Küsi , millised on inimeste vajadused ja m ur ed. » Kuula inimesi ja ai ta neil r ahuneda. Kuula osavõtlikult, kasutades oma » silmi, pööra tes inimesele kogu oma tähele pan u; » k õr vu, kuula tes hoolega tema m ur esid; » südant, hoolides ja näida tes üles lugupidamist. Palu osaleja tel jär ele mõelda, mida me mõtleme väljendiga „hea suhtl us “. Näiteks, kui nad on olnud ärr itunud või stressis, siis mida a bista va t keegi ütles või tegi? K orr alda hea suhtl use teemal lühik e arutelu (5 minutit) ja las e osalejatel vabalt arvamust avaldada . P öör a tähele panu sellele , mida osalejad r äägivad nii sõna lise suhtlemise kui ka kehakeele k ohta ning arutage, mis on kohane nende kultuuris. Näiteks v õi d paluda neil näida ta, milline on sobiv kaugus inimeste vahel ning kuidas suhtutakse silmsidesse ja puudutamisse . Suhtlemisharjutus Suhtlemisharjutus Rollimäng: „Halb suhtl us “ (5 minutit) Esitage lisa 5 juhised jaotusma terjalina r ollimängus kuulaja tele. Selle harjutuse eesmär k on näida ta nii verbaalse kui ka mitte verbaalse suhtluse tähtsust. Palu osaleja tel ja guneda paarideks. Selgita , et üks paariline k ehastub inimeseks, k es on äsja pealt näi n ud liiklus õnnetust . T a on täiesti endast v äljas ja tah a b juhtu n ust r ääkida . T eine paa r iline on a bistaja, k es sa a b p a be r ilehe juhistega lisast 5. Ta peab hoidma juhiseid salajas – ütle a bistajatele, et nad ei näitaks neid kriisist mõjutatud inimestele . An na osaleja tele r ollimänguks 3 min utit, tea vitades algusest ja lõpust. Rollimängu arutelu (5 minutit) Aruta ge kogemusi rühmaga, küsides r ollimängu s abivajaja te ks kehastunud osalistelt , mis juhtus ja kuidas nad end v estluse ajal tundsid. Neil on tõenäoliselt nii mõndagi öelda selle k ohta, mis läks v alesti! Palu a bistajatel r ääkida, mis on kirjas saadud juhistes. See on ta v aliselt kaasahaarav ja lõbus , aga ka kasulik harjutus , sest näitab , mis tunne teistel on, kui a bistaja suhtleb halv asti. ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: HEA SUHTL USE HARJUTUS 15 minutit Järgmisena palu osaleja tel v õtta paaridesse hea suht luse harjutuse jaoks . Üks osaleja mängib kuulaja / a bistaja r olli ning teine r äägib talle mõnest k eerulisest olukorrast , mis tema ga viimase nädala jooksul juhtu nud on ja mida ta tahaks ja gada . Kuulaja / a bistaja ilm uta b suhtlemise käigus head suhtlemisoskust . Ütle , et 5 min uti pär ast tuleb partneri tel rollid vahetada . 5 min uti pär ast hüüa „ A eg !“ ja p alu partneritel anda teineteise le ta gasisidet (mis läks suhtlemises hästi ja mis oleks võinud minna paremini ). P ärast harjutust kutsu kõik osalised jälle kokku ja palu neil üldiselt rääkida , millise mulje harjutus jättis . Palu mõnel osaleja l kogetut ja gada ja r ääkida , mida õpiti hea suhtl use str ateegia te kohta. ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: HEA SUHTL USE HARJUTUS 15 minutit Järgmisena palu osaleja tel v õtta paaridesse hea suht luse harjutuse jaoks . Üks osaleja mängib kuulaja / a bistaja r olli ning teine r äägib talle mõnest k eerulisest olukorrast , mis tema ga viimase nädala jooksul juhtu nud on ja mida ta tahaks ja gada . Kuulaja / a bistaja ilm uta b suhtlemise käigus head suhtlemisoskust . Ütle , et 5 min uti pär ast tuleb partneri tel rollid vahetada . 5 min uti pär ast hüüa „ A eg !“ ja p alu partneritel anda teineteise le ta gasisidet (mis läks suhtlemises hästi ja mis oleks võinud minna paremini ). P ärast harjutust kutsu kõik osalised jälle kokku ja palu neil üldiselt rääkida , millise mulje harjutus jättis . Palu mõnel osaleja l kogetut ja gada ja r ääkida , mida õpiti hea suhtl use str ateegia te kohta. 7014845 -1848485 0 0 7195185 -1753235 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Te e kokkuv õte, kasutades järgmistel slaididel oleva t tea v et, ja an na osaleja tele jaotusmaterjalid hea suhtl use k ohta (lisa 6). Selgita , et see tea v e on kä ttesaada v ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ jaotises 3.1. Hea suht lus : mida MITTE öelda ja teha » » » » Är a sun ni inimesi r ääkima endale oma lugu . Är a ka tkesta abivajajat ega kiirusta teda ta gant . Är a avalda oma ar vam ust inimese oluk orr a k ohta, vaid lihtsalt kuula . Är a puuduta inimest , kui sa pole kindel , et see on kohane . Är a an na hinnangut sellele , mida inimene on tein ud või ei ole tein ud või kuidas ta end tunneb . Är a ütle „ T e ei peaks niimoodi tundma “ või „ T e peaksite olema õnnelik , et ellu jäite .“ » » » » » » » » Är a mõtle välja asju , mida sa ei tea. Är a kasuta liiga tehnilisi termineid . Är a r ää gi neile kellegi teise lugu . Är a r ää gi enda m uredest . Är a an na ka tteta lubadusi ega valesid kinnitusi . Är a tun ne end nii , nagu peaksi d lahendama kõik selle inimese pr obleemid tema eest . Är a v õt a är a inimese jõudu või tunnet , et ta on võimeline enda eest hoolitsema . Hea suht lus : mida MITTE öelda ja teha » » » » Är a sun ni inimesi r ääkima endale oma lugu . Är a ka tkesta abivajajat ega kiirusta teda ta gant . Är a avalda oma ar vam ust inimese oluk orr a k ohta, vaid lihtsalt kuula . Är a puuduta inimest , kui sa pole kindel , et see on kohane . Är a an na hinnangut sellele , mida inimene on tein ud või ei ole tein ud või kuidas ta end tunneb . Är a ütle „ T e ei peaks niimoodi tundma “ või „ T e peaksite olema õnnelik , et ellu jäite .“ » » » » » » » » Är a mõtle välja asju , mida sa ei tea. Är a kasuta liiga tehnilisi termineid . Är a r ää gi neile kellegi teise lugu . Är a r ää gi enda m uredest . Är a an na ka tteta lubadusi ega valesid kinnitusi . Är a tun ne end nii , nagu peaksi d lahendama kõik selle inimese pr obleemid tema eest . Är a v õt a är a inimese jõudu või tunnet , et ta on võimeline enda eest hoolitsema . Aita (15 minutit) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada tege vuspõhimõtte AITA põhielemente ; » suutma aida ta inimestel toime tulla pr obleemidega , kasutades selleks nende endi häid toimetulekustr ateegiaid ; » teadma olulisi näpunäiteid inimestele tea be võimaldamiseks ; » teadma , kui oluline on võimaldada inimestele sotsiaalset toetust ja kä ttesaada vaid teen useid . Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama kirjeldada tege vuspõhimõtte AITA põhielemente ; » suutma aida ta inimestel toime tulla pr obleemidega , kasutades selleks nende endi häid toimetulekustr ateegiaid ; » teadma olulisi näpunäiteid inimestele tea be võimaldamiseks ; » teadma , kui oluline on võimaldada inimestele sotsiaalset toetust ja kä ttesaada vaid teen useid . An na ülevaade tegevuspõhimõttest AITA , kasutades järgmistel slaididel oleva t tea v et. AIT A » Ai ta inimestel r ahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele. » Ai ta inimestel toime tulla pr obleemidega. » An na tea v et. » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega. Ai ta inimestel ennast ise aida ta ja saada ta gasi k ontr oll oluk orr a üle . 3378835 -2087880 0 0 Rõhuta osaleja tele, et a bistaja ülesanne ei ole lahendada inimeste eest kõiki nende pr obleeme , v aid aid a ta neil r ahuldada oma v ajadusi . V õimaldades neile te a v et, tee n useid ja sotsiaalset toetust, aita b ta neil saavutada k ontr olli oluk orr a üle . AITA – PÕHIV AJADUSED » Mida inimesed vajav ad ? » Millised teenused on kättesaadavad ? » Är a jät a tähele pan uta haava ta va te või tõrjutud inimeste vajadusi . » Jätka inimese a bistamist , kui ole d lubanud seda teha . AITA – PÕHIV AJADUSED » Mida inimesed vajav ad ? » Millised teenused on kättesaadavad ? » Är a jät a tähele pan uta haava ta va te või tõrjutud inimeste vajadusi . » Jätka inimese a bistamist , kui ole d lubanud seda teha . 7014845 -2145665 0 0 7195185 -2050415 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Olen e v alt k r iisiolu k o r r ast v õib mõjut a tud inimestel olla palju põh i v ajadusi . Sinu v õi m uses v õib olla pakkuda inimestele esma tarbe vahendeid , nagu toitu, v ett ja tekke , või viia nad kokku teistega, k es suudavad neid pakkuda. Är a un usta inimesi, k es võivad vaja da oma põhiv ajaduste r ahuldamiseks täiendava t abi. AITA INIMESTEL PROBLEEMIDEGA TOIME TULLA Kriisiseisundis inimesed võivad end tunda m ur edega ülekoorma tuna ... » Ai ta neil seada pakilised vajadused tähtsuse järjekor da ( mida teha esimesena ). » Ai ta neil leida tuge nende endi elust . » A nna neile pr aktilisi soovitusi nende v ajaduste r ahuldamiseks ( n äiteks registreer uda toiduabi saajaks ). » Ai ta neil meenutada , kuidas nad tulid toime minevikus ja mis aita b neil end paremini tunda . AITA INIMESTEL PROBLEEMIDEGA TOIME TULLA Kriisiseisundis inimesed võivad end tunda m ur edega ülekoorma tuna ... » Ai ta neil seada pakilised vajadused tähtsuse järjekor da ( mida teha esimesena ). » Ai ta neil leida tuge nende endi elust . » A nna neile pr aktilisi soovitusi nende v ajaduste r ahuldamiseks ( n äiteks registreer uda toiduabi saajaks ). » Ai ta neil meenutada , kuidas nad tulid toime minevikus ja mis aita b neil end paremini tunda . Aida tes inimestel pr obleemidega toime tulla, p ea meeles, et igaühel on oma moodused, kuidas nad on minevikus pr obleemidest ja gu saanud, kuid kriisioluk or dades võivad nad tunda end m u r edest üle k oo r m a tuna . Saad aid a ta neil seada nende k õige pakilisemad v ajadused tähtsuse järjekor da ja jätta ta gaplaanile need, mis võivad ooda ta. Julgusta neid kasutama ka oma häid toimetulekustr ateegiaid, et end pr aeguses oluk orras aida ta. Näiteks ai ta neil leida inimesi (sõpru ja per ekonda), k es saavad pakkuda tuge, või an na pr aktilisi soovitusi selle k ohta, kuidas nad saavad r ahuldada oma vajadusi. Palu osaleja tel nimetada mõned positiivsed ja nega tii vsed toimetulekustr a teegiad. Alljärgneva slaidi abil saa d teha kokkuv õtte positii vsetest toimetulekustr a teegiatest. Positiivsed toimetulekustrateegiad ( kohanda vastavalt kultuurile ) Ai ta inimestel kasutada oma loomulikk e toimetulekumehhanisme , et taastada kontrollitunnetus . » » » » » Puh ka piisav alt . Söö võimalikult regulaarselt ja joo v ett . Rää gi ja v ee da aega pere ja sõpradega . Aruta pr obleeme kellegagi , keda usald ad . » » » » Lõõgastu : jaluta , laul a , palv eta , mängi lastega . Te e sporti . V äl di alkoholi , uimasteid , k of eiini ja nikotiini . Kan na hoolt isikliku hügieeni eest . Lei a ohutuid võimalusi teiste abistamiseks . Positiivsed toimetulekustrateegiad ( kohanda vastavalt kultuurile ) Ai ta inimestel kasutada oma loomulikk e toimetulekumehhanisme , et taastada kontrollitunnetus . » » » » » Puh ka piisav alt . Söö võimalikult regulaarselt ja joo v ett . Rää gi ja v ee da aega pere ja sõpradega . Aruta pr obleeme kellegagi , keda usald ad . » » » » Lõõgastu : jaluta , laul a , palv eta , mängi lastega . Te e sporti . V äl di alkoholi , uimasteid , k of eiini ja nikotiini . Kan na hoolt isikliku hügieeni eest . Lei a ohutuid võimalusi teiste abistamiseks . P eaaegu kõik inimesed soovivad ja vajavad kriisioluk orras tea v et! P ärast kriisisündm ust ei pruugi a ga t ä pne te a v e olla k ä ttesaad a v . T a v alised on kuulujutud, mis põhjust a v ad um b usaldust, hi r m u ja viha. Rühmale tea be andmine aita b hajutada kuulujutte ja ta gada, et kõigini jõuab sama sõnum. 485775 -224155 0 0 ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: ROLLIMÄNG – TEABE ANDMINE 10 minutit Näi ta , kuidas annad tea v et pa gulaste r ühmale . Mõned inimesed on kartlikud, äre vad, ebakindlad või isegi vihased ning kõik soovivad tea v et oluk orr a ja pakutava abi k ohta. Rollimäng (5 minutit) 7014845 1006475 0 0 K utsu vabatahtlikk e osalejaid mängima tea be andmise r ollimängu. Palu neil olla abistajad, k es annavad tea v et pa gulaste r ühmale , keda on kirjelda tud vägivalla ja ümber asustamise näidisjuhtumis. Palu 5–6 osalejal olla pagulased ning v õtta endale er inevad r ollid, olles kas kartlik, kurb , ebakindel või vihane , ooda tes tea v et oluk orr a ja saadaoleva abi k ohta. Soo vita osaleja tel m uuta r ollimäng r ealistlikuks, kuid mitte abistaja(te) le liiga r ask eks. 7195185 -267335 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID NÄPUNÄITED JUHENDAJALE Kui teavet pakkuv abiline takerdub, võib ta paluda kaasosalejal ennast abistada või rolli üle võtta. Arutelu (5 minutit) P ärast r ollimängu küsi a bistajate käest, mis mulje see kogem us neile jättis – mida nad tegid hästi ja mi da oleks võinud teha par em ini . Seejär el palu r ollimängu s pa gulaste ks kehastunud osalejatelt ta gasisidet ning ülejäänud osaleja telt lühikesi k ommentaare ja soo vitusi. Kuigi abistajal ei pruugi selles oluk orras olla kõiki v astuseid, toob see r ollimäng sa geli esile võimalusi tea be andmiseks, mis on loetletud alljärgneval slaidil. An na näpunäiteid tea be pakkumiseks, nagu on kirjelda tud jär gmisel slaidil . AITA – AN NA TEAVET » Kogu enne abistamist tä pset tea v et . » Hoi a end kursis . » V eendu , et inimesi ( eel k õige ha a va t a v aid ) teavitatakse , kus ja kuidas on võimalik teenustele ligi pääseda . » Rää gi AINULT seda , mida sa tea d – är a mõ tle midagi välja . » Sõnumid olgu lihtsad ja tä psed , k or da neid tihti . » Kuulujuttude vältimiseks an na rühmadele sama tea v et . » Selgita pakutava tea be allika t ja usaldusväär sust . » An na inimestele teada , millal ja kus nad saavad v är sk et tea v et . AITA – AN NA TEAVET » Kogu enne abistamist tä pset tea v et . » Hoi a end kursis . » V eendu , et inimesi ( eel k õige ha a va t a v aid ) teavitatakse , kus ja kuidas on võimalik teenustele ligi pääseda . » Rää gi AINULT seda , mida sa tea d – är a mõ tle midagi välja . » Sõnumid olgu lihtsad ja tä psed , k or da neid tihti . » Kuulujuttude vältimiseks an na rühmadele sama tea v et . » Selgita pakutava tea be allika t ja usaldusväär sust . » An na inimestele teada , millal ja kus nad saavad v är sk et tea v et . Rõhuta , kui oluline on koguda enne rühmale tea be edastamist võimalikult palju täpset tea v et. T utvusta end selgelt abistajana, et kriisist mõjutatud inimesed mõistaksid sinu r olli, ning selgita pakut a v a te a be allik a t ja pii r anguid . V õi d öelda, et püü a d otsida te a v et, mis pole het k el k ä ttesaad a v , ning anda inimestele teada, millal ja kus nad sa a v ad v ä r s k et te a v et . Ä r a kun a gi mõ tle välja midagi, mida sa ei tea. Sõnumid olgu lihtsad ja tä psed ning neid tuleks k orr a ta, et inimesed kuuleksid ja mõistaksid neile edastata va t tea v et. Sam uti veendu , et inimesed tea vad kindlalt, kus ja kuidas nad pääsevad ligi teenustele – eelkõige need, k es võivad vajada täiendava t abi. Lõppkokkuv õttes on kogemused näidanud, et inimesed, k es tunnevad, et neile on pakutud pär ast kriisi head sotsiaalset tuge, tule vad paremini toime kui need, kelle ar va tes neid ei toetatud hästi. Rõhuta osaleja tele, kui oluline on viia kriisist mõjutatud inimesed kokku lähedastega ja sotsiaalsete toetustega. AITA – SOTSIAALNE TOETUS » Sotsiaalne toetus on taastumiseks väga oluline . » Hoi a per ekondi koos ja lapsi koos hooldaja tega . » Ai ta inimestel v õtta ühendust oma sõprade ja lähedastega . » V õimald a juu r d e pääs r eligioossele toetusel e . » Kriisist mõjutatud inimesed võivad suuta üksteist aida ta – vii nad kokku . » V eendu , et inimesed ( eel k õige ha a va t a v ad ) te a v ad , kuidas tee n ustele ligi pääseda . AITA – SOTSIAALNE TOETUS » Sotsiaalne toetus on taastumiseks väga oluline . » Hoi a per ekondi koos ja lapsi koos hooldaja tega . » Ai ta inimestel v õtta ühendust oma sõprade ja lähedastega . » V õimald a juu r d e pääs r eligioossele toetusel e . » Kriisist mõjutatud inimesed võivad suuta üksteist aida ta – vii nad kokku . » V eendu , et inimesed ( eel k õige ha a va t a v ad ) te a v ad , kuidas tee n ustele ligi pääseda . Mõnes oluk orras lahuta takse inimesed oma per ekondadest ja lapsed hooldaja test. Rõhuta osaleja tele, kui oluline on ühendada saa tjata lapsi ja noorukeid usaldusväär se lastekaitse ga , et ta gada nende turvalisus ja aida ta neil leida oma hooldajad. Eralda tud per ekonnaliikmeid võivad aida ta kokku viia ka omakseid otsi vad ja taasühendavad or ganisatsioonid. Abistamise lõpetamine Psühholoogilise esmaabi tege vuspõhimõtete se ssiooni lõpuleviimiseks selgita osaleja tele, kuidas lõpetada abistamine jär gmisel slaidil oleva tea be abil. Abistamise lõpetamine » Kasuta parimal viisil oma otsustusvõimet , et hinna ta teiste inimeste ja enda vajadusi . » Selgita , et sa lahku d , ning võimaluse k orr al tutvusta neid kellelegi teisele , k es saab neid edasi abistada . » Kui viid inimesed kokku teenustega , siis veendu , et neil on vajalikud kontaktandmed ja nad tea vad , mida ooda ta . » Ükskõik millised on sinu kogemused , jät a viisakalt hüv asti ja soovi neile kõik e head. Abistamise lõpetamine » Kasuta parimal viisil oma otsustusvõimet , et hinna ta teiste inimeste ja enda vajadusi . » Selgita , et sa lahku d , ning võimaluse k orr al tutvusta neid kellelegi teisele , k es saab neid edasi abistada . » Kui viid inimesed kokku teenustega , siis veendu , et neil on vajalikud kontaktandmed ja nad tea vad , mida ooda ta . » Ükskõik millised on sinu kogemused , jät a viisakalt hüv asti ja soovi neile kõik e head. Selgita , et a bistaja peab kasutama parimal viisil oma otsustusvõimet, et teha kindlaks, millal abistamine lõpetada. Kui inimene on jätkuvalt endast väljas , v õi d püüda teda kokku viia mõne teise a bistaja või per eliikmetega, et teda ei jäetaks üksi, ning vajaduse k orr al võimaldada talle juurdepääs täiendava toetuse saamiseks. V a r u mõned mi n utid, et v aad a ta k oos osalej a tega l ä bi, mida nad on seni õppi n ud, ja uu r i, kas neil on küsimusi. Psühholoogilise esmaabi ülevaade » Mida olete seni õppin ud ? » Mis jäi teile arusaamatuks ? » Kas on mõni asi , millega te nõus ei ole ? » Kas tunnete end psühholoogilise esmaabi osutamises kindlalt ? Psühholoogilise esmaabi ülevaade » Mida olete seni õppin ud ? » Mis jäi teile arusaamatuks ? » Kas on mõni asi , millega te nõus ei ole ? » Kas tunnete end psühholoogilise esmaabi osutamises kindlalt ? 7014845 -1716405 0 0 7158355 -1621155 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Ütle , et pär ast 15-minutist pausi saavad osalejad harjutada näidisjuhtumite r ollimängudes seda, mida nad on õppinud. Paus (15 minutit) OSA MOODULID: PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI ROLLIMÄNGUD JA KOKKUVÕTE, HOOLITSEMINE ENDA JA KAASLASTE EEST , HINDAMINE Näidisjuhtumite rollimängud (40 minutit) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama näida ta , kuidas r akendada põhimõtteid „ v almistu … jälgi , kuula ja aita “ näidisjuhtumis ; » oskama demonstreer ida head suhtlemisoskust er ineva tes kriisioluk or dades . Materjalid » Näidisjuhtumit kirjeldavad jaotusmaterjalid juhistega ( vt lisa 4) » Jaotusma terjal selle k ohta, mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks ( vt lisa 7) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » oskama näida ta , kuidas r akendada põhimõtteid „ v almistu … jälgi , kuula ja aita “ näidisjuhtumis ; » oskama demonstreer ida head suhtlemisoskust er ineva tes kriisioluk or dades . Materjalid » Näidisjuhtumit kirjeldavad jaotusmaterjalid juhistega ( vt lisa 4) » Jaotusma terjal selle k ohta, mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks ( vt lisa 7) Näidisjuhtumid 1. Loodusõnnetus 2. Vägivald ja ümberasustamine 3. Liiklusõnnetus Näidisjuhtumid 1. Loodusõnnetus 2. Vägivald ja ümberasustamine 3. Liiklusõnnetus Palu osaleja tel moodustada v asta v alt oma näidisjuhtumile kolm rühma (vt lisa 4). An na rühmadele 5 min utit, et läbi arutada ja ette valmistada r ollimängud, mida on kirjelda tud nende näidisjuhtumi juhiste alaosas. Selgita , et r ollimängud ei tohiks k esta kauem kui 5 min utit. Meenuta osalejatele järgmist: » p ea meeles tege vuspõhimõtteid „v almistu … jälgi , kuula ja aita “; » püsi r olli s kogu r ollimängu jooksul ja püü a mitte naerda; » r ollimängu ajal taker dudes v õi d paluda jätkata teisel osalejal (võimaluse k orr al enda rühmast). Selgita , et r ollimängu juhised a bista vad r ollimängu pea tegelasi. Igal rühmal on õigus otsustada, kuidas nad soovivad oma juhtumile läheneda – näiteks seda, k es esita b r ollimängu, kas nad otsusta vad ühe või mitme a bistaja kasuks jne. Palu igal rühmal esitada k or damööda oma r ollimäng . Nad võivad kõige pealt anda teistele osaleja tele oma näidisjuhtumi ja sündmuskoha põhikirjelduse . 485775 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE Hal da aega hoolikalt, et igale rühmale jääks kuni 5 minutit rollimängu jaoks ning vähemalt 5 minutit tagasiside, küsimuste ja rollimängu üle arutlemise jaoks. Andes igale rühmale tagasisidet, küsi kõigepealt rollimängu s abistaja id kehastanud osalistelt , mida nad tegid enda arvates hästi ja mida oleks saanud teha par emini. Seejärel palu samasugust tagasiside t nendelt osalejatelt, kes kehastasid kriisist mõjutatud inimes i. P alu rühmal teha lühidalt märkusi ja esitada küsimusi. Iga juhtumi põhiliste õpipunktide k or damiseks v õi d kasutada järgmiste slaidide tea v et. Näidisjuhtum 1: rollimäng 1. rollimängu õpipunktid : loodusõnnetus ( abi vajav naine ) » T utvusta end, öeldes oma nime ja or ganisatsiooni . » Küsi kriisist mõjutatud naiselt tema nime ja seejärel seda , kas saad teda aida ta . » Kaitse teda , viies ta vestlemiseks rusudest eemale , ohutumasse kohta. » V õimaluse k o r r al m uu da tema olu k o r d m ug a v amaks ( näiteks pakkudes v ett ). » Kuula teda , püsides talle lähedal ja sundima ta teda r ääkima . » Küsi tema v ajaduste ja m ur ede k ohta ning ai ta tal r ahuneda . » An na talle ta gasisidet selle k ohta, mida ta tegi õigesti ( näiteks kaitses end), ja erguta teda kasutama tema enda toimetulekustr ateegiaid . » Arv esta tema m ur ega kolleegide pär ast , kelle ta võis kaotada . » Pak u abi , et viia ta kokku oma lähedaste või teiste toetajatega . 1. rollimängu õpipunktid : loodusõnnetus ( abi vajav naine ) » T utvusta end, öeldes oma nime ja or ganisatsiooni . » Küsi kriisist mõjutatud naiselt tema nime ja seejärel seda , kas saad teda aida ta . » Kaitse teda , viies ta vestlemiseks rusudest eemale , ohutumasse kohta. » V õimaluse k o r r al m uu da tema olu k o r d m ug a v amaks ( näiteks pakkudes v ett ). » Kuula teda , püsides talle lähedal ja sundima ta teda r ääkima . » Küsi tema v ajaduste ja m ur ede k ohta ning ai ta tal r ahuneda . » An na talle ta gasisidet selle k ohta, mida ta tegi õigesti ( näiteks kaitses end), ja erguta teda kasutama tema enda toimetulekustr ateegiaid . » Arv esta tema m ur ega kolleegide pär ast , kelle ta võis kaotada . » Pak u abi , et viia ta kokku oma lähedaste või teiste toetajatega . 7014845 170180 0 0 7195185 265430 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Lisaks eespool toodud slaidi õpipunktidele r õhuta osaleja tele, et selles r ollimängus on oluline kõige pealt veenduda, et sinu enda kui a bistaja sündmuskohale sisenemine on ohutu. Näidisjuhtum 2: rollimäng 2. rollimängu õpipunktid : vägivald ja ümberasustamine ( saatjata laps) » Mär ka pa gulaste rühmas saa tjata last ehk inimest , k es võib vajada erilist tähele panu . » Rää gi lapsega tema silmade k õr gusel . » Rää gi lapsega r ahulikult ja lahk elt , kasutades sõnu , millest ta ar u saa b . » Küsi inf ot lapse pere k ohta, näiteks tema õe nime . » Jää koos lapsega , et leida usaldusväärne omakseid otsi v or ganisatsioon , mis võiks organiseerida lapsele ohutu koha , kuhu ta võiks jääda kuni pere leidmiseni . 2. rollimängu õpipunktid : vägivald ja ümberasustamine ( saatjata laps) » Mär ka pa gulaste rühmas saa tjata last ehk inimest , k es võib vajada erilist tähele panu . » Rää gi lapsega tema silmade k õr gusel . » Rää gi lapsega r ahulikult ja lahk elt , kasutades sõnu , millest ta ar u saa b . » Küsi inf ot lapse pere k ohta, näiteks tema õe nime . » Jää koos lapsega , et leida usaldusväärne omakseid otsi v or ganisatsioon , mis võiks organiseerida lapsele ohutu koha , kuhu ta võiks jääda kuni pere leidmiseni . Nii selles kui ka igas teises r ollimängus saavad abistajad jär gida ta va pär aseid häid ta vasid enda tutvustamiseks nime ja kuuluvuse jär gi ning pakkuda pr aktilist leev endust, näiteks v ett. Kõnealuses r ollimängus on oluline ka see, et a bistaja läheneks saa tjata lapsele ja abistaks teda v asta v alt eespool toodud slaidi õpipunktidele . Näidisjuhtum 3: rollimäng 3. rollimängu õpipunktid : liiklusõnnetus ( hooldaja ja laps) » Kaits e nii ennast kui ka teisi ning otsi r ask elt vigasta tuid . » K utsu vigastatud mehele kiirabi . » Kaitse mõjutatud inimesi uute vigastuste eest ( näiteks vii naine ja laps liiklusest eemale ning veendu , et vigastatud meest ei liigutata ). » T utvusta ennast ning r ää gi naise ja lapsega lugupidav alt ja sündsalt . » Ai ta naisel r ahuneda . » Ai ta naisel seada pr obleemid tähtsuse järjekor da ja hoolitse lapse eest . » An na tea v et naise abikaasa eest hoolitsemise k ohta ( näiteks haigla nimi ) ja/ v õi ai ta per el teda haiglasse saa ta . » Ai ta naisel abi saamiseks lähedastega ühendust v õtta . 3. rollimängu õpipunktid : liiklusõnnetus ( hooldaja ja laps) » Kaits e nii ennast kui ka teisi ning otsi r ask elt vigasta tuid . » K utsu vigastatud mehele kiirabi . » Kaitse mõjutatud inimesi uute vigastuste eest ( näiteks vii naine ja laps liiklusest eemale ning veendu , et vigastatud meest ei liigutata ). » T utvusta ennast ning r ää gi naise ja lapsega lugupidav alt ja sündsalt . » Ai ta naisel r ahuneda . » Ai ta naisel seada pr obleemid tähtsuse järjekor da ja hoolitse lapse eest . » An na tea v et naise abikaasa eest hoolitsemise k ohta ( näiteks haigla nimi ) ja/ v õi ai ta per el teda haiglasse saa ta . » Ai ta naisel abi saamiseks lähedastega ühendust v õtta . Selles meditsiinilist hädaoluk or da sisaldav as r ollimängus on valmistumiseks vähe aega. On siiski oluline , et abistajad v ar uksid hetke, et saada õnnetuspaigast põgus ülevaade , veendumaks nii enda, kriisist mõjutatud inimeste kui ka k õr valseisja te turvalisuses. Abistajad võivad suuta koordineerida oma tegevust, et osutada abi näidisjuhtumisse kaasa tud er ineva tele inimestele (nt üks võib tegeleda vigastatud mehega, samal ajal kui teine a bista b naist ja last). P äästemeetmed on igas kriisioluk orras esma tähtsad, seega on oluline , et vigastatud mees saab asjak ohast abi. Mõni sündmuskohal viibiv külaelanik võib olla abiks (nt kutsudes kiirabi), samas kui teised võivad a bistamist segada või põhjustada uusi vigastusi (nt liigutades vigastatud meest). Et aida ta naisel r ollimängus oma tütre eest hoolitseda, an na osaleja tele lisa tea be saamiseks jaotusmaterjal „Mida saavad hooldajad teha laste a bistamiseks“ . (Vt lisa 7) T utvusta osaleja tele väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ 5. peatükki „Õpitu harjutamine“, et nad saaksid iseseisv alt kodus üle vaada ta näidisjuhtumi õpipunktid. Kohandamine kohaliku kultuurikontekstiga (10 minutit) Jaga osalejad kolme rühma ja määr a igale rühmale üks slaidil oleva test küsim ustest. Ühepäevane juhendamine Harjutus : psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete kohandamine kohaliku kultuurikontekstiga » Rühm 1: JÄLGI Kuidas kriisiseisundis inimesed r eageerivad või käituvad kohalikus kultuuris ? Mida võiksi d teha , et aida ta selliste str essisümptomitega inimesi ? » Rühm 2: KUULA Mida inimesed tee vad kohalikus kultuuris , et näida ta , et nad kuulav ad ? Kuidas aita d inimestel r ahuneda ? » Rühm 3: AITA Kellelt otsivad inimesed kohalikus kultuuris emotsionaalset tuge ? Kuidas nad lähenevad teistele , et seda tuge leida ? Kuidas nad tea vad , et neid toetatakse ? Ühepäevane juhendamine Harjutus : psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete kohandamine kohaliku kultuurikontekstiga » Rühm 1: JÄLGI Kuidas kriisiseisundis inimesed r eageerivad või käituvad kohalikus kultuuris ? Mida võiksi d teha , et aida ta selliste str essisümptomitega inimesi ? » Rühm 2: KUULA Mida inimesed tee vad kohalikus kultuuris , et näida ta , et nad kuulav ad ? Kuidas aita d inimestel r ahuneda ? » Rühm 3: AITA Kellelt otsivad inimesed kohalikus kultuuris emotsionaalset tuge ? Kuidas nad lähenevad teistele , et seda tuge leida ? Kuidas nad tea vad , et neid toetatakse ? K utsu osalejad 5 min uti pär ast uuesti kokku ja palu igal rühmal teha lühik e esitlus. P ärast iga esitlust vii l ä bi põgus a r utelu ja lase osalejatel vabalt arvamust avaldada . T eemad, mis esile k e r k i v ad, v õ i v ad hõlma ta seda, kuidas läheneda inimestele v asta v alt nende vanusele ja sotsiaalsele seisundile ; millised on inimeste puudutamisega seotud kombed seoses nende van use, kultuuri ja sooga ning kuidas inimesed otsi vad ja leiavad emotsionaalset tuge. Selle sessiooni abil saab kokku v õtta r ollimängust saadud kogemused seoses sellega, mida kohalikus kultuurik ontekstis öelda ja teha ning mida MITTE öelda ja teha. Inimesed, kes vajavad tõenäoliselt eritähelepanu (20 minutit) Harjutus : haavatavad rühmad kriisiolukorras » L oe teile antud inimese kirjeldust . » Rivistuge . » Kui loetakse ette väide , siis mõ tle kirjelda tud inimesele . » Kui ole d väitega nõus , astu samm ette . » Kui sa ei ole väitega nõus , jää paigale . Harjutus : haavatavad rühmad kriisiolukorras » L oe teile antud inimese kirjeldust . » Rivistuge . » Kui loetakse ette väide , siis mõ tle kirjelda tud inimesele . » Kui ole d väitega nõus , astu samm ette . » Kui sa ei ole väitega nõus , jää paigale . T uleta osaleja tele meelde v arem mainitud abivajajaid , k es vajavad tõenäoliselt erilist tähele panu. Nende hulka kuuluvad 1) lapsed ja noorukid, 2) halvenenud terviseseisundi või er ivajadustega inimesed ning 3) inimesed, keda ohusta b diskrimineerimine või vägivald. Selgita , et algab harjutus selle k ohta, kuidas haava ta vad inimesed võivad kogeda kriisioluk or da. 7014845 290830 0 0 7158355 386080 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Palu osaleja tel r ivistuda. An na igale osalejale haava ta va inimese kirjeldus. Ütle , et loe d ette ühe v äite – o salejad, k es on selle v äitega nõus (v asta v alt talle antud inimese kirjeldusele), peaksid astuma sammu v õrr a ette poole . Kui osaleja ei ole v äitega nõus, peaks ta jääma paigale . L oe jär gemööda ette kõik v äited. Mõne v äite k orr al jäetakse haava ta vad inimesed „maha“ ja teised astuv ad sammu ette. V aata ha a va t a va te inimeste kirjeldus i ja etteloet a v a i d v äite i d lisas 8 . V ajaduse k o r r al k ohand a kirjeldusi ja väiteid v asta v alt koolitusel osaleja te taustale . K okku v õtteks palu osalej a tel anda harjutuse k ohta põgus a t t a gasisidet . V õt a teema k okku järgmiste slaididega. Laste ja noorukite ohud » Kriisis kaotavad nad harjumuspär ase rutiini , keskkonna ja inimesed , k es aitavad nei l end turvaliselt tunda . » Nad ei saa r ahuldada oma põhivajadusi ega end kaitsta . » Eriti suurt m uret v almista vad er alda tud lapsed. » Inimkaubanduse , seksuaalse är akasutamise , armeesse värbamise oht . » Tütarlapsi varitseb eriline oht seoses kur itar vitamise , är akasutamise ja h äbimärgistamisega . Laste ja noorukite ohud » Kriisis kaotavad nad harjumuspär ase rutiini , keskkonna ja inimesed , k es aitavad nei l end turvaliselt tunda . » Nad ei saa r ahuldada oma põhivajadusi ega end kaitsta . » Eriti suurt m uret v almista vad er alda tud lapsed. » Inimkaubanduse , seksuaalse är akasutamise , armeesse värbamise oht . » Tütarlapsi varitseb eriline oht seoses kur itar vitamise , är akasutamise ja h äbimärgistamisega . Eriti ohustatud on lapsed ja noorukid, eelkõige need, k es on üksi või er alda tud oma hooldaja test, ning tütar lapsed. Kriisisündmused ei häiri üksnes nende väljakujunenud rutiini ja tutta va t keskkonda, vaid neid v aritseb ka kuritarvitamise või kaubitsemise oht. Mida saad teha laste ja noorukite heaks ... » Hoi a neid koos lähedastega . Kui nad on saa tjata , siis vii nad kokku usaldusväär se lastekaitse või lastekaitse v õr gustiku ga või püü a leida omakseid . Är a jät a neid jär elevalv eta . » Kaits e lapsi ohtude eest . Kaits e neid v õigaste vaa te piltide , vigastatud inimeste või hävingu nägemise , väljamõeldiste ja ajakirjanduse eest . » Kuula last , r ää gi ja mängi temaga . Ole r ahulik , r ää gi leebelt , suh tle lapsega tema silmade k õr gusel ja kasuta k eelt , mida nad mõista vad . Kuula är a nende seisukohad oluk orr a k ohta. » P ea meeles , et ka neil on oma tuge vad küljed . Mida saad teha laste ja noorukite heaks ... » Hoi a neid koos lähedastega . Kui nad on saa tjata , siis vii nad kokku usaldusväär se lastekaitse või lastekaitse v õr gustiku ga või püü a leida omakseid . Är a jät a neid jär elevalv eta . » Kaits e lapsi ohtude eest . Kaits e neid v õigaste vaa te piltide , vigastatud inimeste või hävingu nägemise , väljamõeldiste ja ajakirjanduse eest . » Kuula last , r ää gi ja mängi temaga . Ole r ahulik , r ää gi leebelt , suh tle lapsega tema silmade k õr gusel ja kasuta k eelt , mida nad mõista vad . Kuula är a nende seisukohad oluk orr a k ohta. » P ea meeles , et ka neil on oma tuge vad küljed . Abistajad peaksid püüdma hoida lapsi ja noorukeid nende lähedastega koos (või viia nad kokku usaldusväär se lastekaitse ga , kui lapsed on saa tja ta), hoida neid väljaspool ohtu ning kuula ta neid, r ääkida nendega ja kaasa ta neid eak ohastesse mängudesse . P ea meeles, et ka lastel ja noorukitel on oma tuge vad küljed! An na osaleja tele jaotusmaterjal „Mida saavad hooldajad teha laste abistamiseks“ (lisa 7). Ütle osaleja tele, et see tea v e on kä ttesaada v ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ jaotises 3.5. Kroonilisi haigusi põdevad või erivajadustega inimesed » Kriisid võivad halvendada paljusid terviseseisundeid ( füüsilis e ja vaimse tervise probleeme ) . » Ai ta neil ... jõuda ohutusse k ohta; r ahuldada nende põhivajadusi ; pääseda ligi arstia bile ja r avimitele ; v õtta ühendust kaitse t pakkuda saava asutuse või muu tugiteenusega ; pääseda ligi tea bele saadaoleva te teenuste k ohta. Kroonilisi haigusi põdevad või erivajadustega inimesed » Kriisid võivad halvendada paljusid terviseseisundeid ( füüsilis e ja vaimse tervise probleeme ) . » Ai ta neil ... jõuda ohutusse k ohta; r ahuldada nende põhivajadusi ; pääseda ligi arstia bile ja r avimitele ; v õtta ühendust kaitse t pakkuda saava asutuse või muu tugiteenusega ; pääseda ligi tea bele saadaoleva te teenuste k ohta. Kriisioluk orr ad võivad halvendada paljusid terviseseisundeid. Ai ta krooniliste haiguste või er ivajadustega inimestel jõuda ohutusse k ohta, r ahuldada nende põhivajadusi, pääseda ligi arstia bile ja r avimitele , v õtta ühendust kaitset pakkuda saava asutuse ning saada tea v et saadaoleva te teenuste k ohta. Inimesed , keda ohustab diskrimineerimine või vägivald » Nad võivad olla ... jäetud ilma põhiteen ustest ; jäetud välja otsustest , mis pakuksid neile abi või k ohta, kuhu minna ; sihtmär giks vägivallale . » Ai ta neil ... leida ohutu k oht, kuhu jääda ; luua k ontakt lähedaste ja usaldusväär sete inimestega ; saada tea v et kättesaadava te teenuste kohta või suuna nad otse teenuste juurde . Inimesed , keda ohustab diskrimineerimine või vägivald » Nad võivad olla ... jäetud ilma põhiteen ustest ; jäetud välja otsustest , mis pakuksid neile abi või k ohta, kuhu minna ; sihtmär giks vägivallale . » Ai ta neil ... leida ohutu k oht, kuhu jääda ; luua k ontakt lähedaste ja usaldusväär sete inimestega ; saada tea v et kättesaadava te teenuste kohta või suuna nad otse teenuste juurde . 7014845 -1116965 0 0 7195185 -1021715 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Diskrimineerimise või vägivalla ohus inimesed, näiteks naised või teatud etnilistest või religioossetest rühmadest pärit inimesed, võidakse jätta ilma põhiteen ustest ning hoitakse eemal otsustest nende abistamise ja tule viku suhtes. Sam uti võivad nad olla vägivalla sihtmär gid . Abistajad võivad aida ta neil leida turvalisi k ohti, kus viibida, kokku saada lähedastega ja usaldusväär sete inimestega ning saada tea v et teenuste k ohta või leida tee teenusteni. Psühholoogilise esmaabi ülevaade (10 minutit) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » tundma end kindlalt , suutes kirjeldada psühholoogilise esmaabi põhimõtteid ; » suutma kirjeldada , mis on psühholoogilise esmaabi osutamisel eetiliselt luba tud ja mis mitte . Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » tundma end kindlalt , suutes kirjeldada psühholoogilise esmaabi põhimõtteid ; » suutma kirjeldada , mis on psühholoogilise esmaabi osutamisel eetiliselt luba tud ja mis mitte . Juhendamise käigus esitletud psühholoogilise esmaabi kokkuv õtteks küsi osaleja telt, millised on nende ar va tes olulised eetilised kaalutlused psühholoogilise esmaabi r akendamisel. Palu neil lühidalt arutleda (5 minutit) ja tee kokkuv õte, kasutades jär gmisel slaidil oleva t tea v et. Kokkuvõte : eetilised juhtnöörid Lubatud Keelatud » » » Ole aus ja usaldusväärne . Austa inimeste õigust enda eest otsustada . Ole teadlik oma eelarvam ustest ja jät a need k õr vale . Te e inimestele selgeks , et isegi kui nad hetk el a bist keelduvad , saavad nad seda tule vikus ikkagi . A usta pr ivaa tsust ja hoi a inimeste lugusid vajaduse k orr al salajas . Käitu õigesti , arvestades inimeste kultuuritausta , van ust ja sugu . » » » » » » » » » » » Är a kasuta är a oma a bistaja positsiooni . Är a küsi inimestelt nende aitamise eest r aha ega teeneid . Är a an na ka tteta lubadusi ega valeinf ot . Är a liialda oma oskustega . Är a sun ni abi inimestele peale ning är a ol e pealetükkiv ega semutse . Är a sun ni inimesi r ääkima sulle oma lugu . Är a ja ga inimeste lugusid teistega . Är a hin da inimesi nende tegude või tunnete jär gi . Kokkuvõte : eetilised juhtnöörid Lubatud Keelatud » » » Ole aus ja usaldusväärne . Austa inimeste õigust enda eest otsustada . Ole teadlik oma eelarvam ustest ja jät a need k õr vale . Te e inimestele selgeks , et isegi kui nad hetk el a bist keelduvad , saavad nad seda tule vikus ikkagi . A usta pr ivaa tsust ja hoi a inimeste lugusid vajaduse k orr al salajas . Käitu õigesti , arvestades inimeste kultuuritausta , van ust ja sugu . » » » » » » » » » » » Är a kasuta är a oma a bistaja positsiooni . Är a küsi inimestelt nende aitamise eest r aha ega teeneid . Är a an na ka tteta lubadusi ega valeinf ot . Är a liialda oma oskustega . Är a sun ni abi inimestele peale ning är a ol e pealetükkiv ega semutse . Är a sun ni inimesi r ääkima sulle oma lugu . Är a ja ga inimeste lugusid teistega . Är a hin da inimesi nende tegude või tunnete jär gi . Kokkuv õte t selle k ohta, mis on eetiliselt luba tud ja mis mitte , vt psühholoogilise esmaabi taskujuhend i lisas t 1. 485775 791845 0 0 ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: LÕPLIK SIMULATSIOON JA ARUTELU 15 minutit Ühepäevane juhendamine Lõplik simulatsioon Ühepäevane juhendamine Lõplik simulatsioon Selgita osaleja tele, et k or da te nüüd koolituse alguses tehtud simula tsiooniharjutust, kasutades kõiki harjutamise ja psühholoogilise esmaabi tege vuspõhimõtete r akendamise käigus saadud teadmisi. Jaga osalejad kahte rühma ja an na neile jaotusmaterjal juhistega. V õi d paluda osalej a tel v ahetada v a r asemas si m ul a tsioonis v alitud r olle – a bistajad kehastuvad n üüd kriisist mõjutatud inimes teks ja vastupidi. Järgi esimese kriisioluk orr a juhiseid, meen utades osaleja tele, et nad püsiksid r ollis kogu juhtumi v ältel. Kokkuv õtteks küsi osaleja telt, milline oli nende seek or dne kogem us. Mida nad tegid hästi, mida oleks võinud teha paremini? (Vt slaid allpool.) 7014845 -11430 0 0 7195185 83820 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Lõplik psühholoogilise esmaabi simulatsioon: a rutelu » Kuidas tundsi d end abistajana, k es r ea geer ib sellele oluk orrale? » Mida tegi d abistajana hästi? Kas tundsi d , et sinust on kasu? » Mida oleksi d abistajana saanud teha paremini? » Kuidas tunds id end sellest õnnetusest mõjutatud inimesena? » Kas tundsi d , et abistajad toetasid või aitasid sind ? » Kas abistajad ütlesid või tegid midagi, millest EI olnud kasu, ja mida oleks võinud teha paremini? Te e kokkuv õte psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtetest, näida tes järgmist slaidi . Kas tegite kõike alljärgnevat? V ALMISTU » T utvu kriisisündmusega. » Tutvu saadaoleva te teenuste ja toetustega. » Han gi tea v et turvalisusega seotud pr obleemide k ohta. JÄLGI » V eendu tu r v alisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist. » Otsi tõsiste kriisi reaktsioonidega inimesi. KUULA » Loo k ontakt inimestega, k es võivad vajada tuge. » Küsi , millised on inimeste vajadused ja m ur ed. » Kuula inimesi ja ai ta neil r ahuneda. AIT A » Ai ta inimestel r ahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele. » Ai ta inimestel pr obleemidega toime tulla. » An na tea v et. » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega. Palu osaleja tel arutleda, anda ta gasisidet ja esitada viimaseid küsimusi psühholoogilise esmaabi k ohta. Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine (15 minutit) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » teadma enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise olulisust a bistajatele ; » suutma kirjeldada enda eest hoolitsemise str ateegiaid enne kriisioluk or da , selle ajal ja pär ast seda . Materjalid » Osaleja te endi ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise str ateegiad hommikuselt sessioonilt » Lühik e lõõgastumisharjutus abistajale ( ühepäevaseks juhendamiseks ) ( lisa 10) Õpieesmärgid Sessiooni lõpuks peaksid osalejad : » teadma enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise olulisust a bistajatele ; » suutma kirjeldada enda eest hoolitsemise str ateegiaid enne kriisioluk or da , selle ajal ja pär ast seda . Materjalid » Osaleja te endi ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise str ateegiad hommikuselt sessioonilt » Lühik e lõõgastumisharjutus abistajale ( ühepäevaseks juhendamiseks ) ( lisa 10) 666115 -102235 0 0 NÄPUNÄITED JUHENDAJALE P ea meeles, et osalejad ei pruugi oma heaolu piisavalt tähtsustada või võivad tunda, et nad ei peaks tegelema iseenda vajadustega, kui mõjutatud inimeste vajadused on nii suur ed. Oluline on edastada sõnum, et abistajad on kohustatud hoolitsema kriisiolukorras nii enda kui ka rühmakaaslaste eest, et suuta aidata teisi. Hoolitsemine ennekõike iseenda eest Meenuta , mida sa varem kirjutasi d ... » Kuidas ma hoolitsen enda eest ? » Kuidas mu rühmakaaslased hoolitsevad üksteise eest ? Hooli nii endast kui ka teistest , pööra tes iga päev tähele panu iseenese eest hoolitsemisele . Hoolitsemine ennekõike iseenda eest Meenuta , mida sa varem kirjutasi d ... » Kuidas ma hoolitsen enda eest ? » Kuidas mu rühmakaaslased hoolitsevad üksteise eest ? Hooli nii endast kui ka teistest , pööra tes iga päev tähele panu iseenese eest hoolitsemisele . Alusta se ssiooni , paludes osaleja tel meenutada, kuidas nad v astasid koolituse alguses järgmistele küsim ustele . » Mida ma teen selleks, et enda eest hoolitseda? » Mida tee vad mu rühmakaaslased (perekond, kolleegid) selleks, et hoolitseda üksteise eest? Rõhuta , et psühholoogilise esmaabi osutajad v astuta vad kõige pealt enda heaolu eest, et suuta aida ta teisi. Kriisioluk orras abistajaks olemine kä tk eb endas palju ainulaadseid pingeid. Küsi osaleja telt, mis laadi pingeid nad on kogenud, või palu neil ette kujutada, millised need pinged võiksid olla, kui nad annavad kriisioluk orras psühholoogilist esmaabi. Palu lühidalt selle üle arutleda. 7014845 1403350 0 0 7195185 1498600 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID V astused v õ i v ad sisaldada jä r gmist: pikad tööpä e v ad, mittetoet a v ad juhendajad, su r ma ja h ä vingu pealtnägemine , lugude kuulmine inimeste v alust ja kanna tustest ning süütunne , kui mõjutatud inimesi ei õnnestu abistada või päästa. Rõhuta , et a bistajatel peavad olema r eaalsed ootused sellele , mida nad saavad teha, ning meen uta, et nende ülesanne on aida ta inimestel aida ta iseennast. Harjuta enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemist » Enne kriisiolukorda : Kas ole d valmis aitama ? » Kriisiolukorra ajal : Kuidas saad jääda füüsiliselt ja emotsionaalselt terveks ? Kuidas saad toetada kolleege ja nemad sind ? » Pärast kriisiolukorda : Kuidas v õtta aega puhkamiseks , taastumiseks ja refleksiooniks ? Harjuta enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemist » Enne kriisiolukorda : Kas ole d valmis aitama ? » Kriisiolukorra ajal : Kuidas saad jääda füüsiliselt ja emotsionaalselt terveks ? Kuidas saad toetada kolleege ja nemad sind ? » Pärast kriisiolukorda : Kuidas v õtta aega puhkamiseks , taastumiseks ja refleksiooniks ? Arutelu väikeses rühmas (5 minutit) Selgita , et enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine on oluline nii enne kriisioluk or da, selle ajal kui ka pär ast seda. Palu osaleja tel ja guneda väik esteks, 3–4-liikmelisteks rühmadeks ning arutada, kuidas iga rühmaliige r akendaks enda ja kaaslaste eest hoolitsemise str ateegiaid, meen utades, mida nad kirjutasid koolituse alguses. Iga osaline peaks jär ele mõtlema, millised enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemise str ateegiad tunduvad tema jaoks kõige kasulikumad enne kriisioluk or da, selle ajal ja pär ast seda. K utsu osalejad uuesti kokku, et nad esitaksid peamised punktid oma aruteludest nii enda kui ka rühmakaaslaste eest hoolitsemise k ohta. Ei ole vaja, et iga rühm esitaks oma arutelude üksikasjad, vaid annaks pigem üldise ülevaa te rühmade kogem ustest ja tooks välja nende nimeta tud ühised str a teegiad. Otsi tuge kelleltki , keda usalda d , kui ... » sul on kriisisündmuse k ohta häirivaid mõtteid või mälestusi ; » tunne d end närvilise või äärmiselt kurvana ; » sul on unehäir ed ; » tarbid ülemäära alkoholi või r avimeid , et oma kogemusega toime tulla . Kui need pr obleemid püsivad kauem kui kuu aega , k onsulteer i asja tundjaga . Otsi tuge kelleltki , keda usalda d , kui ... » sul on kriisisündmuse k ohta häirivaid mõtteid või mälestusi ; » tunne d end närvilise või äärmiselt kurvana ; » sul on unehäir ed ; » tarbid ülemäära alkoholi või r avimeid , et oma kogemusega toime tulla . Kui need pr obleemid püsivad kauem kui kuu aega , k onsulteer i asja tundjaga . Rää gi osaleja tele, et kui aja möödudes jäävad neid vaevama häirivad mõtted kriisisündm usest, kui nad on väga närvilised või kurvad, kui neil on unehäired või kui nad tarbivad ülemäära alkoholi või r avimeid, peaksid nad otsima tuge kelleltki, keda nad usaldavad. Kui need pr obleemid jätkuv ad kauem kui kuu aega, soo vita neil r ääkida tervishoiutöötajaga või (kui see on võimalik) vaimse tervise spetsialistiga. ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: PROGRESSEERUV LIHASTE LÕDVESTAMISE HARJUTUS 5 minutit Palu osaleja tel teha koos sinuga harjutust , mis võib aida ta ohjeldada stressi . Harjutuseks v almistudes palu osalej a tel istuda v aikselt oma toolidel , hoides jalgu põ r andal . V õimaluse k orr al hämarda ruumis v algust ning püü a viia kõik helid ja muu häiriv miinimumini . Progresseeruva lihaste lõdvestamise harjutuse kirjeldus : vt lisa 10. ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: PROGRESSEERUV LIHASTE LÕDVESTAMISE HARJUTUS 5 minutit Palu osaleja tel teha koos sinuga harjutust , mis võib aida ta ohjeldada stressi . Harjutuseks v almistudes palu osalej a tel istuda v aikselt oma toolidel , hoides jalgu põ r andal . V õimaluse k orr al hämarda ruumis v algust ning püü a viia kõik helid ja muu häiriv miinimumini . Progresseeruva lihaste lõdvestamise harjutuse kirjeldus : vt lisa 10. Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine » T u r v alisuse ja hea k oo r dinee r imise t a gamiseks on kõige par em , kui abistajad on ühenduses mõne ametiasutuse või rühmaga . » V õt a ühendust kaas a bistaj a tega , et näha , kuidas neil läheb , ja las e neil endaga ühendust v õtta . » Kui sinu a bistajar oll kriisis saab läbi , v õt a kindlasti aega puhkamiseks ja refleksiooniks . » Rää gi oma kogem ustest juhendajaga , kolleegiga või kellegi teisega , keda usalda d . Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine » T u r v alisuse ja hea k oo r dinee r imise t a gamiseks on kõige par em , kui abistajad on ühenduses mõne ametiasutuse või rühmaga . » V õt a ühendust kaas a bistaj a tega , et näha , kuidas neil läheb , ja las e neil endaga ühendust v õtta . » Kui sinu a bistajar oll kriisis saab läbi , v õt a kindlasti aega puhkamiseks ja refleksiooniks . » Rää gi oma kogem ustest juhendajaga , kolleegiga või kellegi teisega , keda usalda d . T oetus (olgu siis k olleegidelt, sõp r adelt v õi pe r e k onnalt) on k r iisiolu k o r dades heaolu säilitamiseks väga oluline. Abistajatel soo vitatakse psühholoogilise esmaabi osutamisel kuuluda mõnda asutusse või rühma. See ei ole oluline üksnes ohutuse ja tõhusa k oor dineerimise , vaid ka v astastikuse toetuse ta gamiseks. Kui osuta d kriisioluk orras abi, v õt a ühendust kaasa bistajatega, et näha, kuidas neil läheb , ning las e neil ka endaga ühendust v õtta. Lei a võimalusi üksteise toetamiseks. Kui sinu a bistajar oll kriisis läbi saab , v õt a kindlasti aega puhkamiseks ja refleksiooni ks . Rää gi oma kogem ustest juhendajaga, kolleegiga või kellegi teisega, keda usalda d . Kui on aega, palu osaleja tel teha kokkuv õtv aid märkusi või esitada küsimusi nii enda kui ka rühmakaaslaste eest hoolitsemise k ohta. 7014845 726440 0 0 7158355 821690 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Hindamine ja lõpetamine (10 minutit) ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: V ALIKULINE JÄREL TEST 15 minutit Vt eel- või järeltesti küsimus i lisas 2. An na osaleja tele 10 min utit järeltesti tegemiseks . Kogu täidetud järeltestid kokku hilisemaks v õr dlemiseks eeltestidega , et hinna ta koolituse mõju osaleja te teadmistele ja enesekindlusele , mida on vaja psühholoogilise esmaabi andmiseks . T eadmisi käsitleva te küsim uste õiged v astused v õi d koos kõigi osaleja tega läbi vaada ta , et tuge vdada nende teadmisi ja selgitada mis tahes väär ar usaamu . ÜHEP ÄEVANE JUHENDAMINE: V ALIKULINE JÄREL TEST 15 minutit Vt eel- või järeltesti küsimus i lisas 2. An na osaleja tele 10 min utit järeltesti tegemiseks . Kogu täidetud järeltestid kokku hilisemaks v õr dlemiseks eeltestidega , et hinna ta koolituse mõju osaleja te teadmistele ja enesekindlusele , mida on vaja psühholoogilise esmaabi andmiseks . T eadmisi käsitleva te küsim uste õiged v astused v õi d koos kõigi osaleja tega läbi vaada ta , et tuge vdada nende teadmisi ja selgitada mis tahes väär ar usaamu . Hindamine » Palun ütle … Mis läks hästi ? Mis oleks võinud minna paremini ? Mida sa õppisi d ( üks asi ), mida saa d kasutada psühholoogilise esmaabi andmisel ? SUUR T ÄNU JA KÕIKE HEAD! Hindamine » Palun ütle … Mis läks hästi ? Mis oleks võinud minna paremini ? Mida sa õppisi d ( üks asi ), mida saa d kasutada psühholoogilise esmaabi andmisel ? SUUR T ÄNU JA KÕIKE HEAD! Juhendamise lõpus v õt a aega, et lasta osaleja tel hinna ta nende kogem ust ja anda selle põhjal ta gasisidet, et saaksi d juhendamist tule vikus täiustada. Palu osaleja tel täita anonüümne kirjalik hindamisv or m (vt lisa 9). Lisaks sellele v ar u aega suuliseks hindamiseks. Palu osaleja tel anda ausa t ta gasisidet juhendamise k ohta – nii selle k ohta, mis läks hästi, kui ka selle k ohta, mis oleks võinud minna paremini . Lisaks palu välja tuua ü ks as i , mida nad õppisid ja mida nad kava tse vad r akendada psühholoogilise esmaabi osutamisel. V õt a aega, et tänada k õiki osalemise eest ja k oolituse käigus tehtud tu b li töö eest . V õi d k o r r aldada väik ese lõputser emoonia või tähistamise (kui see on asjakohane) 485775 -512445 0 0 ABIM A TERJALID ABIMATERJALID Lisa 1: psühholoogilise esmaabi taskujuhend Lisa 2: valikuline eel- või järeltest (ühepäevaseks juhendamiseks) Lisa 3: simulatsiooni juhised Lisa 4: näidisjuhtumi juhised 7014845 292735 0 0 7195185 387985 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Lisa 5: suhtlemisharjutuse juhised Lisa 6: hea suhtlemise jaotusmaterjal Lisa 7: mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks – jaotusmaterjal Lisa 8: haava ta va te inimeste harjutuse juhised Lisa 9: hindamisv or m Lisa 10: lühik e lõõgastumisharjutus abistajale (ühepäevaseks juhendamiseks) Lisa 1: psühholoogilise esmaabi taskujuhend An na 2-leheküljeline psühholoogilise esmaabi taskujuhend osaleja tele nende kohalikus k eeles. Selle juhendi leia d ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ lõpust. (Mä r kus: k ont r olli, kas juhend on Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni v eebilehel k ohalikus k eeles saadaval. Kui ei, siis tõl gi see jaotusmaterjal oma osaleja te jaoks nende keelde.) PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: T ASKUJUHEND MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI? Psühholoogiline esmaabi kirjeldab inimlikku ja toeta v a t v astust kaasinimesele , k es kannatab ja v õib v ajada toetust. V astutustundlik psühholoogilise esma a bi andmine tähenda b: ohutuse , v äärikuse ja õiguste austamist; oma tegevuse k ohandamist, et v õtta arvesse inimese kultuuritausta; teadlikkust teistest kriisiolukordadele r eageerimise v õimalustest; iseenda eest hoolitsemist. PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: T ASKUJUHEND MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI? Psühholoogiline esmaabi kirjeldab inimlikku ja toeta v a t v astust kaasinimesele , k es kannatab ja v õib v ajada toetust. V astutustundlik psühholoogilise esma a bi andmine tähenda b: ohutuse , v äärikuse ja õiguste austamist; oma tegevuse k ohandamist, et v õtta arvesse inimese kultuuritausta; teadlikkust teistest kriisiolukordadele r eageerimise v õimalustest; iseenda eest hoolitsemist. V ALMISTU » T utvu kriisisündmusega . » Tutvu saadaoleva te teenuste ja toetustega . » Han gi tea v et turvalisusega seotud pr obleemide k ohta. V ALMISTU » T utvu kriisisündmusega . » Tutvu saadaoleva te teenuste ja toetustega . » Han gi tea v et turvalisusega seotud pr obleemide k ohta. Psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtted JÄLGI » V eendu tu r v alisuses. » Otsi inimesi, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist. » Otsi tõsiste str essihäiretega inimesi. KUULA » Loo k ontakt inimestega, k es võivad vajada tuge. » Küsi , millised on inimeste vajadused ja m ur ed. » Kuula inimesi ja ai ta neil r ahuneda. AITA » Ai ta inimestel r ahuldada oma põhivajadusi ja pääseda ligi teenustele. » Ai ta inimestel pr obleemidega toime tulla. » An na tea v et. » Vii inimesed kokku nende lähedaste ja sotsiaalse toega. EETIKA Pakume juhindumiseks järgmist ta belit, milles on näida tud, mis on eetilistel kaalutlustel luba tud ja mis mitte, et vältida inimes te edasist kahjustamist, pakkuda neile parima t võimalikku hoolitsust ning tegutseda ain ult nende heaolu nimel . Pak u abi viisil, mis on inimestele kõige sobivam ja mugavam. Mõ tle jär ele , mida tähendab see eetiline suunis sinu enda kultuuri k ontekstis. LUBATUD » Ole aus ja usaldusväärne . » Austa inimeste õigust enda eest otsustada . » Ol e teadlik oma eelarvam ustest ja jät a need kõrvale . » Te e inimestele selgeks , et isegi kui nad hetk el a bist keelduvad , saavad nad seda tule vikus ikkagi küsida . » Austa privaa tsust ja hoi a inimeste lugusid vajaduse kor r al salajas . » Käitu õigesti , arvestades inimeste kultuuritausta , van ust ja sugu . KEELATUD » Är a kasuta är a oma a bistaja positsiooni . » Är a küsi inimestelt nende aitamise eest r aha ega teeneid . » Är a an na ka tteta lubadusi ega valeinf ot . » Är a liialda oma oskustega . » Är a sun ni abi inimestele peale ning är a ole pealetükkiv ega semutse v . » Är a sun ni inimesi r ääkima sulle oma lugu . » Är a jaga inimeste lugusid teistega . » Är a hin da inimesi nende tegude või tunnete jär gi . LUBATUD » Ole aus ja usaldusväärne . » Austa inimeste õigust enda eest otsustada . » Ol e teadlik oma eelarvam ustest ja jät a need kõrvale . » Te e inimestele selgeks , et isegi kui nad hetk el a bist keelduvad , saavad nad seda tule vikus ikkagi küsida . » Austa privaa tsust ja hoi a inimeste lugusid vajaduse kor r al salajas . » Käitu õigesti , arvestades inimeste kultuuritausta , van ust ja sugu . KEELATUD » Är a kasuta är a oma a bistaja positsiooni . » Är a küsi inimestelt nende aitamise eest r aha ega teeneid . » Är a an na ka tteta lubadusi ega valeinf ot . » Är a liialda oma oskustega . » Är a sun ni abi inimestele peale ning är a ole pealetükkiv ega semutse v . » Är a sun ni inimesi r ääkima sulle oma lugu . » Är a jaga inimeste lugusid teistega . » Är a hin da inimesi nende tegude või tunnete jär gi . Inimesed, kellele ei piisa psühholoogilisest esmaabist 7014845 -87630 0 0 7195185 7620 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Mõned inimesed v aj a v ad palju enam a t kui psühholoogilist esma a bi . T ea oma pii r e ja küsi a bi teistelt, k es saavad pakkuda elude päästmiseks meditsiinilist või muud abi. Inimesed , kes vajavad viivitamatult lisatuge : » r ask ete või eluohtlike vigastustega inimesed , kes vajavad erakor r alist arstiabi ; » inimesed , k es on nii endast väljas , et ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest ; » inimesed , k es võivad ennast ohustada ; » inimesed , k es võivad ohustada teisi . Inimesed , kes vajavad viivitamatult lisatuge : » r ask ete või eluohtlike vigastustega inimesed , kes vajavad erakor r alist arstiabi ; » inimesed , k es on nii endast väljas , et ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest ; » inimesed , k es võivad ennast ohustada ; » inimesed , k es võivad ohustada teisi . Lisa 2: valikuline eel- või järeltest (ühepäevaseks juhendamiseks) Psühholoogilise esmaabi koolitus Eel- või jär eltest Kuupäe v: Är a kirjuta sellele testile oma nime. Palun tõm ba ring ümber hindele, mis vastab kõige r ohkem sinu ... V äga halb Halb Keskmine Hea V äga hea 1. … võimele toetada inimesi, k es on kogenud õnnetusi või muid äärmiselt stressir ohkeid sündmusi 1 2 3 4 5 2 . … võimele valmistuda kriisioluk orr aks ja sellele ohutult läheneda 1 2 3 4 5 3 . … võimele tuvastada kriisiseisundis inimesi, k es võivad vajada abi 1 2 3 4 5 4 . … teadmistele selle k ohta, mida öelda ja teha abivajaja aitamiseks 1 2 3 4 5 5 . … võimele kuula ta osavõtlikult, v asta v alt r ääkija kultuurik ontekstile 1 2 3 4 5 6 . … võimele suuna ta kriisisündm ustest mõjutatud inimesi vajalik e teenuste, tea be ja lähedaste juurde 1 2 3 4 5 7 . … võimele tuvastada ja aida ta inimesi, k es vajavad tõenäoliselt er itähelepanu 1 2 3 4 5 8 . … teadmistele selle k ohta, mida mitte öelda või teha, abistades kriisisündm usest mõjutatud inimesi (põhjustama ta edasist kahju) 1 2 3 4 5 9 . … võimele hoolitseda enda eest ja toetada rühmakaaslasi, abistades kriisist mõjutatud inimesi 1 2 3 4 5 7014845 6228080 0 0 7195185 6323330 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Palun lisa õige vastus (jah või ei) igale allpool loetletud väitele ... Mis kirjeldab kriisisündmusi kogenud inimesi? Jah Ei 1. Enamikul kriisist mõjutatud inimestest tekivad vaimse tervise probleemid . 2. Enamik mõjutatud inimesi vajab vaimse tervise spetsialisti teen useid. 3. Enamik mõjutatud inimesi taastub stressist iseseisv alt, kasutades selleks oma tugiteen useid ja ressursse. Mis võib olla abiks inimestele, kes on kogenud väga traumeerivaid sündmusi? Jah Ei 4. Palu d neil r ääkida üksikasju oma tr aumaatiliste kogemuste kohta. 5. Isegi kui pea d tegutsema kiir esti, leia d aja veendumaks, et kriisikoldesse on ohutu siseneda. 6. Räägi d kellestki teisest, keda sa just aitasi d , et inimesed teaksid, et nad ei ole üksi. 7. Anna d mis tahes kindlustunde , mis aita b neil end paremini tunda (nt et nende maja ehitatakse v arsti üles). 8. Rää gi d ain ult sellest, mida sa tead (nt oluk orr a või teenuste kohta), ega mõtle välja midagi, mida sa ei tea. 9. Otsusta d inimeste tegude ja käitumise üle (nt et nad oleksid pidanud ütlema või tegema seda või toda), et nad ei teeks jär gmisel k orr al sama viga. 10. Leia d oluk orr a ja saadaoleva te teenuste k ohta lisa tea v et, et aidata in i mesi nende v ajaduste r ahuldamisel. 11. Rää gi d neile , kuidas nad peaksid end tundma (nt et nad peaksid tundma end õnnelikuna, sest oluk or d võiks olla hullem). 12. K üsi d neilt nende m ur ede k ohta, isegi kui ar va d , et tea d , millised need on. 13. Hoia d lapsi koos neid toeta va te hooldaja tega. T eisi abistades peaksi d ... Jah Ei 14. … k eskenduma ain ult inimestele , keda sa aitad , ja püüdma unustada iseenda vajadused, kuni kriisioluk or d on möödas. 15. … e nda eest hoolitsema, tehes regulaarseid pause ja r ääkides oma abistamiskogem usest kellelegi, keda usaldad . Eel- või jär eltesti õiged vastused (juhendajale) Ei Ei Jah Ei Jah Ei Ei Jah Ei Jah Ei Jah Jah Ei Jah Lisa 3: simulatsiooni juhised SIMULA TSIOON – PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI Rühm 1: mõjutatud inimesed Keset tööpäeva on kesklinna ootamatult tabanud ulatuslik maavärin. Hooned on kokku varisenud, kõikjal on häving ja sina oled üks paljude seas, keda see on mõjutanud. Koos sinuga on mitmekesine rühm inimesi (noored ja vanad, mehed ja naised), kes on ellu jäänud ja viibivad nüüd turvalises kohas . Te kõik olete erineval viisil mõjutatud ja murelikud, kuid ühelgi teist ei ole eluohtlikke vigastusi. Palun valige igaüks allolevast loetelust üks roll (võib ka mõelda välja uue rolli, millega suudetakse samastuda). Paigutage end sündmuskohale ja püsige oma rollis kogu simulatsiooni kestel (umbes 5 minutit). Püüdke harjutuse ajal mitte naerda. Hetke pärast saabuvad mõned inimesed teid aitama. Rollid: » saa tjata laps – üksi ja hirmunud, umbes 10-aastane; » rase naine la psega; » väga m ur elik, kuid vigastama ta inimene , kelle pere on ka tastr oofi s kadunud; » šokis inimene , k es ei suuda r ääkida; » mitteeluohtlike vigastustega inimene; » närviline inimene , k es on endast väljas ja hakkab teisi ärritama; » inimene , k es on suhteliselt r ahulik ja võimeline juhtun ust r ääkima; » nõrk eakas inimene . SIMULA TSIOON – PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI 7014845 73660 0 0 7158355 168910 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Rühm 2: abistajad T e kuulete, et keset tööpäeva on kesklinna ootamatult ta banud ulatuslik maav är in. P aljud on vi g astatud ja hooned k okku v a r ise n ud. Sina ja sinu k olle e g id tundsite v ä r inat, kuid sinuga on k õik korras. Kahjustuste ulatus ei ole teada. T eil paluti abistada turvalises koha s olevaid ellujäänuid, kes on e r in e v al viisil mõjutatud. T eil on 5 mi n utit, et näidata, kuidas osutada psühholo o g ilist esma a bi. (Ühelg i kriisist mõjutatud inimesel, kellega te kokku puutute , ei ole eluohtlikke vigastusi.) V õtke paar min utit, et otsustada, kuidas olukorrale läheneda. V õib kasutada er inevaid a bistajar olle või jääda r olli, mis kellelgi on tavaliselt kriisiolukordades abistamisel (kui see on osa tema tööst). Püüdke harjutuse ajal mitte naerda. Mär guande peale v õite siseneda sündmuskohale. Lisa 4: näidisjuhtumi juhised Psühholoogilise esmaabi näidisjuhtum 1: loodusõnnetus T e kuulete , et k eset tööpäeva on kesklinna ootama tult ta banud ulatuslik maav är in. Paljud on vigast a tud ja hooned k okku v a r ise n ud . Sina ja sinu k olleegid tundsite samuti v ä r in a t, kuid teiega on k õik k orras. Kahjustuste ula tus ei ole teada. Asutus, kus te töötate, palus sul ja sinu kolleegidel aida ta ellujäänuid ja toetada kõiki r ask elt mõjutatud inimesi, kellega te kokku puutute. Abistamiseks V ALMISTUDES esit a endale jä r gmised küsi m used: » Kas ma olen valmis a bistama? » Mida ma tean kriisiolukor rast? » Kas ma lähen üksinda või koos kolleegidega? Mida on oluline JÄLGIDA linnas ringi liikudes? » Millised teen used, sh tugiteen used, on saadav al? » K us saa d osutada ohutult psühholoogilist esmaa bi? Kuidas saa d k ontakti loomisel kõige paremini KUULATA inimeste m ur esid ja pakkuda neile lohutust? » Kuidas saa d aida ta hädasolijal r ahuneda? Mida saad teha, et AIDATA inimes i tea be , teenuste ja lähedastega? » Millised pr obleemid võivad sul tekkida, kui püüa d inimesi tea be , teenuste ja lähedastega kokku viia? Näidisjuhtum 1: rollimäng Mõ elge , kuidas läheneksi te kriisist mõjutatud inimestele , et pakkuda neile abi v asta v alt psühholoogilise esmaabi põhimõtetele „valmistu ... jälgi , kuula ja aita “. Pidage ar u ja valmistuge allpool toodud r ollimänguks. Mär kus: need juhised a bista vad r ollimängu pea tegelasi. Rühmana on teil õigus otsustada, kuidas te soo vite oma juhtumile läheneda – näiteks , k es esita b r ollimängu, kas otsustate ühe või mitme a bistaja kasuks jne. Juhised abistaja(te) le : » te k ohtate naist, kes seis a b k okku v a r ise n ud hoone rusude k õ r v al. T a n ut a b ja v ä r is e b , kui g i ei paista olev at füüsiliselt vigastatud. Osutage psühholoog ilist esmaabi ja näidake, kuidas te lähenete talle , et teda KUULA T A ja aidata tal rahuneda. Juhised ellujäänule: » sa ole d naine, kes näg i pealt hoone kokkuv ar isemist maav är ina ajal. Sinu kolleeg id olid hoones ning sa ole d vä g a endast v äljast ja šokee r itud, n uta d ja v ä r ise d . Sa ei tea täpselt, mis juhtus või mida teha. Psühholoogilise esmaabi näidisjuhtum 2: vägivald ja ümberasustamine Pagulased tuuakse veokites uude asuk ohta ja neile öeldakse , et nad jäävad sinna. Nad asustati ümber sõja tõttu v ar asemas asukohas. A utodest väljudes mõned neist n uta vad, mõned tunduvad väga kartlikud ja mõned näivad oleva t segaduses, samas kui mõned ohkavad k er genda tult. Enamik kardab ja kahtleb selles uues kohas ega tea, kus nad magavad või söövad või kas nad sa a v ad a r sti a bi . V alju m ü r a kuuldes tundu v ad mõned hi r m ul ol e va t, a r va tes, et kuul e v ad jälle tulistamist . Sa ole d vaba tahtlik or ganisatsioonis, mis ja gab toiduaineid ja millel on palutud aida ta jaotuspunktides psühholoogilist esmaabi anda. Abistamiseks V ALMISTUDES kaalu jä r gmist. » Milline on nende inimeste taust? » Milliseid teenuseid osutatakse kohas, kus pagulasi vastu võetakse , ja kuidas saad koordineerida oma tegevust teiste abistaja tega? Kui k ohta d pa gulaste rühma, siis mida on oluline JÄLGIDA ? » Milliseid er inevaid r eaktsioone sa pa gulaste hulgas tähelda d ? Kui loo d kontakti pagulaste rühmas oleva te inimestega, siis kuidas saa d kõige paremini KUULATA nende muresid ja pakkuda neile lohutust? » Inimesed, k es on kogenud vägivalda või olnud selle tunnistajaks, võivad olla hirmul. Kuidas saad neid toetada ja aida ta neil r ahuneda? » Kuidas saad välja selgitada nende inimeste vajadused ja m ur ed, k es võivad vajada er iabi , näiteks naised? Mida saad teha inimeste AITAMISEKS tea be , lähedaste või teenustega? 7014845 147320 0 0 7195185 242570 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID » Milline tä pne tea ve on saadaval olukor r a ja kättesaadava te teenuste k ohta? Näidisjuhtum 2: rollimäng Mõelge, kuidas läheneksite pagulastele , et pakkuda neile abi, kasutades psühholoogilise esmaabi põhimõtteid „valmistu ... jälgi , kuula ja aita “. Pidage ar u ja valmistuge allpool toodud r ollimänguks. Mär kus: need juhised a bista vad r ollimängu pea tegelasi. Rühmana on teil õigus otsustada, kuidas te soo vite oma juhtumile läheneda – näiteks , k es esita b r ollimängu, kas otsustate ühe või mitme a bistaja kasuks jne. Juhised abistaja(te) le : » märkate pagulaste rühma servas umbes 10-aastast poissi, kes seisab üksinda ja näeb välja väga hir munud. Näidake, kuidas te talle lähenete ja annate psühholoog ilist esmaabi. Juhised la psele: » sa põgenesi d koos vanema õega külast, kui kuulsi d tulistamist, ja kaotasi d oma vanemad. V eoautode peale minnes lahutati sind õest. Sa ole d ja n un e , v äsi n ud ja hi r m ul. Psühholoogilise esmaabi näidisjuhtum 3: liiklusõnnetus Sõida d oma kolleegidega tiheda liiklusega küla teel riigi turvalises osas, kui näe d eespool õnnetust. P aista b , et mehele , k es ületas oma naise ja väik ese tütr ega teed, sõitis otsa mööduv auto. Mees lam a b maas, jookseb v e r d ega liiguta . T ema naine ja tütar on tema k õ r v al. Naine n ut a b ja v ä r ise b , kuid tütar seisab liikuma tult ja vaikselt. Tiheda liiklusega teele õnnetuspaiga lähedal kogunevad mõned külaelanikud. Sa pea d selles oluk orras kiir esti r ea geer ima, kuid v õt a endale üks hetk, et jääda r ahulikuks ja mõelda jär gmisele . » Mida tuleks teha kõige kiiremas k orras? » Kuidas ole d kaitstud sina ise ja kuidas saa d kaitsta vigastuste eest õnnetusest mõjutatud inimesi? Mida on oluline JÄLGIDA , k ohtudes õnnetusega seotud inimestega? » K es vajab a bi? K es saab sind aida ta? Kui puutu d kokku õnnetusse sattun ud inimestega, siis kuidas saa d kõige paremini neid KUULATA ja pakkuda neile lohutust? » Kuidas saad aida ta emal hoolitseda oma tütre eest? Mida saad teha, et AIDATA inimes i tea be ja pr aktilise toega? » Kuidas saad aida ta mõjutatud perekonda koos hoida? Näidisjuhtum 3: rollimäng Mõelge, kuidas läheneksite õnnetusest mõjutatud inimestele , et pakkuda neile abi, kasutades psühholoogilise esmaabi põhimõtteid „valmistu ... jälgi , kuula ja aita “. Pidage ar u ja valmistuge allpool toodud r ollimänguks. Mär kus: need juhised a bista vad r ollimängu pea tegelasi. Rühmana on teil õigus otsustada, kuidas te soo vite oma juhtumile läheneda – näiteks , k es esita b r ollimängu, kas otsustate ühe või mitme a bistaja kasuks jne. Juhised abistaja(te) le : » te g ite kiire ülev aatuse , et k ontr ollida, kas saate läheneda sündmuskohale ohutult. V igastatud mehega on te g eletud nõuetekohaselt. Naine on endiselt väga traumeeritud ja tema tütar seisab endiselt lähedal, olles vaikne ja eemaletõmbunud . Näidake, kuidas te a bistate ema ja tütart, ning AIDAKE n ei d tea be ja lähedastega. Juhised emale ja tütrele: » ema – kõik, millele suudad mõelda, on sinu vig astatud abikaasa, ja sa oled väga traumee r itud. Tunned end k oo r matuna e g a tea, mida selles olu k o r ras teha; » tütar – oled juhtu n ust hi r m ul ja s e g aduses . Sinu ema on täiesti endast v äljas ja sa ei ole kindel, kuidas otsida a bi või lohutust. Lisa 5: suhtlemisharjutuse juhised Järgmisi juhiseid on võimalik anda osaleja tele, k es mängivad halva suhtlemise harjutuses a bistajat. V almist a juhised ett e , p r intides need v älja ja lõig a tes mööda jooni riba deks , nii et iga a bistaja sa a b ühe juhis e . K ui sul on suur osalej a te r ühm, pe a d v õib-olla p r intima lisa k oopiaid . T ulet a a bistajatele meelde , et nad ei ja gaks oma juhiseid osalejatega, kes kehastavad kriisist mõjutatud inimes i , keda nad aita vad. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinuga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » vaa ta ruumis ringi ja jät a mulje , et ole d hajevil. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » katk esta jutt ja takista kõnelejal oma lugu jutustada. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja 7014845 75565 0 0 7158355 170815 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » vaheta sageli teema t. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » r ää gi kuulamise ajal telef onis kellegi teisega või kirjuta sõn umit. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » an na nõu, mida sinult ei ole palutud. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » sun ni inimest r ääkima oma lugu (delikaa tsed häirivad üksikasjad) . Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » an na teisele inimesele hinnang: „ T e poleks pidanud ütlema/tegema...“ Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » kasuta palju tehnilisi termineid. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » r ää gi enda või kellegi teise pr obleemidest. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. Halva suhtlemise harjutus – abistaja Kui abivajaja r äägib sinu ga ja jutusta b sulle oma loo , siis te e järgmist: » an na ka tteta lubadusi või valesid kinnitusi. Püsi oma r ollis kogu suhtluse v ältel, isegi kui see ei ole nii, nagu sa ta v aliselt käituksi d ! Seda on vaja üksnes õppe-eesmär gil. 7014845 6228080 0 0 7158355 6323330 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Lisa 6: hea suhtlemise jaotusmaterjal See tea v e on kä ttesaada v ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ jaotises 3.1. 473075 370840 MIDA ÖELDA JA TEHA MIDA MITTE ÖELDA JA TEHA 0 0 MIDA ÖELDA JA TEHA MIDA MITTE ÖELDA JA TEHA V ajaduse k o r r al tõl gi see jaotusm a terjal osalej a te k ohalikku k eeld e . » Püü a leida v estluseks vaikne k oht ja minimeeri välised segajad. » Är a sun ni inimesi r ääkima sulle oma lugu. » A usta pr ivaa tsust ja hoi a » Är a ka tkesta inimest ega inimese lugu vajaduse k orr al kiirusta teda ta gant (nt är a » salajas. Püsi inimese lähedal, kuid hoi a sobiva t distantsi sõltuvalt tema van usest, » vaa ta kella ega r ää gi liiga kiiresti). Är a puuduta inimest, kui sa pole » vanusest, soost ja kultuurist. An na mõista, et kuulad , näiteks » kindel, et see on kohane . Är a an na hinnangut sellele , mida » noogutad ja ütled „hm m “. Ole kannatlik ja r ahulik. inimene on tein ud või ei ole tein ud või kuidas ta end tunneb . Är a ütle : » An na faktilist tea v et, kui sul on see „ T e ei peaks niimoodi tundma“ või olemas. Ole aus selle suhtes, mida „ T e peaksite olema õnnelik, et ellu sa tea d ja mida sa ei tea : „Ma ei tea, kuid püüan selle teie jaoks välja » jäite .“ Är a mõ tle välja asju, mida sa ei » uurida.“ An na tea v et viisil , mida inimene » tea. Är a kasuta liiga tehnilisi » mõista b , ja te e seda lihtsalt. Uuri , kuidas inimene end tunneb » termineid. Är a r ää gi inimestele kellegi teise ning kas talle on osaks saanud mõni suur k aotus, nt kodu , hävimine või » lugu. Är a r ää gi enda m uredest. armastatud inimese surm või soovib » Är a an na ka tteta lubadusi ega ta midagi muud sinuga ja gada : „ Tunnen kaasa. Mõistan, et see on » valesid kinnitusi. Är a mõ tle ega käitu nii, » teie jaoks väga r ask e.“ Te e kindlaks inimese tuge vad küljed ja mil määral ta on end ise » nagu peaksi d kõik selle inimese pr obleemid tema eest lahendama. Är a v õt a är a inimese jõudu ega » aidan ud. Luba v aikida. » tunnet, et ta on võimeline enda eest hoolitsema. Är a r ää gi inimestest nega tiivselt (nt är a nimeta neid hulludeks). Lisa 7: mida hooldajad saavad teha laste abistamiseks – jaotusmaterjal See tea v e on kä ttesaada v ka väljaande „Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele“ jaotises 3.5. V ajaduse k o r r al tõl gi see jaotusm a terjal osalej a te k ohalikku k eeld e . 666115 -224155 0 0 MIDA SAAVAD HOOLDAJAD TEHA LASTE ABIST AMISEKS? Imikud » Hoi a neid soojas ja ohutus kohas. » Hoi a neid eemal valjust mür ast ja kaosest. » Kallista neid. » V õimalusel p ea kinni r egulaa r sest toitmis- ja uneg r aa fi kust . » Rää gi r ahuliku ja leebe häälega. Väikelapsed » Pühenda neile lisaaega ja -tähele panu. » Tuleta neile sageli meelde , et nad on kaitstud. » Selgita neile , et nad ei pea end süüdistama toim unud halbade asjade pär ast. » Väl di väikelaste eraldamist hooldaja test, vendadest-õdedest ja lähedastest. » Säilita regulaarne rutiin ja päevakava nii palju kui võimalik. » An na neile juhtunu k ohta lihtsaid v astuseid ilma hirm uta va te üksikasjadeta. » Las e neil jääda enda lähedusse , kui nad on hirmul või klammerduvad. » Ole kannatlik lastega, k es hakkavad demonstreer ima käitumist, mida nad tegid väik estena, näiteks imema pöialt või märgama voodit. » Pak u neile võimalust mängida või lõõgastuda, kui see on võimalik. V anemad lapsed ja noorukid » Pühenda neile aega ja tähele panu. » Ai ta neil säilitada oma igapäevaseid tege vusi. » Esita neile juhtunu k ohta fakte ja selgita, mis toimub pr aegu. » Las e neil kurvastada. Är a eelda , et nad oleksid tuge vad. » Kuula ilma omapoolse hinnanguta är a nende mõtted ja hirmud. » Määr a kindlaks selged r eeglid ja ootused. » Küsi neilt ohtude k ohta, millega nad silmitsi seisa vad, toeta neid ja aruta ge , kuidas saab ohtusid kõige paremini vältida. » Julgusta neid ja an na neile võimalus aida ta. Lisa 8: haavatavate inimeste harjutuse juhised An na igale osalejale väik esel paberiribal haava ta va inimese kirjeldus. Kirjeldused: » 12-aastane orvuks jäänud tüdruk, k es elab koos õega (16-aastane) . » 14-aastane kur t poiss, kes elab koos emaga . » Ema, keda abikaasa regulaarselt peksab ja kellel ei ole luba tud töötada . » 64-aastane mees, k es elab koos täiskasvanud poja ja per ekonnaga . » 4-aastane tüd r uk, k ellel on r as k e v aimne puu e . T a el a b k oos k olme v anema v enna, ema ja isaga. » 3-aastane poiss, k es on väga aktiivne ega kuula sõna . T a elab koos ema (16-aastane) ja isaga (25-aastane). 7014845 -81915 0 0 7158355 13335 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID » 24-aastane nain e , k es tööt a b vabaühenduses . T a ei ole a bielus ja el a b k oos v anem a tega. » 28-aastane mees, k es tööta b kohalikus ajalehes ajakirjanikuna . T a elab koos ema ja noorema te õdedega. » 30-aastane nain e , kes on kirjaoskam a tu ja hoolitseb k odus oma k olme v äi k ese l a pse eest. T ema mees on kalu r . » 42-aastane mees , kes on töötu ja otsib tööd, et toetada naist ja k olme last. » 10-aastane tüd r uk , kes käib k oolis ning el a b k oos ema ja kahe õega. » 11-aastane poiss , kes käib koolis ning elab koos vanema tega, k es mõlemad on lõpetanud ülikooli ja tööta vad õpetajatena. » 66-aastane nain e , ta el a b k oos täiskas v a n ud poj a ga, k es ei ole a bielus ega tööta. » 79-aastane mees, k es v aj a b pid e v alt a r sti a bi ega suuda k õndida . T a el a b k oos k ogu k onna juhiga, k es un usta b mõnik or d teda toita. » 40-aastane mees, kes töötab valitsuses . » 35-aastane naine , k es tööta b meditsiiniõena . T al on kaks last ja toeta v abikaasa. » 19-aastane naine , k es õpib ülikoolis inimõigusi . T a elab koos isaga, k es on töötu, kuid jälgib hoolega poliitika t. » 20-aastane mees, k es õpib ülikoolis meditsiini . T a elab ühiselamus ja tööta b osalise k oor musega toidumüüja juur es. » 24-aastane nain e , k ellel on raske depressioon . T a on kahe v äi k el a pse ema . T ema välismaal tööta v mees käib kodus harva. » 22-aastane mees, k es käitub v ä ga imelikult ja usu b , et on filmitäht . T al on äsja di a gnoositud psühhoos . T a on töötu, el a b tän a v al ja k erj a b . » 16-aastane tüdruk, k es jättis kooli pooleli ja on kaasa tud poliitiliselt aktii vsete noormeeste rühma . Palu osaleja tel r ivistuda. L oe allpool loetletud väited ükshaaval ette. Kui osaleja on v äitega nõus (v asta v alt oma haava ta va inimese kirjeldusele), astub ta sammu ette. Kui ta ei ole nõus, jääb ta paigale ehk „maha“. V äited: Kui juhtub õnnetus, suudan ma v ar isev ast hoonest põgeneda. Ma suudan teha otsuseid oma tule viku k ohta. Ma suudan hankida piis a v alt toitu, et süüa iga pä e v . Kui oleks sõda, oleks minul või mu per ekonnal inimesi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Mu elus on inimesi, k es hoolivad mu heaolust. Kui mu elus on inimesed, k es min ust hoolivad, siis nad ta gavad, et mu põhivajadused on r ahulda tud. Ma olen kaitstud peksmise või är akasutamise eest. Mina või mu per ekond on võimeline maksma asjade eest, mida me v ajame. Suudan kirjutada piisav alt, et täita toiduabi saamise v orme. Min ul või mu per ekonnal on piisav alt tööd, et maksta arveid. Mina või mu per ekond saab r ahuldada oma meditsiinilisi vajadusi. Ma olen tõenäoliselt kaitstud seksuaalse vägivalla eest. Min ul või mu per ekonnal on juurdepääs mobiiltelefonile , mille kaudu võin saada tea v et. 7014845 435610 0 0 Kui juhtuks õnnetus, siis minul või mu per ekonnal oleks sääste, mis aitaksid ka tta meie põhivajadused. 7195185 72390 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Mul on head töö väljavaa ted, pr aegu või tule vikus. Min ul või mu per ekonnal on juurdepääs r aadiole ja uudistele . Kui mind ähv ar daks suur torm, saaksin kuula ta või lugeda hoia tusi. Kui kodus juhtuks õnnetus, viiks keegi mu perest mind haiglasse . Inimesed k ohtle vad mind väärikalt ja austusega. Lisa 9: hindamisvorm Psühholoogilise esmaabi koolituse hindamisvorm Är a kirjuta vormile oma nime. Palun tõm ba ring ümber numbrile, mis vastab kõige par emini sinu muljele koolitusest ... Üldse ei ole nõus Ei ole nõus Neut - raalne Olen nõus Olen täiesti nõus 1 . T e a v e oli selge ja k e r gesti mõistet a v 1 2 3 4 5 2. Saadud tea v e on kasulik minu töö jaoks 1 2 3 4 5 3. Koolitus suurendas mu enesekindlust psühholoogilise esmaabi osutamisel kriisioluk or dades 1 2 3 4 5 4. Koolitus andis mulle pr aktilisi oskusi ja teadmisi, mida kriisioluk or dades r akendada 1 2 3 4 5 5. Juhendaja kasuta tud õppemeetodid olid tõhusad 1 2 3 4 5 6. Koolitus oli väga kaasahaarav ja lõb us 1 2 3 4 5 7. Juhendaja lõi koolituse ajal toeta va õhkkonna 1 2 3 4 5 8. Soovitaksin seda k oolitust ka teistele 1 2 3 4 5 Palun ütle paari sõnaga, mis oli sinu ar va tes selles koolituses kõige kasulikum. Palun ütle paari sõnaga, mis oli sinu ar va tes selles koolituses kõige vähem kasulik. Millised on sinu soovitused, et parandada seda koolitust tulevaste osaleja te jaoks? Suur tän u osalemise ja kommentaaride eest! Lisa 10: lühike lõõgastumisharjutus abistajale (ühepäevaseks juhendamiseks) Järgmist harjutust saab kasutada selleks, et aida ta rühmal pär ast kriisisündmuse simulatsiooni lõõgastuda, aga see on kasulik ka str essijuhtimise vahendina. Harjutus k esta b umbes 5 min utit. Juhendajana p ea meeles anda osalejatele juhiseid r ahustava hääletooniga ja r ääkida aeglaselt, et osalejatel oleks piisavalt aega täielikult lõõgastuda. Progresseeruv lihaste lõdvestamine Hingamise ajal lõdvestame me pr ogresseeruv alt lihaseid, tundes neis pinge ja lõdvestumise er inevust. Sag eli me ei tea, et hoiame oma keha pinges. Need harjutused muudavad meid teadlikumaks ja annavad meile võimaluse ping est vabanemiseks. Sulge silmad ja istu sir g elt oma toolil. P ane jalad põrandale ja tunneta pinda jalgade all. Lõdv esta käed oma süles. Sisse hingates palun sul pingutada teatud lihaseid oma kehas. Sel ajal , kui hoia d lihaseid pinges, hoi a ka hinge kinni ja l oe kolmeni. K ui palun sul välja hingata, siis lõdv esta lihased täielikult. Alustame v ar vastest ... Juh i r ühma l ä bi p r og r essee r u v a lihaste lõ d v estamise AEGLASE L T . P alu osalej a tel pingutada sisse hinga tes ühte kehaosa, hoida lihaseid pinges ja hinge kinni ning loendada samal ajal aeglaset 1 – 2 – 3. Seejär el ütle : „Hinga välja ja lõdv estu.“ Öeldes „hinga sisse ja hoi a hinge kinni“, tõst a veidi häält ning madalda häält, kui ütle d „hinga välja ja lõdv estu“. Palu osaleja tel pingutada ja lõdv estada lihaseid sellises järjekorras: » kõv er da tuge v alt varbaid ja hoi a neid pinges, nii et tunne d k erget valu; 7014845 39370 0 0 7158355 134620 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID » pinguta reie- ja jalalihaseid; » tõm ba k õht sisse ja hoi a seda sees; » suru käed rusikasse; » pinguta käsi, pain utades neid küünarnukkidest, ning suru need tihedalt v astu ülak eha; » tõst a õlad k õr vadeni; » pinguta kõiki näolihaseid. P ärast väljahingamist ja iga kehaosa lõdv estamist ütle : „… Nüüd tunneta oma lõdv estatud [varbaid, reisi, nägu/laupa jne], hinga normaalselt ja tun ne , kuidas v eri valgub sinu [v ar vastesse, reitesse jne]. Nüüd las e oma lõual ae glaselt rinnale vajuda. Sisse hingates pööra pead kaare ga ae glaselt ja ette v aatlikult paremale, välja hingates pööra pead vasakule ja lase lõual rinnale vajuda. Sisse hingates paremale ja taha, välja hingates vasakule ja alla. Sisse hingates paremale ja taha, välja hingates vasakule ja alla ... Nüüd vastupidi: sisse hingates vasakule ja taha, välja hingates paremale ja alla (kaks korda). Nüüd vii pea üles keskele. P ane tähele rahu oma meeltes ja kehas. Luba nüüd endale, et hoolitse d enda eest ig a päev.“ Lisa 11: ühepäevase juhendamise päevakord Ühepäev ase juhendamise lisa tege vused on tähistatud tärniga (*). Pausid on pikemad ja sisaldavad piisav alt aega lõuna jaoks. Ülevaade Kestus T eema/tegevus Enne juhendamist Osaleja te saabumine ja registreer umine I osa (90 minutit) Psühholoogilise esmaabi mõiste ja r aamistik 20 min utit Tervitus ja sissejuhatus » Tutvumine ja ootused » Jääsulatamisharjutus (mäng)* » Eesmärk j a päevakord » Põhireeglid 10 min utit Mis mõte tuleb pähe , kui kuule d väljendit „psühholoogiline esmaa bi“? » Hoolitsemine ennekõike iseenda eest 20 min utit Kriisisündmuse simulatsioon ja arutelu 10 min utit Mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi » Psühholoogiline esmaabi vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe r aamistikus » Psühholoogilised r eaktsioonid kriisisündmustele » Peamised vastupidavuse ( säilenõtkuse ) tegurid 15 min utit Psühholoogiline esmaabi: k es, millal ja kus? 15 min utit Psühholoogilise esmaabi ülevaade » Ellujäänute sagedased vajadused » Mida vajavad abistajad » Harjutus: ellujäänute ja abistaja te vajadused* » Ülevaade põhimõtetest „valmistu … jälgi , kuula ja aita “ Paus 15 minutit II osa (110 minutit) Psühholoogilise esmaabi tege vuspõhimõtete r akendamine 30 min utit Rühma töö näidisjuhtumiga 10 min utit Jälgi » Otsi kaitset » Inimesed, kelle põhivajadused nõuavad kiir et r ahuldamist » Tõsiste stressireaktsioonidega inimesed 45 min utit K uula » Rollimäng: kuulamine » Rollimäng: ai ta inimestel r ahuneda » Hea suhtlemine » Hea suhtlemine: harjutus* 25 min utit Aita » V õimald a põh i v ajaduste r ahuldamist » Toeta positiivset toimetulekut » V õimald a te a v et » Rollimäng: teabe andmine* » V õimald a sotsiaalset tuge Abistamise l õpetamine 7014845 6228080 0 0 485775 6576695 0 0 485775 6944995 0 0 485775 7313295 0 0 485775 7681595 0 0 7158355 6323330 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Lõunapaus 60 minutit III osa (120 minutit) Psühholoogilise esmaabi r ollimängud ja kokkuv õte, hoolitsemine enda ja kaaslaste eest, hindamine 30 min utit Psühholoogilise esmaabi r ollimängud 10 min utit Kohandamine kohaliku kultuurik ontekstiga 20 min utit Inimesed, k es vajavad tõenäoliselt er itähelepanu 25 min utit Psühholoogilise esmaabi ülevaade » Mis on eetika seisukohast lubatud ja mis mitte » Lõplik simulatsioon ja arutelu* 15 min utit Enda ja rühmakaaslaste eest hoolitsemine 20 min utit Valikuline järeltest * Hindamine ja lõpetamine Märkused juhendajatele 7014845 6228080 0 0 485775 6439535 0 0 485775 6807835 0 0 485775 7176135 0 0 485775 7544435 0 0 485775 7912735 0 0 7195185 6323330 II OSA MOODULID 0 0 II OSA MOODULID Käesolev käsiraama t on mõeldud a bistajate juhendamiseks psühholoogilise esmaabi andmisel pär ast tõsist kriisi sündmust . 5072380 259715 9 789949 743650 0 0 9 789949 743650 Psühholoogiline esmaabi kujutab endast inimliku, toeta va ja pr aktilise abi osutamist abivajajatele , austades nende väärikust, kultuuri ja võimekust. Seda käsiraama tut tuleb kasutada koos väljaandega „ Psühholoo giline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele “ ( Psycholog ical first aid : Guide f or field w o r kers , Maailma T e r viseo r ganis a tsioon , W ar T r auma F ound a tion , W o r ld V ision Inte r n a tional, 2011), mille on heaks kiitnud 24 r ahvusvahelist humanitaara biasutust. Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele A v ald a tud Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni poolt 2011. aastal pealkirja all „ Psyc hological first aid : guide f or field w or k er s “ © W orld Health Or ganization 2011 WHO. Maailma T e r viseo r ganis a tsioon on and n ud eesti k eelse v äljaande tõl k e- ja a v aldamisloa Sotsiaalkindlustusametile , k es v astutab ainuüksi eestikeelse tõlk e kv aliteedi ja tõepärasuse eest. K ui inglisk eelsed ja eestikeelsed v äljaanded on v astuolulised, on inglisk eelne originaalversioon siduv ja autentne v äljaanne . Muudetud ja ajakohastatud versioonist „ Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele “ , 2020 © Sotsiaalkindlustusamet, 2025. Eestik eelse v ersiooni v äljaandja: Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi osakond. T asuta v eebi v ersioon on saada v al Sotsiaalkindlustusameti v eebisaidil ww w .sotsiaalkindlustusamet.e e . PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI JUHEND Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele a bistajatele EESSÕNA Me soovime ulatada käe abi v aja v atele inimestele , k eda mõjuta v ad k ohuta v ad sündmused erine v ates k ogukondades ja riikides ning laiemalt maailmas. See juhend käsitleb psühholoogilist esmaabi , mis tähendab inimliku, toeta v a ja praktilise abi pakkumist t raumeerivate kr iisisündmuste tõttu kannatada saanud inimestele . Juhend on kirjutatud neile , k ellel on v õimalik aidata inimesi, k es on läbi elanud tõsise kriisi sündmuse . Juhend annab r aamistiku, kuidas toetada inimesi, austades nende v ää r ikust, kultuu r i ja v õimeid . Vaatamata oma nimetusele hõlmab psühholoogiline esmaabi ka sotsiaalse toe pakkumist . V õib-olla kutsutakse sind töötaja v õi v abatahtlikuna suurõnnetuse juurde appi v õi a v asta d end õnnetuspaigast, kus inimesed on viga saanud. Ehk ole d õpetaja v õi tervishoiutöötaja, k es v estleb oma k ogukonna inimesega, k es on äsja olnud lähedase inimese v ä giv aldse surma tunnistaja. See juhend annab sulle teadmise d , mida öelda ja teha sündmusest tugevalt mõjutatud inimese toetamiseks. Juhend annab sulle ka tea v et, kuidas läheneda uuele olukor r ale nii, et see on ohutu nii sulle kui ka teistele ning mitte põhjustada oma tegevusega kahju. Psühholoogilist esmaabi on soovitanud paljud r ahvusvahelised ja riiklikud ekspertide rühmad, näiteks ÜRO agentuuride v aheline alaline k omitee ( Inter-Agency Standing Committee , IASC ) ja projekt Sphere . Psühholoogiline esmaabi on alterna tiiv psühholoogilisele debriifingule . 2009. aastal hindas Maailma T e r viseo r ganis a tsiooni mhGAP Guidelines D e v elopment G r oup (suuniste a r endus r ühm) tõendeid psühholoogilise esmaabi ja psühholoogilise debriifingu k ohta. Or ganisatsioonis jõuti jär eldusele , et inimestele , k es on kriisiolukorrast tugevalt mõjutatud , tuleb pärast hiljutist tr aumeer iv a t sündmust pakkuda psühholoogilist esmaabi, mitte läbi viia psühholoogilist debriifingut . See juhend tööta ti v älja, et leppida k okku madala ja k eskmise sissetulekuga riikides kasutata v ate psühholoogilise esmaabi materjalide suhtes. Siinne tea v e on v aid mudel, mida tuleb k ohandada k ohalikule k ontekstile ja nende inimeste kultuurile , k eda abista takse . Juhendi on heaks kiitnud paljud r ahvusvahelised agentuurid. See peegeldab kujune v a t teadust ja r ahvusvahelist üksmeelt, kuidas toetada inimesi v ahetult pärast äärmiselt traumeerivaid sündmusi. Shekhar Saxena direktor Stefan Germann direktor Marieke Schouten direktor V aimse tervise ja ainete kuritarvitamise osakond Õppimine ja partnerlus , Global Health T eam W ar Tr auma F oundation Maailma T e r viseo r ganis a tsioon W orld V ision International EESSÕNA T ÄNUSÕNAD Kirjutajad ja toimetajad Leslie Snider ( W ar Tr auma F oundation, WTF), Mark v an Ommeren (W orld Health Organization , WHO) ja Alison Sc hafer (W orld V ision International, WVI). JA T ÄNUSÕNAD Juhtimisrühm (tähestikuliselt) Stefan Germann (WVI), Erin Jones (WVI), Relinde Reiffers (WTF), Mar ieke Sc houten (WTF), Shekhar Sax ena (WHO), Alison Sc hafer (WVI), Leslie Snider (WTF), Mark v an Ommeren (WHO). Kujundustiim Illustr atsioonid Julie Smith (PD Consulting). Illustr atsioonid ja kujundus Adrian Soriano (WVI). Illustr atsioonide k oordineerimine Andre w W adey (WVI). Rahastus W orld V ision International Heakskiit Selle dokumendi on heaks kiitnud 23 r ahvusvahelist organisatsiooni (vt nimesid ja logosid esi- ja tagakaanel ) ja Médecins Sans Fr onti č r es (MSF). Kaasautorid ja toimetajad Numan Ali ( Baghdad T eaching Hospital , Iraak), Amanda Allan (Mandala F oundation, A ustraalia), Abdalla Mansour Amer (United Na tions Department of Saf ety and Security), Mary Jo Baca (International Medical Corps , Jordaania), Nanc y Bar on (Global Psycho-Social Initiativ es , Egiptus), Pier r e Bastin ( Médecins Sans Fr onti č r es , Šv eits), Nanc y Beaudoin (konsultant, Pr antsusmaa), Endry v an den Berg ( W ar Child Holland, Holland), Elsa Ber glund ( Church of Sw eden , Rootsi), Sandra Bernhardt ( Action Contre le F aim , Pr antsusmaa), Cecile Bizouerne ( Action Contre le F aim , Pr antsusmaa), Margriet Blaauw ( W ar Child Holland, Holland), Martha Br agin (CARE, USA), Maria Br a y ( T er r e des Hommes , Šv eits), Chris Br ewin (Uni v er sity College London, Ühendkuningriik), Melissa Brymer (National Center f or Child Tr aumatic Str ess, USA), Susie Burk e (A ustralian Psyc hological Societ y , A ust r aalia), Sonia Chehil ( Dalhousie Un i v e r sit y , Kanada), Eliza Cheung ( Chinese Un i v e r sity of Hong K ong, Hiina Rah v a v a bariik) , T a t y ana Chshi e v a ( Dostizhenia Ac hie v ements F oundation, V ene F öderatsioon), Laetitia Clouin (konsultant, Pr antsusmaa), P enelope Curling (UNICEF), Jeanette Diaz-La plante (Uni v er sity of W est Geor gia, USA), Annie Sophie Dybdal ( Sa v e the Childr en , T aani), T onka Eibs (CARE, Austria), Carina F er r eir a-Bor ges (WHO, K ongo V abariik), Amber Gr a y ( Restora tiv e Resources, USA), Lina Hamdan (W orld V ision, Jordaania), Sar ah Harrison ( Church of Sw eden , Rootsi), Mic hael Ha y es ( Sa v e the Childr en , USA), T akashi Isutzu (United Na tions Department of Management), Kaz de Jong ( Médecins Sans Fr onti č r es , Holland), Mark Jordans (HealthNet TPO, Ne pal), Siobhan Kimmer le (WVI, Jordaania), P a tr icia K ormoss (WHO, Šv eits), Unni Krishnan ( Plan International, Ühendkuningriik), Ronald Law ( Department of Health, F ilipiinid), Christine McCor mic k ( Sa v e the Childr en , Ühendkuningriik), Amanda Melville (UNICEF), Fr itha Melville (Mandala F oundation, A ustraalia), Ka te Minto (Mandala F oundation, A ustraalia), Jonathan Mor gan ( Regional Psyc hosocial Support Initiativ e – REPSSI, Lõuna-Aafrika), Kelly O’Donnell (NGO F orum f or Health, Šv eits), P a tr ic k On y ango ( Tr anscultural Psyc hosocial Or ganization , Uganda), P au P er ez -Sales ( Médicos del Mundo , Hispaania), Bha v a Na th P oud y al (International Committee of the Red Cr oss , Ne pal), Joe Pr e witt-Diaz (American Red Cr oss , Puerto Rico), Megan Price (WVI, Austraalia), Robert Pynoos (National Center f or Child Tr aumatic Str ess, USA), Nino Makhashvili (Global Initiativ e on Psy c hi a t r y , Gruusia), Miry am Riv era Holguin ( Consultant , P eruu), Sa bine Rak otomalala ( T er r e des Hommes , Šv eits), Gilbert Rey es (National Center f or Child Tr aumatic Str ess, USA), Daryn Rei c hte r er ( Stan f o r d Un i v e r sit y , USA), Chen Reis (WH O , Š v eits), Khalid Saeed (WH O , Egiptus), Louise Sea r le (WVI , A ust r aalia), Ma r ian Sc hilperoord (United Na tions High Commissioner f or Refugees , Šv eits), Guglielmo Sc hinina (International Or ganization f or Migr ation , Šv eits), Merritt Sc hreiber (Uni v er sity of California Los Angeles, USA), Renato Souza (International Committee of the Red Cr oss , Šveits), Alan Steinber g (National Center f or Child Tr aumatic Str ess, USA), Susannah T ipping (Mandala F oundation, A ustraalia), W ietse T ol (HealthNet TPO, Ne pal), Iris Tr apman (Mandala F oundation, A ustraalia), P a tr icia W atson (National Center f or Child Tr aumatic St r ess, USA), Inka W eissbe c k er (Inte r n a tional Medical Co r ps , Gaza), Mi k e W essells (Columbia Un i v e r sit y , USA), Nana W iedemann (International F ederation of the Red Cr oss , T aani), Ric hard Williams ( Glamorgan Un i v e r sit y , Ühendkuningriik), M T a ghi Y asam y (WHO, Šv eits), Rob Y in (American Red Cr oss , USA), W illiam Y ule ( Children and W ar F oundation, Ühendkuningriik), Doug Zatzick (Uni v er sity of W ashington, USA). Täname ka 27 anonüümset v astaja t, k es osalesid uuringus, mis käsitles selle dokumendi v äljatöötamise v ajadust. SISUKORD EESSÕNA 4 T ÄNUSÕNAD 5 PEATÜKK. PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI 8 K uidas mõjuta v ad kr iisisündmused inimesi 9 Mis on psühholoogiline esmaabi 10 Psühholoogiline esmaabi: k es, kus ja millal 11 PEATÜKK. KUIDAS ABISTADA V ASTUTUSTUNDLIKULT 14 Inimese ohutuse , v äärikuse ja õiguste austamine 15 Oma tegevuse k ohandamine , v õttes arvesse inimese kultuuritausta 16 T eadlikkus teistest kriisi olu k o r dadele r e a gee r imise v õimalustest 18 Iseenda eest hoolitsemine 19 PEATÜKK. PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI OSUTAMINE 20 Hea suhtlus abivajajaga 21 Valmistu – tutvu kriisiolukorraga 23 Psühholoogilise esmaabi põhi mõtted: jälgi , kuula ja aita 25 Abistamise lõpetamine 36 Tõenäoliselt eri tähelepanu v aja vad inimesed 37 PEATÜKK. ENDA JA OMA KOLLEEGIDE TOETAMINE 44 Abistamiseks v almistumine 45 T oimetulek st r essiga: te r vislikud töö- ja eluviisid 46 Puhkus ja refleksioon 47 PEATÜKK. ÕPITU HARJUTAMINE 48 Näidisjuhtum 1: l oodusõnnetus 49 Näidisjuhtum 2: v ä giv ald ja ümberasustamine 53 Näidisjuhtum 3: liiklusõ nnetus 56 PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: T ASKUJUHEND 60 VIITED JA ALLIKAD 62 1. PE A TÜKK PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI 1. PE A TÜKK SELLES PEA TÜKIS ARUTLEME: KUIDAS MÕJUTAVAD KRIISISÜNDMUSED INIMESI MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: KES, KUS JA MILLAL 1.1 KUIDAS MÕJUTAVAD KRIISISÜNDMUSED INIMESI Maailmas toim uv ad mitmesugused traumaatiliste tagajärgedega sündmused , nagu sõjad, loodusõnnetused, tulekahjud, õnnetused, inimeste v aheline v ä giv ald ( nt seksuaalne v ä giv ald) jne . Need sündmused v õi v ad mõjutada nii üksikuid inimesi ja perekondi kui ka terveid k ogukondi. Inimesed v õi v ad kaotada oma k odu v õi lähedased, a v astada end perest ja k ogukonnast eraldatuna, sattuda v ä giv alla, hä vingu v õi surma tunnistajateks. Kuigi need sündmused mõjutav ad mingil moel kõiki, võiv ad inimestel olla erinevad r eaktsioon id ja tunded. Paljud inimesed võiv ad tunda, et juhtunu r õhub neid, aja b segadusse või m uudab toim unu suhtes äärmiselt ebakindlaks. Nad võiv ad tunda, et on hirm unud ja är e v il või hoopis tuimad ja reaalsusest irdunud . Mõni inimene v õib r ea geer id a kriisisündmusele kergelt, teised märksa raskemalt. See, kuidas keegi r eageerib , sõltub paljudest teguritest, näiteks: » kogetav a(te) sündmus(t)e laad ja raskusaste; » eelmised neid tugevalt mõjutanud sündmus ed ; » toetus, mida inimene saab oma elus teistelt; » füüsiline tervis; » isiklik ja perekonna v aimse tervise probleemide taust; » kultuuritaust ja tr aditsioonid; » v an us (n t r ea geeriv ad erine valt eri v an user ühmade la psed). Igal inimesel on tuge v ad küljed ja v õimed, mis aita v ad tal toime tulla elu v äljakutsetega, millega ta kokku puutub . Siiski on mõned inimesed kriisioluk or r as eriti haa v ata v ad ja v õi v ad v ajada täienda v a t abi. Näiteks v õi b osa inimes i olla ohus v õi v ajada r ohkem toetust oma v anuse (lapsed, eakad), v aimse v õi füüsilise tervise probleemide tõttu v õi kuuluda r ühmadesse , k eda v õidakse tõrjuda v õi k ohelda v ä giv aldselt. Jaotises 3.5 esitatakse suunised haa v ata v ate inimeste abistamiseks. 1.2 MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI Spher e’i (2011) ja IASC - i (2007) k ohaselt on psühholoogiline esmaabi (ingl psychological first aid , PFA) inimlik, toeta v v astus kaasinimesele , k es kannatab ja v õib v ajada toetust. Psühholoogiline esmaabi hõlmab järgmisi teemasid: » praktilise abi ja toe pakkumi ne , mis ei ole pealetükki v; » v ajaduste ja probleemide hindami ne ; » inimeste abistami ne nende põhi v ajaduste katmisel (n t toit ja v esi, tea v e); » inimeste kuulami ne , sundimata neid r ääkima; » inimeste tr ööstimi ne ja aitami ne , et nad tunneksid end r ahulikuna; » inimeste aitami ne teabe ja teenuste saamisel ning sotsiaalne tugi ; » inimeste kaitsmi ne edasise kahju eest. OLULINE ON MÕIST A KA SEDA, MIDA PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI EI H ÕLMA: » see ei ole selli ne abi , mi da saa v ad pakkuda ainult asjatundjad; » see ei ole pr of essionaalne nõustamine; » see ei ole „psühholoogiline debriifing “ 1 , sest psühholoogiline esmaabi ei hõlma tingimata põhjalikku arutelu kannatusi põhjustanud sündmuse teemal; » inimesel ei paluta analüüsida temaga juhtunut ega järjestada aega ja sündm usi; » kuigi psühholoogiline esmaabi hõlmab inimeste lugude kuulamiseks kättesaada v olemist, ei tähenda see surve avaldamist abivajajale , et ta r ää giks abistajale oma tunnetest ja r eaktsioonist sündmusele . 1 Maailma Ter viseorganisatsioon (2010) ja Sphere (2011) kirjeldavad psühholoog ilist de briifingut rühmas toim uva arutelu edendamisena. Inimesel palutakse lühidalt, ent süstemaatiliselt meen utada oma tundeid, mõtteid ja emotsionaalseid reaktsioone hiljutise pingelise sündmuse ajal. Seda sekkumist ei soo vitata. See er ineb mõne or ganisatsiooni missiooni või tööülesande järel töötajatele lä biviidav ast rutiinsest de briifingust . 1. PE A TÜKK Psühholoogiline esmaabi on alterna tiiv „psühholoogilisele debriifingule “ , mis on leitud ole v a t ebatõhus. P sühholoogiline esmaabi kä tk eb endas tegureid, mida peetakse inimese pikaajalisel taastumisel k õige tõhusamaks (vasta v alt uuringutele ja paljude otseste abistajate üksmeelsele ar v amusele 2 ). Need tegurid hõlma v ad : » tur v atunne t , ühenduses olekut teistega, r ahu ja lootusrikkus t ; » juurdepääs u sotsiaalsele , füüsilisele ja emotsionaalsele toele; » arusaama , et inime sed suuda vad üksteist aidata nii üksik isikute kui ka k ogukonna na . 1.3 PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI: KES, KUS JA MILLAL KELLELE ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI MÕELDUD ? Psühholoogiline esmaabi on mõeldud abivajajale , k ellele on hiljuti osaks saanud tõsine kriisisündmus. Abistada v õib nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Siiski ei v aja ega soo vi k õik kr iisisündmuse üle elanud inimesed psühholoogilist esmaabi. Är a sun ni abi peale inimesele , k es seda ei taha , kuid ole lihtsasti kättesaada v nende jaoks, k es v õi v ad toetust soovida. 2 Vt viidete ja allikate alt Hobfoll , et al. (2007) and Bisson &amp; Lewis (2009) V ahel tuleb ette olu k o r di, kus inimene v aj a b mä r ksa spetsiifilisem a t tuge kui psühholoogiline esma a bi . T un ne oma pii r e ja v õt a v astu a bi teistelt, näiteks meditsiinitöötaj a telt (kui selline a bi on saada v al), k olleegidelt v õi teistelt inimestelt piirk onnas, näiteks k ohalikelt ametiasutustelt v õi k ogukonna- ja usujuhtidelt. Allolevas teksti kastis on loetletud inimesed, k es v aja v ad lisa toetust k ohe . Sellises olukor r as on inimestel elu päästmiseks v aja esmajoones meditsiinilist v õi muud abi. INIMESED, KES V AJA V AD KOHE T Ä IENDAVAT TOETUST : » tõsiste , eluohtlike vigastustega inimesed , k es v aja v ad erakor ralist arstiabi ; » inimesed , k es on nii endast väljas , et ei suuda ise enda v õi oma laste eest hoolitseda ; » inimesed , k es v õi v ad endale haiget teha ; » inimesed , k es v õi v ad teistele haiget teha . MILLAL OSUT ADA PSÜHHOLOOGILIST ESMAABI? Kuigi inimesed v õi v ad v ajada abi ja toetust pikka aega pärast kriisi sündmust, on psühholoogilise esmaabi eesmär k aidata inimesi, k eda traumeeriv sündmus on mõjutanud hiljuti. Psühholoogilist esmaabi sa a d osutada esimesest k ontaktist abivajava inimesega . T a v aliselt toi m ub see sünd m use ajal v õi v ahetult pärast seda. Siiski v õib see toimuda mõnikord ka päe vi v õi nädalaid hiljem, olene v alt sellest, kui kaua sündmus kestis ja kui r aske see oli. 1. PE A TÜKK KUS OSUT A T AKSE PSÜHHOLOOGILIST ESMAABI? Psühholoogilist esmaabi saab osutada kõikjal, kus see on sinu jaoks piisa v alt ohutu. Sageli on see k ogukonna piires, näiteks õnnetuspaigas v õi k ohas, kuhu toimetatakse abivajajaid , näiteks ter visek eskused, v arjupaigad, laa gr id, k oolid ja toiduja gamis- v õi muud k ohad, kus osut a takse a bi . V õimalusel püü a anda psühholoogilist esma a bi paigas, kus sa a d v ajadusel inimesega omaette v estelda, juhul kui see on k ohane . K ui inimene on k okku puutunud sellise kr iisisündmusega nagu seksuaalne v ä giv ald, on pr iv aa tsus oluline , et tagada inimesele k onfidentsiaalsus ja v äär ikus. PE A TÜKK KUIDAS ABIS T ADA V ASTUTUSTUNDLIKU L T V ASTUTUSTUNDLIK ABI HÕLMAB NELJA PÕHIPUNKTI: INIMESE OHUTUSE, VÄÄRIKUSE JA ÕIGUSTE AUST AMINE OMA TEGEVUSE KOHANDAMINE, VÕTTES ARVESSE INIMESE KULTUURITAUST A TEADLIKKUS TEISTEST KRIISIO LUKORDADELE REAGEERIMISE VÕIMALUSTEST ISEENDA EEST HOOLITSEMINE 2.1 2. PE A TÜKK INIMESE OHUTUSE, VÄÄRIKUSE JA ÕIGUSTE AUST AMINE K ui v õta d endale v astutuse aidata inimest, k eda on mõjutanud kriisiolukord , tuleb sul tegutseda , austades tema ohutust, v äärikust ja õigusi 3 . Humanitaarabiga seotud inimeste v õi organisatsioonide , ka psühholoogilist esmaabi osuta v ate inimeste suhtes k ehti v ad jär gmised põhimõtted. ohutust » Är a aseta inimest oma tegudega suuremasse ohtu. » V eendu nii hästi kui v õimalik, et a bist a t a v täiskas v a n u v õi l a ps on ohutus k ohas. Kaits e teda füüsiliste v õi psühholoogiliste kahjude eest. õigusi » V eendu, et inimene sa a b pääseda abile ligi õiglaselt ja diskrimineerimata . » Ai ta inimesel nõuda oma õigusi ja saada olemasole v a t tuge . » T egutse iga abivajava inimese pa r im a tes huvides. AUST A INIMESE ... väärikust » K oh tle inimest lugupida v alt ning v asta v alt tema kultuurilistele ja sotsiaalsetele normidele. sotsiaalsetele normidele . P ea neid põhimõtteid meeles enda kõigis tegudes ja kõigi inimeste suhtes, k ellega k okku puutu d , sõltumata nende v anusest, soost v õi etnilisest taustast. Mõ tle jär ele , mida tähenda v ad need põhimõtted sinu enda kultuu r i k ontekstis . T ea ja jä r gi oma o r ganis a tsiooni käitumissuuniseid ala ti, kui töö tad v õi ole d v abatahtlik organisatsioonis, millel on olemas sellised suunised. Alljärgnevad eetilised tee-ja-ära-tee juhised aitavad vältida inimesele suurema kahju tekitamist ning pakkuda parimat võimalikku hoolt , tegutsedes rangelt abivajaja parimates huvides . 3 Lisateav et vt Sphere Protection Chapter , Sphere Pr oject (2011). » » LUBATUD Ole aus ja usaldusväärne . A usta inimese v alikut teha ise oma otsused . Ole teadlik oma eelar v amustest ja jät a need k õr v ale . Selgita inimesele , et isegi kui ta nüüd abist k eeldub , on tal sellest hoolimata v õimalik tule vikus abi saada . A usta pr iv aa tsust ja hoi a inimese lugu k onfidentsiaalsena , kui see on v õimalik . Arv esta inimese kultuuritausta , v anust ja sugu . » » » » » » » » » » » » KEELATUD Är a kasuta ära oma suhet abistajana . Är a küsi inimeselt tema abistamise eest r aha ega teenet . Är a an na katteta lubadusi v õi v aletea v et . Är a liialda oma oskustega . Är a sun ni abi inimesele peale ja är a ole pealetükki v ega semutsev . Är a sun ni inimest r ääkima sulle oma lugu . Är a ja ga abivajaja lugu teistega . Är a mõist a inimest hukka tema tegude v õi tunnete pärast . 2.2 OMA TEGEVUSE KOHANDAMINE, VÕTTES ARVESSE INIMESE KUL TUURITAUST A Iga kriisisündm use korral võib sellest mõjutatu te hulgas olla erine v a kultuuritausta ga inimesi, ka vähemusi v õi teisi, k eda v õidakse tõrjuda. Kultuur määrab , kuidas me inimestesse suhtume, mida sobib ning mida ei sobi öelda või teha. Näiteks mõnes kultuur is ei ole inimestel ta v aks ja gada tundeid kellegagi väljas t pool t oma perekonda. Mõnes teises kultuur is tohi v ad naised r ääkida ainult teiste naistega, nad v õi v ad r iietuda kindlal viisil v õi on v äga oluline, et nad end kata v ad. V õib-oll a leiad end töötamas inimesega, k elle taust on sinu omast e r in e v . Abistajan a on oluline teadvustada oma kultuur ilist tausta ja uskum usi, et jätta kõrvale oma eelar v amused. P ak u inimesele , k eda toeta d, abi tema jaoks k õige sobivamal ja muga v amal viisil. Iga kriisioluk ord on ainulaadne. Kohanda see juhend kontekstile, võttes ar v esse k ohalikke sotsiaalseid ja kultuur ilisi no r m e . V aa ta järgmist teksti kasti, et mõelda psühholoogilise esmaabi osutamisele er i kultuurides. 2. PE A TÜKK KAALU JÄRGMISI KÜSIMUSI, KUI V ALMISTU D OSUT AMA ERI KULTUURIDES PSÜHHOLOOGILIST ESMAABI Riietus » Kas mul tuleb lugupidamise näitamiseks riietuda kindlal viisil? » Kas olukor r ast mõjutatud inimene v ajab teatud riideesemeid, et säilitada enda v äärikust ja k ombeid? Keel » K uidas inimesed selles kultuuris ta valiselt üksteist ter vitav ad? » Mis k eelt nad r ää giv ad? Sugu, vanus ja võim Puudutamine ja käitumine Uskumused ja religioon » Kas olukor r ast mõjutatud naisi peaksid aitama üksnes naissoost abistajad? » Kellele ma tohin läheneda (näiteks per ek onnapeale või koguk onna juhile)? » Millised on ta valised, inimeste puudutamisega seotud kombed? » Kas on sobilik hoida kellegi kä tt v õi puudutada teda õlast? » Kas näiteks eakate , laste , naiste ja teistega suheldes tuleb jär gida erilisi käitumisviise? » Milliseid erine v aid etnilisi ja r eligioosseid rühmi on olukor r ast mõjutatud inimeste hulgas? » Millised uskumused v õi ta v ad on olukor r ast mõjutatud inimestele olulised? » K uidas v õi v ad nad mõista v õi selgitada, mis on juhtunud? 2.3 TEADLIKKUS TEISTEST KRIISI OLUKORDADELE REAGEERIMISE VÕIMALUSTEST Psühholoogiline esmaabi on osa laiemast vastusest suurtele humanitaar kriisi oluk or dadele (IASC, 2007). K ui olukor d mõjuta b sadu või tuhandeid inimesi, v õetakse kasutusele erine v ad meetmed, kuidas kriisi oluk or dadele r ea geerida: otsingu- ja päästeopera tsioonid, erakorraline ar stiabi, varjupaigad, toidua bi, perede otsingud ja lastekaitsega seotud tegevused. Sageli on a bistajatel ja v abatahtlikel k eeruline teada saada, kus mingid teenused täpselt asuvad. See k ehtib näiteks suurõnnetuste ajal ja paikades, kus puudub toimi v tervishoiu- ja muude teenuste taristu. Püü a olla teadlik, millised teenused ja tugi v õi v ad olla saada v al – nii saa d abistata v ate inimestega ja gada inf ormatsiooni ning öelda, kuidas pääseda ligi praktilisele abile . KUI V ÄHEGI VÕIMALIK , V ASTA KRIISIOLUKORRALE JÄRGNEV AL T : » järgi kriisi juhtiv ate asjakohaste ametiasutuste suuniseid ; » selgita v älja , kuidas k or r aldatakse r eageer imist kriisi olukor r ale ja millised v ahendid ( kui neid on) on inimeste abistamiseks kättesaada v ad ; » är a jää teele ette otsingu - ja pääste - v õi meditsiinitöötajatele ; » tea enda rolli ja selle piir e . 2. PE A TÜKK Abistajatel ei pea psühholoogilise esmaabi osutamiseks olema „ psühhosotsiaalne “ taust. K ui soo vi d aga kriisioluk or r as aida ta, soo vitame töötada or ganisatsiooni v õi kogukonnarühma kaudu. Iseseisvalt tegutsedes või d seada end ohtu ning tõenäoliselt ei saa pakkuda olukorrast mõjutatud inimestele vajalikke v ahendeid ja toetust ning sellel võib olla negatiivne mõju jõupingutustele tege vusi k oordineerida . 2.4 ISEENDA EEST HOOLITSEMINE V astutustundlik a bistamine tähend a b ühtlasi hoolitsemist iseenda te r vise ja heaolu eest. K r iisiolu k o r r as abistajana k ogetu v õib otseselt v õi kaudselt mõjutada ka sind ennast v õi sinu perekonda. On tähtis, et pööra d erilist tähelepanu enda heaolule ja ole d v eendunud, et suuda d füüsiliselt ja emotsionaalselt teisi aidata. Hoolitse enda eest, et saaksi d parimal viisil hoolitseda teiste eest. Tiimis töötades pööra tähelepanu ka kaas a bistaj a tel e . ( Abistajate toetamise k ohta leia d lisa tea v et 4. peatükist.) PE A TÜKK PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI OSU T AMINE SELLES PEA TÜKIS ARUTLEME JÄRGMISTEL TEEMADEL: HEA SUHTLUS ABIVAJAJAGA VALMISTU – TUTVU KRIISIOLUKORRAGA PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI PÕHI MÕTTED: JÄLGI, KUULA JA AITA ABIST AMISE LÕPET AMINE TÕENÄOLISELT ERITÄHELEPANU VAJAVAD INIMESED 3.1 HEA SUHTLUS ABI VAJAJAGA Sinu suhtlusviis on kriisi olu k o r r as v ä ga olulin e . K r iisisünd m use l ä bi ela n ud inimesed v õ i v ad olla v äga är r itunud, hirmul v õi segaduses. Mõned inimesed süüdista v ad kriisi ajal juhtunud sündmustes iseennast. Olles rahulik ja väljendades mõistmist , aita d kriisist tugevalt mõjutatud inimestel tunda end ohutumalt ja turvalisemalt. Nad v õi v ad olla kindlad, et neid mõistetakse , austatakse ja nende eest hoolitsetakse asjakohaselt. 3. PE A TÜKK Inimene, k ellel on selja taga tr aumeer iv sündmus, v õib soovida sulle oma lugu jutustada. K ellegi loo kuulamine v õib olla suurepäraseks toeks. Siiski on oluline mitte survesta da inime st oma läbielamistest rääkima . Mõni inimene ei pr uugi tahta juhtunust v õi toimunu asjaoludest rääki d a. Ometi v õib ta väärtustada, kui jää d tema juurde ja oota d vaikselt, andes mõista, et ole d olemas, kui ta soovib rääkida, v õi paku d praktilist tuge , nagu toit v õi klaas vett. Är a r ää gi liiga palju , las e inimesel v aikida . V aikimin e võib anda inimesele „ruumi “ ja julgustada teda jagama teiega oma mõtteid. Jälgi hea suhtluse nimel nii oma sõnu kui ka k ehakeelt , nagu näoilmeid, silmsidet, ž este ja seda, kuidas teise inimese suhtes istu d v õi seisa d . Igal kultuuril on omad käitumisviisid, mis on asjakohased ja lugupida v ad. Rää gi ja käitu arvestades inimese kultuuritausta, v anust, sugu, ta v asid ja r eligiooni. Allpool on soovitused, mida öelda ja teha ning mida mitte öelda ega teha. K õige tähtsam on jääda iseendaks, pakkuda abi ning hoolitsust ehtsalt ja siir alt. MIDA ÖELDA JA TEHA » Püü a leida r ääkimiseks v aikne k oht. Minimeeri v älised segajad. » A usta pr iv aa tsust ja hoi a inimese lugu v ajaduse k or r al k onfidentsiaalsena. » Püsi inimese lähedal, kuid hoi a sobi v a t v ahemaad sõltuvalt tema v anusest, soost ja kultuurist. » An na teada, et sa kuula d , näiteks noogutades pead või öeldes „hmm“ . » Ole kanna tlik ja r ahulik. » Esita faktilist tea v et, kui sul seda on. Ole aus . T unnist a , kui sa mida gi ei tea. Kasuta näiteks k onstruktsioone: „Ma ei tea, kuid püüan selle teie jaoks v älja uurida.“ » An na tea v et viisil, mida inimene mõistab , ning te e seda lihtsalt. » Uuri, kuidas inimene end tunneb ja kas on olulisi f akte , millest ta soo vib sulle r ääkida, näiteks k odu kaotus või armastatud inimese surm. Ütle näiteks: „T unnen kaasa. Mõistan, et see on teie jaoks v ä ga rask e .“ » T e e kindlaks inimese tuge v ad küljed, samuti selgita välja , kas ja kuidas on ta ise ennast aidanud. » Las e inimesel v aikida. MIDA MITTE ÖELDA EGA TEHA » Är a sun ni inimest jutustama sulle oma lugu. » Är a ka tk esta r ääkija t ega kiirusta teda ta gant , näiteks är a v aa ta k ella ega r ää gi liiga kiir esti. » Är a puuduta inimest, kui sa pole kindel, et seda sobib teha. » Är a hin da seda, mida inimene on teinud v õi tegemata jä tnud v õi kuidas ta end tunneb . Är a ütle „ T e ei peaks niimoodi tundma“ v õi: „ T e peaksite olema õnnelik, et ellu jäite “ . » Är a mõ tle v älja asju, mida sa ei tea. » Är a kasuta liiga tehnilist sõna v ara. » Är a r ää gi inimesele kellegi teise lugu. » Är a r ää gi enda muredest. » Är a an na petlikke lubadusi v õi kinnitusi. » Är a mõ tle ega käitu nii, na gu peaksi d lahendama inimese eest kõik tema pr ob leemid. » Är a r öö vi inimeselt jõudu ja tunnet, et ta on v õimeline enda eest hoolitsema. » Är a r ää gi inimesest nega tiivselt, nimetades teda näiteks „hulluks“ v õi „segaseks“. P ea meeles häid suhtlemise põhimõtteid, kui jälgid , kuula d ja aitad . T egemist on psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtetega, mida kirjeldatakse jär gmistel lehekülgedel. 3. PE A TÜKK 3.2 VALMISTU – TUTVU KRIISIOLUKORRAGA VALMISTU » T utvu kriisisündmusega . » T utvu kättesaada v ate teenuste ja toega . » Han gi tea v et ohutuse ja turvalisusega seotud probleemide k ohta. Kriisioluk or r ad v õi v ad olla kaootilised ja v ajada kiir et tegutsemist. K ui v õimalik, püü a siiski enne kriisi koldesse sisene mist saada olukor r a k ohta täpsema t tea v et. Kaalu järgmisi küsim usi: ENNE KRII SIKOLDESSE SISENEMIST TEE KINDLAKS JÄRGMISED ASJAOLUD Olulised küsimused Kriisisündmus » Mis juhtus? » Millal ja kus see juhtus? » K ui paljusid inimesi v õib juhtunu mõjutada ja k es need inimesed on? Kättesaadavad teenused ja tugi Ohutuse ja turvalisusega seotud probleemid » K es tagab põhi v ajadused, näiteks erakor r alise arstiabi, toidu, v ee , v arjupaiga v õi pereliikmete otsimise? » K us ja kuidas pääse v ad inimesed ligi nendele teenustele? » K es v eel aita b? Kas abistamisse kaas a takse ka k ogukonna liikmed? » Kas kr iisisündmus on läbi v õi jä tkub ( nt maa v ärina jär eltõuge v õi k este v k onflikt)? » Millised ohud v õi v ad olla k eskkonnas ( nt mässajad, maamiinid v õi kahjustatud taristu)? » Kas on paiku, kuhu sisenemist tuleks v ältida, sest need ei ole turvalised ( nt füüsilised ohud) v õi kuna sul on k eelatud seal olla? Need olulised küsimused aita v ad sul mõista olukorda paigas, kuhu ole d sisenemas, aidates sul osutada psühholoogilist esmaabi ohutumalt ja olla teadlikum ka enda ohutusest. 3. PE A TÜKK 3.3 PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI PÕHIMÕTTED : JÄLGI , KUULA JA AITA Psühholoogilise esmaabi k olm peamist tegevuspõhimõtet on: jälgi , kuula ja aita . Need põhimõtted anna v ad suunised, kuidas kriisioluk orda jälgida ja sinna ohutult sisene da , läheneda olukor r ast mõjutatud inimestele , mõista nende v ajadusi ning aidata neid toe ja teabega (vt järgmist tabelit). » J Ä LGI » » K ontr olli ohutust . T e e kindlaks inimesed , kelle põhi v ajadused on r ahuldama ta . T e e kindlaks tõsise str essi reaktsiooniga i ni mesed . Selgituseks : stressireaktsioone on erinevaid ja need võivad avalduda samaaegselt . Näiteks inimene nutab ja samal ajal tunneb , et aeg juskui seisab . KUULA » Lähene inimestele , k es v õi v ad v ajada tuge . » K üsi , millised on inimeste v ajadused ja mured . » K uula inimesi ja ai ta neil tunda end r ahulikult . » AITA Ai ta inimestel r ahuldada põhi v ajadusi ja pääseda ligi teenustele . » Ai ta inimestel toime tulla probleemidega . » An na tea v et . » Vii inimesed kokku nende lähedastega ja a bista neid sotsiaalse toe saamisel . » J Ä LGI » » K ontr olli ohutust . T e e kindlaks inimesed , kelle põhi v ajadused on r ahuldama ta . T e e kindlaks tõsise str essi reaktsiooniga inimesed . Kriisioluk or r ad v õi v ad kiir esti muutuda. Olukord , mille sündmuskohalt eest leia d , v õib erineda sellest, mida tead sid enne kohale saabumist. Seetõttu on oluline v õtta aega – kasv õi mõni hetk –, et tutvuda enne abi osutamist olukor r aga. K ui leia d end järsku kriisioluk or r as, milleks sul pole olnud aega v almistuda, v õi d piirduda lihtsalt kiir e k ontr olliga. Need hetked anna v ad sulle v õimaluse olla rahulik, kaitstud ja mõelda enne tegutsemist . Järgmises tabelis on küsimused, mida v õtta ar v esse , ja olulised sõnumid hetkeks, kui tutvu d olukor r aga. TUTVUMINE KÜSIMUSED OLULINE SÕNUM Ohutus » Milliseid ohte näe d k eskkonnas ( nt aktii vne konflikt, kahjustatud teed, ebastabiilsed hooned, tul ekahju v õi üleujutus)? » Kas saa d olla k ohal i lma ennast v õi teisi kahjustama ta? Är a min e kriisik ohta, kui sa ei ole ohutuses v eendunud. Püü a leida abi seda v aja v atele inimestele . V õimaluse k o r r al suh tle abivajajaga ohutust kaugusest. Inimesed, kelle põhivajadused on rahuldamata Tõsise stressi - reaktsiooniga inimesed » Kas k eegi tundub ole v a t kriitiliselt vigasta tud ja v ajab erakor ralist arstia bi? » Kas k eegi näib v aja v a t päästmist, näiteks inimesed, k es on lõksus v õi otseses ohus? » Kas kellegi põhi v ajadused on r ahuldamata, näiteks ilmale mittevastavad või r ebenenud riided? » Millised inimesed v õi v ad v ajada abi, et pääseda ligi põhiteenustele? K es v ajab erilist tähelepanu, et olla kaitstud diskrimineerimise ja v ä giv alla eest? » Kas minu läheduses on v eel k eegi, k es saab olla a biks? » Kas on inimesi, k es tunduvad ole v a t äärmiselt endast väljas, ei suuda ise liikuda, ei r eageer i teistele v õi on šokis? » K us ja k es vajab kõige rohkem abi ? T ea oma r olli ja püü a leida abi inimestele , k es v aja v ad r ohkem toetust v õi k ellel on r ahuldamata põhi v ajadused. Suuna kriitiliselt vigasta tud inimesed meditsiinitöötajate v õi teiste esmaabikoolitusega inimeste juurde . Kaalu , k ellel v õib olla psühholoogilisest esmaabist kasu ja kuidas saa d neid inimesi k õige paremini aidata. Inimesed v õi v ad kriisile r eageerida v äga erine v alt. Alljär gne v alt on loetletud mõned v õimalused: » füüsilised sümptomid ( nt v ärinad, pea v alu, suur v äsimus, isukaotus, v alud) ; » nutt, kurbus, masendus, lein ; » äre vus, hir m ; » v alvelolek v õi närvilisus ; » hirm, et juhtub mida gi v äga halba ; » unetus, õudusunenäod ; » ärrituvus, viha ; » süütunne , häbi ( nt ellujäämise v õi teiste aitamata v õi päästmata jä tmise pärast) ; » segaduses olek, emotsionaalne tuimus, reaalsusest irdumise tunne v õi hämmeldus ; » endassetõmbunud, tardunud olek ; » teistele v astamata jä tmine , v aikimine ; » meeltesegadus ( nt ei tea inimene oma nime , oma pär itoluk ohta või seda, mis juhtus) ; 3. PE A TÜKK » inimene ei suuda hoolitseda enda ega oma laste eest ( nt ei söö ega joo, ei ole v õimeline tegema lihtsaid otsuseid) . Mõned inimesed v õi v ad olla kriisist mõjutatud v aid vähesel määral ja mõn i üldse mitte . Enamik inimesi taastub aja jooksul hästi, eriti kui neil õnnestub r ahuldada oma põhi v ajadused ja neile pakutakse tuge , näiteks neid ümbritse v ate inimeste ja psühholoogilise esmaabi näol. Siiski v õib r aske v õi pikaajalise stressir eaktsiooniga inimene v ajada r ohkem tuge kui v aid psühholoogiline esmaabi. Sageli on see nii, kui inimene ei suuda toime tulla oma igapäe v aeluga v õi on ohuks iseendale v õi teistel e . V eendu, et tugeva st r essi reaktsiooniga inimest ei jäeta üksi. Püü a teda kaitsta kuni r eaktsiooni möödumiseni v õi kuni leia d abi piirk onna tervishoiutöötajatelt, k ohalikelt juhtidelt v õi teistelt k ogukonna liikmetelt. Otsi ka olukor r ast mõjutatud elanikkonna hulgast inimesi, k es v aja v ad, et nende eest hoolitsemisele ja nende ohutusele pööratakse erilist tähelepanu. INIMESED, KES VÕIVAD KRIISIOLUKORRAS ERILISELT TÄHELEPANU V AJADA (VT JAOTIST 3.5) » La psed ja noorukid, eriti kui nad on eraldatud oma hooldajatest, v õi v ad v ajada kuritarvitamise ja ärakasutamise eest kaitset. Samuti v aja v ad nad tõenäoliselt, et neid ümbritse v ad inimesed hoolitseksid nende eest ja r ahuldaksid nende põhi v ajadusi. » Halv enenud tervisliku seisundiga v õi füüsilise ja v aimse puudega inimesed v õi v ad v ajada ohutusse k ohta pääsemiseks eriabi , kaitset kuritarvitamise eest ning juurdepääsu arstiabile ja muudele teenustele . Nende hulka v õi v ad kuuluda nõrgad eakad inimesed, r asedad, r askete v aimse tervise probleemidega inimesed v õi nä gemis- v õi kuulmishäiretega inimesed. » Kriisioluk or r as v õi v ad erilist kaitset v ajada ka diskrimineerimise v õi v ä giv alla ohus inimesed, näiteks naised v õi teatud etniliste rühmade esindajad. Samuti v õi v ad nad v ajada toetust, et pääseda ligi olemasole v ale abile . KUULA » Lähene inimestele , k es v õi v ad v ajada tuge . » K üsi , millised on inimeste v ajadused ja mured . » K uula inimesi ja ai ta neil tunda end r ahulikult . Abisaav a inimese tähelepanelik ärakuulamine on oluline, et mõista tema olukor da ja vajadusi, aidata tal r ahuneda ning pakkuda talle asjak ohast a bi. Õp i kuulama oma : » silmadega, pakkudes inimesele ja gamatut tähelepanu; » k õr v adega, kuulates tähelepanelikult tema muresid; » südamega, hooli v alt ja lugupida v alt. LÄHENEMINE INIMESELE, KES VÕIB VAJADA TUGE » Lähene inimesele lugupida v alt, v õttes arvesse tema kultuuritausta. » T utvusta end, öeldes oma nime ja organisatsiooni. » K üsi , kas saa d aidata. » Lei a v õimaluse k or r al r ääkimiseks ohutu ja v aikne k oht. » Ai ta inimesel tunda end muga valt. P ak u talle v õimalusel näiteks v ett. » Pr oo vi tagada inimese ohutus. » K ui see on tur v aline , vii inimene v ahetust ohust eemale . » Ür ita kaitsta inimest ajakirjanduse eest, et tagada tema pr iv aa tsus ja v äär ikus. » K ui inime se stressireaktsioon on väga tugev , siis kan na hoolt, et ta ei jääks üksi. 3. PE A TÜKK KÜSI, MILLISED ON INIMESE V AJADUSED JA MURED » Ehkki mõned v ajadused v õi v ad olla ilmsed, näiteks v ajadus katta tekiga inimene , k elle riided on r ebenenud, tasub inimeselt ala ti küsida, mida ta v ajab ja mille pärast muret tunneb . » Uuri v älja, mis on hetkel tema jaoks k õige olulisem. Ai ta inimesel mõista, mis on tema prioriteedid. KUULA INIMEST JA AI TA T AL OLLA RAHULIK » Püsi inimese lähedal. » Är a sun ni teda r ääkima. » K uula inimest, kui ta soovib juhtunust r ääkida. » Ai ta inimesel , k es on tugevasti mõjutatud , oll a r ahulik. V eendu, et ta ei jä ä üksi. AI TA INIMESEL OLLA RAHULIK Mõni k r iisi üle ela n ud inimene v õib olla ä re vil ja endast v äljas . V õib tunduda, et ta on segaduses ja rusutud meeleolus . T al v õi v ad esineda ka füüsilised r eaktsioonid , nagu v ärinad, hingamisraskused v õi südamepekslemine. Allpool on esitatud mõned meetodid, kuidas a idata abivajajat , et ta tunneks end nii v aimselt kui ka füüsiliselt r ahulikuna. » Rää gi r ahuliku ja leebe häälega. » K ui see on kultuuriliselt sobilik, hoi a inimesega r ääkides silmsidet. » Meenuta inimesele , et ole d seal selleks, et teda aidata. K ui see v astab tõele , siis kinnita inimesele , et ta on kaitstud. » Pak u inimesele, kes tunneb end ebar eaalselt või oma ümbrusest eraldatuna, kaitstuse tunnet. See aitab tal oma keskk onna ja iseenda ga kontakti saada . Sa saa d sellele kaasa aida ta, paludes tal: » asetada jalad põrandale ja neid tunnetada; » puudutada enda süles ole v aid sõrmi v õi käsi; » pöörata tähelepanu mõnele k eskkonnas ole v ale neutraalse le asjale , mida näete , kuulete v õi tunnete . Las e inimesel nimetada , mida ta näeb ja kuuleb; » julgusta inimest k eskenduma oma hingamisele ja hingama aeglaselt. » AIT A Ai ta inimestel r ahuldada põhi v ajadusi ja pääseda ligi teen ustele . » Ai ta inimestel toime tulla probleemidega . » An na tea v et . » Vii inimesed kokku nende lähedastega ja a bista neid sotsiaalse toe saamisel . Ehkki iga kriisioluk ord on ainulaadne , v aja v ad kriisist mõjutatud inimesed sa geli alljär gne v as teksti kastis loetletut. SAGEDASED VAJADUSED : » p õh i v ajadused , näiteks v arjupaik , toit , v esi ja hügieen ; » tervishoiuteenused vigastuste k or r al v õi abi kr ooniliste ja pikaajaliste meditsiiniliste seisundite k or ral ; » arusaada v ja õige tea v e sündmuse , lähedaste ja kättesaada v ate teenuste k ohta; » v õimalus k ontakteeruda lähedaste , sõprade ja teiste sotsiaalset tuge pakkuvate inimestega ; » juurdepääs spetsiifilisele toele , mis on seotud kultuuri v õi r eligiooniga ; » saada nõustatud ja olla kaasatud tähtsate otsuste langetamisel . 3. PE A TÜKK Inimesed v õi v ad pärast tr aumeer iv a t sündmust tunda end haa v ata v ana, isoleerituna v õi jõuetuna. Nende iga päe v aelu v õib olla häiritud. Nad ei pruugi ligi pääseda oma ta v alisele toele v õi a v asta v ad äkki, et ela v ad pingelistes tingimustes. Psühholoogilise esmaabi k or r al on tähtis, et inimene viiakse k ontakti praktilise toega. P ea meeles, et psühholoogiline esmaabi on sa geli ühekordne sekkumine ja sa saa d abistada v aid lühikest aega. Oluk or r ast mõjutatud inimesed pea v ad pikas perspektii vis kasutama taastumiseks enda toimetulekuoskusi. Ai ta inimestel ennast aidata ja saada tagasi kontroll oma olukorra üle. AI TA INIMESEL RAHULDADA PÕHIV AJADUSI JA PÄÄSEDA LIGI TEENUSTELE Aida tes inimestel põhi v ajadusi r ahuldada , mõ tle läbi jär gmise d punktid. » Püü a k ohe pärast kr iisisündmust aidata abivajajal r ahuldada põhi v ajadused (toit, v esi, v arjupaik ja hügieen). » Uur i , millised spetsiifilised v ajadused inimesel on – näiteks tervishoid, r õi v ad v õi v äikelaste toitmiseks mõeldud esemed (tassid ja pudelid) – ja püü a talle kindlustada olemasole v abi. » V eendu, et ha a v a t a v v õi tõrjutud inimene ei jää tähel e pa n uta (vt jaotist 3.5). » V õt a ühendust, kui ole d luba n ud seda teha. AI TA INIMESEL PROBLEEMIDEGA TOIME TULLA Abi vajav inimene v õib tunda end muredest ja hirmudest ülekoormatuna. Ai ta tal v aagida, millised v ajadused on k õige pakilisemad ning kuidas neid tähtsuse järjekorda seada ja seejärel käsitleda. Näiteks v õi d paluda inimesel mõelda, mida tuleks teha k ohe ja mis v õib jääda hilisemaks . V õime mõnda küsimust käsitleda annab inimesele suurema k ontrollitunde ja aitab olukor r aga paremini toime tulla. P ea meeles: » ai data inimesel oma elus üles leida tugi, näiteks sõbrad v õi perekond, k es saa v ad teda abistada; » an da inimesele pr aktilisi soo vitusi, kuidas r ahuldada enda v ajadusi (selgita näiteks, kuidas registr eeruda materiaalse toe v õi toiduabi saamiseks ); » palu da inimesel mõelda, kuidas ta mine vikus rask ete olukor dadega hakkama on saanud ning k innita ta võimet, et ta suudab ka käesoleva olukorr a ga toime tulla; » küsi da inimeselt, mis aitab tal end paremini tunda ning j ulgusta teda kasutama positiivseid toimetulekustrateegiaid ja v ältima nega tii vseid (vt järgmist tabelit). TOIMETULEK Kõigil on olemas loomulikud toimetuleku viisid. Julgusta inimest kasutama tema enda positiivseid toimetulekustrateegiaid ja v ältima nega tii vseid. See aitab tal tunda end tuge v amana ja saada ta gasi k ontrollitunde . K ohanda järgmisi soo vitusi, et v õtta arvesse inimese kultuuri ja seda, mida on k onkreetses kriisioluk or r as v õimalik teha. Julgusta kasutama positiivseid toimetulekustrateegiaid V äl di negatiivseid toimetulekustrateegiaid » Puh ka piisa valt. » Söö nii regulaarselt kui v õimalik ja joo v ett. » Rää gi ja v ee da aega oma pere ja sõpradega. » Aruta probleeme k ellega gi, k eda usalda d . » T e e mida gi sellist, mis aitab sul lõd v estuda (jaluta , laul a , palveta , mängi lastega). » T e e tr enni. » Lei a ohutuid viise, kuidas aidata teisi kriisis inimesi ja osaleda k ogukonna tegevuses. 3. PE A TÜKK » Är a tarvita nar k ootikume , suitseta ega tarbi alkoholi. » Är a maga k ogu päe v a. » Är a tööta vahetpidamata ilma puhkuse ja lõõgastumiseta. » Är a isoleeri ennast sõpradest ja lähedastest. » Är a jät a tähelepanuta elementaarset isiklikku hügieeni. » Är a ole v ä giv aldne . AN NA TEAVET Kr iisisündmusest mõjutatud inimene soovib täpset tea v et jär gmise k ohta: » sündm us; » lähedased v õi teised olukor r ast mõjutatud inimesed; » nende ohutus; » nende õigused; » ligipääs vajalik ele teenustele ja asjadele . P ärast kr iisisündmust v õib olla r aske leida täpset tea v et. Samal ajal kui inf o kriisi k ohta saab teata v aks ja käiku lastakse lee v endusmeetmed , v õib olukord hetkega muutuda. Sageli v õi v ad le vi da kuulujutud . Sul ei pruugi olla ühel ajahetkel kõiki v astuseid, aga kui v ähegi v õimalik , siis : » uuri v älja, kust on v õimalik saada õiget tea v et ning millal ja kust saab uuenenud inf ot; » proo vi hankida v õimalikult palju tea v et, enne kui lähene d inimesele , et pakkuda talle tuge; » püü a olla kursis kriisi hetkeolukor r aga, ohutusküsimuste , pakuta v ate teenuste ning kadunud v õi vigasta tud inimeste seisundi v õi asukoha ga; » v eendu , et inimesele r äägitakse , mis toimub ja mis on plaanis; » kui inimesele pakutakse teenuseid (tervishoiuteenused, pere otsimine, varjupaik, toiduja gamine), siis v eendu , et inimene on nende teen ustega kursis ja tal on neile ligipääs; » an na inimesele teen uste pakkuja te k ontaktandmed või suuna ta otse teen uste juur de; » v eendu , et ka haa v a tav ad inimesed on teen ustega kursis (vt jaotist 3.5). K ui anna d olukor r ast mõjutatud inimestele tea v et, siis: » selgita, milline on sinu teabe allikas ja kui usaldusväärne see on; » ütle ainult seda, mida tea d; ä r a mõ tle mida gi v älja ega tekita petlikku kindlustunnet; » sõnumid olgu lihtsad ja täpsed ; k or da sõnumit v eendumaks, et inimene kuuleb ja mõistab seda; » kasu lik on anda tea v et mõjutatud inimestele rühmade kaupa, et k õik kuuleks sama sõnumit; » an na inimesele teada, kas hoia d teda kursis uuene v a inf oga, sealhulgas täpsusta, kus ja millal sa seda tee d . T e a v et j a gades tea d vust a , et a bistaja v õib s a ttuda f r ust r a tsiooni sihtmä r giks ja inimene v õib tunda viha, kui sina v õi teised ei ole täitnud tema abistamisega seotud ootusi. Püü a jääda sellises olu k o r r as r ahulikuks ja olla mõist e v . ÜHENDA INIMESED LÄHEDASTE JA SOTSIAALSE TOEGA 3. PE A TÜKK On teada , et inimesed, k es tunne v ad, et neil oli pärast kriisi hea sotsiaalne tugi, tule v ad paremini toime kui need, k es tunne v ad, et neid ei toetatud piisa valt. Seetõttu on inimeste ühendamine lähedaste ja sotsiaalse toega oluline osa psühholoogilisest esmaabist. » Ai ta hoida k oos peresid, samuti lapsi oma v anemate ja lähedastega. » Ai ta inimesel v õtta ühendust sõprade ja sugulastega, et ta saaks tuge . P ak u näiteks v õimalust helistada lähedastele . » K ui inimene annab sulle teada, et palve , r eligioosne tege vus v õi toetus usujuhtidelt v õib olla talle abiks, siis püü a teda ühendada tema v aimse k ogudusega. Kriisioluk ordade ja v aimsuse k ohta leia d soo vitusi jär gmisest teksti kastist. » Ai ta olukor r ast mõjutatud inimesi oma v ahel k okku viia , et üksteist aidata. Näiteks palu inimestel aidata eakate eest hoolitseda v õi tuua pereta inimesed k okku teiste k ogukonna liikmetega. KRIIS JA V AIMSUS Kriisioluk or r a v alust ja kannatustest läbi tulles v õi v ad inimese v aimsed v õi usulised tõekspidamised olla v ä ga olulised, tähendust lo o v ad ja lootust an d v ad . V õimalus pal v etada ja rituaale läbi viia v õib olla suureks tr ööstiks. Siiski v õib kriisiga seotud k ogemus – eelkõige kui on k ohuta v ad kaotused – ajendada inimest oma tõekspidamisi kahtluse alla seadma. Inimeste usk v õib saada v äljakutse , muutuda tuge v amaks v õi teiseneda läbi selle k ogemuse . Alljär gne v alt on esitatud mõned soovitused, kuidas tagada pärast kriisi sündmust hool ja heaolu v aimsetes aspektides . » Ol e teadlik ja austa inimese r eligioosset tausta. » K üsi inimeselt, mis tal end ta valiselt paremini tunda aitab . Julgusta teda tegema asju, mis aita v ad tal olukor r aga toime tulla. Julgusta ka v aimsusega seotud r utiine , kui ta neid mainib . » K uula lugupida v alt ja ilma hinnanguteta, millised on inimese v aimsed tõekspidamised v õi millised küsimused tal tekivad . » Är a sun ni inimesele peale oma tõekspidamisi v õi kriisist tulene v aid v aimseid v õi r eligioosseid tõlgendusi. » Är a nõustu ega lük ka ta gasi v aimseid uskumusi v õi tõlgendusi kriisist, isegi kui inimene palu b sul seda teha. 3.4 ABIST AMISE LÕPET AMINE Mis saab edasi? Millal ja kuidas sa abi osutamise lõpeta d , s ee s õltub kriisi k ontekstist, sinu rollist ja olukor r ast ning nende inimeste v ajadustest, k eda sa aita d . Lähtu oma otsustusvõimest, et hinnata olukorda ning inimeste ja enda v ajadusi. K ui see on asjakohane , siis selgita inimesele , et sa lahku d . K ui teda abistab sellest hetkest alates k eegi teine , siis püü a teda sellele inimesele tutvustada. K ui ole d viin ud inimese k okku teiste teenustega, siis seleta talle , mida oodata, ja v eendu , et ta teab kõiki detaile , mida tuleb jälgida. Üksk õik milline on olnud sinu k ogemus konkreetse inimesega, jät a hüvasti sõbralikult, soovides talle kõik e head . 3.5 TÕENÄOLISEL T ERITÄHELEPANU V AJA V AD INIMESED 3. PE A TÜKK POTENTSIAALSELT HAA V A T A V A TE JA ERILIST ABI V AJA V A TE INIMESTE HULKA KUULUV AD: lapsed ja noorukid; tervisemurede ja puudega inimesed; diskrimineerimise v õi v ä giv alla ohus inimesed. P ea meeles, et kõigil inimestel on olemas oma vahendid toimetulekuks – ka haavatavatel. Ai ta haavatavatel inimeste l kasutada nende endi toimetulekuviise ja -strateegiaid. LAPSED JA NOORUKID P aljud lapsed – sealhulgas noorukid – on kriisioluk or r as eriti haa v ata v ad. Kr iisisündmused paiska v ad sa geli neile tutta v a maailma segi. See hõlmab tihti ka inimesi, k ohti ja iga päe v aseid tege vusi, mis lase v ad lastel tunda end turvaliselt. Kriisist mõjutatud lapsi v õib ähvardada seksuaalne v ä giv ald, kuritarvitamine ja ärakasutamine , mis tihti suurte kriisioluk ordadega kaoses sagene v ad. V äikelapsed on sa geli eriti haa v ata v ad, sest nad ei suuda kaitsta ennast ega oma põhi v ajadusi r ahuldada ning nende hooldajad v õ i v ad olla üle k oo r m a tud . V anem a te lastega v õidakse kaubelda, neid seksuaalselt ära kasutada v õi v är v ata relv ajõududesse . T üdrukud ja poisid seisa v ad silmitsi mõn e v õ r r a e r in e v a te ohtudega . T a v aliselt äh v a r d a b tüd r ukuid r oh k em seksuaalne v ä g i v ald ja ärakasutamine . Neid lapsi, k eda on kuritarvitatud, v õi v ad teised inimesed häbimärgistada ja isoleerida. See , kuidas lapsed kriisile reageeri v ad (näiteks hä vingu nägemisele ja vigastustele , surmale , toidu ja v ee puudumisele), sõltub nende v anusest ja arengutasemest. Laste reageering kriisile sõltub ka sellest, kuidas suhtle v ad nendega hooldajad ja teised täiskasvanud. Näiteks ei pruugi v äikelaps täielikult mõista, mis tema ümber toimub , ja võib eriti v ajada hooldaja tuge . Üldiselt tule v ad lapsed juhtunuga paremini toime , kui nende lähedal on stabiilne , r ahulik täiskasvanu. Lastel ja noortel v õib esineda sarnaseid stressir eaktsioone nagu täiskasvanutel (vt jaotist 3.3). Neil v õi v ad samuti olla jär gmised eriomaseid stressir eaktsioonid . 4 » V äikelapsed v õi v ad naasta v arasema käitumise juurde (näiteks v oodimärgamine v õi pöidla imemine). Nad v õi v ad klammerduda hooldajate külge , hakata v ähem mängima v õi mängida k orduvalt tr aumeer iv a sündmusega seotud mänge . » K ooliealised lapsed v õi v ad uskuda, et halvad asjad juhtusid nende pärast. Neil v õi v ad tekkida uued hirmud ja nad v õi v ad olla v ähem kiinduvad, tunda end üksi kuna ja muretseda kriisis ole v ate inimeste kaitsmise v õi päästmise pärast . » Noorukid v õi v ad tunda tühjust, samuti oma sõpradest erinemist v õi eraldatust. Neil v õib esineda riskikäitumist ja nega tii vseid hoiakuid. 4 Vt viidete ja allikate alt Pynoos , et al. (2009) 3. PE A TÜKK Laste kaitsmisel ja emotsionaalsel toetamisel on tähtis r oll perel ja teistel hooldajatel. Oma hooldajatest eraldatud lapsed v õi v ad end kriisioluk or r as a v astada tundmatust pai gast ja v õõraste inimeste k eskelt. Nad v õi v ad tunda suurt hirmu ega pruugi hinnata õigesti neid ümbritse v aid risk e ja ohte . Esimene oluline samm on taasühendada eraldatud lapsed ja noorukid oma perede v õi hooldajatega. Är a püü a seda teha üksinda. K ui tee d vigu, muudab see laste olukor r a halvemaks. Selle asemel võta k ohe ühendus t l astekaitsega, k es saab alustada lapse arvele v õtmist ja tagada, et lapse eest hoolitsetakse . MIDA SAAVAD HOOLDAJAD TEHA LASTE ABIST AMISEKS K ui laps on hooldaja ga, püü a hooldaja t la pse eest hoolitsemisel toetada. Järgmises t tekstik astis t leia d soo vitused, kuidas toetada eri v an uses ja arengutasemel lapsi. Imikud » » Hoi a imikuid soojas ja ohutult. Hoi a nad eemal suurest mürast ja kaosest. » Kaisuta ja kallista . » P ea v õimalusel kinni regulaarsest toitumis- ja unegraafikust. » Rää gi r ahuliku ja leebe häälega. V äikelapsed » » Lei a v äikelaste jaoks täienda v a t aega ja tähelepanu. Meenuta neile tihti, et nad on kaitstud. » Selgita, et nad ei süüdistaks ennast halbade asjade pärast, mis on juhtunud juhtunud. » V äl di v äikelaste eraldamist nende hooldajatest, v endadest ja õdedest ning ning lähedastest. » Hoi a kinni regulaarsetest rutiinidest ja ajaka v adest nii palju kui v õ imalik v õimalik. » An na juhtunu k ohta lihtsaid v astuseid ilma hirmuta v ate üksikasjadeta. » K ui lapsed karda v ad v õi klammerduvad, siis luba neil jääda teie lähedusse lähedusse . » Ole kannatlik lastega, k es hakka v ad käituma , nagu käituksid noorematena noorematena (näiteks imema pöialt või märgama v oodit). » K ui v õimalik, pak u lastele v õimalusi mä n gida ja lõõgastuda. MIDA SAA V AD HOOLDAJAD TEHA LASTE ABISTAMISEKS ( jätkub ) Vanemad lapsed ja noorukid » » » » » » » » An na lastele ja noorukitele aega ja pööra neile tähelepanu . Ai ta neil hoida regulaarseid iga päe v atege vusi . Esita juhtunu k ohta fakte ja selgita , mis parasjagu toimub . Las e neil kurvastada . Är a oo ta , et nad oleksid tuge v ad . Kuula hinnangut andmata ära nende mõtted ja hirm ud . Määra kindlaks selged reeglid ja ootused . K üsi , milliste ohtudega nad silmitsi seis a v ad . T oet a neid ; a r ut a g e omavahel , kuidas ohtusid k õige paremini v ältida . Julgusta neid ja pak u v õimalust olla abiks . K ui hooldaja on saanud viga, endast v äga v äljas v õi ei saa muul põhjusel oma laste eest hoolitseda, siis v õi d k or r aldada abi hooldajale ja hoolt lastele . K ui v ähegi v õimalik , teavita lastekaitse t v õi lastekaitse v õr gustik ku . Hoi a lapsi ja nende hooldajaid k oos ning v õimalusel är a las e neid üksteisest lahutada. Näiteks, kui hooldaja viiakse arstiabi saama, saa da lapsed v õimalusel k oos temaga v õi kirjuta üles, kuhu hooldaja viidi, et ta hiljem lastega uuesti k okku viia. Är a unusta , et lapsed v õi v ad k oguneda kriisik oha ümber ja olla k ohuta v ate sündmuste tunnistajateks, isegi kui sündmus otseselt neid ega nende hooldajaid ei puuduta. Kriisi kaoses on täiskasvanud tihti hõi v atud ega pruugi tähelepanelikult jälgida , mida lapsed tee v ad, näe v ad v õi kuule v ad. Püü a lapsi häir iv ate v aatepiltide v õi lugude eest kaitsta. MIDA ÖELDA JA TEHA LASTE JAOKS Hoi a koos lähedastega » Hoi a lapsi koos oma hooldajate ja per ek onna ga ala ti , kui see on võimalik. » Vii saa tja ta lapsed k okku usaldusväärse lastekaitse või lastekaitse võrgustiku ga . Ära jäta last järelevalveta. » K ui sa ei saa lastekaitse t kätte , siis astu ise samme , et leida laste hooldajad v õi v õtta ühendust mõne teise pereliikmega, k es laste eest hoolitseks. Kaits e lapsi » Kaits e lapsi, et nad ei puutuks k okku hirmuärata v ate v aatepiltidega , nagu vigasta tud inimesed v õi k ohuta v hä ving. » Kaits e lapsi kuulmast sündmuse k ohta häir iv aid lugusid. » Kaits e lapsi ajakirjanike ja teiste inimeste eest, k es taha v ad neid intervjueerida ega kuulu hädaolukor r ale r eageer iv ate inimeste hulka. Kuula, rää gi ja mängi » Ole r ahulik, r ää gi leebe lt ja lahkelt. » Kuula ära la pse seisuk ohad nende enda olukorr a k ohta. 3. PE A TÜKK » Püü a lapsega r ääkida tema silmade kõrgusel ning kasutades sõnu ja selgitusi, mis on talle arusaada v ad. » T utvusta ennast nimeliselt ja ütle , et ole d k ohal tema abistamiseks. » K üsi lapse nime , kust ta pärit on ja muid küsimusi, mis aita v ad sul leida tema hooldaja t ja teisi pereliikmeid. » K ui laps on oma hooldajaga, toeta hooldaja t lapse eest hoolitsemisel. » K ui v eeda d lapsega aega, siis püü a teda kaasata eakohastesse mängudesse või lihtsasse vestlusesse, päri des tema huvide k ohta. P ea meeles, et ka lastel on toimetulekuks omad vahendid. T e e kindlaks, millised need on ja toeta positiivseid toimetulekustrateegiaid. Ai ta lastel vältida nega tii vseid strateegiaid. Suuremad lapsed ja noorukid saa v ad sa geli kriisioluk ordades abiks olla. K ui paku d neile turvalist v õimalust, kuidas olukor r as kaasa aidata, v õib see aidata neil k ontrollitun d e ta gasi saada . TER VISEMUREDE GA , FÜÜSILIS TE VÕI VAIMSE TE PROBLEEMIDEGA INIMESED Kr oonilist (pikaajalist) haigust põde v a, füüsilise v õi v aimse tervise probleemiga ( sh r aske v aim se tervise häire ga ), samuti eakad inimesed v õi v ad v ajada eriabi . See v õib tähendada, et neid tuleb toetada turvalisse paika jõudmisel, kus nad saaksid elementaarset tuge ja tervishoiuteenuseid v õi neil oleks võimalik enda eest hoolitseda. Kriisik ogemus v õib muuta erine v ad terviseseisundid halvemaks, näiteks k õr gv ererõhktõbi, südamehaigused, astma, äre vus ning muud füüsilise ja v aimse tervise probleemid . Rasedate l naiste l ja imeta v ate l emade l v õib kriis tekitada suurt stressi reaktsiooni , mis v õib mõjutada nende r asedust v õi nende enda ja imiku tervist. Inimestel, k es ei saa üksi liikuda v õi k ellel on probleeme nägemise v õi kuulmisega, v õib olla r askusi lähedaste leidmisega v õi ligipääsuga pakuta v atele teenustele . Siin on mõned soovitused, kuidas aidata halvenenud tervisliku seisundiga v õi puuetega inimesi. » Ai ta neil jõuda turvalisse paika. » Ai ta neil r ahuldada oma põhi v ajadusi, näiteks süüa, juua, saada puhast v ett, hoolitseda enda eest v õi ehitada ametiasutustelt saadud materjalidest pea v arju. » K üsi inimeselt, kas tal on mingeid ter vise probleeme v õi kas ta v õtab regulaarselt r avimeid. Pr oo vi v õimalusel aidata inimesel saada kätte oma r a vimid v õi pääseda v õimalusel ligi meditsiiniteenustele . » Jää abivajaja juurde . K ui pea d lahkuma, siis v eendu v õimalusel, et inimesel on k eegi, k es teda aitab . Kaalu inimese saatmist kaitse t pakkuda saava asutuse v õi muu asjakohase tugiteenuse pakkuja juurde , k es saaks teda pikemas perspektii vis aidata. » An na tea v et, kuidas pääseda ligi kõigile saadaole v atele teenustele . DISKRIMINEERIMISE VÕI VÄGIV ALLA OHUS OLEV AD INIMESED Diskrimineerimise v õi v ä giv alla ohus v õi v ad olla näiteks naised, teatud etnilistest v õi usulistest rühmadest pärit inimesed ja v aim se tervise probleemiga inimesed. Nad on haa v ata v ad, sest nad v õi v ad: » jääda pakuta v atest põhiteenustest k õr v ale; » jääda k õr v ale otsustest, mis on seotud abi, teenuste v õi sellega, kuhu minna; » olla v ä giv alla, sealhulgas seksuaalvä giv alla sihtmärgid. Diskrimineerimise v õi v ä giv alla ohus ole v ad inimesed v õi v ad v ajada kriisioluk or r as sa geli erikaitset. Nad v aja v ad täienda v a t abi, et nende põhi v ajadused oleksid kaetud ja nad saaksid kasutada pakuta v aid teenuseid. Ole sellistest inimestest teadlik ja pak u neile abi. Selleks: » ai ta neil leida turvalisi k ohti, kus viibida; » ai ta neil suhelda oma lähedaste ja teiste usaldusväärsete inimestega; 3. PE A TÜKK » pak u neile tea v et teen uste k ohta ja ai ta neil v ajaduse korral saada juur depääs teen ustele. PE A TÜKK ENDA JA OMA KOLLEEGIDE TOETAMINE 4. PE A TÜKK SELLES PEA TÜKIS ARUTLEME JÄRGMISTEL TEEMADEL: ABIST AMISEKS V ALMISTUMINE TOIMETULEK STRESSIGA: TER VISLIKUD TÖÖ- JA ELUVIISID PUHKUS JA REFLEKSIOON Kriisioluk ord v õib sind v õi sinu perekonda v ahetult mõjutada. Isegi kui sa ei ole otseselt sellega seotud, v õib sind mõjutada abistamise ajal nä htu ja kuuldu . Abistajana on oluline pöörata enda heaolule erilist tähelepanu. Hoolitse iseenda eest, et saaksi d hoolitseda parimal viisil teiste eest! 4.1 ABIST AMISEKS V ALMISTUMINE Mõ tle jär ele , kuidas v almistuda kriisioluk or r as tegutsemiseks k õige tõhusamalt . K ui v ähegi v õimalik: » h an gi tea v et kriisioluk ordade ning eri liiki abistajate r ollide ja k ohustuste k ohta ; » mõtle , milline on sinu tervis ja isiklik v õi perekondlik seisukord ning kas need v õi v ad põhjustada pingeid , kui v õta d endale teiste abistaja rolli ; » ol e enda suhtes aus ja otsusta , kas ole d v almis sel hetkel k onkreetses kriisioluk or r as abistama. 4.2 TOIMETULEK STRESSIGA: TERVISLIKUD TÖÖ- JA ELUVIISID Abistaja te peamine p inge allikas on iga päe v ane töö , eelkõige kriisi ajal. Abistajatele v õi v ad nende töös tekitada str essi näiteks pikad töö päevad , keerulised k ohustused, selge töökirjelduse puudumine , vilets kommunikatsioon v õi juhtimine ning töö ebatur v alistes piir k ondades. Abistajana v õi d tunda, et v astuta d inimeste ohutuse eest ja sul on k ohustus nende eest hoolitseda. V õi d olla tunnistajaks v õi v ahetult k ogeda k ohuta v aid asju nagu hävi ng , vigastused, sur m v õi v ä g i v ald . V õi d kuulda kohutavaid lugusid teiste inimeste v alust ja kann a tustest. K õik need k oge m used v õ i v ad mõjutada ka sind ja teisi abistajaid. Mõ tle , kuidas tule d str essiga k õige paremini toime ning kuidas saa d toetada kaasabistajaid ja lasta neil ennast toetada . Järgmised soovitused v õi v ad pingete ohjamisel abiks olla. » Mõ tle sellel e , mis on aida n ud sul min e vikus toime tulla ja mida sa a d teha, et püsida tug e v . » Püü a v õtta aega, et süüa, puhata ja lõõgastuda, isegi lühikeseks perioodiks. » Hoi a töötunnid v õimalusel mõistlikkuse piires, et sa ei kurnaks end liiga ära. Kaalu näiteks töökoormuse ja gamist abistajate v ahel, kriisi ägedas faasis v ahetustega töötamist ja regulaarseid puhkehetki. » Inimestel v õib pä r ast k r iisisünd m ust olla palju p r o b leem e . Sa võid t unda end ebaadek v a a tse või frustr eer ituna , kui ei suuda inimesi kõigi nende pr obleemide korral aidata. Är a u n ust a , et sa ei pea lahendama inimeste k õiki p r o b leem e . T e e , mida suud a d , et aid a ta inimestel ennast aida ta. » V ähenda alkoholi, kof eiini v õi nikotiini tarbimist ja v äl di käsimüügi r avim ite põhjuseta tarbimist . » V õt a ühendust kaas a bistaj a tega, et näha, kuidas neil lähe b . Las e neil ka end a ga ühendust v õtta ja lei a v õimalusi üksteise toetamiseks. » Rää gi toe saamiseks sõprade , lähedaste v õi teiste inimestega, k eda sa usalda d . 4. PE A TÜKK 4.3 PUHKUS JA REFLEKSIOON Aja v õtmine puhkamiseks ja refleksiooniks ehk oma mõtete ja elamuste peegeldamiseks on sinu abista v a rolli lõpetamise tähtis osa. Kriisioluk ord ja inimeste v ajadus te tagamine v õi b olla suurt pingutust nõudev ülesanne ning inimeste v alu ja kannatusi v õib olla r as k e taluda . V õt a pä r ast k r iisiolu k o r r as a biks olemist aega, et mõtestada enda k oge m usi ja puhata. Järgmised soovitused v õi v ad aidata sul taastuda. » Rää gi oma k ogemustest ülemuse , k olleegi v õi kellegi teisega, k eda usalda d . » T ea d vust a , mida suutsi d teiste a bistamiseks teha, isegi v ähesel mää r al. » P eegeld a oma k oge m ust ja l e p i sellega, mis läks hästi ja mis mitte ning millised olid si n u tegevuse piirid neis tingimustes. » Lei a v õimaluse k or r al v eidi aega puhata ja lõõgastuda, enne kui alusta d jär gmiste töiste ja eluliste k ohustustega. Otsi usaldusväärselt inimeselt tuge , kui sündmus tekitab sinus äre v aid mõtteid v õi mälestusi ; kui tunne d end äärmiselt närvilise v õi kurvana ; kui sul on r askusi magamisega ; kui tarbid liigselt alkoholi v õi v õta d r avimeid. Rää gi tervishoiutöötajaga v õi v õimalusel vaimse tervise spetsialistiga , kui need probleemid k esta v ad kauem kui kuu. PE A TÜKK ÕPITU HARJU T AMINE JÄRGMISED JUHTUMID ON NÄITED KRIISISÜNDMUSTEST , MIDA VÕI D KÄSITLEDA OMA ROLLIS ABIST AJANA. NÄIDISJUHTUMEID LUGEDES KUJUT A ETTE: Mida v ajaksi d k õige kiir emini, kui sinu ga mida gi sellist juhtuks? Millest oleks k õige r ohkem a bi? P ea meeles psühholoogilise esmaabi põhimõtteid, et jälgid a , kuulata ja aidata sel ajal , kui kujutle d , kuidas inimestele selliste juhtumite k or r al v astaksi d . Oleme lisanud mõned olulised küsimused, mis aita v ad sul mõista, mille üle tasub jär ele mõelda ja kuidas v astata. 5.1 NÄIDISJUHTUM 1 : LOODUSÕNNETUS ‘‘ 5. PE A TÜKK Sa kuule d , et k eset tööpäe v a on k esklinna ootamatult tabanud ula tuslik maa v ärin. P aljud inimesed on vigast a tud ja hooned k okku v a r ise n ud . Sina ja sinu k olleegid tundsite v ä r in a t, kuid teiega on k õik k or r as. Kahjustuste ulatus ei ole teada. Asutus, kus te töötate , palus sul minna k olleegidega ellujäänutele appi ja toetada sündmusest r askelt mõjutatud inimesi, k ellega te k okku puutute . Esita endale abistamiseks valmistudes jär gmised küsimused. » Kas ma olen v almis abistama? Millised isiklikud mured v õi v ad mind mõjutada? » Mida ma tean kriisioluk or r a k ohta? » Kas ma lähen üksinda v õi k oos k olleegidega? Mis on emma-kumma v aliku eelised ja miinused? MILLE ÜLE JÄRELE MÕELDA » Kaalu kriisioluk or r as , eriti k ohe pärast suurõnnetust appi minnes eeliseid , mida pakub rühmas v õi paarikaupa töötamine . Rühmas töötamine aitab sul k eerulistes olukordades toetust saada ja on ohutum . Rühmas oled ka tõhusam : n äiteks v õib üks inimene jääda abivajaja juurde , samas kui teine saab k eskenduda arstiabi leidmisele . Pr oo vi v õimalusel r akendada „ sõbrasüsteemi “, kus sina ja kaasabistaja saate aitamiseks ja toetamiseks teineteisega ühendust v õtta . » Mõned asutused v õi v ad pakkuda abistajatele tuge , näiteks v arustust , transporti , side v ahendeid , v är sk et tea v et olukor r a v õi julgeolekuküsimuste k ohta ning k oordineer imist teiste rühmaliikmete v õi teenustega . Mida peaksi d linnas ringi liikudes jälgima? » Kas kriisik ohas olla on piisa v alt ohutu? » Millised teenused ja tugiteenused on saada val? » Kas kriisik ohas on inimesi, k ellel on r ahuldamata põhi v ajadused? » Kas on inimesi, k ellel on tõsised emotsionaalsed r eaktsioonid? » K es v õib tõenäoliselt v ajada eria bi ? » K uidas saan parimal viisil toetada ja tr ööstida mõjutatud inimesi? Kuidas saa d inimestele lähenedes kuulata nende muresid k õige paremini ja pakkuda neile tröösti? » Millised põhi v ajadused v õi v ad juhtunust mõjutatud inimestel olla? » K uidas ma oma isikut tuvastan ja ütlen, et pakun tuge? » Mida tähendab v ajadus kaitsta olukor r ast mõjutatud inimesi kah j u eest selles situatsioonis ? » K uidas ma küsin inimestelt nende v ajaduste ja murede k ohta? » K uidas ma saan k õige paremini toetada ja tr ööstida juhtunust mõjutatud inimesi? NÄIDISVESTLUS ABIVAJAVA T ÄISKASVANUGA Lähene d selles v estluses naisel e , k es seis a b v a r ise n ud hoone r usude juu r es . T a n ut a b ja v äriseb , kuigi ei tundu, et ta oleks füüsiliselt vigasta tud. Sina : „ T e r e , mi n u nimi on … Ma töötan asutuses … Kas ma v õin teiega r ääkida?“ Naine: „See on hirm us! Ma olin majja sisenemas ja see hakkas v är isema! Ma ei mõista, mis toim ub!“ Sina : „Jah , toi m u s ma a v ä r in . M a kujutan ett e , et see ol i teie jaok s hi r m uä r a t a v . K uidas on teie nimi?“ Naine: „Min u nimi on Jasmina – Jasmina Salm. Ma kardan v ä ga! [v äriseb , nuta b] Ma ei tea, kas ma peaksin minema sinna sisse ja otsima oma k olleege? Ma ei tea, kas nendega on k õik k or ras!“ Sina : „P r oua Salem , p r aegu on v ä ga ohtlik majja minna . T e v õite end vigastada. K ui so o vit e , v õime r ääkida siin, kus on ohutum. Ma v õin siin teiega mõnda aega istuda. Kas soo vite?“ Naine: „Jah, palun.“ [ T e liigute vaiksemasse kohta , veidi eemale v ar isenud hoonest, kus töötav ad pääste- ja meditsiinitöötajad.] Sina : „Kas ma toon teile vett?“ [Võimaluse korral pak u praktilist tug e , nagu vesi või tekk.] Naine: „Ma tahan natuke aega siin lihtsalt istuda.“ [ Oled paar-k olm min utit vaikselt naise lähedal, kuni ta hakkab uuesti rääkima.] Naine: „Ma tunnen end k ohuta valt! Ma oleksin pidanud majja jääma, et inimesi aida ta!“ Sina : „Ma mõistan seda.“ Naine: „Ma jooksin välja. Aga ma tunnen ennast teiste pärast nii halvasti!“ 5. PE A TÜKK Sina : „On r aske otsustada, mida sellises olukor r as teha. Aga tundub , et majast v älja joostes lähtusite õigest instinktist, sest te oleksite v õinud saada viga.“ Naine: „Ma nä gin, kuidas nad tõid rusudest v älja laiba. Ma arvan, et see oli mu sõber!“ [n uta b] Sina : „ T unnen kaasa. Seal töötab päästemeeskond. Me saame hiljem teada, mis seisus on inimesed, kes olid hoones.“ [ V estlus jätkub v eel 10 mi n utit . Sa kuula d naise lugu ning küsi d tema v ajaduste ja m urede kohta. Vestlus võetakse kokku jär gmiselt :] Naine : „Ma pean uurima , kas mu perega on k õik k or r as , aga ma kaotasin oma telefoni , kui maa v ärin algas , ja ma ei tea, kuidas k oju saada .“ Sina : „Ma saan aidata teil helistada teie perekonnale ja siis me saame k oos v älja mõelda , kuidas te nende juur de pääsete .“ Naine : „ Tänan . Sellest oleks suur a bi .“ P ane tähele , et selles näidisvestluses : » tutvustasi d end nimeliselt ja ütlesi d hä ttasattun ud inimesele asutuse , kus tööta d ; » küsisi d inimeselt, kas ta taha b r ääkida; » pöör dusi d inimese poole tema nimega, kasutades lugupidavalt ka perekonnanime; » kaitsesi d inimest edasise kahju eest, liikudes ohutumasse k ohta; » pakkusi d inimesele pisut toetust, näiteks vett; » kuulasi d ja jäi d inimese lähedusse , sundimata teda r ääkima; » andsi d inimesele tagasisidet selle k ohta, et ta tegutses õigesti; » v õtsi d aega kuulamiseks; » tegi d kindlaks inimese v ajadused ja mured; » tunnistasi d inimese muret k olleegide v õimaliku kaotuse pär ast; » pakkusi d abi, et viia inimene k okku tema pereliikmetega. Mida saa d teha, et pakkuda inimestele tea v et ja praktilist tuge? » Millised probleemid v õi v ad ilmneda, mis r askenda v ad v ahendite (toit, v arjupaik, v esi) v õi teenuste k ohta inf o kättesaamist? » Millised mured v õi v ad inimeste meelel mõlkuda? Milliseid pr aktilisi soo vitusi v õiksin anda, et aidata neil oma probleeme lahendada? » Millist tea v et soo viv ad juhtunust mõjutatud inimesed saada? K ust ma saaksin kr iisisündmuse k ohta v är sk et ja usaldusväärset tea vet? » Mida ma saan teha, et viia inimesed k okku nende lähedastega v õi teenustega? Millised v õi v ad olla probleemid? » Mida v õi v ad v ajada lapsed ja noorukid v õi halvenenud tervisliku seisundiga inimesed? Kuidas ma saan ühendada haa v a tav ad inimesed nende lähedastega ja teen ustega? 5. PE A TÜKK 5.2 NÄIDISJUHTUM 2: VÄGIVALD JA ÜMBERASUST AMINE P agulased tuuakse v eokites uude asukohta ja öeldakse , et siin hakka v ad nad elama. Nad asuvad uude paika sõja tõttu nende v arasemas elukohas. Mõned, k es v eoautodest v älja saa v ad, nuta v ad. T eised tundu v ad ää r miselt ka r tlikud, osa inimesi nä i b olevat segaduses, samal ajal kui mõned ohk a v ad k ergenda tult. Enamikul on hir m ja nad kahtlevad , kas uus k oht sobib elamiseks. Nad ei tea, kus nad maga v ad, söö v ad v õi arstiabi saa v ad. T undub , et osa inimesi ehm u b , kuuldes v alju häält, sest see meenutab neile tulistamist . Sina oled v abatahtlik asutuses, mis ja gab toidukaupu ja k es on jaotuskohtades abiks. A bistama valmistudes mõtle jär ele , mida sa tahaksi d sellest olukor r ast teada. » K es on need inimesed, k eda ma abistan? Milline on nende kultuuritaust? » Kas on mingeid käitumisreegleid v õi k ombeid, mida tuleb järgida? Näiteks kas naissoost põgenikega peaksid r ääkima naissoost abistajad? » K ui kaugelt nad tule v ad? Mida ma tean konfliktist, mida nad on k ogenud? » Milliseid teenuseid osutatakse k ohas, kus pagulasi v astu v õetakse? » K ui ma töötan tiimis, siis kuidas me k or r aldame selles olukor r as a bistamist? Milliseid ülesandeid iga inimene endale v õta b? K uidas me k oordineerime tööd oma v ahel ja teiste abistajate rühmadega, k es seal olla v õi v ad? Mida peaksi d jälgima , kui k ohta d pagulaste rühma? » Mida enamik pagulasi v aja b? Kas nad on näljased, janused v õi v äsinud? Kas k eegi on vigasta tud v õi haige? » Kas pagulaste rühmas on perekonnad v õi ühe küla elanikud? » Kas leidub saa tja ta lapsi v õi noorukeid? K es v õib v eel v ajada eria bi ? » P agulaste rühma liikmed v õi v ad kriisile r eageerida erine v alt. Milliseid tõsiseid emotsionaalseid r eaktsioone märka d ? K ui lähene d pagulaste rühmas ole v atele inimestele , siis kuidas saaksi d k õige paremini kuulata nende muresid ja pakkuda toetust? » K uidas ma en nast tutvustan, et pakkuda tuge? » Inimesed, k es k ogesid v ä giv alda v õi olid selle tunnistajaks, v õi v ad olla hirmunud ja tunda end ebatur v aliselt. K uidas saan neid toetada ja r ahustada? » K uidas saan v älja selgitada nende inimeste v ajadused ja mured, k es v õi v ad v ajada eriabi , näiteks naised? » Kuidas lähenen saa tja ta lastele ja noorukitele ning kuidas neid aitan? NÄIDISVESTLUS SAA TJA T A LAPSEGA Mär ka d pagulaste rühma servas umbes kümneaastast poissi, k es seisab üksinda ja tundub olevat v äga hirmunud. Sina [laskudes ühele põl v ele lapse silmade k õ r gusele] : „ T e r e , mi n u nimi on … Ma olen siin … asutusega ja selleks, et aidata. K uidas on sinu nimi?“ Laps [v aata b maha ja rää g ib vaikselt] : „ Adam .“ Sina : „ T e r e , Adam . Sul oli just pikk sõit, et siia jõuda. Kas sul on ja n u?“ [ P ak u mid a gi süüa v õi juua v õi mõnda muud pr aktilist toetust, näiteks tekki, kui sul see on.] „K us su perekond on?“ Laps : „Ma ei tea.“ [hakkab nutma] Sina : „Ma näen, et sa kar dad, Adam . Ma püüan sind aidata ja viia sind k okku inimestega, k es aita v ad sul leida üles su pere . Kas sa ütleksid mulle oma perekonnanime ja kust sa pärit oled?“ Laps : „Jah, ma olen Adam Duvall . Ma olen … külast.“ Sina : „Tänan, Adam . Millal sa nägid viimast k orda oma perekonda?“ Laps: „Mu v anem õde oli seal, kui v eoautod tulid, et meid siia tuua. Aga ma ei leia teda.“ Sina : „K ui v ana su õde on? Mis ta nimi on?“ Laps: „ T ema nimi on Ros e . T a on 15-aastan e .“ Sina : „Ma püüan aidata sul õe üles leida. K us su v anemad on?“ Laps: „Me k õik põgenesime külast, kui kuulsime tulistamist. Me kaotasime v anemad silmist.“ [n uta b] Sina : „Mul on kahju, Adam . See v õis olla sinu jaoks hirmus, aga nüüd oled sa v äljaspool ohtu.“ Laps: „Ma kardan!“ Sina [soojalt ja loom ulikult] : „Ma mõistan. Ma tahaksin sind aidata.“ Laps: „Mida ma peaksin tegema?“ Sina : „Ma v õin jääda mõneks ajaks sinu juurde ja me v õime üritada leida sinu õde . Kas sa tahaksid seda?“ Laps: „Jah, aitäh.“ Sina : „Kas on v eel mida gi, mis sulle muret teeb v õi mida gi, mida sa vajad?“ Laps: „Ei.“ Sina : „ Adam , on tähtis, et me räägiksime inimestega seal eemal, kes aita v ad leida su õe v õi ülejäänud perekonna. Ma tulen koos sinuga nendega rääkima.“ [Oluline on aidata lapsel re g istreeruda usaldusväärse pereotsingu või lastekaitse or ganisatsiooni juures, kui see on olemas.] 5. PE A TÜKK P ane tähele , et selles näidisvestluses: » nägi d pagulaste summas saa tja ta last; » laskusi d ühele põlvele , et r ääkida lapsega tema silmade k õr gusel; » r ääkis id lapsega r ahulikult ja lahk elt; » sai d tea v et lapse pere k ohta, sealhulgas sai d teada tema õe nime; » jäi d lapse juurde, et le ida usaldusväärne pereotsingu organisatsioon, k es aitaks viia lapse ohutuss e k ohta, kuni ta leia b oma pere . Mida saad teha, et aidata inimesi teabe ja praktilise toega? » Millised põhi v ajadused v õi v ad inimestel olla? Millised teenused on saada val? K uidas inimesed teenustele ligi pääse v ad? » Milline täpne tea v e on mul selle k ohta, kuidas plaanitakse pagulaste eest hoolitseda? » Millal ja kust leia v ad inimesed toim uv a k ohta r ohkem tea vet? » K uidas saan kaitsta haa v ata v aid inimesi, näiteks naisi v õi saa tja ta lapsi, edasise kahju eest? K uidas saaksin aidata ühendada haa v ata v aid inimesi nende lähedastega ja teenustega? » Millised er iv ajadused v õi vad inimestel olla, sealhulgas neil, k es on k okku puutunud v ä giv alla ga? » Mida ma saan teha, et ühendada inimesed nende lähedastega v õi teenustega? 5.3 NÄIDISJUHTUM 3: LIIKLUSÕ NNETUS Sõidad t iheda liiklusega küla teel riigi turvalises osas, kui näe d eespool õnnetust. Paista b , et mehele , kes ületas oma naise ja väik ese tütr ega teed, sõitis otsa möödasõite v auto . Mees lamab maas, jookseb v e r d ega liiguta . N aine ja tütar on tema lähedal. Naine n ut a b ja v ä r ise b , kuid tütar seisa b liikumatult ja vaikselt. Mõned külaelanikud k ogune v ad õnnetuspaiga lähedal teele . Selles olukor r as tuleb r eageerida kiir esti. Ent v õt a endale enne appimine kut hetk aega , et jääda r ahulikuks ja mõelda jär ele . 5. PE A TÜKK » Kas mul ja teistel on ohutu? » K uidas olukorda lahendada? » Mida on v aja teha kiir esti, eelkõige tõsiselt vigasta tud mehe jaoks? Mida on oluline j ä lgida ? » K es v ajab a bi? Mis liiki abi v aja läheb? » Millist abi saan ma osutada ise ja milline eriabi on vajalik? » K eda ma saan endale appi paluda? Millist abi v õiksid osutada juhtunu ümber k ogune v ad inimesed? Mil viisil v õi v ad nad sekkuda v õi segada? K ui puutu d k okku õnnetusse sattunud inimestega, siis kuidas saa d kõige paremini neid inimesi kuulata ja neile tuge pakkuda? » K uidas ma end tutvustan, et pakkuda tuge? » K uidas saan aidata inimesi kaitsta edasise kahju eest? Kas on erilisi muresid tütrega, k es oli oma isa vigastuse tunnistaja ja tundub nüüd ole v a t šokis? Kas lapse ema suudab tema eest hoolitseda ja teda lohutada? » K us ma saan osutada psühholoogilist esmaabi, nii et oleks ohutu ja suhteliselt rahulik ? » K uidas ma küsin inimestelt nende v ajaduste ja murede k ohta? » Kuidas ma saan neid inimesi toetada ja aidata neil r ahuneda? NÄIDISVESTLUS JA TEGEVUSED: MEDITSIINILINE KRIISIOLUKORD V eendu õnnetust kii r elt hinn a tes , et õnnetuspaigale on ohutu läheneda . T ee on tiheda liiklusega ning juhtu n u asjaosalistest ja pealt v a a taj a test möödu v ad endiselt autod . M uretse d ka selle pärast , et isa v õib olla tõsiselt vigasta tud . Sina : „Kas keegi kutsus kiira bi ?“ Külaelanikud : „ Ei .“ Sina [ lähedal olevale külaelanikule ]: „Kas te kutsuksite palun k ohe kiir a bi ?“ Külaelanik : „Jah, kutsun !“ Sina [teistele pealtvaatajatele] : „Me peame liikluse ümber suunama. Kas te v õiksite palun aida ta?“ [Mõned külaelanikud peata v ad viip e g a möödu v ad autod ja suuna v ad liikluse ümbe r .] [J uhtun u asjaosalistele lähenedes märka d , et üks külaelanik taha b vig astatud meest liigutada.] Sina : „P alun ärge liigutage teda! T al v õib olla kaela vigastus. Me kutsusime kiir a bi.“ [Osuta vig astatud mehele esmaabi, kui sina või keeg i sinu läheduses on lä binud vastava koolituse. K ontrolli või palu kellelg i end ümbritse v atest inimestest veenduda, et naine ja tütar ei ole saanud viga. K ui vig astatud mehe eest on asja tundlikult hoolitsetud ja sa ole d kindel, et teised asjaosalised ei ole saanud tõsiselt viga, siis osuta psühholoog ilist esmaabi.] Sina [naisele] : „Min u nimi on … Me kutsusime kiir abi. Kas teie v õi teie tütar saite viga?“ Naine [n uuksub ja v ärise b] : „Ei, ma ei saanud viga.“ Sina [naisele, rahulikult ja soojalt] : „K uidas on teie nimi?“ Naine [n uttes] : Hanna, te v õite kutsuda mind Hannaks ... Oh, mu a bikaasa!“ Sina : „Hanna, ma saan aru, et teil on suur hirm. Kiir abi on teel, et aidata teie meest. Ma jään mõneks ajaks teie juurde . Kas teil v õi teie tütrel on praegu mingeid v ajadusi v õi mur esid?“ Naine: „Kas mu tütrega on kõik korr as?“ Sina : „ T undub , et teie tütar ei saanud viga. Kas te v õite öelda mulle tema nime , et ma saaksin temaga r ääkida?“ Naine [siruta b käe, et v õtta tütre käsi] : „See on Laura.“ Sina [soojalt ja lapse silmade k õ r gusel] : „ T e r e , Lau r a . „Mi n u nimi on .. . Ma olen siin, et aid a ta sind ja sinu ema.“ [Vestlus jätkub ja sa märka d , et tütar ei rää gi. Ema ütle b, et see on tema tütre puhul e batav aline, kuid tal jätkub tähelepanu endiselt vaid abikaasale. Ema ütle b ka, et taha b koos mehega haiglasse minna, et tema juurde jääda. On oht, et tütar veedab õhtu üksinda kodus.] Sina : „Hanna, oleks palju parem, kui teie tütar jääks k oos teiega v õi k ellega gi, k eda te usaldate . T undub , et ta on juhtunu tõttu äärmiselt hirmul. Oleks hea, kui ta ei jääks praegu üksinda. Kas on k eda gi, k eda te usaldate ja k es v õiks temaga jääda?“ Naine: „Jah, m u õde v õiks aid a ta . T a meeldib Lau r ale v ä ga.“ Sina : „Kas ma v õin aidata helistada teie õele?“ Naine: „Jah, palun!“ [Aita d naisel v õtta ühendust oma õega ja korraldada nii, et tütar läheb õhtuks oma tädi juur de. Soo vita d emal viia tütar kliinikusse, kui ta ka lähipäevil vaikib.] Sina : „Kui kiir a bi saa bub , uurin välja, kuhu nad teie abikaasa viiv ad. Ma annan teile teada, kas teie ja teie tütar saate nendega kaasa minna.“ [Kiira bi saabudes saa d teada, kuidas perekonda koos hoida, kui vig astatud mees haiglasse viiakse.] P ane tähele , et selle näidisvestluse ja tegevuse käigus: » v aatasi d kiir esti üle kriisioluk or r a, et olla kindel, et sinna on ohutu siseneda. Samuti k ontr ollisi d , k es on tõsiselt vigasta tud; » v eendusi d , et vigasta tud mehele kutsuti k ohe kiir abi, ning takistasi d tema liigutamist ja r ohkem vigastamist; » püüdsi d tegutseda viisil, mis takistas suurema t kahju v õi ohtu teistele (näiteks oli d teel kulge v a liikluse suhtes ette v aa tlik); » r ääkisi d naise ja tütrega lugupida v alt ja soojalt; » pöör dusi d la pse poole tema silmade kõrgusel; » aitasi d naisel tütre eest hoolitseda; » kui vigasta tud mees viidi haiglasse , v õtsi d kasutusele abinõud, et aidata perel k oos püsida. 5. PE A TÜKK Mida saad teha, et aidata inimes i teabe ja praktilise toega? » Millised põhi v ajadused v õi v ad selles kriisioluk or r as olla vigastusteta, ent hättasattunud inimestel? » Millised mured v õi v ad erine v atel inimestel selles näidisjuhtumis olla? » Millist tea v et nad soo viv ad? » Mida ma saan teha , et viia inimesed kokku nende lähedastega , kes saa v ad olla neile toeks ? Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele MIS ON PSÜHHOLOOGILINE ESMAABI? Psühholoogiline esmaabi kirjeldab inimlikku ja toeta v a t v astust kaasinimesele , k es kannatab ja v õib v ajada toetust. V astutustundlik psühholoogilise esma a bi andmine tähenda b: ohutuse , v äärikuse ja õiguste austamist; oma tegevuse k ohandamist, et v õtta arvesse inimese kultuuritausta; teadlikkust teistest kriisi olukordadele r eageerimise v õimalustest; iseenda eest hoolitsemist. VALMISTU » T utvu kriisisündmusega. » Ole teadlik teistest kättesaada v atest teenustest ja tugimeetmetest. » Han gi tea v et ohutuse ja turvalisusega seotud probleemide k ohta. PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI TEGEVUSPÕHIMÕTTED JÄLGI » K ontrolli ohutust. » T e e kindlaks inimesed, kelle põhi v ajadused on r ahuldama ta. » T e e kindlaks tõsise str essi reaktsiooniga inimesed. KUULA » Lähene inimestele , k es v õi v ad v ajada tuge . » K üsi , millised on inimeste v ajadused ja mured. » K uula inimesi ja ai ta neil tunda end r ahulikult. AITA » Ai ta inimestel r ahuldada põhi v ajadusi ja pääseda ligi teenustele . » Ai ta inimestel toime tulla probleemidega. » An na tea v et. » Vii inimesed kokku nende lähedastega ja a bista neid sotsiaalse toe saamisel. EETIKA PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI Eetilised tee-ja-ära-tee juhised on pakutud juhtnööridena, et v ältida inimesele täienda v a kahju tekitamist, pakkuda par imat võimalikku hoolt ja tegutseda ain ult tema par imates huvides. P ak u toetata v ale inimesele abi k õige sobi v amatel ja muga v amatel viisidel. Mõ tle jär ele , mida tähendab see eetiline suunis sinu enda kultuur ik ontekstis. LUBATUD » Ole aus ja usaldusväärne . » A usta inimese v alikut teha ise oma otsused. » Ole teadlik oma eelar v amustest ja jät a need k õr v ale . » Selgita inimesele , et isegi kui ta nüüd abist k eeldub , on tal sellest hoolimata v õimalik tule vikus abi saada. » A usta pr iv aa tsust ja hoi a inimese lugu k onfidentsiaalsena, kui see on v õimalik. » Arv esta inimese kultuuritausta, v anust ja sugu. KEELATUD » Är a kasuta ära oma suhet abistajana. » Är a küsi inimeselt tema abistamise eest r aha ega teenet. » Är a an na katteta lubadusi v õi v aletea v et. » Är a liialda oma oskustega. T ASKUJUHEND » Är a sun ni abi inimesele peale ja är a ol e pealetükki v ega semutsev . » Är a sun ni inimest r ääkima sulle oma lugu. » Är a ja ga inimese lugu teistega. » Är a mõist a inimest hukka tema tegude v õi tunnete põhjal. INIMESED, KES VAJAV AD ROHKEM KUI AINUL T PSÜHHOLOOGILIST ESMAABI Mõned inimesed v aj a v ad palju r oh k em kui ai n ult psühholoogilist esma a bi . T ea oma pii r e ja küsi abi teistelt, k es saa v ad elu päästmiseks pakkuda meditsiinilist v õi muud abi. INIMESED, KES V AJA V AD KOHE T ÄIENDA V A T TOETUST : » tõsiste , eluohtlike vigastustega inimesed , k es v aja v ad erakor ralist arstiabi ; » inimesed , k es on nii endast väljas , et ei suuda ise enda v õi oma laste eest hoolitseda ; » inimesed , k es v õi v ad endale haiget teha ; » inimesed , k es v õi v ad teistele haiget teha . . VIITED JA ALLIKAD Bisson , J. I &amp; Lewis, C .(2009), Systema tic Review of Psyc hological First Aid . T elli n ud Maailma T e r viseo r ganis a tsioon (saad a v al taotluse k o r r al). Br yme r, M, Jacobs , A, La yne , C, Pynoos , R, Ruz ek , J, Steinberg, A, et al . (2006). Psyc hological First Aid : F ield operations guide (2. trükk). Los Angeles: Na tional Child Tr aumatic Str ess Netw or k and Na tional Center f or PTS D . http://ww w .nctsn.o r g/content/psy c hological-fi r st-aid ja http://ww w .ptsd. v a. g o v/ pr of essional / manuals /psyc h-fir st-aid.asp F r eeman , C, Flitc r oft , A , &amp; W e e pl e , P . (2003) Psy c hological F i r st Aid : A R e placement f or Psy c hological Debr iefing . Sho r t - T e r m post Tr auma Responses f or Individuals and Groups . The Cullen-Riv er s Centre f or Tr aumatic Str ess, Roy al Edinburgh Hospital . Hob f oll , S , W a tson , P , Bell, C, B r y ant , R, B r yme r , M, F r iedman , M, et al . (2007) F i v e essential elements of immediate and mid -term mass tr auma intervention : Empirical evidence . Psyc hia try 70 (4): 283–315. Inter -Agency Standing Committee (IASC) (2007). IASC Guidelines on Mental Health and Psyc hosocial Support in Emergenc y Settings . Gene v a : IASC. http://ww w . w h o .int/mental_health_psy c hosocial_june_2007.pdf International F ederation of the Red Cr oss (2009) Module 5: Psyc hological First Aid and Suppor tiv e Communication . Allikas: Comm unity- Based Psyc hosocial Support , A Tr aining Kit ( Participant ’ s Book and Tr ainer s Book ). Denmar k : International F ederation Ref erence Centre f or Psyc hosocial Support . Saad a v al v eebilehel: ww w .if r c .o r g/psy c hosocial . Pynoos , R, Steinber g, A, La yne , C, Briggs , E, Ostrowski , S ja F airbank , J. (2009). DSM-V PTSD Diagnostic Criteria f or Children and Adolescents : A de v elopmental perspecti v e and recommendations . Journal of T raumatic Str ess 22 (5): 391–8. T he Sphere Pr oject (2011) . Humanitarian Charter and Minim um Standards in Disaster Response . Gen e v a : T he Sphe r e P r oject. http://ww w .sphe r e p r oject.o r g TENTS Pr oject P artner s. T he TENTS Guidelines f or Psyc hosocial Car e f ollowing Disasters and Major Incidents . Allalaadit a v v eebilehelt http://ww w .tentsp r oject.eu. W ar Tr auma F oundation and W orld V ision International (2010). Psyc hological First Aid Anthology of Resou r ces . Allalaadit a v v eebileh ted elt ww w . w a r t r auma.nl ja ww w .inte r v entionjou r nal.com . W orld Health Or ganization (2010). mhGAP Intervention Guide f or Mental Health, Neurological and Substance Use Disorders in Non- specialized Health Settings . Geneva : WHO Mental Health Ga p Action P r og r amm e . http://ww w . w h o .int/mental_health/mhg a p 62 Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele MÄRKMED 9 789949 743643