Kairi Otto Teie 12.06.2026
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 06.07.2026 nr 1-15/26/11513-2
Keskkonnaameti tähelepanekud loamenetluse
osas Eesti seisukohtade kujundamiseks – Chips
Act 2.0
Vastuseks Teie kirjale esitame Keskkonnaameti tähelepanekud loamenetluse osas:
Määruse ettepanekuga seatakse täiendavad kriteeriumid ja nõuded ELis pooljuhttehnoloogia ja
kiipide tootmise kiirendamiseks, konkurentsivõime parandamiseks ja varustuskindluse
tagamiseks. Selleks on seatud ka teatud tingimused ühtse tegevusloa andmise menetluse
kiirendamiseks ja digitaliseerimiseks. Liikmesriigil tuleb kehtestada ühtse (tervikliku) loa
andmise menetlus, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõikide valdkondade lube ning mille
menetlust koordineerib üks pädeva asutus. Lubade andmise tavapärane menetlusaeg ei tohi
ületada 12 kuud ja 45 päeva jooksul taotluse saamisest tuleb hinnata taotluse täielikkust ja
vajadusel küsida puuduvat teavet. Kui pärast puuduva teabe esitamist loetakse taotlust endiselt
mittetäielikuks, võib ühtne kontaktpunkt 30 päeva jooksul alates nõutud puuduva teabe
esitamisest esitada teise taotluse puuduva teabe saamiseks. Need loaga seotud tingimused on
analoogsed ettepanekutele, mis Euroopa Komisjon kevadel esitas taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia teemaga seotud direktiivides toodud loamenetluste muutmiseks. Seega on
need menetlustähtajad samad kui varasemate regulatsioonide eelnõudes. Konkreetseid
kriteeriume, milliste tootmisnäitajate ja -mahtude korral tuleb välisõhu saastamiseks väljastada
keskkonnakaitseluba (ühtse tegevusloa osana), ei seata, vaid liikmesriigid lähtuvad loa vajaduse
väljaselgitamisel riigis kehtestatud sisemistest õigusnormidest. Seega ei tulene määruse
ettepanekust otseseid uusi tingimusi ja nõudeid välisõhukaitsega seotud keskkonnakaitselubade
väljastamiseks ning selles osas puuduvad Keskkonnaametil sisulised ettepanekud ja märkused.
Märgime, et sellised tehased toovad kaasa tugeva surve meie vee-, energia- ja maakasutusele.
Näiteks on välja toodud, et üks suur pooljuhttehas vajab ööpäevas kuni 38 000 m3 puhast vett.
Samas on rõhutatud, et heitvett tehased taaskasutavad, kuid tekkiv keemiline jääk on väga ohtlik
keskkonnale, inimesele. Seega ei kaota loamenetluse tähtaja lühendamine vajadust põhjalikult
hinnata keskkonnamõjusid.
Määruse ettepanekus on rõhutud loamenetluse kiirendamisele, milleks soovitatakse kasutada
digitaalset menetluskeskkonda ja ühe kontaktpunkti rakendamist. See on analoogne paljude
teiste sarnaste algatustega ja mis tihti ei lahenda ära planeeringute ja täiendavate
keskkonnamõjude hindamisega seotud ajakulu probleemi. Keskkonnaameti hinnangul võiks
Eesti teha ettepaneku võimaldada prioriteetsetes valdkondades liikmesriikidele suuremat
paindlikkust olemasolevate andmete kasutamisel. Näiteks Natura 2000 asjakohase hindamise
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
läbiviimisel olukorras, kus on ametlikes registrites sisalduv teave on mõju hindamiseks piisav
ja usaldusväärne, ei peaks nõudma täiendavaid inventuure ja uuringuid.
Samas on oluline, et pooljuhtide tootmisvõimsuse suurendamisel arvestataks jätkuvalt ELi
kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning tagataks keskkonnamõjude asjakohane hindamine.
Täiendavalt märgime, et lubade menetlemine eelisjärjekorras toob kaasa surve haldusaparaadi
olemasolevatele ressurssidele, nimelt peab olema tagatud ka teiste menetluste tähtaegsus ning
nõuetekohasus. Seetõttu tuleb liikmesriigi haldusaparaadil hinnata täiendava menetlusressursi
vajadust ning vajadusel tagada selle olemasolu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Vaidla
juhataja
õigusosakond
Jekaterina Masalska 5198 7564
[email protected]
2 (2)