Järelevalve akt

Sihtasutus Viljandi Haigla [email protected] Pärna tee 3 Viljandi vald, 71024, Viljandimaa 12.12.2025 nr 5.1-3/31258-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Sihtasutuses Viljandi Haigla (registrikood 90004585). 1.3. Järelevalve teostamise koht: Pargi tee 8a, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 71024. 1.4. Paikvaatluse aeg: 12.11.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Ülle Sihver ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid: Sihtasutus Viljandi Haigla Hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse juhataja Rita Kerdmann ja hoolekande osakonna juhataja Moonika Pukk. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Sihtasutus Viljandi Haigla (edaspidi Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. MTR ja TÖR andmete kontrollimisel selgus, et Hooldekodu ei ole hiljemalt viie tööpäeva jooksul SKAd teavitanud tegevusloa kontrolliesemega seotud muudatustest. 07.11.2025 MTRi andmetel osutasid Hooldekodus vahetult teenust kokku 18 töötajat, kellest ühe töötaja töösuhe oli Hooldekoduga lõppenud. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3. Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning 02.12.2025 seisuga on rikkumine kõrvaldatud (vt punkt 3.1). 2.2. SoMm nr 36 § 2 lõige 8, mille kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Paikvaatlusel pesemise graafikutest tehtud fotodel (augustist novembrini 2025) nähtub, et üle keha pesemist ei teostada üks kord nädalas. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.4. 2.3. SHS § 154 punkt 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. MTRi andmetel on tegevusloal nr SÜH000018 lubatud maksimaalseks isikute arvuks 56. 10.11.2025 STAR registri päringust selgus, et hooldusteenusel oli 59 teenusesaajat. Sihtasutus Viljandi Haigla ei ole järginud hooldusteenuse osutamisel tegevusloal nr SÜH000018 lubatud maksimaalset isikute arvu, mis on 56. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.10. Võttes arvesse, et Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on koostöövalmis, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll rikkumiste kõrvaldamise üle toimub peale 01.03.2026. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas järelevalvemenetluse Sihtasutuses Viljandi Haigla (edaspidi: Hooldekodu) 07.11.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 12.11.2025. Hooldekodule on 27.11.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba SÜH000018 ÜHteenuse osutamiseks maksimaalselt 56le inimesele (Pargi tee 8, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond), teenust osutatakse ringmajas aadressil Pargi tee 8a, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond. Paikvaatluse päeval viibis Hooldekodus 57 inimest. Sihtasus Viljandi Haigla kodulehel on leitav ka ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus. Info kohamaksumuse, sh info hoolduskulu komponendi kohta on avaldatud tasuliste teenuste rubriigis, info leidmine võib osutuda keeruliseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete ( SHS § 3 lõige 2 ) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele. 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu sõlmimisest, lõppemisest või ametikoha muutumisest abihooldustöötajast hooldustöötajaks) viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (07.11.2025) osutasid MTRi andmetel Hooldekodus vahetult teenust kokku 18 töötajat, kellest ühe töötaja töösuhe oli Hooldekoduga lõppenud. Hooldekodu esitas 24.11.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid. Esitatud nimekirja järgi on hooldusteenust vahetult osutatavaid töötajaid 20 (15 hooldustöötajat ja viis abihooldustöötajat). MTRi 02.12.2025 andmetel on tegevusloalt eemaldatud kahe hooldustöötaja andmed, kes ei oma töösuhet Hooldekoduga ning lisatud nelja hooldustöötaja andmed, kes osutavad 2 teenusesaajatele vahetult teenust. Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekiri langes kokku MTRis ja TÖRis esitatud andmetega. SKA seisukoht: Hooldekodu teavitas järelevalvemenetluse ajal SKAd toimunud muudatustest ning kõrvaldas rikkumise 02.12.2025. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodu tegutseb kaasaegses liftiga ringmajas, mille arhitektuuriline lahendus arvestab dementsusega inimeste vajadusi. Teenusesaajate suletud liikumisrada aitab vältida segadust ja ekslemist ning toetab turvalist liikumist pakkudes füüsilise aktiivsuse võimalusi vastavalt teenusesaaja võimekusele. Hooldusteenust osutatakse hoone kahel korrusel ühe-, kahe-, või kolmekohalistes tubades. ÜHteenuse osutamise ruumid (üldruumid, teenusesaajate toad) olid puhtad, aknad varustatud ruloodega, kasutusel olid orienteerumist, päevakava ja tegevusi selgitavad piktogrammid. Hoone keskmes on ringikujuline sisehoov, mis pakub võimalust jalutada piiratud alal turvaliselt, puhata või vastavalt hooajale osaleda kergetes aiatöödes. Jalutamiseks pakuvad võimalust ka pikemad avatud jalutusrajad pargis. Hooldusteenusele võetakse erineva hooldusvajadusega teenusesaajaid, ligi pooled teenusesaajatest on suure hooldusvajadusega (dementsusega, voodikesksed). ÜHteenuse saajatele on ligipääsetavus tagatud, hoones on lift, käsipuud, teise korruse trepile on turvalisuse tagamiseks paigaldatud lihtsasti avatav värav. Hooldekodu on ÜHteenuse osutamiseks soetanud vajaliku inventari, funktsionaalvoodid, abivahendid (ratastoolid, käimisraamid, pesuraamid, potitoolid, tõstukid, asendiraviks vajalikud tarvikud jms), kasutusel on videovalve, rajatud on abi kutsumise süsteem. Soovi korral on teenusesaajal võimalik Hooldekodusse kaasa võtta isiklik abivahend. Teenuseosutajal on korraldatud teenusesaajate toitlustamine, toit kolmeks põhitoidukorraks ja õhtuooteks valmib haigla köögis. Kasutusel on termoskandikud, võimalus on pakkuda erimenüüga personaalset toitu ja sonditoitu. Hooldekodus on välja töötatud mitmeid töökorralduse ja teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt ametijuhendid, tegutsemise juhendid ÜHteenuse osutamisel, kaebuste ja ettepanekute lahendamise kord), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja turvalise teenuse osutamine. Hooldustoimingud ning muud vajaminevad teenused on korraldatud. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Järelevalve käigus peetud vestlustest teenusesaajate lähedastega selgus rahulolu teenuse osutamise kohaga, (kompetents teenuse osutamiseks dementsusega inimestele, tervishoiuteenuse kättesaadavus, hooldustöötajate hoolivus). Sama kinnitasid ka intervjueeritud kohalikud omavalitsused. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3. 3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale ÜHteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. 3 3.2.3. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad tegevusi isikuhoolduses, vabaaja sisustamisel ja terviseseisundiga seotud toimingutes. Hooldekodus on tagatud teenusesaaja tahte ja võimekusega arvestamine ning selgitamiskohustus. Töötajate sõnul enne hooldustoimingu teostamist selgitatakse teenusesaajale selle sisu, arvestatakse tema tahte ja võimekusega tegevustes osalemisel. Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajate tubades on olemas vahekardinad, mis tagavad privaatsuse hooldustoimingute tegemisel. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest koheselt õde. Sõltuvalt murest suhtleb lähedastega õde või sotsiaaltöötaja. Vestlustest teenusesaajate lähedastega (viie lähedasega) selgus, et teave teenusesaaja olukorra kohta on valdavalt olemas (ühe teenusesaaja lähedane tõi välja info takerdumisest tingitud viivituse õige teenuse saamiseks), hooldustöötajad on ÜHteenuse osutamisel abivalmid ja sõbralikud ning leiavad aega vestlemiseks ja selgitamiseks. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid. Järelevalvemenetluses kontrollitud A.A, O.H., H.M., M.S. H.H. ja M.P. hooldusplaanid lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Vestlustest teenusesaajate lähedastega (viie lähedasega) selgus, et nad on Hooldekodule andnud sisendi lähedaste vajadustest ja eripäradest, ükski lähedane ei olnud tutvunud hooldusplaaniga ja üks lähedane oli teadlik hooldusplaani olemasolust. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab valdavalt määruse § 2 lõigete 1 - 4 nõudeid. 3.2.4. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 nõuded Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Joogitopsid asuvad käeulatuses ja voodikesksetele teenusesaajatele käiakse juua pakkumas 2-3 tunni järel. Toit teenusesaajatele valmib haigla köögis ning teenusesaajatele pakutakse toitu, mis vastab nende vajadusele (dieettoit, sonditoit vm). Teenusesaajad söövad söögisaalis või oma toas. Hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel. Kõik teenusesaajad kasutavad oma isiklikke rõivaid ja jalatseid, hooldekodul on ka oma riiete tagavara. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Teenusesaajatele on tagatud abi ja juhendamine liikumisel, asendivahetustel ja abivahendite kasutamisel. Tegevusjuhendajad motiveerivad teenusesaajaid liikuma, tegevused on nii individuaalsed kui grupis. Teenusesaajaid suunatakse suuhügieenitoiminguid tegema, vajadusel puhastavad hooldustöötajad teenusesaajate proteese. Tualetitoimingutes on teenusesaajatele abi ja juhendamine tagatud, tualettruum asub toa kõrval, vajadusel on tubades kasutusel potitoolid, mähkmete vahetus toimub vähemalt kolm korda päevas või vastavalt vajadusele. Suure hooldusvajadusega teenusesaajatel teostatakse asendivahetust. Hooldekodus abistatakse ja juhendatakse teenusesaajaid üle keha pesemisel, abistatakse küünte, juuste ja habeme korrastamisel, korraldatakse vajadusel transport väljapoole maja. Hooldekodu külastab kaplan, vajadusel toetatakse nii teenusesaajat kui tema lähedast elulõputoimingutes. Juuksuri ja pediküüri teenust tellitakse vastavalt vajadusele ja on tasuline. Hooldustoimingute dokumenteerimiseks on kasutusel rakendus eHL, kus hooldustöötajal on täita oma alalõik. Hooldekodu pesemisgraafikutest nähtub, et teenusesaajate üle keha pesemine toimub üheksa kuni kümne päeva tagant, mis on harvem kui SoMm nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8 alusel ette nähtud. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud, välja arvatud üle keha pesemine, mis on korraldatud harvem kui ette nähtud. 3.2.5. Määruse § 2 lõike 6 nõuded Teenuseosutaja tagab teenusesaajatele väga hea tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Teenust osutavad kaks Sihtasutus Viljandi Haigla õde, kes töötavad kokku koormusega 1,5. Õed viibivad kohapeal tööpäeviti kell 8.00-16.00. Õde järgib teenusesaajate raviskeeme, teeb koostööd 4 teenusesaajate perearstidega, vajadusel ka eriarstidega. Hooldekodul on kord nädalas võimalus kasutada haigla arst-konsultandi abi. Teenusesaajate personaalsed ravimikarbid täidab ravimitega õde. Hooldajad jagavad ravimid topsidesse ja jagavad välja vastavalt kellaajale. Õde juhendab hooldustöötajate tegevusi terviseseisundiga seotud tegevustes (nt teenusesaajate veresuhkru ja vererõhu mõõtmine, silmatilkade panemine), infot vahetatakse hommikuringis ja jäetakse infostendile. Hooldustöötajate sõnul oskavad nad jälgida teenusesaajate terviseseisundit, sealhulgas toitumist ja vedeliku tarbimist. Hooldustöötajad selgitasid, et kukkumisi teenusesaajate seas on pigem harva ning voodikesksetel teenusesaajatel toimub regulaarne asendivahetus. Lamatiste ennetamiseks on kasutusel ka õhkmadratsid. Hooldajad annavad õele infot suuliselt, info dokumenteerimiseks on kasutusel rakendus eHL. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. 3.2.6. Määruse § 2 lõike 7 nõuded Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse seotud toiminguid viivad läbi kaks tegevusjuhendajat, kes tegutsevad vastavalt aastaplaanile. Teavet päevategevustest ja korraldatavatest üritustest leiab infostendilt. Tegevused on nii grupile kui individuaalsed, mis arvestavad teenusesaaja hooldusplaani. Hooldekodu külastusaeg on 10.00-18.00, Hooldekodu võimaldab ette teatamisega lähedasi külastada ka väljaspool tööaega. Juhuvalimina valitud vestlused lähedastega kinnitasid, et suhtlemist teenusesaajatega toetatakse, vajadusel abistatakse helistamisel, võimalikud on ka videokõned. Teenusesaajad saavad viibida siseõues, jalutada koos tegevusjuhendajaga pargialal või pikemal jalutusrajal, kokkuleppel viibida väljaspool Hooldekodu territooriumit. Ka voodikeskseid teenusesaajaid viiakse soovi korral õue. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. 3.2.7. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Viljandi Linnavalitsuse haldusakt sisaldab ametniku otsust teenusele suunamise kohta, täiendavate rahaliste vahendite vajaduse korral menetleb pöördumist vastav komisjon ja ettepanek raha eraldamise kohta suunatakse Viljandi Linnavalitsusele kinnitamiseks. Pärnu Linnavalitsuse haldusakt sisaldab abivajaduse hindamise tulemusi, abivajaduse ulatust ja teenuse rahastamist. Tagasisidet andnud kohalikud omavalitsused tunnustasid dementsuse suunitlusega teenusepakkuja kompetentse, hindasid koostööd Hooldekoduga konstruktiivseks ja ladusaks, kuid lisasid, et täpsemat rahulolu teenusega oskavad anda lähedased. SHS § 21 lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga, koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. SKA kontrollis teenusesaajate A.A, O.H., H.M., M.S. H.H. ja M.P. hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Kontrollitud kuuest hooldusplaanist üks (H.H.) olid koostatud hiljem kui 30 päeva jooksul alates teenusesaajale teenuse osutamisest. SHS § 21 lõike 5 kohaselt vaatab teenusosutaja hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. 20.02.2025 teenusele tulnud M.S. hooldusplaan oli koostatud tähtaegselt, kuid paikvaatluse päevaks (12.11.2025) oli hooldusplaani üle vaatamata. Hooldusplaanide koostamise eest vastutab sotsiaaltöötaja, hooldusplaani koostamisel osalevad hoolekande osakonna juhataja, õde, tegevusjuhendaja ja hooldustöötaja, kus viimane on vastutav temale kinnitatud teenusesaajate (3-4) abivajaduse andmete kuu koondi koostamise eest. Õde annab hinnangu ning juhised tervishoiuteenuse vajaduste kohta. Hooldusplaanid olid koostajate poolt allkirjastatud. Hooldekodu pidas küll elektroonilist arvestust õigeaegse hooldusplaanide koostamise ja ülevaatamise kohta, kuid kõik plaanid ei ole koostatud ja üle 5 vaadatud tähtaegselt. Juhataja Moonika Puki sõnul on käesolev aasta töö ümberkorralduste aasta, 2026. jaanuaris loodetakse jõuda olukorrani, kus hooldusplaanid on koostatud ja üle vaadatud tähtaegselt. Tagasisidet andnud viiest teenusesaaja lähedastest oli üks hooldusplaani koostamisest teadlik. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab valdavalt SHS § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeid. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab SHS § 21 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab valdavalt SHS § 21 lõikes 5 sätestatud nõudeid. 3.2.8. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus 20 hooldustöötajat, kellest abihooldustöötajaid on viis. Töövahetused on 24-, 12- ja 8- tunnised. Päevasel ajal on kummalgi korrusel tööl kolm hooldustöötajat, öisel ajal kummalgi korrusel üks töötaja. Juhataja sõnul koostatakse tööaja graafik viisil, et 24-tunnises vahetuses töötab alati hooldustöötaja, nii on tagatud abihooldaja juhendamine hooldaja poolt. Lisaks töötavad päevasel ajal sotsiaaltöötaja, hooldustöö koordinaator, vanemtegevusjuhendaja ja tegevusjuhendaja, õed ja kummalgi korrusel puhastusteenindaja. Hooldekodu tööajatabelitest (september–november 2025) nähtus, et töövahetused on planeeritud nii, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Juhataja sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist enne töösuhte loomist ja vastavalt vajadusele, käesoleval aastal on päringuid karistusregistrisse tehtud 26.11 - 05.12.2025. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1-5 nõuded. Töötajate arv vastab määruse nr 36 § 3 nõudele (rakendub 01.07.2026). 3.2.9. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb ÜHteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Sihtasutus Viljandi Haigla kodulehel on avalikustatud: Hooldusteenus I (keskmise kõrvalabi vajadusega inimesele) 1611 eurot, millest hoolduskomponent on 550 eurot; Hooldusteenus II (ulatusliku kõrvalabi vajadusega inimesele) 1754 eurot, millest hoolduskomponent on 721 eurot. Ravimid kuuluvad tasumisele isikupõhiselt koostatud arve alusel. Üks kord kvartalis lisandub juuksuriteenuse kasutamine teenusepakkuja poolt esitatud arve alusel. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 853 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. 3.2.10. SHS § 154 punkti 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. MTRi andmetel on Hooldekodule on 27.11.2019 välja antud hooldusteenuse tegevusluba SÜH000018. Nimetatud tegevusloa alusel on lubatud maksimaalselt hooldusteenust osutada 56le inimesele (alus: Terviseameti 21.11.2024 terviseohutuse hinnang nr 9.3-2/24/11178-4, Pargi tee 8, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, teenust osutatakse ringmajas aadressil Pargi tee 8a, Jämejala küla, Viljandi vald, 6 Viljandi maakond). Paikvaatluse päeval (12.11.2025) viibis Hooldekodus 57 inimest. 10.11.2025 STARi andmetel oli Hooldekodu nimekirjas 59 inimest. Juhataja 26.11.2025 selgituskirja kohaselt:  P.P. on ekslikult kantud ÜHteenuse saajate nimekirja. Seda kinnitas ka P.P. elukohajärgne KOV ja 27.11.2025 oli isik nimekirjast eemaldatud.  I.U. on kantud teenusesaajate nimekirja, kuid ei viibi veel Hooldekodus, varasema kokkuleppe kohaselt on tasunud broneeringu eest.  A.E. liikumine hospiitsteenusele oli takerdunud, mistõttu oli teenusesaajaid tegevusloal lubatust rohkem. SKA seisukoht: Hooldekodu ei lähtunud hooldusteenuse osutamisel SHS § 154 punkti 1 nõudest. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 4.2. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki. 4.3. Motiveerida hooldustöötajaid nägema ja kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina. 4.4. Koondada kodulehel ÜHteenusest parema ülevaate saamiseks teenust puudutavad andmed teenuse alalõiku kokku. 4.5. Kontrollida regulaarselt töötajate karistusregistrit, et veenduda töötamise piirangute puudumises. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 7