Toila Vallavalitsus
[email protected]
Pikk tn 13a
Toila alevik, Toila vald
41702, Ida-Virumaa
08.12.2025 nr 5.1-3/30757-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3 ja
lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Toila Vallavalitsuse lastekaitsetöötajate vastavust
lastekaitseseaduse (LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku
omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö korraldamiseks ning analüüsiti
lastekaitsetöö menetlusi.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Toila Vallavalitsus (registrikood 75001477), aadress Pikk tn
13a, Toila alevik, Toila vald, 41702, Ida-Virumaa. Kontaktandmed: telefon: +372 336 9845,
e-post:
[email protected].
1.4. Paikvaatluse aeg: 26.09.2025 kell 11.00-13.00.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse
juhtivspetsialist Aasa Harjak ja peaspetsialist Monika Aun.
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, kirjalik küsitlemine, intervjuu,
dokumentide ja STAR andmete analüüs.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osales laste heaolu spetsialist Eva Aleksandrina - Stolbova.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et Toila Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1 LasteKS §21, mille kohaselt tuleb lähtuda lapse huvidest: kõigi last mõjutavate otsuste vastu
võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel
välja selgitada lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest
ning selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning
muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule.
Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 25275811961 lähtunud lapse
huvidest.
2.2 LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme
kohaldamist hinnata lapse abivajadust.
Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbritega 23265528823 ja
22252451588 enne teenusele suunamist hinnanud laste abivajadust.
2.3 LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva
möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse
algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule.
Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 22252451588 ja
20239084206 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või
juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada
saamist.
2.4 LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse
abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse
ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta
teisiti.
Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 22252451588, 25277358240
ja 20239084206 lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitanud ning
dokumenteerinud lapse arvamust.
2.5 SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kanda STARi
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras andmed
lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud
kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta koosmõjus Sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistri põhimääruse § 15 lõikega 2, mille kohaselt tuleb STARi kanda
juhtumiga seotud andmed viie tööpäeva jooksul.
Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 24268412322 kandnud
abivajava lapse juhtumiga seotud toiminguid STARi.
SKA tuvastas LasteKSis ja SHSis sätestatud nõuete täitmisel puudusi. Vaatamata
puudustele on lastekaitsetöötaja teinud enamikes juhtumites aktiivset
juhtumikorralduslikku tööd ning lapsed ei ole jäänud vajaliku abi ja toetuseta. Arvestades,
et Toila Vallavalitsus on tutvunud edastatud juhtumite menetlemise analüüsiga nr 5.1-
3/30754-1 ning edaspidises püütakse juhtumitöös puuduseid vältida, lõpetab SKA
haldusmenetluse.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1 Lastekaitsetöö korraldamine Toila vallas
Toila valla haldusterritooriumil elab 16.09.2025 seisuga 717 last, kellest 37 lapsel on tuvastatud
puue. Toila Vallavalitsus ei ole määratud ühelegi alaealisele lapsele eestkostjaks.
2
Toila Vallavalitsuses ei ole üle aasta lastekaitsevaldkonda juhtivat spetsialisti ning vallas töötas
kuni 14.10.2025 üks laste heaolu spetsialist, kes tegeles kõikide laste ja peredega seotud
valdkondadega. Laste heaolu spetsialist omas kuni 04.11.2026 sotsiaaltöötaja kutset
spetsialiseerumisega lastekaitsele.
Toila Vallavalitsus kontrollib aastas vähemalt ühel korral lastekaitsetöötajale LasteKS § 20
sätestatud piirangute puudumist lastekaitsetöötajana töötamiseks. Viimane kontroll teostati
15.01.2025.
Toila valla laste heaolu spetsialistil on olnud võimalus osaleda lastekaitsealastel koolitustel ja
infopäevadel ning kuni 2023 aastani ka regulaarselt supervisioonidel. 2023 aasta jooksul on
läbitud pikaajalise kestvusega kovisioone ja supervisioone. Aastatel 2024 - 2025 ei ole laste
heaolu spetsialist osalenud supervisioonidel.
Toila Vallavalitsuse kodulehel on kajastatud vajalikud toimingud/teenused/info lapse ja perede
toetamise võimalustest.
3.2 Järelevalve menetlus
Järelevalvemenetlus lastekaitsetöö üle algatati 02.09.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti
lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning hooldus- ja/või suhtlusõiguse seotud
juhtumeid.
Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastas laste
heaolu spetsialist. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid
teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid
põhimõtteid. Lisaks anti ülevaade lastekaitse tööprotsessidest hooldus- ja/või suhtlusõigusega
seotud juhtumite lahendamisest ning juhtumikorraldusse kaasatud võrgustikuliikmetest.
Paikvaatlus ja vestlus laste heaolu spetsialistiga toimus Toila Vallavalitsuses 26.09.2025.
Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastasid kaheksa
võrgustikuliiget, kes hindasid kümne punkti süsteemis koostööd Toila Vallavalitsusega
kokkuvõttes 9,3-le punktile.
Tagasisideküsitlustest ilmneb, et koostööd Toila valla laste heaolu spetsialistiga hinnatakse
usalduslikuks ja heaks, spetsialist reageerib muredele operatiivselt, toimuvad infovahetused ja
võrgustikukohtumised (juhtumiarutelud, vahetu suhtlus). Tähelepanekuna on välja toodud, et
ülevaade abimeetmete tulemuslikkusest on tihti jäänud väheseks, mistõttu on soovitav luua
koordineeritum ja regulaarsete kohtumiste süsteem. Väljakutseks on ka ajaliselt sobivate
koostöökohtumiste leidmine ning keerukamate juhtumite lahendamine, eriti kui tegemist on
peredega, kelle koostöövalmidus on pigem madal.
Koostöö laste heaolu spetsialisti ja võrgustikuliikmete vahel on üldjoontes positiivne ja tulemuslik
ning ollakse valmis panustama lastekaitsesüsteemi tõhusamaks muutmiseks.
3.3 Paikvaatluse ja küsitluse kokkuvõte
Toila haldusterritooriumi 2024/2025 aasta lastekaitsetöö prioriteedeks on ennetustöö läbi
vanemlusprogrammide ja -hariduse, lapse peres kasvamise toetamine ja lapse kaasamine teda
puudutavates otsustesse, riskiperede varajane märkamine, koostöö tõhustamine
koostööpartneritega sh haridusasutustega.
Toila vallas on alates 2021 aastast võimaldatud peredele tugiisikuteenust läbi SOS Lasteküla
peretugevdusprogrammi. Kogu perioodi ulatuses on tuge pakutud 11 perele, kus kasvab kokku
3
31 last. Aastal 2025 on tugiisikuteenust määratud neljale perele, mille põhiline eesmärk on
toetada perede iseseisvat toimetulekut, märgata olemasolevaid pere ressursse/tugevusi ning
tagada peredele vajalikud teenused. Laste heaolu spetsialisti hinnangul on tugiisiku teenuse
võimaldamine peredele oluline.
Laste heaolu spetsialist hindab oma töökoormust kõrgeks. Peamised valdkonnad on
kohtuvaidlused suhtlemiskorra ja hooldusõiguse küsimustes, lapsevanemate hooldusõiguse
peatamine/piiramine/ära võtmine, puuetega lastele tugimeetmete leidmine, lapsevanemate
nõustamine erinevates hooldusõigusega seotud küsimustes, lapsevanematele
vanemlusprogrammide organiseerimine, koolis ja lasteaedades laste hariduslike ning
käitumuslike probleemide lahendamises osalemine, laste abivajaduse hindamine ja
lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite lahendamine/menetlemine.
Toila vallas on kolme viimase aasta jooksul tegeletud 9 hooldus– ja/või suhtlusõiguse juhtumiga
ning ühe juhtumi puhul on tehtud kohtule taotlus ettekirjutuseks hooldusõiguslike abinõude
rakendamiseks vastavalt Perekonnaseadusele (PKS) § 134 lõige 3 sätestatud nõuetele.
Hooldus-ja suhtlusõigus vaidluste juhtumitega on laste heaolu spetsialist märganud
lapsevanemate teadlikkuse tõusu ning kohtuvaidlused on muutumas üha sagedasemaks. Kui
hooldusõiguse vaidlus kestab umbes 2-3 aastat, siis on see kurnav kõikidele osapooltele sh
juhtumikorraldajale. Spetsialisti arvates mõjutab kohtuvaidluste kestvust lapsevanemate
materiaalne kindlustatus ning advokaatide kaasamine.
Toila vallas võimaldatakse lapsevanematele hooldusõiguse vaidluste lahendamiseks
pereteraapiat, psühholoogilist nõustamist ja riikliku perelepitaja teenust. Üheks abimeetmeks on
lastevanemate suunamine vanemlusprogrammidesse Imelised Aastad (alates 2021 on toimunud
4 gruppi) ja Gordoni Perekooli (alates 2024 on toimunud 2 gruppi). Alates 2025 aasta oktoobrist
alustab suhtlustreeninguga uus Gordoni Perekooli grupp.
Lastekaitsejuhtumite lahendamisel puudub vallas juriidiline tugi, laialdasema juriidilise toe
vajaduse tekkimisel ostetakse teenust sisse.
Alates 2025 aastast on Toila valla elanikkonnale võimaldatud saada läbi vaimse tervise meetme
enda tervise säilitamiseks/parandamiseks tuge, info teenuse kohta on leitav Toila valla
kodulehelt.
3.4 Lastekaitse menetluste analüüs
Järelevalve menetluses analüüsiti STARi kantud juhtumite viitenumbritega 25275811961,
23265528823, 24268412322, 22252451588, 20239084206 ja 25277358240 menetlemist.
SKA võimaldas lastekaitsetöötajatel järelevalvemenetluse ajal kanda STARi menetlustesse teave
tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud toimingute kohta.
Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs edastati Toila Vallavalitsusele 08.12.2025 (nr 5.1-
3/30754-1, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta).
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1 Tähelepanekud
4.1.1 Järelevalve vestluses ilmnes, et laste heaolu spetsialisti töökoormus on kõrge, kuna peab
tegelema kõigi lastekaitsetööga seotud ülesannetega (sh PPA teatiste vastuvõtmine,
vaiete/kaebuste lahendamine, kohtumenetluses osalemine jm ülesanded), mis viitab
märkimisväärsele töökoormusele ja vastutusele. SKA juhib tähelepanu, et kohaliku
omavalitsuse ülesanne on luua lastekaitsetöö korraldamiseks vajalikud tingimused, et
4
tagada lastekaitseseadusega sätestatud ülesannete täitmine. Spetsialisti ülekoormus võib
vähendada tema tööjõudlust ja põhjustada läbipõlemist ning vajakajäämisi/puudujääke
laste ja perede juhtumikorralduses.
4.1.2 Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine
ning kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab seda
valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse
arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega
läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa
neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava
lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral
arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine)
rakendamisega. Soovitame tutvuda lapse osalusõiguse rakendamise juhendiga.
4.1.3 Tegevuskavasse toodud abimeetmed peavad olema mõtestatud ja eesmärgipärased. Abi
osutamisel tuleb maandada kõiki hinnatud riskifaktoreid. Juhul kui pakutavad abimeetmed
ei aita lapse olukorda lahendada, on vajalik tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuste
tulemuslikkuse hindamine (vahehindamised, püstitatud eesmärkide analüüs jt toimingud).
Oluline on ajakohastada info abivajaduse hindamises, et see ei sisaldaks aegunud teavet,
mida ei ole võimalik seostada kindla perioodiga. SKA juhib tähelepanu, et kui STARis on
lapse abivajaduse hindamine täidetud, koostatud tegevuskava ning need nõuetekohaselt
kinnitatud, siis salvestuvad dokumendid „Menetluse dokumendid“ alla ning on edaspidi
kättesaadavad.
Vahehindamisel täiendatakse abivajaduse hinnangut uue infoga sõltuvalt juhtumi
keerukusest ja muutlikkusest. Suurim ajavahemik, mille järel vahehindamist teha, on iga
kuue kuu möödudes, kuid keerulisemate juhtumite puhul oluliselt sagedamini.
Vahehindamise sagedust aitavad planeerida lapse vanus, abivajaduse olemus ja
tegevuskavas planeeritud sekkumised.
4.1.4 Järelevalve läbiviimisel selgus, et laste heaolu spetsialistil sai vajadusel juriidilist teenust
sisse osta, kuid tihti ei ole see igapäevaseks tööks piisav ega paindlik. Oluline on
operatiivselt abi saamine keeruliste juhtumite ja kohtuvaidluste puhul, mis on sagenenud
seoses lapsevanemate teadlikkuse suurenemisega.
4.2 Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA:
4.2.1 Jätkata keerulisemate juhtumite lahendamiseks koostööd SKA laste heaolu osakonna
peaspetsialistiga, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra
leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse
ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Monika Aun
peaspetsialist (järelevalve)
5