Vastuskiri

Raasiku Vallavalitsus Teie 10.12.2025 nr 7-1/14-35 [email protected] Meie 08.01.2026 nr 9.3-1/25/9979-2 Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu kooskõlastamine Raasiku Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 133- le tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Raasiku vallas, Kalesi külas, Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu. Amet on 27.07.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/5801-2 detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule arvamuse esitanud. Planeeringuga nähakse ette uue äri- ja tootmismaa moodustamine kolme tootmismaa, jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud äri- ja tootmisalal. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa. Detailplaneering on valla üldplaneeringu kohane ja kavandatu vastab Raasiku valla ruumilise arengu eesmärkidele. Amet on tutvunud esitatud materjalidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning juhib tähelepanu järgnevale:  Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Moodustatava tootmis ja ärimaa läänepoolse osa avaterritooriumil (ol ol Tihase katastriüksus) on ette nähtud tooraine (vineer, saematerjal ja metallpudu) vastuvõtt, ladustamine ja hooldus ning valmistoodangu ladustamine, arvestus ja ettevalmistus ärasaatmiseks. Siin ei ole ette nähtud tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna, valgusreostust ja tootmisega kaasnevat müra nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine. Nimetatud tegevused toimuvad ainult kinniselt hoonete sees. Mainitud maa-alalt võib levida tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse tagamiseks. Planeeringus ette nähtud soovituslik läänepoolse hoonestuse paiknemine takistab olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist lääne ja loode suunas ja annab võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust.“ Ameti hinnangul on oluline, et kasutusloa menetluse käigus selgitatakse välja kavandatavast tegevusest tulenevad müratasemed ning nende levik müratundlikele aladele. Samuti on oluline hinnata kumulatiivset tööstusmüra, arvestades, et olemasolevatele müraallikatele lisandub juurde müraallikaid. Äri- ja tootmistegevusest levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) sätestatud normtasemeid (sh maksimaalseid). Vajadusel tuleb kavandada müraleevendavaid meetmeid ning hinnata nende efektiivsust. Mürahinnangu koostamisel saab lähtuda keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574  leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ tooduga.  Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et mitmed mürarikkad tegevused nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine toimuvad hoone siseruumides. Amet juhib tähelepanu, et hoones on vajalik tagada hea sisekliima vältimaks mürarikaste tööde ajal akende avamise vajadust, mis võib omakorda põhjustada mürahäiringuid lähiümbruse elanikel.  Põhijoonisele on märgitud sõiduautode ning tavaveokite sisse- ja väljasõit, mis paikneb elamualadega ümbritsetud piirkonnas. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringualale ette nähtud 195 sõiduauto parkimiskohta ning olemasolev juurdepääs planeeringualale toimub riigiteelt 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi Lubjaahju tee kaudu üle eraomandis oleva Täägi kinnistu, mis on elamumaa. Lisaks planeeritakse ülegabariidiliste veokite sisse-väljasõitu ca 30m kaugusel alast, kuhu on kehtestatud detailplaneering millega kavandatakse elamualasid (Attu maatükk 2 detailplaneering). Ameti hinnangul on oluline, et kasutusloa menetluse käigus selgitatakse välja millised müratasemed levivad planeeringus kirjeldatud liikluslahenduse korral ning seejärel hinnata vajadust müra leevendavate meetmete kavandamiseks või liiklusmarsruudi muutmiseks. Ameti hinnangul tuleks võimalusel sisse- ja väljasõiduteed kavandada müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele, et leevendada võimalikke häiringuid nii praegustele kui ka tulevastele elanikele.  Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Planeeringuga kavandatavad tegevused ei too kaasa müra normtaseme ületamise. Planeeringust huvitatud isik peab tagama, et müratasemed vastaksid keskkonnaministri 16.12,2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele ning vajadusel tellima akrediteeritud mõõtmised, et seda tõestada. Terviseamet võib anda mõõtmistulemustele vajadusel omapoolse hinnangu.“ Ameti hinnangul ei saa praegu kindlalt väita, et planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa müratasemete ületusi. Seetõttu juhib tähelepanu vajadusele kasutusloa menetluse raames selgitada välja reaalsed müratasemed ning müraleevendavate meetmete kavandamise vajadus.  Amet juhib tähelepanu, et KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemed kehtivad müratundlikel maa-aladel. Seega isegi kui näiteks praegu 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistul elamuid ei asu, tuleks mürahinnangus seda ala käsitleda ikkagi kui müratundliku ala. Lisaks on planeeritava ala ümbruses algatatud ning juba kehtestatud planeeringuid, millega kavandatakse elamualasid. Kehtestatud detailplaneeringu ala, kuhu kavandatakse müratundlike hooneid, tuleks mürahinnangus käsitleda kui müratundliku ala. Algatatud detailplaneeringuid, kuhu kavandatakse müratundlike hoonetaga alasid võiks mürahinnangus samuti ennetavalt käsitleda kui müratundlikku ala.  Nõuded siseruumis leviva vibratsiooni ja müra ohutusele elamutes ja muudes kohtades, kus on vajalik füüsikaliste ohutegurite mõistes rangemate nõuete kehtestamine kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lg 5 alusel. Müravastaseid meetmeid tuleks rakendada lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“  Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.  Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.  Arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu 2/3  projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõuetega.  Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.  Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Seiton vaneminspektor Põhja regionaalosakond 51966484 [email protected] 3/3