dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 16. jaanuar 2026
Viit
9.3-2/26/86-2
Registreeritud
16. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Narva Linnakantselei
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms
Toimik
9.3-2/2026
Vastutaja
Marju Tõldsepp (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Lääne-Virumaa esindus)

Failid

  • 📎9.3-22686-2 16.01.2026 Väljaminev dokument.asice435 KB

Sisu (failidest)

Narva Linnakantselei Teie 06.01.2026 [email protected] Meie 16.01.2026 nr 9.3-2/26/86-2 Arvamus ehitusloa taotluse nr 2511271/27658 v01 eelnõu kohta (Narva linnas Aasa tn 4 polikliiniku laiendamine) Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks ehitusloa taotluse nr 2511271/27658 v01eelnõu (menetlus nr: 529231). Vastavalt Narva Linnavalitsuse 10.12.2025 korraldusele nr 767 Aasa tn 4 ja 5. Roheline tn 1 katastriüksuste liitmisega moodustatakse Aasa tn 4 maaüksus (maakasutuse sihtotstarve on ärimaa). Ehitusprojekt käsitleb Narva linnas Aasa tn 4 kinnistul paikneva polikliiniku laiendamist (kuni 33%) ning Aasa tn 1 kinnistul polikliinikut teenindava parkla rajamist (sh siseruumide ümberplaneerimine, vajalike tehnosüsteemise rajamine ja laiendamine, krundi heakorrastamine). Juurdeehitus on kavandatud hoone edelaossa. Hoone on ühendatud Narva linna tsentraalsesse vee- ja kanalisatsioonivõrku. Amet vaatas läbi eelprojekti dokumendid (seletuskirjad ja joonised) ning märgib järgmist: 1) Eelprojekti seletuskirjast ja joonistelt ei selgu, milliseid heliisolatsiooninõudeid rakendatakse hoone sise- ja välispiiretele. Amet soovitab juhinduda EVS 842:2003, mis käsitleb ehitise kaitset müra eest ja esitab nõuded piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile. 2) Elektripaigaldise osa seletuskirja punktis 4 märgitakse järgmist: ,,Rakendada valgustuse juhtimislahendused vastavalt ruumide otstarbele ja kasutajate vajadustele (nt liikumisandurid, dimmerid, tsoonipõhine juhtimine). Valgustuse juhtimise lahendused kooskõlastada hoone kasutajaga“. Eelprojekti seletuskirjast selgub, et ruumides asjakohase valgustuse tagamiseks võetakse aluseks EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad. Seletuskirjas ei ole täpsustatud, milliseid valgustustiheduse väärtusi ruumidesse kavandatakse, siis amet soovitab arvestada ka vajaduse korral standardist tulenevate erisustega. 3) Arvutuslikud õhuvooluhulgad on kirjeldatud ventilatsiooni eelprojekti punktis 3.1. Tabelis ei ole näiteks kirjeldatud, millised õhuhulgad planeeritakse endoskoopide pesu ja hoidmise ning operatsiooniploki instrumentide kasutusjärgse töötlemise ja steriliseerimise ruumile. Tabelis on kirjeldatud õhuhulgad sterilisatsiooni/laoruumile, hoone põhiplaanil (AR5102) esitatud ruumide eksplikatsiooni tabelis sellist ruumi ei ole. 4) Ventilatsioonikambrit laiendatakse hoone suurenenud vajaduste katmiseks. Ventilatsiooniseadmed paigaldatakse ventilatsioonikambrisse, mis asub katusel. Eelprojektile on lisatud dokumendid tehnoseadmete tehnilise teabega. Eelprojektist ei selgu, milline on hinnanguline kavandatud tehnoseadmete tööst põhjustatud müra tase, mis levib kõrval asuvate müratundlike hooneteni (elamumaa-alale). Tegemist on Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: KMKN EE101339803 [email protected] Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 välisõhus leviva müraga, mis on reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seadusega (edaspidi AÕKS). AÕKS § 54 lg 4 järgi on välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). AÕKS § 59 järgi peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Tehnoseadmete kasutusaegne müra ei tohi lähedal asuvatel müratundlikel maa-aladel ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse vastava mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust (elamumaa-ala juhtotstarbega alal päevaajal 50 dB, ööajal 40 dB). Amet soovitab selles osas kaaluda ka kasutusloa väljastamisele eelnevalt müratasemete kontrollmõõtmiste teostamist. 5) Eelprojekti arhitektuuriosa seletuskirja punktis 2.5.2 ,,Radoonikaitse“ leitakse, et radoonikaitsemeetmete rakendamine hoones on oluline, aga suurt osa hoone põrandast ei lammutata, siis ei anna radoonitõkkekile paigaldamine üksnes uue põranda alla soovitud tulemust. Radooniprobleemi lahendamiseks kavandatakse projekteerida asjakohane ja tõhus ventilatsioon. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et teatud juhtudel ei pruugi uus ventilatsioonisüsteem soovitud tulemusi anda, vaid tuleb tegeleda ka piirdetarindite tihendamisega. EVS 840:2023 ,,Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ annab juhised radooniohutu hoone ehitamiseks, sh hoonele juurdeehituse tegemisel. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ § 3 järgi on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Tervishoiuteenuse osutamise ruumidele, aparatuurile ja sisseseadele esitatud nõudeid hindab amet tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa menetluse käigus. Eelprojektist ei selgu osaliselt, milline on ruumide kasutuse otstarve ja millised on liikumisteed ruumide vahel. Näited on toodud allpool: Hoone põhiplaanil (AR5102) esitatud ruumide eksplikatsiooni tabelis kirjeldatud loetelust ei ole üheselt mõistetav, millisel eesmärgil on plaanitud ruumi kasutada. Näiteks ruum nr 203b on vaheruum, kust avaneb uks lisaks operatsioonitoale (108d) ja endoskoopia protseduuriruumile (106) veel personali puhkeruumi (201). Operatsiooniploki riietusruum (203) paikneb enne vaheruumi. Jooniselt ei ole aru saada, kuidas on kavandatud eelpool nimetatud ruumide osas liikumisteed. Kui vaheruumi sisenetakse operatsiooniploki tööriietuses, vaheruum toimib puhta vahetsoonina enne operatsiooniruumi, siis ei ole selge, millisel otstarbel on võimaldatud liikumine puhkeruumi/puhkeruumist. Ruum 108c on kirjeldatud kui ettevalmistusruum. Plaanilt ei selgu, kus toimub endoskoopide pesemine ja hoidmine, kus toimub operatsiooniploki instrumentide kasutusjärgne töötlemine ja steriliseerimine. Ruum 222 on kirjeldatud kui uuringuruum, ruumis puudub valamu, ruumi suurus 7,5 m². Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Tõldsepp vaneminspektor (keskkonnatervis) Ida regionaalosakond Marju Tõldsepp 58516457 [email protected] 2(3) 3(3)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel